26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/4

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste kohta

(2023/C 185/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE, ET

käesoleva resolutsiooni eesmärk on tagada, et asjaomased sidusrühmad tunnustaksid ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemusi kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning võtaksid nendega seoses järelmeetmeid, ning tagada ELi noortedialoogi protsessi ja selle tulemuste rakendamise kvaliteet ja järjepidevus. Lisaks soovitakse käesoleva dokumendiga aidata suurendada ELi noortedialoogi läbipaistvust ning anda tagasisidet üheksanda tsükli ja varasemate tsüklite jooksul tehtud töö kohta;

käesolev resolutsioon tugineb resolutsioonile Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kohta (1) ja selles esitatud Euroopa noortevaldkonna eesmärkidele, samuti resolutsiooni I lisale, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks, ning ELi noortedialoogi eelmiste tsüklite tulemustele. ELi noortestrateegias kutsutakse üles noorte suuremale osalemisele otsustajatega peetavas dialoogis ning erineva taustaga ja eri sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate noorte kaasamisele;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsuses (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta rõhutatakse vajadust anda noortele võimalused tulevikuks, mis on rohelisem, digitaalsem ja kaasavam;

ELi noortedialoog on ELi noorte osalusmehhanism. See on foorum järjepidevaks ühiseks noortevaldkonnas otsustajate, noorte, neid esindavate organisatsioonide ja teadlaste vaheliseks aruteluks ning konsulteerimiseks ELi tasandi koostöö prioriteetide, rakendamise ja järelmeetmete üle. ELi noortedialoog teeb võimalikuks püsiva partnerluse nende protsesside juhtimisel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemused põhinevad selle vältel toimunud kolmel ELi noortekonverentsil, riiklike ja Euroopa kvalitatiivsete konsultatsioonide tagasisidel ja dialoogietapi üritustel ning rakendamisetapi tulemustel liikmesriikides ja Euroopa tasandil. Need tulemused aitavad aitavad peavoolustada noortevaldkonna eesmärgi nr 10 „Kestlik roheline Euroopa“ ja noortevaldkonna eesmärgi nr 3 „Kaasav ühiskond“ mitmetasandilist ja valdkondadevahelist rakendamist teema „Üheskoos kestliku ja kaasava Euroopa suunas“ raames;

COVID-19 pandeemia on rängalt mõjutanud (2) noorte osalemist ja suurendanud noorterühmade vahelist ebavõrdsust. Lisaks avaldavad noortele ja kogukondadele Euroopas olulist mõju Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu ja sellest tulenev energiakriis, suurenenud ränne ja ülemaailmne inflatsioon. Asjaolu, et vähemate võimalustega noortel on väiksem juurdepääs inimõigustele ja eelkõige sotsiaalõigustele kui rohkemate võimalustega noortel, muutus nende kriiside ajal senisest veelgi ilmsemaks;

kaheksanda tsükli tulemusena kutsuti Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema järgmist:

—	tugevdama pikaajalist institutsioonilist mälu ja ELi noortedialoogi tsüklite vahelise töö järjepidevust;

—	korraldama korrapäraseid noorte juhitud ja piisavalt toetatud arvamuste vahetusi ja tegevuse koordineerimist eesistujariikide kolmikute, komisjoni ja Euroopa Noortefoorumi vahel ning avalikustama Euroopa juhtrühma dokumendid Euroopa Noorteportaalis;

—	andma ELi noortedialoogi protsessi kõigis etappides osalevatele noortele ja noorteorganisatsioonidele pidevat tagasisidet, et tagada sisukas dialoog ja noorte osalemine kõigil tasanditel;

—	seadma ELi noortedialoogi prioriteediks ja muutma selle nähtavaks riiklikel ja ELi tasandi üritustel ning edendama noorte osalemist kõigil tasanditel toimuvates otsustusprotsessides;

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli töövahend võimaldas riiklikel töörühmadel koguda andmeid tsükli jaoks koostatud kavade ja heade tavade näidete kohta. Need tehti kindlaks viies põhivaldkonnas:

a)	teave ja haridus,

b)	meetmed ja võimestamine,

c)	juhtimine,

d)	liikuvus ja solidaarsus,

e)	juurdepääs taristule. Selle protsessi käigus koguti noorte arvamusi ning aidati kaasa töömeetodite ja parimate tavade väljatöötamisele, hõlbustades ELi noortedialoogi üheksanda tsükli rakendamist;

TUNNISTADES, ET

ELi noortedialoog põhineb sellel, et eestvedaja rollis on ühised riiklikud töörühmad, mille tegevust koordineerivad võimaluse korral riiklikud noortenõukogud. See võimaldab hulgal erinevatel noortel dialoogis osaleda ning kaasab protsessi mitmesuguseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi;

10.

rahvusvaheliste valitsusväliste noorteorganisatsioonide panus on oluline, et tuua poliitikadialoogi erinevaid vaatenurki kogu Euroopast ning tagada kvaliteetsete seisukohtade saamine ELi noortedialoogi protsessi riikidevahelise mõõtme kohta;

LEIAVAD, ET

11.

riiklikud töörühmad ja rahvusvahelised valitsusvälised noorteorganisatsioonid kasutasid mitmesuguseid meetodeid, nagu dialoogid ja ümarlauaüritused (nii veebis kui ka mujal), sotsiaalmeediaküsitlused ja vähemate võimalustega noortele suunatud tegevus;

12.

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli elluviimise oluline aspekt oli see, et tsükli ja kõigi selle tegevuste kavandamise, planeerimise, rakendamise, seire, hindamise ja järelmeetmete keskmes olid noored ja noorteorganisatsioonid, näiteks tagati eesistujariigi noortenõukogudele õigus osaleda Euroopa juhtrühma juhtimises;

VÕTAVAD TEADMISEKS JÄRGMISED EL-I NOORTEKONVERENTSI SOOVITUSED (3):

13.

soovitus esimese alateema kohta, mis käsitleb teavet ja haridust: „Soovime, et liikmesriigid tagaksid võrdse juurdepääsu kestlikkust ja kliimamuutusi käsitlevale kasutajasõbralikule teabele läbi kaasava ja võimestava mitteformaalse ja formaalhariduse, edendades põlvkondadevahelist dialoogi ja õppimist“;

14.

soovitus teise alateema kohta, mis käsitleb meetmeid ja võimestamist: „Me kutsume liikmesriike üles tagama selliste sõltumatute nõuandekogude (nt noortenõukogud) olemasolu kohalikul tasandil, mis koosnevad noortest ja mille liikmed valitakse välja noorte poolt, kusjuures valdkonnaüleselt tuleks keskenduda vähemate võimalustega noortele, järgides kestlikku lähenemisviisi“;

15.

soovitus kolmanda alateema kohta, mis käsitleb juhtimist: „Soovitame välja töötada õigusaktid, millega tagatakse vastutus ja läbipaistvus keskkonna- ja kestliku arengu poliitika kujundamise protsessides ning toetatakse osalemis- ja hindamismehhanisme, mis seda võimaldavad (nt noorteorganisatsioonid, noortele avalduva mõju hindamised (youth tests) kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil“;

16.

soovitus neljanda alateema kohta, mis käsitleb liikuvust ja solidaarsust: „Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles koostama formaalhariduse sektorile ja tööturule suunatud tegevuskavasid, et tagada vabatahtlikus tegevuses osalemise ja õpirände kaudu omandatud kogemuste ja võtmepädevuste ametlik tunnustamine“;

17.

soovitus viienda alateema kohta, mis käsitleb taristut: „Soovitame Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda universaalset, mitut transpordiliiki hõlmavat taskukohast ja kättesaadavat noorte kliimapiletit ühistranspordi kasutamiseks piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning Euroopa Komisjonil toetada liikmesriike kestlike ühistranspordilahenduste edendamisel“;

TUNNISTAVAD, ET

18.

ELi noortekonverentsil osalejad rõhutasid vajadust muuta ELi noortedialoogi kõik aspektid kaasavamaks ja mitmekesisemaks ning parandada sellest eri noorterühmade teavitamist, sealhulgas pikaajalise kommunikatsioonistrateegia kaudu, nt ühise logo, tulemuste laiaulatusliku tutvustamise ning kättesaadava ja noortesõbraliku teabe abil, mis jõuab kaugemale konverentsi delegaatidest ja ELi noortedialoogi peamistest osalistest;

19.

lisaks rõhutasid ELi noortekonverentsil osalejad, et tõhus valdkondadevaheline koostöö nii riiklikul kui ka ELi tasandil on oluline selleks, et rakendada ELi noortedialoogi tulemusi väljaspool noortepoliitikat ning saavutada nende mõju avaldumine ka väljaspool noortesektorit. Lisaks märgiti, et liikmesriikidel ja riiklikel töörühmadel on oluline roll süstemaatilise seire ja tagasiside pakkumisel, et suurendada protsessi sisemist läbipaistvust;

PEAVAD TERVITATAVAKS

20.

otsust Euroopa noorteaasta (2022) kohta, (4) milles juhitakse tähelepanu noortele ja nende olulisele rollile ühiskonnas ning COVID-19 pandeemia ajal kõige rohkem kannatanud noore põlvkonna võimestamisele ja enesekindluse taastamisele;

21.

Euroopa Noorteportaali arengut ja selle taas kinnitust leidnud funktsiooni ELi noortedialoogi ja sellega seotud dokumentide ühtse kontaktpunktina, mis aitab tagada institutsioonilise mälu tsüklite vahelisel ajal;

22.

nõukogu järeldusi „Noorte kui muutuste elluviijate tõhusam kaasamine keskkonna kaitseks“, eelkõige asjaolu, et rõhku on pandud noorte toetamisele nende keskkonnaga seotud tegevuses ja nende agentsusele ühiskonna kui terviku jätkuvas arengus;

23.

nõukogu järeldusi põlvkondadevahelise mõõtme edendamise kohta noortevaldkonnas dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, milles rõhutatakse eelkõige rahumeelse ja sidusa ühiskonna ülesehitamisel eri põlvkondade kogemuste ja pädevuste koondamisest saadava kasu rõhutamist;

24.

ELi noortedialoogi kaheksanda tsükli rõhuasetust noortevaldkonna eesmärgile nr 9 „Koht ja osalusvõimalused kõigile“ ning osalusprotsessi, mille tulemusel kiideti heaks nõukogu järeldused mitmetasandilise valitsemise tugevdamise kohta noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel ning nõukogu järeldused noorte sisukat osalemist hõlbustavate ja noortele mõeldud kodanikuühiskonna tegutsemisruumide säilitamise ja loomise kohta;

25.

noorte ja riiklike töörühmade aktiivset osalemist ELi noortedialoogi üheksandas tsüklis ning noorteorganisatsioonide kaasamist mitmesugustesse üritustesse, mille kaudu antakse tagasisidet kogu tsükli ja Euroopa noorteaasta rakendamise jooksul. Samuti noorte osalemist haridus- ja noorteministrite mitteametlikul kohtumisel Strasbourgis, noorte Euroopa projektis osalemise teemalisel seminaril Strasbourgis ning konverentsil „Claim the future“ („Haarake tuleviku ohjad“) Brüsselis, et teha kokkuvõte Euroopa noorteaasta saavutustest ja arutleda selle tulemuste üle;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA JA OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES

26.

kaaluma ELi noortedialoogi üheksanda tsükli 1.–5. alateemaga seotud asjakohaseid poliitikameetmeid rakendades ja hinnates eespool punktides 13–17 nimetatud soovitusi, kui see on asjakohane;

27.

võtma ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemusi koostoimes kõigi noori mõjutavate poliitikameetmetega arvesse praeguse noortepoliitika rakendamisel ja hindamisel ning tulevase noortepoliitika kujundamisel. Uurima täiendavaid viise, kuidas rakendada Euroopa noortevaldkonna eesmärke nr 10 ja nr 3 ning nende alleesmärke;

28.

soodustama, tunnustama ja vajaduse korral rahaliselt toetama noorte algatatud ja juhitud meetmeid ja programme kestliku arengu valdkonnas, eelkõige meetmeid ja programme, millega võideldakse kliimamuutuste vastu ja suurendatakse kaasatust, et noored saaksid olla muutuste elluviijad ühiskonnas tervikuna;

29.

tugevdama ja parandama ELi noortedialoogi protsessi, võttes arvesse ja võimaluse korral kohaldades ELi noortedialoogi üheksanda tsükli parimaid tavasid ja selle rakendamise põhimõtteid, eelkõige seades noored ja noorteorganisatsioonid protsessi keskmesse ning tagades, et ELi noortedialoog on noorte juhitav protsess, mille raames toimub noorte ja otsustajate vahel konstruktiivsele lahendusele suunatud dialoog;

30.

suurendama vajaduse korral riiklike noortenõukogude mõjuvõimu riiklikke töörühmi eest vedavate sidusrühmadena, et võimaldada neil ELi noortedialoogi riiklikul tasandil koordineerida ja rakendada;

31.

kutsuma asjaomaseid osalisi üles tagama riiklikele noortenõukogudele stabiilse haldus- ja rahalise toetuse ning vajalikud vahendid Euroopa juhtrühma juhtimises osalemiseks, kui see on asjakohane, et võimaldada neil võtta juhtroll ELi noortedialoogis oma liikmesriigi eesistumise ajal, eelkõige programmi „Erasmus+“ noori käsitleva peatüki kaudu kooskõlas selle õigusliku aluse ja ELi finantsmäärusega;

32.

julgustama noori, noorteorganisatsioone ja muid noortevaldkonna sidusrühmi kasutama rohkem ära ELi programmi „Erasmus+“ noori käsitleva peatüki kaudu pakutavaid rahastamisvõimalusi, et tugevdada noorte osalust ja noortedialooge kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning kaasata neid tihedamalt ELi noortedialoogi protsessi, kui see on asjakohane;

33.

tunnistama, et rahvusvaheliste valitsusväliste noorteorganisatsioonide osalemine ELi noortedialoogi protsessis ja sellesse panustamine on oluline tegevus selle tagamiseks, et dialoogil on tugev Euroopa mõõde, ning vajaduse korral tagama vajalikud eeltingimused nende aktiivseks osalemiseks ELi noortedialoogi protsessis ja sellesse kaasamiseks;

34.

jätkama tööd, mida tehti kõigil tasanditel Euroopa noorteaasta jooksul, et seada ELi noortedialoogi prioriteediks ja suurendada selle nähtavust kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi üritustel ning edendada kaasavat noorte osalust otsustusprotsessides kõigil tasanditel kooskõlas noorte kaasamise parimate tavadega;

35.

tagama, et Euroopa tasandil on olemas pikaajaline kommunikatsioonistrateegia, et laiendada ELi noortedialoogiga seotud teavitamist noortesõbralikul viisil, ning vajaduse korral pakkuma riiklikele töörühmadele täiendavat tuge, et nad saaksid tõhustada ELi noortedialoogiga seoses oma kommunikatsiooni. Kommunikatsioonistrateegia loomisel tuleks eelistatult eestvedajatena kaasata noorteorganisatsioonid ning muu hulgas tuleks kõigi ELi noortedialoogi meetmete märgistamiseks Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kasutada ELi noortedialoogi ühist logo;

36.

võtma asjakohaseid meetmeid lõimimaks noorte sisulise kaasamise kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse kooskõlas Euroopa noorteaasta raames ellu viidud tegevustega, et edendada noorte perspektiivi kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades. Noortepoliitika valdkond peaks sillutama teed muude poliitikakujundamise valdkondade juurde, et tagada laste ja noorte hääle võimendamine ja kaasamine muudes sektorites;

37.

arendama edasi ELi noortedialoogi tulemustega seotud seiret ja tagasisidet, et suurendada läbipaistvust ja tagada noorte sisuline osalemine otsustusprotsesside kõigis osades ja etappides;

38.

pakkuma tuge ning sihipäraseid vahendeid ja meetodeid, et jõuda noorteni, kes tavaliselt ELi noortedialoogis ei osale, sealhulgas vähemate võimalustega noorteni, ning neile ettevalmistust pakkuda. Kõnealust tuge, vahendeid ja meetodeid võiks juhtumipõhiselt kohandada vastavalt konkreetsetele rühmapõhistele vajadustele. Eesmärk oleks pakkuda lihtsaid kommunikatsioonivahendeid, et selgitada ELi noortedialoogi ja Euroopa institutsioonide rolli noortesõbralikul viisil ning pakkuda asjakohast tuge kogu protsessi vältel;

39.

vajaduse korral töötama kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil välja meetodid ja rakendusvahendid selleks, et võtta ELi noortedialoogi ja ELi noortekonverentside ning Euroopa noorteaasta sõnumitest ja nõudmistest lähtuvaid meetmeid;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA

40.

arendama Euroopa noorteaasta ja ELi noortedialoogi üheksanda tsükli headele tavadele tuginedes noortesõbralikul viisil edasi ELi Noorteportaali ja muid asjakohaseid kommunikatsioonivahendeid, et suurendada ELi noortedialoogi kasutajasõbralikkust ja nähtavust;

41.

kaasama ELi noortekoordinaatori veelgi enam noorte osaluse kõigisse asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse lõimimisse kooskõlas Euroopa noorteaasta tulemustega ning suurendama ELi noortedialoogi kui noorte osaluse lõimimise vahendi nähtavust;

NING MÄRGIVAD LISAKS, ET

42.

järgmise eesistujariikide kolmiku (Hispaania, Belgia ja Ungari) üldine temaatiline prioriteet on „ME VAJAME NOORI“;

43.

ELi noortedialoogi soovitakse selle kümnenda tsükli jooksul edasi arendada ja tugevdada, võttes arvesse varasemate tsüklite tulemusi, soovitusi, saavutusi ja hindamist.

(1) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks – Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 189, 5.6.2019, lk 1).

(2) Eurofound (2021), „Impact of COVID-19 on young people in the EU“ (COVID-19 mõju ELi noortele), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(3) Need on soovitused, mis sõnastati ELi noortedialoogi üheksanda tsükli lõpus 2023. aasta märtsis toimunud ELi noortekonverentsil. Vt ka lisa II lisa 1.–5. soovituse täiendavaid kokkuvõtteid.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021, lk 1).

LISA I

VIITED

—	Bárta O., Moxon D. (2023). ELi noortedialoogi üheksanda tsükli rakendusetapi aruanne. DOI: 10.5281/zenodo.7696299.

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel (ELT C 241, 21.6.2021, lk 3).

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa noorte demokraatiateadlikkuse ja demokraatliku kaasatuse edendamise kohta (ELT C 415, 1.12.2020, lk 16).

—	Nõukogu järeldused „Noorte kui muutuste elluviijate tõhusam kaasamine keskkonna kaitseks“ (ELT C 159, 12.4.2022, lk 9).

—	Nõukogu järeldused põlvkondadevahelise mõõtme edendamise kohta noortevaldkonnas dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks (ELT C 495, 29.12.2022, lk 56).

—	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorte sisukat osalemist hõlbustavate ja noortele mõeldud kodanikuühiskonna tegutsemisruumide säilitamist ja loomist (ELT C 501 I, 13.12.2021, lk 19).

—	Nõukogu resolutsioon struktureeritud dialoogi kohta ja pärast 2018. aastat noortevaldkonna Euroopa koostööpoliitika kontekstis noortega peetava dialoogi tulevaste arengute kohta (ELT C 189, 15.6.2017, lk 1).

—	Eurofound (2021), „Impact of COVID-19 on young people in the EU“ (COVID-19 mõju ELi noortele), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi kaheksanda tsükli tulemuste kohta (ELT C 504, 14.12.2021, lk 1).

—	Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1).

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemuste kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 212I, 26.6.2020, lk 1).

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, millega kehtestatakse suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks. Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 189, 5.6.2019, lk 1).

LISA II

EL-I NOORTEDIALOOGI ÜHEKSANDA TSÜKLI 1.–5. ALATEEMA SOOVITUSTE TÄIENDAVAD KOKKUVÕTTED

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli rakendusetapp tugines viiele alateemale, mille valisid välja 2022. aasta jaanuaris Prantsusmaal Strasbourgis toimunud ELi noortekonverentsil osalejad. Rakendusetapi analüüsid toimusid 2023. aasta veebruaris ja märtsis ning nende kaudu saadi teavet ja konkreetsem ülevaade rakendusaruannete kahest peamisest valdkonnast, nimelt rakendustegevuse ulatusest ja ELi noortedialoogi üheksanda tsükli rakendustegevuse tulemusena tuvastatud mõjust. Rakendusetapi aruanne (1) oli aluseks aruteludele, mis toimusid 2023. aasta märtsis Rootsis Växjös aset leidnud ELi noortekonverentsil.

Käesolev lisa sisaldab tsükli 1.–5. alateema kohta antud soovituste täiendavaid kokkuvõtteid, mille koostasid konverentsil osalejad.

1. Teave ja haridus

„Meie soovituse eesmärk on tagada usaldusväärne ja kaasav teave kestlikkuse ja kliimamuutuste kohta. Selline kasutajasõbralik teave, mis on kättesaadav eri vanuses või eri eluetappides inimestele, aitab meil saavutada keskkonnahoidlikuma Euroopa. Me peame integreerima neid teemasid käsitleva teabe igat liiki hariduslikku sisusse, mida kasutatakse nii mitteformaalses kui ka formaalhariduses. Oluline on õppida koos ja üksteiselt, võttes arvesse mitmesuguseid vaatenurki, mida pakuvad näiteks eri kultuurid ja erinev sotsiaal-majanduslik taust. Seepärast tuleks arvesse võtta kliimaõiglust. Ei ole õiglane koormata noori sellise poliitika tagajärgedega, mida nad ise ei kujundanud. Meil on vaja, et kõik põlvkonnad osaleksid aktiivselt kliimamuutusi ja vajalikke lahendusi käsitlevas teavitustöös.

Noored vajavad sisukalt tegutsemiseks oskusi, teadmisi ja platvorme. Oluline on kasutada mitteformaalse hariduse potentsiaali ja võtta arvesse praktilist kasu. Ootame, et rakendamine põhineks interdistsiplinaarsel lähenemisel ning selle puhul kasutataks ära noorteorganisatsioonide ja noorte teabeteenuste potentsiaali ja juba olemasolevaid teadmisi. Haridustöötajatele on vaja tagada vahendid, et nad saaksid asjakohast koolitust ja oleksid suutlikud oma ülesandeid täitma. Kuna tegemist on areneva protsessiga, peab see hõlmama pidevat hindamist, seiret ja täiustamist.“

2. Meetmed ja võimestamine

„Ikka ja jälle ei võeta noori arvesse ja jäetakse nad kõrvale nende tulevikku suurel määral mõjutavatest otsustusprotsessidest. Selle probleemi lahendamiseks kutsume tungivalt üles täiustama kohalikke alt üles suunatud osalemismehhanisme, võimestades noori ja eriti neid noori, kellel on vähem võimalusi.

Kuigi need [nõuandekogud] on praegu olemas mõnes riigis, näiteks Soomes, Eestis ja Rootsis, oleme seisukohal, et on vaja üleeuroopalist raamistikku, mille abil luua tõhusamad mudelid kohalike noorte ja otsustajate vahelise tegeliku kaasotsustamise protsesside jaoks. Selle lähenemisviisi puhul tuleb rakendada kestlikku ja valdkonnaülest rakurssi, et tagada nii protsesside järjepidevus kui ka erineva tausta ja elukogemusega noorte kaasamine. Valdkonnaülese lähenemisviisi järgimine viitab asjaolule, et isik võib samal ajal kogeda mitut liiki diskrimineerimist ja tõrjumist.

Kõnealused nõuandekogud moodustatakse demokraatlike protsesside kaudu, mille eestvedajaks on noored ja mille kaudu noored valivad ise oma esindajad. Konkreetne protsess ja selle logistika võivad lähtuda kohalikust kontekstist. Nõuandekogude liikmed esindavad kohalikke noori kohalike poliitikakujundamise protsesside eel, järel ja nende jooksul.

On äärmiselt oluline, et liikmesriigid seaksid prioriteediks noorte otsustusprotsessidesse kaasamise ja nende esindatuse sellistes protsessides. Luues kohalikul tasandil sõltumatuid nõuandekogusid ja võimestades noori, eelkõige vähemate võimalustega noori, saame luua parema tuleviku kõigi jaoks.“

3. Juhtimine

„ELi noortedialoogi üheksanda tsükli konsultatsioonid näitasid noorte suurt usaldamatust seoses majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat puudutavate poliitikakujundusmehhanismidega. Hoolimata püüdlustest ja jõupingutustest kaasata noori kõnealustesse poliitikakujundusprotsessidesse, ei usu noored, et nende osalemine tooks kaasa poliitilisi muutusi.

Käesoleva soovituse eesmärk on tagada, et noored on kaasatud kogu poliitikakujundamisprotsessi ulatuses, et neid võetakse kuulda ning et nende meetmete puhul, mida poliitikakujundajad on pärast osalustegevust võtnud, toimub seire, võetakse järelmeetmeid ja antakse noortele tagasisidet ning esitatakse avalikke aruandeid, milles tutvustatakse saavutatud muutusi või põhjendatakse, miks muutusi ei ole kindlate tähtaegade jooksul toimunud. See aitab suurendada läbipaistvust ja vastutust kõigil poliitikakujundamise tasanditel.

Käesolev soovitus aitab kaasa noorteorganisatsioonide, sealhulgas kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa noortenõukogude rolli suurendamisele, ELi noortedialoogi süvendamisele ja mõjuhindamisvahendite (näiteks noortele avalduva mõju hindamised) kasutuselevõtmisele. See võimaldab kujundada sihipärasemat poliitikat, mis on mõjus, aitab vähendada ebavõrdsust ning toetada praeguseid ja tulevasi põlvkondi.“

4. Liikuvus ja solidaarsus

„Euroopa oskusteaasta 2023 raames rõhutati tungivat vajadust edendada tööjõu ümberõppel ja täiendõppel põhinevat mõtteviisi, mis aitab kaasa kestlikule majanduskasvule ning toob kaasa hästi varustatud formaalharidussektori ja konkurentsivõimelise tööturu. Seepärast kutsume Euroopa noori tungivalt üles osalema vabatahtlikus tegevuses ja õppimisega seotud liikuvuses kui aktiivses õppetegevuses oskuste edasiarendamiseks. Samal ajal esineb noorte seas, kuid samuti poliitikakujundajate hulgas, formaalharidusasutustes ja tööturul järjest enam vääritimõistmist, mille tõttu ei osata hinnata selliste kogemuste väärtust ega asjaolu, et need võivad aidata Euroopa noortel arendada uusi pädevusi.

Enamiku noorte jaoks ei ole liikuvus teabe puudumise, keelebarjääri, ebapiisavate rahaliste vahendite ja muude isiklike kohustuste tõttu kättesaadav. Seega on selleks, et kõik Euroopa noored neist võimalustest teada saaksid, vaja usaldusväärsest allikast pärit noortesõbralikku ja kättesaadavat teavet ning üldist teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis aitaks kujundada kaasavamat ühiskonda vastavalt noortevaldkonna eesmärgile nr 3.

Euroopa Komisjon peaks algatama liikmesriikidega konsulteerimise protsessi, et töötada kahe aasta jooksul välja riiklikud tegevuskavad, milles keskendutakse vabatahtliku tegevuse ja õppimisega seotud liikuvuse kättesaadavamaks muutmisele noorte, eelkõige piiratud võimalustega noorte jaoks. Lisaks peaksid liikmesriigid looma raamistiku, et oma tegevuskavade raames tunnustada pädevusi ja oskusi, mis on omandatud lühi- ja pikaajalise vabatahtliku tegevuse ning õppimisega seotud liikuvuse käigus, tunnustades nende kogemuste väärtust töö ja õppimise seisukohast.“

5. Juurdepääs taristule

„Hoolimata olemasolevatest transpordisoodustustest, on transport piirkondlike erinevuste tõttu endiselt paljude noorte igapäevaelus takistuseks, seda eriti maapiirkondades, kus taristu on vana ja/või ebapiisav. Transport mõjutab noorte õppimist, tööd ja igapäevaelu. Meie ühistranspordisüsteemide edendamisel on keskse tähtsusega kättesaadavus, taskukohasus ja üldine ligipääsetavus. Kui noored saavad kasutada ühistranspordi, vähendab see maalt linna ümberasumist. See aitab säilitada elu maapiirkondades, parandades liiklust ja motiveerides noori jääma maale ning edendades samal ajal kestlike eluasemete ehitamist nii maa- kui ka linnapiirkondades.

Noorte kliimapileti algatuse eesmärk on rakendada lihtsat süsteemi, millega pakutakse noortele piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ligipääsetavat, taskukohast ja kättesaadavat ühistransporti. Usume, et sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse saavutamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Samuti on meie eesmärk anda noortele võimalus otsustada sagedamini kestlike transpordivõimaluste kasuks ning võimaldada liikmesriikidel ehitada pikas perspektiivis üles kestlikum taristu ning suurendada liikuvust ja solidaarsust liikmesriikide vahel.

ELi noorte kliimapilet on katsealgatus, mille käigus tegeletakse ühtse digiplatvormi loomisega kolme eri tasandi jaoks (piirkondlik, riiklik ja rahvusvaheline tasand). Kaks esimest tasandit oleksid vabatahtlikud ning Euroopa Komisjon toetaks neid ainult selleks soovi avaldanud liikmesriikide puhul. Rahvusvahelise tasandi puhul toimuks kogu ELi hõlmav ühtlustamine. Kõnealuse platvormi funktsioonid hõlmavad riiklike hindadega kohanemist ja see toimib foorumina, kus tutvustatakse parimaid tavasid. Mis puudutab kestlikku ühistransporti, siis soovime, et noored saaksid ennast teostada, mitte üksnes vaevalt toime tulla.“

(1) Bárta O., Moxon D. (2023). ELi noortedialoogi üheksanda tsükli rakendusetapi aruanne. DOI: 10.5281/zenodo.7696299.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/14

Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) läbivaatamise kohta

(2023/C 185/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE, ET:

nõukogu resolutsioonis noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: „Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027“ kutsutakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles rakendama oma vastavates pädevusvaldkondades kogu ELis ja liikmesriikides tõhusalt ELi noortestrateegiat, kasutades selleks konkreetseid vahendeid, sealhulgas ELi noorte töökavasid;

ELi noortestrateegia puhul järgitakse kolmeaastaseid tööperioode, mis hõlmavad kahte eesistujariikide kolmikut. Konkreetsete tööperioodide prioriteedid ja meetmed on esitatud ELi noorte töökavades. Need kavad peaksid lähtuma strateegia juhtpõhimõtetest ja prioriteetidest, käsitledes noortega seotud küsimusi ka teistes asjaomaste poliitikavaldkondade nõukogu koosseisudes ja ettevalmistavates organites;

ELi töökava on vahend, mis toimib kompassina ja näitab liikmesriikidele, komisjonile ja kõigile sidusrühmadele, kuidas liikuda ELi noortestrateegia eesmärkide saavutamise suunas;

kolmeaastases töökavas esitatud prioriteedid ja meetmed tuleb läbi vaadata 2023. aasta esimesel poolel, et nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriigid saaksid läbivaadatud versiooni 2023. aasta juuni lõpuks heaks kiita;

VÕTAVAD TEADMISEKS, ET:

nõukogu koostab need ELi töökavad, tuginedes esialgsele teabele, mis saadakse järgmistest riikidest koosnevatelt eesistujariikide kolmikutelt: Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik ja Rootsi ning Hispaania, Belgia ja Ungari;

komisjon saab toetada ja täiendada käesolevas töökavas sätestatud liikmesriikide meetmeid, eelkõige soodustades koostööd, toetades noorte ja noorsootöötajate liikuvust ning julgustades noori osalema demokraatlikus elus. Vajaduse korral saab kasutada ELi noortestrateegia rakendamise toetamiseks välja töötatud vahendeid, mis hõlmavad ELi noortedialoogi, ELi noortestrateegia platvormi, Euroopa Noorteportaali, ELi noortekoordinaatorit ja vastastikuse õppimise algatusi (eksperdirühmad, vastastikuse õppimisega seotud tegevused ja kogemusnõustamine). Seda toetab tulevaste riiklike meetmete kavade, Youth Wiki, noori puudutavate näitajate, küsitluste, uurimuste ja teadusuuringute korrapärane ajakohastamine. Toetust tugevdatakse veelgi partnerluste ja koostöö kaudu teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukoguga, ning noortevaldkonna programmide kaudu (eelkõige programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus);

käesoleva töökava eriline tipphetk on Euroopa noorteaasta 2022. Selle tulemusi ja pärandit säilitatakse, levitatakse ja tugevdatakse, kuna Euroopa noorteaasta hindamist kasutatakse kava täiustamiseks ja tugevdamiseks tulevikus. See innustab noori veelgi enam andma oma panust, et kujundada liidu arengut ja ühiskonda laiemalt, sealhulgas Euroopa tuleviku konverentsi ja algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames. See suurendab teadlikkust noorte võimalustest ning neile ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil pakutavast toetusest.

LISA

ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) (1) läbivaatamine

FR, CZ, SE

Üldine teema: „Üheskoos kestliku ja kaasava Euroopa suunas“

Euroopa noorte eesmärgid #3 KAASAV ÜHISKOND ja #10 KESTLIK ROHELINE EUROOPA

Kuupäev

Töömeetod/vahend

Soovituslik siht ja tulemused

Seonduvad noortevaldkonna eesmärgid

Seos Euroopa noorsootöö tegevuskavaga (2)

Ettepaneku esitaja

2022 (1. poolaasta)

Nõukogu järeldused „Noorte kui muutuste elluviijate tõhusam kaasamine keskkonna kaitseks“ (5. aprill 2022)

Heakskiitmine nõukogu poolt

Julgustada noortevaldkonna poliitikakujundajaid ja sidusrühmi võtma noorte seisukohti arvesse ning võimaldama neil osaleda kestliku arenguga ja kliimamuutuste vastase võitlusega seotud avalikus poliitikas ja programmides

Kestlik roheline Euroopa

§10a

2022 (1. poolaasta)

Nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (5. aprill 2022)

Vastuvõtmine nõukogus

2008. aastal ELi eesistujariigi Prantsusmaa vastu võetud noorte vabatahtlike liikuvust Euroopa Liidus käsitleva nõukogu soovituse ajakohastamine, et lihtsustada noorte vabatahtlikku tegevust pandeemiajärgsetel aastatel

Koht ja osalusvõimalused kõigile

Noorte kaasamine ELis

Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid

FR, COM

2022 (1. poolaasta)

Euroopa noortekonverents (Strasbourg, 24.–26. jaanuar 2022)

ELi noortekonverents

Kaasav ühiskond

Kestlik roheline Euroopa

FR, COM

2022 (1. poolaasta)

Noorte- ja haridusministrite mitteametlik kohtumine: „Keskkonnahoidlikuma ja kestlikuma Euroopa jaoks“ (Strasbourg, 27. jaanuar 2022)

Parimate tavade vahetamine

Kõigi liikmesriikide noortedelegaatide osalemine noorte seisukohtade jagamiseks

Noorte kaasamine kestliku arengu küsimustesse

Kestlik roheline Euroopa

§10a

2022 (1. poolaasta)

Noortevaldkonna peadirektorite mitteametlik kohtumine (Bordeaux, 5.–6. mai 2022)

Teemad:

—	Euroopa noorteaasta

—	Noorsootöötajate liikuvus ja nende oskuste tunnustamine

—	Riikliku ja riikidevahelise vabatahtliku tegevuse vaheline koostoime ja vastastikune täiendavus

Noorte kaasamine ELis

2022 (1. poolaasta)

Seminar noorte Euroopa projektis osalemise teemal: „Euroopa elavdamine: noortele ja noortega“ (Strasbourg, 9.–10. juuni 2022)

Parimate tavade vahetamine noorte osaluse ekspertide vahel

Kaheksanda tsükli ja Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmed

Koht ja osalusvõimalused kõigile

Noorte kaasamine ELis

§10e

2022 (2. poolaasta)

Nõukogu järeldused põlvkondadevahelise mõõtme edendamise kohta noortevaldkonnas dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks (28. november 2022)

Heakskiitmine nõukogu poolt

Integreerida tänapäeva noorte ja tulevaste põlvkondade mureküsimused süstemaatilisemalt poliitika kujundamisse

Hõlbustada põlvkondadevahelise dialoogi soodustamise tähtsuse tunnustamist, et edendada põlvkondadevahelist solidaarsust ja õiglust tugeva, vastupidava, keskkonnahoidliku ja kaasava Euroopa huvides

Kaasav ühiskond

2022 (2. poolaasta)

ELi noortekonverents (Praha, 11.–13. juuli 2022)

ELi noortekonverents

Kaasav ühiskond

Kestlik roheline Euroopa

CZ, COM

2022 (2. poolaasta)

Noortevaldkonna peadirektorite mitteametlik kohtumine: mitteformaalse õppe ja formaalhariduse vahelised seosed noortevaldkonnas: noorsootöö meetmed vastuseks COVID-19 põhjustatud õppimislünkadele ja Ukraina pagulaste haridusvajadustele (Praha, 19.–20. september 2022)

Parimate tavade vahetamine

Kaasav ühiskond

2022 (2. poolaasta)

„Claim the future“ („Haarake tuleviku ohjad“) (Euroopa noorteaasta lõppkonverents, Brüssel, 6. detsember 2022)

Euroopa noorteaasta pärandit käsitlev arutelu

Vaimne tervis ja heaolu

Kvaliteetne õpe

CZ, COM, EP

2023 (1. poolaasta)

ELi noortekonverents (Växjö, 20.–22. märts 2023)

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli kokkuvõte ja järeldused

Arutelu ELi noortedialoogi kui protsessi üle

Kaasav ühiskond

Koht ja osalusvõimalused kõigile

Kestlik roheline Euroopa

SE, COM

2023 (1. poolaasta)

Noortevaldkonna peadirektorite mitteametlik kohtumine (Växjö, 22.–23. märts 2023)

Arutelu ELi noortedialoogi kui protsessi üle

Arutelu noortepoliitika juhtimise ja rakendamise ning ELi noortekonverentsi tulemuste üle

Parimate tavade vahetamine

Kaasav ühiskond

Koht ja osalusvõimalused kõigile

2023 (1. poolaasta)

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse kestliku Euroopa sotsiaalset mõõdet noorte jaoks (mai 2023)

Heakskiitmine nõukogu poolt

Poliitilised soovitused kestliku rohelise Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta, et edendada kõigi noorte seisukohtade ja ideede kaasamist kestliku arengu teemal

Kestlik roheline Euroopa

Kaasav ühiskond

§10a

§26

2023 (1. poolaasta)

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemusi käsitlev nõukogu resolutsioon (mai 2023)

Heakskiitmine nõukogu poolt

ELi noortedialoogi üheksanda tsükli kokkuvõte, analüüs ja hindamine. Tugevdada marginaliseeritud noorte teavitamist, arendada edasi ELi noortekonverentsi ja ELi noortedialoogi protsessi/juhtimist, et suurendada kaasamist ja tagasiside andmist

Kestlik roheline Euroopa

Kaasav ühiskond

Teave ja konstruktiivne dialoog

Koht ja osalusvõimalused kõigile

2023 (1. poolaasta)

ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) käsitleva nõukogu resolutsiooni läbivaatamine (mai 2023)

Heakskiitmine nõukogu poolt

ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) käsitleva nõukogu resolutsiooni läbivaatamine

Kaasav ühiskond

2023 (1. poolaasta)

Konverents noortepoliitika teistesse poliitikavaldkondadesse integreerimise kohta (Brüssel, 19. juuni 2023)

Eesistujariigi korraldatav konverents Euroopa noorteaasta pärandi teemal, eesmärk nr 4: noortepoliitika integreerimine

Teave ja konstruktiivne dialoog

Koht ja osalusvõimalused kõigile

Noorte kaasamine ELis

ES, BE, HU Üldine teema: „ME VAJAME NOORI“ Euroopa noorte eesmärk #3 KAASAV ÜHISKOND (3)
Kuupäev	Töömeetod/vahend	Soovituslik siht ja tulemused	Seonduvad noortevaldkonna eesmärgid	Seos Euroopa noorsootöö tegevuskavaga	Ettepaneku esitaja
2023 (2. poolaasta)	Nõukogu järeldused Euroopa noorte tegevuskava edendamiseks, tagades noorte õiguste täieliku kasutamise ja seades nad Euroopa tegevuse keskmesse	Heakskiitmine nõukogu poolt Aidata kaasa Euroopa noorte õiguste tegevuskava määratlemisele Tugevdada noorte õigusi Aidata kaasa noorte probleemide määratlemisele Aidata kaasa selliste poliitikameetmete väljatöötamisele, mille eesmärk on laiendada õigusi ja tagada täisväärtuslik vägivallavaba elu	Kaasav ühiskond		ES
2023 (2. poolaasta)	Noorte, kõrghariduse ja hariduse valdkonna ministrite mitteametlik kohtumine	Parimate tavade vahetamine Töötada välja Euroopa tegevuskava, milles noored on kesksel kohal	Kaasav ühiskond		ES
2023 (2. poolaasta)	(võim.) Nõukogu resolutsioon programmi „Erasmus+“ noori käsitleva peatüki ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmi läbivaatamise eesmärgi kohta, millega soovitakse edendada ELi noortestrateegia rakendamist	Heakskiitmine nõukogu poolt Noortevaldkonna programmide, eesmärkide ja meetmete analüüsimine ja hindamine. Võimalus solidaarsuseks. Arutelu mitmeaastase raamistiku üle	Kaasav ühiskond		ES (COM)
2023 (2. poolaasta)	ELi noortekonverents (Alicante, 2.–4. oktoober 2023)	Teema valitakse konverentsidel/seminaridel kindlaks määratud teemade hulgast	Kaasav ühiskond		ES, COM
2023 (2. poolaasta)	Noortevaldkonna peadirektorite mitteametlik kohtumine (Alicante, 4.–5. oktoober 2023)				ES
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Peadirektorite kohtumine noorte teemal ja kõrgetasemeline arvamuste vahetus riiklike büroode juhtidega	ELi noortestrateegia (2019–2027) vahehindamine; arutelu programmi „Erasmus+“ 2021–2027 noori käsitleva peatüki ja Euroopa solidaarsuskorpuse (2021–2027) üle	Kõik noortevaldkonna eesmärgid	§13 a) Võimestamine/kvaliteet, innovatsioon, tunnustamine §36	COM ja BE
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Nõukogu järeldused „Põhimõte, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta“ (esialgne pealkiri)	Heakskiitmine nõukogu poolt Nõukogu järeldused „Põhimõte, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta: kõikide noorte sotsiaalse kaasamise ettevalmistamine“ (4)	Kaasav ühiskond	§3, §4, §5, §6, §10 d), §13 b), §16, §19, §20, §21, §22, §33, §34	BE
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Konverents noorte jaoks kaasava ühiskonna teemal	ELi noortekonverents	Kaasav ühiskond	§3, §4, §5, §6, §10 d), §13 b), §16, §19, §20, §21, §22, §33, §34	BE
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Konverents noorsootöö teemal (5) (keskendutakse kohalikule tasandile ja demokraatiale: siit saavad tavaliselt alguse noorte kogemused noorsootöö valdkonnas ja suurem osa noorsootööst tehakse tavaliselt kohalikul tasandil)	Poliitilised soovitused Parimate tavade kokkuvõte Kooskõlastamine Euroopa noorsootöö tegevuskavaga / Bonni protsessiga Koostöös projektiga „Europe goes local“ ja programmiga „Democracy Reloading“ Deklaratsioonis „Signposts for the Future“ („Tuleviku teetähised“) on noorsootöö pakkumine kohalikul tasandil („local youth work offer“) esimene peatüki „Youth work provision“ („Noorsootöö“) all välja toodud kolmest punktist. Kolmanda Euroopa noorsootööalase kokkutuleku lõppdeklaratsiooni punktis 7 on öeldud, et igasugune noorsootöö pakkumine peaks hõlmama selget strateegiat, et suurendada osalevate noorte sotsiaalset kaasatust ja mitmekesisust (6).	Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid Kaasav ühiskond	§3, §8, §10 a), §10 c), §10 e), §13 b), §13 c) §14, §16, §17, §18, §19, §20, §21, §22, §23, §24, §25, §27, §34, §38, §39	BE
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Nõukogu resolutsioon noorsootööpoliitika kohta uues Euroopas	Heakskiitmine nõukogu poolt (võim.) Poliitikasoovitused, milles käsitletakse noorsootöö rolli laste- ja noortesõbralikes linnades ning avaliku ruumi rolli (nt kohalik noorsootöö ja noortesõbralikud linnad) Parimate tavade vahetamine noortesõbralike linnade märgise ja Euroopa noortepealinnade esindajatega, kes räägivad oma tööst, käsitledes noorte jaoks mõeldud avalikku ruumi, lapse õigust mängida ning selle seost (formaalse, mitteformaalse ja informaalse) õppega Euroopa õpiruumi loomiseks	Kõik noortevaldkonna eesmärgid	§3, §8, §10 a), §10 c), §10 e), §13 b), §13 c) §14, §16, §17, §18, §19, §20, §21, §22, §23, §24, §25, §27, §34, §38, §39	BE
2024 (1. poolaasta)	(võim.) Seminar lapsi, noori ja laste õigusi käsitleva Euroopa ja rahvusvahelise tegevuskava hindamise ja ajakohastamise teemal	Hindamine ja soovitused Nõukogu järelduste ajakohastamine Käsitleda lapse õigust mängida ning selle seost formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppega	Teave ja konstruktiivne dialoog		BE (ja võim. COM)
2024 (1. poolaasta)	Euroopa noortepealinn	Eesistujariik Belgia tõstab esile Genti rolli Euroopa 2024. aasta noortepealinnana		§10 c), §39	BE
2024 (2. poolaasta)	(võim.) ELi noortedialoogi kümnenda tsükli tulemusi käsitlev nõukogu resolutsioon	Heakskiitmine nõukogu poolt	Koht ja osalusvõimalused kõigile	§1, §2, §6, §21, §22	HU
2024 (2. poolaasta)	(võim.) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse selliste tingimuste loomist, mis võimaldaksid maapiirkondade noortel oma potentsiaali rakendada	Heakskiitmine nõukogu poolt	Maapiirkondade noorte kaasamine	§1, §2, §5, §13 d), §21, §26	HU
2024 (2. poolaasta)	Konverents eesistujariikide kolmiku prioriteetide teemal / avatud koordinatsiooni meetod	ELi noortekonverents ja peadirektorite kohtumine ELi noortedialoogi tsükli lõpptulemus ES, BE ja HU eesistujariikide kolmiku eesistumisperioodide ajal	Kaasav ühiskond Koht ja osalusvõimalused kõigile Maapiirkondade noorte kaasamine	§1, §2, §6, §13 b) §19, §21	HU
2024 (2. poolaasta)	(võim.) Noorteministrite mitteametlik kohtumine	Parimate tavade vahetamine	Kaasav ühiskond Maapiirkondade noorte kaasamine		HU
2024 (2. poolaasta)	(Konverents) Üritus (struktureeritud) ELi noortedialoogi esimese kümne tsükli kokkuvõtmiseks, läbivaatamiseks ja hindamiseks	Ülevaade (struktureeritud) ELi noortedialoogi kümnest tsüklist	Koht ja osalusvõimalused kõigile Teave ja konstruktiivne dialoog	§1, §2, §6, §26	HU, ES, BE (võim. COM)
2024 (2. poolaasta)	(Seminar) Vahendid, millega luua tingimused, mis võimaldaksid maapiirkondade noortel oma potentsiaali rakendada	Parimate tavade vahetamine sektoritevahelisel ja institutsioonidevahelisel tasandil Soovituste koostamine	Maapiirkondade noorte kaasamine Koht ja osalusvõimalused kõigile Noorteorganisatsioonid ja Euroopa noorteprogrammid Kvaliteetne õpe	§1, §5, § 11, §13 a), §24, §33, §37	HU (ja võim. COM)

(1) Koostanud eesistujariik Sloveenia, tuginedes Euroopa Komisjoni dokumendile „Possible actions for a future EU Work Plan for Youth for 2019-2021“ („Võimalikud meetmed ELi tulevase noorte töökava (2019–2021“) jaoks) (ST-9264/18-ADD-1) ning eesistujariikide kolmikute FR-CZ-SE ja ES-BE-HU poolt 2023. aastal ajakohastatud teabele.

(2) Vt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta (2020/C 415/01).

(3) Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456/01, 2018).

(4) Võimalik edusamm sektoriüleses koostöös sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, tervishoiu- jt sektoritega. Toetavaid / taustdokumente on taotletud Euroopa noorteadlaste ühenduselt (PEYR).

(5) Euroopa konverentsil analüüsitakse ka teemat, mis käsitleb lapse õigust mängida, ning seost formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppega.

(6) Tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noorte valdkonna partnerlusega ning Euroopa noorsootöö tegevuskava praktikakogukonnaga. Toetust on taotletud ka PEYRilt.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/21

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, milles käsitletakse kestliku Euroopa sotsiaalset mõõdet noorte jaoks

(2023/C 185/06)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE:

Euroopa Liidu noortestrateegia lisas esitatud Euroopa noorte eesmärke nr 3 ja 10, mille pealkirjad on „Kaasav ühiskond“ ja „Jätkusuutlik roheline Euroopa“ ning mis on seatud selleks, et „võimaldada ja tagada kõikide noorte kaasatus ühiskonda“ ning „saavutada ühiskond, milles kõik noored on keskkonnaalaselt aktiivsed, haritud ja võimelised oma igapäevaelus muutusi tegema“ (1);

noorte rolli muutuste ja innovatsiooni jõuliste elluviijate (2) ja oluliste partneritena kestliku arengu tegevuskava 2030 ning muude mitmepoolsete kokkulepete ja õiguslike vahendite, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe (3) ja Euroopa rohelise kokkuleppe (4) rakendamisel. Lisaks kinnitatakse kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 (5) põhimõtet, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta. ÜRO lapse õiguste konventsioonis (6) öeldakse, et kõigil lastel on õigus väljendada oma seisukohti kõigi neid mõjutavate küsimuste kohta. Noortel on õigus sisukale osalemisele neid ja ühiskonda tervikuna mõjutava poliitika väljatöötamises, rakendamises, järelevalves, hindamises ja järelmeetmete võtmises (7);

põlvkondadevahelise dialoogi ja vastutuse kui tõhusa poliitikategemise nurgakivide tunnustamist, (8) noorte kui keskkonnaliikumises osalejate üliolulise rolli tunnistamist ning noorte sisulise osaluse edendamisel tehtud edusammude rõhutamise tähtsust (9);

Euroopa noorteaastat (2022), (10) millega anti impulss noorte mõjuvõimu suurendamiseks ja noorte, sealhulgas piiratud võimalustega noorte toetamiseks asjakohaste teadmiste ja pädevuste omandamisel, et neist saaksid aktiivsed ja kaasatud kodanikud ning muutuste elluviijad. 6. detsembril 2022 toimunud Euroopa noorteaasta lõppkonverentsil „Claim the future“ (Haarake tuleviku ohjad) kordasid poliitikakujundajad ja noorte sidusrühmad oma ühist pühendumust integreerida noorteperspektiiv poliitika kujundamisse ja suurendada noorte osalust poliitika kujundamise protsessides. Samuti kutsuti üles pöörama suuremat tähelepanu ennetavale tervishoiule, võitlema vaimse tervise probleemide ja üksinduse vastu ning suurendama osalemist organiseeritud sporditegevuses,

OLLES TEADLIK, ET:

ühiskonna haavatavate rühmade mõjuvõimu suurendamisel on otsustava tähtsusega kestliku arengu sotsiaalse mõõtme käsitlemine (11). Kestliku arengu küsimused on läbipõimunud. Sotsiaal-majanduslik tõrjutus ja demokraatlik tõrjutus käivad käsikäes, mõjutades seda, mil määral saavad noored osaleda kestliku arengu meetmetes. Demokraatlike protsesside kaudu õiglase, kestliku ja kaasava arengu saavutamiseks tuleb arvesse võtta kõiki vaatenurki ja arvamusi, sõna- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning kasutada kaasavaid protsesse kõigil tasanditel;

„noortena“ määratletav rühm koosneb paljudest eri võimete, vajaduste, soovide, ressursside ja huvidega isikutest, kes seisavad silmitsi erisuguste probleemide ja võimalustega ning kellel on erinev hariduslik, kultuuriline, geograafiline, majanduslik ja sotsiaalne taust. Need erinevused mõjutavad seda, milline on nende huvi, võimalus ja suutlikkus kestliku arengu ja keskkonnaga seotud meetmetes osaleda;

kestliku taristu juurdepääsetavust ja kättesaadavust noorte jaoks mõjutavad ka sellised tegurid nagu erinevused rahvastikutiheduses ja demograafilises struktuuris ehk linna- ja maapiirkondade ning äärepoolsete, vähem arenenud piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade vahelised erinevused;

COVID-19 pandeemia, Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressioonisõja põhjustatud energiakriis ja kliimakriis on toonud esile ebavõrdsuse meie ühiskondades, kuna kriisid on mõjutanud noorte rühmi erinevalt ja mõningaid rühmi ebaproportsionaalselt palju. Nende kriiside ajal on veelgi ilmsemaks muutunud see, et piiratud võimalustega noortel puudub teistega võrdne juurdepääs inimõigustele, nagu juurdepääs haridusele ja tervishoiule. Sellistel eeltingimustel nagu vaimne ja füüsiline tervis, elamistingimused ja eluasemega seotud tingimused, juurdepääs formaalsele, mitteformaalsele ja informaalsele õppele, töövõimalused ja vabaajategevused on noorte vastupanuvõime ja kestliku elu elamise suutlikuse jaoks otsustav tähtsus;

demokraatia ja inimõigused on kestliku arenguga seoses jagamatud, samal ajal kui kliimamuutused avaldavad haavatavas olukorras olevatele tõrjutud rühmadele ebaproportsionaalset mõju. Kliimamuutustega on kõige raskem kohaneda kõige piiratumate ressurssidega inimestel (12) ning saaste- ja keskkonnaprobleemidega puutuvad teistest suurema tõenäosusega kokku vaesuse ohus olevad inimesed (13). Lisaks võivad need noored, kes on oma kultuuritraditsioonide kohase töö, elu või tegutsemise tõttu eri moel loodusvaradest sõltuvad, olla kliimamuutustest negatiivselt mõjutatud sellisel viisil, mis seab ohtu nende võime omaenda elu kujundada (14),

LEIAVAD, ET:

10.

kõigil noortel peaksid olema head elutingimused, tööhõiveväljavaated, võime kujundada oma elu ning mõjutada poliitika kujundamist ja ühiskonna arengut. Noored on üks meie ühiskonna tugevusi, samuti on nad üksikisiku õiguste omajad ja muutuste elluviijad (15);

11.

noorte teadmised, vaatenurgad ja kogemused aitavad aitavad teha sihipärasemaid poliitilisi otsuseid ning on väärtuslikud vahendid demokraatlikus protsessis. Noortepoliitikas tuleks rakendada kahesuunalist lähenemisviisi, mille puhul algatusi töötatakse välja ja sõnastatakse otseses koostöös noortega, nende jaoks ja nende poolt nende aktiivsel ja sisulisel osalusel ning nii, et noortepoliitika integreeritakse kõikidesse poliitikavaldkondadesse;

12.

ELi noortepoliitika, sealhulgas ELi noortedialoog, peaks aitama luua kõigile praegustele ja tulevastele põlvkondadele sobiva ühiskonna, kus arutatakse selliseid sotsiaalküsimustega seotud suurimaid mureküsimusi nagu vaesus, tahtevastane üksindus ehk üksildus, (16) vaimne tervis, kestlik areng ja kliimamuutused, ning lahendatakse neid, ilma et halvendataks üldist olukorda;

13.

kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamine on vajalik, et edendada ülemaailmsetest omavahel läbipõimunud mureküsimustest aru saamist ning toetada noori selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamisel, mida on vaja selleks, et elada kestlikumat elu ja panustada nii omaette kui ka teistega koos kestlikuma ühiskonna loomisse. Selle eesmärgi saavutamisel võivad kasulikuks vahendiks olla ELi noorteprogrammid, nagu „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus, samuti muud ELi ja liikmesriikide vabatahtliku tegevuse või kodanikuteenistuse kavad ja tegevused, kui need on olemas, ning kodanikuosaluse algatused;

14.

kõigil noortel peaks olema juurdepääs kontrollitud tõenduspõhisele teabele ja andmetele, mis on esitatud noortesõbralikult, kättesaadavalt ning mitmes keeles, tagamaks, et kõik noored saavad selle teabe kätte, käituvad kestlikult ning tegutsevad muutuste elluviijate ja teadlike kodanikena,

RÕHUTAVAD, ET:

15.

kuna sellised mureküsimused nagu COVID-19 pandeemia, kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine on oma olemuselt üleilmset laadi, tuleb noorte sisulise ja tõhusa osalemise tagamiseks teha võimalikult laialdast koostööd kõigil tasanditel;

16.

on tarvis kaasata noori jätkuvalt kestliku arengu poliitikameetmete võtmisel kõikidel tasanditel, et kasutada ära noorte potentsiaali ja loovust, tunnistades seda, et noortesse investeerimine annab kestlikule tulevikule jõulise taganttõuke. Väga oluline on, et kestliku arenguga seotud eetiliste ja sotsiaalsete küsimuste üle peaksid ühiskonnas dialoogi nii noored omavahel kui ka eri põlvkonnad, näiteks põlvkondadevahelise dialoogi kaudu, et anda juurde lootust ning tekitada mõistmist eri vaatekohtadest ja tegelikkustest ning austust nende vastu;

17.

paljud noored Euroopas on kestlikkuse ja keskkonna küsimustega seotud muredest teadlikud ning valmis nendega tegelema. Samal ajal on noori, kes ühiskondlike küsimustega ei tegele. Tegutsemisvalmiduse ja kaasamise tase on noorte inimeste lõikes erinev, sõltudes erinevatest teguritest, nagu juurdepääs infole, hariduslik taust, sotsiaal-majanduslik staatus või geograafiline asukoht. Eri noorterühmad vajavad ühiskonna arengus osalemiseks erisugust julgustust ja toetust. Seepärast on selliste küsimuste nagu kestliku arengu, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, sotsiaalse õigluse ja kliimamuutuste käsitlemiseks tarvis rakendada terviklikku lähenemisviisi ning töötada välja kaasavad ja osaluspõhised meetmed;

18.

noorteorganisatsioonid, noorsootöö ning muud mitteformaalse ja informaalse õppe tegevused on olulised teabe ja toe andjad formaalsetest struktuuridest väljaspool seisvatele noortele ning sageli täiendavad nad avaliku sektori asutuste teenuseid kõikidel tasanditel,

VÕTAVAD TEADMISEKS:

19.

2023. aasta märtsis toimunud ELi noortekonverentsil osalejate sõnumi selle kohta, kui oluline on pakkuda noortele usaldusväärset, kättesaadavat ja kasutajasõbralikku teavet ning anda neile juurdepääs nii formaalsele kui ka mitteformaalsele kestlikkus- ja kliimamuutustealasele haridusele. Võtavad samuti teadmiseks nende sõnumi selle kohta, kui oluline on kasutada põlvkondadevahelisi ja interdistsiplinaarseid lähenemisviise noorte mõjuvõimu suurendamiseks, andes neile vajaliku teabe ja teadmised selle kohta, kuidas praktiseerida kestlikke ja kaasavaid tavasid, ning selleks vajalikud vahendid,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES ASJAKOHASTEL TASANDITEL:

20.

looma noorteorganisatsioonide ja noorte, sealhulgas alaesindatud noorterühmade jaoks kooskõlas olemasolevate parimate tavadega, nagu Euroopa Nõukogu heade tavade koodeks kodanike osalemiseks otsustusprotsessis, (17) juurdepääsetavad, kestlikud ja mitmetasandilist valitsemist võimaldavad juhtimisstruktuurid (18) ning võimalused, edendamaks sisukat kaasamist ja juurdepääsetavaid tagasiside andmise ja selliste protsesside hindamise mehhanisme;

21.

edendama noorsootöötajate haridusvõimalusi, et arendada mitteformaalsel viisil vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, et käsitleda oma tavades sotsiaalse kaasatuse ja kestliku arengu küsimusi;

22.

julgustama haridustöötajate, (19) sealhulgas noorsootöötajate koolitusvõimaluste ja erialase õppe võimaluste väljatöötamist, et nad saaksid kõiki noori kestliku arengu küsimustes paremini teavitada, harida ja võimestada, nii et noored suudaksid igapäevaelus teha teadlikke ja kestlikke valikuid ning et neid saaks kaasata otsuste tegemise protsessi;

23.

seadma esikohale noorte vaimse tervise ja heaolu, eelkõige tunnistades, et vaimse tervise probleemid on noorte jaoks üks olulisemaid terviseprobleeme; (20) selleks tuleks tugevdada teadmispõhist vaimse tervise edendamist, vaimse tervise alast teadlikkust ja ennetustegevust eri keskkondades sektoriüleste lähenemisviiside kaudu ning edendada ja arendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele, integreeritud, ohututele ja patsiendikesksetele tervishoiuteenustele, et parandada noorte tervist, heaolu ja elukvaliteeti, suurendades seeläbi ühiskonna kui terviku tugevust ja vastupanuvõimet;

24.

kaaluma õigustepõhise noorte perspektiivi (21) kohaldamist kestliku taristu poliitikas, eelkõige seoses taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi ja eluasemega, et pakkuda kestlikke ja keskkonnahoidlikke võimalusi kõigile noortele,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES TEGEMA NENDE VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES JA ASJAKOHASTEL TASANDITEL SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JÄRGIDES JÄRGMIST:

25.

võtma ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemusi arvesse sotsiaalse kaasatuse ja kestliku arenguga seotud tulevaste poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel;

26.

tagama kõigile noortele juurdepääsu nende õigustele kooskõlas rahvusvaheliste deklaratsioonide ja konventsioonidega, lisades noori mõjutavate meetmete kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse kõigil tasanditel õiguspõhise noorte perspektiivi. Oluline on anda poliitikakujundajatele vajalikud pädevused ja juurdepääs asjakohastele vahenditele, et nad saaksid luua kaasavad ja osaluspõhised otsustusprotsessid;

27.

toetama täiendavalt teadusuuringuid ja analüüse, kasutades olemasolevaid vahendeid, nagu Youth Wiki, (22) ning koguma disagregeeritud andmeid selle kohta, kuidas sotsiaalne tõrjutus ja kliimamuutused on seotud noorte vaimse tervise, heaolu ja elutingimustega, pidades meeles, et sotsiaalse tõrjutuse ja kliimamuutuste mõju mõõtmiseks võib olla vaja uusi näitajaid ja järelevalvemehhanisme;

28.

parandama juurdepääsu eri osalusmehhanismidele, nagu noortenõukogud, noorte kuulamised ja osaluskonverentsid, sealhulgas ELi noortedialoog, ning digitaalsetele osalemisvahenditele, tagades, et ühiskonna eri noorterühmade, sealhulgas esindamata ja alaesindatud noorterühmade mured seoses sellistes mehhanismides osalemise ja neis juhtrolli võtmisega oleksid seatud nende keskpunkti;

29.

kasutama ära programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse ja Euroopa Sotsiaalfondi+, sealhulgas vajaduse korral algatuse ALMA täielikku potentsiaali, et luua võimalusi kaasavamate ja kestlikumate projekide läbiviimiseks ning liikuvust, sealhulgas hübriidliikuvust, soodustavate meetmete võtmiseks kõigi noorte huvides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiratud võimalustega noorte osalemisele,

KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA TEGEMA JÄRGMIST:

30.

tagama Euroopa tasandil pikaajalised meetmed, et teha, sealhulgas Euroopa Noorteportaali ja muude asjakohaste teavitusvahendite kaudu, noortesõbralikku, kaasavat, mitmekeelset ja arusaadavat teavitustööd kestliku arengu ja kliimamuutustega seotud ELi poliitika ja programmide ning Euroopa institutsioonides toimivate osalusprotsesside teemal;

31.

hõlbustama kestlikkuse ja kaasamisega seotud vastastikuse õppe võimalusi;

32.

edendama ja toetama sektoriülest lähenemisviisi ja koostoimet muude algatustega, nagu kliimaalast haridust edendav koalitsioon, nõukogu soovitusega keskkonnasäästlikkust toetava õppe kohta (23) ning algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“.

(1) Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1) 3. lisa.

(2) Nõukogu järeldused „Terviklik lähenemisviis eesmärgiga kiirendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist – parema taastamise põhimõtte järgimine pärast COVID-19 kriisi“ (dok 9850/21).

(3) Pariisi kokkulepe (ÜRO 2015).

(4) Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(5) „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“), ÜRO Peaassamblee, A/RES/70/1.

(6) ÜRO lapse õiguste konventsioon. ÜRO Peaassamblee resolutsioon 44/25.

(7) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorte sisukat osalemist hõlbustavate kodanikuühiskonna tegutsemisruumide kaitsmist ja loomist (ELT C 501 I, 13.12.2021, lk 19).

(8) Nõukogu järeldused põlvkondadevahelise mõõtme edendamise kohta noortevaldkonnas dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks (ELT C 495, 29.12.2022, lk 56).

(9) Ülemaailmse noori käsitleva poliitikadokumendi „Stockholm + 50“ kolmas ametlik versioon (2022. aasta mai).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021, lk 1–9).

(11) Kestliku arengu sotsiaalse mõõtme määratlus on esitatud lisa II lisas.

(12) ÜRO ülemaailmne noortearuanne (2020).

(13) „Quality of life indicators - natural and living environment“ (Elukvaliteedi näitajad – loodus- ja elukeskkond), Eurostat 2022.

(14) Komisjoni teatis „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(15) Nõukogu järeldused „Noorte kui muutuste elluviijate tõhusam kaasamine keskkonna kaitseks“ (ELT C 159, 12.4.2022, lk 9).

(16) Üksilduse määratlus on esitatud lisa II lisas.

(17) Euroopa Nõukogu heade tavade koodeks kodanike osalemiseks otsustusprotsessis (CONF/PLE(2009)CODE1).

(18) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel (ELT C 241, 21.6.2021, lk 3).

(19) Haridustöötaja määratlus on esitatud lisa II lisas.

(20) „Children and mental health: preventive approaches to anxiety and depression“ (Lapsed ja vaimne tervis: lähenemisviisid ärevuse ja depressiooni ennetamiseks), Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, väljaannete talitus 2021.

(21) Õigustepõhise noorte perspektiivi määratlus on esitatud lisa II lisas.

(22) Youth Wiki on Euroopa Komisjoni hallatav veebiplatvorm, kus antakse teavet Euroopa riikide noortepoliitika kohta.

(23) ELT C 243, 27.6.2022, lk 1–9.

LISA I

VIITED

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad on võtnud käesolevate järelduste vastuvõtmisel teadmiseks järgmised dokumendid:

—	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final);

—	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final);

—	nõukogu järeldused „Terviklik lähenemisviis eesmärgiga kiirendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist – parema taastamise põhimõtte järgimine pärast COVID-19 kriisi“ (dok 9850/21);

—	nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorte sisukat osalemist hõlbustavate kodanikuühiskonna tegutsemisruumide kaitsmist ja loomist (ELT C 501 I, 13.12.2021, lk 19);

—	nõukogu järeldused põlvkondadevahelise mõõtme edendamise kohta noortevaldkonnas dialoogi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks (ELT C 495, 29.12.2022, lk 56);

—	nõukogu järeldused „Noorte kui muutuste elluviijate tõhusam kaasamine keskkonna kaitseks“ (ELT C 159, 12.4.2022, lk 9);

—	nõukogu järeldused, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel (ELT C 241, 21.6.2021, lk 3);

—	Euroopa Nõukogu heade tavade koodeks kodanike osalemiseks otsustusprotsessis (CONF/PLE(2009)CODE1);

—	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021) 101 final);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta ( ELT L 462, 28.12.2021, lk 1–9 );

—

„Children and mental health: preventive approaches to anxiety and depression“ (Lapsed ja vaimne tervis: lähenemisviisid ärevuse ja depressiooni ennetamiseks. Lastesse investeerimise Euroopa platvorm), Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, väljaannete talitus 2021;

—	Eurostati artikkel „Quality of life indicators - natural and living environment“ (Elukvaliteedi näitajad – loodus- ja elukeskkond), 2022. aasta september;

—	Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon: institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10);

—	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kestliku arengu haridusstrateegia rakendamise raamistik aastateks 2021–2030;

—	Baarck, J., Balahur-Dobrescu, A., Cassio, L.G., D’hombres, B., Pasztor, Z. ja Tintori, G.: „Loneliness in the EU. Insights from surveys and online media data“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg 2021;

—	OECD, Global Teaching InSights, Teaching for Climate Action – Summary of Insights, 2021;

—	Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027, ELT C 456, 18.12.2018;

—	ülemaailmse noori käsitleva poliitikadokumendi „Stockholm + 50“ kolmas ametlik versioon (2022. aasta mai);

—	„Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“), ÜRO Peaassamblee, A/RES/70/1;

—	ÜRO ülemaailmne noortearuanne (2020);

—	ÜRO Pariisi kokkulepe (ÜRO 2015);

—	ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon; ÜRO lepingud, 2515, 2006;

—	ÜRO keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, Århus 1998;

—	ÜRO lapse õiguste konventsioon (1989), leping nr 27531. ÜRO lepingud, 1577, artikkel 12;

—	ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, 1948;

—	maailma keskkonna- ja arengukomisjoni aruanne „Our common future“ (Meie ühine tulevik) [Brundtlandi aruanne], A/42/427. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1987.

LISA II

MÕISTED

Käesolevates nõukogu järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid.

„Haridustöötajad“: hõlmab õpetajaid (kellel on liikmesriikide õigusaktide ja tavade kohaselt õpetaja staatus või samaväärne staatus) ja koolitajaid (kes täidavad üht või mitut teoreetilise või praktilise koolitustegevusega seotud ülesannet kas haridus- või koolitusasutuses või töökohal). See mõiste hõlmab üld- ja kõrghariduse tasandi õpetajaid, esma- ja jätku-kutseõppe tasandi õpetajaid ja koolitajaid, samuti alushariduse ja lapsehoiu spetsialiste ning täiskasvanute koolitajaid ja noorsootöötajaid (1).

„Üksildus“: väga subjektiivne tunne, mis tekib, kui tajutakse lahknevust inimese soovitud ja tegeliku suhete võrgustiku vahel. See on väga negatiivne tunne. See ei ole mitte ainult sotsiaalsete kontaktide vähesus iseenesest, vaid ka selle tajumine, et need suhted ei tekita piisavalt rahulolu. Teisisõnu ei tähenda üksildus mitte üksiolemist, vaid üksiolemise tunnet. Selles osas erineb üksildus sotsiaalsest eraldatusest, millel on objektiivne tähendusvarjund ja mida iseloomustab suhete puudumine teiste inimestega ja/või väga väike arv sisulisi sidemeid (2).

„Noorte õigustel põhinev perspektiiv“: (3) noorte õigustel põhinev perspektiiv ühendab riiklikud noortepoliitika eesmärgid laste ja noorte õigustega, nii nagu need on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides. See peaks põhinema teadusuuringutel ja statistikal ning selle eesmärk peaks olema luua tingimused noorte kaasamiseks ühiskonna üldisesse arengusse nii nende endi kui ka poliitikakujundajate algatuste kaudu. Noorte õigustel põhinev perspektiiv võib toimida meetodina, mille abil poliitikakujundajad saavad omandada asjakohaseid pädevusi, et võtta otsuste tegemisel arvesse noorte vaatenurki.

„Kestliku arengu sotsiaalne mõõde“: kestlikku arengut määratletakse üldiselt kui arengut, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele ega sea seejuures ohtu tulevaste põlvkondade suutlikkust oma vajadusi rahuldada (4). Selle eelduseks on kõigi inimeste põhivajaduste rahuldamine ja kõigile inimestele parema elu poole püüdlemise võimaluse andmine. Kestlikul arengul on kolm mõõdet: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõõde. Kestliku arengu sotsiaalne mõõde põhineb sellistel põhiväärtustel nagu võrdsus ja demokraatia, sealhulgas kõigi inimõiguste, st poliitiliste, kodaniku-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tõhusal järgimisel kõigi inimeste poolt. 2021. aastal kinnitas nõukogu taas, kui oluline on tugevdada kestliku arengu sotsiaalset mõõdet, et edendada inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, kaasamist, inimarengut, sotsiaalset sidusust ja võrdõiguslikkust kõigis selle vormides, samuti sotsiaalset dialoogi, töötervishoidu ja -ohutust ning inimväärset tööd (5).

(1) Nagu on määratletud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustes noorsootöötajate hariduse ja koolituse kohta ( ELT C 412, 9.12.2019, lk 12 ) ning nõukogu soovituses keskkonnasäästlikkust toetava õppe kohta ( ELT C 243, 27.6.2022, lk 1 ).

(2) Baarck, J., Balahur-Dobrescu, A., Cassio, L.G., D’hombres, B., Pasztor, Z. ja Tintori, G.: „Loneliness in the EU. Insights from surveys and online media data“, Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitikaaruanne, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg 2021.

(3) Rootsi noorsoo ja kodanikuühiskonna amet.

(4) Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni raport [Brundtlandi aruanne], A/42/427. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1987.

(5) Nõukogu järeldused „Terviklik lähenemisviis eesmärgiga kiirendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist – parema taastamise põhimõtte järgimine pärast COVID-19 kriisi“ (dok 9850/21).

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/29

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, milles vaadatakse läbi ELi liikmesriikide esindamine Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamine enne WADA kohtumisi

(2023/C 185/07)

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE:

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 4. detsembri 2000. aasta järeldusi dopinguvastase võitluse kohta (1);

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. novembri 2010. aasta järeldusi Euroopa Liidu (EL) rolli kohta rahvusvahelises dopinguvastases võitluses (2);

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (3);

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. detsembri 2015. aasta järeldusi, milles vaadatakse läbi 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi, ning milles on sätestatud, et nimetatud resolutsiooni edasisel kohaldamisel saadud kogemused vaadatakse 31. detsembriks 2018 veel kord läbi (4);

nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (edaspidi „2019. aasta resolutsioon“) (5),

MÄRKIDES, ET:

alates 2019. aasta resolutsiooni vastuvõtmisest on WADA töömeetodid ja -tavad muutunud, eelkõige seoses selle haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega. Nende muutuste tõttu on nüüd õige aeg selleks, et nõukogu ajakohastaks 2019. aasta resolutsiooni, et anda selgemaid suuniseid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide poolt ühiselt määratud valitsuse tasandi ekspertide kriteeriumide ja volituste kestuse kohta. 2019. aasta resolutsioonis ei ole sõnaselgelt sätestatud nende valitsuse tasandi ekspertide volituste kestust, kes asendavad eksperdist esindajat, kes lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil oma liikmesriigis. Samuti ei võeta 2019. aasta resolutsioonis arvesse WADA põhikirjas sätestatud haldusnõukogu liikme sobivuskriteeriume;

on oluline, et nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad jätkaksid 2019. aasta resolutsiooni kohaldamisel saadud kogemuste korrapärast läbivaatamist,

TÕDEVAD, ET:

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid saama teostada oma pädevusi ja täita oma rolli Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) reeglite, standardite ja suuniste ettevalmistamisel, läbirääkimisel ja vastuvõtmisel;

WADA haldusnõukogus on ELi liikmesriikide esindajatele eraldatud kolm kohta;

vaja on kehtestada praktiline kord ELi liikmesriikide esindajate osalemiseks WADA haldusnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamiseks enne CAHAMA (6) ja WADA kohtumisi. See praktiline kord peaks kajastama lojaalse koostöö põhimõtet ja sellega tuleks püüda edendada ELi välistegevuse ühtsust, vältides seejuures CAHAMA raames tehtava töö dubleerimist;

kogu Euroopat hõlmavate seisukohtade kooskõlastamine enne WADA kohtumisi peaks toimuma CAHAMA raames ning tuleks tagada, et nimetatud organis vastu võetavad otsused on täielikult kooskõlas kõigi kohaldatavate ELi õigusaktidega;

eksisteerib tungiv vajadus, et ELi liikmesriigid oleksid WADA haldusnõukogus esindatud järjepideval ja pühendunud viisil ja et seda toetatakse poliitilise mandaadi ja asjakohaste eksperditeadmistega,

LEPIVAD SELLEST TULENEVALT KOKKU, ET:

WADA haldusnõukogus osalevad ELi liikmesriikide esindajad on ministrite tasandilt ning liikmekohad jaotatakse järgmiselt:

—	üks liikmekoht eraldatakse ministrite tasandil spordi eest vastutavale isikule ühest ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvast liikmesriigist;

—	üks liikmekoht eraldatakse ministrite tasandil spordi eest vastutavale isikule ühest tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvast liikmesriigist;

—	üks liikmekoht eraldatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide poolt ühiselt isikule, kes vastutab ministrite tasandil spordi eest (edaspidi „valitsuse tasandi ekspert“);

lisa I lisas kirjeldatud kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA haldusnõukogus, jõustub alates 30. juunist 2023, ilma et see piiraks selle kuupäevani heaks kiidetud volitusi;

ametis olevat eesistujariikide kolmikut WADA haldusnõukogus esindav isik annab WADA haldusnõukogu kohtumise tulemustest aru ELi hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungil. Kõnealune esindaja esitab selle kohtumise tulemuste kohta aruande spordi töörühmale;

spordi töörühmas kokku tulnud liikmesriikide delegaadid võivad – vältides CAHAMA töö dubleerimist – leppida kokku ühises seisukohas liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes, tingimusel et sellisel ühisel seisukohal on selge lisaväärtus. Ühise seisukoha peavad heaks kiitma alaliste esindajate komitees (COREPER) kokku tulnud liikmesriikide esindajad, kui liikmesriigid ei lepi kokku teisiti;

kõik ELi liikmesriikide kokkulepitud ühised seisukohad peavad olema kooskõlas kõigi kokkulepitud ELi seisukohtadega ning eesistujariik esitab need CAHAMA kohtumistel. ELi liikmesriigid peaksid püüdma lisada selle ühise seisukoha CAHAMA koostatavasse kogu Euroopat hõlmavasse mandaati;

WADA haldusnõukogus osalevad ELi liikmesriikide esindajad võtavad sõna ja hääletavad kooskõlas CAHAMA raames kokku lepitud kogu Euroopat hõlmava mandaadiga, tingimusel et selline seisukoht on kooskõlas ELi acquis’ga;

nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vaatavad 31. detsembriks 2025 läbi käesoleva resolutsiooni kohaldamisel saadud kogemused ning kaaluvad, kas resolutsiooniga kehtestatud korda on vaja kohandada;

käesoleva resolutsiooniga, millele on lisatud kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA haldusnõukogus, ja praktilise korraga, mis käsitleb ettevalmistusi WADA kohtumisteks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, ning mille nõukogu kiitis heaks 15. mail 2023, asendatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 2019/C 192/01, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi.

(1) EÜT C 356, 12.12.2000, lk 1.

(2) ELT C 324, 1.12.2010, lk 18.

(3) ELT C 372, 20.12.2011, lk 7.

(4) ELT C 417, 15.12.2015, lk 45.

(5) ELT C 192, 7.6.2019, lk 1–4.

(6) Maailma Dopinguvastase Agentuuri ajutine Euroopa komitee (CAHAMA) koosneb ekspertidest, kelle ülesanne on kooskõlastada Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikide seisukohti dopinguvastase poliitika kujundamise küsimustes.

LISA I

Kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA haldusnõukogus

ELi liikmesriigid lepivad kokku järgmises esindamise süsteemis.

ELi liikmesriikide esindajad WADA haldusnõukogus on erinevate ELi liikmesriikide kodanikud.

ESINDAJAD LIIKMESRIIKIDEST, KES MOODUSTAVAD AMETIS OLEVA JA TULEVASE EESISTUJARIIKIDE KOLMIKU:

—

Ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvad liikmesriigid valivad pärast omavahelist konsulteerimist enda hulgast ühe liikmesriigi esindama ELi liikmesriike WADA haldusnõukogus. Valitud liikmesriik nimetab oma sisemenetluse kohaselt asjaomase esindaja. Selleks esindajaks on isik, kes vastutab kõnealuses liikmesriigis ministrite tasandil spordi valdkonna eest ja kellel on õigus olla haldusnõukogu liige vastavalt WADA põhikirjale. Liikmesriik, kes on valitud nimetama esindaja, ning asjaomase esindaja nimi teatatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile (edaspidi „nõukogu peasekretariaat“).

—

Kui esindaja lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil, jääb kõnealune esindaja WADA haldusnõukogus ametisse kuni uue ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimiseni. Liikmesriik, või kui eesistujariikide kolmik lepib kokku teises eesistujariikide kolmiku liikmesriigis, siis kõnealune teine liikmesriik nimetab asendaja, kellel on õigus esindada ELi liikmesriiki WADA haldusnõukogus ja kes vastutab spordi valdkonna eest ministrite tasandil haldusnõukogu esialgse kolmeaastase ametiaja lõpuni.

—	Esindaja, kes lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil või kellel ei ole enam õigust esindada ELi liikmesriike WADA haldusnõukogus, ei ole enam haldusnõukogu liige ja tema tagasiastumine jõustub uue ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimisel automaatselt.

—	Eespool esitatud põhimõtteid kohaldatakse ka tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide suhtes.

—	Eespool nimetatud esindajate ametiaeg on kolm aastat.

—	Tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide nimetatud esindaja jääb ametisse ka pärast seda, kui kõnealusest eesistujariikide kolmikust on saanud ametis olev eesistujariikide kolmik, et tagada järjepidevus ja kolmeaastase ametiaja säilimine.

VALITSUSE TASANDI EKSPERT, KELLE MÄÄRAVAD NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIGID ÜHISELT:

—

Liikmesriigid esitavad ettepanekud eksperdist esindaja kohta hiljemalt üks kuu enne seda ELi nõukogu istungit, kus ametisse nimetamine toimub. Ettepanekud ei tohi hõlmata ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse ega tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide ministreid. Ettepanekud eksperdist esindaja kohta saadetakse nõukogu peasekretariaati.

—

Kui eksperdist esindaja kandidaate on rohkem kui üks, püüab eesistujariik saavutada liikmesriikide konsensuse, et korraldada spordi töörühmas indikatiivne hääletamine eksperdist esindaja nimetamiseks. Eesistujariik esitab ettepaneku hääletamise läbiviimise korra kohta ning ka selle suhtes lepitakse kokku liikmesriikide konsensuse alusel. Eksperdist esindaja ametikohale kandideerijal on õigus olla haldusnõukogu liige vastavalt WADA põhikirjale.

—

Eksperdist esindaja ametiaeg on kolm aastat, välja arvatud juhul, kui ta lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil oma liikmesriigis või kui tema ametiaja jooksul ei ole enam täidetud tema ametisse nimetamise ajal kehtinud tingimused ELi liikmesriikide esindamiseks WADA haldusnõukogus. Sellisel juhul algatatakse uus kolmeks aastaks ametisse nimetamise menetlus. Ametis olev eksperdist esindaja jätkab oma ülesannete täitmist uue ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimiseni. Ametiaeg on kooskõlas WADA põhikirjaga ja üks isik võib esindaja olla maksimaalselt kolm ametiaega.

—	Eksperdist esindaja, kes on asendatud või kellel ei ole enam õigust esindada ELi liikmesriike WADA haldusnõukogus, ei ole enam haldusnõukogu liige ja tema tagasiastumine jõustub uue ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimisel automaatselt.

ÜLEMINEKUREEGLID:

—	Eespool nimetatud 2019. aasta resolutsioonis sätestatud kehtivaid reegleid, mis käsitlevad ELi liikmesriikide esindamist WADA haldusnõukogus, kohaldatakse kuni 30. juunini 2023.

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE KOHALDATAV HEAKSKIITMISMENETLUS:

—	Nõukogus kokku tulnud liikmesriigid kiidavad heaks valitsuse tasandi eksperdi ning liikmesriigid, kelle ametis olev ja tulevane eesistujariikide kolmik on valinud nimetama esindaja WADA haldusnõukogusse.

—	Kõikide ELi liikmesriike esindavate WADA haldusnõukogu liikmete nimed teatatakse WADA-le nõukogu peasekretariaadi kaudu kooskõlas 23. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1725 (1) sätetega.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

LISA II

Praktiline kord, mis käsitleb ettevalmistusi WADA kohtumisteks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes

Ilma et see piiraks ELi otsuste tegemise menetlust käsitlevate nõukogu kodukorra ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) sätete kohaldamist, lepib nõukogu kokku järgmises praktilises korras, eesmärgiga tagada kogu Euroopat hõlmavate seisukohtade Euroopa Nõukogus kooskõlastamise (CAHAMA) ja WADA kohtumisteks valmistumise protsessi prognoositavus ja läbipaistvus.

WADA haldusnõukogu kohtumisteks vajalike dokumentide kättesaamisel kooskõlastavad haldusnõukogusse kuuluvad ELi liikmesriikide esindajad oma tegevust, et edastada nõukogu peasekretariaadile spordi töörühma koosoleku ettevalmistamiseks dokumendid, mis võivad olla asjakohased selleks, et vajaduse korral määrata kindlaks võimalik ELi seisukoht.

2.	Enne iga WADA kohtumist palutakse komisjonil koostada ja esitada nõukogule piisavalt aegsasti enne CAHAMA ja WADA kohtumist ettepanek ELi seisukohaks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, keskendudes ELi acquis’le.

3.	Selle ELi seisukoha eelnõu vaatab läbi spordi töörühm.

4.	Pärast seda, kui spordi töörühm on liidu pädevusse kuuluvates küsimustes koostatud ELi seisukoha eelnõus kokku leppinud, esitatakse asjaomane ELi seisukoha eelnõu COREPERile heakskiitmiseks. COREPER võib vajaduse korral või asjakohasel juhul edastada eelnõu vastuvõtmiseks nõukogule.

5.	Kiireloomulistel juhtudel, kui seisukohad tuleb vastu võtta lühikese aja jooksul, võib eesistujariik kasutada kokkuleppele jõudmiseks kirjalikku või vaikivat menetlust.

6.	Juhul kui CAHAMA-l tuleb võtta vastu akt, millel on õiguslik toime, palutakse komisjonil esitada sellise akti kohta nõukogu otsuse ettepanek vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9.

7.	CAHAMA kohtumistel palutakse ELi seisukoht esitada komisjonil, niivõrd kui CAHAMA volitused seda lubavad. Vastasel korral esitab ELi seisukoha eesistujariigi esindaja.

8.	Igal ajal ja vajaduse korral võib eesistujariik kokku kutsuda liikmesriikide ja komisjoni vahelisi kohapealseid ELi kooskõlastuskoosolekuid, mida juhatab eesistujariik.

Nõukogu poolt heaks kiidetud käesoleva praktilise korraga ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA haldusnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne haldusnõukogu kohtumisi, asendatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 2019/C 192/01, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/35

Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda

(2023/C 185/08)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE Euroopa haridusruumiga seotud poliitilist tausta, mida on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni lisas;

KINNITAB TAAS, et Euroopa haridusruum saab tegelikkuseks 2025. aastaks ainult siis, kui liikmesriigid võtavad kindla poliitilise kohustuse, ning RÕHUTAB vajadust jätkata jõupingutusi nii liikmesriikide kui ka komisjoni vastavate pädevuste piires ning vajaduse korral asjaomaste sidusrühmade kaasamisel riiklikul ja Euroopa tasandil, et astuda vajalikke samme Euroopa haridusruumi loomiseks;

VÕTAB TEADMISEKS komisjoni teatise Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta (1);

RÕHUTAB, et haridus ja koolitus igas kontekstis, kõigil tasanditel ja kõigis vormides on üliolulised, et tagada Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides sotsiaalne ühtekuuluvus, konkurentsivõime ja kestlik majanduskasv, valmistada neid ette rohe- ja digipöördeks ning neid selle kaudu toetada. Eriti praegusel ajal, kui kodanike jaoks on ülioluline isikliku eneseteostuse ja heaolu leidmine, kohanemine muutuva maailma väljakutsetega ning aktiivse ja vastutustundliku kodanikuaktiivsuse praktiseerimine, RÕHUTAB, kui tähtis on kvaliteetne, kaasav ja õiglane haridus, koolitus ja elukestev õpe kõigile – nii lastele kui ka täiskasvanutele;

RÕHUTAB, et Euroopa haridusruum peaks tuginema elukestva õppe lähenemisel, mis hõlmab kaasaval ja terviklikul viisil haridus- ja koolitussüsteeme ning sisaldab õpetamist, koolitust ja õppimist kõikides kontekstides, tasanditel ja vormides, nii formaalsel, mitteformaalsel kui ka informaalsel kujul, alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üldhariduse ja kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ja täiskasvanuhariduseni;

KORDAB, et valdkondadevahelist koostööd asjakohaste ELi haridus- ja koolitusalgatuste ning nendega seotud poliitikavaldkondade ja -sektorite algatuste vahel tuleks tõhustada, eelkõige tööhõive-, sotsiaalpoliitika-, teadus-, innovatsiooni-, keskkonna-, noorte- ning kultuuri- ja loomesektorite algatuste vahel, austades samal ajal täielikult aluslepingutes sätestatud vastavate poliitikavaldkondade õiguslikku alust. RÕHUTAB vajadust koordineerida ja ühtlustada kõiki ELi algatusi hariduse ja koolituse valdkonnas, eelkõige neid, mis käsitlevad oskusi ja pädevusi;

MÄRGIB, et Euroopa koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas on äärmiselt oluline sotsiaalse ühtekuuluvuse ja Euroopa Liidu hästitoimiva majandusmaastiku jaoks, et tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime ning rohe- ja digipöörde edu ning vähendada sotsiaalset, piirkondlikku ja majanduslikku ebavõrdsust. TUNNISTAB seetõttu, et Euroopa koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas strateegilises raamistikus, annab olulise panuse Euroopa poolaasta asjaomastesse osadesse;

RÕHUTAB, kui oluline on edendada koostoimet Euroopa haridusruumi, Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi vahel, vältides samal ajal ressursside, struktuuride ja vahendite dubleerimist ning kasutades kõigi nende missioonide puhul ära Euroopa ülikoolide liitude kogu potentsiaali, sealhulgas toetades nende kestlikkust ning jätkates nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme tugevdamist kooskõlas nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitusega, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (2);

TUNNISTAB, et Euroopa põhi- ja demokraatlikud väärtused on ohus ning Venemaa provotseerimata agressioon Ukraina vastu on muutnud geopoliitilist maastikku. NÕUSTUB, et ühised jõupingutused ja riikidevaheline koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas mitte ainult ei hõlbusta ja tugevda liidu ja liikmesriikide reageerimist agressiooni tagajärjel tekkinud vajadustele, vaid aitavad tugevdada ka meie peamisi haridusalaseid väärtusi ja põhimõtteid, nagu kaasatus, võrdsus, akadeemiline vabadus ja institutsiooniline autonoomia, samuti meie ühiseid väärtusi ja ühtsust liidus;

10.

RÕHUTAB, et õppimise ja õpetamisega seotud liikuvust pärssivate allesjäänud takistuste kindlakstegemine ja kõrvaldamine on väga oluline Euroopa haridusruumi täielikuks saavutamiseks ning vastupidava, turvalise, kestliku ja jõuka Euroopa loomiseks. Riikidevaheline koostöö suurendab Euroopa hariduse ja koolituse kaasavust, võrdsust, kvaliteeti, mitmekesisust, atraktiivsust ja üleilmset konkurentsivõimet. NÕUSTUB seetõttu, et tuleks teha jõupingutusi, et muuta hariduse ja koolituse automaatne vastastikune tunnustamine reaalsuseks. Samuti NÕUSTUB, et tuleks edendada õppijate ja õpetajate liikuvuse võimalusi ning Euroopa ja muude institutsioonide vahelise koostöö võimalusi;

11.

TUNNISTAB, et alates 2017. aastast on tehtud edusamme Euroopa haridusruumi loomisel ning et kogu ELis on rakendatud mitmesuguseid meetmeid, et saavutada hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistikus (2021–2030) sätestatud strateegilised prioriteedid. Euroopa haridusruumi kujundatakse järk-järgult mitmesuguste algatuste, koostöö ja koosloomise kaudu;

12.

NÕUSTUB, et esimese tsükli järelejäänud perioodiks kuni 2025. aastani on keskse tähtsusega keskendumine rakendamisele nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil strateegilise raamistiku kontekstis, kooskõlas iga tasandi vastavate pädevustega, ning tõhus järelevalve olemasolevates struktuurides, võttes nõuetekohaselt arvesse halduskoormust;

13.

RÕHUTAB, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus (2021–2030) sätestatud viis strateegilist prioriteeti on aluseks tööle ja jätkuvale üleeuroopalisele koostööle hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas Euroopa haridusruumi loomiseks. NÕUSTUB, et käimasolev vahehindamise protsess ja täielik aruanne Euroopa haridusruumi kohta, mille Euroopa Komisjon avaldab 2025. aastal, peaksid keskenduma neile viiele strateegilisele prioriteedile, sealhulgas allpool loetletud konkreetsete valdkondade põhjalikumale analüüsile;

14.

TUNNISTAB, et ELi tasandi eesmärkide järelmeetmed näitavad positiivseid suundumusi seoses mitme pikaajalise näitajaga, nagu suurem osalemine alushariduses ja lapsehoius, haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine ja kolmanda taseme hariduse omandanud noorte suurem osakaal. Siiski on ilmne, et endiselt on palju probleeme, eelkõige sotsiaal-majandusliku staatuse mõju haridussaavutustele ja õpilaste heaolule. NÕUSTUB seetõttu, et 2025. aastaks Euroopa haridusruumi loomiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmisele:

—	parandada kõigi võrdseid võimalusi, kaasatust ja edu hariduses ja koolituses ning võtmepädevuste, sealhulgas põhioskuste omandamist, et võimaldada kõigi Euroopa kodanike täielikku isiklikku, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

—	parandada õpetaja elukutsega seotud tingimusi ja tegeleda õpetajate nappusega; edendada õpetajate kutsealast arengut, liikuvusvõimalusi, töötingimusi ja heaolu kui peamisi tegureid elukutse atraktiivsuse suurendamisel;

—	kõrvaldada liikuvuse allesjäänud takistused, soodustades samal ajal kaasavat, jätkusuutlikku ja tasakaalustatud liikuvust ELis, sealhulgas automaatse vastastikuse tunnustamise saavutamise kaudu hariduses ja koolituses (3);

—	edendada elukestvat õpet, sealhulgas täiskasvanuõpet, täiend- ja ümberõpet, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöördeks vajalikele oskustele ja pädevustele;

15.

KAALUB strateegilise raamistiku ülevaatamist ja prioriteetsete valdkondade läbivaatamist ning muude vajalike kohanduste tegemist teise tsükli jaoks, mis kestab 2030. aastani;

16.

RÕHUTAB, et avatud koordinatsioonimeetodi edukas kasutamine, tuginedes vastastikusele õppimisele, parimate tavade jagamisele ning selliste ühiste võrdlusvahendite nagu DigComp ja GreenComp kasutamine ja vajaduse korral täiustamine, on Euroopa haridusruumi loomise võti;

17.

TUNNISTAB, et kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse investeerimise õppelaboril on potentsiaal olla liikmesriikidele kasulik vahend, mida saaks kasutada vabatahtlikkuse alusel strateegiliste prioriteetide saavutamiseks, pakkudes teadusuuringuid ja parimate tavade näiteid tõhusate investeeringute ja poliitikameetmete kohta, edendades samal ajal tõenditel põhinevat poliitikakujundamist;

18.

TUNNISTAB, et reformitud juhtimine ja tõhustatud koostöö ELi tasandil võivad aidata liikmesriikidel lahendada tekkivaid probleeme ja teha tihedamat koostööd Euroopa haridusruumi loomiseks. TUNNUSTAB ka edusamme, mida on tehtud hariduse ja koolituse kõrgetasemelise töörühma tugevdamisel, määratledes uuesti selle rolli ja luues koordineerimisnõukogu. VÕTAB TEADMISEKS, et uus juhtimisstruktuur on osutunud tõhusaks ja kasulikuks selliste kriiside ajal nagu COVID-19 ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu;

19.

NÕUSTUB siiski, et tulemuste paremaks levitamiseks ning teabe ja teadmiste jagamiseks strateegilise raamistiku töörühmade, peadirektorite koosseisude ning hariduse ja koolituse kõrgetasemelise töörühma vahel on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada sünergia tehnilise ja poliitilise tasandi vahel ning saada Euroopa koostööst maksimaalset kasu;

20.

RÕHUTAB vajadust tugevdatud ja eesmärgipärase dialoogi järele hariduskomitee ja tööhõivekomitee ning vajaduse korral teiste Euroopa poolaasta protsessi kaasatud poolte vahel;

21.

KUTSUB liikmesriike ja komisjoni ÜLES suurendama jõupingutusi Euroopa haridusruumi ühiseks loomiseks, tehes vajaduse korral koostööd teiste sidusrühmadega riiklikul ja Euroopa tasandil, sealhulgas haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning haridus- ja koolitusasutuste, teadlaste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. NÕUSTUB, et kõrgetasemeline töörühm peaks sellega seoses täiendavalt arutama tehtud edusamme, lahendamata probleeme ja tulevasi arenguid ning vaatama läbi Euroopa haridusruumi käsitleva lõpparuande 2025. aastal. Samuti KUTSUB kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu ÜLES koordineerima hariduse ja koolituse valdkonna poliitilise tegevuskava ettevalmistamist 18 kuuks, mille kinnitab hariduse ja koolituse kõrgetasemeline töörühm ning mis edastatakse nõukogule;

22.

KUTSUB komisjoni ÜLES kaaluma Euroopa õpetajate aastat käsitleva ettepaneku ettevalmistamist ja õigeaegset esitamist;

23.

SOOVITAB tungivalt, et komisjon tugineks oma töös nõukogu suunistele ning varasematele nõukogu järeldustele ja resolutsioonidele Euroopa haridusruumi kohta, hõlbustades 2023. aastal toimuvat vahehindamist ja koostades täieliku aruande Euroopa haridusruumi kohta 2025. aastaks, sealhulgas ettevalmistustöös, mis võib viia ELi tasandi eesmärkide võimaliku läbivaatamiseni nõukogu poolt teise tsükli jaoks kuni aastani 2030;

24.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES tegema tööd näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperdiarvamusele tuginevate ettepanekutega võimalike näitajate või ELi tasandi eesmärkide seadmiseks kaasamise ja võrdsete võimaluste, õpetajakutse ja kestlikkuse valdkonnas, ning esitama nõukogule aruande;

25.

OOTAB, et komisjon teeks tihedas koostöös nõukoguga täiendavaid jõupingutusi kooskõlas nõukogus kokku lepitud strateegiliste prioriteetidega, hõlmates haridust ja koolitust igas kontekstis, kõigil tasanditel ja kõigis vormides.

(1) COM(2022) 700 final.

(2) ELT C 160, 13.4.2022, lk 1.

(3) Kooskõlas nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitusega kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).

LISA

Poliitiline taust

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta (ELT C 195, 7.6.2018, lk 7).

Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).

Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme (ELT C 389, 18.11.2019, lk 1).

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb haridust ja koolitust Euroopa poolaastal: teabepõhise arutelu tagamine reformide ja investeeringute teemal (ELT C 64, 27.2.2020, lk 1).

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1).

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 497, 10.12.2021, lk 1).

Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (ELT C 160, 13.4.2022, lk 1).

Euroopa Komisjon

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta (COM(2022) 700 final).

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/39

NÕUKOGU JÄRELDUSED OHUS OLEVATE JA ÜMBER ASUMA SUNNITUD LOOVISIKUTE KOHTA

(2023/C 185/09)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TUNNUSTADES

ülemaailmsetes (1) ja piirkondlikes (2) inimõigusi käsitlevates õigusaktides sätestatud loominguliste ja kultuuriliste õiguste tähtsust inimväärikuse, kultuurilise mitmekesisuse, pluralismi, demokraatia ja kultuuri sisemise väärtuse säilitamisel;

rahvusvaheliste organisatsioonide töö olulisust kunstilise eneseväljenduse vabaduse valdkonnas, pidades silmas näiteks UNESCO-t, kelle 2005. aasta konventsioonis tunnustatakse vajadust võtta meetmeid kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitseks eelkõige olukorras, kus kultuuri väljendusvorme võib ähvardada kadumine või oluline kahjustamine, (3) ning Euroopa Nõukogu, (4) eelkõige seoses tema manifestiga kunsti ja kultuuri väljendusvabaduse kohta digiajastul;

Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2022. aasta ja 9. veebruari 2023. aasta järeldusi, milles korratakse, et ülemkogu mõistab resoluutselt hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu, kinnitatakse taas liidu täielikku toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, (5) ning korratakse kohustust tugevdada põgenike toetamist; (6)

Euroopa Parlamendi resolutsiooni kultuurialase solidaarsuse kohta Ukrainaga, milles väljendatakse siirast solidaarsust loovisikutega, (7) kuna kunstil ja kultuuril on Ukraina tervendamisel ja ülesehitamisel oluline roll, ning tundes erilist heameelt nende Ukraina kunstnike ja loovisikute tegevuse üle, kes on oma loominguga tegeledes Venemaa sissetungile vastu astunud; (8)

ELi kultuurivaldkonna töökava aastateks 2023–2026, (9) mis sisaldab mitmeid meetmeid (10) seoses ohus olevate (11) ja ümber asuma sunnitud loovisikutega;

VÕTTES ARVESSE, ET

loovisikutel on kogu maailmas oluline roll ühiskonna ja inimeste elus, arengus ja vastupanuvõimes ning nad peaksid saama oma tööd teha, säilitades samal ajal loovuse ja väljendusvabaduse;

loovisikuid tuleks seetõttu vastavalt kehtivatele normidele kaitsta selle eest, et neid ei ohustaks oma loometöö tõttu ähvardused ja vägivald;

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ühtlasi rünnak Ukraina kultuurilise identiteedi vastu ning et kultuuriline mõõde mängib Ukraina toetamise eri vormides olulist rolli;

RÕHUTADES

kõigi ja eelkõige naissoost loovisikute julgust ja otsustavust, kes teevad oma hääle kuuldavaks kultuuri kaudu, et edendada ühiskonnas õiglust ja rahumeelsust, vabadust ja demokraatiat ning seista vastu sõjale, tagakiusamisele ja sallimatusele;

10.

eksiilis elavate loovisikute nii ajaloolist kui tänast olulist rolli rahu, vastastikuse mõistmise, vabaduse, demokraatia ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisel ning seda, kui oluline on anda ohus olevatele ja ümber asuma sunnitud loovisikutele võimalus jätkata oma loometööd ja olla jätkuvalt tunnistajaks käimasolevatele sündmustele;

11.

seda, et loovisikud ei saa enam turvaliselt jätkata oma loometööd maailma sellistes riikides, kus demokraatlikud väärtused on alla surutud või keelatud; siia hulka kuuluvad Venemaa ja Valgevene loovisikud, kes on režiimi suhtes kriitilised ja keda seetõttu eriti ähvardatakse ja taga kiusatakse;

12.

seda, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on vallandanud Ukraina kodanike ulatusliku sundrände ja humanitaarkriisi ulatuses, mida Euroopas ei ole pärast teist maailmasõda esinenud, millel on tohutu mõju, sealhulgas loovisikutele ja nende sõnavabadusele, ning mis on taas rõhutanud vajadust selle järele, et Euroopa oleks asjakohaste institutsiooniliste ja õigusraamistike kaudu valmis pakkuma ohus olevatele ja ümber asuma sunnitud loovisikutele toetust nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis asjakohaste institutsiooniliste ja õigusraamistike kaudu;

PEAB TERVITATAVAKS

13.

meetmeid, mida EL ja selle liikmesriigid on võtnud, et pakkuda ohutut paika (12) loovisikutele, sealhulgas loomevaldkonna üliõpilastele ja sõltumatutele ajakirjanikele, (13) kes põgenevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest, ning algatusi, mida on sõjast mõjutatud Ukraina loovisikute toetamiseks tehtud programmi „Loov Euroopa“ (14) raames ning Ukraina loomevaldkonna üliõpilaste toetamiseks programmi „Erasmus+“ raames;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES ASJAKOHASTEL TASANDITEL NING ASJAKOHASTE INSTITUTSIOONILISTE JA ÕIGUSRAAMISTIKE KAUDU

14.

kaaluma täiendavate meetmete võtmist, et suurendada suutlikkust pakkuda maailma eri osadest pärit ohus olevatele ja ümber asuma sunnitud loovisikutele ohutuid paiku ja nn pagulaslinnu, (15) ning aitama kaasa selliste loovisikute võrgustike loomisele;

15.

kaaluma vajaduse korral loomeresidentuuride kohandamist hädaolukorra elukohaks, võttes arvesse ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast mõjutatud loovisikute vajadusi;

16.

kaaluma pikaajalise ja tervikliku lähenemisviisi kohaldamist ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute ja nende perekondade vastuvõtmisel, täiendades esmase vajaduse täitmist ehk ohutu paiga pakkumist võimalustega saada kohaliku kogukonna ja kultuurielu osaks ning jääda loometöös aktiivseks ja kuuldavaks, ning soodustama vastuvõtva riigi keele õppimist;

KUTSUB LIIKMESRIIKE, EUROOPA KOMISJONI NING LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGET ESINDAJAT (16) ÜLES OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES JA ASJAKOHASTEL TASANDITEL

17.

pidama dialoogi Ukraina partneritega selle üle, kuidas jätkata Ukraina kultuuri- ja loomesektorite toetamist ning julgustama Ukraina kultuuri edendamist ELis Ukraina loovisikute, sealhulgas ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute ja kultuuriorganisatsioonide osalemisel, austades samal ajal täielikult kultuurisektori autonoomiat ja mitmekesisust;

18.

võtma kõikide asjakohaste kanalite kaudu meetmeid, et toetada ja kaitsta loovisikute kunstivabadust ja õigusi kogu maailmas, sealhulgas õigust tegeleda loominguga ilma tsensuuri või hirmutamiseta;

19.

jätkama ELis nende loovisikute toetamist, kes on ohus ja ümber asuma sunnitud, kuna neid mõjutavad rõhuvad režiimid või sõda, eelkõige Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, või kuna nad sellisele režiimile või sõjale oma vastuseisu väljendavad;

20.

konsulteerima osalejatega, kes on pakkunud ohus olevatele ja ümber asuma sunnitud loovisikutele turvapaiku, enne UNESCO 2005. aasta konventsiooni (17) perioodilisi aruandeid, ning vajaduse korral lisama nendesse aruannetesse ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute ohutute paikade küsimuse;

KUTSUB KOMISJONI NING LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGET ESINDAJAT ÜLES

21.

tegema kättesaadavaks põhjaliku ülevaate ajakohastatud teabest kahepoolse abi kohta, mida EL ja liikmesriigid annavad Ukrainale kultuuri- ja loomesektorites, sealhulgas ohus olevatele ja ümber asuma sunnitud Ukraina loovisikutele;

22.

aitama kaasa võrgustike loomisele ning teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamisele nende liikmesriikide ja valitsusväliste osalejate vahel, kes toetavad ohus olevaid ja ümber asuma sunnitud loovisikuid;

23.

toetama valdkondadevahelist riikideülest koostööd kunstivabaduse valdkonnas, sealhulgas toetama ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute tegevust, võttes arvesse kogemusi, mis saadi seoses programmi „Loov Euroopa“ raames tehtud üleskutsega toetada Ukraina põgenikke ning Ukraina kultuuri- ja loomesektorit.

(1) Muu hulgas inimõiguste ülddeklaratsioon (mille vastuvõtmisest möödub 2023. aastal 75 aastat) artikkel 27 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 15.

(2) Muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta.

(3) Kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitset ja edendamist käsitlev 2005. aasta UNESCO konventsioon.

(4) Tuginedes Euroopa inimõiguste konventsioonile, on Euroopa Nõukogu avaldanud aruande kunstilise vabaduse kohta ning manifesti väljendusvabaduse kohta kunsti ja kultuuri vallas digiajastul, milles muu hulgas märgitakse, et väljendus- ja kunstivabaduse piirangud mõjutavad kogu ühiskonda, jättes selle ilma mitmekesisusest ja demokraatliku protsessi elujõulisusest.

(5) EUCO 34/22.

(6) EUCO 1/23.

(7) Mõiste „loovisik“ määratlus on esitatud II lisas.

(8) Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2022. aasta resolutsioon kultuurialase solidaarsuse kohta Ukrainaga ja ühise erakorralise reageerimismehhanismi kohta kultuurielu taastamiseks Euroopas (2022/2759(RSP)).

(9) Nõukogu resolutsioon ELi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2023–2026 (ELT C 466, 7.12.2022, lk 1).

(10) St kunstivabadus, kultuuripärandi säilitamine ja kohalike kultuuri- ja loomesektorite mõjuvõimu suurendamine Ukrainas ning kultuuri ja kultuuritöötajaid roll demokraatia ja inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel ebakindlas olukorras.

(11) Mõiste „ohus olevad loovisikud“ määratlus on esitatud II lisas.

(12) Mõiste „ohutu paik“ määratlus on esitatud II lisas.

(13) Vt näiteks nõukogu järeldused (2022/C 245/04) ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse ja turvalisuse kohta, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni toetama sõltumatuid ja eksiilis olevaid ajakirjanikke ja meediatöötajaid, eelkõige sellistes riikidest nagu Ukraina, Valgevene ja Venemaa Föderatsioon.

(14) Euroopa Komisjon, Ukraina loovisikute, kultuuri- ja loometöötajate ja -organisatsioonide toetamine.

(15) Mõiste „pagulaslinnad“ määratlus on esitatud II lisas.

(16) järgides asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet.

(17) Kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitset ja edendamist käsitlev 2005. aasta UNESCO konventsiooni artikkel 9.

I LISA

Viitedokumendid

—	Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000/C 364/01).

—	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa demokraatia tegevuskava kohta COM/2020/790 final)

—	Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Euroopa Nõukogu lepingute sari 005, Euroopa Nõukogu, 1950

—	Nõukogu järeldused ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse ja turvalisuse kohta (ELT C 245, 28.6.2022, lk 5)

—	Nõukogu resolutsioon ELi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2023–2026 (ELT C 466, 7.12.2022, lk 1)

—	Euroopa Nõukogu kultuuriministrite konverentsi deklaratsioon „Meie tuleviku loomine: loovus ja kultuuripärand kui mitmekesise ja demokraatliku Euroopa strateegilised ressursid“, 1. aprill 2022

—	Kultuuri- ja meediavaldkonna eest vastutavate Euroopa ministrite deklaratsioon Angersis toimunud kohtumisel, 2022. aasta redaktsioon

—	Euroopa Komisjon, EL toetab Ukrainat kultuuri kaudu, 2022. aasta redaktsioon

—	Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2022. aasta järeldused, EUCO 34/22

—	Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järeldused, EUCO 1/23

—	Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2023. aasta järeldused, EUCO 4/23

—	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2022. aasta resolutsioon kultuurialase solidaarsuse kohta Ukrainaga ja ühise erakorralise reageerimismehhanismi kohta kultuurielu taastamiseks Euroopas (2022/2759(RSP)

—	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2022. aasta resolutsioon Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia rakendamise kohta (2022/2047(INI))

—	International Cities of Refuge Network, ICORN, What is ICORN, redigeeritud 2023 Link: https://icorn.org/what-icorn (viimati vaadatud 20. märtsil 2023)

—	OECD, Policy Responses on the Impacts of the War in Ukraine, 2022. aasta redaktsioon

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 34)

—	Kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku juhtkomitee (CDCPP), Jaroslav Andel, Giuliana De Francesco, Kata Krasznahorkai, Mary Ann DeVlieg, Sara Whyatt, keda toetab Levan Kharatishvili, Manifesto on the Freedom of Expression of Arts and Culture in the Digital Era, 2020. aasta redaktsioon

—	Kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku juhtkomitee (CDCPP), Free to Create: Artistic Freedom in Europe – Council of Europe Report on The Freedom of Artistic Expression, 2023. aasta redaktsioon

—	2005. aasta UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, 2015. aasta redaktsioon

—	UNHCR, Ukraine Refugee Situation, 2022. aasta detsembri seisuga ajakohastatud andmed

—	ÜRO Peaassamblee, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, A/RES/2200, 1966

—	ÜRO Peaassamblee, inimõiguste ülddeklaratsioon (UDHR). Peaassamblee resolutsioon 217 A(III), 1948

II LISA

Mõisted

Käesolevates nõukogu järeldustes kasutatakse allpool määratletud mõisteid.

Loovisik: määratlust „loovisik“ tuleb mõista laialt, hõlmates kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määruse (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013, artiklis 2 määratletud kultuuri- ja loomesektorite professionaalid.

Ohutu paik: mõistet „ohutu paik“ määratletakse võimalusena, mis antakse loovisikutele, kes on oma koduriigis ohus, et nad leiaksid kaitset ja saaksid soovi korral jääda piiratud aja jooksul teises kohas kunstiliselt aktiivseks.

Ohus olevad loovisikud: loovisikud, keda ähvardab relvastatud konflikt, tagakiusamine või rõhumine.

Hädaolukorra elukoht: koht ohus oleva loovisiku ajutiseks ümberpaigutamiseks, pakkudes majutust ja võimalusi jätkata oma tööd turvalises kohas. Hädaolukorra elukoha saab luua juba olemasolevate kunstiresidentuuriprogrammide abil või luues uusi kunstiresidentuure konkreetse eesmärgiga toetada relvastatud konflikti eest põgenevaid ja ümber asuma sunnitud loovisikuid.

Pagulaslinnad: rahvusvahelise pagulaslinnade võrgustiku (ICORN) kohaselt on pagulaslinnad kas linnad või piirkonnad, mis pakuvad ohus olevatele kirjanikele ja loovisikutele varjupaika, edendades väljendusvabadust, kaitstes demokraatlikke vabadusi ja edendades rahvusvahelist solidaarsust. ICORNi liikmelinnad pakuvad pikaajalist, kuid ajutist varjupaika neile, kes on ohus oma loometegevuse otsese tagajärjena (1).

(1) Rahvusvaheline pagulaslinnade võrgustik.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/44

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasist tegevust, mille eesmärk on päriselt saavutada automaatne vastastikune tunnustamine hariduse ja koolituse puhul

(2023/C 185/10)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

KINNITAB TAAS oma kindlat poliitilist kohustust luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum ning TULETAB MEELDE lisas esitatud poliitilist tausta;

RÕHUTAB, et:

Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostatud kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise 1997. aasta konventsioonis (nn Lissaboni konventsioon) ja sellega seotud tekstides on sätestatud õigusraamistik kõrgharidustunnistuste ning kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate keskharidustunnistuste tunnustamiseks. Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas on liikmesriigid pühendunud Kopenhaageni protsessile, et teha tõhustatud koostööd, millega edendatakse vastastikust usaldust, läbipaistvust ning kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamist;

sellele õigusraamistikule tuginedes kehtestati nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovituses kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (1) ambitsioonikad ja selgelt määratletud eesmärgid, mille liikmesriigid peavad 2025. aastaks saavutama. Eelkõige soovitas nõukogu liikmesriikidel:

—	võtta vajalikke meetmed, et saavutada kõrghariduskvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatne vastastikune tunnustamine kõrghariduse tasandil;

—	teha olulisi edusamme kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate keskhariduskvalifikatsioonide ning keskhariduses välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise suunas;

mõisted „kvalifikatsiooni automaatne vastastikune tunnustamine“ ja „välismaal läbitud õppeperioodi õpiväljundid“ on määratletud seoses nii kõrghariduse tasandi kui ka keskhariduse tasandiga 2018. aasta soovituse lisas ning käesolevates nõukogu järeldustes võetakse neid täielikult arvesse;

TUNNISTAB, et:

tõelist Euroopa haridusruumi ei ole võimalik luua tunnistamata, et üks õpirände edendamise põhielementidest on kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatne vastastikune tunnustamine. Kui tunnustamine ei ole automaatne, võib sellega kaasneda halduskoormus nii asutustele, haridus- ja koolitusteenuse osutajatele kui ka õppijatele, mis mõjutab võrdset juurdepääsu õiglasele ja kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kogu elu jooksul, ning see võib takistada liikuvust ja selliste valdkonnaüleste oskuste ja pädevuse omandamist, mis on vajalikud isiklikuks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning tööalase konkurentsivõime suurendamiseks. Et Euroopa Liit saaks säilitada oma konkurentsieelise ja seda suurendada, on hädavajalik kasutada täiel määral ära Euroopa haridusruumi potentsiaal, et õppijad saaksid kogu ELis kõiki haridus- ja koolitusvõimalusi maksimaalselt ära kasutada;

kvalifikatsioonide ning välismaal kõrghariduse ja keskhariduse tasandil (kaasa arvatud nii üldkeskharidus kui ka kutseharidus ja -õpe) läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamisel on üliolulised meetmed, millega parandatakse läbipaistvust ja seeläbi usaldust. Automaatse vastastikuse tunnustamise edukas rakendamine sõltub EMPs ja Euroopa kõrgharidusruumis parema läbipaistvuse ja usalduse saavutamiseks tehtud edusammude kiirendamisest ja jätkamisest;

selleks et panna automaatne vastastikune tunnustamine kõrghariduse puhul päriselt toimima, on liikmesriigid ja Euroopa Komisjon teinud teatavate normide kehtestamisel edukalt koostööd ning Bologna protsessis on tehtud märkimisväärseid samme, et anda liikmesriikidele vajalikud vahendid. Need vahendite hulka kuuluvad muu hulgas Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, akadeemilised õiendid, kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), kolmeastmeline kõrgharidussüsteemi ning Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS);

olulisi samme on tehtud ka kutsehariduse ja -õppe osas, sealhulgas Kopenhaageni protsessi kaudu ja eelkõige tänu Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikule kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET);

Euroopas on kvalifikatsioonide automaatse vastastikuse tunnustamise rakendamise puhul keskne roll riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste (NARICid) võrgustikul, eriti kõrghariduse osas, sest NARICide kaudu on kõigi automaatse vastastikuse tunnustamisega tegelevate osalejate jaoks kättesaadavad teadmised, teave ja head tavad;

2018. aasta soovituse rakendamist silmas pidades saavad usaldust ja läbipaistvust parandada, automaatset vastastikust tunnustamist toetada ja ulatuslikuma Euroopa koostöö jaoks inspiratsiooni anda ELis sõlmitud automaatset vastastikust tunnustamist käsitlevad kahepoolsed, mitmepoolsed ja piirkondlikud kokkulepped;

TERVITAB komisjoni 23. veebruari 2023. aasta aruannet nõukogule kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamist käsitleva nõukogu soovituse rakendamise kohta (2) ning MÄRGIB eelkõige, et:

kuigi kvalifikatsioonide automaatne vastastikune tunnustamine ei tähenda automaatset vastuvõttu õpingute jätkamiseks, esineb endiselt probleeme seoses vahe tegemisega kõlblikkusel õpingute jätkamise taotlemiseks (st tunnustamine) ja vastuvõtmisel konkreetsele kursusele või konkreetsesse programmi. Lisaks märgitakse komisjoni aruandes, et kõrgkoolide tasandil võib neil probleemidel olla mitu põhjust, muu hulgas see, et automaatse vastastikuse tunnustamise mõistet mõistetakse sageli valesti ning et tunnustamine ja vastuvõtmine on sageli omavahel seotud, mis põhjustab mõnikord ebajärjekindlust otsuste tegemisel. Kui puuduvad ühtsed lähenemisviisid automaatsele vastastikusele tunnustamisele, võivad tulemuseks olla erinevad ja keerulised protsessid, mis võivad kahjustada kvalifikatsioonide sujuvat, õiglast ja läbipaistvat automaatset tunnustamist;

riikide ametiasutuste suunised ning koolituse ja teabe süstemaatiline pakkumine ei ole ikka veel laialt levinud, osaliselt seetõttu, et automaatse vastastikuse tunnustamise rakendamise ja NARICide toetamiseks eraldatud riiklikud vahendid on piiratud. Lisaks märgitakse komisjoni aruandes, et hariduse ja koolituse puhul kasutatavate tunnustamistavade süstemaatilise järelevalve tase ei ole piisav;

endiselt toimib automaatne vastastikune tunnustamine kõrghariduse puhul paremini kui keskhariduse, kaasa arvatud kutsehariduse- ja õppe tasandil, suuresti Bologna vahenditega loodud raamistiku tõttu. Neid vahendeid kohaldatakse aga ebaühtlaselt, näiteks EQARis registreeritud kvaliteedi tagamise asutuste esitatud teabe kasutamise puhul, ja akadeemilise õiendi kasutamise puhul, muu hulgas Europassi platvormi kaudu;

endiselt on probleeme automaatse vastastikuse tunnustamisega, kui kõrgharidust omandaval üliõpilasel on olnud õppeperioode välismaal, osaliselt teabe puudumise tõttu ning ECTSi 2015. aasta kasutusjuhendi vähese kasutamise tõttu. Täiendavaid probleeme tekitavad haldustakistused ja erinevad arusaamad kvaliteedist teaduskonna tasandil. Kuigi programmis „Erasmus+“ osalevad kõrgharidusasutused on võtnud kohustuse tunnustada täielikult ja automaatselt õpirände perioodil saadud ainepunkte, ei ole tunnustamine veel kaugeltki levinud tava;

endiselt on probleeme keskhariduse, kaasa arvatud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonidee tunnustamisega, mis võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele liikmesriigis, kus kvalifikatsioon anti, et saada juurdepääs kõrgharidusele muus liikmesriigis. Sellel on mitu põhjust, muu hulgas erinevused seoses tavade ja teemaga seotud osalistega ning kättesaadavate vahendite vähene kasutamine;

samuti on vähe levinud keskhariduses, kaasa arvatud kutsehariduses ja -õppes õppijate välismaal läbitud õppeperioodi õpiväljundite automaatne vastastikune tunnustamine. Haridus- ja koolitussüsteemide mitmekesisus on ELi tugev külg, kuid see võib kõnealuses kontekstis probleeme tekitada. Välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamine on keeruline küsimus, muu hulgas näiteks seetõttu, et selline õpe on eri laadi, tunnustamismenetlused on erinevad ja liikmesriikides puudub asjakohasel tasandil ühine raamistik;

NÕUSTUB, et:

kuigi on tehtud edusamme, takistab ELis õpirännet jätkuvalt kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise puudumine;

endiselt esineb suur tahe luua tugev alus usaldusel põhinevale automaatsele vastastikusele tunnustamisele ELis. Automaatne vastastikune tunnustamine suurendab Euroopa õpirände atraktiivsust, tugevdab haridus- ja koolitusasutusi ning edendab nende rahvusvahelistumist. See toob kaasa ka parema hariduse ja koolituse, valdkonnaüleste oskuste ja pädevuste omandamise ning paremad võimalused tööturul. Välismaal läbitud õppeperioodid võivad olla noorte jaoks positiivsed ja elukäiku muutvad kogemused ning tänu sellele võivad nad edaspidigi liikuvuse võimalust kasutada. Need võivad aidata kaasa selliste võtmepädevuste arendamisele nagu mitmekeelsus, kodanikuaktiivsus ja kultuuriteadlikkus;

on hädavajalik, et kõik asjaomased osalejad teeksid suuremaid jõupingutusi, et järgida 2018. aasta soovitust ja võtta 2025. aastaks kõik vajalikud meetmed. Kõige olulisem on see, et automaatne vastastikune tunnustamine sõltub sellest, kas liikmesriigid teevad vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse edendamiseks koostööd;

vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse loomine ja säilitamine automaatse vastastikuse tunnustamise edendamiseks on vajalik selleks, et teha tulevikukindlaks Euroopa haridusruumi elemendid ja EL kui hariduse ja koolituse vallas tegutsev ülemaailmne osaleja. Euroopa haridusruumi algatustel, näiteks Euroopa ülikoolide algatus, võib olla suur roll automaatse vastastikuse tunnustamise saavutamiseks ja see nõuab terviklikku perspektiivi;

automaatse vastastikuse tunnustamise tagamisel on äärmiselt oluline usaldus ja läbipaistvus haridus- ja koolitussüsteemides. Seega tuleb kõigil otsustustasanditel suurendada jõupingutusi usalduse ja läbipaistvuse kultuuri loomiseks seoses automaatse vastastikuse tunnustamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet. Usalduse suurendamise kiirendamisel on määrav roll kvaliteedi tagamisel, mille käigus tõstetakse esile meetodeid ja suurendatakse läbipaistvust. Seetõttu on Bologna protsessi ja ELi, kaasa arvatud Kopenhaageni protsessi raames juba tehtud olulise töö jätkamine usaldusel põhinevate tunnustamismenetluste jaoks määrava tähtsusega. Läbipaistvuse aspektist võivad üksikisikute jaoks ja selleks, et suurendada usaldust tunnustamissüsteemi vastu, olla olulised negatiivse tunnustamisotsuse selgete põhjuste esitamine ja võimalus esitada sellise otsuse kohta liikmesriikide vastavates süsteemides kaebus;

läbipaistvuse parandamisel ja tunnustamismenetluste automatiseerimisel üldiselt on tähtis roll ELi vahenditel ja algatustel. Nende hulka kuuluvad programm „Erasmus+“ ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis aitavad parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust. Sellega seoses on oluline ajakohastada riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke seoses Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;

oluline on keskenduda digitaliseerimisprotsessidele ja digivahendite (3) kasutamisele, mis võimaldavad kvalifikatsioonide autentsust hõlpsamini kontrollida ja samal ajal tõhusalt ennetada pettusi, ning programmi „Erasmus+“ raames välja töötatud vahenditele. Need vahendid koos akadeemilise õiendi ja andmebaasiga Q-Entry võivad anda lisaväärtust, vähendades kulusid ja halduskoormust;

lisaks olemasolevate vahendite täielikule ärakasutamisele on oluline edendada, säilitada ja edasi arendada otsustusprotsessi kaasatud töötajate usaldust ning pakkuda neile asjakohast koolitust, et neil oleksid vajalikud teadmised ja arusaam asjakohastest tunnustamisega seotud vahenditest ja raamistikest ning nende asjakohaseks kasutamiseks vajalikud oskused. Arvestades, et otsuseid tehakse sageli institutsioonilisel või kohalikul tasandil, võib automaatse vastastikuse tunnustamise päriselt teostamisel olla määrava tähtsusega õpetajate, koolitajate, õppijate, juhtide ja administraatorite vaheliste suhete arendamine. Automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise puhul võib olla positiivne roll sidusrühmade, näiteks õpetajate, koolitajate ja juhtide isikliku riikidevahelistes koostööprojektides osalemise ning liikuvuse võimaldamisel;

eduka Euroopa haridusruumi loomisel on äärmiselt oluline kõrgharidusasutuste ning keskhariduse pakkujate sõltumatus, sõltuvalt riiklikust kontekstist. Samal ajal vähendaksid keerukust ja tarbetuid erinevusi 2018. aasta soovitusega kooskõlas olevate järjepidevate riiklike automaatse vastastikuse tunnustamise lähenemisviiside järgimine ning tunnustamise järelevalve riigi tasandil. See võiks parandada prognoositavust, vähendades samal ajal ametiasutuste ja õppijate haldus- ja finantskoormust. Nendes jõupingutustes, kaasa arvatud koolituses, teavitamises, järelevalves ja riiklike suuniste väljatöötamises, võib olla oluline roll kõigi asjaomaste osalejate, näiteks kõrgharidusasutuste, NARICide, kvaliteeditagamisasutuste ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklike koordineerimisasutuste kaasamisel. Sellega seoses võib olla tähtis vastastikune õppimine parimate tavade levitamisel nii kõrghariduse kui ka keskhariduse puhul, et aidata kaasa järjepidevamate riiklike lähenemisviiside kujundamisele kõigis liikmesriikides;

10.

soovituse rakendamisega seotud töö võib inspireerida ja hõlbustada edusammude tegemist väljaspool ELi omandatud kvalifikatsioonide tunnustamisel vastavalt riiklikele oludele. Kooskõlas Bologna protsessi ja ELi vahendite ja raamistikuga tuleks täiel määral ära kasutada UNESCO ülemaailmset kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni, sest see hõlbustab üliõpilaste rahvusvahelist liikuvust, seab tunnustamise arendamise küsimused ülemaailmsesse konteksti ja avab seega Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumise potentsiaali;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES tegema institutsioonilist autonoomiat ja akadeemilist vabadust arvesse võttes ning siseriiklike olude ja õigusaktidega kooskõlas järgmist:

konsolideerima ja tugevdama jõupingutusi kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide automaatse vastastikuse tunnustamise saavutamiseks oma vastavates haridus- ja koolitussüsteemides kooskõlas nõukogu 2018. aasta soovitusega;

kujundama seisukoha, et kvalifikatsiooni, mis annab juurdepääsu teatava tasemega kõrgharidusele liikmesriigis, kus kvalifikatsioon anti, tunnustatakse automaatselt nii, et see annab õiguse pääseda juurde sama taseme kõrgharidusele teises liikmesriigis, ilma et see piiraks kõrgharidusasutuse õigust kehtestada konkreetsed vastuvõtukriteeriumid konkreetsete programmide jaoks, et võimaldada kodanikel liikuda kogu ELis;

toetama kõrgharidusasutusi nõukogu 2018. aasta soovituses määratletud automaatse vastastikuse tunnustamise elluviimisel, muu hulgas pakkudes selgeid suuniseid ja asjakohast koolitust. Toetada kõrgharidusasutusi järjepidevate riiklike lähenemisviiside kujundamisel, kui automaatse vastastikuse tunnustamise eest vastutavad kõrgharidusasutused;

tagama, et kõrghariduse välise kvaliteeditagamisega tegelevad EQARis registreeritud ning kooskõlas Euroopa standardite ja suunistega tegutsevad sõltumatud kvaliteeditagamisasutused, et edendada läbipaistvust ja seeläbi suurendada vastastikust usaldust automaatse vastastikuse tunnustamise vastu;

keskenduma keskhariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe kontekstis õpiväljunditele ning jätkama olemasolevate kvaliteeditagamisvahendite väljatöötamist kooskõlas EQAVETiga, et võimaldada kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist;

edendama koostoimet Euroopa kõrgharidusruumis ja Euroopa haridusruumis tagamaks nende ruumide vastastikune tugevdamine, et edendada automaatse vastastikuse tunnustamise protsesside jaoks läbipaistva ja tõhusa keskkonna kujundamist;

tagama sellega seoses vajaduse korral Bologna protsessi ja ELi vahendite täielik ärakasutamine, et hõlbustada automaatset vastastikust tunnustamist kõrghariduses. Hõlbustama kutsehariduse ja -õppe valdkonnas automaatset vastastikust tunnustamist 2018. aasta soovitustega hõlmatud valdkondades, kasutades vajaduse korral Kopenhaageni protsessi vahendeid. Need vahendid hõlmavad muu hulgas järgmist: ECTS, Euroopa standardid ja suunised, DEQAR, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Q-Entry andmebaas, Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused, Euroopa õppemudel, Europass, akadeemiline õiend, Erasmuse kõrgharidusharta, Europassi liikuvust käsitlev lisa, Europassi kutsetunnistuse lisa ja Euroopa üliõpilaspileti algatus, samuti muud programmi „Erasmus+“ toel välja töötatud vahendid ja Bologna protsessi põhised vahendid;

tegema ELi tasandil koostööd, et vahetada parimaid tavasid ning toetada vastastikust õppimist ja teabevahetust, et suurendada usaldust ja parandada läbipaistvust haridus- ja koolitussüsteemide vahel ning tugevdada automaatset vastastikust tunnustamist kõrghariduses, muu hulgas Euroopa ülikoolide liitude kaudu, ning keskhariduses, muu hulgas kutsehariduse tipptaseme keskuste kaudu;

toetama automaatse vastastikuse tunnustamise menetlusi käsitleva asjakohase teabe edendamist ja levitamist kõigile asjaomastele osalejatele ja sidusrühmadele, nt õppijatele, kõrgharidusasutustele, keskhariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkujatele, NARICitele ja kvaliteeditagamisasutustele. See võimaldab kodanikel ja õppijatel mõista võimalusi, mida automaatne vastastikune tunnustamine annab neile välismaal õppimiseks, ning toetada tunnustamises osalevate pädevate asutuste järjepidevat lähenemisviisi;

10.

kaaluma sellega seoses varasema õppe ning haridus- ja koolitussektorite vahel toimuva ülemineku tunnustamist, eelkõige edendades vajaduse korral ainepunktide ülekandmist kutsehariduses ja -õppes ning kõrghariduses, samuti nende vahel, ning võttes arvesse haridustaset, et vältida tupikusse sattumist ja hõlbustada liikuvusvõimaluste täielikku ärakasutamist;

11.

toetama täiendavalt NARICe ja uurima asjakohaseid viise, kuidas paremini jälgida ja hinnata tunnustamissüsteeme, kasutades asjakohasel juhul ära NARICite ning muude pädevate asutuste ja institutsioonide eksperditeadmisi, et teha kindlaks, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid;

12.

ergutama tunnustamisotsuste tegijate ja NARICite vahelist koostööd, et vältida ebajärjepidevust, ning tegema automaatse vastastikuse tunnustamise tulemuslikumaks ja ressursitõhusamaks ning kohaldama nõuetekohaselt olemasolevaid vahendeid. Sel puhul võib osutuda kasulikuks NARICite enesehindamine ja vastastikune hindamine kooskõlas ENICi ja NARICi võrgustike vabatahtliku kvaliteeditagamissüsteemiga;

13.

osalema usaldusel põhinevas, vastastikku kasulikus ja ulatuslikus piiriüleses koostöös, et parandada ja toetada liikuvusvõimalusi, eelkõige pikaajalisi õppeperioode välismaal keskhariduse puhul. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et hõlbustada teabevahetust töötajate, institutsioonide, ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Sellega seoses tuleks suuremal määral kasutada ära programmi „Erasmus+“ ning muid asjakohaseid tõhustatud koostöö ja teabevahetuse alaseid ELi rahastuid ja programme;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES tegema subsidiaarsust ja riiklikke olusid, kaasa arvatud institutsioonilist autonoomiat, nõuetekohaselt arvesse võttes järgmist:

toetama liikmesriike ja tegema nendega koostööd, muu hulgas Bologna protsessi ja Kopenhaageni protsessi raames, edendades koostööd ja vastastikust õppimist, et leida parimad viisid automaatse vastastikuse tunnustamise rakendamiseks kõrghariduses ja keskhariduses, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe puhul, eelkõige valdkondades, kus esineb endiselt probleeme, muu hulgas pakkudes vajaduse korral osalejatele ja sidusrühmadele sihipärast toetust;

kaaluma tihedas koostöös liikmesriikidega viise, kuidas suurendada toetust liikmesriikidele, et teha edusamme kvalifikatsioonide ning kõrg- ja keskhariduse tasandil välismaal läbitud õppeperioodide automaatse vastastikuse tunnustamise rakendamisel. Eesmärk peaks olema edendada parimaid tavasid ning hõlbustada koolituse ja vastastikuse toetuse pakkumist liikmesriikidele ning hariduse ja koolituse pakkujatele, sealhulgas vajaduse korral õpetajatele ja koolitajatele. Selline toetus peaks tuginema NARIC võrgustiku eksperditeadmistele ning hõlmama vajaduse korral kvaliteeditagamisasutusi ning muid pädevaid asutusi ja institutsioone. Uurima sellega seoses, kuidas saaks kasutada NARICite eksperditeadmisi, et edendada automaatset vastastikust tunnustamist keskhariduses, üldhariduses ning kutsehariduse ja -õppe puhul, kui see on asjakohane;

jätkama liikmesriikide, kaasa arvatud NARICite toetamist programmi „Erasmus+“, tehnilise toe instrumendi ning muude ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite abil, et edendada automaatse vastastikuse tunnustamise alast tööd. Lisaks toetama liikmesriike olemasolevate vahendite kasutamisel, et arendada edasi automaatset vastastikust tunnustamist kõrghariduses ja keskhariduses, ning ühiste teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise kanalite väljatöötamisel;

jätkama EQAVETi vastastikuse hindamise protsessi toetamist kutsehariduse ja -õppe süsteemi tasandil, et suurendada usaldust ja parandada läbipaistvust ning seeläbi soodustada liikmesriikidevahelist automaatset vastastikust tunnustamist;

järgima terviklikku lähenemisviisi tegevuses, mida tehakse liikmesriikide toetamisel kõrghariduses ja keskhariduses automaatse vastastikuse tunnustamise saavutamiseks, uurides, kuidas tulevased, 2025. aastaks esitatavad Euroopa haridusruumi strateegilised algatused saavad kooskõlas olemasolevate vahendite, struktuuride ja raamistikega toetada 26. novembri 2018. aasta soovituses seatud eesmärkide saavutamist, ning eelkõige seda, kuidas neid algatusi saab kasutada usalduse suurendamiseks ja läbipaistvuse parandamiseks.

(1) ELT C 444, 10.12.2018, lk 1.

(2) COM(2023) 91 final.

(3) Näiteks Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused, Euroopa plokiahelateenuste taristu, Europassi õpirändetunnistuse vorm ja kutsetunnistuse lisa (Europassi platvormi osana), Europassi platvormile kantud riiklikud kvalifikatsiooniregistrid ning välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaas (DEQAR).

LISA

Poliitiline taust

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioon Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldused (EUCO 19/1/17 REV 1).

Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme, ELT C 389, 18.11.2019, lk 1.

Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta, ELT C 417, 2.12.2020, lk 1.

Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks, ELT C 160, 13.4.2022, lk 1.

Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel, ELT C 167, 21.4.2022, lk 9.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/52

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1035, ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1027

(2023/C 185/12)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1035 (3), ning nõukogu määrus (EL) nr 36/2012 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1027 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu puhul on vastutav töötleja Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu andmekaitseametniku kontaktandmed on järgmised:

Data Protection Officer

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsusega 2023/1035, ning määrusele (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2023/1027.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2013/255/ÜVJP ja määruses (EL) nr 36/2012 kehtestatud loetellu kandmise kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja kõiki muid isiku loetellu kandmise alustega seotud andmeid.

Isikuandmete töötlemise õiguslikeks alusteks on ELi lepingu artikli 29 kohaselt vastu võetud nõukogu otsused ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud nõukogu määrused, millega määratakse kindlaks asjaomased füüsilised isikud (andmesubjektid) ning külmutatakse nende varad ja kehtestatakse nendele isikutele reisipiirangud.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktile a –, et täita avalikes huvides olevat ülesannet ning – vastavalt sama määruse artikli 5 lõike 1 punktile b – vastutava töötleja õiguslikult siduvaid kohustusi, mis on sätestatud eespool nimetatud õigusaktides.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktile g – olulise avaliku huviga seotud põhjustel.

Nõukogu võib saada andmesubjektide isikuandmeid liikmesriikidelt ja/või Euroopa välisteenistuselt. Isikuandmete vastuvõtjateks on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Kõiki isikuandmeid, mida nõukogu töötleb seoses ELi autonoomsete piiravate meetmetega, säilitatakse viis aastat alates andmesubjekti eemaldamisest nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või asjaomase meetme kehtivuse lõppemisest, või Euroopa Kohtule hagi esitamise korral kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Nõukogu registreeritud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid säilitab nõukogu avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses.

Nõukogul võib olla vaja vahetada andmesubjekti isikuandmeid kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga seoses ÜRO kannete ülevõtmisega nõukogu poolt või seoses rahvusvahelise koostööga ELi piiravate meetmete poliitika valdkonnas.

Kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral põhineb isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 50, järgmis(t)el tingimus(t)el:

—	edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel;

—	edastamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Andmesubjekti isikuandmeid ei töödelda automatiseeritud otsustussüsteemide abil.

Andmesubjektidel on õigus saada teavet ja tutvuda oma isikuandmetega. Lisaks on andmesubjektidel õigus oma andmeid parandada ja täiendada. Teatavatel tingimustel on andmesubjektidel õigus paluda oma isikuandmed kustutada, esitada nende töötlemise suhtes vastuväide või paluda töötlemise piiramist.

Andmesubjektid saavad neid õigusi kasutada, saates vastavasisulise e-kirja vastutava töötleja ning koopia sellest kirjast andmekaitseametniku eespool osutatud e-posti aadressidele.

Taotlusele peab andmesubjekt lisama isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) koopia, mille põhjal saab kinnitada tema isikusamasuse. Selles dokumendis peavad olema esitatud isikukood, väljaandjariik, kehtivusaeg, nimi, aadress ja sünnikuupäev. Mis tahes muud isikut tõendava dokumendi koopial esitatud andmed, näiteks foto või mis tahes isikutunnused, võib hägustada.

Andmesubjektidel on õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

Enne Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamist soovitatakse andmesubjektidel siiski püüda leida probleemile lahendus, võttes ühendust vastutava töötlejaga ja/või nõukogu andmekaitseametnikuga.

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(3) ELT L 139, 26.5.2023, lk 49.

(4) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

(5) ELT L 139, 26.5.2023, lk 1.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/55

Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. juuni 2023

(Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (1))

(2023/C 185/14)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 141, 24.4.2023, lk 3.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.6.2023	…	3,64	3,64	2,15	3,64	7,43	3,64	3,54	3,64	3,64	3,64	3,64	3,64	3,64	15,10	3,64	3,64	3,64	3,64	3,64	3,64	3,64	7,62	3,64	8,31	3,21	3,64	3,64	4,24
1.5.2023	31.5.2023	3,06	3,06	1,80	3,06	7,43	3,06	3,54	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	15,10	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	7,62	3,06	8,31	3,21	3,06	3,06	4,24
1.4.2023	30.4.2023	3,06	3,06	1,51	3,06	7,43	3,06	3,54	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	15,10	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	7,62	3,06	8,31	3,21	3,06	3,06	3,52
1.3.2023	31.3.2023	3,06	3,06	1,10	3,06	7,43	3,06	2,92	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	15,10	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	7,62	3,06	8,31	2,96	3,06	3,06	3,52
1.2.2023	28.2.2023	2,56	2,56	0,79	2,56	7,43	2,56	2,92	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	15,10	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	7,62	2,56	8,31	2,44	2,56	2,56	2,77
1.1.2023	31.1.2023	2,56	2,56	0,36	2,56	7,43	2,56	2,92	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	15,10	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	7,62	2,56	8,31	2,44	2,56	2,56	2,77

(1) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/57

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 185/16)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Coteaux de l’Aubance“

PDO-FR-A0149-AM03

Teate esitamise kuupäev: 27.2.2023

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetakse koonddokumenti punkte 6 ja 9.

2. Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Samas reas olevate tüvede omavahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

3. Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskusteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

4. Seos piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

5. Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.

Koonddokumenti ei muudeta.

6. Peamised kontrollitavad punktid

Peamistele kontrollitavadele punktidele on lisatud käsitsi korje ja sellele järgnev sortimine.

Koonddokumenti ei muudetud.

7. Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatav hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

8. Märgistus

Märgistamiseeskirju on täpsustatud vastavalt nendele, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

9. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Coteaux de l’Aubance

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on rahulike, jääksuhkrut sisaldavate valgete veinidega, mis on valmistatud üleküpsenuna korjatud viinamarjadest (looduslik kontsentratsioon viinapuu küljes, koos väärishallituse esinemisega või ilma selleta). Need veinid on harmoonilised, neil on valgete puuviljade, tsitrus- ja õistaimede lõhna- ja maitsenüansid ning üleküpsenud viljadele iseloomulikud lõhnavarjundid – samasugune harmoonia on ka maitses (suur suhkrusisaldus, happesus, struktuursus). Veini vananemine toob esile selle peenekoelisuse ja terviklikkuse. Veinide omadused on järgmised: minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 14 %. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) turustamisel on veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 19 %. fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta. Üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele. Veinidel, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 mahuprotsendi, on pärast kääritamist väikseim naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Puutükkide kasutamine on keelatud.

Veinid on valmistatud viinamarjadest, mida on kasvatatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

1. Istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.

Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, on õigus kasutada oma saagi puhul kontrollitud päritolunimetust tingimusel, et täidetud on käesolevas tootespetsifikaadis toestuse ja taimede kõrguse kohta kehtestatud eeskirjad. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.

2. Viinapuude lõikamine ja toestamine

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi, kuid igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga.

Fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

Toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 %ga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,40 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,20 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.

Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamiseeskirjad: toestamisvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestamine hõlmab nelja toestamistraatide rida; ülemise toestamistraadi kõrgus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit.

3. Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

4. Koristamine

Viljelustavad

Veinid valmistatakse üleküpsena korjatud viinamarjadest. Veinid, mida võib turustada märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), on täiendavalt kontsentreeritud väärishallituse mõjul.

Viinamarjade koristamine toimub käsitsi ja valikuliselt.

5.2. Maksimaalne saagikus

40 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume: Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Brissac-Quincé, Saint-Saturnin-sur-Loire et Vauchrétien), Denée, Les Garennes sur Loire, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Saint-Melaine-sur-Aubance, Soulaines-sur-Aubance.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Chenin B“ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

a) Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafilist piirkonda iseloomustab maastik, mis hõlmab paljusid laugjaid ja erineval määral päikesele avatud mäekülgi, mille kõrgused jäävad vahemikku 50–90 meetrit ning mis asuvad Angers’i linnast edela suunas. 2021. aastal hõlmas geograafiline piirkond seitsme kommuuni territooriumi ning seda piirasid lääne poolt Aubance’i jõe suubumiskoht Loire’i jõkke, ida poolt Crétacé platoo Pariisi madaliku veerel, põhjast Loire’i jõgi ja lõunast Brissaci ja Beaulieu’ metsad.

Aubance on väike Loire’i lisajõgi, mis on selle geograafilise piirkonna sümbol; allikast algav jõgi voolab suunaga põhja poole kuni Brissac-Quincé kommuunini, mis on tuntud tänu oma XVI sajandist pärinevale lossile. Seejärel pöördub jõgi loodesse kuni Mûrs-Erigné kommuunini ning voolab edasi Loire’i jõega paralleelselt kuni Angers’ linna kaguservani.

Mullad, mis on tekkinud kiltkivist või liivakast kiltkivist koosneval aluskihil Armorikaani mäemassiivis, mis moodustab laugjalt Loire’i jõe poole kalduva platoo, on valdavalt õhukesed, hea temperatuurirežiimiga; iseloomulik on väike veevaru. Geograafilise piirkonna lääneosas esineb kohati kihindeid, mis pärinevad happelistest (rüoliit) või leeliselistest (spiliit) tardkivimitest ja on tekitanud väga klibuse mulla. Geograafilise piirkonna põhjaosa kommuunid asuvad tahvelkiltkivi formatsioonidel. Kiltkivi on sajandite jooksul kasutatud majade seinte ja katuste ehitamiseks, põrandate ladumiseks ja isegi teatava sisseseade, nagu valamud, lauad ja trepid, valmistamiseks; selle materjali kasutamine annab tunnistust kõnealuse territooriumi eripäradest. Need tegurid on piirkonna maastikule väga iseloomulikud ja moodustavad osa viinamarjakasvatusala eripärastest tunnustest.

Geograafiline piirkond moodustab eraldatud väheste sademetega ala, millele on iseloomulik tuul nimega föön; kõrgemad Choletais’ ja Mauges’i mäestikud varjavad piirkonda ookeanilt pärineva niiskuse eest. Aastane sademetehulk on suurusjärgus 585 millimeetrit, samas kui Choletais’ piirkonnas võib see ulatuda ligi 800 millimeetrini. Seevastu Brissac-Quincé kommuunis mõõdetud sademehulk on Maine-et-Loire’i departemangu meteoroloogiajaama andmetel kõige madalam. Samuti võib täheldada sademete hulga erinevusi taimede kasvutsükli kestel, mis võib ülejäänud departemanguga võrreldes ulatuda kuni 100 millimeetrini. Aasta keskmine õhutemperatuur on küllaltki kõrge (ligikaudu 12 °C), mis on 1 °C võrra kõrgem kogu Maine-et-Loire’i departemangu keskmisest. Kohaliku piirkonna kliima on välja kujundanud ka lõunapiirkonnale iseloomuliku taimestiku, milles on esindatud ka iilekstamm ja piinia.

b) Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Mõningatel „Coteaux de l’Aubance’i“ veinipiirkonna kuulsatel istandustel on väga pikk ajalugu, mis ulatub XVI sajandisse. Veinipiirkonna identiteet kujunes välja XIX sajandi lõpul, pärast suurt viinapuutäide põhjustatud kriisi, mille tagajärjel hävis enam kui kolmveerand Angers’i piirkonna veiniistandustest. Layoni ümbruses asuvad viinamarjakasvatajad otsisid oma kasvatusaladest eraldiseisvaid uusi nakatumata alasid ja istutasid nendele traditsioonilist viinamarjasorti „Chenin B“. 1922. aastal märgiti veini nimetus „Coteaux de l’Aubance“ esmakordselt saagideklaratsioonile ning 1925. aastal asutati Coteaux de l’Aubance viinamarjakasvatajate ametiühing. Ühingu põhikirjas on sätestatud, et selle eesmärk on: „tutvustada kogu maailmale kohalikke hinnatud veine, mida samas kaugemal ei tunta“.

Angers’i linna lähedus mängib viinamarjaistanduste arengus olulist rolli, Aubance’i piirkond kujuneb varustusalaks kõikidele naabruses asuvate kommuunide jookide jaekaupmeestele, eeskätt kaubeldakse nende veinidega Mûrs-Erigné ja Saint-Mélaine-sur-Aubance’i kommuunides.

Kuigi ajaloo käigus valmistati küpsenud viinamarjadest kuivi või poolkuivi veine, võeti kiiresti üle Layoni piirkonna naabruses levinud tavad, mille kohaselt viinamarju koristati mitme koristusetapi käigus üleküpsenult ja saadi seega kontsentreeritud saak, millest valmistati magusat veini.

Kontrollitud päritolunimetus „Coteaux de l’Aubance“ kinnitati 18. veebruari 1950. aasta dekreediga kui valge vein, mis on valmistatud mitme koristusetapi käigus üleküpsena korjatud viinamarjadest. Viinamarjakasvatuspiirkond hõlmas 2009. aasta seisuga 200 hektarit.

c) Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta

Tegemist on valge rahuliku veiniga, mis sisaldab kääritatavaid suhkruid.

Veini iseloomustab harmoonilisus. Lõhna puhul väljendub see harmoonia sageli valgete puuviljade ja tsitrustaimede lõhnanüanssides, millega segunevad õistaimede nüansid, mis vahelduvad üleküpsenud viljade ning kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade lõhnavarjunditega. Samasugune harmoonia valitseb ka maitseomadustes, kus esineb tasakaalustatult magusus, happesus ja struktuursus.

Veinide vananemine, mis võib kesta aastakümneid, toob välja veinide peenekoelisuse ja terviklikkuse.

d) Põhjuslikud seosed

Sellised tegurid, nagu viinamarjaistanduste rajamine kasvatusaladele, kus maatükkide jaotus arvestab rangelt kohalikke tavasid ning kus on väikese sügavusega klibumuld, väga laugjate mäekülgedega pinnavormid ning kus lähedal asub Loire’i ja Aubance’i jõgi, mis soodustavad „väärishallituse“ väljakujunemist, loovad geograafilises piirkonnas soodsad tingimused üleküpsenud viinamarjade koristamiseks, mida iseloomustab looduslik suhkrusisaldus koos väärishallituse esinemisega või ilma selleta. Need tegurid selgitavad toote omadusi, mille saavutamiseks on veinitootjad suutnud oma tootmismeetodeid kohandada. Soovist tagada veini kvaliteet annab tunnistust asjaolu, et viinamarju koristatakse käsitsi järjestikuste eraldi koristusetappide kaupa.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus: traditsiooniline märge„Sélection de grains nobles“(tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

KPN veini „Coteaux de l’Aubance“ märgistusele võib tootespetsifikaadis sätestatud tingimustel lisada traditsioonilise märke „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest). Märkega „sélection de grains nobles“ varustatud veinide märgistusel peab olema näidatud veini aastakäik.

Märgistus: mittekohustuslik teave

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Märgistus: geograafiline nimi „Val de Loire“

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis selle geograafilise nimetuse kasutamise kohta sätestatud eeskirjadele. Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Märgistus: väiksema geograafilise üksuse nimi

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on kantud katastrisse, märgitud saagideklaratsioonile. Sellise katastriüksuse nimetus esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud veinide valmistamise ja valmimise erandina, koosneb järgmistest Marne-et-Loire’i departemangu kommuunidest (vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule): Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumil: Alleuds, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne et Saulgé-l’Hôpital), Chalonnes-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumil: Chanzeaux et Valanjou), Doué-en-Anjou (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territooriumil: Brigné), Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumil: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies et Le Thoureil), Lys-Haut-Layon (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territooriumil: Tigné), Parnay, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Savennières, Terranjou, Tuffalun, Val-du-Layon.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c3ae57c9-8342-4de4-8756-38a6322eacae

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

26.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 185/64

Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine

(2023/C 185/17)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6b lõikele 5.

Liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

„Prés-salés du Mont-Saint-Michel“

ELi nr: PDO-FR-0813-AM01 – 27.2.2023

KPN (X) KGT ( )

1. Toote nimetus

„Prés-salés du Mont-Saint-Michel“

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

3. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeerium (Ministère de l'agriculture et de la souveraineté alimentaire)

4. Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

1. Geograafiline piirkond

Kirjeldus

Geograafilise piirkonna ulatust on muudetud. KPNiga „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“ hõlmatud geograafilist piirkonda on laiendatud La Manche'i departemangu neljale kommuunile, mis on järgmised: Montsenelle, Baupte, Auvers ja Méautis.

Tootespetsifikaadis määratletud geograafilise piirkonna kommuunide loetelu on ajakohastatud, et see vastaks 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile kooskõlas riiklike nõuetega.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

2. Punkt „Viited kontrolliasutustele“

Kirjeldus

Prantsusmaa ametiasutuste kehtestatud nõuete kohaselt on muudetud punkti „Viited kontrolliasutustele“.

See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

„Prés-salés du Mont-Saint-Michel“

ELi nr: PDO-FR-0813-AM01 – 27.2.2023

KPN (X) KGT ( )

1. Nimetus(ed) [KPN või KGT]

„Prés-salés du Mont-Saint-Michel“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“ hõlmatud liha saadakse alla aastastelt lambatalledelt ning liha omapära tuleneb tavast karjatada lambaid mereäärsetel karjamaadel. Talled on tõugudesse Suffolk, Roussin, Rouge de l’Ouest, Vendéen, Cotentin, Avranchin ja Charollais kuuluvate jäärade järglased või selliste jäärade järglased, kelle ema on kasvanud nende karjakasvatajate sooldunud märgaladel, kellel on õigus kasutada nimetatud alasid karjamaadena. Emased aretusloomad on selliste uttede järglased, kes on sündinud sooldunud märgaladel ja kasvanud geograafilises piirkonnas.

Rümbad on järgmiste omadustega:

—	miinimumkaal 14 kg;

—	rümp ei ole kuigi priske: rümba ehitus: sirge või kergelt nõgus profiil ja keskmiselt kuni hästi arenenud lihased (U, R, O klassifitseerimisskaalal EUROP);

—	rasvasusklass: kergelt rasvane (2 või 3 klassifitseerimisskaalal EUROP);

—	ühtlaselt jaotunud tihke sise- ja välisrasv, mille värvus ulatub valgest kreemikasvalgeni.

Liha turustatakse jahutatult. Üles sulanud ja uuesti külmutatud liha turustamine on keelatud.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Talled ja uted saavad sööda peamiselt sooldunud märgalade rannikuäärsetelt karjamaadelt. Tallede järjestikused kasvuetapid on sünnijärgne etapp, rannikuäärsel karjamaal karjatamise etapp ja tõenäoliselt lõppetapp.

Igal juhul moodustab rannikuäärsel karjamaal karjatamise periood, sealhulgas muudel karjamaadel viibimine ajal, kui sooldunud märgalad on kaetud tõusuvetega, vähemalt poole looma elueast.

Looma eri eluetappidel tarbitud sööt pärineb geograafilisest piirkonnast ning koosneb karjamaal söödavast värskest rohust, karjamaalt niidetud värskest rohust või heinast või kuivsilost, mille kuivainesisaldus on üle 50 %, ning juurtest, mugulatest ja köögiviljadest.

Maisisilo andmine on alates 1. juunist 2013 keelatud.

Hein pärineb täielikult geograafilisest piirkonnast ja söödakontsentraat pärineb 50 % ulatuses kõnealusest piirkonnast.

Põllumajandusettevõttes kasvatatavate lammaste söödas on lubatud üksnes sellised taimed, nende kõrvalsaadused ja neist valmistatud söödatooted, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest. Sooldunud märgaladel kasvatatavate loomade sööt ei tohi sisaldada ühtki loomse päritoluga toodet, välja arvatud piimatooted.

—	Sünnijärgseks etapiks peetakse perioodi, mis kestab pärast sündi vähemalt 45 ja kõige rohkem 105 päeva ning mil tallede sööt koosneb peamiselt emapiimast, millele võib lisaks anda piimapulbrit, sööta või söödakontsentraati.

—

Rannikuäärsel karjamaal karjatamise etapil, mis kestab vähemalt 70 päeva, viibivad loomad sooldunud märgaladel asuval eraldatud kindlaksmääratud karjatusalal ja tõusuvee korral muudel karjatusaladel. Loomad söövad üksnes või peamiselt rohtu (lisaks rohumaal söödavale söödale on õhtul lubatud anda kuni 400 g söödakontsentraati päevas).

—	Valikulisel lõppetapil (tallede puhul, kes söövad rannikuäärsel karjamaal karjatamise etapil üksnes rohtu), mis kestab kõige rohkem 30 või olenevalt hooajast 40 päeva, antakse talledele sööta või söödakontsentraati ning neid ei karjatata enam sooldunud märgaladel.

Söödakontsentraat, mida antakse loomade eri kasvuetappidel uttedele ja talledele, koosneb järgmistest ainetest:

—	teravili teradena, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused: oder, mais, nisu, tritikale, kaer;

—	õliseemned, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused: soja-, päevalille-, rapsi-, linakoogid, sojaseemned, sojaoakestad;

—	valgurikkad kultuurid: põldhernes, lupiin, põlduba;

—	mugulad ja juurikad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused: suhkrupeedipulp;

—	kõrrelised: lutsern, õled;

—	melass: suhkruroomelass;

—	söödalisandid;

—	mineraalained, vitamiinid.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sündimine, kasvatamine ja tapmine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“ hõlmatud liha identifitseeritakse ja märgistatakse jahutamisaja lõpus kustumatu templivärvis kirjaga „Prés-salés MSM“, mis kantakse sellistele peamistele jaotustükkidele nagu abatükid, küljetükid ja tagajalad.

Kuni lõppturustajani jõudmiseni on rümp ja selle jaotustükid varustatud märgisega, millel on esitatud vähemalt:

—

nimetus;

—	lühend AOP (KPN) või väljend „appellation d'origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus);

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis AOP;

—	lambakasvataja nimi;

—	põllumajandusettevõtte number;

—	talle riiklik identifitseerimisnumber;

—	tapakuupäev;

—	tapakoht ja -number;

—	märge „Rümba laagerdumisaeg, mis jääb talle tapakuupäeva ja tarbijale suunatud jaemüügi kuupäeva vahele, on vähemalt neli täispäeva“.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus talled sünnivad, kasvavad ja tapetakse, koosneb 26 järgmisest kantonist, millest 14 jäävad osaliselt La Manche’i ja L'Ille-et-Vilaine’i departemangudesse:

La Manche’i departemang:

kõik kommuunid, mis kuuluvad järgmistesse kantonitesse: Bréhal, Bricquebec-en-Cotentin, Cherbourg-en-Cotentin (1, 2, 3, 4, 5), Granville, La Hague, Les Pieux, Pontorson;

Agon-Coutainville’i kantonis järgmised kommuunid: Agon-Coutainville, Blainville-sur-Mer, Geffosses, Gouville-sur-Mer, Muneville-le-Bingard, Saint-Malo-de-la-Lande, Saint-Sauveur-Villages (ainult Ancteville’i ja La Ronde-Haye delegeeritud kommuunide territoorium);

Carentan-les-Marais’ kantonis järgmised kommuunid: Auvers, Baupte, Méautis, Picauville (ainult Les Moitiers-en-Bauptois’ delegeeritud kommuuni territoorium);

Isigny-le-Buat’ kantonis ainult järgmised kommuunid: Avranches, La Godefroy, Saint-Brice, Saint-Loup, Saint-Senier-sous-Avranches, Isigny-le-Buat, Tirepied-sur-Sée (ainult La Gohannière’i territoorium);

Quettreville-sur-Sienne’i kantonis järgmised kommuunid: Annoville, Hauteville-sur-Mer, Lingreville, Montmartin-sur-Mer, Quettreville-sur-Sienne (ainult Contrières’i, Hérenguerville’i, Hyenville’i, Quettreville-sur-Sienne’i ja Trelly delegeeritud kommuunide territoorium);

Valognes’i kantonis järgmised kommuunid: Brix, Huberville, Lieusaint, Montaigu-la-Brisette, Saint-Joseph, Saussemesnil, Tamerville, Valognes ja Yvetot-Bocage;

Villedieu-les-Poêles-Rouffigny kantonis ainult Le Tanu kommuun;

Avranches’i kantoni kommuunid, v.a Braffais’ delegeeritud kommuun Le Parci kommuunis;

Coutances’i kantoni kommuunid, v.a Camprond ja Monthuchon;

Créances’i kantonis, v.a Le Plessis-Lastelle;

Saint-Hilaire-du-Harcouët’ kantoni kommuunid, v.a Savigny-le-Vieux ja Buais-Les-Monts.

L'Ille-et-Vilaine’i departemang:

kõik Fougères-2 kantonite kommuunid;

Vitré kantonis järgmised kommuunid: Balazé, Châtillon-en-Vendelais, Montautour, Princé, Saint-M’Hervé ja Vitré;

Dol-de-Bretagne’i kantoni kommuunid, v.a Châteauneuf-d’Ille-et-Vilaine, Lillemer, Miniac-Morvan, Plerguer, Saint-Guinoux, Saint-Père-Marc-en-Poulet, Saint-Suliac, Le Tronchet ja La Ville-ès-Nonais;

Fougères-1 kantoni kommuunid, v.a Livré-sur-Changeon;

Val-Couesnoni kantoni kommuunid, v.a Aubigné, Feins, Mouazé ja Montreuil-sur-Ille.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafiline piirkond ulatub ümber Saint-Malo lahe ning laiub La Manche’i ja L'Ille-et-Vilaine’i departemangude rannikuäärses osas. Piirkonna eripärad on märkimisväärse ulatusega rannikuala ning mere ja ookeani suur mõju piirkonna kliimale. Geograafilise piirkonna keskmes asuvatel merega korrapäraselt üleujutatud aladel, mida kutsutakse sooldunud märgaladeks (marais salés või herbus), kasvab lammaste põhisööt. Need märgalad jäävad tõusude ja mõõnade uhutud alade kõrgemasse ossa. Alad on välja kujunenud Mont-Saint-Micheli lahe põhjast ja Cotentini lääneosas asuvast deltast, kus tekivad peene struktuuriga setted, jäädes ise loodetest ja tugevatest hoovustest kõrvale. Sooldunud märgala aluspõhi on meremuda, mis koosneb mudast ja väga peenest lubjarikkast liivast. Alad on pikitud sügavate kanalitega, mis jagunevad teisesteks kanaliteks, moodustades äärmiselt tiheda võrgustiku, mis jagab ala eri toimivateks üksusteks ja tekitab loomadele liikumisel rohkelt takistusi.

Soolase pinnase ja üleujutustega kohastunud taimestiku moodustavad halofüütsed ehk soolataimed. Kergelt külma saanuna on paljud neist taimedest (Puccinellia maritima, Triglochin maritima, Halimione portulacoïdes) väga meelepärased lammastele, kellelt saadakse liha „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“, ja moodustavad nende põhitoiduse.

Talleliha tootmist on Mont-Saint-Micheli lahe ümbruses täheldatud juba alates X sajandist, kui Mont-Saint-Micheli mäel elavatel munkadel oli siin lammaste karjatamise õigus. Lambaliha tootmist on samal ajajärgul täheldatud ka Cotentini aladel, nimelt mainitakse Lessay kloostri asutamise hartas annetust, mille tegid kloostrile kaks lambakasvatust. Hiljem, 1181. aastal moodustas kaks kolmandikku selle kloostri kümnisest lambavill (Henri II Plantagenêt’ harta).

Kuni XX sajandi esimese pooleni karjatati lambaid rühmana, kus kaks kuni neli looma olid omavahel kokku seotud, erandiks olid Mont-Saint-Micheli poldrid, kus suhteliselt suur kari viidi sooldunud märgalale karjuse saatel. Alates XX sajandi teisest poolest hakkas lambakasvatus rohkem spetsialiseeruma ja hakati rajama lambakasvatusettevõtteid.

Et kari kohaliku keskkonna füüsilistes tingimustes vastu peaks, on lambakasvatajad lähtunud oma aretuskarja valikul lammaste väärtusest emasloomana, loomade võimekusest liikuda ebastabiilsel pinnasel ja selliste tallede kasvatamisest, kes on kohanenud sooldunud märgaladel kasvavate taimede kasvutsükliga. Seega valitakse uted karja hulgast ja jäärad ostetakse väljast sellistest tõugudest, kes on sooldunud märgalade elutingimustega hästi kohanenud ning kelle lihaskonna kasv on seetõttu veidi aeglasem.

Tallekasvatus on sooldunud märgaladel välja arenenud ka tänu sellele, et on rajatud lambakasvatusi ja kasutatud loodete lähikonnas asuval maa-alal asuvaid karjamaid. Selliste alade olemasolu on hädavajalik, et hoida loomi poegimise ajal ja toita neid perioodil, mil sooldunud märgalad on kaetud tõusuvetega.

Selleks et tulla toime karjas olevate loomade väga suurte kasvuerinevustega ning raskete kliimatingimustega, on lambakasvatajad valinud täiendsööda andmise strateegiad, mis sobivad nimetatud piirkonda hästi. Kui loomalaudad asuvad ranniku lähedal, võib täiendsööta anda õhtul karjamaalt tulles. Kui laudad asuvad kaugemal, ei saa lambakasvatajad anda lisatoitu enne kui alles lõppetapis. Sööt on enamjaolt toodetud samas piirkonnas, kuid osa, nimelt lämmastikurohke sööt võib pärineda ka piirkonnast väljastpoolt.

Omalaadse loomakasvatuse tava ümber kujunenud lambakasvatajate, lihakaupmeeste ja lihunike vaheliste kohalike suhete tulemusena on alati võimalus valida selline tapamaja, kus on säilinud lambatapmisega seotud teadmised ja oskused. Need teadmised ja oskused avalduvad eelkõige selles, et ooteaeg tapamajja saabumise ja tapmise vahel on lühike ning möödub mugavates tingimustes, ning eriti hoolikas tapmise, liharaiumise ja siseelundite eemaldamise tehnikas, mis säilitab nahaaluse rasvkoe ning takistab liha saastumist. Ka jahutamine ja laagerdumine on reguleeritud. Kõigi nende toimingute järel hindavad tootjad rümba vastavust nõuetele, võttes eelkõige aluseks rasva kvaliteedi ja rümba väljanägemise.

Rümpasid jaotatakse ühtlaselt jaotunud tihke ja valge rasva järgi. Rümbad on kergelt rasvased, kuid mitte liiga prisked, tagajala lihased on võrdlemisi pikakiulised. Liha on tumeroosat värvi ja marmorjas (lihasisene rasv), lihakiud on pikad. Küpsetamisel ja söömisel säilib mahlakus ning tugev maitse kestab suus kaua, villarasva maitse puudub täielikult.

Selle liha erilisust on hinnatud pikka aega, millest annab tunnistust 1691. aasta suvel Pontorsonis viibinud Roueni teadlase ja kirjaniku Pierre Thomas du Fosse’i ülestähendus: „Mere ääres kasvav rohi on nagu nõmm-liivatee – see annab lambalihale erilise maitse, liha on nii hõrk, et nurmkana ja faasan lausa kahvatuvad selle kõrval.“

Seda vana ülestähendust kinnitab Caeni apellatsioonikohtu hiljutine, 24. jaanuari 1986. aasta otsus, milles täpsustatakse, et kõnealustel regulaarselt merega üleujutatavatel karjamaadel korrapäraselt karjatatavaid lambaid kutsutakse tavaliselt sooldunud märgalade lammasteks (moutons de prés-salés) ning et sellisel viisil kasvatatud lammaste liha kvaliteet on eriti hinnatud.

Seos liha „Prés-salés du Mont-Saint-Michel“ ja tootmispiirkonna vahel seisneb peamiselt selles, et loomad toituvad sooldunud märgalale iseloomulikust taimestikust, ning füüsilises pingutuses, mida lambad peavad toidu leidmiseks tegema. Piirkonnaga seotud füüsilise pingutuse osatähtsus on Mont-Saint-Micheli lahe sooldunud märgalade puhul märkimisväärne, sest nii Mont-Saint-Micheli lahe kui ka Cotentini alade puhul tuleb läbida ulatuslikke maa-alasid, isegi kui rohumaade enda ulatus on tagasihoidlik. Tegelikkuses on sooldunud märgalade hein üsna väikse toiteväärtusega ja kuna lammaste söögiks sobilikku rohtu on vähe, peavad loomad läbima pikki maid, et oma vajalik toiduratsioon kätte saada. Seetõttu ei ole rümbad prisked ja liha värvus on intensiivne.

Liha selliseid omadusi tugevdavad need muud piirangud, mis seonduvad selle vajuva pinnasega, kus maastikku liigendavad sügavad lõhed ja kus on karm kliima. Nende raskete tingimuste tõttu ei saa sooldunud märgaladele tihti tuua liiga noori loomi ning nad peavad sinna jääma piisavalt pikaks ajaks, et selle erilise sööda mõjud avalduks nende lihas täielikult.

Neist kasvutingimustest tuleneb ka asjaolu, et loomad ei ole liiga prisked, nende rasv on tihe ja seda ei ole liiga palju, samuti see, et lihal puudub täielikult villarasva maitse.

Need omadused säilivad tänu sellele, et lambad tapetakse nende kasvatuskoha läheduses. Kõnealuse läheduse tõttu veetakse loomi vähe, vältides seega nende võimalikku stressi, mis võib liha maitset halvendada, ning sel viisil saab säilitada karjatamisel saavutatud liha organoleptilised omadused. Selline lambakasvatusviis on võimaldanud arendada ja hoida geograafilise piirkonna tapamajades erilist oskusteavet, mille puhul võetakse arvesse tooraine kvaliteeti (nt nahaalune rasvkude hoitakse alles ning keelatud on rümba pesemine), et lihtsustada rümba nõuetele vastavuse kontrollimist.

Sooldunud märgalade lihale omane pehmus on gastronoomide seas tunnustatud ja sellist liha on väärtustatud kõrgelt juba üle saja aasta. See asjaolu avaldub ka hinnas, mis on tavalise talleliha hinnast 50–100 % kõrgem.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.legifrance.gouv.fr/download/pdf?id=yUNSnznfq_FUS9VY3CTgn4PCIFRafx3LLgujSD-i24w=

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 185

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 26. mai 2023

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 185/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11006 – ONE / MACQUARIE / YTI) ( 1 )	1
2023/C 185/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11092 – BLACKSTONE / CDPQ / INVENERGY / AEP RENEWABLES / AEP WIND HOLDINGS / TRENT WIND FARM / DESERT SKY WIND FARM) ( 1 )	2
2023/C 185/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11016 – AIR LIQUIDE / ADP / JV) ( 1 )	3

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0735
JPY	Jaapani jeen	149,63
DKK	Taani kroon	7,4502
GBP	Inglise nael	0,86793
SEK	Rootsi kroon	11,5490
CHF	Šveitsi frank	0,9708
ISK	Islandi kroon	150,70
NOK	Norra kroon	11,7695
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,645
HUF	Ungari forint	372,30
PLN	Poola zlott	4,5110
RON	Rumeenia leu	4,9495
TRY	Türgi liir	21,3944
AUD	Austraalia dollar	1,6443
CAD	Kanada dollar	1,4599
HKD	Hongkongi dollar	8,4092
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7655
SGD	Singapuri dollar	1,4515
KRW	Korea vonn	1 424,30
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,7466
CNY	Hiina jüaan	7,5891
IDR	Indoneesia ruupia	16 040,83
MYR	Malaisia ringit	4,9655
PHP	Filipiini peeso	60,132
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,154
BRL	Brasiilia reaal	5,3320
MXN	Mehhiko peeso	19,0797
INR	India ruupia	88,8055

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2023/C 185/04	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste kohta	4
2023/C 185/05	Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) läbivaatamise kohta	14
2023/C 185/06	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, milles käsitletakse kestliku Euroopa sotsiaalset mõõdet noorte jaoks	21
2023/C 185/07	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, milles vaadatakse läbi ELi liikmesriikide esindamine Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamine enne WADA kohtumisi	29
2023/C 185/08	Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda	35
2023/C 185/09	Nõukogu järeldused ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute kohta	39
2023/C 185/10	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasist tegevust, mille eesmärk on päriselt saavutada automaatne vastastikune tunnustamine hariduse ja koolituse puhul	44
2023/C 185/11	Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	51
2023/C 185/12	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/1035, ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/1027	52
	Euroopa Komisjon
2023/C 185/13	Euro vahetuskurss — 25. mai 2023	54
2023/C 185/14	Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. juuni 2023 (Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10)	55

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 185/15	PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 29 LÕIKELE 2 VASTAV TEADE — Teade vaba ametikoha kohta: esinduse juht Sofias (Bulgaaria) (palgaaste AD 14) teabevahetuse peadirektoraadis (DG COMM) — COM/2023/10433	56
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 185/16	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	57
2023/C 185/17	Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine	64


	(1) EMPs kohaldatav tekst