14.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 249/2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2065 (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)) artikli 33 lõike 4 kohaselt määratud väga suured digiplatvormid ja väga suured otsingumootorid (1)

(2023/C 249/02)

Teenuse nimetus	Liik	Loetellu kandmise otsuse kuupäev	Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev
AliExpress	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Amazon Store	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
App Store	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Bing	Väga suur otsingumootor	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Booking.com	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Facebook	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Google Maps	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Google Play	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Google Search	Väga suur otsingumootor	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Google Shopping	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Instagram	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
LinkedIn	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Pinterest	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Snapchat	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
TikTok	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Twitter	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
YouTube	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Wikipedia	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023
Zalando	Väga suur digiplatvorm	25. aprill 2023	14. juuli 2023

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoober 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

14.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 249/3

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

6. juuni 2023,

seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust

(CON/2023/15)

(2023/C 249/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

23. veebruaril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (1) (edaspidi „kavandatav direktiiv“).

Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud esitada omal algatusel arvamuse kavandatava direktiivi kohta. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatav direktiiv sisaldab sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi panust finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisse pädevate asutuste poolt, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

1.1.

Kavandatava direktiiviga kehtestatakse teatavatele suurettevõtjatele inimõiguste- ja keskkonnaalane hoolsuskohustus (2), mis hõlmab tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemist (3), hoolsuskohustuse lõimimist äriühingu tegevuspõhimõtetesse (4), kahjuliku mõju ennetamist või leevendamist (5), kaebuste esitamise korra kehtestamist (6), järelevalvemeetmeid ja -poliitikat (7) ning aruandlust (8). Sellega seoses määratletakse kavandatavas direktiivis selle kohaldamisalasse kuuluv „äriühing“, mis hõlmab ka „reguleeritud finantsettevõtjaid“ (9), mille hulka omakorda kuuluvad ka krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) tähenduses (edaspidi „krediidiasutus“ ja koos „krediidiasutused“).

1.2.

Lisaks nähakse kavandatava direktiiviga ette, et selle kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud võtavad asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest (11). Reguleeritud finantsettevõtjate - sealhulgas krediidiasutuste - puhul hõlmab „väärtusahela“ mõiste kavandatavas direktiivis laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavate klientide tegevust (12). Kuigi inimõiguste- ja keskkonnaalane hoolsuskohustus ei kuulu EKP pädevusvaldkonda, võib kavandataval direktiivil olla krediidiasutustele oluline praktiline mõju. Selles osas on soovitatav näha kavandatava direktiiviga ette koostöö- ja teabevahetuse kord krediidiasutuste poolt kavandatava direktiivi nõuete täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste ja krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste, sealhulgas EKP, vahel. Sellega seoses märgib EKP, et liidu kaasseadusandjad on kehtestanud koostöö- ja teabevahetuse korra ühelt poolt usaldatavusjärelevalve asutuste ja teiselt poolt pädevate järelevalveasutuste vahel, kes teostavad järelevalvet krediidiasutuste vastavuse üle liidu õigusaktidele, millega reguleeritakse muid tegevusvaldkondi, mis ei kuulu EKP pädevusse seoses krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvega. Selline kord on kehtestatud näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (13), finantsinstrumentide turgude (14) ja turuinfrastruktuuri (15) valdkonnas.

1.3.

Kavandatava direktiiviga kehtestatakse tsiviilvastutus äriühingutele, kes ei ole täitnud oma kohustust vältida võimalikku kahjulikku mõju ja lõpetada tegelik kahjulik mõju, kui see täitmata jätmine on põhjustanud kahju (16). Kuigi tsiviilvastutuse korda oleks vaja täpsustada (näiteks hüvitatava kahju määratlus ja tõendamiskohustus), võib eeldada, et pankade jaoks võivad sellisest tsiviilvastutusest tulenevate kohtuvaidlustega seotud riskid oluliselt suureneda. EKP eeldab, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused juhivad neid riske kooskõlas EKP väljendatud järelevalvealaste ootustega usaldatavusnõuete täitmise valdkonnas. Sellega seoses tuleb märkida, et EKP on pankade keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamisel seni kasutanud riskipõhist lähenemisviisi. Näiteks on EKP pankadele teatanud, et nad peavad mõistma, millised tagajärjed üleminek kestlikumale majandusele nende tehingutele ja riskipositsioonidele kaasa toob, ning kajastama selliseid riske oma üldises riskijuhtimise strateegias (17). Sellest tulenevalt võib laenuandmise jätkamist selliste tegevuste rahastamiseks, mis on seotud suurte üleminekuriskidega, pidada usaldusväärse riskijuhtimise nõuetele vastavaks vaid juhul, kui laenuvõtjal on üleminekuriski juhtimiseks ja vähendamiseks usaldusväärne ja teaduspõhine, Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olev üleminekukava (18). Eelkõige hõlmab üleminekuriski usaldusväärne juhtimine ka kohtuvaidluste riski usaldusväärset juhtimist. Sellega seoses rõhutab EKP, et sellist laenuandmist negatiivselt mõjutava tsiviilvastutuse kehtestamisel tuleks arvesse võtta ja tunnustada äriühingute üleminekukavade rolli. Eelnimetatud järelevalvealasest lähenemisviisist tulenevalt võib laenuandmist suurte üleminekuriskidega seotud tegevuste rahastamiseks siiski pidada usaldusväärse riskijuhtimise nõuetele vastavaks, kui marginaalne osa kavandatud või ellu viidud tegevustest on kooskõlas usaldusväärsete üleminekukavadega. See on väga oluline selleks, et tagada pankade suutlikkus rahastada selliste klientide üleminekupüüdlusi, kes ei ole veel ELi kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas, kuid kellel on kavas seda teha.

1.4.

Kavandatava direktiiviga kohustatakse selle kohaldamisalasse kuuluvaid äriühinguid koostama üleminekukava, mis tagab, et äriühingu ärimudel ja strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5°C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (19). Eelkõige peab äriühing selle kavaga seadma heitkoguste vähendamise eesmärgid, kui äriühing peab kliimamuutuseid peamiseks riskiks. Kuigi üleminekukava koostamise kohustus on kehtestatud kavandatava direktiiviga, on üleminekukava sisu ja selle avalikustamise praktilised nõuded sätestatud eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2464 (20) (edaspidi „äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv“). Seetõttu on äärmiselt oluline tagada kavandatava direktiivi ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi määratluste ja nõuete tihe kooskõlastamine ja sidusus. EKP rõhutab vajadust tagada nende kahe õigusakti kohaste üleminekukavade järjepidevus ja koostalitlusvõime. Oluline on märkida, et kavandatavas direktiivis ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis nõutud üleminekukavad võivad erineda oma eesmärkide poolest üleminekukavadest, mida nõutakse praegu läbivaatamisel oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (21) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) usaldatavusnõuete seisukohast. Kapitalinõuete direktiivi eesmärk on tagada, et krediidiasutused hindaksid põhjalikult keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske ning lisaksid asjaomaste riskide tulevikku suunatud kaalutlused oma strateegiatesse, hinnakujundusse, pidevasse riskiseiresse ja -juhtimisse, et tagada krediidiasutuse vastupidavus.

1.5.

Kavandatava direktiiviga volitatakse liikmesriike määrama ühe või mitu järelevalveasutust, kes teevad järelevalvet kavandatavas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise üle (22). Sellest tulenevalt võidakse kavandatava direktiivi kohaldamisel nende finantsettevõtjate suhtes, kes kuuluvad kavandatava direktiivi kohaldamisalasse (23), määrata järelevalveasutusteks ka asutused, kes on praegu määratud pädevateks asutusteks reguleeritud finantsettevõtjate üle järelevalve teostamisel. EKP rõhutab, et kavandatavas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise järelevalve on ülesanne, mis erineb riiklike pädevate asutuste usaldatavusnõuete täitmise ülesannetest ühtse järelevalvemehhanismi raames (24). Kui liikmesriigid määravad kavandatava direktiivi alusel järelevalveasutuseks ühtse järelevalvemehhanismi riiklikud pädevad asutused, tuleks neile tagada vahendid ja ressursid nende uute ülesannete täitmiseks, ilma et see kahjustaks nende praeguseid usaldatavuskohustusi. Samuti rõhutab EKP vajadust tagada nõuetekohane koordineerimis-, koostöö- ja teabevahetuse kord ühelt poolt krediidiasutuste kavandatavast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise järelevalvet teostavate asutuste ja teiselt poolt krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvelt teostavate asutuste, sealhulgas EKP, vahel. Asjaomane kord peaks aitama nii palju kui võimalik vältida ebavajalikke topeltaruandluse nõudeid ja ebajärjekindlat otsuste tegemist seoses järelevalve alla kuuluvate krediidiasutustega.

1.6.

Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, mis koosneb liikmesriikide määratud järelevalveasutuste esindajatest ja kuhu komisjon võib kutsuda osalema liidu ameteid, et vahetada teavet, osutada vastastikust abi ja kehtestada meetmed tulemuslikuks koostööks (25). Kavandatav direktiiv välistab õigustatult võimaluse, et EKP-le antakse ülesanne teostada järelevalvet kavandatava direktiivi täitmise üle selliste oluliste krediidiasutuste poolt, mis kuuluvad tema otsese järelevalve alla. See on kooskõlas EKP arusaamaga, et asjaomane ülesanne ei kuulu usaldatavusjärelevalve ülesannete hulka, mida võib EKP-le anda vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 6. Sellest hoolimata peab EKP äärmiselt oluliseks, et kavandatavat Euroopa järelevalveasutuste võrgustikku laiendataks selliselt, et hõlmatud oleks ka EKP kui krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve tegija. See tagaks koordineerimise ja looks kindla õigusliku aluse koostöö- ja teabevahetuse korra kehtestamiseks EKP ja kavandatava direktiivi alusel määratud järelevalveasutuste vahel, eelkõige selliste reguleeritud finantsettevõtjate puhul, mis kuuluvad EKP otsese usaldatavusjärelevalve alla (st olulised krediidiasutused), kuid mille üle teeksid samal ajal järelevalvet liikmesriikide määratud riiklikud järelevalveasutused kavandatava direktiivi tähenduses.

1.7.

Kavandatavas direktiivis on sätestatud reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahela määratlus. See võib mõjutada tulevasi õigusraamistikke, näiteks Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma koostatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (26), mille komisjon võtab vastu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi raames. Asjaomast määratlust tuleks usaldatavusnõuete õigusraamistiku kontekstis hoolikalt kaaluda, kuna see ei pruugi olla asjakohane usaldatavusnõuete õigusraamistikus kasutamiseks. Seda seetõttu, et usaldatavusjärelevalve seisukohast on oluline, et reguleeritud finantsettevõtjatel oleks põhjalik ülevaade nende väärtusahelale omastest üleminekuriskidest. Seetõttu võib olla vaja väärtusahela määratlust põhjalikumalt analüüsida ja täiendavalt kaaluda selles osas, mis puudutab reguleeritud finantsettevõtjaid.

1.8.

Lõpetuseks rõhutab EKP kavandatava direktiivi järkjärgulise ja nõuetekohase jõustumise tähtsust, et võimaldada äriühingutel viia oma siseprotsessid ja ärisuhted uute nõuetega vastavusse. See on eriti oluline selleks, et reguleeritud finantsettevõtjad saaksid tagada riskide nõuetekohase ümberhindamise ja vältida nn vabalangust, mis võib põhjustada finantsteenuste ootamatut lõpetamist ja millel võib olla negatiivne mõju finantsstabiilsusele.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

Frankfurt Maini ääres, 6. juuni 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1) COM (2022) 71 final.

(2) Vt kavandatava direktiivi artikkel 4.

(3) Vt kavandatava direktiivi artikkel 6.

(4) Vt kavandatava direktiivi artikkel 5.

(5) Vt kavandatava direktiivi artiklid 7 ja 8.

(6) Vt kavandatava direktiivi artikkel 9.

(7) Vt kavandatava direktiivi artikkel 10.

(8) Vt kavandatava direktiivi artikkel 11.

(9) Vt kavandatava direktiivi artikli 3 punkti a alapunkt iv.

(10) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), artikli 4 lõike 1 punkt 1.

(11) Vt kavandatava direktiivi artikli 6 lõige 1.

(12) Vt kavandatava direktiivi artikli 3 punkt g.

(13) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73), artikkel 49; EKP arvamuse CON/2022/4 punktid 3.1 kuni 3.8. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(14) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349), artikkel 79.

(15) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1), artikkel 84.

(16) Vt kavandatava direktiivi artikkel 22.

(17) Vt EKP juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta, mis on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu. Vt ka pressiteade „ECB sets deadlines for banks to deal with climate risks“, mis on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu

(18) Vt Frank Eldersoni kõne „„Running up that hill“ – how climate-related and environmental risks turned mainstream in banking supervision and next steps for banks’ risk management practices“, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(19) Vt kavandatava direktiivi artikkel 15.

(20) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(21) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), artikkel 76.

(22) Kavandatava direktiivi artikli 17 lõige 1.

(23) Kavandatava direktiivi artikli 17 lõige 5.

(24) Vt nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63), artikli 2 lõige 2.

(25) Kavandatava direktiivi artikkel 21.

(26) Vt Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), „First Set of draft ESRS“, november 2022, avaldatud EFRAGi veebilehel www.efrag.org

14.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 249/7

Euro vahetuskurss (1)

13. juuli 2023

(2023/C 249/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1182
JPY	Jaapani jeen	154,84
DKK	Taani kroon	7,4523
GBP	Inglise nael	0,85553
SEK	Rootsi kroon	11,5100
CHF	Šveitsi frank	0,9644
ISK	Islandi kroon	146,90
NOK	Norra kroon	11,2480
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,752
HUF	Ungari forint	375,15
PLN	Poola zlott	4,4323
RON	Rumeenia leu	4,9433
TRY	Türgi liir	29,2478
AUD	Austraalia dollar	1,6299
CAD	Kanada dollar	1,4714
HKD	Hongkongi dollar	8,7481
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7580
SGD	Singapuri dollar	1,4816
KRW	Korea vonn	1 418,67
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,2148
CNY	Hiina jüaan	8,0098
IDR	Indoneesia ruupia	16 727,49
MYR	Malaisia ringit	5,1280
PHP	Filipiini peeso	60,780
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	38,667
BRL	Brasiilia reaal	5,3747
MXN	Mehhiko peeso	18,9248
INR	India ruupia	91,7935

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

14.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 249/13

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 249/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEATIS

„Izsáki Arany Sárfehér“

PDO-HU-A1341-AM03

Teate esitamise kuupäev: 25.4.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Vahuveini organoleptilise kirjelduse muutmine

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: VEINIDE KIRJELDUS

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: vahuveini organoleptilised omadused on tänapäeva veinivalmistusmeetodite kasutamise tulemusel muutunud.

2. Koristusmeetodi väljajätmine

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: VEINIVALMISTUSE ERITAVAD

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: käsitsikorje nõue on välja jäetud. Eesmärk on tagada, et viinamarjakasvatustehnoloogia arengu ja tööjõu vähenemise tingimustes selles sektoris, saaks saaki koristada vastavalt kujunenud tavadele.

3. Vahuveinide kääritamis- ja laagerdamismeetodeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamine ja meetodite standardimine

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: VEINIVALMISTUSE ERITAVAD

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: tootmise suhtes kohaldatavate ülemääraste eeskirjade lihtsustamine.

4. Viinapuude kujundamismeetodite täpsustamine

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: VEINIVALMISTUSE ERITAVAD

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: viinapuude kujundamismeetodid viiakse kooskõlla viinamarjakasvatuspiirkonna ümberkorralduskavas määratletud kujundamismeetoditega.

5. Punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“ asendatakse väljend „mullaga multšitud“ väljendiga „rohtu kasvanud“.

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: SEOS GEOGRAAFILISE PIIRKONNAGA

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: mullatüüpi on täpsustatud.

6. Punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“ jäetakse vahuveinide puhul välja viide suhkrusisaldusele

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: SEOS GEOGRAAFILISE PIIRKONNAGA

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Põhjendus: kuna organoleptilised omadused on muutunud, siis on põhjendatud, et punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“ jäetakse vahuveinide puhul välja viide suhkrusisaldusele.

KOONDDOKUMENT

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Izsáki Arany Sárfehér

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Vahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Kahvaturoheline või kahvatu õlgkollane neutraalne valge vein diskreetse puuvilja- (küdoonia ja metspirn) ja metsalillearoomiga (viinamarjasordile, tootmismeetodile ja tootmispiirkonnale omane nüanss) ning iseloomuliku happesuse ja keskmise alkoholisisaldusega. Kuiv või poolkuiv vein, sõltuvalt suhkrusisaldusest.

*	Maksimaalse üldalkoholisisalduse ja vääveldioksiidi maksimaalse üldsisalduse suhtes kohaldatakse ELi õigusaktides sätestatud piirnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,87
Minimaalne üldhappesus	4,5 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2. Valge vahuvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Kahvaturoheline või kahvatu õlgkollane, püsiva ühtlase süsinikdioksiidisisaldusega. Küdoonia, metspirni või tsitrusviljade kerge, diskreetne aroom; võib esineda kerge lillevarjund. Maitse poolest on veinid lisaks värskele happesusele ka kerge keskmise täidlusega, süsihappegaas on ühtlaselt jaotunud, maitse kestvus on keskmise pikkusega ja maitsele lisandub diskreetne puuviljaaroom.

*	Maksimaalse üldalkoholisisalduse ja vääveldioksiidi maksimaalse üldsisalduse suhtes kohaldatakse ELi õigusaktides sätestatud piirnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,87
Minimaalne üldhappesus	5,0 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	235

5. Veinivalmistuse tavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Veinivalmistusnõuded

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

VEIN

—	viinamarjade töötlemine nende koristamise päeval,

—	pressimine ainult partii kaupa,

—	virde puhastamine,

—	virde kontrollitud kääritamine.

VAHUVEIN

—	kääritamine kestab kolm kuud,

—	vahuveini teine kääritamine kestab vähemalt kuus kuud.

Kõik VAHUVEINI puhul loetletud veinivalmistustavade etapid tuleb läbida järjekorras vastavalt kohaldatavale korrale.

2. Viinapuude kujundamise meetod, vahekaugus ja pungade tihedus

Viinapuude kujundamise meetod

Lubatavad kujundamismeetodid: ümar, Moseri, modifitseeritud Moseri, vihmavarjukujuline ja Sylvozi kujundusvorm.

Viinapuude tihedus: vähemalt 4 000 viinapuud hektari kohta.

Viinamarjaistanduse rajamisel ja hävinud viinapuude asendamisel võib paljundusmaterjalina kasutada ainult juurdunud pistikuid.

Puuduvate viinapuude ja välismaiste viinapuude osakaal kokku ei tohi viinamarjaistanduses olla suurem kui 10 % viinapuude arvust istutamise ajal.

Saagikoristuse kuupäeva määramine

a)	Saagikoristuse alguskuupäeva määrab Izsáki veiniühenduse nõukogu proovikoristuse põhjal, mida tehakse alates 1. augustist igal nädalal.

b)	Enne veiniühenduse poolt määratud koristusperioodi alguskuupäeva korjatud viinamarjadest valmistatud toodetele ei või anda KPNi „Izsák“ märgisega veini päritolunimetuse sertifikaati ning neid ei või turustada KPNi „Izsák“ märgisega.

c)	Saagikoristuse alguskuupäev avaldatakse veiniühenduste teadaandena.

VEIN

Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus on 16,0 MM° [Ungari virde klass].

Viinamarjade minimaalne võimalik alkoholisisaldus on 9,87 mahuprotsenti.

VAHUVEIN

Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus on 14,0 MM° [Ungari virde klass].

Viinamarjade minimaalne võimalik alkoholisisaldus on 8,42 mahuprotsenti.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	Vein 100 hektoliitrit hektari kohta

2.	Vein 14 300 kg viinamarju hektari kohta

3.	Vahuvein 100 hektoliitrit hektari kohta

4.	Vahuvein 14 300 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud piirkonna kirjeldus

Järgmiste omavalitsuste piirkonnad, mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I ja II klassi: Ágasegyháza, Ballószög, Fülöpháza, Fülöpszállás, Helvécia, Izsák, Kunszentmiklós, Orgovány, Páhi ja Szabadszállás.

7. Veiniviinamarjasordid

’Arany Sárfehér' – 'Huszár Szőlő'

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Vein

1. Määratletud piirkonna kirjeldus

a) Looduslikud ja kultuurilised tegurid

Tootmispiirkonna muld on üsna ühesugune, koosnedes enamasti lubjarikkast liivmullast (huumus ja tuulega edasikandunud liiv), selle all olevast rohumaamullast ja kohatistest lubjarikastest lössisetetest. Liivmuld soojeneb tavaliselt kiiresti, selle eredad värvid peegeldavad paremini päikesevalgust, mis aitab viinamarjadel küpseda; tänu kvartsisisaldusele, mis on üle 75 %, on muld immuunne viinapuu-lehetäi suhtes. Mulla toitaine- ja mineraalainesisaldus on väike.

Tootmispiirkonna ilmastikutingimused tulenevad kontinentaalsest kliimast, mida iseloomustavad eelkõige kuumad suved ja külmad talved. Ilmastikutingimuste tõttu ning seetõttu, et maapind on tasane ja madal, võib mõnel aastal esineda talvekülma, kuid külmakraade võib ette tulla ka kevadel ja sügisel. Keskmine temperatuur on ligikaudu 10–11 °C. Päikesepaistelisi tunde on aastas keskmiselt 2 000. Aasta keskmine sademete hulk on 450–500 mm, mis vastab suures osas viinamarjade vajadustele, kuid sademete jaotus aasta lõikes on ebaühtlane. Piirkonnas on hea veevarustus ja põhjavesi on maapinna lähedal. Tasakaalustajaks on Koloni järv, millest põhjavee kättesaadavus peamiselt sõltub.

b) Inimtegurid

Määratletud piirkonna tüüpiline viinamarjasort on 'Arany Sárfehér', mis valiti kohalikust viinamarjaistandusest 1873. aastal. Sordi nime on mitu korda muudetud ('Izsáki Sárfehér' – 1873, 'Izsáki' – 1967, 'Arany Sárfehér' – 1999).

Välja on töötatud spetsiaalselt sordile kohandatud võrakujundussüsteem. Viinapuud kujundatakse lehtrikujuliseks, jäetakse vähe pungasid ning võrsed lõigatakse lühikeseks. Sel viisil lõikamiseks peavad viinapuud olema heas seisukorras ja selleks pannakse neile korrapäraselt orgaanilist väetist. High cordon-meetodit kasutatakse tasandikult tõusvatel nõlvadel; siin on tootmine piiratud ja pärast lõikamist seotakse võrsed kinni.

2. Veinide kirjeldus

Kahvaturohelise või kahvatu õlgkollase värvusega, viinamarjasordist tuleneva erilise lõhnaga, mis meenutab küdooniat, metspirni ja ravimtaimi.

Veinil on rikkalik, märgatavalt hapukas maitse, see on keskmise alkoholisisaldusega ja neutraalne.

3. Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Eelkõige seetõttu, et põhjavesi on maapinna lähedal, ja tulenevalt liivmulla iseärasustest mõjutab keskkond oluliselt 'Arany Sárfehéri' sordi viinamarjadest valmistatud veini omadusi. Veinide eripäraks on eelkõige eriline happeline koostis ja suur happesus ning mõõdukas alkoholisisaldus.

Veinidel on liivmuldade puhul tüüpiline väiksem mineraalainete sisaldus.

Tootmispiirkonna veinid liigitatakse peamiselt lühiajaliselt laagerdunud veinideks.

Tootmispiirkonna kõige olulisema viinamarjasordi 'Arany Sárfehériga' seotud traditsioonid on alguse saanud Izsáki inimeste armastusest kodupaiga vastu, entusiasmist ja püsivusest ning suurel määral László Kostka silmapaistvast ja viljakast tööst.

Redutseerivaid tehnoloogiaid saab kasutada tänu Izsáki veinitootmisettevõtetes toimunud pidevale tehnoloogia arengule.

Sort on hästi kohanenud piirkonna keskkonnaga; selle viljakus ja saagi kvaliteet on kohalike elanike tööhõive ja toimetuleku alus.

8.2. Vahuvein

1. Määratletud piirkonna kirjeldus

a) Looduslikud ja kultuurilised tegurid

Määratletud piirkond asub Doonau ja Tisza jõe vahel. Tootmispiirkonna keskkonnatingimused tulenevad peamiselt selle asukohast madalikul. Suurem osa piirkonnast asub vähem kui 120 meetri kõrgusel merepinnast. Maapind on tasane, kusjuures kõrguste erinevus ei ole suurem kui 10–15 m. Tootmispiirkonna muld on üsna ühesugune, koosnedes enamasti lubjarikkast liivmullast (huumus ja tuulega edasikandunud liiv), selle all olevast rohumaamullast ja kohatistest lubjarikastest lössisetetest. Liivmuld soojeneb tavaliselt kiiresti, selle eredad värvid peegeldavad paremini päikesevalgust, mis aitab viinamarjadel küpseda; tänu kvartsisisaldusele, mis on üle 75 %, on muld immuunne viinapuu-lehetäi suhtes. Mulla toitaine- ja mineraalainesisaldus on väike.

b) Inimtegurid

Oma erilise happelise koostise, suure happesuse ja mõõduka alkoholisisalduse tõttu on vein ideaalne vahuveini tootmiseks. Vahuveine on piirkonnas toodetud alates 1972. aastast. Siin toodetakse IZSÁKI ARANY SÁRFEHÉRi vahuveine, mida valmistatakse üksnes 'Arany Sárfehéri' sordist saadud veinist. Tegemist on piirkonnas kasvatatud ainulaadse ja teistest sortidest eristuva viinamarjasordiga.

2. Veinide kirjeldus

Kahvaturohelise või kahvatu õlgkollase helgiga läbipaistev õhuliselt kerge vahuvein sordile omase aroomi ja tugevalt happelise struktuuriga, iseloomuliku puuviljamaitse ja -lõhnaga, värske, tihedalt jaotunud süsihappegaasiga ja pikaajaliselt kihisev.

3. Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Eelkõige seetõttu, et põhjavesi on maapinna lähedal, ja tulenevalt liivmulla iseärasustest mõjutavad muld ja ilmastik oluliselt 'Arany Sárfehéri' sorti viinamarjadest valmistatud vahuveinide omadusi.

Lubjarikas muld annab vahuveinile suurepärase ja selgelt happelise koostise.

Tänu sellele, et põhjavesi on liivmullapinna lähedal, on vahuvein õhuliselt kerge.

Kasvuperioodil mõõdetud kogutemperatuur ja päikesepaisteliste tundide arvukus toetavad viinamarjade küpsemist ning annavad vahuveinile selle puuviljalisuse.

Viinamarjade töötlemisel kiiret, redutseerivat tehnoloogiat kasutades ei säilitata mitte ainult sordi värsket aroomi, vaid saadakse ka veini elegantne värvus.

Vahuveini tootmise ajal tekkiv autolüüsi lõhn on diskreetne.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Nimetusi käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kasutada võib traditsioonilist nimetust „kaitstud päritolunimetusega vein“.

Märgistusel ei tohi esitada omavalitsuse kui väiksema geograafilise üksuse nime.

Viinamarjaistanduste nimed võivad esineda koos kaitstud päritolunimetusega „Izsáki Arany Sárfehér“.

—	Izsák – Gedeon

—	Izsák – Szajor

—	Izsák – Kisizsák

—	Izsák – Páskom

—	Izsák – Osztály

Viinamarjaistanduse nime võib kasutada ainult siis, kui vein on 100 % selles istanduses toodetud.

Märgistusel peab olema Izsáki veiniühenduse antud sertifitseerimistähis.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/download/c/06/13000/Term%C3%A9kle%C3%ADr%C3%A1s%20Izsaki%20Arany%20Sarfeher%20v3%20m%C3%B3dos%C3%ADt%C3%A1sok%20jel%C3%B6l%C3%A9s%C3%A9vel.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

14.7.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 249/20

Piiritusjookide sektoris kasutatava geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1235 artikli 8 lõigetes 2 ja 3) avaldamine

(2023/C 249/09)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1235 (1) artikli 8 lõikele 5.

„Pacharán navarro“

ELi nr: PGI-ES-01878-AM01

Saadetud 30.1.2023

1. Muutmine

1.1. Põhjused, miks muudatus(ed) vastab (vastavad) määruse (EL) 2019/787 artiklis 31 osutatud standardmuudatuse määratlusele

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski muudatuseks, mida on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/787 (milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008) artikli 31 lõikes 3.

1.2. Muudatuse kirjeldus ja põhjused

1. NEELDUVUSE PIIRNORMIDE MUUTMINE

Kirjeldus

Muudetud on punkti c „Piiritusjoogi kirjeldus“ alapunkti 2 „Kvaliteedinäitajad“. Selles punktis on muudetud neeldumisnäitajaid, mida kasutatakse piiritusjoogi värvuse hindamiseks.

Kokkuvõte põhjustest, miks muudatus on vajalik

Pakutud väärtused kajastavad hinnatavat omadust paremini, parandades kaitstud pacharán’i kvaliteeti ja aidates seda hõlpsamalt eristada muudest pacharán’idest, mille suhtes selliseid nõudeid ei kohaldata:

—	Kaitstud piiritusjoogi pacharán puhul tähendab erksam värvus paremat kvaliteeti, mistõttu on välja jäetud selle piiritusjoogi värvust määratlevate lainepikkuste maksimaalsed neeldumisväärtused, kuna see piirab nende kvaliteeti.

—	Nagu kirjelduses märgitud, on „Pacharán navarro“ väga erksa ja kirka kirsipunase-granaatpunase värvusega, millel on violetne helk ja/või varjund, ning seetõttu on neelduvuse miinimumväärtust 520 nanomeetri juures (punane) suurendatud 0,40-lt 0,50-le.

—	Et säilitada toote kvaliteeti, on lisatud toote oksüdatsiooni hindamine värvuse kaudu (väljendatuna neelduvuste suhtena lainepikkustel 420 ja 520 nm), kehtestades maksimaalseks piirnormiks 1,8. See muudatus mõjutab koonddokumenti.

2. ÕIGUSSÄTETE VIIDETE AJAKOHASTAMINE

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi ajakohastamine seoses määruse (EL) 2019/787 jõustumisega.

Kokkuvõte põhjustest, miks muudatus on vajalik

Kehtivate õigusaktide järgi on dokumenti ajakohastatud ning mõiste „tehniline toimik“ on asendatud mõistega „tootespetsifikaat“ ja viited kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 110/2008 on asendatud viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrusele (EL) 2019/787.

Punktis a „Nimetus ja kategooria“ on kaitstud piiritusjoogi kategooria viidud kooskõlla kehtiva määruse (EL) 2019/787 I lisas määratletud kategooriatega, asendades selle kategooriaga 32.

See ei too kaasa muudatusi kategooria seaduslikus nimetuses, selle määratluses ega kaitstud tootes. Muudetud on ainult kategooria numbrit ja viidet nimetatud määrusele.

Lisaks on see punkt jagatud määruse (EL) 2019/787 artikli 22 järgi kaheks: a) nimetus ja b) kategooria.

Punkti f „Õigusaktid“ on ajakohastatud, viidates nüüd kehtivale määrusele, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

2. Koonddokument

2.1. Nimetus(ed)

„Pacharán navarro“

2.2. Piiritusjoogi kategooria või kategooriad

32.	Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán

2.3. Taotlev riik (taotlevad riigid)

Hispaania

2.4. Taotluse keel

hispaania keel

2.5. Piiritusjoogi kirjeldus

Toote füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused ning eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega

Nimetusega „Pacharán navarro“ kutsutakse selge laukaploomi maitsega punast värvi piiritusjooki, mille saamiseks leotatakse laukaploome (Prunus spinosa L.) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis suhkrute ja looduslike eeterlike aniisiõlidega, et saada lõplik alkoholisisaldus 25–30 mahuprotsenti.

Füüsikalis-keemilised omadused

Alkoholisisaldus: 25–30 mahuprotsenti

Üldsuhkur: 80–250 grammi liitri kohta, väljendatuna sahharoosina.

Kvaliteedinäitajad

Värvus: piiritusjook pacharán on väga erksa ja kirka kirsipunase-granaatpunase värvusega, millel on violetne helk ja/või varjund. Selle hindamiseks määratakse neelduvus kolmel lainepikkusel vastavalt järgmistele miinimumväärtustele.

Minimaalne neelduvus 420 nm juures:	0,50.
Minimaalne neelduvus 520 nm juures:	0,50.
Minimaalne neelduvus 620 nm juures:	0,05.

Oksüdatsioon: kontrollnäitaja on värvus, mida väljendatakse neelduvuste suhtena lainepikkustel 420 ja 520 nm:

Värvus: alla 1,80 või sellega võrdne.

Välimus: helklev, mis on nooruse ja puhtuse märk. Hinnatakse hägususe määramise teel:

Hägusus: kuni 10 NTU (nefelomeetriline hägususühik).

2.6. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilise tähisega kaitstud piiritusjoogi „Pacharán navarro“ tootmise geograafiline piirkond piirdub Navarra autonoomse piirkonna territooriumiga.

2.7. NUTSi piirkond

1.	ES2 – KIRDEPIIRKOND

2.	ES220 – Navarra

3.	ES22 – Navarra autonoomne piirkond

2.8. Piiritusjoogi tootmismeetod

Geograafilise tähisega hõlmatud piiritusjooki pacharán valmistatakse põllumajandusliku päritoluga alkoholis leotatud laukaploomidest, millele on enne või pärast leotamist lisatud looduslikke aniisiõlisid ja suhkrut.

Leotamisaeg jääb vahemikku ühest kuust kaheksa kuuni.

Piiritusjoogi „Pacharán navarro“ valmistamiseks kasutatakse 125–300 grammi laukaploome (Prunus spinosa L.) ühe lõpptoote liitri kohta.

Looduslikud eeterlikud õlid saadakse üksnes harilikust aniisist (Pimpinella anisum, L.) (tootmispiirkonna tavakeeles tuntud kui anís verde, matalahúga, matalahúva, simiente või hierba dulce) ja/või tähtaniisist (Illicum verum L.) (kohalikus tavakeeles tuntud kui anís estrellado, badián või badiana).

Selle toote valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi sisaldus peab olema vähemalt 96 mahuprotsenti ja see peab vastama ka muudele kehtivate õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Joogivee lisamisel ja selleks, et käivituks leotamisprotsess, viiakse alkoholisisaldus 26–60 mahuprotsendini.

Pärast leotamist vedelik dekanteeritakse ja seejärel filtreeritakse ning peale seda jätkatakse tootmist.

Tootmisprotsessi käigus vähendatakse alkoholisisaldust lõpptootes soovitud alkoholisisalduseni, mis peab jääma vahemikku 25–30 mahuprotsenti.

Keelatud tavad

Muude kui eespool loetletud lisa- või koostisainete kasutamine ei ole lubatud.

Laukaploomide korduskasutamine teiseks leotamiseks ei ole lubatud.

2.9. Märgistamise erieeskirjad

2.9.1. Pakendamise tingimused

Toote kvaliteedi säilitamiseks:

—	Toode tuleb villida samas kohas, kus see on valmistatud.

—	Pakendid peavad olema klaas- või keraamilised pudelid, välja arvatud alla 100 ml mahuga pakendid, mille puhul võib kasutada muid toiduainete pakendamiseks ettenähtud materjale, mille Euroopa Liit on heaks kiitnud.

Pakendite maht võib olla kuni kolm liitrit.

Piiritusjoogi „Pacharán navarro“ turustamiseks mõeldud pudelitesse ei tohi lisada laukaploome ega muid vilju.

2.9.2. Märgistus

Pakendite märgistusel peavad kindlasti olema välja toodud järgmised andmed:

—	geograafiline tähis „Pacharán navarro“;

—	tootja ärinimi või registreerimisnumber.

Igal lõpptarbijale müüdaval pakendil peab olema geograafilise tähise „Pacharán navarro“ vastavusmärk, mis koosneb geograafilise tähise logost, mis sisaldab sõnu „Indicación Geográfica Pacharán Navarro“, ja kontrollorgani väljastatud seerianumber, mis kinnitatakse märgistamise käigus.

2.10. Piiritusjoogi ja selle geograafilise päritolu seose kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral tootekirjelduse või tootmismeetodi konkreetsed üksikasjad, mis seda seost tõendavad

Toode on seotud geograafilise piirkonnaga järgmiselt:

Piiritusjoogi nimetuse „pacharán“ etümoloogilise päritolu kohta on esitatud kaks võimalikku allikat, mõlemad baski keeles, mis on määratletud geograafilise piirkonna kohalik keel. Tänu pacharán’i mainele on sellest saanud piiritusjoogi üldine nimetus, seda algselt Hispaanias ja nüüd ka mujal Euroopas.

Toote valmistamisel ja tarbimisel on Navarras ajalooline traditsioon, mille kohta leidub kirjalikke viiteid keskajast kuni tänapäevani.

See tootmistava viis 19. sajandi esimesel poolel ettevõtluse alustamiseni, kusjuures tänini tegutseb kolm ettevõtet, mille ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde, ja kaks ettevõtet, mis pärinevad 19. sajandi teisest poolest.

Et tunnustada toote pikka traditsiooni ja head mainet, andis Navarra valitsuse põllumajandus-, karjakasvatus- ja metsandusosakond 22. juuni 1987. aasta piirkondliku määrusega tootele Navarra kvaliteedinimetuse „Denominación Navarra de Calidad“. Hiljem on seda toodet tunnustatud eri riiklike ja Euroopa õigusaktidega (nõukogu määrus 1576/89, määrus (EÜ) nr 110/2008) kui eristuvat kvaliteettoodet.

Leidub arvukalt väljaandeid, milles kinnitatakse piiritusjoogi mainet ja seost Navarraga: raamatud, gastronoomia käsiraamatud, reisijuhid jms.

Laukaploomid, mis annavad piiritusjoogile pacharán iseloomulikud organoleptilised omadused, kasvavad kirsi- ja ploomipuu sarnasel metsikul põõsal, mille teaduslik nimetus on Prunus spinosa L. Seda taime leidub kogu Euroopas, kuid iseäranis levinud on see Navarra mägedes.

Kuna pacharán’i valmistamine oli piirkonnas sügavalt juurdunud traditsioon, hakati 1987. aastast seda taime viljelema, kusjuures Navarra on Euroopas ainus piirkond, kus see kasvab nii looduses kui ka kultiveerituna.

Link tootespetsifikaadile

https://cutt.ly/Ssm5peS

(1) ELT L 270, 29.7.2021, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 249

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 14. juuli 2023

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 249/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11104 – HUTCHISON PORTS SOKHNA / GOLDEN CHANCE INVESTMENT ENTERPRISE / CMA TERMINALS / JV) ( 1 )	1
2023/C 249/02	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2065 (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)) artikli 33 lõike 4 kohaselt määratud väga suured digiplatvormid ja väga suured otsingumootorid	2

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
2023/C 249/03	Euroopa Keskpanga arvamus, — 6. juuni 2023, seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust (CON/2023/15)	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2023/C 249/04	Euro vahetuskurss — 13. juuli 2023	7

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 249/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11147 – NESTLE / PAI PARTNERS / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	8
2023/C 249/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11173 – HEDIN/TORPEDO) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	10
2023/C 249/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11202 – FORTUM MARKETS / TELGE ENERGI) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	12
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 249/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	13
2023/C 249/09	Piiritusjookide sektoris kasutatava geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1235 artikli 8 lõigetes 2 ja 3) avaldamine	20


	(1) EMPs kohaldatav tekst