Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Ühinenud demokraatia nimel“

(2023/C 184/01)

Raportöörid:

Stefano MALLIA (MT-I) Oliver RÖPKE (AT-II) Séamus BOLAND (IE-III)

Õiguslik alus	kodukorra artikkel 50
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	181/0/5

Pandeemiajärgne taastumine, demokraatlikud väärtused, kodanikuühiskonna tegutsemisruum, meediavabadus, mitmekesisus ja liberaalne demokraatia on surve all mõlemal pool ELi piire. Nende olukord on alates Euroopa pinnal puhkenud sõja algusest veelgi halvenenud – vähem kui 50 % maailma elanikkonnast elab demokraatlikus süsteemis.

Ajal, mil maailm on jätkuvalt tunnistajaks jõhkrale sõjale Ukrainas ning selle laastavatele humanitaar-, sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles tugevdama demokraatiat ja demokraatlikke väärtusi.

Ukraina rahvale logistilist, humanitaar- ja arstiabi pakkuvate ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide erakordne pühendumine on näidanud ka seda, kui oluline on hästi ühendatud, tõhus ja elujõuline kodanikuühiskond. Lisaks Ukrainale näeme rohujuuretasandi liikumiste aktiveerumist võitluses demokraatia eest Iraanis, Valgevenes ja Moldovas. Nende tugevdamine tugevdab ka demokraatiat.

Praegu on olulisem kui kunagi varem investeerida demokraatlike riikide vastupanuvõime suurendamisse ja meie põhiõiguste kaitsmise paremasse suutlikkusse, hoolitseda pikaajalise rahu ja stabiilsuse eest ning lõppkokkuvõttes tagada heaolu kõigile.

Ei ole kahtlust, et me peaksime ühiselt kaaluma uusi lähenemisviise osalusdemokraatia struktuuride tugevdamiseks. Tugev, sõltumatu ja mitmekesine kodanikuühiskond on olulisem kui kunagi varem. See on põhielement, mille abil tagada kodanikuaktiivsus ja vastupanuvõimeline demokraatia, mis suudab kaitsta õigusriiki, põhiõigusi, sõnavabadust ja meie demokraatliku eluviisi terviklikkust. Demokraatia ELis on lahutamatult ja pöördumatult seotud võrdõiguslikkuse, õigluse, inimõiguste austamise ja mittediskrimineerimise käsitustega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.

Keeruliste muutuste ja väljakutsete ajal võib arutelu-/osalusdemokraatia olla üks osa vajaliku süsteemse muutuse laiemast kontekstist. On mitmeid näiteid selle kohta, kuidas arutelu-/osalusdemokraatia tõhus rakendamine võimaldab poliitikakujundajatel teha raskeid otsuseid seoses kõige keerulisemate avaliku poliitika probleemidega ning suurendada usaldust kodanike ja riigi tasandi vahel. Eeltingimuseks on tagada, et seejuures peetakse silmas arvamuste mitmekesisust ja õigust neid vabalt väljendada. Osalusdemokraatia ei ole aga imerohi. Demokraatlikud ühiskonnad seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega, mis nõuavad eri liiki osalemist. Demokraatlik valitsemistava nõuab seepärast eri mehhanismide kasutamist erinevatel eesmärkidel, et kasutada ära nende tugevaid ja nõrku külgi.

Peame ühiselt taotlema uut tasakaalu esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja otsedemokraatia vahel.

Euroopa tuleviku konverentsi 9. mai 2022. aasta järeldustes Euroopa demokraatia kohta, eelkõige ettepanekutes 36 ja 39, seati eesmärgid suurendada kodanike osalust ning tugevdada osalusdemokraatia struktuure ja arutelumeetmeid. Pidades silmas Euroopa tuleviku konverentsi tulemusi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee senist olulist rolli, soovib komitee visandada erinevad võimalused, mille alusel koostada institutsionaalsete reformide kava, mis teeniks kõige paremini komitee eesmärke.

Arvestades eelnimetatut ja tuginedes 2023. aasta kodanikuühiskonna päevadele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1.

kutsub üles viima tulemuslikult ellu Euroopa Liidu lepingu artikli 11, sealhulgas Euroopa kodanikuühiskonna strateegia ja Euroopa ühenduste põhikirja, et ühendada tõeliselt võimestava ja kaasava ruumi erinevad elemendid, et uuendada osalemist ja rakendada struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi kõigis ELi institutsioonides, sealhulgas kutsudes organiseeritud kodanikuühiskonda eeskätt sotsiaaltippkohtumistele ja kõrgetasemelistele konverentsidele. Selleks et kodanikuühiskonna sektor oleks sisukamalt ja ulatuslikumalt kaasatud, on olulised ka ressursid. Kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks on vaja paremaid rahastamisvõimalusi ning õiglasi ja läbipaistvaid poliitikaraamistikke, sealhulgas piiriülest kaitset, et suurendada kõigi kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas noorteorganisatsioonide, sotsiaalmajanduse ja vabatahtliku sektori suutlikkust ja vastupanuvõimet. Samuti on hädavajalik juurdepääs paindlikele ja kestlikele ressurssidele, olgu need siis era- või avaliku sektori ressursid;

2.

toonitab vajadust tugevdada organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite võtmerolli esindusdemokraatiat täiendava aruteludemokraatia toetamisel, et veelgi tugevdada kodanikuühiskonna dialoogi kõigis liikmesriikides ja ELi tasandil. Euroopa demokraatlike riikide tugevus ja jõud põhinevad ELi ja selle liikmesriikide tugeval ja laiaulatuslikul koostööl, mis peab aitama suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust. Sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid on ju n-ö ühishüve kaitsjad, kellel on esmatähtis osa kestlike lahenduste leidmisel, ühiskondlike uuenduste edendamisel ja vastastikuse usalduse loomisel ühiskonnas. Kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad ka välja töötada protsesse, pakkuda eksperditeadmisi arutelude mitmekesisuse suurendamiseks ja hõlbustada osalusdemokraatiat vastavalt aluslepingutes sätestatule;

3.

kutsub üles järgima terviklikku ja koostööl põhinevat lähenemisviisi haridusele ja koolitusele, et vastata praegustele väljakutsetele. Euroopa oskuste poliitikat tuleks kujundada koos kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, kellel on poliitiline kapital, konkreetsed teadmised ning arusaam praegustest vajadustest ja puudustest; teeb sellega seoses ettepaneku, et 2025. aasta kuulutataks Euroopa vabatahtlike aastaks, kuna sellel sektoril on oluline roll informaalsete oskuste arendamisel;

4.

rõhutab, et valdkonnaülesed oskused on osalus- ja aruteludemokraatia tõeline selgroog: koostöö, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, demokraatlik ja kollektiivne juhtimine, konflikti lahendamine, kodanikuharidus ja meediapädevus. Need oskused on kesksel kohal võitluses demokraatiavastaste suundumuste vastu, Euroopa väärtuste edendamisel ning praeguste sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste lõhede ületamisel, andes samal ajal kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele võimaluse kujundada konsultatsiooni- või osalusvahendite abil ühiselt poliitikat, et saavutada vastutus, läbipaistvus ja kodanikuaktiivsus;

5.

on pühendunud sellele, et aidata edasi arendada osalus- ja aruteludemokraatia edendamise vahendeid, nagu Euroopa kodanikualgatus ja ELi veebipõhised avalikud konsultatsioonid, mis peavad olema üldsusele piiramatult kättesaadavad ja avalikult teatavaks tehtud;

6.

rõhutab 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tähtsust ning kodanikuühiskonna organisatsioonide otsustavat rolli valimisosaluse ja Euroopa-meelse suhtumise edendamisel ning hääletamisest hoidumise ja desinformatsiooni vastu võitlemisel. Komitee kutsub Euroopa poliitilisi rühmitusi üles rõhutama oma valimisprogrammides kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli demokraatia tugevdamisel;

7.

kordab oma valmisolekut tegutseda koos kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ELi institutsioonidega silla ehitajana, et arutada Euroopa projekti kodanikega, minnes kaugemale neist, kes on selles juba veendunud, ning jõuda inimesteni nende kogukondades, piirkondades, linnades ja külades. Seepärast on väga oluline luua võimalused avalikes aruteludes osalemiseks ja edendada osaluskultuuri kõigil tasanditel;

8.

märgib, et komisjon peaks oma organisatsiooni struktuuris nägema ette kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutavad kontaktisikud. Samuti peaks komisjon tegema koostööd liikmesriikidega, et soodustada kodanikuühiskonna dialoogi struktuuride tugevdamist ja toetada nende loomist seal, kus neid veel ei ole, kasutades selleks Euroopa vahendeid. See algatus suurendaks teadlikkust ja parandaks kodanikuühiskonna dialoogi kvaliteeti, aidates seega komisjonil ja liikmesriikidel paremini mõista eeliseid, mida hästi toimiv kodanikuühiskonna dialoog võib poliitika kujundamisele pakkuda. Lisaks tugevdaks kodanikuühiskonna dialoogi teadus- ja järelevalvetegevus, mille abil oleks võimalik välja selgitada ja jagada parimaid tavasid;

9.

rõhutab sellega seoses, et noorte ja noorteorganisatsioonide kaasamine on eriti oluline esmakordsete valijate ja noorte valijate innustamisel. Täieliku esindatuse saavutamiseks on vaja toetada lahendusi, mis võimaldavad laialdast kaasamist ja edendavad sellega seoses võrdseid võimalusi. Vaja on jõuda nendeni, kes on otsustuskeskustest kõige kaugemal, ja kaasata nad aruteludesse. Vajalik näib olevat ulatuslikum kaasamine kohalikul tasandil;

10.

kutsub lisaks Euroopa Parlamenti, Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles muutma kiiremas korras Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevat 1976. aasta akti, et selgitada universaalsete, vahetute ja salajaste valimiste põhimõtteid. See võimaldaks rakendada standardeid kogu ELis, tagades seega hääleõiguse puuetega inimestele.

Tuginedes eelnimetatud soovitustele ja Euroopa tuleviku konverentsile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

11.

käsitleb hiljuti allkirjastatud koostööprotokolli Euroopa Komisjoniga (27. oktoober 2022) uuendatud poliitilise kohustusena, millega panustatakse Euroopa poliitilisse tegevuskavasse ning aidatakse saavutada Euroopa põhieesmärki, sihte (1) ja püüdlusi, nimelt saavutada konkurentsivõimeline, majanduslikult jõukas, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnakestlik Euroopa Liit. Samal ajal tuleb tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele, digiüleminek ja demograafilised muutused on sotsiaalselt ausad ja õiglased ning muuta Euroopa roheline kokkulepe ja 2030. aasta digikümnend edukaks kõigi eurooplaste jaoks. Euroopa Liit peab juhinduma ka Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja konkurentsivõime tegevuskavast, poliitilistest tegevuskavadest, millega tagatakse, et kedagi ei jäeta kõrvale;

12.

on valmis ja tal on – nüüd rohkem kui kunagi varem – õigus tegutseda kodanike ja organiseeritud kodanikuühiskonna, sealhulgas tulevaste kodanike paneelarutelude peamise keskusena. Sellise keskuse ülesanne oleks mitmekordistada Euroopa Komisjoni ja teiste institutsioonide korraldatud käimasolevate kodanike konsultatsioonide mõju ning koguda süstemaatiliselt tagasisidet Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnalt kõigi Euroopa poliitilise tegevuskava oluliste prioriteetide ja poliitikavaldkondade kohta. See aitab suurendada üldsuse usaldust ELi projekti ja institutsioonide vastu, andes kodanikele tõhusa rolli avalikus otsustusprotsessis. Komitee oleks välisekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate abiga võõrustaja, kes juhiks, jälgiks, kavandaks, korraldaks, viiks läbi ja hõlbustaks aruteluprotsesse. See pakkumine tugineb eelkõige Euroopa tuleviku konverentsi 9. mai 2022. aasta lõpparuandele, milles kutsutakse sõnaselgelt üles „[tugevdama] komitee institutsioonilist rolli ja [suurendama] komitee mõjuvõimu selliste osalusdemokraatia tegevuste nagu kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi ja kodanike paneelarutelude vahendaja ja tagajana“. Sellega seoses tuleks komitee omaalgatuslikes arvamustes ja komisjoni taotletud ettevalmistavates arvamustes sisalduvad soovitused läbi vaadata ELi poliitika hindamise käigus, kui see on asjakohane;

13.

on seisukohal, et kodanike paneelarutelud ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavad konsultatsioonid võiksid keskenduda tegevuskava koostamisele, näiteks komisjoni tööprogrammi ettevalmistamisele, või olla seotud oluliste seadusandlike prioriteetide elutsükliga. Kodanike panus võiks olla kõige kasulikum õigusloome-eelses etapis, et arutada ja esitada soovitusi enne teatavate oluliste (seadusandlike) ettepanekute esitamist. Selleks võiks konsulteerida kodanike paneelarutelude ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega iga-aastase tegevuskava alusel ja vastavalt ajakavale, mille komitee kehtestab koostöös Euroopa institutsioonidega. See võiks hõlmata konkreetseid taotlusi Euroopa Komisjonilt, Euroopa Parlamendilt või Euroopa Liidu Nõukogult, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt endalt omal algatusel või – oma partnerorganisatsioonide taotlusel – Euroopa Regioonide Komiteelt;

14.

kordab, et tegevustsükkel võiks alata kõnega olukorrast Euroopa Liidus ja kavatsuste deklaratsiooniga, milles peetakse silmas Euroopa Komisjoni järgneva aasta tööprogrammi. Konsultatsioonid toimuksid järgneva aasta esimesel poolel;

15.

teeb – täienduseks õigusriigi tugevdamise vahenditele – ELi institutsioonidele jätkuvalt ettepaneku luua ELi põhiõiguste, inimõiguste ja õigusriigi iga-aastane foorum. Selle foorumiga parandatakse järelevalvet, võimaldades ELi poliitikakujundajatel saada organiseeritud kodanikuühiskonnalt ja kõigi ELi liikmesriikide rohujuure tasandi organisatsioonidelt varajasi hoiatusi, mis puudutavad probleeme seoses Euroopa Liidu lepingu artikli 2 täieliku ja läbipaistva kohaldamisega. Lisaks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles lisama Euroopa demokraatia tegevuskava eelseisva läbivaatamise käigus sellesse kodanikuühiskonda käsitleva peatüki. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on oluline osa ka kandidaatriikide ühinemisprotsesside jälgimisel ning ta hõlbustab sisulist arutelu asjaomaste pooltega, et tagada Euroopa väärtuste, sealhulgas rahvus- ja etniliste vähemuste väärtuste austamine;

16.

algatab Euroopa kodanikuühiskonna nädala, et suurendada oma rolli Euroopa kodanikuühiskonna koduna ja laiendada oma selliste juhtalgatuste haaret, nagu kodanikuühiskonna päevad, Euroopa kodanikualgatuse päev, üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja kodanikuühiskonna auhind. See algatus toob kokku Euroopa ja riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide peamised osalejad ning loob dialoogifoorumi kodanikuühiskonna sidusrühmadele Euroopa tasandil olulistes küsimustes. Komitee püüab tugevdada rohujuure tasandi tegevust, et jõuda võimalikult suures ulatuses ka nendeni, kellel on piiratud võimalused osaleda Euroopa küsimusi puudutavates aruteludes, ning tagada, et nende häält võetakse otsustusprotsessis arvesse.

---

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte tegevuskava ELi välistegevuses 2022–2027“

(omaalgatuslik arvamus)

(2023/C 184/02)

Raportöör:	Michael McLOUGHLIN
Kaasraportöör:	Tatjana BABRAUSKIENĖ

Täiskogu otsus	22.9.2022
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	157/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab küll heameelt ELi välistegevuses noorte tegevuskava loomise üle, kuid juhib tähelepanu sellele, et raskusi võib tekkida selle kasutuselevõtul ja elluviimisel, mis vajavad kontrolli ja järelevalvet. Komitee väljendab soovi osaleda aktiivselt noorte tegevuskava rakendamisel.

1.2.

Komitee on seisukohal, et nii Euroopa Komisjoni kui ka ELi delegatsioonide jaoks on ELi ja kogu maailma noorteorganisatsioonide teadmised ja kogemused oluline ressurss tegevuskava elluviimisel. Samuti leiab komitee, et kõigile noortega tegelevatele ELi töötajatele tuleks anda põhiteadmised sellistes küsimustes nagu noortesõbralikud ruumid, konsulteerimisoskused ja noorte töömeetodid.

1.3.

Komitee soovib, et rakendamise käigus pöörataks pidevalt tähelepanu kõige tõrjutumatele noortele, sealhulgas puuetega noortele, ning et kogu juhtimistegevust saadaks samasugune keskendumine noorte toetamisele rohujuuretasandil, kohalikes kogukondades. Juhtimis- ja osalusprotsessid tuleks kavandada nii, et oleks tagatud rohujuuretasandi kaasamine ja alt üles suunatud protsessid, et kujundada igapäevaeluga kursis olevaid juhte.

1.4.

Komitee rõhutab, et andmete kogumine ja seire on noorte tegevuskava elluviimise üks põhiraskus. Vaja on korrapärast aruandlust Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse, asjaomaste rahastatavate ametite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt. See oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni hiljuti korraldatud noori käsitlevate rahvusvaheliste andmete kaardistamise ja puudujääkide analüüsiga (1).

1.5.

Komitee tunnustab ja soodustab seoseid ÜRO ja selle asutuste tööga kõnealuses valdkonnas, eelkõige mis puudutab noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning mis tahes koostoimet ÜRO Lapse Õiguste Komiteega.

1.6.

Komitee leiab, et peamised ELi noortepoliitika meetmed, nagu Erasmus+ ja noortegarantii, võivad olla kasulikud noorte kaasamise ja noortepoliitika töös. Selliste struktuuride kasutamisel tuleks tähelepanu pöörata taotlusmenetluste sõltumatusele ja sellistele küsimustele nagu viisad ja keeled.

1.7.

Komitee soovitab Euroopa Liidu Nõukogul julgustada ELi liikmesriike koostama oma kavad, mis keskenduvad noorte tegevuskavaga sarnastele küsimustele, ning tegutsema partnerluses kodanikuühiskonnaga, eelkõige noorteorganisatsioonidega. Lisaks tuleks tugineda ELi liikmesriikide ja sihtriikide olemasolevatele sidemetele ja kodanikuühiskonna partnerlustele ning neid tugevdada, eelkõige noorteorganisatsioonide vahel.

1.8.

Samuti soovitab komitee julgustada sihtriike looma oma konkreetse noortepoliitika ja riiklikud noortenõukogud või samaväärsed asutused ning anda neile selleks vahendid. Komisjon peaks aga sihtriikide toetamisel juhinduma inimõiguste põhimõtetest.

1.9.

Komitee leiab, et tuleks luua seosed noorte tegevuskava ja Euroopa oskusteaasta vahel, et parterriigid seaksid selle töö esiplaanile.

1.10.

Komitee on seisukohal, et haridusmeetmete keskmes peaks olema võrdõiguslikkus, eelkõige tüdrukute kaitse, ning et strateegiad peaksid tagama nende kaasamise, kelleni on kõige raskem jõuda. Kõik stipendiumivõimalused peaksid olema avatud ja läbipaistvad ning järgima sihipäraseid meetodeid, et julgustada neid, kelleni on kõige raskem jõuda.

1.11.

Komitee on veendunud, et edendada tuleks kodanike osalemist kõigis kodanikuühiskonna organisatsioonides, nagu noorterühmad, ametiühingud ja noorte ettevõtjate ühendused.

1.12.

Komitee leiab, et uurida tuleb ELi kaubanduspoliitika mõju noortele ja seoseid nendega, eelkõige kaubanduse ja kestlikkuse peatükkide ning majanduspartnerluslepingute raames.

1.13.

Komitee soovitab Euroopa Komisjoni uuringust lähtudes töötada välistegevuses noortega koostöö tegemiseks välja konkreetsed kogukonnapõhised vaimse tervise teenused noortele ning nii kvantitatiivsete tulemuste kui ka vaimse tervise kvalitatiivse parandamise eesmärgid.

1.14.

Komitee leiab, et noorte tegevuskava üks oluline osa peaks olema võitlus lapstööjõu kasutamise vastu, et lapstööjõu kasutamine jääks 21. sajandil lõpuks ajalukku.

2.   Taustteave: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asjaomane tegevus

2.1.

2018. aasta oktoobris võttis komitee vastu arvamuse ELi uue noortestrateegia kohta, (2) rõhutades vajadust järgida noorteküsimuses valdkonnaülest lähenemisviisi ning pöörata rohkem tähelepanu tööhõivele, vaimsele tervisele, võrdõiguslikkusele ja haridusele. Samuti rõhutati arvamuses sellega seoses ELi välistegevuse meetmete tähtsust.

2.2.

2020. aasta septembris võttis komitee vastu arvamuse „Noorte struktureeritud kaasamine ELi otsustusprotsessi kliima ja kestlikkuse valdkonnas“ (3). Ka selles kutsuti üles looma noorte kliima ja kestlikkuse ümarlaudu, sealhulgas määrama noorte delegaadi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi kohtumistel osalevasse ELi ametlikku delegatsiooni ning kaasama noorte hääled kliimat ja kestlikkust käsitlevate komitee arvamuste koostamisse.

2.3.

2022. aasta juulis vastu võetud arvamuses „Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa Lääne-Balkani innovatsioonikavast“ (4) kutsus komitee Lääne-Balkani riikide valitsusi üles järgima ELi peamisi noortepoliitika dokumente ja investeerima rohkem tõenduspõhisesse noortepoliitikasse, millega käsitletakse noorte arengu probleeme, tagades piisavad ja läbipaistvad eelarveeraldised.

2.4.

Komiteel on ainulaadne positsioon hõlbustada koostööd noortevõrgustikega. Komitee lõi Euroopa noorteaasta koordineerimisrühma, millele anti volitused tugevdada nii Euroopa noorteaasta ajal kui ka pärast seda koostööd noorteorganisatsioonide ja noortega ning teha koostööd teiste ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tagada noorte parem valdkonnaülene integreerimine nende igapäevategevusse. 2022. aasta septembris võttis komitee vastu arvamuse „ELi noortetest“, (5) milles taotles struktureeritumat, sisukamat ja sihipärasemat noorte osalust.

3.   Üldised märkused noorte tegevuskava kohta

3.1.

Komitee väljendab suurt heameelt ühisteatise „Noorte tegevuskava ELi välistegevuses 2022–2027“ (Youth Action Plan (YAP) in EU external action 2022 – 2027) üle, mis on oluline samm välistegevuses ja noortepoliitikas, tunnistades nende kahe võimalikku koostoimet, mida oleks tulnud teha juba ammu. Lisaks näitab selline sündmus Euroopa noorteaasta raames ka seda, et noored ja noorte elud on tähtsad kõigis poliitikavaldkondades ning et selle rühmaga tuleb arvestada kogu poliitilises töös, mitte ainult nn traditsiooniliselt noortega seotud valdkondades.

3.2.

Sõda Ukrainas avaldab jätkuvalt ränka mõju tsiviilisikutele, eelkõige lastele, teismelistele ja noortele. Nii Ukrainas kui ka muudes konfliktidest mõjutatud maailma piirkondades peaks noorte tegevuskava keskmes olema eesmärk suurendada noorte vastupanuvõimet, toetada noorte kodanikuaktiivsust ja võimestada neid olema oma kogukondades muutuste elluviijad, pidades eelkõige silmas konfliktijärgset taastumist.

3.3.

Teatises võetakse asjakohaselt arvesse ka COVID-19-järgset maailma ning tunnistatakse, et noored, nende haridus ja liikumisvabadus said kriisi ajal kõige rohkem kannatada. Seda tunnistatakse küll Euroopas, kuid maailmas, eriti arengumaades ja ebakindlates riikides, on COVID-19 pandeemia mõjule noorte seas pööratud vähem tähelepanu.

3.4.

Sisuliselt toetab komitee põhimõtet, et kõiki noortega seotud sisepoliitilisi meetmeid peaks olema võimalik üle kanda meie välissuhetesse, võttes arvesse konkreetset kohalikku/piirkondlikku konteksti, milles välistegevus toimub. Seda arvesse võttes on komitee seda meelt, et ELi poliitikameetmete noortetesti võiks soovitada ka noorte tegevuskava elluviijatele.

3.5.

Komitee tunneb heameelt ka asjaolu üle, et noorte tegevuskava tugineb Euroopa sotsiaalõiguste sambale ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavale, milles rõhutatakse, et noored peavad võrdselt, täielikult ja sisuliselt osalema avalikus ja poliitilises elus. Kuigi noored on muutuste esirinnas, on nad siiski liiga sageli alaesindatud, mis on vastuolus nende põhiõigustega. Komitee hindab noorte tegevuskava suuri eesmärke ja selget keskendumist tegutsemisele. Samuti peab komitee oluliseks, et selles tunnistatakse tänapäeva üleilmsete probleemide põlvkondadevahelist mõõdet.

3.6.

Teatis koondab kogu olulise poliitilise töö, mis on seotud noortega eri valdkondades. Selle elluviimisel on oluline teostada mõningast üldist järelevalvet, eelkõige seetõttu, et rakendusasutused on erinevad ning asjaomased poliitikameetmed on mitmekesised. See peaks hõlmama ka asutusi, kes vastutavad noorte ja hariduse eest, noorteorganisatsioone ja noori endid, samuti ELi liikmesriikide abiasutusi ja muid riiklikke asutusi, rahastatavaid asutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Samuti tuleb tegevuskava elluviimisel arvesse võtta erinevaid asjaomaseid rahastamisallikaid, osalejaid ja näitajaid. Üldiselt on see keeruline, kuid tõhus järelevalvesüsteem tasub end ära ja võib olla ühise poliitika elluviimise mudeliks.

3.7.

Peaaegu kõigis välistegevuse valdkondades tuleb parandada noorte kohta andmete kogumist. Noorte tegevuskava elluviimisel tuleb keskenduda sellele keerulisele valdkonnale, nagu tunnistati Euroopa Komisjoni hiljuti korraldatud noori käsitlevate rahvusvaheliste andmete kaardistamise ja puudujääkide analüüsiga. Väljundite ja tulemuste liigendamine ning iga programmi või algatuse täpse panuse väljatoomine võib osutuda keeruliseks. Seepärast vajavad kõik noortega seotud meetmed pikaajalist analüüsi.

3.8.

EL ja kõik selle institutsioonid peaks tegema koostööd Ühendkuningriigiga, tagamaks et programmi „Erasmus+“ ja kõigi muude koostöövormide raames toimuva koostöö ja kultuuridevahelise õppimise vaim ja saadud kogemused ei läheks selle riigi noorte ja noorteorganisatsioonide jaoks kaotsi. Tuleks uurida kõiki võimalusi, kuidas kasutada kõige paremini ära Ühendkuningriigi kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhete taastamise potentsiaali, ning samuti kuidas kavandada ja edendada uusi suhteid (6).

Juhtroll ja osalemine

3.9.

Noorte tegevuskavas keskendutakse olulisel määral noorte juhtrollile ja osalemisele. See on tervitatav ja igati kooskõlas noortega tehtava töö parimate tavadega. Komitee leiab aga, et sellise kontseptsiooni edasiseks rakendamiseks ELi välistegevuses on vaja väga põhjalikku ja arutelupõhist käsitlust. Hoolimata suurtest jõupingutustest on isegi ELis ja selle liikmesriikides reaalse osaluse saavutamiseni minna veel pikk tee. Noorte juhtroll tuleneb üldiselt heast rohujuuretasandi tööst toetavas keskkonnas. See omakorda kujundab välja noori, kes julgevad oma arvamust avaldada, tuginedes sidemetele oma eakaaslastega ja kogemustele kohalikes küsimustes, nagu keskkond, transport, haridus, vaimne tervis, sotsiaalabi ja palju muud. Seda tööd hõlbustavad sageli kodanikuühiskonna organisatsioonid. Komitee loodab, et kodanikuühiskonda ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevad temaatilised programmid keskenduvad nendele vajadustele.

3.10.

Seega peavad selles valdkonnas heade tavade loomiseks olema täidetud mitmed asjakohased tingimused. Programmi „Erasmus+“ eesmärk on endiselt seada esikohale vähemate võimalustega noored, tunnistades, et juhtival programmil on selles valdkonnas veel palju ära teha. Inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse valdkonnas on osalejatele sujuva kogemuse tagamisel otsustav roll haldusaspektidel, näiteks viisadel, ning siin on vaja ühist lähenemisviisi. Nende probleemidega tegelemine arengumaades, ebakindlates või isegi totalitaarsetes riikides on loomulikult veelgi raskem. Lõppkokkuvõttes peab kogu planeeritud juhtrolli ja osaluse edendamise töö põhinema rohujuuretasandi ja kogukonnapõhisel kogemusel.

3.11.

Tuleb olla ettevaatlik, et mitte pöörata seda protsessi ümber, töötades nn juhtidega selleks esmajärjekorras rohujuuretasandilt reaalset tuge saamata. Rahastajad ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid ei saa seda juhtrolli luua ning tagada tuleb kvaliteetsed seosed rohujuuretasandil. Seepärast on meil vaja läbipaistvat valikut, avatud ja kaasavaid meetodeid ning kaitsemeetmeid kaaperdamise vastu riikide ja teiste osalejate poolt, eelkõige ebakindlates riikides. Kaasamis-, osalemis- ja juhtimisoskused on üliolulised ning meie lähenemisviis peab looma taristu, et see tegelikkuseks muuta. Lühiajalistele projektipõhistele lähenemisviisidele tuleb eelistada noorteorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna pikaajalist toetamist. Noorte juhtide kaasamine eeldab ka strateegiaid, kuidas tegeleda selle pidevalt muutuva inimrühmaga, sest selle liikmed on ajutised, nad kasvavad ja arenevad ning neil tekib mingil ajal vajadus või tahtmine edasi liikuda.

3.12.

Kohapeal tegutsevatele rohujuuretasandi organisatsioonidele tuleks pakkuda sisukat toetust, et nad saaksid sisemiselt areneda ja kohalikes kogukondades olulisteks osalejateks kujuneda. Komitee loodab, et seda küsimust käsitletakse platvormi Youth Sounding Board töös asjaomaste rahvusvaheliste partnerlustega ning arenguteemalise poliitikafoorumi alla kuuluval noorteorganisatsioonidega peetava dialoogi platvormil. Lisaks võib ametiühingute ja nende noorteorganisatsioonide toetamine julgustada noori oma töökohal demokraatlikult osalema ja abistada neid selles. Riiklikud noortenõukogud võivad pakkuda head taristut, millele tuginedes otsustada, kellega partnerriikides koostööd teha, tingimusel et nad on sõltumatud. Samuti võivad seda pakkuda sellised algatused nagu Big 6 Youth Organisations Global Youth Mobilisation (7).

Tegevuskava elluviimise meetodid

3.13.

Noorte tegevuskavas on märkimisväärseid ja teretulnud viiteid programmile „Erasmus+“. Sellega seoses välditakse teatises nö jalgratta uuesti leiutamist. Programmi struktuure ja protsesse saab ja tuleb asjakohasel juhul kasutada meie välissuhetes. Tegevuskava elluviimisel võib olla kasulik eristada programmi allosasid, nagu noored, koolid, kutseharidus ja -õpe ning kolmanda taseme haridus. Tuleb kõrvaldada takistused, nagu viisad, puudulik rahastamine ja keelebarjäärid, ning tegevuskava elluviimisel tuleb keskenduda vastastikusele õppimisele, oskuste arendamisele ja kogemuste omandamisele. Kui kasutatakse riiklikke asutusi, tuleks neid hoolikalt kontrollida, et tagada kodanikuühiskonna osalejatega arvestamine ja nende sõltumatus.

3.14.

Esmakutseõpe suurendab tulevikus noorte tööalast konkurentsivõimet ja nende osalemist elukestvas õppes. Kutsehariduse ja -õppe meetmed ja head tavad toetavad mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) sotsiaalset kaasamist ja tööturule integreerimist.

3.15.

Teatises luuakse kasulikud seosed ELi välistegevuse ja lapse õiguste vahel. Selles valdkonnas töötas EL hiljuti välja strateegia. Noorte tegevuskava elluviimisel oleks kasulik ka tihedam seos ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga, kasutades näiteks Genfi komitee aruandeid riikide kohta. Paljud noored on alla 18-aastased ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtted võivad olla siin suunisteks, kuid ELi noorsootöö ulatub sellest vanusest kaugemale. Me ei peaks alati käsitama 18. eluaastat kui automaatset eraldavat vanusepiiri.

3.16.

Noorte tegevuskava rakendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil tuleb kohaldada Euroopa tiimi meetodit. EL peaks seega kohanema eri piirkondade konkreetsete vajaduste ja oludega. Komitee leiab, et oleks kasulik, kui partnerlused aitaksid täita noori puudutavaid teadmiste- ja andmelünki, eelkõige neid, mis on seotud selliste prioriteetsete valdkondadega nagu digioskuste arendamine, kliimamuutused ja roheline kokkulepe. Komiteele pakub lähikuudel huvi see, kuidas neid erilaadseid meetmeid rakendatakse, ja ta on valmis andma oma panuse.

3.17.

Komitee oleks soovinud, et noorte tegevuskava konsultatsiooniprotsessi käigus oleks laekunud rohkem vastuseid ja et need oleksid kõnealust inimrühma paremini esindanud. See näitab, et noortele tuleb anda kogu asjakohane teave oluliste teemade kohta, et neil oleks võimalik teha teadlikke otsuseid ning anda täpne ja sisukas panus poliitika kujundamisse. Siinkohal võivad teavet anda sellised vahendid nagu Euroopa noorte teavitamise ja nõustamise (ERYICA) kvaliteedimärgis.

4.   Konkreetsed märkused noorte tegevuskava osade kohta

4.1.

Noorte tegevuskava sätetesse on koondatud paljud käimasolevad tegevused ning nende rakendamine saab olema väga keeruline, eriti COVID-19 pandeemia järel. Juurdepääs haridusele ja sooline võrdõiguslikkus on kriitilise tähtsusega ning selles valdkonnas on tehtud edusamme.

Haridus

4.2.

Noorte tegevuskava elluviimisel on vaja tugevat seost Euroopa oskusteaastaga. Komitee juhib tähelepanu sellele, et tuleb arvesse võtta oskuste arendamise tähtsust, eeskätt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning ringmajanduse, vaimse ja füüsilise tervise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste valdkonnas, muu hulgas ka noorte ümber- ja täiendusõppes (8). Sotsiaalse ja kodanikuühiskonna dialoogi roll on väga oluline ning seda tuleb tugevdada.

4.3.

Hariduse vallas osaleb arvukalt sidusrühmi, mistõttu on vaja selgeid eesmärke ja mõõtmisi. Tuleb kindlasti teha pidevaid jõupingutusi nende nimel, kelleni on kõige raskem jõuda, eelkõige kõige vaesemates ja ebakindlamates riikides. Kohustus eraldada 10 % Euroopa Komisjoni naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest ja humanitaarabi eelarvest on teretulnud ning komitee sooviks näha asjaomaseid kohustusi ka teistelt ametitelt ja riikidelt. Pikaajalised lahendused hariduse vallas peavad tulema sihtriikide valitsustelt ning kohalikel kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema selles oluline roll. Rahvusvaheline kogukond ei saa pikas perspektiivis olla peamine osaleja. Komitee loodab, et teadmisi ümberkujundava hariduse tippkohtumine suudab selles osas edusamme tuua.

4.4.

Stipendiume ja usaldusfonde käsitlevad sätted on teretulnud, kuid me peame pöörama tähelepanu valiku tegemise küsimusele ja tagama kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise. On oluline, et nende võimaluste loomisel loodaks akadeemilistes programmides osalejate valimiseks läbipaistvad, õiglased ja kaasavad menetlused, seades esmatähtsale kohale piiratumate võimalustega isikute juurdepääsu.

4.5.

Inimkapitali väärtuse maksimeerimine on oluline konkurentsivõime suurendamiseks ja töötuse vähendamiseks, tagades samal ajal kooskõla kestliku arenguga. Selleks on vaja töötajaid, kellel on mitmesugused valdkonnaülesed oskused ja kes on kohanemisvõimelised. Haridus- ja koolituspoliitika tuleb välja töötada ja ellu viia tihedas koostöös sotsiaalpartneritega ning keskenduda selles pigem oskustele kui kvalifikatsioonile. See aitab vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele.

Noorteorganisatsioonid

4.6.

Teatises on noorte kaasamiseks nimetatud mitut foorumit ja organit. Arenguteemalise poliitikafoorumi platvorm on teretulnud, kui see tagab rohujuuretasandi sidemed noorteorganisatsioonidega, mis on sõltumatud, omaalgatuslikult moodustatud ja ideaaljuhul noorte juhitud.

4.7.

Tervitatav on asjaolu, et teatises mainitakse noorteorganisatsioonide kaasamist. Noorte tegevuskava rakendamise seisukohalt oleks kasulik arvesse võtta ELis tehtava noorsootöö erinevaid mudeleid. See tava võib olla sama asjakohane kui noorte hääl, sest see suurendab kõigi noorte suutlikkust kohalikul tasandil ja kujundab omakorda kohalike kogemustega noori juhte. ELi ja Euroopa Nõukogu partnerluse ja noorte vabatahtliku tegevuse kaudu on kasutada märkimisväärseid tõendeid ja mudeleid.

4.8.

Noorteorganisatsioonid võivad olla tegevuskava elluviimisel väga suureks ressursiks. ELi liikmesriike tuleks julgustada kaasama oma noortesektor sellesse valdkonda, kasutades selleks riiklikke tegevuskavasid. Peaksime esikohale seadma ELi noorteorganisatsioonide head mudelid ja töö arengu, konfliktide ja inimõiguste valdkonnas, eelistades neid näiteks USA noorte arengu mudelitele, mida kasutatakse arenguriikides ja teistes piirkondades sageli valmislahendusena, mis ei põhine sageli samadel väärtustel. See oleks hästi kooskõlas püüdlustega leida konkreetsetele piirkondadele kohandatud lahendused.

4.9.

Haridusega seotud kohustuste täitmine peaks kogukondades, kodanikuühiskonna organisatsioonides ja noorsootöö organisatsioonides hõlmama ka mitteametlikke ja mitteformaalseid süsteeme. UNESCO ja Euroopa Nõukogu määratlused annavad selleks häid suuniseid koos programmi „Erasmus+“ noori käsitleva peatüki raames tehtava tööga. Peame tunnistama, et väljaspool kooli toimuval elukestval ja elu kõiki valdkondi hõlmaval õppimisel on suuri eeliseid.

4.10.

Poliitiline dialoog on oluline ja noorte tegevuskava eesmärgid on suured, kuid me ei tohiks jätta tähelepanuta iga riigi noortepoliitikat ja valitsuste kohustusi, samuti vajadust tõelise vabatahtliku sektori ja kodanikuühiskonna järele. Noorte tegevuskava rakendamine peab toetama ka noorsootööpoliitika väljatöötamist, riiklike noortenõukogude või sarnaste organite arendamist ning selliseid meetodeid nagu ELi noortetest ja muud.

4.11.

Noorteorganisatsioonidel on juba sidemeid kogu maailmas, nagu näitab võrgustiku Big 6 Youth Organisations töö, ning kõnealuse kava rakendamine peaks neid kaasama, arendama edasi seni tehtud tööd ja olema eeskujuks edasistele algatustele. Samuti peaksime vältima liigset piiramist osalemise küsimustes. Ei ole selge, kas noorte mõjuvõimu suurendamise fondi teemade valimisel kasutati osalusprotsesse. Noored ei pruugi alati valida teemasid, mida teised tähtsaks peavad, seda eelkõige arengumaades või ebakindlates riikides, kus võivad olulisemaks osutuda praktilisemad kaalutlused.

4.12.

Noorteorganisatsioonide suutlikkuse suurendamist käsitlevad sätted on väga teretulnud ja nendega peaks kaasnema tõhus toetus rohujuuretasandi liikumiste alustamiseks partnerriikides, kus ELi delegatsioonid võivad etendada olulist rolli kogu maailmas. Selles valdkonnas tuleks vajaduse korral pakkuda partnerlusi ELi organisatsioonidega ja seejuures tööd jälgida. Oluline on hõlbustada võrgustike loomist ja tugevdamist nii ELi kui ka kolmandate riikide organisatsioonidega.

Tegevuskava tõhus elluviimine

4.13.

Sellesse töösse on kaasatud palju osalejaid, poliitikavaldkondi ja rahastamiskanaleid, nagu ELi delegatsioonid, komisjoni eri peadirektoraadid, Euroopa välisteenistus, Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriigid ning mitmesugused abieelarved. Noorte tegevuskava rakendamine peab tagama selguse ja asjakohase valdkondadevahelise koostöö, et lõpptulemuseks oleks ulatuslik keskendumine sihtrühmale, tagades samal ajal piisava eelarve.

4.14.

Kontaktide loomise kontseptsioonid saavad tugineda olemasolevale tööle ning võtta eeskuju mestimisest ja muudest programmi „Erasmus+“ (noorte)algatustest. Samuti võivad programmi „Erasmus+“ noorte osaluse projektid (ilma riikidevahelise mõõtmeta) pakkuda sihtriikidele häid noorteprojektide mudeleid.

4.15.

Noored on tulevased juhid ja muutuste eestvedajad ning olulised partnerid kestliku arengu tegevuskava 2030, Pariisi kliimakokkuleppe ja digiülemineku edule kaasaaitamisel. Noorte tegevuskava peaks tagama, et ELi välistegevus suurendab noorte mõjuvõimu poliitilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul tasandil. Komitee on valmis oma osa täitma, täites oma kohustust rakendada Euroopa tuleviku konverentsi soovitust tugevdada komitee institutsioonilist rolli ja suurendada tema mõjuvõimu selliste osalusdemokraatia tegevuste vahendaja ja tagajana nagu kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetav struktureeritud dialoog ja kodanike paneelarutelud.

4.16.

Noorte tegevuskavas esitatud viited täiskasvanuikka üleminekule on tugevad, väga tervitatavad ja kooskõlas ELi noorsootöö väärtustega. Siinkohal on oluline, et noored õpiksid tundma oma õigusi ja kohustusi kodanikena, õpiksid finantskirjaoskust ja võõrkeeli ning mõistaksid meie planeedi kestlikkust ja ettevõtlust. Samuti tunneb komitee heameelt seose üle ÜRO noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga ning üleskutse üle teha ÜRO-ga ulatuslikumat koostööd. Noorte tegevuskava elluviimisel peame olema teadlikud sellest, kui kaugel on noored reeglina otsuste tegemisest paljudes valdkondades.

4.17.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2250 (2015) noorte, rahu ja julgeoleku kohta on oluline vahend noorte kaasamiseks kogu maailmas. Selles määratakse viis peamist tegevussammast: osalemine, kaitse, ennetamine, partnerlused ning võõrandumine ja taasintegreerimine. Selles pöördelise tähtsusega resolutsioonis kutsutakse allakirjutanud pooli üles andma noortele rohkem sõnaõigust otsuste tegemisel kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning kaaluma selliste mehhanismide loomist, mis võimaldaksid noortel rahuprotsessides sisukalt osaleda. Tuleks toetada neid, kes soovivad seda tegevuskava kohalikul ja riiklikul tasandil rakendada. Siinkohal looks palju koostoimet seos ja koordineerimine noorte mõjuvõimu suurendamise fondiga.

Sugu

4.18.

Komitee leiab, et noorte potentsiaali ärakasutamine ja soolise võrdõiguslikkuse toetamine on kestliku arengu jaoks võtmetähtsusega. ELi välistegevuse eesmärk on suurendada noorte mõjuvõimu poliitilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul tasandil ning aidata neil otsuste tegemises ja poliitika kujundamises sisukal ja kaasaval viisil osaleda. Komitee peab äärmiselt oluliseks tütarlaste ja noorte naiste mõjuvõimu suurendamist kestliku arengu tagamiseks ning hindab noorte tegevuskavas sisalduvaid viiteid soolise võrdõiguslikkuse tagamisele ja diskrimineerimise lõpetamisele. Komitee juhib tähelepanu sellele, et noorte tegevuskavast peaksid võrsuma sisukad, strateegilised ja pikaajalised meetmed, millest saavad võrdselt kasu nii noored mehed kui ka naised. See tähendab selliste strateegiate väljatöötamist, mis edendavad soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist kõigis välistegevuse valdkondades.

4.19.

Oluline on suurendada nende noorte, eelkõige noorte naiste arvu, kellel on teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikateadmised (STEM) ja digioskused, ning suurendada tütarlaste huvi STEM-valdkondade vastu juba varakult, toetada neis sektorites tegutsevaid naisettevõtjaid ja naissoost eeskujusid ning investeerida programmidesse, mille eesmärk on suurendada gümnaasiumiastme tütarlaste huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika vastu.

Vaimne tervis

4.20.

Teatises esitatud viide vaimsele tervisele on tervitatav ja komitee loodab, et see on noorte tegevuskava elluviimisel olulisel kohal. Kuna tervishoiusüsteemid on nõrgad kogu maailmas, tuleks täpsemalt selgitada selle valdkonna täiustuste nn noortesõbralikumat rakendamist.

Puuetega inimesed

4.21.

Komitee leiab lisaks, et sama oluline on viidata teatises puuetega noortele ja see teema peaks olema olulisel kohal ka noorte kaasamise tegevuskava elluviimisel. Puuetega noored on noorte mõjuvõimu suurendamise ja demokraatliku osalemise edendamisel sageli unustatud rühm ning neid tuleks noorte kaasamise tegevuskava rakendamisel arvesse võtta.

Majanduslikud võimalused

4.22.

Õiged oskused on noorte tulevaste majanduslike võimaluste jaoks äärmiselt olulised. Ettevõtjad ja idufirmad vajavad toetust, sealhulgas rahastamist ja krediiti, sest ettevõtluses on palju võimalusi, eelkõige digitaalvaldkonnas ja iseäranis arengumaades.

4.23.

Majanduslike võimaluste osas on noortegarantii mudel hea näide, mida on võimalik asjakohaselt kohandada, et pakkuda võimalusi NEET-noortele. Inimväärse töö tegevuskava elluviimiseks on vaja töö- ja sotsiaalõiguste alast haridust.

4.24.

Noorte tegevuskava ühe osana tuleb käsitleda selliseid küsimusi nagu kaubandus, näiteks vabakaubanduslepingute kestlikkuse peatükkides, ning toetada tuleks kodanikuühiskonna, näiteks noorteorganisatsioonide kaasamist. Noored on endiselt kõige haavatavamad lapstööjõu kasutamise ja muude väärkohtlemise vormide suhtes. Selle olukorra muutmiseks peab võitlus lapstööjõu kasutamise vastu olema noorte tegevuskava üks oluline osa, et lapstööjõu kasutamine jääks 21. sajandil lõpuks ajalukku. Selleks tuleb luua rahalised vahendid, et lapstöötajad ei sõltuks enam oma sissetulekust. Teisest küljest tuleb piirata nende ettevõtete tegutsemist, kes kasutavad oma ülemaailmses tootmisahelas lapstööjõudu.

4.25.

Noored on sageli esimesed, kes võtavad Euroopasse ja mujale emigreerumiseks ette ohtlikke teekondi. Tagamaks, et noored ei oleks sunnitud võtma ette ohtlikke ja sageli ebaseaduslikke teekondi üle riigipiiride, peaks noorte tegevuskava hõlmama aktiivset koostööd kolmandate riikidega, et luua humanitaarkoridore ja ümberasustamisprogramme noorte turvaliseks ja seaduslikuks sisenemiseks Euroopasse.

---

(1)  Kalantaryan, S., McMahon, S. ja Ueffing, P., „Youth in external action“, JRC130554, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(2)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 142.

(3)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 44.

(4)  ELT C 443, 22.11.2022, lk 44.

(5)  ELT C 486, 21.12.2022, lk 46.

(6)  Teabearuanne „ELi ja Ühendkuningriigi väljaastumislepingu, sealhulgas Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamine“.

(7)  https://globalyouthmobilization.org/.

(8)  ELT C 100, 16.3.2023, lk 38.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte roll rohepöördes“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rootsi taotlusel)

(2023/C 184/03)

Raportöör:

Nicoletta MERLO

Nõukogu eesistujariigi Rootsi taotlus	kiri 14.11.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	152/00/01

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et noored saavad etendada rohepöördes olulist rolli ja nad peavad seda tegema. Ta leiab, et väga oluline on uus juhtimismudel, mis oleks kaasavam ja suudaks tagada noorte aktiivse osalemise otsustusprotsessides, ületades praegused takistused.

1.2.

Komitee rõhutab, et oluline on tagada noorteorganisatsioonide juhtiv roll otsustusprotsessis ning kestlikkuse ja keskkonnaga seotud projektide väljatöötamisel ja levitamisel ning kindlustada neile muu hulgas vajalik rahaline toetus.

1.3.

Komitee peab väga oluliseks pidevalt jälgida avaliku sektori investeeringute, sealhulgas rohepöördega seotud investeeringute mõju noortele praegu ja tulevikus, hinnates rakendatava poliitika majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset mõju, kasutades selleks näitajaid heakskiitmise eel, selle ajal ja pärast seda.

1.4.

Komitee julgustab ELi institutsioone ja liikmesriike rakendama meetmeid ja mehhanisme, et tagada noorte perspektiivi arvessevõtmine kõigis poliitikavaldkondades ning luua platvorm, mis võimaldab tagada noorte aktiivse osalemise ELi noortetesti täieliku vastuvõtmise kaudu.

1.5.

Komitee peab väga oluliseks siduda Euroopa oskuste aasta raames vastu võetavad algatused ja poliitikameetmed rohepöörde, kestliku arengu ja noorte ees seisvate väljakutsetega meie kiiresti muutuvas maailmas.

1.6.

Komitee peab oluliseks kaaluda, millist haridust ja oskuste arendamist selles valdkonnas noortelt oodata, kasutades valdkonnaülest lähenemisviisi, mis suudab pakkuda teoreetilisi ja praktilisi oskusi, sealhulgas rakendades ja tõhustades koolist tööellu siirdumise võimalusi ja kutsepraktikat ning kaasates ka sotsiaalpartnereid. Selleteemalised koolitused tuleks samuti muuta struktuurseks, kavandades ja arendades seda riigi tasandil laiemas raamistikus, alustades piirkondadest ja nende vajadustest.

1.7.

Komitee peab vajalikuks alustada kestlikkuse ja keskkonnakaitse küsimuste õpetamist juba varases eas, juurutades uuenduslikke õppevahendeid, mis võtavad arvesse keskkonnakaitset, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning nendega seotud eesmärkide saavutamist. Selle eesmärgi tagamisel on keskse tähtsusega kvaliteetne haridus kõigile ja inimväärne töö selle hariduse pakkujate jaoks.

1.8.

Komitee rõhutab, et oluline on koolide kaasamine rohepöörde teemade arutamisse koos kohalike omavalitsustega ja koolivälise tegevuse korraldajatega, eelkõige noorteorganisatsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Seeläbi saab suurendada tavakodanike teadlikkust ja osalust. Sellega seoses hindab komitee positiivseks programmi „Roheline Erasmus“ kogemusi ja ootab selle rakendamist.

1.9.

Selleks et anda nii noorematele kui ka vanematele töötajatele oskused, mis lubavad neil juhtida rohepöördest tulenevat innovatsiooni, peab komitee oluliseks investeerimist töökohal toimuvasse õppesse ning töökohal toimuva koolituse ning kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe edendamist, mis võimaldavad omavahel tõhusalt kooskõlastada turu vajadusi ja noorte individuaalseid oskusi. Selles kontekstis võib sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel olla oluline roll.

1.10.

Komitee peab väga oluliseks terviklikku koolituspoliitikat, mis on integreeritud tööstuspoliitikaga, kooskõlastatud teiste arengustrateegiatega ning täpselt kavandatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, tagamaks, et rohepööre on õiglane üleminek, milles ei jäeta kedagi kõrvale.

1.11.

Selleks et tagada naiste piisav osalemine rohepöördega seotud sektorites, peab komitee arvates olema sooline võrdõiguslikkus rohepöörde lahutamatu osa. Liikmesriigid peaksid investeerima rohkem vahendeid noorte karjäärinõustamisse koolis ja toetama neid tööl tegusate avalike tööturuasutuste kaudu, millel on piisavad sidemed piirkonna tootmisstruktuuriga.

1.12.

Noortel ettevõtjatel võib olla oluline roll innovatsiooni arendamisel, sealhulgas rohepöörde valdkonnas. Komitee leiab, et selliseid noori tuleb julgustada, toetades konkreetseid koolitusi ja uuenduslikke projekte ning tagades piisava rahalise toetuse.

1.13.

Selleks et rohepööre oleks ka õiglane üleminek ja et vältida ettevõtete sulgemist koos sellest tingitud töökohtade kadumisega, peab komitee esmatähtsaks, et liikmesriigid investeeriksid märkimisväärseid vahendeid, esmajärjekorras riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahendeid, et toetada ettevõtteid, kes peavad oma tegevuse ümber kujundama, paigutada koondatud töötajad ümber ning toetada ettevõtjaid, eelkõige noori ettevõtjaid, kes kavatsevad investeerida keskkonnahoidlikesse ettevõtetesse.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Käesoleva ettevalmistava arvamuse koostamist taotles Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Rootsi, et uurida noorte rolli rohepöördes.

2.2.

Rohepööre tähistab ELi majanduse ja ühiskonna liikumist kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise poole, kasutades peamiselt poliitikameetmeid ja investeeringuid, mis on kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (milles sätestati kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus), Euroopa rohelise kokkuleppega ja Pariisi kokkuleppega ning tagades kõigi jaoks õiglase ja kaasava ülemineku.

2.3.

Pidades silmas neid suuri väljakutseid, on oluline märkida, et just noorte põlvkond on kõige tundlikum ja teadvustab endale vajadust tegutseda keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks. Kui tänapäeval on mõned teemad, mis suudavad luua tõelise seose noorte tundlikkuse ja väärtuste ning meie aja lahendamata küsimuste vahel ja millel on suur innovatsioonipotentsiaal tootmis- ja tarbimismudelite osas, on nendeks keskkond, tervise edendamine ja meie planeedi elurikkuse kaitse.

2.4.

Viimastel aastatel on kliimameetmed koondanud paljusid noori kogu Euroopas ning piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil on tärganud arvukad keskkonnaalased ja sotsiaalsed liikumised, kuhu kuuluvad noored korraldavad demonstratsioone ja nõuavad valitsustelt ja poliitikutelt reaalseid meetmeid keskkonna kaitsmiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

2.5.

2022. aasta kuulutati Euroopa noorteaastaks mitte ainult selleks, et tunnustada noori ja toetada seda põlvkonda, keda pandeemia rängimalt mõjutas, andes neile uut lootust, jõudu ja usku tulevikku, aga ka selleks, et tuua esile, kuidas rohe- ja digipööre pakub uusi väljavaateid ja võimalusi.

3.   Noorte osalemine rohepöördes

3.1.

Õiglase rohepöörde saavutamiseks on vaja rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki Euroopa rohelise kokkuleppe kaudu, sealhulgas uue juhtimismudeli rakendamisega, mis on kaasavam ja suudab noori aktiivselt otsustusprotsessidesse haarata.

3.2.

Juhtivate poliitikute tänased otsused kliimamuutuste ja muude keskkonnaküsimuste kohta mõjutavad eelkõige tänaseid noori ja tulevasi põlvkondi. Noortel on õigus kaasa rääkida neile mõju avaldavates küsimustes, nagu on sätestatud tegevuskavas aastani 2030, milles tunnistatakse noorte rolli oluliste muutuste elluviijatena kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

3.3.

Kuigi noorte rolli kestlikuma, kaasavama ja keskkonnahoidlikuma maailma ülesehitamisel tunnustatakse üha enam ning hoolimata neile pühendatud aasta väljakuulutamisest, on selge, et tegelikkuses on noortel endiselt raske aktiivselt osaleda otsuseid tegevate organite töös.

3.4.

Vaatamata noorte aktiivsemale kliimamuutuste alasele tegevusele oleme viimastel aastatel olnud tunnistajaks ka nende kasvavale rahulolematusele ja usalduse kaotusele poliitiliste institutsioonide vastu, mis kajastub nende aktiivse osalemise vähenemises erakondades ja üha sagedasemas kõrvalejäämises valimistest nii valijate kui ka kandidaatidena. See kujutab endast ohtu demokraatlikule süsteemile ega lase välja töötada tulevikku suunatud poliitikat, alustades sellisest, mida on vaja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks ning mille abil saab reageerida erinevatele tundlikele küsimustele ja vajadustele. Sellega seoses leiab komitee, et prioriteediks tuleb seada noorte osalemise propageerimine poliitikas ja muudes otsustusprotsessides ning uurida kõiki võimalusi, et muuta see kõigil tasanditel teostatavaks ja tõhusaks.

3.5.

Kõigepealt tuleks kindlaks teha ja ületada sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised takistused noorte täieliku osalemise teelt, mis võivad olla tingitud ka vähesest teadlikkusest või raskest juurdepääsust teabele noorte osalus- ja esindusmehhanismide kohta. Veel üks rõhutamist vajav aspekt on see, et tänapäeva noored kasutavad sageli osalemiseks ja suhtlemiseks mitteametlikke viise – tihti on selleks tehnoloogia ja sotsiaalmeedia – ning seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, kuna sel teel on võimalik mobiliseerida terveid põlvkondi.

3.6.

Kestlikkus on sügavalt, kuid väga pragmaatiliselt, juurdunud noorte arusaamas maailmast ja nende otsustusprotsessidest. Noorteorganisatsioonid, mis esindavad miljonite Euroopa noorte huve ja tegelevad neile muret valmistavate teemadega, võivad seega etendada olulist rolli, tagades noorema põlvkonna hääle kuuldavaks tegemise mitte ainult institutsioonides ja kodanikuühiskonnas, vaid ka pakkudes võimaluse anda sisukas ja arvestatav panus kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustusprotsessi (1).

3.7.

Seetõttu rõhutab komitee, et oluline on luua võimalused kõigi kõige esinduslikumate noorteorganisatsioonide jaoks, alustades sellistest, mis esindavad kõige haavatavamaid ning äärepoolsemates ja maapiirkondades elavaid noori, ning kaasates nad poliitika kujundamisse ja kestlikkusega seotud küsimuste väljatöötamisse.

3.8.

Noorteorganisatsioonidel võib olla palju ülesandeid ning oluline roll keskkonna ja kestlikkusega seotud projektide levitamisel ja rakendamisel. Seepärast kutsub komitee ELi institutsioone üles pakkuma neile ühendustele asjakohaste ja konkreetsete vahendite kaudu struktuurset rahalist toetust, et noorteorganisatsioonidel oleksid sobivad tingimused noorte osalemise tagamiseks ja arendamiseks rohepöördes.

3.9.

Kuid ainuüksi kaasamisest ei piisa. Kogu riikliku poliitika puhul tuleb arvesse võtta selle mõju noortele ja nende ootustele, arvestades pealekasvavate põlvkondade ootustega. Seepärast tuleb läbi viia kõigi investeeringute, sealhulgas rohepöördega seotud investeeringute eel-, jooksev ja järelhindamine, et teha näitajate abil täpselt kindlaks nende majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne mõju noortele põlvkondadele.

3.10.

Komitee julgustab ELi institutsioone ja liikmesriike rakendama meetmeid ja mehhanisme, et tagada noorte perspektiivi arvessevõtmine kõigis poliitikavaldkondades, luues selleks noortele platvormi, et nad saaksid anda sidusa ja pädevuspõhise panuse eesseisvate väljakutsetega tegelemisse, rakendades täielikult ELi noortetesti (2).

3.11.

Mida on vaja nii meie planeedi jaoks kui ka liikmesriikide arengu kiirendamiseks, on noorte mõjuvõimu suurendamine kõigis neljas sambas: osalemine muutuste protsessis; võimalus etendada aktiivset rolli, võttes vastutuse individuaalsete ja kollektiivsete valikute tegemisel; teadmiste parandamine toimuvate muutuste ning rohe- ja digipöörde vältimatute tagajärgede kohta; oskuste arendamine, et sekkuda asjakohasel viisil.

4.   Rohepööre hariduses ja tööturul

4.1.

2023. aasta on kuulutatud Euroopa oskuste aastaks. Komitee peab väga oluliseks siduda selle aasta raames vastu võetavad algatused ja poliitikameetmed rohepöörde, kestliku arengu ja noorte ees seisvate väljakutsetega meie kiiresti muutuvas maailmas.

4.2.

Kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kontekstis peaks kestlikkust toetav haridus saama koolides prioriteediks. Haridustöötajatel on oluline roll selle tagamisel, et õpilased mõistaksid kliimaolukorda ning neil oleksid rohelises majanduses osalemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpetajad ja koolid võivad uurida neid küsimusi koos õpilastega mitmeid eri lähenemisviise aluseks võttes, kuid vaja on ka kvaliteetset haridust kõigile ja inimväärset tööd nende jaoks, kes seda pakuvad. Komitee peab oluliseks tagada piisav rahastamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et toetada projekte ja algatusi, mille eesmärk on edendada ja rakendada õpetamist ja õppimist keskkonna ja kestlikkuse valdkonnas.

4.3.

Rohepöörde ja kestliku arengu strateegiate teema on läbinisti valdkondadevaheline. Seepärast tuleb kaaluda, millist haridust ja oskuste arendamist selles valdkonnas noortelt oodata, kasutades valdkonnaülest lähenemisviisi, mis suudab pakkuda teoreetilisi ja praktilisi oskusi, sealhulgas rakendades ja tõhustades koolist tööellu siirdumise võimalusi ja kutsepraktikat. Selleteemalised koolitused tuleks samuti muuta struktuurseks, kavandades ja arendades seda riigi tasandil laiemas raamistikus, alustades piirkondadest ja nende vajadustest ning pidades muu hulgas silmas elukestvat õpet.

4.4.

Laste õpetamine kestlikkuse ja keskkonnakaitse küsimustes peaks algama noorest peast, alustades lasteaiast ja jätkudes spetsiaalsete programmidega kooliaja jooksul. Seetõttu on oluline, et ka õpetajad saaksid erikoolitust ja et neil oleks võimalus oma oskusi pidevalt ajakohastada.

4.5.

Rohe- ja kultuurilise ülemineku lisamine haridusprotsessidesse tähendab, et koolide haridusalane roll tuleb ümber hinnata. Nende ülesandeks on näidata õppijatele teed kodanikuühiskonna suunas, mis aitab õpetada õpilastel elada maailmas uuel ja kestlikul viisil. Õpilastest saavad seeläbi muutuste eestvedajad ja need suunavad noori uue ühiskonnamudeli poole, mis asetab keskkonna kõige tähtsamale kohale ja võimaldab neil katsetada ja levitada uut elustiili, mis on loodusega tasakaalus.

4.6.

Praegune pidevalt ja kiiresti muutuv olukord nõuab uuenduslikku hariduskeskkonda ja uue ökoloogilise tähestiku loomist, mis on kooskõlas 2030. aasta tegevuskava eesmärkidega ning keskendub ringmajanduse rakendamise meetoditele ja olelusringipõhise mõtteviisi (3) vahenditele, milles võetakse arvesse keskkonnakaitset, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning sellega seotud eesmärkide saavutamist.

4.7.

Komitee rõhutab, et igaühel on vaja kliimamuutuste vastu võitlemiseks teadmisi, eelkõige säästva tarbimise ja tootmise, vastutustundlike toiduvalikute tegemise ja toidu raiskamise vähendamise ning säästva energia kasutamise kõigi aspektide kohta. Noorte haridust tuleks toetada vanemate elukestva õppe ja kodanikuhariduse teel (4).

4.8.

Rohepöörde edu sõltub sellest, kas koolid suudavad teha koostööd kohalike omavalitsustega ja koolivälise tegevuse korraldajatega, eelkõige noorteorganisatsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga, et suurendada tavakodanike teadlikkust ja osalust. Sellega seoses hindab komitee positiivseks programmi „Roheline Erasmus“ kogemusi ja ootab selle rakendamist.

4.9.

Teadlikkus, teadmised ja positiivne juhtimine keskkonnakaitse küsimustes on veelgi laialdasemalt levinud noorema põlvkonna, st Z-põlvkonna (alla 25aastased) seas ning nende hulgas, kes on haridus- ja kultuurialaselt paremas olukorras. See tähendab, et teadlikkus ja tõenduspõhine teave kasvavad ja kinnistuvad, kuid ka seda, et vajalikke positiivseid lahendusi saab võimendada, parandades noorte haridust ja suurendades nende inimkapitali sotsiaal- ja majandusvaldkonnas. Teisest küljest aga ei aeglusta madal haridustase ja raskused tööturule sisenemisel mitte ainult panust riigi praegusesse majanduskasvu, vaid nõrgendavad ka noorte rolli aktiivsete osalejatena uutes kasvuprotsessides, mis on rohkem kooskõlas nende ajastu probleemidega.

4.10.

Üleminek ei saa toimuda oskusteta. Väga oluline on anda nii noortele kui ka vanematele töötajatele oskused, mis võimaldavad juhtida rohepöördest tulenevat innovatsiooni, millel on paratamatult nii praegu kui ka tulevikus märkimisväärne mõju töömaailmale. Komitee arvates on oluline investeerida töökohal toimuvasse õppesse. Töökohapõhine õppimine, st koolitus- ja õppimistavade kogum, mis toimub töökeskkonnas, eelkõige õpipoisiõppe vormis, on väga väärtuslik nii tehniliste kui ka valdkondadevaheliste oskuste (taas)omandamisel. Töökohal toimuv koolitus, praktika ja õpipoisiõpe on kolm vormi, mis oma mitmekesisel viisil aitavad luua positiivset dialoogi turu vajaduste ja noorte individuaalsete oskuste vahel. Sotsiaalpartneritel on selle saavutamisel oluline roll sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste pidamisel.

4.11.

Rohepööre peab olema õiglane üleminek, mis tagab töötajate ümber- ja täiendusõppe ning kvaliteetsed töökohad kõigile, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Seepärast peab komitee väga oluliseks terviklikku koolituspoliitikat, mis on integreeritud tööstuspoliitikaga, kooskõlastatud teiste arengustrateegiatega ning täpselt kavandatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.

4.12.

Praegu on selge, et puudub terviklik lähenemisviis ning rohelised kutseoskused ei ole levinud, sellest tulenevalt jääb vajaka ka rohelistest töökohtadest, eriti madalama haridus- ja oskuste tasemega töötajate seas. Seega on oht uueks polariseerumiseks: ühel pool on inimesed, kellel on rohelisi oskusi ja kelle jaoks tähendavad rohepöördega avanevad võimalused suurepärast tööalast konkurentsivõimet ning teisel pool on need, kes jäävad koolitusprotsessidest hoopis kõrvale, kellel on vähesed oskused ja kes täidavad sageli tööülesandeid, mis võivad rohepöörde ja tööstusliku automatiseerimise koosmõju tõttu kaduda.

4.13.

Ka sooline võrdõiguslikkus peab olema rohelise majanduse strateegiate lahutamatu osa. Noored naised on tehnoloogia- ja teadusvaldkonnas alaesindatud, sest sooliste stereotüüpide tõttu, mille kohaselt on teatavad töökohad puhtalt meeste omad, ei vali nad tõenäoliselt nende sektoritega seotud eriharidust. Selleks et tagada naiste piisav osalemine sektorites, kus rohepöörde tõttu toimub praegu ja lähitulevikus suur areng, tuleb neid stereotüüpe käsitleda ning karjäärinõustamine koolis võib mängida selles olulist rolli. Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid investeerima rohkem vahendeid, et pakkuda noortele karjäärinõustamist koolis ja toetada neid tööl tegusate avalike tööturuasutuste kaudu, millel on piisavad sidemed piirkonna tootmisstruktuuriga.

4.14.

Innovatsiooni arendamine tagab rohepöörde edu. Seega on eesmärkide saavutamise seisukohast keskse tähtsusega julgustada innovatsiooniprotsessi käigus ettevõtliku suhtumisega noori, pakkudes spetsiaalset koolitust ja toetades uuenduslikke projekte ning tagades piisava rahalise toetuse.

4.15.

Euroopa Keskkonnaameti mõjuhinnangu (5) kohaselt võib rohepööre Euroopa Liidus luua 2030. aastaks 1 miljon uut töökohta, kuid võib kaasa tuua ka 500 000 kuni 2 miljoni inimese töötuks jäämise. Komitee peab esmatähtsaks, et liikmesriigid investeeriksid märkimisväärseid vahendeid, esmajärjekorras riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahendeid, et toetada ettevõtteid, kes peavad oma tegevuse ümber kujundama, paigutada koondatud töötajad ümber ning toetada ettevõtjaid, eelkõige noori ettevõtjaid, kes kavatsevad investeerida keskkonnahoidlikesse ettevõtetesse.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte struktureeritud kaasamine ELi otsustusprotsessi kliima ja kestlikkuse valdkonnas“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 44).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi noortetest“ (ELT C 486, 21.12.2022, lk 46).

(3)  https://www.lifecycleinitiative.org/starting-life-cycle-thinking/what-is-life-cycle-thinking/

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte mõjuvõimu suurendamine kestliku arengu saavutamiseks hariduse kaudu“ (ELT C 100, 16.3.2023, lk 38).

(5)  https://www.eea.europa.eu/policy-documents/swd-2020-176-final-part

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Puitehitus CO2 heite vähendamiseks ehitussektoris“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rootsi taotlusel)

(2023/C 184/04)

Raportöör:	Rudolf KOLBE
Kaasraportöör:	Sam HÄGGLUND

Konsulteerimistaotlus	Eesistujariik Rootsi, 14.11.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	14.12.2022
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	153/2/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab bioressursipõhiseid ehitusmaterjale rohepöörde oluliseks hoovaks. Puidu osakaalu suurendamist ehituses CO2 heite vähendamiseks tuleks toetada aktiivse ja kestliku metsamajandamisega ELis ning seda ei tohiks takistada poliitiliste piirangutega.

1.2.

Kuna avalik sektor peaks näitama eeskuju, siis kutsub komitee liikmesriike üles suurendama puidu kasutamist avalike hoonete ehituses, see näitaja jääb hetkel alla üldise keskmise.

1.3.

Komitee leiab ka, et puitehituse potentsiaali ärakasutamiseks oluliseks vahendiks on toetusmeetmed alternatiivsete ehitusmaterjalidega seotud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Need peavad olema kergesti kättesaadavad ka VKEde jaoks.

1.4.

Komitee teeb ettepaneku tõstatada küsimus, kas puitehituse ees seisvad takistused, mis tulenevad formaalsetest, õiguslikest ja tehnilistest nõuetest, on kavandamise kvaliteedi seisukohast ka vajalikud ning märgib, et innovatsioonile tuleb anda võimalus vastata tehnika viimasele sõnale mitte ainult standardite järgimise läbi, lubatud peaksid olema ka samaväärsete alternatiivsete lahenduste kasutamine.

1.5.

Kuna taastuvate ehitusmaterjalide kasutamist takistavad ka erinevad ehitusalased õigusaktid, siis kutsub komitee üles võtma meetmeid ühtlustamiseks ja peab algatust „Uus Euroopa Bauhaus“ oluliseks liikumapanevaks jõuks.

1.6.

Komitee soovitab kasutada järjepidevalt olelusringi hindamise meetodit kestlikkuse kvalifitseeritud hindamiseks kogu hoonete olelusringi jooksul, et võrrelda nende tekitatud keskkonnamõjusid omavahel.

1.7.

Komitee rõhutab, et väga olulised on hoonete CO2 heite miinimumstandardid kogu olelusringi vältel ja selleteemaline kohustuslik süsinikuaruandlus terves ehitussektoris.

1.8.

Komitee peab hoonete energiatõhususe direktiivi kõige tähtsamaks poliitikavahendiks, et kehtestada nõuded CO2 heite vähendamiseks kogu hoone kogu eluea jooksul. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja süsiniku sertifitseerimise süsteemi, milles võetakse täiel määral arvesse puittoodete rolli heitkoguste kompenseerimisel.

1.9.

Komitee peab oluliseks oskusteabe edasiandmist, nagu see on kavandatud Uue Euroopa Bauhausi akadeemia raames, ning asjakohase välja- ja täiendõppe pakkumist riiklikul tasandil. Uute kestlike ehitusmeetodite ja -materjalide kasutamise alane koolitus ja täiendõpe on vajalik kõigi ehitusprotsessis osalejate – projekteerijate, arhitektide, inseneride, tehnikute, IT-spetsialistide ja ehitustööliste – jaoks.

1.10.

Komitee arvates on kliimaeesmärkide saavutamise ja puitehituse edendamise eeltingimuseks kvaliteedil põhinevad hankemenetlused, mille puhul arvestatakse kestlikkuse ja olelusringi kriteeriumeid, samuti hankemenetluse sobiva liigi valik, mis võimaldab uuenduslikke lahendusi. Seepärast nõuab komitee, et võetaks siduvam õiguslik kohustus seoses kvaliteedipõhise konkurentsi ja kliimasõbralike riigihangetega ning tehtaks samme avaliku sektori hankijate koolitamiseks.

1.11.

Komitee kutsub liikmesriike üles osalema Austria ja Soome valitsuse algatuses Wood POP, mille eesmärk on mobiliseerida puiduvaldkonna avaliku ja erasektori osalejad riiklikul ja piirkondlikul tasandil, toetades investeeringute ümbersuunamist kestlikesse bioressursipõhistesse lahendustesse ja puidupõhistesse väärtusahelatesse.

2.   Üldised märkused

2.1.

Puitehituse traditsioon toetub sajanditepikkusele innovatsioonile. Kestlike materjalide kasutamist tõsteti muu hulgas esiplaanile algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ (1) ideedes.

2.2.

Komitee jagab komisjoni seisukohta, et uuenduslikud, bioressursipõhised, kestlikud ja vähest CO2 heidet tekitavate meetoditega toodetud (ehitus)materjalid on rohepöörde seisukohast äärmiselt olulised. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kinnisvaraaruande (2) kohaselt põhjustavad hooned praegu 33 % ülemaailmsest CO2-heitest (2021). Enamik neist heidetest on otseselt ja kaudselt seotud hoonete käitamisega, kuid 6,4 % (2021) tekib ehitamisel ja ehitusmaterjalide tootmisel. See näitaja ei sisalda transporti, lammutustöid ega taristu ehitamist. Transpordi tekitatud heitkogused lähevad transpordisektori arvestusse. Võib eeldada, et ehitusest tulenevad tegelikud heited on suuremad. Komisjoni andmetel langeb ELis hoonete arvele ligikaudu 40 % energiatarbimisest ja umbes kolmandik õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kasvuhoonegaaside heite vähenemist saab saavutada peamiselt tänu energiatõhusaks renoveerimise meetmetele, taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisele ja küttesüsteemide uuendamisele. Samas aga kasvab üha esmaste elukohtade arv ja eluruumide põrandapind.

2.3.

Komitee rõhutab metsade tohutut tähtsust inimeste elu jaoks kogu maailmas. Euroopas kasvavad 400 miljardit puud neelavad näiteks ligi 9 % Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Komitee on teadlik sellest, et raadamine on väga suur ülemaailmne probleem, kuid ELis metsaressursid kasvavad. Aastatel 1990–2020 suurenes metsamaa 9 % ja puidu maht Euroopa metsades 50 % (3). Komitee toetab täiel määral kõiki Euroopa Komisjoni jõupingutusi selle ülemaailmse probleemi lahendamiseks ning rõhutab vajadust jätkata tervete ja kasvavate metsade edendamist liidus. Puidu osakaalu suurendamist ehituses, et vähendada CO2 heidet, tuleks toetada aktiivse ja kestliku metsamajandamisega kogu ELis ning seda ei tohiks takistada poliitiliste piirangutega.

2.4.

Seepärast on komitee veendunud, et puitehituse potentsiaali kasutamine (nii massiivse kui ka mitte massiivse puitehituse viisi puhul) kliimakaitse eesmärkidel peab olema lahutamatult seotud kestliku metsamajandamisega. Austria projekti CareforParis (4) raames, milles tegid koostööd Austria Föderaalne Metsauuringute Keskus (BFW), Loodusvarade ja Bioteaduste Ülikool (BOKU), Wood K Plus ja Austria Keskkonnaamet, koostati ja analüüsiti erinevaid metsamajandamise stsenaariume. Nendes stsenaariumites lähtutakse erinevatest kliimamuutustest ja nendega kohanemise stsenaariumitest Austria metsade jaoks ning need näitavad võimalikke arenguid kuni 2150. aastani. Täpsemalt analüüsiti metsade ja puittoodete CO2 mõju ning CO2 heite vältimist tänu puittoodete kasutamisele. Metsade kasv, puidu kasutamine ja puittoodete kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heite vältimine annavad koosmõjus tulemuseks positiivse kasvuhoonegaaside heite jalajälje. Euroopa metsad on olulised CO2 sidujad. Aastatel 2010–2020 ulatus Euroopa piirkonnas metsa biomassis süsinikku sidumine aastas keskmiselt 155 miljoni tonnini. 28-liimelises ELis tähendas see, et metsades seoti 10 % kasvuhoonegaaside koguheitest (5). Suuremat mõju kliimakaitsele avaldaks fossiilsete toorainete ja energiakandjate asendamine puiduga (materjal ja energia) ning seeläbi heite vältimine. Seepärast on oluline asendada olelusringi jooksul suuremat kasvuhoonegaaside heidet tekitavad materjalid puiduga, et toetada kliimamuutuste vastasest võitlust.

2.5.

Kasutatud energia on energia, mida tarbitakse materjalide või komponentide ja hoonete tootmiseks, ladustamiseks, transpordiks, paigaldamiseks ja lõpuks kõrvaldamiseks. Võrreldes muude tavapäraste ehitusmaterjalidega seob puit süsinikku juba enne, kui teda kasutatakse ehitusmaterjalina (puu koosneb ligikaudu 50 % ulatuses puhtast süsinikust). Puidu heitenäitajate hindamisel on olulised tegurid ka selle päritolu, transporditav vahemaa ja töötlemisviis ning samuti korduskasutatavus. Samaväärsete hoonete võrdlused, mille puhul on arvestatud kogu olelusringi kestust, näitavad, et erinevalt muudest ehitusmaterjalidest on puidul paremad näitajad, kui vaadata kasutatud energiat, kasvuhoonegaaside heidet, õhu- ja veesaastet ning muid mõjunäitajaid. Praegu aastas toodetavad puittooted (mille materjalina kasutatud puitu) hoiavad ära ligikaudu 10 % kogu aastasest kasvuhoonegaaside heitest üksnes tänu asendusmõjule.

2.6.

Konkreetselt öeldes võib ehituspuidu kasutamine vähendada CO2 heidet võrreldes betooniga kuni 40 %. Kui kasutada von Hagauer et al. (2009) (6) soovitatud ümberarvestust mahust massiks, siis on 1 tihumeetri (fm) puidu kuivmass 417 kg (segu okaspuidust ja lehtpuidust). Eeldades, et puidu süsinikusisaldus on 50 %, on selle CO2 ekvivalent 0,765 tonni tihumeetri kohta. Selle tulemusena seotakse täiendavalt raiutava 1 miljoni tihumeetri kasutamisvalmis puidu abil toodetes püsivalt 0,765 miljonit tonni CO2.

2.7.

Puithoonete osakaal on viimastel aastatel kasvanud. Näiteks suurenes Austrias puitehitiste osakaal (7) 20 aasta jooksul rohkem kui 70 %, ulatudes 2018. aastal 24 %-ni valminud põrandapinnast. Neist 53 % olid elamusektoris, 11 % äri- ja tööstusehituses ning 29 % põllumajanduslikud eriotstarbelised hooned. Võrdluseks võib öelda, et avaliku sektori hoonete puhul oli puitehitiste osakaal vaid 7 %. Rootsis ja Soomes on kõigist uutest ühepereelamutest 90 % puidust ja umbes 20 % uute mitmepereelamute puhul on kasutatud puitkarkassi.

2.8.

Linnade asustustiheduse suurendamine on oluline vahend kliimamuutuste vastases võitluses ja sellega kaasneb paratamatult kõrgemate hoonete ehitamine. Kaasaegsed projektid näitavad, et puidust on võimalik ehitada kõrgeid hooneid. Näitena võib tuua Rootsis asuva Sara kultuurikeskuse, millel on 20 korrust ja mille kõrgus on 75 m, (8) või 18-korruselise puitkonstruktsiooniga Ascent Toweri Milwaukees (9).

2.9.

Tänapäevaseid puitehitussüsteeme on lihtne kohandada nii, et need pakuksid terviklikke lahendusi hoonete renoveerimiseks, mille käigus luuakse kvaliteetsed kodud ja mis võimaldab saavutada märkimisväärset energiasäästu. Renoveerimisprojektides ei kasutata mitte ainult lihtsalt kättesaadavat linnataristut, vaid kasutavad ära ka olemasolevas hoonefondis juba sisalduva kasutatud energia.

2.10.

Olemasolevate hoonete kasutamine uute hoonete juurde ehitamise asemel tähendab linna käsutuses olevate ressursside tõhusamat tarvitamist ja seetõttu tuleb seda eelistada. Eelised on komponentide monteerimise ja kokkupanemise kiirus, parem kandevõime ja massi suhe võrreldes teiste materjalidega ning sellest tulenevalt suhteliselt väike olemasolevale struktuurile mõjuv omakaal.

2.11.

Puit sobib hästi ka astmeliseks kasutamiseks. Mitmed kasutusetapid suurendavad väärtust, vähendavad ressursside tarbimist ja seovad CO2 pikemaks ajaks.

2.12.

Puitehituse kvaliteedi hindamisele esitatavad ametlikud, õiguslikud ja tehnilised nõuded on teiste ehitusliikidega võrreldes rangemad ja ulatuslikumad. Selline keerukuse tase takistab puitehituse turuosa suurenemist. Komponentide, ühenduste ja alakoostude standardimine võib toetada nende kasutamist ning tagada tõhususe ja kvaliteedi. Üks juba olemasolev algatus on andmebaas dataholz.eu, mis pakub veebis teavet Saksamaal ja Austrias kontrollitud ehituskomponentide ja -ühenduste kohta. Komitee on põhimõtteliselt seisukohal, et innovatsioon peab ka puitehituse sektoris saama kõigis valdkondades võimaluse vastata tehnika praegusele tasemele mitte ainult olemasolevate standardite, vaid ka samaväärsete alternatiivsete lahenduste kasutamise kaudu.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee märgib, et tänu standardimisele, täpsusele ja kvaliteedile sobivad puitehitussüsteemid hästi nii uute hoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete renoveerimiseks ja linnade asustustiheduse suurendamiseks. Nende paljude eeliste hulka kuuluvad lihtne kohandatavus, võimalus suur osa detaile eelnevalt valmis teha, lühem ehitusaeg ja väiksem kaal võrreldes muude materjalidega.

3.2.

Hoonete hindamise põhiline kriteerium on keskkonnamõju kogu olelusringi jooksul. Keskkonnamõju avaldub ehitamisel (kasutatavate ehitustoodete tootmine ja transport), kasutamisel ja demonteerimisel (sealhulgas ehitustoodete ringlussevõtt või kõrvaldamine). Keskkonnamõju registreeritakse olelusringi hindamistes (EN 15804:15.02.2022).

3.3.

Olelusringi hindamine on asjakohane vahend ehitustoodete kestlikkuse hindamiseks. Komitee soovitab kasutada olelusringi hindamise vahendit hoonete kestlikkuse kvalifitseeritud hindamiseks kogu olelusringi jooksul järjepidevalt, et näidata ja võrrelda nende tekitatud keskkonnamõju.

3.4.

Viimastel aastatel võimaldavad ehitusalased nõuded kasutada taastuvaid ehitusmaterjale. Puidu kasutamise võimalusi ehituses on laiendatud, seda eelkõige seoses tuleohutusega. Sellele teemale on pühendatud mitmed käimasolevad projektid.

3.5.

Müncheni Tehnikaülikooli juhitavas projektis „TIMpuls“ (10) uuritakse praegu mitmekorruselistes puithoonetes tekkivaid tulekahjusid, et panna kindel alus kõrgete puithoonete ehitamise ühtsetele eeskirjadele.

3.6.

Hiljutised uuringud ja ellu viidud projektid näitavad, et puitehitised ei jää tuleohutuse osas teistest konstruktsiooni liikidest mingil juhul maha ning lisaks on neil eelised seismilise ohutuse (11) seisukohast.

3.7.

Kuna isegi liikmesriikide siseselt on kasutusel erinevad õiguslikud eeskirjad, siis esineb sageli tarbetuid takistusi. Seepärast nõuab komitee ehitusalaste õigusaktide edasist ühtlustamist, et tagada puidu samaväärne käsitlemine teiste ehitusmaterjalidega.

3.8.

Komitee kutsub liikmesriike üles suurendama puidu kasutamist avalikes hoonetes, see näitaja jääb hetkel alla üldise keskmise. Avalik sektor peaks olema eeskujuks puitehituse potentsiaali ärakasutamisel, et saavutada kliimamuutustega seotud eesmärgid. Puidu laiaulatuslikumale kasutamisele võib anda tõuke ja inspiratsiooni eelkõige silmapaistvate ja uuenduslike puitehitiste püstitamine.

3.9.

Hankemenetlustes jäetakse tihti arvestamata sellised kriteeriumid nagu biomajandus, kestlikkus, olelusringi kulud, mõju kliimale jne või võetakse neid parima pakkumuse valikul liiga vähe arvesse ja see tuleb puitehitistele kahjuks. Seepärast teeb komitee üleskutse, et võetaks kohustus arvestada riigihangete tingimustes suuremal määral kriteeriumitega, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

3.10.

Tehases valmistatud elementidest toodetud ehitise puhul peab kavandamine olema ülitäpne, et vältida tõlgendamise ohtu ja tagada ühene võrreldavus. Tehnomajanduslikku optimeerimist ja ehitusperioodi (12) puudutavate eeliste saavutamiseks tuleb arvesse võtta toodete laia valikut ning tootmis-, logistika- ja paigaldamisprotsesside mõju varasemas etapis võrreldes olukorraga, kus valmiselemente kasutatakse vaid vähesel määral. See on võimalik, kui pakkujat puudutava teabega arvestatakse varakult, valides asjakohase hankemenetluse, näiteks kas arhitektuurikonkursi või võistleva dialoogi, või kaasates taotleja poolseid spetsialiseerunud planeerijaid.

3.11.

Komitee rõhutab algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ tähtsust kvaliteetsete kliimasõbralike ehitusmaterjalide ja seega ka puidu kasutamise edendamisel ehituses. Praegu on puidu osakaal ehitusmaterjalina ELis vaid 3 %, seega jääb puitehituse potentsiaal kliimamuutuste leevendamisel suures osas ära kasutamata. Seepärast peab komitee algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames toimuvat alternatiivsetele ehitusmaterjalidele suunatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist oluliseks elemendiks selle potentsiaali realiseerimisel.

3.12.

Paljudel juhtudel ei ole ehitussektori osalejad veel piisavalt kursis puidu kõigi kasutusvõimalustega. Puudulike teadmiste tulemuseks on tihti puidu vähene kasutamine. Seepärast peab komitee väga oluliseks oskusteabe edasiandmist Euroopas, nagu see on kavandatud Uue Euroopa Bauhausi akadeemia raames, ning rõhutab samal ajal vajadust tagada, et vastavaid välja- ja täiendõppe valikuid pakutaks piisaval määral ka riiklikul tasandil. Uute kestlike ehitusmeetodite ja -materjalide kasutamise alane koolitus ja täiendõpe on vajalik kõigi ehitusprotsessis osalevate töötajate kategooriate – projekteerijate, arhitektide, inseneride, tehnikute, IT-spetsialistide ja ehitustööliste – jaoks. Rohepööret on võimalik saavutada ainult vastava väljaõppe saanud inimeste olemasolul.

3.13.

Komitee tervitab ühist Euroopa sotsiaalprojekti RESILIENTWOOD, mida koordineerivad Euroopa puidutöötlemistööstuse ametiühing (CEI-Bois) ja Euroopa Ehitus- ja Puidutööstuse Töötajate Liit (EFBH) ning mille eesmärk on töötada välja soovitused ja suunised ettevõtjatele, kutseõppe- ja riigiasutustele, et meelitada noori ELi puidutööstusesse, kohaneda tehnoloogiliste muutustega ja võimaldada töötajatele täiendavaid koolitusi.

3.14.

Komitee peab oluliseks tehnilise teabe avaldamist, et kõigil sidusrühmadel oleks võimalik viia end kurssi puitehituse uute arengutega ning kehtestada konstruktsioonidele ja struktuuridele standardid, et lihtsustada ehitamisel puidu kasutamist.

3.15.

Hoonete energiatõhususe direktiiv on kõige olulisem ELi õigusakt ehitussektoris. Selles nõutakse, et ELi liikmesriigid kehtestaksid oma hoonetele keskkonnatoime tasemed, kavandaksid strateegiliselt pikaajaliste renoveerimisstrateegiate abil hoonefondi CO2-heite vähendamist ja rakendaksid lisameetmeid. Hoonete energiatõhususe direktiiv on seega ilmne poliitikavahend, millega kehtestada nõuded ja selged stiimulid CO2 heite vähendamiseks hoonete kogu eluea jooksul.

3.16.

Hoonete energiatõhususe direktiivi sätted tuleb viia kooskõlla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ning tuleb määrata kindlaks kõige tähtsamad ja kiireloomulisemad meetmed, mis tuleb võtta 2050. aastaks. Hoonete energiatõhususe parandamine on küll oluline, kuid kui puudub selge arusaam hoonete CO2 jalajäljest, on oht, et meetmed ei ole optimaalsed.

3.17.

Komiteel on heameel 2022. aasta kevadel esitatud kestlike toodete ökodisaini määruse üle ja ta peab seda oluliseks sammuks keskkonnahoidlikumate ja ringluspõhisemate toodete suunas. Miinimumkriteeriumide kehtestamist, nagu toodete keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine, saab suurepäraselt rakendada ka puitehituses ja luua seeläbi majanduslikke innovatsioonivõimalusi, kuigi praegu see määruses ei sisaldu.

3.18.

Ehitussektori kohustuslik süsinikuaruandlus kogu olelusringi jooksul lihtsustab andmete kogumist ja võrdlusuuringuid ning annab ehitussektorile võimaluse arendada vajalikke oskusi ja suutlikkust. Tuleb kehtestada CO2 heite kohustuslikud miinimumstandardid kogu olelusringi vältel ja neid tuleb aja jooksul karmistada. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja süsiniku sertifitseerimise süsteemi, milles võetakse täiel määral arvesse puittoodete rolli heitkoguste kompenseerimisel.

3.19.

Komitee kutsub liikmesriike üles osalema aktiivselt Austria ja Soome valitsuse uues algatuses Wood POP, mis on platvorm puitu puudutava poliitilise dialoogi edendamiseks. Selle eesmärk on mobiliseerida puiduvaldkonna peamised avaliku ja erasektori osalejad riiklikul ja piirkondlikul tasandil, toetades samal ajal investeeringute ümbersuunamist kestlikesse bioressursipõhistesse lahendustesse ja puidupõhistesse väärtusahelatesse.

3.20.

Oma täiendavas arvamuses CCMI/205 „Tööstus 5.0 puitehituse sektoris“ rõhutas komitee, et puidu kasutamine ehitusmaterjalina on suurepärane võimalus, sest see on kestlik ja kulutõhus alternatiiv ja täiendus traditsioonilistele ehitusmaterjalidele, nagu betoon ja teras. Selle teine eelis on kõrge tööviljakus, mis võimaldab kiiremat ja tõhusamat ehitustegevust. Lisaks pakub puitehitus tööhõivevõimalusi maapiirkondades. Puitehitus on kasulik keskkonnale, kuna puit on taastuv tooraine, mis tekitab ehitusdetailide ja hoonete valmistamisel ning nende olelusringi vältel vähem CO2 heidet kui teised ehitusmaterjalid. Lisaks soodustab puidu kasutamine ehitustööstuses metsade säilitamist ja hooldamist ja aitab seega kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele.

---

(1)  ELT C 275, 18.7.2022, lk 73; ELT C 155, 30.4.2021, lk 73.

(2)  Rahvusvahelise Energiaagentuuri kinnisvaraaruanne (2022): https://www.iea.org/reports/buildings.

(3)  https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/08/SoEF_2020.pdf

(4)  Weiss P., Braun M., Fritz D., Gschwantner T., Hesser F., Jandl R., Kindermann G., Koller T., Ledermann T., Ludvig A., Pölz W., Schadauer K., Schmid B.F., Schmid C., Schwarzbauer P., Weiss G. 2020: Endbericht zum Projekt CareforParis. Viini kliima- ja energiafond.

(5)  https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/08/SoEF_2020.pdf

(6)  Hagauer, D., B. Lang, C. Pasteiner und K. Nemesthoty, 2009, Empfohlene Umrechnungsfaktoren für Energieholzsortimente bei Holz- bzw. Energiebilanzberechnungen. Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft, Abteilung V/10 – Energie und Umweltökonomie, Eigenverlag, Viin.

(7)  Puiduhoonete osakaal Austrias. Statistiline uuring kõigi ehitusprojektide kohta aastatel 1998–2008–2018. Robert Stingl, Gabriel Oliver Praxmarer, Alfred Teischinger, Viini Loodusvarade ja Bioteaduste Ülikool, proHolz Austria tellimusel.

(8)  Vt. Sara Cultural Centre, Skelleftea, Rootsi, White Arkitekter 2021.

(9)  Vt Ascent Tower, Milwaukee, WIEHAG Austria 2021.

(10)  www.cee.ed.tum.de/hbb/forschung/laufende-forschungsprojekte/timpuls (vaadatud 23.1.2023).

(11)  Vt Forschungsprojekt Erdbebensicherheit von Holzgebäuden, Fachhochschule Bern, 2020, www.bfh.ch/de/forschung/referenzprojekte/erdbebensicherheit-holzgebaeude (vaadatud 23.1.2023).

(12)  Vt uurimisprojekt leanWOOD – Neue Kooperations- und Prozessmodelle für das vorgefertigte Bauen mit Holz, HSLU Hochschule Luzern, 2017.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus)“

(COM(2022) 720 final – 2022/0379 (COD))

ja teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas““

(COM(2022) 710 final)

(2023/C 184/05)

Raportöör:

Vasco DE MELLO

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 21.11.2022 b) Euroopa Liidu Nõukogu, 25.11.2022
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 172 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	200/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sarnaselt komisjoniga leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et avalike teenuste koostalitlusvõime on oluline eeltingimus digitaalse ühtse turu loomiseks.

1.2.

Nimetatud eesmärgi poole püüdlemine ei tohi aga kaasa tuua seda, et liikmesriikides rakendatakse avalike teenuste täieliku digiülemineku poliitikat, kaotades teenuste osutamise kohapeal. Tuleb arvesse võtta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. Digioskuste õpetamine peab olema kättesaadav kõigile, kuid eelkõige nendele elanikkonnarühmadele.

1.3.

Töötajate arvu vähendamise asemel tekitab digiteenuste arendamine ja käitamine alguses lisavajaduse personali järele. Eduka digiülemineku üks eeltingimus on piisav personal.

1.4.

Komitee märgib rahuloluga, et avalike teenuste digiüleminekul on pandeemia ajal tehtud suuri edusamme.

1.5.

Komitee toetab kõnealuse poliitika jaoks sellise juhtimismudeli loomist, mis koosneb kahest järgmisest põhiorganist: Koostalitleva Euroopa nõukoda ja Koostalitleva Euroopa kogukond.

1.6.

Komitee kiidab asjaolu, et teatises nähakse ette selliste katselahenduste väljatöötamine, mis võimaldavad partnerlust avaliku sektori ja innovatiivsete tehnoloogiaettevõtjate või idufirmade vahel, et töötada välja uuenduslikud katselahendused, mida saaks avalike teenuste raames rakendada ja omavahel jagada.

1.7.

Komitee peab oluliseks, et tulevastest avalike teenuste koostalitlusvõime projektide rahastamise programmidest eraldataks vahendeid tingimusel, et rakendatud on põhimõtteid ja struktuure, mida edendatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus.

1.8.

Kuigi komitee kiidab heaks asjaolu, et see protsess on osa kaksiküleminekust, hoiatab ta, et mõned digiülemineku tehnoloogilised lahendused võivad olla väga energiamahukad.

1.8.1.

Komitee leiab, et kui vajalikud ettevaatusabinõud on võetud, ei tohi andmekaitsel lubada takistada uute koostalitluslahenduste loomist ametiasutuste või üksikisikute poolt.

1.8.2.

Lisaks on komitee seisukohal, et andmetele juurdepääsu puhul tuleks rakendada eri loatasemeid nii kodanike, ettevõtjate kui ka teiste ametiasutuste jaoks, et säilitada andmete konfidentsiaalsus ja edastada ainult rangelt vajalikke andmeid.

2.   Taustteave

2.1.

Siseturu, st isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ala loomine nõuab kõigi olemasolevate riiklike tõkete kõrvaldamist.

2.2.

Euroopa Liit on algusest peale ja veelgi jõulisemalt pärast ühtse turu loomist püüdnud kõrvaldada kõik takistused, mis võivad pärssida tõelise siseturu kujunemist.

2.3.

Tõelise siseturu olemasoluks on vaja, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks lihtne ja kiire juurdepääs liikmesriikide avalikele teenustele ning võimalus ametiasutustega suhelda nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.

2.4.

Lisaks nõuab sellise avatud Euroopa ruumi olemasolu, et liikmesriikide ametiasutused jagaksid igal tasandil andmeid ja teeksid koostööd.

2.5.

Alates 1990. aastatest on komisjon püüdnud panna aluse koostalitlusvõime (1) või, mis veelgi parem, omavahelise ühendatuse loomisele ja säilitamisele liikmesriikide eri avalike teenuste vahel (2).

2.6.

See vajadus on järk-järgult muutunud pakilisemaks, sest siseturule on lisandunud uus, digitaalne mõõde (3).

2.7.

Digiüleminek on tõeline revolutsioon nii inimeste harjumustes kui ka ettevõtjate ja ametiasutuste toimimisviisides.

2.8.

Viimastel aastatel on liikmesriikides rida avalikke teenuseid, mida seni osutati eranditult näost näkku, hakatud osutama ka veebis. See loob suured eelised nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametiasutustele endile, kes on suutnud saavutada suurt kokkuhoidu nii tööajas kui ka rahalistes vahendites.

2.9.

COVID-19 kriisist tingituna on see suundumus kiirenenud, sest on tõestatud, et mitmesuguste Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime võib osutuda arvestatavaks inimeste vaba liikumise tagamise vahendiks, nagu on näidanud COVID-tõendi kasutamine.

2.10.

Euroopa Liit tunnistab, et arvestades avaliku sektori osatähtsust SKPs, (4) võib selle sektori digiüleminek olla Euroopa digiüleminekuprotsessi jaoks otsustav tegur mitte ainult sellepärast, et see võimendab üleminekut teistes valdkondades, vaid ka sellepärast, et see suudab Euroopa majanduse kontekstis etendada juhtrolli.

2.11.

Seepärast nähakse taaste- ja vastupidavuskavades avaliku halduse digiüleminekuks ette kokku 47 miljardi euro ulatuses avaliku sektori investeeringuid.

2.12.

Euroopa Liit komisjoni kaudu ja liikmesriikide valitsused on aja jooksul tunnistanud vajadust suurendada nii riiklike avalike teenuste omavahelist kui ka nende teenuste ja Euroopa Liidu teenuste vahelist koostalitlusvõimet ja omavahelist ühendatus, (5) et need teenused oleksid kättesaadavad kõigile ELi inimestele ja ettevõtjatele, olenemata nende asukohast.

2.13.

Kuigi avalike teenuste koostalitlusvõime ei ole uus teema, (6) on teatise eesmärk luua ametlikum, stabiilsem ja suuremat turvalisust pakkuv koostööraamistik, et suurendada eri riiklike avalike teenuste digisüsteemide ühendatust nii omavahel kui ka Euroopa Liidu teenustega (7). See peaks konsolideerima eesmärki saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidus avalike teenuste osutamine 100 % digitaalselt, nagu on kavandatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118).

2.14.

Selleks sätestatakse käesoleva arvamuse aluseks olevas teatises selles valdkonnas ühtse lähenemisviisi kasutamiseks järgmised aluspõhimõtted: — luua koostalitlusvõime juhtimise struktuur, mis koosneb kahest organist (Koostalitleva Euroopa nõukoda ja Koostalitleva Euroopa kogukond), mis on kavandatud võimaldama koostööd haldusasutuste vahel nii üldisel (Euroopa, riiklik, piirkondlik või kohalik tasand) kui ka valdkondlikul (mh justiits-, transpordi-, siseküsimuste, tervishoiu- ja keskkonnavaldkond) tasandil, samuti erasektori sidusrühmadega, andes volitused leppida kokku ühistes koostalitluslahendustes (nt raamistikud, avatud spetsifikatsioonid, avatud standardid, rakendused ja suunised); — kehtestada kohustuslik piiriülesele koostalitlusvõimele avalduva mis tahes mõju hindamine juhul, kui luuakse uus avaliku teenuse infosüsteem või muudetakse seda; — luua ühiselt Euroopa Liidu avaliku sektori jaoks koostalitluslahenduste ökosüsteem (tunnustatud koostalitluslahenduste kataloogid, mida saab kasutada haldusasutustes ja poliitikakujundamisel, näiteks digivahendid, -spetsifikatsioonid ja -lahendused), et ELi kõigi valitsemistasandite haldusasutused ja muud sidusrühmad saaksid anda oma osa nende lahendustesse loomise, täiustamisse ja taaskasutamisse, tehes koos uuendusi ja luues avalikku väärtust; — tagada, et riiklike infosüsteemide loomist või tugevdamist toetavaid teatavaid ELi rahalisi vahendeid eraldatakse tingimusel, et kasutatakse ELi poolt eelnevalt kindlaksmääratud lahendusi ja põhimõtteid (8).

3.   Üldised märkused

3.1.

Sarnaselt komisjoniga leiab komitee, et avalike teenuste koostalitlusvõime on oluline eeltingimus digitaalse ühtse turu loomiseks ja allesjäänud tõkete kõrvaldamiseks füüsilisel turul (9).

3.2.

Selleks et saavutada 2030. aastaks kogu Euroopa Liidus avalike teenuste osutamine 100 % digitaalselt, tuleb kiiresti luua üleeuroopaline võrk, mis ühendab neid teenuseid ja kasutab ühiseid elemente, muu hulgas tehnilisel, semantilisel, õiguslikul ja organisatsioonilisel tasandil, ning täiustada selle võrgu toimimist.

3.3.

Nimetatud eesmärgi poole püüdlemine ei tohi aga kaasa tuua seda, et liikmesriikides rakendatakse avalike teenuste täieliku digiülemineku poliitikat, kaotades teenuste osutamise kohapeal. Tuleb arvesse võtta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi, sest igaühel peab olema juurdepääs kohapeal pakutavatele avalikele teenustele. Digioskuste õpetamine peab olema kättesaadav kõigile, kuid eelkõige nendele elanikkonnarühmadele.

3.4.

Töötajate arvu vähendamise asemel tekitab digiteenuste arendamine ja käitamine alguses lisavajaduse personali järele. Eduka digiülemineku üks eeltingimus on piisav personal.

3.5.

Digiüleminekut tuleks kasutada paremate avalike teenuste tagamiseks.

3.6.

Nagu komitee ühes oma varasematest arvamustest märkis, ei ole eesmärk vahetada inimesed IT-vahendite vastu välja, vaid anda inimestele rohkem aega, et nad saaksid seda kasutada suurema lisaväärtusega ülesannete täitmiseks (10).

3.7.

Digiüleminek ja tehisintellekti kasutamine ei ole vahend, millega õigustada üldist töökohtade kärpimist. Rutiinsete ülesannete kadumine digiülemineku tõttu peaks viima selleni, et töötajatel on rohkem aega keerulisema töö tegemiseks ja inimeste nõustamiseks.

3.8.

Lisaks on 2030. aastal kindlasti väike hulk digitaalselt tõrjutud inimesi, kes pääseb avalikele teenustele ligi üksnes kohapeal (11). Alternatiivseid juurdepääsu kanaleid, mis võimaldavad inimestel kasutada avalikke teenuseid, ei tohi digiülemineku käigus raskendada ega sulgeda.

3.9.

Seepärast kiidab komitee kõnealuse teatise eesmärki süvendada ja parandada avaliku sektori koostalitlusvõime taset, luues ELi tasandil kindlaksmääratud õigusraamistiku (12).

3.10.

Komitee märgib, et kodanike (eelkõige piiriüleste töötajate), ettevõtjate ja liikmesriikide haldusasutuste endi jaoks toob koostalitlusvõime süvendamine suurt kasu.

3.11.

Et see kasu oleks aga ka päriselt tuntav, ei piisa selliste tehniliste standardite kehtestamisest, mis võimaldavad teenuseid omavahel ühendada, nagu komisjon ka ise möönab. Liikmesriigid peavad kõigil tasanditel tegema piisavaid avaliku sektori investeeringuid.

3.12.

Tuleb tagada koordineerimine nii seadusandlikul kui ka sektoripõhiste teenusevõrkude tasandil, tagamaks ühelt poolt see, et koostalitlusvõime abil saavutatud tulemusi ei nullita tarbetu halduskoormuse tekitamisega, ning teiselt poolt see, et üksikisikud või ettevõtjad ei pea esitama samu andmeid eri ametiasutustele, sest see põhjustaks menetluste dubleerimist ja tarbetuid kulusid.

3.13.

Samuti on oluline, et teiste liikmesriikide kodanike ja ettevõtjate ees ning teistele liikmesriikidele kuuluvate avalike teenuste puhul ei oleks riigi tasandil digitaalsete avalike teenuste ühendatuse ja koostalitlusvõime seisukohast takistusi, mis pärsiks nende piiriülest kasutamist (13).

3.14.

Komitee märgib rahuloluga, et avalike teenuste digiüleminekul tehti pandeemia ja liikumispiirangute ajal suuri edusamme.

3.15.

Seda silmas pidades on kiiduväärt, et kõnealuse teatise eesmärk on tagada sidusus kõigi koostalitlusvõime meetmete vahel, mis hõlmavad nii riiklikke kui ka valdkondlikke Euroopa tasandi meetmeid, soodustades ühiste mudelite kasutamist ning tehniliste kirjelduste ja muude jagatavate lahenduste jagamist.

3.16.

Samal põhjusel toetab komitee põhimõtet, mille kohaselt nii Euroopa kui ka riiklikud ametiasutused taaskasutavad ja jagavad elemente ja andmeid.

3.17.

Komitee väljendab muret ka keelte kasutamise pärast avalike teenuste koostalitlusvõime valdkonnas. Keelte kasutamise kord ei tohi olla üks haldustakistus ning on vaja tagada, et andmete ja teabe jagamine toimuks kõigile arusaadavas keeles.

3.18.

Komitee toetab asjaolu, et selle poliitika jaoks töötakse välja ja võetakse kasutusele juhtimismudel, mis koosneb kahest põhiorganist. Need on Koostalitleva Euroopa nõukoda, mille eesistuja on komisjon ning mis koosneb iga liikmesriigi esindajatest, Euroopa Regioonide Komitee esindajast ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajast, ning Koostalitleva Euroopa kogukond, mis koosneb kodanikuühiskonna ja erasektori osalejatest (14) (15).

3.19.

Komitee leiab, et koostalitlusvõime poliitika kujundamisse on oluline kaasata kodanikuühiskond, eelkõige sotsiaalpartnerid, mitte ainult seepärast, et kodanikud ja ettevõtjad on selle meetme sihtrühm, vaid ka seepärast, et kodanikuühiskond saab anda sellesse poliitikasse oma panuse, pakkudes uusi tehnoloogilisi lahendusi, mida avalik sektor ei suudaks välja töötada.

3.20.

Komitee leiab, et kodanikuühiskond peaks osalema eri tasanditel ning komisjon peab julgustama ja innustama liikmesriike edendama seda osalemist eri tasanditel – nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

3.21.

Komiteel on hea meel, et komisjon loob ühtse kontaktpunkti, mille eesmärk on koondada ja tsentraliseerida kõik koostalitlusvõimega seotud teadmised ja mehhanismid, mida saavad pakkuda nii avaliku kui ka erasektori osalejad.

3.22.

Sarnaselt komisjoniga leiab komitee, et ELi ametiasutused peaksid vähendama oma sõltuvust kolmandate riikide pakutavast digitaristust, sest see ohustab Euroopa digitaalset suveräänsust.

3.23.

Sellega seoses märgib komitee, et komisjoni arvates tuleks eelistada avatud süsteeme, mille lähtekood on samuti avatud, et anda arendajatele võimalus oma lahendusi jagada.

3.24.

Sellega seoses kiidab komitee asjaolu, et teatises nähakse ette ja soodustatakse selliste katselahenduste väljatöötamist, mis võimaldavad partnerlust avaliku sektori ja innovatiivsete tehnoloogiaettevõtjate või idufirmade vahel, et töötada välja uuenduslikud katselahendused, mida saaks pärast katseetapi edukat läbimist avalike teenuste raames rakendada ja omavahel jagada.

3.25.

Komitee peab oluliseks, et tulevastest avalike teenuste koostalitlusvõime projektide rahastamise programmidest eraldataks vahendeid tingimusel, et rakendatud on põhimõtteid ja struktuure, mida edendatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus.

3.26.

Selline tingimus oleks ametiasutuste jaoks suurepärane võimalus võtta vabatahtlikult kasutusele ühised standardid.

3.27.

Komitee väljendab imestust selle üle, et erinevalt varasematest teatistest (16) ei mainita kõnealuses teatises eeliseid, mida Euroopa avalike süsteemide koostalitlusvõime võiks anda pettustevastases võitluses. See tooks liikmesriikidele kaasa tõhususe kasvu ja lisatulusid.

3.28.

Sellega seoses märgib komitee, et koostalitlusvõimeliste süsteemidega peab kaasnema tehisintellekti kasutamine, millega võidakse toetada ametiasutusi andmeanalüüsis ning lisaks anda võimaluse häirete ja hoiatuste saatmiseks liikmesriikide mitmesugustele ametiasutustele.

3.29.

Lõpetuseks on komiteel kaks märkust roheülemineku ja andmekaitse kohta.

3.29.1.

Teatise üks eesmärk on avalike süsteemide koostalitlusvõime strateegia hõlmamine lisaks digiülemineku strateegiale ka roheülemineku strateegiasse.

3.29.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mõned IT-mehhanismid, mis on küll väga tõhusad, võivad olla väga energiamahukad.

3.29.3.

Nii on see plokiahela puhul, mis kuigi väga tõhus, näiteks tundlike andmete turvalisuse seisukohast, tarbib ka suures koguses energiaressursse.

3.29.4.

Komitee väljendab heameelt viisi üle, kuidas teatises sätestatud normidega võetakse kasutusele reguleeritud testimiskeskkonnad.

3.29.5.

Komitee leiab, et kui vajalikud ettevaatusabinõud on võetud, ei tohi andmekaitsel lubada takistada uute koostalitluslahenduste loomist ametiasutuste või üksikisikute poolt.

3.29.6.

Lisaks on komitee seisukohal, et andmetele juurdepääsu puhul tuleks rakendada eri loatasemeid nii kodanike, ettevõtjate kui ka teiste ametiasutuste jaoks, et säilitada andmete konfidentsiaalsus ja edastada ainult rangelt vajalikke andmeid.

3.29.7.

See aitaks vältida selliseid probleeme nagu need, mis on hiljuti tekkinud seoses võimalusega pääseda ligi Portugali tegelike kasusaajate keskregistri andmetele. Nende kohta on oma otsuse juba teinud Euroopa Liidu Kohus.

---

(1)  Avaliku sektori koostalitlusvõimet määratletakse komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas“ protsessina, mis võimaldab haldusasutustel teha koostööd ja panna avalikud teenused toimima piiri-, sektori- ja organisatsiooniüleselt.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1719/1999/EÜ käivitas komisjon avalike teenuste koostalitlusvõime algatuse, mis koosnes reast suunistest, mille eesmärk oli muu hulgas selgitada välja haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse üleeuroopaliste võrkudega seotud ühist huvi pakkuvad projektid.

(3)  Digitaalse siseturu rajamisel ei ole muutunud oluliseks mitte ainult selle tekkimist takistavate asjaolude kõrvaldamine, vaid ka mehhanismide kasutuselevõtmine uute takistuste tekkimise vältimiseks.

(4)  Eurostati 2022. aasta andmete kohaselt moodustab avalik sektor 53,1 % Euroopa SKPst, vt Government finance statistics – Statistics Explained (europa.eu).

(5)  Vt nt Tallinnas (2017), Berliinis (2020), Lissabonis (2021) ja Strasbourgis (2022) toimunud ministeeriumitevaheliste kohtumiste lõppdeklaratsioonid.

(6)  Komisjon esitas 2010. aastal teatise „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused“ (KOM(2010) 744), mida käsitleti komitee arvamuses TEN/448–449 ja mida rakendati Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste programmi kaudu (ISA programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ), millele järgnes 2015. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/2240 loodud ISA2 programm ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/694 alusel käivitatud programm „Digitaalne Euroopa“.

(7)  Komisjoni ettepanekus tunnistatakse, et senine ennetav lähenemisviis ei ole kavandatud koostalitlusvõimealaste eesmärkide saavutamiseks piisav.

(8)  Vt määruse ettepanekule lisatud seletuskiri ning komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas“.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutas juba oma arvamuses „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (TEN/635) koostalitlusvõime tähtsust digitaalse ühtse turu saavutamisel (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(10)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 – IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks““ ja „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused““ (ELT C 376, 22.12.2011, lk 92).

(11)  See on murepunkt, mida on komitee arvamustes korduvalt käsitletud (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(12)  Varasemates arvamustes on komitee väljendanud toetust kõigile projektidele, mille Euroopa Liit on digiülemineku eesmärkide saavutamiseks käivitanud (ELT C 365, 23.9.2022, lk 13).

(13)  Üks tegur, mis võib takistada avalike teenuste piiriülest koostalitlusvõimet, on isikuandmete küsimus.

(14)  Koostalitleva Euroopa nõukoda vastutab meetmete väljatöötamise, toetuse pakkumise, nõustamise ja järelmeetmete rakendamise eest Euroopa koostalitlusvõime poliitika raames, ning Koostalitleva Euroopa kogukond toob kokku kodanikuühiskonna sidusrühmad, et aidata Koostalitleva Euroopa nõukojal leida ja kindlaks teha uusi lahendusi.

(15)  Komisjoni valitud variant on kooskõlas komitee varasemates arvamustes esitatud soovitustega (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(16)  Vt komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ lisa.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijakrediidi kohta“

(COM(2022) 702 final – 2022/0408 (COD))

(2023/C 184/06)

Raportöör:	Sandra PARTHIE
Kaasraportöör:	Philip VON BROCKDORFF

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 26.1.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 30.1.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	207/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et nõuetekohaselt kavandatud maksejõuetuskord peaks aitama elujõulistel ettevõtetel tegevust jätkata, vältides nende enneaegset likvideerimist. Eesmärk peaks olema leida tasakaal enneaegse maksejõuetuse ja liiga hilja algatatud menetluste vahel. Selles kontekstis on olulise tähtsusega nii menetluste läbipaistvus kui ka lihtne juurdepääs ettevõtte tulemusi käsitlevale teabele. Lisaks peaks nõuetekohaselt kavandatud maksejõuetuskord pärssima ka laenuandjate tahet anda suure riskiga laene ning juhtide ja aktsionäride tahet selliseid laene kasutada ja teha muid hoolimatuid finantsotsuseid (1).

1.2.

Komitee leiab, et maksejõuetusreformid, mille eesmärk on soodustada võlgade restruktureerimist ja sisemist ümberkorraldamist, aitavad säilitada töökohti, vähendades samal ajal nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate maksejõuetuse juhtude määra kui ka kasumlike ettevõtete likvideerimist. Komitee sooviks siiski näha ettepanekuid füüsiliste isikute maksejõuetuse lahendamata küsimuse käsitlemiseks.

1.3.

Komitee kahtleb, kas ettepanek, mis on esitatud olulise sammuna ELi kapitaliturgude liidu parandamiseks vajalike lünkade kõrvaldamisel, suudab seda ootust tegelikult täita. Ettepanekus ei esitata maksejõuetuse põhjuste ühtlustatud määratlust ega nõuete rahuldamisjärke, mis mõlemad on äärmiselt olulised selleks, et saavutada suurem tõhusus ja piirata riiklike maksejõuetuseeskirjade praegust killustatust.

1.4.

Seepärast kutsub komitee komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles vaatama läbi artiklis 27 esitatud ettepaneku, millega kohustatakse vastaspooli, nt maksejõuetusmenetluses osaleva ettevõtte tarnijaid, sõlmima täitmisele kuuluvaid lepinguid, mis seejärel määratakse ettevõtte omandajale ilma vastaspoole nõusolekuta. See seob nad kunstlikult lepingupartneriga, keda nad ei ole kunagi valinud ega kontrollinud, ning piirab nende ettevõtlusvabadust. Lepingupõhiste lõpetamisõiguste piiramine maksejõuetuse korral vähendab oluliste tarnijate valmisolekut anda laenu, eriti finantsraskustes olevate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

1.5.

Sellegipoolest tunneb komitee heameelt ettepaneku üle viia sisse erimenetlus, mis hõlbustab ja kiirendab mikroettevõtjate lõpetamist ning võimaldab neile seeläbi kulutõhusamat maksejõuetusmenetlust. See meede toetab ka n-ö varata mikroettevõtjate nõuetekohast lõpetamist, aidates lahendada probleemi, et mõnes liikmesriigis ei saa maksejõuetusmenetlust algatada, kui prognoositav sissenõutav väärtus on kohtukuludest väiksem. Komitee rõhutab, et see hõlmab ligikaudu 90 % ELi maksejõuetuse juhtudest, ning peab seetõttu seda menetlust väga oluliseks.

1.6.

Kuigi komitee kiidab selle erimenetluse heaks, hoiatab ta, et liikmesriikide kohtutele esitatavad nõuded nende ülesannete täitmiseks võivad kaasa tuua riiklike kohtusüsteemide ülekoormamise, kui neile tehakse ülesandeks mikroettevõtte maksejõuetuse hindamine ja vajaliku pika menetluse läbiviimine, sealhulgas vara realiseerimine ja tulu jaotamine. Seepärast soovitab komitee pöörduda teiste pädevate osalejate, näiteks pankrotihaldurite poole, et aidata vähendada kohtusüsteemi koormust (2).

1.7.

Komitee soovib juhtida tähelepanu sellele, et ebatõhusad maksejõuetusmenetlused võivad tuua kaasa viivislaenude osakaalu suurenemise, mis seab ohtu finantsstabiilsuse ning mõjutab ka laenuandmist, inflatsiooni ja reaalset SKPd. Komitee on seisukohal, et tõhus maksejõuetus- ja võlausaldajate/võlgnike õiguste kord on üks täiendavaid vahendeid poliitikakujundaja arsenalis, et piirata viivislaenude kasvu, suurendades laenude tagasimaksmise tõenäosust ja kohandades viivislaenude osakaalu kiiremini.

2.   Komisjoni ettepaneku põhisisu

2.1.

Ettepaneku eesmärk on vähendada erinevusi liikmesriikide maksejõuetusõiguses ja lahendada seega probleem, et mõnes liikmesriigis, kus sellised erinevused esinevad, on potentsiaalselt vähem tõhusad maksejõuetusraamistikud; sel moel suurendatakse maksejõuetusmenetluste üldist läbipaistvust ja vähendatakse kapitali vaba liikumise tõkkeid. Maksejõuetusõiguse kindlate aspektide ühtlustamise teel soovitakse ettepanekuga eelkõige vähendada piiriüleste investorite teabe- ja õppimiskulusid. Ühetaolisem maksejõuetusõigus peaks seega loodetavasti avardama kogu liidu ettevõtjate rahastamisvalikuid.

2.2.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada mõned lüngad varasemates maksejõuetuseeskirju käsitlevates ELi õigusaktides, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1023 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/848, (4) mis puudutab eelkõige varade sissenõudmist likvideeritud pankrotivarast, menetluste tõhusust ning sissenõutud väärtuse prognoositavat ja õiglast jaotamist võlausaldajate vahel. Siia alla kuuluvad probleemid nagu vara tagasivõitmine, vara jälitamine, juhtide kohustused ja vastutus, ettevõtte müümine tegevust jätkava ettevõttena pre-pack-menetluse kaudu, maksejõuetusmenetluse käivitamise viis, maksejõuetuse erikord mikro- ja väikeettevõtjatele, nõuete rahuldamise järgud ja võlausaldajate komiteed.

2.3.

On täheldatud, et liikmesriikides kehtivates maksejõuetuseeskirjades on äriühingu likvideerimiseks kuluva aja ja tagasinõutava väärtuse osas suured erinevused. Mõnes liikmesriigis tähendab see pikki maksejõuetusmenetlusi ning seda, et likvideerimise korral sissenõutav keskmine väärtus on väike. Euroopa Komisjoni sõnul kujutab see endast takistust kapitaliturgude liidule ja piiriülestele investeeringutele ELis.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1.

Komitee tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle piiriüleste maksejõuetuseeskirjade ja -menetlustega seotud teabe suurema läbipaistvuse ja kättesaadavuse kohta. Siiski on komitee seisukohal, et praegune ettepanek on vaid esimene samm maksejõuetusmenetluste ühtlustamise suunas kõigis ELi liikmesriikides. Komitee sooviks samuti näha ettepanekuid füüsiliste isikute maksejõuetuse lahendamata küsimuse käsitlemiseks.

3.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et nõuetekohaselt kavandatud maksejõuetuskord peaks aitama elujõulistel ettevõtetel tegevust jätkata, vältides nende enneaegset likvideerimist. Samuti peaks see pärssima laenuandjate tahet anda suure riskiga laene ning juhtide ja aktsionäride tahet selliseid laene võtta ja muid hoolimatuid finantsotsuseid langetada (5). Ajutisest majanduslangusest või valest otsusest mõjutatud ettevõtja võib siiski tagasi õigele teele suunduda, kui majanduslik olukord paraneb või kui äriühing võtab parandusmeetmeid. Kui see juhtub, saavad sellest kasu kõik sidusrühmad. Võlausaldajad saavad tagasi suurema osa oma investeeringutest, rohkem töötajaid säilitab oma töökoha ning säilib tarnijate ja klientide võrgustik.

3.3.

Sellega seoses juhib komitee tähelepanu uuringutele, mis näitavad, et võlausaldajate õiguste tõhusad reformid on seotud väiksemate krediidikuludega, parema juurdepääsuga krediidile, võlausaldajate nõuete parema rahuldamisega ja tõhusama töökohtade säilitamisega (6). Samuti tuleks tugevdada võlausaldajate komitee osalemisõigusi koos töötajate esindaja võimaliku kaasamisega. Kui võlausaldajad saavad maksejõuetusmenetluse lõpus enamiku oma investeeringutest tagasi, võivad nad jätkata ettevõtetesse reinvesteerimist ja parandada ettevõtete juurdepääsu krediidile. Kui pankrotikord järgib nõuete absoluutset prioriteeti, võivad tagatud nõuetega võlausaldajad jätkata laenamist ja säilib usaldus pankrotisüsteemi vastu (7).

3.4.

Komitee on seisukohal, et võlgade restruktureerimist ja sisemist ümberkorraldamist soodustavad maksejõuetusreformid aitavad säilitada töökohti ning vähendada nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate maksejõuetuse juhtude määra kui ka kasumlike ettevõtete likvideerimist.

3.5.

Tihti tuuakse riikide maksejõuetust käsitlevates õigusaktides esinevaid märkimisväärseid erinevusi ning maksueeskirju esile kui piiriüleseid investeeringuid takistavaid tegureid. Komitee leiab, et maksejõuetust käsitlevate õigusaktide suurem ühtlus aitaks kaasa kapitaliturgude paremale toimimisele, hõlbustades seeläbi investeerimist kogu ELis. Ettepanekus ei ole siiski suudetud ühtlustada maksejõuetusõiguse põhiaspekte, nagu maksejõuetuse põhjuste ühtlustatud määratlus ja nõuete rahuldamisjärgud, mis mõlemad on äärmiselt olulised selleks, et saavutada suurem tõhusus ja piirata riiklike maksejõuetuseeskirjade praegust killustatust. See ei tõota head hädavajalikule, kuid ambitsioonikale eesmärgile saavutada kapitaliturgude liit.

3.6.

Komitee rõhutab siiski oma vankumatut toetust avatumale kogu ELi hõlmavale kapitaliturule, mis pakub ettevõtetele laiemat juurdepääsu investeeringutele, ning tunnustab komisjoni ja Maailmapanga (8) järeldusi, et varade sissenõudmise määra suurenemine maksejõuetuse ja võlausaldajate õiguste suurema tõhususe kontekstis laiendab Euroopa ettevõtete juurdepääsu laenudele.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee tunnistab, et maksejõuetusmenetlused on liikmesriigiti väga erinevad, kuna riiklikes õigusaktides eelistatakse kas „vara käsutusõigust säilitava võlgniku“ või „võlausaldaja õiguste“ lähenemisviisi või seatakse esikohale tööhõive ja tööhõivealased õigusnormid. See toob kaasa erinevad eelistused seoses äriühingute likvideerimise, võlausaldajate nõuete rahuldamise järkude seadmise ning äriühingu juhtide, pankrotihaldurite ja kohtute rollidega. Samuti tuleb poliitika kujundamisel arvesse võtta aktsionäride ja võlausaldajate vahelisi erinevusi; sellal kui esimesed reageerivad peamiselt ennetus- ja lihtsustamisvahenditele, reageerivad võlausaldajad rohkem restruktureerimisvahendite kättesaadavusele. Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepanekud on esimene samm lähenemise suunas kogu ELis, kuid nendega ei saavutata siiski tõhusat ühtlustamist, ning nad jätavad lahendamata füüsiliste isikute maksejõuetuse küsimuse.

4.2.

Komitee toetab komisjoni seisukohta, et riiklikud maksejõuetust käsitlevad õigusaktid on välisinvestorite jaoks keskse tähtsusega. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et piiriülese krediidi andmisega seotud maksejõuetusjuhtumite arv ei ületa 20 % kõigist juhtumitest ning et G20 riikide andmed näitavad, et tõhus seaduslike õiguste süsteem üksnes suurendab välismaiste otseinvesteeringute taset 2 %-lt 3 %-le SKPst. Lisaks on suur osa välismaistest otseinvesteeringutest tingitud pigem ettevõtete ühinemisest ja olemasolevate ettevõtete omandamisest kui investeeringutest uutesse ettevõtetesse.

4.3.

Seepärast hoiatab komitee, et maksejõuetusõiguse lähendamisest ei maksa oodata suurt mõju investeeringutele. Samas tunnistab komitee, et võlausaldajatele tõhusa juriidiliste õiguste raamistiku loomine, maksejõuetust käsitlevate õigusaktide suurem läbipaistvus kõigile potentsiaalsetele investoritele ning võrdne teave õigusliku olukorra kohta võivad avaldada välisinvesteeringutele positiivset mõju. Kindlus võlausaldajate ja võlgnike õigusi käsitlevate eeskirjade suhtes ja tagatiste väljanõudmise menetluste suurem ühtlustamine kõikides liikmesriikides vähendab ka riske ning annab täiendava tõuke piiriüleste investeeringute tegemiseks ja sisekaubanduseks.

4.4.

Lisaks usub komitee, et on äärmiselt oluline esitada investoritele teavet teemadel nagu vara tagasivõitmine, vara jälitamine, juhtide kohustused ja vastutus, ettevõtte müümine tegevust jätkava ettevõttena pre-pack-menetluse kaudu, maksejõuetusmenetluse käivitamise viis, maksejõuetuse erikord mikro- ja väikeettevõtjatele, nõuete rahuldamisjärgud ja võlausaldajate komiteed.

4.5.

Lisaks tunneb komitee heameelt, et ettepanekus nähakse ette ka erimenetlus, mis hõlbustab ja kiirendab mikroettevõtjate lõpetamist ning võimaldab neile seeläbi kulutõhusamat maksejõuetusmenetlust. See meede toetab ka n-ö varata mikroettevõtjate nõuetekohast lõpetamist, aidates lahendada probleemi, et mõnes liikmesriigis ei saa maksejõuetusmenetlust algatada, kui prognoositav sissenõutav väärtus on kohtukuludest väiksem. Komitee rõhutab, et see hõlmab ligikaudu 90 % ELi maksejõuetuse juhtudest, ning peab seetõttu seda menetlust väga oluliseks.

4.6.

Kuigi komitee kiidab selle erimenetluse heaks, hoiatab ta, et liikmesriikide kohtutele esitatavad nõuded nende ülesannete täitmiseks kooskõlas direktiivi artikliga 12 jj võivad kaasa tuua riiklike kohtusüsteemide ülekoormamise, kui neile tehakse ülesandeks mikroettevõtte maksejõuetuse hindamine ja vajaliku pika menetluse läbiviimine. Komitee arvates läheks see osaliselt vastuollu kavandatava õigusakti eesmärgiga. Komitee on varasemates arvamustes (9) märkinud, et süstemaatiline pöördumine kohtute poole ei pruugi olla eelistatud valik, ning komitee on soovitanud luua uusi organeid, mis vastutaksid selle ülesande täitmise eest. Sõltumatute pankrotihaldurite tõhus kaasamine on osutunud kasulikuks eelkõige halvasti organiseeritud mikroettevõtjate jaoks lihtsustatud likvideerimismenetlustes ning komitee on seisukohal, et tõsiselt tuleks kaaluda pankrotihaldurite kaasamist (10).

4.7.

Komitee soovitab samuti tagada, et pankrotihalduritel oleks õigustatud huvide korral otsene ja kiire juurdepääs riiklikele vararegistritele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad on ametisse määratud. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et selliseid registreid ei ole kõigis liikmesriikides veel loodud, ning kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles olukorda kiiresti parandama.

4.8.

Tõhususe vaatenurgast tunneb komitee heameelt ettepaneku üle, et pre-pack-menetluse korral valmistatakse võlgniku ettevõtte (või selle osa) müük ette ja peetakse läbirääkimisi enne maksejõuetusmenetluse ametlikku algatamist. See võimaldab müügi teoks teha ja tulu kätte saada varsti pärast seda, kui ametlik maksejõuetusmenetlus ettevõtja likvideerimiseks on algatatud. Komitee hoiatab siiski artiklis 27 esitatud ettepaneku eest kohustada vastaspooli, nt maksejõuetusmenetlust alustava ettevõtte tarnijaid, sõlmima täitmisele kuuluvaid lepinguid, mis seejärel määratakse ettevõtte omandajale ilma vastaspoole nõusolekuta. See seob nad kunstlikult lepingupartneriga, keda nad ei ole kunagi valinud ega kontrollinud, ning piirab nende ettevõtlusvabadust. See kehtib veelgi enam töötajate kohta, kelle kutsevabadust ei tohi tööandja sunniviisilise vahetamisega rikkuda. Seepärast kutsub komitee komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles seda ettepanekut läbi vaatama. Lisaks tuleks tugevdada võlausaldajate komitee võimalikku kaasamist ja kontrolli ka pre-pack-menetlustes.

4.9.

Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et direktiivis ei käsitleta tegelikult nõuete rahuldamisjärkude ühtlustamise küsimust ega esitata maksejõuetuse põhjuste määratlust. Kuna need on ühtlustatud maksejõuetusmenetluste põhinõuded, avaldab komitee suurt kahetsust, et komisjon ei ole neid edasi arendanud.

4.10.

Samuti ei ole ettepanekus piisavalt arvesse võetud maksejõuetuse käivitamise viisi, kuigi direktiivi käsitlevas teatises on väidetud vastupidist. Ettepanekus märgitakse, et liikmesriikides on tavalise maksejõuetusmenetluse algatamise kaks tavapärast käivitamise viisi rahavoolise maksejõuetuse test ja bilansilise maksejõuetuse test.

4.11.

Pidades silmas maksejõuetusmenetluse lihtsustamist, mida komitee põhimõtteliselt toetab, tehakse direktiivis ettepanek, et lihtsustatud likvideerimismenetluse algatamise kriteeriumiks peaks olema suutmatus tasuda võlgu nende tähtaja saabumisel. Selle asemel, et anda suuniseid selle kohta, kuidas määratleda konkreetsed tingimused, mille alusel see kriteerium on täidetud, palutakse ettepanekus liikmesriikidel see punkt ise määratleda ning loobutakse võimalusest saavutada ühtsus kogu ELis.

4.12.

Komitee märgib ka, et pangad on tavaliselt esmased finantsvahendajad ja on stabiilse finantssüsteemi jaoks põhjapaneva tähtsusega. Viivislaenud vähendavad kasumlikkust ja võivad ohustada pankade maksevõimet. Maksejõuetuse ning võlausaldajate/võlgnike õiguste kord on üks poliitikakujundaja arsenali lisavahenditest, et piirata viivislaenude kasvu ja aidata neid probleemse tasemeni jõudmisel lahendada. Ettevõtte tasandi analüüs näitab, et maksejõuetuskorra reformid, mis vähendavad ettevõtete restruktureerimise takistusi ja ettevõtluse ebaõnnestumisega seotud isiklikke kulusid, võivad vähendada nn zombie-ettevõtetesse panustatud kapitali osakaalu. See kasu saavutatakse osaliselt nõrkade ettevõtete restruktureerimisega, mis omakorda soodustab kapitali ümberpaigutamist tootlikumatesse ettevõtetesse.

4.13.

Lõpetuseks soovitab komitee komisjonil avaldada korrapäraselt statistikat maksejõuetusjuhtumite kohta asjaomase maksejõuetusmääruse alusel, et aeg-ajalt oleks võimalik hinnata loodud süsteemi tõhusust.

---

(1)  Maailmapank, Resolving Insolvency, vaadatud 3. jaanuaril 2023.

(2)  Maailmapank, Principles for effective Insolvency and Creditor/Debtor Regimes, 2021. aasta läbivaadatud väljaanne, põhimõtted c6.1 ja c19.6.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

(5)  Maailmapank, Resolving Insolvency, vaadatud 3. jaanuaril 2023.

(6)  Maailmapank, Resolving Insolvency, vaadatud 3. jaanuaril 2023.

(7)  Maailmapank, Resolving Insolvency, vaadatud 3. jaanuaril 2023.

(8)  How Insolvency and Creditor/Debtor Regimes Can Help Address Nonperforming Loans, Equitable Growth, Finance and Institutions Notes, Washington DC, Maailmapank.

(9)  Muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettevõtete maksejõuetus“ (ELT C 209, 30.6.2017, lk 21).

(10)  Maailmapank, Principles for effective Insolvency and Creditor/Debtor Regimes, 2021. aasta läbivaadatud väljaanne, põhimõtted c6.1 ja c19.6.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002“

(COM(2022) 666 final — 2022/0391 (COD))

ja teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv disainilahenduste õiguskaitse kohta (uuesti sõnastatud)“

(COM(2022) 667 final — 2022/0392 (COD))

(2023/C 184/07)

Raportöör:

Ferre WYCKMANS

Konsulteerimistaotlus	a) nõukogu, 21.12.2022 b) Euroopa Parlament, 12.12.2022 nõukogu, 21.12.2022
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304
Vastutav sektsioon	Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	148/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et tõhus disainilahenduste kaitse süsteem on tarbijatele ja üldsusele kasulik, sest see soodustab ausat konkurentsi ja kaubandustavasid. Samuti aitab see kaasa majandusarengule, ergutades loovust tööstuses, toodetes, äritegevuses ja ekspordis.

1.2.

Enamikus liikmesriikides peab disainilahendus olema registreeritud riiklikus tööstusomandi õiguskaitse ametis, et see oleks seadusega kaitstud. Asjaomaste riiklike õigusnormide ja disainilahenduse liigi kohaselt võib see olla autoriõigusega kaitstud ka registreerimata disainilahendusena või kunstiteosena. Mõnes liikmesriigis on tööstusdisainilahenduse kaitse ja autoriõiguse kaitse kumuleeruvad, teistes liikmesriikides aga teineteist välistavad. Teatavatel asjaoludel võib disainilahendus olla kaitstud ka kõlvatu konkurentsi õiguse alusel, kuid kaitsetingimused ning olemasolevate õiguste ja õiguskaitsevahendite ulatus võivad märkimisväärselt erineda.

1.3.

Komitee peab väga oluliseks kohandada disainilahenduste õigusraamistik digiajastuga, et edendada ELi taastumist ja vastupanuvõimet ning soodustada innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Komitee kiidab heaks direktiivi ettepanekus esitatud disainilahenduse uue määratluse. Tehnoloogia arengut silmas pidades muutub see üha asjakohasemaks, kuna sellega laiendatakse toote mõistet tehnoloogilistele disainilahendustele, mis ei ole hõlmatud füüsilistes objektides.

1.4.

Komitee toetab ka seda, et kaitse piirdub registreerimistaotluses nähtavalt esitatud väliste tunnustega, kuna see suurendab kaitse õiguskindlust.

1.5.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et määruse ettepanekus on esitatud lahendus, mille Euroopa Liidu Kohus pakkus välja oma 20. detsembri 2017. aasta otsuses Acacia kohtuasjas, (1) milles selgitati mõiste „parandamistingimus“ (määruse ettepaneku eestikeelses tõlkes „remondiklausel“) tõlgendamist, eriti kuna sellega muudetakse tarbijakaitse tõhusamaks.

1.6.

Teisest küljest ei arva komitee, et avaldamislõivu ühendamine registreerimislõivuga vähendaks makstavate tasude kogusummat, kuna pikendamiskulud suurenevad ettepaneku kohaselt märkimisväärselt. Seega ei ole see meede VKEdele ja üksikautoritele nii soodne, kui väidetakse. Komitee soovib, et VKEdele ja üksikautoritele nähtaks tasumiseks ette väiksemad summad, vajaduse korral proportsionaalselt nende käibega.

1.7.

Komitee arvates on klassi ühtsuse nõude kaotamisega kaasnev lihtsustamine vajalik. Kuid komitee peab seda ebapiisavaks, sest endiselt on vaja parandada riiklike tööstusomandi õiguskaitse ametite ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO, edaspidi „amet“) veebisaitidel pakutavate disainilahenduste esitamise süsteemi. Selle probleemi lahendamiseks võiksid ametid pöörduda patendiadvokaatide poole ning seega muuta VKEde ja üksikautorite jaoks oma disainilahenduste kaitsmise lihtsamaks.

1.8.

Komitee leiab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290 ei ole asjakohane kasutada ameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlusi käsitlevate eeskirjade koostamisel. Nimelt on delegeeritud õigusakt mõeldud üksnes alusakti täiendamiseks ja peaks hõlmama üksnes mitteolemuslikke osi. Sätted, mis on määruse ettepanekus ette nähtud vastu võtta delegeeritud õigusaktiga, puudutavad aga õigusi, mis on sätestatud põhiõiguste harta VI jaotises, sealhulgas eelkõige artiklis 47, milles käsitletakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Seega ei saa neid pidada mitteolemuslikeks osadeks.

1.9.

Komitee soovitab kõnealused sätted määratleda määruses endas.

2.   Taust

2.1.

Kehtivas õiguses ühtlustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/71/EÜ (2) osaliselt disainilahenduste õiguskaitset käsitlevaid riiklikke õigusakte. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 (3) on kehtestatud autonoomne süsteem ühenduse registreeritud disainilahenduste ja ühenduse registreerimata disainilahenduste ühtsete õiguste kaitsmiseks kogu liidus, tingimusel et need vastavad kaitsetingimustele: nimelt peavad need olema uued ja eristatavad. Kui registreerimist ei toimu, võib omanikul tekkida raskusi disainilahenduse õiguse olemasolu tõendamisega. Lisaks on kaitse tähtaeg piiratud kolme aastaga ja antud õiguste ulatus on väiksem.

2.2.

Määrust muudeti 2006. aastal, et jõustada ELi ühinemine Haagi rahvusvahelise registreerimissüsteemiga. Eesmärk oli luua Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (WIPO) ühtne, lihtne, odav ja tsentraliseeritud disainilahenduste registreerimise menetlus.

2.3.

Määrusega vabastatakse varuosad ühenduse disainilahenduste kaitsest, sest direktiivi koostamise käigus ei suudetud selles küsimuses kokkuleppele jõuda. Nõukogu toetuse puudumisel võttis komisjon 2014. aastal oma direktiivi läbivaatamise ettepaneku tagasi.

2.4.

Siin arvamuses käsitletav ettepanek tuleneb sellest ebaõnnestumisest ja põhineb komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatisel „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupanuvõime toetamise suurendamiseks“. Teatis avaldati kaubamärgiõiguse reformi järelmeetmena. Selle eesmärk on paremini kohanduda digiajastuga, muuta see üksikautorite, VKEde ja tööstusharude jaoks kättesaadavamaks ning tõhusamaks, odavamaks ja lihtsamaks ning suurendada kaitsesüsteemi õiguskindlust.

3.   Üldised märkused

3.1.

Tööstusdisainilahendus on seotud objekti dekoratiivse välimusega. See võib olla kolme- või kahemõõtmeline. Edukas disain ühendab harmooniliselt funktsiooni ja kuju. Olenemata sellest, kas tegemist on laua või telefoniga, muudab disainilahendus objekti atraktiivseks või teisele eelistatavaks.

3.2.

Tööstusdisainilahendust kohaldatakse mitmesuguste tööstus- ja käsitöötoodete suhtes, olgu need siis tehnilised või meditsiiniseadmed, kellad, ehted, luksuskaubad, kodutarbed, elektriseadmed, sõidukid, arhitektuurilised rajatised, tekstiiltooted, vabaajakaubad jne.

3.3.

Andes objektile atraktiivsuse ja kaasakiskuva võime, suurendab tööstusdisainilahendus toote turuväärtust. Disainilahenduse kaitsmine aitab seega tagada investeeringutasuvuse.

3.3.1.

Komitee leiab, et tõhus kaitsesüsteem on seega kasulik nii tarbijatele kui ka üldsusele, sest see soodustab ausat konkurentsi ja kaubandustavasid.

3.3.2.

Samuti aitab see kaasa majandusarengule, ergutades loovust tööstuses ja tööstuslikus tootmises, samuti äritegevuse ja ekspordi arengut.

3.4.

Enamikus liikmesriikides peab disainilahendus olema registreeritud riiklikus tööstusomandi õiguskaitse ametis, et see oleks seadusega kaitstud. Asjaomaste riiklike õigusnormide ja disainilahenduse liigi kohaselt võib see olla autoriõigusega kaitstud ka registreerimata disainilahendusena või kunstiteosena.

3.5.

Mõnes liikmesriigis tööstusdisainilahenduste kaitse ja autoriõiguse kaitse kattuvad, samas kui teistes on need üksteist välistavad. Disainilahendus võib olla kaitstud ka kõlvatu konkurentsi õiguse alusel, kuid kaitsetingimused ning olemasolevate õiguste ja õiguskaitsevahendite ulatus võivad olla erinevad.

3.6.

Pidades silmas ELi eesmärke edendada majanduse taastumist ja vastupanuvõimet ning soodustada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, peab komitee oluliseks kohandada disainilahenduste õigusraamistik digiajastuga. Komitee kiidab heaks kavandatava uue määratluse, kuna see on tehnoloogia arengut silmas pidades asjakohane ja laiendab samal ajal toote mõistet tehnoloogilistele disainilahendustele, mis ei ole hõlmatud füüsilistes objektides.

3.7.

Komitee toetab ka õiguskindluse tugevdamist, mis on seotud kaitse piiramisega selliste väliste tunnustega, mis on registreerimistaotluses nähtavalt esitatud.

3.8.

Samuti kiidab ta heaks disainilahenduse registreerimisest tulenevate õiguste ulatuse kohandamise, et hõlmata probleeme, mis on seotud 3D-printimise tehnoloogia kasutuselevõtuga. Komitee toetab ka lisatud sätet, et disainilahenduste omanikel on õigus (sarnaselt kaubamärgiõigusele) takistada võltsitud kaupade transiiti läbi liidu territooriumi või nende suunamist tolliprotseduurile ilma neid seal vabasse ringlusse lubamata, et võidelda võltsimise vastu.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.    Remondiklausel ja tarbijakaitse

4.1.1.

Varuosade (mitmeosalise toote koostisosad) kaitset disainilahenduste õiguse alusel on väga palju käsitletud. Määruse alusel on kehtestatud erand, mida nimetatakse remondiklausliks, et piirata tootjate või algseadmete (eelkõige autode) valmistajate monopoolset seisundit varuosade turul (artikkel 110). Nimetatud remondiklausliga on ette nähtud, et varuosaga seotud disainilahenduse omanik ei tohi tegutseda monopoolselt ega takistada kolmandal isikul lasta turule varuosi, mis on ette nähtud toote parandamiseks ja selle esialgse välimuse taastamiseks.

4.1.2.

Keeruka lõpptoote (auto, kell, mobiiltelefon jne) tootja kontrollib sageli kogu tootmisahelat. Sel juhul on tõenäoline, et ta teenib kahekordset kasumit, eelkõige valmistoote müügi turul, aga ka varuosade müügi turul.

4.1.3.

Käitumispõhisest majandusest on aga ilmnenud, et enamik tarbijaid teeb oma valiku esmatoote müügihinna alusel, võtmata arvesse teiseste teenuste müügihinda. Seetõttu jäävad nad seotuks oma esialgse investeeringuga ja on sunnitud maksma hinda, millega nad ei oleks muudel asjaoludel tingimata nõustunud.

4.1.4.

Komitee märgib, et selline olukord võib seega põhjustada probleeme konkurentsiõiguses, sest algsel tootjal/kokkupanijal, kellel on disainilahenduse õigus, on oluline konkurentsieelis, mis võib lõppkokkuvõttes tarbijat kahjustada: — oma klientide seisukohast, võimaldades tal küsida kõrget hinda või seosmüüki; — remonditöökodade seisukohast, et vallutada turg või määrata oma tingimused neile remonditöökodadele, keda ta on nõus varustama; — oma tarnijate seisukohast niivõrd, kuivõrd ta võib keelata neil varustada sõltumatuid remonditöökodasid või keelata sõltumatutel tarnijatel oma varuosi remondituru varustamiseks kopeerida.

4.1.5.

Selleks et vältida järelturgude monopoliseerimist, otsustas Euroopa seadusandja piirata varuosadega seotud õigusi. — Esimest piirangut nimetatakse mõnikord kohandamiskohustuse erandiks („täpselt vastavad varuosad“) (artikli 8 lõige 2). Tootel, mis on vajalik teise tootega ühendamiseks, ei saa välistunnuseid kaitsta. — Teine piirang puudutab selliste koostisosade kaitset, mis ei ole nähtavad.

4.1.6.

Koostisosa, mis ei ole toote tavakasutuse käigus nähtav, ei saa disainilahenduse esitamisega kaitsta (artikli 4 lõige 2). Sellised koostisosad võivad näiteks olla järgmised: — kellamehaanika; — enamiku kodumasinate mootorite sisemus; — auto mootor (seda ei peeta sõiduki tavakasutuse käigus nähtavaks, olenemata sellest, et mootor on kapoti ülestõstmisel selgesti nähtav).

4.1.7.

Varuosad, mida saab kaitsta, on järelikult need, mis ei sisalda ühtegi ühendusmehhanismi ja on nähtavad. Määruse kohaselt on seega võimalik kaitsta suurt hulka osi. Näiteks auto puhul saab kaitsta järgmist: — esituled; — poritiivad; — kapott ja uksed (kuid mitte hinged); — rool.

4.1.8.

Toodet, mis ei ole disainilahenduse esitamisega kaitstud, võib seega reprodutseerida iga konkureeriv varuosade tootja ja seda saab kasutada remonditurul.

4.1.9.

Nende sätete kohaldamine on siiski tekitanud küsimusi. Komitee väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et määruse ettepanekus kaalutakse lahendust, mille Euroopa Liidu Kohus pakkus välja 20. detsembri 2017. aasta otsuses Acacia kohtuasjas, milles selgitati mõiste „parandamistingimus“ (määruse ettepaneku eestikeelses tõlkes „remondiklausel“) tõlgendamist.

4.1.10.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et Pariisi apellatsioonikohus kohaldas seda lahendust oma 11. septembri 2018. aasta otsuses kohtuasjas nr 2017/01589 netipoes turustatavate velgede kohta. Müüja ei saanud õiguspäraselt remondiklauslile tugineda, sest kõnealuseid velgesid pakuti sõidukite esteetiliseks isikupärastamiseks ja tuunimiseks. Seega loeti vaidlusalused veljed õigusi rikkuvateks ja müüjat karistati disainilahenduste võltsimise eest.

4.1.11.

Mõned liikmesriigid on varuosade turu liberaliseerinud. Prantsusmaa 22. augusti 2021. aasta kliima- ja vastupanuvõime seadusega nr 2021–1104 avatakse mootorsõidukite teatavate varuosade müügi turg alates 1. jaanuarist 2023.

4.1.12.

Selle meetme eesmärk on varuosade turul hindu alandada. Hinnad kasvasid aastatel 2019–2020 keskmiselt 8 %, osaliselt eri osade, näiteks elektripeeglite mootorite, tuuleklaasidesse paigaldatud andurite jne tehnilise keerukuse tõttu. Riikides, mis on kõnealuses sektoris kõige liberaalsemad, ei ole kõrgelt arenenud tööstust, kusjuures märkimisväärseks erandiks on Saksamaa, kus on võimsad autotootjad, kuid turg on juba avatum. Prantsusmaal saavad alates 1. jaanuarist 2023 algseadmete valmistajad, olenemata sellest, kas nad on originaalvarustuse tootjad, st osalevad uute sõidukite kokkupanekus, või sõltumatud tootjad, turustada klaasosi. Algseadmete valmistajad, kes on osalenud muude nähtavate varuosade (optilised osad, peeglid jne) esmasel paigaldamisel, saavad seega tootjatena varuosi turustada.

4.2.    Disainilahenduste kaitse kulud

4.2.1.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis on kasutusele võetud veebipõhine disainilahenduste registreerimise süsteem, mille kulud algavad hetkel 350 eurost. Komitee tuletab meelde, et Euroopa Liidu registreeritud disainilahendus kehtib esialgu viis aastat alates esitamiskuupäevast ja et seda saab pikendada viie aasta kaupa kuni 25 aastaks.

4.2.2.

Lisaks taotluse esitamise kuludele kohaldatakse kolme liiki lõive: — registreerimislõiv 230 eurot, millele lisandub täiendav 115 euro suurune registreerimislõiv 2–10 lisaregistreeringu puhul ja 50 euro suurune lõiv rohkem kui 10 registreeringu puhul; — avaldamislõiv 120 eurot, mida suurendatakse 60 euro võrra 2–10 täiendava avaldatava lahenduse puhul ja 30 euro võrra rohkem kui 10 avaldatava lahenduse puhul; — avaldamise edasilükkamise lõiv 40 eurot, mida suurendatakse 20 euro võrra 2–10 disainilahenduse puhul ja 10 euro võrra rohkem kui 10 disainilahenduse puhul.

4.2.3.

Makstavad lõivud sõltuvad kahest asjaolust: — kas taotlus sisaldab üht või mitut disainilahendust; — kas disainilahenduse avaldamine lükatakse edasi või mitte.

4.2.4.

Nende struktuur vastab järgmisele mudelile: — põhilõiv ühe disainilahenduse või koondtaotluse korral esimese disainilahenduse eest; — sooduslõiv 2.–10. disainilahenduse eest; — täiendav sooduslõiv alates 11. disainilahendusest.

4.2.5.

Määruse ettepanekuga nähakse ette esimese pikendamise korral kulude vähendamine 70 euroni (pärast viit aastat) ja teise pikendamise korral suurendamine 140 euroni (pärast 10 aastat), kolmanda pikendamise korral 280 euroni (pärast 15 aastat) ja neljanda pikendamise korral 560 euroni (pärast 20 aastat). Kahe esimese pikendamise lõivude summa jääb samaks praegu tasumisele kuuluva summaga, st kokku 210 eurot, kuid järgmised pikendamislõivud suurenevad märkimisväärselt.

4.2.6.

Nimetatud ettepanek ei tundu olevat VKEdele ja üksikautoritele nii soodne, kui väidetakse. Seetõttu nõuab komitee, et VKEdele ja üksikautoritele nähtaks tasumiseks ette väiksemad summad, võimaluse korral proportsionaalselt nende käibega.

4.2.7.

Lisaks ei usu komitee, et lõivude struktuuri muutmine avaldamis- ja registreerimislõivude ühendamise teel vähendaks lõivude kogumaksumust.

4.3.    Klassi ühtsuse nõude kaotamine

4.3.1.

Isegi kui taotlus võib olla seotud mitme disainilahendusega, peab see tingimata olema klassi ühtsuse nõude kohaselt mõeldud kasutamiseks samasse klassi kuuluvate kaupade puhul. Need klassid on esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvaheline klassifikatsiooni (Locarno klassifikatsiooni) loetelus.

4.3.2.

Tööstusdisainilahenduste rahvusvaheline klassifikatsioon on Locarno kokkuleppe artikli 2 lõike 1 kohaselt „ainult korraldava iseloomuga“ ja sisaldab järgmist: — klasside ja alaklasside loend; — tööstusdisainilahendusi sisaldavate kaupade alfabeetiline loend, kus on ära näidatud klassid ja alaklassid; — selgitused.

4.3.3.

Määruse ettepanekus on ette nähtud klassi ühtsuse nõude kaotamine, mis võimaldaks äriühingutel esitada mitu disainilahenduse taotlust, kombineerides mitu disainilahendust ühes ja samas koondtaotluses, ilma et see peaks piirduma samasse Locarno klassi kuuluvate toodetega. Selle nõude kaotamisega püütakse julgustada VKEsid ja üksikautoreid esitama oma disainilahendusi eesmärgiga neid kaitsta.

4.3.4.

Komitee arvates on klassi ühtsuse nõude kaotamisest tulenev lihtsustamine vajalik. Kuid komitee peab seda ebapiisavaks, sest endiselt on vaja parandada riiklike tööstusomandi õiguskaitse ametite ja EUIPO veebisaitidel pakutavate disainilahenduste esitamise süsteemi.

4.3.5.

Ametid võiksid kasutada patendiadvokaatide eksperditeadmisi, et kõnealune probleem lahendada ja seega muuta VKEde ja üksikautorite jaoks oma disainilahenduste kaitsmine lihtsamaks.

4.3.6.

Patendiadvokaadid toetavad õiguste omajaid kindlasti ka edaspidi nende disainilahenduste kasutamisel ja esindavad neid kohtuvaidlustes.

4.4.    Volituste delegeerimine ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine

4.4.1.

Määruse ettepanekus on kehtestatud, et disainilahenduste õigusega seotud kohtuvaidlusi käsitlevad sätted võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. Need on seotud järgmisega: — disainilahenduse taotluse tagasivõtmine ja muutmine (artiklid 47a ja 47b); — kehtetuks tunnistamise menetlused (artikkel 53a); — ameti otsuseid käsitlev apellatsioonimenetlus (artikkel 55a); — suuline menetlus ameti apellatsioonikodades (artikkel 64a); — tõendite kogumine (artikkel 65a); — otsustest ja kutsetest teatamine (artikkel 66a); — ametile saadetavate teadetega seotud menetlus (artikkel 66d); — menetlustähtaegade arvutamine ja kestus (artikkel 66f); — ametis toimuva menetluse jätkamine (artikkel 67c); — kutseline esindus ametis vaidluse korral (artikkel 78a); — lõivude ja muude tasude maksmine (artikkel 106aa).

4.4.2.

Komitee leiab, et ELi toimimise lepingu artiklit 290 ei ole asjakohane kasutada ameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlusi käsitlevate eeskirjade koostamisel. Nimelt on delegeeritud õigusakt mõeldud üksnes alusakti täiendamiseks ja see peaks hõlmama üksnes mitteolemuslikke osi. Asjaomased sätted puudutavad aga õigusi, mis on kehtestatud põhiõiguste harta VI jaotises, sealhulgas eelkõige artiklis 47, milles käsitletakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Seega ei saa neid pidada alusakti mitteolemuslikeks osadeks.

---

(1)  Liidetud kohtuasjad C-397/16 ja C-435/16.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28).

(3)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. Rohe- ja digiülemineku ühitamine uues geopoliitilises kontekstis““

(COM(2022) 289 final)

(2023/C 184/08)

Raportöör:

Angelo PAGLIARA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.10.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	204/0/3

Preambul

Euroopa Komisjoni aruanne ja käesolev arvamus on koostatud ajal, mida iseloomustavad Venemaa jätkuvast Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevad sotsiaalsed, geopoliitilised ja majanduslikud tagajärjed. Euroopa Liidu neil kuudel tehtavad strateegilised valikud kujundavad mitte ainult rohe- ja digipöördega seotud eesmärkide saavutamist, vaid ka liidu vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik organiseeritud kodanikuühiskonna olulisest rollist megatrendide väljaselgitamisel ja tõlgendamisel. Seega on tähtis kaasata kodanikuühiskond ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessi algul. Seetõttu kavatseb komitee selle arvamusega anda ka panuse 2023. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruande koostamisse. Aruandes keskendutakse strateegilistele suunistele, mille eesmärk on tugevdada ELi ülemaailmset rolli.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab Euroopa Komisjoni jätkama tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava väljatöötamist ja kutsub komisjoni üles komiteed sellesse protsessi rohkem kaasama kohe algusest peale. Komitee ulatuslikum kaasamine sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana parandaks ELi analüüsi- ja prognoosimisvõimet ning aitaks kindlaks teha suundumusi ja võimalikke lahendusi.

1.2.

Komitee loodab, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava ja Euroopa Komisjoni tegevus suunatakse sellise uue arengumudeli loomisele, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust.

1.3.

Kuna rohe- ja digipöörde saavutamine sõltub ka inimeste valmisolekust ja käitumisest, soovitab komitee komisjonil pöörata tähelepanu ka ühiskondlikele probleemidele ja inimeste võimalikule vastumeelsusele kavandatud muudatuste suhtes.

1.4.

Aruandes kirjeldatakse soovitud tulevikku ja selle saavutamiseks vajalikke ressursse, käsitlemata piisavalt põhjalikult riske ja ohte. Komitee kutsub komisjoni üles kirjeldama riske selgemalt ning analüüsima võimalusi ja stsenaariume juhuks, kui soovitud eesmärke ei saavutata. Eriti puudutab see toorainete, haruldaste muldmetallide ja veevarude kättesaadavust ning võimalikke seonduvaid küsimusi.

1.5.

Praegused geopoliitilised probleemid mõjutavad Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektori tarnesüsteeme ja vastupanuvõimet. COVID-19 ja Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga seotud hiljutised sündmused häirisid meie jaotussüsteemi ning on tõenäoline, et see võib lähiajal uuesti juhtuda. Komiteel on hea meel soovituse üle vähendada ELi sõltuvust sööda, väetiste ja muude sisendite impordist. Ta teeb ettepaneku määratleda toidusüsteemidele kohaldatav avatud strateegiline autonoomia: see põhineks toidutootmisel, tööjõul ja õiglasel kaubandusel ning selle üldeesmärk oleks tagada kõigile ELi elanikele toiduga kindlustatus terve, kestliku, vastupidava ja õiglase toidutarne abil.

1.6.

Tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes ei käsitleta seda, et strateegiliselt on tähtis tagada tugev, sidus ja uuenduslik Euroopa tööstussüsteem, mis võimaldab luua kvaliteetseid töökohti. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja konkreetsed prognoosid Euroopa tööstuspoliitika tuleviku kohta. Samuti soovitab ta võtta vastu sobivad majanduspoliitilised meetmed, mis võimaldavad suurendada pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid selles valdkonnas.

1.7.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, energiakriis ning uus majanduslik ja geopoliitiline reaalsus mõjutavad teekonda rohe- ja digipöördeni. Komitee väljendab heameelt ELi otsusekindluse üle saavutada oma eesmärgid. Samal ajal kutsub ta komisjoni ja nõukogu üles töötama välja kõik vajalikud vahendid, et tugevdada strateegilist energiasõltumatust ja Euroopa tööstussüsteemi ning toetada ettevõtjaid ja töötajaid. Selleks tuleb jätkata pandeemiakriisi ajal eriolukorras tehtut, luues töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) mudelil põhineva vahendi.

1.8.

Komitee kiidab heaks ulatuslikuma tähelepanu sotsiaalsele mõõtmele. Nagu juba märgitud 2021. aasta arvamuses, kutsub komitee komisjoni üles töötama strateegilise analüüsi osana välja konkreetsed vahendid, millega prognoosida rohe- ja digipöörde mõju sotsiaalkindlustussüsteemidele. Samuti peaks komisjon sellest tulenevalt pakkuma välja konkreetsed meetmed, et leevendada rohe- ja digipöörde sotsiaalset mõju.

1.9.

Komitee leiab, et ELi rolli tugevdamiseks ülemaailmse osalejana peab EL pidama kinni oma väärtustest ja jätkama koostööd kolmandate riikidega. Selleks tuleb tugevdada ühist välispoliitikat, otsida ühiseid lahendusi ning tagada, et meie koostöö ja kaubandus on kasulikud nende riikide elanike majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele, pidades eelkõige silmas pikaajalist jätkusuutlikkust.

2.   Üldised märkused

2.1.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina territooriumil ning selle tagajärjed majandus-, sotsiaal- ja tööstussüsteemile – tehnoloogias, kaubanduses, investeerimisstandardites ja tööstusstruktuuri muutustes – suurendavad vajadust investeerida rohe- ja digipöördesse. See on vajalik ka Euroopa strateegilise sõltumatuse saavutamiseks. Neil põhjustel kiidab komitee heaks strateegilise arutelu rohe- ja digipöörde koostoime ning nende suutlikkuse üle teineteist tugevdada.

2.2.

Järjestikused kriisid, esmalt pandeemiaga seotud ja seejärel sõjalised, on suurendanud ulatuslikumat kaitset otsiva elanikkonna nõudlust turvalisuse järele eri eluvaldkondades. Seepärast on rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamisel vaja pöörata suurt tähelepanu võimalikele negatiivsetele majanduslikele, sotsiaalsetele ja samuti muudele tagajärgedele, sealhulgas asjakohaste sekkumisvahendite kaudu. Seejuures juhib komitee tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud, eriti kõige vähem kaitstud rühmad, võivad olla nende pööretega kaasnevatele muutustele rohkem vastu, kui nad tajuvad, et nimetatud pöörete tagajärjed on neile kahjulikud.

2.3.

Komitee kui sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja aktiivsem kaasamine tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava tsükli raames elluviidavasse tegevusse tugevdaks ELi analüüsi- ja prognoosimisvõimet, võimaldades suundumusi paremini kindlaks teha.

2.4.

Komitee arendab organiseeritud kodanikuühiskonna strateegilise analüüsi suutlikkust. Selleks teeb ta koostööd oma liikmete ja seekaudu nende esindatavate riiklike organisatsioonidega ning ELi tasandil kodanikuühiskonnaga oma kontaktrühma kaudu, milles on esindatud ELi tasandi suurimad kodanikuühiskonna võrgustikud ja organisatsioonid. Täpsemalt vahendab komitee suhtlust ja konsulteerimist organiseeritud kodanikuühiskonnaga, suurendab teadlikkust tulevikusuundade strateegilise analüüsi tähtsusest ning annab ka konkreetsed vahendid selle elluviimiseks. Komitee esindatava organiseeritud kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine võimaldab parandada ka suutlikkust lisada strateegiaaruandesse terviklikul viisil eri mõõtmed (tööstuslik, sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaalane jms mõõde).

2.5.

Kõigil neil põhjustel on komitee väga huvitatud koostööst Euroopa Komisjoniga tulevikusuundade strateegilise analüüsi tsüklis kohe protsessi algusest, et muuta see kaasavamaks. Näitena võib tuua arutelu, mille käigus komitee on kogunud kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ekspertide arvamusi, et arutada väljakutseid ja võimalusi, millega EL sotsiaalselt ja majanduslikult kestliku Euroopa suunas liikumisel silmitsi seisab. Käesolevas arvamuses pakub komitee läbivalt oma panuse ja soovitused nendes põhiaspektides, millele Euroopa Komisjon peaks oma järgmises aruandes keskenduma.

2.6.

Probleemide ja võimaluste tõttu, millega Euroopa eesseisvatel aastakümnetel tegelema peab, muutub tulevikusuundade strateegiline analüüs üha tähtsamaks. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles jätkama tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava väljatöötamist, suurendades komitee osalust aruande analüüsi- ja arendusetapis.

2.7.

Aruandes ei võeta piisavalt arvesse seda, et Euroopa eri piirkondade vaheline digilõhe ohustab rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamist. Järgmises strateegilises aruandes tuleb arvesse võtta neid ebavõrdsusi ning võimalikke tagajärgi sotsiaalsest ja olemasolevate võimaluste vaatepunktist.

2.8.

Komitee on teadlik sellest, kuidas digitehnoloogia saab positiivselt mõjutada kliimaeesmärkide saavutamist, sealhulgas tugevdada energiajulgeolekut, ning kuidas rohepööre võib muuta ka digisektorit ja majandust. Seepärast rõõmustab komitee arvukate üleskutsete üle teha tehnoloogilisi investeeringuid ja võtta nende eesmärkide saavutamiseks sobivaid poliitikameetmeid. Samuti toetab ta viiteid vajadusele võtta vastu küberturvalisuse meetmed, et kaitsta strateegilisi tehnoloogiaid.

2.9.

2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta tõstetakse mitmel korral esile digiüleminekust tingitud energiavajadust ning võrkude, süsteemide ja seadmete käitamisest tuleneva tarbimise küsimust. Samas tasakaalustab seda energiavajadust nende protsesside (põllumajandus, logistika, pilvandmetöötlus jne) suurem tõhusus ja kestlikkus. Esile on kerkinud vajadus parandada energiatõhusust ja pöörata Euroopas taas rohkem tähelepanu sektori ringmajandusele (alates juurdepääsust kriitilise tähtsusega toorainetele kuni elektroonikaromude käitlemise ja kõrgtasemel digitehnoloogia arendamiseni).

2.10.

Siiski tuleks selgemini esile tuua digiüleminekust tulenevaid kestlikkuse ja energiasäästu eeliseid (elektroonilisele kujule viimine ja asendamine). See aitab elanike ja poliitikakujundajate seas tugevdada nende põhjalike ümberkujundamisprotsesside väärtust ja mõju.

2.11.

Digiüleminekuga seotud muudatuste hulgas puuduvad viited krüptoraha ja digiraha teemale. Krüptoraha kasvav levik on seotud just digiteerimisprotsesside juurutamise ja plokiaheltehnoloogia arendamisega. Krüptorahavood ulatuvad riikide regulatiivsest suutlikkusest kaugemale, jättes ebaseaduslikule majandusele laialdaselt tegutsemisruumi. Seetõttu juhib komitee tähelepanu vajadusele, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes on vaja eraldi osa krüptoraha ja digiraha kasutamise tõlgendamisele ja analüüsile. Lisaks julgustab ta komisjoni võtma vastu ja rakendama ühtset õigusraamistikku kooskõlas G20 järeldustega.

2.12.

Komitee kiidab heaks tulevikusuundade analüüsi aruande põllumajandusele pühendatud osa. Erinevalt paljudest teistest valdkondadest seatakse selles prognoosi keskmesse Euroopa poliitika ja selle tegevuse oluline roll tulevaste arengusuundade kindlaksmääramisel. Aruandes täpsustatakse, milliseid meetmeid peab EL võtma riskantse taandarengu vältimiseks, mida üldiselt teistes analüüsitavates valdkondades ei mainita.

2.13.

Toidusüsteemid peaksid ELis olema mitmekesisemad; põllumajandustööjõudu tuleks tugevdada eelkõige noortes huvi äratamise ja inimväärsete töötingimuste ja töötasu tagamisega; kaubanduspoliitika tuleks viia kooskõlla ELi toidu kestlikkuse standardite ja konkurentsivõimega. Käsitleda tuleks ka toidutarneahelate kontsentreerumist ja finantsomandit, samuti turu läbipaistvust, et liigne kaupadega spekuleerimine ei süvendaks tulevasi kriise.

2.14.

Komitee rõhutab, et praeguses geopoliitilises kontekstis on juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele otsustava tähtsusega mitte ainult rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks, vaid eelkõige Euroopa tööstussüsteemi säilitamiseks ja tugevdamiseks ning sotsiaalse, majandusliku ja tööhõivealase vastupanuvõime tagamiseks. Sellega seoses soovitab komitee komisjonil koostada üksikasjalikuma analüüsi, kasutades asjakohaseid vahendeid (ka geopoliitiliseks) analüüsiks ja prognoosimiseks.

2.15.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et vesi ja veevarud, millele aruandes mitmel korral viidatakse, kujutavad endast mitte ainult probleemi, vaid ka potentsiaali. Eelkõige võib nimetada veekasutuse tõhususe parandamist, veevarude majandamist ja vastutustundliku tarbimise alase teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Eelkõige on sinisel majandusel ELi ja maailma majanduses töökohtade loomise ning inimeste heaolu ja tervise tagamise seisukohalt märkimisväärne roll ja üha suurenev potentsiaal. Komitee leiab, et on äärmiselt oluline maksimaalselt ära kasutada neid võimalusi, mis hõlmavad nii traditsioonilisi kui ka kujunemisjärgus sektoreid ja tegevusi, minimeerides samal ajal negatiivset mõju kliimale, elurikkusele ja keskkonnale.

2.16.

Komitee kutsub komisjoni üles võtma digi- ja rohepöörde vallas rohkem arvesse Ukraina sõjast tulenevaid võimalikke muutusi, eriti seoses energiavarustuse ja kriitilise tähtsusega toorainete tarnega.

2.17.

Komitee nõustub üleskutsega kohandada Euroopa poliitikat uue majandusmudeliga, suurendada investeeringuid heaolu parandamisse, samuti tõhustada Euroopa tööstus- ja majandussüsteemi tootlikkust ja konkurentsivõimet. Sellega seoses kutsub komitee üles koostama konkreetseid prognoose Euroopa tööstuspoliitika tuleviku kohta, sest see on väga vajalik täieliku strateegilise sõltumatuse saavutamiseks.

2.18.

Komitee toetab soovitust suurendada üleminekueesmärkide saavutamiseks avaliku ja erasektori investeeringuid. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa majanduslikud valikud ja eelkõige intressimäärade edasise tõusu väljavaated võivad investeeringuid mõjutada negatiivselt.

2.19.

Komitee kiidab heaks üleskutse õiglase ülemineku saavutamiseks ning eelmise aruandega võrreldes suurema tähelepanu osutamise sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja sotsiaaldialoogi rollile. Samuti loodab komitee, et sotsiaalne mõõde ja töö kvaliteet seatakse Euroopa tegevuskavas esmatähtsateks teguriteks, muutes prioriteetide skaalat, kus neid loetakse endiselt vaid täiendavateks.

2.20.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et 2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta pööratakse tähelepanu rohe- ja digipöördest tingitud muutustele tööturul ning kõige vähem kaitstud ühiskonnarühmade (perekonnad, kogukonnad) majanduslikus olukorras. Samuti on positiivne, et aruandes rõhutatakse vajadust tagada piisavad vahendid sotsiaalseks sekkumiseks. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustele.

2.21.

Komitee kutsub ELi üles võtma arvesse elanikkonna vananemist ja demograafilisi muutusi, millega kaasneb ühelt poolt prognoositava hooldusteenuste nõudluse suurenemine ja teiselt poolt tervishoiutöötajate nappus. EL peab tagama, et hooldusteenused oleksid jätkuvalt kättesaadavad ja taskukohased ega muutuks luksuskaubaks.

2.22.

Komitee juhib tähelepanu ebamäärasusele, millega 2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta käsitletakse digiteerimisprotsessidest tingitud kiirenevat töökohtade hübriidseks muutumist (seejuures käsitletakse seda digiüleminekut ja transpordinõudlust käsitlevas lõigus). Aruandes nähakse seda pelgalt tehnoloogilise ümberkujundamise protsessi tulemusena ning jäetakse tähelepanuta selle mõju töötingimustele ja -suhetele ning sellega seotud regulatiivsetele vajadustele.

2.23.

Komitee märgib, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi käsitlusel on oht olla liigselt majandusele suunatud ning keskenduda konkurentsile ja turule kui tõelisele ühenduslülile Euroopa tegevuse, huvide ja strateegia vahel. Käsitluses asetatakse kodanikuühiskond ja töötajad täiendavasse rolli, võtmata piisavalt arvesse rohe- ja digipöörde võimet luua uut ja suuremat jõukust ning hõlbustada uute mudelite loomist. Selliste uute mudelite abil suudetaks nõrku külgi vähendada ja viia loodud kasu tagasi ühiskonda.

2.24.

Komitee kutsub komisjoni üles viima ellu Eurobaromeetri eriuuringu järgmises tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes käsitletavate teemade kohta, et kodanike ootusi ja seisukohti paremini mõista. See on väga oluline ka selleks, et prognoosida tulevikusuundade analüüsis esitatud meetmete heakskiitmist tulevikus.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole““

(COM(2022) 696 final)

ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 648/2012, (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2017/1131 seoses meetmetega, mille eesmärk on leevendada ülemääraseid riskipositsioone kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes ja suurendada liidu kliirimisturgude tõhusust““

(COM(2022) 697 final – 2022/0403 (COD))

(2023/C 184/09)

Raportöör:

Florian MARIN

Konsulteerimistaotlused	nõukogu, 31.1.2023 Euroopa Parlament, 1.2.2023 Euroopa Komisjon, 8.2.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt määruse ettepaneku (1) üle ja tunnustab Euroopa Komisjoni püüdlusi tagada meie kapitaliturgude strateegiline autonoomia, suurendada sisemist kliirimissuutlikkust ning muuta ELi kliirimissüsteem turvalisemaks ja tugevamaks. Komitee leiab, et ELi kapitaliturgude finantsstabiilsuse jaoks on hädavajalik konkurentsivõimeline ja tõhus kliirimissüsteem.

1.2.

Komitee teeb ettepaneku, et ELis asuvad kliiringukojad peaksid arendama ja kavandama oma suutlikkussüsteeme ja investeerima nende täiustamisse, et julgustada turuosalisi oma tegevust ELis kliirima.

1.3.

Komitee leiab, et kohe pärast Brexitit oleks tulnud rakendada terviklikku kava, soodustamaks üleminekut ELis asuvatele kliirimisettevõtjatele, ning on pettunud selles, et 81 triljoni euro suuruse tuletisinstrumentide turuga seotud otsustusprotsess oli niivõrd aeglane. Komitee ootas selgemat seisukohta Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide vähendamise kohta ning konkreetsemaid norme ja stiimuleid, et liikuda ELis asuvate kesksete vastaspoolte suunas.

1.4.

Komitee leiab, et väga oluline on omada ELi kliirimissüsteemi kohta konkreetseid andmeid, mis hõlmaksid kõiki varaklasse ja kliirimismahte, ning leiab, et sellega seoses on vaja rohkem ära teha. Kogutud andmete ja riskidünaamika seost tuleks korrapäraselt hinnata, et saada täpne ülevaade finantsstabiilsusega seotud riskidest. Komitee tunnustab asjaolu, et peale finantsriski peavad riskimudelid arvestama kesksete vastaspoolte sotsiaalseid, juhtimis- ja keskkonnariske ning need riskid peaksid olema sama tähtsad eri riskistsenaariumide ja -analüüside puhul.

1.5.

Komitee nõuab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja teiste ELi asutuste võimalike lisakulude põhjalikku hindamist seoses tööjõu, IT-süsteemide, ühiste järelevalverühmade ja kavandatava ühise järelevalvemehhanismiga.

1.6.

Arvestades Euroopa turu infrastruktuuri määruse 2019. aasta muudatustega ja kõnealuse määruse ettepanekuga ESMA-le antud lisavolitusi, sooviks komitee näha ESMA tegevuse kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi. Komitee soovitab ESMA-l pingutada selle nimel, et märkimisväärne osa nende ELi klientidele osutatavatest teenustest oleks kliiritud ELi kesksete vastaspoolte kaudu.

1.7.

Konsolideerimisgrupi sisetehingute osas hindab komitee otsust mitte vabastada kliiringukohustusest ja võimendustagatise nõuetest üksusi riikides, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu, ning riikides, mis on kantud rahapesuvastasel ja terrorismi rahastamise vastasel eesmärgil suure riskiga jurisdiktsioonide loetellu.

1.8.

Komitee on pettunud, et komisjon ei hinnanud põhjalikult olemasolevat raamistikku ja seda, kuidas ELi turu atraktiivsus on viimastel aastatel muutunud, arvestades asjaolu, et määrust muudeti viimati üle kolme aasta tagasi. Komitee kiidab heaks artikli 7b lisamise ning palub ESMA-l esitada aruande ELi-väliste kesksete vastaspoolte kasutamise peamiste põhjuste kohta aasta pärast määruse jõustumist.

1.9.

Komitee leiab, et ELi kesksed vastaspooled peavad turupingete ajal olema oma tasudes, lisatagatise nõuetes ja meetmetes läbipaistvad, et parandada kõigi turuosaliste jaoks prognoositavust.

1.10.

Komitee palub komisjonil selgitada sõna „kiiresti“ täpset tähendust artiklis 20 tehtavates muudatustes ning palub kaasseadusandjatel kindlaks määrata, milliseid erandeid peetakse juhtudeks, mil otsus tuleb teha kiiresti.

1.11.

Komitee toetab artiklis 23 tehtud muudatusi seoses ühiste järelevalverühmade ja ühise järelevalvemehhanismi loomisega. Komitee teeb ettepaneku kaasata kodanikuühiskond artikli 23c alusel loodud järelevalvemehhanismi ning hõlmata komitee vaatlejana ühisesse järelevalvemehhanismi.

1.12.

Komitee leiab, et viieaastane tähtaeg, mille järel komisjon peab määruse rakendamise läbi vaatama, on liiga pikk. Samuti leiab komitee, et tuleks teha rohkem, et vähendada lubade andmiseks või tegevuste ja teenuste laiendamiseks kuluvat aega ning luua keskne andmebaas. Komitee nõuab Euroopa kliirimissüsteemis suuremat koostalitlusvõimet, halduskoormuse vähendamist ja lihtsamaid juurdepääsulahendusi.

1.13.

Komitee toetab suuremat läbipaistvust, mida pakutakse muudatustega artiklis 38, milles sätestatakse, et kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid peavad teavitama oma kliente ja potentsiaalseid kliente võimendustagatise mudelitest ning võimalikust kahjust või muudest kuludest.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Kapitaliturgude liit, mille Euroopa Komisjon asutas 2015. aastal, on ambitsioonikas pikaajaline projekt, mille eesmärk on tagada ELis kapitali vaba liikumine, mis on üks neljast ühtse turu põhivabadusest. Brexit vähendas järsult Euroopa üleilmset rolli kapitaliturgudel: selle osakaal üleilmsest tegevusest oli enne Brexitit 22 %, kuid nüüd vaid 14 % (2). Kolmkümmend aastat pärast ühtse turu algust, kakskümmend aastat pärast euro kasutuselevõttu ja seitse aastat pärast kapitaliturgude liidu algatuse käivitamist on EL-il vaja teha veel tööd ühtse kapitalituru loomiseks.

2.2.

Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise määrus (3) ja Euroopa turu infrastruktuuri määrus 2.2 (4) on suurendanud läbipaistvust seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega, muutnud kliirimisvolitusi ja andnud lisavolitusi ELi järelevalveasutusele ESMA. Käesoleva määruse ettepanekuga antakse ESMA-le veelgi rohkem volitusi. Kuna kliirimissuutlikkus on kapitaliturgude liidu oluline osa, seab Euroopa finantsturud ohtu liigne sõltuvus kolmandate riikide, eelkõige Ühendkuningriigi kesksete vastaspoolte osutatavatest teenustest. Brexiti lepinguga lubas EL Ühendkuningriigil jätkata teenuste osutamist ELi turuosalistele kuni 2022. aasta juunikuu lõpuni. Seda tähtaega on finantsturgude stabiilsust ähvardava ohu tõttu pikendatud kolme aasta võrra, et anda piisavalt aega kliirimistehingute järkjärguliseks ümbersuunamiseks ELis.

2.3.

Määruse ettepaneku eesmärk on tagada kõigi kliirimiskohustusega ettevõtjate jaoks suurem stabiilsus, prognoositavus ja proportsionaalsus. Turuosalistele kehtestatakse nõue teatada, kuivõrd nad sõltuvad oma tuletistehingute töötlemisel kolmandatest riikidest. Kavandatud muudatustega keskendutakse ka meetmetele, mille eesmärk on muuta ELi kesksed vastaspooled atraktiivsemaks ja vähendada halduskoormust, edendada keskset kliirimist ELis, kohustades kliirimisettevõtjaid omama aktiivset kontot ELi kesksetes vastaspooltes, ning anda kohalikele ametiasutustele vajalikud volitused piiriüleste tehingutega seotud riskide kontrollimiseks.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee on juba pikka aega nõudnud õigusakte, millega tugevdataks ELi kapitaliturge ning muudetaks need stabiilsemaks ja atraktiivsemaks (5). Võttes arvesse hiljutisi geopoliitilisi sündmusi (Venemaa sissetung Ukrainasse, energiahindade tõus, geopoliitilised pinged paljudes maailma osades ja COVID-19 pandeemia) ja nende vahetut mõju majanduskeskkonnale, juhib komitee tähelepanu sellele, et ELi finantsturgude stabiilsuse kaitsmiseks ja suurendamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Komitee leiab, et ELi kapitaliturgude finantsstabiilsuse tagamiseks on hädavajalik konkurentsivõimeline ja tõhus kliirimissüsteem.

3.2.

Komitee tunnustab määruse ettepanekut ja komisjoni kavatsust teha jõupingutusi tagamaks meie kapitaliturgude strateegiline autonoomia, suurendamaks meie sisemist kliirimissuutlikkust ning muutmaks ELi kliirimissüsteem turvalisemaks ja vastupidavamaks. ELi kliirimisturu tugevdamisel tuleks arvesse võtta kulusid, mis tulenevad kapitali ümbersuunamisest kolmandate riikide kliirimisturgudelt, vajadust kaitsta riskipõhist lähenemisviisi ning kolmandate riikide ja ELi finantsturgude vastastikust sõltuvust.

3.3.

Ettepanek muuta Euroopa turu infrastruktuuri määrust tehti pärast Euroopa energiahindade järsku tõusu, mille põhjustas peamiselt Venemaa põhjendamatu rünnak Ukraina vastu. See on tekitanud kliirimisturgudel ebastabiilsust ning osa ettevõtteid ei suuda oma tuletislepingutele tagatist anda. Komitee nõuab, et kliirimissektori konsolideerimine ELis jääks prioriteediks. Selleks et muuta ELi kliirimissüsteem konkurentsivõimelisemaks, tuleks kaaluda hinda, likviidsust, riski, marginaale, reguleerimist ja tõhusust. Komitee kinnitab vajadust vähendada lubade andmiseks või tegevuste ja teenuste laiendamiseks kuluvat aega ning luua keskne andmebaas.

3.4.

Komitee on seisukohal, et ELi kesksed vastaspooled peavad arendama ja kavandama oma suutlikkussüsteeme ja investeerima nende täiustamisse, et veenda turuosalisi oma tegevust ELis kliirima. Eelkõige tuleb neil parandada oma tehnoloogia- ja tegevussuutlikkust, tagada parem koostöö turuosaliste vahel ja parandada riskijuhtimistavasid. Parema prognoositavuse tagamiseks peavad kesksed vastaspooled turupingete ajal olema oma tasudes, lisatagatise nõuetes ja meetmetes läbipaistvad.

3.5.

Stabiilsed kapitaliturud vajavad tasakaalustatud ja stabiilset tööturgu. Komitee tunnustab asjaolu, et peale finantsriski peavad riskimudelid arvestama kesksete vastaspoolte sotsiaalseid, juhtimis- ja keskkonnariske ning need riskid peaksid olema sama tähtsad eri riskistsenaariumide ja -analüüside puhul.

3.6.

Komitee hindab kõrgelt konsultatsiooni, mille komisjon korraldas 2022. aasta alguses, kohtumisi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ning finantstalituste ja majandus- ja rahanduskomiteede esindajatega ning kahepoolseid kohtumisi asjaomaste sidusrühmadega.

3.7.

Komitee on pettunud, et Ühendkuningriigis asuvate kliiringukodade piiramatut juurdepääsu ELis asuvatele sidusrühmadele pikendati kolme aasta võrra, st 30. juunini 2025. Ta leiab, et kohe pärast Brexitit oleks tulnud rakendada põhjalikku kava, soodustamaks üleminekut ELi turu põhistele kliirimisettevõtjatele. Komitee taunib selleaegset puudulikku reageerimist, piiratud konsulteerimist ja aeglast otsustusprotsessi, arvestades et tegemist on 81 triljoni euro suuruse tuletisinstrumentide turuga.

3.8.

Euroopa pangad saavad kasu Ühendkuningriigi turul valitsevast eri valuutade kogumist ning üleminek Euroopa kliiringukodadele tooks kaasa europõhise kliirimisprotsessi, millega kaasnevad pangandussüsteemile märkimisväärsed kulud. Kuigi komitee toetab seda üleminekut ja leiab, et see tuleb võimalikult kiiresti ära teha, juhib ta tähelepanu sellele, et tuleb pakkuda õigeid stiimuleid, et takistada pankade üleminekut teistele turgudele. ELi kliirimissektori konsolideerimiseks tuleks kasutada sihipärasemaid ja kohandatud stiimuleid.

3.9.

Kuna paljud ELi turuosalised kliirivad oma tuletisinstrumentide tehinguid teistes riikides, ootas komitee selgemat sellise suundumuse vastast seisukohta ning konkreetsemaid norme ja stiimuleid, mis ajendaksid liikuma ELis asuvate kesksete vastaspoolte suunas. Komitee oleks eeldanud, et vähemalt avalik-õiguslikelt üksustelt nõutakse kliirimist ELis, ning nõuab selget visiooni selle sõltuvuse võimalikult kiireks kaotamiseks.

3.10.

Komitee leiab, et kliirimistegevuse arendamisel ELis tuleks turuosaliste huvides arvesse võtta kogu tarneahelat. Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide vähendamisel tuleks hoolikalt juhtida turu likviidsust, võttes samal ajal kasutusele pikemaajalise perspektiivi ja standardides ELi kliirimisturu juurdepääsunõudeid. Arvestama peaks seda, et kliente tuleb kliirimiseks ette valmistada ning klientide huvides tuleks esitada erinevaid simulatsioone. Komitee leiab ka, et ESMA peaks meetmeid hoolikalt kohandama väikeste ja keskmise suurusega turuosaliste jaoks.

3.11.

Komitee rõhutab, kui tähtis on kolmandate riikide kesksete vastaspoolte roll ELi finantsstabiilsuse tagamisel. Oluline on vähendada kontsentratsiooniriske ja tagada, et suhted nende kesksete vastaspooltega põhineksid läbipaistval, prognoositaval, proportsionaalsel ja riskipõhisel lähenemisviisil. Käesoleva määruse ettepanekuga antakse ESMA-le veelgi rohkem volitusi ning komitee soovib, et ESMA tegevuse suhtes kehtestataks kontrolli- ja tasakaalustussüsteem.

3.12.

Komitee teeb ettepaneku, et järelevalve eesmärgil olukorrast selge ülevaate saamiseks on vaja ELi kliiringusüsteemi kohta konkreetseid andmeid, mis peavad olema võrreldavad ning hõlmama kõiki varaklasse ja mahte. Tähtis on koguda õigeid andmeid, et saada täpne ülevaade finantsstabiilsuse riskidest, ning süstemaatiliselt tuleks arvesse võtta kogutud andmete ja riskidünaamika koostoimet. Komitee leiab, et sellega seoses on vaja rohkem ära teha.

3.13.

Arvesse tuleks võtta suuremat koostoimet kliirimistegevuse ja Euroopa ühtse juurdepääsupunkti vahel. Euroopa ühtne juurdepääsupunkt edendab andmepõhist rahastamist ja parandab märkimisväärselt äriühingute, ettevõtjate ja finantseerimisasutuste juurdepääsu andmetele ja üksuste teabele. Samuti muudab see majanduse digituleviku jaoks sobivaks, tugevdab digitaalset suveräänsust, kiirendab teabevoogu ja kehtestab ühised standardid, keskendudes andmetele, tehnoloogiale ja taristule (6).

3.14.

Komitee toetab ettepanekut leevendada Euroopa turu infrastruktuuri määruse tuletisinstrumentide eeskirju ning lubada pangagarantiide ja akreditiivide aktsepteerimist suure likviidsusega tagatisena. Nimelt tagavad need mitterahalised alternatiivid turu likviidsuse ja neid juba kasutatakse laialdaselt arenenud kapitaliturgudel, näiteks USA turul. Komitee toetab keskpankade suuremat rolli ELi tarbijate kaitsmisel.

3.15.

Komitee toetab artiklites 11, 14, 15 ja 17 kavandatud muudatusi, mis puudutavad neljakuulist rakendusperioodi finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kellelt nõutakse esimest korda tagatise vahetamist, ning lühemaid ja vähem keerukaid menetlusi kesksete vastaspoolte tootepakkumise laiendamiseks. Komitee kiidab kavandatud muudatused heaks, sest need lihtsustavad tegevuste ja teenuste laiendamist ning lubade andmist ja nende andmisest keeldumist. Euroopa kliirimissüsteemis on vaja suuremat koostalitlusvõimet, halduskoormuse vähendamist ja lihtsamaid juurdepääsulahendusi.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee ei nõustu Euroopa Komisjoni järgmise väitega: „Käesolev seadusandlik algatus ei mõjuta ESMA ega muude Euroopa Liidu asutuste kulutusi.“ Komitee hinnangul suurenevad kulud sellistes valdkondades nagu tööjõud, IT-süsteemid, ühised järelevalverühmad ja kavandatav ühine järelevalvemehhanism. Komitee märgib, et artiklis 90 tehtava muudatusega palub komisjon ESMA-l anda aru personali- ja ressursivajaduste kohta. Seepärast nõuab komitee lisakulude põhjalikku hindamist sel teel, et arvutatakse ja teatatakse hinnanguline mõju eelarvele.

4.2.

Komitee tunnustab ja toetab komisjoni ettepanekut kehtestada kõigile turuosalistele, kelle suhtes kehtib kliirimiskohustus, nõue omada kontot ELi kesksetes vastaspooltes. Ta palub ESMA-l pärast konsulteerimist Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Keskpankade Süsteemiga kindlaks määrata märkimisväärne osa ELi süsteemselt olulistele klientidele osutatavatest teenustest, mida tuleb kliirida ELi kesksetes vastaspooltes.

4.3.

Komitee peab tervitatavaks kavatsust paluda turuosalistel esitada täpsed arvandmed ja sõltuvus välismaistest kliirivatest osalistest. Komitee eeldab, et ESMA töötab kiiresti välja tehnilised standardid, milles seda teavet täpsustatakse, ning ootab aasta pärast jõustumist põhjalikku aruannet ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmist selle alusel.

4.4.

Komitee kiidab otsust, mille kohaselt konsolideerimisgrupi sisetehinguid ei vabastata kliirimiskohustusest ja võimendustagatise nõuetest selliste riikide üksuste puhul, mis on loetletud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidena ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil suure riskiga jurisdiktsioonidena. Komitee toetab täielikult nende jurisdiktsioonidega seotud haldusmeetmeid ja on seisukohal, et sellised üksused kujutavad endast märkimisväärset ohtu ELi finantssüsteemile.

4.5.

Kuigi digitaalne ajakohastamine tähendab vajadust suurema eelarve järele, peab komitee väga oluliseks investeerimist digiüleminekusse, et toetada Euroopa turu infrastruktuuri määruse kavandatud ajakohastamist. Komitee hindab kõrgelt ettepanekut luua järelevalvedokumentide elektrooniliseks esitamiseks täiustatud IT-programm, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele asutustele.

4.6.

Komitee on pettunud, et komisjon ei ole olemasolevat raamistikku põhjalikult hinnanud, arvestades asjaolu, et määrust muudeti viimati üle kolme aasta tagasi. Selleks et praegused muudatused oleksid eesmärgipärased, oleks komitee oodanud sihipärast analüüsi selle kohta, kuidas ELi turu atraktiivsus on viimastel aastatel muutunud, eelkõige seoses hiljutiste oluliste geopoliitiliste sündmustega.

4.7.

Komitee teeb ettepaneku, et artikli 7 alusel välja töötatud tehnilised standardid peaksid olema läbipaistvad ja kaasavad. Samuti tuleks kaaluda võimalust teha muudatusi, et neid standardeid kiiresti kohandada. Varahalduritele on oluline pakkuda vahendeid täitmiskulude, kliirimiskulude ja kliirivate liikmete kulude võrdlemiseks.

4.8.

Komitee kiidab heaks artikli 7b lisamise. Selles täpsustatakse, et kliirimisteenuse osutajad peavad andma aru ELi-välises keskses vastaspooles toimuva kliirimise ulatuse kohta, ning kehtestatakse kohustus teavitada oma kliente võimalusest kliirida asjaomane leping ELi keskses vastaspooles. Komitee palub ESMA-l töötada välja standardne aruandluskord, mida saaks kasutada kõigis liikmesriikides, ning soovitab esitada aasta pärast määruse jõustumist aruande peamiste põhjuste kohta, miks kasutatakse ELi-väliseid keskseid vastaspooli. Samuti tuleks hoolikalt hallata ühist turuosaliste trahvimise lähenemisviisi, et tagada ühtsel turul proportsionaalsus.

4.9.

Komitee palub komisjonil selgitada sõna „kiiresti“ täpset tähendust artiklis 20 tehtavates muudatustes ning palub kaasseadusandjatel kindlaks määrata, milliseid erandeid liigitatakse juhtudeks, mil otsus tuleb teha kiiresti.

4.10.

Komitee kiidab heaks artiklis 23 kavandatud muudatused, mis puudutavad ühiste järelevalverühmade ja ühise järelevalvemehhanismi loomist, kuid märgib, et neil muudatustel on mõju eelarvele, sest need asutused peavad tööle võtma rohkem töötajaid, sealhulgas ESMA jaoks. Komitee teeb ettepaneku kaasata kodanikuühiskond artikli 23c alusel loodud järelevalvemehhanismi, eelkõige seoses tulevaste poliitiliste otsustega.

4.11.

Vastastikuse seotuse, vastastikuste seoste ja kontsentratsiooniriskide nõuetekohaseks hindamiseks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees (artikkel 24a) on vaja kaasata ka kodanikuühiskond. Komitee peaks osalema ühises järelevalvemehhanismis vaatlejana. Arvesse tuleks võtta vajadust vähendada kliirimissüsteemiga seotud suure hulga asutuste kattuvaid kohustusi. Euroopa ja riiklike ametiasutuste koostöö peaks olema tõhus ja kohandatud tururiskide dünaamikaga.

4.12.

Viieaastane tähtaeg, mille järel komisjon peab määruse rakendamise pärast selle jõustumist hoolikalt läbi vaatama, tundub väga pikk, arvestades ajavahemikku Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmiste vahel. Samuti ootas komitee kokkuleppe kohaselt 2. jaanuaril 2023. aastal komisjoni aruannet Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise määruse ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse 2.2 kohaldamise kohta, kuid komisjon tegi nüüd ettepaneku see tühistada. Komitee ei ole selle ettepanekuga nõus ja leiab, et see võib viia selleni, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise ettepanekuid ei hinnata üldse, võttes arvesse nende alusel Euroopa turu infrastruktuuri määrusesse juba tehtud muudatusi.

4.13.

Lõpetuseks toetab komitee suuremat läbipaistvust, mida pakub ettepanek muuta artiklit 38 seoses kliirivate liikmete ja kliirimisteenuseid osutavate klientide kohustusega teavitada oma kliente ja potentsiaalseid kliente võimendustagatise mudelitest ning võimalikest kahjudest või muudest kuludest, kui keskne vastaspool peaks rakendama finantsseisundi taastamise meetmeid. Komitee leiab, et ka kliirivad liikmed peaksid aitama suurendada ELi kliirimissüsteemi läbipaistvust.

---

(1)  COM(2022) 697 final.

(2)  Aruanne „A new vision for EU capital markets“.

(3)  ELT L 141, 28.5.2019, lk 42.

(4)  ELT L 322, 12.12.2019, lk 1.

(5)  ELT C 155, 30.4.2021, lk 20.

(6)  ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta“

(COM(2022) 707 final – 2022/0413 (CNS))

(2023/C 184/10)

Raportöör: Petru SORIN DANDEA

Kaasraportöör: Benjamin RIZZO

Konsulteerimistaotlus	nõukogu, 7.2.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113, 115 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku kaheksanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohta, mis on oluline samm praeguse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi täiustamisel ja täiendamisel.

1.2.

Komitee leiab, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kavandatud parandused on tõhusad, et takistada krüptovara omanikel eelarve-eeskirjade täitmata jätmist, tugevdades seeläbi võitlust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu kooskõlas komisjoni mitme varasema algatusega.

1.3.

Komitee leiab, et komisjoni algatus on täielikult kooskõlas õiglase ja tõhusa maksustamise põhimõttega, mis on Euroopa sotsiaalse turumajanduse nurgakivi ja mille eesmärk on tagada, et kõik annavad oma õiglase osa ning et neile saab osaks võrdne ja proportsionaalne kohtlemine, sõltumata varade liigist.

1.4.

Komitee märgib, et ülemaailmsed jõupingutused krüptovarade ja nende kasutamise reguleerimiseks on otsustava tähtsusega, et tegeleda selliste varadega seotud sagenevate, ülemaailmse ulatusega probleemide ja mõjuga. Sellega seoses on äärmiselt oluline OECD ja G20 tasandil jätkuv töö krüptovarade läbipaistvust käsitleva ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseks. Komitee julgustab komisjoni rahvusvahelisel areenil aktiivsemalt tegutsema.

1.5.

Komitee hindab asjaolu, et krüptovarade tulemuslikum ja tõhusam maksustamine aitab suurendada maksustamise ulatust ja riikide eelarveid, võimaldades võtta kasutusele täiendavaid vahendeid, seades sihiks ühise heaolu ja komisjoni investeerimisprioriteedid (rohe- ja digiüleminek).

1.6.

Komitee leiab, et maksukohustuslasena registreerimise numbri aruandlussüsteem on kõige tõhusam viis uute eeskirjade tõhususe tagamiseks. Seetõttu toetab komitee kindlalt komisjoni ettepanekut maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, kuna see aitab vältida võimalikke vigu, parandades seeläbi õiguskindlust ja süsteemi prognoositavust.

1.7.

Komitee leiab, et aruandekohustused ei tohiks piirduda üksnes krüptovarade vahetuse ja ülekannetega, vaid neid tuleks läbipaistvuse ja kindluse huvides laiendada vähemalt praeguses algetapis ka krüptovaluuta varade üldisele omamisele, kuigi on selge, et maksustamist tuleks kohaldada üksnes tegeliku tulu suhtes.

1.8.

Komitee rõhutab vajadust tõhusa ja proportsionaalse karistuse järele, jättes kehtestatavate sanktsioonide konkreetse summa üle otsustamise liikmesriikidele. Samuti soovitab komitee, et komisjon annaks pärast direktiivi rakendamist aru liikmesriikide rakendatud karistusstruktuuridest, soovitades vajaduse korral võimalikke muudatusi.

1.9.

Komitee loodab, et karistuste ja vastavusmeetmetega suudetakse leida õige tasakaal ühelt poolt eeskirjade tõhususe ja piisava hoiatava mõju ning teiselt poolt proportsionaalsuse vahel. Proportsionaalsuse saaks tagada näiteks sellega, kui võtta piisavalt arvesse konkreetse ettevõtte sooritatud rikkumistega seotud tehingute arvu.

1.10.

Komitee rõhutab, et direktiivi ettepanekus sisalduvaid konkreetseid sätteid andmekaitse kohta ja sellega seotud kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse eeskirjadega, tuleks nõuetekohaselt kohaldada ja järgida, pidades kinni rangetest standarditest, et täielikult kaitsta nende isikute põhiõigusi, kelle andmeid kogutakse, vahetatakse ja säilitatakse.

1.11.

Komitee soovitab komisjonil lisada ettepaneku eelnõusse eeskirjad, et tõhustada koostööd ühelt poolt praeguse tekstiga hõlmatud maksuhaldurite ning teiselt poolt rahapesu ja ebaseadusliku tegevuse ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste vahel. Sellega seoses kordab komitee, et avaliku sektori asutused, antud juhul maksuhaldurid, vajavad piisavaid vahendeid nii kvalifitseeritud töötajate kui ka tipptasemel digitehnoloogia ja standardite näol.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL (1) maksustamisalase halduskoostöö kohta (2) seab eesmärgiks ajakohastada kehtivat direktiivi, et laiendada aruandlust ja teabevahetust maksuhaldurite vahel nii, et see hõlmaks Euroopa Liidu residentidest krüptovarade kasutajate saadavat tulu. Maksuhalduritel puudub praegu vajalik teave sellise krüptovara kasutusest saadava tulu jälgimiseks, millega on lihtne piiriüleselt kaubelda.

2.2.

Seadusandliku algatuse eesmärk on suurendada krüptovarade maksustamise läbipaistvust, kehtestades konkreetsed sätted otsese maksustamise eesmärgil toimuva aruandluse ja teabevahetuse kohta. Ettepanekuga täpsustatakse ka kehtivaid kohaldatavaid sätteid, et vältida lünki ja tugevdada õigusraamistikku.

2.3.

Kaheksas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv viiakse kooskõlla krüptovaraturge käsitlevas määruses (3) sätestatud määratlustega, mis iseenesest ei anna maksuhalduritele alust krüptovarast saadava tulu maksustamiseks vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Kaheksas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv võtab siiski arvesse krüptovaraturge käsitleva määrusega saadud kogemusi ja selle määrusega juba kehtestatud tegevusloa nõuet, vältides seega täiendava halduskoormuse panemist krüptovarateenuse osutajatele.

2.4.

Ettepanek on kooskõlas hiljuti heaks kiidetud OECD krüptovara aruandlusraamistikuga (4) ning OECD ühise aruandlusstandardi muudatustega. Sellised standardid on heaks kiitnud ka G20. Komisjoni konsultatsioonide käigus toetas enamik liikmesriike ELi õigusraamistiku kohaldamisala ühtlustamist OECD senise tööga.

2.5.

Selleks et parandada liikmesriikide suutlikkust avastada maksupettust, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist ning nende vastu võidelda, peavad kõik aruandvad krüptovarateenuse osutajad, olenemata nende suurusest või asukohast, teatama oma ELi residentidest klientide tehingutest. Need hõlmavad nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tehinguid. Mõnel juhul hõlmab aruandluskohustus ka mitteasendatavaid varasid. Üksikasjalikud eeskirjad kohustuste kohta, mida aruandvatel krüptovarateenuse osutajatel tuleb täita, on sätestatud VI lisas.

2.6.

Aruandlusega hõlmatud tehingud sisaldavad aruandlusega hõlmatud krüptovara vahetustehinguid ja ülekandeid. Nii riigisisesed kui ka piiriülesed tehingud kuuluvad ettepaneku kohaldamisalasse ja koondatakse aruandlusega hõlmatud krüptovara liikide kaupa.

2.7.

Finantseerimisasutused annavad aru e-raha ja keskpanga digiraha kohta, samal ajal laiendatakse piiriüleste eelotsuste automaatse vahetamise kohaldamisala varakatele üksikisikutele. Selliste isikute hulka kuuluvad need, kellel on vähemalt 1 000 000 eurot finants- või investeeritavas varas või valitsetavas varas. Liikmesriigid vahetavad teavet ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025 tehtud, muudetud või uuendatud piiriüleste eelotsuste kohta.

2.8.

Ettepanek ei piira liikmesriikide võimalusi kujundada ise oma nõuete täitmise tagamise süsteem. Siiski kehtestatakse ja jõustatakse ühtne karistuste miinimumtase kõige tõsisema rikkumise eest, näiteks teatamise täielik puudumine vaatamata halduslikele meeldetuletustele.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab heaks ja toetab komisjoni ettepanekut kaheksanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohta, kuna see on oluline samm maksustamisalase halduskoostöö direktiivi edasisel täiustamisel ja täiendamisel, järgides Euroopa Kontrollikoja soovitusi, milles hoiatati, et „kui maksumaksja hoiab raha elektroonilistes krüptorahades, ei ole sellistele klientidele portfelliteenuseid osutav platvorm või muu elektroonilise teenuse osutaja kohustatud deklareerima maksuhaldurile kõnealuseid summasid või saadud tulu. Seetõttu jääb sellistes elektroonilistes instrumentides hoitav raha suures osas maksustamata.“ (5).

3.2.

Komitee leiab, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kavandatud parandused on tõhusad, et takistada krüptovara omanikel eelarve-eeskirjade täitmata jätmist, tugevdades seeläbi võitlust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu kooskõlas komisjoni mitmete viimaste aastate algatusega.

3.3.

Komitee tunnustab ulatuslikku ja selgesõnalist konsultatsiooni, mille komisjon korraldas kõnealuse ettepaneku üle, kaasates kõik huvitatud sidusrühmad ja konkreetsemalt selles sektoris tegutsejad, kellega komisjon eraldi konsulteeris. Samuti suutsid liikmesriigid väljendada oma seisukohti, julgustades komisjoni tegema tihedat koostööd kooskõlas OECD tasandil jätkuva tööga. Konsultatsioonid muutsid õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks ja sisukamaks, hoolimata ettepaneku väga tehnilisest laadist.

3.4.

Komitee rõhutab, et ülemaailmsed jõupingutused krüptovarade ja nende kasutamise reguleerimiseks on vajalikud, et tegeleda selliste varadega seotud sagenevate, ülemaailmse ulatusega probleemide ja mõjuga. Sellega seoses on äärmiselt olulised OECD ja G20 tasandil käimasolev töö ja läbirääkimised krüptovarade läbipaistvust käsitleva ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseks ning komitee julgustab komisjoni võtma rahvusvahelisel areenil juhtrolli.

3.5.

Komitee leiab, et komisjoni algatus on täielikult kooskõlas õiglase ja tõhusa maksustamise põhimõttega, mis on Euroopa sotsiaalse turumajanduse nurgakivi ja mille eesmärk on tagada, et kõik annavad oma õiglase osa ning et neile saab osaks võrdne ja proportsionaalne kohtlemine, sõltumata varade liigist või aktsepteeritavast makseviisist.

3.6.

Komitee hindab asjaolu, et krüptovarade tulemuslikum ja tõhusam maksustamine aitab suurendada maksustamise ulatust ja riikide eelarveid, võimaldades võtta kasutusele täiendavaid vahendeid, seades sihiks ühise heaolu ja komisjoni investeerimisprioriteedid (rohe- ja digiüleminek).

3.7.

Komitee nõustub täielikult komisjoniga, et suurem läbipaistvus vähendab lahknevusi ja praegust põhjendamatut eristamist õigusraamistikus ja käsitluses, mille tulemusel saavad krüptovara kasutajad „eelise võrreldes nendega, kes krüptovarasse ei investeeri“, kammitsedes seega „õiglase maksustamise eesmärki“, aga ka ühtse turu nõuetekohast toimimist ja tegelikult võrdseid võimalusi.

3.8.

Komitee toetab nii ELi toimimise lepingu artikli 113 (kuna vahetatavat teavet võiks kasutada ka käibemaksu eesmärgil) kui ka ELi toimimise lepingu artikli 115 kombineeritud kasutamist ettepaneku toetamiseks õigusliku alusena. Ühtse turu toimimist mõjutavate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine, mis on sätestatud artiklis 115, on käesoleva juhtumi puhul tõepoolest asjakohane, kuna krüptovarasid võib kasutada mitmel eesmärgil. Seetõttu tuleks ühtsel turul vältida lahknevusi nii üldises õigusraamistikus kui ka jõustamisvahendites, sest need võivad kahjustada selle tugevdamist.

4.   Erimärkused

4.1.

Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike lisama praegusesse ettepanekusse aruandekohustused füüsilistele isikutele, kelle valduses on krüptovara. See suurendaks kindlasti ettepaneku tõhusust ja kohaldamisala.

4.2.

Komitee leiab, et maksukohustuslasena registreerimise numbri aruandlussüsteem on kõige tõhusam viis uute eeskirjade tõhususe tagamiseks. Seetõttu toetab komitee kindlalt komisjoni ettepanekut maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, kuna see aitab suurendada ettepaneku tõhusust, arvestades et maksukohustuslasena registreerimise number võimaldab ainulaadse identifitseerimiskoodina vältida vigu, aidates seeläbi kaasa õiguskindlusele ja süsteemi prognoositavusele.

4.3.

Komitee märgib, et enamikus liikmesriikides on juba olemas õigusaktid või vähemalt haldussuunised krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu maksustamiseks, kuid pädevatel asutustel puudub sageli vajalik teave, et seda ellu viia. Seetõttu on õiguskindlust ja selgust võimalik tagada üksnes siis, kui riiklike meetmete ebatõhusust käsitletakse ELi seadusandliku algatuse abil, mille eesmärk on edendada maksuhaldurite vahelist tulemuslikku ja tõhusat koostööd.

4.4.

Komitee leiab, et aruandekohustused ei tohiks piirduda üksnes krüptovarade vahetuse ja ülekannetega, vaid neid tuleks läbipaistvuse ja kindluse huvides laiendada vähemalt praeguses algetapis ka krüptovaluuta varade üldisele omamisele, kuigi on selge, et maksustamist tuleks kohaldada üksnes tegeliku tulu suhtes.

4.5.

Komitee rõhutab vajadust tõhusa ja proportsionaalse karistuse järele, jättes kehtestatavate sanktsioonide konkreetse summa üle otsustamise liikmesriikidele. Miinimummäärade abil näib olevat võimalik suurendada krüptovarade maksustamist käsitlevate uute eeskirjade tõhusust. Komitee loodab, et karistuste ja vastavusmeetmetega suudetakse leida õige tasakaal ühelt poolt eeskirjade tõhususe ja piisava hoiatava mõju ning teiselt poolt proportsionaalsuse vahel. Proportsionaalsuse saaks tagada näiteks sellega, kui võtta piisavalt arvesse konkreetse ettevõtte sooritatud rikkumistega seotud tehingute arvu.

4.6.

Lisaks peaks komisjon pärast direktiivi rakendamist andma aru liikmesriikide karistusstruktuuride kohta ning andma soovitusi karistuste ja vastavusmeetmete süsteemis vajalike muudatuste kohta.

4.7.

Komitee rõhutab, et direktiivi ettepanekus sisalduvaid konkreetseid sätteid andmekaitse kohta ja sellega seotud kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse eeskirjade ja põhimõtetega, tuleks hoolikalt kohaldada ja järgida, pidades kinni rangetest standarditest, et täielikult kaitsta nende isikute põhiõigusi, kelle andmeid kogutakse, vahetatakse ja säilitatakse.

4.8.

Komitee kutsub taas liikmesriike üles investeerima piisavalt oma maksuhalduritesse ja muudesse asjaomastesse haldusasutustesse, et tagada parema maksualase koostöö ülesande täitmiseks vajalik suutlikkus.

4.9.

Lõpetuseks soovitab komitee komisjonil lisada ettepaneku eelnõusse nõue, et praeguse tekstiga hõlmatud maksuhaldurid ja rahapesu ning ebaseadusliku tegevuse ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavad ametiasutused teeksid koostööd, kuna viimastel aastatel on olnud mitmeid juhte, kus krüptovara on tõenäoliselt kasutatud ebaseaduslikel eesmärkidel ja rahapesuks. Sellega seoses kordab komitee, et avaliku sektori asutused, antud juhul maksuhaldurid, vajavad piisavaid vahendeid kvalifitseeritud töötajate ning tipptasemel digitehnoloogia ja standardite näol.

---

(1)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(2)  COM(2022) 707 final.

(3)  COM(2020) 593 final.

(4)  Crypto-Asset Reporting Framework and Amendments to the Common Reporting Standard, OECD, 8.10.2022.

(5)  Euroopa Kontrollikoda (2021), „Maksuteabe vahetamine ELis: alus on tugev, kuid rakendamisel esineb puudusi“. Teabevahetus on suurenenud, kuid mõningat teavet ei esitata ikka veel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest““

(COM(2022) 249 – final)

„Ettepanek: nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka“

(COM(2022) 247 – final)

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta““

(COM/2022/684)

(2023/C 184/11)

Raportöör:

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 26.7.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	141/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee väljendab heameelt otsuse üle lisada sanktsioonide rikkumine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka ning direktiivi ettepaneku üle liidu sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta.

1.2.

Komitee peab siiski kahetsusväärseks, et eespool nimetatud otsuse üle ei toimunud demokraatlikku arutelu Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis, kuna rakendati kiirmenetlust. Samuti on komitee jätkuvalt mures selle pärast, et komisjon ei koostanud enne direktiivi ettepaneku esitamist mõjuhinnangut. Lisaks peab komitee kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta ei mainita, et teiste sidusrühmade hulgas konsulteeriti ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

1.3.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Liidu nõukogul laiendada direktiivi väljatöötamisel humanitaarabiga seotud erandit, mis vabastab humanitaarabi osutavad asutused ja -töötajad kriminaalvastutusest, viies selle sätte kooskõlla praeguse rahvusvahelise tavaga, ning tagades samas asjakohaste mehhanismide olemasolu, mis aitaksid hoida ära kuritarvitusi kuritegelikel või poliitilistel eesmärkidel.

1.4.

Komitee toetab asjakohaste tagatiste ja kaitse lisamist rikkumisest teatajatele ja ajakirjanikele, kes toovad avalikkuse ette sanktsioonidest kõrvale hoidmise katseid. Sellele peaks laienema ka eespool nimetatud erand.

1.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu üles tagama, et erasektorile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse piisavat teavet ja ennetavat tuge uute õigusaktidega kohanemisel ja uute nõuete täitmisel.

1.6.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu üles tagama, et lisaks õigusaktide ühtlustamise edendamisele oleks liikmesriikidel piisav haldusalane suutlikkus, piisavad rahalised vahendid ja koolitatud töötajaid sanktsioonide rikkumiste avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja nende eest karistamiseks. Seda võiks toetada liikmesriikidevahelise koostööga, jagades rikkumiste avastamise ja süüdistuse esitamise parimaid tavasid.

1.7.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et direktiivi ettepanekus rõhutatakse kriminaalkaristuste tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet ning rõhutab vajadust tagada süüdistatavatele nõuetekohased menetlusõigused ja muud inimõigustega seotud tagatised.

1.8.

Komitee väljendab jätkuvalt muret selle pärast, et ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaldamisalast jäävad nn eurokuritegudena välja tõsised kuriteod, nagu sooline vägivald ja vihakuriteod, ning rõhutab, et geopoliitilised vajadused ei tohiks olla ülimuslikud võrreldes meie kodanike kaitse ja heaoluga.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Välispoliitilised sanktsioonid (ehk piiravad meetmed ELi keelekasutuse kohaselt) lepitakse kokku Euroopa Liidu Nõukogus ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ning need kehtestatakse siduvate õigusaktidega, millel on vahetu õigusmõju kõigis ELi liikmesriikides.

2.2.

Vastupidiselt sanktsioone kehtestavatele õigusaktidele, mis võetakse vastu tsentraalselt ja mida kohaldatakse kogu ELis, on sanktsioonide rakendamine ja jõustamine detsentraliseeritud: ettevõtjate ja isikute jälgimise eest keeldudest kinnipidamisel, erandite lubamise, rikkumiste eest karistuste määramise, nende uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused. See kehtib kõigi sanktsioonide suhtes, välja arvatud sisenemiskeelud, mida haldavad riigiasutused otse.

2.3.

ELi sanktsioonide rakendamise süsteemi detsentraliseeritud iseloom tingib selle killustatuse (1): liikmesriikide õigusaktid erinevad sanktsioonide rikkumise määratluste, ulatuse ja sellega kaasnevate võimalike karistuste poolest. Samuti esineb erinevusi rikkumiste uurimisega seotud haldussuutlikkuses. Lisaks on üksikutel riiklikel ametiasutustel ulatuslik kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas teha humanitaarsetel kaalutlustel erand või mitte.

2.4.

Uuringud on kinnitanud ELi liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi sanktsioonide rakendamises ja jõustamises (2). Genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise Euroopa võrgustiku (edaspidi „genotsiidivastane võrgustik“) hiljutises uuringus juhiti tähelepanu märkimisväärsetele erinevustele sanktsioonide rikkumise eest määratud karistustes ELi liikmesriikides (3).

2.5.

Komisjonil on sellega seoses mõningad järelevalvevolitused. Komisjon tagab, et kõik liikmesriigid täidavad ELi sanktsioonidealaste õigusaktide kohaseid kohustusi, nagu asjakohaste karistuste olemasolu. Nagu ka teistes ELi juhtimise valdkondades, on komisjonil õigus algatada rikkumismenetlus iga liikmesriigi suhtes, kes neid kohustusi ei täida, kuigi seni ei ole selliseid meetmeid võetud. Komisjon toetab ka sanktsioonide rakendamist, andes suuniseid näiteks erandite lubamise kohta.

2.6.

Kuigi süsteemile omane killustumise potentsiaal on ilmne, on komisjon alles hiljuti hakanud samme astuma (4) ELi sanktsioonide rakendamise ja jõustamise parandamiseks. Komisjoni sellekohase tegevuse algus leidis aset enne 2022. aasta veebruari, mil Venemaa tungis Ukrainasse, aga praegune, sellest sissetungist tulenev sanktsioonilaine andis uut hoogu sanktsioonide rangemale rakendamisele ja jõustamisele.

2.7.

Nõukogu otsuses 2022/2332 (5) on ELi sanktsioonide rikkumine määratletud kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele (ja mida tuntakse „eurokuritegudena“). See võimaldab komisjonil esitada õigusakti ettepanek kuritegude ja karistuste määratluste ühtlustamiseks liikmesriikides (6).

2.8.

Kõnealune ettepanek on põhjendatud sellega, et rikkumised võivad seada ohtu rahu, julgeoleku, õigusriigi, demokraatia ja inimõigused kolmandates riikides ning neil on sageli piiriülene mõõde. Täpsemalt öeldes on märgitud, et sanktsioonide rikkumise näol on „tegemist eriti raske kuriteoliigiga, kuna see võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kahju“ (7). Praegune olukord võimaldab üksikisikutel ja äriühingutel, kes mõtlevad sanktsioonidest kõrvale hoida, otsida paremaid tingimusi, takistades samal ajal võrdsete võimaluste loomist ELi ettevõtjatele.

2.9.

Euroopa Liidu Nõukogu jõudis 30. juunil 2022 teksti suhtes kokkuleppele ja palus Euroopa Parlamendil anda nõusolek nõukogu otsuse ettepanekule liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka (8). Euroopa Parlament andis kiirmenetluse korras oma nõusoleku 7. juulil 2022 (9). Otsus võeti vastu 28. novembril 2022 (10).

2.10.

Komisjon esitas 2. detsembril 2022 direktiivi ettepaneku, liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta (11).

3.   Üldised märkused

3.1.

Sanktsioonide rikkumise määratlemine kuriteoliigina ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 mõistes on kiiduväärne areng, mis aitab ühtlustada sanktsioonide rikkumise määratlemist ja sellega seotud karistusi kogu ELis ning parandada sanktsioonide rakendamist ja jõustamist.

3.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu nõukogu üles võtma arvesse allpool esitatud mureküsimusi, kui nad esitavad ja võtavad vastu praegu kaalumisel oleva direktiivi ja teised olulised teisesed õigusaktid kuritegude määratlemise ja karistuste määramise miinimumeeskirjade kehtestamise kohta.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Euroopa Parlament andis nõukogu otsuse eelnõule oma nõusoleku kiirmenetluse teel. See tähendab, et Euroopa Parlament andis oma heakskiidu ilma eelneva aruteluta parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis. Ettepaneku vastuvõtmise aluseks olev tugev geopoliitiline kohustus ei tohiks vähendada vajadust allutada seadusandlikke ettepanekuid asjakohasele demokraatlikule kontrollile. Säilitada tuleks demokraatliku vastutuse standardid. Komitee kordab, et tähtis on tagada Euroopa Parlamendi piisav kontroll praegu kaalumisel oleva direktiivi ettepaneku üle, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad kuritegude määratlemiseks ja karistuste määramiseks sanktsioonide rikkumiste eest.

4.2.

Samuti märgitakse direktiivi ettepanekus, et komisjon hoidus mõjuhinnangu koostamisest, põhjendades seda järgmiselt: „pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate meetmete rikkumises osalenud üksikisikud ja üksused vastutusele“ (12). Kuigi komitee tunnistab, et asjakohane on kiirendada liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavaid kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi vastuvõtmist, ei õigusta komitee arvates mõistete ja karistuste ühtlustamise suhteliselt kiireloomuline vajadus otsust jätta koostamata mõjuhinnang, mis peaks kaasnema direktiivi ettevalmistamisega. Seda eelkõige seepärast, et sanktsioonide rikkumisega seotud üksikisikuid ja juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta ka kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel, mis tähendab, et direktiivi vastuvõtmise venimise tõttu ei jää rikkumised karistamata. Seega toetab komitee tavapärase mõjuhindamise läbiviimist ja pärast direktiivi vastuvõtmist selle kiiret rakendamist.

4.3.

Kuigi komiteel on heameel ulatuslike konsultatsioonide üle, mida komisjon viis läbi paljude sidusrühmadega, peab ta kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta ei mainita, et konsulteeriti ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

4.4.

Lisaks sanktsioonide rikkumiste avastamisele, nende eest vastutusele võtmisele ja nende eest karistamisele tuleb pöörata sama palju tähelepanu ka jõupingutustele juhendada ettevõtjaid ja kodanikuühiskonna osalejaid sanktsioonide rakendamisel. Vajakajäämised seoses sanktsioonide rakendamisega on sageli tingitud erasektori sidusrühmade vähesest teadlikkusest, vaatamata sellele, et riiklikud asutused on teinud selleks jõupingutusi (13). Ei tohiks unustada, et suurem osa ELi ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes ei ole tihti teadlikud sanktsioonide alastest õigusaktidest tulenevatest kohustustest, kuna varasemalt ei ole majandusmeetmed reeglina olnud sanktsioonide osaks (14). Komitee kiidab heaks komisjoni praegused jõupingutused parandada ettevõtjatele antavat toetust ja julgustab komisjoni neid jätkama (15).

4.5.

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et kaitsta humanitaartegevust sanktsioonidega hõlmatud jurisdiktsioonides. Vastutus sanktsioonide võimalike rikkumiste eest valmistab jätkuvalt muret humanitaarabi osutajatele, kes tegutsevad jurisdiktsioonides, mille suhtes rakendatakse rangeid sanktsioone (16). Need osalejad juhivad pidevalt tähelepanu sellele, kui raske on tagada, et nende tegevuse käigus ei rikutaks sanktsioone käsitlevaid õigusakte, ning ebasoodsale mõjule, mida avaldab nende seotus lääne sanktsioonidega sõjas osalevate isikute silmis (17). Asjaolu, et ÜRO Julgeolekunõukogu võttis hiljuti, 2022. aasta detsembris, vastu resolutsiooni 2664 (18), mis sisaldab üldist erandit, mis võimaldab pakkuda humanitaarabiorganisatsioonidele rahalisi vahendeid ja teenuseid (19), ning mille USA ametiasutused kiiresti rakendasid (20), muudab kitsaste humanitaarklauslite püsimise ELi õigusaktides erandiks, asetades selle tähelepanu keskmesse. Tagamaks, et karistusraamistik ei takistaks humanitaartegevust, tuleks kavandatava direktiivi sõnastust rangemaks muuta. Praegu ei kriminaliseerita vaid „humanitaarabi andmist abi vajavatele inimestele“ (21). Komitee toetab laiema humanitaarkaalutlustel antava erandi vastuvõtmist, mis vabastaks ELi sanktsioonirežiimides kriminaalvastutusest kõik erapooletute humanitaarabiorganisatsioonide töötajad. Selline klausel tagaks ELi sanktsioonide õigusraamistike kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega. Samas on vaja sätteid, mis aitavad vältida võimalikku kuritarvitamist kriminaalsetel või poliitilistel eesmärkidel. Humanitaarabi andjate kaitse peaks laienema ka uurivatele ajakirjanikele.

4.6.

Komitee nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks direktiivi rakendamist mitte ainult seoses õigusaktide vastuvõtmisega, vaid pööraks tähelepanu piisava haldus-, finants-, tehnoloogilise ja inimressursside alase suutlikkuse tagamisele ning asjakohasele koolitusele, et võimaldada riiklikel ametiasutustel ning kohtu- ja õiguskaitseasutustel jõustada uue õigusakti sisu. Piisava varustuse, personali ja rahaliste vahendite puudumisel on tõenäoline, et õigusaktide ühtlustamisega ei õnnestu saavutada eesmärki, milleks on sanktsioonide rikkumiste avastamine, nende eest vastutusele võtmine ja nende eest karistamine. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles kehtestama kriteeriumid, mida kohaldada järelevalve suhtes, et anda sidusrühmadele mõningaid pidepunkte.

4.7.

Kui süüdimõistvad kohtuotsused võimaldavad vara konfiskeerida, tuleks märkimisväärne osa sellest eraldada ohvritele hüvitise maksmiseks ning Venemaa suhtes seoses Ukraina sõjaga praegu jõus olevate sanktsioonide puhul tuleks konfiskeeritud vara kasutada sõjajärgseks ülesehitustööks Ukrainas. Komitee toetab seda nõudmist kooskõlas komitee arvamusega, (22) mis käsitleb komisjoni direktiivi ettepanekut vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles tegema koostööd konkreetsete kodanikuühiskonna organisatsioonidega ohvrite määratlemiseks ja mehhanismide väljatöötamiseks, et suunata sanktsioonidest kõrvalehoidumisest saadud tulu ohvritele või investeerida sotsiaalvaldkonda, kus see toob ohvritele otsest kasu. Vastutust silmas pidades pooldab komitee suuremat läbipaistvust ja soovitab avaldada andmeid konfiskeeritud varade ja nende edasise kasutamise kohta.

4.8.

Kavandatav direktiiv peaks sisaldama ka piisavaid sätteid, mis kaitseksid rikkumisest teatajaid ja uurivaid ajakirjanikke, kes paljastavad sanktsioonidest kõrvalehoidumise juhtumeid. Tuleb kaitsta nende kui varajaste hoiatajate ülimalt olulist rolli. Sellega seoses toetab komitee komisjoni ettepanekut laiendada direktiiviga (EL) 2019/1937 (23) ette nähtud kaitset ELi piiravate meetmete rikkumisest teatamisele ja sellistest rikkumistest teatavatele isikutele.

4.9.

Nagu on märgitud direktiivi praeguses sõnastuses, tuleks kehtestada sätted kriminaalkaristuste tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte järgimiseks kooskõlas põhimõttega „nulla poena sine lege“. Komitee rõhutab vajadust tagada süüdistatavatele nõuetekohased menetlusõigused ja muud inimõigustega seotud tagatised.

4.10.

Lisaks peab komitee kahetsusväärseks, et kuigi sanktsioonide rikkumise määratlemine „eurokuritegudena“ on osutunud kiireks protsessiks, ei saa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluda rasked ja sagedased kuriteod, nagu vaenukuriteod ja sooline vägivald. Geopoliitilisi vajadusi ei tohiks seada prioriteediks muude meie kodanike jaoks otseselt oluliste kuritegude hooletusse jätmise arvelt.

4.11.

Kokkuvõttes ei tohiks unustada, et karistuste ühtlustamise eesmärk on suurendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastu võetud sanktsioonide usaldusväärsust. Sellest vaatenurgast lähtuvalt peaksid liikmesriigid püüdma järgida viisakeelde sama hoolsalt, nagu seda eeldatakse ELi kodanikelt ja ettevõtjatelt (24).

---

(1)  Portela, C., „Implementation and Enforcement“, N. Helwig et al., Sharpening EU sanctions policy, FIIA Report 63, Finnish Institute of International Affairs: Helsingi. Soome peaministri kantselei tellitud uuring, 2020, lk 107.

(2)  Drulakova, R. ja Prikryl, P., „The implementation of sanctions imposed by the European Union“, Central European Journal of International and Security Studies, vol 10, nr 1, 2016, lk 134.

(3)  Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures) violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, 2021.

(4)  Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ (COM(2021) 32 final).

(5)  Nõukogu otsus (EL) 2022/2332, 28. november 2022, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele (ELT L 308, 29.11.2022, lk 18).

(6)  Euroopa Komisjoni teatis „Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest“ (COM(2022) 249 final).

(7)  Komisjoni teatise COM(2022) 249 final (lk 4) sõnastus sisaldub nõukogu otsuse (EL) 2022/2332 preambuli punktis 10 (ELT L 308, 29.11.2022, lk 18).

(8)  Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade, 30. juuni 2022.

(9)  Euroopa Parlamendi seadusandlik resolutsioon. TA/2022/0295.

(10)  ELT L 308, 29.11.2022, lk 18.

(11)  Euroopa Komisjoni ettepanek „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta“ (COM/2022/684 final) .

(12)  COM(2022) 684 final.

(13)  Druláková, R. ja Zemanová, S., „Why the implementation of multilateral sanctions does (not) work: lessons learnt from the Czech Republic“, European Security, vol 29, nr 4, 2020, lk 524.

(14)  Portela, C., „Sanctions in EU foreign policy“, N. Helwig et al., Sharpening EU sanctions policy, FIIA Report 63, Finnish Institute of International Affairs: Helsingi. Soome peaministri kantselei tellitud uuring, 2020, lk 23.

(15)  Nõukogu 9. septembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1506, mis käsitleb Euroopa Liidu meedet infotehnoloogiavahendite arendamise toetamiseks, et parandada liidu piiravaid meetmeid käsitleva teabe levitamist (ELT L 235, 12.9.2022, lk 30).

(16)  Portela, C., „What if the EU made sanctions compatible with humanitarian aid?“, F. Gaub (toim.) What if…? Fourteen Scenarios for 2021, EUISS: Paris, 2020.

(17)  Debarre, A., „Safeguarding humanitarian action in sanctions regimes“, New York: International Peace Institute, 2019.

(18)  ÜRO resolutsioon 2664, S/RES/2664(2022).

(19)  Resolutsiooni S/RES/2664(2022) punktis 1 on sätestatud, et ÜRO […] või valitsusväliste organisatsioonide või muude julgeolekunõukogu loodud komiteede poolt humanitaarabi õigeaegse kohaletoimetamise tagamiseks vajalike rahaliste vahendite või kaupade ja teenuste pakkumine on lubatud ja seda ei käsitleta ÜRO julgeolekunõukogu või selle sanktsioonide komiteede kehtestatud varade külmutamise rikkumisena.

(20)  U.S. Treasury Department, press release, Treasury Implements Historic Humanitarian Sanctions Exceptions, 20. detsember 2022.

(21)  COM(2022) 684 final.

(22)  ELT C 100, 16.3.2023, lk 105.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(24)  Mangas Martin, A., „Sobre la vinculatoriedad de la PESC y el espacio aéreo como territorio de un estado (Comentario al auto del TS español de 26 de noviembre de 2020, sala de lo penal“. Revista General de Derecho Europeo, 53, 2021.