		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 321

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 11. september 2023

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2023/C 321/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2023/C 321/02	Kohtuasi C-376/20 P: Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus CK Telecoms UK Investments Ltd, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, EE Ltd (Apellatsioonkaebus – Konkurents – Määrus (EÜ) nr 139/2004 – Kontroll ettevõtjate koondumiste üle – Mobiilsideteenused – Otsus, millega tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobimatuks – Oligopoolne turg – Tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine – Kooskõlastamata mõju – Tõendamisstandard – Euroopa Komisjoni kaalutlusruum majandusküsimustes – Kohtuliku kontrolli piirid – Horisontaalsete ühinemiste suunised – Asjakohased tegurid tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise tõendamisel – Mõisted oluline konkurentsijõud ja vahetud konkurendid – Tihe konkurents koondumise poolte vahel – Kavandatava koondumise hindadele avaldatava mõju kvantitatiivne analüüs – Tõhususe kasv – Moonutamine – Euroopa Liidu Üldkohtu omal algatusel tõstatatud väide – Tühistamine)	2
2023/C 321/03	Liidetud kohtuasjad C-615/20 ja C-671/20, YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine): Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Sąd Okręgowy w Warszawie eelotsusetaotlused – Poola) – kriminaalmenetlused järgmiste isikute suhtes: YP jt (C-615/20), M. M. (C-671/20) (Eelotsusetaotlus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Õigusriik – Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades – Kohtunike sõltumatus – Liidu õiguse esimus – ELL artikli 4 lõige 3 – Lojaalse koostöö kohustus – Kohtuniku kriminaalõigusliku puutumatuse äravõtmine ja tema ajutiselt teenistusest kõrvaldamine, mille on määranud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) – Selle kolleegiumi sõltumatuse ja erapooletuse puudumine – Seni selle kohtuniku pädevuses olnud kohtuasja lahendava kohtukoosseisu muutmine – Liikmesriigi kohtute suhtes distsiplinaarkaristuse ähvardusel kehtestatud keeld seada kahtluse alla kohtu legitiimsus, kahjustada selle toimimist või hinnata kohtuniku ametisse nimetamise kehtivust ja õigusemõistmise pädevuse õiguspärasust – Asjaomaste kohtute ning kohtukoosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevusega kohtuorganite kohustus jätta kohaldamata meetmed, millega võetakse ära asjaomase kohtuniku puutumatus ja kõrvaldatakse ta ajutiselt teenistusest – Nende kohtute kohustus jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud sellised keelud)	3
2023/C 321/04	Liidetud kohtuasjad C-363/21 ja C-364/21, Ferrovienord jt: Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Corte dei Conti eelotsusetaotlused – Itaalia) – Ferrovienord SpA versus Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT (C-363/21), Federazione Italiana Triathlon versus Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT, Ministero dell’Economia e delle Finanze (C-364/21) (Eelotsusetaotlus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Liikmesriikide kohustus näha ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades – Majanduspoliitika – Määrus (EL) nr 549/2013 – Euroopa Liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) – Direktiiv 2011/85/EL – Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded – Audiitorkohtu pädevust piiravad riigisisesed õigusnormid – Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)	4
2023/C 321/05	Kohtuasi C-426/21, Ocilion IPTV Technologies: Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Ocilion IPTV Technologies GmbH versus Seven.One Entertainment Group GmbH, Puls 4 TV GmbH & Co. KG (Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Autoriõigused infoühiskonnas – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikkel 3 – Üldsusele edastamise õigus – Artikli 5 lõike 2 punkt b – Isiklikuks tarbeks kopeerimise erand – Internet Protocol Televisioni (IP televisioon) teenuse pakkuja – Juurdepääs kaitstud sisule ilma õiguste omajate loata – Veebipõhine videosalvesti – Järelvaatamine – Dedubleerimise meetod)	5
2023/C 321/06	Kohtuasi C-757/21 P: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Nichicon Corporation versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Üldkohtu poolt kohtuotsuse kinnitamine – Üldkohtu kodukorra artikkel 118 – Kättetoimetatava kohtuotsuse ärakiri – Kohtunike allkirjad – Keelatud kokkulepped – ELTL artikkel 101 – Püsimahtuvusega elektrikondensaatorite, tantaalkondensaatorite või alumiinium-elektrolüütkondensaatorite turg – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus paljude hinnaelementide puhul – Mõiste eesmärgil põhinev rikkumine – Euroopa Komisjoni tõendamiskoormis – Ettevõtjate avaldused – Usaldusväärsus – Konkurentsivastase tegevuse geograafiline ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Trahv – Põhisumma arvutamine – Arvessevõetav müük – Kergendavad asjaolud – Täielik pädevus)	6
2023/C 321/07	Kohtuasi C-759/21 P: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Nippon Chemi-Con Corporation versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Üldkohtu poolt kohtuotsuse kinnitamine – Üldkohtu kodukorra artikkel 118 – Kättetoimetatava kohtuotsuse ärakiri – Kohtunike allkirjad – Keelatud kokkulepped – ELTL artikkel 101 – Püsimahtuvusega elektrikondensaatorite, tantaalkondensaatorite või alumiinium-elektrolüütkondensaatorite turg – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus paljude hinnaelementide puhul – Mõiste eesmärgil põhinev rikkumine – Euroopa Komisjoni tõendamiskoormis – Konkurentsivastase tegevuse geograafiline ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Trahv – Põhisumma arvutamine – Arvessevõetav müük – Kergendavad asjaolud – Täielik pädevus)	7
2023/C 321/08	Kohtuasi C-765/21, Azienda Ospedale-Università di Padova: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Tribunale ordinario di Padova eelotsusetaotlus – Itaalia) – D. M. versus Azienda Ospedale-Università di Padova (Eelotsusetaotlus – Rahvatervis – Riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse tervishoiutöötajatele vaktsineerimiskohustus – Vaktsiinist keelduvate töötajate töölt kõrvaldamine töötasu maksmise peatamisega – Määrus (EÜ) nr 726/2004 – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – COVID-19 vaktsiinid – Määrus (EÜ) nr 507/2006 – Tingimustega müügilubade kehtivus – Määrus (EL) 2021/953 – Vaktsineeritud isikute ja vaktsineerimata isikute vahelise diskrimineerimise keeld – Vastuvõetamatus)	7
2023/C 321/09	Kohtuasi C-35/22, CAJASUR Banco: Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Audiencia Provincial de Malaga eelotsusetaotlus – Hispaania) – CAJASUR Banco S.A. versus JO, IM (Eelotsusetaotlus – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Artikli 6 lõige 1 – Hüpoteeklaenulepingu tüüptingimused, mille liikmesriigi kohtud on tühiseks tunnistanud – Õigus pöörduda kohtusse – Hagi õigeksvõtmine enne sellele vastamist – Riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad tarbijat läbima asjaomase müüja või teenuste osutajaga kohtueelse menetluse, et vältida tarbijalt menetluskulude väljamõistmist – Hea õigusemõistmise põhimõte – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele)	8
2023/C 321/10	Kohtuasi C-73/22 P ja C-77/22 P: Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Grupa Azoty S.A., Azomureș SA, Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapis versus Euroopa Komisjon (C-73/22 P), Advansa Manufacturing GmbH, Beaulieu International Group NV jt versus Dralon GmbH, Euroopa Komisjon (C-77/22 P) (Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis – Abikõlblikud majandussektorid – Väetiste ja lämmastikuühendite tootmise sektori väljajätmine – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Füüsiliste või juriidiliste isikute õigus esitada hagi – ELTL artikli 263 neljas lõik – Tingimus, mille kohaselt peab hageja olema otseselt puudutatud)	9
2023/C 321/11	Kohtuasi C-87/22, TT (lapse õigusvastane äraviimine): Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – TT versus AK (Eelotsusetaotlus – Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades – Määrus (EÜ) nr 2201/2003 – Artiklid 10 ja 15 – Kohtualluvuse üleandmine kohtule, kus on asja arutamiseks paremad võimalused – Tingimused – Selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on õigusvastaselt ära viidud – 1980. aasta Haagi konventsioon – Lapse parimad huvid)	10
2023/C 321/12	Kohtuasi C-106/22, Xella Magyarország: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Fővárosi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Xella Magyarország Építőanyagipari Kft. versus Innovációs és Technológiai Miniszter (Eelotsusetaotlus – Kapitali vaba liikumine – Asutamisvabadus – Määrus (EL) 2019/452 – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette välisinvesteeringute taustauuringumehhanismid, kui neid investeeringuid tehakse strateegilistesse residendist ettevõtjatesse – Nende õigusnormide alusel tehtud otsus, millega keelatakse residendist äriühingul omandada kogu osalus teises residendist äriühingus – Ettevõtja, milles osalus omandati, käsitlemine strateegilise ettevõtjana, kuna tema põhitegevus on teatud põhitoorainete, nagu kruusa, liiva ja savi kaevandamine – Osaluse omandava ettevõtja käsitamine välisinvestorina, kuna ta kuulub kontserni, mille valdusühing asub kolmandas riigis – Liikmesriigi riigi huvide, avaliku julgeoleku või avaliku korra kahjustamine või kahjustamise oht – Eesmärk tagada põhitoorainetega varustatus ehitussektoris, eelkõige piirkondlikul tasandil)	11
2023/C 321/13	Kohtuasi C-134/22, G GmbH: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – MO versus SM kui G GmbH vara pankrotihaldur (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59/EÜ – Teavitamine ja konsulteerimine – Artikli 2 lõike 3 teine lõik – Kollektiivset koondamist kavandava tööandja kohustus edastada pädevale asutusele koopia töötajate esindajatele antud teabest – Eesmärk – Selle kohustuse täitmata jätmise tagajärjed)	11
2023/C 321/14	Kohtuasi C-136/22 P: Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Debregeas et associés Pharma (D & a Pharma) versus Euroopa Ravimiamet (EMA) (Apellatsioonkaebus – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – Määrus (EÜ) nr 726/2004 – Euroopa Ravimiameti (EMA) otsus teadusnõuanderühma pikendamata jätmise kohta – Müügiloa taotleja esitatud tühistamishagi – Vastuvõetavus – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasolev huvi, mis võib tuleneda muust kohtumenetlusest – Tingimused)	12
2023/C 321/15	Kohtuasi C-180/22, Mensing II: Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Finanzamt Hamm versus Harry Mensing (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 311 ja sellele järgnevad artiklid – Kunstiteostele kohaldatavad erikorrad – Kasuminormi maksustamise kord – Maksukohustuslikud edasimüüjad – Kunstiteoste tarnimine loojate või loojate õigusjärglaste poolt – Ühendusesisesed tehingud – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus)	13
2023/C 321/16	Kohtuasi C-265/22, Banco Santander (osutus ametlikule indeksile): Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia no 17 de Palma de Mallorca eelotsusetaotlus – Hispaania) – ZR, PI versus Banco Santander, SA (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Hüpoteeklaenuleping – Lepingutingimus, mis näeb ette muutuva intressimäära – Baasindeks, mis põhineb krediidiasutuste antavate hüpoteeklaenude krediidi kulukuse aastamääral – Määruse või haldusaktiga kehtestatud indeks – Selle akti preambulis sisalduvad juhised – Läbipaistvuse nõudega seotud kontroll – Ebaõiglase laadi hindamine)	13
2023/C 321/17	Kohtuasi C-313/22, ACHILLEION: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Elegktiko Synedrio eelotsusetaotlus – Kreeka) – Achilleion Anomymi Xenodocheiaki Etaireia versus Elliniko Dimosio (Eelotsusetaotlus – Struktuurifondid – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Kaasrahastamine – Määrus (EÜ) nr 1260/1999 – Artikli 30 lõige 4 ja artikli 39 lõige 1 – Investeeringutega seotud tegevuste kestvus – Oluline muudatus kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuses – Abi tagasinõudmine juhul, kui selle tegevuse objektiks olev ettevõte üle antakse – Üleandmisega seotud konkreetsete asjaolude mõju)	14
2023/C 321/18	Kohtuasi C-344/22, Gemeinde A: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Gemeinde A versus Finanzamt (Eelotsusetaotlus – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 2 lõike 1 punkt c – Teenuste osutamine tasu eest – Avalik-õiguslikud organisatsioonid – Kohaliku omavalitsuse üksus, kes kogub kuurordimaksu kõikidele isikutele mõeldud kuurordirajatiste kasutamise eest)	15
2023/C 321/19	Kohtuasi C-107/23 PPU, Lin: Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. juuli 2023. aasta otsus (Curtea de Apel Braşovi eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes: C.I., C.O., K.A., L.N., S.P. (Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – ELTL artikli 325 lõige 1 – Finantshuvide kaitse konventsioon – Artikli 2 lõige 1 – Kohustus võidelda liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu hoiatavate ja tõhusate meetmetega – Kriminaalkaristuste kehtestamise kohustus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Raske käibemaksupettus – Kriminaalvastutuse aegumistähtaeg – Konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistati kehtetuks riigisisene õigusnorm, mis reguleerib selle tähtaja katkemise põhjuseid – Süsteemne karistamatuse oht – Põhiõiguste kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõige 1 – Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte – Karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõue – Leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõte – Õiguskindluse põhimõte – Põhiõiguste kaitse riigisisene standard – Liikmesriigi kohtute kohustus jätta liidu õigusele mittevastavuse korral kohaldamata selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu ja/või kõrgeima kohtu otsused – Kohtunike distsiplinaarvastutus selliste otsuste järgimata jätmise korral – Liidu õiguse esimuse põhimõte)	16
2023/C 321/20	Kohtuasi C-665/21 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. mai 2023. aasta määrus – MKB Multifunds BV versus Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik (Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 – Riigiabi – Ühele fondifondile väidetavalt liikmesriigi poolt antud riigiabi – Euroopa Komisjoni esialgne uurimine – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et tegemist ei ole riigiabiga – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Määrus (EL) 2015/1589 – Artikli 1 punkt h – Mõiste huvitatud pool)	17
2023/C 321/21	Kohtuasi C-55/23, Jurtukała: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 17. juuli 2023. aasta määrus (Sąd Rejonowy Szczecin – Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie eelotsusetaotlus – Poola) – PA (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast – Kohtualluvus, kohaldatav õigus, otsuste tunnustamine ja täitmine, ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täitmine pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomine – Määrus (EL) nr 650/2012 – Artikli 10 lõike 1 punkt a – Kohtualluvus muudel juhtudel – ELTL artikkel 267 – Kohustus järgida kõrgema astme kohtu juhiseid)	18
2023/C 321/22	Kohtuasi C-94/23: Puma SE 20. veebruaril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 7. detsembri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-623/21: Puma versus EUIPO	18
2023/C 321/23	Kohtuasi C-270/23 P: Topcart GmbH 25. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-8/22: Topcart versus EUIPO	19
2023/C 321/24	Kohtuasi C-336/23, HP – Hrvatska pošta: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Visoki upravni sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 26. mail 2023 – HP – Hrvatska pošta d.d. versus Povjerenik za informiranje	19
2023/C 321/25	Kohtuasi C-337/23, APS beta Bulgaria ja Agentsia za kontrol na prosrocheni zadulzhenia: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 29. mail 2023 – APS beta Bulgaria EOOD, Agentsia za kontrol na prosrocheni zadulzhenia AD	20
2023/C 321/26	Kohtuasi C-343/23 P: Jean-Marc Colombani 31. mail 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 22. märtsi 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-113/22: Colombani versus Euroopa välisteenistus	22
2023/C 321/27	Kohtuasi C-347/23, Zabitoń: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 2. juunil 2023 – LB, JL versus Getin Noble Bank S.A.	23
2023/C 321/28	Kohtuasi C-348/23, BNP Paribas Bank Polska: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 5. juunil 2023 – KCB, MB versus BNP Paribas Bank Polska S.A.	23
2023/C 321/29	Kohtuasi C-367/23, Artemis security: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 9. juunil 2023 – EA versus Artemis security	24
2023/C 321/30	Kohtuasi C-370/23, Mesto Rimavská Sobota: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší správny súd Slovenskej republiky (Slovakkia) 13. juunil 2023 – Mesto Rimavská Sobota versus Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky	24
2023/C 321/31	Kohtuasi C-371/23, Mercedes-Benz Group: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Duisburg (Saksamaa) 13. juunil 2023 – HT versus Mercedes-Benz Group AG	25
2023/C 321/32	Kohtuasi C-387/23, BUL INS: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 26. juunil 2023 – ZD BUL INS AD versus PV	26
2023/C 321/33	Kohtuasi C-389/23, Bulgarfrukt: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Wedding (Saksamaa) 27. juunil 2023 – Bulgarfrukt – Fruchthandels GmbH versus Oranzherii Gimel II EOOD	27
2023/C 321/34	Kohtuasi C-391/23, Braila Winds: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 27. juunil 2023 – Braila Winds SRL versus Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice București – Administrația Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii București, Ministerul Finanţelor, Preşedintele Agenţiei Naţionale de Administrare Fiscală, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală	28
2023/C 321/35	Kohtuasi C-396/23, LEGO Juris: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 29. juunil 2023 – LEGO Juris A/S versusSZOTI Ipari, Kereskedelmi és Szolgáltató Kft.	28
2023/C 321/36	Kohtuasi C-408/23, Anwaltsnotarin: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Köln (Saksamaa) 4. juulil 2023 – Advokaat ja notar versus Oberlandesgericht Hammi president	29
2023/C 321/37	Kohtuasi C-423/23, Secab: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia (Itaalia) 10. juulil 2023 – Secab Soc. coop. versus Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente (ARERA), Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA	30
2023/C 321/38	Kohtuasi C-433/23: 12. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik	31
2023/C 321/39	Kohtuasi C-462/23: 24. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik	33
2023/C 321/40	Kohtuasi C-464/23 P: EVH GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-312/20: EVH GmbH versus Euroopa Komisjon	34
2023/C 321/41	Kohtuasi C-465/23 P: Stadtwerke Leipzig GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-313/20: Stadtwerke Leipzig GmbH versus Euroopa Komisjon	35
2023/C 321/42	Kohtuasi C-466/23 P: Stadtwerke Hameln Weserbergland GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-314/20: Stadtwerke Hameln Weserbergland GmbH versus Euroopa Komisjon	37
2023/C 321/43	Kohtuasi C-467/23 P: TEAG Thüringer Energie AG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/20: TEAG Thüringer Energie AG versus Euroopa Komisjon	39
2023/C 321/44	Kohtuasi C-468/23 P: EnergieVerbund Dresden GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-317/20: EnergieVerbund Dresden GmbH versus Euroopa Komisjon	40
2023/C 321/45	Kohtuasi C-469/23 P: eins energie in sachsen GmbH & Co. KG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-318/20: eins energie in sachsen GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon	41
2023/C 321/46	Kohtuasi C-470/23 P: GGEW, Gruppen-Gas- und Elektrizitätswerk Bergstraße AG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-319/20: GGEW, Gruppen-Gas- und Elektrizitätswerk Bergstraße AG versus Euroopa Komisjon	43
2023/C 321/47	Kohtuasi C-479/23: 26. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik	44
2023/C 321/48	Kohtuasi C-480/23: 26. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik	45
2023/C 321/49	Kohtuasi C-484/23 P: Mainova AG 27. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-320/20: Mainova AG versus Euroopa Komisjon	46
2023/C 321/50	Kohtuasi C-485/23 P: enercity AG 27. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/20: enercity AG versus Euroopa Komisjon	47
2023/C 321/51	Kohtuasi C-487/23: 28. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik	48
2023/C 321/52	Kohtuasi C-440/20, AD: Euroopa Kohtu presidendi 5. juuni 2023. aasta määrus (Landgericht Stuttgarti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – S. versus AD GmbH	50
2023/C 321/53	Kohtuasi C-642/21, Parchetul de pe lângă Tribunalul Bihor jt: Euroopa Kohtu presidendi 16. mai 2023. aasta määrus (Tribunalul Bihori eelotsusetaotlus – Rumeenia) – P.C.H. versus Parchetul de pe lângă Tribunalul Bihor, Parchetul de pe lângă Curtea de Apel Oradea, Ministerul Public – Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justitie, menetluses osales: Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării	50
2023/C 321/54	Kohtuasi C-69/22: Euroopa Kohtu kuuenda koja presidendi 15. mai 2023. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Rumeenia	50
2023/C 321/55	Kohtuasi C-52/23, flightright: Euroopa Kohtu presidendi 23. mai 2023. aasta määrus (Amtsgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus TAP Portugal	50
	Üldkohus
2023/C 321/56	Kohtuasi T-126/23 R: Üldkohtu presidendi 14. juuli 2023. aasta määrus – VC versus EU-OSHA (Ajutiste meetmete kohaldamine – Riigihange – Hankemenetlustest ning liidu üldeelarvest ja EAFist rahastatavate toetuste andmise menetlustest kõrvalejätmine kaheks aastaks – Selle kõrvalejätmise kohta andmete avaldamine – Täitmise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Fumus boni iuris – Huvide kaalumine)	51
2023/C 321/57	Kohtuasi T-349/23: 27. juunil 2023 esitatud hagi – Semedo versus parlament	51
2023/C 321/58	Kohtuasi T-352/23: 2. juulil 2023 esitatud hagi – Verdeja Muñiz versus EKP	52
2023/C 321/59	Kohtuasi T-366/23: 4. juulil 2023 esitatud hagi – YH versus EKP	53
2023/C 321/60	Kohtuasi T-385/23: 7. juulil 2023 esitatud hagi – Mincu Pătrașcu Brâncuși versus Euroopa Prokuratuur	54
2023/C 321/61	Kohtuasi T-393/23: 13. juulil 2023 esitatud hagi – Teva versus komisjon	55
2023/C 321/62	Kohtuasi T-394/23: 7. juulil 2023 esitatud hagi – Klein versus komisjon	56
2023/C 321/63	Kohtuasi T-410/23: 18. juulil 2023 esitatud hagi – BAWAG PSK versus SRB	57
2023/C 321/64	Kohtuasi T-412/23: 14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Bank versus SRB	58
2023/C 321/65	Kohtuasi T-413/23: 14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Kiinnitysluottopankki versus SRB	59
2023/C 321/66	Kohtuasi T-414/23: 14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Rahoitus Suomi versus SRB	59
2023/C 321/67	Kohtuasi T-419/23: 19. juulil 2023 esitatud hagi – Kiene jt versus parlament ja nõukogu	60
2023/C 321/68	Kohtuasi T-424/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – PlanetArt versus /EUIPO – Free (FreePrints)	61
2023/C 321/69	Kohtuasi T-425/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – Consejo Regulador Aceite de Jaénversus EUIPO – Agrícola La Loma (VEGA DEL OBISPO BIO Jaén PRODUCTOS ECOLÓGICOS)	62
2023/C 321/70	Kohtuasi T-426/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – Chiquita Brands versus EUIPO – Compagnie financière de participation (Sinist ja kollast värvi ovaalne kujutis)	63
2023/C 321/71	Kohtuasi T-429/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – Hofstede Insights versus EUIPO – Geert Hofstede (HOFSTEDE INSIGHTS)	64
2023/C 321/72	Kohtuasi T-432/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – Universität Koblenz versus EACEA	64
2023/C 321/73	Kohtuasi T-433/23: 25. juulil 2023 esitatud hagi – Webedia Gaming versus EUIPO (GamePro)	65
2023/C 321/74	Kohtuasi T-437/23: 28. juulil 2023 esitatud hagi – Almaghout versus nõukogu	66
2023/C 321/75	Kohtuasi T-438/23: 31. juulil 2023 esitatud hagi – Lotum one versus EUIPO –Playtika Santa Monica (WORLDBLITZ)	66
2023/C 321/76	Kohtuasi T-439/23: 31. juulil 2023 esitatud hagi – Marcandita versus EUIPO – Euronext (bnext)	67
2023/C 321/77	Kohtuasi T-440/23: 27. juulil 2023 esitatud hagi – Berlin Hyp versus SRB	68
2023/C 321/78	Kohtuasi T-444/23: 31. juulil 2023 esitatud hagi – Certinvest versus EUIPO – Kiddinx Studios (Tina)	69
2023/C 321/79	Kohtuasi T-446/23: 27. juulil 2023 esitatud hagi – UniCredit Bank versus SRB	70

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2023/C 321/01)

Viimane väljaanne

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad EUR-Lex’is järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus CK Telecoms UK Investments Ltd, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, EE Ltd

(Kohtuasi C-376/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Määrus (EÜ) nr 139/2004 - Kontroll ettevõtjate koondumiste üle - Mobiilsideteenused - Otsus, millega tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobimatuks - Oligopoolne turg - Tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine - Kooskõlastamata mõju - Tõendamisstandard - Euroopa Komisjoni kaalutlusruum majandusküsimustes - Kohtuliku kontrolli piirid - Horisontaalsete ühinemiste suunised - Asjakohased tegurid tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise tõendamisel - Mõisted „oluline konkurentsijõud“ ja „vahetud konkurendid“ - Tihe konkurents koondumise poolte vahel - Kavandatava koondumise hindadele avaldatava mõju kvantitatiivne analüüs - Tõhususe kasv - Moonutamine - Euroopa Liidu Üldkohtu omal algatusel tõstatatud väide - Tühistamine)

(2023/C 321/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Conte, M. Farley, J. Szczodrowski ja C. Urraca Caviedes, hiljem F. Castillo de la Torre, G. Conte, M. Farley, J. Szczodrowski ja C. Urraca Caviedes)

Teised menetlusosalised: CK Telecoms UK Investments Ltd (esindajad: solicitors J. Aitken, K. Asakura, A. Coe, M. Davis ja S. Prichard, advocaat O. W. Brouwer, M. B. Kennelly, SC, advocate A. Müller ning Rechtsanwalt T. Wessely, hiljem solicitors J. Aitken, K. Asakura, A. Coe ja M. Davis, advocaat O. W. Brouwer, B. Kennelly, SC, advocate A. Müller ning Rechtsanwalt T. Wessely), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: S. Brandon, hiljem F. Shibli), EE Ltd

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: EFTA järelevalveamet (esindajad: C. Simpson, M. Sánchez Rydelski ja C. Zatschler, hiljem C. Simpson ja M. Sánchez Rydelski)

Resolutsioon

1.	Tühistada 28. mai 2020. aasta kohtuotsus CK Telecoms UK Investments vs. komisjon (T-399/16, EU:T:2020:217).

2.	Suunata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi

(1) ELT C 390, 16.11.2020.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Sąd Okręgowy w Warszawie eelotsusetaotlused – Poola) – kriminaalmenetlused järgmiste isikute suhtes: YP jt (C-615/20), M. M. (C-671/20)

(Liidetud kohtuasjad C-615/20 ja C-671/20, YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine)) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik - Õigusriik - Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades - Kohtunike sõltumatus - Liidu õiguse esimus - ELL artikli 4 lõige 3 - Lojaalse koostöö kohustus - Kohtuniku kriminaalõigusliku puutumatuse äravõtmine ja tema ajutiselt teenistusest kõrvaldamine, mille on määranud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) - Selle kolleegiumi sõltumatuse ja erapooletuse puudumine - Seni selle kohtuniku pädevuses olnud kohtuasja lahendava kohtukoosseisu muutmine - Liikmesriigi kohtute suhtes distsiplinaarkaristuse ähvardusel kehtestatud keeld seada kahtluse alla kohtu legitiimsus, kahjustada selle toimimist või hinnata kohtuniku ametisse nimetamise kehtivust ja õigusemõistmise pädevuse õiguspärasust - Asjaomaste kohtute ning kohtukoosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevusega kohtuorganite kohustus jätta kohaldamata meetmed, millega võetakse ära asjaomase kohtuniku puutumatus ja kõrvaldatakse ta ajutiselt teenistusest - Nende kohtute kohustus jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud sellised keelud)

(2023/C 321/03)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja kriminaalmenetlused, mis on alustatud järgmiste isikute suhtes:

YP jt (C-615/20), M. M. (C-671/20)

menetluses osalesid: Prokuratura Okręgowa w Warszawie, Komisja Nadzoru Finansowego jt (C-615/20)

Resolutsioon

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad kohtuorganile, kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, pädevuse anda luba kriminaalmenetluse alustamiseks üldkohtu kohtuniku suhtes ning loa andmise korral kõrvaldada kohtunik ajutiselt teenistusest koos töötasu vähendamisega selleks ajavahemikuks.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, liidu õiguse esimuse põhimõtet ja ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et

—

ühelt poolt on kohtuasja lahendaval liikmesriigi kohtu koosseisul, kes koosneb ainukohtunikust, kelle suhtes on kohtuorgan, kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, teinud resolutsiooni, millega antakse luba kriminaalmenetluse alustamiseks ning kõrvaldatakse ta ajutiselt teenistusest koos töötasu vähendamisega, õigus jätta kohaldamata resolutsioon, mis takistab tal selles kohtuasjas oma pädevust teostada, ja

—	teiselt poolt peavad liikmesriigi kohtu koosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevusega kohtuorganid samuti jätma kohaldamata selle resolutsiooni, mis takistab kõnealusel kohtukoosseisul mainitud pädevust teostada.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning liidu õiguse esimuse põhimõtet ja lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

—

ühelt poolt peab liikmesriigi kohtu koosseis, kellele määrati seni selle kohtu teisele koosseisule määratud kohtuasi resolutsiooniga – mille tegi kohtuorgan, kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, ja millega anti luba alustada viimati nimetatud kohtukoosseisu moodustava ainukohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ning kõrvaldati see kohtunik ajutiselt teenistusest koos töötasu vähendamisega – ja kes otsustas menetluse peatada, et oodata ära Euroopa Kohtu eelotsus, jätma nimetatud resolutsiooni kohaldamata ja hoiduma selle kohtuasja menetluse jätkamisest ja

—	teiselt poolt peavad liikmesriigi kohtu koosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevusega kohtuorganid sellisel juhul määrama selle kohtuasja uuesti kohtukoosseisule, kes seda algul lahendas.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning liidu õiguse esimuse põhimõtet ja lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus:

—

esiteks riigisisesed õigusnormid, millega on liikmesriigi kohtul keelatud – keelu rikkumise korral selle kohtu liikmete suhtes kohaldatava distsiplinaarkaristuse ähvardusel – kontrollida sellise akti siduvust, mille on vastu võtnud kohtuorgan, kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, ning millega on antud luba alustada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ning ta on ajutiselt teenistusest kõrvaldatud koos töötasu vähendamisega, ning vajaduse korral jätta see akt kohaldamata, ning

—	teiseks konstitutsioonikohtu praktika, mille kohaselt ei saa kohtunike ametisse nimetamise akte kohtulikult kontrollida, kuna nimetatud kohtupraktika kohaselt on eelnimetatud kontrollimine keelatud.

(1) ELT C 44, 8.2.2021

ELT C 79, 8.3.2021.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Corte dei Conti eelotsusetaotlused – Itaalia) – Ferrovienord SpA versus Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT (C-363/21), Federazione Italiana Triathlon versus Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT, Ministero dell’Economia e delle Finanze (C-364/21)

(Liidetud kohtuasjad C-363/21 ja C-364/21 (1), Ferrovienord jt)

(Eelotsusetaotlus - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik - Liikmesriikide kohustus näha ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades - Majanduspoliitika - Määrus (EL) nr 549/2013 - Euroopa Liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) - Direktiiv 2011/85/EL - Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded - Audiitorkohtu pädevust piiravad riigisisesed õigusnormid - Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)

(2023/C 321/04)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte dei Conti

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Ferrovienord SpA (C-363/21), Federazione Italiana Triathlon (C-364/21)

Vastustajad: Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT (C-363/21), Istituto Nazionale di Statistica – ISTAT, Ministero dell’Economia e delle Finanze (C-364/21)

menetluses osalesid: Procura generale della Corte dei conti, Ministero dell’Economia e delle Finanze (C-363/21) Procura generale della Corte dei conti (C-364/21)

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ja ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega

tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis piiravad audiitorkohtu pädevust otsustada üksuse valitsemissektori üksuste nimekirja kandmise põhjendatuse üle, tingimusel et on tagatud nimetatud määruste ja direktiivi soovitav toime ning liidu õigusega ette nähtud tõhus kohtulik kaitse.

(1) ELT C 349, 30.8.2021.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/5

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Ocilion IPTV Technologies GmbH versus Seven.One Entertainment Group GmbH, Puls 4 TV GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-426/21 (1), Ocilion IPTV Technologies)

(Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomand - Autoriõigused infoühiskonnas - Direktiiv 2001/29/EÜ - Artikkel 3 - Üldsusele edastamise õigus - Artikli 5 lõike 2 punkt b - Isiklikuks tarbeks kopeerimise erand - „Internet Protocol Televisioni“ (IP televisioon) teenuse pakkuja - Juurdepääs kaitstud sisule ilma õiguste omajate loata - Veebipõhine videosalvesti - Järelvaatamine - Dedubleerimise meetod)

(2023/C 321/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ocilion IPTV Technologies GmbH

Kostjad: Seven.One Entertainment Group GmbH, Puls 4 TV GmbH & Co. KG

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artiklit 2 ja artikli 5 lõike 2 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

autorite ja ringhäälinguorganisatsioonide ainuõigusest lubada või keelata kaitstud teoste reprodutseerimist ette nähtud erandi kohaldamisalasse ei kuulu teenus, mida telesaateid veebis taasedastav operaator pakub äriklientidele ja mis pilvmajutuse lahenduse või kohapeal kättesaadavaks tehtud vajaliku riist- ja tarkvara abil võimaldab selle teenuse lõppkasutajate algatusel neid saateid pidevalt või ükshaaval salvestada, kui see operaator teeb koopia, mille esimene neist kasutajatest, kes on saate välja valinud, on teinud kättesaadavaks määramata arvule kasutajatele, kes soovivad sama sisu vaadata.

Direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

telesaateid veebis taasedastav operaator, kes pakub oma ärikliendile vajalikku riist- ja tarkvara, sealhulgas tehnilist tuge, mis võimaldab kliendil teha veebitelevisiooni saated omaenda klientidele järelvaatamiseks kättesaadavaks, ei tegele „üldsusele edastamisega“ selle sätte tähenduses, isegi kui ta on teadlik asjaolust, et tema teenust võidakse kasutada kaitstud saadete sisule juurdepääsuks ilma nende saadete autorite nõusolekuta.

(1) ELT C 471, 22.11.2021.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/6

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Nichicon Corporation versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-757/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Üldkohtu poolt kohtuotsuse kinnitamine - Üldkohtu kodukorra artikkel 118 - Kättetoimetatava kohtuotsuse ärakiri - Kohtunike allkirjad - Keelatud kokkulepped - ELTL artikkel 101 - Püsimahtuvusega elektrikondensaatorite, tantaalkondensaatorite või alumiinium-elektrolüütkondensaatorite turg - Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus paljude hinnaelementide puhul - Mõiste „eesmärgil põhinev rikkumine“ - Euroopa Komisjoni tõendamiskoormis - Ettevõtjate avaldused - Usaldusväärsus - Konkurentsivastase tegevuse geograafiline ulatus - Üks ja vältav rikkumine - Trahv - Põhisumma arvutamine - Arvessevõetav müük - Kergendavad asjaolud - Täielik pädevus)

(2023/C 321/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Nichicon Corporation (esindajad: Rechtsanwälte A. Ablasser-Neuhuber, G. Fussenegger, H. Kühnert ja F. Neumayr)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Ernst, M. T. Franchoo, C. Sjödin ja F. van Schaik)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Nichicon Corporationi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 64, 7.2.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/7

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Nippon Chemi-Con Corporation versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-759/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Üldkohtu poolt kohtuotsuse kinnitamine - Üldkohtu kodukorra artikkel 118 - Kättetoimetatava kohtuotsuse ärakiri - Kohtunike allkirjad - Keelatud kokkulepped - ELTL artikkel 101 - Püsimahtuvusega elektrikondensaatorite, tantaalkondensaatorite või alumiinium-elektrolüütkondensaatorite turg - Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus paljude hinnaelementide puhul - Mõiste „eesmärgil põhinev rikkumine“ - Euroopa Komisjoni tõendamiskoormis - Konkurentsivastase tegevuse geograafiline ulatus - Üks ja vältav rikkumine - Trahv - Põhisumma arvutamine - Arvessevõetav müük - Kergendavad asjaolud - Täielik pädevus)

(2023/C 321/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Nippon Chemi-Con Corporation (esindajad: Rechtsanwälte P. Neideck, H.-J. Niemeyer, M. Röhrig ja avocate I.-L. Stoicescu)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Ernst, M. T. Franchoo, C. Sjödin ja L. Wildpanner)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Nippon Chemi-Con Corporationi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 64, 7.2.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/7

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Tribunale ordinario di Padova eelotsusetaotlus – Itaalia) – D. M. versus Azienda Ospedale-Università di Padova

(Kohtuasi C-765/21 (1), Azienda Ospedale-Università di Padova)

(Eelotsusetaotlus - Rahvatervis - Riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse tervishoiutöötajatele vaktsineerimiskohustus - Vaktsiinist keelduvate töötajate töölt kõrvaldamine töötasu maksmise peatamisega - Määrus (EÜ) nr 726/2004 - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - COVID-19 vaktsiinid - Määrus (EÜ) nr 507/2006 - Tingimustega müügilubade kehtivus - Määrus (EL) 2021/953 - Vaktsineeritud isikute ja vaktsineerimata isikute vahelise diskrimineerimise keeld - Vastuvõetamatus)

(2023/C 321/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Padova

Põhikohtuasja pooled

Hageja: D. M.

Kostja: Azienda Ospedale-Università di Padova

Menetluses osales: C. S.

Resolutsioon

Tunnistada Tribunale ordinario di Padova (Padova esimese astme kohus, Itaalia) 7. detsembri 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus vastuvõetamatuks.

(1) ELT C 138, 28.3.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Audiencia Provincial de Malaga eelotsusetaotlus – Hispaania) – CAJASUR Banco S.A. versus JO, IM

(Kohtuasi C-35/22 (1), CAJASUR Banco)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Artikli 6 lõige 1 - Hüpoteeklaenulepingu tüüptingimused, mille liikmesriigi kohtud on tühiseks tunnistanud - Õigus pöörduda kohtusse - Hagi õigeksvõtmine enne sellele vastamist - Riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad tarbijat läbima asjaomase müüja või teenuste osutajaga kohtueelse menetluse, et vältida tarbijalt menetluskulude väljamõistmist - Hea õigusemõistmise põhimõte - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele)

(2023/C 321/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Malaga

Põhikohtuasja pooled

Apellant: CAJASUR Banco S.A.

Vastustajad: JO, IM

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 koostoimes tõhususe põhimõttega

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt kannab tarbija ise – juhul, kui ta ei läbinud müüja või teenuste osutajaga, kellega ta on sõlminud ebaõiglast tingimust sisaldava lepingu, enne kohtueelset menetlust – oma menetluskulud kohtumenetluses, mille ta müüja või teenuste osutaja vastu algatas, et tugineda oma direktiivist 93/13 tulenevatele õigustele, kui müüja või teenuste osutaja on tarbija hagi enne sellele vastamist õigeks võtnud, isegi kui on tuvastatud, et see tingimus on ebaõiglane, tingimusel et pädev liikmesriigi kohus saaks võtta arvesse liikmesriigi väljakujunenud kohtupraktikat, milles on tuvastatud sarnaste tingimuste ebaõiglus, ja selle müüja või teenuste osutaja käitumist, et tuvastada tema pahausksus ning, kui tarvis, mõista müüjalt või teenuste osutajalt sellest tulenevalt välja menetluskulud.

(1) ELT C 171, 25.4.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/9

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Grupa Azoty S.A., Azomureș SA, Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapis versus Euroopa Komisjon (C-73/22 P), Advansa Manufacturing GmbH, Beaulieu International Group NV jt versus Dralon GmbH, Euroopa Komisjon (C-77/22 P)

(Kohtuasi C-73/22 P ja C-77/22 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis - Abikõlblikud majandussektorid - Väetiste ja lämmastikuühendite tootmise sektori väljajätmine - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - Füüsiliste või juriidiliste isikute õigus esitada hagi - ELTL artikli 263 neljas lõik - Tingimus, mille kohaselt peab hageja olema otseselt puudutatud)

(2023/C 321/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

(Kohtuasi C-73/22 P)

Apellandid: Grupa Azoty S.A., Azomureș SA, Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapis (esindajad: avocats D. Haverbeke, L. Ruessmann ja P. Sellar)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar, G. Braga da Cruz ja J. Ringborg, hiljem A. Bouchagiar ja J. Ringborg)

(Kohtuasi C-77/22 P)

Apellandid: Advansa Manufacturing GmbH, Beaulieu International Group NV, Brilen SA, Cordenka GmbH & Co. KG, Dolan GmbH, Enka International GmbH & Co. KG, Glanzstoff Longlaville SAS, Infinited Fiber Company Oy, Kelheim Fibres GmbH, Nurel SA, PHP Fibers GmbH, Teijin Aramid BV, Thrace Nonwovens & Geosynthetics monoprosopi AVEE mi yfanton yfasmaton kai geosynthetikon proïonton S.A., Trevira GmbH (esindajad: avocats D. Haverbeke, L. Ruessmann ja P. Sellar)

Teised menetlusosalised: Dralon GmbH, Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar, G. Braga da Cruz ja J. Ringborg, hiljem A. Bouchagiar ja J. Ringborg)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebused kohtuasjades C-73/22 P ja C-77/22 P rahuldamata.

2.	Jätta Grupa Azoty S.A., Azomureș SA ja Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapise kohtukulud apellatsioonimenetluses kohtuasjas C-73/22 P nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Jätta Advansa Manufacturing GmbH, Beaulieu International Group NV, Brilen SA, Cordenka GmbH & Co. KG, Dolan GmbH, Enka International GmbH & Co. KG, Glanzstoff Longlaville SASi, Infinited Fiber Company Oy, Kelheim Fibres GmbH, Nurel SA, PHP Fibers GmbH, Teijin Aramid BV, Thrace Nonwovens & Geosynthetics monoprosopi AVEE mi yfanton yfasmaton kai geosynthetikon proïonton S.A. ja Trevira GmbH kohtukulud apellatsioonimenetluses kohtuasjas C-77/22 P nende endi kanda ning mõista neilt välja komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 165, 19.4.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/10

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – TT versus AK

(Kohtuasi C-87/22 (1), TT (lapse õigusvastane äraviimine))

(Eelotsusetaotlus - Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Artiklid 10 ja 15 - Kohtualluvuse üleandmine kohtule, kus on asja arutamiseks paremad võimalused - Tingimused - Selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on õigusvastaselt ära viidud - 1980. aasta Haagi konventsioon - Lapse parimad huvid)

(2023/C 321/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: TT

Vastustaja määruskaebuse menetluses: AK

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklit 15

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigi kohus, kellel on selle määruse artikli 10 alusel pädevus vanemlikku vastutust puudutava asja sisuliseks arutamiseks, võib erandjuhul taotleda vastavalt määruse artikli 15 lõike 1 punktile b kohtuasja üleandmist selle liikmesriigi kohtule, kuhu üks vanematest on lapse õigusvastaselt ära viinud.

Määruse nr 2201/2003 artikli 15 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

ainsad tingimused, mis peavad olema täidetud, et liikmesriigi kohtul, kellel on pädevus vanemlikku vastutust puudutava asja sisuliseks arutamiseks, oleks võimalik taotleda kohtuasja üleandmist teise liikmesriigi kohtule, on sõnaselgelt kehtestatud selle sättega. Nende tingimuste analüüsimisel, millest üks puudutab viimati nimetatud liikmesriigis sellise kohtu olemasolu, kellel on paremad võimalused asja arutamiseks, ja teine lapse parimaid huve, peab esimese liikmesriigi kohus arvesse võtma lapse tagastamise menetlust, mis on algatatud 25. oktoobril 1980 Haagis sõlmitud rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni artikli 8 esimese lõigu ja kolmanda lõigu punkti f alusel ning milles ei ole veel lõplikku otsust tehtud liikmesriigis, kuhu üks vanematest on lapse õigusvastaselt ära viinud.

(1) ELT C 213, 30.5.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/11

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Fővárosi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Xella Magyarország Építőanyagipari Kft. versus Innovációs és Technológiai Miniszter

(Kohtuasi C-106/22 (1), Xella Magyarország)

(Eelotsusetaotlus - Kapitali vaba liikumine - Asutamisvabadus - Määrus (EL) 2019/452 - Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette välisinvesteeringute taustauuringumehhanismid, kui neid investeeringuid tehakse „strateegilistesse“ residendist ettevõtjatesse - Nende õigusnormide alusel tehtud otsus, millega keelatakse residendist äriühingul omandada kogu osalus teises residendist äriühingus - Ettevõtja, milles osalus omandati, käsitlemine „strateegilise“ ettevõtjana, kuna tema põhitegevus on teatud põhitoorainete, nagu kruusa, liiva ja savi kaevandamine - Osaluse omandava ettevõtja käsitamine „välisinvestorina“, kuna ta kuulub kontserni, mille valdusühing asub kolmandas riigis - Liikmesriigi riigi huvide, avaliku julgeoleku või avaliku korra kahjustamine või kahjustamise oht - Eesmärk tagada põhitoorainetega varustatus ehitussektoris, eelkõige piirkondlikul tasandil)

(2023/C 321/12)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Taotleja: Xella Magyarország Építőanyagipari Kft.

Pädev asutus, kellele taotlus esitati: Innovációs és Technológiai Miniszter

Menetluses osales: „JANES ÉS TÁRSA“ Szállítmányozó, Kereskedelmi és Vendéglátó Kft.

Resolutsioon

EL toimimise lepingu asutamisvabadust käsitlevaid sätteid

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormides ette nähtud välismaiste investeeringute taustauuringumehhanism, mis võimaldab keelata strateegiliseks ettevõtjaks peetava residendist äriühingu omandamise niisuguse residendist äriühingu poolt, mis kuulub mitmes eri liikmesriigis asuvatest äriühingutest koosnevasse kontserni ja milles omab otsustavat mõju kolmanda riigi ettevõtja, põhjusel, et see omandamine kahjustab või võib kahjustada riigi huvi tagada eelkõige kohalikul tasandil ehitussektori varustuskindlus seoses põhitoorainetega nagu kruus, liiv ja savi.

(1) ELT C 207, 23.5.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/11

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – MO versus SM kui G GmbH vara pankrotihaldur

(Kohtuasi C-134/22 (1), G GmbH)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Kollektiivne koondamine - Direktiiv 98/59/EÜ - Teavitamine ja konsulteerimine - Artikli 2 lõike 3 teine lõik - Kollektiivset koondamist kavandava tööandja kohustus edastada pädevale asutusele koopia töötajate esindajatele antud teabest - Eesmärk - Selle kohustuse täitmata jätmise tagajärjed)

(2023/C 321/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: MO

Vastustaja kassatsioonimenetluses: SM kui G GmbH vara pankrotihaldur

Resolutsioon

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 2 lõike 3 teist lõiku

tuleb tõlgendada nii, et

tööandja kohustusel edastada pädevale asutusele koopia vähemalt nendest kirjaliku teatise punktidest, mis on sätestatud direktiivi artikli 2 lõike 3 esimese lõigu punkti b alapunktides i–v, ei ole eesmärki tagada üksikisiku kaitse töötajatele, keda kollektiivne koondamine puudutab.

(1) ELT C 222, 7.6.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/12

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus – Debregeas et associés Pharma (D & a Pharma) versus Euroopa Ravimiamet (EMA)

(Kohtuasi C-136/22 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Määrus (EÜ) nr 726/2004 - Euroopa Ravimiameti (EMA) otsus teadusnõuanderühma pikendamata jätmise kohta - Müügiloa taotleja esitatud tühistamishagi - Vastuvõetavus - Põhjendatud huvi - Tekkinud ja olemasolev huvi, mis võib tuleneda muust kohtumenetlusest - Tingimused)

(2023/C 321/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Debregeas et associés Pharma (D & A Pharma) (esindajad: avocats E. Gouesse, D. Krzisch ja N. Viguié, hiljem E. Gouesse ja N. Viguié)

Teine menetlusosaline: Euroopa Ravimiamet (EMA) (esindajad: C. Bortoluzzi, S. Drosos, H. Kerr ja S. Marino)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Debrégeas et associés Pharma SASi (D & A Pharma) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Ravimiameti (EMA) kohtukulud apellatsioonimenetluses.

(1) ELT C 171, 25.4.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/13

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Finanzamt Hamm versus Harry Mensing

(Kohtuasi C-180/22 (1), Mensing II)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 311 ja sellele järgnevad artiklid - Kunstiteostele kohaldatavad erikorrad - Kasuminormi maksustamise kord - Maksukohustuslikud edasimüüjad - Kunstiteoste tarnimine loojate või loojate õigusjärglaste poolt - Ühendusesisesed tehingud - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus)

(2023/C 321/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Finanzamt Hamm

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Harry Mensing

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 312 ja 315 ning artikli 317 esimest lõiku

tuleb tõlgendada nii, et

käibemaks, mille maksukohustuslik edasimüüja on tasunud sellise kunstiteose ühendusesisesel soetamisel, mille hilisemale tarnele kohaldatakse direktiivi artikli 316 lõike 1 alusel kasuminormi maksustamise korda, kuulub selle tarne maksustatava väärtuse hulka.

(1) ELT C 222, 7.6.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/13

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia no 17 de Palma de Mallorca eelotsusetaotlus – Hispaania) – ZR, PI versus Banco Santander, SA

(Kohtuasi C-265/22 (1), Banco Santander (osutus ametlikule indeksile))

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Hüpoteeklaenuleping - Lepingutingimus, mis näeb ette muutuva intressimäära - Baasindeks, mis põhineb krediidiasutuste antavate hüpoteeklaenude krediidi kulukuse aastamääral - Määruse või haldusaktiga kehtestatud indeks - Selle akti preambulis sisalduvad juhised - Läbipaistvuse nõudega seotud kontroll - Ebaõiglase laadi hindamine)

(2023/C 321/16)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 17 de Palma de Mallorca

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: ZR, PI

Kostja: Banco Santander, SA

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõiget 1 ning artikleid 4 ja 5

tuleb tõlgendada nii, et

sellise lepingutingimuse läbipaistvuse ja võimaliku ebaõiglase laadi hindamisel – mis on osa hüpoteeklaenulepingust, millel on muutuv intressimäär ning milles on võetud baasindeksiks selle laenu intressimäära perioodilisel läbivaatamisel indeks, mis on kehtestatud ametlikult avaldatud ringkirjas ja millele kohaldatakse marginaali – on asjakohane ühes teises ringkirjas oleva teabe sisu, milles on osutatud vajadusele kohaldada sellele indeksile negatiivset marginaali (arvestades selle indeksi arvutamise valemit), et võrdsustada see intressimäär turul kasutatava määraga. Samuti on asjakohane see, kas kõnealune teave on keskmisele tarbijale piisavalt kättesaadav.

(1) ELT C 326, 29.8.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/14

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Elegktiko Synedrio eelotsusetaotlus – Kreeka) – Achilleion Anomymi Xenodocheiaki Etaireia versus Elliniko Dimosio

(Kohtuasi C-313/22 (1), ACHILLEION)

(Eelotsusetaotlus - Struktuurifondid - Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) - Kaasrahastamine - Määrus (EÜ) nr 1260/1999 - Artikli 30 lõige 4 ja artikli 39 lõige 1 - Investeeringutega seotud tegevuste kestvus - „Oluline muudatus“ kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuses - Abi tagasinõudmine juhul, kui selle tegevuse objektiks olev ettevõte üle antakse - Üleandmisega seotud konkreetsete asjaolude mõju)

(2023/C 321/17)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Elegktiko Synedrio

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Achilleion Anomymi Xenodocheiaki Etaireia

Vastustaja: Elliniko Dimosio

Resolutsioon

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, artikli 30 lõiget 4

tuleb tõlgendada nii, et

—

Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine võib kujutada endast selle sätte tähenduses „olulist muudatust“ nimetatud tegevuses; kas see on nii, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, arvestades selles sättes sätestatud tingimusi;

—

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad abisaajat, kellele on makstud liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuseks toetust, selle tegevuse esemeks olevat ettevõtet viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest ilma ühegi erandita mitte üle andma, vastasel juhul kohaldatakse finantskorrektsiooni, millega kaasneb toetuse täielik või osaline tagasinõudmine.

Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 ja artikli 39 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 17

tuleb tõlgendada nii, et

artikli 39 lõikes 1 ette nähtud finantskorrektsioonid tuleb teha, kui Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast artikli 30 lõike 4 tähenduses olulist muudatust selles tegevuses.

(1) ELT C 311, 16.8.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/15

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 13. juuli 2023. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Gemeinde A versus Finanzamt

(Kohtuasi C-344/22 (1), Gemeinde A)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 2 lõike 1 punkt c - Teenuste osutamine tasu eest - Avalik-õiguslikud organisatsioonid - Kohaliku omavalitsuse üksus, kes kogub kuurordimaksu kõikidele isikutele mõeldud kuurordirajatiste kasutamise eest)

(2023/C 321/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Gemeinde A

Vastustaja: Finanzamt

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti c

tuleb tõlgendada nii, et

kuurordirajatiste kasutamise võimaldamine kohaliku omavalitsuse poolt, kui viimane kogub kohaliku omavalitsuse määruse alusel külastajatelt iga omavalitsusüksuses viibimise päeva eest kindlas summas kuurordimaksu, samas kui selle maksu tasumise kohustus ei ole seotud nende rajatiste kasutamisega, vaid omavalitsuse territooriumil viibimisega, ning kui need rajatised on kõigile vabalt ja tasuta kasutatavad, ei ole „teenuste osutamine tasu eest“ selle sätte tähenduses.

(1) ELT C 398, 17.10.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/16

Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. juuli 2023. aasta otsus (Curtea de Apel Braşovi eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes: C.I., C.O., K.A., L.N., S.P.

(Kohtuasi C-107/23 PPU (1), Lin (2))

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu finantshuvide kaitse - ELTL artikli 325 lõige 1 - Finantshuvide kaitse konventsioon - Artikli 2 lõige 1 - Kohustus võidelda liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu hoiatavate ja tõhusate meetmetega - Kriminaalkaristuste kehtestamise kohustus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Raske käibemaksupettus - Kriminaalvastutuse aegumistähtaeg - Konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistati kehtetuks riigisisene õigusnorm, mis reguleerib selle tähtaja katkemise põhjuseid - Süsteemne karistamatuse oht - Põhiõiguste kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõige 1 - Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte - Karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõue - Leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõte - Õiguskindluse põhimõte - Põhiõiguste kaitse riigisisene standard - Liikmesriigi kohtute kohustus jätta liidu õigusele mittevastavuse korral kohaldamata selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu ja/või kõrgeima kohtu otsused - Kohtunike distsiplinaarvastutus selliste otsuste järgimata jätmise korral - Liidu õiguse esimuse põhimõte)

(2023/C 321/19)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Brașov

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

C.I., C.O., K.A., L.N., S.P.

Menetluses osales: Statul român

Resolutsioon

ELTL artikli 325 lõiget 1 ning Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud, Brüsselis 26. juulil 1995 alla kirjutatud ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktile lisatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigi kohtud ei ole kohustatud jätma kohaldamata selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsuseid, millega on kriminaalasjades aegumistähtaja katkemise aluseid reguleeriv riigisisene õigusnorm tunnistatud õigusvastaseks süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte rikkumise tõttu, nagu see on kaitstud riigisiseses õiguses, arvestades sellest tulenevaid karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõudeid, isegi kui nende kohtuotsuste tagajärg on see, et märkimisväärne hulk kriminaalasju, sealhulgas Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid raskeid pettusi puudutavad kohtuasjad, lõpetatakse kriminaalvastutuse aegumise tõttu.

Seevastu tuleb kõnealuseid liidu õigusnorme tõlgendada nii, et

selle liikmesriigi kohtud on kohustatud jätma kohaldamata leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet puudutava riigisisese kaitsestandardi, mis võimaldab seada kahtluse alla – sh jõustunud kohtuotsuste vastu suunatud kaebustes – sellistes kohtuasjades kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise menetlustoimingute tõttu, mis tehti enne sellist õigusvastasuse tuvastamist.

Liidu õiguse esimuse põhimõtet

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille kohaselt on konstitutsioonikohtu lahendid ja liikmesriigi kõrgeima kohtu lahendid selle liikmesriigi üldkohtutele siduvad ning viimased ei või sel põhjusel ja tekitamata ohtu, et asjaomased kohtunikud võetakse distsiplinaarvastutusele, jätta omal algatusel kohaldamata viidatud lahenditest tulenevat kohtupraktikat, isegi kui nad Euroopa Kohtu otsust arvestades leiavad, et kõnealune kohtupraktika on vastuolus vahetut õigusmõju omavate liidu õigusnormidega.

(1) ELT C 189, 30.5.2023.

(2) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/17

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. mai 2023. aasta määrus – MKB Multifunds BV versus Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-665/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Riigiabi - Ühele fondifondile väidetavalt liikmesriigi poolt antud riigiabi - Euroopa Komisjoni esialgne uurimine - Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et tegemist ei ole riigiabiga - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - Määrus (EL) 2015/1589 - Artikli 1 punkt h - Mõiste „huvitatud pool“)

(2023/C 321/20)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: MKB Multifunds BV (esindajad: advocaten R. Rampersad ja J. M. M. van de Hel, hiljem advocaten P. Breithaupt ja J. M. M. van de Hel)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka, C.-M. Carrega ja M. S. Noë), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman ja C. S. Schillemans)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta MKB Multifunds BV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Madalmaade Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 11, 10.1.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/18

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 17. juuli 2023. aasta määrus (Sąd Rejonowy Szczecin – Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie eelotsusetaotlus – Poola) – PA

(Kohtuasi C-55/23 (1), Jurtukała (2))

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast - Kohtualluvus, kohaldatav õigus, otsuste tunnustamine ja täitmine, ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täitmine pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomine - Määrus (EL) nr 650/2012 - Artikli 10 lõike 1 punkt a - Kohtualluvus muudel juhtudel - ELTL artikkel 267 - Kohustus järgida kõrgema astme kohtu juhiseid)

(2023/C 321/21)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy Szczecin – Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: PA

Menetluses osales: MO

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, artikli 10 lõike 1 punkti a

tuleb tõlgendada nii, et

selles sättes ette nähtud kohtualluvus muudel juhtudel on kohaldatav üksnes juhul, kui isiku surma hetkel oli tema harilik viibimiskoht liikmesriigis, mille suhtes see määrus ei ole siduv, või kolmandas riigis.

Liidu õigust ja eelkõige ELTL artiklit 267

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohus, kes lahendab kohtuasja pärast seda, kui kõrgema astme kohus on tema tehtud otsuse tühistanud, on vastavalt riigisisesele menetlusõigusele seotud selle kõrgema kohtu antud õiguslike hinnangutega, kui need hinnangud ei ole kooskõlas liidu õigusega, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud.

(1) Saabumise kuupäev: 03/02/2023

(2) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/18

Puma SE 20. veebruaril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 7. detsembri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-623/21: Puma versus EUIPO

(Kohtuasi C-94/23)

(2023/C 321/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Puma SE (esindajad: advokaadid M. Schunke ja P. Trieb)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 17. juuli 2023 aasta määrusega jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja jätta Puma SE kohtukulud tema enda kanda.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/19

Topcart GmbH 25. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 15. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-8/22: Topcart versus EUIPO

(Kohtuasi C-270/23 P)

(2023/C 321/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Topcart GmbH (esindaja: advokaat M. Hoffmann)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 17. juuli 2023. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Visoki upravni sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 26. mail 2023 – HP – Hrvatska pošta d.d. versus Povjerenik za informiranje

(Kohtuasi C-336/23, HP – Hrvatska pošta)

(2023/C 321/24)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki upravni sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: HP – Hrvatska pošta d.d.

Vastustaja: Povjerenik za informiranje

Eelotsuse küsimused

Kas mõiste „teabe taaskasutamine“ all Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) artikli 2 lõike 11 tähenduses ([ELT 2019,] L 172, [lk 56]) (edaspidi „direktiiv“) tuleks mõista juurdepääsu mis tahes teabele, mille avaliku sektori asutus või riigiettevõte on loonud või mis on tema valduses ja mida kasutaja (füüsiline või juriidiline isik) taotleb avaliku sektori asutuselt esimest korda?

Kas taotlust juurdepääsuks avaliku sektori asutuse või riigiettevõtte poolt loodud või tema valduses olevale teabele, mis on tekitatud selle asutuse tegevusvaldkonnas või seoses selle korralduse ja tööga, võib käsitleda taotlusena juurdepääsuks teabele, mille suhtes kohaldatakse selle direktiivi sätteid, st kas direktiivi sätteid kohaldatakse kõigile taotlustele juurdepääsuks avaliku sektori asutuste valduses olevale teabele?

Kas direktiivi artiklis 2 teabe andmiseks kohustatud üksused on ainult need avaliku sektori asutused, kellelt on teabe taaskasutamist taotletud, või kehtivad uued mõisted kõigile avaliku sektori asutustele ja kogu nende valduses olevale teabele, st kas direktiivi artiklis 2 nimetatud üksused on kohustatud andma nende üksuste toodetud või nende valduses olevat teavet, või on mõeldud, et direktiivi artiklis 2 nimetatud üksused on kohustatud teavet andma ainult teabe taaskasutamise raames?

Kas direktiivi artikli 1 lõikest 2 tulenevaid erandeid teabe avaldamise kohustusest võib käsitleda eranditena, mille alusel avaliku sektori asutused võivad keelduda avaldamast nende asutuste koostatud või valduses olevat teavet, või on tegemist eranditega, mis kehtivad ainult siis, kui avaliku sektori asutustelt on teabe taaskasutust taotletud?

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 29. mail 2023 – „APS beta Bulgaria“ EOOD, „Agentsia za kontrol na prosrocheni zadulzhenia“ AD

(Kohtuasi C-337/23, APS beta Bulgaria ja Agentsia za kontrol na prosrocheni zadulzhenia)

(2023/C 321/25)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pooled

Avaldajad maksekäsumenetluses: „APS beta Bulgaria“ EOOD, „Agentsia za kontrol na prosrocheni zadulzhenia“ AD

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (edaspidi „direktiiv 93/13/EMÜ“) artikli 4 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui laenuleping näeb tarbijale ette kohustuse sõlmida garantiileping võlausaldaja nimetatud garandiga, ei ole garantiilepingu sisu selle kolmanda isikuga sõlmitud lepingu „põhiese“, vaid on osa laenulepingu sisust? Kas seejuures on oluline, kas võlausaldaja ja garant on seotud isikud?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ lisa punkti 1 alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et kui tarbija on juba sõlmitud laenulepingu raames kohustatud määrama garandi – kusjuures ühe võimalusena võib ta garandiks määrata võlausaldaja nimetatud isiku –, tuleb tarbijale laenulepingu sõlmimisega samal päeval sõlmitud garantiilepingust tuleneva kohustuse sisu ebaselgeks pidada, kuna tarbijal ei olnud võimalik ise valida või välja pakkuda isikut, kelle nimetab võlausaldaja tulevaseks garandiks?

Kui eelmisele küsimusele vastatakse nii, et garantiilepingu ese on selge: kas direktiivi 93/13/EMÜ lisa punkti 1 alapunkte i, j ja m tuleb tõlgendada nii, et kui tarbija on juba sõlmitud laenulepingu raames võtnud endale kohustuse määrata garant – kusjuures ühe võimalusena võib ta garandiks määrata võlausaldaja nimetatud isiku –, tuleb tarbijale laenulepingust tuleneva kohustuse sisu ebaselgeks pidada ja see võib kaasa tuua laenulepingu või selle tingimuste tühisuse?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõiget 1 koostoimes direktiivi 2005/29/EÜ (2), mis käsitleb ebaausaid kaubandustavasid, artikliga 8 tuleb tõlgendada nii, et kui laenu andev isik nõuab, et tarbija sõlmiks lepingu laenuandja nimetatud isikuga, kes tagab laenuandja nõude tarbija vastu, on alati tegemist tarbija ebasoodsa seisundi ärakasutamisega ja järelikult agressiivse kaubandustavaga?

Kui neljandale küsimusele vastatakse eitavalt: kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 7 koostoimes direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ebaausaid kaubandustavasid, artikliga 8 tuleb tõlgendada nii, et kohus võib ühepoolses kohtumenetluses nagu maksekäsumenetlus, milles tarbija ei osale, tugineda lepingutingimuse ebaõiglasele olemusele üksnes seetõttu, et tal on kahtlused, et tarbija on selle tingimusega nõustunud ebaausa kaubandustava tõttu, või tuleb ebaausa kaubandustava olemasolu täie kindlusega tuvastada?

Kas direktiivi 2008/48/EÜ (3), mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid (edaspidi „direktiiv 2008/48/EÜ“), artikli 15 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et viidatud sätet tuleb kohaldada juhul, kui laenuleping on seotud kõrvalteenusega, nimelt kolmanda isiku poolt tasu eest garantii andmisega, ja see säte võimaldab tarbijal esitada nõudeid, tuginedes garandi kohustuste rikkumisele, näiteks makse tegemisele pärast seadusest tuleneva tähtaja möödumist, aga ka menetlusega seotud vastuväiteid, mis kohustuse garandi ees välistavad?

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 15 lõikega 2 koostoimes tõhususe põhimõttega või – eeldades, et laenuleping ja garantiileping on seotud tehingud – direktiivi 93/13/EMÜ artiklitega 5 ja 7 koostoimes selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktidega b ja c on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika, mis näeb ette, et tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu garant, kes on saanud tarbijalt laenulepingu tagamise eest tasu ja on teinud põhivõlausaldajale lepingutingimuse alusel makse, kuigi võlaõigusseaduse (Zakon za zadalzheniata i dogovorite) artikli 147 kohane tähtaeg on möödunud – mis kohtupraktika kohaselt garantii tervikuna lõpetab –, võib ikkagi tugineda sellele, et ta on võtnud üle algse võlausaldaja õigused, ja seaduse kohaldamist käsitlevale lahknevale kohtupraktikale viidates esitada maksenõude põhivõlgnikule?

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti g koostoimes direktiivi 93/13/EMÜ artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et kui laenulepingus on sätestatud kohustus sõlmida seotud garantiileping, mille tulemusel suureneb laenukohustuse kogusumma, tuleb krediidikulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda ka garandi tasu arvestades suurematest laenumaksetest? Kas seejuures on oluline, kes valis garandi ja kas garant on põhivõlausaldajaga seotud isik?

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et krediidikulukuse aastamäära kohta ebaõigete andmete esitamine ettevõtjast laenuandja ja tarbijast laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingus tähendab seda, et krediidikulukuse aastamäär on jäetud krediidilepingus esitamata, ning liikmesriigi kohus peab tarbijakrediidilepingus krediidikulukuse aastamäära esitamata jätmise eest kohaldama riigisiseses õiguses ette nähtud õiguslikke tagajärgi? Kas lähtuda tuleb sellest, et need tagajärjed on suhetes tarbijaga siduvad ka makse teinud garandile?

10.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 23 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses ette nähtud sanktsioon, nimelt tarbijakrediidilepingu tühisus, mille puhul tuleb tagasi maksta üksnes antud laenu põhisumma, on proportsionaalne, kui krediidikulukuse aastamäära ei ole tarbijakrediidilepingus täpselt esitatud, nimelt on jäetud näitamata võlausaldaja valitud garandi kulud (olgugi et krediidikulukuse aastamäär on krediidilepingu tekstis numbriliselt märgitud)?

11.

Kas direktiivi 2009/138/EÜ (4) kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (edaspidi „direktiiv 2009/138/EÜ“) artikli 2 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi I lisa A osa punktiga 14 tuleb tõlgendada nii, et kutsealase tegevuse raames tasu eest garandina tegutsemine, kui garandist äriühing maksab kohustuse täitmata jätmise korral põhivõlgnikust tarbija võetud laenu kogusumma igal juhul tagasi, ning tasu makstakse hoolimata sellest, et tarbija on jätnud kohustuse täitmata, iga laenumaksega, on „kindlustustegevus“ viidatud direktiivi tähenduses?

12.

Kui üheteistkümnendale küsimusele vastatakse jaatavalt: kas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et üheteistkümnendas küsimuses nimetatud tegevust teostav isik on kohustatud saama tegevusloa kindlustusandjatele tegevuslubade andmise eest vastutavatelt liikmesriigi reguleerivatelt asutustelt?

(1) EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT 2005, L 149, lk 22).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (ELT 2009, L 335, lk 1)

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/22

Jean-Marc Colombani 31. mail 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 22. märtsi 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-113/22: Colombani versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi C-343/23 P)

(2023/C 321/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Jean-Marc Colombani (esindaja: avocate N. de Montigny)

Teine menetlusosaline: Euroopa välisteenistus

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

lahendada kohtuasi, tehes seda, mida Üldkohus oleks pidanud tegema:

—	tühistada 15. juuni 2021. aasta otsus;

—	mõista vastustajalt välja sümboolne 1 euro tema mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista vastutajalt apellatsioonimenetluses välja apellandi kohtukulud käesolevas menetluses ja esimeses kohtuastmes.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust mitme väitega.

Sissejuhatuseks väidab üldiselt apellant, et Üldkohus on rikkunud tema abitaotluse eseme analüüsimisel õigusnormi; tema piiritlus oli õigusvastane, võttes arvesse üksnes iga asjaomase isiku autonoomset ja aktiivset individuaalset käitumist, jättes välja igasuguse ahistamise ja kooskõlastatud tegevuse mõiste, ja ta rikkus valdkonna kohtupraktika ühtsust.

Teiseks heidab apellant samuti ette, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta analüüsis Euroopa välisteenistuse hinnangut; hageja toob eelkõige esile tõendamiskoormise õigusvastase ümberpööramise, kui analüüsiti negatiivse käitumise „esialgsete tõendite“ tingimust; arvesse ei võetud kaastäideviija/osalemise mõistet, mis ei nõua aktiivset tegutsemist; on moonutatud esitatud tõendeid; rikutud on võistlevuse põhimõtet; põhjendused on vastuolulised; on rikutud õigusnormi etteheidetud tegevuse „õigustuste“ analüüsimisel, mis on vastuolus personalieeskirjade artiklitega 11, 12, 12a, 21 ja 21a ning mis nullivad ära institutsiooni kõige kõrgema palgaastmega juhtide vastutuse.

Kolmandaks viitab apellant ametnike personalieeskirjade artikli 24 rikkumisele, kuna otsustati, et on õiguspärane, et Euroopa välisteenistus jättis apellandi abitaotluse rahuldamata.

Neljandaks toob apellant esile, et arvesse ei võetud esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsus olemasolu, mis tähendab, et personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 analüüsimisel on rikutud õigusnormi.

Viimaseks palub apellant tunnistada talle tekitatud mittevaralist kahju, millega Euroopa Liidu Üldkohus ei nõustunud.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 2. juunil 2023 – LB, JL versus Getin Noble Bank S.A.

(Kohtuasi C-347/23, Zabitoń (1))

(2023/C 321/27)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: LB, JL

Vastustaja: Getin Noble Bank S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (2) artikli 2 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et füüsiline isik, kes sõlmib hüpoteeklaenu lepingu selleks, et saada vahendeid sellise korteri ostmiseks, mida ta kavatseb tasu eest välja üürida (buy-to-let), tuleb lugeda tarbijaks selle direktiivi tähenduses?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 5. juunil 2023 – KCB, MB versus BNP Paribas Bank Polska S.A.

(Kohtuasi C-348/23, BNP Paribas Bank Polska)

(2023/C 321/28)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: KCB, MB

Kostja: BNP Paribas Bank Polska S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) (1) artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt:

tarbija ei saa esitada ebaõiglaste lepingutingimuste seadmisest tulenevaid nõudeid ettevõtja vastu tõhusalt enne, kui ta kinnitab, et ei nõustu ebaõiglaste lepingutingimuste jõusse jätmisega, nõustub nende kohaldamise välistamisega ning mõistab sellest tulenevaid tagajärgi ja nõustub nendega, sealhulgas kogu lepingu võimaliku kehtetuks tunnistamisega;

2.	tarbija ei saa ettevõtjalt tõhusalt nõuda ebaõiglaste lepingutingimuste alusel alusetult makstu tagastamist enne, kui ta on esitanud eespool nimetatud kinnituse;

3.	tarbija nõue ebaõiglaste lepingutingimuste alusel alusetult makstu tagastamise kohta ei kehti enne, kui ta on esitanud eespool nimetatud kinnituse;

4.	ettevõtja ei ole kohustatud maksma tarbijale seadusest tulenevat viivist maksmisega viivitamise eest seni, kuni ta on tutvunud tarbija eespool nimetatud kinnitusega?

(1) EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 9. juunil 2023 – EA versus Artemis security

(Kohtuasi C-367/23, Artemis security)

(2023/C 321/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: EA

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Artemis security SAS

Eelotsuse küsimused

1.	Kas artikli 9 lõike 1 punkt a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta vastab tingimustele, mida on vaja, et sellel sättel oleks vahetu õigusmõju ja töötaja saaks teda puudutavas vaidluses sellele tugineda?

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt sõltub töötaja õigus hüvitisele tema tasuta tervisekontrolliks vajalike meetmete rakendusnormide rikkumise korral selle rikkumisega tekitatud kahju tõendamisest, on selle direktiivi sättega vastuolus?

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší správny súd Slovenskej republiky (Slovakkia) 13. juunil 2023 – Mesto Rimavská Sobota versus Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky

(Kohtuasi C-370/23, Mesto Rimavská Sobota)

(2023/C 321/30)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší správny súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Mesto Rimavská Sobota

Vastustaja: Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010 (1), milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et puidu tasu eest turulelaskmiseks loetakse ka töötlemata puidu või küttepuidu müüki nimetatud määruse lisa 1 tähenduses, kui lepingu kohaselt töötab puidu üles ostja, müüja juhendi alusel ja tema järelevalve all?

(1) ELT 2010, L 295, lk 23.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Duisburg (Saksamaa) 13. juunil 2023 – HT versus Mercedes-Benz Group AG

(Kohtuasi C-371/23, Mercedes-Benz Group)

(2023/C 321/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Duisburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: HT

Kostja: Mercedes-Benz Group AG

Eelotsuse küsimused

Kas sõiduki konstruktsioonielemendiga, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, et olenevalt selle mõõtmise tulemusest muuta mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid, saab vähendada heitekontrollisüsteemi tõhusust määruse nr 715/2007 (1) artikli 3 punkti 10 tähenduses ka siis, kui konstruktsioonielemendi abil mõõtmise tulemusest põhjustatud põlemisprotsessi parameetrite muutus suurendab küll ühelt poolt konkreetse kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid samal ajal teiselt poolt vähendab vähemalt ühe muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet ja kujutab endast seega katkestusseadet määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: millistel tingimustel on sellisel juhul konstruktsioonielemendis katkestusseade?

Kas sõiduki lülitus või juhtseade, mis mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid muutes suurendab ühelt poolt konkreetse kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid vähendab samal ajal teiselt poolt vähemalt ühe muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet, võib Euroopa Liidu õiguse kohaselt olla ebaseaduslik muude aspektide kui katkestusseadme olemasolu tõttu määruse nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 tähenduses?

4.	Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: millistel tingimustel on see nii?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt on katkestusseade selle määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses lubatud ka siis, kui see ei ole küll vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest, kuid on siiski vajalik sõiduki ohutuks kasutamiseks?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas liikmesriigi õiguse sätted, mis panevad sõiduki ostjale täieliku kohustuse tõendada katkestusseadme olemasolu määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses ja lisaks sellele ka selliste faktiliste asjaolude puudumist, mille alusel on katkestusseadme olemasolu eelnimetatud tähenduses määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt erandina lubatud, ilma et sõiduki tootja peaks tõendite kogumisel esitama sellekohast teavet, on vastuolus Euroopa Kohtu 21. märtsi 2023. aasta otsuses (kohtuasi C-100/21) nimetatud direktiivi 2007/46 (2) artikli 18 lõikega 1, artikli 26 lõikega 1 ja artikliga 46, kui viimati nimetatud sätetest tuleneb, et sõiduki ostjal peab olema õigus nõuda tootjalt kahjuhüvitist juhul, kui sõidukisse on paigaldatud ebaseaduslik katkestusseade (vt nimetatud otsuse punktid 91 ja 93)?

Kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav: milline tõendamiskoormise jaotus on Euroopa Liidu õiguse kohaselt ette nähtud sõiduki ostja ja tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu katkestusseadme olemasolu tõttu määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses ja seoses selliste faktiliste asjaolude esinemisega, mille alusel on katkestusseade määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt erandina lubatud? Kas poolte tõendamiskoormist tuleb vastavalt olukorrale kergendada või panna neile vajaduse korral nende endi huvides olevad kohustused, kui jah, siis millised? Kui pannakse nende endi huvides olevad kohustused, siis millised on tagajärjed nende täitmata jätmise korral?

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: kas liikmesriigi õiguse sätted, mis panevad sõiduki ostjale täieliku kohustuse tõendada sellise lülituse või juhtseadme olemasolu, mida ei saa liigitada katkestusseadmeks määruse nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 tähenduses, kuid mis on muudel põhjustel ebaseaduslik, ilma et sõiduki tootja peaks tõendite kogumisel esitama sellekohast teavet, on vastuolus Euroopa Kohtu 21. märtsi 2023. aasta otsuses (kohtuasi C-100/21) nimetatud direktiivi 2007/46 artikli 18 lõikega 1, artikli 26 lõikega 1 ja artikliga 46, kui viimati nimetatud sätetest tuleneb, et sõiduki ostjal peab olema õigus nõuda tootjalt kahjuhüvitist juhul, kui sõidukisse on paigaldatud ebaseaduslik katkestus- või juhtseade (vt nimetatud kohtuotsuse punktid 91 ja 93).

Kui vastus kaheksandale küsimusele on jaatav: milline tõendamiskoormise jaotus on Euroopa Liidu õiguse kohaselt ette nähtud sõiduki ostja ja tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu kaheksandas küsimuses kirjeldatud tüüpi ebaseadusliku katkestus- või juhtseadme olemasolu tõttu? Kas poolte tõendamiskoormist tuleb vastavalt olukorrale kergendada või panna neile vajaduse korral nende endi huvides olevad kohustused, kui jah, siis millised? Kui pannakse nende endi huvides olevad kohustused, siis millised on tagajärjed nende täitmata jätmise korral?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 26. juunil 2023 – ZD „BUL INS“ AD versus PV

(Kohtuasi C-387/23, BUL INS)

(2023/C 321/32)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: ZD „BUL INS“ AD

Kostja: PV

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (1) artiklit 13 tuleb tõlgenda nii, et menetlused, mis algatatakse riigisisese õiguse alusel mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustusest tulenevate kindlustusandja regressinõuete alusel, kuuluvad liidu õigusest tuleneva keelu kohaldamisalasse, millega on keelatud kindlustusandja vastutuse piiramine?

Kui vastata esimesele küsimusele nii, et liidu õigus on kohaldatav, siis kas eespool nimetatud sätet ja põhiõiguste harta artiklit 38 tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut peab niisuguste tema enda poolt või tema vastu algatatud hagide puhul käsitama – tulenevalt tõhususe põhimõttest ja tarbijakaitse nõuetest – „tarbijana“?

(1) ELT 2009, L 263, lk 11.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Wedding (Saksamaa) 27. juunil 2023 – Bulgarfrukt – Fruchthandels GmbH versus Oranzherii Gimel II EOOD

(Kohtuasi C-389/23, Bulgarfrukt)

(2023/C 321/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Wedding

Põhikohtuasja pooled

Avaldaja maksekäsumenetluses: Bulgarfrukt – Fruchthandels GmbH

Võlgnik: Oranzherii Gimel II EOOD

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000, (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, (2) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt tühistab kohus vaidlustatud Euroopa maksekäsu, kui seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud või ei ole kehtivalt kätte toimetatud?

Kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas eespool nimetatud määrusi tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb ette, et Euroopa maksekäsu sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks, kui maksekäsku ei ole võlgnikule kätte toimetatud või ei ole kehtivalt kätte toimetatud?

3.	Kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas määrust nr 1896/2006 tuleb tõlgendada nii, et võlgnik, kellele on Euroopa maksekäsu tegemine teada, kuid kellele ei ole maksekäsku veel kätte toimetatud või ei ole kehtivalt kätte toimetatud, ei saa seda veel tegelikult vaidlustada?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT 2007, L 324, lk 79).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT 2006, L 399, lk 1).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 27. juunil 2023 – Braila Winds SRL versus Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice București – Administrația Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii București, Ministerul Finanţelor, Preşedintele Agenţiei Naţionale de Administrare Fiscală, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală

(Kohtuasi C-391/23, Braila Winds)

(2023/C 321/34)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Braila Winds SRL

Vastustajad: Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice București – Administrația Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii București, Ministerul Finanţelor, Preşedintele Agenţiei Naţionale de Administrare Fiscală, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artikleid 107 ja 108 tuleb tõlgendada nii, et niisugune riigisisene norm, nagu see, mis sätestati seadusega nr 259/2021 (Legea nr. 259/2021), millega kehtestatakse maks ainult teatud elektrienergia tootjatele, on vaadeldav maksust vabastatud maksukohustuslastele antud riigiabina, mille suhtes kehtib teatamiskohustus? Kas norm on diskrimineeriv, kui seda kohaldatakse ainult teatud elektrienergia tootjatele, kaasa arvatud taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele?

Kas ELTL artiklite 49 ja 56 sätteid ning vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene norm nagu see, mis sätestati seadusega nr 259/2021, millega kehtestatakse kõrge maks ainult teatud elektrienergia tootjatele (kaasa arvatud taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele), jättes välja muud tootjate kategooriad?

Kas määrusele 2022/1854 (1) eelnenud direktiiviga (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (2), on vastuolus riigisisene norm, mis võib viia jaemüügihinna kindlaksmääramiseni ja/või jaemüügihinna kindlaksmääramise vabaduse piiramiseni, nagu [õigusnorm], mis kehtestati seadusega nr 259/2021?

Kas ELTL artikli 191 lõike 2 sätetega, mis käsitlevad ettevaatusprintsiipi, põhimõtet, mille kohaselt tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas ning „saastaja peab maksma“ põhimõtet, on vastuolus selline riigisisene õigusnorm, nagu see, mis kehtestati seadusega nr 259/2021? Kas see ohustab Euroopa eesmärke, mis on seotud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisega, ja Euroopa Liidu poliitikat energia maksustamise valdkonnas?

(1) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT 2022, L 261 I, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT 2019, L 158, lk 125).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 29. juunil 2023 – LEGO Juris A/S versus „SZOTI“ Ipari, Kereskedelmi és Szolgáltató Kft.

(Kohtuasi C-396/23, LEGO Juris)

(2023/C 321/35)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Tollimenetluse taotleja: LEGO Juris A/S

Isik, kes on tollimenetluse vastu: „SZOTI“ Ipari, Kereskedelmi és Szolgáltató Kft.

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega on kooskõlas selline liikmesriigi kohtupraktika lähenemine, mille kohaselt peetakse ehitusmänguasja ühe ehituselemendi fotorealistlikku kujutist kaitsva kaubamärgi rikkumiseks sellist kaubamärgi loata kasutamist nagu põhikohtuasjas, mille puhul asjaomase modulaarse ehitusmänguasja kinnises pakendis on üks ehitusklots (edaspidi „tükk“), mille kuju võib ajada segamini kaubamärgi kaitse all oleva ehitusklotsi kujutisega, ja kokkupanemise juhend, milles kujutatakse nimetatud tükki viisil, mille puhul võib selle kaubamärgiga segamini ajada, samas kui kaubamärgiga kaitstud ehitusklotsi kujutist ega sellega segi aetavat tähist ei esine ehitusmänguasja suletud pakendi välisküljel või esineb see sellel ainult osaliselt ning ükski teine pakendi element ei viita kaubamärgi omanikule?

Kui eespool kirjeldatud kaubamärgi kasutamist tuleb pidada kasutusviisiks, mille puhul kaubamärgi omanik võib võtta meetmed vastavalt 16. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2436 (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) artikli 10 lõike 2 punktile b, siis kas nimetatud sätet tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi omanik võib nõuda, et katkestataks kauba, mis koosneb ehitusmänguasjast tervikuna, riiki importimine ja selleks antakse korraldus kaup kinni pidada, kuigi kaubamärki kasutatakse ainult ehitusmänguasja ühel või mõnel tükil – mis on kaubast eraldatavad ja tehniliselt muude tükkidega samaväärsed – ja selliste tükkide kujutamisel mänguasja kokkupanemise juhendis?

Juhul, kui liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi omanik võib esitada nõude kauba kui terviku kohta, kuigi kaubamärki kasutatakse ainult ehitusmänguasja ühel või mõnel tükil – mis on kaubast eraldatavad ja tehniliselt muude tükkidega samaväärsed – ja selliste tükkide kujutamisel mänguasja kokkupanemise juhendis, siis kas liidu õigusega on kooskõlas kohtuliku kaalutlusõiguse tunnustamine, mille põhjal, võttes arvesse, et rikkumine on osaline ja mõjutab ainult üht või mõnda kinnises pakendis leiduda võivat tükki, rikkumise vähest tõsidust ja väikest ulatust võrreldes kauba kui tervikuga ning enamjaolt mittevaidlustatava ehitusmänguasja piiranguteta kauplemise huvisid, ei määra liikmesriigi kohus keeldu ehitusmänguasja riiki importimise jätkamiseks ja jätab selleks rahuldamata taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, et pidada ehitusmänguasi kinni?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2015, L 336, lk 1).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Köln (Saksamaa) 4. juulil 2023 – Advokaat ja notar versus Oberlandesgericht Hammi president

(Kohtuasi C-408/23, Anwaltsnotarin)

(2023/C 321/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Advokaat ja notar

Vastustaja: Oberlandesgericht Hammi president

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (1) artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et esmakordselt ei saa advokaat-notari ametisse nimetada isikut, kellel on notari ametikohale kandideerimise tähtaja lõppemisel täitunud 60. eluaasta, isegi kui mitu ametikohta peavad jääma täitmata, kuna selles tööpiirkonnas, kus kandideerimismenetlus toimus, ei leidu sobivaid nooremaid kandidaate ja teiste tööpiirkondade kandidaadid kandideerida ei või?

2.	Kas esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, kui on oodata, et järgmisel aastal ei ole samas tööpiirkonnas taas võimalik mitut välja kuulutatud advokaat-notari ametikohta täita alla 60aastaste sobivate kandidaatidega?

3.	Kas esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt seetõttu, et lisaks on oodata, et ka teistes väljaspool linnastuid asuvates tööpiirkondades ei ole korduvalt võimalik kõiki välja kuulutatud advokaat-notari ametikohti täita alla 60aastaste sobivate kandidaatidega?

Kas tegemist ei ole Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 rikkumisega, kui tööpiirkonnas on notariaaltoimingute tegemine tagatud, kuigi ühte üle 60aastast kandidaati ei ole advokaat-notari ametisse nimetatud üksnes tema vanuse tõttu ja mitu ametikohta on jäänud täitmata?

(1) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16, ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia (Itaalia) 10. juulil 2023 – Secab Soc. coop. versus Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente (ARERA), Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA

(Kohtuasi C-423/23, Secab)

(2023/C 321/37)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Secab Soc. coop.

Vastustajad: Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente (ARERA), Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi (EL) 2019/944 (1) artikli 5 lõikega 4, direktiivi (EL) 2018/2001 (2) põhjendustega 3 ja 12, määruse (EL) 2022/1854 (3) põhjendustega 27, 28, 29 ja 39, artikli 6 lõikega 1 ning artikli 8 lõikega 2 on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse elektrienergia müügist saadud turutulu ülempiirid vastavalt 27.01.2022 dekreetseaduse nr 4 artiklis 15bis sätestatud korrale, mis ei taga seda, et tootjad säilitavad 10 % viidatud ülempiiri ületavast tulust?

Kas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 5 lõikega 4, direktiivi (EL) 2018/2001 põhjendustega 2, 3 ja 12, määruse (EL) 2022/1854 põhjendustega 27, 28, 29 ja 39, artikli 6 lõikega 1 ning artikli 8 lõike 2 punktidega b ja c on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse elektrienergia müügist saadud turutulu ülempiirid vastavalt 27.01.2022 dekreetseaduse nr 4 artiklis 15bis sätestatud korrale, mis ei säilita ega stimuleeri investeeringuid taastuvenergia sektoris?

Kas direktiivi (EL) 2018/2001 põhjendusega 3, määruse (EL) 2022/1854 põhjendustega 27 ja 41, artikli 7 lõike 1 punktidega h, i ja j ning artikli 8 lõike 1 punktidega a ja d ja lõikega 2 on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse elektrienergia müügist saadud turutulu ülempiirid vastavalt 27.01.2022 dekreetseaduse nr 4 artiklis 15bis sätestatud korrale, mis ei näe ette ühtegi konkreetset ülempiiri kivisöest toodetud elektri müügist saadud tulule ega eraldi korda seoses erinevate tootmisallikatega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT 2019, L 158, lk 125).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2018, L 328, lk 82).

(3) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT 2022, L 261, lk 1).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/31

12. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-433/23)

(2023/C 321/38)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Hermes ja E. Sanfrutos Cano)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et

—

Hispaania Kuningriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ (1) artiklist 3, sest ta ei ole võtnud Kanaari saartel Acoráni, Adeje-Arona, Añaza, Candelaria-Casco, Candelaria-Punta Larga, Golf del Suri, Guía de Isora Litorali, La Esperanza-La Laguna Sur-Santa Cruz-Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Puerto de Santiago-Playa la Arena, San Isidro-Litorali, Sueño Azuli ja Valle de la Orotava linnastus ning Andaluusias Medio-Andaraxis asulareovee kogumiseks vajalikke meetmeid.

—

Hispaania Kuningriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõigetest 1 ja 3, sest ta ei ole võtnud Acantilado de los Gigantese, Adeje-Arona, Almansa, Almodóvar del Campo, Almodóvar del Río, Alto Nerbioi-Amurrio, Alto Nerbioi-Laudio, Candelaria-Casco, Candelaria-Punta Larga, Consuegra, Donostia-San Sebastiáni, Estepa, Genil-Cubillase, Golf del Suri, Guareña-Oliva de Mérida-Cristina, Guía de Isora Litorali, Jódari, La Esperanza-La Laguna Sur-Santa Cruz-Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Lora del Río, Los Yébenese, Martose, Medio-Andaraxi, Posadase, Puerto de Santiago-Playa la Arena, Quintanar de la Ordeni, Rambla (La)-Montalbáni, San Isidro-Litorali, San Roque, Santoña, Sueño Azuli, Torredonjimeno, Trebujena, Trujillo, Valle de la Orotava, Venta de Bañose ja Villanueva del Río-Alcolea del Río linnastus asulareovee puhastamiseks vajalikke meetmeid.

—

Hispaania Kuningriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 5 ja I lisa punktist B, sest ta ei ole võtnud Almodóvar del Campo, Argamasilla de Alba, Cácerese, Condado de Huelva II (Chucena-Escacena-Paterna-Manzanilla), Consuegra, Don Benito-Villanueva de la Serena, Guareña-Oliva de Mérida-Cristina, Guillena, Los Yébenese, Madridejose, Mérida, Montcada, Montijo-Puebla Calzada, Palma del Condado, Quintanar de la Ordeni, Rubí, Sonseca, Soria, Trujillo, Venta de Bañose ja Villafranca de los Barrose linnastus asulareovee puhastamiseks vajalikke meetmeid.

—

Hispaania Kuningriik ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 15 koostoimes sama direktiivi I lisa punktiga D, seoses Acantilado de los Gigantese, Adeje-Arona, Almansa, Almodóvar del Campo, Almodóvar del Río, Alto Nerbioi-Amurrio, Alto Nerbioi-Laudio, Argamasilla de Alba, Bargas-Cabañas-Mocejón-Olías-Magán-Villaseca, Cácerese, Candelaria-Casco, Candelaria-Punta Larga, Condado de Huelva II (Chucena-Escacena-Paterna-Manzanilla), Consuegra, Don Benito-Villanueva de la Serena, Donostia-San Sebastiáni, Estepa, Genil-Cubillase, Golf del Suri, Guareña-Oliva de Mérida-Cristina, Guía de Isora Litorali, Guillena, Jódari, La Esperanza-La Laguna Sur-Santa Cruz-Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Lora del Río, Los Yébenese, Madridejose, 77 Martose, Medio-Andaraxi, Mérida, Montijo-Puebla Calzada, Montcada, Palma del Condado, Posadase, Puerto de Santiago-Playa la Arena, Quintanar de la Ordeni, Rambla (La)-Montalbáni, Rubí, San Isidro-Litorali, San Roque, Santoña, Sonseca, Soria, Sueño Azuli, Torredonjimeno, Trebujena, Trujillo, Valle de la Orotava, Villanueva del Río-Alcolea del Río, Venta de Bañose ja Villafranca de los Barrose linnastuga.

2)	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab omas hagis neli väidet, mille kohaselt on rikutud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta, mida on muudetud nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiiviga 2013/64/EL (2).

Liikmesriigi kohustuste rikkumise esimeses väites heidab komisjon Hispaania Kuningriigile ette, et liikmesriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 3, sest ta ei ole võtnud Kanaari saartel Acoráni, Adeje-Arona, Añaza, Candelaria-Casco, Candelaria-Punta Larga, Golf del Suri, Guía de Isora Litorali, La Esperanza-La Laguna Sur-Santa Cruz-Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Puerto de Santiago-Playa la Arena, San Isidro-Litorali, Sueño Azuli ja Valle de la Orotava linnastus ning Andaluusias Medio-Andaraxis asulareovee kogumiseks vajalikke meetmeid.

Komisjon väidab sisuliselt, et 12 Kanaari saarel asuvat linnastut kasutavad individuaalseid süsteeme, ilma et oleks täidetud tingimused, mis on sätestatud direktiivi 91/271/EMÜ artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus, mille kohaselt on see kogumissüsteemi nõudest tehtav erand lubatud siis, kui on üheaegselt täidetud kaks tingimust. Esiteks peavad ametiasutused igal üksikjuhul tõendama, et kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas. Teiseks peab individuaalne süsteem või muu kasutatav süsteem tagama keskkonnale sama kaitstuse taseme. Komisjon väidab, et Andaluusia Medio Andraxi linnastus ei ole kogumissüsteemi kogu reovee jaoks.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise teises väites heidab komisjon Hispaania Kuningriigile ette, et liikmesriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõigetest 1 ja 3, sest ta ei ole võtnud Acantilado de los Gigantese, Adeje Arona, Almansa, Almodóvar del Campo, Almodóvar del Río, Alto Nerbioi Amurrio, Alto Nerbioi Laudio, Candelaria Casco, Candelaria Punta Larga, Consuegra, Donostia San Sebastiáni, Estepa, Genil Cubillase, Golf del Suri, Guareña Oliva de Mérida Cristina, Guía de Isora Litorali, Jódari, La Esperanza La Laguna Sur-Santa Cruz Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Lora del Río, Los Yébenese, Martose, Medio Andaraxi, Posadase, Puerto de Santiago Playa la Arena, Quintanar de la Ordeni, Rambla (La)-Montalbáni, San Isidro Litorali, San Roque, Santoña, Sueño Azuli, Torredonjimeno, Trebujena, Trujillo, Valle de la Orotava, Venta de Bañose ja Villanueva del Río Alcolea del Río linnastus asulareovee puhastamiseks vajalikke meetmeid.

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõike 1 järgi tagavad liikmesriigid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse. Lisaks on sama sätte lõikes 3 ette nähtud, et lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab direktiivi 91/271/EMÜ I lisa punkti B asjakohastele nõuetele. Komisjon on seisukohal, et eelmises lõigus nimetatud linnastutes neid nõudeid ei täideta kas seetõttu, et ei koguta reovett kooskõlas sama direktiivi artikliga 3, või seetõttu, et reovett ei suudeta puhastada, või seetõttu, et kogu kogutud reovett ei puhastata direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 nõuete kohaselt ja ka väljuv vesi ei vasta direktiivi I lisa punktis B sätestatud nõuetele, nagu on nõutud sama artikli 4 lõikes 3.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise kolmandas väites palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et Hispaania Kuningriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 5 ja I lisa punktist B, sest liikmesriik ei ole võtnud Almodóvar del Campo, Argamasilla de Alba, Cácerese, Condado de Huelva II (Chucena Escacena Paterna Manzanilla), Consuegra, Don Benito-Villanueva de la Serena, Guareña-Oliva de Mérida-Cristina, Guillena, Los Yébenese, Madridejose, Mérida, Montcada, Montijo Puebla Calzada, Palma del Condado, Quintanar de la Ordeni, Rubí, Sonseca, Soria, Trujillo, Venta de Bañose ja Villafranca de los Barrose linnastus asulareovee puhastamiseks vajalikke meetmeid.

Komisjon väidab sisuliselt, et need enam kui 10 000 inimekvivalendiga linnastud, mis juhivad reovett tundlikele aladele, ei taga kogu reovee põhjalikumat puhastamist võrreldes direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 4 ettenähtuga, nagu on nõutud sama direktiivi artikli 5 lõikes 2, ja et samuti ei vasta nende linnastute reoveepuhastitest tundlikele aladele väljuv vesi direktiivi I lisa punkti B asjakohastele nõuetele.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise neljandas väites heidab komisjon Hispaania Kuningriigile ette, et ta ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 15 koostoimes sama direktiivi I lisa punktiga D, seoses Acantilado de los Gigantese, Adeje-Arona, Almansa, Almodóvar del Campo, Almodóvar del Río, Alto Nerbioi-Amurrio, Alto Nerbioi-Laudio, Argamasilla de Alba, Bargas-Cabañas-Mocejón-Olías-Magán-Villaseca, Cácerese, Candelaria-Casco, Candelaria-Punta Larga, Condado de Huelva II (Chucena-Escacena-Paterna-Manzanilla), Consuegra, Don Benito-Villanueva de la Serena, Donostia-San Sebastiáni, Estepa, Genil-Cubillase, Golf del Suri, Guareña-Oliva de Mérida-Cristina, Guía de Isora Litorali, Guillena, Jódari, La Esperanza-La Laguna Sur-Santa Cruz-Vallese (La Laguna, El Rosario, Santa Cruz), Lora del Río, Los Yébenese, Madridejose, 77 Martose, Medio-Andaraxi, Mérida, Montijo-Puebla Calzada, Montcada, Palma del Condado, Posadase, Puerto de Santiago-Playa la Arena, Quintanar de la Ordeni, Rambla (La)-Montalbáni, Rubí, San Isidro-Litorali, San Roque, Santoña, Sonseca, Soria, Sueño Azuli, Torredonjimeno, Trebujena, Trujillo, Valle de la Orotava, Villanueva del Río-Alcolea del Río, Venta de Bañose ja Villafranca de los Barrose linnastuga.

(1) Nõukogu 2. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT 1991, L 135, lk 40, ELT eriväljaanne 15/2, lk 26).

(2) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/64/EL, millega muudetakse nõukogu direktiive 91/271/EMÜ ja 1999/74/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2006/7/EÜ, 2006/25/EÜ ja 2011/24/EL seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes (ELT 2013, L 353, lk 8).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/33

24. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik

(Kohtuasi C-462/23)

(2023/C 321/39)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Nikolova ja B Rous Demiri)

Kostja: Bulgaaria Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul

—

tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei ole keelanud ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamist rohkem kui ühe müüginimetuse all ega ole nõudnud, et loodusliku mineraalvee ja allikavee märgistusel oleks kirjas allika nimi, ning on lubanud kasutada mõistet „allikavesi“ sellise vee puhul, mis ei vasta mõiste „allikavesi“ kasutamise tingimustele, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (1) artikli 8 lõikest 2, artikli 7 lõike 2 punktist b ja artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktist c;

—	mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta artikli 8 lõikega 2 kehtestatud reegel „üks allikas – üks müüginimetus“ keelab ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamise rohkem kui ühe müüginimetuse all. Lisaks peab vastavalt direktiivi artikli 7 lõike 2 punktile b koostoimes artikli 9 lõike 4 punktiga c olema loodusliku mineraalvee ja allikavee märgistusel kirjas kasutatava allika asukoht ja nimi.

Bulgaaria õigus lubab aga ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamist rohkem kui ühe müüginimetuse all ning samast põhjaveekihist pärit ja ühesuguste omadustega loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamist erinevate müüginimetuste all, millega rikutakse direktiivi 2009/54/EÜ artikli 8 lõiget 2. Lisaks ei nõua Bulgaaria õigus, et kohustusliku teabe hulka, mis peab olema loodusliku mineraalvee märgistusel, kuuluks kasutatava allika nimi direktiivi tähenduses, minnes seega vastuollu direktiivi artikli 7 lõike 2 punktiga b. Bulgaaria Vabariik on rikkunud ka kohustusi, mis tulenevad direktiivi artikli 9 lõike 4 punktist c, sest riigisisene õigus lubab märgistusnõuetele mittevastava allikavee turustamist.

Komisjon saatis 2. juulil 2020 Bulgaaria Vabariigile ametliku kirja. 23. septembril 2021 saatis komisjon Bulgaaria Vabariigile põhjendatud arvamuse. Sellele vaatamata ei ole Bulgaaria Vabariik võtnud siiani vastu direktiivi ülevõtmise meetmeid ega nendest komisjonile teatanud.

(1) ELT 2009, L 164, lk 45.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/34

EVH GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-312/20: EVH GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-464/23 P)

(2023/C 321/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: EVH GmbH (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus EVH vs. komisjon (T-312/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1)

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-312/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-312/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites heidab apellant ette, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuses vääralt liidu õigust, nimelt ELTL artiklit 101 ja määruse (EÜ) 139/2004 (1) artikli 21 lõiget 1.

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Kolmandaks kujutab endast menetlusõiguste rikkumist see, et apellandi esitatud faktilised asjaolud jäeti formaalsetel põhjustel arvesse võtmata (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 393 ja 394, punkt 406 jj).

Apellatsioonkaebuse teises väites väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei käsitlenud komisjoni koondumiste kontrolli menetlust juhtumites M.8871 ja M.8870 ning samuti Bundeskartellamti koondumiste kontrolli menetlust juhtumis B8-28/19 ühe koondumise osadena, mida oleks pidanud kontrollima ühe koondumiste kontrolli menetluse raames.

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 220 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 229 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 260 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 337 jj).

Apellatsioonkaebuse neljandas väites heidab apellant Üldkohtule ette, et Üldkohus rikkus tõendamiskoormise jagunemise põhimõtteid, kui ta esitas vaidlustatud kohtuotsuses (punktid 273, 278 jj, 328, 341, 344 ja 382) apellandile ülemäära kõrgeid nõudeid tõendamisel.

(1) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1, ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/35

Stadtwerke Leipzig GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-313/20: Stadtwerke Leipzig GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-465/23 P)

(2023/C 321/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Stadtwerke Leipzig GmbH (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus Stadtwerke Hameln Leipzig vs. komisjon (T-313/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-313/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-313/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 220 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 229 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 260 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 337 jj).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/37

Stadtwerke Hameln Weserbergland GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-314/20: Stadtwerke Hameln Weserbergland GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-466/23 P)

(2023/C 321/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Stadtwerke Hameln Weserbergland GmbH (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus Stadtwerke Hameln Weserbergland vs. komisjon (T-314/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-314/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-314/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites heidab apellant ette puudulikku põhjendamist, asjaolude moonutamist ja menetlusõiguste rikkumist.

Esiteks ei ole vaidlustatud kohtuotsus piisavalt põhjendatud, kuna sellest ei nähtu, kas/kuidas Üldkohus apellandi turupositsiooni mõjutamist hindas (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 23 jj).

Teiseks moonutas Üldkohus apellandi esitatut, leides, et ei esine erilisi asjaolusid apellandi turupositsiooni mõjutamiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 31).

Kolmandaks rikkus Üldkohus apellandi menetlusõigusi, sest ta ei käsitlenud apellandi materiaalset puudutatust.

Apellatsioonkaebuse teises väites väidab apellant, et Üldkohus kohaldas vääralt ELTL artikli 263 neljandat lõiku. Kohtuotsuses on ekslikult eitatud seda, et apellant on selle sätte kohaselt isiklikult puudutatud.

Üldkohus leidis esiteks ekslikult, et apellandi isikliku puutumuse tuvastamise eeldus on ametlik osavõtt koondumise kontrollimise menetlusest M.8871.

Teiseks esitas Üldkohus liiga suuri nõudmisi seoses täiendavate spetsiifiliste asjaoludega, et tõendada apellandi isiklikku puutumust.

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt ei hinnanud Üldkohus apellandi hagi materiaalõiguslikke aluseid. Kohtuotsusele asjas T-312/20 viidates väidab apellant, et Üldkohus tõlgendas vääralt liidu õigust, nimelt ELTL artiklit 101 ja määruse (EÜ) 139/2004 (1) artikli 21 lõiget 1.

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Kolmandaks kujutab endast menetlusõiguste rikkumist see, et apellandi esitatud faktilised asjaolud jäeti formaalsetel põhjustel arvesse võtmata (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punktid 393 ja 394, punkt 406 jj).

Apellatsioonkaebuse neljandas väites väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei käsitlenud komisjoni koondumiste kontrolli menetlust juhtumites M.8871 ja M.8870 ning samuti Bundeskartellamti koondumiste kontrolli menetlust juhtumis B8-28/19 ühe koondumise osadena, mida oleks pidanud kontrollima ühe koondumiste kontrolli menetluse raames.

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse viienda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 220 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 229 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 260 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 339 jj).

Apellatsioonkaebuse kuuendas väites heidab apellant Üldkohtule ette, et Üldkohus rikkus tõendamiskoormise jagunemise põhimõtteid, kui ta esitas kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuses (punktid 273, 278 jj, 328, 341, 344 ja 382) apellandile ülemäära kõrgeid nõudeid tõendamisel.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/39

TEAG Thüringer Energie AG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/20: TEAG Thüringer Energie AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-467/23 P)

(2023/C 321/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: TEAG Thüringer Energie AG (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus TEAG vs. komisjon (T-315/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-315/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-315/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 220 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 229 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 260 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 337 jj).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/40

EnergieVerbund Dresden GmbH 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-317/20: EnergieVerbund Dresden GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-468/23 P)

(2023/C 321/44)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: EnergieVerbund Dresden GmbH (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus EnergieVerbund Dresden vs. komisjon (T-317/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1)

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-317/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-317/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 391 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 391 jj).

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 64 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 73 jj).

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 219 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 228 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 259 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 336 jj).

Apellatsioonkaebuse neljandas väites heidab apellant Üldkohtule ette, et Üldkohus rikkus tõendamiskoormise jagunemise põhimõtteid, kui ta esitas vaidlustatud kohtuotsuses (punktid 272, 277 jj, 327, 340, 343 ja 381) apellandile ülemäära kõrgeid nõudeid tõendamisel.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/41

eins energie in sachsen GmbH & Co. KG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-318/20: eins energie in sachsen GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-469/23 P)

(2023/C 321/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: eins energie in sachsen GmbH & Co. KG (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus eins energie in sachsen vs. komisjon (T-318/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-318/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-318/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites heidab apellant ette puudulikku põhjendamist, asjaolude moonutamist ja menetlusõiguste rikkumist.

Esiteks ei ole vaidlustatud kohtuotsus piisavalt põhjendatud, kuna sellest ei nähtu, kas/kuidas Üldkohus apellandi turupositsiooni mõjutamist hindas (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 23 jj).

Teiseks moonutas Üldkohus apellandi esitatut, leides, et ei esine erilisi asjaolusid apellandi turupositsiooni mõjutamiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 31).

Kolmandaks rikkus Üldkohus apellandi menetlusõigusi, sest ta ei käsitlenud apellandi materiaalset puudutatust.

Üldkohus leidis esiteks ekslikult, et apellandi isikliku puutumuse tuvastamise eeldus on ametlik osavõtt koondumise kontrollimise menetlusest M.8871.

Teiseks esitas Üldkohus liiga suuri nõudmisi seoses täiendavate spetsiifiliste asjaoludega, et tõendada apellandi isiklikku puutumust.

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 392 jj).

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse viienda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 220 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 229 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 260 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuse punkt 339 jj).

Apellatsioonkaebuse kuuendas väites heidab apellant Üldkohtule ette, et Üldkohus rikkus tõendamiskoormise jagunemise põhimõtteid, kui ta esitas kohtuasjas T-312/20 tehtud kohtuotsuses (selle kohtuotsuse punktid 273, 278 jj, 328, 341, 344 ja 382) apellandile ülemäära kõrgeid nõudeid tõendamisel.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/43

GGEW, Gruppen-Gas- und Elektrizitätswerk Bergstraße AG 21. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-319/20: GGEW, Gruppen-Gas- und Elektrizitätswerk Bergstraße AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-470/23 P)

(2023/C 321/46)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: GGEW, Gruppen-Gas- und Elektrizitätswerk Bergstraße AG (esindajad: Rechtsanwältin I. Zenke, Rechtsanwalt T. Heymann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus GGEW vs. komisjon (T-319/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

1a. teise võimalusena ja igal juhul saata kohtuasi T-319/20 iga vajaliku otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule;

2.	mõista kohtukulud, sealhulgas apellandil menetluses T-319/20 tekkinud advokaadi- ja reisikulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks on rikutud liidu õigust sellega, et määruse nr 139/2004 artikli 21 väidetavalt blokeeriva toime tõttu jäeti kohaldamata ELTL artikkel 101 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 391 jj).

Teiseks ei ole arvesse võetud apellandi esitatud tõendeid ELTL artikli 101 tähenduses kartellikokkuleppe kohta RWE ja E.ON vahel (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 391 jj).

Seejuures heidab ta Üldkohtule esiteks ette, et viimane ei võtnud arvesse juhtumis B8-28/19 RWE poolt 16,67 % osaluse omandamist E.ONis (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65 jj).

Teiseks kritiseerib ta mõiste „üks koondumine“ tõlgendamist vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 3 koostoimes põhjendusega 20 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 74 jj).

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus juhtumis M.8871 turgu vääralt analüüsides ka määruse nr 139/2004 artiklit 2 ja ei kohaldanud seda õigesti.

Esiteks kiitis Üldkohus ekslikult heaks selle, et komisjon jättis turu määratluse lahtiseks (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 219 jj).

Teiseks ei näinud Üldkohus probleemi selles, et komisjon ei olnud turu arenguid piisavalt prognoosinud (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 228 jj).

Kolmandaks kritiseerib apellant seda, et tema arvates ei hinnatud piisavalt RWE kasvavat turuvõimu (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 259 jj).

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane hindas puudulikult RWE ja E.ONi vahelist konkurentsisuhet ning E.ONi kadumist (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 336 jj).

Apellatsioonkaebuse neljandas väites heidab apellant Üldkohtule ette, et Üldkohus rikkus tõendamiskoormise jagunemise põhimõtteid, kui ta esitas vaidlustatud kohtuotsuses (punktid 272, 277 jj, 327, 340, 343 ja 381) apellandile ülemäära kõrgeid nõudeid tõendamisel.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/44

26. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik

(Kohtuasi C-479/23)

(2023/C 321/47)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Ilkova ja P. Messina)

Kostja: Bulgaaria Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub

—

tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei ole võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (1) täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei ole neist komisjonile teada andnud, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud direktiivi (EL) 2019/520 artikli 32 lõikest 1 talle tulenevaid kohustusi;

—

mõista Bulgaaria Vabariigilt välja põhisumma, mis vastab mõlemast järgmisest summast suuremale: i) iga päeva eest 1 800 eurot korrutatuna päevade arvuga alates päevast, mis on möödunud direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud tähtpäevast kuni liikmesriigi kohustuste rikkumise lõpetamise päevani või kui rikkumist ei lõpetata, kuni kohtuotsuse kuulutamise päevani käesolevas menetluses; ii) minimaalne põhisumma 504 000 eurot;

—

juhul kui punktis 1 nimetatud liikmesriigi kohustuste täitmata jätmine kestab edasi käesolevas menetluses kohtuotsuse kuulutamise päevani, siis mõista Bulgaaria Vabariigilt komisjoni kasuks välja karistusmakse 9 720 eurot päevas iga kohustuste täitmisega hilinemise päeva eest alates kohtuotsuse kuulutamise päevast käesolevas menetluses seni, kuni Bulgaaria Vabariik oma direktiivist tulenevad kohustused täidab;

—	mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta sisaldab regulatsiooni teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime saavutamiseks ning õigusliku aluse kehtestamiseks piiriülese teabevahetuse jaoks niisuguste sõidukite, nende omanike või valdajate kohta, kes on jätnud liidus teemaksu tasumata.

Direktiivi artikli 32 lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama hiljemalt 19. oktoobriks 2021. Peale selle pidid nad edastama kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Komisjon saatis 19. oktoobril 2021 Bulgaaria Vabariigile ametliku kirja. 19. mail 2022 saatis komisjon Bulgaaria Vabariigile põhistatud arvamuse. Sellest hoolimata ei ole võetud meetmeid direktiivi ülevõtmiseks või vähemalt ei ole komisjonile neist teatatud.

(1) ELT 2019, L 91, lk 45.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/45

26. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik

(Kohtuasi C-480/23)

(2023/C 321/48)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Ruseva ja P. Messina)

Kostja: Bulgaaria Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub

—

tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei ole võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, (1) täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei ole neist komisjonile teada andnud, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud direktiivi (EL) 2019/1161 artikli 2 lõikest 1 talle tulenevaid kohustusi;

—

juhul kui punktis 1 nimetatud liikmesriigi kohustuste täitmata jätmine kestab edasi käesolevas menetluses kohtuotsuse kuulutamise päevani, siis mõista Bulgaaria Vabariigilt komisjoni kasuks välja karistusmakse 10 800 eurot päevas iga kohustuste täitmisega hilinemise päeva eest alates kohtuotsuse kuulutamise päevast käesolevas menetluses seni, kuni Bulgaaria Vabariik oma direktiivist tulenevad kohustused täidab;

—	mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, (edaspidi „direktiiv“) eesmärk on edendada ja stimuleerida keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikatesse. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid direktiivi järgi tagama, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid teatavate maanteesõidukite hangete puhul arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate saasteainete heidet.

Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama hiljemalt 2. augustiks 2021 ja komisjonile neist viivitamata teatama. Kui liikmesriigid võtavad vastu õigusnormid direktiivi ülevõtmiseks, peavad nad tagama, et nende ametlikul avaldamisel lisataks nendesse või nende juurde viide direktiivile.

Komisjon saatis 29. septembril 2021 Bulgaaria Vabariigile ametliku kirja. 6. aprillil 2022 saatis komisjon Bulgaaria Vabariigile põhistatud arvamuse. Sellest hoolimata ei ole võetud meetmeid direktiivi ülevõtmiseks või vähemalt ei ole komisjonile neist teatatud.

(1) ELT 2019, L 188, lk 116.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/46

Mainova AG 27. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-320/20: Mainova AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-484/23 P)

(2023/C 321/49)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Mainova AG (esindaja: Rechtsanwalt C. Schalast)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

1.	tühistada Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus Mainova vs. komisjon (T-320/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

2.	teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule;

3.	mõista mõlemas kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites heidab apellant ette ELTL artikli 263 neljanda lõigu väära tõlgendamist. Üldkohus käsitles vaidlustatud kohtuotsuses ELTL artikli 263 neljandas lõigus hagi esitamise õigusele ette nähtud nõudeid liiga kitsalt ning vastuolus tema enda ja Euroopa Kohtu praktikaga. Üldkohus tugines ainult 4. juuli 2006. aasta kohtuotsusele easyJet vs. komisjon (T-177/04), ilma et ta oleks arvestanud konkreetse juhtumi asjaoludega. Nende asjaolude hulka kuuluvad eelkõige apellandi aktiivne osalemine muu hulgas terviktehingus, apellandi konkreetne osalemine isiklikus vestluses komisjoniga ja asjaolu, et komisjoni ärakuulamise eest vastutav ametnik tunnustas apellanti puudutatud kolmanda isikuna. Vaidlustatud kohtuotsuses esitatud õiguslik arusaam kahjustaks tulevikus märkimisväärselt õiguskaitset ühinemiste kontrollimise kohta tehtud otsuste vastu.

Apellatsioonkaebuse teises väites heidab apellant Üldkohtule ette seda, et viimane on rikkunud õiguse järgimise ja õigusriikluse nõudeid. Üldkohus jättis hagi esitamise õiguse üle otsustades tähelepanuta apellandi tunnustamise ja komisjoni ärakuulamise eest vastutava isiku lubaduse informeerida apellanti võimalustest menetluses oma seisukohta avaldada. Selle asemel on Üldkohus seisukohal, et apellant oleks võinud menetluses aktiivsemalt osaleda. Apellant vaidleb vastu, et tema usaldas ärakuulamise eest vastutava isiku kui komisjoni organi kinnitust. Sellega rikub Üldkohus õiguse järgimise ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Vaidlustatud kohtuotsusega kaasneb lõpptulemusena see, et komisjon võib tulevikus vabalt otsustada kaebevõimaluste üle tehingute vaidlustamiseks.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites väidab apellant, et Üldkohus tõlgendas RWE ja E.ON terviktehingu ebaõige eraldamise üle otsustades vääralt määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 3 lõiget 1, kuna ta tugines ainult komisjoni konsolideeritud pädevusteatisele ning ei võtnud arvesse enda kohtupraktikat, mis tuleneb 23. veebruari 2006. aasta kohtuotsusest Cementbouw Handel & Industrie/Kommission (T-282/02), ja määruse nr 139/2004 põhjendust 20. Sellega rikkus Üldkohus normide hierarhia, õiguse ülimuslikkuse ja võimude lahususe põhimõtteid.

Apellatsioonkaebuse neljandas väites käsitletakse RWE ja E.ONi esitatud kokkuleppe „Investor Relationship Agreement“ väärat hindamist. Üldkohus jättis tähelepanuta, et see kokkulepe on Saksa aktsiaõiguse kohaselt kehtetu. Sellega jättis Üldkohus hindamata olulised aspektid ja tegi selle tagajärjel õiguslikult väära otsuse.

(1) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1, ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/47

enercity AG 27. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/20: enercity AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-485/23 P)

(2023/C 321/50)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: enercity AG (esindaja: Rechtsanwalt C. Schalast)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, E.ON SE, RWE AG

Apellandi nõuded

1.	tühistada Üldkohtu 17. mai 2023. aasta otsus enercity vs. komisjon (T-321/20) ja Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta otsus, mis puudutab koondumist „RWE/E.ON Assets“ (juhtum M.8871; ELT 2020, C 111, lk 1);

2.	teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule;

3.	mõista mõlemas kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/48

28. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-487/23)

(2023/C 321/51)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Santiago de Albuquerque ja G. Gattinara)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et Portugali Vabariik on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (1) artikli 4 lõikest 3 ja lõike 4 punktist b tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole taganud, et

—	kohalik omavalitsus aastatel 2013, 2014, 2015, 2016, 2017 ja 2018,

—	tervishoiuteenuseid osutavad Portugali avalik-õiguslikud isikud (tervishoiusektor) aastatel 2013–2022,

—	Madeira autonoomne piirkond aastatel 2013–2022,

—	Assooride autonoomne piirkond aastatel 2013 ja 2015–2022

tasuvad äritehingutest tulenevad võlad nimetatud artiklis ette nähtud tähtaja jooksul;

2)	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi ese on direktiivi 2011/7 artikli 4 lõike 3 ja lõike 4 punkti b sätete rikkumine Portugali Vabariigi poolt alates aastast 2012 kuni praeguseni. Nende sätete kohaselt tagavad liikmesriigid, et selliste äritehingute puhul, kus võlgnik on riigiasutus, ei ületa maksetähtaeg 30 päeva. Seda tähtaega võib pikendada 60 päevani niisuguste tervishoiuteenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute puhul, kes on sellistena nõuetekohaselt tunnustatud. Direktiiv 2011/7 sätestab, et liikmesriigid on kohustatud direktiivi üle võtma hiljemalt 16. märtsiks 2023.

Pärast seda, kui komisjon oli juhtinud Portugali Vabariigi tähelepanu sellele, et paljud Portugali avalik-õiguslikud isikud ei ole süstemaatiliselt ja järjekindlalt järginud direktiivi 2011/7 artikli 4 lõikes 3 ja lõike 4 punktis b ette nähtud tähtaega, alustas komisjon Portugali Vabariigi vastu kohtueelset rikkumismenetlust. Rikkumine jätkus põhjendanud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel (5. detsember 2017).

Mitmest seirearuandest, mis Portugali Vabariik komisjoni talitustele viimaste nõudmisel erinevates avaliku halduse sektoris avalik-õiguslike isikute keskmiste maksetähtaegade kohta edastas, nähtub, et Portugali avalik-õiguslikud isikud erinevates avaliku halduse sektorites tasusid põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumisel ja kuni hagi esitamise kuupäevani äritehingutest tulenevad võlad endiselt tähtaja jooksul, mis ületab direktiivi 2011/7 artikli 4 lõikes 3 ja lõike 4 punktis b ette nähtud tähtaja. Täpsemalt on tegemist järgmiste avalik-õiguslike isikutega:

—	kohalik omavalitsus aastatel 2013, 2014, 2015, 2016, 2017 ja 2018,

—	tervishoiuteenuseid osutavad Portugali avalik-õiguslikud isikud (tervishoiusektor) aastatel 2013–2022,

—	Madeira autonoomne piirkond aastatel 2013–2022,

—	Assooride autonoomne piirkond aastatel 2013 ja 2015–2022.

Lisaks esitas Portugali Vabariik aastaid 2020, 2021 ja 2022 käsitlevates aruannetes mittetäielikke andmeid, väidetavalt seetõttu, et tal puudusid nende aastate kohta käivad kohalike omavalitsuste andmed tulenevalt muudatusest kohaliku omavalitsuse suhtes kohaldatavas raamatupidamissüsteemis. Hagi esitamise ajaks ei olnud Portugali Vabariik eespool nimetatud aruandeid täiendanud ega esitanud ajakohastatud andmeid.

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi 2011/7 artikli 4 lõikest 3 ja lõike 4 punktist b tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole taganud, et eespool nimetatud avalik-õiguslikud isikud tasuvad äritehingutest tulenevad võlad nimetatud artiklis ette nähtud tähtaja jooksul.

(1) ELT 2011, L 48, lk 1.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/50

Euroopa Kohtu presidendi 5. juuni 2023. aasta määrus (Landgericht Stuttgarti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – S. versus AD GmbH

(Kohtuasi C-440/20 (1), AD)

(2023/C 321/52)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 443, 21.12.2020.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/50

Euroopa Kohtu presidendi 16. mai 2023. aasta määrus (Tribunalul Bihori eelotsusetaotlus – Rumeenia) – P.C.H. versus Parchetul de pe lângă Tribunalul Bihor, Parchetul de pe lângă Curtea de Apel Oradea, Ministerul Public – Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justitie, menetluses osales: Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării

(Kohtuasi C-642/21 (1), Parchetul de pe lângă Tribunalul Bihor jt)

(2023/C 321/53)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 95, 28.2.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/50

Euroopa Kohtu kuuenda koja presidendi 15. mai 2023. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Rumeenia

(Kohtuasi C-69/22) (1)

(2023/C 321/54)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Euroopa Kohtu kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 171, 25.4.2022.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/50

Euroopa Kohtu presidendi 23. mai 2023. aasta määrus (Amtsgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus TAP Portugal

(Kohtuasi C-52/23 (1), flightright)

(2023/C 321/55)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 164, 8.5.2023.

Üldkohus

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/51

Üldkohtu presidendi 14. juuli 2023. aasta määrus – VC versus EU-OSHA

(Kohtuasi T-126/23 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigihange - Hankemenetlustest ning liidu üldeelarvest ja EAFist rahastatavate toetuste andmise menetlustest kõrvalejätmine kaheks aastaks - Selle kõrvalejätmise kohta andmete avaldamine - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisus - Fumus boni iuris - Huvide kaalumine)

(2023/C 321/56)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: VC (esindajad: advokaadid J. Rodríguez Cárcamo ja S. Centeno Huerta)

Kostja: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet

Ese

Hageja esitab ELTL artiklite 278 ja 279 alusel nõude peatada järgmise akti täitmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 13. jaanuari 2023. aasta otsus 2023/01, millega jäeti hageja kõrvale riigihankemenetlustest ning toetusi, hindu, lepingute sõlmimist ja finantsinstrumente puudutavatest menetlustest, mis on reguleeritud Euroopa Liidu üldeelarves, ning lepingute sõlmimise menetlusest, mis on reguleeritud nõukogu määruses (EL) 2018/1877.

Resolutsioon

Peatada järgmise akti täitmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 13. jaanuari 2023. aasta otsus 2023/01, millega VC jäeti kõrvale riigihankemenetlustest ning toetusi, hindu, lepingute sõlmimist ja finantsinstrumente puudutavatest menetlustest, mis on reguleeritud Euroopa Liidu üldeelarves, ning lepingute sõlmimise menetlusest, mis on reguleeritud nõukogu määruses (EL) 2018/1877, osas, milles selle otsuse artiklis 4 on nähtud ette, et Euroopa Komisjoni veebisaidil avaldatakse teatav teave, mis puudutab VC kõrvalejätmist nimetatud menetlustest.

2.	Jätta taotlus muus osas rahuldamata.

3.	Tühistada 13. märtsi 2023. aasta määrus VC vs. EU-OSHA (T-126/23 R).

4.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/51

27. juunil 2023 esitatud hagi – Semedo versus parlament

(Kohtuasi T-349/23)

(2023/C 321/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Monica Semedo (Grevenmacher, Luksemburg) (esindajad: advokaadid T. Bontinck, A. Guillerme, L. Burguin ja L. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 17. aprilli 2023. aasta otsus, milles leitakse, et käitumine, millele [konfidentsiaalne] (1) viitas M. Semedo vastu, kujutab endast psühholoogilist ahistamist Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 12a lõike 3;

—	tühistada 17. aprilli 2023. aasta otsus, millega M. Semedo määrati karistus, mis seisnes selles, et ta kaotas 10 päevaks õiguse elamiskulude hüvitamisele, ja mis tehti eespool viidatud otsuse alusel;

—

tuvastada, et juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete vastu esitatud ahistamiskaebusi menetleva nõuandekomitee toimimise ja kaebuste menetlemise korra kohta artikli 9 lõige 5 on õigusvastane, kuna see ei anna asjaomasele isikule, keda uurimine puudutab, õigust olla ära kuulatud sellise isiku juuresolekul, kelle ta on ise valinud, või vähemalt oma advokaadi juuresolekul;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et on rikutud õigust olla ära kuulatud ja kaitseõigusi. Hageja väidab, et Euroopa Parlamendi president ei võtnud vaidlustatud otsuseid vastu tingimustel, mis tagaks talle õiguse olla ära kuulatud ja võimaluse teostada oma kaitseõigusi menetluses, mis toimus Euroopa Parlamendi liikmete vastu esitatud ahistamiskaebusi menetlevas nõuandekomitees (edaspidi „nõuandekomitee“) ja parlamendi presidendi juures. Hageja väidab ühtlasi, et 2. juuli 2018. aasta otsus nõuandekomitee toimimise ja kaebuste menetlemise korra kohta on õigusvastane, kuna see ei anna isikule, keda uurimine puudutab, õigust olla ära kuulatud sellise isiku juuresolekul, kelle ta on ise valinud, või vähemalt oma advokaadi juuresolekul.

Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga, kuna otsuses, milles tuvastatakse, et M. Semedo käitumine kujutab endast psühholoogilist ahistamist, on tehtud ilmne hindamisviga, sest ette heidetud käitumine ei vasta Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 toodud kriteeriumidele.

(1) Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/52

2. juulil 2023 esitatud hagi – Verdeja Muñiz versus EKP

(Kohtuasi T-352/23)

(2023/C 321/58)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Pedro Verdeja Muñiz (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat F. Verdeja González)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kõik ajavahemikus 21. juulist 2022 kuni 15. juunini 2023 tehtud Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP“) otsused tõsta Euribori ja sekkuda finants- ja hüpoteeklaenude turul, kaitsmata hagejat kui võlgnikku;

—	kohustada EKP-d võtma maksumeetmeid, et hageja hüpoteeklaenule kohaldatav Euribor jääks 14. aprilli 2022. aasta otsusest varasemale tasemele, ning mõista temalt välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, mis põhineb õiguslikul alusel, mille kohaselt ei saa ega tohi hageja EKP otsuseid vaidlustada.

2.	Teine väide, mis põhineb õiguslikul alusel, mille kohaselt ei tohi EKP põhjustada hinnatõususid vastuolus ELTL artikli 282 lõikega 2.

3.	Kolmas väide, mis põhineb õiguslikul alusel, mille kohaselt ei tohi EKP minna vastuollu vaba turuga vastavalt ELTL artikli 127 lõikele 1.

4.	Neljas väide, mis põhineb õiguslikul alusel, mille kohaselt peab EKP võtma Euribori tõusu vastu tõhusaid kaitsemeetmeid.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/53

4. juulil 2023 esitatud hagi – YH versus EKP

(Kohtuasi T-366/23)

(2023/C 321/59)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: YH (esindajad: advokaadid J. Lehnhardt, R. Hübner ja A. Walter)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada EKP 5. mai 2023. aasta otsus (ECB-SSM-2023-DE-12 QLF-2022-0054, QLF-2023-0020, QLF-2023-0021), milles ta ei nõustu sellega, et hageja omandaks olulise osaluse äriühingutes M.M. Warburg & Co (AG & Co.) Kommanditgesellschaft auf Aktien, M.M. Warburg & CO Hypothekenbank Aktiengesellschaft ja Marcard, Stein & Co AG;

—	mõista kohtukulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on olulise osaluse hindamise menetluse reegleid.

Teine väide, et EKP on rikkunud olulisi menetlusnõudeid, nt (i) õigust olla ära kuulatud – kui võtta arvesse seda, et hageja ei saanud teatavate asjaolude kohta enne otsuse tegemist oma seisukohta avaldada, ja (ii) kohustust põhjendada negatiivset otsust (põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a, Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (1) artikkel 31 ning artikli 33 lõiked 1 ja 2, samuti nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artikli 22 lõike 1 esimene lõik ja lõike 2 teine lõik.

3.	Kolmas väide, et on jäetud hindamata asjakohased faktid ja jäetud vastu võtmata see ainuvõimalik otsus, millel oleks piisavalt veenev faktiline alus.

4.	Neljas väide, et EKP on mõistet „oluline osalus“ valesti tõlgendanud ja kohaldanud, sest ta arvutas ja omistas valesti hääleõigusi ja aktsiakapitali ning hindas valesti nendega seotud asjaolusid.

5.	Viies väide, et EKP on valesti tõlgendanud ja kohaldanud hindamiskriteeriume, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) artikli 23 lõigetes 1 ja 2 ning seda Saksamaa õigusse ülevõtva krediidiasutuste seaduse (Kreditwesengesetz) § 2c lõike 1b esimeses lauses.

6.	Kuues väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige hageja õigusi perekonnaelu austamisele ja õigusele abielluda ja luua perekond (artiklid 7, 9 ja 33), diskrimineerimiskeeldu (artikkel 21), süütuse presumptsiooni (artikkel 48) ning õigust omandile (artikkel 17).

7.	Seitsmes väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

(1) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT 2014, L 141, lk 1).

(2) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/54

7. juulil 2023 esitatud hagi – Mincu Pătrașcu Brâncuși versus Euroopa Prokuratuur

(Kohtuasi T-385/23)

(2023/C 321/60)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Constantin Mincu Pătrașcu Brâncuși (Bukarest, Rumeenia) (esindaja: advokaat A. Sandru)

Kostja: Euroopa Prokuratuur

Nõuded

Hageja:

—

palub Üldkohtul tühistada Euroopa Prokuratuuri alalise koja 8. detsembri 2022. aasta otsus asjas nr I.130/2021, millega Euroopa Prokuratuur otsustas kohtusse saata asja, milles hageja on süüdistatav, kuna alaline koda ei koosne Euroopa Liidu õigusega nõutavast minimaalsest arvust Euroopa prokuröridest, mis on vastuolus nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1939 artikli 10 lõikes 1 sisalduvate alaliste kodade koosseisu käsitlevate normidega;

—	viitab sellele, et Euroopa Prokuratuuri kodukord on õigusvastane, kuna see on vastuolus määruse 2017/1939 artikliga 10, ning sellele, et mõned Euroopa Prokuratuuri kodukorra sätted on õigusvastased, kuna need on vastuolus ELTLi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega on rikutud määruse 2017/1939 artikli 10 lõiget 1.

Sisuliselt tehti alalise koja otsus rikkudes nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, artiklit 10, mis näeb ette, et lisaks eesistujale on alalises kojas veel kaks alalist liiget.

Teine väide, et Euroopa Prokuratuuri kodukord on õigusvastane.

Kuna Euroopa Prokuratuur leiab, et piisab sellest, kui alaline koda järgis vaidlustatud otsust tehes Euroopa Prokuratuuri sisekorra artikli 23 lõiget 5, siis esitab hageja sellele ELTL artikli 277 alusel vastuväite, et see säte on vastuolus määruse 2017/1939 artikli 10 lõikega 1, mis ei näe ette ühtegi erandit.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/55

13. juulil 2023 esitatud hagi – Teva versus komisjon

(Kohtuasi T-393/23)

(2023/C 321/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Teva GmbH (Ulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid Z. West, S. Love ja G. Morgan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada vaidlustatud 2. mai 2023. aasta otsus (avaldatud 3. mail 2023), millega muudetakse otsusega C(2014)601(final) inimtervishoius kasutatavale ravimile Tecfidera – dimetüülfumaraat antud müügiluba, ning kõik hilisemad otsused asjaomast otsust põlistavas ja/või asendavas osas, seal hulgas kõik regulatiivsed järelmeetmed hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, et Euroopa Komisjon ei järginud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) artikli 14 lõikes 11 ette nähtud müügikaitseaja pikendamiseks kehtestatud tähtaega:

—	müügikaitseaega võib pikendada 11 aastaks üksnes juhul, kui luba uue ravinäidustuse jaoks on saadud esimese kaheksa aasta jooksul pärast müügiloa andmist;

—	Biogen pidi saama loa uue näidustuse jaoks esimese kaheksa aasta jooksul pärast Tecfidera müügiloa andmist;

—	Tecfidera müügiluba anti 30. jaanuaril 2014 ja see hakkas kehtima 3. veebruaril 2014. Komisjon aga tegi otsuse uue ravinäidustuse jaoks loa andmiseks alles 13. mail 2022 (rohkem kui kolm kuud pärast esimese kaheksa aasta möödumist);

—	Tecfidera ei peaks seetõttu saama turustamise ainuõiguse veel üheks aastaks, sest Biogen ei vasta artikli 14 lõike 11 nõuetele.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/56

7. juulil 2023 esitatud hagi – Klein versus komisjon

(Kohtuasi T-394/23)

(2023/C 321/62)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Christoph Klein (Großgmain, Austria) (esindaja: advokaat H.-J. Ahlt)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada „Komisjoni 28. aprilli 2023. aasta rakendusotsus C(2023) 2961 final, millega keelatakse viia turule meditsiiniseade „Inhaler Broncho-Air“, mida toodab Primed Halberstadt Medizintechnik GmbH Broncho-Air Medizintechniku nimel“;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: vaidlustatud otsus rikub olulisi menetlusnorme, sealhulgas:

—	direktiivi 93/42/EMÜ (1) artikli 8 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid liikmesriikide teavitamise nõudeid, kuna liikmesriigid ei ole osalenud 25 aastat kestnud kaitseklauslimenetluses;

—	ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust .

Teine väide: vaidlustatud otsus on vastuolus aluslepingute või kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas:

—	Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artikliga 41, kuna vaidlustatud otsus rikub õigust olla ära kuulatud, sest ei ole arvesse võetud hageja poolt kaitseklauslimenetluses esitatud argumente ja seetõttu ei ole see põhjendatud;

—	proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kostja ei analüüsinud keelavat meedet ja jättis tähelepanuta hageja esitatud argumendid oma toote kohta. Hageja leiab, et asjaomane meede ei ole sobiv ega vajalik.

3.	Kolmas väide: võimu kuritarvitamine, kuna kostja otsusel ei ole õiguspärast eesmärki.

(1) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT 1993, L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 82).

(2) ELT 2012, C 326, lk 391.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/57

18. juulil 2023 esitatud hagi – BAWAG PSK versus SRB

(Kohtuasi T-410/23)

(2023/C 321/63)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: BAWAG PSK Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse AG (Viin, Austria) (esindajad: Rechtsanwälte F. Kruis ja N. Bartmann)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23) ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2023. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta koos selle lisadega, kuivõrd see puudutab hagejat;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esimene väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 70 lõikega 2, sest arvestatud ei ole sellest sättes ettenähtud piirmääraga, mille kohaselt ei tohi kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasutavad osamaksed ületada 12,5 % aastasest sihttasemest.

Teine väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on õigusvastased, sest need on vastuolus delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (2) artiklitega 6 ja 7 ning artikli 20 lõikega 1, kuna kostja ei võtnud arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) riskinäitajaid, samuti keerukuse (complexity) ja kriisilahenduskõlblikkuse (resolvability) riskinäitajaid.

Kolmas väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on õigusvastased, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et keerukuse ja kriisilahenduskõlblikkuse (osa)riskinäitajate arvesse võtmata jätmine on lubatud. Sellisel juhul on delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikkel 20 vastuolus direktiivi 2014/59/EL (3) artikli 103 lõikega 7 ja määruse (EL) 806/2014 artikli 70 lõike 2 alalõigu 2 punktiga b. Sellisel õigusvastasusel põhineb siis ka 2. mai 2023. aasta otsus.

Neljas väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad rikuvad delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 6 lõiget 4, artikli 9 lõikeid 1 ja 2 koostoimes I lisaga, sest vastuolus selle määruse artikli 6 lõikega 4 ei võeta arvesse mitte Euroopa Liidus, vaid pangaliidu liikmesriikides antud pankadevahelisi laene ja hoiuseid.

5.	Viies väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on õigusvastased, sest kostja arvutas hageja osamakse sisuliselt valesti.

6.	Kuues väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on vastuolus oluliste vorminõuetega ELTL artikli 263 teise lõigu tähenduses ja õigusega heale haldusele, sest neid ei ole piisavalt põhjendatud ELTL artikli 296 teise lõigu tähenduses.

Seitsmes väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad rikuvad õigust Euroopa Liidu põhiõiguste harta (4) artikli 47 esimesest lõigust tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, sest ilma harta artikli 41 lõike 2 punktile c vastava põhjenduseta on praktiliselt võimatu otsuse sisulist õigsust kohtus tõhusalt kontrollida.

Kaheksas väide: 2. mai 2023. aasta otsus ja selle lisad on õigusvastased ja rikuvad hageja õigusi, sest otsuse aluseks olevad õigusnormid, määruse (EL) 806/2014 artikli 70 lõike 2 alalõik 2 ja direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõige 2 on ise õigusvastased, sest need näevad ette asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdleva hindamise, see põhineb nende ärisaladustel ning selliselt on nende tõhus õiguskaitse juba algusest peale välistatud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(2) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

(4) ELT 2012, C 326, lk 391.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/58

14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Bank versus SRB

(Kohtuasi T-412/23)

(2023/C 321/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nordea Bank Oyj (Helsinki, Soome) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada SRB 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23), sealhulgas selle I, II ja III lisa, kuivõrd need puudutavad hageja ex-ante-osamakseid;

—	mõista kohtukulud välja SRB-lt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, milles leiab, et SRB on rikkunud määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 70 lõiget 2, sest ei kohaldanud 2023. aasta sihttaseme kindlaksmääramisel 12,5 % siduvat piirmäära.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/59

14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Kiinnitysluottopankki versus SRB

(Kohtuasi T-413/23)

(2023/C 321/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nordea Kiinnitysluottopankki Oyj (Helsingi, Soome) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada SRB 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23), sealhulgas selle I, II ja III lisa, kuivõrd need puudutavad hageja ex-ante-osamakseid;

—	mõista kohtukulud välja SRB-lt.

Väited ja peamised argumendid

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/59

14. juulil 2023 esitatud hagi – Nordea Rahoitus Suomi versus SRB

(Kohtuasi T-414/23)

(2023/C 321/66)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nordea Rahoitus Suomi Oy (Helsingi, Soome) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada SRB 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23), sealhulgas selle I, II ja III lisa, kuivõrd need puudutavad hageja ex-ante-osamakseid;

—	mõista kohtukulud välja SRB-lt.

Väited ja peamised argumendid

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/60

19. juulil 2023 esitatud hagi – Kiene jt versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi T-419/23)

(2023/C 321/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Lorenz Kiene (Hoya, Saksamaa), Classic Tankstellen GmbH & Co. KG (Hoya), eFuel GmbH (Hoya), eFuel Projektentwicklung GmbH (Hoya) (esindajad: advokaadid A. Dlouhy, E. Macher ja M. Soppe)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad,

—	tühistada määruse (EL) 2023/851 artikli 1 lõike 1 punktid a–d;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, kelle tegevusalaks on maanteevedudel kasutatavate süsinikuneutraalsete sünteetiliste kütuste väljaarendamine, tootmine ja turustamine, väidavad oma hagi põhjenduseks, et vaidlusaluste õigusnormide alusel, millega karmistatakse kuni aastani 2035 CO2 heite norme ELi sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootjate uutele sõidukitele, mõõdetakse CO2 heitkoguseid üksnes töötava sõiduki väljalasketorus. Sellega jäetakse põhjendamatult kõrvale kõik asjaomaste toodete tootmise, turustamise, kasutamise ja utiliseerimise käigus tekkivad heitkogused, mis ei seondu sõiduki kasutamisega. Need õigusnormid ei võta arvesse ühelt poolt akutoitega elektrisõidukite tootmisel tekkivaid, mõnikord väga kõrgeid heitkoguseid ja teiselt poolt, et sünteetiliste kütuste tootmisel küll kasutatakse atmosfääris leiduvaid kasvhoonegaase ja vältimatuid heitgaase, mis muidu satuvad atmosfääri, kuid nende põletamise käigus vabastatakse uuesti neis sisalduv CO2.

Hagejad esitavad oma hagi põhjendamiseks seitse väidet.

1.	Esimene väide: rikutud on hagejate põhiõigust ettevõtlusvabadusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (1) (edaspidi „harta“) artikkel 16.

2.	Teine väide: rikutud on hagejate põhiõigust omandile (harta artikkel 17), kuna nende tehtud investeeringute väärtus on reaalselt vähenenud.

3.	Kolmas väide: rikutud on hagejate põhiõigust võrdsusele seaduse ees (harta artikkel 20), kuna süsinikuneutraalseid kütuseid käsitletakse ilma objektiivsete põhjusteta ebavõrdselt võrreldes elektrilise laadimisega (i) ja võrdselt fossiilsete kütustega (ii).

4.	Neljas väide: harta artiklis 37 sätestatud kekskonnakaitse nõuete rikkumine, kuna ei ole arvesse võetud sõidukite olelusringi jooksul tekkivat keskkonnakoormust ja tehnoloogilise avatuse puudumine toob kaasa suurema keskkonnakoormuse.

5.	Viies väide: ELi lepingu artikli 5 lõike 4 rikkumine, kuna vaidlustatud õigusnormid ei ole sobivad, vajalikud ega proportsionaalsed saavutamaks ELis järgitavat kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki.

Kuues väide: ELTL artiklis 191 sätestatud liidu keskkonnapoliitika nõuete rikkumine, kuna põhjendamatult ei ole arvesse võetud sõidukite olelusringi jooksul tekkivat keskkonnakoormust ega püüta seda vähendada tekkekohas ja vastavalt põhimõttele „saastaja maksab“, vaid see üksnes suunatakse EList väljaspoole.

7.	Seitsmes väide: ELTL artiklis 296 lõikes 2 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine, kuna seadusandja ei ole põhjendanud vaidlustatud õigusnormidega liidu õigusest kõrvalekaldumist.

(1) ELT 2012, C 326, lk 391.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/61

25. juulil 2023 esitatud hagi – PlanetArt versus /EUIPO – Free (FreePrints)

(Kohtuasi T-424/23)

(2023/C 321/68)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: PlanetArt LLC (Wilmington, Delaware, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. Schaffner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Free (Pariis, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: värvilisena esitatud ELi kujutismärgi FreePrints taotluse– registreerimistaotlus nr 18 084 906

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 25. mai 2023. aasta otsus asjas R 407/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	lükata tagasi vastulause nr B 3 101 722, mille EUIPO vastulausete osakond rahuldas 25. jaanuaril 2022;

—	võimaldada selle tagajärjel ELi kaubamärgi FreePrints registreerimine vastavalt registreerimistaotlusele nr 18 084 906;

—	mõista EUIPO-lt välja Üldkohtus ja EUIPO (apellatsioonikoda ja vastulausete osakond) menetluses nõude esitaja poolt kantud vältimatud kulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001 artikli 9 lõike 5 rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/62

25. juulil 2023 esitatud hagi – Consejo Regulador „Aceite de Jaén“ versus EUIPO – Agrícola La Loma (VEGA DEL OBISPO BIO Jaén PRODUCTOS ECOLÓGICOS)

(Kohtuasi T-425/23)

(2023/C 321/69)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Kaitstud geograafilise tähise „Aceite de Jaén“ kontrolliasutus (Mengíbar, Hispaania) (esindaja: advokaat F. Muñoz Calvo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Agrícola La Loma S. Coop. Andaluza (Torreblascopedro, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: Kujutismärk VEGA DEL OBISPO BIO Jaén PRODUCTOS ECOLÓGICOS – ELi kaubamärk nr 18 326 674

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 1. juuni 2023. aasta otsus asjas R 1119/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	saata asi tagasi apellatsioonikotta põhjendatud otsuse tegemiseks ja vaidlusaluse kaubamärgi osaliselt kehtetuks tunnistamiseks;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Võistlevuse põhimõtte menetluslik rikkumine ja hagejalt enda kaitsmise võimaluse võtmine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti f rikkumine ELi avaliku korra rikkumise kaudu, mis seisnes ELi õigusaktidega vastuollu minevas oliiviõli jaemüügis;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti g rikkumine vaidlusaluse kaubamärgi tekitatud eksitamise ohu kaudu;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti j rikkumine kaitstud päritolunimetuste osas liidu õiguskorra rikkumise kaudu.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/63

25. juulil 2023 esitatud hagi – Chiquita Brands versus EUIPO – Compagnie financière de participation (Sinist ja kollast värvi ovaalne kujutis)

(Kohtuasi T-426/23)

(2023/C 321/70)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Chiquita Brands LLC (Fort Lauderdale, Florida, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid R. Dissmann ja L. Jones)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Compagnie financière de participation (Marseille, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sinist ja kollast värvi ovaali kujutav ELi kujutismärk – ELi kaubamärk nr 7 497 191

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 23. mai 2023. aasta otsus asjas R 2243/2021-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja jätta rahuldamata kehtetuks tunnistamise taotlus osas, milles vaidlusalune kaubamärk tühistati;

—	mõista kohtukulud, sh EUIPO menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 4 ja artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine seoses vaidlustatud kaubamärgi olemusliku eristusvõimega;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 3 ja artikli 59 lõike 2 rikkumine seoses vaidlustatud kaubamärgi omandatud eristusvõimega.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/64

25. juulil 2023 esitatud hagi – Hofstede Insights versus EUIPO – Geert Hofstede (HOFSTEDE INSIGHTS)

(Kohtuasi T-429/23)

(2023/C 321/71)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hofstede Insights Oy (Helsingi, Soome) (esindaja: advokaat A. Sevillano Orbegozo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Geert Hofstede BV (Meppel, Madalmaad)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi HOFSTEDE INSIGHTS taotlus – registreerimistaotlus nr 18 338 780

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 28. aprilli 2023. aasta otsus asjas R 2128/2022-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 4 rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/64

25. juulil 2023 esitatud hagi – Universität Koblenz versus EACEA

(Kohtuasi T-432/23)

(2023/C 321/72)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Universität Koblenz (esindajad: Rechtsanwälte R. Di Prato ja C. von der Lühe)

Kostja: Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada, et kostja 12. mai 2023. aasta kirjas EACEA/530181(2012-3028)23D001392 esitatud tagastusnõuded toetuslepingu 2012-3028 kohta on summas 197 216,97 eurot alusetud;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks väidab hageja, et hoolimata esitatud tõenditest ei tunnustatud hüvitamisele kuuluvaid kulusid täies ulatuses. Osa esitatud tõendeid ja hageja selgitusi ei võetud hinnangu andmisel piisavalt arvesse. Kostja nõuded tõendite esitamisele on liiga kõrged ja need ei vasta kohtuasja esemeks olevale toetuslepingule kehtivate reeglite mõttele ja eesmärgile.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/65

25. juulil 2023 esitatud hagi – Webedia Gaming versus EUIPO (GamePro)

(Kohtuasi T-433/23)

(2023/C 321/73)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Webedia Gaming GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat O. Spieker)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi GamePro taotlus – registreerimistaotlus nr 18 181 227

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. mai 2023. aasta otsus asjas R 1246/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, millega lükati tagasi kaebus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 3 rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/66

28. juulil 2023 esitatud hagi – Almaghout versus nõukogu

(Kohtuasi T-437/23)

(2023/C 321/74)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hala Almaghout (esindajad: barristers M. Lester ja M. Birdling ning advokaat G. Symeonidis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas 25. mai 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1035 (1), millega jäetakse hageja nimi nõukogu otsuse 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud, I lisa ning nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määruse (EL) nr 36/2012, mida on muudetud, II lisa loetellu (edaspidi „vaidlustatud aktid“).

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks väidab hageja, et tema lisamine vaidlustatud aktide loeteludesse on nõukogu ilmsete hindamisvigade tulemus. Täpsemalt ei ole ta enam Makhloufi perekonna liige, ta ei ole Süüria režiimiga seotud, ta ei avalda sellele mingit mõju ning tema puhul ei esine kõrvalehoidmise ohtu. Vastupidi põhjustele, mis esitati tema kandmiseks Süüria suhtes võetud liidu piiravates meetmetes sisalduvatesse loeteludesse, ei esine tema puhul ohtu, et mis tahes päritud vara kasutatakse Süüria režiimi tegevuse toetamiseks või et see siirdub selle režiimi valdusesse.

(1) ELT 2023, L 139, lk 49.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/66

31. juulil 2023 esitatud hagi – Lotum one versus EUIPO –Playtika Santa Monica (WORLDBLITZ)

(Kohtuasi T-438/23)

(2023/C 321/75)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Lotum one GmbH (Bad Neuheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Hogh Holub)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Playtika Santa Monica, LLC (Henderson, Nevada, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi WORDBLITZ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 024 980

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 27. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 1682/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/67

31. juulil 2023 esitatud hagi – Marcandita versus EUIPO – Euronext (bnext)

(Kohtuasi T-439/23)

(2023/C 321/76)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Marcandita, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Gracia Albero ja E. Cebollero González)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Euronext NV (Amsterdam, Madalmaad)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi bnext taotlus – registreerimistaotlus nr 18 309 107

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. aprilli 2023. aasta otsus asjas R 2111/2022-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista EUIPO-lt välja käesoleva Üldkohtu menetluse kulud ning mõista menetlusse astujalt välja EUIPO vastulausete osakonna ja neljanda apellatsioonikoja menetluses kantud kulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/68

27. juulil 2023 esitatud hagi – Berlin Hyp versus SRB

(Kohtuasi T-440/23)

(2023/C 321/77)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Berlin Hyp AG (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger, M. Weber ja D. Schoo)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23) ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2023. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta koos selle lisadega, kuivõrd vaidlustatud otsus ning selle I lisa, II lisa ja III lisa puudutavad hagejat;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Teise võimalusena juhul, kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna SRB ei koostanud seda õiges ametlikus keeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul:

—	tuvastada, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.	Esimene väide: otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 81 lõiget 1 koostoimes määruse nr 1 (2) artikliga 3, sest seda ei koostatud hageja valitud saksa keeles.

Teine väide: otsuses on rikutud põhjendamiskohustust, mis on toodud ELTL artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) artikli 41 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c ning põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile harta artikli 47 esimese lõigu järgi, sest selle põhjenduses on lünkasid ja otsust ei ole praktiliselt võimalik kohtulikult kontrollida.

3.	Kolmas väide: otsuses on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikleid 69, 70 ning harta artikleid 16, 17, 41 ja 53, sest kostja on määratlenud aasta sihtaseme vääralt; teise võimalusena väidab hageja, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 69 ja 70 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega.

Neljas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (4) artikli 7 lõike 4 alalõik 2 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, kuna objektiivselt asjakohatult ja ebaproportsionaalselt tehakse vahet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi (IPS) liikmetel ning vähendatakse IPS-näitaja tähtsust.

5.	Viies väide: teise võimalusena rikub otsus IPS-näitaja kindlaksmääramisel kohaldamisele kuuluva esmase ja teisese õiguse nõudeid.

Kuues väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikkel 6 ja I lisa 2. samm rikuvad hierarhiliselt kõrgema taseme õigust, sest jätavad tähelepanuta kohtuotsusest Meroni (5) tulenevad põhimõtted, komisjon on ületanud talle antud pädevust ja need rikuvad riskile vastava osamakse arvestamise nõuet, proportsionaalsuse põhimõtet ja asjaolude täieliku arvestamise nõuet.

7.	Seitsmes väide: teise võimalusena on otsus vastuolus harta artiklitega 16, 20 ja 52 ning proportsionaalsuse põhimõttega, sest seoses riskinäitajate kindlaksmääramisega IV riskisambas on tehtud ilmne hindamisviga.

8.	Kaheksas väide: otsuses on rikutud harta artikleid 16, 20, 41 ja 52 ning proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust heale haldusele, sest riskiga korrigeerimine toimus valesti.

Üheksas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 20 lõike 1 esimene ja teine lause rikuvad hierarhiliselt kõrgema taseme õigust, sest nähakse ette ühe või mitme riskinäitaja kohaldamata jätmine määramata kestusega aja jooksul, kui selleks vajaliku teabe suhtes ei kehti järelevalveliste aruannete nõue.

(2) Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 401; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

(3) ELT 2012, C 326, lk 391.

(4) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(5) 13. juuni 1958. aasta kohtuotsus Meroni vs. Ülemamet, 10/56, EU:C:1958:8.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/69

31. juulil 2023 esitatud hagi – Certinvest versus EUIPO – Kiddinx Studios (Tina)

(Kohtuasi T-444/23)

(2023/C 321/78)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Certinvest SRL (Păntăşeşti, Rumeenia) (esindaja: advokaat I. Speciac)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Kiddinx Studios GmbH (Berliin, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi Tina taotlus – registreerimistaotlus nr 18 271 155

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 17. mai 2023. aasta otsus asjas R 1979/2022-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus, kuivõrd sellega rahuldati hageja kaebus vastulausete osakonna otsuse peale ja järelikult kohustada EUIPO-t registreerima asjaomase kaubamärgi kõigi kaupade ja teenuste jaoks.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

11.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 321/70

27. juulil 2023 esitatud hagi – UniCredit Bank versus SRB

(Kohtuasi T-446/23)

(2023/C 321/79)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: UniCredit Bank AG (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid F. Kruis ja N. Bartmann)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 2. mai 2023. aasta otsus (SRB/ES/2023/23) ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2023. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta koos selle lisadega, kuivõrd need puudutavad hagejat;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks on esitatud kaheksa väidet, mis on identsed kohtuasjas T-410/23, BAWAG PSK vs. SRB esitatud väidetega.