24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Minden (Saksamaa) 1. märtsil 2023 – N. A. K., E. A. K., Y. A. K. versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-123/23, Khan Yunis (1))

(2023/C 261/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Minden

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: N. A. K., E. A. K., Y. A. K.

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2013/32/EL (2) artikli 33 lõike 2 punkti d koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga q tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt tuleb selles liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kui varasemalt teises liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on selles teises liikmesriigis lõpliku otsusega põhjendamatuse tõttu tagasi lükatud?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Minden (Saksamaa) 28. märtsil 2023 – M.E.O. versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-202/23, Baabda jt (1))

(2023/C 261/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Minden

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: M.E.O.

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2013/32/EL (2) artikli 33 lõike 2 punkti d koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga q tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb selles liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta, kui taotleja on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis, kuid kuna taotleja on teises liikmesriigis esitatud taotlusest loobunud, on teine liikmesriik menetluse lõpetanud?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt:

Kas direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti d koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga q tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb selles liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta, kui taotleja on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis, kuid kuna taotleja on teises liikmesriigis esitatud taotlusest loobunud, on teine liikmesriik menetluse lõpetanud, olgugi et teine liikmesriik võib varjupaigamenetlust uuendada, kui taotleja seda teises liikmesriigis taotleb?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas liidu õigus määrab kindlaks, milline kuupäev rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel on määrav vastamisel küsimusele, kas varem teises liikmesriigis lõpetatud varjupaigamenetlust saab veel uuendada, või reguleerib seda küsimust üksnes riigisisene õigus?

4.	Kui kolmandale küsimusele tuleb vastata nii, et asjaomased nõuded sisalduvad liidu õiguses: Milline kuupäev rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel on liidu õiguse alusel määrav vastamisel küsimusele, kas varem teises liikmesriigis lõpetatud varjupaigamenetlust saab veel uuendada?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2013, L 180, lk 60).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 4. aprillil 2023 – Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl

(Kohtuasi C-217/23, Laghman (1))

(2023/C 261/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl

Menetlusse kaasatud isik: AN

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2011/95/EL (2) artikli 10 lõike 1 punktis d sisalduvat väljendit „[rühm, millel] on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana“, tuleb tõlgendada nii, et asjaomases riigis on rühmal selgesti eristuv identiteet ainult juhul, kui ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana, või tuleb „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu hinnata eraldiseisvalt ja lahutatuna küsimusest, kas ümbritsev ühiskond tajub rühma erinevana?

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse nii, et „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu tuleb hinnata eraldiseisvalt:

2.	Milliste kriteeriumide alusel tuleb „selgesti eristuva identiteedi“ olemasolu direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses hinnata? Olenemata esimesele ja teisele küsimusele antavast vastusest:

3.	Kas hindamisel, kas „ümbritsev ühiskond“ tajub rühma direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses erinevana, tuleb lähtuda tagakiusaja perspektiivist või ühiskonna kui terviku perspektiivist või riigi ühiskonna olulise osa perspektiivist või riigi ühe osa perspektiivist?

4.	Milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses tajutakse rühma „erinevana“?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 5. aprillil 2023 – kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: Ș.C.F. ja H.F.I.

(Kohtuasi C-219/23, Dudea (1))

(2023/C 261/12)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Põhikohtuasjaks oleva kriminaalasja pooled

Süüdistatavad: Ș.C.F., H. F.I.

Tsiviilhageja: Ministerul Investițiilor și Proiectelor Europene

Tsiviilkostja: H.A. SRL

Menetluses osalesid: Ministerul public – Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Direcția Națională Anticorupție

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1 ja Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (2) artikli 2 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kriminaalvastutuse aegumist reguleerivad riigisisesed normid, mis tulenevalt Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtuotsustest nõuavad, et kohaldataks sellist liikmesriigi põhiõiguste kaitse standardit seoses süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõttega, mis kohustab liikmesriigi kohtuid kohaldama pooleliolevates kohtuasjades lex mitior-põhimõtte alusel seda aegumise katkemise normi, mis hakkas karistusõiguse materiaalõigusnormina kehtima pärast põhikohtuasja asjaolude asetleidmist ja mis konstitutsioonikohtu otsuste kohaselt ei näe enam ette ühtegi aegumise katkemise juhtumit – samas kui norm, mis kehtis põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal ja enne neid kohtuotsuseid, reguleeris selgelt, täpselt, ootuspäraselt ja rakendatavalt aegumistähtaja katkemise juhtumeid, mille puhul aegumise eritähtaega ei loeta möödunuks –, kuna nende riigisiseste õigusnormide kohaldamine võib kahjustada liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust ning takistada tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist liidu finantshuve kahjustavate oluliste pettuste eest, ning kas neid sätteid tuleb tõlgendada ka nii, et need kohustavad liikmesriigi kohtuid jätma sellised riigisisesed õigusnormid kohaldamata niisugusete õigusrikkumiste kriminaalmenetlustes, kui nende kohaldamine tekitab eespool nimetatud tagajärgi, ning kohaldama aegumise katkemise suhtes normi, mis kehtis asjasse puutuvate asjaolude asetleidmise ajal ning mis on selge, täpne, ootuspärane ja rakendatav ning mis takistab selliste tagajärgede tekkimist.

(1) Käesoleva kohtuasja nimetus on välja mõeldud. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) EÜT 1995, C 316, lk 49.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Brașov (Rumeenia) 11. aprillil 2023 – kriminaalmenetluses süüdistatav L.D.

(Kohtuasi C-223/23, Redu (1))

(2023/C 261/13)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Brașov

Põhikohtuasja pool

L.D.

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artiklit 2, artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja ELL artikli 4 lõiget 3 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade (2) kohta põhjendustega 2, 15 ja 22 ning artikli 11 lõikega 4, arvestades liikmesriikide kohustust võtta liiklusohutuse parandamise eesmärgi saavutamiseks kõik asjakohased ja vajalikud meetmed isikute Euroopa Liidus vaba liikumise kontekstis ning vastavalt komisjoni (3) otsusele 2006/928/EÜ, viitega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõike 1 viimasele lausele, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune õiguslik olukord, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, kus süüdi mõistetud apellant nõuab peatatud juhiloaga autojuhtimise süüteo kohta kriminaalasjas tehtud lõpliku süüdimõistva otsuse tühistamist erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades, mis annaks talle uuesti juhtimisõiguse ja vabaduse kogu Euroopa Liidus ringi liikuda, tuginedes soodsaima karistusseaduse kohaldamise põhimõttele, mida oleks tulnud kohaldada asja sisulise lahendamise menetluse käigus ning mis oleks tähendanud lühemat aegumistähtaega, mis lõppes enne kohtuasjas otsuse tegemist, kuid mis tuvastati alles hiljem riigisisese konstitutsioonikohtu otsusega, millega tunnistati põhiseadusevastaseks kriminaalvastutuse aegumise katkemist käsitleva seaduse tekst (2022. aasta otsus) seadusandja tegevusetuse tõttu, kuna viimane ei astunud samme, et viia seaduse tekst kooskõlla sama konstitutsioonikohtu varasema otsusega, mis tehti neli aastat enne eespool viidatud otsust (2018. aasta otsus) – ja vahepeal oli esimese astme kohtute praktika, mis tekkis esimese otsuse alusel, juba välja kujunenud selles suunas, et kõnealune tekst oli jätkuvalt olemas sellisel kujul, nagu seda mõisteti pärast konstitutsioonikohtu esimest otsust –, mille praktiline tagajärg oli see, et kõikide selliste süütegude aegumistähtaeg, mille kohta ei olnud tehtud lõplikku süüdimõistvat kohtuotsust enne konstitutsioonikohtu esimest otsust, vähendati poole võrra ning et kõnealuse [süüdistatava] suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus seejärel lõpetati?

Kas ELL artiklit 2, mis on seotud õigusriigi väärtustega ja inimõiguste austamisega ühiskonnas, mida iseloomustab õigus, ning ELL artikli 4 [lõiget 3] liidu ja liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö kohta, kohaldades komisjoni otsust 2006/928/EÜ seoses kohustusega tagada Rumeenia kohtusüsteemi tõhusus, viitega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 [lõike 1] viimasele lausele, milles sätestatakse soodsama karistusseaduse põhimõte, tuleb seoses riigisisese kohtusüsteemi kui tervikuga tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline õiguslik olukord, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, kus süüdimõistetud apellant nõuab peatatud juhiloaga autojuhtimise süüteo kohta kriminaalasjas tehtud lõpliku süüdimõistva otsuse tühistamist erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades, mis annaks talle uuesti juhtimisõiguse ja vabaduse kogu Euroopa Liidus ringi liikuda, tuginedes soodsaima karistusseaduse kohaldamise põhimõttele, mida oleks tulnud kohaldada asja sisulise lahendamise menetluse käigus ning mis oleks tähendanud lühemat aegumistähtaega, mis lõppes enne kohtuasjas otsuse tegemist, kuid mis tuvastati alles hiljem riigisisese konstitutsioonikohtu otsusega, millega tunnistati põhiseadusevastaseks kriminaalvastutuse aegumise katkemist käsitleva seaduse tekst (2022. aasta otsus) seadusandja tegevusetuse tõttu, kuna viimane ei astunud samme, et viia seaduse tekst kooskõlla sama konstitutsioonikohtu varasema otsusega, mis tehti neli aastat enne eespool viidatud otsust (2018. aasta otsus) – ja vahepeal oli esimese astme kohtute praktika, mis tekkis esimese otsuse alusel, juba välja kujunenud selles suunas, et kõnealune tekst oli jätkuvalt olemas sellisel kujul, nagu seda mõisteti pärast konstitutsioonikohtu esimest otsust –, mille praktiline tagajärg oli see, et kõikide selliste süütegude aegumistähtaeg, mille kohta ei olnud tehtud lõplikku süüdimõistvat kohtuotsust enne konstitutsioonikohtu esimest otsust, vähendati poole võrra ning et kõnealuse [süüdistatava] suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus seejärel lõpetati?

Kui [vastus kahele esimesele küsimusele] on jaatav, ning ainult juhul, kui liidu õigusega kooskõlalist tõlgendust ei saa anda, siis kas liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille alusel riigisisestele tavakohtutele on siduvad riigisiseses konstitutsioonikohtu otsused ning riigisisese kõrgeima kohtu siduvad otsused, ning sel põhjusel ja välja arvatud juhul, kui nad panevad toime distsiplinaarrikkumise, ei või nad jätta omal algatusel kohaldamata viidatud otsustest tulenevat kohtupraktikat, ka juhul kui nad leiavad Euroopa Kohtu otsust arvestades, et kõnealune kohtupraktika on vastuolus ELL artikliga 2, ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja ELL artikli 4 [lõikega 3], koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta põhjendustega 2, 15 ja 22 ning artikli 11 lõikega 4, arvestades liikmesriikide kohustust võtta liiklusohutuse parandamise eesmärgi saavutamiseks kõik asjakohased ja vajalikud meetmed ning vastavalt komisjoni otsusele 2006/928/EÜ, viitega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõike 1 viimasele lausele, nagu põhikohtuasjas käsitletavas olukorras?

(1) Käesoleva kohtuasja nimetus on välja mõeldud. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

(2) ELT 2006, L 403, lk 18.

(3) ELT 2006, L 354, lk 56.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 12. aprillil 2023 – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: SS, IP, ZI, DD, HYA

(Kohtuasi C-229/23, HYA jt)

(2023/C 261/14)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad (Bulgaaria)

Põhikohtuasja pooled

SS, IP, ZI, DD, HYA

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2002/58 (1) artikli 15 lõiget 1 koostoimes [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta [edaspidi „harta“] artikli 47 teise lõiguga, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus 16. veebruari 2023. aasta otsuses kohtuasjas C-349/21 (2), ning arvestades direktiivi põhjendust 11, harta artikli 52 lõiget 1 ja artiklit 53 ning võrdväärsuse põhimõtet, tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriigi kohut

—

jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid (põhiseaduse artikli 121 lõige 4, NPK artikli 174 lõige 4 ja ZSRS artikli 15 lõige 2) ning samuti EIK poolt kohtuasjas nr 70078/12 tehtud otsuses EIÕK artikli 8 lõikele 2 antud tõlgenduse, mille kohaselt peab kohtu luba (ilma kasutajate loata telekommunikatsiooni kuulamiseks, salaja pealtkuulamiseks ja salvestamiseks) – sõltumata loa andmise aluseks olnud põhistatud taotluse olemasolust – sisaldama sõnaselgeid kirjalikke põhjendusi, kusjuures sellise kohaldamata jätmise põhjus on see, et taotlust ja luba koos lugedes on tuvastatavad 1) need täpsed põhjused, mille tõttu jõudis kohus konkreetse juhtumi faktilistel ja õiguslikel asjaoludel järeldusele, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud, ja see, 2) milliste isikute ja sidevahenditega seoses kohtu luba anti;

—

selle hindamisel, kas menetluses käsitletav telekommunikatsioon tuleb jätta tõendina arvesse võtmata, jätma kohaldamata riigisisese õigusnormi (NPK artikli 105 lõige 2) või tõlgendama seda liidu õigusega kooskõlas osas, mis nõuab riigisiseste menetlusnormide järgimist (käesoleval juhul NPK artikli 174 lõige 4 ja ZSRS artikli 15 lõige 2), ning kohaldama selle asemel Euroopa Kohtu poolt 16. veebruari 2023. aasta otsuses kohtuasjas C-349/2 sõnastatud reeglit?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).

(2) ECLI:EU:C:2023:102.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Gent (Belgia) 18. aprillil 2023 – Belgische Staat / Federale Overheidsdienst Financiën versus L BV

(Kohtuasi C-243/23, Drebers (1))

(2023/C 261/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van beroep te Gent

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Belgische Staat / Federale Overheidsdienst Financiën

Vastustaja apellatsioonimenetluses: L BV

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitega 187 ja 189 on vastuolus sellised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas (nimelt WBTW artikli 48 § 2 ja artikkel 49 koostoimes 10. detsembri 1969. aasta kuningliku dekreedi nr 3, mis reguleerib sisendkäibemaksu mahaarvamist käibemaksu kohaldamisel (KB nr 3 van 10 december 1969, met betrekking tot de aftrekregeling voor de toepassing van de belasting over de toegevoegde waarde), artikliga 9, mille kohaselt kohaldatakse pikendatud (15-aastast) korrigeerimisperioodi olemasoleva ehitise ümberkujundamisel ainult siis, kui pärast tööde lõppu on riigisisese õiguse kriteeriumide alusel tegemist „uue ehitisega“ käibemaksudirektiivi artikli 12 tähenduses, kuigi olulisel määral ümberkujundatud ehitise (mida riigisiseses õiguses sätestatud halduskriteeriumide kohaselt ei loeta siiski „uueks ehitiseks“ artikli 12 tähenduses) majanduslik eluiga on identne uue ehitise majandusliku elueaga, mis on oluliselt pikem kui käibemaksudirektiivi artiklis 187 ette nähtud viieaastane periood, mis nähtub muu hulgas sellest, et tehtud ehitustöid on võimalik amortiseerida 33 aasta jooksul, mis vastab uue ehitise amortisatsiooniperioodile?

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklil 187 on vahetu õigusmõju, nii et 15-aastase korrigeerimisperioodi kohaldamisele saab tugineda maksukohustuslane, kes tegi ehitises töid, ilma et nende tööde tulemusel tuleks ümberkujundatud ehitist riigisisese õiguse kriteeriumide alusel lugeda „uueks ehitiseks“ käibemaksudirektiivi artikli 12 tähenduses, kusjuures need tööd on siiski seotud sellise majandusliku elueaga, mis on identne uue ehitise, millele kohaldatakse 15-aastast korrigeerimisperioodi, majandusliku elueaga?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) ELT 2006, L 347, lk 1.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Dortmund (Saksamaa) 20. aprillil 2023 – ASG 2 Ausgleichsgesellschaft für die Sägeindustrie Nordrhein-Westfalen GmbH versus Land Nordrhein-Westfalen

(Kohtuasi C-253/23, ASG 2)

(2023/C 261/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Dortmund

Põhikohtuasja pooled

Hageja: ASG 2 Ausgleichsgesellschaft für die Sägeindustrie Nordrhein-Westfalen GmbH

Kostja: Land Nordrhein-Westfalen

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust, eelkõige ELTL artiklit 101, ELL artikli 4 lõiget 3, põhiõiguste harta artiklit 47 ning direktiivi 2014/104/EL (1) artikli 2 punkti 4 ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et viidatud sätetega on vastuolus liikmesriigi õiguse tõlgendamine ja kohaldamine viisil, mis takistab isikul, kellele on tekitatud ELTL artikli 101 rikkumisega – mis loetakse direktiivi 2014/104/EL artikli 9 või seda artiklit ülevõtvate siduvate riigisiseste õigusnormide alusel vaieldamatuks – kahju, loovutada eelkõige mass- või hajutatud kahju korral oma nõudeid litsentseeritud õigusteenuste osutajale, et viimane saaks need nõuded follow-on-hagi (järelhagi) kujul esitada teiste väidetavalt kahju saanud isikute nõuetega koondatult, kui puuduvad muud samaväärsed seadusjärgsed või lepingulised võimalused kahjuhüvitise nõuete koondamiseks, seda eelkõige seetõttu, et need ei vii täidetavate kohtuotsuseteni, ei ole kasutatavad muudel menetluslikel põhjustel või on majanduslikel põhjustel objektiivselt ebamõistlikud, ja seeläbi muutub eelkõige tühise kahju eest vastutusele võtmine praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks?

Kas liidu õigust tuleb niimoodi tõlgendada vähemasti juhul, kui kõnealused kahjuhüvitise nõuded tuleb esitada olukorras, kus Euroopa Komisjon ega liikmesriigi asutused ei ole enne teinud väidetava rikkumise kohta otsust, millel oleks siduv mõju direktiivi 2014/104/EL artiklil 9 põhinevate riigisiseste õigusnormide tähenduses (stand-alone-hagi (eraldiseisev hagi)), kui muud samaväärsed seadusjärgsed või lepingulised võimalused kahjuhüvitise nõuete koondamiseks tsiviilhagi esitamise eesmärgil juba esimeses küsimuses nimetatud põhjustel puuduvad ja eelkõige juhul, kui vastasel korral ei saaks ELTL artikli 101 rikkumise eest üldse vastutusele võtta, seda ei avaliku õiguse (public enforcement) ega eraõiguse kaudu (private enforcement)?

Kas juhul, kui vähemalt ühele neist kahest küsimusest tuleb vastata jaatavalt, peavad asjaomased Saksa õigusnormid olukorras, kus liidu õigusega kooskõlas olev tõlgendus on välistatud, kohaldamata jääma, mille tagajärjel oleks nõuete loovutamine vähemasti sellest aspektist lähtudes kehtiv ja õiguse tõhus rakendamine muutuks võimalikuks?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 28. aprillil 2023 – E. P. versus Ministarstvo financija Republike Hrvatske, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak

(Kohtuasi C-277/23, Ministarstvo financija)

(2023/C 261/17)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Ustavni sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: E. P.

Vastustaja: Ministarstvo financija Republike Hrvatske, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL (ELT 2016, C 202, lk 1) artikleid 18, 20, 21 ja artikli 165 lõike 2 teist taanet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kaotab lapsevanem õiguse suurendada tulumaksu mahaarvamise aastast põhisummat ülalpeetava lapse eest seetõttu, et kõnealusele lapsele – ülalpeetava üliõpilasena, kes kasutas vaba liikumise ja õppimise eesmärgil teises liikmesriigis elamise õigust ja kasutas seoses sellega liikmesriigi rakendusaktide alusel vahendeid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 50) artikli 6 lõike 1 punktis a madala või keskmise elukallidusega liikmesriigist pärit üliõpilaste õpirändeks kõrge keskmise elukallidusega liikmesriiki, määratletuna Euroopa Komisjoni kriteeriumite kohaselt kõnealuse määruse artikli 18 lõike 7 alusel – maksti õpirände toetamise raames toetust, mis ületas fikseeritud piirmäära?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (EÜT 2002, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72) artiklit 67 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kaotab lapsevanem õiguse suurendada tulumaksu mahaarvamise aastast põhisummat ülalpeetava üliõpilase eest, kes teises liikmesriigis õppimise ajal kasutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 50) artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt õpirände toetust?

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 28. aprillil 2023 – M.M., kes on M.R-i pärija versus Ministero della Difesa

(Kohtuasi C-278/23, Biltena (1))

(2023/C 261/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: M.M., kes on M.R-i pärija

Vastustaja: Ministero della Difesa

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ (2) lisatud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkuleppe kohta tähtajalise töö kohta klauslit 5 „Meetmed kuritarvituste vältimiseks“ tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu Itaalia õigusnormid, mis on sätestatud 1969. aasta seaduse nr 1023 artikli 2 lõikes 1 ja ministri 20. detsembri 1971. aasta dekreedi artiklis 1, mis näevad ette riigi ametiasutuse koosseisuväliste tsiviilametnike iga-aastase ametisse nimetamise (ministri 20. detsembri 1971. aasta dekreedi artikli 7 tähenduses „maksimaalselt üheks õppeaastaks“) mittesõjaliste õppeainete õpetamiseks mere- ja õhuväe koolides, instituutides ja asutustes, ilma et oleks ette nähtud objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste ametisse nimetamiste uuendamist (mis on sõnaselgelt ette nähtud ministri dekreedi artiklis 4, nähes teist korda ametisse nimetamise korral ette töötasu vähendamise), tähtajaliste lepingute maksimaalset kogukestust ja uuendamiste maksimaalset arvu ning sätestamata selliste õpetajate võimalust saada hüvitist mis tahes kahju eest, mis on tekkinud sellise pikendamise tõttu, kuna puudub ka selliste koolide õpetajate nimekiri, millega nad saaksid tutvuda?

Kas 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ lisatud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkuleppe kohta tähtajalise töö kohta klausli 5 lõike 1 tähenduses on mere- ja õhuväe instituutide, koolide ja asutuste süsteemi korralduslikud nõuded objektiivsed alused, mis võivad viia liidu õigusega kooskõlla sellised õigusnormid nagu eespool viidatud Itaalia õigusnormid, mis ei näe nende sõjaväeõppeasutuste, -koolide ja -asutuste koosseisuväliste töötajate ametisse nimetamiste puhul ette tähtajalise töö kasutamise tingimusi vastavalt direktiivile 1999/70/EÜ ja sellele lisatud raamkokkuleppele ega näe ette õigust kahju hüvitamisele?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(2) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/12

Polskie sieci elektroenergetyczne S.A., RTE Réseau de transport d’électricité, Svenska kraftnät, TenneT TSO BV 30. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine laiendatud koda) 15. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-606/20: Austrian Power Grid and Others versus ACER

(Kohtuasi C-281/23 P)

(2023/C 261/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Polskie sieci elektroenergetyczne S.A., RTE Réseau de transport d’électricité, Svenska kraftnät, TenneT TSO BV (esindajad: avocat M. Levitt, solicitors B. Byrne ja D. Jubrail)

Teine menetlusosaline: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada edasikaevatud kohtuotsus kas tervikuna või osaliselt;

—	tühistada kas tervikuna või osaliselt ACERi apellatsiooninõukogu 16. juuli 2020. aasta otsus juhtumis A-001-2020 (konsolideeritud) (edaspidi „apellatsiooninõukogu otsus“); ning

—	mõista apellandi kohtukulud apellatsioonimenetluses ja Üldkohtus toimunud menetluses välja ACERilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad apellatsioonkaebuse põhjenduseks kaks väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et apellatsiooninõukogu ei olnud rikkunud oma kohustust täielikult läbi vaadata ACERi 24. jaanuari 2020. aasta otsus 02/2020, sageduse taastamise reservidest automaatse käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamise kohta. Apellatsiooninõukogu otsuse vastuvõtmise ajal käsitas apellatsiooninõukogu oma ülesandeid nii, et tal ei ole volitust keerulisi tehnilisi küsimusi täies ulatuses läbi vaadata. See arusaam, mis on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, kajastus apellatsiooninõukogu otsuse sõnastuses sõnaselgelt. Üldkohus ei võinud apellatsiooninõukogu sõnaselget sõnastust teisiti tõlgendada, et jõuda – otsuse sõnastusega otseselt vastuollu minnes – järeldusele, et apellatsiooninõukogu oli otsuse täies ulatuses läbi vaadanud.

Teine väide, et Üldkohus kohaldas vääralt komisjoni 23. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (1), artikleid 21 ja 37, kui ta andis hinnangu keskkonna toimimiseks „vajalike“ funktsioonide õiguslikule alusele artikli 21 kohaselt. Apellandid väidavad, et Üldkohus rikkus konkreetselt kaht õigusnormi. Esiteks leidis Üldkohus, vastuolus komisjoni määruse 2017/2195 terminoloogia ja struktuuriga, vääralt, et võimsuse haldamine piirkonnaülese ülekandevõimsuse arvutamise teel on keskkonna toimimiseks vajalik funktsioon artikli 21 kohaselt, sest artikli 37 kohaselt peavad põhivõrguettevõtjad piirkonnaülest ülekandevõimsust pidevalt ajakohastama. Teiseks ei järginud Üldkohus eristust põhivõrguettevõtjatel artikli 21 alusel keskkonna „vajalike“ funktsioonide täitmisel olevate õiguslike kohustuste ja (samas sättes sisalduvate) õiguste vahel pakkuda välja keskkonna uusi funktsioone.

(1) ELT 2017 L 312, lk 6.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/13

Polskie sieci elektroenergetyczne S.A., RTE Réseau de transport d’électricité, Svenska kraftnät, TenneT TSO BV 30. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud kooseisus) 15. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-607/20: Austrian Power Grid jt versus ACER

(Kohtuasi C-282/23 P)

(2023/C 261/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Polskie sieci elektroenergetyczne S.A., RTE Réseau de transport d’électricité, Svenska kraftnät, TenneT TSO BV (esindajad: avocat M. Levitt, solicitors B. Byrne ja D. Jubrail)

Teine menetlusosaline: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada edasikaevatud kohtuotsus kas tervikuna või osaliselt;

—	tühistada kas tervikuna või osaliselt ACERi apellatsiooninõukogu 16. juuli 2020. aasta otsus juhtumis A-002-2020 (konsolideeritud) (edaspidi „apellatsiooninõukogu otsus“); ning

—	mõista apellandi kohtukulud apellatsioonimenetluses ja Üldkohtus toimunud menetluses välja ACERilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad apellatsioonkaebuse põhjenduseks kaks väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et apellatsiooninõukogu ei olnud rikkunud oma kohustust täielikult läbi vaadata ACERi 24. jaanuari 2020. aasta otsus 03/2020, sageduse taastamise reservidest käsitsi käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamise kohta. Apellatsiooninõukogu otsuse vastuvõtmise ajal käsitas apellatsiooninõukogu oma ülesandeid nii, et tal ei ole volitust keerulisi tehnilisi küsimusi täies ulatuses läbi vaadata. See arusaam, mis on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, kajastus apellatsiooninõukogu otsuse sõnastuses sõnaselgelt. Üldkohus ei võinud apellatsiooninõukogu sõnaselget sõnastust teisiti tõlgendada, et jõuda – otsuse sõnastusega otseselt vastuollu minnes – järeldusele, et apellatsiooninõukogu oli otsuse täies ulatuses läbi vaadanud.

Teine väide, et Üldkohus kohaldas vääralt komisjoni 23. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (1), artikleid 20 ja 37, kui ta andis hinnangu keskkonna toimimiseks „vajalike“ funktsioonide õiguslikule alusele artikli 20 kohaselt. Apellandid väidavad, et Üldkohus rikkus konkreetselt kaht õigusnormi. Esiteks leidis Üldkohus, vastuolus komisjoni määruse 2017/2195 terminoloogia ja struktuuriga, vääralt, et võimsuse haldamine piirkonnaülese ülekandevõimsuse arvutamise teel on keskkonna toimimiseks vajalik funktsioon artikli 20 kohaselt, sest artikli 37 kohaselt peavad põhivõrguettevõtjad piirkonnaülest ülekandevõimsust pidevalt ajakohastama. Teiseks ei järginud Üldkohus eristust põhivõrguettevõtjatel artikli 20 alusel keskkonna „vajalike“ funktsioonide täitmisel olevate õiguslike kohustuste ja (samas sättes sisalduvate) õiguste vahel pakkuda välja keskkonna uusi funktsioone.

(1) ELT 2017 L 312, lk 6.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Stuttgart (Saksamaa) 3. mail 2023 – HE versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-288/23, El Baheer (1))

(2023/C 261/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: HE

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland

Eelotsuse küsimused

Kas juhul, kui liikmesriik ei või kasutada direktiivi 2013/32 (2) artikli 33 lõike 2 punktiga a antud õigust jätta rahvusvahelise kaitse taotlus, arvestades pagulasseisundi andmist teises liikmesriigis, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna selles liikmesriigis valitseva olukorra tõttu esineb suur oht, et taotlejale saab osaks ebainimlik või alandav kohtlemine põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses, tuleb määruse (EÜ) nr 604/2013 (3) artikli 3 lõike 1 teist lauset, direktiivi 2011/95/EL (4) artikli 4 lõike 1 teist lauset ja artiklit 13 ning direktiivi 2013/32/EL artikli 10 lõikeid 2 ja 3, artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a tõlgendada nii, et juba antud pagulasseisund ei luba liikmesriigil vaadata talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi nii, et läbivaatamise tulemus ei ole ette kindlaks määratud, ja kohustab liikmesriiki andma taotlejale pagulasseisund, ilma et ta hindaks kõnealuse kaitse materiaalõiguslike tingimuste täidetust?

Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse nii, et teises liikmesriigis juba antud pagulasseisund ei ole liikmesriigile siduv ja liikmesriik peab talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama nii, et läbivaatamise tulemus ei ole ette kindlaks määratud:

Kas pagulasseisundi andnud liikmesriigis valitsev olukord, mille tõttu võib taotlejale osaks saada ebainimlik või alandav kohtlemine põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses, ei luba esitada taotlejale direktiivi 2008/115/EÜ (5) artikli 6 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud nõuet suunduda viivitamatult talle pagulasseisundi andnud liikmesriigi territooriumile, mille tagajärjel võib liikmesriik, ilma et ta oleks eelnevalt esitanud taotlejale direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud nõuet, teha taotleja suhtes vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 teisele lausele koostoimes lõikega 1 päritoluriiki tagasipöördumist ette nägeva tagasisaatmisotsuse?

Kas seejuures tuleb pagulasseisundi andnud liikmesriigis valitsevat olukorda arvesse võtta eraldi, seega kas tuleb kohaldada samasugust kriteeriumi nagu direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti a alusel tehtava otsuse puhul, või võib arvesse võtta ka seda, et liikmesriik, olles taotluse läbi vaadanud nii, et läbivaatamise tulemus ei ole ette kindlaks määratud, ei anna taotlejale kaitse saaja seisundit ja seega on taotlejal võimalik valida, kas pöörduda tagasi teise liikmesriiki, kes andis talle pagulasseisundi, või oma päritoluriiki?

Kui teisele küsimusele vastatakse nii, et taotlejale tuleb esitada direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud nõue suunduda viivitamatult talle pagulasseisundi andnud liikmesriigi territooriumile:

Kas taotlejale direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud nõude esitamine suunduda viivitamatult pagulasseisundi andnud liikmesriigi territooriumile ning taotleja suhtes vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 teisele lausele koostoimes lõikega 1 päritoluriiki tagasipöördumist ette nägeva tagasisaatmisotsuse tegemine võivad toimuda üheainsa haldusotsusega?

Kui teisele küsimusele vastatakse nii, et taotlejale ei tule esitada direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud nõuet suunduda viivitamatult pagulasseisundi andnud liikmesriigi territooriumile:

Kas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte (põhiõiguste harta artikkel 18, artikli 19 lõige 2, direktiivi 2008/115/EÜ artikkel 5, direktiivi 2011/95/EL artikli 21 lõige 1) välistab taotleja suhtes päritoluriiki tagasipöördumist ette nägeva tagasisaatmisotsuse tegemise vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 teisele lausele koostoimes lõikega 1, kui taotlejale on teises liikmesriigis antud pagulasseisund, kuid liikmesriik, kus taotleja praegu viibib ja kus ta on esitanud varjupaigataotluse, olles taotluse läbi vaadanud nii, et läbivaatamise tulemus ei ole ette kindlaks määratud, jõuab siiski järeldusele, et taotlejale ei tule kaitse saaja seisundit anda?

Kui neljandale küsimusele tuleb vastata nii, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte välistab tagasisaatmisotsuse tegemise:

Kas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet (põhiõiguste harta artikkel 18, artikli 19 lõige 2, direktiivi 2008/115/EÜ artikkel 5, direktiivi 2011/95/EL artikli 21 lõige 1) tuleb hinnata juba tagasisaatmisotsuse tegemisel vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 teisele lausele koostoimes lõikega 1, mille tagajärjel ei saa tagasisaatmisotsust teha, või on tagasisaatmisotsuse tegemine vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 2 teisele lausele koostoimes lõikega 1 kohustuslik ning pärast selle tegemist tuleb väljasaatmine direktiivi 2008/115/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a alusel edasi lükata?

(1) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT 2013, L 180, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 17. mail 2023 – G GmbH versus Hauptzollamt H

(Kohtuasi C-307/23, G GmbH)

(2023/C 261/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja kassaator: G GmbH

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Hauptzollamt H

Eelotsuse küsimus

Kas kulud, mis tekivad seoses etikettide trükinäidiste valmistamisega liidu tolliterritooriumil, tuleb tolliseadustiku (1) artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkti ii või tolliseadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunkti iv alusel lisada tehinguväärtusele, kui liidu tolliterritooriumil asutatud ostja teeb trükinäidised kolmandas riigis asuvatele tarnijatele elektroonilises vormis tasuta kättesaadavaks?

(1) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/16

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 23. mai 2023. aasta määrus (Judecătoria Bistriţa eelotsusetaotlus – Rumeenia) – LO versus Ministerul Public – Parchetul de pe lângă Judecătoria Bistriţa, RS, TU ja VW

(Kohtuasi C-56/23 (1), Riaman (2))

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 - Nõue esitada põhikohtuasja faktiline taust - Piisavate täpsustuste puudumine - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2023/C 261/23)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Bistriţa

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: LO

Menetluses osales: Ministerul Public – Parchetul de pe lângă Judecătoria Bistriţa, RS, TU ja VW

Resolutsioon

Judecătoria Bistriţa (Bistriţa esimese astme kohus, Rumeenia) 7. detsembri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) Saabumise kuupäev: 3.2.2023.

(2) Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/16

24. mail 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-318/23)

(2023/C 261/24)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Ondrůšek, M. Escobar Gómez, U. Babovič ja A. Kraner)

Kostja: Sloveenia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et kuna Sloveenia Vabariik ei ole võtnud kõiki meetmeid, mis on vajalikud Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks kohtuasjas C-140/14, komisjon vs. Sloveenia, osas, mis puudutab maatükki nr 115/1 Teharje omavalitsusüksuses (Bukovžlak), siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad ELTL artikli 260 lõikest 1;

—	mõista Sloveenia Vabariigilt komisjoni kasuks välja karistusmakse 4 500 eurot iga päeva eest alates kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas asjas kuni kuupäevani, mil Sloveenia Vabariik täidab kohtuotsuse C-140/14 osas, mis puudutab maatükki nr 115/1 Teharje omavalitsusüksuses (Bukovžlak);

—

mõista Sloveenia Vabariigilt komisjoni kasuks välja põhisumma 500 eurot päevas, mis korrutatakse päevade arvuga, mis jäävad ajavahemikku alates kohtuotsuse C-140/14 kuulutamisest kuni kuupäevani – kumb kahest allpool nimetatud kuupäevast enne saabub –, mil Sloveenia Vabariik täidab kohtuotsuse C-140/14 osas, mis puudutab maatükki nr 115/1 Teharje omavalitsusüksuses (Bukovžlak), või mil kuulutatakse kohtuotsus käesolevas asjas, kusjuures minimaalne põhisumma, mis palutakse välja mõista, on 280 000 eurot;

—	jätta Sloveenia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Kohus tuvastas kohtuasjas C-140/14, et prügi ladestamine Teharje omavalitsusüksuses (Bukovžlak) asuvale maatükile nr 1/115 on õigusvastane ja et Sloveenia Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (1) artiklist 13 ja artikli 36 lõikest 1 ning artikli 5 lõike 3 punktist e ja artiklist 6 koostoimes nõukogu otsusega 2003/33/EÜ (2), artiklitest 7–9, 11 ja 12 ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (3) I–III lisast, kuna nimetatud liikmesriik võimaldas algselt ladestada nimetatud kohas loata jäätmeid ega võtnud seejärel ühtki meedet nende kõrvaldamiseks.

Sloveenia Vabariik teatas Euroopa Komisjonile erimeetmetest, mille eesmärk oli valida jäätmete kõrvaldamiseks sobiv meetod ja teha tööd, millega täidetakse kohtuotsus C-140/14 osas, mis puudutab maatükki nr 115/1 Teharje omavalitsusüksuses (Bukovžlak). Sellega seoses saatis Sloveenia Vabariik Euroopa Komisjonile tegevuskava, mille kohaselt viiakse saneerimine lõpule vahemikus 2020. aasta esimesest poolaastast kuni 3. novembrini 2021.

Kuna tegevuskavaga määratud tähtaegu ei järgitud, saatis Euroopa Komisjon Sloveenia Vabariigile 8. juunil 2018 ametliku kirja. Vastuseks ametlikule kirjale kinnitas Sloveenia Vabariik komisjonile sõnaselgelt, et saneerimistööd tehakse tegevuskavaga algselt määratud tähtajaks, kuid tegelikult neid ei tehtud. Ebaseaduslik prügila, mis on loodud ja säilinud kehtivaid liidu õigusakte rikkudes, on jätkuvalt kasutusel, hoolimata Euroopa Kohtu otsusest, millega niisugune faktiline olukord on tuvastatud, ning see tähendab ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Seepärast otsustas Euroopa Komisjon esitada ELTL artikli 260 lõikel 2 põhineva hagi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3).

(2) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, lk 27; ELT eriväljaanne 15/07, lk 314).

(3) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT 1999, L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/17

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – Austrian Airlines AG versus TW

(Kohtuasi C-49/22 (1), Austrian Airlines (koduriiki tagasitoomise lend))

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Artikli 5 lõike 1 punkt a - Lennu tühistamine - Artikli 8 lõige 1 - Abistamiskohustus - Mõiste „teekonna muutmine“ - Lennureisijatele hüvitise maksmine lennu tühistamise korral - COVID-19 pandeemia - Liikmesriigi konsulaarülesannete täitmise raames korraldatud koduriiki tagasitoomise lend - Lend, mida teostas sama tegutsev lennuettevõtja ja mis toimus samal ajal kui tühistatud lend - Reisija tasuda jääv kulu, mis ületab selle lennu netokulu)

(2023/C 261/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Kostja ja apellant: Austrian Airlines AG

Hageja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: TW

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

koduriiki tagasitoomise lend, mille on liikmesriik konsulaarabi raames korraldanud pärast lennureisi tühistamist, ei kujuta endast sellist „võrreldavatel reisitingimustel toimuvat teekonna muutmist“ määruse artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, mida tegutsev lennuettevõtja peab pakkuma reisijale, kelle lend on tühistatud.

Määruse nr 261/2004 artikli 8 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

reisijal, kes pidi pärast oma tagasilennu tühistamist ennast ise registreerima liikmesriigi poolt konsulaarabi raames korraldatud koduriiki tagasitoomise lennule ja maksma riigile sellega seotud kulude katmiseks kohustuslikus korras tasu, ei ole selle määruse alusel õigust saada nende kulude eest hüvitist tegutsevalt lennuettevõtjalt.

Seevastu võib sama reisija tugineda liikmesriigi kohtus sellele, et tegutsev lennuettevõtja ei ole täitnud esiteks oma kohustust maksta tagasi kogu pileti ostuhind reisi osa või osade eest, mis on ära jäänud või millest ei ole reisija esialgse reisikava jaoks enam kasu, ning teiseks selle määruse artikli 8 lõikest 1 tulenevat abistamiskohustust, sealhulgas teavitamiskohustust, et saada sellelt tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist. See hüvitis peab siiski piirduma summaga, mis on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vajalik, asjakohane ja mõistlik, et korvata tegutseva lennuettevõtja tegematajätmisi.

(1) ELT C 191, 10.5.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/18

Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Cataluña eelotsusetaotlus – Hispaania) – Prestige and Limousine, SL versus Área Metropolitana de Barcelona, Asociación Nacional del Taxi (Antaxi), Asociación Profesional Elite Taxi, Sindicat del Taxi de Catalunya (STAC), Tapoca VTC1 SL, Agrupació Taxis Companys

(Kohtuasi C-50/21 (1), Prestige and Limousine)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artikkel 49 - ELTL artikli 107 lõige 1 - Juhiga üürisõidukiteenus - Loa andmise süsteem, mille kohaselt kogu riigi territooriumil linnasiseste ja linnadevaheliste transporditeenuste osutamise loale lisaks nõutakse teist tegevusluba linnastus linnasiseste transporditeenuste osutamiseks - Juhiga üürisõidukiteenuste osutamise lubade arvu piiramine ühega iga 30 taksoteenuste loa kohta)

(2023/C 261/26)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Cataluña

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Prestige and Limousine, SL

Vastustajad: Área Metropolitana de Barcelona, Asociación Nacional del Taxi (Antaxi), Asociación Profesional Elite Taxi, Sindicat del Taxi de Catalunya (STAC), Tapoca VTC1 SL, Agrupació Taxis Companys

Resolutsioon

ELTL artikli 107 lõikega 1 ei ole vastuolus linnastus kohaldatav regulatsioon, millega on esiteks ette nähtud, et selles linnastus nõutakse juhiga üürisõidukiteenuste osutamiseks spetsiaalset tegevusluba lisaks riigisisesele loale, mida nõutakse linnasiseste ja linnadevaheliste juhiga üürisõidukiteenuste osutamiseks, ja teiseks, et juhiga üürisõidukiteenuste lubade arv on piiratud ühega iga selles linnastus väljastatud 30 taksoteenuste loa kohta, kuna need meetmed ei hõlma riigi ressursside kasutamist selle sätte tähenduses.

ELTL artikliga 49 ei ole vastuolus linnastus kohaldatav regulatsioon, millega on ette nähtud, et selles linnastus nõutakse juhiga üürisõidukiteenuste osutamiseks spetsiaalset tegevusluba lisaks riigisisesele loale, mida nõutakse linnasiseste ja linnadevaheliste juhiga üürisõidukiteenuste osutamiseks, kui see spetsiaalne luba põhineb objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja ette teada olevatel kriteeriumidel, mis välistavad igasuguse meelevaldsuse ja mis ei korda kontrolle, mida on juba riigisisese loamenetluse raames tehtud, vaid mis vastavad selle linnastu erilistele vajadustele.

ELTL artikliga 49 on vastuolus linnastus kohaldatav regulatsioon, millega juhiga üürisõidukiteenuste lubade arv on piiratud ühega iga selles linnastus väljastatud 30 taksoteenuste loa kohta, kui ei ole tõendatud, et see meede on sobiv selleks, et tagada ühtselt ja süstemaatiliselt transpordi, liikluse ja avaliku ruumi hea haldamise eesmärkide saavutamine ja keskkonnakaitse, ega seda, et see meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(1) ELT C 228,14.6.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/19

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – E. versus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej we Wrocławiu

(Kohtuasi C-322/22 (1), Dyrektor Izby Administracji Skarbowej we Wrocławiu)

(Eelotsusetaotlus - Lojaalse koostöö põhimõte - Tõhususe põhimõte - Maks, mille liikmesriik on sisse nõudnud liidu õigust rikkudes - Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest tuvastatud rikkumine - Õigus saada enammakstud summalt intressi - Liikmesriigi õigusnormid, mis piiravad intressi saamise õigust ajavahemikuga, mis kestab kuni 30. päevani pärast Euroopa Kohtu otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas)

(2023/C 261/27)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: E.

Vastustaja: Dyrektor Izby Administracji Skarbowej we Wrocławiu

Menetluses osales: Rzecznik Małych i Średnich Przedsiębiorców

Resolutsioon

Tõhususe põhimõtet koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis – juhul, kui enammakstud maksusumma tagastamise taotlus esitatakse rohkem kui 30 päeva pärast Euroopa Liidu Teatajas niisuguse Euroopa Kohtu otsuse avaldamist, milles tuvastatakse, et kõnealune maksustamine on liidu õigusega vastuolus – piiravad enammakselt asjaomasele maksukohustuslasele tasumisele kuuluva intressi arvestamist 30 päevaga pärast avaldamist või isegi välistavad üleüldse intressi juhul, kui maksukohustuslasel tekkis enammakse pärast nimetatud 30 päeva möödumist.

(1) ELT C 359, 19.9.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/20

Euroopa Kohtu (teine koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Conseil d’État eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir), Consommation, logement et cadre de vie (CLCV) versus Premier ministre, Ministre de l’Économie, des Finances et de la Relance

(Kohtuasi C-407/21 (1), UFC – Que choisir ja CLCV)

(Eelotsusetaotlus - Pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused - Direktiiv (EL) 2015/2302 - Artikli 12 lõiked 2–4 - Pakettreisilepingu lõpetamine - Vältimatud ja erakorralised asjaolud - COVID-19 pandeemia - Asjaomase reisija pakettreisi eest tehtud maksete tagasimaksmine - Tagasimaksmine rahasummana või samaväärse hüvitisena võlatunnistuse (vautšeri) vormis - Kohustus teha reisijale tagasimaksed hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist - Ajutine erand sellest kohustusest - Riigisisese õiguse kohaselt tehtud otsuse, millega tühistatakse nimetatud kohustusega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid, tagajärgede muutmine ajas)

(2023/C 261/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir), Consommation, logement et cadre de vie (CLCV)

Vastustajad: Premier ministre, Ministre de l’Économie, des Finances et de la Relance

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 90/314/EMÜ, artikli 12 lõikeid 2 ja 3

tuleb tõlgendada nii, et

kui pakettreisilepingu lõpetamise järel on selle pakettreisi korraldaja selle sätte alusel kohustatud maksma asjaomasele reisijale tagasi kõik pakettreisi eest tehtud maksed, siis tähendab niisugune tagasimaksmine üksnes nende maksete tagastamist rahasummana.

Direktiivi 2015/2302 artikli 12 lõikeid 2–4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt seoses üleilmse tervisekriisi puhkemisega, mis takistab pakettreisilepingute täitmist, vabastatakse pakettreiside korraldajad ajutiselt kohustusest maksta hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist asjaomastele reisijatele tagasi kõik lõpetatud lepingu alusel tehtud maksed, sealhulgas juhul, kui niisuguste õigusnormide eesmärk on vältida seda, et eeldatavate tagasimaksetaotluste suure arvu tõttu mõjutataks reisikorraldajate maksevõimet nii, et see seaks ohtu nende püsimajäämise, ning säilitada seeläbi asjaomase sektori elujõulisus.

Liidu õigust ja eelkõige ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõtet

tuleb tõlgendada nii, et

see ei võimalda liikmesriigi kohtul, kes lahendab hagi direktiivi 2015/2302 artikli 12 lõigetega 2–4 vastuolus olevate riigisiseste õigusnormide tühistamise nõudes, muuta oma otsuse, millega nimetatud riigisisesed õigusnormid tühistatakse, tagajärgede ajalist kehtivust.

(1) ELT C 357, 6.9.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/21

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 8. juuni 2023. aasta otsus – Euroopa Liidu Nõukogu versus Laurent Pech, Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-408/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Dokumentidega tutvumine - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Artikli 4 lõike 2 teine taane - Õigusnõustamise kaitse - Artikli 4 lõike 3 esimene lõik - Otsustamisprotsessi kaitse - Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistuse arvamusega täies ulatuses tutvumise õiguse andmisest keeldumine)

(2023/C 261/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. de Gregorio Merino, E. Dumitriu-Segnana, K. Pavlaki ja E. Rebasti)

Teised menetlusosalised: Laurent Pech (esindajad: avocat G. Andraos, advocaat O. Brouwer, advokat M. Hall ja advocaat B. A. R. T. Verheijen, hiljem advocaten G. Andraos, O. Brouwer, T. C. van Helfteren ja advokat M. Hall), Rootsi Kuningriik (esindajad: O. Simonsson, H. Eklinder, J. Lundberg, C. Meyer-Seitz, A. M. Runeskjöld, M. Salborn Hodgson, R. Shahsavan Eriksson ja H. Shev, hiljem O. Simonsson, H. Eklinder, C. Meyer-Seitz, A. M. Runeskjöld, M. Salborn Hodgson, R. Shahsavan Eriksson ja H. Shev)

Apellandi toetuseks menetlusse astujad: Prantsuse Vabariik (esindajad: A.-L. Desjonquères, A.-C. Drouant ja M. E. Leclerc, hiljem A.-L. Desjonquères ja M. E. Leclerc), Euroopa Komisjon (esindajad: C. Ehrbar ja M. P. Stancanelli)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Laurent Pechi kohtukulud.

3.	Jätta Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 51, 31.1.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/22

Euroopa Kohtu (kuues koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasjad VB (C-430/22), VB (C-468/22) süüdistuses

(Liidetud kohtuasjad C-430/22 ja C-468/22 (1), VB (tagaselja süüdi mõistetud isiku teavitamine) jt)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Direktiiv (EL) 2016/343 - Artikli 8 lõige 4 - Õigus viibida kohtulikul arutelul - Tagaseljamenetlus - Menetluse uuendamine - Tagaselja süüdi mõistetud isiku teavitamine tema õigusest taotleda menetluse uuendamist)

(2023/C 261/30)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja menetluse pool

VB (C-430/22), VB (C-468/22)

Menetluses osales: Spetsializirana prokuratura

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artikli 8 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta tagaselja tehtud süüdimõistva kohtuotsuse korral liikmesriigi kohut juhul, kui direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, viitama süüdimõistvas kohtuotsuses sõnaselgelt õigusele taotleda uut kohtulikku arutelu.

(1) ELT C 408, 24.10.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/22

Euroopa Kohtu (viies koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Tribunalul Olti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – OZ versus Lyoness Europe AG

(Kohtuasi C-455/21 (1), Lyoness Europe)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Artikli 2 punkt b - Mõiste „tarbija“ - Leping, mis käsitleb liitumist püsikliendisüsteemiga, mis võimaldab saada teatavaid rahalisi eeliseid kaupade ostmisel ja teenuste osutamisel kolmandast isikust ettevõtjatelt)

(2023/C 261/31)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Olt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: OZ

Kostja: Lyoness Europe AG

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „tarbija“ alla selle sätte tähenduses kuulub füüsiline isik, kes on sõlminud lepingu äriühingu rakendatava sellise süsteemiga liitumiseks, mis muu hulgas võimaldab saada teatavaid rahalisi soodustusi, kui see füüsiline isik või teised selles süsteemis osalevad isikud ostavad tema soovitusel selle äriühingu äripartneritelt kaupu ja teenuseid, kui see füüsiline isik tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega.

(1) ELT C 452, 8.11.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/23

Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Fastweb SpA, Tim SpA, Vodafone Italia SpA, Wind Tre SpA versus Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni

(Kohtuasi C-468/20 (1), Fastweb jt (arveldusperiood))

(Eelotsusetaotlus - Elektroonilise side võrgud ja teenused - Direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ - ELTL artikkel 49 - Asutamisvabadus - ELTL artikkel 56 - Teenuste osutamise vabadus - Riigisisesed õigusnormid, millega antakse riigi reguleerivale asutusele õigus kehtestada telefoniteenuse operaatoritele pakettide minimaalne pikendamise periood ja minimaalne arveldusperiood - Tarbijakaitse - Proportsionaalsuse põhimõte - Võrdse kohtlemise põhimõte)

(2023/C 261/32)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Fastweb SpA, Tim SpA, Vodafone Italia SpA, Wind Tre SpA

Vastustaja: Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni

menetluses osalesid: Telecom Italia SpA, Vodafone Italia SpA, Associazione Movimento Consumatori, U.Di.Con – Unione per la Difesa dei Consumatori, Wind Tre SpA, Assotelecomunicazioni (Asstel), Eolo SpA, Coordinamento delle associazioni per la tutela dell’ambiente e dei diritti degli utenti e consumatori (Codacons), Associazione degli utenti per i diritti telefonici – A.U.S. TEL ONLUS, Altroconsumo, Federconsumatori

Resolutsioon

ELTL artikleid 49 ja 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku, lõike 2 punkti a, lõike 4 punkte b ja d ning lõike 5 punkti b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, artikleid 20–22 koostoimes proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega

tuleb tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad riigi reguleerivale asutusele õiguse võtta vastu otsus, millega kehtestatakse ühelt poolt mobiiltelefoniteenuste operaatoritele kohustus kasutada vähemalt neljanädalast pakettide pikendamise ja arveldusperioodi ning teiselt poolt lauatelefoniteenuste ja nendega seotud teenuste operaatoritele ühe või mitme kuu pikkust pakettide pikendamise ja arveldusperioodi, tingimusel et need kaks teenuse liiki on asjaomaste riigisiseste õigusnormide eset ja eesmärki arvestades erinevas olukorras.

(1) ELT C 257, 4.7.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/24

Euroopa Kohtu (teine koda) 8. juuni 2023. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-540/21) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused - Direktiiv (EL) 2015/2302 - Artikli 12 lõiked 2–4 - Pakettreisilepingu lõpetamine - Vältimatud ja erakorralised asjaolud - COVID-19 pandeemia - Asjaomase reisija pakettreisi eest tehtud maksete tagasimaksmine - Tagasimaksmine rahasummana või asenduspakettreisina - Kohustus teha reisijale tagasimaksed hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates - Ajutine erand sellest kohustusest)

(2023/C 261/33)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal, I. Rubene ja A. Tokár)

Kostja: Slovaki Vabariik (esindaja: B. Ricziová)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Taani Kuningriik (esindajad: V. Pasternak Jørgensen ja M. Søndahl Wolff, hiljem M. Søndahl Wolff)

Resolutsioon

Kuna Slovaki Vabariik lisas 20. mai 2020. aasta seaduse nr 136/2020 (muudetud) (zákon č. 136/2020 Z. z.) vastuvõtmisega 15. mai 2018. aasta seadusesse nr 170/2018 (muudetud), mis käsitleb pakettreise, seotud turismiteenuseid ja teatavaid turismitegevusele kohaldatavaid tingimusi ning millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid seadusi (zákon č. 170/2018 Z. z. o zájazdoch, spojených službách cestovného ruchu, niektorých podmienkach podnikania v cestovnom ruchu a o zmene a doplnení niektorých zákonov), § -i 33a, siis on Slovaki Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, artikli 12 lõikest 2, lõike 3 punktist b ja lõikest 4 koostoimes direktiivi 2015/2302 artikliga 4.

2.	Mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

(1) ELT C 431, 25.10.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/24

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio eelotsusetaotlus – Itaalia) – Azienda Nazionale Autonoma Strade SpA (ANAS) versus Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

(Kohtuasi C-545/21 (1), ANAS)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu struktuurifondid - Määrus (EÜ) nr 1083/2006 - Artikli 2 punkt 7 - Mõiste „eeskirjade eiramine“ - Artikli 98 lõiked 1 ja 2 - Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid seoses avastatud eeskirjade eiramisega - Kohaldatavad kriteeriumid - Direktiiv 2004/18/EÜ - Artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punkt d - Mõiste „raske ametialane eksimus“)

(2023/C 261/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Azienda Nazionale Autonoma Strade SpA (ANAS)

Vastustaja: Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

Resolutsioon

Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artikli 2 punkti 7

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „eeskirjade eiramine“ selle sätte tähenduses hõlmab tegevust, mida võib kvalifitseerida „korruptiivseteks tegudeks“ riigihankemenetluses, mille ese on Euroopa Liidu struktuurifondist kaasrahastatavate tööde tegemine, ning mille suhtes on algatatud haldus- või kohtumenetlus, sealhulgas juhul, kui ei ole tõendatud, et selline tegevus mõjutas reaalselt pakkuja valimise menetlust, ja kui tegelikku kahju liidu eelarvele ei ole tuvastatud.

Määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõikeid 1 ja 2

tuleb tõlgendada nii, et

„eeskirjade eiramise korral“, nagu see on määratletud selle määruse artikli 2 punktis 7, on liikmesriigid kohustatud kohaldatava finantskorrektsiooni kindlaksmääramiseks läbi viima hindamise üksikjuhtude kaupa, arvestades eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet ning võttes eelkõige arvesse tuvastatud eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning selle finantsmõju asjaomasele fondile.

(1) ELT C 452, 8.11.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/25

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – BNP Paribas SA versus TR

(Kohtuasi C-567/21 (1), BNP Paribas)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Artiklid 33 ja 36 - Liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine - Teise liikmesriigi kohtus sellele eelküsimusena tuginemine - Selle otsuse tagajärjed liikmesriigis, kus otsus tehti - Taotluse saanud liikmesriigis pärast nimetatud otsust esitatud hagi vastuvõetavus - Riigisisesed menetlusnormid, mis näevad ette nõuete koondamise ühte menetlusse)

(2023/C 261/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: BNP Paribas SA

Vastustaja: TR

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 33 koostoimes selle määruse artikliga 36

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus, kui päritoluliikmesriigis tehtud töölepingut puudutava kohtuotsuse tunnustamine taotluse saanud liikmesriigis toob kaasa selle, et taotluse saanud liikmesriigi kohtule esitatud nõuded on vastuvõetamatud põhjusel, et päritoluliikmesriigi õiguses on ette nähtud menetlusnorm selle kohta, et ühte menetlusse tuleb koondada kõik sellest töölepingust tulenevad nõuded, olenemata taotluse saanud liikmesriigi menetlusnormidest, mida kohaldatakse pärast selle kohtuotsuse tunnustamist.

(1) ELT C 471, 22.11.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/26

Euroopa Kohtu (viies koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie eelotsusetaotlus – Poola) – I.S., K.S. versus YYY. S.A.

(Kohtuasi C-570/21 (1), YYY. (tarbija mõiste))

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Kahesuguse eesmärgiga leping - Artikli 2 punkt b - Mõiste „tarbija“ - Kriteeriumid)

(2023/C 261/36)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: I.S., K.S.

Kostja: YYY. S.A.

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

isik, kes on sõlminud krediidilepingu, mis on mõeldud kasutamiseks osaliselt seoses tema majandus- või kutsetegevusega ja osaliselt väljaspool seda tegevust, koos teise laenuvõtjaga, kes ei ole tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuse raames, kuulub selle sätte tähenduses mõiste „tarbija“ alla, kui majandus- või kutsetegevuse eesmärk on piiratud niivõrd, et see ei ole kõnealuse lepingu üldises kontekstis domineeriv.

Direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

selleks, et määrata kindlaks, kas isik kuulub mõiste „tarbija“ alla selle sätte tähenduses ja eelkõige, kas selle isiku poolt sõlmitud krediidilepingu majandus- või kutsetegevuse eesmärk on nii piiratud, et see ei ole selle lepingu üldises kontekstis domineeriv, peab liikmesriigi kohus võtma arvesse kõiki selle lepinguga seotud asjakohaseid – nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid – asjaolusid, nagu muu hulgas laenatud kapitali kasutamise jaotumine majandus- või kutsetegevuse ja sellest väljapoole jääva tegevuse vahel, ning kui laenuvõtjaid on mitu, siis asjaolu, et ainult üks neist tegutseb majandus- või kutsetegevuse eesmärgil või et laenuandja on seadnud tarbimisotstarbelise krediidi andmise tingimuseks selle, et osa laenusummast kasutatakse majandus- või kutsetegevusega seotud võlgade tagasimaksmiseks.

(1) ELT C 24, 17.1.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/27

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – NN versus Regione Lombardia

(Kohtuasi C-636/21 (1), Regione Lombardia (loomahaigustega seotud turutoetusmeetmed))

(Eelotsusetaotlus - Põllumajandus - Ühine turukorraldus - Määrus (EL) nr 1308/2013 - Artikkel 220 - Loomahaigustega seotud turutoetusmeetmed - Rakendusmäärus (EL) 2019/1323 - Muna- ja kodulinnulihasektori erakorralised turutoetusmeetmed Itaalias - Riigisisesed õigusnormid - Abi andmise tingimused - Taotluse esitamise kuupäeval kõnealusel turul tegutsevad põllumajandusettevõtjad - Liikmesriikide kaalutlusõigus)

(2023/C 261/37)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja apellant: NN

Vastustaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Regione Lombardia

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, artiklit 220 koostoimes komisjoni 2. augusti 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/1323 muna- ja kodulinnulihasektori erakorraliste turutoetusmeetmete kohta Itaalias

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mida tõlgendatakse ja kohaldatakse nii, et teisena nimetatud määruses ette nähtud toetusmeetmete määramisel tuleb piirduda üksnes põllumajandusettevõtjatega, kes olid abitaotluse esitamise ajal jätkuvalt tegevad kodulinnukasvatussektoris.

(1) ELT C 2, 3.1.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/27

Euroopa Kohtu (viies koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Tribunalul Cluji eelotsusetaotlus – Rumeenia) – SC Zes Zollner Electronic SRL versus Direcţia Regională Vamală Cluj – Biroul Vamal de Frontieră Aeroport Cluj Napoca

(Kohtuasi C-640/21 (1), SC Zes Zollner Electronic)

(Eelotsusemenetlus - Tolliliit - Määrus (EL) nr 952/2013 - Liidu tolliseadustik - Pärast kauba vabastamist avastatud ülemäärane kaubakogus - Artikkel 173 - Tollideklaratsiooni muutmine - Muu kaup peale selle, mille kohta muudetav tollideklaratsioon algul esitati - Artikkel 174 - Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine - Artikkel 42 - Pädeva tolliasutuse määratud sanktsioonid - Delegeeritud määrus (EL) 2015/2446)

(2023/C 261/38)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Cluj

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SC Zes Zollner Electronic SRL

Vastustaja: Direcţia Regională Vamală Cluj – Biroul Vamal de Frontieră Aeroport Cluj Napoca

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikleid 173 ja 174

tuleb tõlgendada nii, et

need ei ole kohaldatavad juhul, kui deklarant tuvastab pärast oma tollideklaratsiooni esitamist ja pärast kauba vabastamist, et tollideklaratsioonis algul märgitud kaubaga võrreldes ülemäärane kaubakogus oleks samuti pidanud olema kõnealuses deklaratsioonis märgitud, kuna

—	ühest küljest ei saa esimesena nimetatud sätte alusel tollideklaratsiooni muutmise taotlust rahuldada, kui selle eesmärk on muuta seda deklaratsiooni nii, et see hõlmaks selles märgitud kaubaga võrreldes ülemäärast kogust, ja

—	teisest küljest ei saa teisena nimetatud sätte alusel tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust rahuldada, kui taotlus on esitatud pärast kauba vabastamist, ilma et see kuuluks Euroopa Komisjoni poolt selle seadustiku artikli 175 alusel kindlaks määratud juhtude hulka.

Määrust nr 952/2013, eelkõige artiklit 42, artikli 139 lõiget 1 ja artikli 158 lõiget 1,

tuleb tõlgendada nii, et

kui deklarant tuvastab pärast kauba vabastamist, et imporditud kauba kogus on suurem, kui on märgitud tema tollideklaratsioonis, on ta kohustatud ülemäärase koguse kohta esitama uue deklaratsiooni. Kui toll peab sellise hilinenud deklaratsiooni puhul kohaldama riigisiseseid õigusnorme, mis näevad ette sanktsioonid vastavalt tolliseadustiku artiklile 42, peab ta võimaliku toime pandud rikkumise õiguslikul kvalifitseerimisel ja vajaduse korral tollialaste õigusaktide rikkumise eest karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtma kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral deklarandi heausksust, et tagada, et need sanktsioonid oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(1) ELT C 64, 7.2.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/28

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 8. juuni 2023. aasta otsus (Sąd Okręgowy w Warszawie eelotsusetaotlus – Poola) – LM versus KP

(Kohtuasi C-654/21 (1), LM (Vastuhagi kehtetuks tunnistamise nõudes)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu kaubamärk - Menetlus liikmesriigi kohtus - Euroopa Liidu kaubamärgi kohtute pädevus - Määrus (EL) 2017/1001 - Artikkel 124 - Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagi - Artikkel 128 - Vastuhagi kehtetuks tunnistamise nõudes - Selle hagi ese - Artikli 129 lõige 3 - Menetlusnormid, mida kohaldataks riigisisese kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul - Menetlusautonoomia põhimõte)

(2023/C 261/39)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: LM

Kostja: KP

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 124 punkti d koostoimes sama määruse artikli 128 lõikega 1

tuleb tõlgendada nii, et

vastuhagi ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudes võib puudutada kõiki õigusi, mis on selle kaubamärgi omanikul kaubamärgi registreerimisest tulenevalt, ilma et see vastuhagi oleks oma esemete poolest piiratud rikkumishagiga määratletud menetlusraamistikuga.

(1) ELT C 64, 7.2.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/29

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 8. juuni 2023. aasta otsus – PAO Severstal (C-747/21 P), Novolipetsk Steel PJSC (NLMK) (C-748/21 P) vs. Euroopa Komisjon, Eurofer, Association européenne de l’acier, ASBL

(Liidetud kohtuasjad C-747/21 P ja C-748/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Dumping - Rakendusmäärus (EL) 2016/1328 - Teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete import - Lõplik dumpinguvastane tollimaks - Määrus (EÜ) nr 1225/2009 - Artikli 18 lõige 1 - Vajalik teave - Puudumine - Artikli 9 lõige 4 - Väiksema tollimaksu reegel - Võrdlushind - Euroopa Liidu tootmisharu kasumimarginaal - Kindlaksmääramine - Kõige viimase tüüpilise aasta valik - Artikli 2 lõige 9 - Ekspordihinna arvutamine - Liidu tootmisharule tekitatud kahju - Kohaldamine analoogia alusel - Allalöömismarginaali arvutamine - Põhjendamine)

(2023/C 261/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: PAO Severstal (C-747/21 P), Novolipetsk Steel PJSC (NLMK) (C-748/21 P) (esindajad: avocate M. Krestiyanova ja avocată N. Tuominen)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Blanck ja J.-F. Brakeland, hiljem J.-F. Brakeland), Eurofer, Association européenne de l’acier, ASBL

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud kohtuasjas C-747/21 P välja PAO Severstalilt.

3.	Mõista kohtukulud kohtuasjas C-748/21 P välja Novolipetsk Steel PJSC (NLMK)-lt.

(1) ELT C 73, 14.2.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/30

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – TC versus parlament

(Kohtuasi T-309/21) (1)

(Institutsiooniline õigus - Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult makstud summade tagasinõudmine - Mõistlik aeg - Tõendamiskoormis - Õigus olla ära kuulatud - Isikuandmete kaitse - Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 9 - Personalieeskirjade artikkel 26)

(2023/C 261/41)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: TC (esindaja: advokaat D. Aukštuolytė)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Ecker ja S. Toliušis)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi alusel palub hageja esiteks tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 16. märtsi 2021. aasta otsus, millega tuvastati tema suhtes võlanõue summas 78 838,21 eurot, mis on alusetult makstud parlamendiliikme assisteerimiskuludena, ja nõuti see summa tagasi, ning teiseks 31. märtsi 2021. aasta võlateade nr 7010000523.

Resolutsioon

Puudub vajadus otsustada tühistamishagi üle osas, milles see on suunatud esiteks Euroopa Parlamendi peasekretäri 16. märtsi 2021. aasta otsuse peale, millega tuvastati TC suhtes võlanõue summas, mis on alusetult makstud parlamendiliikme assisteerimiskuludena, ja nõuti see summa tagasi, ning teiseks 31. märtsi 2021. aasta võlateade nr 7010000523, selles osas, milles see puudutab A töötasusid, sotsiaalkulusid ja reisikulusid 1. aprillist kuni 22. novembrini 2016 summas 28 083,67 eurot.

Tühistada eespool nimetatud Euroopa Parlamendi peasekretäri 16. märtsi 2021. aasta otsus ja 31. märtsi 2021. aasta võlateade nr 7010000523 selles osas, milles nendega nõutakse TC-lt tagasi A töötasud, sotsiaalkulud ja reisikulud ajavahemikus 22. maist 2015 kuni 31. märtsini 2016 summas 50 754,54 eurot.

3.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

(1) ELT C 320, 9.8.2021.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/30

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Vallegre vs. EUIPO – Joseph Phelps Vineyards (PORTO INSÍGNIA)

(Kohtuasi T-33/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi PORTO INSÍGNIA taotlus - Euroopa Liidu varasem sõnamärk INSIGNIA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2023/C 261/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Vallegre, Vinhos do Porto, SA (Sabrosa, Portugal) (esindajad: advokaadid E. Armero Lavie, G. Marín Raigal ja J. Oria Sousa-Montes)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: E. Nicolás Gómez, M. Eberl ja V. Ruzek)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Joseph Phelps Vineyards LLC (St. Helena, California, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat S. Reinhard)

Ese

Hageja palub ELTL artiklil 263 põhinevas hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 26. oktoobri 2021. aasta otsus (asi R 894/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Vallegre, Vinhos do Porto, SA-lt.

(1) ELT C 119, 14.3.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/31

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – DDR Kultur versus EUIPO – Groupe Canal+ (THE PLANET)

(Kohtuasi T-47/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi THE PLANET taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk PLANÈTE + - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2023/C 261/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: DDR Kultur UG (haftungsbeschränkt) (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat I. Yeboah)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Bosse ja D. Gája)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Groupe Canal+ (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Georges-Picot ja C. Cuny)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 25. novembri 2021. aasta otsus (asi R 2385/2020-2).

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 25. novembri 2021. aasta otsus (asi R 2385/2020-2).

2.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja DDR Kultur UG (haftungsbeschränkt) kohtukulud Üldkohtu menetluses.

3.	Jätta Groupe Canal+i kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 128, 21.3.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/32

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Brooks England versus EUIPO – Brooks Sports (BROOKS ENGLAND)

(Kohtuasi T-63/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi BROOKS ENGLAND taotlus - Euroopa Liidu varasem sõnamärk BROOKS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 40/94 artikli 43 lõige 2 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 47 lõige 2))

(2023/C 261/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Brooks England Ltd (Smethwick, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaatid S. Feltrinelli ja K. Manhaeve)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: T. Klee ja D. Gája)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Brooks Sports, Inc (Seattle, Washington, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid C. Spintig ja S. Pietzcker)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 22. novembri 2021. aasta otsus (asi R 2432/2020-4).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Brooks England Ltd-lt.

(1) ELT C 148, 4.4.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/32

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Roxtec versus EUIPO – Wallmax ja Roxtec (sinisesse ruutu paigutatud kaheksa musta kontsentrilist ringi)

(Liidetud kohtuasjad T-218/22 ja T-219/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa liidu kujutismärk, milleks on sinisesse ruutu paigutatud kaheksa musta kontsentrilist ringi - Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus - Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt e ja alapunkt ii (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt e ja alapunkt ii))

(2023/C 261/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja kohtuasjas T-218/22: Roxtec AB (Karlskrona, Rootsi) (esindajad: advokaadid J. Olsson ja J. Adamsson)

Hageja kohtuasjas T-219/22: Wallmax Srl (Milano, Itaalia) (esindajad: F. Ferrari, L. Goglia ja G. Rapaccini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: E. Markakis)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus kohtuasjas T-218/22: Wallmax (Milano) (esindajad: advokaadid F. Ferrari, L. Goglia ja G. Rapaccini)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus kohtuasjas T-219/22: Roxtec (Karlskrona) (esindajad: F. Ferrari, L. Goglia ja G. Rapaccini)

Ese

Hagides, mis on esitatud ELTL artikli 263 alusel, paluvad hageja kohtuasjas T-218/22 ja hageja kohtuasjas T-219/22 tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 10. veebruari 2022. aasta otsuse (asi R 1093/2021–2).

Resolutsioon

1.	Jätta hagid rahuldamata.

2.	Jätta Roxtec AB, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Wallmax Srl’i kohtukulud kohtuasjas T-218/22 nende endi kanda.

3.	Mõista kohtukulud kohtuasjas T-219/22 välja Wallmaxilt.

(1) ELT C 237, 20.6.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/33

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Chocolates Lacasa Internacional versus EUIPO – Esquitino Madrid (Conguitos)

(Kohtuasi T-339/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Conguitos - Euroopa Liidu varasem sõnamärk Conguitos - Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus - Pahauskus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b) - Suhteline kehtetuks tunnistamise põhjus - Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõige 5) - Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt a))

(2023/C 261/46)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Chocolates Lacasa Internacional, SA (Utebo, Hispaania) (esindajad: advokaadid J.-B. Devaureix, J. Vicente Martínez ja E. Seijo Veiguela)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: D. Gája ja J. Crespo Carrillo)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Mariano Esquitino Madrid (Elche, Hispaania) (esindajad: advokaadid I. Temiño Ceniceros ja F. Ortega Sánchez)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 21. märtsi 2022. aasta otsus (asi R 601/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Chocolates Lacasa Internacional, SA-lt.

(1) ELT C 284, 25.7.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/34

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Cassa Centrale versus EUIPO – Bankia (BANQUÌ)

(Kohtuasi T-368/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi BANQUÌ taotlus - Euroopa Liidu varasem kujutismärk Bankia - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi eristusvõime)

(2023/C 261/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cassa Centrale Banca – Credito Cooperativo Italiano SpA (Trente, Itaalia) (esindajad: advokaadid J. Graffer, G. Locurto ja A. Ottolini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Ringelhann ja D. Hanf)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Bankia, SA (Madrid, Hispaania)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 11. aprilli 2022. aasta otsus (asi R 1318/2021-1).

Resolutsioon

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 11. aprilli 2022. aasta otsus (asi R 1318/2021-1) osas, milles sellega jäetakse rahuldamata Cassa Centrale Banca – Credito Cooperativo Italiano SpA kaebus niivõrd, kuivõrd sõnamärgi BANQUÌ Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimise taotlus puudutab 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 9 kuuluvaid kaupu.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Cassa Centrale Banca – Credito Cooperativo Italiano ja EUIPO kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 303, 8.8.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/35

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Société des produits Nestlé versus EUIPO – European Food (FITNESS)

(Kohtuasi T-519/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Otsuste tühistamise või kannete kustutamise menetlus - EUIPO tehtud ilmset viga sisaldava registrikande kustutamine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 103 lõige 1 - Ilmse vea puudumine)

(2023/C 261/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Société des produits Nestlé SA (Vevey, Šveits) (esindajad: advokaadid A. Jaeger-Lenz, A. Lambrecht ja A.-C. Salger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: V. Ruzek)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: European Food (Păntășești, Rumeenia) (esindaja: advokaat I. Speciac)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 27. juuni 2022. aasta otsus (asi R 894/2020-1).

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 27. juuni 2022. aasta otsus (asi R 894/2020-1).

2.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Nestlé SA kohtukulud.

3.	Jätta European Food SA kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 398, 17.10.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/35

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Sanity Group versus EUIPO – AC Marca Brands (Sanity Group)

(Kohtuasi T-541/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi Sanity Group taotlus - Euroopa Liidu varasem kujutismärk SANYTOL - Suhteline keeldumispõhjus - Maine kahjustamine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 5)

(2023/C 261/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sanity Group GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid B. Koch ja V. Wolf)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: T. Klee)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: AC Marca Brands, SL (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid D. Pellisé Urquiza ja J. C. Quero Navarro)

Ese

Hageja palub ELTL artiklil 263 põhinevas hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 22. juuni 2022. aasta otsus (asi R 2107/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sanity Group GmbH-lt.

(1) ELT C 408, 24.10.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/36

Üldkohtu 7. juuni 2023. aasta otsus – Laboratorios Ern versus EUIPO – BRM Extremities (BIOPLAN)

(Kohtuasi T-543/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi BIOPLAN taotlus - Varasem rahvusvaheline sõnamärk BIOPLAK - Suhteline keeldumispõhjus - Kaupade sarnasuse puudumine - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2023/C 261/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Laboratorios Ern, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat S. Correa Rodríguez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Ivanauskas)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: BRM (Milano, Itaalia)

Ese

Hageja esitab ELTL artiklil 263 põhinevas hagis nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 6. juuni 2022. aasta otsus (asi R 2147/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 408, 24.10.2022.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/36

26. aprillil 2023 esitatud hagi – WS versus EUIPO

(Kohtuasi T-221/23)

(2023/C 261/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: WS (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada valikumenetlus EXT/22/08/AD6/DTD-ärianalüütik;

—

teise võimalusena tühistada valikumenetluse EXT/22/08/AD6/DTD-ärianalüütik valikukomisjoni 30. juuni 2022. aasta otsus jätta hageja avaldus edasise käiguta, selle otsuse lõplikul kujul, mis tuleneb EUIPO 16. jaanuari 2023. aasta keeldumisest rahuldada hageja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel 28. septembril 2022 esitatud kaebus;

—	mõista EUIPO-lt välja kohtu äranägemisel sobiv hüvitis mittevaralise ja varalise kahju eest, mis hagejale tekitati valikumenetluse EXT/22/08/AD6/DTD-ärianalüütik valikukomisjoni otsusega, mis on vaidlustatud esimese nõudega;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et EUIPO rikkus kohustust järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 4 lõike 1 punkte a, 1d ja f ning lõiget 2, artikli 17 lõiget 3 ja artikli 33 lõiget b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (2) artikli 5 lõike 1 punkte a, d ja f ning lõiget 2, artikli 15 lõiget 3 ja artikli 32 lõike 1 punkti b ning vaba ametikoha teadet.

—	Hageja põhjendab oma väidet eelkõige sellega, et EUIPO ehk valikukomisjon ei hinnanud tema sobivust sellele ametikohale õigesti seetõttu, et ei kasutanud tema esitatud dokumentide viimast versiooni.

Teine väide, et valikukomisjon tegi ilmse hindamisvea, sest ei andnud hageja vastustele võimete sõela vooru küsimustele 1–5 maksimumhindeid.

—	Ta põhjendab oma väidet sellega, et kirjeldab ja selgitab oma võimeid ja kogemust, mida ta käsitles nendele küsimustele antud vastustes.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/37

3. mail 2023 esitatud hagi – LW versus komisjon

(Kohtuasi T-232/23)

(2023/C 261/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: LW (esindajad: advokaadid S. Birenbaum-De Guchteneere ja M. Tournay)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 2020. aasta hindamisaruanne;

—	vajalikus osas tühistada edasikaebuse hindaja 13. juuli 2022. aasta otsus, millega kinnitati 2020. aasta hindamisaruanne ja jäeti rahuldamata 11. märtsi 2022. aasta kaebus (registreerimisnumber 507857);

—	vajalikus osas tühistada ametisse nimetava asutuse 24. jaanuari 2023. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata kaebus, mis esitati 7. septembri 2022. aasta kirjaga (registreerimisnumber R/422/22);

—	mõista välja hüvitis saadud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

—

Esimene väide, et rikutud on personalieeskirjade artiklit 43, komisjoni 16. detsembri 2013. aasta otsuse C(2013)8985, mis käsitleb personalieeskirjade artikli 43 üldisi rakendussätteid ja personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu üksikasjalikke rakenduseeskirju, artikli 2 lõiget 3, artikleid 5, 6 ja 7, tehtud on ilmselgeid hindamisvigu, kuritarvitatud võimu ja rikutud hea halduse põhimõtet.

—	Teine väide, et rikutud on ELTL artiklit 296, EL põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2 ja personalieeskirjade artiklit 25, samuti põhjendamiskohustust, tehtud on ilmselgeid vigu ja rikutud hea halduse põhimõtet.

—	Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

—	Neljas väide, et rikutud on EL põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ning personalieeskirjade artikli 1d lõiget 1, samuti kohustust hoolitseda ametnike heaolu eest.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/38

15. mail 2023 esitatud hagi – Acampora jt versus komisjon

(Kohtuasi T-261/23)

(2023/C 261/53)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Roberto Acampora ja veel 172 hagejat (Napoli, Itaalia) (esindaja: advokaat E. Iorio)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 27. jaanuari 2023. aasta sõnaselge otsus (EMPL.C.1/BPM/kt (2023) 633265), millega jäetakse rahuldamata taotlus (GestDem nr 2023/0263) tutvuda Euroopa Komisjoni 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirjaga, mis saadeti Itaalia Vabariigile, ja viimase vastusega sellele kirjale rikkumismenetluses 2016/4081, mis puudutas küsimust, kas aukohtunike osutatud teenuseid reguleerivad riigisisesed normid on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ning Itaalia vastusega;

—

tühistada Euroopa Komisjoni 15. märtsi 2023. aasta vaikimisi tehtud otsus, millega jäetakse rahuldamata sõnaselget otsust puudutav kordustaotlus, kuna selles on sedastatud, et halduslikel põhjustel ei ole võimalik vastata kordustaotlusele, ega ole märgitud, kas ja millal on võimalik saada sõnaselge vastus;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, juhul kui viimane vaidleb vastu.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide puudutab hagi vastuvõetavust. Hagejad tegutsevad vastavalt liidu kodanike üldisele õigusele, et institutsioonide tegevus on läbipaistev, et saada vajalikku teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (1) Täiendeva ametliku kirjaga ja Itaalia vastusega tutvumine annaks hagejatele muu hulgas konkreetse eelise teostada oma õigust saada teavet, tutvudes pärast ligi seitset aastat põhjustega, miks komisjon ei ole endiselt koostanud põhjendatud arvamust. Komisjon tegi kõigepealt 27. jaanuaril 2023 sõnaselge otsuse, milles jättis rahuldamata taotluse nende dokumentidega tutvuda, ja seejärel 15. märtsil 2023 vaikimisi rahuldamata jätmise otsuse, milles ta märkis, et halduslikel põhjustel ei ole tal võimalik vastata kordustaotlusele 27. jaanuari 2023. aasta otsuse kohta ja et ta ei oska öelda, kas ja millal ta vastab. Vaikimisi tehtud otsuse peale, mis sisaldab vaikivat eitavat vastust määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 tähenduses, on võimalik esitada Üldkohtule hagi.

Teise väite kohaselt on rikutud põhimõtteid, mis käsitlevad Euroopa Liidu institutsioonide aktidega tutvumist ja mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 1 lõikes 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 ning määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 1 ja artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes; nad viitavad üldisele huvile tutvuda 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirjaga.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud liidu institutsioonide aktide põhistamise kohustust. Põhistamist käsitlevaid põhimõtteid on rikutud, kuna komisjon esitas vaid üldisi ja stereotüüpilisi viiteid põhjustele, miks 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirja ja Itaalia vastuse avalikustamine kahjustaks nn „usalduslikku kliimat“, vastates stereotüüpilise vormeliga, milles on vähesed ja puudulikud andmed, mis annaks hagejatele ja Üldkohtule tegeliku kontrolli ebapiisavalt põhistatud eitava vastuse põhjuste õiguspärasuse üle, eriti osas, mis puudutab põhjuseid, mis takistasid kasvõi osalist aktide avalikustamist, kuna täiendav ametlik kiri avalikustati juba osaliselt koos 15. juuli 2022. aasta rikkumiste paketiga, ehkki ainult viisil, mis ei lase mõista Itaalia vastu esitatud täiendavate vastuväidete sisu ja põhjendusi.

27. jaanuari 2023. aasta sõnaselge otsus, mis sisaldab vaidlustatud keeldumist (võimaldada dokumentidega tutvuda), ei näita selgelt põhjusi, millele see tugineb, nende õiguslikku alust, faktilisi asjaolusid ja seda, kuidas on võetud arvesse erinevaid asjassepuutuvaid huve, sest eitav vastus kahjustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 17 ja 47 sätestatud õiguste teostamist, mis tähendab, et kuna vastu võetud akt piirab aluslepinguga hagejatele antud õigust, kitsendades neid õigusi, siis peab põhistus olema eriti range, täpne ja üksikasjalik, et sellest nähtuks selgelt vastu võetud valikud. 15. märtsi 2023. aasta vaikimisi otsuses ei ole põhistust ja see lükkab komisjoni otsuse tähtajatult edasi.

Viidatud dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine on seda põhjendamatum, kui arvestada, et 15. juuli 2022. aasta täiendav ametlik kiri on mitteametlikult avaldatud ühel Facebook’i lehel, mille liikmed on tuhanded aukohtunikud.

(1) ELT 2001, L 145, lk 43.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/39

30. mail 2023 esitatud hagi – Hexal versus komisjon

(Kohtuasi T-299/23)

(2023/C 261/54)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hexal AG (Holzkirchen, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Meier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi, mis puudutab komisjoni 2. mai 2023. aasta rakendusotsust [C(2023) 3067 (final)], millega muudetakse otsusega C(2014) 601 final inimtervishoius kasutatavale ravimile Tecfidera – Dimethyl fumarate antud müügiluba, põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et on ilmselgelt rikutud määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) artikli 14 lõiget 11, kuna luba Tecfidera uuele ravinäidustusele ei saadud esimese kaheksa aasta jooksul pärast müügiloa saamist, vaid alles hiljem.

Teine väide, et on tehtud ilme hindamisviga liidetud kohtuasjades C-438/21 P – C-440/21 P (2) tehtud Euroopa Kohtu otsuse tõlgendamisel ja seetõttu jõudis komisjon ekslikult järeldusele, et Tecfidera ei kuulunud Fumadermi tervikliku müügiloa alla.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

(2) 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Pharmaceutical Works Polpharma, C-438/21 P – C-440/21 P, EU:C:2023:213.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/40

30. mail 2023 esitatud hagi – Red Bull jt versus komisjon

(Kohtuasi T-306/23)

(2023/C 261/55)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Red Bull GmbH (Fuschl am See, Austria), Red Bull France SASU (Pariis, Prantsusmaa), Red Bull Nederland BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: Rechtsanwälte H. Wollmann, F. Urlesberger, J. Schindler ja F. Dethmers)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 8. märtsi 2023. aasta otsus C (2023) 1689 final, millega määratakse kontrollimine;

—	tühistada iga meede, mille komisjon kontrolli käigus määras; eelkõige tunnistada õigusvastaseks kontrollimise jätkamine ning kohustada komisjoni tagastama kõik dokumentide koopiad, mille komisjon kontrollimisel tegi ja kaasa võttis;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide: kontrolliotsus on ilmselgelt põhjendamatu

Kontrolliotsuse artikkel 1 tuleb tühistada, kuna selles sisalduvad etteheited on ilmselgelt põhjendamatud. Isegi kui oletada, et komisjoni arvesse võetud asjaolud on õiged (quod non), ei kujuta need, lähtudes Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, komisjoni enda suunistest ja avalikkusele kättesaadavast teabest, mis komisjonil oli enne kontrolliotsuse tegemist, endast ELTL artiklite 101 või 102 rikkumist.

2.	Teine väide: kontrolliotsuse tegemiseks puudusid piisavad kaudsed tõendid Komisjonil puudus ilmselgelt oma otsuse tegemise ajal piisav teave konkurentsivastase tegevuse kohta, mis oleks kontrollimist õigustanud.

Kolmas väide: kontrolliotsus on ebapiisavalt põhjendatud ja ebatäpne

Kontrolliotsuse artikkel 1 tuleb tühistada, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud ning sisaldab kontrollieseme piiritult laia ja ebamäärast kirjeldust, mis ei võimalda hagejatel üheselt mõista kontrollimisel oma koostöö kohustust.

Neljas väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

Kontrolliotsuse artikkel 1 ja sellega seotud muud otsused, mille komisjon kontrollimisel tegi, tuleb proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu tühistada. See puudutab eelkõige komisjoni määratud kontrolli ajaliselt piiramatut jätkamist kostja ruumides Brüsselis, mis riivab ülemäära hagejate õigusi.

Viies väide: rikutud on olulisi menetlusnorme ja kaitseõigusi

Komisjon ei ole taganud, et Austria pädeval asutusel oleksid kõik vahendid, mis võimaldaksid tal kontrollimisel teostada oma kontrollipädevust hagejate põhiõiguste tagamiseks. Sellega rikkus komisjon olulisi menetlunorme ja hagejate kaitseõigusi. Lisaks eiras komisjon hagejate õigust advokaadi abile, mis on tagatud põhiõiguste hartaga.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/41

5. juunil 2023 esitatud hagi – Aliud Pharma versus komisjon

(Kohtuasi T-309/23)

(2023/C 261/56)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Aliud Pharma GmbH (Laichingen, Saksamaa) (esindaja: advokaat P. von Czettritz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi, mis on suunatud komisjoni 2. mai 2023. aasta rakendusotsuse [C(2023) 3067 (final)], millega muudetakse otsusega C(2014) 601 final inimtervishoius kasutatavale ravimile Tecfidera – Dimethyl fumarate antud müügiluba, artiklite 1, 2 ja 3 vastu, põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et liidetud kohtuasjades C-438/21 P – C-440/21 P (1) tehtud Euroopa Kohtu otsuse tõlgendamisel on tehtud ilme hindamisviga ja kuritarvitatud võimu.

Selles kohtuotsuses käsitles Euroopa Kohus vaid Committee for Medicinal Products for Human Use’i (CHMP) (inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee) 2013. aasta hinnangut ja komisjoni 30. jaanuari 2014. aasta otsust. Samas on olemas üks uus CHMP 11. novembri 2021. aasta teaduslik hinnang ravimis sisalduva kahe aine kohta, mida Euroopa Kohus ei võtnud üldse arvesse, kui ta analüüsis, kas EMA kinnitamata jätmise otsus oli põhjendatud. Selle hindamisaruande põhjal on siiski kindel, et ühe aine puhul ei ole tegemist toime- vaid abiainega, mistõttu kehtib selle ravimi suhtes esimese müügiloa puhul antud üldhinnang.

Teine väide, et määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 14 lõiget 11 kohaselt üheaastase täiendava müügikaitseaja andmisel on tehtud ilmne hindamisviga.

Määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõige 11 näeb ette, et uueks ravinäidustuseks, mis annab olemasolevate ravimeetoditega võrreldes märkimisväärset kliinilist kasu, tuleb luba anda esimese kaheksa aasta jooksul pärast esmakordset turuleviimist, millega käesolevas asjas tegemist ei ole, kuna esimene müügiluba anti 30. jaanuaril 2014 ja luba uueks ravinäidustuseks anti alles 13. mail 2022. Niisiis ei ole määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõike 11 kohane eeltingimus müügikaitseaja ühe aasta võrra pikendamiseks täidetud.

(1) 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Pharmaceutical Works Polpharma, C-438/21 P – C-440/21 P, EU:C:2023:213.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/42

7. juunil 2023 esitatud hagi – Naturgy Energy Group versus EUIPO – Global Power Service (gps global power service)

(Kohtuasi T-312/23)

(2023/C 261/57)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Naturgy Energy Group, SA (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Mora Cortés)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Global Power Service SpA (Verona, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi gps global power service taotlus – registreerimistaotlus nr 18 001 007

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 1. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 505/2022-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ning jätta kaebus R 505/2022-4 rahuldamata ja lubada vaidlusalune kaubamärk registreerida kõigi taotletavate kaupade ja teenuste jaoks;

—	mõista kohtukulud, sh EUIPO registri pidamise eest vastutava osakonna ja neljanda apellatsioonikoja menetlusega kaasnenud kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt (kui ta astub käesolevasse menetlusse).

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/43

8. juunil 2023 esitatud hagi – Adeva versus EUIPO – Sideme (MAISON CAVIST.)

(Kohtuasi T-313/23)

(2023/C 261/58)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Adeva (Mitry Mory, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Drillon)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Société Industrielle d’Equipement Moderne SA (Sideme) (Levallois-Perret, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „MAISON CAVIST.“ – ELi kaubamärk nr 18 5293 519

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 31. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 1623/2022-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega lükati äriühingu Adeva esitatud kaebus tagasi;

—	lükata ELi kaubamärgi MAISON CAVIST. nr 18 293 519 äriühingu Sideme esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus tervikuna tagasi.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/43

8. juunil 2023 esitatud hagi – Tiendanimal versus EUIPO (CRIADORES)

(Kohtuasi T-314/23)

(2023/C 261/59)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Tiendanimal Comercio Electronico de Articulos para Mascotas, SL (Málaga, Hispaania) (esindaja: advokaat T. González Martínez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi CRIADORES taotlus – registreerimistaotlus nr 18 186 334

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 27. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 798/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	lubada registreerida vaidlusalune kaubamärk klassidesse 5 ja 31 kuuluvate kaupade jaoks;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning lõike 2 rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/44

9. juunil 2023 esitatud hagi – Pfriem versus EUIPO – U-Control (UC)

(Kohtuasi T-316/23)

(2023/C 261/60)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hanns Pfriem (Schweinfurt, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Pütz-Poulalion)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: U Control Srl (Torrile, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi UC ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 569 179

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 16. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 1404/2022-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	rahuldada vastulause nr B3146448 tervikuna ja jätta vaidlustatud taotlus seoses vaidlustatud kaupade ja teenustega rahuldamata; teise võimalusena: saata asi apellatsioonikojale uuesti läbivaatamiseks tagasi.

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 rikkumine;

—	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 27 lõike 2 koostoimes artikli 8 lõikega 3 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 33 lõikega 5 rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/45

12. juunil 2023 esitatud hagi – J&B versus EUIPO – Ergün (J&B BRO)

(Kohtuasi T-318/23)

(2023/C 261/61)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: J&B Ltd (Road Town, Briti Neitsisaared) (esindajad: advokaadid C. Thomas ja B. Reiter)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Engin Ergün (Solingen, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi J&B BRO taotlus – registreerimistaotlus nr 18 310 846

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 12. aprilli 2023. aasta otsus asjas R 2012/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	lükata vastulause tagasi;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/45

12. juunil 2023 esitatud hagi – The Not Company versus EUIPO (NOT MILK)

(Kohtuasi T-320/23)

(2023/C 261/62)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: The Not Company (Santiago, Tšiili) (esindajad: advokaadid I. Valdelomar Serrano, J. Rodríguez-Fuensalida y Carnicero, P. Ramells Higueras, A. Figuerola Moure ja P. Muñoz Moreno)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk „NOT MILK“ – registreerimistaotlus nr 18 508 169

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 28. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 2233/2022-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	kinnitada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkte b ja c ning lõiget 2 kohaldati vaidlustatud otsuses vääralt;

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätkata vaidlusaluse kaubamärgi menetlemist seoses klassidesse 29 ja 32 kuuluvate kaupadega ning seejärel registreerida see kaubamärk.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtte rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/46

12. juunil 2023 esitatud hagi – VN versus komisjon

(Kohtuasi T-322/23)

(2023/C 261/63)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: VN (esindajad: advokaadid A. Champetier ja S. Rodrigues)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks; sellest tulenevalt:

—	tühistada komisjoni 4. augusti 2022. aasta otsus, mis on hiljem asendatud 8. septembri 2022. aasta otsusega, alates 1. septembrist 2015 peretoetuste kogusumma hageja poja emale ülekandmise kohta;

—	tühistada komisjoni 8. septembri 2022. aasta otsus, mille juurde kuulub selle osaks olev otsus hagejale tema poja eest õppetoetuse andmise kohta;

—

seega, vastavalt põhimõttele, et Euroopa Kohus institutsioonidele korraldusi ei anna, kanda vastavad summad (ülalpeetava lapse toetus, majapidamistoetus, eelkoolitoetus alates 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2016) hagejale üle

—	tagasiulatuvalt, ajavahemikku alates 1. aprillist 2015 kuni juunini 2023 puudutavalt (täpsustades, et administratsioon on nimetatud toetused juba üle kandnud hagejale viie kuu pikkuse ajavahemiku jooksul 2015. aasta aprillist kuni septembrini, kaasa arvatud);

—	liites sellele alates 2015. aasta novembrist arvestatavad intressid, mis arvutatakse EKP 2022. aasta avalikule intressimäärale vastava keskmise aasta intressimäära alusel;

—	ning tulevikku puudutavalt, alates 2023. aasta juulist;

—	vajaduse korral tühistada komisjoni 2. märtsi 2023. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 4. novembri 2022. aasta kaebus;

—	mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kaks väidet.

1.	Esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikleid 1 ja 2, et nende artiklite hindamisel on tehtud ilmsed hindamisvead, võttes arvesse kohtuotsust, millega hageja poja hooldusõigus on määratud tema emale.

2.	Teine väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/47

13. juunil 2023 esitatud hagi – J. García Carrión versus EUIPO – Calipso (LimoLife)

(Kohtuasi T-324/23)

(2023/C 261/64)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: J. García Carrión, SA (Jumilla, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Mora Cortés)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Calipso SRL (Afumați, Rumeenia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärgi LimoLife taotlus – registreerimistaotlus nr 18 352 014

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. märtsi 2023. aasta otsus asjas R 1258/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ning jätta rahuldamata kaebus R 1258/2022-1, lükates vastulause nr B 3 142 838 tagasi ja lubades vaidlusaluse kaubamärgi tervikuna registreerida kõikide vaidlusaluste kaupade jaoks;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas EUIPO registri pidamise eest vastutava osakonna ja esimese apellatsioonikoja menetlusega kaasnenud kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt (kui ta astub käesolevasse menetlusse).

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

24.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 261/49

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teate (kohtuasjas T-302/22) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 276, 18. juuli 2022 )

(2023/C 261/66)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teade kohtuasjas T-302/22, Vinokurov vs. nõukogu sõnastatakse järgmiselt:

23. mail 2022 esitatud hagi – Vinokurov versus nõukogu

(Kohtuasi T-302/22)

(2022/C 276/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alexander Semenovich Vinokurov (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid É. Épron ja J. Choucroun)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev tühistamishagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada osaliselt nõukogu 9. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/397 (1), millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, Alexander Vinokurovit puudutavas osas;

—

tühistada osaliselt nõukogu 9. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/396 (2), millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, Alexander Vinokurovit puudutavas osas;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult;

—	jätta hagejale õigus nõuda mistahes muid õigusi ning esitada nõudeid, väiteid ja hagisid.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et õigusi kahjustava akti põhistamiseks esitatud põhjendused ei ole piisavalt täpsed ja konkreetsed. Hageja toob selle väite põhjendamiseks esile, et nõukogu põhjendused puudutavad tegevusvaldkondi, samas kui otsuses ÜVJP 2022/397 osutatud kriteeriumid käsitlevad üksnes konkreetseid isikuid. Hageja tugineb lisaks asjaolule, et täpsustatud ei ole kriteeriumi, mis puudutab olulise tulu saamist ja asjaolu, et nende põhjenduste kasutamine ei vasta ühelegi nõukogu esitatud asjakohasele kriteeriumile. Lõpuks leiab hageja, et põhjendus, mis puudutab meetmete või poliitika toetamist või rakendamist, erineb asjakohasest kriteeriumist, milleks on „materiaalne või rahaline toetus“ Vene Föderatsiooni valitsusele.

2.	Teine väide, et nõukogu on teinud ilmse hindamisvea seoses tema kasutatud asjakohaste kriteeriumidega, nimelt eelkõige materiaalse või rahalise toetuse andmine Venemaa otsustusõiguslikele isikutele, asjaolu, et Vene Föderatsiooni valitsus saab kasu või et ta annab sellele valitsusele olulist tulu.

Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna loetellu kandmise kriteeriumide laiendamine võimaldab edaspidi sanktsioone määrata isikutele, kes ei ole seotud olukorraga Ukrainas. Hageja sõnul peab nõukogu silmas olulise tulu saamist teatud tegevusvaldkondadest, kuid ei arvesta hageja turuosa nendes sektorites ega hageja kapitaliosalust viidatud ettevõtetes.

4.	Neljas väide, et rikutud on hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

(1) Nõukogu 9. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/397, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 80, lk 31).

(2) Nõukogu 9. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/396, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 80, lk 1).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 261

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 24. juuli 2023

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2023/C 261/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	Parandused
2023/C 261/66	Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teate (kohtuasjas T-302/22) parandus ( ELT C 276, 18.7.2022 )	49