—

võttes arvesse petitsiooni nr 0699/2021,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3 ning artikleid 4 ja 5;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24, 153, 173 ja 227,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (3),

—

võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (teatavaks tehtud dokumendiga number C(2003) 1422) (4),

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“” (COM(2008)0394),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (5),

—

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon mittetariifsete ja maksuväliste tõkete kõrvaldamise kohta ühtsel turul (6),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor“ (COM(2018)0219),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi 2020. aasta juuli uuringut „Territorial supply constraints in the EU retail sector“ (Territoriaalsed tarnepiirangud ELi jaemüügisektoris),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.

arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud petitsiooni nr 0699/2021, milles tehakse ettepanek luua Euroopa kohaliku majanduse ja jaekaubanduse pealinn;

B.

arvestades, et petitsiooni esitaja ettepanekud võiksid olla eeskujuks Euroopa kohaliku majanduse ja jaekaubanduse pealinna valikumenetlusele;

C.

arvestades, et jaemüük on ELi majanduses väga oluline ökosüsteem, mis moodustab 11,5 % ELi lisaväärtusest ja annab vahetult tööd rohkem kui 29 miljonile inimesele; arvestades, et selle tulemuslikkus on kodumajapidamiste eelarve ja tarnijate jaoks võtmetähtsusega, sest tarbijad kulutasid keskmiselt 30 % oma eelarvest ostudele;

D.

arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), sealhulgas pereettevõtted, on Euroopa majanduse selgroog; arvestades, et nad moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtjatest ja annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele (7);

E.

arvestades, et jaemüügi valdkonna VKEd on linna- ja maapiirkondade kohalike kogukondade jaoks üliolulised, moodustavad osa sotsiaalsest struktuurist ning aitavad otseselt säilitada linnakeskusi kui elujõulisi piirkondasid, kus kodanike vajaduste rahuldamiseks vajalikke teenuseid osutatakse nende kodu lähedal; arvestades, et jaemüügi valdkonna VKEd aitavad võidelda ka maapiirkondade rahvastikukao vastu; arvestades, et jaemüügi valdkonna VKEd aitavad otseselt suurendada kodanike jõukust, kaasavust ja heaolu, toetavad kohalikku kultuurielu ja ELi linnade pärandit, samuti pakuvad neis kogukondades märkimisväärsel hulgal töövõimalusi, mis omakorda võimaldab tarbijatel saada parema kogemuse;

F.

arvestades, et teisest küljest tingib kohaliku kaubanduse puudumine linnakeskuste ja -piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja füüsilise olukorra halvenemise ning viib isegi turvalisuse kaotuse nõiaringini; arvestades, et jaemüügiteenuste puudumist peetakse maapiirkondade rahvastikukao üheks põhjuseks;

G.

arvestades, et kohalik kaubandus võimaldab pakkuda tarbijatele individuaalsemat otseteenust;

H.

arvestades, et COVID-19 kriis on jaemüügi ökosüsteemi tõsiselt mõjutanud; arvestades, et VKEsid on mõjutanud maailmamajandust tabanud enneolematu šokk, kuna kauplused kas suleti või pidid järgima rangeid ettevaatusabinõusid; arvestades, et sektor on surve all, mis on tingitud praegusest kriisist, sealhulgas konfliktist Ukrainas ja kasvavatest energiakuludest; arvestades, et ohus on paljude VKEde, sageli perede juhitud mikroettevõtjate elujõulisus ja töökohad;

I.

arvestades, et VKEdel on sageli väga raske säilitada konkurentsivõimelist positsiooni kogu jaemüügi väärtusahela üleilmastumise tõttu, mida juhivad suured äriühingud; arvestades, et sellega kaasnevad tagajärjed hõlmavad kaubandusliku pakkumise ja linnamaastiku standardimist, linnakeskuste tühjenemist, ökoloogilise jalajälje suurenemist ja mõju töötingimustele; arvestades, et kohaliku kaubanduse tugevdamine võiks aidata nende tagajärgedega toime tulla;

J.

arvestades, et e-kaubanduse kiire arengu tõttu on jaemüügisektor praegu väga suures muutumises, samal ajal kui mitme müügikanaliga jaemüük, mis ühendab internetivälise ja internetimüügi, toob sektorile kaasa nii uusi võimalusi kui ka probleeme;

K.

arvestades, et euroala inflatsioon on jätkuvalt kiire; arvestades, et energia- ja kütusehinnad tõusevad jätkuvalt määral, mis ületab märkimisväärselt keskmist inflatsiooni, need on endiselt väga volatiilsed ja VKEde tegevuse lõpetamise üks peamisi põhjuseid; arvestades, et need tegurid muudavad jaemüügisektoris tegutsevad VKEd ja mikroettevõtjad eriti kaitsetuks;

L.

arvestades, et väikeettevõtjaid mõjutavad sageli suured müügiplatvormid, mis pakuvad madalamaid hindu, kuna nad on oma tootmiskulud kolmandatesse riikidesse üle viinud;

M.

arvestades, et kogu Euroopa Liidus võrdse ja õiglase jaekaubanduse tagamiseks, on oluline paigaldada kõikidesse ELi piirkondadesse suure läbilaskevõimega digivõrgud; arvestades, et Euroopa Kontrollikoja andmetel on nende võrkude kasutuselevõtul ELis endiselt tõsiseid puudusi, mis võib süvendada digilõhet ja ohustada suurtes linnades asuvate kauplustega võrreldes hõredalt asustatud piirkondades asuvate kohalike kaupluste kestlikkust;

N.

arvestades, et komisjoni teatise „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor“ eesmärk on tugevdada jaemüügisektori konkurentsivõimet;

O.

arvestades, et komisjoni esitatud jaekaubanduse elavdamise algatus toetab jaemüügi valdkonna VKEde digiteerimist ja ajakohastamist; arvestades, et üks olulisemaid samme, mida ELi poliitikakujundajad saavad teha, on toetada väikejaemüüjate suutlikkust nende muutustega kohaneda;

P.

arvestades, et komisjon on väljendanud heameelt petitsiooni esitajate ettepanekute üle luua Euroopa kohaliku majanduse ja jaekaubanduse pealinn ning kaalub petitsioonis tõstatatud spetsiifiliste küsimuste lahendamisviise; arvestades, et kuna komisjoni jaoks on esmatähtis, et tema toetusprogrammid oleksid mõjusad, kaalub komisjon eelkõige seda, kas on oluline minna teadlikkuse suurendamisest kaugemale ning aidata otseselt jaemüügi valdkonna VKEdel probleeme lahendada ja neile positiivset mõju avaldada;

Q.

arvestades, et ettepanek võiks tugevdada tööstuse ja VKEde poliitika raames linnades tehtavat tööd, eelkõige arukate linnade väljakutset, mis ühendab 136 linnast koosnevat aktiivset kogukonda 21 riigist, et võimendada tipptasemel tehnoloogiate mõju ning edendada rohe- ja digipööre läbiviimist ning suurendada sotsiaalset vastupanuvõimet;

R.

arvestades, et tugeva jaemüügikogukonna loomine võib olla väga kasulik neile, kes soovivad ajaga kaasas käia ja oma konkurentsivõimet parandada;

S.

arvestades, et haldusnõuete täitmine mõjutab VKEsid rohkem kui suuremaid äriühinguid, kuna nende rahalised vahendid ja inimressursid on piiratud;

T.

arvestades, et jaemüügisektori reguleerimine on peamiselt liikmesriikide ülesanne; arvestades, et nende tõkete hindamine, millega jaemüügisektor silmitsi seisab, peaks põhinema muu hulgas ettevõtjate, töötajate ja tarbijate kogemustel ja arusaamadel; arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama selle, et kehtivad õigusaktid ei mõjutaks VKEsid ja mikroettevõtjaid ebaproportsionaalselt ega takistaks nende tegevust;

U.

arvestades, et jaemüügisektor panustab oluliselt eelarvesse, mis võimaldab maksta kõigile kodanikele mõeldud avaliku sektori teenuste eest;

V.

arvestades, et kõnealuse ettepaneku eesmärk on edendada kohalikku jaemüüki ja parandada kollektiivset teadlikkust selle majanduslikust ja sotsiaalsest tähtsusest;

W.

arvestades, et kohalikku kaubandust varustavad sageli piirkondlikud või riiklikud tarnijad, aidates seeläbi vähendada oma toodete CO2 jalajälge; arvestades, et liidu piires tootmine tagab kvaliteedistandardite ja töötingimuste täitmise;

X.

arvestades, et jaemüügi valdkonna VKEde ja kohaliku kaubanduse toetamine ELis on väga oluline, et elavdada ELi majandust ning muuta tarneahelad lühemaks, paindlikumaks ja turvalisemaks;

Y.

arvestades, et kohaliku kaubanduse edendamine soodustab lühikeste tarneahelatega toodete rohepööret kaubandussektoris; arvestades, et selleks, et anda panus võitlusesse kliimamuutuste vastu, on vajalik suurendada üldsuse teadlikkust kohaliku ja lähikaubanduse tähtsusest;

Z.

arvestades, et Euroopa Liidu linnade ja piirkondade tooteid ja teenuseid on vaja edendada ja säilitada, et tugevdada nende pärandit ja Euroopa ühtset turgu; arvestades, et kui komisjon võtaks petitsioonis esitatud ettepaneku suhtes järelmeetmeid, saaks ta kaitstud geograafilisi tähiseid paremini jälgida ja määratleda, et toetada liidu tooteid ühtsel turul ja kogu maailmas ning kaitsta neid ebaausa konkurentsi eest;

AA.

arvestades, et enamikku ELi poliitikameetmetest ja õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning need hõlmavad praegu peaaegu kõiki poliitika, majanduslikke ja sotsiaalseid valdkondi;

AB.

arvestades, et Eurostati andmetel vähenes jaekaubandus ELis 2022. aasta augustis 1,3 % võrreldes 2021. aasta sama perioodiga (8);

AC.

arvestades, et komisjon juba haldab programme, millega toetatakse töökohtade loomist ja kestlikkust ning kohalikku majandustegevust, mis võiksid ja peaksid seda ettepanekut toetama, näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) ning programmi „Erasmus+“ programmid;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9 ja 26,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 27. oktoobril 2022. aastal ühtse turu 30. aastapäeva puhul korraldatud avalikku kuulamist,

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühtse turu tugevdamise ja teenuste vaba liikumise tuleviku kohta (1),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni „Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks“ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta eriaruannet nr 13 „Vaba liikumine ELis COVID-19 pandeemia ajal: Sisepiiridel tehtava kontrolli piiratud järelevalve ja liikmesriikide kooskõlastamata meetmed“,

—

võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094),

—

võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2022. aasta teatist „ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu“ (COM(2022)0031),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 26. septembri 2022. aasta töödokumenti „SOLVIT’s Helping Hand in the Single Market: celebrating 20 years“ (SOLVITi abikäsi ühtsel turul: 20. aastapäev) (SWD(2022)0325),

—

võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2022. aasta teatist „ELi õiguse täitmine ja poliitika tulemuslikkus“ (COM(2022)0518),

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 16. jaanuari 2023. aasta avaldusi ühtse turu 30. aastapäeva puhul,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et 30 aastat tagasi viisid Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide ühine visioon, ühised jõupingutused ja otsustavus tihedas koostöös Euroopa tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonnaga ELi ühtse turu loomiseni, millega kaitstakse sotsiaalseid standardeid ning mis on oluline samm Euroopa integratsiooni ajaloos ja üha tihedamas piiriüleses koostöös;

B.

arvestades, et ühtne turg on praegu maailma suurim siseturg, mis hõlmab Euroopas 56 miljonit töökohta ja kus toodetakse 25 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning on saavutatud tarbijakaitse kõrge tase;

C.

arvestades, et pärast kolme aastakümne möödumist seisab ühtne turg jätkuvalt silmitsi muutustega; arvestades, et hiljutine mitmekordsest kriisist tulenev tarnepuudus näitab veelgi selgemalt vajadust muuta ühtne turg vahendiks, mis tugevdab ELi vastupanuvõimet, ja kiirendada 2050. aastaks kavandatud täielikule ringmajandusele üleminekut;

D.

arvestades, et endiselt on vaja vähendada killustatust, eelkõige võttes kasutusele ühised ELi poliitikameetmed Euroopa ülemaailmse ja sisemise konkurentsivõime ning ausa konkurentsi edendamiseks, et suurendada liidu geopoliitilist mõju, tunnistades samal ajal üldhuviteenuste erilist rolli;

E.

arvestades, et ainult sotsiaalne ja konkurentsivõimeline Euroopa suudab toetada majanduse taastumist, kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja innovatsiooni, aidata kaasa rohe- ja digipöörde läbiviimisele ning võimaldada avatud strateegilist autonoomiat;

F.

arvestades, et COVID-19 pandeemia ja Brexitiga kaasnesid tõsised probleemid ühtse turu terviklikkusele, eelkõige seoses kaupade ja isikute vaba liikumise ning tarneahelate sujuva toimimisega;

G.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu muudab liikmesriikide ühtsuse ja koostöö veelgi olulisemaks;

H.

arvestades, et uuringud näitavad, et edasised meetmed kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks võiksid märkimisväärselt hoogustada ELi-sisest kaubandust ja tuua potentsiaalset majanduslikku kasu 228–372 miljardit eurot aastas;

I.

arvestades, et uuringud näitavad ka seda, et edasised meetmed teenustesektoris võivad olla kasulikud ning suurendada kaugemas perspektiivis SKPd 279–457 miljardi euro ulatuses aastas; arvestades, et hinnanguliselt on ELi saavutused digitaalsel ühtsel turul aidanud lisada ELi majanduskasvule igal aastal 177 miljardit eurot;

J.

arvestades, et hästitoimiva ühtse kaupade ja teenuste turu arendamine on lahutamatult seotud kestliku arenguga, mis viib avatuma strateegilise autonoomia poole ja suurendab vastupanuvõimet; arvestades, et digitaalne ühtne turg on Euroopa tehnoloogilise ökosüsteemi alustala ning võib edendada nii majanduskasvu kui ka aidata kaitsta demokraatlikke põhimõtteid, kodanikuvabadusi ja avatud internetti;

K.

arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsil esitati ettepanekud ELi majanduse konkurentsi- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning ühtse turu tugevdamiseks, sealhulgas digiteerimismeetmed, et majandust ja ühtset turgu õiglasel ja kestlikul viisil konsolideerida, edendada digitaalset ühtset turgu igas suuruses ettevõtete jaoks ning muuta Euroopa inimkeskse digiülemineku ülemaailmseks liidriks;

L.

arvestades, et ühtne turg on alati kasvanud ja arenenud probleemide lahendamise kaudu; arvestades, et nüüd tuleb seda taas muuta ja ajakohastada, et lahendada uusi probleeme ja jääda Euroopa integratsiooni mootoriks;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

—

võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2021. aasta üldist märkust nr 25 (2021) laste õiguste kohta digikeskkonnas,

—

võttes arvesse komisjoni 22. aprilli 2008. aasta teatist tarbijate, eelkõige alaealiste kaitse kohta seoses videomängude kasutamisega (COM(2008)0207),

—

võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—

võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

—

võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta teatist „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2022)0212),

—

võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2002. aasta resolutsiooni tarbijate, eelkõige noorte kaitse kohta teatavate video- ja arvutimängude märgistamise kaudu vanusegruppide järgi (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (5),

—

võttes arvesse komisjoni 29. detsembri 2021. aasta teatist „Suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) tõlgendamiseks ja kohaldamiseks“ (6),

—

võttes arvesse komisjoni 29. detsembri 2021. aasta teatist „Suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (tarbija õiguste kohta) tõlgendamiseks ja kohaldamiseks“ (7),

—

võttes arvesse komisjoni digitaalset õiglust käsitleva ELi tarbijaõiguse toimivuskontrolli, mis algatati tagasisidekorjega 17. mail 2022. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (9).

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni tarbijate, eelkõige alaealiste kaitse kohta seoses videomängude kasutamisega (10),

—

võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas (11),

—

võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (12),

—

võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2022. aasta järeldusi Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemi strateegia väljatöötamise kohta (13),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitikaosakonna 2020. aasta juuli uuringut „Loot boxes in online games and their effect on consumers, in particular young consumers“ (Aardelaekad veebipõhistes mängudes ja nende mõju tarbijatele, eelkõige noortele tarbijatele),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0300/2022),

A.

arvestades, et videomänge mängivad Euroopas kõik vanuserühmad, kusjuures pool Euroopa elanikkonnast vanuses 6–64 aastat mängib videomänge ja suurim vanuserühm on vanuses 45–64 aastat; arvestades, et 73 % 6–10-aastastest lastest, 84 % 11–14-aastastest ja 74 % 15–24-aastastest noortest mängib videomänge (14);

B.

arvestades, et Euroopa videomängusektor on Euroopas kõige kiiremini kasvav kultuuri- ja loomesektor, mille hinnanguline turumaht oli 2020. aastal 23,3 miljardit eurot ja mille käive maailma mastaabis on muusika- ja filmiettevõtetega võrreldes suurem (15), arvestades, et see sektor pakub olulist majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali ning aitab kaasa Euroopa digitaalsele ühtsele turule; arvestades, et videomängusektor on ainus kultuuri- ja loomesektor, kus COVID-19 kriisi ajal on käive kasvanud (16);

C.

arvestades, et videomängudel on arvutiprogrammidega võrreldes ainulaadne loominguline väärtus, nagu on tunnistanud Euroopa Kohus (17), ning neid kaitstakse direktiiviga 2009/24/EÜ (18) arvutiprogrammide õiguskaitse kohta ja direktiiviga 2001/29/EÜ (19) autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, millel põhineb väärtusahel;

D.

arvestades, et hoolimata oma kesksest rollist Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemis on poliitikakujundajad videomängusektori endiselt tähelepanuta jätnud võrreldes ülejäänud meediatööstusega, eelkõige filmide ja muude audiovisuaalsete toodetega, mis saavad üldiselt rohkem rahalisi vahendeid ja mida kasutatakse videomängude reguleerimise ja poliitika kujundamise mudelina, kuigi see lähenemisviis ei arvesta nende erinevusi;

E.

arvestades, et Euroopa videomängude tööstus koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) ja idufirmadest, kes täidavad selle sektori innovatsioonis ja kasvus olulist rolli (20);

F.

arvestades, et videomängusektoril on täielik väärtusahel, mis põhineb innovatsioonil ja loovusel ning ühendab laia valikut oskusi ja oskusteavet; arvestades, et veebipõhiste videomängude sektori tehnoloogiline areng muutub üha olulisemaks ning kandub üle teistesse sektoritesse ja tööstusharudesse, nagu ehitus, kujundus, jaemüük, haridus, turundus, virtuaalreaalsus/liitreaalsus ja internetikaubandus;

G.

arvestades, et mõned sektoris tegutsevad ettevõtted kasutavad alaealiste ja väikeste laste loodud sisu; arvestades, et tuleks kehtestada meetmed, et kaitsta alaealisi ja väikeseid lapsi veebipõhiste mängude sisu loojatena kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest (21);

H.

arvestades, et videomängud on lisaks muudele meelelahutustegevustele Euroopas üks populaarsemaid meelelahutusvorme – Eurobaromeetri 2019. aasta uuringus leiti, et 27 % eurooplastest mängib veebipõhiseid mänge vähemalt korra kuus, võrreldes 48 %-ga, kes voogesitavad muusikat, ja 47 %-ga, kes vaatavad veebiplatvormidel filme või telesaateid;

I.

arvestades, et veebipõhiste mängude toimimine sõltub ühenduvusest, mis võimaldab pakkuda stabiilset ja kõrgel tasemel kogemust; arvestades, et eurooplaste rahulolu oma internetiühenduse üles- ja allalaadimiskiirusega on Euroopas erinev, ulatudes mõnes liikmesriigis 90 %-ni ja teistes ainult 65 %-ni (22); arvestades, et maapiirkondades on rahulolematus internetiühendusega 30 % suurem kui linnapiirkondades;

J.

arvestades, et veebipõhiseid videomänge saab mängida paljudes eri seadmetes ning nende kasutamiseks on mitmeid funktsioone, kujundusvalikuid ja mehhanisme, nagu mitme mängijaga mängu võimalus, reaalajas toimivad häälvestlussüsteemid, internetiostud, liitreaalsus, virtuaalreaalsus, tasuta või tasuline allalaaditav sisu, tellimused või aardelaekad (loot boxes), mis võivad kujundada mängijate mängukogemust; arvestades, et mõned videomängud ei võimalda teiste mängijatega internetis suhtlemist; arvestades, et teiste mängijatega suhtlemise keelamiseks on olemas vanemliku kontrolli vahendid;

K.

arvestades, et nn aardelaekad, mis sisaldavad näilikult juhuslikke esemeid, on tavaliselt mängu kaudu kättesaadavad ja nende eest saab maksta päris rahaga; arvestades, et neid võidakse müüa, kasutades mängukujundusi, mida tuntakse eksitavate mustritena ning millel võivad olla negatiivsed psühholoogilised ja rahalised tagajärjed soovimatute või kontrollimatute ostude näol, eriti alaealiste ja väikeste laste puhul; arvestades, et Madalmaades on käimas kohtuasi aardelaegaste suhtes kohaldatavate meetmete kohta; arvestades, et ka Slovakkia uurib, milliseid asjakohaseid meetmeid võtta; arvestades, et ühtlustatud lähenemisviisi puudumine toob kaasa videomängude turu killustumise ELis; arvestades, et Euroopa tasandil puuduvad spetsiaalsed tarbijakaitsemehhanismid, mis tagaksid kõigi mängijate, eelkõige alaealiste ja väikeste laste kaitse seoses tasuliste aardelaegastega;

L.

arvestades, et videomängusektor on viimaste aastakümnete jooksul arenenud mängusaalide ja -bokside tulumudelist nüüd laialdaselt kasutatava mängude kui teenuse, nn „maksa, et võita“, või tasuliste lisateenuste ärimudelini; arvestades, et vaatamata kasvavatele arenduskuludele on mänguhinnad stabiliseerunud, kuna neid kulusid on võimalik hajutada mängu laienduste kaudu; märgib siiski, et pikema mängukogemuse lõppkulu võib aja jooksul märkimisväärselt suureneda;

M.

arvestades, et mõned veebipõhised videomängud põhinevad raha teenimisel oma kasutajate andmete kogumise ja reklaamide kaudu, luues stiimuli, et kasutajad, sealhulgas alaealised ja väiksed lapsed, kulutaksid mängudele võimalikult palju aega;

N.

arvestades, et veebipõhiste videomängude liigne mängimine, mida võimendab manipuleeriv kujundus, võib tekitada sõltuvust ning mängimishäiret vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile (23);

O.

arvestades, et videomängude mängimisel võivad tekkida tarbijakaitsega seotud küsimused, eriti seoses alaealiste ja väikeste lastega, olenemata mängitud ajast;

P.

arvestades, et alaealistel ja väikestel lastel on vanemate ja hooldajate järelevalve all õigus osaleda digitaalses maailmas viisil, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega;

Q.

arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 31 on sätestatud, et igal lapsel on õigus mängida ning vabalt ja täielikult kogeda kultuurielu ja -tegevust vastavalt oma eale;

R.

arvestades, et mängusisesed ostud võivad võimaldada mängijatel saada näiteks visuaalseid esemeid, nagu välimus või sisu, et anda neile mängueelis, vältida reklaami, eemaldada ooteajataimerid või vältida liigseid ooteaegu ja rutiinseid tegevusi;

S.

arvestades, et enamik vanematest kasutab mingisuguseid vanemliku kontrolli vahendeid; arvestades, et enamik vanemaid on mures aja pärast, mida nende lapsed kulutavad videomängude mängimisele, ning ohu pärast, et nad võivad puutuda kokku kahjuliku sisu, kiusamise ja võõraste täiskasvanutega ning teha mängusiseseid oste;

T.

arvestades, et paljud Euroopa vanemad on teadlikud üleeuroopalisest mänguteabe süsteemist (PEGI-süsteem) ja leiavad, et PEGI märgis aitab otsustada, kas osta lapsele mäng või mitte (24);

U.

arvestades, et sektori andmetest nähtub, et videomängudele kulutatud aeg on üldiselt stabiilne: eurooplased kulutasid 2021. aastal videomängude mängimiseks keskmiselt 9 tundi nädalas, võrreldes 9,5 tunniga 2020. aastal, 8,6 tunniga 2019. aastal, 8,8 tunniga 2018. aastal ja 9,2 tunniga 2017. aastal (25); arvestades, et videomängudele kulutatakse siiski vähem aega kui muudele tegevustele ekraani ees, nagu teleri vaatamine, millele kulutati 2020. aastal keskmiselt 25 tundi nädalas;

V.

arvestades, et tervis tähendab täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ning mitte üksnes haiguste või jõuetuse puudumist; arvestades, et vaimne tervis ja heaolu on omavahel seotud teemad ning neid tuleks arvesse võtta kõigis valdkondades, nagu haridus, tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne kaasatus; arvestades, et videomängud võivad olla olulised vahendid vaimse tervise ja heaolu toetamiseks ning neid saab kasutada nii nende valdkondade edendamiseks kui ka selleks, et aidata arendada oskusi, mis on digitaalses ühiskonnas ja digitaalse ühtse turu ülesehitamisel olulised;

W.

arvestades, et 2019. aastal olid 20 % videomängusektoris töötavatest inimestest naised; arvestades, et naiste vähene esindatus teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel, kaasa arvatud videomängusektoris, on üldtuntud ja süsteemne probleem nii sektoris endas kui ka paljude naistegelaste üliseksuaalses esituses mängude kujunduses; arvestades, et 37 % naissoost mängijatest kogeb mitme mängijaga võrgumängudes oma soo tõttu ahistamist (26); arvestades, et vaatamata jõupingutustele, mida on tehtud naiste täpse, võrdse ja mittestereotüüpse esindatuse tagamiseks videomängusektoris, peavad edusammud jätkuma ja käima käsikäes naiste võrdse esindatusega väärtusahela kõigil ametikohtadel ning seksuaalse kuritarvitamise ja diskrimineerimise vastase võitlusega;

X.

arvestades, et 2020. aastal oli ühel viiendikul ELi elanikkonnast puue; arvestades, et liit on võtnud kohustuse parandada nende sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, sealhulgas veebipõhiselt; arvestades, et on olemas teatavad puuded, mis võivad veebipõhiste videomängude puhul olla eriti probleemsed, näiteks värvipimedus, nägemisprobleemid või käte liikuvuse häired; arvestades, et värvipimedus mõjutab 10 % meestest;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 21 ja 36,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. juuni 2022. aasta raportit „CFSP Report – Our priorities in 2022“ (ÜVJP raport – meie prioriteedid 2021. aastal),

—

võttes arvesse tegevuskava „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ning Euroopa Ülemkogu kinnitas 24. märtsil 2022,

—

võttes arvesse nõukogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2022. aasta järeldusi laiema Euroopa, Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ELi liikmeks astumise avalduste, Lääne-Balkani, majandusküsimuste, Euroopa tuleviku konverentsi ja välissuhete kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2022. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi laienemispoliitika kohta (COM(2022)0528),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina-vastase agressiooni kohta (A/RES/ES-11/L.1) ja 12. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta: ÜRO põhikirja põhimõtete kaitsmine (A/RES/ES-11/L.5),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta teatist „2021. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2021)0644),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Föderatsiooni Inimõiguste Nõukogu liikmeks olemise õiguste peatamise kohta (A/RES/ES-11/L.4),

—

võttes arvesse 9. mai 2022. aasta aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta,

—

võttes arvesse oma 4. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta (2),

—

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembril 2021 vastu võetud järeldusi COVID-19, kriisiohje ja vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitse, rände välisaspektide ja välissuhete kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi uue laienemisstrateegia kohta (4),

—

võttes arvesse NATO strateegilist kontseptsiooni, mille NATO riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 29. juunil 2022 Madridis toimunud NATO tippkohtumisel,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325, millega kehtestati naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. novembri 2020. aasta ühisteatist ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava (GAPIII) – ambitsioonikas tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses (JOIN(2020)0017),

—

võttes arvesse oma 14. detsembri 2022. aasta resolutsiooni kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse väljavaadete kohta Iisraeli ja Palestiina jaoks (5),

—

võttes arvesse 10. jaanuaril 2023. aastal Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretäri allkirjastatud ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0292/2022),

A.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu Aljaksandr Lukašenka režiimi toetusel Valgevenes on toonud sõja tagasi Euroopa mandrile ning põhjustanud tõsiseid hävinguid ja kannatusi; arvestades, et Venemaa on Ukraina vastu toime pannud sõjakuritegusid; arvestades, et see kõik ohustab ja ohustab jätkuvalt Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut; arvestades, et Venemaa on ähvardanud tuumaohuga; arvestades, et ülemaailmsed tarneahelad on negatiivselt mõjutatud ning toiduga kindlustatus paljudes maailma piirkondades on kahjustatud; arvestades, et Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu on tekitanud majanduslikku ebakindlust, viinud energiahindade tõusuni, teravdanud kliimakriisi ning sellel on märkimisväärne potentsiaal destabiliseerida paljusid liikmesriike ja kolmandaid riike, eriti Lääne-Balkani ja idapartnerluse riike, ning on seetõttu oluliselt muutnud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika geopoliitilist konteksti; arvestades, et agressioonisõda Ukraina vastu oli osa Putini plaanist kujundada ümber Euroopa-Atlandi julgeolekustruktuur; arvestades, et see kava on nurjatud tänu Ukraina sõjaväe kangelaslikule kaitsele; arvestades, et alates 2014. aastast ei ole EL suutnud täielikult kasutada oma ühiseid julgeoleku- ja kaitsevahendeid, et tulemuslikult toetada Ukraina võitlust Venemaa vastu, kuigi käesoleval aastal on märgata mõningaid edusamme; arvestades, et selleks, et ELi saaks pidada edukaks ja usaldusväärseks ülemaailmseks osalejaks, peab ta arendama edasi oma võimeid ja tugevdama poliitilist tahet tagada julgeolek oma lähinaabruses;

B.

arvestades, et idanaabrus ja Lääne-Balkani riigid vajavad konfliktide rahumeelset lahendamist, suuremat stabiilsust ja julgeolekut ning tihedamat vastastikust koostööd; arvestades, et nende piirkondade julgeolekut ohustab suuresti Venemaa sissetung Ukrainasse ja võimalus, et see agressioon levib naaberriikidesse; arvestades, et meie lähinaabruse destabiliseerimine ohustab ELi stabiilsust, rahu ja julgeolekut;

C.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile vajaduse tugevama, ulatuslikuma, usaldusväärsema, strateegilisema ja ühtsema ELi tegevuse järele maailmaareenil, ning süvendanud vajadust, et EL peab iseseisvalt seadma oma strateegilised eesmärgid ja arendama suutlikkust nende saavutamiseks; arvestades, et see rõhutab veel kord, et Euroopa peab seadma prioriteediks energiasõltumatuse;

D.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ELi jaoks häirekell, mis kujutab endast otsest ohtu Euroopa ja kogu maailma julgeoleku korrale ning ELi ja selle liikmesriikide julgeolekule; arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse on andnud tõuke ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja ELi välistegevuse geopoliitiliseks üldiseks ümbermääratlemiseks, koos julge nägemusega, mis juhindub liidu huvidest uues geopoliitilises reaalsuses, koos tõelise tahtega tegutseda ning Atlandi-ülese koostööga, et saavutada strateegiliselt asjakohaseid tulemusi; arvestades, et Venemaa agressiooni tõttu on Soome ja Rootsi esitanud taotluse NATOga ühinemiseks; arvestades, et see konflikt näitab, et liikmesriikidel on kiiresti vaja määratleda ühine arusaam ohtudest ja näidata üles tõelist solidaarsust eesliinil olevate liikmesriikidega; arvestades, et see sõda kinnitas taas NATO rolli Euroopa julgeoleku alustalana ning tugeva Atlandi-ülese sideme hädavajalikkust;

E.

arvestades, et on hädavajalik, et liit tegeleks oma peamiste nõrkade kohtadega, nagu hiljutine liigne sõltuvus Venemaast ja Hiina Rahvavabariigist, ning tugevdaks oma vastupanuvõimet ja valmisolekut, et astuda vastu totalitaarsetest ja mittedemokraatlikest režiimidest tulenevatele ohtudele;

F.

arvestades, et Venemaa sissetung rõhutab ka vajadust, mille tõid välja ka Euroopa tuleviku konverentsi kodanikukesksed tulemused, et liikmesriigid näitaksid üles vajalikku poliitilist tahet muuta ühine välis- ja julgeolekupoliitika täieõiguslikuks Euroopa poliitikaks;

G.

arvestades, et Lissaboni lepinguga sätestatud kiirete, tõhusate ja tulemuslike välispoliitika-, julgeoleku- ja kaitsemeetmete potentsiaali on viimase kümne aasta jooksul kasutatud ja rakendatud vaid väga piiratud viisil, kuna liikmesriikidel on puudunud poliitiline tahe; arvestades, et Euroopa muutuva julgeolekukeskkonna tõttu on viimane aeg kasutada kõiki ELi lepingus sätestatud vahendeid, eelkõige seoses ÜJKPga; arvestades, et Lissaboni leping sisaldab selliseid aspekte nagu artikli 41 lõike 3 punktis b sätestatud sõjaline käivitusfond, võimalus moodustada väike rühm, millel on artiklis 44 sätestatud kaugeleulatuvamad julgeoleku- ja kaitse-eesmärgid, või määratleda artikli 42 lõikes 3 sätestatud tõeline Euroopa võimete- ja relvastuspoliitika, mis on olemas alates 2009. aasta detsembrist;

H.

arvestades, et konkreetsetes poliitikavaldkondades võiks ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise nõudele üleminekuks kasutada kohe üleminekuklausleid; arvestades, et praegune oht Euroopa julgeolekule nõuab teatavate töömeetodite kohest kohandamist;

I.

arvestades, et nõukogu on tegutsenud kiiresti ja ühtselt ning on võtnud praeguseni vastu üheksa sanktsioonide paketti Venemaa suhtes tema tegevuse pärast Ukrainas, sealhulgas sellised sanktsioonid üksikisikute vastu nagu vara arestimine ja reisipiirangud ning majanduslikud sanktsioonid finants-, kaubandus-, energeetika-, transpordi-, tehnoloogia ja kaitsesektoris, meedia piirangud, diplomaatilised meetmed, majandussuhete piirangud okupeeritud Krimmi ja Sevastopoliga ning valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luhanski aladega, ning võtnud majanduskoostööga seotud meetmeid, mis kõik annavad tunnistust solidaarsusest ja ühtsusest, kuid millest agressori peatamiseks ikkagi ei piisa;

J.

arvestades, et meediavabaduse vähenemine ning desinformatsioonikampaaniate, välissekkumiste ja ajakirjanike vastu suunatud rünnakute sagenemine on üleilmne suundumus, mis ilmneb kõige selgemalt taandarenevates demokraatiates ja koostöövaenulikes totalitaarsetes riikides; arvestades, et sellel on murettekitavad tagajärjed kogu maailma inimõigustele, demokraatiale, üldsuse osalemisele ja arengule; arvestades, et EL peab tugevdama koostööd samu seisukohti jagavate partnerriikidega, et edendada ja kaitsta meediavabadust ja sõnavabadust ning võidelda desinformatsiooni ja välissekkumiste vastu kolmandates riikides;

K.

arvestades, et kestlik julgeoleku ebastabiilsus ning ettearvamatus ELi piiridel ja selle lähinaabruses kujutavad endast otsest ohtu ELi ja selle liikmesriikide julgeolekule;

L.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni valitsus on Vladimir Putini juhtimisel jätkanud rahvusvaheliste terroriaktide korraldamist poliitiliste vastaste ja suveräänsete riikide vastu, mis on kulmineerunud tema sissetungiga Ukrainasse ja selle okupeerimisega alates 2014. aastast;

M.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni põhjendamatu Ukrainasse sissetungi üleilmseid tagajärgi süvendab Hiina Rahvavabariigis Wuhanist alguse saanud jätkuva ja enneolematu COVID-19 pandeemia mõju; arvestades, et täiemahulise sõja naasmine Euroopa mandrile, majanduslik ebastabiilsus ja Venemaa Föderatsiooni tahtlik energiahindade kõikumise ärakasutamine põhjustavad vahetut geopoliitilist ebakindlust Euroopa Liidu, selle kandidaatriikide ja tulevaste kandidaatriikide kodanikele ning partneritele kogu maailmas;

N.

arvestades, et strateegilise autonoomia saavutamiseks on vaja, et liit saaks tegeleda kõigi ELi jaoks strateegilise tähtsusega küsimustega ilma liigselt tuginemata kolmandate riikide ja osalejate suutlikkusele, sealhulgas kõrvaldades nõrkuse, mis jätab liidu avatuks sisemise lõhe tekkimisele ja autoritaarsetele osalejatele sunnitud järeleandmiste tegemisele; arvestades, et strateegilise autonoomia saavutamine võimaldab liidul veelgi tugevdada oma välistegevust, mõjusamalt järgida ja projitseerida oma väärtuspõhiseid huve ning tugevdada oma panust kogu maailma mitmepoolsuse, konfliktide rahumeelse lahendamise ja demokraatia arengu, õigusriigi ja põhiõiguste edendamisse; arvestades, et EL ei saa end kaitsta ega olla usaldusväärne osaleja, kui ta liikmesriikide kaitsesse tegelikult ei investeeri; arvestades, et hoolimata 2014. aastast saadik kestnud Venemaa pidevast Ukraina-vastasest agressioonist on NATO juhtide otsuse, mille kohaselt tuleks kaitsekulutusteks eraldada vähemalt 2 % SKPst, täitnud vaid mõned liitlased, kes on liikmesriigid, eelkõige idapoolsed liikmesriigid; arvestades, et selle määra täitmine näitab tõelist tahet tugevdada nii Euroopa julgeolekut kui ka ELi positsiooni;

O.

arvestades, et Euroopa riikide vabatahtlik ühinemine ELiga on jätkuvalt liidu kõige edukam välispoliitiline vahend; arvestades, et 23. juunil 2022 andsid Euroopa juhid Ukrainale ja Moldova Vabariigile ELi kandidaatriigi staatuse ning tunnustasid Gruusia ELiga ühinemise väljavaateid; arvestades, et Euroopa Ülemkogu andis 15. detsembril 2022 Bosniale ja Hertsegoviinale ELi kandidaatriigi staatuse ja Kosovo Vabariik esitas taotluse ELi liikmeks saamiseks;

P.

arvestades, et liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tugineb sellistele väärtustele nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, samuti inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et liidu väärtused, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, artikli 3 lõikes 5 ja artiklis 21, aitavad saavutada selle otseseid huve; arvestades, et autokraatlik surve nendele demokraatlikele väärtustele kasvab jätkuvalt, mis vähendab võimu kuritarvitamise kontrolli, suurendab inimõiguste rikkumiste esinemissagedust ja tõsidust ning piirab kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja demokraatlike opositsiooniliikumiste ruumi; arvestades, et Freedom House’i andmetel oli 2021. aasta 16. järjestikune aasta, mil toimus üleilmse demokraatia üldine allakäik;

Q.

arvestades, et kliimamuutuste tagajärgedel on üha tõsisem mõju nii erinevatele inimelu aspektidele kui ka arenguvõimalustele ja ülemaailmsele geopoliitilisele korrale ja stabiilsusele; arvestades, et kliimamuutuste mõju tunnevad kõige tugevamalt need, kellel on kõige vähem vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks; arvestades, et ELi välispoliitikas tuleks rohkem keskenduda mitmepoolse tegevuse edendamisele, tehes koostööd konkreetsetes kliimaga seotud küsimustes, luues strateegilisi partnerlusi ning tugevdades riiklike ja valitsusväliste osalejate, sealhulgas ülemaailmse reostuse peamiste põhjustajate vahelist koostööd ja läbikäimist;

R.

arvestades, et reeglitega piiritletud rahvusvahelist korda, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsuse institutsioonidel, õõnestatakse ühe enam nii seest kui ka väljastpoolt; arvestades, et autokraatlikud riigid püüavad üksi tegutsedes kui ka omavahelises koostöös õõnestada mitmepoolseid organisatsioone ja agentuure ning rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast õigust, õõnestada selle õiguse tähendust kooptatsiooni kaudu või selle rakendamisest mööda hiilida või seda takistada, edendades samal ajal autokraatliku poliitika edasist arengut ELis ja kolmandates riikides, sealhulgas diplomaatiliste, majanduslike või sõjaliste stiimulite ja sunni ning desinformatsioonikampaaniate kasutamise kaudu; arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse ja selle tahtlikud sõjakuriteod on rünnak mitmepoolse reeglitel põhineva üleilmse korra põhimõtete vastu;

S.

arvestades, et EL peab parandama oma suutlikkust teha kiireid ja mõjusaid otsuseid, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, rääkida ühel häälel ja tegutseda tõeliselt ülemaailmse osalejana kriisidele reageerimisel;

13.

14.

peab eelnevat silmas pidades parlamendile asjakohaseks korraldada enne asjakohase otsuse nõukogus vastuvõtmist täiskogu arutelu ja võtta vastu resolutsioon, millega antaks asjakohasele operatsioonile, sealhulgas selle eesmärkidele, vahenditele ja kestusele, poliitiline heakskiit;

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

106.

107.

108.

109.

110.

111.

112.

113.

114.

115.

116.

117.

118.

119.

120.

121.

122.

123.

124.

125.

126.

127.

128.

129.

130.

131.

132.

133.

134.

135.

136.

137.

138.

139.

140.

141.

142.

143.

144.

145.

146.

147.

148.

149.

150.

151.

152.

153.

154.

155.

156.

157.

158.

159.

160.

161.

162.

163.

164.

165.

166.

167.

168.

169.

170.

171.

172.

173.

174.

175.

176.

177.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotist, eriti selle 2. peatüki 2. jagu, mis käsitleb sätteid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (2),

—

võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta (COM(2022)0349),

—

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (3),

—

võttes arvesse käesoleva dokumendi lisas nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta, mille välisasjade nõukogu võttis vastu oma 19. novembri 2018. aasta istungil,

—

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (4),

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuseid (ÜVJP) 2021/748 (5), (ÜVJP) 2021/749 (6) ja (ÜVJP) 2021/750 (7), mis käsitlevad Kanada, Norra Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis,

—

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1143, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist väljaõppemissiooni Mosambiigis (EUTM Mozambique) (8),

—

võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/638, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (9),

—

võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/1968, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine) (10),

—

võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/1970, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (11),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. oktoobri 2021. aasta ja 24.–25. märtsi,30.–31. mai ning 23.–24. juuni 2022. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse välissuhete nõukogu 12. detsembri 2022. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/2444, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist partnerlusmissiooni Nigeris (EUMPM Niger) (12),

—

võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/1970 (13), millega luuakse ELi järelevalvesuutlikkus Armeenias, ja nõukogu 19. detsembri 2022. aasta otsust lähetada Armeeniasse üleminekuperioodiks planeerimisabi rühm,

—

võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 11. märtsi 2022. aasta mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Versailles’ deklaratsiooni,

—

võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta ning 24. jaanuari 2022. aasta järeldusi Euroopa julgeolekuolukorra kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta, 18. novembri 2014. aasta, 18. mai 2015. aasta, 27. juuni 2016. aasta, 14. novembri 2016. aasta, 18. mai 2017. aasta, 17. juuli 2017. aasta, 25. juuni 2018. aasta, 17. juuni 2019. aasta, 10. detsembri 2019. aasta, 17. juuni 2020. aasta, 12. oktoobri 2020. aasta, 20. novembri 2020. aasta, 7. detsembri 2020. aasta ja 10. mai 2021. aasta järeldusi ÜJKP kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi noorte rolli kohta välistegevuses,

—

võttes arvesse nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldusi „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere piirkonna uus tegevuskava“,

—

võttes arvesse nõukogu 18. oktoobri 2021. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina / operatsiooni EUFOR Althea kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2022. aasta järeldusi, mis käsitlevad ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegilise partnerluse viimist järgmisele tasandile: 2022–2024. aasta prioriteedid,

—

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2022. aasta järeldusi, milles käsitletakse koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni rakendamise pikendamist ja tõhustamist Guinea lahes,

—

võttes arvesse nõukogu 23. mai 2022. aasta järeldusi Euroopa Liidu kübervaldkonna positsiooni arendamise kohta,

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 16. mai 2022. aasta istungit ja välisasjade nõukogu (kaitseministrid) 17. mai 2022. aasta kohtumist,

—

võttes arvesse üldist strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016,

—

võttes arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ja Euroopa Ülemkogu kinnitas 25. märtsil 2022,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 6. novembri 2020. aasta kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava ning Euroopa Parlamendi 7. juuni 2022. aasta resolutsiooni selle kohta (14),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. märtsi 2014. aasta ühisteatist „Avatud ja turvaline ülemaailmne merendusvaldkond: Euroopa Liidu meresõidu turvalisuse strateegia elemendid“ (JOIN(2014)0009),

—

võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020)0605),

—

võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatist „Komisjoni panus Euroopa kaitsesse“ (COM(2022)0060),

—

võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatist „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskava“ (COM(2022)0061),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mai 2022. aasta ühisteatist „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (JOIN(2022)0024),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

—

võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatist „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021)0070),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2022. aasta ühisteatist „Sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0“ (JOIN(2022)0048),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2022. aasta ühisteatist „ELi küberkaitsepoliitika“ (JOIN(2022)0049),

—

võttes arvesse Euroopa Kaitsefondi 2022. aasta teist tööprogrammi, mille komisjon võttis vastu 25. mail 2022,

—

võttes arvesse Põhja-Atlandi lepingut,

—

võttes arvesse Madridi tippkohtumise deklaratsiooni, mille võtsid vastu Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel Madridis 29. juunil 2022. aastal osalenud NATO riigipead ja valitsusjuhid,

—

võttes arvesse Rootsi ja Soome NATOga ühinemise taotlusi, mille nad esitasid ühiselt 18. mail 2022, ning Soome ja Rootsi ühinemisprotokollide allkirjastamist NATO liitlaste poolt 5. juulil 2022,

—

võttes arvesse NATO 2022. aasta strateegilist kontseptsiooni, mille NATO riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 29. juunil 2022 Madridis toimunud NATO tippkohtumisel,

—

võttes arvesse 8. juulil 2016, 10. juulil 2018 ja 10. jaanuaril 2023 allkirjastatud kolme ELi ja NATO koostööd käsitlevat ühisdeklaratsiooni,

—

võttes arvesse Varssavi ühisdeklaratsiooni rakendamiseks tehtud 74 ühist ettepanekut, mille ELi nõukogu ja NATO nõukogu kiitsid heaks 6. detsembril 2016 ja 5. detsembril 2017,

—

võttes arvesse 20. juuni 2022. aasta seitsmendat eduaruannet ELi nõukogu ja NATO nõukogu poolt 6. detsembril 2016 ja 5. detsembril 2017 heaks kiidetud ühiste ettepanekute rakendamise kohta,

—

võttes arvesse NATO parlamentaarse assamblee vastu võetud asjakohaseid aruandeid ja soovitusi,

—

võttes arvesse 15. juuni 2021. aasta ELi ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise avaldust „Suund uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele“,

—

võttes arvesse Ameerika Ühendriikide riigisekretäri ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. detsembri 2021. aasta ühisavaldust ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsedialoogi alustamise kohta ning selle dialoogi raames järgnenud kohtumisi,

—

võttes arvesse Venemaa põhjendamatut ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu ning ebaseaduslikku sissetungi Krimmi ja Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja piirkondadesse ja nimetatud alade annekteerimist ning Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade ning Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna okupeerimist,

—

võttes arvesse uut tehnoloogiat, nagu tehisintellekt, kosmosesuutlikkus ja kvantandmetöötlus, mis annab inimestele uusi võimalusi, kuid tekitab ka uusi kaitse- ja välispoliitikaprobleeme, mille lahendamiseks on vaja selget strateegiat ja liitlaste konsensust,

—

võttes arvesse ÜRO põhikirja,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, eriti selle artikli 2 lõiget 4, millega keelatakse jõu tarvitamine, ning artiklit 51 võõrandamatu õiguse kohta individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS),

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325(2000), 1889 (2013), 2122 (2013), 2242 (2015) ja 2493 (2019) naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning resolutsioone 2250 (2015), 2419 (2018) ja 2535 (2020) noorte, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Küprose kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi lõppakti,

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta (15),

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni sõjaväelise liikuvuse kohta (16),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas (17),

—

võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega (18),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine (19),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ ning kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendamise kohta (20),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni ELi ja NATO koostöö kohta Atlandi-üleste suhete valdkonnas (21),

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta (22),

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta (23),

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta (24),

—

võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (25),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (26),

—

võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise järelduste, muu hulgas Ukraina vastu peetava sõja viimaste arengute ning ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende rakendamise kohta (27),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2022. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu (28),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2022. aasta resolutsiooni julgeoleku kohta idapartnerluse piirkonnas ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta (29),

—

võttes arvesse oma 14. septembri 2022. aasta soovitust komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere piirkonna uus tegevuskava“,

—

võttes arvesse oma 14. detsembri 2022. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+) (30),

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0296/2022),

A.

arvestades, et Euroopa seisab silmitsi nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste ohtude kõige keerukama kombinatsiooniga alates külma sõja lõpust ning olukorda süvendab Venemaa provotseerimata, põhjendamatu ja ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu; arvestades, et mittesõjaliste ohtude hulka kuuluvad desinformatsioon, küberründed, ründed elutähtsa taristu vastu, mõrvad, sabotaaž, majanduslik surve, väljapressimine toidu ja energia vallas, rände ärakasutamine ja õõnestav poliitiline mõju; arvestades, et Euroopa aktiivse energiataristu mis tahes tahtlik häirimine on vastuvõetamatu ja peaks tooma kaasa võimalikult jõulise reageerimise; arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse on rünnak reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale; arvestades, et see agressioonisõda on rünnak Euroopa julgeolekuarhitektuuri vastu, mis rajati pärast teist maailmasõda ja külma sõja lõppu, mille osaline Venemaa oli; arvestades, et president Putin valis Ukraina-vastases sõjas ning agressioonis Euroopa ja lääne vastu sihilikult eskaleerimise selliste algatustega nagu libareferendumite korraldamine okupeeritud Ukraina aladel, Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja annekteerimine, Venemaa sõjaväe osaline mobiliseerimine ning korduvad ja süvenevad ähvardused, sealhulgas ähvardus tuumarelva kasutada; arvestades, et president Vladimir Putini 21. septembri 2022. aasta dekreet osalise mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta Venemaa Föderatsioonis tekitas riigist põgenevate venelaste poolt rändesurve Gruusia, Kasahstani ja Balti riikide piiril, kuid eelkõige tekitas ta jõhkra agressiooniga Ukraina vastu ja ukrainlaste vastu toime pandava genotsiidiga kujutlematuid kannatusi, mille tulemuseks on suurim pagulaste laine pärast Teist maailmasõda; arvestades, et Ukraina kaitseb mitte ainult oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, vaid ka Euroopa ühiseid demokraatlikke väärtusi; arvestades, et puuduvad jõulised ja mõjusad meetmed Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõkestamiseks; arvestades, et Venemaa on korduvalt ähvardanud Ukrainat ning NATOt ja ELi liikmesriike tuumasõjaga;

B.

arvestades, et Ukraina võit on ka ELi ning selle julgeoleku- ja kaitsepoliitika usaldusväärsuse küsimus;

C.

arvestades, et nendele ohtudele reageerimiseks peab EL kiiresti suurendama oma välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõjusust, et kaitsta oma huve, väärtusi ja kodanikke nii liidusiseselt kui ka väljaspool seda ning eelkõige oma naabruses, et tagada rahu, inimeste julgeolek, kestlik areng ja demokraatia ning toetada oma partnereid; arvestades, et strateegilise kompassi eesmärk on anda ELile vajalikud strateegilised suunised, realistlikud ja operatiivsed vahendid, et liikuda sidusa ja usaldusväärse kaitsepoliitika suunas, ning muuta see mõjusaks ja võimekaks julgeoleku tagajaks ja jõuliseks ülemaailmseks osalejaks; arvestades, et nüüd on väga vajalik suurendada ELi julgeoleku- ja kaitsevõimet, sealhulgas tuginedes Ukrainale antavale enneolematule toetusele, eelkõige Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, ning tagades vastastikuse täiendavuse NATOga; arvestades, et Venemaa hübriidagressiooni tõttu on vaja kavandada vaba Euroopa kaitse terviklikul ja mitmetahulisel viisil, mis hõlmab kõiki kriitilise tähtsusega valdkondi alates traditsioonilise sõjalise võimekuse parandamisest kuni elutähtsa tsiviiltaristu, tarneahelate ja energiarajatiste kaitsmiseni ning aktiivse võitluseni desinformatsiooni ja küberohtude vastu; arvestades, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on esile tõstnud paljudes ELi ja NATO liikmesriikides esineva investeeringute nappuse julgeolekusse ja kaitsesse; arvestades, et NATO on siirnud oma idapiirile täiendavaid tuhandetest sõjaväelastest koosnevaid maa-, õhu- ja merekaitsevägesid; arvestades, et NATO aitab Ukraina nimel abitaotlusi koordineerida; arvestades, et Nord Streami gaasijuhtmeid kahjustanud plahvatus oli sihipärane rünnak ELi elutähtsa taristu vastu; arvestades, et Valgevenest on saanud Venemaa Ukraina-vastase sõja kaasosaline;

D.

arvestades, et 12. detsembril 2022 otsustas välisasjade nõukogu suurendada Euroopa rahutagamisrahastu üldist rahalist ülemmäära 2023. aastal 2 miljardi euro võrra, mida on võimalik hiljem veelgi suurendada;

E.

arvestades, et 2022. aasta detsembris leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku 18 miljardi euro suuruses toetuspaketis, mis kantakse Ukrainale üle kogu 2023. aasta jooksul;

F.

arvestades, et strateegilises kompassis on märgitud, et „[t]ugevam ja võimekam EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas annab positiivse panuse maailma ja Atlandi-ülesesse julgeolekusse ja on täienduseks NATOle, mis jääb oma liikmete kollektiivkaitse aluseks. Need kaks käivad käsikäes.“;

G.

arvestades, et ELi integreeritud lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele võimaldab järjekindlalt kasutada liidu erinevaid võimeid ning et selle raames peavad liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning muud tsiviilvahendid üksteist vastastikku täiendama, et anda oma panus inimeste julgeoleku ja püsiva rahu tagamiseks Euroopas ja kogu maailmas;

H.

arvestades, et Hiina Rahvavabariik on viimase kümne aasta jooksul suurendanud kaitsekulutusi ligikaudu 600 % võrra ning kasutab oma sõjalist jõudu naabrite, eelkõige Taiwani hirmutamiseks ja ähvardamiseks, nagu näitasid hiljuti Ameerika Ühendriikide esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi 2022. aasta augustikuise Taiwani-külastuse järel toimunud sõjalised manöövrid, ning arvestades, et Hiina ohtlik sõjaline tegevus ja provokatsioonid leiavad jätkuvalt aset iga päev; arvestades, et Hiina Rahvavabariik ei võta selget seisukohta Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja osas, mis rikub rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid; arvestades, et Venemaa ja Hiina sõjaline koostöö suurenes 2022. aastal märkimisväärselt, mida näitasid mitmed ühised sõjalised õppused;

I.

arvestades, et 2022. aasta detsembri lõpus rõhutasid ELi kaks olulist partnerit Jaapan ja Lõuna-Korea oma ajakohastatud julgeolekustrateegiates vajadust teha ELiga koostööd; arvestades, et Jaapan on lisaks teatanud oma kaitsekulutuste kahekordistamisest, et jõuda 2 %-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP); arvestades, et nii Jaapan kui ka Lõuna-Korea seisavad silmitsi kolmekordse julgeolekuprobleemiga, mis tuleneb Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea põhjustatud ohtudest; arvestades, et 2022. aastal tegi Põhja-Korea enam kui 90 raketikatsetust, mis on kõigi aegade suurim arv, ning kuuldavasti kavandatakse seitsmendat tuumakatsetust, mis oleks esimene pärast 2017. aastat ning halvendaks tõsiselt piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut;

J.

arvestades, et idanaabrus ja Lääne-Balkani riigid vajavad konfliktide rahumeelset lahendamist, kõrgemal tasemel stabiilsust ja julgeolekut ning tihedamat vastastikust koostööd; arvestades, et nende piirkondade julgeolekut mõjutab negatiivselt Venemaa sissetung Ukrainasse;

K.

arvestades, et Arktika piirkond muutub geopoliitika, majandusarengu ja transpordi seisukohast üha olulisemaks ning samal ajal tuleb seal tegeleda kliimamuutuste, militariseerimise ja rändega seotud probleemidega; arvestades, et Venemaa kasvav sõjaline tegevus ja sõjalise kohaloleku suurendamine Arktikas on muret tekitav;

L.

arvestades, et Venemaa mõju Aafrikas on kasvanud, eelkõige tänu Wagneri grupi tegevuse laienemisele sellel mandril; arvestades, et Wagneri grupp on saavutanud kindla kohaloleku sellistes riikides nagu Mali ja Kesk-Aafrika Vabariik (KAV); arvestades, et Wagneri grupp on väidetavalt toime pannud julmusi Ukrainas, Malis, Liibüas, Süürias ja KAVis; Mali puhul süvendab olukorda asjaolu, et ametiasutused on võtnud koostöövastase seisukoha läänepartnerite (sealhulgas Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis), piirkondlike organisatsioonide ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni (MINUSMA) suhtes Malis;

M.

arvestades, et Euroopa sõjaliste võimete arendamise ja hankimisega seotud tööstuslikust killustatusest tingitud kulud ulatuvad riigi tasandil 25–100 miljardi euroni aastas ning sellel on märkimisväärne mõju kaitsesektori üldisele konkurentsivõimele; arvestades, et hoolimata ELi eelarvest rahastatavate programmide, näiteks liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kaasrahastamisest ning hoolimata oma lubadusest saavutada 35 % kaitsealastest ühishangetest, hankisid liikmesriigid 2020. aastal koos oma koguvarustusest vaid ligikaudu 11 % ja 2021. aastal 8 %; arvestades, et aastatel 1999–2021 suurenesid ELi kombineeritud kaitsekulutused 20 %, USAs seevastu 66 %, Venemaal 292 % ja Hiinas 592 %; arvestades, et liikmesriigid on kokku leppinud suuremate ja tõhusamate kaitsekulutuste väljamaksmises, mis tuleks suunata eelkõige koostööalgatustesse ja viia kooskõlla ELi NATO liikmete kaitsekulutuste kohustustega; arvestades, et EL peab veelgi hoogustama julgeoleku- ja kaitsevaldkonna teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni; arvestades, et EL on püüdnud juba üle 20 aasta saada võimekaks julgeolekuvaldkonnas tegutsejaks, samas kui tulemused suutlikkuse, koostalitlusvõime ja kulutõhusa koostöö vallas on jätkuvalt mõnevõrra piiratud, hoolimata mitmesuguste struktuuride ja protsesside loomisest, nagu Euroopa Kaitseagentuur, võimearendusplaan, alaline struktureeritud koostöö (PESCO), sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus (MPCC) ning kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD); arvestades, et alates 2017. aastast on käivitatud kokku 61 PESCO projekti, millest ükski ei ole saavutanud käegakatsutavaid tulemusi; arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus on teinud ettepaneku luua ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdav vahend, mille puhul on tegemist ELi lühiajalise vahendiga, mille eesmärk on stimuleerida ühishankeid, et rahuldada meie kõige olulisemaid vajadusi; arvestades, et lisaks liikmesriikide endi investeeringutele toetatakse seda 500 miljoni euroga ELi eelarvest; arvestades, et eeldatakse, et komisjon esitab pärast ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomist 2023. aastal määruse, millega luuakse Euroopa kaitseinvesteeringute programm, milles sätestatakse tingimused, mille alusel saavad liikmesriigid teha ühishankeid, saades käibemaksuvabastust ja ELi rahalist toetust; arvestades, et kaitse on endiselt üks liikmesriikide peamistest pädevusvaldkondadest;

N.

arvestades, et ÜJKP raames on käimas 12 tsiviilmissiooni ja kaheksa sõjalist operatsiooni ning nende käigus on kolmele kontinendile lähetatud umbes 5 000 töötajat; arvestades, et ainult kolm neist on täitevvolitusega operatsioonid (Atalanta, Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI), EUFOR Althea); arvestades, et ÜJKP missioone ja operatsioone pärsib nõukogu aeglane otsuste tegemine ja ülemäärane mikrojuhtimine, samuti ebapiisav koolitustegevuse koordineerimine ja partneritele kaitseotstarbelise varustuse pakkumine; arvestades, et liikmesriikide lähetatud töötajate koguarv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud ning missioonid ja operatsioonid kannatavad pidevalt selle pärast, et liikmesriigid ei täida oma lubadusi tagada piisav sõjaline või tsiviilpersonal; arvestades, et sellised tegevusalased häired pärsivad ÜJKP missioonide ja operatsioonide üldist mõjusust; arvestades, et ÜJKP missioonide ja operatsioonide kaudu tugevdatakse oluliselt Euroopa naabruskonna vastupanuvõimet ja stabiilsust; arvestades, et ÜJKP tsiviiltegevuse kokkulepe on peamine vahend ÜJKP tsiviilmõõtme tugevdamiseks; arvestades, et ELi ÜJKP missioone ja operatsioone ähvardavad sageli hübriidohud, sealhulgas desinformatsioon, mis seab ohtu nende tulemuslikkuse selle riigi stabiliseerimisel, kuhu nad on lähetatud, ja kinnistab selle asemel olemasolevat ebastabiilsust, millest saavad ainsana kasu pahatahtlikud kolmandad riigid; arvestades, et EUFOR Althea eesmärk on tagada 1995. aastal läbiräägitud Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku kohaldamine ning sel on endiselt keskne roll Bosnia ja Hertsegoviina ning sealse piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas EUFOR Althea volitusi veel ühe aasta võrra; arvestades, et EUFOR Althea tegevuse jätkamine on Bosnia ja Hertsegoviina ning sealse piirkonna parimates huvides; arvestades, et Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas ja Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel aitavad kaasa püsiva rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele, rakendades ÜRO Julgeolekunõukogu poolt Liibüale kehtestatud relvaembargot ning võideldes ebaseaduslike relvade ja inimkaubanduse vastu;

O.

arvestades, et konfliktid mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi ning muu hulgas süvendavad soolist vägivalda, nagu on näidanud ka Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu; arvestades, et naiste osalemist rahuvalves ja sõjalistes operatsioonides tuleks toetada ja tugevdada; arvestades, et ÜJKP missioonides osaleb 24 % naisi, kuid sõjalistes missioonides ainult 5 % ja sõjategevuses 6 % (31); arvestades, kui oluline on sooline võrdõiguslikkus ja naiste panus rahuprotsessidesse, on soolise aspekti kaasamine ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse väga oluline;

P.

arvestades, et julgeoleku- ja kaitsepartnerlused ning kestlik koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on olulised vahendid, millega toetada ELi püüdlust olla ülemaailmne osaleja; arvestades, et ELi ja NATO koostöö ning muud partnerlused, näiteks ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Norra, Ukraina, Gruusia, Lääne-Balkani riikide, Jaapani, Austraalia ja Aafrika Liidu ning teatavate Aafrika riikidega on ÜJKP oluline tugisammas;

Q.

arvestades, et kultuuripärandil on universaalne mõõde, mis annab tunnistust ajaloost, mida ei saa lahutada rahvaste identiteedist, mida rahvusvaheline üldsus peab kaitsma ja säilitama tulevaste põlvkondade jaoks; arvestades, et kultuurilisel mitmekesisusel on oluline roll konfliktide ennetamise, lepitamise ja äärmusluse vastu võitlemise edendamisel;

R.

arvestades, et andmed ja uued tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, on sõjalise konkurentsivõime säilitamisel üha kriitilisema tähtsusega ning neid kasutatakse selliste uute või täiustatud sõjaliste võimete arendamiseks nagu tehisintellektil põhinevad küberrelvad, mehitamata õhusõidukid ning autonoomsed või poolautonoomsed relvad ja sõidukid ning luure- ja olukorrateadlikkuse vahendid, ning neil kõigil on sõjalistele operatsioonidele ja strateegiale pöördeline mõju;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendi aktiivse rolli kaudu ÜJKP poliitika kujundamisel toetatakse ELi demokraatlikke aluseid; arvestades, et parlament võib õiguspäraselt teostada ELi tasandil täidesaatva võimu üle poliitilist kontrolli ja järelevalvet; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu ja Euroopa Kaitsefondi suhtes puuduvad ametlikud kontrollivolitused; arvestades, et parlamendi diplomaatia on end tõestanud ja täiendav vahend strateegilise kommunikatsiooni ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide nähtavuse ja tulemuslikkuse parandamiseks;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.