25.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 337/8

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 337/06)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Muscadet Sèvre et Maine“

PDO-FR-A0494-AM02

Teate esitamise kuupäev: 27.6.2023

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiline kood

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunide loetelu on ajakohastatud kooskõlas 2022. aasta ametliku geograafilise koodiga.

Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega, geograafilist piirkonda ei ole muudetud.

Selle muudatusega seoses muudetakse koonddokumendi punkte 6 ja 9.

2. Geograafiline piirkond

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus täiendavate geograafiliste nimetuste „Clisson“, „Gorges“ ja „Le Pallet“ tootmispiirkonna muudatuse heaks kiitis.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille kasvatusalad on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4. Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on välja jäetud.

Need välja jätmised ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

5. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Muscadet Sèvre et Maine

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on valgete, kuivade ja rahulike veinidega. Veinidel on järgmised omadused: – naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti; – fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) maksimaalne sisaldus on 3 grammi liitri kohta; – maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 10 milliekvivalenti liitri kohta; – maksimaalne üldalkoholisisaldus on pärast rikastamist 12 mahuprotsenti. Veinide üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ja üldalkoholisisaldus vastavad liidu eeskirjadega sätestatud piirmääradele. Tegemist on valgete, kuivade ja rahulike veinidega. Nende maitses valitseb ümaruse ja värskuse peen tasakaal ning nende mitmekülgses lõhnabuketis domineerivad puuvilja- ja lillearoomid. Pikaajaline kääritamine muudab need mõnikord hästi laagerduvaks. Veinid villitakse nende rikkalike aromaatsete omaduste säilitamiseks ja võimendamiseks hoolikalt pudelitesse.

Analüütilised kriteeriumid vastavad kehtivatele Euroopa Liidu õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 6 500 tüve hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 1,50 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas võib olla 0,90–1,10 meetrit.

Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 õiepunga, kasutada võib järgmisi tehnikaid:

– madalad lühivõrsed, kus tüve kohta on maksimaalselt viis lühivõrset;

– ühe- või kaheõlaline Guyot’ vorm.

Lõikamine tuleb lõpetada enne pungade puhkemist või enne seda, kui taim jõuab Eichhorni ja Lorentzi skaalal 5. staadiumisse.

Kasutatavast lõikamisviisist olenemata tohib viinapuude igale tüvele jätta lõikamisel neli täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte, on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

Veinivalmistuse eritavad

Keelatud on viinamarjasaagi igasugune termiline töötlemine temperatuuril alla –5 °C.

Pärast rikastamist ei tohi veini alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti.

Vein käärib pärast alkoholkäärimise lõppu käärimissettel vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. märtsini. Veinid on pakendamise hetkel või nende esmakordsel väljaviimisel veinivalmistusruumidest vähesel käärimissettel.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistuse puhul kinni pidada liidu õigusaktide ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2. Maksimaalne saagikus

66 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks pädeva riikliku komitee neljapäev, 15. juuni 2017. aasta koosolekul. Piirkond hõlmab selle tootespetsifikaadi pädeva riikliku komitee poolse kinnitamise kuupäeva seisuga ja lähtuvalt 2022. aasta ametlikest geograafilistest koodidest järgmiste kommuunide või kommuunide osade territooriume:

—

Loire-Atlantique’i departemang: Aigrefeuille-sur-Maine, Basse-Goulaine, Le Bignon (osaliselt), La Chapelle-Heulin, Château-Thébaud, Clisson, Divatte-sur-Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: La Chapelle-Basse-Mer), Gétigné (osaliselt), Gorges, La Haie-Fouassière, Haute-Goulaine, Le Landreau, Le Loroux-Bottereau (osaliselt), Maisdon-sur-Sèvre, Monnières, Montbert (osaliselt), Mouzillon, Le Pallet, La Regrippière, Remouillé, Saint-Fiacre-sur-Maine, Saint-Hilaire-de-Clisson, Saint-Julien-de-Concelles, Saint-Lumine-de-Clisson, Les Sorinières (osaliselt), Vallet, Vertou;

—	Maine-et-Loire’i departemang: ainult järgmiste Sèvremoine’i delegeeritud kommuunide territoorium: Saint-Crespin-sur-Moine ja Tillières.

—	Vendée departemang: Cugand (osaliselt), Montaigu-Vendée (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Saint-Hilaire-de-Loulay (osaliselt)).

7. Veiniviinamarjasordid

„Melon B“ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega „Muscadet Sèvre et Maine“ viinamarjaistandusi iseloomustab kaljune maastik, mis on seotud eriti tiheda jõgede võrgustikuga. Veinikasvatusalad täidavad nõlvu ja kujundavad maastikke Nantes’i linnast idas Loire'i jõe ja Goulaine’i soo kohal kõrguvatel nõlvadel ning sellest veel lõuna pool asuvate Sèvre’i, Maine’i ja nende lisajõgede kallastel. See territoorium asub kontrollitud päritolunimetuse „Muscadet“ geograafilise piirkonna keskel ja hõlmab osaliselt Loire-Atlantique'i, Maine-et-Loire’i ja Vendée departemange.

Piirkonna kliimat mõjutab tugevalt Atlandi ookeani lähedus, millest tulenevad ka mõned kliima eripärad. Nii on talvised temperatuurid üldiselt väga mahedad ja eriti mõõdukad on need põhjas Loire’i jõe ja Goulaine’i soo ümber, kus asub täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ piirkond, samuti on temperatuurid mõõdukad piirkonna lääneosas, kus asub täiendava geograafilise tähise „Château-Thébaud“ territoorium, kus ookeani mõju on suurem. Temperatuurid on veidi madalamad kaguosas, kust saadakse täiendavate geograafiliste tähistega „Mouzillon – Tillières“, „Gorges“ ja „Clisson“ veine ning mis on Loire’i jõest ja Goulaine’i soost kaugemal. Suved on üldiselt ookeanituulte mõjul jahedad, väheste sademetega ja väga päikesepaistelised.

Geograafilise piirkonna geoloogilises struktuuris on näha palju erinevaid paleosoikumi aegkonna jooksul tekkinud kivimeid:

—	põhjas ja kirdes domineerib vilgukivi, mis väljendub Goulaine’i soo alal roheliste kivisoontega vahelduvas gneissis, mis on täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ ala moodustav moondekivimite kooslus;

—	idas asub suur gabromassiiv, mis moodustab täiendava geograafilise tähise „Gorges“ piirkonna geoloogilise struktuuri ja mis kulgeb mööda Sanguèze’i jõe äärt, kus asub täiendava geograafilise tähise „Mouzillon – Tillières“ piirkond;

—	geograafilise piirkonna lääneosa aluspõhi koosneb peamiselt ortogneissist ning vähehappelisest gneissist ja granodioriidist, mis moodustavad täiendava geograafilise tähise „Château-Thébaud“ piirkonna aluskorra;

—

geograafilise piirkonna keskosas asuv täiendava geograafilise tähise „Le Pallet“ piirkond asetseb sektoris, kus kivimid on vähe muundunud ja tugevalt mõranenud, samas kui gneiss, millel asub täiendava geograafilise tähise „Monnières – Saint-Fiacre“ veinivalmistuspiirkond, on sageli rohkem muundunud;

—	lõunas isoleerib lõhe jämedateralise graniidi massiivi, mis on iseloomulik täiendava geograafilise tähise „Clisson“ geograafilisele piirkonnale.

Kohati katavad paleosoikumist pärinevat aluskorda suurema või väiksema kivisisaldusega liivsavi setted.

Vaatamata oma mitmekülgsusele, on formatsioonidest enamasti kujunenud välja hea läbilaskevõimega liivased ja kivised pruunmullad, mis on gabrost aluspinnasel mõnikord savirikkad. Viinamarjade kasvatamiseks kasutatakse ainult selliseid mäenõlvasid, mille pinnas on terve, ei ole väga sügav ja on mõõdukalt viljakas, sellel on hea soojenemisvõime ja piiratud veemahutavuse võime.

VI sajandil Vertou kloostri asutanud munk Saint Martin on esimene, kes Sèvre’i ja Maine’i nõlvadel viinamarjakasvatusega tegelema hakkab. Viinamarjakasvatuse areng jätkus kahe jõe laevatataval osal kogu keskaja vältel, mis võimaldas eriti varakult areneda täiendavate geograafiliste tähistega „Château-Thébaud“, „Monnières – Saint-Fiacre“ ja „Le Pallet“ viinamarjaistandustel. XVI sajandist istutati Nantes’is aset leidva rahvusvahelise kaubanduse survel piirkonda alaliselt viinamarjasort 'Melon B'. Nimetus „Muscadet“ ilmus esimest korda 1635. aastal Gorges’is säilinud üürilepingul. XVIII sajandi lõpus oli viinapuudega kaetud juba peaaegu kaks kolmandikku Monnières’i piirkonna maadest, mis on märk sellest, et piirkond spetsialiseerus viinamarjakasvatusele.

Pärast Vendée sõdade (1793–1794) ajal toimunud rüüstamist ja seejärel viinapuutäi tekitatud kahjustusi, võeti viinamarjakasvatuses kasutusele uued tehnikad, näiteks ridadena istutamine ja Guyot’ lõikus. Alates sellest ajast on tootmisega seotud oskusteave hästi kodifitseeritud: kasvatatakse ainult viinamarjasorti 'Melon B', hoitakse suurt istutustihedust, kontrollitakse viinapuude koormust ja piiratakse nende saagikust ning koristatakse täiesti küpseid viinamarju.

8.2. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Rikkalike ja komplekssete veinide tootmist silmas pidades võtsid ettevõtjad veinivalmistamisel kasutusele erilised tehnilised lahendused, nn Nantesi meetodi, mille raames hoitakse veini transfeermeetodit kasutamata vähesel veinisettel vähemalt ühe talve jooksul. Selline oskusteave sai alguse tootjate harjumusest hoida tulevaste pidude ootuses vaaditäis kõige paremat veini veinisettel. Selline laagerdamise meetod annab veinile täiendavat ümarust ja täidlust seoses veini rikastamisega eeskätt mannoproteiinide ja teiste pärmi rakukestade autolüüsi käigus tekkivate ühenditega. Selle meetodi korral veine ei käidelda ja neid hoitakse süsinikdioksiidirikkas keskkonnas, mis piirab oluliselt oksüdeerumist ja lenduvate ühendite vabanemist. Meetod võimaldab lisaks säilitada alkoholkäärimisel tekkinud aroome kuni kevadeni ja pärast seda. Käärimise jooksul rikastuvad veinid samuti kolmanda taseme aroomidega. Viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjasordist 'Melon B' tehtud veinid sisaldavad suurel määral glükosiidide aroomide lähteaineid. Need suhkrutega seotud aglükoonidest moodustunud molekulid on selles olekus lõhnatud. β-glükosiidsidemete katkemine erinevate keemiliste ja ensümaatiliste protsesside käigus tekitab väga lõhnavaid ühendeid, peamiselt monoterpeene ja C13-norisoprenoide, eelkõige moodustub β-damaskoon, mis on tuntud veinide puuviljaaroome esiletõstva ainena. Tootjad on omandanud eripärase oskusteabe, et kaitsta veini oksüdeerumise eest kääritamisanumas ning villida vein hoolikalt pudelitesse, nii et kõnealused ühendid vabanevad võimalikult aeglaselt ja veini komplekssus suureneb. Neid tavasid kohandatakse mõnikord keskkonnavariatsioonidega, näiteks väga küpsete viinamarjade korjamine täiendavate geograafiliste tähiste „Clisson“, „Monnières – Saint-Fiacre“ ja „Mouzillon – Tillières“ korral, virdes orgaaniliste hapete kõrge taseme hoidmine täiendavate geograafiliste tähiste „Gorges“ ja „Château-Thébaud“ korral, varaküps saak täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ korral või veinide pikaajaline kääritamine käärimissettel parimate aastakäikude korral. Täiendava geograafilise tähisega veine hoitakse kuni villimiseni nende käärimissettel. Need villitakse pudelisse otse veinivalmistusruumides, et vähendada oksüdeerumise ohtu ja aroomide kadu.

La Haie-Fouassière'i kommuuni ja seda ümbritsevate alade tootjad soovisid säilitada veinide kvaliteeti ja tuntust ning said 1925. aastal kohtu kaudu õiguse deklareerida oma veine nimetuse „Muscadet Grands Crus de Sèvre et Maine“ all. Kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ tunnustati 1936. aastal. Traditsioonilist märget sur lie (settel hoitud) käsitlevad eeskirjad määratleti 1977. aastal ning alates 1994. aastast on see tähendanud, et veinid villitakse pudelisse saagikoristusaastale järgneva aasta jooksul samades veinivalmistusruumides, et piirata transfeermeetodi kasutamist ja veinide ümbervalamist.

Seega oli geograafiline piirkond sellest hetkest alates vägagi veinivalmistusele spetsialiseerunud ja mitmete kommuunide territoorium oli suures osas pühendatud ainult viinamarjasordile 'Melon B'. 2016. aastal kasvatas 8 000 hektari suurusel alal viinamarju umbes 600 tootjat, kusjuures kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ kandvad veinid moodustasid kõigist Nantes’i viinamarjaistandustest kaitstud päritolunimega turustatud veinidest peaaegu 70 %. Enam kui pooled nimetatud veinidest kannavad märget sur lie (settel hoitud).

8.3. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ kandvad veinid on kuivad, valged ja vaiksed. Nende maitses valitseb ümaruse ja värskuse peen tasakaal ning nende mitmekülgses lõhnabuketis domineerivad puuvilja- ja lillearoomid. Veinid villitakse nende rikkalike aromaatsete omaduste säilitamiseks ja võimendamiseks hoolikalt pudelitesse.

Märkega sur lie (settel hoitud) veinid on üldiselt tasakaalustatud maitsega ja kalduvad täidluse poole, nende lõhnabukett on komplekssem ja nad võivad alkoholkäärimise käigus moodustunud jääksüsihappegaasi tõttu olla kergelt sillerdavad. Nende värskuse, lõhna- ja maitsebuketi rikkalikkuse ja loomuliku süsihappegaasi säilitamiseks kaitstakse neid veine valmimise käigus oksüdeerumise eest. Veinide süsihappegaasisisaldus on liiga suur selleks, et hoida veini elastsetes anumates, seetõttu villitakse vein pudelitesse ning see toiming nõuab erilist hoolt.

Pikaajaline kääritamine muudab veinid mõnikord hästi laagerduvaks, näiteks on see nii järgmiste täiendavat geograafilist tähist kandvate veinide korral:

—	„Château-Thébaud“, mida iseloomustab tavaliselt peen ja elegantne bukett, kus varieeruvad puuviljade, lillede ja maitsetaimede aroomid, mis väljenduvad veini soolases, värskes ja õrnas maitses;

—	„Clisson“, mille veine iseloomustab üldiselt väga kontsentreeritud maitse ja intensiivne aroom, mis on eelkõige puuviljaline (küpsed puuviljad, keedetud puuviljad);

—	„Gorges“, mille veinid eristuvad kõige sagedamini võimsa happelise ja mõru maitse ning mineraalse ja mentoolise lõhna poolest;

—	„Goulaine“, mille veinidel on tavaliselt intensiivne bukett, kus domineerivad värskete puuviljade, küpsete puuviljade, kuivatatud puuviljade ja lillede aroom ning mida eristab tasakaalustatus, ümarus, õrn mõrudus ja sametine, suus kaua püsiv tekstuur;

—	„Mouzillon – Tillières“, mille noorena villitud veinide aroom on sageli intensiivne, lillehõnguline, tsitruseline, maitsetaimede lõhnaga, vürtsikas ja mineraalne ning mille kontsentreeritud struktuuriga maitset toetavad mõrud lõpunoodid ja õrn kootavus;

—	„Monnières – Saint-Fiacre“, mille veine eristab sageli nende tugev küpsete puuviljade või suhkrustatud puuviljade aroom, milles leidub palsami noote, ning mille maitse on küps ja ulatuslik ja mille kreemikust tasakaalustab hästi õrn mõrudus;

—	„Le Pallet“, mille veine eristab sageli nende pehme tasakaalustatud maitse ja nende ääretult õrn lõhnabukett, kus domineerivad lillelõhnad.

Selleks, et säilitada kääritamisel saavutatud häid omadusi ning vältida oksüdeerumist ja aroomide kadumist, villitakse nende täiendavate geograafiliste tähistega veinid pudelitesse otse veinivalmistusruumides.

Geograafilise piirkonna mullad, mis on saanud oma jämeda tekstuuri iidsetest kivimitest, tagavad viinamarjade kasvutsükli varajase alguse ja piiravad nende jõulisust. Mahedad talved toetavad sellist varajast arengut ning suvine päikesepaiste ja meretuuled kaitsevad taimi haiguste eest. Selline pinnas tagab viinamarjadele mõõduka ja regulaarse veega varustatuse ning tänu pinnase piiratud veevarudele ja murenenud pinnasele saavad viinapuud juured sügavale ajada, mis kindlustab marjade sobiva küpsusastme. Sajandite jooksul hakati sellistes oludes eelistama varaküpset viinamarjasorti 'Melon B', eriti kuna geograafilise piirkonna mõõdukad suvised temperatuurid on ideaalsed sellest õrnast valgest viinamarjasordist valmistatud veinides väljenduva värskuse ja aroomide säilitamiseks.

Geograafilise piirkonna pikk veinivalmistamise ajalugu, piirkonna varajane spetsialiseerumine ja piirkonnale iseloomulik viinapuude tihedus on juba pikka aega soodustanud tavade omavahelist jagamist. Soovides kaitsta oma toodete ehtsust, said tootjad 1936. aastal kontrollitud päritolunimetusele tunnustuse. Kontrollitud päritolunimetuste tunnustamine sai alguse 1920ndatel ja see oli üks kõige esimesi päritolunimetusi, mida Prantsusmaal tunnustati.

8.4. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Oskusteave võimaldas tootjatel tootmist kontrollida ning korjata täiesti terveid ja küpseid viinamarju. Veinid on valmistatud vastavalt kohalikele tavadele ja neid kääritatakse kuni pakendamiseni transfeermeetodit kasutamata vähesel veinisettel. Tänu sellele, et geograafilises piirkonnas on talvised temperatuurid mõõdukad, mis soodustab ainevahetust settega, muutuvad veinid käärimise jooksul järjest paremaks ning on alates järgmisest kevadest maitselt rikkalikumad. Hoolikas pudelisse villimine võimaldab säilitada veinide põhiomadusi ja osa aroome areneb pärast pakendamist edasi. Selline oskusteave, mis on loodusliku keskkonna ja viinamarjasordi 'Melon B' pakutavatele võimalustele hästi kohandatud, võimaldab käärimisel tekkinud lõhnamolekulidel ja glükosiidide aroomide lähteainetel veinis täielikult väljenduda.

Saagikoristusele järgneva aasta jooksul pudelitesse villitud kontrollitud päritolunimetusega veinid, millel on märge sur lie (settel hoitud), säilitavad neile iseloomuliku värskuse, mida toetab veinivalmistuse käigus tekkinud süsinikdioksiidi jääkide tõttu tekkinud õrn pärlendus. Igasuguse oksüdeerumise vältimiseks pakendatakse veinid otse veinivalmistusruumides. Selline toodete käitlemist minimeeriv traditsiooniline tava sobib veinide õrnade lõhnaühendite säilitamiseks ideaalselt. Kivimite ja nendest tekkinud muldade mitmekesisus, topograafilised erinevused ja kliimanüansid, mis on seotud viinamarjaistanduste kaugusega veekogudest, selgitavad osaliselt veinide kompleksset aroomi. Loodusliku keskkonna erinevuste ärakasutamine ja ranged veinivalmistustavad on võimaldanud teha kindlaks eripärad ja edendada järgmisi täiendavaid geograafilisi tähiseid, mis on kontrollitud päritolunimetuse lipulaevaks:

—

„Château-Thébaud“ – läänepoolne asukoht Maine’i ümbritsevatel kaljudel loob varaküpsust soodustava kliima ja kus gneissist ja granodioriidist tekkinud pinnas, mis võimaldab viinapuudel juured sügavale ajada, on koos asukohaga rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavate virrete allikaks, mis soodustab pärast pikka kääritamist värskuse ja mineraalsuse nootidega peenete ja õrnade veinide teket;

—

„Clisson“– veinidele annavad rikkaliku maitse ja neile iseloomuliku puuviljaaroomi suhteliselt hilise soojenemisega kliima, graniidist kujunenud mitte väga sügav liivane pinnas, Sèvre’i või Maine’i kallastel asuvad järsud nõlvad ja veinivalmistustavad, mis on orienteeritud suure küpsusastme saavutamisele ja pikale kääritamisele vähesel käärimissettel;

—

„Gorges“ – gabro muundumisel tekkinud savine pinnas ja võrdlemisi hilise soojenemisega kohalik kliima koos veinivalmistustavadega, kus viinamarjad korjatakse ära enne täieliku küpsuse saavutamist ja veine kääritatakse pikalt vähesel käärimissättel redutseerivates tingimustes, annavad veinidele nende elava maitse ja väga värske mineraalse lõhna;

—

„Goulaine“ – vähe muutunud moondekivimitel tekkinud pinnas ning Loire’i ja soode läheduse tõttu ääretult mõõdukas kliima soodustavad viinamarjade kiiret valmimist, millest valmistatud veinid on väljendusrikkad, tasakaalustatud ning maheda värskete ja kuivatatud puuviljade aroomiga tänu sellele, et viinamarju korjatakse täisküpsena;

—

„Monnières – Saint-Fiacre“ – Sèvre’i-äärsetel küngastel ja nõlvadel, kus mullad on tekkinud vähehappelisel, lagunenud või muundunud gneissil ja kutsuvad esile aeglase küpsemise, mis võimaldab saada väga küpseid marju, millest toodetakse suhkrustatud puuviljade suunas liikuvaid küpsete puuviljade noote sisaldavaid küpseid ja intensiivseid veine;

—

„Mouzillon – Tillières“ – istanduste idaosas, kus mandrilisema kliima ja gabrol välja kujunenud liivsavimuldade koosmõju soodustab üleküpsust, mille tulemusel valmivad veinid, milles väljenduvad hoolika kääritamisega aja jooksul tekkinud intensiivsed aroomid, mis meenutavad nupsusaia, vürtside, puuviljade ja lillede noote.

—	„Le Pallet“ – pikaajaline veinivalmistamise traditsioon ja tootjate ühtekuuluvus on võimaldanud tekkida oskusteabel, kus kasutatakse võimalikult hästi ära kiviselt ja murenenud pinnaselt täisküpsetena korjatud viinamarjade potentsiaali, mis annab veinidele harmoonilise maitse ja peene lillearoomi.

Ettevõtjad on õppinud säilitama nende laagerdatud veinide lõhnaomadusi, minimeerides villimisel igasuguse kokkupuute õhuhapnikuga. Selle eesmärgi saavutamiseks ja kohalike tavade kohaselt villitakse need veinid pudelitesse otse veinivalmistusruumides.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Veinid, mida turustatakse märkega sur lie (settel hoitud), on pakendatud kindlaksmääratud piirkonnas.

Selleks, et säilitada valmistamis- ja kääritamisviisi käigus tekkivad omadused, eelkõige veinide värskus, nende kompleksne aroom, mille mõned komponendid väljenduvad pärast pakendamist, ja tootesiseste protsesside käigus tekkinud süsinikdioksiidist tulenev õrn sillerdus ning et piirata veinide ümbervalamist, villitakse märkega sur lie (settel hoitud) veinid pudelitesse veinitootmisüksuses, saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini.

Selline eriline veini laagerdamismeetod annab veinile täiendavat ümarust ja täidlust seoses veini rikastamisega eeskätt mannoproteiinide ja teiste pärmi rakukestade autolüüsi käigus tekkivate ühenditega. Meetodi olemus seisneb veini käitlemise puudumises ja selle hoidmises süsihappegaasikeskkonnas, sellega piiratakse oluliselt oksüdeerumisprotsessi ja lenduvate ühendite eraldumist.

Veinide süsihappegaasisisaldus on liiga suur selleks, et hoida veini elastsetes anumates, seetõttu villitakse vein pudelitesse ning see toiming nõuab erilist hoolt.

Veinid on pakendamise hetkel või esmakordsel veinivalmistusruumidest väljaviimisel endiselt oma vähesel veinisettel.

Vahetus läheduses asuv piirkond (1)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ja veinide valmistamise ja kääritamise osas ning märget sur lie (settel hoitud) kanda tohtiva veini jaoks viinamarjade pressimise, sellise veini valmistamise, kääritamise ja pakendamise osas, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide või kommuunide osade territooriume:

—

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon, La Bernerie-en-Retz, Le Bignon (osaliselt), La Boissière-du-Doré, Bouaye, Bouguenais, Boussay, Brains, Carquefou, Le Cellier, Chaumes-en-Retz, Chauvé, Cheix-en-Retz, La Chevrolière, Corcoué-sur-Logne, Couffé, Divatte-sur-Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Barbechat), Frossay, Geneston, Gétigné (osaliselt), Legé, Ligné, La Limouzinière, Loireauxence (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Sauveur ja Varades), Le Loroux-Bottereau (osaliselt), Machecoul-Saint-Même, La Marne, Mauves-sur-Loire, Mésanger, Montbert (osaliselt), Montrelais, Les Moutiers-en-Retz, Oudon, Paulx, Le Pellerin, La Planche, Pont-Saint-Martin, Pornic, Port-Saint-Père, La Remaudière, Rezé, Rouans, Saint-Aignan-Grandlieu, Saint-Colomban, Sainte-Pazanne, Saint-Étienne-de-Mer-Morte, Saint-Hilaire-de-Chaléons, Saint-Léger-les-Vignes, Saint-Lumine-de-Coutais, Saint-Mars-de-Coutais, Saint-Père-en-Retz, Saint-Philbert-de-Grand-Lieu, Saint-Viaud, Les Sorinières (osaliselt), Thouaré-sur-Loire, Touvois, Vair-sur-Loire, Vieillevigne, Villeneuve-en-Retz, Vue.

Vahetus läheduses asuv piirkond (2)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vair-sur-Loire, Vieillevigne, Villeneuve-en-Retz, Vue.

—

Maine-et-Loire’i departemang: Beaupréau-en-Mauges (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Beaupréau ja Gesté), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Fresne-sur-Loire), Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Marillais ja Saint-Florent-le-Vieil), Montrevault-sur-Èvre (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Boissière-sur-Èvre, La Chaussaire, Le Fief-Sauvin, Le Fuilet, Montrevault, Le Puiset-Doré, Saint-Pierre-Montlimart ja Saint-Rémy-en-Mauges), Orée d’Anjou, Sèvremoine (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Montfaucon-Montigné ja Saint-Germain-sur-Moine).

—	Vendée departemang: Cugand (osaliselt), Montaigu-Vendée (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Montaigu ja Saint-Hilaire-de-Loulay (osaliselt)), Rocheservière, Saint-Étienne-du-Bois, Saint-Philbert-de-Bouaine.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke sur lie (settel hoitud), eeldusel et veinid vastavad tootespetsifikaadis selle märke jaoks kehtestatud tootmistingimustele.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis selle geograafilise tähise kohta sätestatud eeskirjadele.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Clisson“, „Gorges“, „Le Pallet“, „Château-Thébaud“, „Goulaine“, „Monnières - Saint-Fiacre“ või „Mouzillon – Tillières“, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis nende täiendavate geograafiliste tähiste kohta kehtestatud tootmistingimustele.

Märke sur lie (settel hoitud) ja geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavad tähed on nii kõrguselt, laiuselt kui ka paksuselt sama suured või väiksemad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Märkega sur lie või täiendava geograafilise tähisega „Clisson“, „Gorges“ või „Le Pallet“ tähistatud veinidele märgitakse aastakäik.

Täiendavad geograafilised tähised peavad olema etiketil märgitud kontrollitud päritolunimetusega ühele vaateväljale. Nende kirjutamiseks kasutatavad tähed on sama suured (kõrguses, laiuses ja paksuses) kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.“

Täiendava geograafilise tähiseta veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on:

– kantud katastrisse,

– märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. Märge peab olema etiketil kontrollitud päritolunimetusega ühel vaateväljal.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-27ebf794-be90-4cf6-8774-84534674caec

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

25.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 337/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine2

(2023/C 337/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastulause vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamise kuupäeva.

Taotlus liidu muudatuse tegemiseks liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis

(määrus (EL) nr 1151/2012)

„Ser koryciński swojski“

ELi nr: PGI-PL-0835-AM02 – 28.4.2023

KPN ( ) KGT (X)

1. Toote nimetus

„Ser koryciński swojski“

2. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

ZARZECCY Sp. z o.o., FoodTech Zbigniew Rybak ja SEROWAR Podlaski Aneta Łukaszuk-Łapińska – toote „Ser koryciński swojski“ sertifitseeritud tootjad.

3. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Poola

4. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

5. Muudatus(t)e liik

See on muudatus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 punkti b tähenduses, mis võib tühistada artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud geograafilise seose kaitstud geograafiliste tähiste puhul.

Koonddokumendi punktis 5 on märgitud, et toote „Ser koryciński swojski“ eripära tuleneb muu hulgas asjaolust, et see on valmistatud pastöriseerimata täispiimast, mis annab juustule iseloomuliku värske piima lõhna.

6. Muudatus(ed)

Seos geograafilise piirkonnaga

Kirjeldus

Muudatus käsitleb pastöriseerimise kasutamist piima ettevalmistamiseks toote „Ser koryciński swojski“ tootmiseks. Lisatud on võimalus, et toodet „Ser koryciński swojski“ toodetakse ka pastöriseeritud piimast. Vähene pastöriseerimine ja piimhappe kasutamine starterkultuurina on muutus, mis ei mõjuta toote eripära (sealhulgas iseloomuliku värske piima lõhna kadu) ega selle seost piirkonnaga. Juustu toodetakse jätkuvalt samas piirkonnas, st Korycinis, mis tähendab, et tootmismeetodit ei muudeta oluliselt, välja arvatud võimalus kasutada vähest pastöriseerimist ja lisada piimhappe starterkultuuri.

Vähese pastöriseerimise ja piimhappe kasutamisega starterkultuurina tagatakse, et toorpiimas leiduvat mikrofloorat paljundatakse samaväärses koostises ning oht, et tooraine saastumine patogeensete bakteritega on välistatud, nii saadakse toode, millel on tootespetsifikaadile vastavad organoleptilised omadused.

Kokkuvõte põhjustest, miks muudatus on nõutav

Algselt valmistati toodet „Ser koryciński swojski“ pastöriseerimata piimast, kuna pastöriseerimisprotsessi ei tuntud. Tehnoloogia arenguga kaasnes võimalus kasutada pastöriseeritud piima, ilma et kaoksid toote (juustu) omadused, mis tulenevad peamiselt selle geograafilisest päritolust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 2 punkti b tähenduses. Kavandatav muudatus on tarbija huvides, kuna see suurendab tooteohutust. Lisaks ei muuda see, et juustu „Ser koryciński swojski“ ei toodeta mitte ainult toorpiimast, vaid ka pastöriseeritud piimast, toote organoleptilisi või füüsikalis-keemilisi omadusi.

Teadusuuringute tulemused näitavad, et piima pastöriseerimine ei too kaasa ebasoodsaid muutusi juustu organoleptilistes või füüsikalis-keemilistes omadustes, olenemata sellest, kas tegemist on värske, laagerdunud või küpse juustuga.

Piimatooteid tootvad toidukäitlejad peavad rakendama protseduure, millega tagatakse, et vahetult enne kuumtöötlemist on piima bakterite arv 30 °C juures alla 300 000/ml. See tähendab, et mikroobide kasvuks lüpsi ja piima töötlemise etappide vahel on väga vähe võimalusi. Lisaks tuleb selle aja jooksul säilitada külmaahel, millega on tagatud piima jahutamise kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega. Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 3 kohaselt vastutavad toidukäitlejad asjakohaste hügieeninõuete täitmise eest kõigil nende kontrolli all olevatel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

KOONDDOKUMENT

„Ser koryciński swojski“

ELi nr: PGI-PL-0835-AM02 – 28.4.2023

KGT (X) KPN ( )

1. [KPNi või KGT] nimetus(ed)

„Ser koryciński swojski“

2. Liikmesriik

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Ser koryciński swojski“ on laagerdunud juust, mis on valmistatud lehma toor- või pastöriseeritud täispiimast, millele on lisatud laapi ja söögisoola. Pastöriseeritud lehmapiima kasutamisel lisatakse ka piimhappekultuur. Võidakse lisada nii vürtse ja maitsetaimi kui ka seemneid, puuvilju, pähkleid, köögivilju ja seeni.

„Ser koryciński swojski“ on pisut lapikuks vajutatud keraja (geoidi) kujuga ja elliptilise ristlõikega juust; selle läbimõõt on kuni 30 cm (sõltuvalt toote valmistamiseks kasutatud vormi suurusest ja sellesse paigutatud juustu kogusest) ja see kaalub 2,5–5 kg (sõltuvalt kasutatud vormist ja laagerdusajast).

Juustus „Ser koryciński swojski“ on rohkelt eri suuruse ja kujuga väikeseid auke. Juustu pind on kurruline.

Nimetuse „Ser koryciński swojski“ all müüakse kolme laagerdumisajaga juustu:

„Ser koryciński swojski“ – świeży (värske) on valminud 2–4 päeva;

„Ser koryciński swojski“ – leżakowany (laagerdunud) on valminud ja laagerdunud 5–14 päeva;

„Ser koryciński swojski“ – dojrzały (küps) on valminud ja laagerdunud rohkem kui 14 päeva.

Laagerdumisaja pikkus ei muuda koonddokumendi punktis 5 osutatud toote „Ser koryciński swojski“ eriomadusi.

Juustu „Ser koryciński swojski“ kirjeldus vastavalt laagerdamisajale

Omaduste või koostisainete rühm	Iseloomulik või koostisesse kuuluv	Värske „Ser koryciński swojski“	Laagerdunud „Ser koryciński swojski“	Küps „Ser koryciński swojski“
Värvus	Väliskihi värvus:	kreemikas	õlgkollane	kollakas või kollane
Värvus	Siseosa värvus:	kreemikas	kahvatu (kreemikas) õlgkollane	õlgkollane
Konsistents	Väliskihi konsistents:	väliskihi ja siseosa konsistents on sama	väljastpoolt veidi kõva ja seest pehme	õrnkollane koor, mille välimine pool kumab valkjalt
Konsistents	Siseosa tekstuur:	märg, väga elastne, ühtlaselt jaotunud väikesed umbes 1-millimeetrised augud	niiske, elastne, ühesuguse suuruse ja ühtlase jaotusega umbes 2-millimeetrised augud	veidi niiske, elastne, sarnase suuruse ja ühtlase jaotusega augud
Organoleptilised omadused	Maitse:	ülekaalukalt pehme ja kreemjas, hammustamisel iseloomulikult kummine ja krudisev	veidi soolane, eristatava pähklise lisamaitsega	rõhutatult kuiv, üsna soolane väliskiht ja veidi vähem soolane siseosa, kergelt pähkline maitse
Organoleptilised omadused	Lõhn:	domineerib värske või aroom	kerge kuivatud juustu aroom	kuivatud juustu aroom
Füüsikalis-keemilised omadused	Veesisaldus:	≤ 53 %	≤ 48 %	≤ 43 %
Füüsikalis-keemilised omadused	Rasvasisaldus:	≤ 20 %	≤ 22 %	≤ 30 %

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Ser koryciński swojski“ valmistamiseks kasutatav piim saadakse vähemalt 150 päeva aastas karjamaal peetud lehmadelt. Loomi söödetakse traditsioonilisel viisil; talvel on põhisöödaks hein, teraviljasööt (oder, rukis, nisu ja teraviljasegud) või heinast valmistatud silo.

—	Peamised toorained on lehmapiim, laap ja söögisool (umbes 3 g 10 liitri piima kohta), lisaks pärast vormimist juustu pealispinna hõõrumiseks kasutatav sool; kui kasutatakse pastöriseeritud piima, lisatakse ka piimhappekultuur.

—	Valikulised toorained: pipar, tšillipipar, basiilik, till, petersell, leeskputk, münt, mustköömen, karulauk, paprika, majoraan, köömen, harilik pune, piparrohi, küüslauk, murulauk, oliivid, seened, seemned, köögiviljad, pähklid, puuviljad.

Tootmisprotsessis kasutatakse toor- või pastöriseeritud täispiima. Füüsikaline või keemiline töötlemine ei ole lubatud, välja arvatud pastöriseerimine ja makroskoopiliste lisandite väljafiltreerimine.

Vürtse kasutatakse üksnes maitse andmiseks ning need ei muuda juustu „Ser koryciński swojski“ omadusi.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—	Piima kuumutamine või pastöriseerimine ning laabi ja soola lisamine; pastöriseeritud piima kasutamisel ka piimhappe starterkultuuri lisamine;

—	laabiga kalgendamine;

—	vadaku eraldamine;

—	vadaku nõrutamine;

—	vormimine;

—	soolaga hõõrumine;

—	laagerdamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõigilt juustu „Ser koryciński swojski“ tootjatelt nõutakse „Ser koryciński swojski“ ühise logo kasutamist oma etiketil. „Ser koryciński swojski“ logosid väljastatakse organisatsiooni Zrzeszenie Producentów Sera Korycińskiego (Korycini juustutootjate ühendus) kaudu.

Logode väljastamise eeskirjad ei diskrimineeri mingil moel ühendusse mittekuuluvaid tootjaid.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Ser koryciński swojski“ valmistatakse Podlaasia vojevoodkonna Sokółka maakonna kolmes omavalitsusüksuses: Korycinis, Suchowolas ja Janówis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Ser koryciński swojski“ ja piirkonna vaheline seos põhineb punktis 5.2 kindlaks määratud eriomadustel ja juustu mainel.

Juustule „Ser koryciński swojski“ on andnud erilise kuju selle valmistamiseks kasutatavad vormid. Need nõud annavad juustule ka iseloomuliku kurrulise pealispinna. Juust valmistatakse pastöriseerimata või pastöriseeritud täispiimast, mis annab sellele iseloomuliku värske piima aroomi. Pastöriseeritud piima kasutamisel säilib värskele piimale iseloomulik lõhn vähese pastöriseerimise tõttu ja seetõttu, et toorainesse lisatakse toorpiimast saadud piimhappe starterkultuuri. Juust on niiske ja elastne, rohkete ühesuguse suuruse ja ühtlaselt jaotunud väikeste aukudega.

Juustu „Ser koryciński swojski“ eriomadused on kujunenud paljude aastate jooksul, mil juustu on valmistatud; teadmised tootmismeetodite kohta ja nendega seotud praktilised oskused pärandatakse eelmiselt sugupõlvelt järgmisele, kuna piimatöötlemistehnoloogia ja tootmise käsiraamatutes ei käsitleta selle punktis 4 kirjeldatud geograafilise piirkonnaga tihedalt seotud juustu valmistamist. Toote head mainet tõendab meedias avaldatud kirjutiste, internetiviidete ja saadud autasude suur arv. Juustu „Ser koryciński swojski“ müüakse mainekates kauplustes muudest laabijuustudest kuni 50 % kõrgema hinnaga. Juustu „Ser koryciński swojski“ müüakse interneti vahendusel täpselt sama hinna eest kui juustu „Oscypek“, mis on kaitstud geograafilise tähisega juust.

Geograafiline piirkond, kus juustu „Ser koryciński swojski“ valmistatakse, on Põhja-Podlaasia madaliku (makroregioon) osaks olev Białystoki kõrgendik (mesoregioon), moreense ehitusega järvistupiirkond, mida iseloomustavad soiste madalikega avarad platood. Piirkonna mitmekesise maastiku on kujundanud jääajal toimunud korduvad jää liikumised. Põhja-Podlaasia madalik hõlmab mitmeid väiksemaid maastikuvorme, nagu orud, valgalad, tasandikud ja kõrgendikud, sealhulgas ka Białystoki kõrgendikku. Oma väliskujult on moreense päritoluga kõrgendikud väga varieeruva vormiga. Kõige sagedamini esinevaks maastikuvormiks on moreenkünkad ja mõhnad, mis ulatuvad kohati 200 meetri kõrgusele merepinnast.

Mööda madalikku ida poole liikudes muutub kliima oluliselt mandrilisemaks (Lääne-Poolas domineerivad aga merelise kliima mõjud). Juustu „Ser koryciński swojski“ tootmispiirkond on Kirde-Poola lõunaosa, mida peetakse riigi kõige külmemaks regiooniks, kui mäed välja arvata. Pikkadel talvedel (keskmiselt 110 päeva) on seal riigi madalaim temperatuur: keskmine õhutemperatuur jaanuaris on -5 kuni -6 °C (Varssavis on jaanuarikuu keskmine temperatuur umbes -3,5 °C), ka lumekate püsib üsna pikka aega. Suved kestavad umbes 90 päeva ja on üsna soojad, juuli keskmine temperatuur on 18 °C. Üleminekuperioodid on lühemad kui riigi keskosas. Sademeid on aastas keskmiselt 650 mm. Enamik sademetest langeb aprillist kuni septembrini. Sadude ajastus on igati soodne, kuna 70 % vihmast sajab kasvuperioodil, soodustades taimede kasvu niitudel ja karjamaadel. Vihmasadude sagedus on samuti soodne: kasvuperioodi vältel sajab vihma umbes 94 päeval. Kasvuperiood on lühike. See algab aprilli teises kolmandikus ja lõpeb oktoobri lõpus ning kestab seega umbes 200 päeva.

Piirkonnas, kus juustu „Ser koryciński swojski“ valmistatakse, puudub rasketööstus. Seal tegutsevad tööstusettevõtted tegelevad põllumajandustoiduainete, eeskätt piima töötlemisega. Suurem osa maast on kasutusel põllumajandustootmises või kaetud metsaga. Põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mis peaaegu täielikult kuulub üksikutele põllumajandusettevõtetele, moodustab olulise osa kogu piirkonna pindalast. Enamik sellest on väikese tootmisväärtusega ja hõredalt metsaga kaetud põllumajandusmaa.

Punktis 4 määratletud piirkonda hõlmav Podlaasia vojevoodkond sobib hästi piima ja piimatoodete tootmiseks, kuna see on kõige suurema rohumaa osakaaluga vojevoodkond Poolas – rohumaa moodustab seal haritavast maast 35,4 %. Karjamaade all on 13 % ja niitude all 22,4 % vojevoodkonna territooriumist. Vojevoodkond on kariloomade arvu poolest Poolas teisel kohal. Sealt pärineb iga kolmas Poolas toodetud piimaliiter ja iga viies võipakk. Sealsete piimatootjate keskmine piimatoodang on 33,3 tonni, samal ajal kui riigi piimatootjate keskmine toodang on 16,2 tonni. Vojevoodkonna osatähtsus riiklikus arvestuses suureneb pidevalt.

Vojevoodkonnas on traditsiooniliselt tegeletud piima ja piimatoodete tootmisega, mille põhjuseks on nii varasem vähene industrialiseerimine kui ka jätkuv investeeringute vähesus, suur tööpuudus ja väikesed palgad. Varem müüdi peamiselt toorpiima, lisaks valmistasid paljud põllumajandusettevõtted oma tarbeks või müügiks võid ja juustu „Ser koryciński swojski“. Juustu valmistamine oli põllumajandusettevõtete toodetud piima ärakasutamise ja toidusedeli rikastamise peamine viis. Juustu valmistamine lehma täispiimast ning juustu pööramine laagerdusaja erinevatel etappidel on erioskused, mis nõuavad juustu „Ser koryciński swojski“ valmistajatelt teadmisi ja kogemusi.

Korycini juust (ser koryciński) võitis esikoha ja Smak Roku tiitli Poznańis Polagra põllumajandusmessil 2004. aastal, Perła tiitli konkursil „Meie kulinaarne pärand“ (Nasze Kulinarne Dziedzictwo) ja Podlaska Marka Roku tiitli maitsekategoorias. Korycini juustufestivali (Święto sera korycińskiego) on peetud igal sügisel 2004. aastast alates. 2005. aastal kanti juust „Ser koryciński swojski“ põllumajanduse ja maapiirkondade arengu ministri hallatavasse üleriigilisse traditsiooniliste toodete nimekirja.

Juustu „Ser koryciński swojski“ tuntus ja nõudlus selle järele üha suureneb, eriti Põhja- ja Kesk-Poolas. Selle mainet edendatakse Varssavi iga-aastasel festivalil „Podlaasia tuleb pealinna“ (Podlasie w stolicy). Korycini juustule osaks saanud tunnustusele ja selle populaarsusele on piirkondlikus ja riiklikus meedias sageli viidatud: Gazeta Wyborcza (Białystok), 4.–5. juunil 2005 – „ Podlasie w stolicy “; Kurier Poranny, 4. juulil 2005 – „ Tłoczno i smacznie “; Gazeta Współczesna, 12. septembril 2005 – „ Zrób sobie swojski ser “; Gazeta Współczesna, 29. septembril 2005 – „ Święto sera po raz drugi “; Gazeta Współczesna, 4. oktoobril 2005 – „ Gospodynie z Gminy Korycin twierdzą, że nie ma to jak … Swojskiego sera smak “; Gazeta Współczesna, 29. novembril 2005 – „ Projekt dla sera “; Gazeta Współczesna, 24. septembril 2007 – „ Magia Smaku “; Gazeta Współczesna, 25. septembril 2007 – „ Pierwsza przydomowa serowarnia “; Gazeta Współczesna, 23. oktoobril 2007 – „ Sery to jest przyszłość “; Kurier Poranny, 17. oktoobril 2007 – „ Niektórzy wracają “; Kurier Poranny, 19. jaanuaril 2008 – „ Dobra marka To jest to! “; Gazeta Współczesna, 17. märtsil 2008 – „ Pierwszy Festiwal Kuchni Podlaskiej “; GWAGRO, 19. mail 2008 – „ Danie warte „Perły“ “; Gazeta współczesna, 11. juunil 2008 – „ Podlasie w stolicy “; Gazeta Współczesna, 19. juunil 2008 – „ Serowarnia po polsku “; Gazeta Wyborcza Duży Format, 16. veebruaril 2009 „ Bambus w szynce “; Gazeta Współczesna, 17. märtsil 2009 – „ To były smaki “; Gazeta Wyborcza (Białystok), 15. mail 2009 – „ Wspólna dla wszystkich jest kaczka – mowa o potrawach przygotowanych na Międzynarodowy Festiwal Kuchni “; Gazeta Współczesna, 9. juunil 2009 – „ Dobre smaki można promować “; Gazeta Współczesna, 16. juunil 2009 – „ Regionalne specjały – próbujmy i kupujmy “. „Ser koryciński“ internetiotsing annab 10 lehekülge vasteid; „Ser koryciński swojski“ kirjeldus on esitatud ka Vikipeedias, vaba sisuga entsüklopeedias.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.gov.pl/web/rolnictwo/wnioski-przekazane-komisji-europejskiej

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 337

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 25. september 2023

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 337/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11193 – BAOSTEEL / SAUDI ARAMCO / PIF / JV) ( 1 )	1
2023/C 337/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11223 – PAI PARTNERS / INFRA GROUP) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2023/C 337/03	Euroopa Parlamendi teadaanne Euroopa Kodaniku auhinna kohta — CIVI EUROPAEO PRAEMIUM	3
	Euroopa Komisjon
2023/C 337/04	Euro vahetuskurss — 22. september 2023	5

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 337/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11297 – KKR / INFRACAPITAL / ZENOBE ENERGY) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	6
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 337/06	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	8
2023/C 337/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine2	17

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0647
JPY	Jaapani jeen	157,87
DKK	Taani kroon	7,4557
GBP	Inglise nael	0,86795
SEK	Rootsi kroon	11,8790
CHF	Šveitsi frank	0,9650
ISK	Islandi kroon	145,30
NOK	Norra kroon	11,4270
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,360
HUF	Ungari forint	386,70
PLN	Poola zlott	4,5925
RON	Rumeenia leu	4,9686
TRY	Türgi liir	28,9233
AUD	Austraalia dollar	1,6496
CAD	Kanada dollar	1,4303
HKD	Hongkongi dollar	8,3262
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7833
SGD	Singapuri dollar	1,4529
KRW	Korea vonn	1 419,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,9970
CNY	Hiina jüaan	7,7766
IDR	Indoneesia ruupia	16 369,76
MYR	Malaisia ringit	4,9908
PHP	Filipiini peeso	60,430
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	38,287
BRL	Brasiilia reaal	5,2295
MXN	Mehhiko peeso	18,2660
INR	India ruupia	88,2975


	(1) EMPs kohaldatav tekst