Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.11099 – CINVEN / MBCC DIVESTMENT BUSINESS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 199/01)

20. aprillil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11099 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

NÕUKOGU OTSUS,

1. juuni 2023,

millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Iirimaa liige

(2023/C 199/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsust, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse kandidaatide nimekirju, mille liikmesriikide valitsused on nõukogule esitanud,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas 24. veebruari 2022. aasta otsusega (2) ajavahemikuks 1. märtsist 2022 kuni 28. veebruarini 2025 ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed.

(2)	Iirimaa valitsus on esitanud kandidaadi vabale ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.

(2)  Nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed (ELT C 92, 25.2.2022, lk 1).

Euro vahetuskurss (1)

6. juuni 2023

(2023/C 199/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0683
JPY	Jaapani jeen	149,09
DKK	Taani kroon	7,4494
GBP	Inglise nael	0,86103
SEK	Rootsi kroon	11,6215
CHF	Šveitsi frank	0,9698
ISK	Islandi kroon	151,10
NOK	Norra kroon	11,8775
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,520
HUF	Ungari forint	368,63
PLN	Poola zlott	4,4915
RON	Rumeenia leu	4,9592
TRY	Türgi liir	22,9762
AUD	Austraalia dollar	1,6038
CAD	Kanada dollar	1,4342
HKD	Hongkongi dollar	8,3777
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7579
SGD	Singapuri dollar	1,4411
KRW	Korea vonn	1 388,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,5593
CNY	Hiina jüaan	7,6040
IDR	Indoneesia ruupia	15 891,22
MYR	Malaisia ringit	4,9222
PHP	Filipiini peeso	60,064
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,161
BRL	Brasiilia reaal	5,2538
MXN	Mehhiko peeso	18,6436
INR	India ruupia	88,2295

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, maksustamisalase halduskoostöö kohta

(2023/C 199/04)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

Käesolevas arvamuses, mis anti välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 42 lõikele 1, esitab Euroopa Andmekaitseinspektor soovitused ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta (2) (edaspidi „ettepanek“) seoses põhiõigustega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt ettepanekuga taotletavate eesmärkide üle, eelkõige eesmärgi üle tagada maksuhaldurite juurdepääs teabele, mis on vajalik nende ülesannete tõhusaks täitmiseks, ning tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätete üldist järgimist. Seda arvesse võttes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor mitu soovitust, mille eesmärk on tagada ettepaneku täielik vastavus kohaldatavale andmekaitse õigusraamistikule.

Isikuandmete taaskasutamine muul eesmärgil liikmesriigi pädeva asutuse poolt võib olla lubatud üksnes siis, kui see põhineb liidu või liikmesriigi õigusel, mille alusel edasine töötlemine on seaduslikult lubatud, ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et kaitsta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärke. Suurema ühtlustamise ja õiguskindluse tagamiseks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekus tuleks esitada (ammendav) loetelu eesmärkidest, mille jaoks võib isikuandmeid edasi töödelda.

Seoses komisjoni juurdepääsuga maksustamisalase halduskoostöö keskregistris salvestatud teabele soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor selgitada, mis on direktiivist tulenevad komisjoni konkreetsed kohustused, mis põhjendavad juurdepääsu keskregistris salvestatud teabele, ning täpsustada selgelt sellise juurdepääsu eesmärki.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab põhimõtteliselt heameelt selle üle, et ettepaneku eesmärk on täiendavalt selgitada liikmesriikide ja komisjoni rolli ja kohustusi andmekaitseõiguse tähenduses. Samal ajal märgib Euroopa Andmekaitseinspektor, et direktiivi 2011/16/EL artikli 25 lõikes 3 (nii selle praeguses vormis kui ka sellisena, nagu seda ettepanekuga muudetaks) määratletakse liikmesriikide ja komisjoni vastavad rollid andmekaitseõiguse tähenduses horisontaalselt. Ebavajaliku dubleerimise vältimiseks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor jätta välja artikli 8ad lõike 10 kaks viimast lauset, nagu on sätestatud ettepaneku artikli 1 lõikes 6. Seoses artikli 25 lõikega 3, nagu seda ettepanekuga muudetaks, soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor selgelt märkida, mis juhtudel käsitatakse andmetöötluses osalevaid üksusi (iseseisva) vastutava töötlejana ja millal neid käsitatakse kaasvastutava töötlejana.

Lõpuks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekus tuleks sätestada mitte ainult minimaalne, vaid ka maksimaalne säilitamisaeg. Lisaks tuleks ettepanekus täpsustada, kas teabevahetusega saadud teabe registrid tuleb kustutada pärast maksimaalset andmete säilitamise perioodi või varem, kui need ei ole enam vajalikud.

1.   SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2022 ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv (EL), millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (edaspidi „ettepanek“) (3).

2.

Ettepaneku eesmärgid (4) on järgmised: — lisada sätted teatud krüptovarade ja e-raha aruandlusega seotud hoolsuskohustuse ja teabevahetuse kohta; — lisada kohustus liikmesriikide pädevatele asutustele vahetada teavet maksualaste eelotsuste kohta, millel on piiriülene element seoses varakate üksikisikutega; — lisada sätted karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi 2011/16/EL (edaspidi „direktiiv“) ülevõtmise siseriiklike sätete rikkumise korral.

3.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse vastusena konsulteerimisele Euroopa Komisjoniga 9. veebruaril 2023, vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 42 lõikele 1. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et ettepaneku põhjenduses 43 on sellele konsulteerimisele viidatud. Euroopa Andmekaitseinspektor märgib samuti positiivselt, et temaga konsulteeriti mitteametlikult vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse põhjendusele 60.

4.   JÄRELDUSED

32.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused: (1) märkida, et ettepanek tagab täielikult harta artiklis 8 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse järgimise, ning tuletada meelde isikuandmete kaitse üldmääruse ja ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldatavust isikuandmete töötlemisel ettepaneku kontekstis; (2) selgitada, et iga liikmesriigi pädev asutus tohib isikuandmeid taaskasutada ainult siis, kui see on põhjendatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud loetelu eesmärkidest, mille korral edasine töötlemine võib olla seaduslikult lubatud ja mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et kaitsta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärke, ning esitada ettepanekus endas (ammendav) loetelu eesmärkidest, mille korral võib isikuandmeid edasi töödelda; (3) muuta ettepaneku regulatiivosa, et täpsustada, mis on direktiivist tulenevad komisjoni konkreetsed kohustused, mis põhjendavad juurdepääsu keskregistris salvestatud teabele; (4) jätta välja artikli 8ad lõike 10 kaks viimast lauset, nagu on sätestatud ettepaneku artikli 1 lõikes 6; (5) märkida selgelt seoses direktiivi artikli 25 lõikega 3, nagu seda ettepanekuga muudetaks, mis juhtudel käsitatakse töötlemisega seotud üksusi (iseseisva) vastutava töötlejana ja millal neid käsitatakse kaasvastutavate töötlejatena; (6) sätestada säilitamise maksimaalne kestus ja täpsustada, et teabevahetusega saadud teabe kirjed tuleb kustutada pärast maksimaalset andmete säilitamise perioodi või varem, kui need ei ole enam vajalikud.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(2)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(3)  COM(2022) 707 final.

(4)  COM(2022) 707 final, lk 1.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest, mis käsitleb läbirääkimisvolitusi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja Ecuadori õiguskaitseasutuste vahel

(2023/C 199/05)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

22. veebruaril 2023 esitas Euroopa Komisjon soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ecuadori Vabariigi vahelise lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Europoli ja Ecuadori ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.

Ettepaneku eesmärk on alustada läbirääkimisi Ecuadori Vabariigiga, et allkirjastada ja sõlmida rahvusvaheline leping, mis võimaldab isikuandmete vahetamist Europoli ja Ecuadori ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga. Ettepaneku lisas on sätestatud nõukogu Läbirääkimisjuhised komisjonile, st eesmärgid, mida komisjon peaks ELi nimel läbirääkimistel püüdma saavutada.

Selliste isikuandmete edastamine, mis kogutakse seoses kriminaaluurimistega ja mida Europol töötleb täiendavalt kriminaalteabe hankimiseks, võib asjaomaste isikute elu mõjutada oluliselt. Rahvusvaheline leping peab seepärast tagama, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse piiranguid, mida rakendatakse seoses raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitlusega, kohaldataks üksnes siis, kui see on hädavajalik.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib positiivselt, et tuginedes ka Euroopa Andmekaitseinspektori mitme varasema arvamuse soovitustele selles küsimuses, on komisjon on nüüdseks kehtestanud hästi struktureeritud eesmärkide kogumi (Läbirääkimisjuhised), mis sisaldab andmekaitse aluspõhimõtteid, mida komisjon püüab ELi nimel saavutada rahvusvahelistel läbirääkimistel, et sõlmida lepingud isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja kolmandate riikide õiguskaitseasutuste vahel.

Seoses sellega on käesolevas arvamuses esitatud soovituste eesmärk selgitada ja vajaduse korral edasi arendada ELi ja Ecuadori vahelise tulevase lepingu kaitse- ja kontrollimeetmeid isikuandmete kaitse osas. Selles kontekstis soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et tulevases lepingus sätestataks selgesõnaliselt nende kuritegude loetelu, mille korral võib isikuandmeid vahetada; nähtaks ette edastatavate isikuandmete säilitamise vajaduse korraline läbivaatamine ning muud asjakohased meetmed, millega tagatakse tähtaegade järgimine; kehtestataks täiendavad kaitsemeetmed seoses andmete eriliikide edastamisega; tagataks, et lepingu alusel saadud andmete põhjal ei tehta automatiseeritud otsuseid ilma tõhusa ja sisulise inimsekkumise võimaluseta; sätestataks selged ja üksikasjalikud eeskirjad andmesubjektidele kättesaadavaks tehtava teabe kohta.

Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et vastavalt harta artikli 8 lõikele 3 on sõltumatu asutuse tehtav kontroll isikuandmete kaitse õiguse oluline osa. Seetõttu soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor komisjonil pöörata läbirääkimiste käigus erilist tähelepanu järelevalvele, mida teevad andmekaitse eest vastutavad tõhusate õiguskaitsevolitustega sõltumatud avalik-õiguslikud asutused ja muud Ecuadori Vabariigi pädevad asutused asutuste üle, kes hakkavad kasutama edastatavaid isikuandmeid. Lisaks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor lepingu nõuetekohase rakendamise tagamiseks, et lepinguosalised vahetaksid korrapäraselt teavet andmesubjektide õiguste kasutamise kohta ning asjakohast teavet lepingu kohaldamisega seotud järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismide kasutamise kohta.

1.   SISSEJUHATUS

1.

22. veebruaril 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ecuadori Vabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Ecuadori ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga (1) (edaspidi „ettepanek“). Ettepanekule on lisatud selle vastav lisa.

2.

Ettepaneku eesmärk on alustada läbirääkimisi Ecuadori Vabariigiga, et allkirjastada ja sõlmida rahvusvaheline leping, mis võimaldab isikuandmete vahetamist Europoli ja Ecuadori ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga. Ettepaneku lisas on sätestatud nõukogu Läbirääkimisjuhised komisjonile, st eesmärgid, mida komisjon peaks ELi nimel läbirääkimistel püüdma saavutada.

3.

Ettepaneku seletuskirjas hindab komisjon, et Ladina-Ameerika organiseeritud kuritegelikud rühmitused on tõsine oht ELi sisejulgeolekule, sest nende tegevus on üha enam seotud mitmete kuritegudega liidus, eelkõige uimastikaubanduse valdkonnas (2). Europoli 2021. aasta ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangus (SOCTA) rõhutatakse, et Ladina-Ameerikast smugeldatakse ELi enneolematutes kogustes ebaseaduslikke uimasteid, millega teenitakse mitme miljardi eurone kasum, mida kasutatakse mitmesuguste (rahvusvaheliste ja ELis asuvate) kuritegelike organisatsioonide rahastamiseks ja õigusriigi nõrgestamiseks ELis (3).

4.

Suurem osa ELis konfiskeeritud uimastitest transporditakse meritsi, peamiselt merekonteinerites (4), ja need saadetakse ELi otse tootmisriikidest ning ka lähtekoha naaberriikidest Ladina-Ameerikas, sealhulgas Ecuadorist (5). Euroopa sadamates ja mujal Euroopasse suunduvates sadamates konfiskeeritud kokaiinikoguste põhjal oli Ecuador (konfiskeeritud kokaiini ligikaudu 67,5 tonni) 2020. aastal üks peamisi lähtekohti, nagu see on olnud juba mitu aastat (6).

5.

Europol on oma programmdokumendis aastateks 2022–2024 muu hulgas märkinud, et kasvav nõudlus uimastite järele ja suurenenud uimastikaubanduse marsruudid ELi põhjendavad tõhustatud koostöö vajadust Ladina-Ameerika riikidega (7). Sellega seoses lisati 2022. aasta detsembris Ecuadori Vabariik Europoli prioriteetsete partnerite loetellu, kellega amet võib sõlmida koostöökokkuleppeid. Samuti on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) (8) nimetanud Ecuadori oluliseks rahvusvaheliseks partneriks kokaiini ülemaailmse pakkumise vähendamisel.

6.

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena Euroopa Komisjoniga konsulteerimisele 22. veebruaril 2023. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et temaga konsulteeriti seoses Euroopa Komisjoni soovitusega, ja eeldab, et viide käesolevale arvamusele lisatakse nõukogu otsuse preambulisse. Lisaks väljendab Euroopa Andmekaitseinspektor heameelt viite üle ettepaneku põhjenduses 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (edaspidi (9)„Europoli määrus“) põhjendusele 35, milles on sätestatud, et komisjon peaks saama konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga ka lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal ja igal juhul enne lepingu sõlmimist.

11.   JÄRELDUSED

38.

Eelnevast lähtudes soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmist: (1) et tulevane leping välistab selgesõnaliselt selliste isikuandmete edastamise, mis on saadud inimõiguste ilmselge rikkumise teel; (2) et tulevases lepingus sätestatakse selgesõnaliselt kuritegude loetelu, millega seoses võib isikuandmeid vahetada, ning et edastatavad isikuandmed peavad olema seotud konkreetsete juhtumitega; (3) et tulevases lepingus nähakse ette edastatud isikuandmete säilitamise vajaduse korraline läbivaatamine ja muud asjakohased meetmed tähtaegade järgimise tagamiseks; (4) tagada, et tulevases lepingus nähakse ette Europoli määruse artiklis 30 sätestatud kaitsemeetmed; (5) tagada, et turbemeetmed hõlmavad andmeid, mida töödeldakse nii sihtkohas kui ka transiidi ajal; (6) tagada, et lepingu alusel saadud andmete põhjal ei tehta automatiseeritud otsuseid ilma tõhusa ja otstarbeka inimsekkumise võimaluseta; (7) et tulevases lepingus sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad andmesubjektidele kättesaadavaks tehtava teabe kohta; (8) komisjonil pöörata läbirääkimiste käigus erilist tähelepanu Direktiivi eelnõu artikli 3 punktile k, mis käsitleb järelevalvet, mida teostavad andmekaitse eest vastutavad tõhusate õiguskaitsevolitustega sõltumatud avalik-õiguslikud asutused ja muud Ecuadori Vabariigi pädevad asutused asutuste üle, kes hakkavad edastatavaid isikuandmeid kasutama, (9) lepingu käesoleva läbivaatamise eesmärgil, et lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet andmesubjektide õiguste kasutamise kohta ning asjakohast teavet lepingu kohaldamisega seotud järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismide kasutamise kohta.

---

(1)  COM(2023) 97 final.

(2)  Vt ettepaneku lõige 2.

(3)  Euroopa Liidu hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele. Korruptiivne Mõju: organiseeritud kuritegevuse infiltreerumine Euroopa majandusse ja ühiskonda ja selle põhjustatud kahju.

(4)  Europol and the global cocaine trade, avaldatud aadressil https://www.emcdda.europa.eu/publications/eu-drug-markets/cocaine/europe-and-global-cocaine-trade_en

(5)  Europol and the global cocaine trade, avaldatud aadressil https://www.emcdda.europa.eu/publications/eu-drug-markets/cocaine/europe-and-global-cocaine-trade_en

(6)  EU Drug Market: Cocaine, lk 24, avaldatud aadressil EU Drug Market: Cocaine | www.emcdda.europa.eu

(7)  Europoli programmdokument aastateks 2022–2024, lk 150.

(8)  EU Drug Market: Cocaine, avaldatud aadressil EU Drug Market: Cocaine, www.emcdda.europa.eu

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest, mis käsitleb läbirääkimisvolitusi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja Brasiilia õiguskaitseasutuste vahel

(2023/C 199/06)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

22. veebruaril 2023 esitas Euroopa Komisjon soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Europoli ja Brasiilia ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.

Soovituse eesmärk on alustada läbirääkimisi Brasiiliaga, et allkirjastada ja sõlmida rahvusvaheline leping, mis võimaldab isikuandmete vahetamist Europoli ja Brasiilia ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga. Soovituse lisas on sätestatud nõukogu läbirääkimisjuhised komisjonile, st eesmärgid, mida komisjon peaks ELi nimel läbirääkimistel püüdma saavutada.

Selliste isikuandmete edastamine, mis kogutakse seoses kriminaaluurimistega ja mida Europol töötleb täiendavalt kriminaalteabe hankimiseks, võib asjaomaste isikute elu oluliselt mõjutada. Rahvusvaheline leping peab seepärast tagama, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse piiranguid, mida rakendatakse seoses raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitlusega, kohaldataks üksnes siis, kui see on hädavajalik.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib positiivselt, et tuginedes ka Euroopa Andmekaitseinspektori mitme varasema arvamuse soovitustele selles küsimuses, on komisjon nüüdseks kehtestanud andmekaitse aluspõhimõtteid sisaldava hästi struktureeritud eesmärkide kogumi (läbirääkimisjuhised), mida komisjon püüab ELi nimel saavutada rahvusvahelistel läbirääkimistel, et sõlmida lepingud isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja kolmandate riikide õiguskaitseasutuste vahel.

Seoses sellega on käesolevas arvamuses esitatud soovituste eesmärk selgitada ja vajaduse korral edasi arendada ELi ja Brasiilia vahelise tulevase lepingu kaitse- ja kontrollimeetmeid isikuandmete kaitse osas. Selles kontekstis soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et tulevases lepingus sätestataks selgesõnaliselt nende kuritegude loetelu, mille korral võib isikuandmeid vahetada; nähtaks ette edastatavate isikuandmete säilitamise vajaduse korraline läbivaatamine ning muud asjakohased meetmed, millega tagatakse tähtaegade järgimine; kehtestataks täiendavad kaitsemeetmed seoses andmete eriliikide edastamisega; tagataks, et lepingu alusel saadud andmete põhjal ei tehta automatiseeritud otsuseid ilma tõhusa ja sisulise inimsekkumise võimaluseta; sätestataks selged ja üksikasjalikud eeskirjad andmesubjektidele kättesaadavaks tehtava teabe kohta.

Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et vastavalt harta artikli 8 lõikele 3 on sõltumatu asutuse tehtav kontroll isikuandmete kaitse õiguse oluline osa. Sellega seoses märgib Euroopa Andmekaitseinspektor positiivselt, et Brasiilias loodi hiljuti sõltumatu andmekaitseasutus – Brasiilia andmekaitse järelevalveasutus (Autoridade Nacional de Proteção de Dados – ANPD). Lisaks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor lepingu nõuetekohase rakendamise tagamiseks, et lepinguosalised vahetaksid korrapäraselt teavet andmesubjektide õiguste kasutamise kohta ning asjakohast teavet lepingu kohaldamisega seotud järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismide kasutamise kohta.

1.   SISSEJUHATUS

1.

9. märtsil 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Brasiilia ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga (1) (edaspidi „soovitus“). Soovitusele on lisatud selle vastav lisa.

2.

Soovituse eesmärk on alustada läbirääkimisi Brasiilia Liitvabariigiga, et allkirjastada ja sõlmida rahvusvaheline leping, mis võimaldab isikuandmete vahetamist Europoli ja Brasiilia ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga. Soovituse lisas on sätestatud nõukogu läbirääkimisjuhised komisjonile, st eesmärgid, mida komisjon peaks ELi nimel läbirääkimistel püüdma saavutada.

3.

Soovituse seletuskirjas hindab komisjon, et Ladina-Ameerika organiseeritud kuritegelikud rühmitused on tõsine oht ELi sisejulgeolekule, sest nende tegevus on üha enam seotud mitmete kuritegudega liidus, eelkõige uimastikaubanduse valdkonnas (2). Europoli 2021. aasta ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangus (SOCTA) rõhutatakse, et Ladina-Ameerikast smugeldatakse ELi enneolematutes kogustes ebaseaduslikke uimasteid, millega teenitakse mitme miljardi eurone kasum, mida kasutatakse mitmesuguste (rahvusvaheliste ja ELis asuvate) kuritegelike organisatsioonide rahastamiseks ja õigusriigi nõrgestamiseks ELis (3). Ladina-Ameerikas asuvad organiseeritud kuritegelikud organisatsioonid tegutsevad ka muudes Europoli pädevusse kuuluvates kuritegevuse valdkondades, nt küberkuritegevus, rahapesu ja keskkonnakuriteod.

4.

Suurem osa ELis konfiskeeritud uimastitest transporditakse meritsi, peamiselt merekonteinerites (4), ja need saadetakse ELi otse tootmisriikidest ning ka lähtekoha naaberriikidest Ladina-Ameerikas, sealhulgas Brasiiliast (5). Brasiilia organiseeritud kuritegelikud organisatsioonid on saanud Colombia kuritegelike võrgustike partneriteks ning ostavad ka Boliivias ja Peruus toodetud kokaiini. Lisaks salakaubaveole on need võrgustikud teenusepakkujateks ülemaailmselt tegutsevatele kuritegelikele võrgustikele, kes kasutavad Brasiilia sadamaid kokaiiniga kauplemiseks (6). Euroopa sadamates ja mujal Euroopasse suunduvates sadamates konfiskeeritud kokaiinikoguste põhjal oli Brasiilia (konfiskeeritud kokaiini ligikaudu 71 tonni) 2020. aastal üks peamisi lähtekohti, nagu see on olnud juba mitu aastat (7).

5.

Europol on oma programmdokumendis aastateks 2022–2024 muu hulgas märkinud, et kasvav nõudlus uimastite järele ja suurenenud uimastikaubanduse marsruudid ELi põhjendavad tõhustatud koostöö vajadust Ladina-Ameerika riikidega (8). Samuti on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) nimetanud Brasiilia oluliseks rahvusvaheliseks partneriks kokaiini ülemaailmse pakkumise vähendamisel (9). Praegu põhineb Europoli ja Brasiilia vaheline koostöö 2017. aasta aprillis allkirjastatud strateegilise koostöö lepingul (10), mis ei anna liidu õiguse alusel kehtivat õiguslikku alust isikuandmete vahetamiseks.

6.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määrus) artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena Euroopa Komisjoniga konsulteerimisele 9. märtsil 2023. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et temaga konsulteeriti seoses Euroopa Komisjoni soovitusega, ja eeldab, et viide käesolevale arvamusele lisatakse nõukogu otsuse preambulisse. Lisaks väljendab Euroopa Andmekaitseinspektor heameelt, et soovituse põhjenduses 4 sisaldub viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (edaspidi (11)„Europoli määrus“) põhjendusele 35, milles on sätestatud, et komisjon peaks saama konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga ka lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal ja igal juhul enne lepingu sõlmimist.

7.

Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et tal oli juba 2018. ja 2020. aastal võimalus esitada märkusi Europoli ja kolmandate riikide õiguskaitseasutuste vahelise isikuandmete vahetamise kohta Europoli määruse alusel (12).

8.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib positiivselt, et tuginedes ka Euroopa Andmekaitseinspektori mitme varasema arvamuse soovitustele selles küsimuses, on komisjon nüüdseks kehtestanud andmekaitse aluspõhimõtteid sisaldava hästi struktureeritud eesmärkide kogumi (läbirääkimisjuhised), mida komisjon püüab ELi nimel saavutada rahvusvahelistel läbirääkimistel, et sõlmida lepingud isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja kolmandate riikide õiguskaitseasutuste vahel.

9.

Seoses sellega on käesolevas arvamuses esitatud soovituste eesmärk selgitada ja vajaduse korral edasi arendada ELi ja Brasiilia vahelise tulevase lepingu kaitse- ja kontrollimeetmeid isikuandmete kaitse osas. Need ei piira muid võimalikke soovitusi, mida andmekaitseinspektor võib esitada läbirääkimiste ajal saadava uue teabe alusel.

11.   JÄRELDUSED

37.

Eelnevast lähtudes soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmist: (1) et tulevane leping välistaks selgesõnaliselt selliste isikuandmete edastamise, mis on saadud inimõiguste ilmselge rikkumise teel; (2) et tulevases lepingus sätestataks selgesõnaliselt kuritegude loetelu, millega seoses võib isikuandmeid vahetada, ning et edastatavad isikuandmed peaksid olema seotud konkreetsete juhtumitega; (3) et tulevases lepingus nähtaks ette edastatud isikuandmete säilitamise vajaduse korraline läbivaatamine ja muud asjakohased meetmed tähtaegade järgimise tagamiseks; (4) tagada, et tulevane leping sisaldaks Europoli määruse artiklis 30 sätestatud kaitsemeetmeid; (5) tagada, et turbemeetmed hõlmaksid andmeid, mida töödeldakse nii sihtkohas kui ka transiidi ajal; (6) tagada, et lepingu alusel saadud andmete põhjal ei tehtaks automatiseeritud otsuseid ilma tõhusa ja otstarbeka inimsekkumise võimaluseta; (7) et tulevases lepingus sätestataks selged ja üksikasjalikud eeskirjad andmesubjektidele kättesaadavaks tehtava teabe kohta; (8) lepingu käesoleva läbivaatamise eesmärgil, et lepinguosalised vahetaksid korrapäraselt teavet andmesubjektide õiguste kasutamise kohta ning asjakohast teavet lepingu kohaldamisega seotud järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismide kasutamise kohta.

---

(1)  COM(2023) 128 final.

(2)  Vt soovituse seletuskirja lk 2.

(3)  Euroopa Liidu hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele. Korruptiivne mõju: organiseeritud kuritegevuse infiltreerumine Euroopa majandusse ja ühiskonda ja selle põhjustatud kahju, lk 12.

(4)  Europol and the global cocaine trade, avaldatud aadressil https://www.emcdda.europa.eu/publications/eu-drug-markets/cocaine/europe-and-global-cocaine-trade_en

(5)  Europol and the global cocaine trade, avaldatud aadressil https://www.emcdda.europa.eu/publications/eu-drug-markets/cocaine/europe-and-global-cocaine-trade_en

(6)  EU Drug Market: Cocaine, lk 24, avaldatud aadressil EU Drug Market: Cocaine | www.emcdda.europa.eu

(7)  EU Drug Market: Cocaine, lk 24, avaldatud aadressil EU Drug Market: Cocaine. | www.emcdda.europa.eu

(8)  Europoli programmdokument aastateks 2022–2024, lk 150.

(9)  EU Drug Market: Cocaine, avaldatud aadressil EU Drug Market: Cocaine, www.emcdda.europa.eu

(10)  https://www.europol.europa.eu/partners-agreements/strategic-agreements

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(12)  Vt Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 2/2018 kaheksa läbirääkimisvolituse kohta rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, mis võimaldavad andmevahetust Europoli ja kolmandate riikide vahel, vastu võetud 14. märtsil 2018, https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/18-03-19_opinion_international_agreements_europol_en.pdf ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 1/2020 läbirääkimisvolituse kohta rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja Uus-Meremaa õiguskaitseasutuste vahel, välja antud 31. jaanuaril 2020 https://edps.europa.eu/sites/default/files/publication/20-01-31_opinion_recommendation_europol_en.docx.pdf

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse juhilubasid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724 ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012

(2023/C 199/07)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

Euroopa Komisjon esitas 1. märtsil 2023 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse juhilubasid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724 ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012 (edaspidi „ettepanek“) (1).

Komisjoni sõnul on ettepaneku üldeesmärgid parendada liiklusohutust, lihtsustada vaba liikumist ning reageerida maanteetranspordi suurema kestlikkuse ja digipöörde vajadusele.

Euroopa Andmekaitseinspektor tunnistab, et ettepaneku eesmärgid, eelkõige liiklusohutuse edendamine ja üksikisikute vaba liikumise lihtsustamine, on õiguspärased eesmärgid, mis kvalifitseeruvad avaliku huviga seotud ülesanneteks. Samas on oluline tagada, et kavandatavad meetmed oleksid asjakohane vahend ettepanekuga taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt kavatsuse üle viia ettepanek vastavusse liidu andmekaitse õigusaktidega. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab ka heameelt ettepanekus sätestatud täiendavate kaitsemeetmete üle, millega tagatakse isikuandmete kaitse juhiloa omaniku juhtimisõiguse kontrollimise ajal. Samuti on positiivne selgitus, et ettepanekuga ei loodaks õiguslikku alust biomeetriliste andmete säilitamise andmebaaside loomiseks või haldamiseks ELi/riigi tasandil.

Samas avaldab Euroopa Andmekaitseinspektor kahetsust, et puudub konkreetne hinnang, kas juhilubadega seotud teabe vahetamise võrgustiku (RESPER) kasutamise laiendamine riiklike ametiasutuste vahel kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks on vajalik ja proportsionaalne, ning soovitab piirata juhilubade andmete töötlemist liikluskuritegudega.

Lisaks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et seoses elektrooniliste rakenduste kasutamisega mobiilse juhiloa kontrollimiseks tuleks tagada, et sel eesmärgil ei kasutataks muid isikuandmeid kui need, mis on vajalikud mobiilse juhiloa omaniku juhtimisõiguse kontrollimiseks. Lõpuks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Euroopa digiidentiteedikukru kasutamine digitaalse juhtimisloa rakenduse rakendamiseks oleks vabatahtlik.

1.   SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Komisjon esitas 1. märtsil 2023 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse juhilubasid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724 ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012 (edaspidi „ettepanek“) (2).

2.

Ettepanek on osa suuremast õigusaktide paketist, millele viidatakse kui liiklusohutuse paketile, mis sisaldab ka järgmist: a. ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta (3); b. ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse teatavate juhtimiskeeldude kehtestamist kogu liidus (4).

3.

See ettepanek on avaldatud komisjoni 2022. aasta tööprogrammi II lisas (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatused) pealkirjaga „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ (5).

4.

Komisjoni sõnul on ettepaneku üldeesmärk parendada liiklusohutust, lihtsustada vaba liikumist ning reageerida maanteetranspordi suurema kestlikkuse ja digipöörde vajadusele (6). Sellega seoses sätestatakse ettepanekus meetmed, et parendada juhtimisoskusi, -teadmisi ja -kogemusi ning vähendada ohtlikku käitumist ja selle eest karistada; tagada sõidukijuhtide piisav füüsiline ja vaimne sobivus kogu ELis; kõrvaldada juhiloa taotlejaid ja omanikke mõjutavad ebapiisavad või tarbetud tõkked.

5.

Ettepanek on seotud mitme strateegilise dokumendi poliitikaeesmärkidega: a. liiklusohutuse strateegiline tegevuskava (7); b. ELi liiklusohutuspoliitika raamistik aastateks 2021–2030 – järgmised sammud liiklussurmade nulltaseme suunas (8); c. Valletta deklaratsioon liiklusohutuse parandamise kohta (9); d. 2020. aasta säästva ja aruka liikuvuse strateegia (10); e. ÜRO ülemaailmne tegevuskava liiklusohutuse edendamise aastakümneks 2021–2030 (11).

6.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määrus) artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena Euroopa Komisjoniga konsulteerimisele 1. märtsil 2023 (12). Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et ettepaneku põhjenduses 42 on viidatud sellele konsulteerimisele.

6.   JÄRELDUSED

27.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused: (1) selgitada ettepaneku seost ELis kehtiva andmekaitse õigusraamistikuga ja e-privaatsuse direktiiviga; (2) muuta artikli 19 lõike 2 punkti c, piirates RESPERi kasutamist nii, et see võimaldaks juurdepääsu juhilubade andmetele eesmärgiga ennetada, avastada ja uurida maanteeliiklusega seotud kuritegusid; (3) lisada säte, millega tagatakse, et mobiilsete juhilubade elektroonilise taotlemise raames ei töödelda sel eesmärgil muid isikuandmeid kui need, mis on vajalikud mobiilse juhiloa omaniku juhtimisõiguse kontrollimiseks; (4) muuta Euroopa digiidentiteedikukru kasutamine mobiilse juhiloa rakenduse rakendamiseks vabatahtlikuks.

---

(1)  COM(2023) 127 final.

(2)  COM(2023) 127 final.

(3)  COM(2023) 126 final.

(4)  COM(2023) 128 final.

(5)  COM(2021) 645 final, II lisa, lk 11.

(6)  COM(2023)127 final, lk 4.

(7)  COM(2018) 293 final, I lisa, „Liikuvus Euroopas. Kestlik liikuvus Euroopas: ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“.

(8)  SWD(2019) 283 final.

(9)  Nõukogu järeldused liiklusohutuse kohta, millega kinnitatakse 2017. aasta märtsi Valletta deklaratsioon (Valletta, 28.–29. märts 2017) (ST 9994/17)

(10)  COM(2020) 789 final.

(11)  https://cdn.who.int/media/docs/default-source/documents/health-topics/road-traffic-injuries/global-plan-for-road-safety.pdf?sfvrsn=65cf34c8_35&download=true

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 199/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Meso turopoljske svinje“

ELi nr: PDO-HR-02858 — 2.8.2022

KPN (X) KGT ( )

1.   [KPNi või KGT] nimetus(ed)

„Meso turopoljske svinje“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Meso turopoljske svinje“ on punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapetud autohtoonse Turopolje seatõu kastreeritud isasloomade ja emasloomade värske liha ning rümba muud söödavad osad.

Toodet „Meso turopoljske svinje“ turustatakse värskelt või külmutatult kas puhastatud poolrümbana, poolrümba kondiga osadena (esmased jaotustükid) või konditustatud lihana (tükeldatuna või viilutatuna, pakendamata või pakendatult).

Sigade tapavanus on vähemalt 12 kuud. Kasutada võib ainult T1-kategooria (nuumsead) ja T2-kategooria (suurema lõppmassiga nuumsead) puhastatud rümpasid. ZP-meetodi (kahe punkti meetodi) järgi keskse tuharalihase kohalt mõõdetuna peab seljapeki paksus olema vähemalt 30 mm.

Liha pH (pikima seljalihase mõõdu põhjal) peab olema sealiha normaalkvaliteedile vastavates piirides (pH1 > 6,0 ja pH2 vahemikus 5,5–6,1) ning liha värvus vahemikus CIE L* < 50 ja CIE a* > 15.

Toote „Meso turopoljske svinje“ lihaskude on tavapärasel viisil toodetava sealihaga võrreldes tumedam ja punakam, tekstuurilt tihkem ja vähema pinnaeritisega. Selle rasvaladestus on loomuomaselt suurem, eriti nahaaluses ja lihastevahelises osas. Jahutatud rasvkude on tihke ja läikivvalge.

Küpsetatud liha on konsistentsilt elastne ja mahlane, sellel on täidlane maitse ja sulanud liharasvast tulenev eriline lõhn.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Imetamisperioodil, alates hetkest, mil põrsad on saanud kolmenädalaseks, kuni umbes kümme päeva pärast võõrutamist, võib põrsastele anda piimasigadele mõeldud valmissöödasegu, mille toorvalgusisaldus on vähemalt 18 %, ning edasi kuni nuumamise alguseni valmissöödasegu, mille toorvalgusisaldus on vähemalt 16 %. Pärast võõrutamist võib põrsaste söödaks kuni nende nuumamise alguseni kasutada ka põllumajandusettevõttes toodetud segasööta, mis on valmistatud teravilja (mais, oder, nisu, tritikale) baasil (vähemalt 70 %) ning millele on lisatud valku, vitamiine ja mineraale, et tagada tasakaalustatud toitumine. Põrsastele söödetakse nende toiduportsjonid ja neil peab alati olema piisavalt värsket joogivett. Kasvatamise ajal peab põrsastele olema kättesaadav koresööt.

Nuumamine algab 4–6 kuu vanuses. Nuumsigu söödetakse rohusegu ja muu kohalikult kättesaadava loodusliku toiduga (taimed, puuviljad, metsamarjad, juured, mugulad, seened, putukad, ussid, teod, karbid jne), mida nad karjamaal ise leiavad või mille nad sealt ise välja tuhnivad, ning nuumamiseks antakse neile iga päev täiendsööta. Täiendsöödana antavast kontsentraadist peab vähemalt 75 % moodustama teravili, millele peab olema lisatud valku, vitamiine ja mineraale, et tagada tasakaalustatud toitumine (lubatud minimaalne toorvalgusisaldus on 12 %). Sellise sööda suurim lubatud päevadoos on võrdne 2 %-ga looma eluskaalust või erandkorras 3 %-ga looma eluskaalust loodusõnnetuste korral (põud, üleujutused, rahetormid jne), mille tõttu karjatamine pole võimalik. Nuumsigadele peab olema kättesaadav täiendav koresööt: värske lutsern ja lutsernhein, ristiku- ja rohusegud, kuivsilo, kõrvits, naeris, kapsasköögiviljad, kartul, nõges, puu- ja köögiviljad, nisukliid ja peedipulp.

Kogu sööt – välja arvatud selline sööt, mida ei saa kohalike piirangute tõttu toota piisavas koguses (valgu-, mineraali- ja vitamiinilisandid) või mida ei saa loodusõnnetuste tõttu kohapealt hankida – peab pärinema määratletud geograafilisest tootmispiirkonnast. Erandkorras – loodusõnnetuste (põud, üleujutused, rahetormid) korral, mis takistavad vajaliku sööda tootmist määratletud piirkonnas – võib hankida sama liiki sööta muudest piirkondadest, kuid selle kohta peab omanik esitama tõendavad dokumendid. Mujalt kui punktis 4 osutatud geograafilisest piirkonnast pärinev sööt ei tohi moodustada üle 50 % kuivainest aastas.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Liha „Meso turopoljske svinje“ tootmine peab kõigis etappides (sh sigade sünd, kasvatamine, nuumamine ja tapmine) toimuma punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

Erandkorras võivad aretusloomad pärineda väljastpoolt määratletud piirkonda, kui selle tingivad põhjendatud zootehnilised nõuded (nt verevärskendus).

Kõik liha „Meso turopoljske svinje“ tootmisahelas osalevad registreeritud või kinnitatud ettevõtted (põllumajandusettevõtted ja tapamajad) peavad asuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet „Meso turopoljske svinje“ võib müüa jahutatud (värske) või külmutatud lihana, tükeldatuna või viilutatult, pakendamata või pakendatult.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Poolrümpade ja esmaste jaotustükkidena turustamisel ning igat liiki jaemüügipakendite puhul peab toote märgistusel olema lisaks õigusaktides sätestatud andmetele päritolunimetus ja toote „Meso turopoljske svinje“ ühine sümbol.

Alljärgnevalt on esitatud ühise sümboli pilt.

Kõigil päritolunimetuse „Meso turopoljske svinje“ kasutajatel, kes viivad turule tootespetsifikaadi nõuetele vastava toote, on õigus kasutada ühist sümbolit samadel tingimustel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Meso turopoljske svinje“ tootmispiirkonna moodustab Horvaatia mandriosa, mis koosneb 13 maakonnast ja Zagrebi linnast. See hõlmab üksnes selliste maakondade linnade ja valdade haldusalad nagu Zagreb, Sisak-Moslavina, Varaždin, Vukovar-Syrmia, Osijek-Baranja, Slavonski Brod-Posavina, Požega-Slavonia, Virovitica-Podravina, Bjelovar-Bilogora, Koprivnica-Križevci, Međimurje, Krapina-Zagorje ja Karlovac ning samuti Zagrebi linna ala.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Turopolje seatõug pärineb Turopolje piirkonnast, mis on pinnavormilt ja geograafiliselt lammitasandik, millest põhja poole jääb Posavina piirkond (Sava jõe äärsed soised madalikud) ja lõuna poole Vukomerići mäestik (madal tasane mäeahelik). Turopolje tasandiku läbivad Odra jõgi ja selle lisajõed, mis ujutavad sealsed süvendid regulaarselt üle, kuna ümbritsev pinnas on vettpidav (rasked minerogeensed/soised savimullad) ning kevadine ja sügisene veetase kõrge.

Selle piirkonna kõige olulisemates taimekooslustes on esindatud harilik tamm (Quercus robur) ja soised luht-kastevarreniidud (Deschampsietum caespitosae).

Nagu enamikule Horvaatia mandriosast on sellele piirkonnale iseloomulik mõõdukalt soe niiske kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on 10,2 °C, aasta keskmine sademete hulk 893 mm ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus 78,6 %. Vegetatsiooniperioodil (aprill kuni september) on keskmine õhutemperatuur 16,7 °C. Metsataimestiku jaoks on oluline, et sademete hulk jaotuks aasta jooksul ühtlaselt ja et üle 50 % sademetest langeks vegetatsiooniperioodile. Sademete hulk on väikseim talvel. Sarnased kliimatingimused ja pinnavormielemendid, mis kujundavad jõeäärsetel lammitasandikel asuvaid suuri metsaalasid ja karjamaasid, on iseloomulikud ka teistele Horvaatia mandriosa aladele, kuhu Turopolje seakasvatus on hiljem levinud.

Turopolje metsade, eelkõige tammikute rohkus, vooluveekogude arvukus ja parasvöötmeline kliima on pikka aega seakasvatuse arengut soodustanud. Turopolje sigade kasvatamine on olnud sajandeid kohalike elanike oluline elatusallikas ning viimased on olnud juba ammustest aegadest suurepärased seakasvatajad. Selle piirkonna pikaajalisele seakasvatustraditsioonile leiab tõendust paljudest kirjalikest materjalidest (eelkõige erinevad dekreedid, otsused ja dokumendid, milles mainitakse silmapaistvaid seakasvatajaid, käsitletakse sigade metsas pidamise tingimusi, määratakse kindlaks nuumamistasud või kehtestatakse karistused seavarguse eest), mis on leitud piirakonna haldusüksuste registritest, dokumendiarhiividest ja muudest kohalikest kirjanduslikest allikatest, mis pärinevad alates aastast 1352.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel laienes Turopolje sea kasvatuspiirkond Turopoljest Sisaki ja Draganići suunas ning hiljem Slavonia ja Podravina osani, ulatudes lõpuks Ungari piirini. Nii sai Turopolje seast kõige levinum seatõug Horvaatias. Näiteks 1921. aastal kasvatati umbes 85 000 Turopolje siga, osa neist eksportimiseks.

Sajandi keskel mindi üle ekstensiivselt seakasvatuselt intensiivsele seakasvatusele, millega seoses kaotas Turopolje seatõug oma majandusliku tähtsuse ja peaaegu et suri välja. Tõugu hakati uuesti aretama 1996. aastal, mil see lisati riiklikku uuendamis- ja kaitseprogrammi.

Kehvemate tootmisnäitajate tõttu on autohtoonsed Turopolje sead teiste tõugudega võrreldes haruldased ja neid kasvatatakse peaaegu eranditult punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Selles piirkonnas kasvatatakse sigu siiani ammustel aegadel välja töötatud traditsioonilise kohaliku vähese sisendiga tehnoloogia abil, mis tähendab, et Turopolje sigu peetakse välitingimustes, lammimetsade ja -niitude ökosüsteemis. Sellist liiki seakasvatuse puhul kasvavad sead aeglaselt, liiguvad vabalt ringi ning toituvad rohust ja muust kättesaadavast looduslikust toidust (taimed, tammetõrud ja muud puuviljad, metsamarjad, juured, mugulad, seened, putukad, ussid, teod, karbid jne), mida nad karjamaalt ise leiavad või mille nad sealt ise välja tuhnivad, ning saavad vähesel määral kontsentreeritud täiendsööta.

Turopolje sigade välitingimustes kasvatamisel kasutatav vähese sisendiga tehnoloogia on ainuomane punktis 4 määratletud geograafilisele piirkonnale, kus seda on kasutatud sajandeid. Väljaspool määratletud geograafilist piirkonda on seakasvatus intensiivsemat laadi, söödasegu osakaal sigade menüüs on suurem, sigadel on vähe liikumisruumi ja looduslikke toiduallikaid napib. See avaldab Turopolje sigade liha omadustele negatiivset mõju, eelkõige nende liha värvusele ja struktuurile ning selle maitsele ja lõhnale.

Toote eripära

Arvatakse, et Turopolje siga arenes tõuna välja keskaja alguses piirkonnas kodustatud Vahemere metssea (Sus mediterraneus) ja Euroopa metssea (Sus scrofa ferus) otsese järeltulija, Šiška tõugu sea (kelle tõid piirkonda sinna hiljem saabunud slaavi hõimud) ristamise tulemusena. Niisugune uus seatõug oli kohanemisvõimeline ning ilmastikuolude ja haiguste suhtes vastupidav ja sobitus Turopolje ökosüsteemi iseäranis hästi. Tõuaretus toimus kohalikult, ilma märkimisväärse välise mõjuta, mistõttu on Turopolje tõug lähedal ja kaugemal kasvatatavatest teistest seatõugudest geneetiliselt selgelt erinev.

Turopolje tõugu nuumsigadele on iseloomulik aeglasem kasv ja lühem rümp, mille lihaprotsent on väiksem kui teistel seatõugudel, kuid mille rasvaladestus on samas märkimisväärselt suurem, seda eriti nahaaluses ja lihastevahelises osas. (Karolyi et al., 2019, „Turopolje Pig“, avaldatud teoses „European Local Pig Breeds – diversity and Performance“ (Euroopa kohalikud seatõud – mitmekesisus ja tulemusnäitajad), projekti TREASURE uuring (M. Čandek-Potokar, R. Nieto Linan (toim.), IntechOpen, lk 271–274).

Tulenevalt sigade kõrgemast tapavanusest ja välitingimustes kasvamisega kaasnevast suuremast kehalisest aktiivsusest on nende liha hariliku sealihaga võrreldes tumedam ja punakam, tekstuurilt tihkem ja vähema pinnaeritisega ning neil puuduvad nn PSE-tunnused (kahvatu, pehme ja mahla eritav), mis on sageli täheldatavad stressitundlike genotüüpide puhul geenimutatsioonide tõttu, mida kõnealuste tõugude kohta ei ole registreeritud. Seda kinnitavad uuringud, millest nähtub, et liha pH (pikima seljalihase mõõdu põhjal) on sealiha normaalkvaliteedile vastavates piirides (pH1 > 6,0 ja pH2 vahemikus 5,5–6,1) ning liha värvus vahemikus CIE * < 50 ja CIE a* > 15.

Turopolje sea liha on alati olnud kõrgelt hinnatud ja seda peetakse sageli teiste seatõugude lihast paremaks; Ritzoffy (1931) hinnangul tuleneb Turopolje sea liha parem kvaliteet, peenem kiud, iseloomulik värvus ja maitse Vahemere tõugu sea geenide mõjust. Hiljutised teadusuuringud on kinnitanud, et Turopolje sea lihaskiud on tööstuslikult kasvatatavate seatõugude ristandite omadega võrreldes peenemad (väiksema läbimõõduga) (Đikić et al., 2010, „Biological characteristics of Turopolje pig breed as factors in renewing and preservation of population“ (Turopolje seatõu bioloogilised omadused kui populatsiooni uuendamise ja säilitamise tegurid), Stočarstvo 64 (2–4), lk 86.

Avalik huvi Turopolje sea vastu on säilinud tänapäevani, millele leiab tõendust paljudest trükimeediaväljaannetest ja elektroonilistest meediakanalitest. Tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Horvaatia tarbijad on üldiselt Turopolje seast teadlikud (89,5 % vastanutest) ning hindavad sellest saadava liha ja valmistatavate toodete kvaliteeti, seejuures peab peaaegu pool kõigist vastanutest (47 %) ja enamik kohalikest vastajatest (55–57 %) neid paremaks kui kaasaegset tõugu sigadest saadavat liha ja valmistatavaid tooteid (lisa 5.4, Cerjak, 2019, „Znanje i preferencije potrošača prema turopoljskoj svinji i proizvodima od turopoljske svinje“ [Turopolje siga ja sellest valmistatud tooted: tarbijate teadlikkus ja eelistused], Zagrebi Põllumajandusülikool, lk 1–40).

Geograafilise piirkonna ja toote vaheline põhjuslik seos

Toote „Meso turopoljske svinje“ kaitse põhineb lihale eriomasel kvaliteedil, mis tuleneb sigade geneetilisest baasist, nende pidamise ja söötmise viisist ning tapavanusest.

Pokuplje ja Posavina geograafiline asukoht ja pinnamood ning nende madalikumetsade ökosüsteemidele iseloomulikud kliima- ja biootilised tegurid soodustasid seakasvatuse varajast arengut Turopolje piirkonnas, mille elanikud on olnud suurepärased seakasvatajad juba ammustest aegadest. Turopolje siga, mis kuulub Euroopa vanemate seatõugude hulka, arenes välja ilma märkimisväärse välismõjuta ja pika ajaperioodi jooksul, mil tõug genotüübi ja keskkonna püsiva vastastikmõju toimel piirkonna looduslike tingimustega kohanes ja sealsetest loodusandidest toituma hakkas. Ilmaolude ja haiguste suhtes vastupidavad vähenõudlikud sead, kes suudavad omale ise toitu leida, on alati olnud võimelised elama vabas õhus, mistõttu on nad veetnud suurema osa aastast metsas karjas, tarbides toiduenergia allikana peamiselt rohtu ja tammetõrusid ning rahuldades oma valguvajadust väljatuhnitud toidu abil. Niisugust vähese sisendiga tehnoloogiat (söötmis- ja pidamislahendused), mille puhul kasutatakse täielikult loodusvarasid, rakendatakse selle tõu kasvatamisel tänapäevani.

Aretusmeetod, mis hõlmab vabapidamist metsades ja karjamaadel ning söötmist looduslikult kättesaadava toiduga, ning tõule iseloomulikud omadused, nagu tugevus, aeglane kaalutõus ning kompenseeriva kasvamise ja rasvakogumisvõime, samuti asjaolu, et intensiivmeetodil põhinevat valikut ega märkimisväärset ristamist pole toimunud – kõik see on kujundanud Turopolje sea kasvuomadusi, mis mõjutavad otseselt kehakudede arengut ja tootele „Meso kalopoljske svinje“ eriomaste tunnuste teket. Asjaolu, et sigu peetakse väljas, sigade suurem lihasaktiivsus ning nuumsigade kõrgem tapavanus toovad kaasa lihaste suurema pigmendikoguse, mis annab lihale tumedama ja punakama värvuse. Liha ja peekoni värvus on tänu mitmekesisemale toiduvalikule ning looduslike antioksüdantide ja kudede omaduste püsimist soodustavate muude ainete tarbimisele ka püsivam. Tulenevalt lihaskiudude väiksemast läbimõõdust on liha peenema tekstuuriga. Liha on ka tihke ja ilma pinnaeritiseta. Samas toob kevade ja suve aeglasemale kasvule järgnev sügisene kompenseeriv kasvamine ja energiarikas menüü aretuse viimastes etappides väikese lihaskasvu potentsiaaliga tõugude puhul, nagu Turopolje sead, kaasa rasvkoe kiire moodustumise. Seetõttu on Turopolje sea liha loomuldasa suurema rasvasisaldusega (eriti nahaaluses ja lihastevahelises osas), mistõttu on liha küpsetatuna konsistentsilt elastne ja mahlane, täidlase maitse ning sulanud liharasvast tuleneva erilise lõhnaga.

Tänu loomade välitingimustes kasvatamisele ja liha kõrgele kvaliteedile leiab enamik tänapäeva tarbijaid, eriti aga kohalikke tarbijaid, et Turopolje sea liha on tavalisest sealihast parem ja suurema turuväärtusega.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/dokumenti/hrana/proizvodi_u_postupku_zastite-zoi-zozp-zts/Specifikacija_Meso_turopoljske%20svinje.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 199/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Allåkerbär från Norrland“

ELi nr: PDO-SE-02494 — 11.4.2019

KPN (X) KGT ( )

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Allåkerbär från Norrland“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Rootsi

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Väärismurakale (Rubus arcticus L. subsp. x stellarcticus G. Larsson), mida kasvatatakse Rootsis Norrbottenis ja Västerbottenis avamaal, on antud nimetus „Allåkerbär från Norrland“. Väärismurakat on seitse sorti, millest neli – „Anna“, „Linda“, „Sofia“ ja „Beata“ – on hõlmatud nimetusega „Allåkerbär från Norrland“. Kasvatada tuleb alati vähemalt kaht sorti, sest taimedelt viljade saamiseks on vaja eri sorte.

Marja kuju oma paljude väikeste osaviljadega meenutab vaarikat: osaviljad moodustavad koguvilja suurusega 8–20 mm. Marjad kaaluvad kuni 10 g ning nende värvus on erepunane kuni veinipunane. Marjad küpsevad juuli keskpaigast augusti lõpuni. Suhkrusisaldus on 3–10 % ning suhkrus on põhiliselt sahharoos, samuti glükoos ja fruktoos. Marjade suhkrusisaldust suurendab suur kogus päevavalgust. Suhkur tugevdab marja kompleksset maitset. Happesus on 1–3 % ning selle moodustavad põhiliselt sidrunhape ja õunhape. Toodet turustatakse värskelt või külmutatult. Külmutatud toote organoleptilised omadused ei ole kahjustatud.

Väärismurakas kuulub perekonda Rubus, mis hõlmab ka vaarikaid ja põldmarju. Kuigi neil marjadel on sarnasusi, on väärismurakal mõned eristuvad omadused. Täiesti küpsete marjade maitse on kompleksne, pohla, punase sõstra, šerri, maakeldri, hariliku astelpaju ja põldmarja nootidega. Maitse on ainulaadne ja tugevalt intensiivne. Kuna väärismurakas vajab viljastumiseks eri sorte, lisab ristviljastamine maitsele komplekssust. Geograafilises piirkonnas, kus päevavalgust on palju ja kliima kasvuhooajal mahe, saavad marjad enne korjamist täielikult küpseda, kusjuures kohalikud teadmised marjadest tähendavad ka seda, et korjatakse üksnes täiesti küpseid marju.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Murakat „Allåkerbär från Norrland“ peab kasvatama, korjama, puhastama ja töötlema määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Allåkerbär från Norrland“ pakendid märgistatakse spetsiaalse logoga, et tagada nende jälgitavus.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus toodet „Allåkerbär från Norrland“ toodetakse, hõlmab Norrbotteni (BD) ja Västerbotteni (AC) läänid Rootsis.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Maa-ala on Rootsi põhjapoolseimas osas ning sellest läheb läbi polaarjoon.

Tabelis 1 on esitatud ajavahemiku 1991–2020 kliimaandmed (Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut, SMHI) Bodeni kohta – see linn asub umbes geograafilise piirkonna keskel, kus kasvatatakse toodet „Allåkerbär från Norrland“.

Tabel 1

Bodeni kliimaandmed, 1991–2020. Kuu keskmine

	Mai	Juuni	Juuli	August
Temperatuur (°C)	7,7	13,4	16,3	14,2
Sademeid (mm)	40,9	60,4	70,0	68,2
Üldine päikesekiirgus (kWh/m2)	155,9	169,9	162,4	118,6
Päevavalgust päeva kohta (h)	19,12	23,19	20,44	16,38

Suvi algab tavaliselt 26. mai ja 1. juuni vahel. Esimesed külmad on 1. septembri paiku. Kliimat iseloomustab sademete suur hulk, mahedad temperatuurid, suur päikesekiirgus ja äärmiselt palju päevavalgustunde. Päevavalgustundide suur arv on põhja laiuskraadi otsene tulemus. Piirkonnas, mis jääb põhja poole laiuskraadi 65,73, on osal kasvuhooajast polaarpäev. Mahedad temperatuurid sellisel põhja laiuskraadil on piirkonnas ainulaadsed ja tulenevad otseselt Golfi hoovusest Norra rannikul. Palju tunde päevavalgust ja mahedad temperatuurid loovad üheskoos kvaliteetsete marjade viljeluseks head tingimused. Päevavalguse hulk suurendab marjades suhkrusisaldust ja marjad arenevad eriti kiiresti. Suhkur tugevdab marja kompleksset maitset. Väga külmad talved selles piirkonnas on samuti tähtis tegur, sest vähendavad kahjurite survet taimedele. Kõik asjaolud koos loovad toote „Allåkerbär från Norrland“ viljeluseks head tingimused.

Väärismurakas on hübriid, mis on saadud tahtliku selektsiooniprotsessi abil 1950.–1960. aastatel eelkõige Öjebyni uurimisjaamas Piteå lähistel Norrbotteni läänis. Hübriidvilja arendamiseni viinud töö algas 1930. aastatel Vilhelminas (asub geograafilises piirkonnas), kus kasvatati metsikut soomurakat. 1960. aastatel uurija Gunny Larssoni juhtimisel loodi metsiku soomuraka (Rubus arcticus arcticus) ja alaska muraka (Rubus arcticus stellatus) ristamise teel väärismurakas. Gunny Larsson esitas sel teemal oma uurimistöö 1970. aastal ja jätkas siis väärismuraka edasiarendamise ja turustamise praktilist tööd. Röbäcksdaleni uurimisjaam Umeås Västerbotteni läänis mängis marja turustamisel samuti tähtsat rolli. 1970. aastatest 2000. aastate keskpaigani tehti seal täiendavaid uuringuid, keskendudes väärismurakale, eelkõige selle korjamise ja puhastamise meetoditele, aga ka haigustele ja haigusvastastele vahenditele. Tänapäeval leidub üksikuid taimi eraaedades ja mujal sarnastes kohtades Lõuna-Rootsis ja ka teistes riikides, kuid marja kasvatamine turustamiseks on seni piirdunud Norrbotteni ja Västerbotteni läänidega. Kolm ettevõtet, kus praegu kasvatatakse neid marju kommertseesmärgil, asuvad Umeå (AC), Bodeni (BD) ja Jokkmokki (BD) omavalitsusüksustes.

Erioskused, mis on aastatega geograafilises piirkonnas kogunenud seoses nende marjade kasvatamise, korjamise ja turustamiseks ettevalmistamisega, hõlmavad tõhusat umbrohu eemaldamist (mis on konkurentsitundliku väärismuraka puhul tähtis), haiguste tõrjet ja optimaalset korjamisaega. Viimane on ülioluline, sest marja aroom areneb täielikult välja vaid siis, kui selle osaviljad on kasvanud ja täiesti küpsed ning väga mahlased. Geograafiline piirkond võimaldab kasvamishooaja kestel jõuda sellesse etappi. Korjamisaja optimeerimine tähendab ka väärismuraka korjamist mitmes järgus justnimelt selleks, et marjade aroomi intensiivsus oleks maksimaalne.

Geograafilise piirkonna looduslikud tingimused võimaldavad väärismurakal areneda. Kahjurite surve on neis tingimustes madal, mis lubab taime viljeleda ja annab marjadele nende erilise magususe. Okaspuude, eriti kuuskede lai levik geograafilises piirkonnas tähendab ka, et suurtel maa-aladel on pH madal, mis on vajalik väärismuraka edukaks kasvamiseks.

Geograafilises piirkonnas on optimaalsed looduslikud tingimused ja väärismuraka viljelemise oskused, samuti marjade tarbimist ümbritsev eriline kultuur. Toode „Allåkerbär från Norrland“ on paljude selle geograafilise piirkonna inimeste jaoks asendamatu tunnusjoon eriliste sündmuste puhul, seda süüakse kas värskelt või sagedamini keedisena, mida serveeritakse vahvlite, vanillijäätise või väikese koguse vahukoorega. Samasugust põllumajanduskultuuri Rootsi muudes osades ei ole.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.livsmedelsverket.se/globalassets/foretag-regler-kontroll/livsmedelsinformation-markning-halsopastaenden/skyddade-beteckningar/sub-ansokan-allakerbar-fran-norrland_230314.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.