Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamine“

(C/2023/250)

Raportöör:

Åsa ÅGREN WIKSTRÖM (SE/EPP), Västerbotteni piirkonnavolikogu liige

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)“

COM(2022) 541 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 2a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(2a)

Käesolev direktiiv peaks aitama rakendada kõige kliimaneutraalsemat reoveekäitlust, mis on võimalik, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ja eelkõige ELi tegevuskavaga „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, soodustama ressursside ringlust, toetama looduspõhiseid lahendusi, aitama hallata veevooge linnapiirkondades, soodustama digiteerimist ja hõlmama meetmeid, mis aitavad vähendada reovett. Direktiiv tuleks viia kooskõlla ELi maaelu arengu tegevuskavaga, tugevdades maapiirkondi jätkusuutlike reovee kogumise ja puhastamise süsteemide edendamise kaudu.

Motivatsioon

Sisaldab konkreetseid viiteid Euroopa rohelisele kokkuleppele, ringmajandusele, nullsaaste tegevuskavale, maaelu arengu tegevuskavale ja looduspõhiste lahenduste edendamisele.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(16)	Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi. [---]

(16)

Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus teatud määral vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks , taaskasutada heitsoojust või toota reoveesetetest biogaasi. [---]

Seejuures tuleb silmas pidada proportsionaalsust.

Muudatusettepanek 3

Artikli 2 punkt 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4) „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 10 ie hektari kohta), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;

4) „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 30 ie hektari kohta võrdlusalusena ), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti. Komisjon esitab praktilised suunised ja liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid piisava kontsentratsiooni määramiseks piirkondlike ja kohalike iseärasuste ning eespool esitatud määratluse alusel;

Motivatsioon

Individuaalseid süsteeme hõredalt asustatud piirkondades, kus reovee kogumine ei ole võimalik, kuna kulud on ülisuured, aga kasu keskkonnale on väike või puudub üldse, tuleks reguleerida liikmesriikides, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke tingimusi. Tiheasustusala piisava kontsentratsiooni määramiseks on vaja üksikasjalikku uuringut, mille viivad läbi liikmesriigid komisjoni väljatöötatud ja esitatud praktiliste suuniste toel.

Muudatusettepanek 4

Artikli 2 punkt 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
10)„ inimekvivalent“ ehk „ie“ – ühik, millega väljendatakse võimalikku vee keskmist reostuskoormust, mida põhjustab üks inimene ühe päeva jooksul; 1 ie on biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;	10) „inimekvivalent“ ehk „ie“ – biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;

Motivatsioon

Uut määratlust võib tõlgendada kui tehnilist määratlust sellest, mis on reostuskoormus inimese kohta. See võib olla vastuolus mõne riikliku standardiga, milles võetakse arvesse reostuskoormuse ühikute varieeruvust. Samuti võib see tekitada probleeme artiklis 5 sätestatud reovee äravoolu künniste tõlgendamisel.

Muudatusettepanek 5

Artikli 2 punkt 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
12) „reovee kolmanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareoveest eemaldatakse lämmastik ja fosfor ;	12) „reovee kolmanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, mis vähendab lämmastikku ja fosforit rohkem kui teise astme üldpuhastus ;

Motivatsioon

Väljapakutud määratlus näib ebaõige. Teise astme puhastuse protsessides (reovee bioloogiline puhastamine) juba tagatakse lämmastiku ja fosfori eemaldamine teatud tasemel.

Muudatusettepanek 6

Artikli 2 punkt 25

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	25) „käitaja“ – asulareovee puhastamise ja sanitaarteenuse haldamise eest vastutav üksus.

Motivatsioon

Tekstis viidatakse pidevalt käitajatele ja see mõiste on vaja määratleda.

Muudatusettepanek 7

Artikli 2 punkt 26

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	26) „üldsus“ – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad.

Motivatsioon

Määratlus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (1) artikli 2 punktiga 6. See on seotud direktiivi ettepaneku artikliga 25.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 punkt 27

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	27) „tavapärased kohalikud ilmastikutingimused“ – ilmastikutingimused, mis vastavad iga kümne aasta järel ajakohastatava ilmastikumuutuja 30 aasta keskmisele väärtusele konkreetsel aastaajal konkreetses piirkonnas;

Motivatsioon

Artiklis 13 kasutatakse mõistet „tavapärased kohalikud ilmastikutingimused“, kuid tavapärasus võib riigiti ja kiirete kliimamuutuste ajal olla väga erinev. Pakutud määratluse aluseks on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni kasutatav määratlus, kuid kaaluda võib ka teisi määratlusi.

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)	kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud .

b)	kõik nende asulareovee allikad on ühendatud kogumissüsteemiga, mille kaudu ühendused toovad kasu keskkonnale.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000 –2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2030 järgmistele nõuetele: a) need on varustatud kogumissüsteemidega, b) kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud.	2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000 – 2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2035 järgmistele nõuetele: a) need on varustatud kogumissüsteemidega, b) kõik nende asulareovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud.

Motivatsioon

Artiklis 2 esitatud määratlust silmas pidades peetakse asjakohasemaks viidata asulareoveele. Tähtaja pikendamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (2) kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 11

Artikli 4 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.

Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.

2. Võttes arvesse seda, mis on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult teostatav, tagavad liikmesriigid , et individuaalsed süsteemid ja muud detsentraliseeritud lahendused projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud sobival ja vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklis 6 osutatud teise astme puhastuse korral . Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme või muid detsentraliseeritud süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.

Motivatsioon

Ei ole loogiline, et individuaalsed süsteemid peavad tagama sama taseme kui kolmanda astme puhastamine, kui tiheasustusaladel, kus reostuskoormus on kuni 10 000 inimekvivalenti (ie), on nõutav ainult teise astme puhastus. Individuaalsete süsteemide suhtes ei tohiks kohaldada kõrgemaid ärajuhtimisnõudeid kui tiheasustusalade suhtes. Lisaks tuleb selgitada, et direktiivi raames saab kasutada mitte ainult ühe maja individuaalseid süsteeme, vaid ka muid detsentraliseeritud lahendusi.

Muudatusettepanek 12

Artikli 4 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
3. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustades lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.	3. Komisjon esitab suunised ja liikmesriigid kehtestavad individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustavad lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.

Motivatsioon

Üksikasjalikke nõudeid asjakohastele individuaalsetele süsteemidele ei tohiks reguleerida üldiselt. Riskipõhise lähenemisviisi säilitamiseks on vaja erinevaid lahendusi, mis sõltuvad kohalikest ja piirkondlikest tingimustest ning kohaliku tegevuse survest keskkonnale.

Muudatusettepanek 13

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 on tiheasustusalade jaoks, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.	1. Liikmesriigid tagavad koostöös pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et 31. detsembriks 2035 on tiheasustusalade jaoks, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega. Asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamisse tuleks kaasata pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Muudatusettepanek 14

Artikli 5 lõike 2 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)	reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral, […]

b)	reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral ja väljendatuna BHT5 näitajaga , […]

Motivatsioon

Punkti b sõnastus tekitab segadust, sest ei ole selge, mida tähendab reoveekoormus (nt hüdrauliline koormus või saastekoormus?) ja millistele võrdlustingimustele viidatakse.

Muudatusettepanek 15

Artikli 5 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga viie aasta möödudes üle ja ajakohastatakse vajaduse korral.	7. Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga kuue aasta möödudes üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajandamiskavade meetmeprogrammide/läbivaatamise ajakavaga. Seejuures tuleb selge eristamisega vältida dubleerimist ja kattuvusi teiste eeskirjadega.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ.

Muudatusettepanek 16

Artikli 6 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Vähemalt 2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse. 2 000 –10 000 ie tiheasustusalade suhtes, millelt toimub ärajuhtimine rannikualadele, ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2027 esimeses lõigus sätestatud kohustust.	1. Vähemalt 2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse. 2 000 – 10 000 ie tiheasustusalade suhtes, millelt toimub ärajuhtimine rannikualadele, ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2035 esimeses lõigus sätestatud kohustust.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 17

Artikli 6 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
4. Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi olukordi, mis on tingitud tugevast vihmasajust.	4. Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse põhjal.

Motivatsioon

Pakutud sõnastus lihtsustab inimekvivalentides väljendatava reostuskoormuse arvutamise meetodit ja võimaldab arvutusest kõrvalejätmise kriteeriumist loobuda.

Muudatusettepanek 18

Artikli 7 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030 , et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest , mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et asulareoveepuhastites , mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on 50 % kogu töödeldavast reostuskoormusest läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse enne ärajuhtimist . Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. 31. detsembriks 2025 koostavad liikmesriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga viie aasta tagant alates 31. detsembrist 2030 . Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas. Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldada, kui kogu liikmesriigi territooriumil rakendatakse lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

2. 31. detsembriks 2030 koostavad liikmesriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga kuue aasta tagant alates 31. detsembrist 2035 . Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas. Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldada, kui kogu liikmesriigi territooriumil rakendatakse lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

Motivatsioon

Rakendamistähtaegu tuleks viie aasta võrra edasi lükata, kuna kavandatud tähtajad on liiga ranged direktiivi ülevõtmiseks ning loamenetluste ja projektide elluviimise riiklike ajakavu, sh kaebuste esitamise menetlusi silmas pidades. Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega. Lõike 2 sõnastust muudetakse, et see oleks kooskõlas lõikega 1.

Muudatusettepanek 20

Artikli 7 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et pooltelt 10 000 –100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist 4 lõike kohase kolmanda astme. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et kõigilt 10 000 –100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.

3. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et 50 % kogu reostuskoormusest 10 000 – 100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2045 , et kõigilt 10 000 – 100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega. Lõike 2 sõnastust muudetakse, et see oleks kooskõlas lõikega 1.

Muudatusettepanek 21

Artikli 7 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
4. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4 .	4. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Proovide iga parameetri aasta keskmine peab vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud asjakohastele väärtustele.

Motivatsioon

Kavandatud muudatusettepanekus pöördutakse tagasi kehtiva korra juurde, mida peetakse asjakohaseks.

Muudatusettepanek 22

Artikli 7 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5. Erandina lõigetest 3 ja 4 võivad liikmesriigid otsustada, et lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid ei kohaldata lõikes 2 osutatud loetellu kantud alal paikneva eraldiseisva asulareoveepuhasti suhtes, mille puhul suudetakse tõestada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse sisenevas reovees:

a)	väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035 ;

a)	väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 80 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 75 % temperatuuril 12 oC ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035 ;

b)	väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 85 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040 .

b)	väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % temperatuuril 12 oC ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2045 . Päevad, mil heitvee temperatuur langeb alla 12 oC, ei ole lämmastiku eemaldamise arvutamisel asjakohased.

Motivatsioon

On vaieldamatu vajadus tugevama raamistiku järele, mis vähendab keskkonnakoormust, kuid see peab olema sihipärane, riskipõhine ja piisavalt paindlik, et kohaneda liikmesriikides valitsevate erinevate looduslike, geograafiliste ja demograafiliste tingimustega. Eelkõige on oluline, et meetmetega seotud kulud maksimeeriksid kasu inimeste tervisele ja keskkonnale. Ettepanek lämmastiku 85 % sidumise kohta ei ole kõigis liikmesriikides mõistlik, kui ei tehta erandeid külma kliima korral või ei arvestata looduslikku sidumist. Lisaks tähendavad lämmastiku eemaldamise nõuded energia ja kemikaalide suuremat kasutamist, kuna eemaldamine on külmas kliimas raske. Fosfori eemaldamine nõuab palju väiksemaid investeeringuid ja on tehniliselt vähem keeruline. Tähtaegade väike pikendamine on vajalik ka eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tõttu.

Muudatusettepanek 23

Artikli 8 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030 , et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest , mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et asulareoveepuhastites , mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ja juhivad heitvett lõikes 2 esitatud loetellu kantud aladele , on 50 % kogu töödeldavast reostuskoormusest läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse , tingimusel et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendatakse täielikult kooskõlas artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuetega enne laiendamise kavandamisetapi algust .

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ja juhivad heitvett lõikes 2 esitatud loetellu kantud aladele, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust enne ärajuhtimist, tingimusel et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendatakse täielikult kooskõlas artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuetega enne laiendamise kavandamisetapi algust.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega. Enne neljanda astme puhastuse nõuete täitmist peab laiendatud tootjavastutuse süsteem olema rakendatud.

Muudatusettepanek 24

Artikli 8 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
2. 31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga viie aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.	2. 31. detsembriks 2035 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga kuue aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 25

Artikli 8 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 2 teises lõigus osutatud riskihinnangu vorm ning sellise riskihinnangu koostamiseks kasutatav meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	3. Komisjonil on õigus võtta kuni [kaks aastat pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist] vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 2 teises lõigus osutatud riskihinnangu vorm ning sellise riskihinnangu koostamiseks kasutatav meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Järkjärguline rakendamine vahe-eesmärkide kaudu on tervitatav, kuid tähtajad on kehtestatud liiga vara. Rakendusaktid tuleb vastu võtta mõistliku aja jooksul. Komisjonile delegeeritud volitused on liiga laiad.

Muudatusettepanek 26

Artikli 8 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035 , et pooltelt 10 000 –100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse , enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale . Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et kõigilt 10 000 –100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele .

4. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 , et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad 10 000 – 100 000 ie reostuskoormust ja juhivad seda heitvett lõikes 2 esitatud loetellu kantud aladele, läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse , tingimusel et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendatakse täielikult kooskõlas artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuetega enne laiendamise kavandamisetapi algust . Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2045 , et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad 10 000 – 100 000 ie reostuskoormust ja juhivad seda heitvett lõikes 2 esitatud loetellu kantud aladele, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust, tingimusel et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendatakse täielikult kooskõlas artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuetega enne laiendamise kavandamisetapi algust .

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega. Teise lõigu sõnastus peab olema kooskõlas esimese lõiguga. Neljanda astme puhastuse nõudeid ei tohiks kohaldada enne laiendatud tootjavastutuse süsteemi täielikku rakendamist.

Muudatusettepanek 27

Artikli 8 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
5. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.	5. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa B osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele ja/või väikseimale eemaldusprotsendile . Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa D osa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.

Motivatsioon

Praeguse versiooni tabel 3 ei sisalda parameetrite väärtusi. Tehakse ettepanek lisada need tabelisse 3 delegeeritud õigusakti kaudu (vt muudatusettepanek artikli 8 lõike 6 kohta). Samuti tuleks lisada viide väikseimale eemaldusprotsendile, mis on esitatud tabelis 3.

Muudatusettepanek 28

Artikli 8 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6. Komisjon võtab 31. detsembriks 2030 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire- ja proovivõtumeetodid, et määrata I lisa B osa tabelis 3 esitatud näitajate olemasolu ja kogus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Komisjon võtab kuni [kaks aastat pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire- ja proovivõtumeetodid ning mikrosaasteainete väärtused vähendusprotsendi alternatiivina, et määrata I lisa D osa tabelis 3 esitatud näitajate olemasolu ja kogus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Rakendusaktid tuleb vastu võtta mõistliku aja jooksul. Praeguse versiooni tabel 3 ei sisalda parameetrite väärtusi. Tehakse ettepanek lisada need tabelisse 3 delegeeritud õigusakti kaudu.

Muudatusettepanek 29

Artikli 9 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse , et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.

Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:

Meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:

kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest , et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning

kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastamise omandamisest, rakendamisest ja kasutamisest , et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning

b)	turule lastavaid tooteid käsitlevate andmete kogumise ja kontrollimise kulud ning

b)	turule lastavaid tooteid käsitlevate andmete kogumise ja kontrollimise kulud ning

c)	muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.

c)	muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud;

d)	muud kulud seoses artikli 8 lõikes 2 viidatud alade riskihindamisega .

Motivatsioon

Selleks, et pidada kinni artiklis 8 sätestatud tähtaegadest seoses neljanda astme puhastusega, tuleb lähitulevikus alustada investeeringute realiseerimist. Nende investeeringute kohta tehakse ettepanek, et liikmesriikidel peaks olema võimalik vajalikke investeeringuid eelrahastada ja nende eest hüvitist saada, kui laiendatud tootjavastutuse süsteem on olemas.

Muudatusettepanek 30

Artikli 9 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
2. Liikmesriigid teevad tootjale lõike 1 kohase laiendatud tootjavastutuse suhtes erandi, kui tootja suudab tõendada üht järgmistest asjaoludest: (a) toodet lastakse turule alla kahe tonni aastas; (b) toode, mida tootja turule laseb, et tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.	2. Liikmesriigid teevad Euroopa Keskkonnaameti järelevalve all tootjale lõike 1 kohase laiendatud tootjavastutuse suhtes erandi , kui tootja suudab tõendada asjaomase dokumentatsiooni abil, et toode, mida tootja turule laseb, ei tekita oma olelusringi jooksul reovees mikrosaasteaineid.

Motivatsioon

Laiendatud tootjavastutuse süsteem on oluline tegur tagamaks, et neljanda astme puhastust saab rakendada ja kasutada vastavalt ettepanekule. Selleks, et pakkuda ettevõtjatele planeerimis- ja rahastamiskindlust, peavad liikmesriigid tagama selle süsteemi toimimise. Kuna neljanda astme puhastusega kaasnevad mitmesugused kulud, tuleb tagada, et kindlaksmääratud tööstussektorite kulude katmine hõlmab nii planeerimis- kui ka investeerimiskulusid, samuti tegevus- ja hoolduskulusid. Samadel põhjustel tuleks laiendatud tootjavastutuse süsteemi kohaldada sõltumata tootmiskohast, tootja registrijärgsest asukohast või digitaalsetel turgudel toimuvast kaubandusest. Laiendatud tootjavastutuse süsteemi erandid peaksid olema rangelt piiratud. Kaaluerand 2 tonnile siseriiklikul turul toob paljudes liikmesriikides kaasa laiendatud tootjavastutuse väga piiratud rakendamise. Kuna kaalupiirang on ka ettevõttepõhine, peavad rahastamises osalema väga vähesed ettevõtted ja vastutust on võimalik vältida. Vähemalt tuleb selgitada, et erandid on seotud kahe tonniga ELi tasandil. Samuti tuleks muuta erandit ainetele, mis ei tekita mikrosaasteaineid, et võtta arvesse heidet tootmise ja kasutamise ning kõrvaldamise ajal. Lisaks tuleks tagada, et laiendatud tootjavastutus hõlmaks müüki veebiplatvormide kaudu.

Muudatusettepanek 31

Artikli 9 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte , et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon peaks 31. detsembriks [2 aastat pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist] võtma vastu rakendusaktid, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega, et muuta III lisa, laiendamaks laiendatud tootjavastutusega hõlmatud sektorite loetelu artikli 30 lõike 1 kohase hindamise alusel.

Motivatsioon

On vaja rakendusakte, mis sisaldavad üksikasjalikke kriteeriume mõistliku aja jooksul pärast avaldamist. Selleks, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemi võimalik laiendamine tulevikus, peab komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et laiendada III lisa, milles on loetletud hõlmatud sektorid.

Muudatusettepanek 32

Artikli 9 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad , et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga. Liikmesriigid tagavad , et:

4. Liikmesriigid peaksid tagama , et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga. Liikmesriigid peaksid tagama, et tootjavastutusorganisatsioone kontrollib avalik-õiguslik asutus vastavalt artikli 10 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele. Liikmesriigid peaksid tagama , et:

a)	lõikes 1 osutatud tootjad peavad korra aastas esitama tootjavastutusorganisatsioonile järgmise teabe:

a)	lõikes 1 osutatud tootjad peavad korra aastas esitama tootjavastutusorganisatsioonile ja neid kontrollivale avalik-õiguslikule asutusele järgmise teabe:

i)	III lisas loetletud toodete kogus, mille nad oma tegevuse käigus aastas turule lasevad;

i)	III lisas loetletud toodete kogus, mille nad oma tegevuse käigus aastas turule lasevad;

ii)	teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;

ii)	teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;

iii)	kui see on asjakohane, siis loetelu toodetest, mille suhtes on tehtud lõike 2 kohane erand:

iii)	kui see on asjakohane, siis loetelu toodetest, mille suhtes on tehtud lõike 2 kohane erand:

b)	lõikes 1 osutatud tootjad peavad tegema tootjavastutusorganisatsioonile rahalise makse, et katta nende laiendatud tootjavastutusest tulenevad kulud;

b)	lõikes 1 osutatud tootjad peavad tegema tootjavastutusorganisatsioonile rahalise makse, et katta nende laiendatud tootjavastutusest tulenevad kulud kooskõlas lõike 1 teise lõiguga ;

c)	punktis b osutatud iga tootja makse suurus määratakse turule lastavate toodete koguste ja nende ohtlikkuse põhjal reovees ;

c)	punktis b osutatud iga tootja makse suurus määratakse kooskõlas lõike 3 punktis b osutatud delegeeritud õigusaktidega ;

d)	tootjavastutusorganisatsioonides korraldatakse igal aastal sõltumatu audit, mille käigus kontrollitakse nende finantsjuhtimist, sealhulgas nende suutlikkust katta lõikes osutatud kulud, punkti a kohase teabe kvaliteeti ja asjakohasust ning punkti b kohaselt kogutud maksete asjakohasust.

d)	tootjavastutusorganisatsioonides korraldatakse igal aastal sõltumatu audit, mille käigus kontrollitakse nende finantsjuhtimist, sealhulgas nende suutlikkust katta lõikes osutatud kulud, punkti a kohase teabe kvaliteeti ja asjakohasust ning punkti b kohaselt kogutud maksete asjakohasust.

Muudatusettepanek 33

Artikli 9 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6. Liikmesriigid peaksid tagama, et artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuded laiendatud tootjavastutusele ja laiendatud tootjavastutuse organisatsioonidele on täidetud enne artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud neljanda astme puhastusele kehtivate nõuete rakendamise algust. Kuni artiklites 9 ja 10 sätestatud laiendatud tootjavastutuse nõuete täieliku rakendamiseni ei ole reoveepuhastusjaamad kohustatud artiklis 8 sätestatud neljanda astme puhastust täielikult rakendama.

Muudatusettepanek 34

Artikli 11 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ning hõlmavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaaniheidet. Esimesed auditid tehakse

a)	vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2025 ;

a)	vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030 ;

b)	10 000 –100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030 .

b)	10 000 – 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2035 .

Motivatsioon

Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 35

Artikli 11 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite riigi tasandil aastas toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus on võrdne vähemalt järgmisega:

2. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest kas kohapeal või väljaspool saadavate ressursside abil riigi tasandil aastas kas tootmiskohas või mujal toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus, sõltumata sellest, kas asulareoveepuhasti kasutab seda energiat tootmiskohas või mujal, või kas see on hangitud välistest allikatest, on võrdne vähemalt järgmisega:

a)	31. detsembriks 2030.aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

a)	31. detsembriks 2040.aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

b)	31. detsembriks 2035.aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

b)	31. detsembriks 2045.aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

c)	31. detsembriks 2040. aastaks 100 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast.

c)	31. detsembriks 2050. aastaks 100 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast.

Eespool nimetatud eesmärk tuleb lahutada kolmeks osaks: a) reovee-ettevõtte enda tarbitud ettevõtte tegevuse/käitiste poolt toodetud energia (käitamine/reguleerimine); b) kaudne energiatootmine väliste kolmandate osalejate poolt, kes toodavad energiat reovee-ettevõtte ressurssidest; ja c) välistelt kolmandatelt osalejatelt ostetud taastuvenergia.

Motivatsioon

See eesmärk on kiiduväärt, kuid praegune sõnastus ei ole teostatav ja võib üldist süsteemi alaoptimeerida. Kulutõhususe ja teostatavuse tagamiseks peaks reoveepuhastites olema võimalik võtta arvesse reoveepuhastis või reoveesüsteemi või linnaveeringluse muudes osades toodetud taastuvenergiat. See hõlmab näiteks reoveesetete põletamisel ja sarnastes protsessides saadud soojusenergiat. Lisaks toovad uued töötlemisnõuded kaasa üldise energiakasutuse suurenemise, mis raskendab eesmärgi saavutamist. Seetõttu tuleb käsitleda ka tähtaegade pikendamist.

Muudatusettepanek 36

Artikli 14 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud eriload vaadatakse kõige rohkem iga kuue aasta tagant läbi ja vajaduse korral kohandatakse.	4. Lõikes 1 osutatud eriload vaadatakse kõige rohkem iga kuue aasta möödudes läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse.

Motivatsioon

Suurem järelevalve eraettevõtete üle ja asjaolu, et reoveepuhastite load vaadatakse läbi iga kuue aasta järel, suurendab tõenäoliselt omavalitsuste töökoormust. Kontrolli ei tohiks teha automaatselt iga kuue aasta järel, vaid see peaks toimuma alati, kui reoveekava ajakohastatakse.

Muudatusettepanek 37

Artikli 15 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad kõik ettevaatusabinõud, et vältida asjaomaste veekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist. Liikmesriigid loetakse direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärkidele vastavaks, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

a)	alternatiivsed viisid olmereoveekoormuse ja äravooluveekoormusega tegelemiseks, sealhulgas alternatiivsete heitekohtade kaalumine, ei tooks keskkonnale suuremat kasu või tooksid kaasa ülemääraseid kulusid;

kõik tehniliselt teostatavad leevendusmeetmed on sätestatud artiklites 6, 7 ja 8 osutatud reoveepuhasti loas ning neid rakendatakse tõhusalt, et minimeerida asulareovee mõju asjaomastele veekogudele, sealhulgas juhul, kui see nõuab rangemat heitekontrolli, et täita direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärke ja direktiivi 2008/105/EÜ kohaselt kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Vastavust nendele kriteeriumidele tõendatakse asjakohastes veemajanduskavades, mis on välja töötatud direktiivi 2000/60/EÜ alusel.

Motivatsioon

Linnadel ja piirkondadel peab olema võimalus laieneda kooskõlas rahvastiku kasvuga. Weseri kohtuotsus on viinud keskkonnakvaliteedi standardite halvenemist käsitlevate sätete range tõlgendamiseni. Täpsemalt tähendab see, et kui reoveepuhasti tegevuse suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist, ei tohi luba anda, kui tegevus võib kõnealuseid eesmärke negatiivselt mõjutada. Kui luba ei ole väljastatud, siis tegevus ei ole lubatud. Praegu ei ole määrustes reoveepuhastite suhtes erandit sätestatud. Kuigi see tohutu probleem on praegu nähtav vaid vähestes liikmesriikides, võib eeldada, et probleem ilmneb lähitulevikus veelgi rohkem, kuna reoveepuhastid muutuvad üha tõhusamaks. Juba niigi väga tõhusate reoveepuhastite puhul ei ole tehniliste täiustuste abil võimalik kompenseerida suurenenud reoveekoormust suurema tõhususega. Samuti vaatab Euroopa Liit korrapäraselt läbi keskkonnakvaliteedi standardeid käsitleva direktiivi, lisades suurema arvu ja rangemaid keskkonnakvaliteedi standardeid keemilise seisundile. See tähendab, et antud küsimus muutub üha rohkemates liikmesriikides järk-järgult asjakohaseks, sest kvaliteedistandardite ületamise oht suureneb. On oluline, et Euroopa omavalitsused ja piirkonnad suudaksid oma elanikkonna kasvades ehitada uusi või laiendada olemasolevaid reoveepuhasteid. Vastasel juhul võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olla sunnitud loobuma elamuarendusest ja takistama kogukonna üldist arengut.

Muudatusettepanek 38

Artikli 17 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teevad asulareovee seiret seoses järgmiste rahvatervise seisukohast oluliste parameetritega:

a)	SARS-CoV-2 viirus ja selle variandid;

a)	SARS-CoV-2 viirus ja selle variandid;

b)	polioviirus;

b)	polioviirus;

c)	gripiviirus;

c)	gripiviirus;

d)	uued patogeenid;

d)	uued patogeenid;

e)	uued murettekitavad saasteained;

e)	uued murettekitavad saasteained;

f)	mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.

f)	endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal;

g)	mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.

Motivatsioon

Viimases alapunktis tuleks lisaks liikmesriikide pädevatele asutustele nimetada ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Muudatusettepanek 39

Artikli 17 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:

a .a )

tagada ülesannete ja vastutusvaldkondade ning kulude selge jaotus pädevate asutuste vahel;

a)	määrata kindlaks muud kui lõikes 1 osutatud rahvatervise parameetrid, mille seiret tuleks asulareovees teha;

a)	määrata kindlaks muud kui lõikes 1 osutatud rahvatervise parameetrid, mille seiret tuleks asulareovees teha;

b)	otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;

b)	otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;

c)	korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.

c)	korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.

Motivatsioon

Vastutuse ja kohustuste selge ja õiglane jaotus on oluline.

Muudatusettepanek 40

Artikli 18 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teevad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid: […]

1. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2 edendavad liikmesriigid kontrolli kahjustuse kohas, et vältida asulareovee reostust.

Liikmesriigid teevad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva viienda aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid: […]

Motivatsioon

Kui tuvastatakse konkreetsed riskid, tuleb võimaluse korral võtta kahjustuse tekke kohas asjakohaseid meetmeid. Muudatusettepaneku eesmärk on rakendada kahjustuse koha põhist kontrolli kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2. Kooskõla kavandatud tähtaegadega.

Muudatusettepanek 41

Artikli 18 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka kuuluvad asjakohasel juhul järgmised meetmed:

a)	alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;

a)	üle 250 ja alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;

b)	alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;

b)	üle 200 ja alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;

c)	alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee kolmanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 7;

c)	üle 1 000 ja alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee kolmanda astme puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 7;

d)	alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee neljanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 8;

d)	üle 1 000 ja alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee neljanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 8;

Motivatsioon

Kulude ja tulude seisukohast ei ole väikestele reoveepuhastitele suunatud nõuete suurendamine põhjendatud. Seega tuleb määratleda alumine piirmäär asulareoveepuhastitele, millele kehtivad laiendatud sätted.

Muudatusettepanek 42

Artikli 18 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga viie aasta möödudes läbi. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga kuue aasta möödudes läbi ja viiakse kooskõlla direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajanduskavade läbivaatamise ajakavaga . Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.

Motivatsioon

Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ.

Muudatusettepanek 43

Artikli 19 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriikidelt võtavad kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.	1. Ilma et see piiraks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist ning võttes arvesse kohalikku ja piirkondlikku konteksti ja tingimusi sanitaarvõimalusteks, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.

Motivatsioon

Kooskõlas joogiveedirektiivi sõnastusega.

Muudatusettepanek 44

Artikli 20 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside korduskasutuse, taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.

Motivatsioon

Seos jäätmete raamdirektiiviga on tervitatav, kuid mõiste „korduskasutus“ määratlust ja kasutamist jäätmete raamdirektiivis ei kohaldata asulareovee puhastamisel tekkinud reoveesetete suhtes, kuna reoveesetted ei ole toode või komponent, mida kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks see on loodud. [Tõlkija märkus: COM(2022) 541 eestikeelses versiooni selles punktis puudub hoopis sõna „korduskasutus“ (re-use), mis viitab tootele või komponendile, aga sõna „taaskasutus“ (recovery), mis puudub ingliskeelses versioonis ja mida sinna soovitakse lisada, on olemas.]

Muudatusettepanek 45

Artikli 21 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret või hindavad seda heitekoefitsentide abil. Selle seire korraldus määratakse kindlaks V lisas kirjeldatud asulareovee käitlemise lõimitud kavades. Pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad selle seire teostamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse. Seire eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada valideeritud mudelite kombinatsiooni ja representatiivseid proove reovee ülevoolust ja asula äravooluveest ärajuhtimispunktides.

Motivatsioon

Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks tagada piisav rahastamine. Saastekoormuse kontsentratsiooni peaks olema valideeritud meetodite abil võimalik ka hinnata.

Muudatusettepanek 46

Artikli 21 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
3. Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes järgmiste ainete ja näitajate kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret: […]	3. Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid läbipaistvalt asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes järgmiste ainete ja näitajate kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret: […]

Motivatsioon

Järelevalve peaks toimuma läbipaistval viisil.

Muudatusettepanek 47

Artikli 22 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koostavad Euroopa Keskkonnaameti abiga:

31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab/ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab/ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

b)	31. detsembriks 2025 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

b)	31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

d)	31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;

d)	31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

f)	31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

f)	31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

g)	detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

g)	31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

h)	31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

h)	31. detsembriks [3 aastat pärast jõustumist] andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

i)	31. detsembriks 2030 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 8 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud aladest, kus mikrosaasteainete kontsentreerumine või kogunemine kujutavad endast keskkonna riski või riski inimeste tervisele, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

i)	31. detsembriks 2033 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 8 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud aladest, kus mikrosaasteainete kontsentreerumine või kogunemine kujutavad endast keskkonna riski või riski inimeste tervisele, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

12. jaanuariks 2029 andmestu, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et kooskõlas artikliga 19 parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele, sealhulgas teavet sanitaarvõimalustele juurdepääsu omava elanikkonna osakaalu kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga kuue aasta möödudes.

12. jaanuariks 2033 andmestu, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et kooskõlas artikliga 19 parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele, sealhulgas teavet sanitaarvõimalustele juurdepääsu omava elanikkonna osakaalu kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga kuue aasta möödudes.

Liikmesriigid tagavad, et luuakse infosüsteem, mis lihtsastub juhtidel eelmises lõikes nõutud teabe esitamist.

Motivatsioon

Kooskõla kavandatud tähtaegadega.

Muudatusettepanek 48

Artikkel 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koostavad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 23. kuu viimane päev] käesoleva direktiivi rakendamise riikliku kava.

1. Liikmesriigid kehtestavad 31. detsembriks 2027 käesoleva direktiivi riikliku rakendusprogrammi.

See kava sisaldab järgmist:

a)	artiklite 3–8 rakendamise taseme hinnang;

a)	artiklite 3–8 rakendamise taseme hinnang;

b)	käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;

käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul – määrates investeeringu eest vastutava organisatsiooni – , sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;

c)	hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast;

c)	hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast, määrates investeeringu eest vastutava organisatsiooni ;

d)	kindlaks tehtud võimalikud avaliku sektori rahastusallikad või vähemalt viited nendele, kui selliseid allikaid on vaja kasutajatasude täiendamiseks.

d)	kindlaks tehtud võimalikud avaliku sektori rahastusallikad või vähemalt viited nendele, kui selliseid allikaid on vaja kasutajatasude täiendamiseks.

2. Liikmesriigid esitavad … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 35. kuu viimane päev] komisjonile oma riiklikud rakenduskavad, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad artiklis 21 osutatud seiretulemuste põhjal, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

2. Liikmesriigid esitavad 31. detsembriks 2028 komisjonile oma riiklikud rakenduskavad, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad artiklis 21 osutatud seiretulemuste põhjal, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga viie aasta möödudes. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid. [---]

3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga kuue aasta möödudes ja kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajandamiskavade meetmeprogrammide läbivaatamise ajakavaga. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid. [---]

Motivatsioon

Viia tekst kooskõlla kavandatud tähtaegadega. Tähtaja pikendamine on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ kohase neljanda tsükli veeplaneerimisega.

Muudatusettepanek 49

Artikli 24 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe: […]	2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et tiheasustusaladel, millel reostuskoormus on üle 10 000 ie, saavad kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe: […]

Motivatsioon

Säte on hea, kuid hõlmatavate tiheasustusalade suhtes tuleks kehtestada alampiir.

Muudatusettepanek 50

Artikli 29 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need peavad vajaduse korral hõlmama rahatrahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku töötasuga, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, määravad selle rakendamiseks pädeva ametkonna ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need peavad vajaduse korral hõlmama rahatrahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku töötasuga, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.

Motivatsioon

Ei ole vajalik.

Muudatusettepanek 51

Artikkel 31

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.	Iga kuue aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Motivatsioon

Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ.

Muudatusettepanek 52

Artikli 32 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5. Reoveepuhastid, olenemata nende töödeldavast koormusest, mis ehitati kümme aastat enne käesoleva direktiivi jõustumist või mille jaoks on käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks sõlmitud ehitustööde hankeleping, peavad täitma käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi viie aasta jooksul pärast käesolevas direktiivis sätestatud tähtaega, tingimusel et nad vastavad direktiivi 91/271/EÜ nõuetele.

Motivatsioon

See moratoorium võimaldab käitada reoveepuhastid, millel on amortiseerimata seadmed, ja neid, millele on võetud kindel ja pöördumatu kohustus kolmanda isiku ees.

Muudatusettepanek 53

I lisa tabel 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Nõuded asulareoveepuhastitest väljuvale veele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi artiklit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.	Nõuded asulareoveepuhastitest väljuvale veele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi artiklit. Kehtivad kontsentratsiooni ja/ või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.

Motivatsioon

Eelistatav on see sõnastus säilitada, kuna see on kooskõlas I lisa punkti D alapunkti 4 alapunktiga a. Seda peetakse reoveepuhasti nõuetekohase toimimise hindamisel asjakohasemaks.

Muudatusettepanek 54

I lisa D osa punkt 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti võimsuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:

—	1 000 kuni 9 999 ie: Üks proov nädalas

—	10 000 kuni 49 999 ie: Kaks proovi kuus Üks mikrosaasteainete proov kuus.

—	50 000 kuni 99 999 ie: Üks proov nädalas Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas.

—	100 000 ie või rohkem: Üks proov päevas Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas.

Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti võimsuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:

—	1 000 kuni 9 999 ie: Üks proov nädalas

—	10 000 kuni 49 999 : Kaks proovi kuus Üks mikrosaasteainete proov kuus.

—	50 000 kuni 99 999 ie: Üks proov nädalas 24 mikrosaasteainete proovi aastas esimesel ja teisel aastal; 12 mikrosaasteainete proovi aastas järgnevatel aastatel;

—	100 000 ie või rohkem: Üks proov päevas 24 mikrosaasteainete proovi aastas esimesel ja teisel aastal; 12 mikrosaasteainete proovi aastas järgnevatel aastatel;

Motivatsioon

Komisjoni pakutud valimi suurendamise kulud on ülemäärased (70 korda rohkem kui praegused kulud).

Muudatusettepanek 55

I lisa tabel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.	Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni ja/ või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.

Motivatsioon

Ei ole vajalik.

Muudatusettepanek 56

I lisa tabel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Parameetrid: Üldfosfor / Kontsentratsioon 0,5 mg/l / Väikseim vähendusprotsent (%) (vt märkus 1): 90

Parameetrid: Üldlämmastik / Kontsentratsioon 6 mg /l / Väikseim vähendusprotsent (%) (vt märkus 1): 85

[…]

Parameetrid: Üldfosfor ie üle 100 000 / Kontsentratsioon 0,5 mg/l / Väikseim vähendusprotsent (%) (vt märkus 1 ja 2 ): 90

Parameetrid: Üldfosfor ie 10 000 – 100 000 / Kontsentratsioon 1 mg/l / Väikseim vähendusprotsent (%) (vt märkus 1 ja 2): 80

Parameetrid: Üldlämmastik ie üle 100 000 / Kontsentratsioon 8 mg /l / Väikseim vähendusprotsent (%) (vt märkus 1 ja 2 ): 80

Parameetrid: Üldlämmastik ie 10 000 – 100 000 / Kontsentratsioon 10 mg/l / Väikseim vähendusprotsent (Vt märkus 1 ja 2): 70 […]

Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse ei võeta.

Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet võidakse väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse võtta .

Märkus 2. Igal juhul ei tohi kõikide üldlämmastiku proovide päevane keskmine väärtus ületada 20 mg/l. Eespool nimetatud nõuet kohaldatakse juhul, kui käitise bioreaktoris oleva reovee temperatuur on vähemalt 12 oC. See võimalus kehtib, kui kooskõlas I lisa D osa punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.

Motivatsioon

Fosfori ja lämmastiku vähendamise nõuded tuleks kehtestada reostuskoormuse suuruse järgi. Lämmastiku eemaldamine on keeruline. See on energiamahukas ja sõltub suurel määral temperatuurist. Lämmastiku puhul on vaja veidi vähem ranget nõuet. Samuti peaks olema võimalik arvestada loodusliku lämmastikusidumisvõimega.

Muudatusettepanek 57

V lisa punkt 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.	Reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit reostuse vähendamise eesmärgid, kaasa arvatud järgmised:

2.	Reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit reostuse vähendamise eesmärgid, milles võetakse arvesse kohalikke tingimusi, kaasa arvatud järgmised:

a)	soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral. See soovituslik eesmärk tuleks saavutada:

a)	asulareovee käitlemise lõimitud kavas kehtestatakse erieesmärk vähendada reovee ülevoolust tulenevat reostust arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral ja põhjendatakse seda vastavalt kliimatingimustele ja kohalikule keskkonnale avalduvale survele. See eesmärk tuleks saavutada:

i)	31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;

i)	31. detsembriks 2040 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;

ii)	31. detsembriks 2040 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

ii)	31. detsembriks 2045 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)	asula puhastamata äravooluvee eraldi kogumissüsteemide kaudu ärajuhtimise järkjärguline lõpetamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et selline ärajuhitav vesi ei halvenda suubla kvaliteeti .

b)	asula puhastamata äravooluvee eraldi kogumissüsteemide kaudu ärajuhtimise haldamine ja järkjärguline vähendamine, kui riskianalüüsi põhjal on tõendatav mõju suubla kvaliteedile;

Motivatsioon

Vaja on kavandatud meetmeid ja pidevat tööd seoses reovee ülevoolust ja linna äravoolust tuleneva reostusega. Siiski on vaja kohalikku paindlikkust, et kulud oleksid proportsioonis saavutatud keskkonnakasuga. On oht, et kavandatud soovituslikku eesmärki koos kehtestatud tähtaegadega tõlgendatakse siduva nõudena. Eelistatav on konkreetne põhjendatud eesmärk koos konkreetsete kavandatud meetmetega.

II. POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni uuesti sõnastatud ettepaneku üle võtta vastu asulareovee puhastamise direktiiv, kuna õigusakte on vaja kohandada tänapäevastele probleemidele ja tehnilistele võimalustele. Komitee väljendab kahetsust, et kehtiva direktiivi eesmärke ei saavutatud täielikult, kuid tunnistab, et direktiiv aitas vähendada reostust ja parandada vee kvaliteeti Euroopa järvedes, jõgedes ja rannikualadel, tuues nii kasu keskkonnale ja parandades ELi elanike heaolu ja tervist;

rõhutab, et direktiivi läbivaatamise eesmärk peaks olema selle järjepidev koostoime rohelise kokkuleppega ja esmajoones ELi tegevuskavaga „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, eelkõige suunates direktiivi energianeutraalsuse poole, andes nii panuse kliimaneutraalsuse saavutamisse, ning toetades selles vajalikku üleminekut ringmajandusele, nullsaastele, digitaliseerimisele ja elurikkuse tõhusamale kaitsele. Direktiivi läbivaatamine peaks olema täielikult kooskõlas selliste seadusandlike ettepanekutega nagu keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi, suplusvee direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamine ning reoveesetete direktiivi hindamine; direktiivi eesmärk peaks olema ka „saastaja maksab“ põhimõtte tugevdamine;

rõhutab, et raamistik peab olema piisavalt riskipõhine, eesmärgipärane ja paindlik, et võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke erinevusi liikmesriikides ja nende vahel. Kõigile ühtne lähenemisviis võib põhjustada ebaproportsionaalseid kulusid võrreldes saavutatava keskkonnakasuga, eelkõige seoses lämmastiku kõrvaldamise nõuetega;

rõhutab, et linnad ja piirkonnad laienevad dünaamiliselt kooskõlas rahvastiku kasvuga. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kõigi ELi veealaste õigusaktide sidususe, et reoveepuhastite ehitamine ja laiendamine kasvavates piirkondades või linnades oleks võimalik. Sidususe puudumine on juba toonud kaasa kahjulikud keelud reoveepuhastite laiendamisele. Selleks et muuta direktiiv tulevikukindlaks, tuleks ette näha erand seisundi halvenemise keelust, kui tehnilise töötlemise meetmetega ei ole võimalik elanikkonna kasvamist enam kompenseerida;

kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama äärepoolseimate piirkondade oludega kohandatud sätteid, et võtta arvesse nende konkreetset olukorda asulareovee puhastamisel;

toetab laiendatud tootjavastutuse süsteemi kasutuselevõttu, mis on kooskõlas rohelise kokkuleppega selles, mis puudutab kontrolli tekkekohas ja põhimõtet „saastaja maksab“. Laiendatud tootjavastutuse süsteem on vajalik eeltingimus veevarustusteenuste taskukohasuse tagamiseks ning sotsiaalselt õiglane rahastamisvahend mikrosaasteainete puhastamiseks reovees. See võib luua asjaomastele tööstusharudele võrdsed võimalused, vähendades keskkonnadumpingu ohtu ja muid sellega seotud ohtusid. Kava toimib ka stiimulina keskkonnasõbralikumate toodete väljatöötamiseks, andes tööstusele konkurentsieelise;

tuletab meelde SARS-CoV-2 valikulisest seirest saadud kogemusi ning väljendab heameelt olmejäätmetes leiduvate viiruste, muude patogeenide ja saasteainete seire kavandatava laiendamise üle, et tagada elanikkonna parim võimalik tervisekaitse;

on seisukohal, et prügilatesse ladestamisel leostub plastist mürgiseid kemikaale pinnasesse ja põhjavette. Valesti hallatud plastid saastavad maad, veeteid ja ookeane. Vihmas, pinnases, veeteedel, ookeanides ja mägedes sisalduvaid mürgiseid lisaaineid ja mikroplasti ei saa kõrvaldada ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ega põletamise teel. Üksnes õiguslikult siduvad piirangud üleilmsele plasti tootmisele teatavate oluliste kasutuste jaoks võivad olukorda muuta;

on veendunud, et selged, ambitsioonikad ja realistlikud tähtajad on asulareovee puhastamise direktiivi eduka rakendamise keskne osa. Komitee on seisukohal, et kavandatud tähtaegade pikendamine muudaks direktiivi tõhusaks ja võimaldaks kooskõlastamist teiste õigusaktidega;

10.

kardab, et mõjuhinnangus esitatud kogukulud on oluliselt alahinnatud (3). Direktiivi kohaldamisala laiendamine ja nõuete suurendamine toob kaasa investeerimis- ja tegevuskulude. Seetõttu on vaja luua rahastamismehhanismid, et pädevad asutused saaksid need kulud katta;

11.

toetab kavandatud eesmärki saavutada energianeutraalsus, kuid rõhutab, et ettepanek peab olema paindlikum, et võtta arvesse piirkondade ja linnade erinevaid tingimusi. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine kohapeal on sageli tehniliselt võimatu. Seepärast tuleks neutraalsuse eesmärgi saavutamisel arvesse võtta nii kohapeal kui ka väljaspool tegevuskohta toodetud taastuvenergiat. Lisaks tuleks neutraalsuse eesmärgi saavutamiseks kaaluda ka võimalust kasutada puhastites taastuvenergiat selle päritolust olenemata;

12.

rõhutab, et saastega tuleb tegeleda selle tekkekohas lisaks toruotsa lahendustele. Komitee toonitab, et kontroll tekkekohas on nullsaaste tegevuskava edu eeltingimus ning oluline samm reoveesetete ja vee taaskasutamise võimaldamisel;

13.

on arvamusel, et individuaalsed süsteemid on sobiv lahendus reovee puhastamiseks isoleeritud ja hõredalt asustatud piirkondades või äärepoolseimatel aladel. Komitee rõhutab, et reovee kogumine nendes piirkondades on kulukas ja ebatõhus ega too tingimata suuremat keskkonnakasu. Sellistel juhtudel nõuab komitee piisavalt toimivate individuaalsete süsteemidega detsentraliseeritud lahendusi, mida reguleeritaks liikmesriikides või piirkondlikul tasandil ja mille nõuetes võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke tingimusi ning ei kahjustata keskkonna ja tervise kaitset;

14.

nõustub delegeeritud õigusaktide kasutamisega, et täiendada või muuta sätteid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga, kuid ainult juhul, kui neid kasutatakse säästlikult; kõik olulised sätted peaksid sisalduma juba direktiivis. Komitee nõuab tungivalt, et direktiivis kehtestataks kõik olulised nõuded, et võimaldada läbipaistvust ja tagada liikmesriikide, piirkondade ja omavalitsuste asjakohane panus;

15.

juhib seoses üksikute süsteemidega tähelepanu sellele, et kohustuslik kolmanda astme puhastus konkreetsetes süsteemides ja väikestes reoveepuhastites toob kaasa suuri ehitus- ja käitamiskulusid ning nõuab ka kvalifitseeritud töötajaid; see koormus võib olla ebaproportsionaalne ning seetõttu tuleks lubada alternatiive, nagu nitrifikatsioon, mis tõendab toimiva puhastusmõju olemasolu;

16.

peab vajalikuks kindlalt pühenduda puhastatud vee taaskasutamisele ja lisada asulareovee käitlemise lõimitud kavadesse konkreetne eesmärk parandada reovee kogumissüsteemi, et vältida reovee maasse imbumist ning riim- või magevee imbumist süsteemidesse, mis mõjutab asulareovee puhastamise ja taaskasutuse suutlikkust;

17.

rõhutab vajadust tugevdada järelevalve- ja aruandlusnõudeid, sest need on nõuete täitmise ja rakendamise edenemise kontrollimisel keskse tähtsusega; rõhutab asjaomaste kulude osas, et on oluline, et seiret ja aruandlust teostataks ainult ulatuses, mis on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärgi täitmiseks;

18.

rõhutab, et ettepanek on põhimõtteliselt kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; kahtleb siiski, kas artiklit 19 (Juurdepääs sanitaarvõimalustele) ja sellega seotud aruandluskohustusi artikli 22 alusel saab põhjendada subsidiaarsuse põhimõttega, kui puuduvad riikidevahelised aspektid; Komitee on mures proportsionaalsuse põhimõtte järgimise ja kõigile sobiva ühtse lähenemisviisi pärast. Seetõttu nõuab komitee riskipõhist lähenemisviisi ja suuremat paindlikkust raamistikus, tagamaks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koormus ei oleks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärgiga võrreldes ülemäärane.

19.

nõuab oma õiguste täielikuks kasutamiseks juurdepääsu kõikidele dokumentidele (pöörates erilist tähelepanu neljaveerulisele tabelile), mida kaasseadusandjad jagasid kõnealuse õigusakti ettepaneku üle peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel;

Brüssel, 5. juuli 2023

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(3) Eureau, (2023). Position paper, lk 12.