16.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 174/7

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja nõukogu määruses (EL) 2019/796

(2023/C 174/06)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2018/1725 (1) artikliga 16 juhitakse andmesubjektide tähelepanu järgmisele teabele.

Selle töötlemistoimingu õiguslik alus on liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlev nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/797 (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/964 (3), ja nõukogu määrus (EL) 2019/796 (4).

Kõnealuse töötlemistoimingu puhul on vastutav töötleja Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu andmekaitseametniku kontaktandmed on järgmised.

Isikuandmete kaitse ametnik data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2019/797, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2023/964, ning määrusele (EL) 2019/796.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja määruses (EL) 2019/796 kehtestatud loetellu kandmise kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja kõiki muid isiku loetellu kandmise alustega seotud andmeid.

Isikuandmete töötlemise õiguslikeks alusteks on ELi lepingu artikli 29 kohaselt vastu võetud nõukogu otsused ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud nõukogu määrused, millega määratakse kindlaks asjaomased füüsilised isikud (andmesubjektid) ning külmutatakse nende varad ja kehtestatakse nendele isikutele reisipiirangud.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktile a –, et täita avalikes huvides olevat ülesannet ning – vastavalt sama määruse artikli 5 lõike 1 punktile b – vastutava töötleja õiguslikult siduvaid kohustusi, mis on sätestatud eespool nimetatud õigusaktides.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktile g – olulise avaliku huviga seotud põhjustel.

Nõukogu võib saada andmesubjektide isikuandmeid liikmesriikidelt ja/või Euroopa välisteenistuselt. Isikuandmete vastuvõtjateks on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Kõiki isikuandmeid, mida nõukogu töötleb seoses ELi autonoomsete sanktsioonidega, säilitatakse viis aastat alates andmesubjekti eemaldamisest nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või asjaomase meetme kehtivuse lõppemisest, või Euroopa Kohtule hagi esitamise korral kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Nõukogu registreeritud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid säilitab nõukogu avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses.

Nõukogul võib olla vaja vahetada andmesubjekti isikuandmeid kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga seoses ÜRO kannete ülevõtmisega nõukogu poolt või seoses rahvusvahelise koostööga ELi piiravate meetmete poliitika valdkonnas.

Kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral põhineb isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 50, järgmis(t)el tingimus(t)el:

—	edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel;

—	edastamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Andmesubjekti isikuandmeid ei töödelda automatiseeritud otsustussüsteemide abil.

Andmesubjektidel on õigus saada teavet ja tutvuda oma isikuandmetega. Lisaks on andmesubjektidel õigus oma andmeid parandada ja täiendada. Teatavatel tingimustel on andmesubjektidel õigus paluda oma isikuandmed kustutada, esitada nende töötlemise suhtes vastuväide või paluda töötlemise piiramist.

Andmesubjektid saavad neid õigusi kasutada, saates vastavasisulise e-kirja vastutava töötleja ning koopia sellest kirjast andmekaitseametniku eespool osutatud e-posti aadressidele.

Taotlusele peab andmesubjekt lisama isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) koopia, mille põhjal saab kinnitada tema isikusamasuse. Selles dokumendis peavad olema esitatud isikukood, väljaandjariik, kehtivusaeg, nimi, aadress ja sünnikuupäev. Mis tahes muud isikut tõendava dokumendi koopial esitatud andmed, näiteks foto või mis tahes isikutunnused, võib hägustada.

Andmesubjektidel on õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

Enne Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamist soovitatakse andmesubjektidel siiski püüda leida probleemile lahendus, võttes ühendust vastutava töötlejaga ja/või nõukogu andmekaitseametnikuga.

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 13.

(3) ELT L 129, 16.5.2023, lk 16.

(4) ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 1.

16.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 174/16

Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine

(2023/C 174/13)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõikele 5 (1).

Liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

„Crottin de Chavignol / Chavignol“

ELi nr: PDO-FR-0117-AM04 – 27.2.2023

KPN (x) KGT ( )

1. Toote nimetus

„Crottin de Chavignol / Chavignol“

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

3. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeerium (Ministère de l'agriculture et de la souveraineté alimentaire)

4. Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

1. Toote kirjeldus

Spetsifikaadis on lisatud, et kitsejuustu maksimaalset kuivainesisaldust on suurendatud 45 grammilt 48 grammile, et võtta arvesse piima kuivekstrakti hooajalist varieeruvust, mis mõjutab kitsejuustu kuivekstrakti. See varieeruvus on otseselt seotud kitsepiima tootmise hooajalisusega. Kitsejuustu kuivekstrakti miinimummäära ei ole muudetud, kuid kuivekstrakti maksimummäära on suurendatud, et võtta arvesse kitsepiima kasuliku kuivaine sisalduse varieeruvust olenevalt selle tootmisajast.

Sellega seoses on muudetud koonddokumenti (toote kirjeldust käsitlev punkt 3.2).

Koonddokumendi punkti 3.2, mis käsitleb toote kirjeldust, on muudetud ka nii, et välja on jäetud järgmised tootmismeetodid, mitte toote kirjeldust käsitlevad täpsustused: „Kalgend eelnõrutatakse läbi sõela. Minimaalne laagerdumisaeg on kümme päeva alates vormimispäevast.“

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

2. Päritolutõend

Tootespetsifikaadis on seda punkti täiendatud, et võtta arvesse kohustust pidada registreid ja säilitada dokumente ning esitada deklaratsioone, mis on vajalikud ettevõtjate identifitseerimiseks ja uute tootmistingimuste järgimiseks.

Toodete kontrolli käsitlevat sätet on täpsustatud, sätestades, et kontroll tehakse minimaalse valmimisaja lõpus.

Sõnastust on kohandatud ka tootespetsifikaadis ja korduv teave on välja jäetud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

3. Tootmismeetod

Karja pidamine

Lisatud on tootmistingimus, mis on seotud karja tervisekontrolliga (kohustus teha koproloogilist seiret).

Tallede miinimumkaaluks enne esimest paaritamist on määratud 32 kg. Täpsustatud on valimi kaalumise korda.

Lisatud on allapanu käitlemisega seotud tootmistingimused koos kohustusega

—	hoida õled kuivana;

—	jälgida allapanu temperatuuri;

—	kohandada õlgede kogust nende allapanu sageduse järgi;

—	kohandada õlgede allapanu sagedust loomakasvatushoone õhutamis- ja ümbritsevate tingimuste järgi;

—	mitte hoida isaseid ja emaseid tallesid pidevalt vabaduses täiskasvanud loomade elualas kauem kui seitse päeva pärast poegimist.

Kõik need uued sätted võimaldavad parandada loomade heaolu tingimusi ning paremini jälgida ja kontrollida allapanu ja karja sanitaarkvaliteeti, mis soodustab toorpiimast valmistatud kitsejuustu „Crottin de Chavignol / Chavignol“ tootmist. Allapanu nõuetekohane haldamine koos hoonete ventilatsiooni ja ümbrusetingimuste tundmise ja kontrollimisega on äärmiselt oluline, sest see aitab paremini jälgida karja terviseseisundit ning seega ohjata kasutatava piima ebasoovitavat mikrofloorat.

Lisatud on säte, milles käsitletakse loomakasvatusega tegelevat tööjõudu. Selle eesmärk on piirata kitsede arvu tööjõuühiku kohta. Kitsede arvu tööjõuühiku kohta on piiratud 160ga, kusjuures iga mehhaniseerimisvahendi kohta on lubatud lisada veel 40 kitse, et saaks vabastada tööjõudu. See meede tugevdab seost toote ja geograafilise piirkonna vahel, eelkõige inimtegurite puhul, sest nõutakse, et karjapidamiseks oleks piisav tööjõud, mis tagab loomade küllaldase jälgimise, mis parandab toodetava piima kvaliteeti, mille tootjad peavad toorpiima puhul tagama. See säte ei muuda toote ja selle geograafilise piirkonna vahelist seost, vaid hoopis tugevdab seda ning võimaldab eelkõige vähendada ebapiisavast tööjõust tingitud loomade järelevalve puudumise mõju karja terviseseisundile ja seeläbi piima kvaliteedile.

Kitsekarja sööt

Välja on jäetud säte sööda säilitamise meetodi kohta (luba kasutada naatriumkloriidi ja propioonhappe puhverlahust). See väljajätt võimaldab kasutada paljusid teisi tõhusamaid ja vähem agressiivseid molekule, mis on üldregulatsiooniga lubatud.

Säte, millega lubatakse kasutada kitsede söödas üldregulatsiooniga lubatud söödalisandeid, on välja jäetud. See säte ei ole vajalik, sest see ei ole kehtivatest õigusnormidest piiravam.

Et reguleerida söödakontsentraadi andmist, on kehtestatud kolm sätet:

—	ühe söögikorra kohta antava söödakontsentraadi kogust on piiratud 400 grammile;

—	söödakontsentraadi keskmine kogus, mis kitsekarjale päevas antakse, ei tohi ületada 1,4 kg piimakitse kohta;

—	kitsekarjale aastas antav söödakontsentraadi kogus ühe piimaliitri kohta on keskmiselt kuni 450 g toodetava piimaliitri kohta.

Nende kolme sätte eesmärk on tagada, et piimakitsede söödaratsioon oleks alati tasakaalus, mille eesmärk on parandada piima sanitaarset kvaliteeti toorpiima tootmisel. (Lämmastiku- ja/või energiarikkast) söödakontsentraadist ja/või kunstlikult kuivatatud söödast koosneva täiendsööda kogus ja laad jäävad muutumatuks, moodustades kuni 50 % kitsede päevaratsiooni kuivainest.

Lisatud on säte, mis täpsustab mõistet „segaettevõte“. Et silo kasutamine kitsekarja söötmisel on keelatud, on selle täpsustuse eesmärk vältida silo juhuslikku kasutamist põllumajandusettevõtetes, kus on ka teisi mäletsejaid.

Sättes, milles on täpsustatud, kuidas tuleb anda kiletatud sööta, on termin „söödav“ asendatud terminiga „antav“. Söödavat kogust ei ole nimelt võimalik kontrollida. Küll aga saab kontrollida antavat kogust.

Töödeldav piim

Lisatud on kaks sätet lüpsietapi kohta, et parandada piima sanitaarkvaliteeti:

—	kohustus luua osakeste makroskoopilise filtreerimise süsteem piima lüpsiringil;

—	kohustus pesta filtrit pärast iga lüpsi, kui tegemist on taaskasutatava filtriga.

Lisaks on muudetud sätet piima kasutamise maksimumaja kohta, et lühendada aega viimase lüpsi ja laabiga kalgendamise vahel. Et tegemist on toorpiimaga, mis on vastuvõtlik mikroobsele riknemisele, aitab kasutusperioodi lühendamine kolme tunni võrra parandada piima sanitaarkvaliteeti ja hoida selle mikrofloorat.

Kitsejuustu valmistamine

On muudetud vormi suurust. Vormi siseläbimõõtu on suurendatud 1 cm võrra (5,5 cm-lt 6,5 cm-le). See muudatusettepanek on vormimisvahendite arengu tulemus. Üksikvormid on vahetunud vormimisplokkidega. Jaotusraamiga vormimisplokkide kasutamine suurendab vormimise mehhaniseeritust.

Pinnasoolamise meetodi (salière’i abil või käsitsi) selgitus on välja jäetud, sest see ei ole vajalik, kuna tootespetsifikaadis pole salière’i kui seadet kirjeldatud.

Sõnade „läbi sõela“ lisamisega eelnõrutamise etappi on parandatud asjaolu, et tootespetsifikaadi eelmises redaktsioonis oli see välja jäänud. Tehtud täpsustus vastab tegelikele kasutustavadele.

Valmimine ja pakendamine

Muudetud on kitsejuustu valmimise viisi, mida nimetatakse repassé’ks (hoitud liivakivipüttides ja n-ö valmimisaja ületanud). Muudatuse eesmärk on täpsustada, et niisugune valmimine on võimalik „üksikult või mitte“ (lisatud täpsustus). Neid kitsejuuste lastakse valmida kinnises keskkonnas, mis muudab valmimisprotsessi, soodustades anaeroobset mikrofloorat. Traditsiooniliselt toimub see valmimine hermeetiliselt suletud liivakivipüttides, kus hoitakse mitut juustu. Tööstusharu on välja töötanud üksikpakendis valmimise meetodi, mis annab sama tulemuse. Muudatuse eesmärk on lubada seda uut valmimisviisi ainult nende liivakivipüttides hoitud ja n-ö valmimisaja ületanud kitsejuustude puhul.

Lisaks on tootespetsifikaadis tehtud järgmised redaktsioonilised kohandused:

—	on jäetud välja möödunud kuupäevaga üleminekusätted;

—	on jäetud välja korduv ja/või tarbetu teave;

—	lõike või lauseid on punkti piires ümber paigutatud/rühmitatud, et tagada sätete loetavus ja ühtlane esitus;

—	on tehtud mitmesugused redaktsioonilised muudatused (näiteks termin „päritolunimetuse piirkond“ on asendatud terminiga „geograafiline piirkond“) ja parandatud kirjavigu.

Nende punktide puhul (punkt 3.3) on muudetud ka koonddokumenti.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

4. Seos piirkonnaga

Tootespetsifikaadile on lisatud sissejuhatav lause, milles on kokkuvõtlikult kirjeldatud seost piirkonnaga:

„„Crottin de Chavignol / Chavignol“ on lameda silindrilise kujuga väike kitsejuust, mis on valmistatud üksnes kitsedelt saadud toorest täispiimast ja millel on õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud. Lüpsikitsede söötmise ja piima töötlemise oskusteave, aga ka vormi kuju tagavad, et piima mikrofloora kvaliteet säilib ning saavutatakse vajalikud kitsejuustu omadused.“

Tootespetsifikaadis on tehtud ka redaktsioonilisi või õigekirja parandavaid muudatusi, muutmata seost piirkonnaga.

Nende punktide puhul (punkt 5) on muudetud ka koonddokumenti.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

5. Märgistus

Seda punkti on tootespetsifikaadis muudetud, sest välja on jäetud kohustus kasutada märget „kaitstud päritolunimetus“, kuna kitsejuustud on väikesed ja märgistuspind piiratud.

Muudetud on ka vahendaja müüdavate kitsejuustude märgistamise korda. On täpsustatud, et kitsejuustusaadetise puhul ei pea kõikidel kitsejuustudel olema eraldi märgistust. See on kooskõlas konkreetsete märgistamisnõuetega juhul, kui vahendaja müüb kitsejuuste kastides. Kastides saatmisel on kitsejuustudega enamasti kaasas üksikmärgised. Need kinnitatakse kitsejuustudele hilisemas etapis, kus neid tarbijale müüakse.

Märgistamise kord, mille kohaselt on nimetust „fermier“ („farmi“) keelatud kasutada kitsejuustude puhul, mis on valmistatud külmutatud kalgendist, on üle viidud tootespetsifikaadi tootmismeetodit käsitlevasse punkti.

Tootespetsifikaadis on tehtud ka redaktsioonilisi muudatusi.

Nende punktide puhul (punkt 3.6) on muudetud ka koonddokumenti.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

6. Muu

Vastutava talituse aadressi on tootespetsifikaadis ajakohastatud.

Muutumatu perimeetriga geograafilise piirkonna kommuunide loetelu on tootespetsifikaadis ajakohastatud vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

On ka lisatud, et geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega saab tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité) veebisaidil.

Lause, mille kohaselt tuleb kalgend külmutada, seda ladustada ja see sulatada geograafilises piirkonnas, on viidud tootespetsifikaadi tootmismeetodit käsitlevast punktist üle tootespetsifikaadi geograafilise piirkonna kirjeldust käsitlevasse punkti.

Nende punktide puhul (punkt 4) on muudetud ka koonddokumenti.

Ametlike kontrolliasutuste nimetusi ja kontaktandmeid on tootespetsifikaadis ajakohastatud. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Spetsifikaadis on kohandatud sõnastust peamiste kontrollitavate punktide tabelis (riiklikud nõuded) ja parandatud üks viga: söödamaa, mida on 1 ha 24 kitse kohta, vastab põllumajandusettevõtte pindalale ja selle puhul ei tohi seega arvestada sööda ostmist. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

„Crottin de Chavignol / Chavignol“

ELi nr: PDO-FR-0117-AM04 – 27.2.2023

KPN (x) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Crottin de Chavignol / Chavignol“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Selleks et saada kitsejuustu, millele laieneb päritolunimetuse „Crottin de Chavignol / Chavignol“ kaitse, kalgendatakse kitsedelt saadud toores täispiim piimhappebakteritega ja lisatakse väike kogus laapi. Kitsejuustul on õhuke elevandiluuvalget värvi koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud ja mille värvus võib muutuda tumedaks, isegi pruuniks, eelkõige n-ö laagerdumisaja ületanud kitsejuustude puhul, mis on kinnises keskkonnas kattunud laagerdunud sinise hallitusseene penicillium„iga, mis muudab juustu sisu pehmeks. „Crottin de Chavignol / Chavignol“ on lameda silindrilise kujuga ja äärtest veidi kumer. Servad on ümarad. Keskläbimõõt on suurem kui läbimõõt ülal ja all.

Kitsejuustul „Crottin de Chavignol / Chavignol“ on järgmised analüütilised omadused:

—	kogu kuivainesisaldus on 37–48 grammi kitsejuustu kohta;

—	rasvaine moodustab vähemalt 45 % kuivainest;

—	kitsejuustu tootmisjärgne kaal on 60–90 grammi.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sööt moodustab vähemalt 50 % päevasest kuivainekogusest ja koosneb vähemalt 70 % ulatuses rohust, heinast või kiletatud söödast.

Kiletatud sööda maksimaalne lubatud kogus on 50 % päevasest sööda kuivainekogusest. Silo kasutamine on keelatud.

Kogu sööt toodetakse geograafilises piirkonnas.

Täiendsööt jõu- ja/või kunstlikult kuivatatud söödale moodustab kuni 50 % päevasest kuivainekogusest ja see koosneb lubatud ainete loetelus kindlaks määratud toorainetest.

Vähemalt pool täiendsöödast toodetakse geograafilises piirkonnas.

Selle tulemusena toodetakse vähemalt 75 % lüpsikarja igapäevasest kuivaine toidunormist allpool, punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Lisaks peab aastas kitsekarja söödamaana kasutatava maa suurus olema 1 hektar 12 kitse kohta ja see peab asuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Ühele põllumajandusettevõttele kuuluva rohumaa pindala peab olema vähemalt 1 hektar 24 kitse kohta. Et see nõue täita, on siiski lubatud osta geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Sellisel juhul määratletakse vastav ala järgmiselt: 4 tonni kuivainet = 1 hektar söödamaad. See ei tohi aga ületada poolt karja aastasest kogutarbimisest.

Kitsejuustu tootmiseks kasutatav piim peab pärinema ainult Alpi tõugu kitsedelt.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima toodetakse ning kitsejuustu töödeldakse ja sellel lastakse valmida, see külmutatakse, seda ladustatakse ja see sulatatakse punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Peale kohustuslike märgiste, mis on ette nähtud toiduainete märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides, esitatakse päritolunimetusega „Crottin de Chavignol / Chavignol“ hõlmatud kitsejuustu märgistusel ühel ja samal nägemisväljal järgmised andmed:

—	kaitstud päritolunimetus, mis on esitatud tähtedega, mis moodustavad märgisel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku;

—	Euroopa Liidu KPNi tähis.

Peale nende väljendite, mille kasutamine on kõikide kitsejuustude puhul kohustuslik, ei tohi toote märgisel, reklaamis, arvetel ega äridokumentides koos selle päritolunimetusega kasutada ükskõik missugust kirjeldavat või muud märget, v.a:

—	eriomased kaubamärgid või vabrikutähised;

—	valmimist iseloomustavad sõnad.

Kitsejuustul, mida müüb vahendaja, peab olema individuaalne märgis.

Nimetus „Crottin de Chavignol / Chavignol“, millele järgneb tekst „appellation d'origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus), peab kindlasti olema kirjas ka arvetel ja kaubadokumentidel.

Külmutatud kalgendist valmistatud toote „Crottin de Chavignol / Chavignol“ märgisel ei tohi olla märget „fermier“ (farmi) ega muud märget, mis viitaks sellele, et juust pärineb põllumajandusettevõttest.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piima toodetakse ning juustu töödeldakse ja sellel lastakse valmida, see külmutatakse, seda ladustatakse ja see sulatatakse geograafilises piirkonnas, mis hõlmab 2020. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriumi.

– Cheri departemang:

järgmised kantonid: Aix-d'Angillon, Baugy, La Chapelle-d'Angillon, Henrichemont, Léré, Levet, Mehun-sur-Yèvre, Nérondes, Saint-Doulchard, Saint-Martin-d'Auxigny, Sancergues, Sancerre, Vailly-sur-Sauldre: kõik kommuunid;

departemangu järgmised kommuunid: Argent-sur-Sauldre, Aubigny-sur-Nère, Blancafort, Bourges, Bussy, Cerbois, Civray, Corquoy, Lantan, Lazenay, Limeux, Lunery, Mareuil-sur-Arnon, Morthomiers, Nançay, Neuvy-sur-Barangeon, Oizon, Osmery, Plou, Poisieux, Preuilly, Primelles, Quincy, Raymond, Saint-Denis-de-Palin, Saint-Florent-sur-Cher, Saint-Germain-des-Bois, Saint-Laurent, Serruelles, Le Subdray, Villeneuve-sur-Cher, Vouzeron.

– Loiret’ departemang:

Châtillon-sur-Loire’i kanton: kõik kommuunid;

departemangu järgmised kommuunid: Bonny-sur-Loire, Cerdon, Coullons, Faverelles, Ousson-sur-Loire, Poilly-lès-Gien, Saint-Brisson-sur-Loire, Saint-Martin-sur-Ocre, Thou.

– La Nièvre’i departemang:

järgmised kantonid: Cosne-Cours sur Loire Nord ja Cosne-Cours sur Loire Sud: kõik kommuunid;

departemangu järgmised kommuunid: Arquian, Bulcy, Donzy, Garchy, La Charité-sur-Loire, Mesves-sur-Loire, Narcy, Pouilly-sur-Loire, Raveau, Saint-Andelain, Saint-Laurent-l'Abbaye, Saint-Martin-sur-Nohain, Saint-Quentin-sur-Nohain, Suilly-la-Tour, Saint-Vérain, Tracy-sur-Loire, Varennes-lès-Narcy.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega saab tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité) veebisaidil.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

„Crottin de Chavignol / Chavignol“ on lameda silindrilise kujuga väike kitsejuust, mis on valmistatud üksnes kitsedelt saadud toorest täispiimast ja millel on õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud. Lüpsikitsede söötmise ja piima töötlemise oskusteave, aga ka vormi kuju tagavad, et piima mikrofloora kvaliteet säilib ning saavutatakse kitsejuustu vajalikud omadused.

Kitsejuustu „Crottin de Chavignol / Chavignol“ geograafiline piirkond asub Sancerre’i Pays-Fort sancerrois“ piirkonna põllumaal ja ümbritsevatel aladel: Champagne berrichonne’i, Coteaux de la Loire’i ja Sologne’i looduspiirkonnad looduspiirkonnad, mida iseloomustavad savi- ja lubja-savimuldadel asuvad rohumaad, kus on kitsedele rohkelt rohusööta.

Ajalooliselt on tegu vaese piirkonnaga, kus tegeleti põllumajandusega: segakultuuride kasvatamise, sööda tootmise, viinamarjaistanduste, puuviljade kasvatamise ja väikemäletsejaliste kasvatamisega. Selle tulemusena arenes elatusvahendina jõudsalt kitsekasvatus. Nendes põllumajandusettevõtetes tegelesid kitsekasvatuse ja juustutootmisega naised. Eelnõrutamise meetod võimaldas Berry piirkonna naistel vältida vormimist ja see edasi lükata, et tegeleda eelisjärjekorras muude kodu- või töökohustustega, mida oli mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtetes palju.

Sõna crottin tuleneb Berry piirkonna sõnast crot, mis tähendab auku ja tähistas eelkõige jõekaldaid, kus naised pesu pesid. Talupidajad kasutasid jõekallaste savimulda keraamikas ning tootsid sellest kõigepealt väikeseid õlilampe ja seejärel väikeseid juustuvorme.

Kitsekasvatus ja kitsejuustutootmise väärtustamine moodustasid seega vähemalt 16. sajandist alates geograafilise piirkonna põllumajandustootjatele olulise lisasissetulekuallika. Berry piirkonna põllumajandus- ja viinamarjakasvatusaladel sõid seda väikese suurusega juustu tihti põldude ja viinamarjakasvatuste töölised. Olenevalt aastaajast ja piima rohkusest või nappusest oli „Crottin de Chavignol / Chavignol“ kaetud kas valgete või siniste hallituslaikudega, talvel esines see ka valmimisaja ületanud liivakivipüttides seisnud kitsejuustu kujul.

Tänapäeval kasutatakse minevikus kasutatud tootmistehnoloogiaid. Kitsejuustu valmistamisel kalgendatakse kitsedelt saadud toores täispiim piimhappebakteritega ja lisatakse väike kogus laapi. Tootmise ajal eelnõrutatakse kalgend kindlasti läbi sõela. Kalgend vormitakse seejärel kindlate mõõtmetega koonusekujulises vormis ja pööratakse vähemalt üks kord vormis ümber. Laagerdumisaeg on vähemalt kümme päeva kontrollitud temperatuuril ja niiskustasemel. Minimaalsele valmimisajale lisandub valmimisetapp kinnises keskkonnas, et luua liivakivipüttides seisnud valmimisaja ületanud kitsejuust.

„Crottin de Chavignol / Chavignol“ on väikesemõõduline, lameda silindrilise kujuga, keskläbimõõdu kohalt veidi ümar kitsejuust, mis valmistatakse kitsedelt saadud toorest täispiimast. Kitsejuustul on õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud.

Liivakivipüttides hoitud valmimisaja ületanud kitsejuustud on kaetud sinise hallitusseene penicillium’iga, mis muudab kitsejuustu sisu pehmeks.

Kindlate mõõtudega koonusekujulise vormi kasutamine annab kitsejuustule „Crottin de Chavignol / Chavignol“ iseloomuliku kuju, millele aitab kaasa juustu ümberpööramine vormis nõrutamise ajal. Kitsejuust „Crottin de Chavignol / Chavignol“ on seotud voodiagrammiga, mille kohaselt toimub kalgendi eelnõrutamine.

Eelnõrutamise etapp, mis annab värskele kitsejuustule vormist eemaldamiseks vajaliku niiskuse ja kuju (kaalu/pindala suhe), mis soodustavad kitsejuustu „Crottin de Chavignol / Chavignol“ kattumist mikroflooraga valmimise ajal, mis annab juustule selle iseloomulikud omadused. Kuju on seotud ka kohalikku päritolu vormi kasutamisega.

Kitsejuustu „Crottin de Chavignol / Chavignol“ iseloomustab ka selle väljanägemise mitmekesisus (õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised, n-ö liivakivipüttides seisnud valmimisaja ületanud kitsejuustu puhul ka pruunid hallituslaigud).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-10f7d543-ce73-49ef-b0ce-8eaa6576e2dc

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

16.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 174/24

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2023/C 174/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE VÕI KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken“

ELi nr: PGI-DE-0688-AM01

☐KPN ☒ KGT

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Nimi: Fischereiverband Mittelfranken e.V. [Kesk-Frangimaa kalandusühendus]

Aadress: Maiacher Straße 60d, 90441 Nuremberg

Tel +49 9114249010

E-posti aadress: info@mfr.de

Õigustatud huvi

Taotleja on sama nagu algse taotluse esitaja. Taotluse esitaja on kaitstud toodete tootjate ühendus. Seetõttu on tal käesoleva muutmistaotluse esitamiseks õigustatud huvi ja seega ka õigus taotlust esitada (määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõige 1 koostoimes artikli 3 punktiga 2).

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐	Märgistamine

☐	Muu [täpsustada]

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐	Sellise KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5. Muudatus(ed)

1. Toote kirjeldus

Spetsifikaadi muudatus

Punkti b (kirjeldus) kolmanda lõigu esimese lause praegune sõnastus

„Kolmeaastase kala eluskaal on 1 000 – 1 700 g.“ asendatakse sõnastusega

„Selle toidukarpkala eluskaal on (alates kolmesuvistest (K3) kaladest) 1 000 – 3 000 g.“.

Põhjus: automaatsete fileerimismasinate väljatöötamine on filee nõudlust hüppeliselt kasvatanud ja suurem karpkala sobib fileerimiseks iseäranis hästi.

Mõju koonddokumendile

Eespool nimetatud spetsifikaadi muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.2 (toote kirjeldus).

Kolmanda lõigu esimene lause „Kolmeaastase toidukarpkala eluskaal on 1 000 – 1 700 g.“ asendatakse lausega

„Selle toidukarpkala eluskaal on (alates kolmesuvistest (K3) kaladest) 1 000 – 3 000 g.“.

2. Päritolutõend

Spetsifikaadi muudatus

Punkti d (päritolutõend) neljanda ja viienda lause sõnastus

„Kõik kontrollisüsteemis registreeritud tootjad registreerib andmebaasis tiigiühistu. Tiigiühistu jälgib ...“ asendatakse sõnastusega

„Kõik kontrollisüsteemis registreeritud tootjad registreerib andmebaasis volitatud koordinaator (praegu Satzfischerzeugerring Franken e.V.). Koordinaator jälgib ...“.

Põhjus: kuna Kesk-Frangimaa kalandusühendus ega ükski geograafilise piirkonna tiigiühistutest ei soovinud kontrollisüsteemi üle võtta, nõustus koordinaatorina tegutsema Satzfischerzeugerring Franken e.V.

Mõju koonddokumendile: puudub.

3. Tootmismeetod

Spetsifikaadi muudatus

Punktis e (tootmismeetod) tehakse alljärgnevad muudatused.

(1)

Esimese lõigu neljanda lause sõnastus

„... ning saavutavad soovitud kaalu kolmesuvistena (K3).“ asendatakse sõnastusega

„... ning saavutavad tavaliselt soovitud kaalu kolmesuvistena (K3).“.

(2)

Teise lõigu sõnastus

„... peab kala kasvama määratletud geograafilises piirkonnas [vähemalt] ühe tootmisperioodi (mis algab asjaomase aasta aprillikuus) jooksul.“ asendatakse sõnastusega

„... peab kala kasvama määratletud geograafilises piirkonnas [vähemalt] ühe tootmisperioodi (mis algab enamasti asjaomase aasta aprillikuus) jooksul.“.

(3)

Kolmanda lõigu esimese lause sõnastus

„... kahe- ja kolmesuviste (K2–K3) toidukalade kasvandustes antakse kaladele lisasöödana kaunviljalisi ja teravilja, v.a mais.“ asendatakse sõnastusega

„... kahesuviste (K2) toidukalade kasvandustes antakse kaladele lisasöödana kaunviljalisi ja teravilja, v.a mais.“.

Põhjus: kuna karpkala kasvatatakse ekstensiivselt (st välitingimustes) looduslikes tiikides, mõjutab ilm oluliselt kalade kasvu. Viimastel aastatel on toidukarpkalade areng olnud (kliimamuutuste tõttu) varasemast väga erinev.

Mõnel aastal on varakevad olnud nii soe, et kalad on lõpetanud talvitumise varakult ja hakanud varem toituma. Seetõttu pole nende looduslikud toiduallikad olnud piisavad ja kasvatajad on pidanud neile andma lisasööta.

Kuigi karpkalad eelistavad sooja, nähtub viimase aja erakordselt kuumadest ja kuivadest suvedest, et on ka muid tegureid, mis avaldavad kasvule negatiivset mõju: peamiselt hapnikupuudus, kuid mõnel juhul ka sini-rohevetikate vohamine ja madal veetase tiikides. See on põhjustanud kalade stressi, mille tagajärjel nad on vähem söönud ja ka aeglasemalt kasvanud. Lisaks on tulnud kalad liiga madala veetaseme korral erakorralise meetmena tiikidest eemaldada, mis on samuti nende kasvu pärssinud. Kuna muutusi kliimatingimustes pole võimalik ette näha, peavad taotlejad vajadust suurendada paindlikkust tootmismeetodi puhul (nagu eespool kirjeldatud) pakiliseks.

Mõju koonddokumendile

Muudatused mõjutavad koonddokumendi järgmisi punkte.

NB! Koonddokumendi numeratsioon on muutunud: punkt 3.4 (sööt) on nüüd punkt 3.3 ja punkt 3.5 (tootmise erietapid) on nüüd punkt 3.4.

Punkt 3.3 (sööt)

Kehtiva koonddokumendi lause (punkti 3.4 esimene ja teine rida)

„... kahe- ja kolmesuviste (K2–K3) toidukalade kasvandustes antakse kaladele lisasöödana kaunviljalisi...“ asendatakse lausega

(nüüd punkti 3.3 esimene ja teine rida)

„... kahesuviste (K2) toidukalade kasvandustes antakse kaladele lisasöödana kaunviljalisi...“.

Punkt 3.4 (tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas)

Esimese lõigu viimases lauses (kehtiva koonddokumendi punkt 3.5), mille praegune sõnastus on

„... ning saavutavad soovitud kaalu kolmesuvistena (K3).“, lisatakse sõna „saavutavad“ järele sõna „tavaliselt“.

Uues sõnastuses lause (mis on nüüd punkti 3.4 viimane lause) on järgmine:

„... ning saavutavad tavaliselt soovitud kaalu kolmesuvistena (K3).“.

Teises lõigus (kehtiva koonddokumendi punktis 3.5) lisatakse fraasis „(alates asjaomase aasta aprillikuust)“ sõna „alates“ ette sõna „enamasti“.

Uues sõnastuses fraas (mis on nüüd punkti 3.4 viimases lauses) on järgmine:

„... (enamasti alates asjaomase aasta aprillikuust).“.

4. Seos geograafilise piirkonnaga

Spetsifikaadi muudatus

Punkti 3 (põhjuslik seos / maine) viimase lõigu teine ja kolmas lause sõnastuses

„... Lisaks sellele on karpkala „Frankenkarpfen“ kantud Baieri eriroogade andmepanka (http://www.foodfrombavaria.de). Baieri liidumaa põllumajandus- ja metsandusministeeriumi andmepanka kantakse üksnes sellised tooted, mis on Baieri liidumaa elanikkonna poolt hinnatud.“

asendatakse lausetega sõnastuses

„… Lisaks sellele on karpkala „Frankenkarpfen“ kantud Baieri traditsioonilise eriroana Baieri eriroogade andmepanka (www.spezialitaetenland-bayern.de). Andmebaasi kandmiseks peab toode, toit või jook vastama mitmele nõudele.

Eritoodet peab olema määratletud piirkonnas kasvatatud vähemalt 50 aastat. Sellel peab olema ka ajalugu/päritolu, mis näitab, et toode on tihedalt seotud piirkonnaga, kus seda toodetakse või töödeldakse. Lisaks peavad tarbijad tajuma toodet Baierile või mõnele Baieri piirkonnale iseloomulikuna.“.

Põhjus: muudatus tehakse, kuna viidatud URL (www.foodfrombavaria.de) ei ole enam kehtiv.

Mõju koonddokumendile

Eespool nimetatud tootespetsifikaadi muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 5.3 (põhjuslik seos). Viimase lõigu teine ja kolmas lause sõnastuses

„... Lisaks sellele on karpkala „Frankenkarpfen“ lisatud Baieri eriroogade andmepanka (http://www.foodfrombavaria.de). Baieri liidumaa põllumajandus- ja metsandusministeeriumi andmepanka sisestatakse üksnes sellised tooted, mis on Baieri liidumaa elanikkonna poolt hinnatud.“

asendatakse lausetega sõnastuses

KOONDDOKUMENT

„Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken“

ELi nr: PGI-DE-0688-AM01 – 7.2.2022

KPN ( ) KGT (X)

1. [KPNi või KGT] nimetus(ed)

„Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken“ (edaspidi „Frankenkarpfen“) on toiduks kasutatav peegelkarpkala (Cyprinus carpio), mida müüakse elusa või tapetuna.

Karpkala „Frankenkarpfen“ selg on tumeroheline, hall või hallikassinine, külgede värvus varieerub kollakasrohelisest kuldseni ning kõht on kollakasvalge. Selja- ja sabauimed on hallid, saba- ja pärakuuimed punaka varjundiga ning rinna- ja kõhuuimed kollakad või punakad.

Selle toidukarpkala eluskaal on (alates kolmesuvistest (K3) kaladest) 1 000 – 3 000 g. Karpkala „Frankenkarpfen“ on peegelkarpkala, millele on iseloomulik väikese rasvasisaldusega (mitte üle 10 %) tihke valge maitsev liha. Vähene rasvasisaldus saavutatakse kalade asustustiheduse piiramisega (kuni 800 kahesuvist (K2) karpkala hektari kohta).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Valdav osa karpkala söödast on kättesaadav looduslikult (põhjasööt, zooplankton jmt). Kahesuviste (K2) toidukalade kasvandustes antakse kaladele lisasöödana kaunviljalisi ja teravilja (v.a mais). Lisaks sellele võib anda segasööta, mida on lubatud kasutada Baieri kultuurmaastikuprogrammi raames. Kõnealune segasööt võib sisaldada üksnes põllukultuure, loomset päritolu koostisosad söödas ei ole lubatud. Segasööda toorproteiinisisaldus võib olla kuni 16 % ja fosfori üldsisaldus kuni 0,6 %. Rohujahu sisaldus peab olema vähemalt 10 %.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kuna karpkala võtab kaalus juurde soojade suvekuude jooksul, arvutatakse tema vanust suvede järgi. Frangimaal saavutab toidukarpkala tavaliselt suguküpsuse kolme suvega. Kalamarjast kasvatatakse esimesel aastal samasuvised (K1) noorjärgud. Pärast talvitumist kasvavad kalad kahesuvisteks (K2), seejärel talvituvad nad veel kord ning saavutavad tavaliselt soovitud kaalu kolmesuvistena (K3). Karpkala „Frankenkarpfen“ peab olema määratletud geograafilises piirkonnas kasvanud vähemalt kahesuvisest maimust (K2) kolmesuviseks toidukalaks (K3), st vähemalt ühe tootmisperioodi jooksul (enamasti alates asjaomase aasta aprillikuust).

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab kõiki Unterfrankeni, Mittelfrankeni ja Oberfrankeni (Alam-, Kesk- ja Ülem-Frangimaa) karpkalatiike.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

1. Geograafilise piirkonna eripära

Karpkala „Frankenkarpfen“ on tootmispiirkonnas toodetud umbes 900 aastat. Karpkalatootmine on ajalooliselt tihedalt seotud Frangimaa kloostritega.

Piirkonna kalatiigid kulgevad mööda muutuva laiusega vööndit geoloogilises Rednitzi vesikonnas ning Altmühli, Aischi ja Wörnitzi ülemjooksul. Need asuvad peamiselt triiase ajastul moodustunud pinnasega liivakivialadel, eelkõige kergetel liivmuldadel.

Triiase ajastul tekkinud liivakivipinnasele iseloomulik liivakivikihtide vaheldumine vettpidavate savikihtidega osutus tiikide rajamise seisukohalt erakordselt soodsaks.

Frangimaa kalatiigid asuvad peaaegu eranditult triiase ajastul moodustunud pinnasega liivakivialadel. Nagu eespool kirjeldatud, on sellises pinnases vettpidavad kihid, millest nõrgub vett läbi vaid vähesel määral. See tähendab, et suvel veetaseme säilitamiseks piisab vaid vähesest vee juurdevoolust või pelgalt sademetest.

Võrreldes Saksamaa teiste piirkondadega on Frangimaal sademete hulk väga väike. Aasta keskmine sademete hulk on ligikaudu 600–650 mm ja aasta keskmine temperatuur 7–9 °C. Seega valitseb piirkonnas soe väheste sademetega kuiv mandriline kliima. Erinevalt Ülem-Pfalzist on Frangimaa tiigikasvatuse puhul veebilanss piirav tegur. Kliima on soojem kui Ülem-Pfalzis, tiigid on tootlikumad ja võimaldavad seega suuremat saaki.

Karpkalakasvatus on eriomane mitte ainult Frangimaa maastikule, vaid ka selle kultuurielule. Nii on kalakasvatuse kohta koostatud anekdoodiraamatuid, karpkalade kohta on kirjutatud laule ning korraldatud kunstinäitusi ja muid üritusi.

Karpkala „Frankenkarpfen“ pakutakse traditsioonilise roana paljudes Frangimaa söögikohtades, mis on püsinud seal juba sajandeid nagu delikatessist karpkala isegi. Karpkalaroogasid pakkuvates pikaajalise peretraditsiooniga söögikohtades on värske kala varude tagamiseks enamasti olemas kalabasseinid.

Karpkala „Frankenkarpfen“ on kogu piirkonnas toidukalana väga kõrgelt hinnatud ning seda valmistatakse ka Frangimaale eriomaste retseptide järgi (nt pikuti poolitatud ja küpsetatud karpkala).

2. Toote eripära

Karpkalal „Frankenkarpfen“ on tihke valge meeldiva maitsega liha, mis ei tundu mullase ega samblasena, vaid meenutab maitselt värskelt keedetud head kartulit. Ettenähtud asustustiheduse tõttu on karpkala „Frankenkarpfen“ vähese, vaid kuni 10 % rasvasisaldusega.

3. Põhjuslik seos

Seos põhineb toote kvaliteedil ja omadustel ning piirkonna looduslikel teguritel.

Karpkala „Frankenkarpfen“ on hästi tuntud ja tarbijate poolt väga hinnatud nii asjaomases piirkonnas kui ka mujal. Kalale omane iseloomulik maitse tuleneb määratletud kalakasvatuspiirkonna kõrge kvaliteediga puhtast veest, karpkalakasvatust mõjutavatest looduslikest ja geograafilistest tingimustest, Frangimaale eriomase aluspinna mõjust ning eelkõige kõnealuse piirkonna veest saadavast peamiselt looduslikust söödast (kalasöödaloomad). Sellel on meeldiv maitse, mis meenutab värskelt keedetud hea kartuli maitset ja mis ei tundu mullane ega samblane. Sööt ja asustustihedus (kuni 800 kahesuvist (K2) karpkala hektari kohta) tagavad kalaliha esmaklassilise kvaliteedi.

Karpkala „Frankenkarpfen“ on kõrgelt hinnatud tänu selle kvaliteedile ja tähtsusele ning Frangimaa sajanditepikkusele tiigikasvatuse traditsioonile. Karpkala on kõnealuse geograafilise piirkonna kultuurielu lahutamatu osa, seda hinnatakse toidukalana kõrgelt ja see kuulub ühe olulisema komponendina Frangimaa traditsioonilise köögi juurde – nende tegurite mõjul on karpkalast „Frankenkarpfen“ saanud piirkondlik eriroog, millel on hea maine ka mujal.

Nürnbergis 2002. aastal korraldatud tarbijaküsitluse tulemustest nähtub, et 31 % tarbijaist eelistavad karpkala „Frankenkarpfen“. Lisaks sellele on karpkala „Frankenkarpfen“ kantud Baieri traditsioonilise eriroana Baieri eriroogade andmebaasi. Andmebaasi kandmiseks peab toode, toit või jook vastama mitmele nõudele.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

Markenblatt [kaubamärgiajakiri], 13.8.2021, 32. köide, 7a-bb osa, lk 31509.

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/42259

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

16.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 174/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 174/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Milas Yağlı Zeytini“

ELi nr: PDO-TR-02628 – 4.8.2020

KPN (X) KGT ( )

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Milas Yağlı Zeytini“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Türgi

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetus „Milas Yağlı Zeytini“ hõlmab Milase provintsis kasvatatud sordi „Memecik“ lauaoliive, mida on kääritatud soolvees ning mida säilitatakse sordi „Memecik“ oliividest saadud oliiviõlis, millele on lisatud värskeid sidruniviile. Toodet „Milas Yağlı Zeytini“ valmistatakse täielikult küpsenud tervetest mustadest või violetse värvusega oliividest, millele tehakse pikuti sisselõige. Oliivid Milas „Yağlı Zeytini“ on keskmise puuviljase maitsega. Domineerivad pomerantsi, apelsini, mandariini ja sidruni aroomid.

Tootel peavad olema järgmised omadused:

Suurus:	170–200 oliivi kilogrammi kohta
Puuviljade värvus:	violetne/must
Vabade hapete sisaldus (oleiinhape):	≤ 0,8 %
Soolasisaldus:	≤ 4 %
Fenooli kogusisaldus:	≥ 97 mgGAE/100g
Rasvasisaldus:	27–33 %
Niiskusesisaldus:	54–62 %

Organoleptilised omadused: (Rahvusvahelise oliivinõukogu meetod COI/OT/MO) (Skaalal 1–11 (min–max))
Soolasisaldus:	väike või keskmine (3,5–5,5)
Mõrudus:	väike või keskmine (3,5–5,5)
Happesus:	väike või keskmine (2,5–5,5)
Kõvadus:	väike või keskmine (4–6,4)
Kiulisus:	väike või keskmine (4,2–6,2)
Krõmpsuvus:	väike või keskmine (4–7)

Kvaliteediomadused
Olulised tajutavad defektid (anomaalne käärimine, hallitus, rääsumine, kuumakahjustus, seebisus, metallilisus, muldne, veinine-äädikane), mediaanväärtus (Rahvusvaheline oliivinõukogu meetod COI/OT/MO)	< 3

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet „Milas Yağlı Zeytini“ toodetakse üksnes määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud oliividest, eelkõige sordi „Memecik“ oliividest. Sidrunitel ei tohi olla hallitust ega muid defekte ning maitsestamiseks kasutatakse kivisoola. Oliivide säilitamiseks kasutatav oliiviõli peab olema toodetud samast oliivisordist määratletud geograafilises piirkonnas ja selle maksimaalne vabade rasvhapete sisaldus peab olema 1,0 %. Oliiviõlil on tumeroheline/kollane värvus ja terav puuviljane lõhn, mis toob toote puuviljase maitse paremini esile.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisprotsessi etapid, sealhulgas oliivide kasvatamine, koristamine ja töötlemine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

---

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgistusel peab olema muu hulgas järgmine teave:

—	päritolunimetus „Milas Yağlı Zeytini“;

—	kaubanimi ja aadress, lühinimi ja aadress või äriühingu registreeritud kaubanimi;

—	Euroopa Liidu KPNi sümbol.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud piirkond hõlmab kõiki Egeuse mere lõunaosas asuva Muğla provintsi Milase haldusüksuse külasid ja linnu.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Milase omavalitsusüksus asub Menteşe provintsi loodeosas Menteșe piirkonnas. See on kitsaste ja sügavate orgudega ning lubjarikka mullaga mägine piirkond, mis ulatub põhja/kagu suunas Bafa järvest Milase madalikuni ning Ilbıra mäestikust läänes kuni Akçay madalikuni idas. Piirkonnas on vähe põllumajanduseks sobilikku maad ning mäenõlvadel on soodus keskkond oliivikasvatuseks. Milase piirkonnas on oliivikasvatus põllumajandustegevus, mida looduslikud tingimused igati soosivad.

Tootmises kasutatav oliivisort „Memecik“ on pärit geograafilisest piirkonnast. Milase piirkonnas on sorti „Memecik“ kasvatatud põlvest põlve ja suurem osa selle piirkonna oliivipuudest on sordist „Memecik“. Türgi oliivide bioaktiivsete koostisosade võrdlev uuring (Hasim Kelebek, Songul KESEN & Serkan Selli (2015), LC-ESI/MS/MS, International Journal of Food Properties, 18:10, 2231–2245) näitas, et oliivisordil „Memecik“ on võrreldes teiste Türgis kasvatatavate oliivisortidega suurem antioksüdantide aktiivsus ja fenoolide sisaldus. Geograafilisest piirkonnast pärit sordi ainulaadsed omadused mõjutavad toote keemilist koostist, eelkõige fenoolisisaldust, mis toob toote „Milas Yağlı Zeytini“ puuviljase maitse paremini esile.

Milase piirkonnas on tüüpiline vahemereline kliima. Oliivipuude õitsemise ja viljade valmimise ajal peab keskmine õhutemperatuur olema 15–20 °C ning alates valmimisest kuni saagikoristuseni vähemalt 5 °C. Samuti peab õhutemperatuur olema jahedam õiepungade moodustumise ajal. Oliivid on väga tundlikud madala temperatuuri suhtes ja nad saavad kahjustada, kui päevane miinimumtemperatuur langeb alla –7 °C. Milase oliivikasvandustes on keskmine päevane temperatuur detsembris vähemalt 9,9 °C, jaanuaris 8,9 °C ja veebruaris 9,5 °C, mis on jahedama perioodi jaoks väga sobiv. Maikuus, õitsemise ajal, on madalaim keskmine temperatuur 19,4 °C ning viljade valmimisperioodil on madalaim keskmine temperatuur 17,4 °C. Selline õhutemperatuur loob oliivipuude jaoks peaaegu optimaalsed kasvutingimused ja tagab suure oliivisaagi. Milase piirkonna pinnas koosneb lammimullast ja saviliivast. Selline muld säilitab vett, mis võimaldab oliivipuudel kasvatada tugevamaid juuri ja saavutada suurem saagikus. Samuti on Milase provintsis pikaajaline keskmine sademete hulk 900–1 000 mm, mis sobib oliivikasvatuseks, ilma et oleks vaja oliiviistandusi niisutada. Toote „Milas Yağlı Zeytini“ valmistamiseks kasutatavaid oliive kasvatatakse ilma niisutuseta istandustes, sest piirkonna mägine maastik ei võimalda oliivipuid niisutada. Seega kuumade suvekuude jooksul oliivipuid ei niisutata. Niisutuse puudumise tõttu on oliividel suur fenoolisisaldus ja puuviljane maitse, mis on toote „Milas Yağlı Zeytini“ peamine eripära.

Toote eripära

Toote eripära on peamiselt seotud piirkonnas kasvatatavate oliivide organoleptiliste omadustega. Toote puuviljane lõhn tuleneb oliiviõlist ja sidrunitega maitsestamisest. Kuna oliive ei säilitata tavaliselt õlis ja sidrunitega, on toode kergesti äratuntav. Violetse/musta värvusega oliivid on samuti väga iseloomulikud.

Oliivide puuviljasus ja mõrudus tuleneb oliivisordi „Memecik“ suurest polüfenoolisisaldusest. Kuna oliivide säilitamiseks kasutatav kvaliteetne oliiviõli on valmistatud sama sordi oliividest, on neil sarnased omadused ning see parandab toote organoleptilisi omadusi.

Viilutatud sidrunid suurendavad toote happesust ja tagavad soovitud mõruduse. Oliiviõli kasutamine säilitusainena takistab oliivide kokkupuudet õhuga ja sidrunid suurendavad happesust, nii et tootmisel saab kasutada vähem soola. Tänu sellele meetodile ei ole vaja toodet pastöriseerida ega steriliseerida.

Inimtegurid

Inimesed asustasid Milase linna alad rohkem kui 5 000 aastat tagasi. Tänu looduslikele tingimustele on oliivikasvatus ja oliiviõli tootmine piirkonna esmaseks põllumajandustegevuseks alates Kaaria asustamisest. Saagikoristuse õige alguskuupäeva kindlaks määramisel toetutakse kohalike oliivikasvatajate oskusteabele. Saagikoristus algab detsembri paiku, enne kui oliivid värvuvad täiesti mustaks. Kohalike tootjate oskusteave võimaldab ära tunda õige aja, kui oliivide värvus muutub violetsest mustaks ja saab alustada saagikoristusega. See annab tootele iseloomuliku violetse/musta värvi. Oliivid koristatakse hoolikalt ja võimaluse korral käsitsi, et vältida muljumist. Kuna muljutud või kahjustatud oliivid võivad kergesti rikneda, on saagikoristuse ajal väga oluline, et kahjustatud oliivide kogus oleks väike ja vaba happe sisaldus oleks madalal.

Oliivid valmistatakse traditsioonilisel viisil ilma lisaainete või säilitusaineteta. Meetodi kohaselt tehakse oliividele sisselõige ja paigutada 24 tunni jooksul pärast saagikoristust magedasse vette, et mõrudust vähendada. Vett vahetatakse kolm korda ning pärast kolmandat veevahetust lisatakse 2 % kivisoola. Ettevõtjad kontrollivad mõrudust, et tagada nõutavad organoleptilised omadused. Tootjate oskusteave aitab kindlaks teha, millal on oliivide mõrudus piisavalt vähenenud.

Oliiviõli ja sidrunitega maitsestamine on samuti osa tootjate oskusteabest. Tootjad viilutavad ja soolavad tootmiseks kasutatavaid sidruneid, et vältida soovimatute mikroobide arengut. Tootjad määravad kindlaks soola ja sidruniviilude koguse, mis on vajalik, et tuleks esile toote puuviljane maitse.

Põhjuslik seos

Tootele „Milas Yağlı Zeytini“ iseloomulikud omadused on seotud sordiga „Memecik“, mis on piirkonnas väga levinud ja peaaegu ainus sort. Geograafilisest piirkonnast pärit sordi ainulaadsed omadused mõjutavad toote keemilist koostist, eelkõige fenoolisisaldust, mis annab tootele „Milas Yağlı Zeytini“ puuviljase maitse.

Toote eripära on tihedalt seotud geograafilise piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustega ning kohaliku oskusteabega. Tootjad jälgivad hoolikalt tootmismeetodit, mis tagab toote kvaliteedi. Oliiviõli ja sidrunid, mida kasutatakse toote säilitamiseks, kujundavad on toote eripära ning tugevdavad selle looduslikku maitset ja lõhna.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

---

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 174

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 16. mai 2023

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 174/01	Komisjoni arvamus, — 10. mai 2023, milles käsitletakse Prantsusmaal Tricastini tööstusrajatises asuvas uues tööjaamas AMC2 tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 174/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10561 – CINTRA / ABERTIS / ITINERE / BIP & DRIVE) ( 1 )	3
2023/C 174/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11067 – HG / EFMS / TRUSTQUAY / VIEWPOINT) ( 1 )	4
2023/C 174/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11089 – AXPO IBERIA / ACSA OBRAS E INFRAESTRUCTURAS / NOGUERA RENOVABLES) ( 1 )	5
2023/C 174/05	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11079 – BNP PARIBAS FORTIS / MATEXI / R2O JV) ( 1 )	6

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2023/C 174/06	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja nõukogu määruses (EL) 2019/796	7
2023/C 174/07	Teatis füüsilistele või juriidilistele isikute, üksustele või asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2019/797, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/964, ja nõukogu määruses (EL) 2019/796	9
	Euroopa Komisjon
2023/C 174/08	Euro käibemüntide uus rahvuslik külg	11
2023/C 174/09	Euro vahetuskurss — 15. mai 2023	12
	Kontrollikoda
2023/C 174/10	Eriaruanne 12/2023: ELi järelevalve pankade krediidiriski üle – EKP suurendas oma jõupingutusi, kuid neid tuleb jätkata, et suurendada kindlust, et krediidiriski juhitakse ja kaetakse nõuetekohaselt	13
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2023/C 174/11	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 — Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel ( 1 )	14
2023/C 174/12	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	15

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0876
JPY	Jaapani jeen	148,15
DKK	Taani kroon	7,4471
GBP	Inglise nael	0,86943
SEK	Rootsi kroon	11,2905
CHF	Šveitsi frank	0,9747
ISK	Islandi kroon	150,90
NOK	Norra kroon	11,5830
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,574
HUF	Ungari forint	369,30
PLN	Poola zlott	4,5078
RON	Rumeenia leu	4,9375
TRY	Türgi liir	21,3896
AUD	Austraalia dollar	1,6261
CAD	Kanada dollar	1,4684
HKD	Hongkongi dollar	8,5250
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7494
SGD	Singapuri dollar	1,4548
KRW	Korea vonn	1 453,79
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,7496
CNY	Hiina jüaan	7,5621
IDR	Indoneesia ruupia	16 089,55
MYR	Malaisia ringit	4,8915
PHP	Filipiini peeso	60,984
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,772
BRL	Brasiilia reaal	5,3431
MXN	Mehhiko peeso	19,0872
INR	India ruupia	89,4990

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 174/13	Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine	16
2023/C 174/14	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	24
2023/C 174/15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	30


	(1) EMPs kohaldatav tekst