29. augustil 2023 esitatud hagi – Uss versus nõukogu

(Kohtuasi T-542/23)

(C/2023/344)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Artem Alexandrovich Uss (Moskva, Venemaa) (esindaja: advokaat R. Moeyersons)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 5. juuni 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1094 (1), millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, ning nõukogu 5. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1089 (2), millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

Esimene väide: rikutud on süütuse presumptsiooni ja kaitseõigusi (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikkel 48)

—

Vaidlustatud otsuses on kõik Venemaal tegutsevad juhtivad ettevõtjad kvalifitseeritud per definitionem kui „füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes annavad materiaalset või rahalist toetust Venemaa Föderatsiooni valitsusele või saavad sellest tegevusest kasu“, olenemata asjaolust, kas see tegelikult on nii või ei ole.

—

Vaidlustatud otsuses on lähimad pereliikmed või muud füüsilised isikud, kes saavad kasu juhtivate ettevõtjate tegevusest Venemaal, kvalifitseeritud per definitionem kui isikud, kes aitavad neid ettevõtjaid, et kõrvale hoida piiravatest meetmetest, olenemata asjaolust, kas see tegelikult nii on või ei ole.

Teine väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 4)

—

Vaidlustatud otsus ei ole sellega taotletud üldeesmärgi saavutamiseks sobiv ega vajalik ja paneb isikutele koormuse, mis on võrreldes selle üldeesmärgiga liiga suur. Vaidlustatud otsuse järgi saab nüüd sanktsioneerida ka ettevõtjaid, kes ei ole juhtivad ettevõtjad, kuid kes tegutsevad majandusharudes, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsusele oluliseks sisstulekuallikaks.

Kolmas väide: rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid

—	Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja lisamiseks isikute suhtes kehtivate kriteeriumide pideva muutmise ja laiendamise tõttu ei ole asjaomastel isikutel ja Venemaa elanikel võimalik viia oma käitumist kooskõlla nõukogu soovituga.

—

Vaidlustatud otsuses kasutatakse ebamääraseid kriteeriume „juhtiv ettevõtja“ ja „majandussektorid, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsusele oluliseks tuluallikaks“. Selles ei ole ette nähtud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume, et kindlaks määrata, kes on „juhtiv“ ja milliseid valdkondi see otsus puudutab. Samuti puudub asjaomaste valdkondade määratlus.

Neljas väide: rikutud on põhiõigust võrdsusele ja diskrimineerimise keeldu (harta artiklid 20 ja 21)

—	Vaidlustatud otsus on suunatud ettevõtjate pereliikmetele, kuigi see ei puuduta otsuse 2014/145/ÜVJP artikli 1 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud füüsiliste isikute pereliikmeid.

(1) ELT 2023, L 146, lk 20.

(2) ELT 2023, L 146, lk 1.