9.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 280/4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 280/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“

ELi nr: PDO-TR-02398-12.4.2018

KPN ( X) KGT ( )

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Türgi

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ on lauaoliiv, mis saadakse sordi „Edremit“ oliivide kraapimise ja soolvees hapendamise teel. Toote „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ omadusi on kirjeldatud allpool.

Puuvilja morfoloogilised omadused on järgmised:

Suurus:	keskmine (rahvusvahelise oliivinõukogu standard)
Mass (100 kivi kohta):	43,77 –63,77 g
Maht (100 kivi kohta):	43 –63 cm3
Lauaoliivi pikkus soolvees:	11,76 –13,76 mm
Lauaoliivi laius soolvees:	6,15 –8,15 mm
Pikkuse ja laiuse suhe:	1,68 –1,88 mm
Oliivikivide suurus viljas:	14,00 –15,48 mm
Kuju:	peaaegu ümar, silindrikujuline
Pikisuunaline sümmeetria:	sümmeetriline
Ristisuunaline sümmeetria:	sümmeetriline
Kõige laiem osa:	keskpunkti lähedal
Ots:	lame või ümmargune ilma pundumiseta
Leherootsupoolne väljalõige:	keskel sügav, kitsas, raketikujuline, lohkus serv.
Vilja värvus puul kasvades:	roheline kuni roosa, tavapärane oliivivärv
Lauaoliivi pinna värvus soolvees: beež kuni kollane
RAL 1001 – 1002 – 1003 – 1004 – 1018 – 1027 (rahvusvaheline värvikood)
Lõhed rohelises viljas:	väikeste osakeste kujulised
Mass (100 vilja kohta):	355 –375 g
Pealispind:	sügavate soontega ja kare

Oliivid korjatakse, kui need jäävad oliivi küpsusnäitaja kohaselt vahemikku 1–3.

Soolvee pH: 4,0–4,2

Soolvee soolasisaldus: kuni 8 %

Sidrunhape: kuni 1,5 %

Maitse: tüümian, mõrumandel, artišokk ja Egeuse piirkonna ürdid. Mõru maitse ei ole valdav ja puudub püsiv lõhn. Oliivi maitset on tunda, kui seda on mõnda aega mälutud, ja see on hapu nagu sidrunikoor.

Lõhn: soolvees on äratuntav rohu ja tüümiani lõhn. Aroom meenutab kevadlillede lõhna.

Võimalikud defektid (näiteks koore kahjustus viljaliha kahjustusega või ilma, krimpsu tõmbumine, varre olemasolu ja seente, bakterite ja/või putukate põhjustatud kahjustused) on lubatud kuni 4 % ulatuses.

Soolvesi peaks olema puhas ja selge.

Toote pakendamisel võidakse kasutada happeid ja/või säilitusaineid, nt L-askorbiinhape ja sidrunhape, et tagada selle säilimine ja pikendada selle säilivusaega.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet valmistatakse ühest oliivisordist („Edremit“).

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisprotsessi etapid (oliivide kasvatamine, korjamine ja töötlemine) peavad toimuma punktis 4 allpool määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tooted, mis kaaluvad 0,5–14 kg võib pakendada toiduainete säilitamiseks mõeldud pakenditesse.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ pakenditele peab olema loetavalt ja kustumatult kirjutatud või trükitud järgmine teave:

—	kaubanimi ja aadress, lühinimi ja aadress või äriühingu registreeritud kaubamärk,

—	partii number,

—	toote nimetus „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“,

—

netomass,

—	järgmine logo:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, milles toodet „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ ametlikult toodetakse, hõlmab Edremiti, Havrani, Burhaniye, Gömeçi ja Ayvalıki ringkonda Balıkesiri provintsis ning Adatepe, Ahmetçe, Babakale, Balabanlı, Bademli, Behrami, Bektaşi, Büyükhusuni, Çamkalabaki, Hüseyinfakı, Demirci, Kayalari, Paşaköy, Sazlı, Koyunevi, Kozlu, Kuruoba, Küçükkuyu, Kocaköy, Korubaşı, Tamışi, Yeniçay ja Yeşilyurti küla Ayvacıki ringkonnas Çanakkale provintsis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Oliive kasvatatakse traditsiooniliselt Edremiti lahe ääres. Toode „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ pärineb sordist „Edremit“, mida peetakse üheks Türgi tuntuimaks sordiks. Sort „Edremit“ on liigitatud roosa kraabitud rohelise oliivina. Edremiti lahe piirkond on Türgis ulatusliku oliivikasvatamise poolest oluline piirkond. Oliivipuud on seal kasvanud tuhandeid aastaid ja praegu on nende kasvatamine oluline majandustegevus.

Oliivi viljapuuaiad asuvad Türgis üldjuhul rannikul ja seal on valdavad Vahemere kliimatingimused. Saaki mõjutavad peamised looduslikud tegurid on geomorfoloogia, kõrgus merepinnast, päikesevalguse hulk ja kallak, kliima, pinnas, veetingimused, perioodilisus ja puude vanus koos selliste inimteguritega nagu hooldamine, niisutamine, lõikamine ning saagikorjamise aeg ja liik. Teadusuuringute kohaselt on Egeuse mere põhjaosas ja Marmara piirkonna lõunaosas oliivipuude viljade arenguks soodsad tingimused. Kuna Edremiti laht asub Egeuse mere põhjaosas, kehtib see ka oliivisordi „Edremit“ puhul. Teise uuringu kohaselt kasvab sort „Edremit“ hästi heades hooldustingimustes.

Piirkonda põhjas ja idas ümbritsevad Kazi mäed vähendavad külma õhumassi negatiivset mõju talvekuudel. Jaanuar on Edremiti lahe piirkonnas kõige külmem kuu, keskmine temperatuur on siis ligikaudu 7 °C, mis võimaldab oliivipuudel piisavalt maha jahtuda. Edremiti lahe kuumad suved on olulised, et kiirendada oliivipuu füsioloogilisi muutusi ja vilja arengut. Asjaolu, et keskmine temperatuur jääb Edremiti lahe ääres 27 °C lähedale, avaldab oliivide kasvatamisele positiivset mõju. Seeläbi tagatakse, et viljad on suure, kuid tasakaalustatud mõruduse ja teravusega. Erinevad aastaajad mõjutavad vilja maitset ja lõhna.

Hapnikurikas ja jahe mäeõhk, mis liigub merepoolsetel nõlvadel (50–250 m kõrgusel) ning Kazi mägedest algavate ja Edremiti lahte voolavate jõgede tekitatud sügavates orgudes ja kanjonites, puutub kokku Edremiti lahe ja Egeuse mere joodi sisaldavate õhuvooludega. Sarnane olukord valitseb ka Madra mägede ja Edremiti lahe vahelistel aladel. Seetõttu on Edremiti lahe piirkonnas kasvavatel oliividel eriomane aroom, maitse ja viljaliha tekstuur.

Piirkonna ilmastikutingimuste kujundamisel mängivad olulist rolli geomorfoloogilised erijooned. Samal moel mõjutavad pinnast, taimestikku ja hüdroloogilisi omadusi pinnavormid. See on oluline tegur, mis määrab kindlaks Edremiti lahes kasvatatavate oliivide kvaliteedi. Pinnase sobilik struktuur ja orgaanilise aine piisav sisaldus tagavad, et oliivipuud saavad vajalikud toitained ning püsivad niiskete ja jahedatena. Mida leebemates tingimustes puud kasvavad, seda rohkem on nende viljadel rohu maitset. Edremiti laht jahutab, kui tuul puhub päevasel ajal merelt, aga tuul muudab õhtul päikese loojudes suunda ning jahe põhjatuul Kazi ja Madra mägedest jahutab tänu sellele oliivipõldusid. Aeglaselt küpsevatel oliividel on õhuke ja tugev koor. Kuna puudub põudadest tingitud stress puudele, muutub vilja tuum siledaks, mis eristab Edremiti lahe oliive teiste oliivikasvatuspiirkondade oliividest.

Mägedest langev lumi suurendab põhjavee varusid. Suvekuudel on ilm soe. Selle soojenemise tõttu lumi sulab. Sulanud lumest tekkinud vesi voolab oliivisalude juurde maa alla, kuid pinnase lähedale. See tekitab suveks veevarud.

Niisutamine on pärast kuivasid talvesid kvaliteedi ja saagikuse tagamiseks eriti oluline.

Niisutamise tulemusena muutub küpsev oliiv suuremaks, omandab sobiliku kuju ja piisavalt toitaineid tänu kõigile asjakohastele tingimustele (pinnas, kliima, tuul ja veevarud). Oliivipuud kogevad ka vähem kahjulikke tingimusi ja seega tekib oliividel sellele piirkonnale eriomane aroom ja maitse. Aroom meenutab kevadlillede lõhna. Soolvees on äratuntav rohu ja tüümiani lõhn.

Need tingimused annavad selles piirkonnas kasvatatud sordi „Edremit“ oliividele eriomase maitse (tüümian, mõrumandel, artišokk, Egeuse piirkonna ürdid) ning nende tulemuseks on ainulaadne soolvees hoitud kraabitud rohelise lauaoliivi maitse. Kääritatud lõpptoote „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytin“ viljaliha on pehmem ja maitsvam kui muude piirkondade puhul. Mõru maitse ei ole valdav ja puudub püsiv lõhn. Oliivi maitset on tunda, kui seda on mõnda aega mälutud, ja see on hapu nagu sidrunikoor. Lauaoliividel ei tohiks olla lõhna ega või, juustu, soolvee ega kõdunenud orgaanilise aine maitset ning soolvesi peab olema joogivee kvaliteediga.

Selles protsessis kasutatavaid oliive eristatakse suuruse alusel. Pööratakse erilist tähelepanu sellele, et tagada suurus vahemikus 200–300 oliivi kilogrammi kohta. Oliivid eelpakendatakse. Neid hoitakse kolm nädalat ilma kohe soola ja/või tehislikke hapendusaineid lisamata. Kolmanda nädala lõpus asetatakse need kuni 8 % soolvette. Seejärel lastakse oliivide maitsel kujuneda. Oliive ja soolvett sisaldavaid nõusid pööratakse iga kümne päeva tagant. Kõik protsessid, sh soolvee lisamine, peaksid toimuma artiklis 4 märgitud geograafilises piirkonnas.

Peamine toote „Edremit Körfezi Yeşil Çizik Zeytini“ tootmise eriomadus on selle looduslik kääritamine. Oliivide kääritamise ajal ei toimu inimsekkumist ega keemilist töötlemist, seetõttu jätkub tootmisprotsess vähemalt kuus kuud pärast korjamist, kui mõrudus järk-järgult kõrvaldatakse. Kuid ka lõpptoode jääb teataval määral mõruks, mis näitab oliivide värskust ja autentsust.

Selles piirkonnas valminud oliiviviljadest toodetud kraabitud roheliste lauaoliivide oluline eriomadus on, et viljaliha ja kivi eralduvad üksteisest pärast kääritamist kergesti ning kivi külge ei jää viljaliha. Teine oluline omadus seisneb selles, et kääritatud toote vilja koor muutub sidrunkollaseks.

Viljaliha ja kivi eralduvad üksteisest kergesti. Oliivikivi on kare, aga ei tekita keelega kokkupuutudes ebamugavat tunnet.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

9.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 280/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 280/04)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastulauseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“

ELi nr: PGI-FR-02782 — 2.7.2021

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.6. Sool

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kirjeldus tootekategooriate kaupa

A. „Sel de l’Île de Ré“

Toode „Sel de l’Île de Ré“ – kristalliline sool

Organoleptilised omadused

Toodet „Sel de l’Île de Ré“ turustatakse kristallilisena, nagu see kokku kogutakse, sellisena nimetatakse seda tavaliselt jämesoolaks. Jahvatatud või sõelutud toodet turustatakse peensoolana. Toode „Sel de l’Île de Ré“ on halli kuni valge värvusega, mis varieerub olenevalt lahustumatute osakeste määrast tootes. Mikroorganismide esinemise tõttu võib soola värvusel olla punakas või kollakas varjund.

Füüsikalised omadused

Kokkukogutud soolakristallid on enamasti kuubikujulised või nende liitumisel tekkinud moodustised.

Toode „Sel de l’Île de Ré“ (Ré saare sool) on sool, mille granulomeetriline koostis on kokkukogumise hetkel ebaühtlane ning võib tootmishooaja jooksul olenevalt soolatiigis kujunevatele tingimustele tugevalt varieeruda.

—	Toote „Sel de l’Île de Ré“ granulomeetriline koostis on kokku kogumisel (jämesoola puhul) järgmine: vähemalt 90 % soolakristallide läbimõõt on alla 8 mm.

—	Peensoola granulomeetriline koostis on järgmine: vähemalt 90 % soolakristallide läbimõõt on alla 2 mm.

Pakendatud tootes „Sel de l’Île de Ré“ ei ole kõvasid ega teravate servadega võõrkehi, mille läbimõõt ületaks 7 mm.

Keemilised omadused

Kristalliline sool „Sel de l’Île de Ré“ on rafineerimata, pesemata ja ilma lisaaineteta. Pakendatud kujul on sellel järgmised omadused:

—	lahustumatute osakeste kogus on kuni 0,75 g 100 g toote kohta;

—	niiskusesisaldus on kuni 10 %.

Toode „Sel de l’Île de Ré“ – kompaktsool

Organoleptilised omadused

Kompaktsool „Sel de l’Île de Ré“ koosneb kokkupressitud kristallidest. See on halli kuni valge värvusega, mis varieerub olenevalt lahustumatute osakeste määrast tootes. Mikroorganismide esinemise tõttu võib soola värvusel olla punakas või kollakas varjund.

Füüsikalised omadused

Kompaktsoola „Sel de l’Île de Ré“ toodetakse eri suuruse ja kujuga plokkidena, mis kaaluvad üle 4 g.

Pakendatud kompaktsoolas „Sel de l’Île de Ré“ ei ole kõvasid ega teravate servadega võõrkehi, mille läbimõõt ületaks 7 mm.

Keemilised omadused

Kompaktsool „Sel de l’Île de Ré“ on rafineerimata, pesemata ja ilma lisaaineteta. Pakendatud kompaktsoolal on järgmised omadused:

—	lahustumatute osakeste kogus on kuni 0,75 g 100 g toote kohta;

—	niiskusesisaldus on kuni 5 %.

B. „Fleur de sel de l’Île de Ré“

Organoleptilised omadused

Toode „Fleur de sel de l’Île de Ré“ koosneb kergetest murenevatest kristallidest, mis kogutakse kokku veepinnalt.

Toode „Fleur de sel de l’Île de Ré“ on valge värvusega, kuid mikroorganismide tõttu võib sellel olla punakas või kollakas varjund, mis aja jooksul kaob.

Füüsikalised omadused

Tootes „Fleur de Sel de l’Île de Ré“ moodustavad soolakristallid tavaliselt tagurpidipööratud õõnsaid püramiide.

Tootes „Fleur de sel de l’Île de Ré“ ei ole kõvasid ega teravate servadega võõrkehi, mille läbimõõt ületaks 5 mm.

Pakendatud toote „Fleur de l’Île de Ré“ tihedus on kuni 0,8.

Keemilised omadused

Pakendatud tootel „Fleur de sel de l’Île de Ré“ on järgmised omadused:

—	niiskusesisaldus on kuni 8 %;

—	lahustumatute osakeste kogus on kuni 0,2 g 100 g toote kohta.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

___

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel d’Île de Ré“ tootmine ja kokkukogumine toimub eranditult geograafilises piirkonnas.

3.5. Registreeritud nimetuse viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

Toode „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ pakendatakse partiinumbriga tähistatud pakenditesse.

3.6. Registreeritud toote märgistamise erieeskirjad

___

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmist kümmet kommuuni:

Ars-en-Ré, Le Bois-Plage-en-Ré, La Couarde-sur-Mer, La Flotte, Loix, Les Portes-en-Ré, Rivedoux-Plage, Saint-Clément-des-Baleines, Saint-Martin-de-Ré, Sainte-Marie-de-Ré.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toode „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ on saarel toodetud meresool, mida kogutakse käsitsi pärast merevee looduslikku aurustumist soolatiikidest, mille põhi koosneb looduslikult savist ja kus kontrollitud veeringlus toimub raskusjõu mõjul.

Toote „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ omadused ja maine on seotud Ré saarele iseloomulike loodustingimustega, eriti ilmastiku ja morfoloogiliste teguritega, ning soolatootjate poolt alates 12. sajandist omandatud oskustega.

Ré on üsna lame, madal ja settelise tekkega saar, mis asub avamerel, mõne kilomeetri kaugusel La Rochelle’ist. Saarest põhjapool asub Pertuis Bretoni väin ja lõunapool Pertuis d’Antioche’i väin.

Ré saare piirkonnale on iseloomulikud lubjakiviplatood ja rannasoolakud. Ré saar koosneb kolmest endisest saarekesest (Ré, Ars ja Loix), mis on osa Aunis’ lubjakiviplatoost. Järk-järgult on Fier d’Arsi ja Fosse de Loix’ lahed täitunud liiva- ja veerisekuhjatiste ja setetega ning seal asuvad nüüd suured rannasoolakud. Nendele rannasoolakutele kogunenud setted, mis sattusid siia looduslikul teel eelkõige Flandria transgressiooni käigus, on aja jooksul muutunud halli värvi, kompaktseks ja piparkarpidega pikitud saviks (terre de Bri) , mida saarel kutsutakse bric„iks . Geoloogilised nähtused on kujundanud väga lameda maastiku, mille kõrgeim tipp ei ületa 20 meetrit.

Ré saar asub Atlandi ookeanis ning ööpäevas on saare rannikul kaks tõusu ja kaks mõõna. Kõige tugevamad looded võivad ulatuda 5 või 6 meetrini.

Ré saare mesokliimale on iseloomulik aasta keskmine päikesepaisteliste tundide suur arv (La Rochelle’i ilmajaama andmetel 2 250 tundi päikesepaistet aastas) koos rohkete sademetega, mida on keskmiselt 712 mm aastas, kusjuures sademetega päevi on aastas 113 (Météo France’i 1981.–2010. aasta keskmised andmed La Couarde sur Meri kohta). Lisaks on päevase ja öise temperatuuri ja õhuniiskuse vahe väike. Piirkonnas puhuvad pidevalt korrapäraselt suunda muutvad briisid ning ookeanilt saabuvad madalrõhkkonnad toovad loodest tugevamaid tuuli.

Tootmisalade laiendamiseks on inimene Ré saart kujundanud, harides üles või vormides selle mitmesuguseid piirkondi.

Ré saarel on Saint Michel en l’Hermi kloostri munkade eestvedamisel soolatiike rajatud alates 12. sajandist (1191). Sel ajal kuulusid Arsi ja Loix“ saared kloostrile.

Ré saare ja La Rochelle’i mõjukate protestantide eestvedamisel rajati soolatootmise laiendamiseks Fier d’Arsi lahe ümber aktiivselt tamme ja soolatiike. Soolatootmise hiilgeaeg Ré saarel oli 19. sajandil, mil soolatiikide pindala oli 1 550 hektarit ja aastatoodang 31 750 tonni. Soolatootmine oli saare arengu peamine alustala (Tardy, 1987). Soolatootmiseks kujundatud rannasoolakud hõlmavad praegu ligikaudu 20 % saare kogupindalast. See inimtekkeline keskkond mõjutab tugevalt saare maastikku ja kuvandit.

Tänapäeval kasutatakse Ré saare soolatiike ja kogutakse soola samal moel nagu soolatootmise hiilgeajal (19. sajandil).

Raskusjõu mõjul toimuva veeringluse juhtimine nõuab täpseid oskusi ja on toote „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ tootmisel määrava tähtsusega. Soolatootjad peavad teadma oma tiigi eripära, et korraldada veeringlust oskuslikult. Nad peavad tagama vee õige aurustumiskiiruse, et soola ja fleur de seli teke oleks optimaalne.

Soolatootjad järgivad esivanemate töövõtteid ja kasutavad traditsioonilisi töövahendeid (teatav labidas boguette, teatav reha rouable, pika varrega lauajupp simoussi, sisuliselt samasugune souvron jne), mis on kohandatud soolatiikide hooldamiseks ning soola käsitsi kokkukogumiseks ja fleur de seli igapäevaseks kogumiseks.

Tootele „Sel de l’Île de Ré“ on iseloomulik hall kuni valge värvus, millel võib olla kergelt kollakas või punakas varjund. Kokkukogumisel on suurem osa soolakristallidest kuubikujulised. Soola turustatakse peamiselt sellisel kujul, kuid soola võib ka jahvatada ja sõeluda või kokku pressida.

Toode „Fleur de sel de l’Île de Ré“ on valge värvusega, millel võib olla punakas või kollakas varjund, mis aja jooksul kaob.

Toode koosneb kergetest murenevatest kristallidest, mis tavaliselt moodustavad veepinnal hõljuva, tagurpidipööratud õõnsa püramiidi.

Toodet „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ ei pesta ega rikastata.

Ennekõike on toote „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ omadused seotud Ré saare looduslike tegurite ja soolatootjate oskusteabega.

Rannasoolakute ümberkujundamine ja puhastamine Ré saarel selleks, et rajada soolatiike, tugevdas saare algset mesokliimat, mis on eriline ja soodustab tugevat aurustumist. Palju päikesepaistet, mere- ja maismaabriiside vaheldumine ning vähe sademeid – need on soola ja fleur de seli tootmiseks soodsad tingimused. Soolatiikide savine põhi ei lase vett läbi ja kiirgab päikesesoojust välja tagasi, suurendades soolatiikide tõhusust. Kuna tegemist on eriti kõva saviga, siis on lahustumatute osakeste määr soolas väike, mis tagab soola ainuomase värvuse (hallikas kuni valge). Mõnikord on soolal punakas või kollakas varjund, mis on seotud keskkonnale omaste mikroorganismidega.

Soolatootjad on osanud võtta arvesse keskkonnatingimusi ja omandanud erilised oskused seoses maakasutuse, rannasoolakute veerežiimi juhtimise, spetsiaalsete tööriistade kasutamise ja soola kokkukogumise ajastamisega. Ré saarel on soolatootmisel pikk ajalugu ning kogutud oskusteave võimaldab toota eripäraste omadustega soola. Soolatiikidel on looduslik savipõhi ja tiigid on rajatud nii, et nende täitmine mereveega ja kontrollitud veeringlus neis toimuks raskusjõu mõjul. Soolatootjad kontrollivad merevee jõudmist kogumistiigist soolatiiki, selle eesmärk on soodustada merevee aurustumist ja kristallumist, et moodustuks sool ja fleur de sel.

Käsitsi kokkukogutud toote „Sel de l’Île de Ré“ granulomeetriline koostis on ebaühtlane. Selline suur ebaühtlus, mis on omane Atlandi soolatootjate traditsioonilise oskusteabe kohaselt käsitsi kokkukogutud soolale, on tingitud asjaolust, et soolaterad on suuremad kui enamiku mehaaniliselt kokkukogutavate soolade puhul.

Lisaks konkreetsetele atmosfääritingimustele (kerge tuul, päike, niiskuse ja vihma puudumine) on fleur de seli tekkeks vaja luua eriline veekeskkond ja kasutada toote kokkukogumisel eriti täpseid võtteid. Veekiht peab olema õhuke, et fleur de sel saaks veepinnal vabalt ujuda ja seda oleks võimalik õrnalt kokku koguda.

Keskkonna- ja ilmastikutingimused ning soolatootjate oskusteave võimaldavad toota ning koguda selliste omadustega soola ja fleur de seli, mida ei ole vaja pesta ega rikastada.

Soolatootmine on olnud juba üle 800 aasta Ré saare majanduse tugisammas, kaubavahetus hõlmab nii naabruskonda kui ka kaugemaid piirkondi. Paljudes vanades kirjutistes alates 15. sajandist kuni Prantsuse revolutsioonini ja seejärel alates 20. sajandi algusest, on mainitud soolatootmist Ré saarel ning sellega kauplemist riigis ja välisturgudel.

Igal aastal kõneldakse tootest „Sel de l’Île de Ré“ ajakirjanduses ja televisioonis (Sud-Ouest 1986, Le Figaro 2012, France 3, 2017 jne).

Ka toodet „Fleur de sel de l’Île de Ré“ on nimetatud paljudes meediaväljaannetes (New York Times 2012, Le Point 2017, France Inter 2021 jne). Sellest on juttu piirkonna kokaraamatutes, eelkõige Stéphane Bahic'i koostatud raamatus „Le sel de l’Île de Ré“ (2015).

Alates toote „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ tootmise taasalustamisest 20. sajandi lõpul on see märkimisväärselt arenenud.

Kuna toodet „Sel de l’Île de Ré“ / „Fleur de sel de l’Île de Ré“ eksporditakse Euroopasse, aga ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Aasiasse ja mõnesse Lähis-Ida riiki, ulatub selle maine Prantsusmaa piiridest kaugemale. Rahvusvahelisest mainest annavad tunnistust meedias ilmunud artiklid: Sud-Ouest 1987, New York Times 2012, ARD 2021 jne.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-SFdSRe2211.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

9.8.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 280/13

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 280/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Utiel-Requena“

PDO-ES-A0874-AM02

Teate esitamise kuupäev: 9.5.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Veinide kirjeldust on parandatud

KIRJELDUS

A)	Lisatud on veinikategooriad, täpsustades need vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osas määratletud kirjeldusele.

Erinimetustega veinide alkoholisisalduse kindlaksmääramisel on mõiste „alkoholisisaldus“ asendatud mõistega „tegelik alkoholisisaldus“.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2 ja muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna tegemist on üksnes õiguslike kohandustega ja see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole muudetud, välja jäetud ega lisatud viinamarjasaaduste kategooriat (KPNiga hõlmatud veinitüübid jäävad samaks; neid on vaid täpsustatud tootespetsifikaadis, mille alla need kuuluvad), samuti ei mõjuta muudatus kaitstud päritolunimetuse nimetust ega muuda seost kehtetuks.

PÕHJENDUS

Punkti A on muudetud, et viia see kooskõlla delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 4 alapunktiga 1; punkti B on muudetud, et viia see kooskõlla määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osaga ja rakendusmääruse 2019/34 artikliga 20.

2. Roosade veinide organoleptiline kirjeldust on täpsustatud

KIRJELDUS

Nende veinide värvuse kirjeldust on parandatud, juhtides tähelepanu sellele, et veinid varieeruvad lillakasroosast oranžikasroosani, selle asemel et lihtsalt piirduda viitega üksnes sordile „Bobal“ või märkida üldiselt, et roosa värvus on ergas. Lõhna puhul on eristava omadusena välja jäetud vaarikaaroom.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2 ja muudetakse koonddokumendi punkti 4 alapunkti 3.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Käesoleval juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle turustamist.

PÕHJENDUS

Selle muudatuse eesmärk on täpsustada kaitstud päritolunimetuse Utiel-Requena piirkonnas valmistatud roosade veinide organoleptilisi omadusi, võttes arvesse veinide värvusega seotud asjaolusid, mis tulenevad erinevatest tehnilistest edasiminekutest ja kasutatud viinamarjadest ning vastavad käesolevas muudatuses esile tõstetud erinevatele värvigammadele. Lõhna kirjeldusest on välja jäetud vaarikas, kuna see ei ole kõnealuse päritolunimetusega veinide iseloomulike omaduste seisukohast asjakohane, sest seda lõhna isegi ei esine teatud traditsioonilistest sortidest valmistatud veinide puhul.

3. Roosade ja valgete vahuveinide organoleptilist kirjeldust on täpsustatud

KIRJELDUS

Kvaliteetvahuveinidele on lisatud märge pärmiga kokkupuute kohta, mis on peamine nüanss, mida tootespetsifikaadi esimeses sõnastuses ei mainitud, kuid mis on organoleptiliselt märgatav ning esineb seda tüüpi valges ja roosas vahuveinides.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2 ja muudetakse koonddokumendi punkti 4 alapunkti 4.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle turustamist.

PÕHJENDUS

Toote kirjeldust on täpsustatud, kuna päritolunimetuse kontrolliasutuse maitsmiskomisjon on leidnud, et valgete ja roosade vahuveinide puhul on tajutav kokkupuude pärmiga.

4. Määratud on maksimaalne ekstraheerimissaagis

KIRJELDUS

Konkreetseid veinivalmistustavasid käsitlevas osas on sätestatud, et maksimaalne töötlemismäär on 74 liitrit veini 100 liitri saagikoristuse kohta.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 3 ja muudetakse koonddokumendi punkti 5 alapunkti 1.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Ekstraheerimissaagist on täpsustatud kui veinivalmistuse eritava, et see oleks kooskõlas tootespetsifikaadi punktis 5 sätestatud saagisega. Tegelikult tähistasid selles sätestatud saagised kilogrammides hektari kohta ja hektoliitrites hektari kohta juba sellist ekstraheerimissaagise väärtust ja on nüüd lihtsalt selgemalt väljendatud.

5. Kasutusele on võetud uued sordid „vitis vinífera“ ja kindlaks on määratud sordid erimärgise „superior“ jaoks

KIRJELDUS

Punaste sortide hulka on lisatud sordid „Graciano“ ja „Monastrell“ ning valgete sortide hulka „Viognier“, „Xarel-lo“, „Godello“, „Garnacha Blanca“, „Albariño“ ja „Tortoyes“. Märgitakse, milliseid sorte peetakse eelistatavateks ja milliseid mitte.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 6 ja muudetakse koonddokumendi punkti 7.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Kõiki tootespetsifikaadis esitatud uusi sorte on kasvatatud kaitstud päritolunimetusega „Utiel-Requena“ hõlmatud piirkonnas ning on olemas piirkonnale omased kvaliteetveinid, mille puhul kasutatakse kas ühe sordina või täiendusena nimetatud uusi sorte, mis on juba piirkonnale omased. See tähendab, et me oleme tunnustanud ja määratlenud, et neid viinamarju kasvatatakse traditsiooniliselt selles piirkonnas, ning seetõttu lisatakse need kaitstud päritolunimetuse kaitse alla.

Sordi „Graciano“ struktuur ja lõhnaomadused on samasugused kui juba hõlmatud sortide omad. „Monastrell“ on Vahemere ääres tüüpiline viinamarjasort, mis on praeguste kliimamuutuste kontekstis kohanenud kaitstud päritolunimetuse kliimaomadustega. Valgeid sorte „Viognier“ ja „Tortoyes“ on piirkonnas kasvatatud pikka aega, mistõttu oli loogiline pidada neid kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks sobivateks viinamarjasortideks. „Xarel-lo“ on samuti piirkonnale omane sort ja selle kohanemine pinnasega on andnud suurepäraseid tulemusi, mistõttu on see juba muutunud traditsiooniliseks viinamarjaks. Sortide „Godello“ ja „Albariño“ puhul on piirkonnas asuvate traditsiooniliste istanduste kaudu tõestatud, et kvaliteetveinide puhul peegeldavad need selle piirkonna valgete veinide olemust. Sama kehtib „Garnacha Blanca“ kohta, kuna seda on juba varem kasutatud teiste veinide täiendamiseks, et lisada neile struktuuri ja täidlust.

Märge selle kohta, milliseid sordid on eelistatud seoses erinimetuse „Superior“ kasutamisega, mida reguleeritakse tootespetsifikaadi punkti 8.H alajaotisega ii „Erinimetused ja traditsioonilised nimetused“ ning see kujutab endast tootmistingimuste ajakohastamist.

6. Seoste kirjelduse sõnastust on parandatud

KIRJELDUS

Eelmisest tootespetsifikaadis inimtegurite all toodud seoses oli märgitud, et kinnitatud on KPNi „Utilel-Requena“ piirkonna taotlus olla lisatud viinamarjakasvatuse ja veinitootmise paikkondade hulka ning hetkolukord on selline, et see viinamarjakasvatuspiirkond on nimetuse „Ibeeria vein“ all lisatud UNESCO maailmapärandi näidisloetellu. Lisaks on ajakohastatud viinamarjakasvatajate arvu, nimetatud uusi sorte, kohandatud veinide kirjeldust nende organoleptiliste omaduste muutumise põhjal ning põhjuslikku seost käsitlevas osas on mainitud ka liköörveine.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 7 ja muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Teavet seose kohta on ajakohastatud ja liköörveinide ekslik väljajätmine on parandatud.

7. Ladustamisnõuded

KIRJELDUS

Peetakse asjakohaseks lisada tootespetsifikaati vajadus täpsustada, et kaitstud päritolunimetusega veine ladustatakse tootmispiirkonnas, kuigi kooskõlas omandatud õigustega ja asjakohast kontrolli läbides on jätkuvalt lubatud kaitstud päritolunimetuse piirkonnast väljaspool ladustamine ning ka villimine neile veinitootjatele, kellel oli selleks luba juba enne 2011. aasta detsembrit. Alajagu „Veinide villimine“ on muudetud järgmiselt: „Veinide villimine ja ladustamine“.

See puudutab tootespetsifikaadi punkti 8.F, mis on ümber nummerdatud punktiks 8.E, kuna välja on jäetud punkt 8.A, milles viidati praeguseks aegunud õigusaktidele. Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

On põhjendatud, et veine ladustavad geograafilises piirkonnas veinitehased, mis peavad olema ühtlasi registreeritud ka ladustamispaikadena, et tagada tarbijate huvides veinide ehtsuse ja kvaliteedikontroll.

8. Parandatud on märgistamiseeskirju

KIRJELDUS

Välja on jäetud nõue, et märgised peavad enne ringlusse laskmist olema heaks kiidetud. Seega on muudetud vabatahtlikuks nende esitamine korraldusasutusele, kes võib esitada mittesiduvaid märkusi, ilma et see piiraks kehtivate õigusaktide kohaldamist pärast märgise ringlusse laskmist. Ettevõtja vastutab selle eest, et märgised ei tekitaks tarbijas segadust.

See puudutab tootespetsifikaadi punkti 8.G (nüüd F) ega mõjuta koonddokumenti.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Muudatus oli vajalik, et järgida 9. detsembri 2013. aasta seaduse 20/2013 (turu ühtsuse tagamise kohta) artiklit 17, kuna vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte ei olnud täidetud.

9. Märgistusandmetega seotud nõudeid on muudetud

KIRJELDUS

Lisaks vea parandamisele eespool nimetatud õigusaktides (artikkel 93 asendatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 112) on muudetud järgmiste märgistusandmete nõudeid:

—	„Superior“: välja on jäetud viide kehtivuse kaotanud standardile ja on täpsustatud, et eeldatakse, et veinil on „paremad“ organoleptilised omadused.

—	„Madurado“ või „Madurado en barrica“: lisatud on organoleptiliste tõendite nõue nende kokkupuute kohta puiduga.

—	„Reserva“ ja „Gran Reserva“: on parandatud sõnastust, et viia see kooskõlla liikmesriigi õigusaktides määratletud mõistetega.

—

„Bobal Alta Expresión“: viinamarjaistanduste, kus viinamarjad pärinevad, minimaalne vanus peab olema 35–50 aastat.

See puudutab tootespetsifikaadi punkti 8.H (nüüd G) ja koonddokumendi punkti 9.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Sõnastust on parandatud ning tingimuste nõudeid on täpsustatud ja parandatud.

Märgise „Bobal Alta Expression“ puhul kasutatakse tegelikult üle 50 aasta vanuseid viinamarjaistandusi. See vastab praegusele nõudele „üle 35“. Seega muudetakse nõude palju täpsemaks ja tegelikkusega kooskõlas olevaks.

10. Pädeva asutuse ja kontrolliorgani andmete ajakohastamine

KIRJELDUS

Pädeva asutuse ja volitatud kontrolliorgani andmeid on ajakohastatud.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 9 ja muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Seda loetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud muudatuste mõistes standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu nende muudatuste loetellu, mida käsitatakse liidu muudatustena. Praegusel juhul ei ole viinamarjasaaduste kategooriat muudetud, välja jäetud ega lisatud, see ei mõjuta kaitstud päritolunimetuse nimetust, ei muuda seost kehtetuks ega piira selle kaitstud päritolunimetusega veinide turustamist.

PÕHJENDUS

Seda kasutatakse mõlema üksuse andmetes muutuste ajakohastamiseks.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus(ed)

Utiel-Requena

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

6.	Aromaatne kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Punane vein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus: violetsete läikega intensiivne punane värvus, mis mõnikord muutub olenevalt viinamarjade küpsusest kirsipunaseks. Pika säilimisajaga sordist „Bobal“ valmistatud punaseid veine iseloomustab aeglane värvimuutus. Lõhn: mustade ja punaste puuviljade aroomid. Aja jooksul muutuub lõhn küpsetele puuviljadele omaseks. Maitse: täidlane, hea intensiivsus ja üldiselt tasakaalustatud happesus.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 20 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

2. Valge vein

LÜHIKIRJELDUS

Erineva intensiivsusega kollased toonid, mõnikord roheka varjundiga. Sordist „Tardana“ valmistatud valged veinid on kuldsemad. Lille- ja valgete puuviljade lõhn. Sordist „Tardana“ valmistatud veinidel võib esineda troopilisi aroome. Suus täidlane, tunda on hapet, mis annab neile värskuse.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l, ja 250 mg/l, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

3. Roosa vein

LÜHIKIRJELDUS

Roosa värvus varieerub lillakasroosast oranžikasroosani. Lõhn meenutab punaseid puuvilju; sordist „Bobal“ valmistatud veinide puhul domineerib maasikas. Suus sordi looduslikust happesusest tulenev täidlus ja värskus. Järelmaitses püsib punaste puuviljade aromaatne intensiivsus.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l, ja 250 mg/l, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	4 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

4. Kvaliteetvahuveinid

LÜHIKIRJELDUS

Puuviljane aroom, mille varjundid meenutavad nende kokkupuudet pärmiga, ning maitses on suhkrute ja happesuse tasakaal.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) roosade ja valgete puhul ning 20 (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

5. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid

LÜHIKIRJELDUS

Kollased toonid; puuviljalõhn, mis meenutab viinamarju, millest vein on valmistatud, maitse kerge magusa varjundiga, ühtlase happesusega.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	6
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

6. Valge, roosa ja punane poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus vastab eelkirjeldatud omadustele olenevalt sellest, kas vein on valge, roosa või punane. Ülekaalus on sordile omane lõhn, maitse kerge ja värske.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) roosade ja valgete puhul ning 20 (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 150 punaste veinide ning 200 valgete ja roosade veinide puhul, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l; 200 punaste veinide ning 250 valgete ja roosade veinide puhul, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem;

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	7
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7. Valge ja roosa liköörvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus ja lõhn on sama, mida on kirjeldatud valgete veinide puhul. Maitselt kreemjad, hästi tasakaalustatud happe-suhkru suhtega.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	4 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

8. Punane liköörvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus ja lõhn on sama, mida on kirjeldatud punaste veinide puhul. Maitselt kreemjad, hästi tasakaalustatud happe-suhkru suhtega.

*	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 20 meq/l (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

9. Väikese alkoholisisaldusega valged, roosad ja punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Värvus vastab eelkirjeldatud omadustele olenevalt sellest, kas vein on valge, roosa või punane. Veinid on puuviljased, neis on tunda värskeid viinamarju, millest need on valmistatud, suus avaldub ühtlane happesus, mis annab neile värskuse ja harmoonia.

*	Punaste veinide puhul maksimaalne üldhappesus 3,5 g/l ning valgete ja roosade veinide puhul 4 g/l.

**	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus eelmiste turustusaastate veinides on 18 meq/l (16,6 + 1 meq/l) roosade ja valgete puhul ja 20 (16,6 + 1 meq/l) iga üle 10 mahuprotsendise alkoholisisalduse kohta.

**	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 150 punaste veinide ning 200 valgete ja roosade veinide puhul, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l; 200 punaste veinide ning 250 valgete ja roosade veinide puhul, kui suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem;

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	-
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	4,5
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Kuni 74 liitrit veini 100 kilogrammi viinamarjade kohta

5.2. Suurim saagikus

1.	Punaste viinamarjasortide lehtrikujulised põõsasvormid 7 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta 55,5 hektoliitrit hektari kohta

2.	Punaste viinamarjasortide lehtrikujulised põõsasvormid 8 600 kilogrammi viinamarju hektari kohta 63,64 hektoliitrit hektari kohta

3.	Valgete viinamarjasortide lehtrikujulised põõsasvormid 9 900 kilogrammi viinamarju hektari kohta 73,26 hektoliitrit hektari kohta

4.	Punased viinamarjasordid, mida kasvatatakse spaleermeetodil 9 100 kilogrammi viinamarju hektari kohta 67,34 hektoliitrit hektari kohta

5.	Sort „Bobal“, mida kasvatatakse spaleermeetodil 10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta 77,70 hektoliitrit hektari kohta

6.	Valged viinamarjasordid, mida kasvatatakse spaleermeetodil 12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta 88,80 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega „Utiel-Requena“ hõlmatud viinamarjade ja veinide tootmispiirkond asub Valencia provintsi järgmistes omavalitsusüksustes: Camporrobles, Caudete de las Fuentes, Fuenterrobles, Requena, Siete Aguas, Sinarcai, Utiel, Venta del Moro ja Villargordo del Cabriel.

Laagerdumispiirkond langeb kokku tootmispiirkonnaga.

7. Veiniviinamarjasordid

„BOBAL“

„CABERNET SAUVIGNON“

„CHARDONNAY“

„GARNACHA BLANCA“

„GARNACHA TINTA“

„GARNACHA TINTORERA“

„GODELLO“

„GRACIANO“

„MACABEO – VIURA“

„MERLOT“

„MERSEGUERA“

„MONASTRELL“

„PARELLADA“

„PETIT VERDOT“

„PINOT NOIR“

„PLANTA NOVA – TARDANA“

„SAUVIGNON BLANC“

„SYRAH“

„TEMPRANILLO“

„TORTOSÍ“

„VERDEJO“

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Punased veinid

Piirkonnas tekib rohkelt polüfenoolseid ühendeid – eelkõige kohalik sordi „Bobal“ puhul –, mis koos suure üldhappesusega on tegurid, mis tingivad punaste veinide intensiivse punase tooni ja mõnel juhul violetse läike. Maastik lisab palsamiäädika varjunditega punamustade puuviljade aromaatseid nüansse juba mainitud eripära tõttu. Üldiselt annavad selle geograafilise piirkonna viinamarjaistandused eespool nimetatud polüfenoolse kontsentratsiooni tõttu täidlasi veine, mille aroom on tunda järelmaitses ning mis on täidlased, püsivad ja suus mineraalsed.

8.2. Valged ja roosad veinid

Laialt levinud lubjakivimullad annavad valgetele veinidele lillearoomi ja üsna intensiivse valgete puuviljade lõhna, kuna selline fenoolne küpsemine on võimalik. Värskus suus tuleneb looduslikust happesusest.

Roosade veinide puhul on omane roosa värvuse püsivus, mis on iseloomulik kaitstud päritolunimetusega piirkonna veinidele ja eelkõige sordile „Bobal“. Iseloomulik on punaste puuviljade lõhn. Sordi „Bobal“ puhul domineerivad maasikaaroomid, mis on Utiel-Requena piirkonnas kasvavale sordile iseloomulik.

8.3. Vahuveinid, poolvahuveinid ja väikese alkoholisisaldusega veinid

Tänu kõrgele päikesepaisteliste tundide määrale on võimalik küpsemise edenedes saavutada seda tüüpi veinidele iseloomulik lõhnabukett ja suhkrute-happesuse tasakaal.

8.4. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid

Päikesepaisteliste tundide suur arv aastas toob kaasa täieliku küpsemise liigse alkoholisisalduseta, kuna kestade koostisosad küpsevad terviklikult.

Neile veinidele on iseloomulik suhkru ja happesuse tasakaal ning intensiivne lõhnabukett, need on suus meeldivad, neile on omane teatav värskus, mis meenutab viinamarju, millest vein on valmistatud. Nende veinide loomulik happesus tagab hea säilimis- ja laagerdumisvõime.

8.5. Liköörveinid

Liköörveinide analüütilised tingimused on täidetud kaitstud krüptogeenihaiguste väikese riski tõttu päritolunimetuse piirkonnas, tänu millele on seda liiki veini puhul võimalik väga hiline tervete suure suhkrusisalduse saavutanud viinamarjade korje, samal ajal kui säilib väga suur looduslik üldhappesus. Veini organoleptilisi omadusi mõjutavad erinevad saagikoristus- ja segamisajad, suhkrud, happesus ning eriti viinamarjade küpsusaste, kusjuures ei tohi unustada, et just selle piirkonna maastiku- ja kliimatingimused võimaldavad neid veine eristada.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Pakendada tohivad üksnes registreeritud ja kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonnas asuvad veinitootjad, välja arvatud väljaspool piirkonda asuvad villijad, kes on kontrolliasutuselt saanud selleks loa enne 2011. aasta detsembrit, tingimusel et tegevus, mille jaoks neile luba anti, on säilinud ja säilitatakse villijate registrisse kandmise tingimused vastavalt kontrollasutuse kehtestatud kontrollisüsteemile.

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Villitud ja pakendatud veinide etikettidel peab lisaks kohaldatavates õigusaktides üldiselt sätestatud teabele olema nähtaval kohal kirjas päritolunimetus „Utiel-Requena“.

Villitud valgetele, roosadele ja punastele veinidele tuleb silmapaistval kohal trükkida peale aastakäik.

Olenemata sellest, millise pakendiga veinid tarbimisse saadetakse, peavad veinid olema varustatud pitseriga, kontrolliasutuse väljastatud nummerdatud etikettidega või lisaetikettidega, mille peab kinnitama veinitehas ise vastavalt kontrolliasutuse kehtestatud eeskirjadele ja alati nii, et neid poleks võimalik uuesti kasutada. Kontrolliasutus võib lubada nummerdatud lisaetiketi asendada enda kehtestatud numeratsiooniga.

Võib kasutada järgmisi märkeid:

Märge „Bobal con mención específica“ roosade ja ainult sordist „Bobal“ valmistatud punaste veinide puhul.

Märge „Madurado“ või „Madurado en barrica“ punaste või valgete veinide puhul, mida on hoitud kuni 600-liitristes tammevaatides kuni kuus kuud, millest piisab algsete organoleptiliste omaduste muutmiseks, muutes seeläbi nende esmaseid lõhna- ja maitseomadusi nii, et nende kokkupuude puiduga on ilmne.

Märge „Bobal Alta Expression“ laagerdatud või laagerdamata ühesordiliste sordist „Bobal“ toodetud veinide korral, mille puhul on tagatud selle piirkonnale omase sordi eripära maksimaalne väljendumine. Viinamarjaistandused peavad olema vanemad kui 50 aastat, saagikus alla 4 000 kg/ha (29,60 hl/ha) ja neid ei tohi ilma kontrolliasutuse eelneva loata niisutada. Kasutatava viinamarjakasvatusmeetodiga keskendutakse viinamarjaistanduste bioloogilise tasakaalu kaitsmisele ja austatakse keskkonda. Kõiki põllumajandustavasid tuleb maaharimisregistris põhjendada. Veinitehas peab igal ajal tagama, et need veinid on täielikult eraldatud teistest nende ruumides toodetud veinidest, ja märkima ära nende päritolu. Etiketile märgitakse selle nimetuse alla klassifitseeritud veinisaadetises saadud pudelite arv.

Link tootespetsifikaadile

https://portalagrari.gva.es/documents/366567370/0/00001D+PC+DO+UTIEL-REQUENA+DEFINITIVO.pdf/76ec7286-6eef-f866-3b5f-ab88734cbbed?t=1682418183136

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk. 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 280

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 9. august 2023

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2023/C 280/01	Euro vahetuskurss — 8. august 2023	1

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0944
JPY	Jaapani jeen	156,55
DKK	Taani kroon	7,4515
GBP	Inglise nael	0,86158
SEK	Rootsi kroon	11,7440
CHF	Šveitsi frank	0,9600
ISK	Islandi kroon	144,90
NOK	Norra kroon	11,2950
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,240
HUF	Ungari forint	388,50
PLN	Poola zlott	4,4500
RON	Rumeenia leu	4,9498
TRY	Türgi liir	29,5716
AUD	Austraalia dollar	1,6827
CAD	Kanada dollar	1,4755
HKD	Hongkongi dollar	8,5491
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8116
SGD	Singapuri dollar	1,4766
KRW	Korea vonn	1 444,82
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,6870
CNY	Hiina jüaan	7,8950
IDR	Indoneesia ruupia	16 665,11
MYR	Malaisia ringit	5,0151
PHP	Filipiini peeso	61,747
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	38,348
BRL	Brasiilia reaal	5,3970
MXN	Mehhiko peeso	18,8176
INR	India ruupia	90,6614

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 280/02	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11130 – SONAE / BKCF / BKSA / UNIVERSO IME / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	2
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 280/03	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	4
2023/C 280/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	8
2023/C 280/05	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst