KOMISJONI TEATIS

Euroopa kodanikualgatuse „Ei haiuimede eemaldamisele ja uimekaubandusele!“ kohta

(2023/C 275/01)

1.   SISSEJUHATUS: KODANIKUALGATUS

Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 4 kohase Euroopa kodanikualgatuse abil võivad vähemalt miljon kodanikku vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimuses, mille jaoks kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.

„Ei haiuimede eemaldamisele ja uimekaubandusele!“ (1) on kaheksas Euroopa kodanikualgatus, mis saavutas aluslepingus ja määruses (EL) nr 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (2) (edaspidi „Euroopa kodanikualgatuse määrus“) nõutud künnise. Nõukogu kutsub komisjoni üles võtma meetmeid haiuimedega kauplemise, sealhulgas uimede impordi, ekspordi ja transiidi lõpetamiseks ELis järgmiselt:

„Kuigi uimede eemaldamine ELi laevade pardal ja ELi vetes on keelatud ning kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega, on EL üks suurimaid uimede eksportijaid ja maailma uimekaubanduse peamine transiidikeskus. ELil on haipüügis oluline roll ning merel tehtavate kontrollide vähesuse tõttu toimub ELis endiselt uimede ebaseaduslik hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine. Meie eesmärk on peatada ELis uimedega kauplemine, sealhulgas selliste uimede import, eksport ja transiit, mis ei ole ühes tükis looma kehaga. Kuna haiuimede eemaldamine takistab haide kaitseks tõhusate kaitsemeetmete võtmist, teeme ettepaneku laiendada MÄÄRUST (EL) nr 605/2013 ka uimedega kauplemise suhtes ning kutsume komisjoni seetõttu välja töötama uue määruse, et laiendada nõude „kõik haid lossitakse ühes tükis koos uimedega“ kohaldamist kogu haide ja raidega kauplemise suhtes ELis.“

Komisjon registreeris Euroopa kodanikualgatuse 17. detsembril 2019 (3). Kuna algatus kogus toetusavaldusi COVID-19 pandeemia ajal, võis tavalist 12-kuulist kogumisperioodi pikendada 12 kuu võrra (st seega oli allkirju võimalik koguda 31. jaanuarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2022) (4). Pärast seda, kui liikmesriikide ametiasutused olid kogutud allkirju kontrollinud, esitasid korraldajad 11. jaanuaril 2023 oma algatuse komisjonile.

Korraldajad selgitasid algatuse eesmärke üksikasjalikult 6. veebruaril 2023 toimunud kohtumisel komisjoni vastutava liikmega ja 27. märtsil 2023 toimunud avalikul kuulamisel Euroopa Parlamendis.

11. mail 2023 toimus Euroopa Parlamendi täiskogus seda kodanikualgatust käsitlev arutelu. Arutelu käigus kinnitas komisjon, et jagab kodanike muret ning on väga aktiivne nii ELis kui ka väljaspool seda, et haisid kaitsta ja tagada nende säästev püük. Komisjon tuletas meelde rahvusvahelist konteksti, kus EL edendab asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel aktiivselt haide kaitset ja säästvat majandamist, ning juba kehtivaid ELi eeskirju, et jõustada põhimõtet, mille kohaselt uimed peavad olema loomulikus olekus kala küljes.

Käesolevas teatises esitatakse komisjoni õiguslik ja poliitiline hinnang algatusele, meede, mida ta kavatseb võtta, selle võtmise põhjendused ja kavandatud ajakava vastavalt Euroopa kodanikualgatuse määruse artikli 15 lõikele 2.

2.   TAUST

2.1.   Ülevaade üleilmsest olukorrast

Haisid on umbes 500 eri liiki ning neil on erinevad ökoloogilised ja bioloogilised omadused. Nad on mere elurikkuse seisukohast oluline rühm ja mängivad tippkiskjatena olulist rolli mereökosüsteemide tasakaalu säilitamisel, mis on oluline kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Arvestades haide üldiselt pikka eluiga ja madalat sigimismäära, on nad inimtegevuse, eelkõige kalapüügi ja elupaikade kadumise suhtes haavatavad.

Samuti on nad sarnaselt teiste kaladega toiduallikaks ja paljud inimesed sõltuvad haidest elatise teenimisel. Inimesed on haisid püüdnud ja tarbinud juba sadu aastaid, kuid viimastel aastakümnetel on kasvav nõudlus ja majanduse globaliseerumine loonud tõeliselt üleilmse haipüügi ja -tarbimise turu. Tänapäeval varustavad kogu maailma tööstuslikud ja väikesemahulise püügiga tegelevad laevastikud traditsioonilisi Aasia turge haiuimedega, samal ajal kui samade püütud haide liha suunatakse üha enam eraldi tarnekanalite kaudu kasvavatele turgudele, näiteks Brasiiliasse.

Vaatamata viimastel aastatel haide kaitseks tehtud jõupingutustele on paljud haipopulatsioonid kriitilises olukorras. Üleilmseid hinnanguid on raske anda, kuna hailiike on palju ja populatsioonid on eri piirkondades erinevad. Paljude piirkondade haipopulatsioonide hinnangud muutuvad siiski üha usaldusväärsemateks. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kõige hiljutisemas ohustatud liikide punases raamatus hinnati, et enam kui kolmandik hailiikidest on väljasuremisohus (st neid peetakse kriitiliselt ohustatuks, ohustatuks või ohualtiks) (5).

Seetõttu juhitakse Euroopa kodanikualgatuses õigustatult tähelepanu sellele, et on oluline kiiresti tegelda haide murettekitava olukorraga kogu maailmas ning haiuimede nõudluse rolliga, mis suurendab püügisurvet ja seab ohtu nende liikide kaitsepüüdlused.

2.2.   Haiuimede püük ja nendega kauplemine

FAO andmetel (6) on haipüük maailmas alates 1950. aastast kolmekordistunud, jõudes 2000. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele (868 000 tonni). Sellest ajast alates on püük vähenenud 665 622 tonnini 2020. aastal. Samade andmete kohaselt lähenes ülemaailmse kaubanduse väärtus haitoodete puhul ühele miljardile USA dollarile aastas ning 2021. aastal kaubeldi umbes 7 100 tonni haiuimedega.

ELi puhul registreeriti aastatel 2017–2021 vähe haiuimede importi, kuid ELi eksport oli märkimisväärne, ulatudes keskmiselt 2 300 tonnini ja 170 miljoni euroni aastas (7). 2021. aastal oli haiuimede ekspordi keskmine hind 16 eurot kilogrammi kohta, samas kui hailiha puhul oli see 1,43 eurot kilogrammi kohta (8). Hispaania on ELi liikmesriikide seas nii uimede impordi kui ka ekspordi poolest ülekaalukalt peamine osaleja, kelle arvele langeb üle 99 % ELi koguekspordist, kusjuures ligikaudu 96 % sellest ekspordist on külmutatud haiuimed (9).

Samal ajavahemikul olid ELi haiuimede ekspordi peamised sihtriigid aasta keskmisi arvestades (10) Singapur (985 tonni, 13 miljonit eurot), Hiina (893 tonni, 11 miljonit eurot) ja Hongkong (194 tonni, 7 miljonit eurot). Ligikaudu 82 % ELi ekspordist läheb Singapuri ja Hiinasse, samas kui teised olulised kaubavood toimuvad Hongkongi ja hiljuti ka Jaapaniga. Umbes 85 % külmutatud haiuimede ekspordist läheb Singapuri ja Hiinasse.

Mis puudutab ELi kalapüüki, siis aastatel 2019–2021 teatasid ELi laevad kokku 248 392 tonni haide püügist, (11) mis on keskmiselt 82 797 tonni aastas. Kõige olulisem liik oli sinihai (Prionace glauca), mis moodustas kõnealusel perioodil 56 % saagist. Sellele järgnesid koerhai, ogarai ja atlandi makohai (Isurus oxyrinchus), mis moodustasid vastavalt 7 %, 6 % ja 3 % kogupüügist. Paljude teiste liikide kogupüük oli sel ajavahemikul alla 100 kg, mis viitab üksnes juhupüügile.

Enamik saaki pärineb ELi õngejadalaevadelt kõigi ookeanide rahvusvahelistes vetes, eelkõige Atlandi ookeani lõunaosas ja Vaikse ookeani lõunaosas. Saak rahvusvahelistes vetes moodustab 60 % püügimahust. Sinihaid ja atlandi makohaid püütakse peaaegu eranditult (vastavalt 87 % ja 88 % saagist) (12) rahvusvahelistes vetes, mis kuuluvad piirkondlike kalandusorganisatsioonide pädevusse.

ELi laevade poolt või ELi vetes püütud haid tuleb lossida koos uimedega, mis on rümba küljes (vt punkt 2.3). Neid töödeldakse maismaal ja nagu eespool esitatud statistikast nähtub, saadetakse uimed ja rümbad seejärel erinevatele turgudele. Enamik haiuimedest on ette nähtud tarbimiseks Ida- ja Kagu-Aasia riikides. Samal ajal tarbitakse liha ja rümpade muid osi ELis ning osa eksporditakse kolmandatesse riikidesse, eelkõige Ladina-Ameerika riikidesse.

2.3.   Praegune ELi ja rahvusvaheline poliitika ning õigusraamistik

Euroopa kodanikualgatuses nõutakse konkreetselt, et määruse (EL) nr 605/2013 kohaldamisala laiendataks nii, et see hõlmaks uimedega kauplemist. Seetõttu palutakse komisjonil laiendada „uimede loomulikus olekus kala küljes olemise“ nõuet igasugusele haide ja raide kaubandusele ELis. Euroopa kodanikualgatuses märgitakse, et arvestades uimede väärtust Aasia turul, on need haipüügi peamiseks tõukejõuks. Lisaks väidetakse, et kogu maailmas, sealhulgas ELis, on täitmise tagamise ja vastavussüsteemid liiga nõrgad, sest kasutatavad kontrollivahendid ja ressursid ning asjaomaste asutuste koolitus ja koordineerimine ei ole piisavad, et tuvastada liike üksnes nende uimede põhjal ja tagada asjakohaste eeskirjade järgimine kogu väärtusahelas. Seepärast nõuavad algatuse esitajad tollikontrolli hõlbustamiseks ja haiuimedega kauplemise tõkestamiseks, et kaubeldaks ainult terve haiga, keelates de facto haide lahtiste osadega (uimed või rümbad) kauplemise ELis.

EL rakendab haide ja haipüügi valdkonnas igakülgset poliitikat ja õigusraamistikku.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) eesmärk on kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike rahvusvahelisest kaubandusest põhjustatud liigkasutuse eest. EL on CITESi osaline ja edendab aktiivselt mereliikide kaitset. Konventsiooniosaliste viimasel konverentsil 2022. aasta novembris lisati CITESi lisadesse ligi 100 hai- ja railiiki. Haide osas toetas EL Panama ettepanekut kanda hallhailased, sealhulgas sinihaid, CITESi II lisasse. Kanne jõustub 25. novembril 2023. Praegu on CITESis loetletud kokku 174 hai- ja railiiki, millest enamik on kantud II lisasse, mis tähendab, et kauplemist tuleb kontrollida, et vältida nende ellujäämisega kokkusobimatut kasutustaset.

ELis reguleeritakse kaitstud ja ohustatud liikidega, sealhulgas mereliikidega kauplemist määruste abil, millega rakendatakse CITESi. Määrusega (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (13) on kehtestatud sätted selle neljas lisas loetletud liikide isendite, sealhulgas nende osade ja neist saadu impordi, ekspordi ja reekspordi kohta. Kõnealuse määruse lisad hõlmavad kõiki CITESis loetletud liike, samuti liike, mis ei kuulu CITESi nimekirja.

Haiuimede eemaldamine (14) on üks peamisi ohte haide kaitsele ja EL oli esimene, kes pidas seda vastuvõetamatuks püügitavaks. Alates 2003. aastast on määrusega (EÜ) nr 1185/2003 (haiuimede eemaldamise määrus) (15) keelatud uimede eemaldamine kõigi kalalaevade pardal ELi vetes ja kõikjal ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade jaoks. Seda määrust tugevdati määrusega (EL) nr 605/2013 (16) range põhimõttega, mille kohaselt peavad uimed olema loomulikus olekus kala küljes. Keelustatud on haiuimede eemaldamine laevade pardal ning nende pardale jätmine, ümberlaadimine või lossimine. See tähendab, et uimed tohib eemaldada alles pärast lossimist.

ELi liikmesriigid teostavad järelevalvet ja kontrolli, et tagada haiuimede eemaldamise määruse täielik rakendamine. Liikmesriigid peavad andma aru määruse täitmise seire kohta ELi vetes ja väljaspool ELi asuvates vetes. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet: i) haide lossimiste arv; ii) tehtud kontrollide arv, kuupäev ja koht; iii) tuvastatud rikkumisjuhtude arv ja laad, sealhulgas asjaomas(t)e laeva(de) täielik identifitseerimine ning iga rikkumisjuhu korral kohaldatud karistus; iv) lossimised kokku (kaal/arv) liikide ja sadamate kaupa.

2016. aastal esitas komisjon aruande haiuimede eemaldamise määruse rakendamise kohta (17). Komisjon jõudis järeldusele, et esines väga piiratud arv rikkumisi, uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõtte rakendamine toob asjaomastele laevadele kaasa lisakulusid ning oluline on jätkata selle põhimõtte propageerimist rahvusvahelistel foorumitel. Komisjoni palvel vaatas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2019. aastal läbi haiuimede eemaldamise määruse ja haisid käsitleva ELi tegevuskava (18). STECF jõudis järeldusele, et aruanded esitanud liikmesriikides on nõuete täitmata jätmine madalal tasemel ning et haide kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel on tehtud edusamme. Siiski märgiti, et vaja on paremat teavet ELi laevastike tegevuse kohta ELi vetest väljaspool.

EL edendab uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõtet aktiivselt rahvusvahelisel tasandil ning toetab üldisemalt haidele avalduva kalapüügi mõju minimeerimist. Aastate jooksul on piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille liige EL on, rakendanud konkreetseid siduvaid meetmeid hailiikide kaitseks ja majandamiseks.

Haiuimede eemaldamist reguleeriti algselt uimede ja rümpade kaalu suhtarvuga, mis tähendab, et kuni esimese lossimiseni pardal olevad uimed ei tohi moodustada rohkem kui 5 % kogu lossitud rümbast. Aastate jooksul seati selle suhtarvu teaduslik alus ja tõhusus kahtluse alla ning EL on järjekindlalt püüdnud võtta kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille liige ta on, vastu uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõtet, mis on kõige tõhusam vahend haiuimede eemaldamise lõpetamiseks. Need jõupingutused on viinud selleni, et mõned piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on haiuimede eemaldamise keelu jõustamise ainsa võimalusena (19) või ühe võimalusena (20) vastu võtnud uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõtte. EL jätkab jõupingutusi, et kaotada uimede ja rümpade kaalu suhtarvu nõue seal, kus seda endiselt kohaldatakse, (21) ja asendada see kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõttega.

Kuigi paljud hailiigid vajavad ranget kaitset, sealhulgas pardal hoidmise keelu kaudu, võib teisi hailiike püüda kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjadega, eelkõige piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud eeskirjadega. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad kalavarude hinnangute ja teadusasutuste antud teaduslike nõuannete alusel majandamismeetmeid, näiteks lubatud kogupüük, ning laevad teatavad oma püügist. Püügitegevusest, mis hõlmab kokkupuuteid haidega, tuleb samuti aru anda kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava aruandluskorraga (sealhulgas hinnang surnud saagi vette tagasi laskmise ja suuruselise koosseisu kohta). Need andmed on kättesaadavad erinevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide andmebaasides ja toetavad teaduslikke nõuandeid, mis on aluseks eri liikide kohta tehtud majandamisotsustele. Erinevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nõuded on aga ebaühtlased ja mittesihtliikidega haide kaaspüüki käsitlevate andmete, eelkõige liigispetsiifiliste andmete esitamisel esineb puudusi.

Teadusliku nõustamise tugevdamiseks piirkondlikes kalandusorganisatsioonides toetab EL vabatahtlike rahaliste toetuste kaudu teaduslikku tööd, mille eesmärk on töötada välja sobivad meetodid peamiste hailiikide kaitsestaatuse hindamiseks ja täiustada haide kaitset käsitlevat õigusraamistikku.

3.   ALGATUSE ETTEPANEKU HINDAMINE

3.1.   Vastus algatusele

Euroopa kodanikualgatus tõstatab olulisi küsimusi, mis on asjakohased ELi merekeskkonna kaitsmise, kalavarude kaitse ja säilitamise ning säästva kalapüügi tagamise poliitika seisukohast ELis ja kogu maailmas. Praeguse olukorra püsimine tooks kaasa samade toodetega kauplemise jätkumise ning ELi laevastiku ja ettevõtjate tegevuse säilitamise. Siiski ei oleks see järjekordne samm edasi ülemaailmsete haipopulatsioonide taastamisel ja täpsemalt haiuimedega kauplemise tõttu haipopulatsioonide olukorrale avalduva negatiivse mõju vastu võitlemisel.

Eemaldatud haiuimedega kauplemise keeldu ELis kohaldataks nende liikide suhtes, mida ELi kalalaevastik püüab kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjadega, eelkõige piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud eeskirjadega. Haiuimedega kauplemine on haisid püüdva ELi laevastiku peamine väljund rahvusvahelistes vetes ning EL on oluline osaleja kogu maailmas. Eemaldatud uimedega kauplemise keeld tähendaks, et asjaomane ELi laevastik püüaks rahvusvahelistes vetes vähem haisid, mis tekitab muret sotsiaal-majandusliku mõju pärast. Lisaks võib haiuimede ja hailiha eraldi turgude olemuse ning logistiliste küsimuste tõttu (kuna neid liike püüavad ELi laevastikud peamiselt rahvusvahelistes vetes, kus püüki reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid) selline tegevuse vähendamine sillutada teed vähem säästvatele püügitavadele väljaspool ELi. Seepärast tuleb kõiki ELi tasandil võetavaid meetmeid täiendada rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega, et tagada võrdsed tingimused ja positiivne keskkonnamõju.

ELi eemaldatud haiuimedega kauplemise keeld peab olema kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega. WTO ei sea kahtluse alla riikide õigust võtta meetmeid seoses selliste probleemidega nagu taastumatute loodusvarade säästmine või loomade heaolu, kui teatavad tingimused on täidetud. Eelkõige peavad sellised meetmed a) püüdlema tegelikult mõne GATT 1994 XX artiklis loetletud eesmärgi poole, b) vastama nn vajalikkuse kriteeriumile, mis tähendab, et nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole saadaval kaubandust vähem piiravaid meetmeid, ning c) tagama, et meede on kavandatud tasakaalustatult ega põhjusta põhjendamatut või meelevaldset diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Euroopa kodanikualgatuse määruse kohaselt peab komisjon esitama oma õiguslikud ja poliitilised järeldused ning meetmed, mida ta kavatseb võtta kuue kuu jooksul alates algatuse saamisest. Selle aja jooksul ei ole komisjonil olnud võimalik koguda kõiki vajalikke andmeid ega teha kõiki asjakohaseid analüüse, et hinnata täielikult sellise meetme algatamise asjakohasust, nagu seda taotleb Euroopa kodanikualgatus. Lisaks peaks igale seadusandlikule ettepanekule eelnema mõjuhinnang selle võimaliku keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta.

Seepärast algatab komisjon 2023. aasta lõpuks mõjuhinnangu keskkonna, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta, kui „uimede loomulikus olekus kala küljes olemise“ põhimõtet kohaldatakse haide turuleviimise suhtes ELis, olgu need siis tarbimiseks ELis või rahvusvaheliseks kaubanduseks (import ja eksport). Hindamine võimaldab võtta hästi informeeritud ja faktidel põhinevaid võimalikke tulevasi meetmeid (22). See hõlmab analüüsi majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju kohta ELi sidusrühmadele ja kolmandatele riikidele, mida see võib mõjutada, maailmaturu dünaamika võimalikku muutumist, paremini kaitstud haipopulatsioonidest saadavat keskkonnaalast ja sotsiaal-majanduslikku kasu ning võimalike alternatiivsete vahendite hindamist eesmärgi saavutamiseks, samuti kõige sobivama õigusliku aluse ja vahendi üksikasjalikku hindamist. Mõjuhinnang peaks kujundama komisjoni edasised sammud kooskõlas tema prioriteetidega, eelkõige seoses Euroopa rohelise kokkuleppe, inimeste hüvanguks toimiva majanduse, Euroopa maailmapositsiooni tugevdamise ja euroopaliku eluviisiga.

Komisjon tunnistab, et kaubanduslikke marsruute ja ristumiskohti on raske jälgida, kuna andmed hailiha ja -uimede lossimise ja kaubanduse kohta on ebapiisavalt liigiti jaotatud. Kuna taksonoomia on ebapiisavalt standarditud, on keeruline analüüsida püügi- ja kaubandusdünaamika suundumusi üleilmsel tasandil. Komisjon on kindlaks teinud, et ettevõtjate poolt riiklikes tollisüsteemides esitatud teavet ekspordi ja impordi kohta on võimalik täiendada. Tollideklaratsioonidest saadav teave aitaks analüüsida püügi ja kaubanduse dünaamika suundumusi üksikasjalikumal tasandil ning uurida Euroopa kodanikualgatuse korraldajate tuvastatud väidetavat suurt pettuste taset.

Seepärast uurib komisjon 2023. aasta lõpuks, millised on parimad õiguslikud vahendid, et nõuda üksikasjalikumat teavet hailiikide ja nende vastavate toodete kindlakstegemiseks impordil ja ekspordil. Komisjon võtab vastu otsuse, mis peaks jõustuma hiljemalt 1. jaanuariks 2025.

3.2.   Kaasnevad meetmed nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil

EL rakendab mitmesuguseid meetmeid, mis on otseselt või kaudselt suunatud haide kaitsele ja säästvale majandamisele. Sellega seoses on Euroopa kodanikualgatus toonud esile mitu olulist teemat, mida saab lahendada täiendavate jõupingutustega ELi õiguse täitmise tagamisel ja meetmete tugevdamisega rahvusvahelisel tasandil.

3.2.1.   Kehtivate ELi õigusaktide täitmise tagamine

Ühine kalanduspoliitika (ÜKP) annab vahendid ja raamistiku teaduspõhiste meetmete vastuvõtmiseks, et vähendada kalapüügi negatiivset mõju mereliikidele ja -elupaikadele (23). See peab olema kooskõlas (24) merestrateegia raamdirektiivi (25) eesmärgiga tagada ELi merede hea keskkonnaseisundi saavutamine, mis hõlmab kõigi mereliikide, (26) sealhulgas mittekaubanduslikult kasutatavate kalade, näiteks varilõpuseste, arvukuse mõistliku taseme ja lubatud kaaspüügi tagamist. Komisjon jälgib haide olukorda ja tagab kooskõlas ÜKP eesmärkidega ühtse lähenemisviisi haidele sise- ja väliskalanduspoliitikas.

Alates 2009. aastast on haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelisest tegevuskavast (vt punkt 3.2.2) inspireeritud haide kaitse ja haivarude majandamise ELi tegevuskava (27)eesmärk laiendada teadmisi haipüügist ja hailiikidest ning nende rollist ökosüsteemis, tagades, et haipüük on säästev ja et muudest püügipiirkondadest tulenev haide kaaspüük on nõuetekohaselt reguleeritud. Tegevuskava annab teavet meetmete kohta, mida on võetud nii ELi (püügivõimalused, tehnilised meetmed, püügikoormus ja selle piirangud, andmete kogumine) kui ka rahvusvahelisel tasandil (piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, CITES, rändliikide kaitse konventsioon, piirkondlikud merekonventsioonid).

Mitme hailiigi puhul võib isegi piiratud püügitegevus kujutada endast tõsist ohtu nende kaitsele. Selliseid liike kaitstakse ELi meetmetega. Järjestikused iga-aastased püügivõimalusi käsitlevad määrused, näiteks määrus (EL) 2023/194, keelavad ELi kalalaevadel ja kolmandate riikide laevadel, mis püüavad kala ELi vetes, püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida keelatud liikidena loetletud liike, sealhulgas hailiike (28). Püütud isendid tuleb viivitamata ja vigastusi tekitamata vette tagasi lasta, mis omakorda hoiab ära ohustatud liikide uimede jõudmise turule. Samu sätteid kohaldatakse süvamerehaide suhtes.

Kuigi mõned hailiigid vajavad ranget kaitset, võib mõnda neist siiski säästvalt püüda, kui seda toetab teadus. Nende kalavarude lossimist hallatakse lubatud kogupüügi kaudu vastavalt määrustele, mis käsitlevad iga-aastaseid kalapüügivõimalusi ELi vetes ja ELi laevadele väljaspool ELi asuvates vetes. Komisjoni esitatud ja nõukogu poolt vastu võetud lubatud kogupüük põhineb teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibil ning selles võetakse arvesse bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte.

Määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil (tehniliste meetmete määrus), (29) sisaldab teatavate haruldaste/tundlike haide ja raide püügi üldist keeldu (artikli 10 lõige 2 ja I lisa) (30) ning sätteid, millega piiratakse passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamist mitme hailiigi või -perekonna püügiks (artikli 9 lõige 4 ja III lisa).

Euroopa kodanikualgatuse korraldajad on juhtinud tähelepanu raskustele haide ja nendest valmistatud toodete jälgimisel liikide tasandil kogu kaubandus- ja turundusahelas. Haitoodete jälgitavusel ja tarbijate läbipaistval teavitamisel on ELi haipoliitikas keskne roll. Jälgitavuse tagamiseks loodi määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (31) kalanduse jaoks liidu kontrollisüsteem, millega kehtestati jälgitavuse eeskirjad ELi ettevõtjatele. Iga ELi laevade lossitud kalandustoodete partii peab sisaldama järgmist minimaalset jälgitavusteavet: i) kalalaeva identifitseerimisnumber, pardatähis ja nimi; ii) iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood; iii) liigi kaubanduslik nimetus ja ladinakeelne nimetus; ning iv) asjaomane geograafiline piirkond, tootmismeetod, püügikuupäev ja iga liigi kogused. Selline teave tuleks teha väärtusahela mis tahes etapis kättesaadavaks kontrolli ja täitmise tagamise eest vastutavatele asutustele ning ettevõtjatele. ELi kalanduse kontrollisüsteemi käimasolev läbivaatamine, (32) mille suhtes Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2023. aasta mais poliitilisele kokkuleppele, sisaldab jälgitavusteavet käsitlevaid lisasätteid. Selles nähakse ette saagi, püügitegevuse ja tarneahela aruandluse ning konserveeritud ja toiduks valmistatud toodete ning imporditud toodete kontrollimise parandamine, nimelt: püügiandmete elektrooniline registreerimine, sealhulgas aruandlus tundlike liikide tagasiheite kohta; ning kalandustegevuse jälgimine, kasutades elektroonilisi kaugvahendeid, sealhulgas videovalvet.

Seoses tarbijate teavitamisega on määruses (EÜ) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, (33) sätestatud, et toidualane teave ei tohi olla eksitav. Lisaks tagavad tarbijate kõrgetasemelise teavitamise kalandussektori erisätted. Määruses (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kohta (34) on sätestatud, et haitooteid, mis ei ole toiduks valmistatud ega konserveeritud, sealhulgas fileed ja uimesid, võib turustada ainult koos liigi kaubandusliku nimetuse ja teadusliku nimetusega. On märke, mis viitavad ühise turukorralduse määruse artikli 35 kohaste kohustuslike teavitamisnõuete ebaühtlasele rakendamisele, nagu komisjon teatas pärast avatud avalikku arutelu ühise turukorralduse määruse rakendamise kohta (35). See puudutab liigi teadusliku ja kaubandusliku nimetuse kindlakstegemist. Olemuslikult ei ole see võimalik küsimus haiuimede eemaldamise kontekstis otseselt asjakohane, kuid märgistamisnõuete rakendamise parandamine võiks aidata haitooteid üldisemalt paremini kindlaks teha.

Euroopa kodanikualgatuses juhiti tähelepanu ebaseaduslikule kaubandusele. Välja arvatud vähesed andmed CITESis loetletud liikide konfiskeerimise kohta (36) ei ole komisjon kogunud tõendeid selle kohta, millises ulatuses toimub ELis väidetavalt ebaseaduslik kauplemine ohustatud liikidega. Siiski tunnistab komisjon, et looduslike liikidega kaubitsemine on suur probleem, ning on esitanud uue ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, (37) et tugevdada ELi meetmeid selle laialt levinud nähtuse vastu.

Üldisemalt juhitakse Euroopa kodanikualgatuses tähelepanu asjaolule, et haide ja uimede püügi, lossimise, impordi ja ekspordi jälgitavuse parandamine ELi ja rahvusvahelisel tasandil kogu väärtusahela ulatuses nõuab järgmist:

1)

ELi õigusaktide täitmise tagamise parendamine järgmistes valdkondades: i) püügi- ja turutegevuse seire, ii) töötlemise, turustamise, transpordi ja ladustamisega seotud kontrollimeetmed, iii) haitoodete, sealhulgas eelkõige uimede import ja eksport asjaomaste hailiikide puhul ning iv) liikmesriikides kehtivad jälgitavuse ja märgistamise eeskirjad, ning

2)	kalanduse ja kaubanduse kohta täieliku ja usaldusväärse teabe kogumise tagamine.

Selleks teeb komisjon järgmist:

—

kutsub liikmesriike üles tagama CITESi lubade ja sertifikaatide asjakohase kontrolli ning palub neil tagada piisav suutlikkus kaitsealuste haide ja nendest valmistatud toodete kontrolli ja jälgitavuse valdkonnas, tehes näiteks järgmist: i) koolitused asjaomaste hailiikide ja nendest valmistatud toodete kindlakstegemiseks; ii) hailiikide kindlakstegemiseks vajalike tehnoloogiate, vahendite (sealhulgas digitaalsed) ja DNA analüüsiprotokollide väljatöötamine ja kasutamine; iii) asjakohased jälgimissüsteemid; ning iv) heade tavade jagamine (38);

—	saadab 2023. aasta lõpuks liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohase vastastikuse abi taotluse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi valdkonnas, (39) et juhtida nende tähelepanu haitoodetele;

—	teeb 2023. aasta lõpuks koostööd Europoliga, et uurida haiuimede ebaseadusliku kaubanduse ulatust ELi ja EList välja;

—	alustab viivitamata tööd läbivaadatud kontrollimääruse rakendamiseks niipea, kui see on vastu võetud, et tagada selles sisalduvate täiustuste võimalikult kiire kohaldamine;

—

kutsub liikmesriike üles tugevdama ELi kontrollimääruse ja haiuimede eemaldamise määruse ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade järelevalvet ja täitmise tagamist, mis on oluline samm haide püügi ja juhupüügi registreerimise ja aruandluse parandamiseks. See kehtib võrdselt ELi laevade kohta, mis püüavad kala nii ELi vetes kui ka rahvusvahelistes vetes;

—	kutsub liikmesriike üles (40) kehtestama merestrateegia raamdirektiivi alusel 2023. aasta lõpuks mittekaubanduslikul eesmärgil kasutatavate kalade, nagu varilõpuseste liikide kaaspüügi maksimumtasemed ELi vetes ning võtma vastu asjakohased kalavarude majandamise meetmed, et neid tasemeid järgida;

—

kehtestab alates 2024. aastast andmete kvaliteedi kontrolli meetmed ja ristkontrollid ühelt poolt liikmesriikide poolt kontrollimääruse alusel saadetud igakuiste püügiaruannete ning teiselt poolt igal aastal esitatavate haide lossimisandmete ja haiuimede eemaldamise määruse alusel nõutava teabe vahel; ning

—	analüüsib 2023. aasta lõpuks liikmesriikide vastuseid hiljuti käivitatud uuringule, milles käsitletakse ühise turukorralduse määruse kohaste märgistamisnõuete rakendamist, pöörates erilist tähelepanu liigi kaubandusliku nimetuse valesti märkimise küsimusele.

Muud käimasolevad algatused ja meetmed on olulised ELi haipoliitika parandamise tugiraamistikud.

Komisjoni 21. veebruaril 2023 vastu võetud (elurikkuse strateegia aastani 2030 kohane) mereökosüsteemide tegevuskava (41) sisaldab liikmesriikidele suunatud üleskutset võtta meetmeid, et parandada tundlike liikide, sealhulgas teatavate ohualdiste hailiikide kaitset, seades eesmärgiks vähendada juhupüüki kalanduses, kaitsta nende toitumis- ja kasvukohti ning parandada seiresüsteeme juhupüügi ulatuse ja jaotuse kindlakstegemiseks.

2022. aasta juunis vastu võetud komisjoni ettepaneku (looduse taastamise määruse kohta) (42) eesmärk on muu hulgas taastada kahjustatud mereelupaigad ja selliste ikooniliste mereliikide elupaigad nagu delfiinid ja pringlid, haid ja merelinnud. Asjaomaste hailiikide loetelu on esitatud ettepaneku III lisas ja see põhineb tehniliste meetmete määruse (EL) 2019/1241 I lisal (keelatud liikide loetelu).

ELi ookeanide ja vete taastamise missiooni (43) eesmärk on taastada meie ookeanide ja vete tervis 2030. aastaks. Esimese samba – kaitse ja taastamine – raames käsitletakse elupaikade taastamist ja liikide, sealhulgas neid toetavate röövloomade, näiteks haide, kaitset. Kontrollide jõustamiseks on vaja spetsiaalseid teadusuuringuid liikide kiiremaks ja odavamaks DNA-põhiseks tuvastamiseks haiuimede põhjal ning programmi „Euroopa horisont“ ebaseadusliku kalapüügi ja tagasiheite vastu võitlemise projekt (44) juba sisaldab kiiret DNA-põhist analüüsi kalanduskontrolliks.

Euroopa rohelise kokkuleppe strateegias „Talust taldrikule“ tunnistatakse, et tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeedi vahel on tugev seos ning et edukaks üleminekuks ELi kestlikule toidusüsteemile on vaja tagada esmatootjate elatusvahendid.

3.2.2.   Üleilmse tegevuse hoogustamine

Haiuimedega kauplemine on üleilmne probleem, nagu ka haipüük ja haipopulatsioonide olukorra järsk halvenemine. Seepärast võeti 1999. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) egiidi all vastu haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvaheline tegevuskava (IPOA – haid (45)). Selle peamine eesmärk on haide säästev kaitse ja majandamine. Rahvusvahelise tegevuskavaga luuakse raamistik, mis aitab välja töötada haide kaitse ja majandamise riiklikke, allpiirkondlikke ja piirkondlikke tegevuskavasid. Sellega keelustati esmakordselt haiuimede eemaldamine ja see oli eeskujuks teistele rahvusvahelistele tegevuskavadele, näiteks Euroopa tegevuskavale.

Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon on ÜRO keskkonnaleping. See sisaldab sätteid rändliikide, nende elupaikade ja rändeteede kaitse ja majandamise kohta. Konventsiooni osalised kohustuvad järgima konventsiooni põhimõtteid (st tunnustama rändliikide tähtsust ning töötama nende liikide ja nende elupaikade kaitsmise nimel) ning võtma viivitamata meetmeid liikide kaitseks, allkirjastades rahvusvahelisi lepinguid või vastastikuse mõistmise memorandumeid. EL on allkirjastanud haide rändliikide kaitset käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ning toetab sellega seoses teadusuuringuid, säästvat kalapüüki, elupaikade kaitset ja rahvusvahelist koostööd.

Kuigi EL ekspordib majandatud haipüügist saadud haiuimi, ei ole see sageli nii paljude teiste riikide poolt suurimatele tarbijaturgudele eksporditavate uimede puhul. Olgugi, et enamik piirkondlikke kalandusorganisatsioone ja paljud riigid on vastu võtnud ja rakendanud haide kaitse- ja majandamismeetmed, on vaja teha palju parandusi tagamaks, et kaubandustavad ei õõnestaks mitme hailiigi kaitsmisel tehtud jõupingutusi ja edusamme. Seepärast on vaja veelgi edendada haiuimede eemaldamise üleilmset keelustamist, tagada haitoodete kaubavoogude tõhus kontroll kogu maailmas ja püüda vähendada nõudlust nende toodete järele.

Selleks teeb komisjon 2023. aastal ja pärast seda järgmist:

—	julgustab asjaomaseid kolmandaid riike tõhusalt rakendama haide loetelusid pärast CITESi osaliste 19. konverentsi hiljutist otsust lisada CITESi II lisasse veel peaaegu 100 hai- ja railiiki (ja nendest valmistatud tooted);

—	toetab CITESi sekretariaati, et suurendada levilariikide (46) suutlikkust rakendada CITESi loetelusid haide ja muude mereliikide kohta;

—

suurendab ELi jõupingutusi piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, et võtta vastu uued hailiikide kaitse- ja majandamismeetmed ja/või neid tugevdada ja tõhusalt rakendada, samuti hindab võetud meetmete tõhusust ning tugevdab kontrollimeetmeid, et tagada kehtivate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ja täitmise tagamine. See hõlmab haiuimede eemaldamise lõpetamise kõige tõhusama vahendina uimede loomulikus olekus kala küljes olemise põhimõtte vastuvõtmist;

—

teeb kõigis muudes asjaomastes rahvusvahelistes organites ja organisatsioonides liikmesriikidele ettepaneku alustada arutelu hailiikide uute ja/või tugevdatud kaitse- ja majandamismeetmete üle ning nende tõhusa rakendamise üle kontrolli tugevdamise abil. Komisjon teeb liikmesriikidele ettepaneku tõstatada see küsimus FAO kalakaubanduse allkomitee 19. istungjärgul, mis toimub 2023. aasta septembris Norras; ning

—	teeb koostööd kolmandate riikidega, et soodustada, sealhulgas rahastamisprojektide kaudu, nõudluse vähendamist ebaseaduslikult hangitud haiuimede järele, ning toetab olulisi kolmandaid riike, et suurendada suutlikkust võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu.

4.   JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED

Euroopa kodanikualgatus „ Ei haiuimede eemaldamisele ja uimekaubandusele!“ kajastab ühiskondlikku ja keskkonnaalast muret seoses haide halveneva olukorraga kogu maailmas ja haiuimede nõudluse rolliga selles. Komisjoni arvates tõstatatakse olulisi küsimusi, mis on asjakohased ELi merekeskkonna kaitsmise, kalavarude kaitse ja säilitamise ning säästva kalapüügi tagamise poliitika seisukohast ELis ja kogu maailmas. Algatus on kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega ning ELi kohustusega kaitsta mereökosüsteeme ja ohustatud liike kogu maailmas ning edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist.

EL oli esimene, kes pidas haiuimede eemaldamist vastuvõetamatuks püügitavaks. ELi õigusaktide kohaselt tuleb ELi laevade poolt või ELi vetes püütud haid lossida koos uimedega, mis on rümba küljes.

Eemaldatud uimedega kauplemise keeld tähendaks, et asjaomane ELi laevastik püüaks rahvusvahelistes vetes vähem haisid, mis tekitab muret sotsiaal-majandusliku mõju pärast. Kuna asjaomaseid liike püüavad ELi laevastikud peamiselt rahvusvahelistes vetes, kus püüki reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, selline tegevuse vähendamine sillutada teed vähem säästvatele püügitavadele väljaspool ELi. Siiski on vaja täiendavalt hinnata laiemat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju ELi sidusrühmadele ja kolmandatele riikidele, keda see algatus võib mõjutada. Teadlike otsuste tegemiseks vajab komisjon täielikumaid ja üksikasjalikumaid andmeid ja statistikat, et analüüsida püügi ja kaubanduse dünaamika suundumusi.

Seetõttu teeb komisjon järgmist:

—

alustab viivitamata ettevalmistustööd, et käivitada 2023. aasta lõpuks mõjuhinnang keskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta, kui „uimede loomulikus olekus kala küljes olemise“ põhimõtet kohaldatakse haide turuleviimise suhtes ELis, olgu need siis tarbimiseks ELis või rahvusvaheliseks kaubanduseks (import ja eksport);

—	uurib 2023. aasta lõpuks parimaid õiguslikke vahendeid, et nõuda üksikasjalikumat teavet hailiikide ja nende vastavate toodete kindlakstegemiseks impordil ja ekspordil, ning võtab vastu otsuse, mis jõustuks hiljemalt 1. jaanuariks 2025. aastal.

Euroopa kodanikualgatuses tõsteti esile ka mitu olulist teemat, mida saab lahendada täiendavate jõupingutustega ELi õiguse täitmise tagamisel ja meetmete tugevdamisega rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu teeb komisjon paralleelselt järgmist:

—	tugevdab ELi õiguse täitmise tagamist seoses püügi- ja turutegevuse järelevalvega, haitoodete töötlemise ja turustamise kontrollimeetmetega, samuti haitoodete impordi ja ekspordiga ning jälgitavuse ja märgistamise eeskirjadega;

—

võtab rahvusvahelisel tasandil täiendavaid meetmeid, toetab tõhusamaid meetmeid ohustatud haide kaitseks ning tagab, et kaubanduslike haipopulatsioonide arvukus jääks mõistlikule tasemele. Komisjoni eesmärk on keelata haiuimede eemaldamine kogu maailmas, tagada tõhus üleilmne kontroll haitoodete kaubavoogude üle ja vähendada nõudlust mittesäästva kalapüügiga saadud haitoodete järele.

---

(1)  Komisjoni registreerimisnumber ECI(2020)000001 (https://europa.eu/citizens-initiative/initiatives/details/2020/000001_en)

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (ELT L 130, 17.5.2019, lk 55).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2252, mis käsitleb kavandatud kodanikualgatust Stop Finning – Stop the Trade (Ei haiuimede eemaldamisele ja uimekaubandusele) (teatavaks tehtud numbri C(2019) 9203 all) (ELT L 336, 30.12.2019, lk 312).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID-19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta (ELT L 231, 17.7.2020, lk 7); komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/2200 teatavate Euroopa kodanikualgatuste toetusavalduste kogumise tähtaegade pikendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1042 (ELT L 434, 23.12.2020, lk 56); komisjoni 19. veebruari 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/360 teatavate Euroopa kodanikualgatuste toetusavalduste kogumise tähtaegade pikendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1042 (teatavaks tehtud numbri C(2021) 1121 all) (ELT L 69, 26.2.2021, lk 9).

(5)  IUCNi ohustatud liikide punane raamat

(6)  Haid | Rahvusvaheline tegevuskava haide kaitseks ja majandamiseks | ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (fao.org).

(7)  Vt lisa.

(8)  Allikas: EUMOFA – Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus.

(9)  Allikas: EUMOFA – Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus.

(10)  Allikas: EUMOFA – Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus.

(11)  Allikas: Eurostati kalandusstatistika.

(12)  Allikas: liikmesriikide aruanded komisjonile. Railiigid ei kuulu haiuimede eemaldamise määruse kohaldamisalasse, kuid raisid püütakse peaaegu eranditult ELi vetes.

(13)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(14)  Haiuimede eemaldamine on tava, mille puhul uimed eemaldatakse hailt kalalaeva pardal ja ülejäänud hai visatakse merre tagasi.

(15)  Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 605/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 181, 29.6.2013, lk 1).

(17)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule haiuimede eemaldamise määruse rakendamise kohta (COM(2016) 207 final).

(18)  KALANDUSE TEADUS-, TEHNIKA- JA MAJANDUSKOMITEE (STECF), Review of the implementation of the shark finning regulation and assessment of the impact of the 2009 European Community Action Plan for the Conservation and Management of Sharks (CPOA) (STECF-19-17).

(19)  Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC), Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO).

(20)  Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT), India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC), Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC), Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO), ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT), Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC), Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC).

(21)  Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO), India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA), Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon (CCAMLR).

(22)  Vt komisjoni töödokument parema õigusloome suuniste kohta, SWD(2021) 305 final.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22). Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast jätkusuutlik ning seda majandatakse vastavalt majanduslikele, sotsiaalsetele ja tööhõivealastele eesmärkidele (artikli 2 lõige 1). Kalavarude majandamisel kohaldatakse ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise (artikli 2 lõiked 2 ja 3).

(24)  ÜKP määruse artikli 2 lõige 5.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(26)  Merestrateegia raamdirektiivi tunnus D1C1, mis on esitatud komisjoni otsuses 2017/848 mereliikide kaaspüügi suremuse määra kohta.

(27)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta (KOM(2009) 40 (lõplik)).

(28)  Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määruse (EL) 2023/194 (millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused) põhjendused 19 ja 20 (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(30)  Liigid, mida on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, esitleda või müügiks pakkuda.

(31)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(32)  Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM(2018) 368 final).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(35)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse (EL) nr 1379/2013 rakendamise kohta (COM(2023) 101 final), looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise ELi tegevuskava läbivaatamine (COM(2022) 581 final).

(36)  2021. aastal teatasid ELi liikmesriigid kolmest konfiskeerimisest, kokku kaheksast uimest või nende osast.

(37)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2022) 581 final).

(38)  Vt Haide kindlakstegemise vahendid | CITES

(39)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(40)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023) 102 final).

(41)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023) 102 final).

(42)  Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS looduse taastamise kohta (COM(2022) 304 final).

(43)  Meie ookeanide ja veekogude taastamine (europa.eu)

(44)  CL6-2023-FARM2FORK-01-8

(45)  1. RAHVUSVAHELISED TEGEVUSKAVAD – HAID (fao.org)

(46)  Riik, mille territoorium on liigi loomuliku levila piires.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.11202 – FORTUM MARKETS / TELGE ENERGI)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 275/02)

31. juulil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (https://competition-cases.ec.europa.eu/search). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11202 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.11137 – EMIL FREY FRANCE / SACAPUCE / JAM PROD / GROUPE KERTRUCKS FINANCE)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 275/03)

3. juulil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (https://competition-cases.ec.europa.eu/search). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11137 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.11181 – MACQUARIE / BCI / ENDEAVOUR ENERGY)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 275/04)

26. juulil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (https://competition-cases.ec.europa.eu/search). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11181 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.11096 – MAPFRE / VAS / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 275/05)

28. juulil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (https://competition-cases.ec.europa.eu/search). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11096 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/849 ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1509, mis käsitlevad Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2023/C 275/06)

Alljärgnev teave tehakse teatavaks nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/849 (1) II lisa I jaos ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1509 (2) XV lisas loetletud järgmistele isikutele ja järgmisele üksusele: PAK Jae-gyong (nr 4), KIM Yong Chol (nr 7), HONG Sung-Mu (nr 10), JO Kyongchol (nr 11), PAK Jong-chon (nr 17), Kim Su Gil (nr 28), JON Il Ho (nr 29), YU Jin (nr 31), Yongbyon Nuclear Scientific Research Centre (nr 4); ning samuti nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/849 III lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1509 XVI lisas loetletud järgmistele isikutele ja üksustele: KIM Chang Hyok, teise nimega James Kim (nr 8), RYANG Su Nyo (nr 10), PYON Won Gun (nr 11), PAE Won Chol (nr 12), RI Sin Song (nr 13), KIM Sung Su (nr 14), KIM Pyong Chol (nr 15), O Yong Ho (nr 31), Pan Systems Pyongyang, teise nimega Wonbang Trading Co.; Glocom; International Golden Services; International Global System (nr 4), Eritech Computer Assembly & Communication Technology PLC (nr 5), Korea General Corporation for External Construction, teise nimega KOGEN, GENCO (nr 6).

Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute ja üksuste suhtes uute põhjendustega. Nimetatud isikuid teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 11. august 2023 taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

---

(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(2)  ELT L 224, 31.8.2017, lk 1.

NÕUKOGU OTSUS,

25. juuli 2023,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevdirektor

(2023/C 275/07)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, (1) eriti selle artikli 158 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) praeguse tegevdirektori ametiaeg lõpeb 30. septembril 2023. Seetõttu on vaja ametisse nimetada uus EUIPO tegevdirektor.

(2)	EUIPO haldusnõukogu esitas 6. juuni 2023. aasta kirjas nõukogule EUIPO tegevdirektori ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT L 154, 16.6.2017, lk 1.

NÕUKOGU OTSUS,

14. juuli 2023,

millega muudetakse otsust 98/481/EÜ Euroopa Keskpanga välisaudiitori kinnitamise kohta

(2023/C 275/08)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 27.1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 6. juuni 2023. aasta soovitust EKP/2023/15 Euroopa Liidu Nõukogule Euroopa Keskpanga välisaudiitorite kohta (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt heakskiidetud sõltumatud välisaudiitorid.

(2)	EKP valis 2017. aastal Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschafti oma välisaudiitoriks majandusaastateks 2018–2022, võimalusega pikendada seda volitust kuni majandusaastani 2023–2024 (2).

(3)	Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschafti volitused lõppesid pärast majandusaasta 2022 auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates majandusaastast 2023.

(4)	EKP kavatseb pikendada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschafti volitusi majandusaastaks 2023–2024. Pikendamine on võimalik vastavalt EKP ja Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschafti vahelistele lepingutele.

(5)	EKP nõukogu soovitas määrata EKP välisaudiitoriks majandusaastaks 2023–2024 Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschafti.

(6)	On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta vastavalt nõukogu otsust 98/481/EÜ (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT C 208, 15, 6.2023, lk 1.

(2)  Euroopa Keskpanga 15. detsembri 2017. aasta soovitus Euroopa Liidu Nõukogule Euroopa Keskpanga välisaudiitorite kohta (EKP/2017/42) (ELT C 444, 23.12.2017, lk 1).

(3)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta otsus 98/481/EÜ Euroopa Keskpanga välisaudiitori kinnitamise kohta (EÜT L 216, 4.8.1998, lk 7).

Teatis füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1592, ja nõukogu määruses (EL) nr 765/2006 mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1591 mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu

(2023/C 275/09)

Piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu käsitleva nõukogu otsuse 2012/642/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1592 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 765/2006 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1591 (4)) I lisas nimetatud isikutele, üksustele ja asutustele tehakse teatavaks allpool esitatud teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et need isikud, üksused ja asutused tuleks lisada nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EL) nr 765/2006, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu. Kõnealuste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Kõnealuste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EL) nr 765/2006 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Kõnealused isikud võivad enne 30. novembrit 2023 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 195 I, 3.8.2023, lk. 31.

(3)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(4)  ELT L 195 I, 3.8.2023, lk. 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 765/2006, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu

(2023/C 275/10)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1592, (3) ning määrus (EL) nr 765/2006 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1591 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel e-posti aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2012/642/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2023/1592, ning määrusele (EL) nr 765/2006, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2023/1591.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EL) nr 765/2006 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid loetellu kandmise põhjustega seotud andmeid.

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on ELi lepingu artikli 29 alusel vastu võetud nõukogu otsused ning ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrused, millega kantakse loetellu füüsilised isikud (andmesubjektid) ning kehtestatakse varade külmutamine ja reisipiirangud.

Töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktiga a ning eespool nimetatud õigusaktides sätestatud vastutava töötleja õiguslikult siduvate kohustuste täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktiga b.

Töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktiga g.

Nõukogu võib saada andmesubjektide isikuandmeid liikmesriikidelt ja/või Euroopa välisteenistuselt. Isikuandmete vastuvõtjad on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Kõiki isikuandmeid, mida nõukogu töötleb seoses ELi autonoomsete piiravate meetmetega, säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõpeb, või kui Euroopa Kohtule on esitatud hagi, siis kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Nõukogu registreeritud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid säilitab nõukogu avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses.

Nõukogul võib olla vaja vahetada andmesubjekti puudutavaid isikuandmeid kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga seoses ÜRO kannete ülevõtmisega nõukogu poolt või seoses ELi piiravate meetmete poliitikat puudutava rahvusvahelise koostööga.

Kui kaitse piisavuse otsust ei ole tehtud või kui asjakohased kaitsemeetmed puuduvad, on isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise aluseks vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 50 järgmised tingimused:

—	edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel;

—	edastamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Andmesubjekti isikuandmete töötlemine ei hõlma automatiseeritud otsuste tegemist.

Andmesubjektidel on õigus saada teavet ja tutvuda oma isikuandmetega. Neil on ka õigus lasta oma andmeid parandada ja täiendada. Teatud tingimustel on neil õigus paluda oma isikuandmed kustutada, õigus olla vastu nende töötlemisele või paluda töötlemise piiramist.

Andmesubjektid saavad neid õigusi kasutada, saates vastutavale töötlejale e-kirja koos koopiaga andmekaitseametnikule, nagu on osutatud eespool.

Andmesubjektid peavad oma taotlusele lisama isikusamasuse kinnitamiseks isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) koopia. Selles dokumendis peavad olema esitatud isikukood, väljaandjariik, kehtivusaeg, nimi, aadress ja sünnikuupäev. Kõik muud isikut tõendava dokumendi koopial esitatud andmed, näiteks foto või mis tahes isikutunnused, võib hägustada.

Andmesubjektidel on õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 (edps@edps.europa.eu).

Enne kaebuse esitamist Euroopa Andmekaitseinspektorile on soovitav, et andmesubjektid võtaks kõigepealt lahenduse leidmiseks ühendust vastutava töötleja ja/või nõukogu andmekaitseametnikuga.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(3)  ELT L 195 I, 3.8.2023, lk 31.

(4)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(5)  ELT L 195 I, 3.8.2023, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

3. august 2023

(2023/C 275/11)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0932
JPY	Jaapani jeen	156,24
DKK	Taani kroon	7,4517
GBP	Inglise nael	0,86468
SEK	Rootsi kroon	11,7415
CHF	Šveitsi frank	0,9579
ISK	Islandi kroon	144,70
NOK	Norra kroon	11,2765
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,034
HUF	Ungari forint	390,85
PLN	Poola zlott	4,4598
RON	Rumeenia leu	4,9390
TRY	Türgi liir	29,4774
AUD	Austraalia dollar	1,6748
CAD	Kanada dollar	1,4619
HKD	Hongkongi dollar	8,5331
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7985
SGD	Singapuri dollar	1,4678
KRW	Korea vonn	1 422,79
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,3700
CNY	Hiina jüaan	7,8397
IDR	Indoneesia ruupia	16 582,02
MYR	Malaisia ringit	4,9795
PHP	Filipiini peeso	60,744
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,852
BRL	Brasiilia reaal	5,2996
MXN	Mehhiko peeso	18,8294
INR	India ruupia	90,4965

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2023/C 275/12)

Horvaatia käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik: Horvaatia

Motiiv: euro kasutuselevõtt Horvaatia ametliku vääringuna 1. jaanuaril 2023

Kujunduse kirjeldus: mündil on horisontaalselt selle käibele lasknud riigi nimi „HRVATSKA“ („Horvaatia“) ja käibele laskmise aasta „2023“ ning mündi siseserval sõnad „ČLANICA EUROPODRUČJA“ („euroala liige“). Nendest tekib stiliseeritud euro sümbol. Mündi kujunduse teine keskne element on iseloomulik ruudustik, mis on äratuntav Horvaatia sümbol ja moodustab osa Horvaatia Vabariigi vapist.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibelelastavate müntide hinnanguline arv: 250 000

Käibele laskmise aeg: september 2023

---

(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

28. juuli 2023,

mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 kohane järgmise nimetuse registreerimise taotlus „Irish Grass Fed Beef“ (KGT)

(2023/C 275/13)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Iirimaa taotlus registreerida nimetus „Irish Grass Fed Beef“ kaitstud geograafilise tähisena (2).

(2)

Komisjon sai 21. veebruaril 2022 Ühendkuningriigilt (Põhja-Iirimaa) vastulause, sealhulgas sellega seotud põhjendatud vastuväite. Vastuväide loeti nõuetekohaseks. Iirimaa ja Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) pidasid asjakohaseid konsultatsioone ja jõudsid kokkuleppele koonddokumendi olulises muutmises.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 edastas Iirimaa komisjonile dokumendid ja teabe kokkuleppe kohta Ühendkuningriigiga (Põhja-Iirimaa), mis saavutati vastuväidete esitamise menetluse raames seoses taotlusega registreerida nimetus „Irish Grass Fed Beef“ kaitstud geograafilise tähisena, sealhulgas oluliselt muudetud koonddokumendi.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 ja artikli 51 lõikele 4 vaatas komisjon kõnealuse taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(5)	Selleks et võimaldada vastulausete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51, tuleb seoses nimetusega „Irish Grass Fed Beef“ avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud koonddokument ja tootespetsifikaadi avaldamise viide,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 492, 8.12.2021, lk 12.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 28 lõike 3 ja artikli 34 kohase taotluse avaldamine traditsioonilise nimetuse muutmise kohta veinisektoris

„Vino generoso“

(2023/C 275/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 (1) artikli 22 lõikele 1 ja artikli 27 lõikele 1. Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TRADITSIOONILISE NIMETUSE MUUTMISE TAOTLUS

„Vino generoso“

Kättesaamise kuupäev: 5. mai 2023

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg): 4

Muutmistaotluse keel: Hispaania

Toimiku number: Ares(2023) 3171190

Traditsiooniline nimetus, mille muutmist taotletakse: Vino generoso

Taotleja: toiduainetööstuse peadirektoraat, Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeerium

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik):

Po Infanta Isabel, 1

28071 Madrid

ESPAÑA

Kodakondsus: Hispaania

Telefon, faks, e-post:

Tel +34 913475397

Faks +34 913475410

E-post: dgia@mapa.es; sgccala@mapa.es

Muudatuse kirjeldus

Traditsioonilise nimetuse „vino generoso“ määratluse/kasutustingimuste kokkuvõttes, mis on esitatud eAmbrosia registris, on märgitud:

„[Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 8] või kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles“ vein, mille määratlus on esitatud eespool, tingimusel, et tootmisprotsessi käigus ei lisata alkoholi ning et tegelik alkoholisisaldus vähemalt 15 mahuprotsenti on saavutatud loomulikul teel.“

See määratlus / need kasutustingimused on seotud komisjoni määrusega (EÜ) nr 606/2009, mis tunnistati kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/934, mille III lisa B osa punktis 8 on sätestatud eeskirjad traditsioonilise nimetuse „vino generoso“ kohta:

„Liköörveinide puhul kasutatakse traditsioonilist erinimetust vino generoso üksnes kaitstud päritolunimetusega kuiva liköörveini puhul, mis on valminud tervenisti või osaliselt pärmikile all ning

—	saadud valge viinamarja sortidest „Palomino de Jerez“, „Palomino fino“, „Pedro Ximénez“, „Verdejo“, „Zalema“ ja „Garrido Fino“,

—	lastakse turule keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.

Esimeses lõigus osutatud pärmikile all valmimine on bioloogiline protsess, mis toimub siis, kui veini vabale pinnale tekib viinamarjavirde alkoholkäärimise tulemusena iseenesest iseloomulike pärmseente kiht, mis annab tootele ainuomased analüütilised ja organoleptilised omadused.“

Määratlus/kasutustingimused asendatakse järgmisega:

„Nimetust „vino generoso“ kasutatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa kohastesse viinamarjasaaduste kategooriatesse 1 ja 3 kuuluvate ning kaitstud päritolunimetustega „Condado de Huelva“, „Jerez-Xérès-Sherry“, „Lebrija“, „Málaga“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“, „Montilla-Moriles“ ja „Rueda“ hõlmatud veinide ja kuivade liköörveinide puhul:

1.	mis on valmistatud ainult valgetest viinamarjadest, mis on saadud iga eespool nimetatud kaitstud päritolunimetuse puhul lubatud viinamarjasortidest;

2.	mis lastakse turule keskmiselt vähemalt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel;

3.	mille vabale pinnale tekib pärast viinamarjavirde täielikku alkoholkäärimist iseenesest iseloomulike pärmseente kiht (nn flor), mis annab tootele ainuomased analüütilised ja organoleptilised omadused, välja arvatud kaitstud päritolunimetusega „Málaga“ traditsiooniliste kuivade veinide puhul;

4.	mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 1. kategooria puhul 14 mahuprotsenti ja 3. kategooria puhul 15 mahuprotsenti, välja arvatud praegu kehtivates ELi õigusaktides sätestatud erandid;

5.

mille redutseerivate suhkrute (glükoos ja fruktoos) maksimaalne sisaldus on: a) 4 grammi liitri kohta b) või 9 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem; c) või üksnes liköörveinide puhul tasemel, mis on spetsifikaadis kehtestatud kuivade veinide jaoks.“

Muudatuse põhjuste selgitus

Traditsiooniline nimetus „vino generoso“ kuulub kõige mainekamate ja traditsioonilisemate Andaluusia kaitstud päritolunimetuste hulka. Sellele on viidatud erinevates õigusaktides, millega tunnustatakse kaitstud päritolunimetusi.

Traditsiooniline nimetus on kaitstud ja selle kasutamist reguleeritakse Euroopa Liidu tasandil praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007) artikli 112 punkti a ja artikli 113 alusel.

See on määratletud ka komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega) III lisa B osa punktis 8. Lisaks lisati see nimetus algselt Euroopa Komisjoni elektroonilisse andmebaasi „e-Bacchus“, mis asendati elektroonilise registriga „eAmbrosia“. Kasutatud määratlus põhineb viitel komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 606/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega) III lisa B osa punktile 8; nimetatud määrus tunnistati kehtetuks komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2019/934, milles jäeti alles komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 606/2009 sätestatud määratlused.

Selguse, läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on Andaluusia kaitstud päritolunimetustega veinide puhul kasutatavaid teatavaid traditsioonilisi nimetusi reguleeritud autonoomse piirkonna põllumajandus-, kalandus-, vee- ja maaelu arengu ministeeriumi 22. veebruari 2023. aasta määrusega, mis avaldati Andaluusia 3. märtsi 2023. aasta ametlikus väljaandes (BOJA) nr 42. Määrus on asjakohane õigusakt traditsiooniliste nimetuste heakskiitmiseks ja nende hilisemaks muutmiseks ELi registris. Selleks et tagada õiguslik üleminek traditsioonilise nimetuse „vino generoso“ ja sellega seotud kaitstud traditsiooniliste nimetuste praeguselt õigusraamistikult, on kehtestatud ja avaldatud määratlus. Määratluses kirjeldatakse traditsioonilist nimetust kasutavate kaitstud päritolunimetuste omadusi ja ühiseid jooni. Sel viisil võimaldatakse ausat konkurentsi tootjate vahel ja antakse samal ajal tarbijatele selget teavet. Uue määratluse üks uusi jooni on see, et selles on välja toodud konkreetsed kaitstud päritolunimetused, millel on õigus kõnealust traditsioonilist nimetust kasutada. Lisaks kuuele Andaluusia päritolunimetusele on määratluses ka nimetus „Rueda“, kuna selle spetsifikaat on alati hõlmanud traditsioonilise nimetuse kasutamist.

Allakirjutanu: toiduainetööstuse peadirektor

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 46.

Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine

(2023/C 275/15)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6b lõikele 5.

LIIKMESRIIGIST PÄRIT KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE VÕI KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADIS TEHTAVA STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(määrus (EL) nr 1151/2012)

„Volailles de Licques“

ELi nr: PGI-FR-0162-AM01 – 11.5.2023

KPN ( ) KGT (X)

1.   Toote nimetus

„Volailles de Licques“

2.   Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

3.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeerium (Ministère de l'agriculture et de la souveraineté alimentaire)

–

4.   Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Lisatud on riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de la qualité et de l’origine, INAO) kui liikmesriigi pädeva asutuse andmed.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Taotlejate rühm

Esitatud on QUALICNORi kontaktandmed ja õiguslik vorm.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Toote kirjeldus

KGT toodete puhul nähakse muudatusega ette järgmiste täiendavate liikide tootmine:

—	noor nuumkana;

—	pärlkana kohikukk.

Taotlejate rühm on kasvatanud neid kahte liiki piirkonnas juba palju aastaid. Noore nuumkana tuntus ulatub 1987. aastasse ja pärlkana kohikuke oma 2010. aastasse.

Punkti on täiendatud iga liigi vastavuskriteeriumide ja organoleptilise kirjeldusega.

Lisatud on sügavkülmutamise võimalus ja võimalikud pakendivormid. Töötlejad saavad oma müügivorme mitmekesistada, et vastata tarbijate ootustele, tagades ühtlasi toote kvaliteedi.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Geograafiline piirkond

Piirkonda on muudetud haldusmuudatuste tõttu, kuna kehtivas tootespetsifikaadis esitatud piirkonnas on kommuune liidetud.

Need muudatused ei mõjuta algset geograafilist piirkonda.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Tegurid, mis tõestavad, et toode pärineb asjaomasest piirkonnast

Lisatud on järgmised osad:

—	geograafilises piirkonnas tegutsevate ettevõtjate kategooria;

—	identifitseerimisdeklaratsioon, mille eesmärk on anda ettevõtjatele luba enne asjaomase tegevuse algust.

Lisatud on ülevalt alla ja alt üles jälgitavuse tabel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Tootmismeetod

Alapunkt 5.2 „Kasutatud tõuliinid“

Tõuliinide või ristandite valimise kriteeriumid on kindlaks määratud.

Kõikide tõuliinide puhul on tegemist aeglase kasvuga tõuliinidega, mis on kohanenud vabas õhus pidamisega. Tootespetsifikaadis sätestatud söötmis- ja kasvatustingimuste järgimisel peavad kasutatavad liinid ja ristamiskombinatsioonid võimaldama saavutada rümba miinimumkaalu minimaalse tapavanuse ajal. Lisaks on toodud tabel iga liigi fenotüübi kohta.

Alapunkt 5.3 „Kasvatusviis“

Lisatud on erireeglid kohikukkede ja pärlkana kohikukkede kasvatamise kohta. Seejuures peab kohitsemine toimuma kohikukkede puhul hiljemalt 63 päeva vanuselt ja pärlkana kohikukkede puhul hiljemalt 91 päeva vanuselt. Nuumamise ajal hoitakse kohikukkesid linnulaudas kõige varem 125. kasvatuspäevast ja kõige rohkem nelja nädala jooksul. Linnulautades peab olema valgustusprogramm.

Alapunkt 5.4 „Sööt“

Teravilja osakaalu on vähendatud 75 %-lt 70 %-le söödaratsiooni massist.

Lisatud on loetelu toorainetest, mida võib kasutada söödasegu valmistamiseks.

Alapunkt 5.5 „Linnulaudad ja vabapidamisalad“

Kehtivas tootespetsifikaadis ei olnud vabapidamisalade kirjeldust. Üldjuhul peavad vabapidamisalad olema kaetud puudega. Esitatud on üksikasjalikud andmed vabapidamisalade taimestiku kohta (puude liigid ja arv). Iga linnuliigi puhul on esitatud vabapidamisala minimaalne pindala isendi kohta, kusjuures noorte nuumkanade ja kohikukkede puhul on muudetud seda pindala alates päevast, mil osa linde karjast eraldatakse. Lisatud on ajavahemik, mille jooksul peab ala enne uue karja saabumist olema sanitaarkaalutlustel tühi, ja kohustus vabapidamisalasid hooldada.

Pärlkanade puhul on lisatud spetsiifilised kriteeriumid välislindla rajamiseks ja linnulautadesse õrte paigaldamiseks.

Samuti on esitatud kodulindude linnulaudas kasvatamise kriteeriumid. Kõikide kodulindude puhul on kehtestatud ühtne nõue, mis hõlmab kasvatamist statsionaarses või teisaldatavas linnulaudas ning ühtse karjana. Linnulauda maksimaalne suurus on 400 ruutmeetrit statsionaarsete linnulautade puhul ja 150 ruutmeetrit teisaldatavate linnulautade puhul. Punkti lõpus on esitatud tabel, milles on toodud lindude maksimaalne tihedus linnulauda kohta.

Alapunkt 5.6 „Linnulauda sanitaareesmärkidel tühjana hoidmise minimaalne kestus“

Lisatud on kohustus puhastada linnulaudad ja hoida need sanitaareesmärgil tühjana teatava perioodi jooksul pärast seda, kui kodulinnud on põllumajandusettevõttest ära viidud.

Alapunkt 5.7 „Karjast eraldamise, transportimise ja tapmise tingimused“

Lisatud on nõue, mille kohaselt ei või kodulindudele anda sööta vähemalt viie tunni jooksul enne karjast eraldamist.

Lisatud on säte, mille kohaselt võib transpordiaeg olla kõige rohkem kolm tundi ja tapamajas peab kodulindudele võimaldama 30minutise taastumisaja.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Seos piirkonnaga

Kehtiva tootespetsifikaadi punkti „Seos geograafilise päritoluga“ on põhjalikult muudetud. See on ümber korraldatud ja jaotatud kolmeks osaks, mis võimaldavad eristada geograafilise piirkonna, toote ja põhjusliku seose eripärasid. Sõnastus on ülevaatlikum ning paljud ajaloolised näited ja viited on välja jäetud.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Märgistus

Olemasolev punkt on välja jäetud ja asendatud lausega, milles osutatakse kohustuslikele elementidele.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Kontrolliasutus

Selles punktis on nüüd esitatud Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: riiklik päritolunimetuste instituut (Institut national de l’origine et de la qualité, INAO) ning konkurentsi, tarbijakaitseküsimuste ja pettusevastase võitluse peadirektoraat (Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes, DGCCRF). Sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed on toodud INAO veebisaidil ning Euroopa Komisjoni andmebaasis.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Riiklikud nõuded

See punkt on esitatud tabeli kujul, milles on näidatud peamised kontrollitavad punktid ja nende hindamise meetod.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

„Volailles de Licques“

ELi nr: PGI-FR-0162-AM01 – 11.5.2023

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed) [KPN või KGT]

„Volailles de Licques“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Volailles de Licques“ (Licques'i kodulinnud) on kanaliste seltsi kuuluvad linnud. Need pärinevad aeglase kasvuga liinidest, mille kasvatusaeg on pikk ja tapavanus jääb suguküpsuse saavutamise vanuse lähedale.

Kodulindudel „Volailles de Licques“ on järgmised omadused:

—	hea konformatsioon;

—	hästi nuumatud, lihav ja tihke lihaga rümp;

—	hästi väljaarenenud fileed ja kintsude lihaskond.

Toode „Volailles de Licques“ hõlmab järgmisi kodulindude liike:

Noorkana: noorkana kasvatatakse vähemalt 81 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 1,30 kg kitkutuna turustamisel ja 0,95 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Pärlkana: pärlkana kasvatatakse vähemalt 94 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 1,10 kg kitkutuna turustamisel ja 0,85 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Kalkun: kalkunit kasvatatakse vähemalt 140 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 2,70 kg kitkutuna turustamisel ja 2,30 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Kohikukk: kohikukke kasvatatakse vähemalt 150 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 2,90 kg kitkutuna turustamisel ja 2,50 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Noor nuumkana: noort nuumkana kasvatatakse vähemalt 120 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 1,95 kg kitkutuna turustamisel ja 1,65 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Pärlkana kohikukk: pärlkana kohikukke kasvatatakse vähemalt 150 päeva jooksul. Rümba minimaalne kaal on 1,80 kg kitkutuna turustamisel ja 1,40 kg kuumtöötlusvalmina turustamisel, st ilma siseelundite ja rupsita.

Kodulinde „Volailles de Licques“ turustatakse värskete või sügavkülmutatud rümpade või jaotustükkidena (v.a kitkutud kodulinnud). Rümbad peavad vastama A-klassi esitamiskriteeriumidele. Lõiked peavad vastama A-klassi esitamiskriteeriumidele ja olema valmistatud rümpadest, mis vastavad minimaalsele kuumtöötlusvalmis kodulinnu kaalule. Toodet „Volailles de Licques“ pakutakse katmata kujul või pakendatuna kilesse või vaakum- või kaitsekeskkonda.

Toodet turustatakse järgmistes vormides:

—	kuumtöötlusvalmis;

—

kitkutud;

—	jaotustükkidena.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lindudele antav söödaratsioon sisaldab nuumamisetapil tarbimise alusel keskmise kaalutud väärtusena vähemalt 70 % teravilja ja teraviljasaadusi.

Teraviljasaaduste osakaal võib olla kuni 15 % kogu söödasegu massist.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kodulindude kasvatamine alates noorlindude sissetoomisest.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgistusel peab olema samas vaateväljas nimetus „Volailles de Licques“ ja Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise sümbol.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond asub täielikult Pas de Calais' departemangus ja hõlmab järgmisi haldusüksusi:

tervikuna hõlmatud ringkonnad: Boulogne-sur-Mer, Calais, Montreuil ja Saint-Omer;

tervikuna hõlmatud kommuunid: Anvin, Aubrometz, Auchy-au-Bois, Aumerval, Auxi-le-Château, Bailleul-lès-Pernes, Beauvoir-Wavans, Bergueneuse, Blessy, Boffles, Bonnières, Boubers-sur-Canche, Bourecq, Bouret-sur-Canche, Bours, Boyaval, Buire-au-Bois, Conchy-sur-Canche, Conteville-en-Ternois, Eps, Equirre, Erin, Estrée-Blanche, Fiefs, Fleury, Floringhem, Fontaine-l'Etalon, Fontaine-lès-Boulans, Fontaine-lès-Hermans, Fortel-en-Artois, Frévent, Gennes-Ivergny, Ham-en-Artois, Haravesnes, Hestrus, Heuchin, Huclier, Isbergues, Lambres, Le Ponchel, Liettres, Ligny-lès-Aire, Ligny-sur-Canche, Linghem, Lisbourg, Marest, Mazinghem, Monchel-sur-Canche, Monchy-Cayeux, Nédon, Nédonchel, Noeux-lès-Auxi, Norrent-Fontes, Pernes, Prédefin, Pressy, Quoeux-Haut-Maînil, Quernes, Rely, Rombly, Rougefay, Sachin, Sains-lès-Pernes, Saint-Hilaire-Cottes, Tangry, Teneur, Tilly-Capelle, Tollent, Vacquerie-le-Boucq, Valhuon, Vaulx, Villers-l'Hôpital, Westrehem, Willencourt, Witternesse.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos kaitstud geograafilise tähise „Volaille de Licques“ päritoluga põhineb Licques'i ümbruses asuva territooriumi loodus- ja inimteguritel ning selliste kodulindude kasvatamisel, kellel on erilised omadused, mis on võimaldanud aja jooksul saavutada hea maine.

Geograafiline piirkond hõlmab suurt osa Pas de Calais' departemangust Põhja-Prantsusmaal. Piirkond piirneb läänes Manche'i merega (Somme'i departemangu piirist Calais' linnani) ja Põhjamerega (Calais'st Nordi departemangu piirini) ning jätkub ida pool põllumajandusmaadega.

Kliima on ookeaniline. Temperatuuri kõikumine on väike, talved on pehmed ja suved mõõdukad, ilmastikku mõjutavad meretuuled ja ühtlane sademete hulk (600–800 mm aastas). Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 11 °C.

Selline mahe kliima ja äärmusliku temperatuuri puudumine võimaldavad pidada kodulinde regulaarselt vabas õhus.

Topograafiline kõrgus on ligikaudu 0–200 meetrit, reljeef on mitmekesine, vahelduvalt esineb platoosid ja orge. Põllumajandus- ja loodusalad on mitmekesised, esineb hekkidega piiratud põlde ja palju rohumaid, jõevõrgustik on küllalt tihe, märkida võib selliseid jõgesid nagu l'Authie, la Canche, la Ternoise, la Liane, la Scarpe, la Lys ja l'Aa.

Geograafiline piirkond on segakultuuride ja loomade kasvatamise piirkond, kus kasvatatakse traditsiooniliselt kodulinde ning laialdaselt ka teraviljakultuure. Need tegevused on välja kujundanud mitmekesiseid maastikke, kus vahelduvad loodusalad, eri kasutusotstarbega põllumajandusalad ja metsad.

Piirkonnas on palju rohttaimede ja puudega kaetud vabapidamisalasid, kus kasvatatakse kodulinde.

Kodulinnud „Volailles de Licques“ pärinevad aeglase kasvuga liinidest, mille kasvatusaeg on pikk ja tapavanus jääb suguküpsuse saavutamise vanuse lähedale. Linnud on kohanenud eluga vabas õhus, see võimaldab kasutada puisniitudel asuvaid vaba juurdepääsuga vabapidamisalasid.

Kodulindudel „Volailles de Licques“ on järgmised omadused:

—	hea konformatsioon;

—	hästi nuumatud, lihav ja tihke lihaga rümp;

—	hästi väljaarenenud fileed ja kintsude lihaskond.

Mahe kliima ja väike kõrgus merepinnast teevad geograafilise piirkonna äärmiselt sobivaks kodulinnukasvatuseks, eelkõige rohuga kaetud vabapidamisalade abil. Ookeaniline kliima, sealhulgas regulaarne sademete hulk, soodustab vabapidamisaladel rohu ja mitmeaastaste taimede ühtlast kasvu. Väike temperatuuri kõikumine ja mahe ilmastik võimaldavad kasvatada kodulinde vabas õhus kogu aasta kestel. See võimaldab kodulindudel leida vabapidamisaladelt lisasööta. Lisaks on need tingimused soodsad teraviljatootmise jaoks, mis on ajalooliselt kodulindude sööda alus.

Linnukasvatajate ajalooline oskusteave, mis tuleneb keskkonnaga kohandumisest, keskendub järgmistele teguritele:

—	aeglase kasvuga tõuliinide kasutamine;

—	kodulindude vabas õhus kasvatamise haldus;

—	teraviljapõhine sööt.

Need tänapäeval kasutatavad traditsioonilised meetodid on pannud aluse kodulindude „Volailles de Licques“ mainele.

Toote „Volailles de Licques“ päritolu on seotud 1051. aastal asutatud Licques'i kloostriga, mis jäi XIII sajandil Prémontré munkadele, kes raiusid metsi ning arendasid kodulinnukasvatust, sealhulgas ajalooliselt levinud kalkunikasvatust ja teraviljakasvatust.

XVII ja XVIII sajandil moodustasid 90 % elanikkonnast väiketalunikud, kes tootsid põllumajandussaadusi oma vajadusteks. Kodulinnud võimaldasid rahuldada perekonna vajadused ja olid ka vahetuskaubaks. Albéric de Callone märgib oma teoses „La vie agricole sous l'Ancien Régime dans le Nord de la France“ („Põllumeeste elu Põhja-Prantsusmaal vana valitsemiskorra ajal“), et „kui aasta jooksul tapetaks teistes riikides sama palju kohikukkesid, kanu ja noorkanu, võiks tekkida hirm, et see liik sureb välja“.

XIX ja XX sajandil arenes kodulindude „Volailles de Licques“ kasvatamine koos teraviljakultuuride (nisu, oder) arenguga, mis võimaldas parandada kodulindude söötmist ja nuumamist. Kodulindude „Volailles de Licques“ maine ulatub Licques'i piirkonnast kaugemale, Inglismaale, nagu mainib Jean Tribondeau oma põllumajandusmonograafias „L’agriculture du Pas-de-Calais“ („Pas-de-Calais' põllumajandus“): „Kalkunikasvatus on Boulonnais's au sees, ühtlasi on see oluline kauplemisartikkel Inglismaaga.“

Samas on kodulinnukasvatuse puhul säilinud selle traditsiooniline, perekondlik ja ajalooliselt põhjendatud laad.

Alates 1950. aastatest tõid maakeskkonna struktuurimuutused kaasa põllumajandusmeetodite järkjärgulise muutumise. Kodulindude „Volailles de Licques“ kasvatajad soovisid jätkata ekstensiivset linnukasvatust. Nad moodustasid 1965. aastal Licques'i linnukasvatajate ametkondliku liidu, et säilitada traditsioonilist kodulinnukasvatust.

Veel praegugi on kodulindude „Volailles de Licques“ kasvatamine piirkonna mitmekesistamise allikas ja lisasissetuleku võimalus linnukasvatajatele.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-070fab1c-4223-4f7f-bacb-2218e19ecec7

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 28 lõike 3 ja artikli 34 kohase taotluse avaldamine traditsioonilise nimetuse muutmise kohta veinisektoris

„Vino generoso de licor“

(2023/C 275/16)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 (1) artikli 22 lõikele 1 ja artikli 27 lõikele 1. Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TRADITSIOONILISE NIMETUSE MUUTMISE TAOTLUS

„Vino generoso de licor“

Kättesaamise kuupäev: 5. mai 2023

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg): 4

Muutmistaotluse keel: Hispaania

Toimiku number: Ares(2023) 3171348

Traditsiooniline nimetus, mille muutmist taotletakse: Vino generoso de licor

Taotleja: Andaluusia põllumajandus-, kalandus-, vee- ja maaelu arengu ministeeriumi põllumajandusliku toidutööstuse, innovatsiooni ja toidutarneahela peadirektoraat

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik):

C/Tabladilla, s/n,

41071 Sevilla

ESPAÑA

Kodakondsus: Hispaania

Telefon, faks, e-post:

Tel +34 955032278

Faks +34 955032460

E-post: dgiica.capadr@juntadeandalucia.es

Muudatuse kirjeldus

Traditsioonilise nimetuse „vino generoso de licor“ määratluse/kasutustingimuste kokkuvõttes, mis on esitatud eAmbrosia registris, on märgitud:

See määratlus / need kasutustingimused on seotud komisjoni määrusega (EÜ) nr 606/2009, mis tunnistati kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/934, mille III lisa B osa punktis 10 on sätestatud eeskirjad traditsioonilise nimetuse „vino generoso de licor“ kohta:

„Traditsioonilist erinimetust vino generoso de licor kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, mis:

—

on saadud punktis 8 nimetatud vino generoso’st või vino generoso valmistamiseks sobivast pärmikile all valminud veinist, millele on lisatud kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirret (millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi) või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või vino dulce natural’i;

—	lastakse turule keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.“

Määratlus/kasutustingimused asendatakse järgmisega:

„Nimetust „vino generoso de licor“ kasutatakse üksnes kaitstud päritolunimetustega „Condado de Huelva“, „Jerez-Xérès-Sherry“, „Lebrija“, „Málaga“ ja „Montilla-Moriles“ hõlmatud liköörveinide puhul:

1.

mis on saadud: a) vino generoso’st b) või veinist, millel on olnud pärmikile, mis võimaldab sellist vino generoso’t toota; c) või kaitstud päritolunimetusega „Málaga“ veinist, mis võimaldab toota sellist vino generoso’t, millele on lisatud üht või mitut järgmistest toodetest, tingimusel, et Euroopa Komisjon on vajaduse korral andnud nende kasutamiseks loa: — vino dulce natural, — vein, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 1 alapunktis b sätestatud erandit ja mida tuntakse kohalikul tasandil nimetuse all vino tierno; — osaliselt kääritatud viinamarjavirre, — kuivatatud viinamarjadest valmistatud virre, millele on lisatud veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, kuid mitte üle 96 mahuprotsendi, või viinamarjadest saadud neutraalset alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, — kontsentreeritud viinamarjavirre, — puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, — otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirre, mis vastab, välja arvatud nimetatud menetluse puhul, kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele;

2.	mis lastakse turule keskmiselt kaheaastase tammevaatides laagerdumise järel.“

Muudatuse põhjuste selgitus

Traditsiooniline nimetus „vino generoso de licor“ kuulub kõige mainekamate ja traditsioonilisemate Andaluusia kaitstud päritolunimetuste hulka. Sellele on viidatud erinevates õigusaktides, millega tunnustatakse kaitstud päritolunimetusi.

Traditsiooniline nimetus on kaitstud ja selle kasutamist reguleeritakse Euroopa Liidu tasandil praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007) artikli 112 punkti a ja artikli 113 alusel.

See on määratletud ka komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega) III lisa B osa punktis 10. Lisaks lisati see nimetus algselt Euroopa Komisjoni elektroonilisse andmebaasi „e-Bacchus“, mis asendati elektroonilise registriga „eAmbrosia“. Kasutatud määratlus põhineb viitel komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 606/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega) III lisa B osa punktile 10; nimetatud määrus tunnistati kehtetuks komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2019/934, milles jäeti alles komisjoni 10. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 606/2009 sätestatud määratlused.

Selguse, läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on Andaluusia kaitstud päritolunimetustega veinide puhul kasutatavaid teatavaid traditsioonilisi nimetusi reguleeritud autonoomse piirkonna põllumajandus-, kalandus-, vee- ja maaelu arengu ministeeriumi 22. veebruari 2023. aasta määrusega, mis avaldati Andaluusia 3. märtsi 2023. aasta ametlikus väljaandes (BOJA) nr 42. Määrus on asjakohane õigusakt traditsiooniliste nimetuste heakskiitmiseks ja nende hilisemaks muutmiseks ELi registris.

Selleks et tagada õiguslik üleminek traditsioonilise nimetuse „vino generoso de licor“ praeguselt õigusraamistikult, on kehtestatud ja avaldatud määratlus. Määratluses kirjeldatakse traditsioonilist nimetust kasutavate kaitstud päritolunimetuste omadusi ja ühiseid jooni. Sel viisil võimaldatakse ausat konkurentsi tootjate vahel ja antakse samal ajal tarbijatele selget teavet.

Allakirjutanu: põllumajandusliku toidutööstuse, innovatsiooni ja toidutarneahela peadirektor

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 46.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 275/17)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Ayaş Domatesi“

ELi nr: PDO-TR-02883 – 9.1.2023

KPN (x) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Ayaş Domatesi“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Türgi

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Ayaş Domatesi“ tähistatakse õhukese kestaga väga mahlakat tomatit, mida kasvatatakse Ankara provintsi Ayaşi ringkonnas kohaliku ökotüübi seemnetest ja seemikutest. Tuhmi roosakaspunase värvusega toode „Ayaş Domatesi“ on suur ja lihav, kaal 250–300 g. Tomati välispinnal on väheldased vaod. Tomati poolitamisel nähtub viljaliha keskel valge laik. Tänu suurele happesusele on köögivili nõrga soola- ja sidrunilõhnaga. Toote „Ayaş Domatesi“ suur lükopeenisisaldus on ligikaudu 5 916 mg/100 g.

Toote „Ayaş Domatesi“ füüsikalised ja keemilised omadused
Vesilahustuv kuivaine (°Bx)		vähemalt 4,20
pH väärtus		4,20 –4,70
Üldhappesus (% sidrunhape)		vähemalt 0,40  %
Hunteri kolorimeetriga määratud värvi omadus (minimaalne–maksimaalne)	*L	28,0 –29,0
	*a	14,0 –17,0
	*b	8,0 –12,0

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond asub Türgis Kesk-Anatoolia piirkonna Ankara provintsi Ayaşi ringkonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Päritolunimetuse „Ayaş Domatesi“ registreerimistaotlus põhineb ainuüksi toote erilisel kvaliteedil ja omadustel, mis tulenevad geograafilise piirkonna looduslikest teguritest.

Toote „Ayaş Domatesi“ toorainena kasutatavaid tomateid on Ayaşi ringkonnas kasvatatud alates 1960. aastatest. Nimetusega „Ayaş Domatesi“ tähistatakse õhukese kestaga väga mahlakat tomatit, mida kasvatatakse kohaliku ökotüübi seemnetest ja seemikutest. Tuhmi roosakaspunase värvusega toode „Ayaş Domatesi“ on suur ja lihav, kaal 250–300 g. Tomati välispinnal on väheldased vaod. Tomati poolitamisel nähtub viljaliha keskel valge laik. Tänu suurele happesusele on köögivili nõrga soola- ja sidrunilõhnaga. Toote „Ayaş Domatesi“ toorainena kasutatava köögivilja kuju ja struktuur sõltuvad kohalikest seemnetest ja seemikutest, mille kasvatamise oskusi on geograafilises piirkonnas põlvest põlve edasi antud. Kääbusliku struktuuriga taimel on ahtad lehed. Ligikaudu 120 cm kõrguse taimesordi viljad valmivad kasvuperioodi lõpus. Tomatitaime lehed ja vars on kaetud kattekarvadega, millel on tugev tomatilõhn. Taimel on suured liitlehed. Kuigi piirkonna köögiviljad on pidevalt päikese käes, ei esine toote „Ayaş Domatesi“ toorainena kasutatavatel tomatitel päikesepõletust tänu taime suurele lehelabale ja lopsakatele lehtedele.

Ayaşi ringkonna ainulaadne mikrokliima erineb Kesk-Anatoolia piirkonna ülejäänud osas valitsevatest klimaatilistest tingimustest. Toote omaduste kujunemise jaoks on selline kliima soodne.

Ayaşi ringkonnas valitsevad kontinentaalsele kliimale iseloomulikud tingimused, mida iseloomustavad külmad talved ning kuumad ja kuivad suved. Taime kasvukoht asub 910 meetri kõrgusel. Aasta keskmine temperatuur on 11,4 °C, keskmine suhteline niiskus on 54 %. Madalaim keskmine temperatuur 0,5 °C on jaanuaris ning kõrgeim keskmine temperatuur 22,2 °C juulis ja augustis.

Suurim sademete hulk esineb detsembris (57,2 mm) ja väikseim sademete hulk augustis (9,6 mm). Toote „Ayaş Domatesi“ toorainena kasutatavate hilja valmivate viljadega taimede tolmeldamine toimub looduslikult. Selleks et toote „Ayaş Domatesi“ tooraineks olev taim võrsuks hästi, on vaja tolmeldamistemperatuuri 10 °C ja rohkem, ning viljade moodustumise osakaal väheneb, kui temperatuur langeb valmimise ajal alla 15 °C. Õietolmu tekkimiseks ja viljade moodustumiseks optimaalne temperatuur on 18–26 °C ning suhteline õhuniiskus 50–80 %. Madalal temperatuuril tekib väga vähe õietolmu ja moodustuvad osaliselt viljastatud, vormitud viljad. Viljade valmimise ajal peaks temperatuur olema vahemikus 18–26 °C. Ka värvainete ja seega lükopeeni süntees toimub kõige paremini nimetatud temperatuuril. Toote „Ayaş Domatesi“ suur lükopeenisisaldus on ligikaudu 5 916 mg/100 g.

Ayaşi ringkonnas on köögiviljade tolmeldamiseks ja arenguks kõige sobivamad tingimused. Lauatomatite puhul istutatakse seemikuid 50–60 cm vahega, tööstuse jaoks ettenähtud taimede puhul on taimede vahe 25–30 cm ja ridade vahe 1,8–2,0 m. Tänu põllumajandustootjate kasutatavale hõredalt istutamise meetodile ning geograafilise piirkonna kaaliumi- ja rauarikkale pinnasele suureneb saagikus; küllaldase õhuringluse ja päikesepaistega on tagatud suuremate viljade moodustumine.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.