Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühtekuuluvuse mittekahjustamine – valdkonnaülene põhimõte ühtekuuluvuse edendamiseks ELi üldeesmärgi ja üldise väärtusena“

(2023/C 257/01)

Raportöör: Michiel RIJSBERMAN (NL / Renew Europe), Flevolandi provintsivalitsuse regionaalminister Viitedokumendid: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta: ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“ COM(2022) 34 final Commission Staff Working Document Cohesion in Europe towards 2050 accompanying the document Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the 8th Cohesion Report: Cohesion in Europe towards 2050 SWD(2022) 24 final

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt selle üle, et kaheksandasse ühtekuuluvusaruandesse lisati põhimõte „ühtekuuluvuse mittekahjustamine“, mille kohaselt „ei tohiks ükski meede takistada lähenemisprotsessi ega suurendada piirkondlikke erinevusi“, (1) kuid peab kahetsusväärseks, et aruandes ei käsitleta, kuidas saada selge ülevaade probleemidest (ühtekuuluvuse kahjustamine) ja võimalikest lahendustest;

2.

rõhutab ühtekuuluvuse tähtsust Euroopa Liidu põhiväärtusena ja valdkondadevahelise eesmärgina, mida komitee täielikult toetab. juhib tähelepanu sellele, et hiljutiste kriiside tõttu on lähenemine stagneerunud ja see on mõjutanud eriti kõige haavatavamaid elanikke; rõhutab vajadust vältida populismi ja äärmusluse jaoks viljaka pinnase loomist eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis;

3.

tänab Euroopa Parlamenti (2) üleskutse eest kaasata komitee ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtte rakendamisse ja kujundamisse ning kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma selle põhimõtte edasiarendamisel arvesse käesolevas arvamuses toodud ettepanekuid;

4.

rõhutab nõukogu järeldusi kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta, milles kutsutakse üles võtma kõikides liidu poliitikavaldkondades ja algatustes ning siseturu, sealhulgas riigiabi eeskirjade rakendamisel üldiselt arvesse ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet;

5.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kohaselt peaksid Euroopa poliitika ja meetmed ning liikmesriikide majanduspoliitika aitama kaasa liidu üldisele harmoonilisele arengule ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele; rõhutab, et kuigi ELi ühtekuuluvuspoliitikal on ühtekuuluvuse edendamisel keskne roll, on see eesmärk seotud ka teiste ELi poliitikavaldkondadega; märgib, et praegu puuduvad mehhanismid selle tagamiseks;

6.

nõuab Euroopa Komisjonilt, Euroopa Parlamendilt, nõukogult ja liikmesriikidelt, et ühtekuuluvuse mittekahjustamine muudetaks kontseptsioonist tegelikkuseks;

7.

hoiatab komisjoni, et see põhimõte ei ole kaugeltki valmis, et seda saaks kasutada ühtekuuluvuse saavutamise vahendina, ning et see võib ohustada ühtekuuluvuspoliitika eesmärki iseseisva poliitikavaldkonnana. Ühtekuuluvuspoliitika on ja peaks jääma kõigi piirkondade jaoks liidu harmoonilise arengu peamiseks vahendiks;

8.

teeb ettepaneku tõlgendada ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet laialt, hõlmates kõiki Euroopa poliitikavaldkondi, millel on ruumiline mõju, samuti asjakohast riiklikku poliitikat, ning sisaldades ühtekuuluvuse partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

9.

teeb ettepaneku, et komisjon kohaldaks iga kavandatud algatuse seletuskirjas kohustuslikku reeglit „järgi või selgita“, mis on seotud ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõttega;

10.

kutsub komisjoni üles arendama ühtekuuluvusaspektide analüüsi Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigiaruannete lisa kaudu, mis käsitleb majanduslikku ja sotsiaalset tulemuslikkust piirkondlikul tasandil; oleks veelgi kasulikum, kui see annaks ülevaate ühtekuuluvuse olukorrast liikmesriikides NUTS2 tasandil ja sisaldaks olemasolevate poliitikameetmete analüüsi, mis selgitaks olukorda ja võimalikke meetmeid piirkondlike erinevuste kõrvaldamiseks;

Kuidas saab ühtekuuluvust kahjustada

11.

tunnistab, et paljude erinevuste olemasolu koos andmete puudumisega poliitika positiivse või negatiivse mõju kohta meie piirkondades ja linnades raskendab põhjalikuma teabe saamist ühtekuuluvusele tekitatud kahju kohta ja teostatavate lahenduste pakkumist;

12.

juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühtekuuluvuspoliitikale aitab mõne ELi poliitikameetme kujundamine ja rakendamine kaasa lähenemisprotsessile, samas kui teised võivad sellele vastu töötada; märgib, et mitte ainult poliitika rahastamine, vaid ka regulatiivsed algatused või kaubanduslepingud võivad avaldada märkimisväärset mõju ja takistada vähem arenenud piirkondade arengut, isegi kui neil puudub piirkondlik mõõde;

13.

märgib näiteks, et riigiabi eeskirjade mis tahes lõdvendamine toob sageli suuremal määral kasu rohkem arenenud liikmesriikidele;

14.

on seisukohal, et territoriaalse mõõtmega ELi fondide võimalikku koostoimet võiks paremini ära kasutada;

15.

rõhutab, et vaatamata komisjoni tehtud arvukatele lihtsustustele raskendavad ELi vahendite keerukus ja nende kasutamise eeskirjad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks ELi programmidest kasu saamise endiselt;

16.

juhib tähelepanu sellele, et kohalike ja piirkondlike osalejate piiratud suutlikkus pääseda ligi rahastamisvõimalustele ja juhtida projekte tuleneb ka sellest, et puuduvad tehnilised oskused või võime pakkuda eeldatavat kaasrahastamist; kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles toetama suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu eelkõige madala kasutusmääraga liikmesriike;

17.

jagab Euroopa Parlamendi kaheksandat ühtekuuluvusaruannet käsitlevas resolutsioonis esitatud seisukohta, et taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtt on olnud liikmesriikide tasandil väga tsentraliseeritud ning selles ei ole piirkondade ja omavalitsustega konsulteeritud; (3)

18.

peab kahetsusväärseks, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames ei ole liikmesriikidel kohustust anda aru vahendite jaotamisest eri piirkondades; nõuab paremat teavet ja läbipaistvust selle kohta, kus raha kasutatakse, ning kutsub üles rakendama tulevasi investeerimisprogramme kohalikul või piirkondlikul tasandil;

19.

rõhutab, et paralleelselt rakendatavad erinevad ELi programmid ja rahastud, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, REACT-EU, õiglase ülemineku fond, ERF (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja ESF+ (Euroopa Sotsiaalfond+), kohustavad korraldusasutusi töötama erinevate eeskirjade ja rakendusülesannetega, mis tekitab ebakindlust ja põhjustab mõne programmi aeglasemat käivitamist;

20.

peab kahetsusväärseks, et puudub selge ülevaade paljude ELi määruste kombineeritud mõjust nii üldiselt kui ka üksteisele; rõhutab, et see piirab terviklike ruumiliste valikute võimalust ja raskendab konkreetsete eeskirjade rakendamist ning et tuleb teha valikuid energiasüsteemi ümberkujundamise hõlbustamisel (nt küttevõrkudesse/päikesepaneelidesse tehtavate investeeringute kaudu), haljasalade rajamisel (nt puude kujul) keskkonnas, säästva liikuvuse pakkumisel ning piisavate ja kestlike eluasemete ehitamisel;

21.

juhib tähelepanu asjaolule, et isegi ühtekuuluvuspoliitika raames võidakse tahtmatult vähendada selle mõju; riiklikud ametiasutused ei eralda maksimaalset rahastamist vähem arenenud ja üleminekupiirkondadele, mis takistab lähenemisprotsessi; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid optimeeriksid ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite kasutamist vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, sealhulgas 2021.–2027. aasta programmide eelseisva vahehindamise raames;

22.

märgib, et ühtekuuluvust võib ohustada ka asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kasutatud süstemaatiliselt reageerimiseks hiljutistele kriisidele; rõhutab, et kuigi see võis aidata vältida erinevuste edasist suurenemist, tuleks kõigis kriisile reageerimise vahendites siiski järgida ühtekuuluvusega seotud strateegilise ja tõenditel põhineva programmitöö, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

23.

rõhutab, et komitee keeldub kõigist Eli programmide tsentraliseerimise katsetest ega nõustu kohaliku ja piirkondliku tasandi edasise eiramisega tulevastes Eli programmides; rõhutab, et eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega on osutunud edukaks ja tsentraalselt hallatavad programmid ei tohiks seda õõnestada;

Põhimõtte rakendamine kõigi asjaomaste Eli poliitikavaldkondade territoriaalse mõju tugevdatud eelhindamise, vahehindamise, jooksva ja järelhindamise kaudu

24.

rõhutab, et kaheksandas ühtekuuluvusaruandes kutsutakse üles tugevdama territoriaalse mõju ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamist, „et võtta paremini arvesse Eli eri piirkondade vajadusi ja eripärasid“; kiidab heaks, et kaheksandas ühtekuuluvuspoliitika aruandes julgustas nõukogu Euroopa Komisjoni kaaluma territoriaalse mõju hindamiste (piirkondliku kontrolli) lisamist asjaomastesse Eli poliitikavaldkondadesse nii nende väljatöötamise kui hindamise etapis;

25.

rõhutab, et vaja on süstemaatilist eelhindamist kõigi selliste uute Eli poliitikavaldkondade võimalike diferentseeritud territoriaalsete mõjude kohta kõikidele piirkondadele, millel on kavandamisetapis territoriaalne mõõde, sest see on kõige tõhusam vahend ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtte rakendamiseks;

26.

juhib tähelepanu sellele, et 2016. aasta institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe kohustab Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbi viima võimaluse korral mõju hindamisi, eelkõige territoriaalse mõju kohta; on seisukohal, et Euroopa Komisjoni 2021. aasta parema õigusloome pakett (4) annab raamistiku territoriaalse mõju hindamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et säte, mille kohaselt mõjuhinnangud peaksid olema proportsionaalsed oma ulatuse ja rõhuasetuse osas, toob praktikas kaasa territoriaalse mõju väga piiratud hindamise või alahindamise; tuletab meelde, et Euroopa Komisjon on viimastel aastatel korduvalt võtnud kohustuse (5) tugevdada territoriaalse mõju hindamist;

27.

soovitab seetõttu komisjoni parema õigusloome vahendites tugevdada võimaliku diferentseeritud territoriaalse mõju ja ühtekuuluvusele avalduva negatiivse mõju hindamist mitmel viisil: — lisada parema õigusloome vahendi nr 18 küsimuste loetelusse järgmiselt kõlada võiv küsimus: „Kas algatus takistab lähenemisprotsessi või suurendab piirkondlikke erinevusi?“ — parema õigusloome vahendis nr 34 muuta territoriaalse mõju hindamise vajalikkuse kontrolli kasutamine kohustuslikuks, et teha kindlaks vajadus territoriaalse mõju hindamise järele, ning eelistada tugevalt ESPONi (Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrk) territoriaalse mõju hindamise kiirkontrolli vahendi kasutamist avalikele konsultatsioonidele, et hinnata võimalikku territoriaalset mõju, kuna see põhineb ekspertide hinnangul ja kvantitatiivsetel territoriaalsetel andmetel, mis on kättesaadavad kõigi ELi piirkondade kohta; — esitada soovitus, et sidusrühmadega konsulteerimine peaks sõnaselgelt hõlmama territoriaalse ühtekuuluvuse aspekte, viidates kas tagasisidekorjele ja/või avalikus konsultatsioonis esitatud küsimustele või piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele suunatud konsultatsioonidele, tuletades meelde, et kaugemate ja maapiirkondade sihtrühmadega, kelle juurdepääs internetile on keerulisem, võib olla vaja tegeleda eri kanalite kaudu; — kehtestada kohustus teatada mõju hindamise aruandes aruanne võimaliku diferentseeritud territoriaalse mõju ja ühtekuuluvuse võimaliku kahjustamise hindamise kohta samal viisil nagu keskkonnamõjude puhul olulise kahju ärahoidmise põhimõtte puhul; mõjuhinnangutes tuleks öelda selgelt, kas ELi ühtekuuluvust mõjutatakse ning kompromisse on vaja teha ühtekuuluvuse ja muude eesmärkide vahel; — lisada seletuskirja eraldi kohustuslik osa, milles selgitatakse, kuidas algatus toetab põhimõtet „ühtekuuluvuse mittekahjustamine“, mis põhineb reeglil „järgi või selgita“. Komisjon peaks kas tõendama, et algatuse rakendamine ei takista liidu ühtekuuluvust (kooskõlas ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõttega), või selgitama, miks võimalik kahju (mis jääb leevendusmeetmetele vaatamata alles) on muude eesmärkide suhtes põhjendatud;

28.

kutsub komisjoni üles arendama Teadusuuringute Ühiskeskuse ja ESPONi toel edasi territoriaalse mõju hindamise mudeleid ja meetodeid;

29.

kutsub komisjoni üles andma spetsiaalsele talitusele pädevus toetada peadirektoraate territoriaalse mõju hindamise protsessis ja pakkuda kõigile mõjuhinnangutega tegelevatele komisjoni ametnikele territoriaalse mõju hindamise alast kohustuslikku koolitust;

30.

kordab oma nõudmist, et õiguskontrollikomiteesse kuuluks komitee nimetatud alaline liige tagamaks, et ELi poliitikas võetakse territoriaalseid erinevusi arvesse;

31.

soovib abistada komisjoni territoriaalse mõju hindamisel; pakub eelkõige abi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohaste küsimuste määratlemisel komisjoni konsultatsioonides ning aitab leida kohaliku ja piirkondliku tasandi eksperte, kes osaleksid komisjoni territoriaalse mõju hindamise seminaridel;

32.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Regioonide Komitee võib etendada suuremat rolli ELi parema õigusloome tegevuskavas, näiteks viies ise läbi territoriaalse mõju hindamise ELi poliitikameetmete kohta, mis võivad kahjustada ühtekuuluvust, kui komiteele antakse täiendavaid vahendeid;

33.

rõhutab vajadust rakendada ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet ka hindamisetapis (järel-, vahe- ja jooksev hindamine), et see ei tähendaks eelhindamise käigus ühekordset nn linnukese kirjasaamist, jälgides ja hinnates ELi valdkondlike poliitikameetmete mõju ühtekuuluvusele;

34.

teeb sellega seoses ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni parema õigusloome paketti soovitus hinnata õigusaktide või programmide võimalikku otsest mõju ühtekuuluvusele või kooskõla/vastuolusid ühtekuuluvuspoliitikaga; valdkondliku poliitika raames koostatud aruannetes (samaväärne ühtekuuluvusaruandega) peaks olema ühtekuuluvusele pühendatud osa;

35.

tuletab meelde lisaväärtust, mida RegHub annab rakendatud ELi õigusaktide hindamisele sidusrühmadega konsulteerimise teel; kordab üleskutset kasutada täielikult ära tulevikukindluse platvormi, RegHubi ja komiteed ennast, et tagada komisjonile üksikasjalikud tõendid mõju kohta kohapeal;

36.

rõhutab üldist vajadust andmete ja statistiliste vahendite järele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et toetada eel- ja järelhindamist ELi poliitika ja vahendite mõju kohta ühtekuuluvusele; rõhutab, et näitajad (v.a SKP elaniku kohta) ja ulatuslikud indeksid, nagu ELi sotsiaalarengu indeks ja piirkondliku konkurentsivõime näitaja, peaksid kajastama harmoonilise arengu kõiki aspekte, kuna võivad ilmneda uued ebavõrdsuse allikad; nõuab, et Eurostatile ja Teadusuuringute Ühiskeskusele eraldataks rohkem vahendeid linna- ja maapiirkondade vaatluskeskuste arendamiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama kohalikul tasandil andmete ja teabe kogumise süsteeme, et hinnata õigusaktide ja poliitikameetmete mõju;

Põhimõtte rakendamine ELi poliitika/fondide parema koordineerimise ning nende rakendamise kaudu riiklikul ja piirkondlikul tasandil

37.

kutsub Euroopa Komisjoni üles ühtlustama investeerimispoliitikat ja -fonde, et tagada koostoime ja vastastikune täiendavus valitud eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et õiglase ülemineku fondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi reguleeritaks koos sama ühissätete määruse alla kuuluvate muude fondidega;

38.

rõhutab vajadust ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise suurema koostoime järele, et arendada seeläbi teadus- ja innovatsioonisuutlikkust kõigis ELi piirkondades, mis võimaldab ELil konkureerida üleilmsel tasandil, investeerides piirkondliku tipptaseme saavutamisse, ning võib olla lahenduseks arengulõksu sattunud keskmise sissetulekuga piirkondadele;

39.

kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma ELi rahaliste vahendite haldamisel arvesse piirkondade arengutaset ja piirkondlike erinevuste vähendamise potentsiaali, mitte ainult SKPd;

40.

julgustab riikide valitsusi viima läbi süstemaatilisi territoriaalse mõju eelhindamisi, et üheski riiklikus poliitikameetmes ei jääks piirkondlik mõõde arvesse võtmata, kasutades ära territoriaalse tegevuskava 2030 katsemeetmest „Kuidas valdkondlik poliitika kujundab ruumilist tasakaalu/tasakaalustamatust“ saadud kogemusi;

41.

rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama teabevahetuse ja koordineerimise eri ministeeriumide, ametite ja korraldusasutuste vahel, et kasutada parimal viisil ära eri poliitikavaldkondade ja rahastamisvoogude võimalikku koostoimet ja vastastikust täiendavust ning tagada, et ei esineks kattuvusi ega kahju ühtekuuluvusele;

42.

kordab üleskutset liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile tagada, et taaste- ja vastupidavusrahastu ja selle järglane integreeriks vahetult ühtekuuluvuspoliitika lähenemisviisi, mis põhineb strateegilisel tõendipõhisel programmitööl, mitmetasandilisel valitsemisel ja partnerlusel;

43.

rõhutab, et eri valitsustasandid peavad tegema koostööd, et saavutada kohapeal ühtekuuluvus, muu hulgas koordineerides erinevate ELi poliitikameetmete/vahendite rakendamist;

44.

kutsub liikmesriike üles toetama haldussuutlikkuse suurendamisel ja oskuste arendamise edendamisel oma riigi piirkondi, mis on arengus maha jäänud, et need piirkonnad saaksid ELi programmidest täiel määral kasu.

---

(1)  Vt lk 30, „Ühtekuuluvus Euroopas 2050. aastaks. Kaheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta“ (http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/cohesion-report/).

(2)  Raport A9-0210/2022 ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta (2022/2032(INI)).

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Läbivaatamisaruanne taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta“ (ELT C 157, 3.5.2023, lk 12).

(4)  Parem õigusloome: suunised ja vahendid.

(5)  Vt Euroopa Komisjoni teatised „ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon“ (2021) ja „Seame inimesed esikohale, kindlustame kestliku ja kaasava majanduskasvu, avame ELi äärepoolseimate piirkondade potentsiaali“ (2022).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kriisideks valmistumine ja kriisiohje: ELi ning tema piirkondade ja linnade vastupanuvõime tugevdamine“

(2023/C 257/02)

Raportöör: Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonnavolikogu liige

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Ühiskondlik valmisolek: uus lähenemisviis riskideks ja kriisideks valmistumiseks

1.

märgib, et me ei tea, millised kriisid Euroopat, selle linnu, maakondi ja piirkondi tulevikus mõjutavad, kuid me võime teada, kes nende all kannatavad. Kriisidel ei ole halduspiire ja seetõttu on vaja mitmetasandilist lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki munitsipaalasutusi, vahetasandi kohalikke omavalitsusi (provintsid, maakonnad jne) ja piirkondlikku tasandit. Nende ohvrite vältimiseks peame välja arendama riski- ja kriisikultuuri, st uue ühiskondliku valmisoleku inimeste ohutuse, tervise ja heaolu vallas. See ongi käesoleva arvamuse teema;

2.

tõdeb, et viimastel aastatel on kriise peamiselt iseloomustanud nende jõhker ja ettearvamatu olemus. Kliimamuutustega seotud katastroofe ja äärmuslikke nähtusi oleks saanud ja võinud ette näha ja ennetada, kuid nende raskus ja sagedus on ületanud kõik prognoosid. COVID-19 kriis ning sõda Ukrainas ja selle elanikkonna kannatused annavad tunnistust uuest ettearvamatute ja kaugeleulatuvate kriiside ajastust. Nende nähtustega silmitsi seistes ei piisa enam üldistest ennetusmeetmetest, mille eesmärk on vältida teadaolevaid ja tõenäolisi riske, ega ettevaatuspõhimõttest, mille eesmärk on vältida tõsiste ja pöördumatute uute ohtude tekkimist inimtervisele või keskkonnale;

3.

on seisukohal, et Euroopa peab investeerima uude suunda, st ühiskondlikku valmisolekusse kui kollektiivsesse suutlikkusse valmistada ühiskonda ette tulevaste probleemidega – ennekõike kriiside ja katastroofidega – ühtekuuluvuse ja solidaarsuse abil toime tulema. Selles keskendutakse eelkõige kodaniku-, sotsiaalsele ja inimmõõtmele, teenuste kättesaadavusele ja inimeste toetamise kvaliteedile. Kriiside ja katastroofide mõju all kannatavad eelkõige kõige haavatavamad elanikkonnarühmad. See on üks COVID-19 kriisist saadud õppetunde;

4.

on veendunud, et terviklik lähenemisviis vastupanuvõimele peab hõlmama kahte elementi: arendada ühiskonna suutlikkust juhtida muutusi, mis on vajalikud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrduse, kliimamuutuste ja rohepöördega tegelemiseks, ning arendada välja suutlikkus vähendada ühiskonna haavatavust riskide, kriiside ja katastroofide suhtes, sh ühiskondliku valmisoleku arendamisega;

5.

teeb ettepaneku eristada teadaolevate riskide, peamiselt keskkonna-, demograafiliste ja tööstusriskidega, ning tundmatute riskidega seotud haavatavust, olenemata sellest, kas need tundmatud riskid on seotud kliimamuutuste, tervishoiu või inimtegevusega. Seda haavatavust ei saa riskijuhtimiskavadega vältida, kuigi kavad võivad olla väga heal tasemel. Haavatavusega, eelkõige nimetatud teist liiki haavatavusega, tegelemine tähendab kriisi- ja riskikultuuri ning kollektiivse suutlikkuse väljaarendamise prioriseerimist ebakindluse ja katastroofidega toimetulekuks;

6.

nõuab, et sotsiaalse ja territoriaalse haavatavuse analüüs seataks ELi poliitiliseks prioriteediks, sest ilma selle teabeta on raske ühiskonda ette valmistada. Ainult selle haavatavuse väljaselgitamise ja mõistmisega on võimalik tõhusalt reageerida nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, kuid eelkõige igas meie linnas, maakonnas ja piirkonnas. Tuleb hoiduda liiga üldisest ja liiga laia geograafilise mastaabiga lähenemisviisist haavatavusele ning eelistada kohalikku lähenemisviisi, mis võimaldab täpselt tegeleda inimrühmade konkreetse olukorraga;

7.

tunnistab, et elanikkonnakaitse meetmed kuuluvad peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, kuid märgib, et ennetus-, valmisoleku- ja hädaabimeetmeid viivad sageli ellu kohalikud osalejad ning linnad ja maakonnad (provintsid jne), kellel on see pädevus, piirkondade toel. Need tasandid tuleb seega aktiivse subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ning kooskõlas mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisiga, mis katab ja hõlmab kõiki territoriaalseid tasandeid, tihedalt kaasata nende meetmete kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse ning neile tuleb anda piisavad rahalised ja õiguslikud vahendid;

8.

rõhutab vajadust tugevdada linnade ja piirkondade suutlikkust pakkuda inimestele vajalikke teenuseid, seda ka kriisiajal. Selle saavutamiseks on üks peamisi meetmeid tugevdada ühist varustuskindlust kogu Euroopas. Selleks on vaja kindlaks teha kriitilised sõltuvused, toota suurem osa olulistest toodetest ja teenustest Euroopas ning tagada ühtse turu mehhanismid, et tugevdada tooraine, kaupade ja toiduga varustamise kindlust. Samuti tuleb tugevdada elutähtsat taristut, et tagada elutingimuste säilimine kriisajal;

Haavatavuse analüüsi seadmine tulevase ühtekuuluvuspoliitika keskmesse

Indeks ja tulemustabel, et paremini mõista ja arvestada piirkondade ja nende rahvastiku haavatavusega seotud riske

9.

kiidab heaks Teadusuuringute Ühiskeskuse ja selle riskijuhtimisosakonna kaasamise, et töötada välja haavatavuse indeks, (1) mis ühendab keskkonnaalase, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse mõõtme. Komitee soovib, et Teadusuuringute Ühiskeskus saaks selles protsessis edusammude tegemiseks täieliku poliitilise ja rahalise toetuse;

10.

rõhutab, kui oluline on haavatavuse sotsiaalne mõõde, mis on liiga sageli unarusse või tähelepanuta jäänud, kuid mis on siiski vastupanuvõime keskne element. Haavatavuse analüüsi tuleks täielikult hõlmata inimesteni jõudmine, sotsiaalabi ning haavatavate isikute juurdepääs tervishoiusüsteemile ja sotsiaalteenustele, samuti digitaalse ebavõrdsuse vähendamine ja internetile juurdepääsu parandamine. Komitee toonitab vähemuste, naiste, vaeste, eakate, puuetega inimeste ja krooniliste haigustega inimeste haavatavust ning sotsiaalse haavatavuse tähtsust äärepoolseimates piirkondades ning saarepiirkondades ja äärealadel, mis on kliimamuutustevastases võitluses eesliinil;

11.

toetab Teadusuuringute Ühiskeskuse jõupingutusi andmete kvaliteedi ja haavatavuse indeksi parandamiseks, toetab soovi teha sel eesmärgil tihedamat koostööd Teadusuuringute Ühiskeskuse, komisjoni teiste peadirektoraatide ja liikmesriikide vahel, kinnitab selle indeksi kohaldamise kasulikkust kõigil territoriaalsetel tasanditel – NUTS 2, NUTS 3 ja eelkõige kohalikul tasandil – ning kordab oma üleskutset avaldada haavatavuse tulemustabel, mis võimaldaks näidata iga piirkonna konkreetseid olusid; soovitab sel eesmärgil liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel investeerida riskihindamisse, eelkõige seoses haavatavusega, ning avalikustada selle töö tulemused, et tugevdada riskikultuuri Euroopa Liidus;

12.

juhib tähelepanu vajadusele, et andmete abil tuleks tõhusalt kaardistada kõige haavatavamad elanikkonnarühmad, mis tähendab koondandmeid ja andmete omavahel sidumist, et tuua esile konkreetsed olud (nt naiste vaesus), samuti vajadusele andmete järele, mis annaksid teavet probleemidest teenustele juurdepääsul;

13.

on seisukohal, et püüdluse asemel välja töötada ideaalset näitajat, on esmatähtis katsetada seda näitajat kui otsuste tegemise vahendit. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et mitmed kogukonnaorganisatsioonid on seda teed alustanud, ning kutsub üles käivitama katseprogrammi, mis koondaks linnu, maakondi ja piirkondi, kes soovivad katsetada haavatavuse näitaja kasutamist, et võrrelda seda kohaliku arusaamaga tegelikust olukorrast ning suunata oma poliitikat ja investeeringuid;

14.

teeb ettepaneku, et Teadusuuringute Ühiskeskus võiks algatada Euroopa platvormi loomise, et vahetada teavet haavatavust, riskide ennetamist, nendeks valmisolekut ja nende ohjamist käsitleva tervikliku lähenemisviisi kohta, kaasates ELi institutsioone, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning sidusrühmi. Selle platvormi loomine võiks tugineda aruka spetsialiseerumise platvormide kogemustele ja seda võiks rahastada programmist Interreg Europe. See tugineks eelkõige liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikule, (2) mida tuleks samuti toetada ja arendada;

15.

soovitab kaasata linnad, maakonnad ja piirkonnad kõigisse nendesse algatustesse;

16.

julgustab looma Euroopa kodanikuliikumiste ja valitsusväliste ühenduste võrgustikku riskide ja kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks ning kogukondade ettevalmistamiseks nende probleemidega tegelemiseks, kutsub komisjoni üles väljendama sama huvi ja hõlbustama selle võrgustiku loomist; on seetõttu valmis koos liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikuga selle võrgustiku loomisele kaasa aitama, korraldades igal aastal koos ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti ja Euroopa Komisjoniga ürituse, mis toob kokku kõik need osalejad;

Haavatavusega tegelemine on ühtekuuluvuspoliitika uus prioriteet

17.

soovib rõhutada, et hiljutised kriisid on näidanud, et piirkondade ja nende elanikkonna haavatavus võib kaasa tuua sügava ja uue ebavõrdsuse tervishoiu ja heaolu valdkonnas. Komitee toonitab seetõttu, et sotsiaalse ja territoriaalse haavatavusega tegelemine peaks saama ühtekuuluvuspoliitika poliitiliseks prioriteediks. Selleks tuleks tugevdada ühtekuuluvuspoliitika sotsiaalset mõõdet, hõlmates tööhõive ja koolituse kõrval ka teisi teemasid, keskendudes kaasatuse ning tervishoiu- ja sotisaalteenuste kättesaadavuse küsimustele. See tooks ühtekuuluvuspoliitika ka kodanikele lähemale;

18.

on seisukohal, et piirkondade haavatavuse indeksi ja tulemustabeli väljatöötamine on hädavajalik, et algatada poliitiline arutelu selle üle, kuidas kasutada sellele haavatavusele reageerimiseks tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, mille kõigis komponentides tuleks arvesse võtta ka NUTS 3 tasandi andmeid, et tagada sihipärasem, paremini ligipääsetav ja tõhusam lähenemisviis;

19.

on jätkuvalt ettevaatlik haavatavuse indeksi kasutamise suhtes otsuste tegemise vahendina ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotamisel, kuid rõhutab vajadust ühtekuuluvuspoliitika tõhusama sekkumise järele kõige haavatavamates piirkondades.

20.

soovitab seada vastupanuvõime kriiside suhtes ning sotsiaalse ja territoriaalse haavatavusega tegelemise ühtekuuluvuspoliitika programmitöö prioriteediks ning võtta kasutusele rahalised lisavahendid eriti haavatavate maakondade ja piirkondade jaoks, kes otsustavad ühtekuuluvuspoliitikat sel eesmärgil väga aktiivselt kasutada;

21.

on siiski seisukohal, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika saab olla ja peab olema ühiskondliku valmisoleku töövahend, ei saa sellega hüvitada suurte katastroofide tekitatud kahju. Komitee märgib samuti, et uus solidaarsus- ja hädaabireserv keskendub ennekõike viivitamatule reageerimisele katastroofidele ja pandeemiatele kui nende tagajärgede kõrvaldamisele, ning nõuab seetõttu, et kaalutaks alalise sekkumismehhanismi loomist, et korvata konkreetses piirkonnas toimunud katastroofidest põhjustatud suurt kahju;

22.

teeb ettepaneku edendada selliste Euroopa rahastamisprogrammide nagu Interreg, „Euroopa horisont“ ja Erasmus+ raames piirkondadevahelise koostöö projektide loomist, mis peavad olema kohandatud eri piirkondade geograafilistele oludele ja võivad hõlmata ka koostööd kolmandate riikidega. Kõnealused projektid puudutavad vastupanuvõimet kriisidele ja haavatavusega tegelemist, eelkõige seoses riskide ja kriiside piiriülese käsitlusega, mis on võimas hoob liikmesriikide erinevate tavade ühtlustamiseks konkreetsetel teemadel. Sel eesmärgil oleks Interregi ja ETKRi konkreetne tegevussuund tõenäoliselt väga vajalik;

23.

tunnistab, et ELi tasandi vahendid on osutunud väga kasulikuks, kuid piiriülese koostöö õiguslike ja haldusprobleemide lahendamisel on veel arenguruumi. See tagaks ka senisest suurema Euroopa solidaarsuse, kui piiriülese koostöö takistused oleksid kõrvaldatud. Komitee kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni üles algatama uuesti õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi vastuvõtmise;

Üleminek riskijuhtimiselt ühisele riskikultuurile: Euroopa ja selle piirkondade ettevalmistamine kriisideks ja katastroofideks

24.

märgib, et alates COVIDi kriisist on Euroopa elanikkonnakaitse ja rahvatervise poliitika jõudsalt arenenud. Esile on kerkinud palju algatusi, sealhulgas RescEU ning ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA). Euroopa vastus Ukraina sõjale on toonud kaasa ulatusliku reageerimise elanikkonna toetamisele, mis toonitab kriisiohjamise inimlikku ja sotsiaalset mõõdet. Lisaks kriisiohjamise vajadusele, mis on endiselt väga aktuaalne, soovitab komitee nüüd prioriseerida ühiskondlikku valmisolekut, st riskide ennetamist, kriisiks valmisolekut ning ühise riski- ja kriisikultuuri levikut Euroopas;

25.

rõhutab hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse olulist rolli keskse kohana Euroopa kriisidele reageerimise koordineerimisel, eelkõige seoses sõjaga Ukrainas või maavärinaga Türgis. Nende kriiside ohjamine on toonud esile kriisiohjamise inimliku ja sotsiaalse mõõtme. Lisaks kriisiohjamise vajadusele, mis on endiselt väga aktuaalne, soovitab komitee seetõttu nüüd prioriseerida ka ühiskondlikku valmisolekut, st riskide ennetamist, kriisiks valmisolekut ning ühise riski- ja kriisikultuuri levikut Euroopas;

Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid

26.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon avaldas soovituse ja teatise Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide kohta, ning jagab nende üldpõhimõtteid, milles võetakse arvesse paljusid varasemates arvamustes esitatud ettepanekuid. Samuti tunneb komitee heameelt selle üle, et kohalikke ja piirkondlikke olusid võetakse paremini arvesse, ning rõhutab nende juhtalgatuste väärtust; on veendunud, et kuigi see raamistik ei ole siduv, võimaldaks see tugevdada eri liikmesriikide tavade lähendamist ja seega kriisiks valmisoleku kvaliteeti, ning soovib olla tihedalt kaasatud 2024. aastal toimuvasse elanikkonnakaitse foorumisse, mis annaks võimaluse need eesmärgid esialgselt läbi vaadata ja neid kohandada;

27.

innustab piirkondi kasutama uusi võimalusi, et osaleda algatustes ja saada projektidele rahastust, eelkõige eesmärgi 2 „Valmistuda“ ja juhtalgatuse „PreparEU“ raames. Komitee kavatseb aidata kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste paremale kaasamisele liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikku;

28.

peab siiski kahetsusväärseks, et need dokumendid jäävad üksnes ELi elanikkonnakaitse mehhanismi osaks ega käsitle terviklikumalt Euroopa ning selle linnade ja piirkondade haavatavust ja vastupanuvõimet kriiside suhtes;

29.

väljendab heameelt hädaolukorra operatiivkeskuste vastupidavust käsitlevate stressitestide kasutuselevõtu üle, kuid nõuab selle laiendamist riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele kriisihoiatus- ja -ohjamissüsteemidele, ning soovitab stressitestides paremini arvestada kõiki haavatavuse tegureid, sealhulgas sotsiaalseid ja territoriaalseid tegureid;

30.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema stressitestides stsenaariumide kohta, mis vastavad kohalikule/piirkondlikule riskimaastikule. Edendada võiks ka kohalike/piirkondlike riskide kaardistamist ning üldsuse riskiteadlikkuse ja valmisoleku suurendamise meetmeid, sealhulgas meetmeid, mis on seotud kriisideks valmisoleku kuuga, mis on välja pakutud katastroofidele vastupanuvõime eesmärke käsitlevas teatises;

Ühise riski- ja kriisikultuuri loomine kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustajate kogukonnas

31.

märgib, et enamik osalejaid, kellega kohtuti, soovivad välja arendada Euroopa strateegilise riski- ja kriisiraamistiku, et oleks võimalik välja töötada süsteemne ja kooskõlastatud lähenemisviis, mis praegu puudub. Paljud neist viitavad väljavaatele luua riskide ja kriiside peadirektoraat, mis hõlmaks nii ühiskonna valmisolekut kui ka meie haavatavusest tulenevate riskide ja kriiside ennetamist ja ohjamist;

32.

kinnitab, et riskide ja kriisidega tegelemise peamine probleem on muuta otsustajate mõtteviisi ja poliitiliste otsuste tegemise protsesse. Valdav enamik otsusetegijaid ei ole läbinud koolitust kriisiennetuse ja -ohjamise ning vastupanuvõimega seotud probleemide valdkonnas. Kindlaksmääratud riski juhtimise mehhanismid on mitmekordistunud, mis on toonud kaasa avaliku sektori meetmete killustatuse tervikliku käsitluse arvelt, mis keskenduks vastupanuvõimele, sotsiaalse ja territoriaalse haavatavuse analüüsile ning valmisolekule tegeleda tundmatute riskidega. Ühiskondliku valmisoleku põhimõttest lähtudes tuleks levitada uut kollektiivset riski- ja kriiskultuuri;

33.

teeb seetõttu ettepaneku luua Euroopa riski- ja kriisikool, mis pakuks poliitikakujundajatele ja asjaomase tegevuse eest vastutavatele isikutele koolitusvõimalusi, töötaks välja kutsealased raamistikud ja akrediteerimiskava, et luua sidusad kutsekogukonnad ning hõlbustada liikuvust ja vastastikust tunnustamist, toetaks täiendusõpet, arendaks võrgustikke ja tegevusi teadmiste ja kogemuste vahetamiseks, korraldaks seminare tagasiside ning uuenduslike tegevusstrateegiate ja -lahenduste väljatöötamise kohta;

34.

rõhutab, et kuigi ülemaailmsed kriisid võivad tekkida väljaspool Euroopat, võivad need mõjutada kõiki ELi liikmesriike, näiteks pagulaste suure sissevoolu või kriitilise tähtsusega toodete kättesaadavuse probleemide näol. Tuleb astuda samme, et tugevdada ülemaailmsete kriiside prognoosimise suutlikkust ja ennetada neid kooskõlastatud tegevuse abil, muu hulgas väljaspool Euroopa Liitu;

35.

on seisukohal, et Euroopa huvides on tegutseda uute riskide tekkekohas, et piirata ELi kokkupuudet riskidega. Seepärast peavad liidu asjaomastel asutustel olema vahendid, et teha koostööd paljude organisatsioonidega, kes on juba komitee partnerid (rahvusvahelisel tasandil eeskätt ÜRO katastroofiohu vähendamise amet (UNDRR), selle Euroopa ja Kesk-Aasia platvorm ning algatus „Linnade vastupanuvõime suurendamine 2030“), ning osaleda koostöös asjaomaste riikidega väljaspool ELi võetavates meetmetes kohe, kui riskid ilmnevad. Selleks on vaja koondada ulatuslikud vahendid. See koostöö peab sisaldama ka ettevalmistusetappi ning eelkõige meetmeid kriiside ennetamiseks, haavatavuse vähendamiseks ja ühiskonna kriisideks ettevalmistamiseks. Selleks peaksid olemasolevad mehhanismid ja sidusrühmade foorumid, nagu liidu kodanikukaitse teadmusvõrgustik, tugevdama partnerlust kodanikuühiskonna osalejate ja kohalike valitsusväliste organisatsioonidega;

Vastupanuvõimelised ja ennetavad ühiskonnad, et riskide ja kriisidega paremini toime tulla

36.

leiab, et üks vastupanuvõime alustalasid on kodanike võime ühendada jõud, et tulla toime kriisi esimestel tundidel kuni hädaabi kasutuselevõtmiseni. See hõlmab iga kodaniku eelnevat koolitamist, iga leibkonna ettevalmistamist ning samuti kohalikku solidaarsustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Liit võtma vastu iga riigi ja piirkonna oludest lähtuvalt kohaliku tasandiga kohandatud 72 tunni strateegia kriisidega tegelemiseks, tuginedes eelkõige Jaapani ja USA eeskujule;

37.

soovib kinnitada kahte kindlat veendumust: parim viis mõtteviisi muutmiseks on koolitada lapsi ja noori ning ühiskonna vastupanuvõime parimaks tõukejõuks on tugev kodanikuaktiivsus, ühiskondlik elu ja vabatahtlik tegevus. Seda silmas pidades teeb komitee ettepaneku täiendada ELi suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke kolme uue juhtalgatusega: — mitmes riigis juba proovitud nn riskitehaste (risk factories) (3) kasutusele võtmine, mis on kohandatud kohalikele ja piirkondlikele raamtingimustele ja vajadustele, koolitamaks kõiki 6–10-aastaseid lapsi küsima õigeid küsimusi ja astuma õigeid samme, et valmistuda riskideks ja tulla nendega toime; — Euroopa raamistiku loomine esmase reageerimise ja esmaabi alase koolituse jaoks, pakkudes igas riigis ülekantavat ja kasulikku koolitust, mille puhul innustatakse kõiki noori läbima seda enne 20-aastaseks saamist; — Euroopa kampaania vabatahtliku kodanikuosaluse edendamiseks nii vabatahtlikes organisatsioonides kui ka valitsusvälistes ühendustes;

38.

nõuab ka eemaldumist tõenäosuspõhistest lähenemisviisidest riskidele. Sellised lähenemisviisid alahindavad süstemaatiliselt väga olulisi riske, nagu on juhtunud epideemiate puhul. Komitee kutsub üles mitte piirduma tegevuskavadega, mille eesmärk on ohjata teadaolevaid ja tõenäolisi keskkonna- ja tööstusriske, vaid keskenduma vastupanuvõime strateegia ja kohaliku mobiliseerimisplatvormi loomisele eranditult igas linnas, maakonnas ja piirkonnas, et organiseerida kohalikke vastupanuvõime meeskondi ja valmistada ühiskonda ette kriisideks, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toetamisele. Need kohalikud vastupanuvõime platvormid peavad tuginema kodanike kaasamisele, soodustama interdistsiplinaarsust, hõlbustama andmevahetust ja koostalitlusvõimet, edendama koostööd, sealhulgas piiriülest koostööd, lihtsustama kriisile reageerimise ahelat ja suurendama vastupanuvõimet kriisidele;

39.

nõuab väga jõulisi meetmeid, et tegeleda digitaalse vaesusega, mis on täiendav oht kriisiolukorras, jättes märkimisväärse osa elanikkonnast ilma juurdepääsust olulisele teabele ja teenustele; rõhutab vajadust luua linnadele ja piirkondadele võrgustik füüsiliste juurdepääsupunktidega teabele, hädaabile ja inimestepoolsele abile, mis on elanikkonnale võimalikult lähedal ja kriisi korral toimivad;

RescEU ja hädaolukordadele reageerimise koordineerimise süsteemid

40.

toetab kõiki Euroopa rahalisi investeeringuid rescEU tugevdamiseks, et mitte ainult suurendada ELi suutlikkust reageerida kiiresti, terviklikult ja autonoomselt, vaid tugevdada ka tema rolli riskijuhtimises ja katastroofide ohjamisel;

41.

tervitab algatust ERCC 2.0, mille eesmärk on suurendada suutlikkust ennetada, prognoosida ja ette valmistada sektoriüleseid üritusi ELi tasandil ning jätkata varajase hoiatamise süsteemide parandamist ja neisse investeerimist, et tagada varajane teavitamine ja teadlikkuse tõstmine. Komitee tunnustab tööd, mida Euroopa Komisjon on selles valdkonnas teinud vastavalt oma volitustele varajase hoiatamise süsteemide valdkonnas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitlevate õigusaktide alusel, et arendada piiriüleseid avastamis-, teabe- ja hoiatussüsteeme, nagu EFAS (Euroopa üleujutustealane häiresüsteem), EFFIS (Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem) ja ODE (Euroopa põuavaatluskeskus);

HERA ja Euroopa terviseliit

42.

toetab ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutust (HERA) ja viimase aasta jooksul võetud meetmeid, eelkõige neid, et määrata kindlaks terviseriskid, juhtimisstsenaariumid ja meditsiinilised vastumeetmed, tugevdada väärtusahelaid ning suutlikkust toota vajalikke kaupu ja teenuseid Euroopas. Komitee tuletab meelde, et HERA vajab paljude aastate jooksul oma ülesannete täitmiseks uuendatud ja pidevat poliitilist ja rahalist toetust;

43.

tunnistab, et HERA tegevust on pärast ühte tegevusaastat raske hinnata, kuid kordab oma nõudmist, et Euroopa Parlament, linnad ja piirkonnad ning ühiskondlikud sidusrühmad kaasataks paremini HERA organitesse, eelkõige foorumisse;

44.

väljendab heameelt uue terviseühtsuse põhimõtte rakendamise üle, et kaotada inimeste, loomade ja keskkonna tervise vaatlemine eraldiseisvatena ning integreerida tervishoiupoliitika sidusasse lähenemisviisi kestlikule arengule;

45.

kordab oma tugevat hoiatust komisjonile ja nõukogule, et Euroopas tervishoiukriisidega toimetulekuks vajalike toodete ja ravimite tootmise tugevdamiseks ei ole piisavalt pingutatud ning et avaliku sektori hankijad eelistavad paljudes riikides madalaid hindu tootmisele Euroopas, unustades sellega COVIDi kriisist saadud õppetunnid;

46.

teeb ettepaneku, et tervishoiusüsteemide, sealhulgas kogukondlike tervishoiuteenuste ja haiglate vastupanuvõimet tuleks uurida tervise-Euroopa kontekstis, kaasates liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke pädevaid asutusi. See hõlmab eelkõige selle tagamist, et kriisi ajal on piisava olemasoleva või ajutise vastuvõtusuutlikkuse abil võimalik tagada ravi järjepidevus. Seepärast kutsub komitee üles algatama uuringuid, et hinnata raviteenuste puhul COVID-19 kriisiga seotud edasilükkamiste ja katkestuste tagajärgi, eelkõige vähktõve, krooniliste haiguste ja vaimse tervise puhul;

47.

nõuab põhjalikumat arutelu terviseandmete kasutamise üle, et teha kindlaks kriisis kõige haavatavamad elanikkonnarühmad, hõlbustades seeläbi nende sotsiaalset toetamist ja neile antava arstiabi järjepidevust. Võttes küll arvesse eetilisi ja toimimisega seotud probleeme, innustab komitee looma Euroopa ühtset terviseandmeruumi, et koguda andmeid, parandada nende kvaliteeti ja teha need kättesaadavaks kohalike avalike teenuste tarvis. Komitee hoiatab ohu eest, et ulatuslikud elanikkonnarühmad jäävad tõrjutuse või digilõhe tõttu terviseandmetest välja;

Valdkonnaülene lähenemisviis haavatavusele, kriisivalmidusele ja kriisiohjamisele

48.

teeb ettepaneku võtta arvesse haavatavuse indeksit ja tulemustabelit, et suunata ELi eri poliitikavaldkondade arengut väljaspool ühtekuuluvuspoliitikat (näiteks ühises põllumajanduspoliitikas, teadusuuringute- ja innovatsioonipoliitikas või Euroopa terviseliidus). Selle meetme elluviimiseks võiks eriti kasulik olla Euroopa Komisjoni peadirektoraatide vaheline rakkerühm;

49.

toetab lõimitud vastupanuvõime mudelit, mis võimaldab integreerida vastupanuvõime ja haavatavuse mõju alates avaliku poliitika kujundamise ning määruste ja tegevuskavade, suurte investeerimisprogrammide koostamise ning suure taristu jms väljaarendamise varastest etappidest;

50.

on seisukohal, et riigihangetel on oluline roll uuenduste elluviimisel, uute kohaliku solidaarsuse lähenemisviiside katsetamisel ning kohaliku taristu ja rajatiste vastupanuvõime tugevdamisel;

51.

innustab programmi „Euroopa horisont“ raames riskidele ja kriisidele vastupanuvõime (juhtimine, valmisolek, ühine arusaam, haavatavus) nn missiooni loomist, mis täiendaks teadusuuringute teemavaldkonda „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“, keskendudes jätkuvalt meetodite ja tehnoloogiate väljatöötamisele, et muuta see elujõuliseks innovatsiooni- ja kaasamislaboriks, tuginedes linnade ja piirkondade oludele.

---

(1)  https://drmkc.jrc.ec.europa.eu/risk-data-hub/#/vulnerability-in-europe

Haavatavuse indeks võimaldab minna kaugemale Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud toimetulekuvõime tulemustabelist, mis kujutab endast laiemat lähenemisviisi ühiskonna kohanemis- ja ennetussuutlikkusele (https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic-planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight-report/resilience-dashboards_et).

(2)  https://civil-protection-knowledge-network.europa.eu/about-knowledge-network

(3)  Šotimaal: http://www.safercommunitiesscotland.org/wp-content/uploads/the-risk-factory.pdf; Madalmaades: https://www.riskfactorymwb.nl/over-ons/.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine: kohalik ja piirkondlik seisukoht“

(2023/C 257/03)

Raportöör: Thomas HABERMANN (DE/EPP), Rhön-Grabfeldi maavanem

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja Ukraina territooriumi jätkuv okupeerimine rahvusvahelist õigust rikkudes ei põhjusta mitte ainult tohutut hävingut ja kannatusi kohapeal, vaid avaldab ka käegakatsutavat mõju Euroopa Liidule, selle liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele nii maa- kui ka linnapiirkondades;

2.

tõdeb samuti, et Euroopa Liit ei ole veel täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis juba suurendas finantskoormust eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

3.

märgib, et praegune mitmeaastane finantsraamistik koostati enne Ukraina sõja algust, koroonaviiruse pandeemiat, suuri energiakulusid ja kõrget inflatsiooni. Juba kaks aastat pärast raamistiku vastuvõtmist on selge, et see ei paku piisavat vastust praegustele kriisidele;

4.

väljendab sellega seoses heameelt, et mitmeaastase finantsraamistiku juurde kuuluv institutsioonidevaheline kokkulepe kohustab Euroopa Komisjoni mitmeaastast finantsraamistikku läbi vaatama, ning nõuab selle ulatuse, sh selle eelarve ülemmäärade, paindlikkusmeetmete ja toimimise põhjalikku hindamist;

5.

rõhutab mitmeaastase finantsraamistiku ja kõigi sellega seotud ELi poliitikavaldkondade aluseks olevate horisontaalsete põhimõtete tähtsust, eelkõige seoses liidu kliima- ja elurikkuse eesmärkide rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Komitee toonitab, et need põhimõtted peavad jääma läbivaatamise käigus mitmeaastase finantsraamistiku keskmesse ja seejuures tuleb täita liidu võetud kohustus tagada kõigile õiglane, vastupanuvõimeline, kestlik ja sotsiaalselt õiglane taastumine, sealhulgas liidu 2030. aasta läbivaadatud kliima-, energia- ja keskkonnaeesmärkide raamistiku rakendamine, et muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks;

6.

rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülesehitus mõjutab märkimisväärselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arengut ning et suurt osa Euroopa vahenditest kasutatakse otseselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevdamiseks;

7.

toonitab ELi ühtekuuluvuspoliitika tähtsust majandusliku, territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel kõigis piirkondades. Ilma selle Euroopa toetuse põhisambata satuks ohtu Euroopa siseturu edu. Komitee kohustub töötama ühtekuuluvuspoliitika alliansi raames selle nimel, et tulevane mitmeaastane finantsraamistik tagaks tugeva ja täiustatud ühtekuuluvuspoliitika, millel on Euroopas jätkuvalt keskne roll;

8.

märgib, et ELi ühtekuuluvusfondide vahendite madal kasutusmäär mõnes riigis on tingitud peamiselt programmide hilisest heakskiitmisest ning asjaolust, et mitmel erineval ELi toetusprogrammil on kulukohustustele erinevad eeskirjad ja tähtajad ning makseid tehakse paralleelselt (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, REACT-EU, õiglase ülemineku fond, struktuuri- ja investeerimisfondid). Samuti on tagasiulatuvalt rahastamiskõlblike kriisisekkumismeetmete jaoks ettenähtud kavandamis- ja rakendamisperioodid liiga lühikesed. Komitee kutsub üles ühtlustama ühissätete määruse raames ühiselt hallatavate fondide eeskirju ning rõhutab, et praegusi madalaid kasutusmäärasid mõnes programmis ei saa kasutada võrdlusalusena ühtekuuluvusfondidele eraldatud eelarve vähendamiseks;

Mitmeaastane finantsraamistik, mis toetab investeeringuid kohalikul ja piirkondlikul tasandil

9.

rõhutab, et kõrge inflatsioon, pagulaste majutamise, nende eest hoolitsemise ja nende integreerimise kulud ning energiahindade järsk tõus tekitavad samuti suuri probleeme kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Isegi majanduslikult tugevamates liikmesriikides ei suuda kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sageli vajalikke investeeringuid enam omal jõul teha. Lisaks põhjustavad toorainenappus, oskuste nappus ja ebastabiilsed tarneahelad täiendavaid probleeme, mis ohustavad Euroopa majanduslikku stabiilsust;

10.

viitab sellele, et rohkem kui pool õiglase ülemineku fondi vahenditest tuleb taasterahastust „Next GenerationEU“ ja neid on võimalik kasutada vaid lühikese ajavahemiku jooksul aastani 2023. Komitee märgib murega, et selle tulemusel on uus õiglase ülemineku fond esimestel aastatel tohutu investeerimissurve all, mida olemasolevate ühtekuuluvuspoliitika fondide puhul ei ole. Komitee kutsub üles pikendama taasterahastust pärinevate õiglase ülemineku fondi vahendite investeerimisperioodi (nt pikendades kulukohustuste tähtaegu), et mitte seada ohtu vahendite väljavoolu ja tagada, et õiglase ülemineku fondi vahendeid kasutatakse täies ulatuses tõhusate ja kestlike projektide jaoks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega;

11.

juhib tähelepanu ka sellele, et suure osa Euroopa ühiste eesmärkide saavutamiseks kehtestatud nõuete rakendamine eeldab märkimisväärseid investeeringuid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mõjutades seega otseselt riigi tasandist madalama tasandi eelarveid. See kehtib muu hulgas ELi digieesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ kohta, mille puhul tuleb üle poole vajalikest investeeringutest teha kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

12.

nõuab kahjulike toetuste kauaoodatud järkjärgulist kaotamist ning kooskõla kõigi ELi fondide ja programmide vahel 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus. Komitee rõhutab, et projektid ja programmid, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 C või eesmärgiga peatada ja pöörata ümber elurikkuse kadu, ei tohiks olla järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetuskõlblikud;

13.

hoiatab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ülekoormatud nende praeguste investeerimiskohustuste tõttu paljudes piirkondades valitseva kehva eelarveolukorra tõttu, ning kardab, et avaliku sektori investeeringute üldine kahanemine ohustab tõsiselt üleeuroopaliste eesmärkide (näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe) saavutamist ning kahjustab kodanike heaolu ning piirkondade ja omavalitsuste üldist majanduslikku potentsiaali;

14.

on seetõttu seisukohal, et ainuüksi mitmeaastase finantsraamistiku tugevdamine, suurendamata samal ajal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimissuutlikkust, ei ole selles kontekstis otstarbekas. Komitee peab sellega seoses samuti oluliseks edendada territoriaalse arengu strateegiaid (kogukonna juhitud kohalik areng/integreeritud territoriaalsed investeeringud) – vajaduse korral kohustusliku kasutamise kaudu –, et kaasata vahendite kavandamisse, nende teemal konsulteerimisse, nende rakendamisse ja haldamisse kodanikele kõige lähemal asuvad valitsemistasandid;

15.

märgib, et kuigi Euroopa fondid võivad anda märkimisväärse panuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamisse, ei ole need kõikjal piisavad, et võimaldada Euroopa nõuete rakendamiseks vajalikke investeeringuid kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

16.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et enamikus liikmesriikides puuduvad mehhanismid, mis võimaldaksid kõrgematel valitsustasanditel hüvitada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele automaatselt ja täielikult Euroopa nõuete rakendamisega seotud kulud;

17.

on seisukohal, et tugevat, konkurentsivõimelist ja kestlikku Euroopa Liitu on võimalik saavutada ainult siis, kui kõigi valitsustasandite eelarved sisaldavad piisavaid vahendeid, mis on omavahel seotud ja täiendavad üksteist. Komitee nõuab seetõttu mitmeaastase finantsraamistiku tõelist läbivaatamist, milles võetakse arvesse uusi probleeme ja nähakse ette täiendavad vahendid nende lahendamiseks;

18.

märgib, et uute ELi seadusandlike ettepanekute puhul peaks komisjon hindama seda, kui kõrgeks kujunevad rakendamise kulud asjakohasel tasandil, kas riigi tasandil on olemas hüvitusmehhanismid ning millises ulatuses aitavad mitmeaastase finantsraamistiku vahendid neid kulusid katta. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama investeeringute puudujäägi korral piisavad vahendid kulude korvamiseks, et tagada terviklik ja sidus areng;

19.

kutsub Euroopa Komisjoni nende aspektide hindamiseks üles korraldama enne nõuete koostamist põhjaliku territoriaalse mõju hindamise, mis peaks hõlmama nii liikmesriike kui ka piirkondlikke keskusi;

20.

rõhutab, et kaheksandas ühtekuuluvusaruandes kutsutakse üles tugevdama territoriaalse mõju ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamist, et võtta paremini arvesse ELi eri territooriumide vajadusi ja iseärasusi. Komitee viitab sellega seoses oma arvamusele „Ühtekuuluvuse mittekahjustamine – valdkonnaülene põhimõte ühtekuuluvuse edendamiseks ELi üldeesmärgi ja üldise väärtusena“ (1). Komitee kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist selleks, et suurendada rahalisi vahendeid territoriaalse mõju hindamise rahastamiseks;

Mitmeaastane finantsraamistik, mis tugevdab Euroopa Liitu ja muudab selle kriisidele vastupidavaks

21.

märgib, et viimastel aastatel on Euroopa Liidu reageerimisvõime kriisiolukorras olnud piiratud, mis on tingitud pikkadest aruteludest eelarve ja uute meetmete rahastamise üle ning ebapiisavatest eelarvealastest paindlikkusinstrumentidest. Komitee rõhutab oma veendumust, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamises lepiti kokku eesmärgiga neid ettenägematuid uusi probleeme arvesse võtta;

22.

on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik ei ole enam ajakohane ja see tuleb läbi vaadata;

23.

juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid on omavahel seotud. Komitee kutsub nõukogu ja komisjoni üles järgima uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, nagu on kokku lepitud 2020. aasta detsembris allkirjastatud õiguslikult siduvas institutsioonidevahelises kokkuleppes. See on vajalik vähemalt taasterahastu „NextGenerationEU“ võlgade tagasimaksmiseks;

24.

peab tervitatavaks asjaolu, et Euroopa Komisjon esitab 2023. aastal ettepanekud täiendavate tõeliste omavahendite kohta. Komitee rõhutab, et need uued tulud tuleks kanda ELi eelarvesse mittesihtotstarbelise tuluna ja neid ei tohiks kasutada üksnes taasterahastu „NextGenerationEU“ võla refinantseerimiseks, vaid need peaksid pikas perspektiivis ELi toimimise lepingu artikli 174 tähenduses tugevdama ka ELi, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust kriisidele reageerida. Samuti peaksid need esmase õiguse raames ning liikmesriikide pädevusvaldkondi täielikult arvesse võttes aitama lahendada pakilisi poliitilisi probleeme majanduskeskkonnas, mida iseloomustavad inflatsioon ja kõrged energiahinnad, ning vähendama ELi sõltuvust kogurahvatulul põhinevatest vahenditest. Omavahendite süsteemi reformimisel tuleks territoriaalse mõju hindamise raames uurida kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele avalduvat mõju, võtta täielikult arvesse ELi lepingu asjaomaseid sätteid ning piirata veelgi sõltuvust olemasolevatest kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest;

25.

juhib tähelepanu sellele, et enne uute omavahendite kogumist tuleks uurida nende mõju ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Eelkõige tuleb arvesse võtta olemasolevaid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi maksustamissüsteeme, et vältida konkurentsi Euroopa ja riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi vahel või isegi topeltmaksustamist. Sellega seoses viitab komitee ka arvamusele „ELi eelarve uued omavahendid“ (2);

26.

kordab oma arvamuses „Heitkogustega kauplemise süsteemi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamine ELi linnade ja piirkondade kasuks“ (3) esitatud üleskutset eraldada osa uutest tuludest otse sellele tasandile, mis vastutab sellekohaste Euroopa nõuete rakendamise eest;

27.

on arvamusel, et mitmeaastane finantsraamistik peaks aitama kaasa detsentraliseerimisele, tugevdades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastupanuvõimet ja investeerimissuutlikkust kohapeal. Suutlikkuse koondamine Euroopa tasandil ei tohi kahjustada vastupanuvõimet kriisidele ega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste reageerimisvõimet;

28.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon analüüsiks võimalikke mudeleid ühtekuuluvuspoliitika vahendite (eelkõige ühissätete määruse fondid ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) läbirääkimistes, jaotamises, kavandamises ja rakendamises osalemiseks, et optimeerida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist ELi vahendite haldamise kõikidesse etappidesse ajavahemikus 2028–2034. Selle analüüsi tegemisel tuleks kasutada mitmeaastase finantsraamistiku esimesel poolel saadud õppetunde;

29.

teeb ettepaneku luua mitmeaastase finantsraamistiku raames keskne ja ulatuslik kriisidele reageerimise reserv. Kui see jääb kuni asjaomase eelarveperioodi lõpuni kasutamata, tuleks seda vastavate fondide raames – pikemate rakendamisperioodidega juba kavandatud meetmete jaoks – kasutada kriisiennetuse tugevdamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

30.

kordab, et Ukraina ülesehitamine on Euroopa jaoks vajalik ja moraalne kohustus, mis nõuab liikmesriikide otseste toetusmeetmete ja praegusest ELi mitmeaastasest finantsraamistikust kaugemale minevate lisavahendite koordineerimist kogu Euroopas (4). Nimetatud vahendeid võiks muu hulgas eraldada Ukraina toetuseks loodud asutustevahelise abi koordineerimise platvormi edasiarendamise kaudu, mida toetab komisjon. Ülesehitusstrateegia peaks võimalikult suures ulatuses tuginema ELi ühtekuuluvuspoliitika metoodikale, et valmistada Ukrainat parimal võimalikul moel ette ELiga ühinemiseks ja õigusaktide ühtlustamiseks ELi õigustikuga

Mitmeaastane finantsraamistik, mis võimaldab kohandatult rahastada Euroopa poliitikameetmeid

31.

märgib, et varem tegi Euroopa Komisjon korrapäraselt ettepanekuid uute meetmete kohta ning viitas nende rahastamise osas üldiselt regionaalpoliitikale või taaste- ja vastupidavusrahastule. Seejuures ei kontrollitud, kas need vahendid on programmide või kavade alusel üldse kättesaadavad, et neid meetmeid kohapeal rahastada;

32.

rõhutab sellega seoses, et Euroopa Liidu ees seisvad uued ülesanded nõuavad ka uusi vahendeid. Komitee kiidab heaks institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel uute omavahendite kohta, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava. Lisaks kutsutakse Euroopa Komisjoni Euroopa uute poliitikameetmetega seoses üles kontrollima, kas mitmeaastases finantsraamistikus on selleks olemas vahendid ja kas neid vahendeid saab kasutada nõuete rakendamiseks kõikides liikmesriikides. Regionaalpoliitika vahendite puhul tuleks hoolikalt kontrollida, ega olemasolevad vahendid ei ole juba eraldatud teistele eesmärkidele või kas nende kasutamine nõuab rakenduskavade kohandamist;

33.

nõuab, et mitmeaastane finantsraamistik viidaks kooskõlla ELi poliitikameetmetega ja et nende rakendamiseks eraldataks vajalikud rahalised vahendid. Komitee rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist tuleks kasutada praeguse mitmeaastase eelarve puuduste kõrvaldamiseks;

34.

rõhutab, et Euroopa Komisjon peab tagama, et liit täidaks rahaliselt oma rahvusvahelised kliimakohustused ja eraldaks vahendeid rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamiseks kooskõlas antud lubadustega ning eelkõige rahastaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärgul (COP27) kokku lepitud kahju ja kahjustuste fondi ning asjaomaseid programme naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;

35.

juhib tähelepanu sellele, et alates komitee loomisest peaaegu 30 aastat tagasi on see olnud alarahastatud võrreldes teiste ELi institutsioonidega, kellel on esmase õiguse alusel sarnased ülesanded (5). Sellest hoolimata on komitee tõhusalt edendanud parema õigusloome ja territoriaalse mõju hindamise meetmeid ning tugevdanud Euroopa demokraatiat valitud kohalike ja piirkondlike esindajate vahendusel;

36.

viitab sellele, et komitee 2022. aasta eelarve moodustab vähem kui 1 % ELi 7. eelarverubriigist „Euroopa avalik haldus“ (6) ning et komiteesse investeerimine tähendab investeerimist ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisse, kuna 70 % ELi eesmärkidest viiakse ellu kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvele jääb keskmiselt pool avaliku sektori investeeringutest, üks kolmandik avaliku sektori kulutustest ja veerand maksutuludest;

37.

rõhutab seetõttu, et maksumaksjate raha tuleks mitmeaastase finantsraamistiku halduskulude peatüki (eelarverubriik 7) kaudu paremini kasutada, et taastada usaldus ja tõhustada dialoogi kodanikega. Eelkõige tuleks selleks kasutada kahte ELi poliitilist kogu, mis koosnevad demokraatlikult valitud liikmetest, nimelt Euroopa Parlamenti ja Euroopa Regioonide Komiteed, võttes arvesse kodanike suurt usaldust oma piirkondlike ja kohalike otsustajate vastu ning järgides Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuid; (7)

38.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni 2024. aasta eelarve konsolideeritud ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku 7. rubriik („Euroopa avalik haldus“) ei hõlma komitee 2024. aasta kulude eelarvestust, mis võeti suure häälteenamusega vastu 15. märtsil 2023 (projekt „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali kasutamine ELi tugevdamiseks“ ehk „Cinderella“), pidades iseäranis silmas 2024. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste erakordset olukorda, Euroopa tuleviku konverentsi tulemustest saadavat kasu ning mitmest kriisist saadud õppetunde, mille puhul on järjest enam eesliinil kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

Mitmeaastane finantsraamistik, mis edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

39.

nõuab, et kogu mitmeaastane finantsraamistik viidaks kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 eesmärkidega ning ressursside tasakaalustatud jaotamise kaudu aidataks kaasa üldisele majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Seejuures tuleb ka tagada, et väikestel omavalitsustel oleks rahastamisele võrdne juurdepääs, eelkõige lihtsustades taotlusmenetlusi ja pakkudes Euroopa Liidu sihtotstarbelist toetust.

40.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui on kättesaadavad vahendid pikaajalisteks investeeringuteks. Ühtekuuluvuspoliitika on osutunud kasulikuks vahendiks viivitamatul reageerimisel hiljutistele kriisidele, muu hulgas tänu partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte paindlikkusele ja tõhususele ning Euroopa fondivalitsejate spetsialiseerunud ökosüsteemile kohapeal. Komitee märgib, et kuigi teatav paindlikkus on vajalik, ei tohi neid vahendeid kasutada kriisidele vahetuks reageerimiseks, nagu on seda tehtud viimastel kuudel ja aastatel. Vaja on kriisikindlat ja kaitstud eelarvepunkti, mis võimaldaks haldusasutustele ja toetusesaajatele tagada prognoositavaid ja pikaajalisi investeeringuid;

41.

toonitab, et on äärmiselt oluline, et ühtekuuluvuspoliitika riiklikud assigneeringud oleksid kõigile liikmesriikidele vastavalt õiguslikele nõuetele võimalikult kiiresti kättesaadavad, et mitte takistada rakendamist ja tagada kõigile toetusesaajatele võrdsed tingimused;

42.

nõuab, et kõiki rahalisi vahendeid jaotataks jätkuvalt täielikus kooskõlas partnerluse põhimõttega. Fondid võivad olla kõige kasulikumad, kui kohapealsete probleemide tuvastamisse kaasatakse asjaomased partnerid. Selleks et tagada ulatuslik kaasatus, suurendada haldusasutuste õiguskindlust ja vähendada halduskoormust, kutsutakse Euroopa Komisjoni üles vaatama võimalikult kiiresti läbi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud partnerluse käitumisjuhendi (8);

43.

on seisukohal, et jagatud eelarve täitmise süsteem on struktuurifondide puhul osutunud edukaks ja see tuleks tulevikus säilitada. Ka uued loodavad ja juba olemasolevad fondid peaksid seda süsteemi järgima ja võimaluse korral tuleks vahendeid jaotada eelarve detsentraliseeritud täitmise raames;

44.

kritiseerib sellega seoses asjaolu, et kriisijärgseks taastumiseks (Next GenerationEU) ette nähtud vahendid ei ole ametlikult eelarve osa ning et selline ülesehitus raskendab ressursside sidusat kasutamist. Kõik praegused ja tulevased vahendid tuleks täielikult eelarvesse integreerida;

45.

nõuab jõupingutuste suurendamist, et vähendada Euroopas kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitsevaid erinevusi, mis on erinevate kriiside tagajärjel veelgi suurenenud;

46.

toonitab, et paljudes tugeva tööstusbaasiga piirkondades on toimumas põhjalikud struktuurimuutused. Komitee nõuab sellega seoses, et tulevane investeerimis- ja ühtekuuluvuspoliitika aitaks kaasa üleminekule ning pakuks asjaomastele piirkondadele sihipärast toetust rohe-, sotsiaalse, demograafilise ja digiülemineku kujundamisel, järgides ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet, mille kohaselt ükski meede ei tohiks takistada lähenemisprotsessi ega suurendada piirkondlikke erinevusi;

47.

Sellega seoses tuleks üleminekufondi kavandamise ja rakendamise protsessis arvesse võtta mitte ainult neid piirkondi, mis seisavad silmitsi kõige suuremate probleemidega, vaid ka neid, mis on juba mõnel tasandil üleminekuga alustanud. Kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sellesse protsessi nõuetekohaselt ei kaasata, tekib lisaks oht, et vahendeid eraldatakse tasakaalustamata, seadmata prioriteediks NUTS 3 tasandit;

48.

kutsub Euroopa Komisjoni üles – hiljemalt 2028. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel, kuid ideaaljuhul juba praeguse läbivaatamisel – eraldama eelarvevahendeid autotööstuse piirkondade õiglaseks üleminekuks. Seejuures tuleb piirkondadele võimaldada paindlikkust rahastamisvahendite kasutamisel, kuna probleemid on väga erinevad;

Mitmeaastane finantsraamistik, mis kasutab olemasolevaid vahendeid nii tõhusalt kui võimalik

49.

kutsub seepärast Euroopa Komisjoni üles uurima, kuidas saaks olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. Euroopa tasandi nõuded peaksid tagama, et mitte ainult Euroopa Liidu, vaid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarveid saaks kasutada võimalikult tõhusalt ning et tarbetu bürokraatia ei raskendaks vahendite kasutamist;

50.

on seisukohal, et ELi nõuded ja nende rakendamine liikmesriikides, mille puhul võetakse täiel määral arvesse subsidiaarsuse ja kohaliku omavalitsuse põhimõtteid, peaksid võimaluse korral andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ulatusliku kaalutlusõiguse, et võimaldada kohapõhiseid ja praktilisi lähenemisviise;

51.

juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et eelkõige riigiabi- ja riigihankeõigust iseloomustab õigusaktide rohkus ja suur keerukus. Märkimisväärne osa kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest ei saa enam ise hakkama projektide täieliku õigusliku ja tehnilise hindamise läbiviimisega ning on sunnitud küsima õiguslikku ja tehnilist nõu kolmandatelt osapooltelt. Selleks otstarbeks eraldatud vahendeid ei saa suunata investeeringutesse ning see vähendab märkimisväärselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimisvõimet. Komitee kutsub seadusandjat üles tagama lihtsustamismeetmed ja rõhutab vajadust vältida ülereguleerimist. Rahastamist on vaja ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamiseks;

52.

märgib sellega seoses ka seda, et pikad hankemenetlused raskendavad projektide elluviimist projekti- või rahastamisperioodi jooksul;

53.

nõuab ELi ning selle kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konkurentsivõime tugevdamiseks ELi riigiabi eeskirjade kohandamist selliselt, et kõigis piirkondades oleksid tagatud võrdsed tingimused tulevikutehnoloogiatesse investeerimisel ja vastavate toodete valmistamisel;

54.

on seisukohal, et täiendavaid võimalusi taotluste ja haldamise lihtsustamiseks tuleks uurida ka struktuurifondide määruste läbivaatamisel. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kindlaks halduskoormuse, võttes abivajaduse määratlemisel arvesse piirkondade iseärasusi, erinevusi ja eesmärke. Näiteks tuleks parandada eri fondide sidusust Euroopa tasandil ning nende koostoimet riikliku ja piirkondliku rahastamisega. Komitee rõhutab ka äärepoolseimate piirkondade, maapiirkondade ja ebasoodsate looduslike tingimuste ja/või demograafiliste probleemidega piirkondade eripära ning kutsub üles tegema erandeid teatavatest kohustustest, mida enamasti suudavad tõhusalt täita üksnes suurema eelarve ja elanikkonnaga ning paremini varustatud toetusesaajad. Lisaks tuleks pikas perspektiivis ette näha ka vahendite paindlik kasutamine, nii nagu see muudeti võimalikuks COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Nii oleks ühelt poolt võimalik vähendada halduskoormust ja teiselt poolt võidaksid lihtsustamisest eelkõige väiksemad omavalitsused ja ettevõtjad;

55.

on seisukohal, et võimalik Euroopa Liidu nn suveräänsusfond, mis loodaks vastusena USA inflatsiooni vähendamise seadusele, peaks toetama Euroopa ettevõtjaid tagatiste näol, kasutades selleks vabanenud eelarvevahendeid, nagu seda teeb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Küll aga tuleb seejuures tagada parem geograafiline tasakaal, mille puhul võetakse õiglaselt ja paindlikkult arvesse vähem arenenud piirkondi.

---

(1)  COTER-VII/026 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi eelarve uued omavahendid“ (ELT C 79, 2.3.2023, lk 99).

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Heitkogustega kauplemise süsteemi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamine ELi linnade ja piirkondade kasuks“ (ELT C 301, 5.8.2022, lk 116).

(4)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi linnade ja piirkondade roll Ukraina ülesehitamisel“ (ELT C 498, 30.12.2022, lk 12), punkt 3.

(5)  „ELi demokraatia tugevdamine: miljoni kohaliku ja piirkondliku poliitiku potentsiaali rakendamine“, Euroopa Regioonide Komitee, lk 6.

(6)  Komitee täiskogu 154. istungjärk, 15.3.2023 – Lisa 1, Euroopa Regioonide Komitee 2024. aasta eelarve üksikasjalik projekt, COR-2023-00005-01–00-NB-REF, lk 9.

(7)  Euroopa tuleviku konverents. Lõpptulemust käsitlev aruanne, mai 2022, sh esindusdemokraatia tugevdamine „nii Euroopa Parlamendi valimiste ajal kui ka enne riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke valimisi“ (ettepanek 38.4), kaasamine terviseliidu küsimustes (ettepanek 10.2) ja kohalike noortenõukogude loomine (ettepanek 36.8).

(8)  Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Pikaajalise töötuse kaotamine: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“

(2023/C 257/04)

Raportöör: Yonnec POLET (BE/PES), Berchem-Sainte-Agathe’i/Sint-Agatha-Berchemi esimene abivallavanem

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

meenutab, et liit taotleb Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hinnastabiilsusel ja suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress (1);

2.

rõhutab, et pikaajalise töötuse määr, mis Eurostati määratluse kohaselt on nende inimeste arv, kes on olnud töötud ja kes on aktiivselt tööd otsinud vähemalt ühe aasta, (2) on ELis endiselt probleem, mis takistab selle eesmärgi saavutamist. 2021. aastal mõjutas pikaajaline töötus endiselt 2,8 % Euroopa aktiivsest elanikkonnast ehk peaaegu 6 miljonit inimest (3);

3.

rõhutab, et pikaajaline töötus puudutab 3,5 % 15–29aastastest inimestest, (4) mis on enam kui 2,5 miljonit noort eurooplast;

4.

juhib tähelepanu sellele, et peaaegu veerand 15–64aastastest inimestest Euroopas on mitteaktiivsed, (5) sealhulgas heitumuse tõttu aktiivse tööotsingu lõpetanud töötud, kes jäävad töötuse statistikast välja;

5.

meenutab, et pikaajalise töötuse kõrge määr on märk tööturu kehvast toimimisest: töötuse tagajärjed on inimressursside vähenemine ja töötute oskuste mandumine, sotsiaalkindlustusmaksete saamatajäämine ja majandustegevuse vähenemine;

6.

tuletab meelde pikaajalise töötuse sotsiaalset mõju ja seda, et mida kauem see kestab, seda raskem on tööturule naasta;

7.

tuletab meelde pikaajalise töötuse suuri kulusid ühiskonna jaoks ning kordab, (6) kui oluline on võidelda pikaajalise töötuse vastu, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus ja vältida osa elanikkonna marginaliseerumist;

8.

meenutab Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatut, et „[i]gaühel on õigus on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et parandada töötaja või ettevõtjana tegutsemise väljavaateid“ ning et „[p]ikaajalistel töötutel on õigus saada põhjalikku personaalset hindamist hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud“ (7);

9.

tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatakse selged eesmärgid seoses tööhõive ja vaesuse vähendamisega ning et Porto deklaratsioonis (8) kinnitatakse neid eesmärke, rõhutades vajadust tegeleda tõrjutuse ohuga eriti haavatavate sotsiaalsete rühmade, eelkõige pikaajaliste töötute puhul;

10.

rõhutab, et tööotsijate parem ettevalmistamine tööturu ootusteks aitab parandada nende tööhõiveväljavaateid, ning väljendab heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle parandada kutseoskuste pidevat omandamist ja värskendamist, sealhulgas komisjoni ettepaneku üle kuulutada 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks;

11.

peab siiski kahetsusväärseks, et nõukogu 2016. aasta soovitusele (9) ei ole järgnenud algatust pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks, ehkki kõik liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi selle probleemiga;

12.

rõhutab, et nende jaoks, kes on tööturult kõige enam kõrvale jäänud, sealhulgas nende jaoks, kes on alaliselt töötud, on juurdepääs koolitusele endiselt liiga sageli raske ning see üksi ei võimalda tööd leida;

13.

kordab oma tähelepanekut, et „kui tööjõu nõudlus jääb samale tasemele, on töötul [erialavaldkonnas või kohalikul tasandil] isegi personaalse koolitusprojekti abil raske leida tööd“ (10);

14.

rõhutab vajadust pakkuda tööhõivelahendust kõigile, sealhulgas pikaajalistele töötutele;

Lähenemisviis „pikaajalise töötuse kaotamine“ – kohalik uuendus tööturule naasmiseks

15.

märgib, et tööpuudus läheb maksma rohkem kui täiendavate töökohtade loomine;

16.

rõhutab mitmete projektide, näiteks pikaajalise töötuseta piirkondade uuenduslikku olemust ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse lähenemisviisi, ning märgib, et kõigis neis algatustes suunatakse pikaajalise töötuse kulud ümber inimväärsete töökohtade loomisele, mis on kasulikud piirkondadele, kus need on välja töötatud;

17.

märgib, et sellised algatused on ellu viidud vähemalt neljas ELi liikmesriigis: Prantsusmaal 2016. aastast, Belgias 2022. aastast ning Austrias töökoha tagamise programmis „Gramatneusiedl“ ja Madalmaades Groningenis projektis „Basisbaan“ 2020. aastast;

18.

märgib, et need algatused põhinevad suures osas ühistel põhimõtetel: a) keegi ei ole tööle sobimatu, kui töö on kohandatud inimeste võimetele ja oskustele ning on olemas nii töökohti, mida tööturul ei pakuta, kui ka tegevusi ja teenuseid, mida ei paku ei era- ega avalik sektor; b) kaua tööta olnud inimeste vabatahtlik tegevus. Erinevalt sunduslikust tegevusest või tingimuslikust toetusest võimaldatakse pikaajalistel töötutel sel viisil reaalselt ise vastutus võtta, laiendades kavasid neile, kes ei ole enam riiklikes tööturuasutustes registreeritud; c) kvaliteetsete töökohtade loomine, mis põhinevad tööotsijate oskustel ja nende isiklikul olukorral, eelkõige tervisel või perekondlikul olukorral; d) miinimumpalgaga võrdne või sellest suurem töötasu ja iga vabatahtliku olukorraga kohandatud tööaeg ning tähtajatu lepinguga; e) sellise teenuse osutamine, mis toob kasu kogu piirkonnale, loomata konkurentsi juba tegutsevate ettevõtjatega; f) kaasav ja osaluspõhine lähenemisviis, mis on algatatud kohalikul tasandil koos avalikkuse ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega;

19.

märgib, et need algatused kuuluvad nelja poliitikavaldkonda, mida rõhutati nõukogu 2016. aasta soovituses (11) pikaajalise töötuse kohta, nimelt pikaajaliselt tööta jäänud inimeste parem mobiliseerimine, individuaalne lähenemisviis, kohalike tööhõives osalejate tihedam koostöö ning partnerlus kohalike tööandjate ja kohalike kogukondadega; rõhutab samuti, et nõukogu 2023. aasta soovituses piisava miinimumsissetuleku kohta soovitatakse toetada töövõimalusi sotsiaalmajanduse sektoris, samuti pakkuda individuaalset toetust;

20.

märgib, et pikaajalise töötuseta piirkondades või töökoha tagamise programmi ja algatuse „Basisbaan“ raames välja töötatud meetmed võimaldavad laiendada inimestele ja ettevõtetele kättesaadavate ja juurdepääsetavate sotsiaal-, keskkonna- ja kaubandusvaldkonna teenuste pakkumist piirkondades ning et neid teenuseid ei ole seni osutanud ei avaliku sektori asutused ega kohalikud erasektori osalejad;

21.

märgib, et pikaajalise töötuseta piirkondade, töökoha tagamise programmi ja algatuse „Basisbaan“ raames on välja töötatud tõepoolest mitmekesised tegevuspakkumised sellistes valdkondades nagu köögiviljakastvatus, ringlussevõtt, jalgrataste remont, kogukonnahoonete koristus, äriteenused, majahoidjateenused, kullerteenused, toiduabipoed, hooldusteenused ja muud ringmajandusega seotud tegevused, aidates seega kaasa rohepöördele ja hooldusteenuste pakkumisele ELis;

22.

rõhutab, et lisaks tööturule naasmisest tulenevale isiklikule ja kollektiivsele majanduslikule kasule aitavad need algatused parandada juurdepääsu koolitusele ja tervise väljavaateid (sealhulgas vaimse tervise osas), suhtlusvõimalusi ja sotsiaalset kaasatust, ning püsivalt tööta jäänud inimeste heaolu, tugevdades samal ajal asjaomaste kogukondade sotsiaalset ühtekuuluvust;

23.

märgib, et need algatused hõlmavad konsulteerimist ja koordineerimist kohalike tööhõive sidusrühmadega, sh toetavaid sotsiaalteenuseid, et saavutada konsensus kohalikul tasandil, ning rõhutab, kui oluline on kohalike ettevõtjate, tugiteenuste ja sotsiaalpartneritega konsulteerida ja üheskoos luua, et tagada nende algatuste omaksvõtt ja need edukalt ellu viia;

24.

rõhutab, et koosloomine toob kasu kohalikele ettevõtjatele, kelle tegevusega see on kas otseselt seotud (kui töötud paigutatakse ettevõtetesse, näiteks Austria töökoha tagamise programm), või seotud kaudselt teenuste ja majandustegevuse kaudu, mida arendatakse nende piirkonnas;

25.

rõhutab, et selline kooskõlastamine võib olla kasulik ka muude aktiivse tööturupoliitika meetmete, sealhulgas koolituse rakendamisel, ning aidata luua tööotsijatele ühtsed kontaktpunktid;

Kohalik ja piirkondlik mõõde

26.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli pikaajalise töötuse vastu võitlemise kavade (näiteks pikaajalise töötuseta piirkondade) loomisel, eriti seetõttu, et nad tunnevad kohalikku tööturgu, osutavad sotsiaalteenuseid sotsiaalseks kaasamiseks ja tööturule kaasamiseks ja neil on sidemed kohalike ettevõtete ning kohalike sotsiaalpartneritega. Näiteks Berliini liidumaa projekt „Solidaarne põhisissetulek“, mille kaudu rahastatakse 2019.–2025. aastal 1 000 töökoha loomist inimestele, kes olid olnud 1–3 aastat töötud, on veel üks sellesuunaline parim tava;

27.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma üle pikaajalise töötuseta piirkondade ja töökoha tagamise programmide põhialuseid, suunates töötuse kulud inimväärsete töökohtade loomisele;

28.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes selliseid algatusi ellu viivad, kaasama kohalikke ärijuhte ja ametiühingute esindajaid projekti eri etappidesse, eelkõige vältimaks konkureerimist juba käimasolevate tegevustega ja tagamaks kooskõla asjaomastes sektorites kehtivate kollektiivlepingutega;

29.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vahetama arvamusi ja jagama parimaid tavasid pikaajalise töötuse vastu võitlemise kavade kohta teiste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nii oma riigis kui ka teistes liikmesriikides;

Pikaajalise töötuse kaotamise algatuste rahastamine

30.

rõhutab passiivsete kulutuste aktiveerimise tähtsust pikaajalise töötuse kaotamise algatuste edu jaoks ning märgib, et see võimaldab kompenseerida täiendavate töökohtade loomise kulusid sotsiaalkindlustusasutuste makstavate töötushüvitiste, sotsiaaltoetuste ja tervishoiukulude kokkuhoiuga;

31.

märgib, et Prantsusmaal loodi selle aktiveerimiseks ajutine fond 2016. aastal piirkondlike eksperimentide seadusega, mille eesmärk on vähendada pikaajalist töötust, (12) et võimaldada riiklike vahendite eraldamist töökohtade loomiseks kohalikul tasandil;

32.

märgib, et kuna asjaomastes liikmesriikides puudub passiivsete kulude aktiveerimise mehhanism, sõltuvad Madalmaade algatus „Basisbaan“ ja Valloonias asuvad pikaajalise töötuse piirkonnad ESF+ rahalisest toetusest;

Liikmesriikide poolne rahastamine

33.

rõhutab tiheda koostöö tähtsust kohalike tööhõives osalejate ning piirkondlike ja/või riiklike sotsiaalkindlustusasutuste ja kohalike sotsiaalteenuste osutajate vahel;

34.

kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid pikaajalise töötusega seotud passiivsete kulutuste aktiveerimiseks;

35.

kutsub liikmesriike üles looma vajalikke struktuure pikaajalise töötusega seotud passiivsete kulude aktiveerimise nõuetekohaseks toimimiseks ning tagama, et hüvitiste kokkuhoid kantakse tõepoolest üle kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes kannavad pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks tehtud algatuste kulud;

36.

rõhutab, et pikaajalise töötusega seotud passiivsete kulutuste aktiveerimise mehhanismi puudumisel aitab (kaas)rahastamise võimaldamine liikmesriigi või piirkondlikul tasandil kõige enam mõjutatud piirkondlikel omavalitsustel luua algatusi pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks, vähendades nende finantskoormust;

Pikaajalise töötuse vastu võitlemise algatuste koordineerimine

37.

meenutab, et 2016. aastal kutsus nõukogu komisjoni üles toetama „sotsiaalse innovatsiooni projekte pikaajaliste töötute tööturule integreerimiseks“ (13);

38.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse (14) üle toetada kõigis liikmesriikides sotsiaalmajanduse edukate kogemuste ärakasutamist;

39.

tuletab meelde noortegarantii edu ja eelkõige individuaalset lähenemisviisi tööotsijatele, mis on omane ka pikaajalise töötuse kaotamise ja töökoha tagatise programmidele;

40.

rõhutab, et tänu igale noorele individuaalselt kohandatud lahenduste süstemaatilisele pakkumisele on noortegarantii juba võimaldanud kehtestada mehhanisme ja metoodikaid, mis on olulised, et rakendada paljudes liikmesriikides algatusi, mis sarnanevad pikaajalise töötuse kaotamise ja töökoha tagatise programmidele;

41.

kutsub Euroopa Komisjoni üles neid algatusi kaardistama, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku abil;

42.

soovitab Euroopa Komisjonil esitada suunised selliste algatuste rakendamiseks teistes ELi liikmesriikides, tuginedes punktis 17 loetletud põhimõtetele;

43.

kohustub lisama need algatused Euroopa Regioonide Komitee heade tavade veebiplatvormile;

Juurdepääs ELi rahastamisele

44.

rõhutab ESF+ rolli pikaajalise töötuse kaotamise projektide rahastamisel piirkondlikes omavalitsustes, kes ei saa veel kasu pikaajalise töötusega seotud passiivsete kulutuste aktiveerimisest või kellel puudub riiklike ja piirkondlike ametiasutuste tugev toetus;

45.

nõuab, et nendest raskustest ülesaamiseks eraldataks osa ESF+ vahenditest kohalikele algatustele, mis on seotud pikaajalise töötuse kaotamisega, eelkõige projektide käivitamise rahastamise ja projektide kavandamise toetamise kaudu kohalikul tasandil;

46.

nõuab, et 2023. aastaks välja kuulutatud nõukogu soovituses sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta teeks komisjon ettepaneku hõlbustada pikaajalise töötuse vastasesse võitlusesse kaasatud sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete juurdepääsu ELi rahastamisele, sealhulgas sotsiaalsete investeeringute ja oskuste rahastamisele InvestEU fondist, et hõlbustada pikaajalise töötuse kaotamise projektide rakendamist;

47.

tuletab meelde, et Euroopa noorte tööhõive algatuse loomine 2013. aastal koos tugeva 8,9 miljardi euro suuruse rahalise panusega ajavahemikul 2014–2020 on võimaldanud noortegarantii edukat rakendamist ja aidanud rohkem kui 24 miljonil noorel leida tööd või alustada täiendus- või õpipoisiõpet või praktikat;

48.

kordab Enrico Rossi koostatud arvamuses „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule“ esitatud soovitust võidelda tõhusamalt pikaajalise töötuse vastu erakorraliste algatuste kaudu, näiteks sihtotstarbelise fondi loomine, et võidelda pikaajalise töötuse vastu (15);

49.

kutsub komisjoni üles looma selle sihtotstarbelise fondi pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks noorte tööhõive algatusele tuginedes ja rahastama seda viie aasta jooksul vähemalt 750 miljoni euroga, et käivitada uued katseprojektid, mis saavad inspiratsiooni pikaajalise töötuseta piirkondadest ja töökoha tagamise programmidest regioonides, mis on kõigis ELi liikmesriikides pikaajalisest töötusest kõige enam mõjutatud.

---

(1)  Euroopa Liidu lepingu artikkel 3.

(2)  Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1).

(3)  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/une_ltu_a/default/table?lang=en

(4)  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/yth_empl_130/default/table?lang=en

(5)  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/LFSA_IPGA/default/table

(6)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule“ (ELT C 120, 5.4.2016, lk 27).

(7)  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et

(8)  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/05/08/the-porto-declaration/

(9)  Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule“ (ELT C 120, 5.4.2016, lk 27).

(11)  Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta soovitus piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasamise (ELT C 41, 3.2.2023, lk 1).

(12)  29. veebruari 2016. aasta seadus nr 2016–231 piirkondlike eksperimentide kohta, mille eesmärk on vähendada pikaajalist töötust.

(13)  Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1).

(14)  COM(2021) 778 final.

(15)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule“ (ELT C 120, 5.4.2016, lk 27).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestlike toidusüsteemide õigusraamistik“

(2023/C 257/05)

Raportöör: Joke SCHAUVLIEGE (BE/EPP), Flandria parlamendi aseesimees

POLIITIKASOOVITUSED

Sissejuhatavad märkused

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle esitada õigusraamistik kestlikele toidusüsteemidele, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogrammis;

2.

rõhutab, et kestlik toidusüsteem peab tagama toiduga kindlustatuse ja toitumise kõigile nii, et ei kahjustata tulevaste põlvkondade toiduga kindlustatuse ja toitumise majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aluseid (1). See peaks aitama edendada keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse kõiki elemente;

3.

märgib, et kehtivad õigusaktid on suuresti suunatud toidusüsteemi tootjatele ja tarbijatele. Ent komitee rõhutab, et toidusüsteemis on ka toidu tootmise ja tarbimisega seotud elemente ja tegevusi, mille mõjuga tuleb arvestada, sealhulgas majanduslikud, tervise- ja keskkonnaalased tulemused (2) alates talust kuni taldrikuni, k.a esmatootmine, töötlemine, jaemüük ja toitlustamine. Seejuures tuleb arvesse võtta toidu sotsiaalset ja kultuurilist mõõdet ning vajadust austada traditsioonilisi toitumistavasid;

4.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et toidu- ja toidusüsteemidega seotud horisontaalsed ja valdkondlikud poliitikameetmed oleksid kooskõlas kestlike toidusüsteemide tulevase õigusraamistiku, strateegia „Talust taldrikule“, Euroopa kliimamääruse ja elurikkuse strateegia eesmärkide ja sihtide ning nullsaaste eesmärkidega. Samuti tuleks tagada nõuetekohane hindamine ja korrapärane järelevalve;

5.

kutsub Euroopa Komisjoni üles viima läbi nõuetekohase hindamise mõju kohta, mida tulevane õigusraamistik avaldab Euroopa toidu- ja tootmissüsteemidele, ja selle tulemuste kohta korrapärase järelevalve abil. Komisjon peaks võimalikult palju piirama delegeeritud ja rakendusaktide kasutust olulistes ja Euroopa tootmissüsteemidele mõju avaldavates aspektides. Seejuures tuleb järgida aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse ja lojaalse koostöö põhimõtteid;

6.

soovib sellega seoses, et tulevases määruses nähtaks ette, et Euroopa Komisjoni hindab 2030. aastaks kõiki olemasolevaid toidu- ja toidusüsteemidega seotud horisontaalseid ja valdkondlikke poliitikameetmeid tagamaks, et need on kooskõlas kestlike toidusüsteemide tulevast õigusraamistikku käsitleva määruse eesmärkide ja sihtidega ning toetavad neid;

7.

nõuab eelkõige, et ühise põllumajanduspoliitika määrused tuleks nende läbivaatamisel pärast 2027. aastat viia kooskõlla ka uue kestlike toidusüsteemide õigusraamistikku käsitleva määrusega;

8.

rõhutab ELi kodanike tahet liikuda ohutu, kestliku, õiglase, kõigile kvantiteeti ja kvaliteeti tagava ja taskukohase ning kliimaküsimuses ressursside nõuetekohase kasutamise eest vastutava toidutootmise suunas. Seejuures on oluline järgida kestlikkuse põhimõtteid, võtta arvesse keskkonda, kaitsta elurikkust ja ökosüsteeme ning tagada samal ajal toiduga kindlustatus, nagu on märgitud Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes;

9.

nõuab, et tehtaks kindlaks peamised põhjused, mis põhjustavad elanike ja keskkonna kokkupuudet saastusega, pinna- ja põhjavee saastumist ning õhu ja pinnase reostust;

10.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning teisi avaliku sektori asutusi üles seadma ELi riigihanke-eeskirjade ning komisjoni keskkonnahoidlike riigihangete suuniste raames oma eesmärgid tervisliku, tasakaalustatud toiteväärtusega, hooajalise, kohaliku ja mahetoidu hankimiseks avaliku sektori hallatavates toitlustusteenustes osana kestlike riigihangete strateegiast, toetades seeläbi kestliku arengu eesmärkide elluviimist;

11.

toonitab maapiirkondade strateegilist rolli kliimajulgeoleku ja toiduga kindlustatuse tagamisel ning tervisliku ja mitmekesise toidu tootmisel, sest selle kaudu säilitatakse põllumajandusmulda ja selle viljakust. Seda hõlbustab üheaegselt loomakasvatus ning maapiirkondade ja maastike viljelus kogu ELis, sest nii luuakse töökohti põllumajanduses, põllumajanduslikus toidutööstuses ja nendega seotud sektorites. Piirkondadel ja linnadel on oluline roll maapiirkondade ja maastiku säilitamisel, mida tuleks komisjoni ettepanekus arvesse võtta;

12.

kordab oma üleskutset seada jäätmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu raamdirektiivi (3) läbivaatamisel siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks toidu raiskamist poole võrra, tuginedes seejuures ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi edendatavale tööle. Komitee juhib tähelepanu soovitustele, mis sõnastati Euroopa kodanike paneelarutelul toiduraiskamise teemal (4);

13.

tuletab meelde metsade ja muu metsamaa ning agrometsandussüsteemide kestliku majandamise panust toidutootmisse ja ühtse tervise säilitamisse, rõhutab kasvavat huvi looduslike toiduainete vastu ning kutsub üles edendama kariloomade kasutamist eespool nimetatud aladel, et hoida ära metsatulekahjud, taastada bioloogiline mitmekesisus ning säilitada ja laiendada ökosüsteemiteenuseid maapiirkondades;

Kogu ELi hõlmav ühtlustatud lähenemisviis

14.

toonitab tungivat vajadust luua ELis kestlikele toidusüsteemidele terviklik raamistik, et seada kestlikkus kõigis toiduga seotud poliitikavaldkondades kesksele kohale, tagades samal ajal poliitika parema sidususe;

15.

kutsub üles järgima terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi, mis rajaneb majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel sammastel, mille aluseks on selged, teaduslikud ja kogu ELi hõlmavad kestlikkuse määratlused, põhimõtted ja üldeesmärgid;

16.

nõuab tungivalt, et ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused tagaksid kestlikkuse integreerimise kõikidesse toiduga seotud poliitikavaldkondadesse. Õigusraamistikus tuleks püüda selgitada kõigi toidusüsteemis osalejate kohustusi mitmetasandilise koostöö loomise ja osalemise edendamise kaudu ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Võimaliku kohaliku ja piirkondliku tasandi vastutuse laiendamisega peaks kaasnema toetus ja suunised ning piisavad rahalised vahendid täiendavate kohustuste täitmiseks;

17.

märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriigid võivad 2030. aasta riiklike vähendamiseesmärkide vastuvõtmisel võtta arvesse nendes piirkondades taimekaitsevahendite kasutamise erivajadusi, mille tingivad nende piirkondade erilised ilmastikutingimused ja põllukultuurid. See ei tohi äärepoolseimates piirkondades viia madalamate eesmärkide kehtestamiseni;

18.

rõhutab tehnoloogilise innovatsiooni tähtsust keskkonnahoidlikkuse saavutamisel, samuti majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse tagamisel ning praeguse tootmistaseme säilitamisel;

Juhtimine

19.

on veendunud, et linnad ja piirkonnad on selles valdkonnas kesksed osalejad, täites olulist rolli toidusüsteemide probleemide käsitlemisel, ning et nende rolli tuleks arvesse võtta, järgides nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet. Toit moodustab ühe tegevusharu tervishoiu- ja koolisüsteemis, aga ka oma asjaomaste haldusorganisatsioonide raames. Lisaks on piirkondadel ja linnadel oluline roll elanikkonna eri rühmade hea tervise ja tervisealase võrdsuse ning tervisliku eluviisi edendamisel. Peale selle on toidusektoril selge seos piirkonna arengu ja ruumilise planeerimisega, mille eest vastutavad sageli piirkonnad ja linnad;

20.

rõhutab sotsiaalse innovatsiooni tähtsust kollektiivsete vajaduste rahuldamisel ning toiduainete tootmis- ja tarbimissüsteemide kestlikkuse edendamisel;

21.

rõhutab, kui olulised on lühemad väärtusahelad, mis toovad põllumajandustootjad otsemüügi kaudu oma tarbijatele lähemale. See võimaldab tarbijatele taskukohast toitu, tagades samal ajal, et hind vastab tootjate panusele, võimaldades neil elada väärikalt ja teenida inimväärset elatist;

22.

kordab seepärast oma üleskutset luua mitmeid sidusrühmi hõlmav kestlike toidusüsteemide platvorm, millesse oleks kaasatud Euroopa Regioonide Komitee koos teiste asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Selle tulemuseks oleks tugivõrgustik, mis hõlbustaks Euroopa piirkondade ja linnade üleminekut kestlikumatele toidusüsteemidele, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi ning piirkondade spetsialiseerumist ja traditsioone;

23.

juhib tähelepanu rollile, mida toidusüsteemide eri osalejad – alates esmatootjatest, põllumajandustootjatest ja kaluritest kuni erinevate tootjate ja ettevõtjate, toiduainetootjate, kauplejate, jaemüüjate, majutus- ja toitlustusettevõtjate, tervishoiutöötajate ja tarbijateni – etendavad muutuste võimalike elluviijatena;

24.

soovib, et Euroopa Komisjon looks mehhanismi „saastaja maksab ja tarnija saab“, et premeerida neid põllumajandustootjaid või muid toidutootjaid, kes ületavad ELi õigusaktidest tulenevaid miinimumnõudeid ja toovad ELi ühiskonnale täiendavat keskkonnakasu, ning innustada teisi oma tootmise kestlikkust parandama;

Tervislik ja kestlik toitumine

25.

rõhutab, et kestlike toidusüsteemide õigusraamistik peaks hõlmama toidukeskkonna käsitust, et hõlbustada juurdepääsu tervislikule ja kestlikule toitumisele, kuna ebatervislik ja jätkusuutmatu toidukeskkond on halbade toitumisharjumuste peamine põhjus;

26.

rõhutab linnade ja piirkondade rolli sellise toidukeskkonna kujundamisel, kus edendatakse taskukohast, kättesaadavat, kestlikku ja tervislikku toitumist ning toetatakse samas kestlikke tootjaid. Sellega seoses toonitab komitee linnaplaneerimise tähtsust tervislike toiduvalikute kättesaadavuse parandamisel. See on eriti oluline koolide läheduses ja nn toidukõrbete puhul;

27.

toob esile ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava potentsiaali selles, et hõlbustada üleminekut terviklikele ja kestlikele toidu- ja toitumissüsteemidele;

28.

kutsub üles ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava läbi vaatama, et suurendada selliste toodete tarbimist, mis aitavad kaasa tervislikule, taimsemale ja kestlikumale toitumisele, ning samuti taastada ühendus põllumajandusega kestlikku põllumajandust puudutava haridustegevuse kaudu. Läbivaatamisel tuleks välja selgitada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalused tervisliku ja kestliku toitumise edendamiseks;

29.

nõuab riiklike toitumissuuniste korrapärast ajakohastamist, et edendada tervislikku ja kestlikku toitumist ning toetada üleminekut kestlikumatele toidusüsteemidele;

30.

kutsub üles viima põllumajanduslike toiduainete müügiedenduskampaaniad kooskõlla strateegia „Talust taldrikule“ ja ELi vähktõvevastase võitluse kava eesmärkidega;

31.

nõuab, et avaliku sektori raha kulutataks esmajoones tervisliku, kestliku ja taimsema toitumisega seotud toiduainetele. Selleks tuleb linnadele ja piirkondadele pakkuda nõu ja toetust, sest nad on suured avaliku sektori hankijaid;

32.

taotleb hinnapoliitikat, mille abil viia toiduainete hinnad kooskõlla toidu tegelike kuludega ja vähendada kestlikuma toidu, näiteks taimsete toiduvalikute suhtelist hinda;

33.

nõuab, et ELi toetused aitaksid väikepõllumajandustootjaid ökoloogilise toidu tootmisel ja premeeriksid põllumajandustootjaid, kes rakendavad kestlikke tavasid ja edendavad loomade heaolu;

34.

nõuab esmavajalikele toiduainetele maksusoodustusi ja minimaalset käibemaksu;

35.

on mures, et tulevases ELi määruse ettepanekus uute genoomikameetoditega saadud taimede kohta võidakse geneetiliselt muundatud organismid (GMO) meie Euroopa toitu tagasi tuua. See peaks põhinema Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) põhjalikul hinnangul ja usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel. Igal juhul peab igal GMOd sisaldaval toiduainel olema pakendi esiküljel märgis, mis näitab GMO olemasolu;

Toiduainete riigihanked

36.

kordab oma üleskutset (5) kaotada komisjoni riigihanke-eeskirjades sisalduvad piirangud kestlikkuse kriteeriumide rakendamiseks. ELi konkurentsialased õigusaktid keelustavad territoriaalsete eelistuste (näiteks kohalikud toidud) täpsustamise riigihankelepingutes. Komitee juhib tähelepanu sellele, et avaliku sektori asutused, kes soovivad kaasata kohalikke tarnijaid ja tootjaid ning toetada piirkondlikku toidumajandust, riskivad kohtumenetlustega ühisturu eeskirjade võimaliku rikkumise tõttu, kui nad kasutavad ära olemasolevaid seaduslünki. Selgitamisega peab kaasnema linnade ja piirkondade juhendamine ja koolitamine, sest nad on suured avaliku sektori hankijaid;

37.

rõhutab, et kestliku, tervisliku, hooajalise ja kohaliku toidu riigihanked on võimas vahend üleminekuks kestlikumatele toidusüsteemidele kooskõlas kestlikkuse poliitika ja kestliku arengu eesmärkidega, ning julgustab kohaldama keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume;

38.

tõstab esile vajadust minna üle taimsemale toidule, mis on kestlikuma, kliimaneutraalsema ja vastupidavama toidusüsteemi alus. Seejuures toonitab komitee traditsiooniliste toitumistavade tervisekasu ja kultuurilisi eeliseid;

39.

väljendab muret laboris kasvatatud toiduainete kasutuselevõtu pärast Euroopa turgudel, kuna see ei taga kvaliteeti, heaolu ega kultuuri ja traditsioonide kaitset. Laboris kasvatatav toit on endiselt kulukas, mis on oluline takistus, mis tuleb ületada;

40.

rõhutab, et vähese CO2 heitega toidutarneahel talust taldrikule aitab saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke. Selleks kasutatakse teaduslikku ja tehnilist innovatsiooni ja samal ajal kohaldatakse põllumajandussektoris ringluse põhimõtteid;

41.

toonitab vajadust kaasata riiklikud ja rahvusvahelised hankeeksperdid kriteeriumide määratlemisse, et toetada nii rakendamist kohalikul tasandil kui ka avaliku sektori hankijaid, nagu valitsusasutused, piirkonnad ja linnad, ning edendada riigihangete senisest strateegilisemat kasutamist;

42.

kutsub üles töötama hankeametnikele välja praktilised suunised selle kohta, kuidas kasutada hankeid kestliku arengu eesmärkide ning tervisliku, hooajalise, kohaliku ja mahepõllumajandusliku toitumise edendamiseks. Komitee pooldab avaliku sektori hankijatele suuniste, eksperditeadmiste ja parimate tavade jagamise võrgustike loomist ja rahalist toetamist;

43.

kordab, et EL ja liikmesriigid peavad andma rahalist ja tehnilist tuge hangete strateegilisemaks kasutamiseks kooskõlas riiklike ja kohalike toidustrateegiate ja -eesmärkidega;

44.

tõstab esile eeliseid, mida pakuvad sotsiaalselt vastutustundlikud toiduhanked. Sellega soodustatakse põllumajandustootjate kohalolekut maapiirkondades ning see hõlmab sotsiaalmajandust ja sotsiaalühistuid kogu tarneahela ulatuses;

45.

teeb ettepaneku seada kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ riigipõhised progressiivsed eesmärgid kestlike toiduainete riigihangetele;

Märgistamine

46.

märgib, et kestlike toiduainete ühtlustatud märgistamise kasutuselevõtt peaks olema proportsionaalne, õigusnormidega reguleeritud ja kohustuslik. Märgistamine tuleks välja töötada kindlate ja sõltumatute teaduslike andmete põhjal ning see ei tohiks mõjutada olemasolevaid süsteeme, näiteks geograafilisi tähiseid, toiduaineid meelevaldselt liigitades, mis võiks tarbijaid toiduvalikul eksitada;

47.

toonitab, et kestlik märgistamine peaks olema teaduslikult põhjendatud ning hõlmama kõiki aspekte, st keskkonnaalast, sotsiaalset ja toitumisalast aspekti. Seda tuleks väljendada eraldi individuaalsete näitajate kaudu, et minimeerida kompromisse erinevate kestlikkuse mõõtmete vahel. Komitee toetab toiduainete lihtsat, kogu ELi hõlmavat ja pakendi esiküljel esitatavat märgistust, mis põhineb usaldusväärsetel ja sõltumatutel teaduslikel tõenditel. Selline näitaja peaks esile tõstma nii häid kui ka viletsamaid tulemusi, et aidata tarbijal teha toiduainete ostmisel teadlik valik. Seejuures rõhutab komitee, kui tähtsad on teadlikkuse suurendamise kampaaniad, kestliku toidu alase hariduse programmid ja muud algatused kohalikes kogukondades varasest lapsepõlvest;

48.

rõhutab, et märgistamine peaks olema seotud turundus- ja müügiedenduspoliitikaga ning pakendite ja pakendijäätmete vähendamisega;

49.

juhib tähelepanu hädavajadusele pakkuda põllumajandustootjatele tõhusaid orgaanilisi või bioloogilisi töötlemislahendusi pestitsiidide ja kemikaalide kasutamise vähendamiseks, et parandada põllumajandusettevõtete vastupanuvõimet välistele vapustustele, kaitsta inimeste ja looduse tervist ning säilitada mullaviljakust – lõppkokkuvõttes tugevdab see toiduga kindlustatust;

50.

on seisukohal, et toidu vabatahtliku märgistamise süsteemidel, mis on vastu võetud ilma kooskõlastamiseta Euroopa tasandil, võib ühtsel turul olla moonutav ja negatiivne mõju. See oleks eriti kahjulik väikestele ja keskmise suurusega tootjatele. Samas tunnistab komitee, et sellised kaalutlused ei kaalu üles tungivat vajadust tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse kogu poliitika ja meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel;

51.

kutsub üles kujundama ELi poliitikat nii, et see aitaks tarbijatel teha teadlikke, tervislikke ja kestlikke toidualaseid otsuseid. Seejuures tuleks vastu võtta ühtlustatud proportsionaalsed Euroopa märgistamissüsteemid, mis põhinevad kindlatel ja sõltumatutel teaduslikel tõenditel;

52.

rõhutab, et toiduainete märgistamine peab toimuma Euroopa tasandil kooskõlastatult ja ühtlustatult. Seejuures ei tohi seada Euroopa-sisesele kaubandusele mingeid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid piiranguid ega seada ohtu ühtse turu nõuetekohast toimimist, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud selliste tungivate nõuete tõttu nagu inimeste tervise kaitse;

Toiduga kindlustatus

53.

kutsub ELi üles tagama toiduga kindlustatuse, investeerima kestlikku kohalikku põllumajandustootmisse ning lühendama oma tarneahelaid;

54.

rõhutab vajadust tagada liikmesriikide vahel logistika ja toiduainete transport ka kriisiolukorras;

55.

kutsub üles vähendama sõltuvust, mitmekesistades peamisi impordiallikaid jõulise kaubanduspoliitika abil, mis mõjutab ka ELi kaubanduspartnereid, et liikuda suurema kestlikkuse suunas, kohaldades nende imporditavate toodete tootmise suhtes samu tervishoiutingimusi, mida kohaldatakse ELi põllumajandustootjate suhtes;

56.

nõuab tugevat sidusust ja koordineerimist ELi kestliku toidutootmise, -tarbimise ja kaubanduse poliitika vahel, et muuta jätkusuutmatud tavad jätkusuutlikuks. Seejuures peaks kestlike toidusüsteemide õigusraamistik tagama ka ELi kestliku toidutootmise, tarbimise ja kaubanduse poliitika sidususe ja kooskõla, et imporditud põllumajanduslikud toiduained vastaksid samadele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tootmiseeskirjadele, mis kehtivad Euroopa Liidus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjaga;

57.

rõhutab vajadust tugevdada teadus- ja innovatsioonipoliitikat kestliku toidu valdkonnas. Euroopas peavad kehtima õigusaktid, mis innustavad kasutama uusi uuenduslikke tehnoloogiaid.

---

(1)  ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), 2014.

(2)  Food systems – OECD.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(4)  flw_eu-actions_fwrt_20230210_recom-cit_0.pdf (europa.eu)

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „ELi jätkusuutliku toidupoliitika suunas, millega luuakse töökohti ja majanduskasvu Euroopa linnades ja piirkondades“ (ELT C 272, 17.8.2017, lk 14).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Koostalitleva Euroopa määrus“

(2023/C 257/06)

Raportöör: Michele PAIS (IT/ECR), Sardiinia maavolikogu esimees ja liige Viitedokument: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (koostalitleva Euroopa määrus)“ COM(2022) 720

I.   MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Uuel juhtimisstruktuuril peaksid olema õiguslikud volitused edendada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja muude ühiste koostalitluslahenduste, nt spetsifikatsioonide ja rakenduste edasiarendamist. Lisaks tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavate koostalitluslahenduste selge ja kergesti äratuntav märgis. Edendada tuleks elujõulise kogukonna loomist avatud valitsemise tehnoloogialahenduste ümber.

Uus juhtimisstruktuur peaks subsidiaarsuse põhimõtet järgides andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele sõnaõiguse seoses rakendamise tempo ja ulatusega. See annaks juhtimisstruktuurile õiguslikud volitused edendada Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja muude ühiste koostalitluslahenduste, nt spetsifikatsioonide ja rakenduste edasiarendamist. Koostalitlusvõime rakendamisega seotud ülesannete finantsmõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks hoida võimalikult madalal tasemel. Lisaks tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavate koostalitluslahenduste selge ja kergesti äratuntav märgis. Edendada tuleks elujõulise kogukonna loomist avatud valitsemise tehnoloogialahenduste ümber.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on piiratud rahalised vahendid, inimressursid, muud vahendid jne. Seepärast peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused säilitama kontrolli rakendamisprotsessi üle, järgides subsidiaarsuse põhimõtet. Samuti peaksid nad saama asjakohast rahastust rakendusprotsessist tulenevate lisakulude katmiseks.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et muuta protsess piisavalt demokraatlikuks ja alt üles suunatuks, peaks ELi liikmesriikide kodanikel olema koostalitluslahenduste prioriteetide osas sõnaõigus. Selleks võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kooskõlas Koostalitleva Euroopa määruse eesmärgiga korraldada iga kahe aasta tagant kodanikega otsekonsultatsioone, et uurida, millised koostalitluslahendused on kodanike arvates esmatähtsad. Euroopa Komisjon eraldab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohast rahalist toetust selliste dialoogide pidamiseks oma kodanikega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused jagavad konsultatsioonide tulemusi Koostalitleva Euroopa nõukoja ja Koostalitleva Euroopa kogukonnaga.

Põhjendus

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele kõige lähemal, seega saavad nad kõige täpsema ülevaate kodanike prioriteetidest ja ootustest. Selleks et muuta koostalitlusvõime demokraatlikuks ja alt üles suunatud protsessiks, on otsustava tähtsusega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisav ja aktiivne kaasamine kodanike prioriteetide seiresse.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Piiriüleste koostalitlusvõimeliste avalike teenuste loomiseks on vaja keskenduda koostalitlusvõime aspektile poliitikakujundamise protsessi võimalukult varases etapis. Seepärast peaks avalik-õiguslik organisatsioon, kes kavatseb luua uue võrgu- ja infosüsteemi või muuta olemasolevat võrgu- ja infosüsteemi, nii et sellel on tõenäoliselt suur mõju piiriülesele koostalitlusvõimele, viima läbi koostalitlusvõime hindamise. Hindamist on vaja, et mõista kavandatava tegevuse mõju ulatust ning võtta meetmeid kasu saamiseks ja võimalike kulude käsitlemiseks. Koostalitlusvõime hindamine peaks olema kohustuslik kolmel juhul, mis on seotud piiriülese koostalitlusvõimega. Muudel juhtudel võivad avalik-õiguslikud organisatsioonid otsustada teha koostalitlusvõime hindamise vabatahtlikkuse alusel.

Piiriüleste koostalitlusvõimeliste avalike teenuste loomiseks on vaja keskenduda koostalitlusvõime aspektile poliitikakujundamise protsessi võimalukult varases etapis. Seepärast peaks avalik-õiguslik organisatsioon, kes kavatseb luua uue võrgu- ja infosüsteemi või muuta olemasolevat võrgu- ja infosüsteemi, nii et sellel on tõenäoliselt suur mõju piiriülesele koostalitlusvõimele, viima läbi koostalitlusvõime hindamise. Hindamist on vaja, et mõista kavandatava tegevuse mõju ulatust ning võtta meetmeid kasu saamiseks ja võimalike kulude käsitlemiseks. Koostalitlusvõime hindamise sujuva elluviimise tagamiseks peaks Koostalitleva Euroopa nõukoda välja andma konkreetsed suunised selle kohta, millised teenused on direktiiviga hõlmatud. Koostalitlusvõime hindamine peaks olema kohustuslik kolmel juhul, mis on seotud piiriülese koostalitlusvõimega. Koostalitlusvõime kohustusliku hindamise korral tuleb pakkuda koolitusvõimalusi ning tagada selliste rahastamisallikatega nagu programm „Digitaalne Euroopa“, et ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tehakse kättesaadavaks lisakuludeks vajalikud vahendid. Mittekohustuslikel juhtudel võivad avalik-õiguslikud organisatsioonid otsustada teha koostalitlusvõime hindamise vabatahtlikkuse alusel.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on piiratud ressursid ning seetõttu ei saa eeldada, et nad kataksid kohustuslike hindamiste kulud ise. Seepärast peaks komisjon koostalitlusvõime kohustusliku hindamise korral tagama hindamise rahastamise.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 37

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada eeskirjad ja tingimused reguleeritud testimiskeskkondade loomiseks ja toimimiseks.	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada koostöös asjaomaste avaliku sektori asutustega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, eeskirjad ja tingimused reguleeritud testimiskeskkondade loomiseks ja toimimiseks.

Põhjendus

Kuna reguleeritud testimiskeskkondi käitavad protsessis osalevad avaliku sektori asutused, oleks see, kui Euroopa Komisjon kehtestab käitamistingimused üksi, teiste asjaomaste asutustega konsulteerimata, väga ühepoolne.

Muudatusettepanek 5

Artikli 3 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikide pädevad asutused ja koostalitlusvõime koordinaatorid pakuvad koostalitlusvõime hindamiseks vajalikku tuge. Komisjon võib pakkuda hindamise toetamiseks tehnilisi vahendeid.

Liikmesriikide pädevad asutused ja koostalitlusvõime koordinaatorid pakuvad koostalitlusvõime hindamiseks vajalikku tuge. Komisjon võib pakkuda hindamise toetamiseks tehnilisi vahendeid. Enne kui koostalitlusvõime hindamine muudetakse kohustuslikuks, toetavad riigi pädevad asutused ja Koostalitleva Euroopa nõukoda selle eelhindamist, kas kavandatav toiming kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Motivatsioon

Määruse kohaldamisala on lai ning väiksematel avaliku sektori asutustel ja omavalitsustel võib olla liiga keeruline hinnata, kas kavandatud toiming sisaldab piiriülest elementi.

Muudatusettepanek 6

Artikli 3 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	5. […] — Koostalitlusvõime hindamisel hoidub asjaomane avaliku sektori asutus või liidu institutsioon, organ või asutus kasutamast oma praeguste teenuste osutaja või selle töötajate eksperditeadmisi, et vältida võimalikku huvide konflikti. Selline konsulteerimine ei piira äri- või avalike huvide ega selliste süsteemide turvalisuse kaitset.

Põhjendus

Et vältida seotust müüjaga, peaksid asjaomased avaliku sektori asutused kasutama praeguste süsteemide ja/või võrkude tarnijatest sõltumatute isikute eksperditeadmisi, sest praeguste tarnijate hinnangud võivad olla erapoolikud, eelistades olemasolevaid lahendusi.

Muudatusettepanek 7

Artikli 9 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Poliitika rakendamise tugiprojektis sätestatakse: a) olemasolevad Koostalitleva Euroopa lahendused, mida peetakse vajalikuks kõnealuse poliitika digitaalseks rakendamiseks; b) väljatöötatavad puuduvad koostalitluslahendused, mida peetakse vajalikuks kõnealuse poliitika digitaalseks rakendamiseks; c) muud soovitatavad tugimeetmed, näiteks koolitused või vastastikused hindamised.

Poliitika rakendamise tugiprojektis sätestatakse: a) olemasolevad Koostalitleva Euroopa lahendused, mida peetakse vajalikuks kõnealuse poliitika digitaalseks rakendamiseks; b) väljatöötatavad puuduvad koostalitluslahendused, mida peetakse vajalikuks kõnealuse poliitika digitaalseks rakendamiseks; c) muud soovitatavad tugimeetmed, näiteks koolitused või vastastikused hindamised; d) rahalise toetuse võimalused koostalitluslahenduste rakendamise toetamiseks.

Motivatsioon

Koostalitlusvõime rakendamiseks on vältimatult vaja rahalist toetust. Seepärast peaks see olema ka poliitika rakendamise toetamise üks konkreetne aspekt.

Muudatusettepanek 8

Artikli 11 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Reguleeritud testimiskeskkondi käitatakse osalevate avaliku sektori asutuste vastutusel ja – kui testimiskeskkond hõlmab isikuandmete töötlemist avaliku sektori asutuste poolt – teiste asjaomaste riiklike asutuste järelevalve all […]	Reguleeritud testimiskeskkondi käitatakse osalevate avaliku sektori asutuste vastutusel ja – kui testimiskeskkond hõlmab isikuandmete töötlemist avaliku sektori asutuste poolt – teiste asjaomaste riiklike või kohalike/piirkondlike asutuste järelevalve all […]

Motivatsioon

Reguleeritud testimiskeskkondi saab käitada ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa koostalitluslahenduste rakendamisel kodanikulähedasel tasandil ning nad pakuvad kohalikul tasandil mitmesuguseid teenuseid.

Muudatusettepanek 9

Artikli 12 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Osalevad avaliku sektori asutused tagavad, et kui uuenduslik koostalitluslahendus hõlmab isikuandmete töötlemist või kuulub muul põhjusel muude andmetele juurdepääsu pakkuvate või seda toetavate riiklike asutuste järelevalve alla, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud asutused seotud reguleeritud testimiskeskkonna toimimisega. […]

Osalevad avaliku sektori asutused tagavad, et kui uuenduslik koostalitluslahendus hõlmab isikuandmete töötlemist või kuulub muul põhjusel muude andmetele juurdepääsu pakkuvate või seda toetavate riiklike või kohalike/piirkondlike asutuste järelevalve alla, on riiklikud või kohalikud/piirkondlikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud asutused seotud reguleeritud testimiskeskkonna toimimisega. […]

Motivatsioon

Reguleeritud testimiskeskkondi saab käitada ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa koostalitluslahenduste rakendamisel kodanikulähedasel tasandil ning nad pakuvad kohalikul tasandil mitmesuguseid teenuseid.

Muudatusettepanek 10

Artikli 13 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon korraldab liidu tasandil koostalitlusvõime alaseid koolitusi, et tõhustada koostööd ja parimate tavade vahetamist avaliku sektori asutuste ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste töötajate vahel. Koolitused kuulutatakse välja Koostalitleva Euroopa portaalis.

Komisjon korraldab liidu tasandil koostalitlusvõime alaseid koolitusi, et tõhustada koostööd ja parimate tavade vahetamist avaliku sektori asutuste ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste töötajate vahel. Otsustajatele ja/või praktikutele mõeldud koolitused kuulutatakse välja Koostalitleva Euroopa portaalis ning need võivad hõlmata veebipõhiseid teabeüritusi, õppevideoid ja seminare, koolitajate koolitamise materjale ja töökohapõhise õppe juhiseid .

Põhjendus

Konsulteerimisel näitas komitee RegHubi võrgustik, et koostalitlusvõimealane koolitus on üks oluline prioriteet. Lisaks praktikutele ja IKT-ekspertidele on oluline keskenduda ka kõrgemale juhtkonnale ning kaasata keskastme juhte, sest vajalik võib olla kultuurimuutus.

Muudatusettepanek 11

Artikli 15 lõike 4 punkt r

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
teavitada korrapäraselt koostalitlusvõime koordinaatoreid ja Koostalitleva Euroopa kogukonda võrgu- ja infosüsteemide piiriülese koostalitlusvõimega seotud küsimustest ja koordineerida nendega tegevust.	teavitada korrapäraselt koostalitlusvõime koordinaatoreid ja Koostalitleva Euroopa kogukonda võrgu- ja infosüsteemide piiriülese koostalitlusvõimega seotud küsimustest ja asjaomastest ELi rahastatud projektidest ja võrgustikest ning koordineerida nendega tegevust.

Põhjendus

Nõukoda peaks tutvustama ka muid asjakohaseid ELi rahastatud projekte, nagu programmist „Horisont 2020“ rahastatud AURORAL, ja linnade digiülemineku võrgustikke, nagu living-in.eu, ning püüda saavutada koostoimet strateegilisel ja tegevustasandil.

Muudatusettepanek 12

Artikli 16 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	d) toetada avaliku sektori asutusi ning liidu institutsioone, organeid ja asutusi koostalitlusvõime hindamisel.

Motivatsioon

See soovitus on kooskõlas ettepanekuga koondada eksperte kõigist ELi liikmesriikidest, et toetada koostalitlusvõime hindamist. Vastupidiselt artikli 14 kohastele vastastikustele hindamistele ei pea eksperdid tingimata olema pärit muust liikmesriigist kui see, kus asub koostalitlusvõime hindamise raames hinnatav avaliku sektori asutus.

Muudatusettepanek 13

Artikli 17 lõike 2 punkt f

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
koordineerida ja julgustada mitmesuguste riiklike üksuste aktiivset osalemist Koostalitleva Euroopa kogukonnas […]	koordineerida ja julgustada mitmesuguste riiklike üksuste , sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset osalemist Koostalitleva Euroopa kogukonnas […]

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa koostalitluslahenduste rakendamisel kodanikulähedasel tasandil ning nad pakuvad kohalikul tasandil mitmesuguseid teenuseid.

Muudatusettepanek 14

Artikli 17 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on piisavad pädevused ja vahendid talle määratud ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks.	Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on piisavad pädevused talle määratud ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks. Komisjon tagab, et liikmesriikide pädevad asutused saavad asjakohast rahastust, et toetada asjaomaste ülesannete täitmist.

Motivatsioon

Kuna määratud pädevatele asutustele antakse koostalitlusvõimega seonduvaid lisaülesandeid, peab komisjon tagama, et asjaomaste ülesannete finantsmõju, sealhulgas võimalikku lisapersonali palkamise vajadust, ei kannaks üksnes määratud pädevad asutused.

Muudatusettepanek 15

Artikli 19 lõike 2 punkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
koostoime muude asjakohaste liidu ja riiklike programmide ja algatustega.	koostoime muude asjakohaste liidu, riiklike , piirkondlike ja kohalike programmide ja algatustega.

Põhjendus

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa koostalitluslahenduste rakendamisel kodanikulähedasel tasandil ning nad pakuvad kohalikul tasandil mitmesuguseid teenuseid.

Muudatusettepanek 16

Artikli 21 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust kaetakse liidu üldeelarvest kulud, mis on seotud järgmisega : a) Koostalitleva Euroopa portaali arendamine ja haldamine ; b) Koostalitleva Euroopa lahenduste väljatöötamine, hooldamine ja propageerimine ; c) Koostalitleva Euroopa tugimeetmed.

Sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust kaetakse liidu üldeelarvest: a) Koostalitleva Euroopa portaali arendamise ja haldamise kulud ; b) Koostalitleva Euroopa lahenduste väljatöötamise, hooldamise ja propageerimise kulud ; c) Koostalitleva Euroopa tugimeetmete kulud; d) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohustuslike koostalitlusvõime hindamiste kulud. e) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste korraldatud konsultatsioonid kodanikega koostalitlusvõime prioriteetide teemal.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on piiratud ressursid ning ei saa eeldada, et nad kataksid kõik kohustuslike hindamiste kulud ise. Seepärast peaks komisjon koostalitlusvõime kohustusliku hindamise korral tagama hindamise rahastamise. Kooskõlas muudatusettepanekuga 12 on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kodanikele kõige lähemal, seega saavad nad kõige täpsema ülevaate kodanike prioriteetidest ja ootustest seoses väljatöötatavate koostalitluslahendustega. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisav ja aktiivne kaasamine kodanike prioriteetide seiresse on väga tähtis ning selleks on vaja piisavat rahastamist.

Muudatusettepanek 17

Artikli 21 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	e) lisakulud, mis tekivad pädevatel asutustel seoses oma koostalitlusvõimealase tööga.

Motivatsioon

Kuna määratud pädevatele asutustele antakse koostalitlusvõimega seonduvaid lisaülesandeid, peab komisjon tagama, et asjaomaste ülesannete finantsmõju, sealhulgas võimalikku lisapersonali palkamise vajadust, ei kannaks üksnes määratud pädevad asutused.

II.   POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

võtab teadmiseks seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on luua kogu ELi hõlmav koostalitlusvõime juhtimise struktuur, luues õige tasakaalu kahe lähenemisviisi vahel: ülalt-alla lähenemisviis, määrates kindlaks menetluse, millega kehtestatakse ELi tasandil üldised soovitused koostalitluslahenduste kohta, ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panuse arvessevõtmine, sest nad on kodanikele ELi õigusaktide rakendamisel kõige lähemal;

2.

märgib aga, et ettepaneku teatavaid aspekte tuleb tugevdada ja täpsustada, eelkõige seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste uute ülesannetega, neile koostalitluslahenduste kiireks ja tõhusaks rakendamiseks ette nähtud vahenditega ning tasakaalustatud juhtimisstruktuuriga, mis järgib subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide erinevaid juhtimismudeleid ning annab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse kaasa rääkida koostalitluslahenduste rakendamise tempo ja ulatuse üle;

3.

soovitab võtta arvesse võimalikke riiklikke üldisi või valdkondlikke koostalitlusvõime süsteeme, mis said alguse enne kõnealust õigusraamistikku, sest need võivad minna vastuollu kehtestatud uute normidega. See võib tekitada ebakõlasid ning nõuda rakendamisel märkimisväärseid inim- ja finantsressursse;

4.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli kodanikele teenuste osutamisel ning asjaolu, et neid teenuseid tuleks 2030. aastaks osutada digitaalselt kooskõlas Euroopa digikümnendi sätete ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Seejuures tuleb esmajoones tagada igal ajal ja kõigi asjaomaste asutuste poolt isikuandmete kaitse;

5.

märgib, et need teenused puudutavad tavaliselt selliseid sektoreid nagu liikuvus, energia, elanikkond, tervishoid, põllumajandus ja muud, ning juhib tähelepanu nendes sektorites andmete kasutamise seostele asjakohaste ELi õigusaktidega, nagu Euroopa andmemäärus (1), andmehalduse määrus ja isikuandmete kaitse üldmäärus (2);

6.

tunnistab, et suurema rahalise toetuse ja ametiasutuste personali koolitamise korral võib koostalitlusvõime oluliselt parandada avaliku halduse tõhusust kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte raames tagama selle, et nende süsteemid on koostalitlusvõimelised oma riigis teiste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste omadega ning samuti teiste ELi riikide ning partnerettevõtete ja tarnijate süsteemidega. Kõnealuse ELi seadusandliku ettepaneku kontekstis on peamine rõhuasetus piiriülesel koostalitlusvõimel;

7.

tunnistab, et paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seisavad praeguses majandusolukorras silmitsi piiratud rahaliste ja inimressurssidega, kuid digiüleminek tuleb siiski prioriteediks seada. Komitee toonitab, et ilma rahalise toetuseta võivad need muutused tulevikus ohustada majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi ning kujutada endast reaalset ohtu üldisele digitaalsele ühtekuuluvusele. Komitee kutsub ELi institutsioone üles toetama digiüleminekut piisavate rahaliste vahenditega, ka väiksemates ja/või ebasoodsas olukorras olevates piirkondades ja saartel;

8.

rõhutab, et RegHubi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võrgustiku (3) uuringust selgus, et kohalikul tasandil koostalitlusvõime saavutamise peamised raskused on järgmised: asjakohaste õigusnõuete järgimine; tehniliste nõuete täitmine, et integreerida andmed sageli keerukate andmekirjeldustega; eri süsteemide koostalitlusvõime puudumine riigi tasandil; alaliselt kättesaadavate andmete puudumine; tarbimisallikate ja -liikide mitmekesisus; lisaks on vaja muuta organisatsioonid vähem bürokraatlikuks ja muuta organisatsioonikultuuri kooskõlas tehniliste süsteemide koostalitlusvõimega (organisatsiooniline koostalitlusvõime);

9.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni töö kõnealuse ettepaneku koostamisel, samuti tema kaasava lähenemisviisi, milles võetakse arvesse avalike teenuste koostalitlusvõime eksperdirühma soovitusi, (4) tulevikukindluse platvormi hiljutist arvamust valitsuste koostalitlusvõime strateegia kohta (5) ning paljude sidusrühmade ja selliste varajaste kasutuselevõtjate panust, kes võtavad uuenduslikke lahendusi kasutusele väga varases etapis;

10.

kordab vajadust tagada sidusate lahenduste kasutuselevõtmine, tagades uute süsteemide tagasiulatuva ühilduvuse varasemate süsteemidega; (6)

11.

kiidab vabade ja avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist, sest see oleks kohalikele omavalitsustele ja Euroopa kodanikele vaieldamatu eelis, kuna need lahendused on oluline vahend koostalitluslahenduste kavandatud jagamiseks ja taaskasutamiseks, parandades seeläbi piiriülest koostalitlusvõimet artikli 4 lõike 1 tähenduses;

12.

tõdeb, et ühiste koostalitluslahenduste väljatöötamine ja rakendamine toob kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kaasa märkimisväärseid rahalisi ja personalikulusid. Komitee rõhutab, et see hõlmab vajadust töötada välja uued koostalitluslahendused ja neisse investeerida või hakata kujundama ümber olemasolevaid süsteeme. Seepärast peaksid sellised rahastamisallikad nagu programm „Digitaalne Euroopa“ aitama kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel katta seonduvaid kulusid;

13.

toonitab, et vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine on väga oluline ja vajalik, et vältida seotust tarnijaga ning tagada, et mitteavatud lähtekoodiga koostalitluslahenduste võimalik jagamine ja taaskasutamine ei anna õiguste omajatele ebaõiglasi konkurentsieeliseid (vt artikli 4 lõige 2);

14.

kutsub Koostalitleva Euroopa nõukoda üles andma konkreetset teavet selle kohta, millal toimub koostalitlusvõime kohustuslik hindamine ja millised tegurid võivad sellise hindamise käivitada, näiteks riigihangete puhul. Komitee rõhutab lisaks, et koostalitlusvõime hindamise läbiviimine ei tohiks olla kohustuslik enne, kui Koostalitleva Euroopa nõukoda on asjaomased suunised vastu võtnud;

15.

soovitab töötada välja raamistikud ja suunised asjakohaseks litsentsimiseks ning avatud lähtekoodiga ja autoriõigusega kaitstud koostalitluslahenduste kasutamiseks, et toetada haldusasutusi selliste lahenduste ostu- ja hankemenetlustes;

16.

märgib, et Euroopa koostalitlusvõime raamistiku vabatahtlikkuse tõttu on koostalitlusvõime juhtimine killustunud, eriti detsentraliseeritud riikides. Komitee rõhutab riigi pädevate asutuste ning lahendusi varakult kasutusele võtvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli teadlikkuse suurendamisel ja digiülemineku edendamisel oma linnades ja piirkondades;

17.

kordab vajadust ületada digitaalsed ja territoriaalsed lõhed. Seda eesmärki aitab saavutada digikompassi (7) eesmärk tagada 2030. aastaks kõigi avalike põhiteenuste osutamine veebi vahendusel. Komitee rõhutab, et avalike teenuste koostalitlusvõime tagamine digitaalselt ja/või veebis on väga oluline liidu kõigi linnade ja piirkondade jaoks, olenemata nende geograafilisest asukohast, muu hulgas äärealade, kaugete saarte ja mägipiirkondade jaoks. Tehnoloogia abil on võimalik tagada see, et need piirkonnad ja kohalikud omavalitsused tulevad toime oma ebasoodsast asukohast tulenevate puudustega. Komitee rõhutab, et koostalitlusvõimelise ülemineku juhtimisel on vaja konkreetset ja tõhusat koostööd saarte ja äärealadega;

18.

väljendab heameelt proaktiivsete linnade ja piirkondade tegevuse üle, kes otsivad lahendusi ja jagavad parimaid tavasid, töötavad varajaste kasutuselevõtjatena ja katsetavad uusi tavasid. Komitee kiidab tööd, mida on teinud liikumine living-in.eu, (8) mis ühendab linnu ja kogukondi digiülemineku edendamisel, ning avatud ja paindlike arukate linnade võrgustik, mis on töötanud välja minimaalseid koostalitlusvõime mehhanisme, mis on universaalsed vahendid andmete, süsteemide ja teenuste koostalitlusvõime saavutamiseks linnade ja tarnijate vahel kogu maailmas. Komitee rõhutab, et homogeensema koostalitlusvõimekeskkonna ja laialdaselt kasutatavate koostalitluslahenduste saavutamiseks tuleb luua kogu ELi hõlmav juhtimissüsteem;

19.

märgib, et uute süsteemide hankimine või olemasolevate ajakohastamine on kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele koormav, eelkõige oskusteabe, rahaliste vahendite ja personali puudumise tõttu;

20.

kordab, et koostalitlusvõime on ELi digitaalse vastupanuvõime ja strateegilise sõltumatuse jaoks äärmiselt oluline: seoses ühendatud teenuste ja süsteemide olemasoluga tuleb omavahel ühendatud üksustes samu või sarnaseid lahendusi kasutades vältida võimalikku digitaalset pandeemiat, mis võib tekkida võrgu nõrgimale kohale tehtud suure küberründe tagajärjel. Samal ajal vähendab avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamine sõltuvust peamistest tarkvaralahenduste tarnijatest, suurendades seeläbi ELi strateegilist sõltumatust;

21.

tunnistab linnade, väiksemate omavalitsuste ja piirkondade muret kavandatud määrusega antavate uute ülesannete pärast ning rõhutab tungivat vajadust võtta arvesse nende erihuve. Komitee toonitab, et tema esindajad peavad olema koostalitlusvõime juhtimise strateegilise tasandi lahutamatu osa, ning kavatseb Koostalitleva Euroopa nõukojas osalemise kaudu tagada kohalike ja piirkondlike murekohtade arvessevõtmise;

22.

toonitab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on oluline saada Koostalitleva Euroopa nõukojalt ja riigi pädevatelt asutustelt konkreetseid suuniseid selle kohta, millistele teenustele kohaldatakse koostalitlusvõime hindamist. Komitee rõhutab, et enne koostalitlusvõime hindamist tuleks kindlaks määrata piiriülese kohaldatavuse eelkontroll ning selle eest peaksid vastutama riigi pädevad asutused;

23.

peab tervitatavaks ettepaneku rõhuasetust avatud lähtekoodiga lahendustele ja samuti avatud lähtekoodiga lahenduste arendajate osalemisele Koostalitleva Euroopa kogukonnas. Avatud lähtekoodi kasutamine kohaliku ja piirkondliku haldustasandi teenuselahenduste ühe olulise osana suurendab läbipaistvust, vähendab kulusid, edendab küberturvalisust ja väldib seotust tarnijaga, mis on tingitud sellest, et osa juba kogutud andmetest ei pruugi teenuseosutaja vahetamisel olla kättesaadavad;

24.

teeb ettepaneku, et Koostalitleva Euroopa portaal – või sarnaste funktsioonidega portaal – toimiks kõigi ELi liikmesriikides pakutavate avalike veebiteenuste hoidlana, kus teenused on rühmitatud teenuseliikide ja liikmesriikide kaupa. Portaal võib seejärel olla lähtepunktiks kõigile kodanikele, kes otsivad teavet selle kohta, kuidas neid avalikke teenuseid veebis kasutada. See oleks tõhus viis koondada teavet avalike põhiteenuste kohta, mida tuleb 2030. aastaks veebis osutada;

25.

märgib lõpetuseks, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa andmemäärus“ (ELT C 375, 30.9.2022, lk 112), vt arvamuse teabeleht (europa.eu).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3)  Piirkondlike keskuste võrgustik (europa.eu).

(4)  Ametlikud eksperdisoovitused uue koostalitlusvõimepoliitika jaoks | Joinup (europa.eu).

(5)  Lõplik arvamus valitsuste koostalitlusvõime strateegia kohta, 2022/SBGR3/10 (europa.eu).

(6)  See on kooskõlas ka tulevikukindluse platvormi arvamuses esitatud soovitusega täiustada organisatsioonilisi ja semantilisi koostalitlusvõime kihte, et kajastada andmete ajamõõdet (see puudutab IT-lahenduste vanade ja uute versioonide ühilduvust).

(7)  https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade

(8)  https://living-in.eu/