5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/1

KOMISJONI TEATIS,

mis käsitleb teatavate koondumiste lihtsustatud menetlemist vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

(2023/C 160/01)

I. SISSEJUHATUS

Komisjoni kogemused nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) kohaldamisel on näidanud, et teatavatesse kategooriatesse kuuluvad koondumised ei tekita üldjuhul tõenäoliselt konkurentsiprobleeme. Käesoleva teatise eesmärk on sätestada tingimused, mille alusel komisjon vaatab teatavad koondumised läbi ühtlustatud viisil, ning anda juhiseid komisjoni 20. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/914 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (2) (edaspidi „rakendusmäärus“) II lisas sätestatud lihtsustatud korra kohta. Käesoleva teatisega asendatakse 2013. aasta teatis (3) ja seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise päevast.

Komisjon vaatab lihtsustatud korras läbi koondumised, mis vastavad käesoleva teatise punktis 5 sätestatud tingimustele, juhul kui ei kohaldata ühtegi käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatistest ega eranditest (4). Nende koondumiste puhul võtab komisjon ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt 25 tööpäeva jooksul alates teatamise kuupäevast vastu lühiotsuse, millega kuulutatakse koondumine siseturuga kokkusobivaks (5). Lisaks võib komisjon teatavatel asjaoludel kasutada käesoleva teatise punktides 8 ja 9 sätestatud paindlikkuse klauslit, et lihtsustatud korra alusel läbi vaadata teatavad koondumised, mis ei vasta käesoleva teatise punktis 5 sätestatud tingimustele, eeldusel et ühtegi II jao punktis C sätestatud tagatist ega erandit ei kohaldata (6). Komisjon võib ühinemismääruse alusel siiski algatada mis tahes kavandatava koondumise suhtes uurimise ja/või võtta vastu üksikasjaliku otsuse, isegi kui ettepanek kuulub käesoleva teatise kohastesse kategooriatesse, eriti kui kohaldatakse mõnda käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatistest või eranditest.

Teatavate tavapärase menetluse kohaselt läbi vaadatavate koondumistega võivad kaasneda horisontaalsed kattumised (7) või vertikaalsuhted, (8) mis vastavad käesoleva teatise punkti 5 alapunktis d sätestatud tingimustele. Kui käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatisi ega erandeid ei kohaldata, hinnatakse neid horisontaalseid kattumisi või vertikaalsuhteid ühtlustatud viisil (st samamoodi nagu lühiotsustes) komisjoni lõplikus otsuses, mis tehakse tavapärase menetluse kohaselt. Lisaks võib komisjon teatavatel asjaoludel kasutada käesoleva teatise punktis 8 sätestatud paindlikkuse klauslit, et hinnata teatavaid horisontaalseid kattumisi või vertikaalsuhteid tavapärase menetluse käigus ühtlustatud viisil, tingimusel et ei kohaldata käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatisi ega erandeid.

Järgides II–IV jaos esitatud menetlust, püüab komisjon muuta ELi ühinemiskontrolli sihipärasemaks ja tulemuslikumaks.

II. KOONDUMISED, MIDA SAAB MENETLEDA LIHTSUSTATUD KORRAS

A. Arvessevõetavad koondumised

Komisjon kohaldab lihtsustatud korda põhimõtteliselt (9) järgmiste koondumise kategooriate suhtes (10):

(a)

kaks või enam ettevõtjat omandavad ühisettevõtte üle ühiskontrolli, tingimusel et ühisettevõttel ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil praegust või oodatavat käivet (11) ja asjaomased ettevõtjad pole teatise esitamise ajal kavandanud anda mis tahes EMPs asuvaid varasid üle ühisettevõttele (12);

(b)

kaks või enam ettevõtjat omandavad ühisettevõtte üle ühiskontrolli, tingimusel et ühisettevõtte tegevus EMPs on väikesemahuline. See tähendab koondumisi, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i)	ühisettevõtte praegune aastakäive ja/või ettevõttesse suunatud tegevuse käive (13) ning oodatav aastakäive on EMPs alla 100 miljoni euro (14);

ii)	selle vara koguväärtus, mis kavatsetakse teatise esitamise ajal ühisettevõttesse üle anda, (15) on EMPs alla 100 miljoni euro (16).

(c)

kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli, tingimusel, et koondumise ükski osaline ei ole seotud äritegevusega samal toote- või geograafilisel turul (17) või asjaomasel tooteturul, mis eelneb või järgneb tooteturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline (18);

(d)

kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli ning punkti 5 alapunkti d alapunktis i ja punkti 5 alapunkti d alapunktis ii sätestatud tingimused on täidetud kõigi võimalike turumääratluste alusel (19):

kõigi ühel ja samal tooteturul ja geograafilisel turul äritegevusega tegelevate koondumise osaliste ühine turuosa (20) (horisontaalne kattumine) vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest (21):

aa)	see on väiksem kui 20 %;

bb)	see on väiksem kui 50 % ja sellel turul koondumisest tulenev Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) muutus (delta) jääb alla 150 (22).

ii)

kõigi selliste koondumise osaliste individuaalsed või ühised turuosad, kes tegelevad äritegevusega tooteturul, mis eelneb või järgneb tooteturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline (vertikaalsuhe) (23), vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest (24):

aa)	need on eelnevatel ja järgnevatel turgudel väiksemad kui 30 %;

bb)	need on eelneval turul väiksemad kui 30 % ning järgneval turul tegutsevate koondumise osaliste ostuosa (25) on eelneva turu sisendite puhul väiksem kui 30 %;

cc)	need on nii eelnevatel kui ka järgnevatel turgudel väiksemad kui 50 %, koondumisest tulenev HHI muutus (delta) jääb alla 150 nii eelnevatel kui ka järgnevatel turgudel ning turuosa poolest väiksem ettevõtja on eelnevatel ja järgnevatel turgudel sama (26).

(e)	osaline omandab ainukontrolli ettevõtja üle, mille üle tal juba on ühiskontroll.

Koondumine võib siiski vastata rohkem kui ühe käesolevas teatises kirjeldatud kategooria kriteeriumidele. Seepärast võivad teatise esitajad esitada koondumisteatise rohkem kui ühe kategooria alusel (27).

Punkti 5 alapunktide c ja punkti 5 alapunkti d kohaldamisel ei loeta ühiskontrolli omandamise korral juhul, kui ühisettevõte ei tegutse ühiskontrolli omandavate ettevõtjatega samal tooteturul, üksnes ühiskontrolli omandavate ettevõtjate vahelisi suhteid horisontaalseteks kattumisteks ega vertikaalsuheteks käesoleva teatise (28) tähenduses. Kui ühisettevõte ja ühiskontrolli omandavad ettevõtjad tegutsevad samal toote- ja geograafilisel turul, tuleks ühises turuosas võtta arvesse kõigi asjaomasel turul tegutsevate ettevõtjate tegevust. Kui koondumine ei too kaasa muutust ning horisontaalsed kattumised ja vertikaalsuhted olid juba olemas, ei võeta selliseid olemasolevaid kattumisi ja suhteid punkti 5 alapunktide c ja d kohaldamisel arvesse.

B. Paindlikkuse klausel üleminekuks tavapäraselt menetluselt lihtsustatud menetlusele

Teatise esitajate taotluse alusel võib komisjon lihtsustatud korras läbi vaadata teatavad koondumised, mis ei kuulu ühtegi käesoleva teatise punktis 5 sätestatud kategooriatest. Seda võib teha, kui kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli, tingimusel et punkti 8 alapunktis a ja punkti 8 alapunktis b sätestatud tingimused on täidetud kõigi võimalike turumääratluste alusel (29):

(a)	kõigi horisontaalsete kattumistega koondumise osaliste ühine turuosa jääb alla 25 %;

(b)

kõigi vertikaalsuhtes koondumise osaliste individuaalsed või ühised turuosad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest (30):

i)	need on eelnevatel ja järgnevatel turgudel väiksemad kui 35 %;

ii)	need on ühel turul väiksemad kui 50 %, samas kui kõigi koondumise osaliste individuaalsed ja ühised turuosad kõigil muudel vertikaalsetel turgudel on väiksemad kui 10 %.

(a)	ühisettevõtte käive ja ettevõttesse suunatud tegevuse käive (32) EMP territooriumil on alla 150 miljoni euro (33) ning

(b)	selle vara koguväärtus, mis kavatsetakse teatise esitamise ajal ühisettevõttesse üle anda, (34) on EMPs alla 150 miljoni euro (35).

10.

Punktides 8 ja 9 nimetatud kategooriaid kohaldatakse alternatiivselt, mitte kumulatiivselt. Kahtluste vältimiseks võib punkti 8 kombineerida punkti 5 alapunktiga d. Seepärast võivad teatise esitajad taotleda paindlikkuse klausli kohaldamist teatavate turgude puhul, tingimusel et punktis 8 sätestatud tingimused on täidetud, ja nende suhtes võidakse kohaldada lihtsustatud korda, kui kõik ülejäänud turud vastavad punkti 5 alapunktis d sätestatud tingimustele.

C. Tagatised ja erandid

11.

Käesolevas jaos esitatud mittetäielikus loetelus on toodud näited koondumisliikidest, mille puhul võib lihtsustatud korra kohaldamisest loobuda.

12.

Käesolevas jaos sätestatud ühe või mitme asjaolu esinemine võib olla põhjus, miks komisjon teatab teatise esitajatele, et punkti 5 alla kuuluvad koondumised ei sobi lihtsustatud menetlemiseks. Kui esineb üks või mitu käesolevas jaos kirjeldatud asjaolu, ei kohaldata tavaliselt punktide 8 ja 9 kohast paindlikkuse klauslit. Sellistel juhtudel võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase menetluse juurde.

C.1 Ühisettevõtted, mille tegevus EMPs on väikesemahuline [punkti 5 alapunkt b ja punkt 9]

13.

Punkti 5 alapunkti b või punkti 9 alla kuuluvate koondumiste puhul võib tavapärast menetlust pidada asjakohaseks ka siis, kui koondumise osaliste tegevus kattub horisontaalselt või neil on vertikaalsuhe, mille tõttu ei saa välistada, et koondumise puhul tekib tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga, või kui esineb mõni II jao C osas sätestatud erandlikest asjaoludest (36). Lisaks võib komisjon pidada asjakohaseks korraldada täielik hindamine tavapärase ühinemismenetluse raames, kui teatavate ühisettevõtete käive jääb teatamise ajal alla punkti 5 alapunkti b alapunktis i või punktis 9 sätestatud künnise, kuid võib eeldada, et nad ületavad EMPs neid künniseid järgmise kolme aasta jooksul.

C.2 Raskused asjaomaste turgude määratlemisel

14.

Komisjon tagab, et hinnates, kas punktide 5 ja 8 või punkti 9 alla kuuluv koondumine tuleks siiski läbi vaadata tavapärase menetluse kohaselt, selgitatakse piisava täpsusega välja kõik selle koondumisega seotud asjaolud. Võttes arvesse, et turumääratlustel on sellel hindamisel tõenäoliselt suur tähtsus, peaksid osalised üldjuhul enne teatise esitamist esitama teabe kõigi võimalike alternatiivsete turumääratluste kohta (37). Teatise esitajad peavad: i) kirjeldama kõiki asjaomaseid alternatiivseid toote- ja geograafilisi turge, millele teatatav koondumine võib mõju avaldada, ning ii) esitama kõik andmed ja kogu teabe, mis on seotud selliste turgude määratlustega (38). Komisjonil on õigus teha pärast juhtumi asjaolude analüüsi oma äranägemise järgi turu määratluse kohta lõplik otsus. Kui asjaomaste turgude määratlemisel või koondumise osaliste turuosade kindlaksmääramisel tekib raskusi, ei kohalda komisjon lihtsustatud korda. Samuti, kui koondumine hõlmab üldist huvi pakkuvaid uudseid õiguslikke küsimusi, võib komisjon hoiduda lühiotsuste vastuvõtmisest ja pöörduda tagasi tavapärase menetluse juurde.

C.3 Mittekontrollivad osalused

15.

Ühel koondumise osalisel võib olla märkimisväärne mittekontrolliv osalus äriühingutes, mis tegutsevad turul (turgudel), kus tegutseb teine koondumise osaline. Näiteks võib omandajal olla mittekontrolliv osalus äriühingus, mis tegutseb sihtäriühinguga samal turul (turgudel) või turul, mis eelneb või järgneb turule (turgudele), kus sihtäriühing tegutseb. Kui kõnealustel äriühingutel on väga suur turuosa, ei pruugi koondumist olla teatavatel asjaoludel võimalik lihtsustatud korras läbi vaadata, isegi kui koondumise osaliste ühine turuosa jääb alla punktis 5 sätestatud künniste. Sama olukord võib esineda ka juhul, kui ühe koondumise osalise ühel või mitmel konkurendil on märkimisväärne mittekontrolliv osalus ükskõik millises teises koondumise osalises.

C.4 Muud konkurentsi seisukohast väärtuslikud varad

16.

Teatavad koondumisliigid võivad suurendada koondumise osaliste turujõudu isegi juhul, kui nad ei tegutse samal turul. See võib toimuda, kui kombineeritakse tehnoloogilisi, finants- või muid ressursse või konkurentsi seisukohast väärtuslikke varasid, nagu toorained, intellektuaalomandi õigused (näiteks patendid, oskusteave, disainilahendused ja kaubamärgid), taristu, märkimisväärne kasutajaskond või äriliselt väärtuslikud andmekogud. Need koondumised ei pruugi olla lihtsustatud korras läbivaatamiseks sobivad.

C.5 Vahetult seotud naaberturud

17.

Koondumised, mille puhul vähemalt kaks koondumise osalist tegutsevad vahetult seotud naaberturgudel, (39) ei pruugi samuti sobida lihtsustatud korras läbivaatamiseks. Eriti võib nii juhtuda siis, kui ühe või mitme koondumise osalise individuaalne või ühine turuosa on 30 % või suurem tooteturul, kus osaliste vahel puudub horisontaalne kattumine või vertikaalsuhe, kuid mis on selle turu naaberturg, kus tegutseb teine koondumise osaline (40). Naaberturud tuleks kindlaks määrata kookõlas käesoleva teatise punktiga 14.

C.6 Horisontaalsete ja mittehorisontaalsete ühinemiste hindamist käsitlevates komisjoni suunistes nimetatud asjaolud ning muud erandlikud asjaolud

18.

Komisjon kohaldab lihtsustatud korda vähem tõenäoliselt juhul, kui esineb mõni horisontaalsete ja mittehorisontaalsete ühinemiste hindamist käsitlevates komisjoni suunistes (41) ja/või käesolevas jaos esitatud erandlikest asjaoludest. Need hõlmavad olukordi, kus:

(a)	turg on juba kontsentreeritud (eelkõige juhul, kui lisaks koondumise osalistele on arvestatav turuosa vähem kui kolmel konkurendil) (42);

(b)	käesoleva teatise punktides 5 ja 8 sätestatud turuosa künniseid ületatakse tootmisvõimsuse või toodangu seisukohast turgudel, kus need näitajad võivad olla olulised (43);

(c)	üks koondumise osalistest on alles hiljuti turule sisenenud (44);

(d)	esineb kattuvusi turgudel, kus tooted on väga diferentseeritud (45);

(e)	kavandatav koondumine kõrvaldaks olulise tegeliku või võimaliku konkurentsijõu (46);

(f)	kavandatav koondumine ühendaks kaks olulist innovaatorit (47);

(g)	kavandatav koondumine hõlmab ettevõtjat, kellel on paljulubavaid väljatöötamisel olevaid tooteid (48);

(h)	koondumine kõrvaldaks võimaliku konkurendi (49);

(i)	on märke sellest, et kavandatav koondumine võimaldaks koondumise osalistel takistada oma konkurentide laienemist, kitsendada konkurentide juurdepääsu tarnetele või turgudele või suurendada nende turuletuleku tõkkeid (50).

(j)	ühinemise tulemusel tekkiv üksus saaks integreerumise kaudu juurdepääsu tundlikule äriteabele oma konkurentide eelnevate või järgnevate tegevuste kohta (51);

(k)	koondumise osalised tegutsevad turgudel, mis kuuluvad väärtusahela eri tasanditele, ilma et neil oleks vertikaalsuhe, ning individuaalsed või kombineeritud turuosad on vähemalt ühel neist turgudest 30 % või suuremad.

19.

Komisjon võib pöörduda tagasi tavapärase menetluse kohase täieliku hindamise juurde juhul, kui tekib probleem ühinemismääruse artikli 2 lõike 4 kohase kooskõlastamisega (52).

C.7 Üleminek ühiskontrollilt ainukontrollile

20.

Komisjoni senised kogemused on näidanud, et ühiskontrollilt ainukontrollile ülemineku puhul võib erandjuhul olla vajalik põhjalikum uuring, üksikasjalik otsus või mõlemad. Konkurentsiprobleem võib tekkida olukorras, kus endine ühisettevõte integreeritakse tema järelejäänud kontrolliva ainuosaniku kontserni või võrgustikku, millega kaotataks teiste kontrollivate aktsionäride potentsiaalselt erinevatest huvidest tulenevad varasemad piirangud ning endine ühisettevõte võtab kasutusele vähem konkurentsivõimelise turustrateegia. Näiteks olukorras, kui ettevõtja A ja ettevõtja B kontrollivad ühiselt ühisettevõtet C, võib koondumine, mille puhul A omandab C üle ainukontrolli, tekitada konkurentsiprobleeme, kui: i) C on A otsene konkurent; ii) C-l ja A-l on oluline ühine turuosa ja iii) see kaotab C senise sõltumatuse (53). Olukorras, kus sellised stsenaariumid nõuavad täpsemat analüüsi, võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase menetluse juurde (54).

21.

Komisjon võib pöörduda tagasi tavapärase menetluse juurde ka siis, kui komisjon ega liikmesriikide pädevad asutused ei ole läbi vaadanud eelmist ühiskontrolli omandamist kõnealuse ühisettevõtte üle.

C.8 Liikmesriikide või kolmandate isikute väljendatud põhjendatud konkurentsialane mure

22.

Komisjon pöördub tagasi tavapärase menetluse juurde, kui liikmesriik või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riik väljendab teatatud koondumise kohta põhjendatud konkurentsialast muret 15 tööpäeva jooksul alates teatise koopia kättesaamisest või kui kolmas isik väljendab põhjendatud konkurentsialast muret selliste märkuste tegemiseks sätestatud tähtaja jooksul.

C.9 Üleandmise taotlused

23.

Lihtsustatud korda ei kohaldata juhul, kui liikmesriik taotleb teatatud koondumise menetlemise ühinemismääruse artikli 9 kohast üleandmist või kui komisjon võtab vastu ühe või mitme liikmesriigi taotluse teatatud koondumise ühinemismääruse artikli 22 kohaseks menetlemise üleandmiseks.

C.10 Koondumisteate esitamisele eelnevad üleandmised teadet esitavate osaliste soovil

24.

Vastavalt käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatistele ja eranditele võib komisjon kohaldada koondumiste suhtes lihtsustatud korda, kui:

(a)	pärast ühinemismääruse artikli 4 lõike 4 kohase põhjendatud ettepaneku saamist otsustab komisjon juhtumit mitte üle anda liikmesriigile;

(b)	pärast ühinemismääruse artikli 4 lõike 5 kohase põhjendatud ettepaneku saamist antakse juhtum komisjonile üle.

III. MENETLUSSÄTTED

A. Koondumised, millest võib teatada otse, ilma teatise esitamisele eelnevate kontaktideta

25.

Ühinemismääruse kohaselt on teatise esitajatel õigus teatada koondumisest igal ajal, tingimusel et teatis on täielik. Komisjon pakub teatise esitajatele võimalust endaga enne teatamist kontakti võtta vabatahtliku teenusena, mis aitab valmistuda ametlikuks ühinemise läbivaatamise menetluseks. Teatise esitamisele eelnevatest kontaktidest võib olla nii teatise esitajatel kui ka komisjonil palju kasu, et määrata kindlaks teatises nõutav täpne teave. Enamikul juhtudel vähendavad teatamiseelsed kontaktid nõutavat teavet märkimisväärselt.

26.

Tuginedes komisjoni kogemustele lihtsustatud korra kohaldamisel, võib käesoleva teatise punktis 5 loetletud teatavaid koondumisi, mis vastavad lihtsustatud korras läbivaatamise nõuetele, läbi vaadata lühema ajavahemiku jooksul kui ühinemismääruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud 25 tööpäeva. Seda seetõttu, et need koondumised nõuavad tavaliselt vähem uurimist. Näiteks võib punkti 5 alapunkti a või punkti 5 alapunkti c alla kuuluvad koondumised läbi vaadata käesolevas punktis kirjeldatud veel rohkem ühtlustatud – nö ülilihtsustatud – menetluse kohaselt. Selle ülilihtsustatud menetluse kohaselt tuleb nendest koondumistest teatamiseks täita lühivormi CO (55) asjakohased jaod (eelkõige 7. jagu, milles märgitakse lihtsustatud korra nõuetele vastava juhtumi kategooria). Teatise esitajatel soovitatakse koondumistest teatada otse, ilma teatise esitamisele eelnevate kontaktideta.

B. Teatise esitamise eelsed kontaktid koondumiste puhul, millega kaasnevad horisontaalsed kattumised või mittehorisontaalsed suhted

27.

Teatise esitajatel soovitatakse tungivalt enne teatamist kontakti võtta selliste juhtumite puhul, millega kaasnevad koondumise osaliste tegevuse (sealhulgas väljatöötamisel olevad tooted) vahel horisontaalsed kattumised või mittehorisontaalsed suhted. See hõlmab ka käesoleva teatise punktide 5, 8 või 9 alla kuuluvaid juhtumeid, tingimusel et koondumise osaliste tegevus kattub horisontaalselt, neil on vertikaalsuhe või nad tegutsevad vahetult seotud naaberturgudel. Näiteks soovitatakse tungivalt sõlmida teatise esitamisele eelnevad kontaktid punkti 5 alapunkti b alla kuuluva koondumise puhul, millega kaasnevad horisontaalsed kattumised või mittehorisontaalsed suhted osaliste tegevuse vahel. Sellised teatise esitamisele eelnevad kontaktid oleksid eriti olulised, kui ühe või mitme turu puhul ei ole täidetud punkti 5 alapunktis d sätestatud kriteeriumid.

28.

Juhtudel, kus koondumise osaliste tegevuse vahel tekivad horisontaalsed kattumised või mittehorisontaalsed suhted, tuleks enne teatise esitamist kontakti võtta vähemalt kaks nädalat enne teatise esitamise eeldatavat kuupäeva.

C. Töörühma määramise taotlus

29.

Enne teatise ametlikku lihtsustatud korras esitamist peavad teatise esitajad esitama töörühma määramise taotluse. Taotluses tuleb märkida koondumise liik, lihtsustatud korda käsitleva teatise punkt, mille alla koondumine kuulub, ja eeldatav teatise esitamise kuupäev. Punktis 27 nimetatud juhtudel, kui teatise esitajad teatavad koondumisest otse, ilma teatamise esitamise eelsete kontaktideta või väga väheste kontaktidega, tuleb töörühma määramise taotlus esitada vähemalt üks nädal enne teatise esitamise eeldatavat kuupäeva.

D. Lühiotsus

30.

Kui komisjon nõustub, et koondumine vastab lihtsustatud korra kohaldamise kriteeriumidele (vt punktid 5, 8 ja 9), teeb ta tavaliselt lühiotsuse. Sealhulgas tehakse lühiotsus juhtumite puhul, mille kohta on esitatud teatis vormis CO (56) ja mis ei tekita konkurentsiprobleeme. Ühinemismääruse artikli 10 lõigete 1 ja 6 kohaselt tunnistatakse koondumine sel juhul siseturuga kokkusobivaks 25 tööpäeva jooksul alates teatise esitamisest. Komisjon üritab lühiotsuse vastu võtta võimalikult kiiresti pärast 15 tööpäevase ajavahemiku möödumist, mille jooksul liikmesriigid võivad teha taotluse teatatud koondumise üleandmiseks ühinemismääruse artikli 9 kohaselt. Komisjonil on 25 tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul siiski võimalus pöörduda tagasi tavapärase menetluse juurde ning algatada seega uurimine ja/või võtta vastu üksikasjalik otsus, kui ta peab seda asjakohaseks. Sellistel juhtudel võib komisjon ühtlasi pidada teatist rakendusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt olulises osas mittetäielikuks, kui ta ei ole saanud vormi CO.

E. Lühiotsuse avaldamine

31.

Nii nagu koondumise heakskiitmist käsitlevate üksikasjalike otsuste puhul, avaldab komisjon ka lühiotsuse kohta teate Euroopa Liidu Teatajas. Lühiotsuse avalik versioon tehakse kättesaadavaks konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil. Lühiotsuses esitatakse: i) teatatud koondumise kohta Euroopa Liidu Teatajas teatise esitamise ajal avaldatud teave (koondumise osaliste nimed, nende päritoluriik, koondumise laad ja asjaomane majandustegevus) ning ii) kinnitus selle kohta, et koondumine sobib kokku siseturuga, sest see kuulub ühte või mitmesse käesolevas teatises kirjeldatud kategooriasse, kusjuures kohaldatav(ad) kategooria(d) märgitakse sõnaselgelt ära.

F. Punkti 5 alapunkti d või punkti 8 alla kuuluvad turud tavapärase menetluse kohaselt tehtud otsustes

32.

Teatavate tavapärase menetluse kohaselt läbi vaadatavate koondumistega võivad kaasneda horisontaalsed kattumised või vertikaalsuhted, mis vastavad käesoleva teatise punkti 5 alapunktis d sätestatud tingimustele. Teatavate tavapärase menetluse kohaselt läbi vaadatavate koondumistega võivad kaasneda ka horisontaalsed kattumised või vertikaalsuhted, mis vastavad käesoleva teatise punktis 8 sätestatud tingimustele. Sellistel juhtudel ei sisalda lõplik otsus selliste horisontaalsete kattumiste või vertikaalsuhete üksikasjalikku hinnangut. Sellega seoses sisaldab lõplik otsus avaldust, et teatavad horisontaalsed kattumised või vertikaalsuhted kuuluvad ühte või mitmesse käesolevas teatises kirjeldatud kategooriasse, kusjuures kohaldatav(ad) kategooria(d) on selgelt ära märgitud.

33.

Komisjon võib otsustada lisada üksikasjaliku hinnangu punktis 32 nimetatud horisontaalsete kattumiste või vertikaalsuhete kohta, kui kohaldatakse mõnda käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatistest või eranditest.

IV. TÄIENDAVAD PIIRAGUD

34.

Lihtsustatud korda ei saa kohaldada koondumiste suhtes, mille puhul asjaomased ettevõtjad sõnaselget nõuavad koondumise elluviimisega otseselt seotud ja selleks vajalike piirangute hindamist.

(1) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (edaspidi „ühinemismäärus“) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32004R0139).

(2) ELT L 119, 5.5.2023, lk 22.

(3) Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (ELT C 366, 14.12.2013, lk 5) (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52013XC1214%2802%29).

(4) Vt käesoleva teatise II jao C osa.

(5) Teatamisnõuded on sätestatud rakendusmääruse I ja II lisas.

(6) Vt käesoleva teatise II jao C osa.

(7) Koondumisega kaasneb horisontaalne kattumine, kui koondumise osalised tegelevad äritegevusega sama(de)l asjaomas(t)el toote- ja geograafilis(t)el turul (turgudel) (sealhulgas väljatöötamisel olevate toodete arenduses). Väljatöötamisel olevate toodetega seotud horisontaalsed kattumised hõlmavad väljatöötamisel olevate toodete kattumist ning ühe või mitme turustatava toote ja ühe või mitme väljatöötamisel oleva toote kattumist. Väljatöötamisel olevad tooted on tooted, mis võidakse lühema või keskmise ajavahemiku jooksul turule tuua. Väljatöötamisel olevad tooted hõlmavad ka teenuseid.

(8) Koondumisega kaasneb vertikaalsuhe, kui üks või mitu koondumise osalist tegelevad äritegevusega tooteturul, mis eelneb või järgneb sellele tooteturule, kus mõni teine koondumise osaline tegutseb (sealhulgas väljatöötamisel olevate toodete arenduses). Väljatöötamisel olevate toodetega seotud vertikaalsuhted hõlmavad väljatöötamisel olevate toodete vahelisi suhteid ning ühe või mitme turustatava toote ja ühe või mitme väljatöötamisel oleva toote vahelisi suhteid.

(9) Tingimusel, et ei kohaldata käesoleva teatise II jao C osas sätestatud tagatisi ega erandeid.

(10) Koondumine, mis vastab kõikidele punkti 5 alapunktides a, b, c, d või e nimetatud kategooriate tingimustele, vastab põhimõtteliselt lihtsustatud korra nõuetele. See ei tähenda siiski, et tehingu suhtes kohaldatakse automaatselt lihtsustatud korda, kui see kuulub ühte neist kategooriatest. Näiteks võib tehing kuuluda punkti 5 alapunkti b alla, kuid samal ajal tuua kaasa horisontaalse kattumise, mis ületab punkti 5 alapunktis d sätestatud künniseid. Sellisel juhul võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase ühinemismenetluse juurde, eriti kui esineb mõni II jao C osas nimetatud asjaoludest.

(11) Mõiste „praegune käive“ viitab ühisettevõtte käibele teatise esitamise ajal. Ühisettevõtte käibe saab kindlaks määrata emaettevõtjate kõige värskemate auditeeritud aruannete alusel või ühisettevõtte enda auditeeritud aruannete alusel, olenevalt sellest, kas eraldi aruanded ühisettevõttesse koondatud ressursside kohta on kättesaadavad. Mõiste „oodatav käive“ viitab käibele, mis eeldatavasti tekib teatise esitamisele järgneva kolme aasta jooksul.

(12) Arvesse tuleks võtta mis tahes vara, mis on teatise esitamise ajal tegelikult ühisettevõttele üle antud või mis kavatsetakse ühisettevõttele üle anda, olenemata kuupäevast, mil selline vara ühisettevõttele tegelikult üle antakse.

(13) See hõlmab paljusid olukordi. Näiteks:

—	sihtäriühingu ühisel omandamisel tuleb arvesse võtta selle sihtäriühingu (ühisettevõtte) käivet;

—	sellise ühisettevõtte loomisel, millesse emaettevõtja suunab oma tegevuse, tuleb arvesse võtta ettevõttesse suunatud tegevuse käivet;

—	kui olemasolevasse ühisettevõttesse lisandub uus kontrolliv osaline, tuleb arvesse võtta ühisettevõtte käivet ning uue emaettevõtja poolt ettevõttesse suunatud (võimaliku) tegevuse käivet.

(14) Vt joonealune märkus 11, kus on esitatud suunised ühisettevõtete käibe arvutamise ning praeguse ja oodatava käibe mõiste kohta.

(15) Vt joonealune märkus 12.

(16) Ühisettevõtte vara koguväärtus on võimalik kindlaks määrata iga emaettevõtja viimati koostatud ja kinnitatud bilansi alusel. Mõiste „vara“ hõlmab järgmist: i) ühisettevõttele üleantav materiaalne ja immateriaalne põhivara (materiaalne põhivara on näiteks tootmisettevõtted, hulgi- ja jaemüügipunktid ning kaubavarud; immateriaalne põhivara on näiteks intellektuaalomand, firmaväärtus, väljatöötamisel olevad projektid või teadus- ja arendustegevuse programmid jne), ning ii) mis tahes rahastamine, sealhulgas ühisettevõtte emaettevõtjate poolt ühisettevõttele antav raha, krediit ja võlatagatised.

(17) Vt komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5) (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A31997Y1209%2801%29). Käesolevas teatises esitatud viiteid ettevõtjate tegevusele turgudel tuleks mõista viidetena tegevusele EMPs asuvatel turgudel või turgudel, mis hõlmavad EMPd, kuid võivad olla sellest suuremad.

(18) Vt komisjoni suunised mitte-horisontaalsete ühinemiste hindamiseks vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 265, 18.10.2008, lk 6, joonealune märkus 4) (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52008XC1018%2803%29 )(edaspidi „mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised“). Käesoleva teatise kohaldamisel eeldab vertikaalne suhe tavaliselt seda, et sisendit kasutatakse järgneva turu ettevõtja enda tootmises otse (st see integreeritakse tootesse või see on rangelt vajalik järgneva turu toote tootmiseks) või et järgneva turu ettevõtja (nt turustaja) müüb sisendi edasi. See välistab kaudsed seosed või seosed eri sektorites osutatavate teenustega, nagu elektrivarustus või jäätmekogumisteenused.

(19) Horisontaalsete kattumiste ja vertikaalsuhete künniseid kohaldatakse kõigi võimalike alternatiivsete toote- ja geograafiliste turgude määratluste puhul, mida võib olla vaja arvesse võtta. On oluline, et teatises aluseks võetud turumääratlused oleksid piisavalt täpsed, et õigustada hinnangut, et kõnealused künnised ei ole täidetud, ning et loetletaks kõik võimalikud alternatiivsed turumääratlused, mida võib olla vaja arvesse võtta (sealhulgas riiklikust turust kitsamad geograafilised turud).

(20) Vt joonealune märkus 17.

(21) Kui mõned tehinguga seotud võimalikud turud vastavad punkti 5 alapunkti d alapunkti i alapunktis aa sätestatud tingimustele ja teised vastavad punkti 5 alapunkti d alapunkti i alapunktis bb sätestatud tingimustele, siis kahtluse vältimiseks loetakse tehing vastavaks punkti 5 alapunkti d alapunktis i sätestatud tingimustele.

(22) HHI arvutamisel liidetakse kõikide turul tegutsevate äriühingute turuosade ruudud. Vt komisjoni suunised horisontaalsete ühinemiste hindamiseks vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 31, 5.2.2004, lk 5 punkt 16) (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A52004XC0205%2802%29) (edaspidi „horisontaalsete ühinemiste suunised“). Koondumisest tuleneva HHI delta arvutamiseks piisab aga sellest, kui lahutada koondumise osaliste turuosade summa ruudust (st ühinemisel tekkiva üksuse koondumisjärgse turuosa ruudust) osaliste üksikute turuosade ruutude summa (kuna kõigi teiste turul tegutsevate konkurentide turuosad jäävad samaks ega mõjuta seega tehte tulemust).

(23) Vt joonealused märkused 17 ja 18.

(24) Kui mõned tehinguga seotud võimalikud turud vastavad punkti 5 alapunkti d alapunkti ii alapunktis aa sätestatud tingimustele ja teised vastavad punkti 5 alapunkti d alapunkti i alapunktis bb ja/või alapunktis cc sätestatud tingimustele, siis kahtluse vältimiseks loetakse tehing vastavaks punkti 5 alapunkti d alapunktis ii sätestatud tingimustele.

(25) Ettevõtja ostuosa arvutamiseks jagatakse i) ettevõtja poolt eelneval turul ostetud toodete maht või väärtus ii) eelneva turu kogusuurusega (mahu või väärtusena).

(26) Selle kategooria eesmärk on näidata väikesi muutusi varasemas vertikaalses integratsioonis. Näiteks ettevõtja A, kes tegutseb eelneval ja järgneval turul (mõlemal 45 % turuosaga), omandab äriühingu B, kes tegutseb samal eelneval ja järgneval turul (mõlemal 0,5 % turuosaga). Sellesse kategooriasse ei kuulu olukorrad, kus suurem osa vertikaalsest integratsioonist tuleneb tehingust, isegi kui ühised turuosad on väiksemad kui 50 % ja HHI delta jääb alla 150. Näiteks ei hõlma see kategooria järgmist olukorda: ettevõtja A, kes tegutseb eelneval turul turuosaga 45 % ja järgneval turul turuosaga 0,5 %, omandab ettevõtja B, kes tegutseb eelneval turul turuosaga 0,5 % ja järgneval turul turuosaga 45 %.

(27) Kui koondumine kuulub rohkem kui ühte lihtsustatud korra nõuetele vastavate juhtumite kategooriasse, peaksid teatise esitajad selle teatise vormil sõnaselgelt ära märkima.

(28) Need kattumised või suhted võivad siiski kaasa tuua ühinemismääruse artikli 2 lõikes 4 osutatud kooskõlastamise ja neid tuleks käsitleda kooskõlas käesoleva teatise punktiga 19.

(29) Vt joonealune märkus 17.

(30) Kui mõned tehinguga seotud võimalikud turud vastavad punkti 8 alapunkti d alapunktis i sätestatud tingimustele ja teised vastavad punkti 8 alapunkti d alapunktis ii sätestatud tingimustele, siis kahtluse vältimiseks loetakse tehing vastavaks punkti 8 alapunktis d sätestatud tingimustele.

(31) Koondumine, mis vastab kõikidele punktis 8 või 9 sätestatud kategooriate tingimustele, vastab põhimõtteliselt paindlikkuse klausli kohaldamise tingimustele. See ei tähenda siiski, et tehingu suhtes kohaldatakse automaatselt lihtsustatud korda, kui see kuulub ühte neist kategooriatest. Näiteks võib tehing kuuluda punkti 9 alla, kuid tuua ka kaasa horisontaalse kattumise, mis ületab punkti 5 alapunktis d või punktis 8 sätestatud künniseid. Sellisel juhul ei pruugi komisjon nõustuda juhtumit lihtsustatud korras läbi vaatama.

(32) Vt joonealune märkus 13.

(33) Vt joonealune märkus 11, kus on esitatud suunised ühisettevõtete käibe arvutamise ning praeguse käibe mõiste kohta.

(34) Vt joonealune märkus 12.

(35) Vt joonealune märkus 16.

(36) Punkti 5 alapunkti a või punkti 9 alla kuuluvatel juhtudel, kui koondumise osaliste tegevusega kaasnevad horisontaalsed kattumised või vertikaalsuhted, peavad teatise esitajad esitama turuandmeid.

(37) Vt punkt 28.

(38) Nagu ka kõigi teiste teatiste puhul, võib komisjon tühistada lühiotsuse, kui see põhineb valeandmetel, mille eest vastutab üks asjaomastest ettevõtjatest, nagu on sätestatud ühinemismääruse artikli 6 lõike 3 punktis a.

(39) Tooteturud on vahetult seotud naaberturud, kui tooted täiendavad üksteist või kuuluvad tooterühma, mida tavalised ostavad samad kliendid samal lõppotstarbel.

(40) Vt mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised, punkt 25 ja V jagu.

(41) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised.

(42) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 17) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 36). Konkurendi turuosa võib pidada arvestatavaks, kui see on vähemalt 5 %.

(43) Vt komisjoni 19. septembri 2019. aasta otsus juhtumis M.8674, BASF/Solvay’s Polyamide Business, põhjendus 475.

(44) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 37).

(45) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 28).

(46) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 37) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 7 ja punkti 26 alapunkt c).

(47) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 38) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkti 26 alapunkt a).

(48) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 38) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkti 26 alapunkt a).

(49) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 58).

(50) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 36) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punktid 29, 49 ja 75).

(51) Vt mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 78).

(52) Vt horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 39 jj) ja mitte-horisontaalsete ühinemiste suunised (punkt 26).

(53) Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta otsus juhtumis M.5141, KLM/Martinair, põhjendused 14–22.

(54) Komisjoni 18. septembri 2002. aasta otsus juhtumis M.2908, Deutsche Post/DHL (II).

(55) Vt rakendusmääruse II lisa.

(56) Vt rakendusmääruse I lisa.

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/11

KOMISJONI TEATIS

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/914 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004) artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 3 ning artiklite 20 ja 22 kohane teatis

(2023/C 160/02)

Komisjoni 20. aprilli 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/914 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) („rakendusmäärus“) (1) artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 3 ning artiklites 20 ja 22 on nõutud, et teatised, põhjendatud ettepanekud, märkused komisjoni vastuväidete kohta, asjaomaste ettevõtjate pakutud kohustused ja vorm RM esitataks komisjonile vormis, mille komisjon on esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon täpsustab käesolevas dokumendis rakendusmääruse artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 3 ning artiklite 20 ja 22 kohaselt vormi, milles tuleb esitada teatised, põhjendatud ettepanekud, märkused komisjoni vastuväidete kohta, asjaomaste ettevõtjate pakutud kohustused ja vorm RM (edaspidi „dokumendid“).

1. Dokumentide komisjonile edastamise meetod

Kui edastatavate dokumentide maht on väiksem kui 10 gigabaiti, tuleks need saata elektrooniliselt, kasutades dokumentide turvaliseks edastamiseks mõeldud komisjoni teabevahetuse veebiplatvormi EU Send (2). EU Sendi kasutamiseks tuleb eelnevalt registreeruda ja selle kaudu edastatavatele dokumentidele kehtivad mahupiirangud, mis võivad muutuda. Kui edastatavate dokumentide maht on väiksem kui 10 gigabaiti, kuid ületab EU Sendi piiranguid, tuleks need saata mitmes osas.

EU Sendi kaudu edastatavatele dokumentidele peab olema lisatud EU Sendi edastusvorm. Edastusvorm tuleb täita nõuetekohaselt.

Edastatavad dokumendid, mille maht on suurem kui 10 gigabaiti, võib edastada komisjoni konkurentsi peadirektoraadile käsipostiga või tähtsaadetisena Microsoft Windowsiga ühilduval USB 2.0 või 3.0 ühendusega välisel kõvakettal, kasutades tihendamata andmeid.

Tähtsaadetisena või käsipostiga saadetud dokumendid tuleks saata konkurentsi peadirektoraadile konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil (3) avaldatud aadressil. Dokumentide saatmisega teistele komisjoni talitustele võivad kaasneda viivitused.

2. Dokumentide elektrooniline allkirjastamine

Käesolevas jaos sätestatakse elektrooniliselt esitatud dokumentide allkirjastamise (kui allkiri on nõutav) tehniline kirjeldus. See käib nii EU Sendi kaudu saadetud kui ka välistel salvestusseadmetel komisjonile edastatud dokumentide kohta.

Et elektrooniliselt esitatud dokumente saaks pidada kehtivaks, tuleb need allkirjastada, kasutades vähemalt ühte kvalifitseeritud e-allkirja, mis vastab määruses (EL) nr 910/2014 („eIDASe määrus“) sätestatud nõuetele (4). Ainult kvalifitseeritud e-allkirjal on kõikides liikmesriikides sõnaselgelt tunnustatud samaväärne õiguslik toime nagu omakäelisel allkirjal. Seetõttu ei aktsepteerita muud liiki e-allkirju, nagu skaneeritud allkirjad või eIDASe määruses sätestatud täiustatud e-allkirjad, mis ei vasta kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele.

Kvalifitseeritud e-allkirja vorming peab vastama ühele komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/1506 (5) osutatud vormingutest või nende uusimatele kirjeldustele, mille on avaldanud Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut.

Kasutada võib kvalifitseeritud usaldusteenuseid, mida osutavad eIDASe määruses sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on äriettevõtjad ja ELi usaldusteenuste süsteemi kvalifitseeritud liikmed. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on loetletud usaldusnimekirjade koondnimekirjas (6).

Kvalifitseeritud e-allkirja rakendamiseks kasutatud digivahendid või riistvara, näiteks kvalifitseeritud elektrooniliste sertifikaatide ja kvalifitseeritud e-allkirjadega seotud vahendid, peavad olema ostetud saatja poolt ja jääma tema vastutusalasse.

10.

Komisjon valideerib kvalifitseeritud e-allkirjaga dokumendid. Suurendamaks kindlust, et konkurentsi peadirektoraat valideerib kvalifitseeritud e-allkirja edukalt, on võimalik selle kehtivuse kontrollimiseks kaasata kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes osutab tasulist kvalifitseeritud valideerimisteenust (7). Tõendamiseks võib kasutada ka komisjoni digiallkirja teenuste veebirakendust (8). Segaduse vältimiseks ei tohi seda platvormi kasutada juhtumiga seotud dokumentide ega konfidentsiaalse või juhtumipõhise teabe esitamiseks.

11.

Allkirjastatud dokumendid ei tohi olla krüptitud ega sisaldada muid sertifikaate peale kvalifitseeritud e-allkirjaga seotud sertifikaatide.

12.

Kvalifitseeritud e-allkirja metaandmed peavad olema kooskõlas allkirja andja kontaktandmetega. Kui kasutate dokumendi allkirjastamiseks üht või mitut kvalifitseeritud e-allkirja, esitage teavitamise eesmärgil allkirja andja kontaktandmed ja lisage dokumendi lõppu märge „[allkirjastatud elektrooniliselt]“. E-allkirja visuaalne kujutamine ei ole kohustuslik ega anna täiendavat õigusjõudu.

13.

Allkirjastatud dokumendi muutmisega muutuvad kõik enne antud e-allkirjad kehtetuks. Seetõttu ei tohiks dokumenti pärast ühe või mitme kvalifitseeritud e-allkirja lisamist muuta.

14.

Kvalifitseeritud e-allkirjaga elektrooniliselt allkirjastatud dokumente ei tohi lukustada ega salasõnaga kaitsta. See võimaldab komisjonil spetsiaalse tarkvaraga dokumendile ligi pääseda ja kvalifitseeritud e-allkirja kehtivust kontrollida.

3. Elektrooniliselt esitatavate dokumentide tehniline kirjeldus

15.

Käesolevas jaos esitatakse elektrooniliselt esitatavate dokumentide, sealhulgas EU Sendi kaudu saadetavate ja välistel mäluseadmetel edastatavate dokumentide tehnilised kirjeldused.

16.

Kõiki elektrooniliselt esitatavaid dokumente tuleb enne esitamist kontrollida, et need ei sisaldaks viirusi. Komisjon kustutab kõik viirusi sisaldavad failid ja likvideerib kõik viirusega nakatunud välisandmekandjad. Kustutatud või likvideeritud failide tõttu võib esitatud teave muutuda kehtetuks või mittetäielikuks.

17.

EU Signi abil esitatud dokumendid ei tohi olla krüptitud. Välistel mäluseadmetel edastatavate dokumentide puhul soovitatakse tungivalt krüptimist. Krüptida tuleks ainult mäluseade. Seadmes talletatavad üksikdokumendid ei tohiks olla salasõnaga kaitstud. Dekrüptimise salasõnad tuleks saata eraldi.

18.

Kõik dokumendid tuleb esitada porditavas dokumendivormingus (PDF) või tabelina (XLSX) (vastavalt punktile 21). PDF-dokumentides peab olema võimalik teha otsingut, seega peavad need olema loodud kas digitaalselt või skaneeritud optilise märgituvastuse (OCR) abil. XLSX-vormingus dokumendid tuleb esitada koos kõigi redigeerimata alusandmetega ning kõigi aluseks olevate valemite ja algoritmidega.

19.

Dokumendifaili nimi peaks olema selline, et vormi CO, lühivormi CO, vormi RS või vormi RM asjaomane jagu oleks kergesti tuvastatav. Iga dokumendifaili nimi peaks sisaldama ka selle menetluse numbrit, mille kohta teavet esitatakse. Dokumendifailide nimed ei tohi sisaldada erimärke ega muid kui ladina tähti ning kogu failitee võib sisaldada kuni 250 tähemärki.

20.

PDFi kõigile lehekülgedele tuleb märkida ettevõtte identifitseerimisnumber ja järjestikused dokumendi kontrollnumbrid (nt ABC-00000001).

4. Vormi CO punkti 5.4 osana esitatud sisedokumentide täiendav tehniline kirjeldus

21.

Dokumendid tuleb esitada omavormingus (st neid ei teisendata vormi CO osana komisjonile esitamiseks PDF-vormingusse).

22.

E-kirjad ja muud failid tuleb esitada eraldi failidena (need ei tohiks olla laienditega .pst, .zip või .nsf). Laiendiga .nsf failid tuleks teisendada mis tahes ühe failina esitatavate e-kirjade vormingusse (nt .msg või .eml).

23.

Dokumendid tuleb edastada tervikuna ja redigeerimata. Kõik aluseks olevad metaandmed tuleb säilitada. Kasutada ei tohi dedubleerimise ega meililõime kohandamise tarkvara.

5. Alternatiivsed meetodid dokumentide allkirjastamiseks ja konkurentsi peadirektoraadile esitamiseks

24.

Kui EU Send ei ole hoolduse tõttu või komisjonist sõltumatutel tehnilistel põhjustel kättesaadav, võtke viivitamata ühendust EU Sendi IT-toega (COMP-EU-SEND@ec.europa.eu). Ärge kasutage seda e-posti aadressi dokumentide esitamiseks ega konfidentsiaalse või juhtumipõhise teabe arutamiseks.

25.

Kui edastamine EU Sendi kaudu ei ole tehniliselt võimalik ja komisjon lubab erandkorras kasutada muid edastusvahendeid, võib dokumente, mille maht on väiksem kui 10 gigabaiti, edastada konkurentsi peadirektoraadile käsipostiga või tähtsaadetisena. Kasutada tuleks väliseid mäluseadmeid, näiteks Microsoft Windowsiga ühilduv USB-mälupulk, CD või DVD või USB 2.0 või 3.0 ühendusega väline kõvaketas, mis sisaldab tihendamata andmeid. Need dokumendid peavad olema elektrooniliselt allkirjastatud kvalifitseeritud e-allkirjaga.

26.

Kui kvalifitseeritud e-allkirjaga dokumentide allkirjastamine ei ole teostatav ja komisjon lubab erandkorras kasutada muid allkirjastamisvahendeid, võib täieliku esildise käsitsi allkirjastatud paberkandjal koopia kohale toimetada või saata tähitud kirjaga konkurentsi peadirektoraadile. Sellisel juhul peab esitatud teabele olema teavitamise eesmärgil lisatud kogu teavet sisaldavad kaks digitaalset koopiat välistel mäluseadmetel (nt Microsoft Windowsiga ühilduv USB-mälupulk, CD või DVD või USB 2.0 või 3.0 ühendusega väline kõvaketas, mis sisaldab tihendamata andmeid). Teabele peab olema lisatud ka käsitsi allkirjastatud deklaratsioon, milles on kinnitatud, et allkirjastatud paberkoopia ja digitaalsed koopiad on identsed.

6. Kohaldamise kuupäev

27.

Käesolevas teatises esitatud juhiseid hakatakse kohaldama alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

(1) ELT L 119, 5.5.2023, lk 22.

(2) EU Sendi (teise nimega eTrustEx) kasutamise juhiseid vt aadressil https://ec.europa.eu/competition-policy/mergers/practical-information_en.

(3) https://ec.europa.eu/competition-policy/mergers/practical-information_en

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910).

(5) Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1506, millega kehtestatakse täiustatud e-allkirja ja täiustatud e-templi vormingu kirjeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 27 lõikele 5 ja artikli 37 lõikele 5 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 37).

(6) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on liikmesriikide kaupa loetletud siin: https://esignature.ec.europa.eu/efda/tl-browser/#/screen/home. Ainult need kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad, kelle juures on märge „QCert for ESig“, võivad anda e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadi, mida nõutakse kvalifitseeritud e-allkirja puhul.

(7) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on liikmesriikide kaupa loetletud siin: https://esignature.ec.europa.eu/efda/tl-browser/#/screen/home. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad, kelle juures on märge „QVal for QESig“ võivad osutada kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud valideerimisteenust.

(8) Komisjoni digiallkirja teenuste veebirakendus: https://ec.europa.eu/cefdigital/DSS/webapp-demo/validation

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/14

Euro vahetuskurss (1)

4. mai 2023

(2023/C 160/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1074
JPY	Jaapani jeen	148,92
DKK	Taani kroon	7,4503
GBP	Inglise nael	0,88015
SEK	Rootsi kroon	11,3410
CHF	Šveitsi frank	0,9802
ISK	Islandi kroon	150,10
NOK	Norra kroon	11,8282
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,460
HUF	Ungari forint	373,94
PLN	Poola zlott	4,5905
RON	Rumeenia leu	4,9295
TRY	Türgi liir	21,5825
AUD	Austraalia dollar	1,6585
CAD	Kanada dollar	1,5072
HKD	Hongkongi dollar	8,6909
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7668
SGD	Singapuri dollar	1,4695
KRW	Korea vonn	1 465,69
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,1357
CNY	Hiina jüaan	7,6538
IDR	Indoneesia ruupia	16 263,59
MYR	Malaisia ringit	4,9313
PHP	Filipiini peeso	61,286
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,430
BRL	Brasiilia reaal	5,5194
MXN	Mehhiko peeso	19,8208
INR	India ruupia	90,5495

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/15

POOLA VABARIIGI VALITSUSE TEADE

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(2023/C 160/04)

Avalik pakkumuskutse kontsessiooni saamiseks nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas

I JAGU: ÕIGUSLIK ALUS

Geoloogia ja kaevandamise seaduse (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud) artikli 49h lõige 2.

Valitsuse 28. juuli 2015. aasta määrus, milles käsitletakse pakkumismenetlusi kontsessioonide saamiseks süsivesinikuvarude geoloogiliseks luureks ja uurimiseks ning süsivesinike kaevandamiseks (Poola ametlik väljaanne 2015, punkt 1171).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3; poolakeelne eriväljaanne: 6. peatükk, 2. köide, lk 262).

II JAGU: PAKKUMUSI OOTAV ASUTUS

Nimi: Ministerstwo Klimatu [kliima- ja keskkonnaministeerium]

Postiaadress: ul. Wawelska 52/54 00-922 Warszawa, Poland

Tel +48 223692449,

Faks +48 223692460

Internet: www.gov.pl/web/klimat

III JAGU: MENETLUSE ESE

1) Selle tegevuse liik, millele kontsessioon tuleb anda

Kontsessioon nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas, kontsessiooni plokid 62, 82 ja 83.

2) Piirkond, kus tegevus toimub

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna piirid on määratud kindlaks joonte ühenduspunktidega, millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	691 055,17	219 674,19
2	692 737,14	221 619,12
3	693 771,09	224 785,26
4	695 846,05	233 241,52
5	697 800,71	239 098,78
6	689 034,77	237 808,88
7	688 700,54	245 043,47
8	687 684,41	264 181,99
9	684 723,09	259 134,45
10	673 948,18	266 614,09
11	675 598,09	237 055,20
12	673 865,95	223 383,30
13	673 409,40	219 824,29
14	677 185,11	213 499,78
15	687 174,95	217 946,87
16	685 637,43	221 987,20
17	688 367,49	223 047,42
18	689 636,16	219 042,50

Erandiks on polügoon, mis on piiritletud alljärgnevate punktidega 19–23:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
19	679 335,20	223 870,95
20	679 746,86	224 268,31
21	679 040,45	224 478,55
22	678 251,69	224 485,63
23	678 251,81	224 056,04

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 747,96 km2. Piirkonna alumine piir asub sügavusel 5 000 m allpool maapinda.

Karboni ja Permi kihistutes tehtava töö eesmärk on dokumenteerida nafta- ja maagaasimaardlad ning kaevandada naftat ja maagaasi eespool nimetatud piirkonnas.

3) Pakkumuste esitamise tähtaeg:

Pakkumused tuleb esitada kliima- ja keskkonnaministeeriumi peakontorisse hiljemalt kell 12.00 Kesk-Euroopa aja / Kesk-Euroopa suveaja järgi teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgnevast päevast algava 180päevase ajavahemiku viimasel päeval.

4) Pakkumuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas pakkumuse hindamise kriteeriumid ja nende osakaalu määratlus, tagades 9. juuni 2011. aasta geoloogia ja kaevandamise seaduse artiklis 49k osutatud tingimuste täitmise

Pakkumusi võivad esitada sellised üksused, mille kohta on välja antud otsus, mis kinnitab kvalifitseerumismenetluse positiivset tulemust, nagu on sätestatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49a lõike 16 punktis 1; pakkumusi võib esitada iseseisvalt või ettevõtjana, kui mitu üksust taotleb kontsessiooni ühiselt.

Pakkumuste hindamise komitee hindab saadud pakkumusi järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % –	kavandatavate geoloogiliste tööde (sealhulgas geoloogiliste toimingute) või kaevandamistoimingute ulatus ja ajakava;
20 % –	geoloogiliste toimingute käigus saadud proovide, sealhulgas puursüdamike kohustusliku kogumise ulatus ja ajakava;
20 % –	finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et viiakse ellu kas süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega või süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;
20 % –	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute tegemiseks kavandatav tehnoloogia, kasutades selle projekti jaoks välja töötatud uuenduslikke elemente;
5 % –	tehniline suutlikkus kas süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks või süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus (sealhulgas 2 % määrab koostöö ulatus innovaatiliste lahenduste arendamisel ja rakendamisel seoses geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas tegutsevate teadusasutustega, kes uurivad Poola geoloogiat, ning analüütiliste tehnoloogiate ja meetodite loojatega, kes tegelevad süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega ja võtavad seejuures arvesse Poola geoloogiliste tingimuste eripära, mida võib neis tingimustes kasutada);
5 % –	kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse.

Kui pärast taotluste hindamist eespool nimetatud kriteeriumide alusel saavad kaks või enam pakkumust sama punktisumma, kasutatakse kaevandamisõiguste kehtestamise tasu summat geoloogiliste uuringute etapis lisakriteeriumina, mis võimaldab teha asjaomaste pakkumuste vahel valiku.

5) Geoloogiliste andmete miinimumulatus

Pakkumust esitades ei ole kohustust tõendada geoloogilise teabe kasutamise õigust.

Kavandamisetapi alguses on ettevõtja kohustatud esitama tõendi seoses geoloogilise teabe kasutamise õigusega ulatuses, mis on vajalik tegevuse jaoks.

6) Tegevuse alguse kuupäev

Kontsessiooniga hõlmatud tegevus peab algama 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

7) Kontsessiooni andmise tingimused:

Geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49x lõike 2a kohaselt on edukas pakkuja, kelle tegevus seisneb süsivesinike geoloogilistes uuringutes või kaevandamises Poola Vabariigi merepiirkondades asuvates maardlates, kohustatud andma tagatise nõuete jaoks, mis võivad tekkida sellise tegevuse tagajärjel. Tagatis kehtestatakse pärast geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 108 lõikes 11 osutatud kaevandusrajatise käitamiskava heakskiitmise otsuse kättetoimetamise kuupäeva ja enne kaevanduse käitamise alguskuupäeva.

Kaevandusrajatise käitamiskava alusel teostatava tegevuse tagatise summa on 80 000 000 Poola zlotti (sõnadega: kaheksakümmend miljonit zlotti).

Kui pädev piirkondlik kaevandusamet kiidab heaks kaevandamiskoha edasised käitamiskavad, sealhulgas uued geoloogilised toimingud (puuraukude puurimine), suurendatakse tagatise summat järk-järgult 40 000 000 Poola zloti võrra (sõnadega: nelikümmend miljonit zlotti) iga uue puuraugu kohta.

Aktsepteeritakse järgmisi tagatise vorme:

1.	rahaline tagatis;

2.	pangagarantiid või ühistute hoiu- ja krediidiühingute tagatised; asutuse kohustus peab alati olema rahaline kohustus;

3.	pangagarantiid;

4.	kindlustusgarantiid;

5.	Poola ettevõtluse arendamise agentuuri asutamist käsitleva 9. novembri 2000. aasta seaduse artikli 6b lõike 5 punktis 2 osutatud mis tahes üksuse määratud tagatised (Poola ametlik väljaanne 2020, punkt 299);

6.	panga või ühistute hoiu- ja krediidiühingute tagatud käskvekslid;

7.	riigikassa emiteeritud väärtpaberite pandiõigused;

8.	vastutuskindlustus.

8) Geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute minimaalne ulatus

Geofüüsikalised uuringud 50 km pikkuste profiilidega ja 2D seismilise profileerimisega või 25 km2 kaevandusalaga ja 3D seismilise profileerimisega.

Puuraugu puurimine maksimaalselt 5 000 meetri sügavuseni (tegelik vertikaalne sügavus) koos perspektiivsetest intervallidest kohustusliku puursüdamike võtmisega.

9) Ajavahemik, milleks kontsessioon tuleb anda

Kontsessiooni ajavahemik on 30 aastat, mis hõlmab:

1)	viieaastast geoloogiliste uuringute etappi alates kontsessiooni andmise kuupäevast;

2)	25aastast kaevandamise etappi alates investeerimisotsuse tegemise kuupäevast.

10) Tegutsemise ning avaliku turvalisuse, rahvatervise, keskkonnakaitse ja maardlate ratsionaalse majandamise eritingimused

Geofüüsikalised uuringud peavad algama 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Geoloogilised tegevused (puuraugu puurimine) peab algama 42 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Kuna pakkumispiirkond asub osaliselt sisemerevete ja rannikuvööndi (tehnilised ja kaitsealad) piirides, on tegevuse üksikasjalikud tingimused sätestatud Szczecini mereameti direktori 21. oktoobri 2022. aasta korralduses (viitenumber: GPG-I.6211.78.22.DW(8):

tegevuse keelamine navigeerimiseks ja navigatsiooniohutuse tagamiseks kasutatavates veekogudes; nende vete piirid määratakse kindlaks järgmise alusel:

Szczecini mereameti direktori 8. augusti 2017. aasta korraldus nr 5, millega luuakse Dziwnówi, Kamień Pomorski, Lubini, Mrzeżyno, Nowe Warpno, Police, Stepnica, Trzebieżi, Wapnica ja Wolini meresadamatele juurdepääsu võimaldav taristu, ning Międzyzdroje, Niechorze ja Rewali maabumissildadele ja kaidele juurdepääsu võimaldav taristu (Lääne-Pomorze vojevoodkonna 2017. aasta ametlik väljaanne, punkt 3487, muudetud kujul) § 3 lõige 1 ja § 4 lõige 1;

2)	Szczecini mereameti direktori 26. juuli 2013. aasta korraldus nr 3, millega kehtestatakse sadamaeeskirjad (Zachodniopomorskie provintsi ametlik väljaanne 2013, punkt 2932, muudetud redaktsioon) § 164 lõige 1; sisevetest koosnevas piirkonnas;

2.	keeld püstitada sisemerevete-alal alalisi (tehissaare staatuses) rajatisi, ehitisi või käitisi süsivesinike kaevandamiseks 21. märtsi 1991. aasta seaduse (Poola Vabariigi merealade ja veeteedeameti kohta) (2022. aasta ametlik väljaanne, punkt 457, muudetud) artikli 23 tähenduses;

3.	nõue paigaldada kaablid ja torujuhtmed vähemalt 3 m sügavusele veekogu põhja all, kus torujuhtmeid kavatsetakse kasutada sisemerevete süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandamiseks.

Kontsessiooni töökava rakendamine ei või rikkuda maaomanike õigusi ega kõrvalda vajadust täita muid õigusaktides, eriti geoloogia ja kaevandamise seaduses, sätestatud nõudeid ning ruumilise planeerimise, keskkonnakaitse, põllumajandusmaa ning metsade, looduse, veekogude ja jäätmetega seotud nõudeid.

Kategooria C on nafta- ja maagaasimaardlate uuringute miinimumkategooria.

11) Kaevandamisõiguste kehtestamise näidisleping

Näidisleping on esitatud selle dokumendi lisas.

12) Kaevandamisõiguste kehtestamise tasu summat käsitlev teave

Gryfice piirkonnas kaevandamisõiguste kehtestamise tasu miinimumsumma viieaastase põhiperioodi jooksul on 183 235,24 zlotti (sõnadega: sada kaheksakümmend kolm tuhat kakssada kolmkümmend viis neli zlotti, kakskümmend neli krossi) aastas.

Üksikasjad maksetingimuste kohta on esitatud punktis 10 osutatud lisas.

13) Teave, mis käsitleb pakkumustele esitatavaid nõudeid ja pakkujatelt nõutavaid dokumente

Pakkumuses tuleb esitada:

1)	pakkuja nimi (ärinimi) ja registrijärgne aadress;

2)	pakkumuse teema koos sellist piirkonda määratleva kirjeldusega, mille jaoks antakse kontsessioon ja kehtestatakse kaevandamisõigused;

3)	ajavahemik, milleks kontsessioon antakse, geoloogiliste uuringute etapi kestus ning tegevuse alguse kuupäev;

4)	geoloogiliste tööde eesmärk, ulatus ja laad, sealhulgas geoloogilised või kaevandamistoimingud, ning teave kavandatava eesmärgi saavutamiseks tehtavate tööde ja kasutatava tehnoloogia kohta;

5)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute ajakava aastate kaupa ja nende tööde ulatus;

6)	geoloogiliste toimingute käigus kohustusliku proovide võtmise ulatus ja ajakava, mis hõlmab puursüdamikke, nagu on osutatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 82 lõike 2 punktis 2;

7)	pakkuja õigused kinnisvara (piirkonna) suhtes, kus kavandatav tegevus hakkab toimuma, või mille õigust see üksus taotleb;

8)	looduskaitsekavadega hõlmatud piirkondade loetelu; see nõue ei puuduta projekte, mille puhul on vaja keskkonnaluba;

9)	kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõjuga võitlemise viis;

10)	pakkujale kättesaadavate geoloogiliste andmete ulatus;

11)	kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse;

12)	tehniline suutlikkus vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks või süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus;

13)	finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et viiakse ellu vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega või süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;

14)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute jaoks kavandatav tehnoloogia;

15)	kaevandamisõiguste kehtestamise tasu kavandatav summa, mis ei ole väiksem kui pakkumismenetluse algatamise teates märgitud summa;

16)

kui pakkumuse esitab mitu üksust ühiselt, siis tuleb selles lisaks täpsustada:

a)	kõikide pakkumuse esitanud üksuste nimed (ärinimed) ja registrijärgsed asukohad;

b)	ettevõtja;

c)	koostöölepingus kavandatavate geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute kulude osakaalud protsentides.

17)	punktis 7 ette nähtud tagatise vorm.

Pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumused peaksid vastama pakkumismenetluse algatamise teates sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Pakkumustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1)	tõendid pakkumuses kirjeldatud asjaolude olemasolu kohta, eelkõige väljavõtted asjaomastest registritest;

2)	tõend, et on esitatud deposiit;

3)	koopia otsusest, mis kinnitab kvalifitseerimismenetluse positiivset tulemust, nagu on sätestatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49a lõikes 17;

4)	kaevanduskaartidega seotud nõuete kohaselt koostatud graafilised lisad, milles on näidatud riigi halduspiirid;

5)	kirjalikud kohustused teha pakkumismenetluses osalevale üksusele kättesaadavaks tehnilised ressursid, kui kontsessiooni rakendamisel kasutatakse teiste üksuste tehnilisi ressursse;

6)	geoloogiliste toimingute projekti kaks ärakirja.

Pakkujad võivad omal algatusel anda oma pakkumustes lisateavet või lisada sellele dokumente.

Pakkujate esitatud dokumendid peavad olema originaalid või kinnitatud õiged ärakirjad, nagu on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. See nõue ei kehti selliste dokumentide ärakirjade kohta, mis tuleb pakkumustele lisada ja mille on koostanud kontsessiooni andev ametiasutus.

Võõrkeeles koostatud dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud tõlkega poola keelde.

Pakkumused tuleb esitada pitseeritud ümbrikus või pitseeritud pakis, millele on lisatud pakkuja nimi (ärinimi) ja märgitud pakkumismenetluse ese.

Pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud pakkumused tagastatakse pakkujatele avamata.

14) Teave, mis käsitleb deposiidi esitamise viisi, deposiidi summat ja maksmise kuupäeva

Pakkujad peavad enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist maksma 1 000 zloti (sõnadega: ühe tuhande zloti ja nulli krossi) suuruse deposiidi.

IV JAGU: HALDUSTEAVE

IV.1) Pakkumuste hindamise komisjon

Kontsessiooni andev ametiasutus nimetab pakkumuste hindamise komisjoni pakkumismenetluse läbiviimiseks ja kõige soodsama pakkumuse valimiseks. Komisjoni koosseis ja kodukord on sätestatud 28. juuli 2015. aasta valitsuse määruses, mis käsitleb pakkumismenetlusi kontsessioonide saamiseks süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ning süsivesinike kaevandamiseks (Poola ametlik teataja 2015, punkt 1171). Pakkumuste hindamise komisjon esitab kontsessiooni andvale ametiasutusele heakskiitmiseks pakkumismenetluse kohta aruande. Aruandega, pakkumustega ja kõikide pakkumismenetlusega seotud dokumentidega võivad teised pakkumuse esitanud üksused tutvuda.

IV.2) Täiendavad selgitused

14 päeva jooksul alates teate avaldamise kuupäevast võib huvitatud üksus teha kontsessiooni andvale ametiasutusele ülesandeks täpsustada pakkumuse üksikasju. 14 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest avaldab kontsessiooni andev ametiasutus täpsustused avalikus teabebülletäänis (Biuletyn Informacji Publicznej) asjaomase allbüroo leheküljel.

IV.3) Lisateave

Poola geoloogiateenistus on koondanud täieliku teabe pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna kohta nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas algatatud pakkumismenetluse geoloogiliste andmete paketti („Pakiet danych geologicznych do postępowania przetargowego na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż. Obszar przetargowy „Gryfice““), mis on kättesaadav kliima- ja keskkonnaministeeriumi veebisaidil järgmisel aadressil: https://bip.mos.gov.pl/koncesje-geologiczne/przetargi-na-koncesje-na-poszukiwanie-rozpoznawanie-i-wydobywanie-weglowodorow/piata-runda-przetargow-2021/

ning:

geoloogia ja geoloogiliste kontsessioonide osakonnast Departament Geologii i Koncesji Geologicznych

Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium]

ul. Wawelska 52/54

00-922 Warszawa

POLAND

Tel +48 223692449,

Faks +48 223692460

LEPING,

millega kehtestatakse kaevandamisõigused nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas (edaspidi „leping“)

sõlmitud Varssavis … järgmiste isikute vahel:

riigikassa, mida esindab kliima- ja keskkonnaminister, kelle eest ja nimel … tegutseb volikirja nr … alusel (edaspidi „riigikassa“),

ning

… (ettevõtja nimi), mille registrijärgne asukoht on … (täielik aadress), registreeritud … KRSi (riigikohtu register) nr … all, aktsiakapital …, keda esindab … (edaspidi „kaevandamisõiguste omanik“),

edaspidi igaüks eraldi „lepinguosaline“ või ühiselt „lepinguosalised“,

ning mis on sõnastatud järgmiselt:

1. jagu

Riigikassa kui järgmisi alasid katva maakoore aluspõhja ainuomanik: vallad Świerzno, Karnice, Rewal ja Brojce, linnad ja vallad Wolin, Kamień Pomorski, Dziwnów, Golczewo, Płoty, Trzebiatów ja Gryfice Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, mille piirid on kindlaks määratud ühenduspunktidega (1–18) ja millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	691 055,17	219 674,19
2	692 737,14	221 619,12
3	693 771,09	224 785,26
4	695 846,05	233 241,52
5	697 800,71	239 098,78
6	689 034,77	237 808,88
7	688 700,54	245 043,47
8	687 684,41	264 181,99
9	684 723,09	259 134,45
10	673 948,18	266 614,09
11	675 598,09	237 055,20
12	673 865,95	223 383,30
13	673 409,40	219 824,29
14	677 185,11	213 499,78
15	687 174,95	217 946,87
16	685 637,43	221 987,20
17	688 367,49	223 047,42
18	689 636,16	219 042,50

välja arvatud punktidega 19 kuni 23 kindlaks määratud hulknurkne maatükk:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
19	679 335,20	223 870,95
20	679 746,86	224 268,31
21	679 040,45	224 478,55
22	678 251,69	224 485,63
23	678 251,81	224 056,04

kehtestab kaevandamisõiguste omanikule kaevandamisõigused eespool nimetatud piirkonnas, mis on ülaltpoolt piiratud maapinna pealiskihi omaduste alumise piiriga ja altpoolt sügavusega alla 5 000 m, tingimusel, et kaevandamisõiguste omanik saab kontsessiooni nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas ühe aasta jooksul alates kaevandamisõiguste sõlmimise lepingu kuupäevast.

Kui punktis 1 osutatud kontsessiooni saamise tingimust ei täideta, siis lepingust tulenevad kohustused aeguvad.

Punktis 1 osutatud kaljumassi piirkonnas võib kaevandamisõiguste omanik:

1)	Karboni ja Permi kihistus tegeleda toimingutega, mis on seotud nafta- ja maagaasimaardlate geoloogiliste uuringutega;

2)	tegeleda ülejäänud aladel mis tahes toimingute ja tegevusega, mis on vajalikud Karboni ja Permi kihistule juurde pääsemiseks.

Eespool kirjeldatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 747,96 km2.

Kaevandamisõigused annavad kaevandamisõiguste omanikule õiguse kasutada punktis 1 kindlaks määratud piirkonda üksnes nafta ja maagaasi geoloogilisteks uuringuteks, samuti kõikide sel eesmärgil vajalike toimingute ja tegevuste tegemiseks selles piirkonnas kooskõlas kehtivate õigusnormidega, eelkõige 9. juuni 2011. aasta geoloogia ja kaevandamise seadusega (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud), ning selle alusel välja antud otsustega.

2. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kinnitab, et ta ei esita vastuväiteid kaevandamisõiguste eseme faktilise ja õigusliku seisundi kohta.

3. jagu

Leping jõustub kontsessiooni saamise kuupäeval.

Kaevandamisõigused kehtestatakse 30 aastaks, mis hõlmab viieaastast geoloogiliste uuringute etappi ning 25-aastast kaevandamise etappi 8. jao punkti 2 ja 10. jao sätete järgi.

Kaevandamisõigused aeguvad siis, kui kontsessioon (olenemata põhjusest) lõpeb, võetakse tagasi või muutub kehtetuks.

4. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kohustub teavitama riigikassat kirjalikult igasugustest muudatustest, mis tulenevad nime, registreeritud büroo ja aadressi või tegevusvormi muutustest, registreerimis- ja identifitseerimisnumbrite muutustest, seaduse alusel kontsessiooni üleandmisest teisele üksusele, pankrotiavalduse esitamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerimismenetluse algatamisest. Riigikassa võib nõuda sellistel juhtudel asjakohaseid selgitusi. Teavitamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil eespool nimetatud asjaolud ilmnevad.

5. jagu

Leping ei piira kolmandate isikute, eriti maaomanike õigusi ning kaevandamisõiguste omanikku ei vabastata vajadusest täita seaduses sätestatud nõudeid, eriti neid, mis on seotud mineraalide uuringutega ning keskkonnaressursside kaitse ja kasutamisega.

6. jagu

Riigikassal on õigus kehtestada 1. jao punktis 1 nimetatud piirkonnas kaevandamisõigused, et viia ellu muid toiminguid kui lepingus märgitud toimingud viisil, mis ei riku kaevandamisõiguste omaniku õigusi.

7. jagu

Kaevandamisõiguste omanik peab maksma riigikassale kaevandamisõiguste eest 1. jao punktis 1 märgitud piirkonnas järgmist tasu geoloogiliste uuringute etapi kaevandamisõiguse iga aasta eest (arvestatuna 12 järjestikuse kuuna):

a)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse esimese aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

b)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse teise aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

c)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse kolmanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

d)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse neljanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse viienda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

—	punkti 2 sätete järgi.

Kui kaevandamisõiguse asjaomase aasta eest tasutava tasu maksmise kuupäev on vahemikus 1. jaanuarist kuni 1. märtsini, siis on kaevandamisõiguse omanikul kohustus maksta tasu 1. märtsiks. Kui tasu kuulub indekseerimisele punktide 3–5 järgi, ei maksa kaevandamisõiguste omanik seda enne kui kuupäeval, mil avaldatakse punktis 3 osutatud indeks, võttes seda indeksit arvesse.

Punktis 1 märgitud tasu indekseeritakse keskmiste aastaste tarbijahinnaindeksitega, mis on kehtestatud ajavahemikuks alates selle lepingu sõlmimisest kuni tasu maksmise kuupäevale eelneva aastani, nagu on teatanud Poola statistikaameti president Poola ametlikus väljaandes „Monitor Polski“. Kui asjaomase aasta indeks on alla nulli või sellega võrdne, siis asjaomase aasta tasu ei indekseerita.

Kui tasu maksmise kuupäev langeb samasse kalendriaastasse kui lepingu sõlmimise aasta, siis tasu ei indekseerita.

Kui leping sõlmiti ja jõustus tasu maksmise kuupäeva aastale eelneval aastal, siis tasu ei indekseerita, kui kaevandamisõiguste omanik maksab tasu selle kalendriaasta lõpuks, mil leping sõlmitakse ning jõustub.

Kui kaevandamisõiguste omanik kaotab lepingu alusel kehtestatud kaevandamisõigused enne 3. jao punktis 2 märgitud tähtaja möödumist, peab kaevandamisõiguste omanik maksma tasu kogu selle kasutusõiguse aasta eest, mil need õigused kaotati. Kui kaevandamisõigused kaotatakse kontsessiooni tagasivõtmise tõttu või 10. jao punktides 1, 3 või 4 märgitud põhjustel, maksab kaevandamisõiguste omanik tasu kogu 3. jao punktides 1 ja 2 märgitud geoloogiliste uuringute etapi kasutusõiguse perioodi eest, mis on indekseeritud kooskõlas punktiga 3, ning ilma et see piiraks 10. jao punktis 2 osutatud leppetrahvide kohaldamist. Tasu makstakse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kaevandamisõigused kaotati. Kaevandamisõiguste kaotamine ei vabasta kaevandamisõiguste omanikku keskkonnaga seonduvatest kohustustest, mis on seotud kaevandamisõiguste esemega, eelkõige maardlate kaitsega seotud kohustustest.

Kaevandamisõiguste omanik peab maksma kaevandamisõiguste tasu kliima- ja keskkonnaministeeriumi pangakontole nr 07 1010 1010 0006 3522 3100 0000 Poola keskpanga Varssavi filiaalis, märkides maksekorraldusele: „Ustanowienie użytkowania górniczego w związku z udzieleniem koncesji na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż w obszarze „Gryfice““ („Kaevandamisõiguste saamine seoses kontsessiooni andmisega nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gryfice piirkonnas“).

Makse kuupäev on riigikassa krediteerimise kuupäev.

Punktis 1 märgitud tasu ei maksustata käibemaksuga. Kui õigusnorme muudetakse sel viisil, mis tingib käesoleva lepingu esemeks olevate tegevuste maksustamise, või kui õigusnormide tõlgendamine muutub sel moel, mis tingib kõnealuste tegevuste käibemaksuga maksustamise, siis suurendatakse tasu tasumisele kuuluva maksusumma võrra.

Riigikassa teavitab kaevandamisõiguste omanikku kirjalikult punktis 7 osutatud kontonumbri muutumisest.

10.

Kaevandamisõiguste saamise tasu tuleb maksta riigikassale olenemata tulust, mida kaevandamisõiguste omanik saab kõnealuseid õigusi kasutades.

11.

Kaevandamisõiguste omanik peab saatma punktis 1 osutatud tasu maksmist tõendava dokumendi ärakirjad riigikassale seitsme päeva jooksul alates tasu maksmise kuupäevast kaevandamisõiguste saamiseks.

8. jagu

Pärast seda, kui kaevandamisõiguste omanik saab investeerimisotsuse, millesse märgitakse nafta ja maagaasi kaevandamise tingimused, allkirjastavad lepinguosalised 30 päeva jooksul alates selle otsuse kuupäevast lepingu addendum’i, milles sätestatakse lepingu rakendamise tingimused kaevandamise etapis ning 1. jao punktis 1 märgitud piirkonna kaevandamisõiguste tasu summa kaevandamise etapis kasutusõiguse iga aasta kohta.

Kui lõikes 1 osutatud addendum’it ei ole sõlmitud 30 päeva jooksul alates nafta või maagaasi kaevandamise tingimusi täpsustava investeerimisotsuse kuupäevast, kaotavad kaevandamisõigused kehtivuse.

9. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib kasutada 1. jao punktis 1 kehtestatud kaevandamisõiguseid alles pärast riigikassalt kirjaliku nõusoleku saamist.

10. jagu

Kui kaevandamisõiguste omanik rikub lepingus sätestatud kohustusi, võib riigikassa punktide 3 ja 4 sätete järgi lõpetada lepingu viivitamata, ilma et kaevandamisõiguste omanikul oleks õigus esitada varaga seotud nõudeid. Samas ei tohi lepingut lõpetada, kui kaevandamisõiguste omanik on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi vääramatu jõu tõttu.

Kui leping lõpetatakse punktis 1 või 4 märgitud põhjustel, maksab kaevandamisõiguste omanik riigikassale leppetrahvi 25 % 3. jao punktides 1 ja 2 märgitud kogu geoloogiliste uuringute etapi kaevandamisõiguse tasust, mida indekseeritakse kooskõlas 7. jao punktiga 3.

Kui kaevandamisõiguste omanik viivitab tasu maksmisega üle seitsme päeva alates 7. jao punktis 1 või 2 märgitud tähtajast, nõuab riigikassa kaevandamisõiguste omanikult tasumata tasu maksmist seitsme päeva jooksul alates nõude kättesaamisest, muidu lõpetatakse leping viivitamata.

Kui kaevandamisõiguste omanik ei teata riigikassale 4. jaos osutatud asjaoludest 30 päeva jooksul alates nende ilmnemisest, võib riigikassa määrata kaevandamisõiguste omanikule leppetrahvi 5 % kogu geoloogiliste uuringute etapi kaevandamisõiguse tasust iga teavitamata jäetud instantsi kohta, või lepingu täielikult või osaliselt lõpetada, teatades sellest 30 päeva ette, alates kalendrikuu lõpust.

Kaevandamisõiguste omanik on lepinguga seotud kuni kontsessiooni aegumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kuupäevani ega või lepingut lõpetada.

Leping lõpetatakse kirjalikult, muidu lõpetamine ei kehti.

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui riigikassa lõpetab lepingu, siis 7. jao punktis 1 osutatud kaevandamisõiguste eest makstud tasu tagasi ei maksta.

Riigikassale jääb õigus nõuda hüvitist leppetrahvi summat ületavas summas üldistel tingimustel, kui riigikassa kannatatud kahju summa ületab leppetrahvi.

11. jagu

Lepinguosalised on kirjavahetuse jaoks andnud järgmised kontaktandmed:

1)	riigikassa: Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium] ul. Wawelska 52/54, 00-922 Varssavi;

2)	kaevandamisõiguste omanik: (aadress).

Lepinguosalised on kohustatud üksteisele viivitamata teatama kõigist punktis 1 märgitud kontaktandmete muudatusest. Sellise muudatuse puhul ei ole vaja lepingu addendum’it. Lepinguosalisele viimati esitatud kontaktaadressile saadetud kirjad loetakse teise lepinguosalise jaoks kättetoimetatuks.

Kõik lepinguosalised peavad teisele lepinguosalisele kirjad edastama ise kohale toimetades, kulleriteenuse või tähtkirjaga, kasutades lepinguosalise viimati esitatud kontaktandmeid.

Lepinguosalise viimati esitatud aadressil saadetud tähtkiri, mille postkontor või kullerteenus on tagasi saatnud seetõttu, et adressaat ei ole seda õigeaegselt välja võtnud, loetakse kättetoimetatuks, kui kättetoimetamise esimesest katsest on möödunud 14 päeva.

12. jagu

Lepinguosalised ei ole vastutavad lepingujärgsete tingimuste sellise täitmata jätmise eest, mis on tingitud vääramatust jõust, kui on võimalik tõendada, et vääramatust jõust tingitud kahju tõttu ei olnud võimalik kohustusi täita. Vääramatuks jõuks loetakse välist sündmust, mida lepinguosalised ei oleks saanud ette näha või välistada, mistõttu on võimatu lepingut rakendada täielikult või osaliselt, pidevalt või ettenähtud perioodil, mida lepinguosaline ei oleks saanud takistada nõuetekohast hoolsust kohaldades ning mis ei tulenenud vääramatust jõust mõjutatud lepinguosalise vigadest või hooletusest.

Vääramatu jõu korral annavad lepinguosalised viivitamata endast parima, et leppida kokku sündmuste edasine käik.

13. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib taotleda lepingu pikendamist tervenisti või osaliselt ja peab seda tegema kirjalikult, muidu on taotlus kehtetu.

14. jagu

Kui leping lõpetatakse, ei ole kaevandamisõiguste omanikul õigust esitada riigikassa vastu nõudeid kaevandamisõiguste eseme väärtuse suurenemise eest.

15. jagu

Kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse tavakohtus, mille geograafilisse alluvusse riigikassa oma asukoha järgi kuulub.

16. jagu

Käesoleva lepinguga kohaldatakse Poola õigust, eelkõige geoloogia ja kaevandamise seaduse ning tsiviilseadustiku sätteid.

17. jagu

Kaevandamisõiguste omanik peab kandma kõik lepingu sõlmimise kulud.

18. jagu

Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult, muidu need ei kehti.

19. jagu

Leping on koostatud kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar kaevandamisõiguste omanikule ja kaks eksemplari riigikassale).

Riigikassa

Kaevandamisõiguste omanik

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/28

Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(2023/C 160/05)

Avalik pakkumuskutse kontsessiooni saamiseks nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas

I JAGU: ÕIGUSLIK ALUS

Geoloogia ja kaevandamise seaduse (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud) artikli 49h lõige 2.

II JAGU: PAKKUMUSI OOTAV ASUTUS

Nimi: Ministerstwo Klimatu [kliima- ja keskkonnaministeerium]

Postiaadress: ul. Wawelska 52/54, 00-922 Varssavi, Poola

Tel +48 223692449, faks: +48 223692460

Internet: www.gov.pl/web/klimat

III JAGU: MENETLUSE ESE

1) Selle tegevuse liik, millele kontsessioon tuleb anda

Kontsessioon nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas, kontsessiooni plokk 49.

2) Piirkond, kus tegevus toimub

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna piirid on määratud kindlaks joonte ühenduspunktidega, millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	709 648,50	467 438,93
2	709 994,91	434 842,34
3	737 770,93	435 133,01
4	737 259,22	467 502,29
5	720 361,13	467 514,79

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 900,35 km2. Piirkonna alumine piir asub sügavusel 5 000 m allpool maapinda.

Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kihistutes tehtava töö eesmärk on dokumenteerida nafta- ja maagaasimaardlad ning kaevandada naftat ja maagaasi eespool kirjeldatud piirkonnas.

3) Tähtaeg (mitte alla 90 päeva alates teate avaldamisest) ja pakkumuste esitamise koht

Pakkumuste hindamise komitee hindab saadud pakkumusi järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % –

kavandatavate geoloogiliste tööde (sealhulgas geoloogiliste toimingute) või kaevandamistoimingute ulatus ja ajakava;

20 % –

geoloogiliste toimingute käigus saadud proovide, sealhulgas puursüdamike kohustusliku kogumise ulatus ja ajakava;

20 % –

finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et teostatakse süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega ja süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;

20 % –

geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute tegemiseks kavandatav tehnoloogia, kasutades selle projekti jaoks välja töötatud uuenduslikke elemente;

5 % –

tehniline suutlikkus süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ja süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus (sealhulgas 2 % määrab koostöö ulatus innovaatiliste lahenduste arendamisel ja rakendamisel seoses geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas tegutsevate teadusasutustega, kes uurivad Poola geoloogiat, ning analüütiliste tehnoloogiate ja meetodite loojatega, kes tegelevad süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega ja võtavad seejuures arvesse Poola geoloogiliste tingimuste eripära, mida võib neis tingimustes kasutada);

5 % –

kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse.

5) Geoloogiliste andmete miinimumulatus

Pakkumust esitades ei ole kohustust tõendada geoloogilise teabe kasutamise õigust.

Kavandamisetapi alguses on ettevõtja kohustatud esitama tõendi seoses geoloogilise teabe kasutamise õigusega ulatuses, mis on vajalik tegevuse jaoks.

6) Tegevuse alguse kuupäev

Kontsessiooniga hõlmatud tegevus peab algama 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

7) Geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute minimaalne ulatus

Geofüüsikalised uuringud 100 km pikkuste profiilidega ja 2D seismilise profileerimisega või 50 km2 kaevandusalaga ja 3D seismilise profileerimisega.

Puuraugu puurimine maksimaalselt 5 000 meetri sügavuseni (tegelik vertikaalne sügavus) koos perspektiivsetest intervallidest kohustusliku puursüdamike võtmisega.

8) Ajavahemik, milleks kontsessioon tuleb anda

Kontsessiooni ajavahemik on 30 aastat, mis hõlmab:

1)	viieaastast geoloogiliste uuringute etappi alates kontsessiooni andmise kuupäevast;

2)	25aastast kaevandamise etappi alates investeerimisotsuse tegemise kuupäevast.

9) Tegutsemise ning avaliku turvalisuse, rahvatervise, keskkonnakaitse ja maardlate ratsionaalse majandamise eritingimused

Geofüüsikalised uuringud peavad algama 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Geoloogilised tegevused (puuraugu puurimine) peab algama 42 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Kategooria C on nafta- ja maagaasimaardlate uuringute miinimumkategooria.

10) Kaevandamisõiguste kehtestamise näidisleping

Näidisleping on esitatud selle dokumendi lisas.

11) Kaevandamisõiguste kehtestamise tasu summat käsitlev teave

Kartuzy piirkonnas kaevandamisõiguste kehtestamise tasu miinimumsumma viieaastase põhiperioodi jooksul on 220 567,74 zlotti (sõnadega: kakssada kakskümmend tuhat viissada kuuskümmend seitse zlotti ja seitsekümmend neli krossi) aastas.

Üksikasjad maksetingimuste kohta on esitatud punktis 10 osutatud lisas.

12) Teave, mis käsitleb pakkumustele esitatavaid nõudeid ja pakkujatelt nõutavaid dokumente

Pakkumuses tuleb esitada:

1)	pakkuja nimi (ärinimi) ja registrijärgne aadress;

2)	pakkumuse teema koos sellist piirkonda määratleva kirjeldusega, mille jaoks antakse kontsessioon ja kehtestatakse kaevandamisõigused;

3)	ajavahemik, milleks kontsessioon antakse, geoloogiliste uuringute etapi kestus ning tegevuse alguse kuupäev;

4)	geoloogiliste tööde eesmärk, ulatus ja laad, sealhulgas geoloogilised või kaevandamistoimingud, ning teave kavandatava eesmärgi saavutamiseks tehtavate tööde ja kasutatava tehnoloogia kohta;

5)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute ajakava aastate kaupa ja nende tööde ulatus;

6)	geoloogiliste toimingute käigus kohustusliku proovide võtmise ulatus ja ajakava, mis hõlmab puursüdamikke, nagu on osutatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 82 lõike 2 punktis 2;

7)	pakkuja õigused kinnisvara (piirkonna) suhtes, kus kavandatav tegevus hakkab toimuma, või mille õigust see üksus taotleb;

8)	looduskaitsekavadega hõlmatud piirkondade loetelu; see nõue ei puuduta projekte, mille puhul on vaja keskkonnaluba;

9)	kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõjuga võitlemise viis;

10)	pakkujale kättesaadavate geoloogiliste andmete ulatus;

11)	kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse;

12)	tehniline suutlikkus vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks või süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus;

13)	finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et teostatakse vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega või süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;

14)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute jaoks kavandatav tehnoloogia;

15)	kaevandamisõiguste kehtestamise tasu kavandatav summa, mis ei ole väiksem kui pakkumismenetluse algatamise teates märgitud summa;

16)

kui pakkumuse esitab mitu üksust ühiselt, siis tuleb selles lisaks täpsustada:

a)	kõikide pakkumuse esitanud üksuste nimed (ärinimed) ja registrijärgsed asukohad;

b)	ettevõtja;

c)	koostöölepingus kavandatavate geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute kulude osakaalud protsentides.

2.	Pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumused peaksid vastama pakkumismenetluse algatamise teates sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Pakkumustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1)	tõendid pakkumuses kirjeldatud asjaolude olemasolu kohta, eelkõige väljavõtted asjaomastest registritest;

2)	tõend, et on esitatud deposiit;

3)	koopia otsusest, mis kinnitab kvalifitseerimismenetluse positiivset tulemust, nagu on sätestatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49a lõikes 17;

4)	kaevanduskaartidega seotud nõuete kohaselt koostatud graafilised lisad, milles on näidatud riigi halduspiirid;

5)	kirjalikud kohustused teha pakkumismenetluses osalevale üksusele kättesaadavaks tehnilised ressursid, kui kontsessiooni rakendamisel kasutatakse teiste üksuste tehnilisi ressursse;

6)	geoloogiliste toimingute projekti kaks ärakirja.

4.	Pakkujad võivad omal algatusel anda oma pakkumustes lisateavet või lisada sellele dokumente.

5.	Pakkujate esitatud dokumendid peavad olema originaalid või kinnitatud õiged ärakirjad, nagu on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. See nõue ei kehti selliste dokumentide ärakirjade kohta, mis tuleb pakkumustele lisada ja mille on koostanud kontsessiooni andev ametiasutus.

6.	Võõrkeeles koostatud dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud tõlkega poola keelde.

7.	Pakkumused tuleb esitada pitseeritud ümbrikus või pitseeritud pakis, millele on lisatud pakkuja nimi (ärinimi) ja märgitud pakkumismenetluse ese.

8.	Pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud pakkumused tagastatakse pakkujatele avamata.

13) Teave, mis käsitleb deposiidi esitamise viisi, deposiidi summat ja maksmise kuupäeva

Pakkujad peavad enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist maksma 1 000 zloti (sõnadega: ühe tuhande zloti ja nulli krossi) suuruse deposiidi.

IV JAGU: HALDUSTEAVE

IV.1) Pakkumuste hindamise komisjon

Kontsessiooni andev ametiasutus nimetab pakkumuste hindamise komisjoni pakkumismenetluse läbiviimiseks ja kõige soodsama pakkumuse valimiseks. Komisjoni koosseis ja kodukord on sätestatud 28. juuli 2015. aasta valitsuse määruses, mis käsitleb pakkumismenetlusi kontsessioonide saamiseks süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ning süsivesinike kaevandamiseks (Poola ametlik väljaanne 2015, punkt 1171). Pakkumuste hindamise komisjon esitab kontsessiooni andvale ametiasutusele heakskiitmiseks pakkumismenetluse kohta aruande. Aruandega, pakkumustega ja kõikide pakkumismenetlusega seotud dokumentidega võivad teised pakkumuse esitanud üksused tutvuda.

IV.2) Täiendavad selgitused

IV.3) Lisateave

Poola geoloogiateenistus on koondanud täieliku teabe pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna kohta nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas algatatud pakkumismenetluse geoloogiliste andmete paketti („Pakiet danych geologicznych do postępowania przetargowego na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż. Obszar przetargowy „Kartuzy““), mis on kättesaadav kliima- ja keskkonnaministeeriumi veebisaidil järgmisel aadressil: https://bip.mos.gov.pl/koncesje-geologiczne/przetargi-na-koncesje-na-poszukiwanie-rozpoznawanie-i-wydobywanie-weglowodorow/piata-runda-przetargow-2021/

ning

geoloogia ja geoloogiliste kontsessioonide osakonnast Departament Geologii i Koncesji Geologicznych

Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium]

ul. Wawelska 52/54

00-922 Varssavi

POOLA

Tel +48 223692449,

Faks +48 223692460

LEPING, millega kehtestatakse kaevandamisõigused nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas (edaspidi „leping“)

sõlmitud Varssavis … järgmiste isikute vahel:

riigikassa, mida esindab kliima- ja keskkonnaminister, kelle eest ja nimel … tegutseb volikirja nr … alusel (edaspidi „riigikassa“),

ning

… (ettevõtte nimi), kelle registrijärgne asukoht on … (täielik aadress), registreeritud … KRSi (riigikohtu register) nr … all, aktsiakapital …, keda esindab … (edaspidi „kaevandamisõiguste omanik“),

edaspidi igaüks eraldi „lepinguosaline“ või ühiselt „lepinguosalised“, ning mis on sõnastatud järgmiselt:

1. jagu

Riigikassa kui järgmisi alasid katva maakoore aluspõhja ainuomanik: vallad Kolbudy, Przywidz, Stężyca, Chmielno, Sierakowice, Somonino, Przodkowo, Linia, Szemud, Wejherowo, Łęczyce ja Luzino, linnad ja vallad Żukowo ja Kartuzy ning linnad Gdynia ja Gdańsk Pomorze vojevoodkonnas, mille piirid on kindlaks määratud ühenduspunktidega (1–5) ja millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	709 648,50	467 438,93
2	709 994,91	434 842,34
3	737 770,93	435 133,01
4	737 259,22	467 502,29
5	720 361,13	467 514,79

kehtestab kaevandamisõiguste omanikule kaevandamisõigused eespool nimetatud piirkonnas, mis on ülaltpoolt piiratud maapinna pealiskihi omaduste alumise piiriga ja altpoolt sügavusega alla 5 000 m, tingimusel, et kaevandamisõiguste omanik saab kontsessiooni nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas ühe aasta jooksul alates kaevandamisõiguste sõlmimise lepingu kuupäevast.

Kui punktis 1 osutatud kontsessiooni saamise tingimust ei täideta, siis lepingust tulenevad kohustused aeguvad.

Punktis 1 osutatud kaljumassi piirkonnas võib kaevandamisõiguste omanik:

1)	Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kihistus tegeleda toimingutega, mis on seotud nafta- ja maagaasimaardlate geoloogiliste uuringutega;

2)	tegeleda ülejäänud aladel mis tahes toimingute ja tegevusega, mis on vajalikud Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kihistule juurde pääsemiseks.

4.	Eespool kirjeldatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 900,35 km2.

2. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kinnitab, et ta ei esita vastuväiteid kaevandamisõiguste eseme faktilise ja õigusliku seisundi kohta.

3. jagu

Leping jõustub kontsessiooni saamise kuupäeval.

Kaevandamisõigused kehtestatakse 30 aastaks, mis hõlmab viieaastast geoloogiliste uuringute etappi ning 25-aastast kaevandamise etappi 8. jao punkti 2 ja 10. jao sätete järgi.

Kaevandamisõigused aeguvad siis, kui kontsessioon (olenemata põhjusest) lõpeb, võetakse tagasi või muutub kehtetuks.

4. jagu

5. jagu

6. jagu

7. jagu

a)	zlotti … (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse esimese aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

b)	zlotti … (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse teise aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

c)	zlotti … (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse kolmanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

d)	zlotti … (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse neljanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

e)	zlotti … (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse viienda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

– punkti 2 sätete järgi.

Kui tasu maksmise kuupäev langeb samasse kalendriaastasse kui lepingu sõlmimise aasta, siis tasu ei indekseerita.

Kaevandamisõiguste omanik peab maksma kaevandamisõiguste tasu kliima- ja keskkonnaministeeriumi pangakontole nr 07 1010 1010 0006 3522 3100 0000 Poola keskpanga Varssavi filiaalis, märkides maksekorraldusele: „Ustanowienie użytkowania górniczego w związku z udzieleniem koncesji na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż w obszarze „Kartuzy““ („Kaevandamisõiguste saamine seoses kontsessiooni andmisega nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Kartuzy piirkonnas“).

Makse kuupäev on riigikassa krediteerimise kuupäev.

Riigikassa teavitab kaevandamisõiguste omanikku kirjalikult punktis 7 osutatud kontonumbri muutumisest.

10.

Kaevandamisõiguste saamise tasu tuleb maksta riigikassale olenemata tulust, mida kaevandamisõiguste omanik saab kõnealuseid õigusi kasutades.

11.

8. jagu

Kui 30 päeva jooksul alates nafta või maagaasi kaevandamise tingimusi täpsustava investeerimisotsuse kuupäevast ei ole punktis 1 osutatud addendum’it sõlmitud, siis kaevandamisõigused aeguvad.

9. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib kasutada 1. jao punktis 1 kehtestatud kaevandamisõiguseid alles pärast riigikassalt kirjaliku nõusoleku saamist.

10. jagu

Kaevandamisõiguste omanik on lepinguga seotud kuni kontsessiooni aegumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kuupäevani ega või lepingut lõpetada.

Leping lõpetatakse kirjalikult, muidu lõpetamine ei kehti.

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui riigikassa lõpetab lepingu, siis 7. jao punktis 1 osutatud kaevandamisõiguste eest makstud tasu tagasi ei maksta.

Riigikassale jääb õigus nõuda hüvitist leppetrahvi summat ületavas summas üldistel tingimustel, kui riigikassa kannatatud kahju summa ületab leppetrahvi.

11. jagu

Lepinguosalised on kirjavahetuse jaoks andnud järgmised kontaktandmed:

1)	riigikassa: Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium] ul. Wawelska 52/54, 00-922 Varssavi;

2)	kaevandamisõiguste omanik: (aadress).

Kõik lepinguosalised peavad teisele lepinguosalisele kirjad edastama ise kohale toimetades, kulleriteenuse või tähtkirjaga, kasutades lepinguosalise viimati esitatud kontaktandmeid.

12. jagu

Vääramatu jõu korral annavad lepinguosalised viivitamata endast parima, et leppida kokku sündmuste edasine käik.

13. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib taotleda lepingu pikendamist tervenisti või osaliselt ja peab seda tegema kirjalikult, muidu on taotlus kehtetu.

14. jagu

Kui leping lõpetatakse, ei ole kaevandamisõiguste omanikul õigust esitada riigikassa vastu nõudeid kaevandamisõiguste eseme väärtuse suurenemise eest.

15. jagu

Kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse tavakohtus, mille geograafilisse alluvusse riigikassa oma asukoha järgi kuulub.

16. jagu

Käesoleva lepinguga kohaldatakse Poola õigust, eelkõige geoloogia ja kaevandamise seaduse ning tsiviilseadustiku sätteid.

17. jagu

Kaevandamisõiguste omanik peab kandma kõik lepingu sõlmimise kulud.

18. jagu

Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult, muidu need ei kehti.

19. jagu

Leping on koostatud kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar kaevandamisõiguste omanikule ja kaks eksemplari riigikassale).

Riigikassa

Kaevandamisõiguste omanik

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/40

Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(2023/C 160/06)

Avalik pakkumuskutse kontsessiooni saamiseks nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas

I JAGU: ÕIGUSLIK ALUS

Geoloogia ja kaevandamise seaduse (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud) artikli 49h lõige 2.

II JAGU: PAKKUMUSI OOTAV ASUTUS

Nimi: Ministerstwo Klimatu [kliima- ja keskkonnaministeerium]

Postiaadress: ul. Wawelska 52/54 , 00-922 Varssavi, Poola

Tel +48 223692449

Faks +48 223692460

Internet: www.gov.pl/web/klimat

III JAGU: MENETLUSE ESE

1) Selle tegevuse liik, millele kontsessioon tuleb anda

Kontsessioon nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas, kontsessiooni plokk 183.

2) Piirkond, kus tegevus toimub

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna piirid on määratud kindlaks joonte ühenduspunktidega, millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	549 450,19	244 711,63
2	546 785,65	241 113,57
3	540 242,75	241 894,16
4	540 873,53	247 572,85
5	546 430,59	247 861,28
6	547 712,18	259 199,82
7	540 414,53	256 580,45
8	531 745,15	262 931,15
9	531 753,26	263 057,74
10	521 496,05	262 559,19
11	521 556,67	262 436,44
12	521 365,66	247 695,31
13	528 872,38	239 725,61
14	528 621,24	236 900,92
15	527 049,18	228 863,08
16	540 948,98	229 635,49
17	547 125,25	229 978,70
18	550 209,91	230 150,11

Erandiks on polügoon, mis on piiritletud alljärgnevate punktidega 19–26:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
19	537 338,87	235 938,86
20	537 381,70	235 451,89
21	537 161,68	235 262,61
22	536 191,17	234 978,91
23	535 945,30	236 140,79
24	536 032,11	236 456,84
25	536 631,59	236 671,44
26	537 053,67	236 400,94

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 691,38 km2. Piirkonna alumine piir asub sügavusel 4 000 m allpool maapinda.

Permi kihistutes tehtava töö eesmärk on dokumenteerida nafta- ja maagaasimaardlad ning kaevandada naftat ja maagaasi eespool nimetatud piirkonnas.

3) Tähtaeg (mitte alla 90 päeva alates teate avaldamisest) ja pakkumuste esitamise koht

Pakkumuste hindamise komitee hindab saadud pakkumusi järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % –

kavandatavate geoloogiliste tööde (sealhulgas geoloogiliste toimingute) või kaevandamistoimingute ulatus ja ajakava;

20 % –

geoloogiliste toimingute käigus saadud proovide, sealhulgas puursüdamike kohustusliku kogumise ulatus ja ajakava;

20 % –

finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et viiakse ellu vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega või süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;

20 % –

geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute tegemiseks kavandatav tehnoloogia, kasutades selle projekti jaoks välja töötatud uuenduslikke elemente;

5 % –

tehniline suutlikkus vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks või süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus (sealhulgas 2 % määrab koostöö ulatus innovaatiliste lahenduste arendamisel ja rakendamisel seoses geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas tegutsevate teadusasutustega, kes uurivad Poola geoloogiat, ning analüütiliste tehnoloogiate ja meetodite loojatega, kes tegelevad süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega ja võtavad seejuures arvesse Poola geoloogiliste tingimuste eripära, mida võib neis tingimustes kasutada);

5 % –

kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse.

5) Geoloogiliste andmete miinimumulatus

Pakkumust esitades ei ole kohustust tõendada geoloogilise teabe kasutamise õigust.

Kavandamisetapi alguses on ettevõtja kohustatud esitama tõendi seoses geoloogilise teabe kasutamise õigusega ulatuses, mis on vajalik tegevuse jaoks.

6) Tegevuse alguse kuupäev

Kontsessiooniga hõlmatud tegevus peab algama 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

7) Geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute minimaalne ulatus

Geofüüsikalised uuringud 80 km pikkuste profiilidega ja 2D seismilise profileerimisega või 50 km2 kaevandusalaga ja 3D seismilise profileerimisega.

Puuraugu puurimine maksimaalselt 4 000 meetri sügavuseni (tegelik vertikaalne sügavus) koos perspektiivsetest intervallidest kohustusliku puursüdamike võtmisega.

8) Ajavahemik, milleks kontsessioon tuleb anda

Kontsessiooni ajavahemik on 30 aastat, mis hõlmab:

1)	viieaastast geoloogiliste uuringute etappi alates kontsessiooni andmise kuupäevast;

2)	25aastast kaevandamise etappi alates investeerimisotsuse tegemise kuupäevast.

9) Tegutsemise ning avaliku turvalisuse, rahvatervise, keskkonnakaitse ja maardlate ratsionaalse majandamise eritingimused

Geofüüsikalised uuringud peavad algama 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Geoloogilised tegevused (puuraugu puurimine) peab algama 42 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Kategooria C on nafta- ja maagaasimaardlate uuringute miinimumkategooria.

10) Kaevandamisõiguste kehtestamise näidisleping

Näidisleping on esitatud selle dokumendi lisas.

11) Kaevandamisõiguste kehtestamise tasu summat käsitlev teave

Gorzów Wielkopolski S piirkonnas kaevandamisõiguste kehtestamise tasu miinimumsumma viieaastase põhiperioodi jooksul on 169 374,27 Poola zlotti (sõnadega: sada kuuskümmend üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend neli zlotti, kakskümmend seitse krossi) aastas.

Üksikasjad maksetingimuste kohta on esitatud punktis 10 osutatud lisas.

12) Teave, mis käsitleb pakkumustele esitatavaid nõudeid ja pakkujatelt nõutavaid dokumente

Pakkumuses tuleb esitada:

1)	pakkuja nimi (ärinimi) ja registrijärgne aadress;

2)	pakkumuse teema koos sellist piirkonda määratleva kirjeldusega, mille jaoks antakse kontsessioon ja kehtestatakse kaevandamisõigused;

3)	ajavahemik, milleks kontsessioon antakse, geoloogiliste uuringute etapi kestus ning tegevuse alguse kuupäev;

4)	geoloogiliste tööde eesmärk, ulatus ja laad, sealhulgas geoloogilised või kaevandamistoimingud, ning teave kavandatava eesmärgi saavutamiseks tehtavate tööde ja kasutatava tehnoloogia kohta;

5)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute ajakava aastate kaupa ja nende tööde ulatus;

6)	geoloogiliste toimingute käigus kohustusliku proovide võtmise ulatus ja ajakava, mis hõlmab puursüdamikke, nagu on osutatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 82 lõike 2 punktis 2;

7)	pakkuja õigused kinnisvara (piirkonna) suhtes, kus kavandatav tegevus hakkab toimuma, või mille õigust see üksus taotleb;

8)	looduskaitsekavadega hõlmatud piirkondade loetelu; see nõue ei puuduta projekte, mille puhul on vaja keskkonnatingimusi käsitlevat otsust;

9)	kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõjuga võitlemise viis;

10)	pakkujale kättesaadavate geoloogiliste andmete ulatus;

11)	kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse;

12)	tehniline suutlikkus vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks või süsivesinike kaevandamiseks, ning eelkõige asjakohaste tehniliste, organisatsiooniliste, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus;

13)	finantssuutlikkus, mis pakub piisavat tagatist, et viiakse ellu vastavalt kas süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringutega või süsivesinike kaevandamisega seotud toimingud, ning eelkõige kavandatavate toimingute rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ning välisrahastamise osakaal;

14)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute jaoks kavandatav tehnoloogia;

15)	kaevandamisõiguste kehtestamise tasu kavandatav summa, mis ei ole väiksem kui pakkumismenetluse algatamise teates märgitud summa;

17)

kui pakkumuse esitab mitu üksust ühiselt, siis tuleb selles lisaks täpsustada:

a)	kõikide pakkumuse esitanud üksuste nimed (ärinimed) ja registrijärgsed asukohad;

b)	ettevõtja;

c)	koostöölepingus kavandatavate geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute kulude osakaalud protsentides.

2.	Pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumused peaksid vastama pakkumismenetluse algatamise teates sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Pakkumustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1)	tõendid pakkumuses kirjeldatud asjaolude olemasolu kohta, eelkõige väljavõtted asjaomastest registritest;

2)	tõend, et on esitatud deposiit;

3)	koopia otsusest, mis kinnitab kvalifitseerimismenetluse positiivset tulemust, nagu on sätestatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49a lõikes 17;

4)	kaevanduskaartidega seotud nõuete kohaselt koostatud graafilised lisad, milles on näidatud riigi halduspiirid;

5)	kirjalikud kohustused teha pakkumismenetluses osalevale üksusele kättesaadavaks tehnilised ressursid, kui kontsessiooni rakendamisel kasutatakse teiste üksuste tehnilisi ressursse;

6)	geoloogiliste toimingute projekti kaks ärakirja.

4.	Pakkujad võivad omal algatusel anda oma pakkumustes lisateavet või lisada sellele dokumente.

5.	Pakkujate esitatud dokumendid peavad olema originaalid või kinnitatud õiged ärakirjad, nagu on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. See nõue ei kehti selliste dokumentide ärakirjade kohta, mis tuleb pakkumustele lisada ja mille on koostanud kontsessiooni andev ametiasutus.

6.	Võõrkeeles koostatud dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud tõlkega poola keelde.

7.	Pakkumused tuleb esitada pitseeritud ümbrikus või pitseeritud pakis, millele on lisatud pakkuja nimi (ärinimi) ja märgitud pakkumismenetluse ese.

8.	Pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud pakkumused tagastatakse pakkujatele avamata.

13) Teave, mis käsitleb deposiidi esitamise viisi, deposiidi summat ja maksmise kuupäeva

Pakkujad peavad enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist maksma 1 000 zloti (sõnadega: ühe tuhande zloti ja nulli krossi) suuruse deposiidi.

IV JAGU: HALDUSTEAVE

IV.1) Pakkumuste hindamise komisjon

IV.2) Täiendavad selgitused

IV.3) Lisateave

Poola geoloogiateenistus on koondanud täieliku teabe pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna kohta nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas algatatud pakkumismenetluse geoloogiliste andmete paketti („Pakiet danych geologicznych do postępowania przetargowego na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż. Obszar przetargowy „Gorzów Wielkopolski S““), mis on kättesaadav kliima- ja keskkonnaministeeriumi veebisaidil järgmisel aadressil: https://bip.mos.gov.pl/koncesje-geologiczne/przetargi-na-koncesje-na-poszukiwanie-rozpoznawanie-i-wydobywanie-weglowodorow/piata-runda-przetargow-2021/

ning:

geoloogia ja geoloogiliste kontsessioonide osakonnast Departament Geologii i Koncesji Geologicznych

Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium]

ul. Wawelska 52/54

54 00-922 Varssavi

POOLA

Tel +48 223692449

Faks +48 223692460

LEPING,

millega kehtestatakse kaevandamisõigused nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas (edaspidi „leping“)

sõlmitud Varssavis … järgmiste isikute vahel:

riigikassa, mida esindab kliima- ja keskkonnaminister, kelle eest ja nimel …tegutseb volikirja nr … alusel (edaspidi „riigikassa“),

ning

… (ettevõtja nimi), kelle registrijärgne asukoht on … (täielik aadress), registreeritud … KRSi (riigikohtu register) nr … all, aktsiakapital …, keda esindab … (edaspidi „kaevandamisõiguste omanik“),

edaspidi igaüks eraldi „lepinguosaline“ või ühiselt „lepinguosalised“,

ning mis on sõnastatud järgmiselt:

1. jagu

Riigikassa kui järgmisi alasid katva maakoore aluspõhja ainuomanik: vallad Lubiszyn, Bogdaniec, Deszczno, Santok, Krzeszyce ja Bledzew, linnad ja vallad Witnica, Lubniewice ja Skwierzyna ning linn Gorzów Wielkopolski Lubuszi vojevoodkonnas, mille piirid on kindlaks määratud ühenduspunktidega (1–18) ja millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	549 450,19	244 711,63
2	546 785,65	241 113,57
3	540 242,75	241 894,16
4	540 873,53	247 572,85
5	546 430,59	247 861,28
6	547 712,18	259 199,82
7	540 414,53	256 580,45
8	531 745,15	262 931,15
9	531 753,26	263 057,74
10	521 496,05	262 559,19
11	521 556,67	262 436,44
12	521 365,66	247 695,31
13	528 872,38	239 725,61
14	528 621,24	236 900,92
15	527 049,18	228 863,08
16	540 948,98	229 635,49
17	547 125,25	229 978,70
18	550 209,91	230 150,11

välja arvatud punktidega 19 kuni 26 kindlaks määratud hulknurkne maatükk:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
19	537 338,87	235 938,86
20	537 381,70	235 451,89
21	537 161,68	235 262,61
22	536 191,17	234 978,91
23	535 945,30	236 140,79
24	536 032,11	236 456,84
25	536 631,59	236 671,44
26	537 053,67	236 400,94

kehtestab kaevandamisõiguste omanikule kaevandamisõigused eespool kirjeldatud piirkonnas, mis on ülaltpoolt piiratud maapinna pealiskihi omaduste alumise piiriga ja altpoolt sügavusega alla 4 000 m, tingimusel, et kaevandamisõiguste omanik saab kontsessiooni nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas ühe aasta jooksul alates kaevandamisõiguste sõlmimise lepingu kuupäevast.

Kui punktis 1 osutatud kontsessiooni saamise tingimust ei täideta, siis lepingust tulenevad kohustused aeguvad.

Punktis 1 osutatud kaljumassi piirkonnas võib kaevandamisõiguste omanik:

1)	Permi kihistus tegeleda toimingutega, mis on seotud nafta- ja maagaasimaardlate geoloogiliste uuringutega;

2)	tegeleda ülejäänud aladel mis tahes toimingute ja tegevusega, mis on vajalikud Permi kihistule juurde pääsemiseks.

Eespool kirjeldatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 691,38 km2.

2. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kinnitab, et ta ei esita vastuväiteid kaevandamisõiguste eseme faktilise ja õigusliku seisundi kohta.

3. jagu

Leping jõustub kontsessiooni saamise kuupäeval.

Kaevandamisõigused kehtestatakse 30 aastaks, mis hõlmab 5-aastast geoloogiliste uuringute etappi ning 25-aastast kaevandamise etappi 8. jao punkti 2 ja 10. jao sätete järgi.

Kaevandamisõigused aeguvad siis, kui kontsessioon (olenemata põhjusest) lõpeb, võetakse tagasi või muutub kehtetuks.

4. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kohustub teavitama riigikassat kirjalikult igasugustest muudatustest, mis tulenevad nime, registreeritud büroo, aadressi või tegevusvormi muutustest, registreerimis- ja identifitseerimisnumbrite muutustest, seaduse alusel kontsessiooni üleandmisest teisele üksusele, pankrotiavalduse esitamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerimismenetluse algatamisest. Riigikassa võib nõuda sellistel juhtudel asjakohaseid selgitusi. Teavitamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil eespool nimetatud asjaolud ilmnevad.

5. jagu

6. jagu

Riigikassal on õigus kehtestada 1. jao punktis 1 nimetatud piirkonnas kaevandamisõigused, et teostada muid toiminguid kui lepingus märgitud toimingud viisil, mis ei riku kaevandamisõiguste omaniku õigusi.

7. jagu

a)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse esimese aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

b)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse teise aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

c)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse kolmanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

d)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse neljanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

e)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kasutusõiguse viienda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

—	punkti 2 sätete järgi.

Kui tasu maksmise kuupäev langeb samasse kalendriaastasse kui lepingu sõlmimise aasta, siis tasu ei indekseerita.

Kaevandamisõiguste omanik peab maksma kaevandamisõiguste tasu kliima- ja keskkonnaministeeriumi pangakontole nr 07 1010 1010 0006 3522 3100 0000 Poola keskpanga Varssavi filiaalis, märkides maksekorraldusele: „Ustanowienie użytkowania górniczego w związku z udzieleniem koncesji na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż w obszarze „Gorzów Wielkopolski S““ („Kaevandamisõiguste saamine seoses kontsessiooni andmisega nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Gorzów Wielkopolski S piirkonnas“).

Makse kuupäev on riigikassa krediteerimise kuupäev.

Punktis 1 märgitud tasu ei maksustata kaupadelt ja teenustelt tasutava maksuga (käibemaks). Kui õigusnorme muudetakse sel viisil, mis tingib käesoleva lepingu esemeks olevate tegevuste maksustamise, või kui õigusnormide tõlgendamine muutub sel moel, mis tingib kõnealuste tegevuste käibemaksuga maksustamise, siis suurendatakse tasu tasumisele kuuluva maksusumma võrra.

Riigikassa teavitab kaevandamisõiguste omanikku kirjalikult punktis 7 osutatud kontonumbri muutumisest.

10.

Kaevandamisõiguste saamise tasu tuleb maksta riigikassale olenemata tulust, mida kaevandamisõiguste omanik saab kõnealuseid õigusi kasutades.

11.

8. jagu

9. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib kasutada 1. jao punktis 1 kehtestatud kaevandamisõigusi alles pärast riigikassalt kirjaliku nõusoleku saamist.

10. jagu

Kui kaevandamisõiguste omanik ei teata riigikassale 4. jaos osutatud asjaoludest 30 päeva jooksul alates nende ilmnemisest, võib riigikassa määrata kaevandamisõiguste omanikule leppetrahvi 5 % kogu geoloogiliste uuringute etapi kaevandamisõiguse tasust iga teavitamata jäetud juhtumikohta, või lepingu täielikult või osaliselt lõpetada, teatades sellest 30 päeva ette, alates kalendrikuu lõpust.

Kaevandamisõiguste omanik on lepinguga seotud kuni kontsessiooni aegumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kuupäevani ega või lepingut lõpetada.

Leping lõpetatakse kirjalikult, muidu lõpetamine ei kehti.

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui riigikassa lõpetab lepingu, siis 7. jao punktis 1 osutatud kaevandamisõiguste eest makstud tasu tagasi ei maksta.

Riigikassale jääb õigus nõuda hüvitist leppetrahvi summat ületavas summas üldistel tingimustel, kui riigikassa kannatatud kahju summa ületab leppetrahvi.

11. jagu

Lepinguosalised on kirjavahetuse jaoks andnud järgmised kontaktandmed:

riigikassa:

Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium] ul. Wawelska 52/54, 00-922 Varssavi;

2)	kaevandamisõiguste omanik: (aadress).

Kõik lepinguosalised peavad teisele lepinguosalisele kirjad edastama ise kohale toimetades, kulleriteenuse või tähtkirjaga, kasutades lepinguosalise viimati esitatud kontaktandmeid.

12. jagu

Vääramatu jõu korral annavad lepinguosalised viivitamata endast parima, et leppida kokku sündmuste edasine käik.

13. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib taotleda lepingu pikendamist tervenisti või osaliselt ja peab seda tegema kirjalikult, muidu on taotlus kehtetu.

14. jagu

Kui leping lõpetatakse, ei ole kaevandamisõiguste omanikul õigust esitada riigikassa vastu nõudeid kaevandamisõiguste eseme väärtuse suurenemise eest.

15. jagu

Kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse tavakohtus, mille geograafilisse alluvusse riigikassa oma asukoha järgi kuulub.

16. jagu

Käesoleva lepinguga kohaldatakse Poola õigust, eelkõige geoloogia ja kaevandamise seaduse ning tsiviilseadustiku sätteid.

17. jagu

Kaevandamisõiguste omanik peab kandma kõik lepingu sõlmimise kulud.

18. jagu

Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult, muidu need ei kehti.

19. jagu

Leping on koostatud kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar kaevandamisõiguste omanikule ja kaks eksemplari riigikassale).

Riigikassa

Kaevandamisõiguste omanik

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/52

Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(2023/C 160/07)

Avalik pakkumuskutse kontsessiooni saamiseks nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W piirkonnas

I JAGU: ÕIGUSLIK ALUS

Geoloogia ja kaevandamise seaduse (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud) artikli 49h lõige 2.

Valitsuse 28. juuli 2015. aasta määrus, milles käsitletakse pakkumisi kontsessioonide saamiseks süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ning süsivesinike kaevandamiseks (Poola ametlik väljaanne 2015, punkt 1171)

II JAGU: PAKKUMISI ESITAV ÜKSUS

Nimi: Ministerstwo Klimatu [kliima- ja keskkonnaministeerium]

Postiaadress: ul. Wawelska 52/54, 00-922 Warszawa, Poland

Tel +48 223692449

Faks +48 223692460

Internet: www.gov.pl/web/klimat

III JAGU: MENETLUSE ESE

1) Selle tegevuse liik, millele kontsessioon tuleb anda

Kontsessioon nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W piirkonnas, mis on kontsessiooniplokkide 216, 217, 236 ja 237 osa.

2) Piirkond, kus tegevus toimub

Selle pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna piirid on määratud kindlaks joonte ühenduspunktidega, millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	508 667,07	687 397,04
2	508 667,07	722 038,06
3	474 026,06	722 038,06
4	474 026,06	687 397,04

Käesoleva pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 1 200,00 km2. Piirkonna alumine piir 3 500 m sügavusel maapinnast (BGL).

Permi kihistutes tehtava töö eesmärk on dokumenteerida nafta- ja maagaasiladestud ning kaevandada naftat ja maagaasi eespool nimetatud piirkonnas.

3) Tähtaeg (mitte alla 90 päeva alates teate avaldamisest) ja pakkumuste esitamise koht

Hankekomisjon hindab saadud taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % –

kavandatavate geoloogiliste tööde (sealhulgas geoloogiliste toimingute) või kaevandamistoimingute ulatus ja ajakava;

20 % –

geoloogiliste toimingute käigus saadud proovide, sealhulgas puursüdamike kohustusliku kogumise ulatus ja ajakava;

20 % –

finantssuutlikkus, mis annab piisava tagatise vastavalt süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute ning süsivesinike kaevandamisega seotud tegevuste teostamiseks, ning eelkõige kavandatava tegevuse rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ja välisrahastamise osa;

20 % –

geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute tegemiseks kavandatav tehnoloogia, kasutades selle projekti jaoks välja töötatud uuenduslikke elemente;

5 % –

kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise vallas, mis tagavad turvalise töö, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse.

Kui pärast taotluste hindamist eespool nimetatud kriteeriumide alusel saavad kaks või enam pakkumust sama punktisumma, kasutatakse geoloogiliste uuringute etapis kaevandusõiguste kehtestamise eest makstavat tasu täiendava kriteeriumina, mis võimaldab teha asjaomaste pakkumuste vahel lõpliku valiku.

5) Geoloogiliste andmete miinimumulatus

Pakkumuse esitamisel ei nõuta geoloogiliste andmete kasutamise õiguse tõendamist.

Kavandamisetapi alguses on ettevõtja kohustatud esitama tõendi seoses geoloogilise teabe kasutamise õigusega ulatuses, mis on vajalik tegevuse jaoks.

6) Tegevuse alguse kuupäev

Kontsessiooniga hõlmatud tegevus algab 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

7) Geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute minimaalne ulatus

Geofüüsikalised uuringud 150 km (ergastusliini pikkus) 2D seismiliste katsetega või 50 km2 (väljatõmbeala) 3D seismiliste katsetega.

Puuraugu puurimine maksimaalse sügavuseni 3 500 m (tegelik vertikaalsügavus) koos ettenähtavate intervallidega kohustusliku puurauguga.

8) Ajavahemik, milleks kontsessioon tuleb anda

Kontsessiooni ajavahemik on 30 aastat, mis hõlmab:

1)	viieaastast geoloogiliste uuringute etappi alates kontsessiooni andmise kuupäevast;

2)	25-aastast kaevandamise etappi alates investeerimisotsuse tegemise kuupäevast.

9) Tegutsemise ning avaliku turvalisuse, rahvatervise, keskkonnakaitse ja maardlate ratsionaalse majandamise eritingimused

Geofüüsikalised uuringud algavad 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Geoloogilised toimingud (puuraugu puurimine) algavad 42 kuu jooksul alates kuupäevast, mil kontsessiooni andmise otsus muutub lõplikuks.

Kategooria C on nafta- ja maagaasilasundite uuringute miinimumkategooria.

10) Kaevandusõiguste kehtestamise näidisleping

Näidisleping on esitatud selle dokumendi lisas.

11) Teave kaevandamisõiguste kehtestamise tasu suuruse kohta

Gryfice piirkonnas kaevandamisõiguste kehtestamise tasu miinimumsumma viieaastase põhiperioodi jooksul on 293 976,00 zlotti (sõnadega: kakssada üheksakümmend kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kuus zlotti ja null krossi aastas.

Üksikasjad maksetingimuste kohta on esitatud punktis 10 osutatud lisas.

12) Teave nõuete kohta, millele pakkujad peavad vastama, ja pakkujatelt nõutavad dokumendid

Pakkumustes tuleks täpsustada:

1)	pakkuja nimi (ärinimi) ja registrijärgne aadress;

2)	pakkumuse objekt koos kirjeldusega, milles täpsustatakse piirkond, kus kontsessioon antakse ja kaevandamisõigused kehtestatakse;

3)	ajavahemik, milleks kontsessioon tuleb anda, geoloogiliste uuringute etapi kestus ning tegevuse alguse kuupäev;

4)	geoloogiliste tööde eesmärk, ulatus ja laad, sealhulgas geoloogilised või kaevandamistoimingud, ning teave kavandatava eesmärgi saavutamiseks tehtavate tööde ja kasutatava tehnoloogia kohta;

5)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute ajakava aastate kaupa ja nende tööde ulatus;

6)	geoloogiliste toimingute käigus kohustusliku proovide võtmise ulatus ja ajakava, mis hõlmab puursüdamikke, nagu on osutatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 82 lõike 2 punktis 2;

7)	pakkuja õigused kinnisvara (piirkonna) suhtes, kus kavandatav tegevus hakkab toimuma, või mille õigust see üksus taotleb;

8)	looduskaitsekavadega hõlmatud piirkondade loetelu; see nõue ei puuduta projekte, mille puhul on vaja keskkonnatingimusi käsitlevat otsust;

9)	kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõjuga võitlemise viis;

10)	pakkujale kättesaadavate geoloogiliste andmete ulatus;

11)	kogemused süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute või süsivesinike kaevandamise alal, tagades ohutu käitamise, inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse;

12)	tehniline suutlikkus vastavalt süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ning süsivesinike kaevandamiseks, eelkõige asjakohaste tehniliste, korralduslike, logistiliste ja inimressursside potentsiaali kättesaadavus;

13)	finantssuutlikkus, mis annab piisava tagatise vastavalt süsivesinikuvarude geoloogiliste uuringute ning süsivesinike kaevandamisega seotud tegevuste läbiviimiseks, ning eelkõige kavandatava tegevuse rahastamise allikad ja meetodid, sealhulgas omavahendite ja välisrahastamise osa;

14)	geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste või kaevandamistoimingute jaoks kavandatav tehnoloogia;

15)	kaevandamisõiguste kehtestamise tasu kavandatav summa, mis ei ole väiksem kui pakkumismenetluse algatamise teates märgitud summa;

17)

kui pakkumuse esitab mitu üksust ühiselt, siis tuleb selles lisaks täpsustada:

a)	kõikide pakkumuse esitanud üksuste nimed (ärinimed) ja registrijärgsed asukohad;

b)	ettevõtja;

c)	koostöölepingus kavandatavate geoloogiliste tööde, sealhulgas geoloogiliste toimingute kulude osakaalud protsentides.

2.	Pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumused peaksid vastama pakkumismenetluse algatamise teates sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Pakkumustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1)	tõendid pakkumuses kirjeldatud asjaolude olemasolu kohta, eelkõige väljavõtted asjaomastest registritest;

2)	tõend, et on esitatud deposiit;

3)	koopia otsusest, mis kinnitab kvalifitseerimismenetluse positiivset tulemust, nagu on sätestatud geoloogia ja kaevandamise seaduse artikli 49a lõikes 17;

4)	kaevanduskaartidega seotud nõuete kohaselt koostatud graafilised lisad, milles on näidatud riigi halduspiirid;

5)	kirjalikud kohustused teha pakkumismenetluses osalevale üksusele kättesaadavaks tehnilised ressursid, kui kontsessiooni rakendamisel kasutatakse teiste üksuste tehnilisi ressursse;

6)	geoloogiliste toimingute projekti kaks ärakirja.

4.	Pakkujad võivad omal algatusel esitada oma pakkumustes lisateavet või lisada sellele täiendavaid dokumente.

5.	Pakkujate esitatud dokumendid peaksid olema originaalid või originaalide tõestatud koopiad, nagu on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. See nõue ei kehti selliste dokumentide ärakirjade kohta, mis tuleb pakkumustele lisada ja mille on koostanud kontsessiooni andev ametiasutus.

6.	Võõrkeeles koostatud dokumendid tuleb esitada koos vandetõlkija poolt poola keelde tehtud tõlkega.

7.	Pakkumused tuleb esitada pitseeritud ümbrikus või pitseeritud pakis, millele on lisatud pakkuja nimi (ärinimi) ja märgitud pakkumismenetluse ese.

8.	Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist esitatud pakkumused tagastatakse pakkujatele, keda ei ole avatud.

13) Teave tagatise esitamise viisi, tagatise suuruse ja maksekuupäeva kohta

Pakkujad peavad esitama 1 000 Poola zloti suuruse tagatise (sõnadega: üks tuhat zlotti ja null krossi) enne pakkumiste esitamise tähtaja möödumist.

IV JAGU: HALDUSTEAVE

IV.1) Pakkumuste hindamise komisjon

Kontsessiooni andev ametiasutus nimetab pakkumuste hindamise komisjoni pakkumismenetluse läbiviimiseks ja kõige soodsama pakkumuse valimiseks. Komitee koosseis ja töökord on sätestatud valitsuse 28. juuli 2015. aasta määruses pakkumismenetluste kohta kontsessioonide puhul süsivesinikuvarude geoloogilisteks uuringuteks ning süsivesinike kaevandamiseks (Poola ametlik väljaanne 2015, punkt 1171). Pakkumuste hindamise komisjon esitab kontsessiooni andvale ametiasutusele heakskiitmiseks pakkumismenetluse kohta aruande. Aruandega, pakkumustega ja kõikide pakkumismenetlusega seotud dokumentidega võivad teised pakkumuse esitanud üksused tutvuda.

IV.2) Täiendavad selgitused

Huvitatud üksus võib 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest paluda kontsessiooni andvalt asutuselt selgitusi pakkumuse üksikasjalike kirjelduste kohta. 14 päeva jooksul alates taotluse saamisest avaldab kontsessiooni andev asutus selgitused avaliku teabe bülletäänis Biuletyn Informacji Publicznej selle asutuse haldusüksuse veebilehel.

IV.3) Lisateave

Nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W pakkumispiirkonnas on Poola geoloogiaamet koostanud pakkumismenetlusega hõlmatud piirkonna kohta täieliku teabe (Pakiet danych geologicznych do postępowania przetargowego na poszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu ziemnego ze złóż. Obszar przetargowy „Siedlce W“), mis on kättesaadav kliima- ja keskkonnaministeeriumi veebisaidil järgmisel aadressil: https://bip.mos.gov.pl/koncesje-geologiczne/przetargi-na-koncesje-na- poszukiwanie-rozpoznawanie-i-wydobywanie-weglowodorow/piata-runda-przetargow-2021/

ning järgmisel aadressil:

Departament Geologii i Koncesji Geologicznych [geoloogia ja geoloogiliste kontsessioonide osakond]

Ministerstwo Klimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium] ul. Wawelska 52/54

54 00-922 Warszawa

POLAND

Tel +48 223692449

Faks +48 223692460

LEPING, millega kehtestatakse kaevandamisõigused nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W piirkonnas (edaspidi „leping“)

sõlmitud Varssavis … järgmiste isikute vahel:

riigikassat esindav kliima- ja keskkonnaminister, kelle nimel tegutseb …, kes tegutseb … volikirja nr … alusel (edaspidi „riigikassa“),

… (ettevõtja nimi), mille registrijärgne asukoht on… (täielik aadress), registreeritud... KRSi (riiklik kohturegister) nr…, aktsiakapital…, keda esindab…, edaspidi „kaevandamisõiguste omanik“,

edaspidi igaüks eraldi „lepinguosaline“ või ühiselt „lepinguosalised“, ning mis on sõnastatud järgmiselt:

1. jagu

Riigikassa kui järgmisi kohalikke omavalitsusi katva maakoore aluspõhja ainuomanik: vallad Korytnica, Wierzbno, Liw, Grębków, Sokołów Podlaski, Bielany, Dobre, Jakubów, Cegłów, Kotuń, Mokobody, Siedlce, Skórzec, Suchożebry, Wiśniew ja Wodynie; Kałuszyni ja Mrozy linna- ja maapiirkonnad ning Mazowieckie valla linnad Sokołów Podlaski, Węgrów ja Siedlce, mille piirid on kindlaks määratud ühenduspunktidega (1–4) ja millel on koordinaatide süsteemis PL-1992 järgmised koordinaadid:

Punkt nr	X [PL-1992]	Y [PL-1992]
1	508 667,07	687 397,04
2	508 667,07	722 038,06
3	474 026,06	722 038,06
4	474 026,06	687 397,04

kehtestab kaevandamisõiguste omanikule kaevandamisõigused eespool kirjeldatud piirkonnas, mis on ülaltpoolt piiratud maapinna pealiskihi omaduste alumise piiriga ja altpoolt sügavusega 3 500 m, tingimusel et kaevandamisõiguste omanik saab kontsessiooni nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W piirkonnas ühe aasta jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast.

Kui punktis 1 osutatud kontsessiooni saamise tingimust ei täideta, siis lepingust tulenevad kohustused aeguvad.

Punktis 1 osutatud kaljumassi piirkonnas võib kaevandamisõiguste omanik:

1)	Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kihistustes tegeleda toimingutega, mis on seotud nafta- ja maagaasimaardlate geoloogiliste uuringutega;

2)	tegeleda ülejäänud aladel mis tahes toimingute ja tegevusega, mis on vajalikud Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kihistule juurde pääsemiseks.

Eespool kirjeldatud piirkonna vertikaalprojektsiooni pindala on 1 200,00 km2.

Kaevandamisõigused annavad kaevandamisõiguste omanikule õiguse kasutada punktis 1 nimetatud piirkonda üksnes nafta ja maagaasi geoloogilisteks uuringuteks , samuti kõikide sel eesmärgil vajalike toimingute ja tegevuste tegemiseks selles piirkonnas kooskõlas kehtivate õigusnormidega, eelkõige 9. juuni 2011. aasta geoloogia ja kaevandamise seadusega (Poola ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) 2022, punkt 1072, muudetud), ning selle alusel välja antud otsustega.

2. jagu

Kaevandamisõiguste omanik kinnitab, et ta ei esita vastuväiteid kaevandusõiguste eseme faktilise ja õigusliku seisundi kohta.

3. jagu

Leping jõustub kontsessiooni saamise kuupäeval.

Kaevandamisõigused kehtestatakse 30 aastaks, mis hõlmab viieaastast geoloogiliste uuringute etappi ning 25-aastast kaevandamise etappi 8. jao punkti 2 ja 10. jao sätete järgi.

Kaevandamisõigused aeguvad siis, kui kontsessioon (olenemata põhjusest) lõpeb, võetakse tagasi või muutub kehtetuks.

4. jagu

5. jagu

6. jagu

7. jagu

a)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kaevandamisõiguse esimese aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

b)	…zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kaevandamisõiguse teise aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

c)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kaevandamisõiguse kolmanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

d)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kaevandamisõiguse neljanda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

e)	… zlotti (summa) (sõnades: … zlotti) kaevandamisõiguse viienda aasta eest alates lepingu jõustumise kuupäevast ja 30 päeva jooksul alates kaevandamisõiguse asjaomase aasta algusest;

— punkti 2 sätete järgi.

Punktis 1 märgitud tasu indekseeritakse keskmiste aastaste tarbijahinnaindeksitega, mis on kehtestatud ajavahemikuks alates selle lepingu sõlmimisest kuni tasu maksmise kuupäevale eelneva aastani, nagu on teatanud riigi statistikaameti president Poola ametlikus väljaandes „Monitor Polski“. Kui asjaomase aasta indeks on alla nulli või sellega võrdne, siis asjaomase aasta tasu ei indekseerita.

Kui tasu maksmise kuupäev langeb samasse kalendriaastasse kui lepingu sõlmimise aasta, siis tasu ei indekseerita.

Kui kaevandamisõiguste omanik kaotab lepingu alusel kehtestatud kaevandamisõigused enne 3. jao punktis 2 märgitud tähtaja möödumist, peab kaevandamisõiguste omanik maksma tasu kogu selle kasutusõiguse aasta eest, mil need õigused kaotati. Kui kaevandamisõigused kaotatakse kontsessiooni tagasivõtmise tõttu või 10. jao punktides 1, 3 või 4 märgitud põhjustel, maksab kaevandamisõiguste omanik tasu kogu 3. jao punktides 1 ja 2 märgitud kasutusõiguse perioodi eest, mis on indekseeritud kooskõlas punktiga 3, ning ilma et see piiraks 10. jao punktis 2 osutatud leppetrahvide kohaldamist. Tasu makstakse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kaevandamisõigused kaotati. Kaevandamisõiguste kaotamine ei vabasta kaevandamisõiguste omanikku keskkonnaga seonduvatest kohustustest, mis on seotud kaevandamisõiguste esemega, eelkõige maardlate kaitsega seotud kohustustest.

Kaevandamisõiguste omanik maksab kaevandamisõiguste tasu kliima- ja keskkonnaministeeriumi pangakontole nr 07 1010 1010 0006 3522 3100 0000 Poola Riigipanga Varssavi filiaalis, märkides maksekorraldusele järgmise selgituse: „Ustanowienie użytkowania górniczego w związku z udzieleniem Koncesji naszukiwanie i rozpoznawanie złóż ropy naftowej i gazu Ziemnego oraz wydobywanie ropy naftowej i gazu Ziemnego ze złóż w obszarze „Siedlce W“(Kaevandamisõigused seoses kontsessiooni andmisega nafta- ja maagaasimaardlate geoloogilisteks uuringuteks ning nafta ja maagaasi kaevandamiseks Siedlce W piirkonnas).

Makse kuupäev on riigikassa krediteerimise kuupäev.

Riigikassa teavitab kaevandamisõiguste omanikku kirjalikult lõikes 7 osutatud kontonumbri muutumisest

10.

Kaevandusõiguste saamise tasu tuleb maksta riigikassale olenemata tulust, mida kaevandamisõiguste omanik saab kõnealuseid õiguseid kasutades.

11.

8. jagu

9. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib kasutada 1. jao punktis 1 kehtestatud kaevandamisõiguseid alles pärast riigikassalt kirjaliku nõusoleku saamist.

10. jagu

Kui kaevandamisõiguste omanik ei teata riigikassale 4. jaos osutatud asjaoludest 30 päeva jooksul nende ilmnemisest, võib riigikassa määrata kaevandamisõiguste omanikule leppetrahvi 5 % kogu geoloogiliste uuringute etapi kaevandamisõiguse tasust iga teatamata jäetud juhtumi kohta, või lepingu täielikult või osaliselt lõpetada, teatades sellest 30 päeva ette, alates kalendrikuu lõpust.

Kaevandamisõiguste omanik on lepinguga seotud kuni kontsessiooni aegumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kuupäevani ega või lepingut lõpetada.

Leping lõpetatakse kirjalikult, muidu lõpetamine ei kehti.

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui riigikassa lõpetab lepingu, siis 7. jao punktis 1 osutatud kaevandamisõiguste eest makstud tasu tagasi ei maksta.

Riigikassale jääb õigus nõuda hüvitist leppetrahvi summat ületavas summas üldistel tingimustel, kui riigikassa kannatatud kahju summa ületab leppetrahvi. Lepinguosalised on kirjavahetuse jaoks andnud järgmised kontaktandmed:

11. jagu

Lepinguosalised on kirjavahetuse jaoks andnud järgmised kontaktandmed:

1)	riigikassa: Ministerstwo Kimatu i Środowiska [kliima- ja keskkonnaministeerium], ul. Wawelska 52/54, 00-922 Warszawa;

2)	Kaevandamisõiguste omanik (aadress).

Lepinguosalised on kohustatud üksteisele viivitamata teatama kõigist punktis 1 märgitud kontaktandmete muudatustest. Sellise muudatuse puhul ei ole vaja lepingu addendum’it. Lepinguosalisele viimati esitatud kontaktaadressile saadetud kirjad loetakse teise lepinguosalise jaoks kättetoimetatuks.

Kõik lepinguosalised peavad teisele lepinguosalisele kirjad edastama ise kohale toimetades, kulleriteenuse või tähtkirjaga, kasutades lepinguosalise viimati esitatud kontaktandmeid.

12. jagu

Vääramatu jõu korral annavad lepinguosalised viivitamata endast parima, et leppida kokku sündmuste edasine käik.

13. jagu

Kaevandamisõiguste omanik võib taotleda lepingu pikendamist tervenisti või osaliselt ja peab seda tegema kirjalikult, muidu on taotlus kehtetu.

14. jagu

Kui leping lõpetatakse, ei ole kaevandamisõiguste omanikul õigust esitada riigikassa vastu nõudeid kaevandamisõiguste eseme väärtuse suurenemise eest.

15. jagu

Kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse tavakohtus, mille geograafilisse alluvusse riigikassa oma asukoha järgi kuulub.

16. jagu

Käesoleva lepinguga kohaldatakse Poola õigust, eelkõige geoloogia ja kaevandamise seaduse ning tsiviilseadustiku sätteid.

17. jagu

Kaevandamisõiguste omanik peab kandma kõik lepingu sõlmimise kulud.

18. jagu

Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult, muidu need ei kehti.

19. jagu

Leping on koostatud kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar kaevandamisõiguste omanikule ja kaks eksemplari riigikassale).

Riigikassa:

Kaevandamisõiguste omanik

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/63

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.11111 – UBS / CREDIT SUISSE)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 160/08)

26. aprillil 2023 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	UBS Group AG („UBS“, Šveits),

—	Credit Suisse Group AG („Credit Suisse“, Šveits).

UBS ja Credit Suisse ühinevad täielikult ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

Koondumine toimub ühinemislepingu alusel ja selle tulemusel UBS võtab Credit Suisse’i üle. Tegevust jätkab ainult ettevõtja UBS.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	UBS on Šveitsis asutatud ja kogu maailmas tegutsev hargmaine investeerimispank ja finantsteenuseid pakkuv ettevõte, mille peakorter asub Šveitsis. UBSi äritegevus hõlmab varahaldust, investeerimispangandusteenuseid ning jae- ja äripangandust,

—	Credit Suisse on Šveitsis asutatud ja kogu maailmas tegutsev hargmaine investeerimispank ja finantsteenuseid pakkuv ettevõte, mille peakorter asub Šveitsis. Credit Suisse’i äritegevus hõlmab varahaldust, investeerimispangandusteenuseid ning jae- ja äripangandust.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.11111 – UBS / CREDIT SUISSE

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti või postiga. Kontaktandmed:

E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/65

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2023/C 160/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Los Pedroches“

ELi nr: PDO-ES-0506-AM02 – 29.7.2021

KPN (X) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida „Los Pedroches“ (kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriv asutus)

C/ Pozoblanco nr 3, 14440 Villanueva de Córdoba (Córdoba), Hispaania

Tel +34 957121084, Faks +34 957121084

E-post: informacion@jamondolospedroches.es

Kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriv asutus on mittetulundusühendus, mida Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajandus- ja kalandusministeerium kui liikmesriigi pädev asutus (2) on tunnustanud kaitstud päritolunimetust „Los Pedroches“ haldava asutusena oma 30. jaanuari 1998. aasta korraldusega ja mille tegevust reguleeritakse autonoomse piirkonna ministeeriumi 12. veebruari 2018. aasta korraldusega. Ta esindab kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote tootmises osalevaid ettevõtjaid, juhindub demokraatia põhimõttest ning kaitstud päritolunimetusega seotud majanduslike ja valdkondlike huvide esindamise põhimõttest ning pöörab erilist tähelepanu vähemustele, esindades võrdselt erinevaid huve. Reguleerival asutusel on seega õigus- ja teovõime esitada käesolev muutmistaotlus kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, täpsemalt Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse 25. märtsi 2011. aasta seaduse nr 2/2011 (kalanduse ja toidu kvaliteedi kohta) artikli 13 lõike 2 punktiga a.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos geograafilise piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu [spetsifikaatidele ja õiguslikele nõuetele vastavuse kontroll]

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

5. Muudatus(ed)

12. jaanuaril 2014 jõustus Hispaanias 10. jaanuari 2014. aasta kuninglik dekreet nr 4/2014, millega kehtestati Ibeeria liha, tagasingi, abaosa ja välisfilee kvaliteedistandard (edaspidi „kvaliteedistandard“ või „Ibeeria kvaliteedistandard“) ning tunnistati kehtetuks ja asendati 2. novembri 2007. aasta samanimeline kuninglik dekreet nr 1469/2007. Uue kvaliteedistandardi eesmärk on standardida sektor, mistõttu sisaldab see kohustuslikke nõudeid Ibeeria sealihatoodetele, mille puhul soovitakse kasutada kvaliteedistandardiga reguleeritud nimetusi, nagu kaitstud päritolunimetusega tagasink ja abaosa „Los Pedroches“.

Seetõttu taotleme kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete spetsifikaadi mitme muudatuse heakskiitmist. Muudatused puudutavad osi „Toote kirjeldus“, „Geograafiline piirkond“, „Päritolutõend“, „Tootmismeetod“, „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja „Märgistus“ ning nende ainus eesmärk on viia spetsifikaat kooskõlla Ibeeria kvaliteedistandardi praeguste nõuetega, mis käsitlevad sigade pidamise tingimusi, tõupuhtust ja toodete müüginimetusi, ning tagada ettevõtjatele põhjalik dokument. Lisaks on kõik viited 2. novembri 2007. aasta kuninglikule dekreedile nr 1469/2007 asendatud viidetega 10. jaanuari 2014. aasta kuninglikule dekreedile nr 4/2014.

Hoolimata muudatustest jäävad kehtima need algses kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadis sätestatud tingimused, mis on kvaliteedistandardis sätestatud tingimustest rangemad, eelkõige need, mis käsitlevad sigade pidamist (peamiselt nende toitumist ja liikumist) ja tõupuhtuse miinimumprotsenti ning millega tagatakse tooraine olulised omadused, mis on vajalikud selleks, et valmistada ainulaadseid ja eristuvaid tooteid, nagu kaitstud päritolunimetusega tagasingid ja abaosad „Los Pedroches“.

Muid muudatusi, mis ei tulene Ibeeria kvaliteedistandardi muutmisest, taotletakse reguleeriva asutuse algatusel ja need on seotud peamiselt tootmisprotsessiga. Neid muudatusi põhjendatakse käesolevas dokumendis.

5.1. Toote kirjeldus

Algses spetsifikaadis nähti ette võimalus kasutada kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tagasinkide ja abaosade valmistamiseks sigu, kes on vähemalt 75 % ulatuses Ibeeria tõugu (vastavalt õiguslikule liigitusele, mis sätestati nüüdseks kehtetuks tunnistatud 2. novembri 2007. aasta kuninglikus dekreedis nr 1469/2007). Kuigi kehtiv Ibeeria kvaliteedistandard (mis võeti vastu 10. jaanuari 2014. aasta kuningliku dekreediga nr 4/2014) lubab „Ibeeria“ nime all turustatava tagasingi ja abaosa valmistamiseks endiselt kasutada 75 % ulatuses Ibeeria tõugu sigu, võimaldab spetsifikaat kaitstud päritolunimetuse alusel sertifitseerimiseks kasutada ainult jaotustükke, mis on saadud 100 % geneetilise puhtusega Ibeeria tõugu sigadelt. Seega on välja jäetud võimalus kasutada sigu, kes on ristatud muude, võõrtõugudega.

Järgmine algses tootespetsifikaadis esitatud kirjeldus (B osa punkt 2 „Lubatavad tõud“):

„Kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasingi ja abaosa valmistamiseks sobivad jaotustükid pärinevad ainult Ibeeria tõugu sigadelt (kõik tõuliinid), kes on vähemalt 75 % ulatuses Ibeeria tõugu ja kuni 25 % ulatuses Duroci või Duroc Jersey tõugu, nagu on sätestatud 2. novembri 2007. aasta kuninglikus dekreedis nr 1469/2007, millega kehtestatakse Ibeeria liha, tagasingi, abaosa ja välisfilee kvaliteedistandard, või seda asendavas õigusaktis [...].“

on uues spetsifikaadis seetõttu asendatud järgmise kirjeldusega:

„Kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasingi ja abaosa valmistamiseks sobivad jaotustükid pärinevad ainult 100 % Ibeeria tõugu sigadelt, nagu on sätestatud 10. jaanuari 2014. aasta kuninglikus dekreedis nr 4/2014, millega kehtestatakse Ibeeria liha, tagasingi, abaosa ja välisfilee kvaliteedistandard [...].“

Koonddokumendi punktist 4.2 „Kirjeldus“ jäetakse välja järgmine lõik (varasem vorm või kokkuvõte):

„Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tagasingi ja abaosa valmistamiseks sobivad jaotustükid pärinevad ainult Ibeeria tõugu sigadelt (kõik tõuliinid). Sead peavad olema vähemalt 75 % ulatuses Ibeeria tõugu ja kuni 25 % ulatuses Duroci või Duroc Jersey tõugu, eeldusel et nad pärinevad puhast Ibeeria tõugu emistest, nagu on sätestatud 2. novembri 2007. aasta kuninglikus dekreedis nr 1469/2007.“

Põhjendus

Selle muudatusega, mis on õigustatud võimalusega kehtestada tootespetsifikaadis üldiste õigusnormidega võrreldes rangemad nõuded, soovitakse piirata kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodangut sektori parima kaubandusliku kvaliteediga toodetega. Ibeeria siga (Pürenee poolsaarele omane tõug) on maasea tõug, mis on täielikult kohastunud kliima ja eluga dehesa’l (Kesk- ja Lõuna-Hispaaniale omane puiskarjamaa, mis koosneb rohttaimedega rohumaast, mida kasutatakse veiste, kitsede ja lammaste karjatamiseks, ning kus kasvavad ka tamme (Quercus) perekonda kuuluvad puuliigid, nagu iilekstamm (Quercus ilex sp. ballota)) ja mille lihale on iseloomulik rasvkoe marmorsus ning intensiivne lõhn ja maitse. Tarbijad, kes tunnistavad „Ibeeria“ tagasingi ja abaosa ainulaadsust, on üha enam teadlikud erinevatest kaubanduslikest liigitustest, mis põhinevad sigade tõupuhtusel ja toitumisel, ning eelistavad 100 % Ibeeria tõugu seast valmistatud tooteid. Lisaks aitab see muudatus säilitada Ibeeria tõu puhtust.

Seoses kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tagasingi ja abaosa valmistamiseks kasutatavate sea jaotustükkide nõutava päritoluga on järgmine algses tootespetsifikaadis (B osa punkt 2 „Lubatavad tõud“) esitatud nõue:

„ning on veetnud kogu oma elu alates sünnist kuni lõpliku nuumamiseni käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas“

asendatud järgmise nõudega:

„ning on läbinud kõik tootmisetapid käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas“.

Sellest tulenevalt on tootespetsifikaadi järgmine lõik (D osa punkt 1 „Loomade päritolu, märgistamine ja kontrollimine“):

„Sead on kogu oma elu alates sünnist kuni lõpliku nuumamise ja surmani veetnud kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriva asutuse registritesse kantud põllumajandusettevõtetes ning seega kõnealuse kaitstud päritolunimetuse puhul nõutavas tootmiskeskkonnas.“

asendatud järgmisega:

„Kõik tootmisetapid on toimunud ja lõpule viidud kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriva asutuse registritesse kantud põllumajandusettevõtetes ning seega kõnealuse kaitstud päritolunimetuse puhul nõutavas tootmiskeskkonnas.“

See muudatus mõjutab ka kokkuvõtte järgmisi punkte: punkt 4.2 „Kirjeldus“ (mille kohaselt peab iga loom olema „veetnud kogu oma elu alates sünnist kuni lõpliku nuumamiseni käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas“), punkt 4.3 „Geograafiline piirkond“ (mille kohaselt peavad sead olema sündinud, kasvatatud ja nuumatud määratletud piirkonnas) ja punkt 4.4 „Päritolutõend“ (mille kohaselt peavad sead veetma määratletud territooriumil kogu oma elu alates sünnist ja kasvatamisest kuni lõpliku nuumamiseni). Eeltoodu asemel täpsustatakse uue koonddokumendi punktis 3.4 „Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas“, et need etapid on järgmised.

„Kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas. Need on järgmised.

—	Nende sigade kasvatamine ja nuumamine, kelle jäsemeid kasutatakse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote valmistamiseks.

—	Looma tapmine ja liha tükeldamine.

—	Kõik valmistamisetapid, mis hõlmavad järgmist: soolamine, pesemine, seisma jätmine, kuivatamine/laagerdamine ja keldris laagerdamine.“

Põhjendus

Tootespetsifikaadi algse sõnastuse kohaselt peavad kõik tagasingi ja abaosa tootmise etapid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas ning lisaks sellele peavad sead, kellelt saadakse toote tootmiseks tooraine (rümbad, eelkõige esi- ja tagajäsemed), olema ka sündinud määratletud geograafilises piirkonnas. See etapp ei sisaldunud Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajandus- ja kalandusministeeriumi 30. jaanuari 1998. aasta korralduse esialgses versioonis, millega kiideti heaks päritolunimetuse „Los Pedroches“ ja seda reguleeriva asutuse määrus ning mis avaldati Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse ametlikus väljaandes21. veebruaril 1998. Kõnealuse määruse artiklis 5 on sätestatud:

„Tootmispiirkond, kus kasvatatakse ja nuumatakse sigu, kelle jäsemeid kasutatakse päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasingi ja abaosa valmistamiseks, on dehesa, kus kasvavad iilekstammed, korgitammed ja portugali tammed [...]“.

Taotletud muudatuses viidatakse tootmisetappidele (mitte loomade eluetappidele), piirates nende etappide toimumiskohad määratletud geograafilise piirkonnaga ja kaotades sigade sünnikoha piirangu, mis ei olnud tehniliselt põhjendatud.

Täpsemalt, nagu on selgitatud tootespetsifikaadi punktis „Geograafiline piirkond“ või koonddokumendi punktis „Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas“, on geograafilises piirkonnas toimuvateks tootmisetappideks sigade kasvatamine ja lõplik nuumamine ning kõik asjaomaste toodete tootmise etapid.

See tähendab, et põrsa sündimine on looma eluetapp (nagu on kajastatud algses tootespetsifikaadis), kuid mitte kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tagasingi ja abaosa tootmisetapp. Seda toetab ka asjaolu, et põrsaid võidakse kasutada muul eesmärgil kui tapmine kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete valmistamiseks (näiteks frititud piimapõrsana tarbimise eesmärgil), ning asjaolu, et põrsaste sünnikoht ei mõjuta nende vastavust tõupuhtuse nõudele (kaitstud päritolunimetuse puhul 100 % Ibeeria tõug).

Lisaks, nagu selgitatakse seost käsitlevas punktis, on lõpptoote ja selle omaduste seisukohast oluline sigade pidamise viis, eelkõige puiskarjamaal nuumamine pärast võõrutamist (see rõhutab mõju, mida dehesa-karjamaad avaldavad sigade toitumisele). Sigade sünnikoht ei ole toote omaduste saavutamisel oluline ega mõjuta toote kvaliteeti.

Peale selle jõuti tehnilises uuringus („Sünnikoha ja kasvatussüsteemi ebaolulisus kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud sigade lõppkvaliteedi seisukohast“, dr Vicente Rodríguez Estévez, DVM, PhD, Córdoba ülikooli loomakasvatuse osakond) erialakirjandusele tuginedes muu hulgas järeldusele, et nõue, mille kohaselt peavad sead olema sündinud määratletud geograafilises piirkonnas, ei ole lõpptoote kvaliteediomaduste seisukohast tehniliselt põhjendatud, kuna sünnikoht ei mõjuta neid omadusi; pigem sõltuvad kvaliteediomadused olulisel määral toidust, mida siga tarbib viimase 2–3 elukuu jooksul, s.t taimestikust ja tammetõrudest, mida mõjutab Los Pedroches’i ja naaberpiirkondade füüsiline keskkond.

Selle nõude kaotamine, et sead peavad olema sündinud üksnes kõnealuse geograafilise piirkonna piires, on põhjendatud ka dehesa bioloogilise ja looduskaitselise väärtuse säilitamise vajadusega. Ibeeria tõugu sigade kasvatamisel nende varases eluetapis väljaspool traditsioonilisi dehesa-ettevõtteid on see eelis, et nii välditakse negatiivset keskkonnamõju, mida väikeste dehesa-aladega traditsiooniliselt piirduvad seakasvatajad neile aladele vastasel juhul avaldaksid, seejuures mingit kasu toomata või kvaliteetsemaid või eristuvamaid loomi saavutamata. Tuleb ka silmas pidada, et põrsaste kasvatamine on muutunud märkimisväärselt intensiivsemaks ja professionaalsemaks, mistõttu on tekkinud liiga suured seakarjad, mis lisaks muudele dehesa’le avalduvatele kahjulikele mõjudele tekitab ülemäära läga ja väljaheiteid, mis ohustavad dehesa pinnast ja puid.

Lisaks aitab selle nõude kaotamine leevendada kaitstud toote saamiseks kasutatavate sigade sugulusaretuse probleemi, mis tuleneb põrsaste väikesemahulisest kasvatamisest traditsioonilistes seakasvatusettevõtetes, kus karjad on väikesed, ning millel võib olla negatiivne mõju tootmisprotsessi tõhususele ja isegi lõpptoote kvaliteedile. Sugulusaretuse peamisteks tagajärgedeks on väiksem sündimus ja kasv, samuti väärarendid, mille tulemuseks on emiste vähenenud ovuleerimine ja põrsaste suurem sünnieelne suremus, mis suurendab liigi väljasuremise ohtu.

Kehtiv Ibeeria kvaliteedistandard ei hõlma enam tagasingi ja abaosa kategooriat „Recebo“, mis tingib muudatuste tegemise spetsifikaadis ja koonddokumendis.

Seetõttu on välja jäetud järgmine tootespetsifikaadis kajastatud jaotustükkide kategooria (B osa punkt 3 „Jaotustükkide kategooriad“):

„–

Ibeeria tagasinkide ja abaosade kategooria „Recebo“: selle kategooria tooted saadakse sigadelt, kes pärast meie piirkonna dehesa’del nuumamise perioodi, mil nad toituvad üksnes tammetõrudest ja rohust, on saavutanud vähemalt 29 kg kaaluiibe ning kes saavad sama karjatamissüsteemi raames iga päev tera- ja kaunviljadest koosnevat lisasööta, mida on kontrollinud ja mille on heaks kiitnud reguleeriv asutus. Selliste sigade nahaaluse rasvakihi rasvhapete koostis, mida on analüüsitud gaasikromatograafia abil, vastab kategooria „Recebo“ jaoks kindlaks määratud parameetritele. Need parameetrid määrab igaks turustusaastaks kindlaks kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriv asutus. Selleks et tammetõrusid oleks piisavalt, ei tohi kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria „Recebo“ alla kuuluvate sigade loomkoormus olla üle kahe Ibeeria tõugu sea hektari kohta; loomkoormust võidakse vähendada pärast seda, kui reguleeriva asutuse kontrollüksuse hindajad on teinud tammetõrude koguse arvutuse. Jaotustükid märgistatakse punase pitseriga ja kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria nimetusega „Recebo“.“

Koonddokumendist jäetakse välja järgmine lõik (punkt 4.2 „Kirjeldus“ – varasem vorm):

„–

Kategooriate „de Bellota“ ja „Cebo de Campo“ nimetused on nüüd „Bellota 100 % Ibérico“ ja „Cebo de Campo 100 % Ibérico“.

Seetõttu on spetsifikaadi järgmised lõigud (B osa punkt 3 „Jaotustükkide kategooriad“):

„Tagasingid ja abaosad klassifitseeritakse vastavalt 2. novembri 2007. aasta kuninglikule dekreedile nr 1469/2007 sööda alusel järgmiselt:

—

kategooria „Bellota“ Ibeeria tagasingid ja abaosad: saadakse sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud puiskarjamaal karjatamise süsteemi kohaselt meie piirkonna dehesa’del ning kelle toit koosnes üksnes tammetõrudest ja rohust. Selliste sigade nahaaluse rasvakihi rasvhapete koostis, mida on analüüsitud gaasikromatograafia abil, vastab kategooria „Bellota“ jaoks kindlaks määratud parameetritele. Need parameetrid määrab igaks turustusaastaks kindlaks kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ reguleeriv asutus. [...] Jaotustükid märgistatakse musta pitseriga ja kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria nimetusega „Bellota“. [...]

—

kategooria „Cebo de Campo“ Ibeeria tagasingid ja abaosad: saadakse sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud meie piirkonna dehesa’del vastavalt aastaajale peamiselt dehesa looduslike saaduste, sealhulgas näiteks rohu, heina või viljakoristusjäätmetega, mida on vajaduse korral täiendatud igapäevase [...] lisasöödaga. [...] Jaotustükid märgistatakse kollase pitseriga ja kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria nimetusega „Cebo de Campo“.“

asendatud järgmisega:

„Tagasingid ja abaosad klassifitseeritakse vastavalt 10. jaanuari 2014. aasta kuninglikule dekreedile nr 4/2014 tõu ja sööda alusel järgmiselt:

—

kategooria „Bellota 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 10. jaanuari 2014. aasta kuningliku dekreedi nr 4/2014 kohaselt 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud puiskarjamaal karjatamise süsteemi kohaselt meie piirkonna dehesa’del ning kelle toit koosnes üksnes tammetõrudest ja rohust. [...] Jaotustükid märgistatakse musta pitseriga ja kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria nimetusega „Bellota 100 % Ibérico“.

—

kategooria „Cebo de Campo 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 10. jaanuari 2014. aasta kuningliku dekreedi nr 4/2014 kohaselt 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on nuumatud meie piirkonna dehesa’del vastavalt aastaajale peamiselt dehesa looduslike saaduste, sealhulgas näiteks rohu, heina või viljakoristusjäätmetega, mida on vajaduse korral täiendatud igapäevase [...] lisasöödaga. [...] Jaotustükid märgistatakse rohelise pitseriga ja kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria nimetusega „Cebo de Campo 100 % Ibérico“.“

Koonddokumendi järgmised lõigud (punkt 4.2 „Kirjeldus“ – varasem vorm):

„Jaotustükid pärinevad eri kategooriate sigadelt, keda 2. novembri 2007. aasta kuningliku dekreedi nr 1469/2007 kohaselt klassifitseeritakse vastavalt nende tõule ja neile nuumamise lõppetapis antud söödale. Need jaotatakse kolme kategooriasse:

—

kategooria „Bellota“ Ibeeria tagasingid ja abaosad: saadakse sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud puiskarjamaal karjatamise süsteemi kohaselt dehesa’l ning kelle toit koosnes üksnes tammetõrudest ja rohust. Selliste sigade nahaaluse rasvakihi rasvhapete koostis, mida on analüüsitud gaasikromatograafia abil, vastab kategooria „Bellota“ jaoks kindlaks määratud parameetritele. Selleks et tammetõrusid oleks piisavalt, ei tohi päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria „Bellota“ alla kuuluvate sigade loomkoormus olla üle ühe Ibeeria tõugu sea hektari kohta.

[...];

—

kategooria „Cebo de Campo“ tagasingid ja abaosad: saadakse sigadelt, keda on nuumatud meie piirkonna dehesa’del vastavalt aastaajale peamiselt karjamaa looduslike saaduste, sealhulgas näiteks rohu, heina või viljakoristusjäätmetega, mida on vajaduse korral täiendatud igapäevase tera- ja kaunviljadest koosneva lisasöödaga, mida on kontrollinud ja mille on heaks kiitnud reguleeriv asutus. Selleks et dehesa looduslikke saadusi oleks piisavalt, ei tohi kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria „Cebo de Campo“ alla kuuluvate sigade loomkoormus olla üle 12 Ibeeria tõugu sea hektari kohta.“

asendatakse järgmisega (punkt 3.2 „Toote kirjeldus“ – praegune vorm):

„Eri jaotustükid klassifitseeritakse vastavalt sigade tõule ja neile nuumamise lõppetapis antud söödale järgmiselt:

—	kategooria „Bellota 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud puiskarjamaal karjatamise süsteemi kohaselt dehesa’l ning kelle toit koosnes üksnes tammetõrudest ja rohust.

—	kategooria „Cebo de Campo 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on nuumatud meie piirkonna dehesa’del peamiselt dehesa looduslike saadustega, mida on vajaduse korral täiendatud igapäevase lisasöödaga.“

Põhjendus

Sööda kõrval on toodete klassifitseerimisel rakendatava tegurina Ibeeria kvaliteedistandardiga kehtestatud ka tõu tegur. Samuti on kehtestatud kohustus kindlaks teha, kui suur osa toodete valmistamiseks kasutatavatest sigadest on Ibeeria tõugu. Kuna kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaat hõlmab ainult 100 % Ibeeria tooteid, tuli kategooriad „Bellota“ ja „Cebo de Campo“ ümber nimetada ning nende nimetused on nüüd „Bellota 100 % Ibérico“ ja „Cebo de Campo 100 % Ibérico“.

Lisatud on võimalus vähendada sigade maksimaalset loomkoormust hektari kohta vastavalt kvaliteedistandardis kategooria „Bellota“ puhul kehtestatud parameetritele.

Seetõttu on spetsifikaadi järgmine lõik (B osa punkt 3 „Jaotustükkide kategooriad“):

„Selleks et tammetõrusid oleks piisavalt, ei tohi päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria „Bellota“ alla kuuluvate sigade loomkoormus olla üle ühe Ibeeria tõugu sea hektari kohta; loomkoormust võidakse vähendada pärast seda, kui reguleeriva asutuse kontrollüksuse hindajad on teinud tammetõrude koguse arvutuse.“

asendatud järgmisega:

„Selleks et tammetõrusid oleks piisavalt, ei tohi päritolunimetuse „Los Pedroches“ selle kategooria alla kuuluvate sigade loomkoormus olla üle ühe Ibeeria tõugu sea hektari kohta; loomkoormust võidakse vähendada vastavalt 10. jaanuari 2014. aasta kuningliku dekreedi nr 4/2014 lisa sätetele, mis käsitlevad maksimaalset lubatud loomkoormust, mille kindlaksmääramisel lähtutakse metsasusest maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) riiklikus versioonis, põllumajanduslike maatükkide geoinfosüsteemis (SIGPAC) kajastatud maatükil (vt käesoleva dokumendi punkt E.1) või reguleeriva asutuse kontrollüksuse hindajate poolt igal aastal tehtavast tammetõrude koguse arvutusest.“

See muudatus puudutab ka varasema koonddokumendi punkti 4.2 „Kirjeldus“, milles on samuti märgitud, et „päritolunimetuse „Los Pedroches“ kategooria „Bellota“ alla kuuluvate sigade loomkoormus ei tohi olla üle ühe Ibeeria tõugu sea hektari kohta“.

Põhjendus

Kategooriale „Bellota“ kehtestatud nõuetega seoses nähti algses tootespetsifikaadis ette võimalus vähendada ettenähtud maksimaalset loomkoormust, mis on üks siga hektari kohta, võttes aluseks kontrollüksuse hindajate tehtava tammetõrude koguse arvutuse. Loomkoormuse kontroll on kooskõlas vajadusega tagada, et sigu söödetaks tammetõrudega, ning parandada nende mõju dehesa ökosüsteemile.

Selleks et viia spetsifikaat vastavusse Ibeeria kvaliteedistandardiga, on lisatud võimalus vähendada sigade maksimaalset loomkoormust hektari kohta vastavalt parameetritele, mis on sätestatud kvaliteedistandardi lisas „Maksimaalne lubatud loomkoormus, mille kindlaksmääramisel lähtutakse metsasusest maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) riiklikus versioonis, põllumajanduslike maatükkide geoinfosüsteemis (SIGPAC) kajastatud maatükil“. SIGPAC on Hispaania valitsuse (põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi) rakendus, mis võimaldab geograafiliselt kindlaks teha kariloomade pidamiseks kasutatavad maatükid (käesoleval juhul kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadis määratletud piirkonnas) ja nende piires selliste alade pindala, mis on kaetud perekonda Quercus kuuluvate puudega, mille viljadeks on tõrud.

Nii tootespetsifikaadis (B osa punkt 4 „Füüsilised ja organoleptilised omadused“) kui ka koonddokumendis (punkt 3.2 „Toote kirjeldus“ – praegune vorm) nähakse ette 100 % Ibeeria tagasinkide ja abaosade miinimumkaal, mis on kehtestatud kvaliteedistandardiga:

„Miinimumkaal on tagasingi puhul 5,75 kg ja abaosa puhul 3,7 kg.“

Põhjendus

Ibeeria kvaliteedistandardiga reguleeritakse nimetuse „Ibérico“ all turustatavate tagasinkide ja abaosade miinimumkaalu. Seetõttu lisatakse toote füüsilistele omadustele see kirjeldus (mis vastab kvaliteedistandardis 100 % Ibeeria tagasinkide ja abaosade puhul kehtestatud miinimumkaalule).

Lisatud on võimalus jätta tagasinkide ja abaosade terve tükina müümisel singile sõrg külge. Seetõttu muudetakse tootespetsifikaadi (B osa punkt 4 „Füüsilised ja organoleptilised omadused“) ja koonddokumendi (punkt 3.2 „Toote kirjeldus – praegune vorm“) järgmist lõiku:

„Välimus: piklik, stiliseeritud väliskuju, V-kujulise lõikepinnaga (nn serrano-lõige). Identifitseerimise lihtsustamiseks jäetakse singile sõrg külge.“

järgmise selgitusega:

„Välimus: piklik, stiliseeritud väliskuju, V-kujulise lõikepinnaga (nn serrano-lõige). Terve tükina müümisel jäetakse singile identifitseerimise lihtsustamiseks sõrg külge.“

Põhjendus

Algses spetsifikaadis nõuti toote füüsilisi omadusi käsitlevas punktis sõra külgejätmist, et hõlbustada toote identifitseerimist.

Külge jäetud sõrg on Ibeeria tagasinke ja abaosasid eristav tunnus, kuid sõra saab külge jätta ainult siis, kui jaotustükki turustatakse tervelt (traditsiooniliselt nii enamasti tehaksegi). Algses spetsifikaadis oli siiski ette nähtud ka võimalus müüa tooteid konditustatud, tükeldatud või viilutatud kujul (see võimalus on säilitatud ka uues tootespetsifikaadis), mispuhul ei ole võimalik sõrga külge jätta.

5.2. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi järgmine lause (C osa „Geograafiline piirkond“):

„Sead veedavad kogu oma elu alates sünnist kuni lõpliku nuumamiseni sellel territooriumil ja seda kontrollib reguleeriv asutus. Samuti toimuvad siin kõik Ibeeria tagasinkide ja abaosade tootmise etapid alates Ibeeria tõugu sigade tapmisest ja veeranditeks tükeldamisest kuni edaspidise soolamise ja laagerdamiseni.“

on asendatud järgmisega:

„Kõik sigade läbitavad tootmisetapid – kasvatamine ja lõplik nuumamine – toimuvad sellel territooriumil ja neid kontrollib kontrollüksus. Samuti toimuvad siin kõik Ibeeria tagasinkide ja abaosade tootmise etapid alates Ibeeria tõugu sigade tapmisest ja veeranditeks tükeldamisest kuni edaspidise soolamise ja laagerdamiseni.“

Koonddokumendi (punkt 4.3 „Geograafiline piirkond“) järgmine lause:

„Piirkond, kus sead, kelle jaotustükke kasutatakse päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasinkide ja abaosade valmistamiseks, sünnivad, kus neid kasvatatakse ja nuumatakse ning kus toimub kogu Ibeeria tõugu sigade tootmine, tapmine ja tükeldamine ning jaotustükkide soolamine, vinnutamine, kuivatamine ja laagerdamine, koosneb [...]“

asendatakse järgmisega:

„Piirkond, kus kasvatatakse ja nuumatakse sigu, kelle jaotustükke kasutatakse kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasinkide ja abaosade valmistamiseks, ning kus toimub kogu Ibeeria tõugu sigade tootmine, tapmine ja tükeldamine ning jaotustükkide soolamine, vinnutamine, kuivatamine ja laagerdamine, koosneb [...]“.

Põhjendus

Seda muudatust õigustavad põhjused, mis esitati juba osasse „Toote kirjeldus“ tehtud muudatuse nr 2 juures.

Lisaks oli algses spetsifikaadis ekslikult märgitud, et eri etappe „kontrollib reguleeriv asutus“, samal ajal kui tegelikult täidab seda ülesannet kontrollüksus. Kavandatud uues sõnastuses on see viga parandatud.

5.3. Päritolutõend

Tulenevalt tagasinkide ja abaosade kategooria „Recebo“ väljajätmisest vastavalt Ibeeria kvaliteedistandardile (vt osas „Toote kirjeldus“ tehtud muudatust nr 3), on tootespetsifikaadi järgmine lõik (D osa punkt 2 „Jaotustükkide identifitseerimine, märgistamine ja kontrollimine“):

„e)	Need tagasingid ja abaosad tuleb märgistada pitseriga, millel on esitatud turustusaasta ja kõigi kolme käesolevas spetsifikaadis määratletud söödakategooria number.“

asendatud järgmisega:

„e)	Need tagasingid ja abaosad tuleb märgistada pitseriga, millel on esitatud turustusaasta ja kahe käesolevas spetsifikaadis määratletud söödakategooria number.“

Samuti on tootespetsifikaadi järgmine lõik (D osa punkt 6 „Sigade sööda päritolu“):

„Nuumamise lõppetapi puhul võib eristada kolme kategooriat. Iga kategooria puhul sõltub toodete kvaliteedi eristatavus nendest looduslikest saadustest, millest sead dehesa’l vabalt karjatatuna eri aastaaegadel toituvad.“

asendatud järgmisega (D osa punkt 5 „Sigade sööda päritolu“):

„Nuumamise lõppetapi puhul võib eristada järgmisi kategooriaid. Iga kategooria puhul sõltub toodete kvaliteedi eristatavus nendest looduslikest saadustest, millest sead dehesa’l vabalt karjatatuna eri aastaaegadel toituvad.“

Tootespetsifikaadis samast osast on välja jäetud järgmine lõik:

„„Recebo“: nuumamise lõppetapp koosneb kahest osast, millest esimeses toituvad sead üksnes tammetõrudest ja rohust ning saavutavad vähemalt 29 kg kaaluiibe ja teises karjatatakse sigu kõnealuse kaitstud päritolunimetusega seoses registreeritud põllumajandusettevõtete dehesa’del, kus nad toituvad rohust ja muudest looduslikest saadustest, mida vajaduse korral täiendatakse reguleeriva asutuse heaks kiidetud ja kontrollitud lisasöödaga. Käesolevas dokumendis määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal on vähemalt 85 %.“

Rasvhapete analüüsimine gaasikromatograafia abil on välja jäetud.

Tootespetsifikaadist on välja jäetud järgmine lõik (D osa punkt 3 „Analüüsid“):

„Dosa [...] 3.

Analüüsid.

Lisaks vajalikele kohapealsetele kontrollidele tehakse kooskõlas 18. novembri 2014. aasta korraldusega nr PRE/3844/2004 (millega kehtestatakse ametlikud meetodid Ibeeria tõugu sigade rümpadelt proovide võtmiseks ja analüüsimeetod Ibeeria tõugu sigade nahaaluse rasvkoe üldlipiidide rasvhapete koostise määramiseks) rasvhapete gaasikromatograafiline analüüs, et kontrollida, kas analüüsiparameetrid vastavad iga söödaliigi puhul kehtestatule.“

Sellest tulenevalt on järgmised alapunktid ümber nummerdatud (D osa punktid 3 ja 4 jne).

Põhjendus

Ibeeria tõugu sigade rasvkoe omadused sõltuvad nuumamise lõppetapis kasutatud sööda liigist. Veel hiljuti kasutati sööda omaduste eristamiseks rasvkoe rasvhapete analüüsimist gaasikromatograafiliste meetodite abil.

Kõnealuses sektoris hiljuti tehtud uuringud näitasid aga, et rasvhapete profiili määramine gaasikromatograafiliste analüüside abil ei ole usaldusväärne teaduslik meetod põllumajandusloomade klassifitseerimiseks eri liiki söötade järgi, millest Ibeeria tõugu sead võivad toituda. On leitud, et sellise rasvhapete profiili analüüsimise meetodiga saadakse suur hulk valepositiivseid tulemusi (söödaga nuumatud sead klassifitseeritakse kategooriasse „Bellota“) ja valenegatiivseid tulemusi (puiskarjamaal nuumatud sigu ei klassifitseerita kategooriasse „Bellota“). See kinnitab, et nuumamise lõppetapi sööda kõrval on palju muid tegureid, mis mõjutavad sigade lõplikku lipiidiprofiili, näiteks sööda koostis ettevalmistavas söötmisetapis enne lõplikku nuumamist või tammetõrude erinev kogus ja kvaliteet eri aastaaegadel puiskarjamaal karjatamisel.

Lisaks on söödatootjad viimastel aastatel Ibeeria tõugu sigade jaoks välja töötanud söödad, mida on rikastatud monoküllastumata rasvhapetega, peamiselt oleiinhappega (kuni 70 % rasvhapete üldsisaldusest). Nende söötade tulemusel on üksnes söödaga nuumatud sigade rasvhapete profiil sarnane puiskarjamaal nuumatud sigade rasvhapete profiiliga. Samas ei ole esimesena nimetatud sigu sellisel traditsioonilisel viisil toidetud ning saadud lõpptooted on kvaliteedilt ja klassifikatsioonilt selgelt erinevad.

Neil põhjustel jättis Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeerium selle analüüsi Ibeeria kvaliteedistandardist välja.

Algse tootespetsifikaadi järgmist lõiku (D osa punkt 5 „Portsjonitena turustatava toodangu identifitseerimine, märgistamine ja kontrollimine“):

„Registreeritud töötlemisettevõtted peavad kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ alusel sertifitseeritud tagasinkide või abaosade konditustamiseks, tükeldamiseks või viilutamiseks esitama reguleerivale asutusele taotluse 24 tundi ette.“

on muudetud järgmiselt (D osa punkt 4 „Portsjonitena turustatava toodangu identifitseerimine, märgistamine ja kontrollimine“):

„Registreeritud ettevõtjad peavad kaitstud päritolunimetuse „Los Pedroches“ alusel sertifitseeritud tagasinkide või abaosade konditustamiseks, tükeldamiseks või viilutamiseks esitama reguleerivale asutusele taotluse enne vastava toimingu alustamist.“

Põhjendus

See muudatus on tingitud üksnes korralduslikest küsimustest, mis on seotud ettevõtjate ja reguleeriva asutusega („ettevõtjad“ on uues sõnastuses „töötlemisettevõtete“ sünonüüm). Piisab sellest, kui ettevõtjad suhtlevad kõnealuste toimingute (konditustamine, tükeldamine ja/või viilutamine) teemal reguleeriva asutusega ja esitavad reguleerivale asutusele taotluse enne nende toimingute tegemist, kuid nad ei pea järgima nõuet esitada taotlus 24 tundi ette, s.t nad võivad neid toiminguid teha ka lühema etteteatamisega.

Punktis, milles käsitletakse nimetust „Cebo de Campo“ kandvate toodete valmistamiseks kasutatavatele sigadele antavat sööta (uue tootespetsifikaadi D osa punkt 5 „Sigade sööda päritolu“ ja varasema tootespetsifikaadi D osa samanimeline punkt 6), säilib nõue, et „käesolevas dokumendis määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal on vähemalt 65 %“, kuid tootespetsifikaadi järgmine lõik:

„Igal juhul toodetakse kõnealuse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud sigade tarbitav sööt täies ulatuses käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas.“

on asendatud järgmisega:

„Kõnealuse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud sigade tarbitav sööt toodetakse peamiselt käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas. Sööt koosneb põhiliselt teraviljade (nisu, oder ja mais) ning vähemal määral kaunviljade (herned ja sojaoad) segust. Olulist osa sööda koostisosadest toodetakse traditsioonilisel viisil selles geograafilises piirkonnas, kuid väikest osa neist (näiteks soja) mitte. See tähendab, et kogu sööda pärinemine määratletud geograafilisest piirkonnast ei ole tehniliselt võimalik; seepärast on lubatud lisada väljastpoolt seda piirkonda pärinevat sööta.

Igal juhul tagab kasvatus- ja nuumamissüsteemi kohaselt nõutav traditsiooniline karjatamine ning asjaolu, et üksnes väike osa söödast võib olla toodetud väljaspool määratletud territooriumi, et määratletud geograafilisest piirkonnast pärit tarbitud kuivaine osakaal (kategooria „Cebo de Campo“ sigade puhul, kelle toitumist täiendatakse lisasöödaga) on palju suurem kui kohaldatavate õigusnormidega lubatud miinimum (komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 1 lõige 1).“

Lisaks täiendatakse koonddokumendi punkti 3.3 „Sööt ja toorained“ järgmise tekstiga:

„Toorained

Seajäsemed, mis on saadud:

—	kategooria „Bellota“ sigadelt: lõppetapis söödetakse sigu üksnes määratletud geograafilise piirkonna dehesa’de tammetõrude ja rohuga. Seega pärineb osutatud sööt täies ulatuses käesolevas dokumendis kirjeldatud geograafilisest piirkonnast;

—

kategooria „Cebo de Campo“ sigadelt: nuumamise lõppetapis karjatatakse sigu määratletud geograafilise piirkonna dehesa’del, kus nad toituvad vastavalt aastaajale põhiliselt looduslikest saadustest, nagu tammetõrujäägid, rohi või viljakoristusjäätmed. Vajaduse korral täiendatakse seda sööta lisasöödaga. Käesolevas dokumendis kirjeldatud geograafilisest piirkonnast pärineva sööda osakaal on vähemalt 65 %.

Sööt

Kategooria „Cebo de Campo“ sigade sööda täiendamiseks kasutatav sööt koosneb peamiselt teraviljade (nisu, oder ja mais) ning vähemal määral kaunviljade (herned ja sojaoad) segust. Olulist osa sööda koostisosadest toodetakse traditsioonilisel viisil selles geograafilises piirkonnas, kuid väikest osa neist (näiteks soja) mitte. See tähendab, et kogu sööda pärinemine määratletud geograafilisest piirkonnast ei ole tehniliselt võimalik; seepärast on lubatud lisada väljastpoolt seda piirkonda pärinevat sööta.

Põhjendus

Nagu uues tekstis endas selgitatakse, ei ole tehniliselt võimalik tagada, et 100 % kasutatavast söödast pärineks määratletud geograafilisest piirkonnast, kuna väikest osa sööda koostisosadest, nagu soja, kohapeal ei toodeta. Igal juhul on komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 1 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimused täidetud: i) toote kvaliteet ega geograafilisest keskkonnast tulenevad eriomadused ei halvene, kuna need tulenevad sigade toitumise sellest osast, mis põhineb dehesa saadustel, ning ii) väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda pärit sööda kogus ei ületa aasta jooksul mingil juhul 50 % kuivainest.

Tekstist on välja jäetud määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaaluga seotud liiasus. Varasema tootespetsifikaadi sama punkti (D osa punkt 6 „Sigade sööda päritolu“) lõik:

„Kuni nuumamise lõppetapini karjatatakse Ibeeria tõugu sigu kõnealuse kaitstud päritolunimetusega seoses registreeritud põllumajandusettevõtete dehesa’del, kus nad vastavalt aastaajale toituvad dehesa looduslikest saadustest, sealhulgas näiteks rohust, heinast või viljakoristusjäätmetest. Sellele lisanduvad väga väikesed reguleeriva asutuse heaks kiidetud ja kontrollitud söödaratsioonid. Selle etapi eesmärk on saavutada kõrge vanuse ja väga väikese kaaluga siga, kellel on suur kondimass ja väga väike rasvasisaldus ning keda nuumatakse viimases etapis, mis määrab jaotustükkide kvaliteedi. Käesolevas dokumendis määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal on kogu selle etapi jooksul vähemalt 65 %.“

on asendatud järgmise lõiguga (uue tootespetsifikaadi D osa punkt 5 „Sigade sööda päritolu“):

See muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.3 „Sööt ja toorained“, milles on kategooria „Cebo de Campo“ sigade puhul märgitud, et „käesolevas dokumendis määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal on vähemalt 65 %“.

Põhjendus

Välja on jäetud viimane lause: Käesolevas dokumendis määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal on kogu selle etapi jooksul vähemalt 65 %.“ Väljajätmise põhjuseks on asjaolu, et see lause on üleliigne, kuna see nõue sisaldub juba eelmises lõigus kategooria „Cebo de Campo“ kohta. Seda määratletud geograafilisest piirkonnast pärineva sööda miinimumprotsenti kohaldatakse ainult kõnealuse kategooria suhtes, kuna kategooria „Bellota“ puhul peab 100 % söödast selles etapis pärinema määratletud geograafilisest piirkonnast.

Koonddokumendist jäetakse osa „Päritolutõend“ täielikult välja, et tagada kooskõla komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 VI lisas sätestatud uue vormiga.

5.4. Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi E osa punkti 1 „Seakasvatustavad ja sigade liigid“ alapunktis a „Cerdo de Bellota“ on järgmisi lõike:

„Kaal puiskarjamaal karjatamise alguses: vahemikus 92–115 kg (8–10 Hispaania arroba’t).

[...]

Viimane tapakuupäev: 31. märts, erandjuhul 15. aprill.

[...]

Maksimaalne loomkoormus: 1 Ibeeria tõugu siga dehesa hektari kohta.“

muudetud ja nende uus sõnastus on järgmine:

„Kaal puiskarjamaal karjatamise alguses: vahemikus 92–115 kg (8–10 Hispaania arroba’t).

[...]

Puiskarjamaal karjatamine peab algama ajavahemikul 1. oktoobrist 15. detsembrini ning sigade tapakuupäevad peavad jääma ajavahemikku 15. detsembrist 31. märtsini.

[...]

Maksimaalne lubatud loomkoormus tuleb vastavalt 10. jaanuari 2014. aasta kuninglikule dekreedile nr 4/2014 kindlaks määrata järgmiselt, tingimusel et see ei ületa maksimaalset loomkoormust, milleks on 1 Ibeeria tõugu siga dehesa hektari kohta.

Metsasus maatükkide identifitseerimise süsteemi kohastel põllumajandusettevõtte maatükkidel (protsentides)	Maksimaalne lubatud loomkoormus põllumajandusettevõttes (sigu hektari kohta)
Kuni 10	0,25
Kuni 15	0,42
Kuni 20	0,58
Kuni 25	0,75
Kuni 30	0,92
Kuni 35	1
Üle 35	1 “

Lisatud on järgmine lõik:

„Seda liiki söötmiseks kasutatavad (tarastatud) maatükid on määratletud 10. jaanuari 2014. aasta kuninglikus dekreedis nr 4/2014 (s.t need peavad olema kantud riikliku maatükkide identifitseerimise süsteemi SIGPACi puiskarjamaade kihti), tingimusel et need asuvad käesolevas spetsifikaadis määratletud territooriumil.“

Põhjendus

Need muudatused on tehtud üksnes selleks, et viia kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaat kooskõlla uue Ibeeria kvaliteedistandardiga, milles on kehtestatud nõuded maksimaalse lubatud loomkoormuse kohta sigade puhul, keda kasutatakse nimetust „Bellota“ kandvate toodete valmistamiseks, ning määratud kindlaks puiskarjamaal karjatamise ja tapmise alguskuupäevad.

Kuna Ibeeria kvaliteedistandardist jäeti välja kategooria „Recebo“ tagasingid ja abaosad, on tootespetsifikaadist välja jäetud järgmine lõik (E osa punkt 1 „Seakasvatustavad ja sigade liigid“):

„Kategooria „Recebo“ sigadel on järgmised omadused:

—	Minimaalne tapavanus: 14 kuud.

—	Kaal puiskarjamaal karjatamise alguses: vahemikus 92–115 kg (8–10 Hispaania arroba’t).

—	Olles üksnes tammetõrudest ja rohust toitudes võtnud juurde vähemalt 29 kg (2,5 arroba’t), toimub lõplik nuumamine üksnes rohu ja muude looduslike saadustega ning reguleeriva asutuse heaks kiidetud ja kontrollitud lisasöödaga, mis koosneb peamiselt tera- ja kaunviljadest.

—	Viimane tapakuupäev on 15. mai.

—	Maksimaalne loomkoormus: 2 Ibeeria tõugu siga dehesa hektari kohta.“

Ka järgmisest lõigust on sõna „Recebo“ välja jäetud:

„[...] käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas toodetud lubatud söötadest, mis on ette nähtud kategooriate „Recebo“ ja „Cebo de Campo“ puhul kasutamiseks.“

Nüüd on see sõnastatud järgmiselt:

„[...] käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas toodetud lubatud söötadest, mis on ette nähtud kategooria „Cebo de Campo“ puhul kasutamiseks.“

Sõnastus on viidud kooskõlla söödasektori ettevõtete registreerimist käsitleva kehtiva õigusaktiga.

Tootespetsifikaadi järgmist lõiku (E osa punkt 1 „Seakasvatustavad ja sigade liigid“):

„Reguleeriv asutus on koostanud positiivse loendi käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas toodetud lubatud söötadest, mis on ette nähtud kategooriate „Recebo“ ja „Cebo de Campo“ puhul kasutamiseks, lähtudes nende koostisest, mis peab sisaldama peamiselt tera- ja kaunvilju. Ta on kontrollinud nende söötade koostist söödasektori ettevõtete registreerimist käsitleva kuningliku dekreedi nr 1191/1998 alusel.“

on muudetud ja selle uus sõnastus on järgmine:

„Reguleeriv asutus peab veenduma, et lubatud sööt on toodetud käesolevas dokumendis määratletud geograafilises piirkonnas ning ette nähtud kategooria „Cebo de Campo“ puhul kasutamiseks, lähtudes selle koostisest, mis peab sisaldama peamiselt tera- ja kaunvilju. Samuti peab ta kontrollima vastavust 31. oktoobri 2019. aasta kuninglikule dekreedile nr 629/2019, millega reguleeritakse söödasektori ettevõtete üldregistrit, selliste ettevõtete ja riiklike sissetoomise kohtade heakskiitmise või registreerimise tingimusi, söödakäitlejate tegevust ja riiklikku sööda koordineerimiskomiteed.“

Põhjendus

Kuna 12. juuni 1998. aasta kuninglik dekreet nr 1191/1998 söödasektoris tegutsevatele ettevõtetele ja vahendajatele tegevuslubade andmise ja nende registreerimise kohta on kehtetuks tunnistatud, viidi sõnastus kooskõlla uue õigusaktiga.

Tootespetsifikaadist on välja jäetud järgmine lause (E osa punkt 2 „Tapmine ja veeranditeks tükeldamine“):

„Sead tuleb tapamajja toimetada vähemalt 12 tundi enne tapmist, et kõrvaldada transpordiväsimus ja tagada lihaste glükogeenivarude miinimumtase.“

Põhjendus

Väljajätmine on tingitud asjaolust, et sigade hoidmine tapamajas üle 24 tunni (esialgne spetsifikaat nägi ette vähemalt 12 tundi) on vastuolus Euroopa loomade heaolu suunistega. Seetõttu on asjakohasem üksnes nõuda, et sigade tapamajas vastuvõtmine ja seal hoidmine toimuks vastavalt kohaldatavatele tehnilistele ja tervishoiualastele normidele.

Algse tootespetsifikaadi järgmine lõik (E osa punkt 2 „Tapmine ja veeranditeks tükeldamine“):

„Alla 110 kg kaaluvate rümpade jäsemed tuleb kõrvale heita.“

on asendatud järgmisega:

„Alla 108 kg kaaluvate rümpade jäsemed tuleb kõrvale heita.“

Põhjendus

Selle muudatuse eesmärk on viia kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaat kooskõlla uue Ibeeria kvaliteedistandardiga, millega kehtestati rümba miinimumkaal sõltuvalt seatõust. 100 % Ibeeria tõugu sigade puhul peab rümba kaal kvaliteedistandardi kohaselt olema vähemalt 108 kg. See tähendab üksnes 2 kg suurust vähenemist võrreldes kaitstud päritolunimetuse algses tootespetsifikaadis sätestatud miinimumkaaluga (110 kg) ning sellel on minimaalne mõju laagerdunud jaotustükkide lõplikule kaalule ja see ei mõjuta lõpptoote kvaliteeti. Seda muudatust õigustab seega lihtsalt asjaolu, et täpne vastavus kvaliteedistandardile muudab rümpade haldamise lihtsamaks.

Jaotustükkide seismajätmise etapi puhul on tootespetsifikaadi järgmist lõiku (E osa punkt 3 „Tööstuslik töötlemine“):

„Jaotustükke hoitakse külmruumides olenevalt kaalust 30–90 päeva.“

muudetud ja selle uus sõnastus on järgmine:

„Jaotustükke hoitakse külmruumides olenevalt kaalust 30–90 päeva.“ Seda etappi võib siiski veelgi pikendada, nii et see kattub kuivatamis- ja laagerdamisetapiga, et saavutada loomulikud keskkonnatingimused seoses temperatuuri ja suhtelise niiskusega, mis on vajalikud toote õige ja traditsioonilise valmistamise tagamiseks.

Põhjendus

Kavandatud uus sõnastus on paremini kooskõlas kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna traditsiooniliste tootmistavadega, mis tulenevad selle piirkonna erilisest kliimast. Piirkonna temperatuurid on ajalooliselt olnud kõrgemad kui muudes Hispaania tagasinkide ja abaosade tootmise piirkondades, mõjutades loomulike keskkonnatingimustega kuivatusruumide temperatuuri, mis on suvekuudel kõrgem ja talvel madalam. Suvekuude kõrgete temperatuuride tõttu võib olla vajalik lasta jaotustükkidel pärast soolamist seista, enne kui need viiakse kuivatusruumi, kus temperatuur võib ulatuda 30 °C-ni. See võimaldab vältida temperatuuri ja suhtelise niiskuse järske kõikumisi tagasinkide ja abaosade liikumisel ühest etapist teise, mis võivad põhjustada jaotustükkide ebaühtlast laagerdumist.

Jaotustükkide kuivatamise/laagerdamise etapi puhul on tootespetsifikaadi järgmine lõik (E osa punkt 3 „Tööstuslik töötlemine“):

„See protsess kestab hinnangute kohaselt umbes 6 kuud.“

asendatud järgmisega:

„See protsess kestab hinnangute kohaselt 6–12 kuud.“

Põhjendus

Uus sõnastus on paremini kooskõlas kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna traditsiooniliste tagasinkide ja abaosade tootmise tavadega, ilma et see mõjutaks toodete kvaliteeti või eripära. Vahemiku kehtestamine (6–12 kuud) tagab suurema selguse kui ligikaudne tavapärane ajavahemik (umbes 6 kuud).

Minimaalsed laagerdumisajad on viidud kooskõlla uue Ibeeria kvaliteedistandardiga, asendades tootespetsifikaadis järgmise keldris laagerdumise protsessi käsitleva lõigu (E osa punkt 3 „Tööstuslik töötlemine“):

„Tagasinkide valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke laagerdatakse keldris vähemalt 18 kuud alates singi valmistamisprotsessi algusest ja abaosade valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke vähemalt 12 kuud alates singi valmistamisprotsessi algusest.“

järgmise lõiguga:

„Tagasinkide valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke laagerdatakse keldris vähemalt 2 aastat alates singi valmistamisprotsessi algusest ja abaosade valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke vähemalt aasta alates singi valmistamisprotsessi algusest.“

Varasema koonddokumendi punkti 4.2 „Kirjeldus“ järgmine lõik:

„Abaosade valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke laagerdatakse vähemalt 12 kuud ja tagasinkide valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke vähemalt 18 kuud.“

asendatakse järgmisega (punkt 3.2 „Toote kirjeldus“):

„Abaosade valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke laagerdatakse vähemalt aasta ja tagasinkide valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke vähemalt 2 aastat.“

Põhjendus

Uues Ibeeria kvaliteedistandardis kehtestatud minimaalse laagerdumisaja pärast on vaja sinkide laagerdumisaega pikendada, mis aga ei leevenda mingil viisil kvaliteedinõudeid.

Tootespetsifikaadis (E osa punkt 3 „Tööstuslik töötlemine“) ja koonddokumendis (punkt 3.5 „Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“) muudetakse järgmist lõpptoote käitlemist käsitlevat lõiku:

„Registreeritud ettevõtjatele võib anda loa turustada „Los Pedroches“ konditustatud tagasinke ja abaosasid paksemate ja õhemate viiludena või tükkidena, kui on tagatud, et toote päritolule viitamisel ei piirduta nende tootmise ja ettevalmistamise piirkonnaga.“

ja selle uus sõnastus on järgmine:

„Kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ tagasinke ja abaosasid võib müügiks pakkuda konditustatuna, s.t paksemate ja õhemate viiludena või tükkidena, tingimusel et need on pakendatud ja nende päritolu on võimalik kindlaks teha. Seda võivad teha ettevõtjad, kes on nõustunud tegutsema kooskõlas reguleeriva asutuse kehtestatud tegevusprotokolliga, mille eesmärk on tagada toote jälgitavus, päritolu kindlakstegemise võimalus, identifitseeritavus ja lõplik kvaliteet, ja järgivad seda ning on sel eesmärgil kantud reguleeriva asutuse registritesse.“

Põhjendus

Muudatuse eesmärk on paremini tagada toote jälgitavus.

10.

Koonddokumendist jäetakse punkt „Tootmismeetod“ täielikult välja, et tagada kooskõla komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 VI lisas sätestatud uue vormiga.

5.5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seost käsitlev osa on uuesti sõnastatud.

Tootespetsifikaadi F osas „Seos geograafilise keskkonnaga“ esitatud järgmine selgitus (ja samaväärne selgitus kokkuvõtte punktis 4.6 „Seos geograafilise piirkonnaga“):

„Geograafilises piirkonnas, mida tuntakse nime Los Pedroches all, ja üldiselt kogu Córdoba provintsi põhjaosas laiub ligikaudu 300 000 hektari suurune dehesa, kus kasvavad iilekstammed ja mis moodustab 10 % riigi selliste puiskarjamaade kogupindalast (umbes 3 miljonit hektarit). Selles põllumajanduse ja metsandusega seotud karjatamissüsteemis on kariloomi juba iidsetest aegadest peetud ekstensiivse põllumajanduse meetodite kohaselt; selle kõige silmapaistvam näide on Ibeeria tõugu sigade pidamine ja kasvatamine, mille puhul kasutatakse maksimaalselt ära tammetõrude toitepotentsiaali. Ilma nende sigadeta oleks nimetatud ökosüsteem tõenäoliselt hävimisele määratud.

Sellised viljakad metsad hõlmasid minevikus suurt osa Vahemere-äärsetest aladest, kuid nüüd kasvavad need ainult mõningates Hispaania piirkondades, näiteks kõnealuses piirkonnas, kuna varem kaheldi nende metsade säilitamise majanduslikus mõttekuses. Need dehesa’d osteti kuningakojalt 16. sajandil ja enamasti müüdi need enampakkumisel eri süsteemide raames kasutamiseks, sealhulgas loomade karjatamiseks. 19. sajandil võeti need maad kiriku või aadli käest ära ja pandi müüki, kuid nende harimist jälgiti ka edaspidi. Tänu sellele ja hilisematele õigusnormidele, millega reguleeriti tammikute raie- ja hooldustöid, on nimetatud ökosüsteem säilinud sellisena tänapäevani.

Perekonna Quercus puude tihedus Los Pedrochesi dehesa’l on praegu 40–50 puud hektari kohta. Teravilja külvamisest dehesa’le on piirkonna idaosas loobutud, kuid lääneosas on see tava säilinud. Üldjuhul on tõrusaak eriti külluslik igal 8. aastal. Keskmine tõrusaak on meie piirkonnas ligikaudu 1 000 kg/ha.

Ibeeria tõugu siga on kahtlemata puiskarjamaal karjatamisega kõige paremini kohastunud. Põhjuseks on tema käitumine, mis muudab ta loomupäraselt selle süsteemi jaoks sobivaks. See kõnealuses söötmissüsteemis n-ö valmiv loom on ainus, kes suudab varustada tootjaid lõpptarbijate seas nii populaarsete lihatoodete valmistamiseks vajaliku toorainega.

Kõnealune kasvatussüsteem kestab vähemalt 15 kuud, millest viimased 4–5 kuud on ette nähtud puiskarjamaal karjatamiseks. See etapp algab olenevalt aastast kas oktoobri lõpus või novembri alguses ja võib kesta kuni märtsi alguseni. Selles etapis toimub vabapidamisel olevate loomade nuumamine, mille puhul kasutatakse täiesti loomulikul viisil ära iilekstamme, korgitamme ja portugali tamme vilju – tõrusid – ning aastaajale omast taimestikku. Tuleb märkida, et tegemist on ainsa dehesa-piirkonnaga, kus portugali tammed vilja kannavad. Võrreldes perekonna Quercus teiste tammeliikidega valmivad selle tammeliigi tõrud umbes 20 päeva varem, tänu millele saab ka Ibeeria tõugu sigade karjatamine puiskarjamaal varem alata. See on kaitstud päritolunimetusega toodete omaduste seisukohast äärmiselt oluline. Lisaks tuleb märkida, et Los Pedrochesi piirkonnas peetavad sead on ainsad, kes toituvad olulisel määral selle puu tõrudest. See asjaolu on tähtis kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote ja piirkonna vahelise seose seisukohast.

Ibeeria tõugu sea kõige levinumad tõuliinid kõnealuses piirkonnas on lampiño, negra entrepelada, retinta ja torbiscal. Tahaksime ka juhtida tähelepanu jõupingutustele, mida praegu tehakse selleks, et taastada tõuliin „negro de Los Pedroches“, mis on meie piirkonna põlistõuliin, mida me püüame väljasuremisest päästa.

Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajandus-, kalandus- ja maaelu arengu ministeeriumi poolt selle looma kohta kogutud varasematest tootmisandmetest võib järeldada, et meie tootmispiirkonnas nuumatakse igal aastal tammetõrudega ligikaudu 50 000 siga, kusjuures see arv varieerub sõltuvalt igal aastal dehesa-tammikutes valminud tõrude kogusest.

Sedalaadi seakasvatusviis, mille silmapaistev eripära on eespool kirjeldatud traditsiooniline karjatamine puiskarjamaal kui nuumamise lõppetapp, tagab, et moodustub rasv, mille sulamispunkt on seda madalam, mida rohkem tammetõrusid siga on söönud. Sellisest rasvast tuleneb ka jaotustükkide hinnatud lõhn ja mahlakus. Tänu sigade füüsilisele aktiivsusele on nende lihaskude tihedam ja paremini rasvaga läbipõimunud.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tagasinkide ja abaosade erakordsed organoleptilised omadused on seega seotud kasvatussüsteemiga, mis on kogu maailmas eriline ja ainulaadne, nimelt eespool kirjeldatud karjatamissüsteemiga, mille raames kasutatakse nuumamise lõppetapis ära dehesa looduslikke saadusi, peamiselt tammetõrusid ja rohtu. See oluline tegur tagab tootes sellist sorti rasva, mida ei ole võimalik saavutada ühegi teise tootmismeetodiga.

Córdoba provintsi põhjaosas asuvatel dehesa’del leidub kogu Pürenee poolsaarel perekonda Quercus kuuluvatest liikidest kõige rohkem iilekstammesid. See on oluline, sest sellest tulenevad kindlat liiki tammetõrud, mida sead kõnealuse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud geograafilises piirkonnas söövad.

Lisaks tuleks rõhutada dehesa-karjamaa taimestiku tähtsust dehesa’del ekstensiivse põllumajanduse tingimustes kasvatatavate Ibeeria tõugu sigade söödarežiimis, kuna see iseloomustab ja eristab kaitstud päritolunimetusega toodet ning seega iseloomustab ka toote seost geograafilise piirkonnaga. Los Pedrochesi dehesa’del aasta jooksul esineva taimestiku hulk ja liigid on ebatavalised, erinedes teiste dehesa’de taimestikust. Seegi näitab, kui olulised on konkreetse piirkonna tammetõrud ja taimed toote eristatavuse ja selle lõplike organoleptiliste omaduste seisukohast.

Juba turg ise annab tunnistust päritolunimetust „Los Pedroches“ kandvate tagasinkide ja abaosade kvaliteedist: märkimisväärset osa suure toiteväärtusega toidu saamiseks selles piirkonnas välja valitud, kasvatatud ja nuumatud loomadest on traditsiooniliselt eksporditud riigi teistesse piirkondadesse, kus nad tapamajja viidi. Edasised tootmistoimingud ja turustamine andsid neile olulise lisaväärtuse.

See olukord, mis pärssis piirkonna majandust, on siiski muutumas. Alates 1980. aastatest on piirkonnas hakanud tegutsema üha rohkem ettevõtjaid, kelle tegevusalaks on meie piirkonnas toodetud Ibeeria tõugu sigade rümpade töötlemine ja turustamine ning kes keskenduvad eelkõige sigade väärtuslikumatele jaotustükkidele.

Nende ettevõtjate edaspidise edu võti seisneb selles, et nad mõistavad suurepäraselt asjaolu, et Ibeeria tõugu sigadest saadavate väärtuslikumate toodete kulinaarne kvaliteet tuleneb tooraine loomuomase kvaliteedi kombineerimisest käsitöönduslike tootmismeetoditega. Nende suurimaks saavutuseks on olnud meie piirkonnas aastate jooksul kasutusele võetud ja välja töötatud tootmismeetodite kohandamine nüüdisaegsete tööstusprotsessidega, milles võetakse täielikult arvesse sinkide valmistamise iga etapi olemuslikke tingimusi, alates nõudest lasta loomadel puhata kuni toote lõpliku esitlemiseni tarbijatele. Kõigi nende meetodite arendamisel on tehtud ka parendusi; näiteks on võimalik kontrollida võimalikku kliimamõju, hoida ära mõnel aastal tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi ning jälgida ja standardida toodet mitme turustustsükli jooksul.

Tootmine põhineb iga tüki individuaalsel töötlemisel ja kontrollimisel, mis toimub keskmiselt umbes 700 m kõrgusel merepinnast ning tootmishooajal piirkonnas valitseva külma ja kuiva kontinentaalse kliima tingimustes.

Kogu protsessi tulemuseks on lõpptoode, millel lõikamisel nähtub selle marmorjas struktuur ning mille lõhn ja mahlakus on kogu maailmas ainulaadsed. Seda ei tunnista mitte ainult turg: päritolunimetust „Los Pedroches“ kandvate tagasinkide ja abaosade eriline kvaliteet, mis tuleneb nende päritolust, on ka teaduslikult tõestatud.“

on tootespetsifikaadi F osas „Seos geograafilise keskkonnaga“ asendatud järgmisega:

„Seos geograafilise piirkonnaga põhineb looduslikel teguritel, toote konkreetsetel omadustel ja määratletud geograafilises piirkonnas kasutataval erilisel tootmismeetodil. Nimelt mõjutab geograafilise piirkonna spetsiifiline ökosüsteem seakasvatussüsteemi, võimaldades sigade söötmiseks kasutada mitmesuguseid looduslikke saadusi, mis määravad ära lõpptoote organoleptilised omadused. Toote lõhna ja maitse kujunemisel on määravaks ka tootmisprotsess, peamiselt kuivatamis- ja laagerdamisetapid, mis toimuvad loomulikus keskkonnas ja mille puhul kasutatakse ära piirkonna kliimatingimusi.

Mis puudutab looduslikke tingimusi, siis geograafilises piirkonnas, mida tuntakse nime Los Pedroches all, ja üldiselt kogu Córdoba provintsi põhjaosas laiub ligikaudu 300 000 hektari suurune dehesa, kus kasvavad iilekstammed ja mis moodustab 10 % riigi selliste puiskarjamaade kogupindalast (umbes 3 miljonit hektarit). See põllumajanduse ja metsandusega seotud karjatamissüsteem on juba iidsetest aegadest võimaldanud pidada kariloomi ekstensiivse põllumajanduse meetodite kohaselt. Selle süsteemi kõige silmapaistvam näide on Ibeeria tõugu sigade pidamine ja kasvatamine, mille puhul kasutatakse maksimaalselt ära tammetõrude toitepotentsiaali. Ilma nende sigadeta oleks nimetatud ökosüsteem tõenäoliselt hävimisele määratud.

Piirkonnale omased looduslikud tingimused mõjutavad seega esiteks seakasvatuse meetodeid, võimaldades sigade nuumamiseks ekstensiivse põllumajanduse süsteemi kohaselt ja täiesti loomulikul viisil kasutada maksimaalselt ära iilekstamme, korgitamme ja portugali tamme vilju – tõrusid – ning dehesa’le omast taimestikku. Tuleks meeles pidada, et tänu oma käitumisele on Ibeeria tõugu siga puiskarjamaal karjatamisega kõige paremini kohastunud.

Ibeeria tõugu sea kõige levinumad tõuliinid selles piirkonnas on lampiño, negra entrepelada, retinta ja torbiscal. Tahaksime ka juhtida tähelepanu jõupingutustele, mida praegu tehakse selleks, et taastada meie piirkonna põlistõuliin „negro de Los Pedroches“.

Peale selle on Los Pedroches ainus dehesa-piirkond, kus portugali tammed vilja kannavad. Võrreldes perekonna Quercus teiste tammeliikidega valmivad selle tammeliigi tõrud umbes 20 päeva varem, tänu millele saab ka Ibeeria tõugu sigade karjatamine puiskarjamaal varem alata. See etapp algab olenevalt aastast kas oktoobri lõpus või novembri alguses ja võib kesta kuni märtsi alguseni. Nagu selgitatud, kasutatakse sigade nuumamise lõppetapis piirkonna looduslikke saadusi, mis tähendab, et kõnealusel juhul toituvad nad olulisel määral tammetõrudest.

Niisiis iseloomustab kaitstud päritolunimetusega tagasinkide ja abaosade tooraine tootmiseks kasutatavate loomade toitumist nende tarbitavate tammetõrude liik. Seejuures tuleb silmas pidada, et Córdoba provintsi põhjaosas asuvatel dehesa’del leidub kogu Pürenee poolsaarel perekonda Quercus kuuluvatest liikidest kõige rohkem iilekstammesid. Loomade toitumist iseloomustavad ka dehesa-karjamaal leiduvad rohttaimed, viljakoristusjäätmed ja muud looduslikud saadused.

Selline ekstensiivse karjatamise süsteem, mille põhiliseks elemendiks on puiskarjamaal karjatamine, tagab kaitstud päritolunimetusega tagasinkides ja abaosades mitmesugused hargnenud ahelaga süsivesinikud, samuti rasva, mille sulamispunkt on teiste loomsete rasvadega võrreldes madalam; põhjuseks on sigade tarbitud tammetõrud ja rohi. See asjaolu kinnitab piirkonna looduslike tegurite mõju saadud toote kvaliteedile ja eriomadustele.

Need asjaolud koos järgneva tootmisprotsessiga, mis suurel määral sõltub piirkonna kliimatingimustest, eelkõige etapid, mis leiavad aset loomulike keskkonnatingimustega kuivatusruumides ja keldrites, annavad päritolunimetust „Los Pedroches“ kandvatele tagasinkidele ja abaosadele iseloomuliku maitse ja lõhna, nagu on selgitatud allpool.

Määratletud geograafilises piirkonnas (asub Córdoba provintsi põhjaosas ning hõlmab Valle de Los Pedrochesi, Valle del Guadiatose ja Sierra de Córdoba omavalitsusüksusi, mis kõik paiknevad üle 300 meetri kõrgusel merepinnast ja keskmiselt üle 700 meetri kõrgusel merepinnast) on oma kliima, mis erineb ülejäänud provintsi ja Andaluusia autonoomse piirkonna kliimast. See geograafiline piirkond asub Sierra Morena mäestiku keskmes, piirnedes lõunas Sierra Morena osaks olevate mäeahelikega. Läänes ja loodes piirneb see Zújari jõega, põhjas Guadalmezi jõega ja idas Yeguase jõega. Need kõik saavad alguse madalatest mäeahelikest, mille kontrastiks on suur tasandik, mis moodustabki kõnealuse piirkonna. Piirkonna eripärane kliima tuleneb Sierra Morena ja Cordilleras Béticase mäeahelikest tingitud isoleeritusest.

Piirkonnas valitseb mõõdukalt niiske vahemereline kliima, milles esinevad ka kontinentaalsed elemendid: pikad ja külmad talved koos pakase ja ebakorrapäraste sademetega ning kuumad ja kuivad suved. Kontinentaalsus väljendub peamiselt sademete süsteemis ning päevastes ja aastastes temperatuurikõikumistes, kusjuures aasta jooksul on need kõikumised üsna suured, s.t suvised ja talvised temperatuurid on väga erinevad. Ülekaalus on pilvitud päevad või väheste pilvedega päevad ning päikesepaistelist aega on aastas keskmiselt üle 2 500 tunni.

Temperatuurid on aastaajati ja isegi päeva jooksul märkimisväärselt erinevad. Temperatuur on kogu piirkonnas siiski ühtlane: keskmine temperatuur on suvel 26–27 °C ja talvel 7–8 °C. Kõige palavam on suvel, eriti juulis ja augustis, mil temperatuur võib päeval küündida üle 35 °C, samal ajal kui öösel langeb temperatuur 18–20 °C-ni. Talviti on temperatuurid oluliselt madalamad, kusjuures keskmine kõrgeim temperatuur on 10–15 °C ning keskmine madalaim temperatuur võib jääda –2 °C ja +2 °C vahele.

Sellistes kliimatingimustes on võimalik lasta singil kuivada loomulike keskkonnatingimustega kuivatusruumides. Jaotustükid riputatakse üles ja neid mõjutavad ruumi kliimatingimused, kusjuures vajalik temperatuur ja niiskustase saavutatakse lihtsalt akende avamise ja sulgemisega. Selle etapi tulemuseks on singi värvipüsivus ja kuivamine sellisel määral, mis tagab selle lõpliku stabiilsuse. Samuti soodustab see etapp nende ühendite teket, millest sõltub singi maitse (vabad aminohapped) ja lõhn (proteolüüs ja lipiidide lagunemine). Sel eesmärgil tõstetakse järjest temperatuuri ja alandatakse suhtelist niiskust; tuleks meeles pidada, et see etapp langeb tavaliselt kokku suvega, mistõttu temperatuur tõuseb järk-järgult 15–18 °C-st 28–30 °C-ni ja suhteline õhuniiskus on 60–80 %. Temperatuuri tõus suurendab soola levimist ja singi veetustumist, mille tulemuseks on tasakaalustatud soolasisaldus ja vee kättesaadavus välispinna ja sisemuse vahel, ning vee aktiivsust (aw) pärssivate proteolüüsisaaduste vabanemist.

Lõpuks viiakse tagasingid ja abaosad keldritesse, kus toimub viimane, aeglase laagerdumise etapp. Selles viimases etapis kestab edasi eelmises etapis alanud keemiline protsess ning jätkuvad ka reaktsioonid, mis tekitavad lihale iseloomulikku maitset ja lõhna andvaid ühendeid. Madalam temperatuur, suhteline õhuniiskus ja aw kondenseerivad lipiidide ja valkude intensiivse hüdrolüüsi saadused. Need on väikese molekulmassiga ning suure maitse- ja lõhnapotentsiaaliga ühendid: valgu hüdrolüüsil tekkinud peptiidid, aminohapped ja amiinid, samuti lipiidide hüdrolüüsist ja oksüdatsioonist tulenevad vabad rasvhapped, aldehüüdid, ketoonid, alkoholid, estrid ja süsivesinikud. Nagu eespool selgitatud, esineb ka mitmesuguseid hargnenud ahelaga süsivesinikke, mis tulenevad sigade sööda osaks olevatest taimsetest saadustest, tammetõrudest ja rohust.

Need tootmisprotsessi tegurid (peamiselt temperatuur, vee aktiivsus ja soolasisaldus) määravad ära ka laagerdunud tagasinkide ja abaosade pinnal oleva mikroobipopulatsiooni, mis koosneb peamiselt pärmseentest, hallitusseentest ja Micrococcaceae sugukonna bakteritest, millele saavutatud keskkonnatingimused kõige paremini sobivad. Need mõjutavad lõpptoote organoleptilisi omadusi lenduvate saaduste kaudu, mida nad tekitavad. Leidub teaduslikke tõendeid, mis kinnitavad mikroorganismide rolli Ibeeria tõugu sigadest saadud singi laagerdumise ajal toimuvates proteolüütilistes ja lipolüütilistes protsessides (Núñez jt, 1998, Rodríguez jt, 1998) ning liha lõhna ja maitse kujunemises (Martín jt, 2004, 2006; Andrade, 2009).“

millega asendatakse ka koonddokumendi punkt 5 „Seos geograafilise piirkonnaga“, välja arvatud üheksas lõik, mis on sõnastatud veidi kokkuvõtlikumalt:

„Määratletud geograafilises piirkonnas (mis hõlmab Valle de Los Pedrochesi, Valle del Guadiatose ja Sierra de Córdoba omavalitsusüksusi, mis kõik paiknevad üle 300 meetri kõrgusel merepinnast ja keskmiselt üle 700 meetri kõrgusel merepinnast) on oma kliima, mis erineb ülejäänud provintsi ja Andaluusia autonoomse piirkonna kliimast ning tuleneb Sierra Morena ja Cordilleras Béticase mäeahelikest tingitud isoleeritusest.“

Põhjendus

Selle muudatuse eesmärk on tuua esile mõju, mida piirkond ja sealsed tootmistingimused avaldavad loomulikus keskkonnas toimuva tootmisprotsessi käigus, ning mõju, mida need avaldavad lõpptoote eriomadustele. Need tegurid lisanduvad juba algses tootespetsifikaadis rõhutatud olulisele osale, mida etendavad dehesa’d ja ekstensiivse põllumajanduse süsteem, mille raames toimub sigade nuumamise lõppetapp. Need laagerdumisetapiga seotud aspektid, millel on vaieldamatu mõju lõpptoote omadustele (nagu toodi välja tehnoloogiakeskuse CICAP teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osakonna uuringus ja tehnilises aruandes tootmispiirkonna mõju kohta kaitstud päritolunimetust „Los Pedroches“ kandvate Ibeeria sinkide laagerdumisele), jäeti ekslikult välja algse tootespetsifikaadi osast, mis käsitleb seost geograafilise piirkonnaga.

Muudatuse eesmärk on ka selgelt osutada põhjuslikule seosele toote ja geograafilises piirkonnas esinevate tegurite vahel, vältides samas üldisi või liiga ebamääraseid väiteid.

5.6. Märgistus

Toodete märgistust on täiendatud teabega sigade tõu ja sööda kohta. Tootespetsifikaadi järgmine lõik (H osa „Märgistus“):

„[...] millel peab olema esitatud märge „Denominación de Origen Protegida Los Pedroches“ ning jaotustüki, tagasingi või abaosa kategooria koos söödakategooriaga.“

ja koonddokumendi järgmine lõik (punkt 4.8 „Märgistus“):

„[...] millel on esitatud märge „Denominación de Origen „Los Pedroches““ ja asjaomase jaotustüki kategooria.“

asendatakse järgmisega (uue tootespetsifikaadi H osa „Märgistus“ ja uue koonddokumendi punkt 3.6 „Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“):

„[...] millel on esitatud märge „Denominación de Origen Protegida „Los Pedroches““ ja asjaomase jaotustüki kategooria (tagasink või abaosa) koos tõu- ja söödakategooriaga.“

Põhjendus

Kvaliteedistandardiga on kehtestatud kohustus esitada toodete märgistusel Ibeeria tõu protsendimäär, mistõttu lisatakse viide tõule.

Kaitstud päritolunimetuse ametlik logo, mis tähistab kõiki kaitstud tagasinke ja abaosasid, esitatakse nii tootespetsifikaadis kui ka koonddokumendis.

„Märgisel peab olema esitatud ka kaitstud päritolunimetuse ametlik logo (mille kujutis on esitatud allpool): “.

5.7. Spetsifikaadile vastavuse kontroll

Tootespetsifikaadi järgmistes lõikudes (G osa „Spetsifikaadile vastavuse kontroll“) esitatud teavet on ajakohastatud:

„Spetsifikaadile vastavust kontrollitakse enne toote turustamist vastavalt nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006.

Pädev kontrolliasutus on Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajandus- ja kalandusministeeriumi põllumajandusliku toidutööstuse ja toidu kvaliteedi peadirektoraat: C/Tabladilla, s/n, 41071 Sevilla, Hispaania, Tel. + 34955032278, Faks +34 955032112, E-post: dgipa.cap@juntadeandalucia.es

Spetsifikaadi nõuete järgimist kontrollivate üksuste kohta saab teavet järgmisel aadressil:

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/areas-tematicas/industrias-agroalimentarias/calidad-y-promocion-agroalimentaria/denominaciones-de-calidad/jamones-y-paletas.html.“

See teave on asendatud järgmisega:

„Enne toote turule laskmist kontrollitakse toote vastavust tootespetsifikaadile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

Kontrollide eest vastutavaks määratud pädev asutus on Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajanduse, kalanduse, vee ja maaelu arengu ministeeriumi põllumajandusliku toidutööstuse, innovatsiooni ja toiduainete tarneahela peadirektoraat: C/Tabladilla, s/n, 41071 Sevilla, Hispaania, Tel. +34 955032278, Faks +34 955032112, E-post: dgiica.cagpds@juntadeandalucia.es.

Spetsifikaadi nõuete järgimist kontrollivate üksuste kohta saab teavet järgmisel aadressil:

https://www.juntadeandalucia.es/organismos/agriculturaganaderiapescaydesarrollosostenible/areas/industrias-agroalimentarias/calidad/paginas/denominaciones-calidad-jamones-paletas.html“

Põhjendus

Seda punkti on muudetud, kuna pädeva asutuse nimi, kohaldatav ELi õigusakt ja link, mille kaudu saab teavet spetsifikaadile vastavuse kontrollimise eest vastutavate üksuste kohta, on muutunud.

Koonddokumendist jäetakse välja punkt „Kontrolliasutus“, et tagada kooskõla komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 VI lisas sätestatud uue vormiga.

5.8. Õiguslikud nõuded

I osa „Õiguslikud nõuded“ on välja jäetud, kuna see ei ole üks neist osadest, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 7 kohaselt peab tootespetsifikaadis sisalduma.

KOONDDOKUMENT

„Los Pedroches“

ELi nr: PDO-ES-0506-AM02 - 29.7.2021

KPN (X) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Los Pedroches“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Valmistamisprotsessi lõpus on kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ tagasinkide ja abaosade omadused järgmised.

—	Välimus: piklik, stiliseeritud väliskuju, V-kujulise lõikepinnaga (nn serrano-lõige). Terve tükina müümisel jäetakse singile identifitseerimise lihtsustamiseks sõrg külge.

—	Miinimumkaal on tagasingi puhul 5,75 kg ja abaosa puhul 3,7 kg.

—	Iseloomulik värvus ulatub roosast purpurpunaseni, lõikepinnal on näha lihasmassi marmorjas struktuur.

—	Liha maitse on vähesoolane või magus. Liha on maitse poolest kuiv. Lõhn on meeldiv ja intensiivne, meenutades tootele iseloomulikku röstitud või kuivatatud pähklite lõhna.

—	Tekstuur ei ole kuigivõrd kiuline.

—	Rasv on läikiv, värvuselt roosakasvalge või kollaka varjundiga; aromaatne ja meeldiva maitsega; konsistents varieerub sõltuvalt tammetõrude osakaalust toidus.

Eri jaotustükid klassifitseeritakse vastavalt sigade tõule ja neile nuumamise lõppetapis antud söödale järgmiselt.

—	Kategooria „Bellota 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on lõppetapis nuumatud puiskarjamaal karjatamise süsteemi kohaselt dehesa’l ning kelle toit koosnes üksnes tammetõrudest ja rohust.

—	Kategooria „Cebo de Campo 100 % Ibérico“ tagasingid ja abaosad: saadakse 100 % tõupuhastelt Ibeeria tõugu sigadelt, keda on nuumatud meie piirkonna dehesa’del peamiselt dehesa looduslike saadustega, mida on vajaduse korral täiendatud igapäevase lisasöödaga.

Abaosade valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke laagerdatakse vähemalt aasta ja tagasinkide valmistamiseks kasutatavaid jaotustükke vähemalt 2 aastat.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toorained

Seajäsemed, mis on saadud:

—	kategooria „Bellota“ sigadelt: lõppetapis söödetakse sigu üksnes määratletud geograafilise piirkonna dehesa’de tammetõrude ja rohuga. Seega pärineb osutatud sööt täies ulatuses käesolevas dokumendis kirjeldatud geograafilisest piirkonnast;

—

Sööt

Kategooria „Cebo de Campo“ sigade toidu täiendamiseks kasutatav sööt koosneb peamiselt teraviljade (nisu, oder ja mais) ning vähemal määral kaunviljade (herned ja sojaoad) segust. Olulist osa sööda koostisosadest toodetakse traditsioonilisel viisil selles geograafilises piirkonnas, kuid väikest osa neist (näiteks soja) mitte. See tähendab, et kogu sööda pärinemine määratletud geograafilisest piirkonnast ei ole tehniliselt võimalik; seepärast on lubatud lisada väljastpoolt seda piirkonda pärinevat sööta.

Nagu on selgitatud käesoleva dokumendi punktis 5, sõltub nii kaitstud päritolunimetusega tagasinkide ja abaosade valmistamiseks kasutatava tooraine kui ka toote enda kvaliteet suuresti dehesa-karjamaa ressurssidest. Väljastpoolt kõnealust piirkonda pärit sööda kasutamine ei mõjuta seega toote kvaliteeti, mis on seotud geograafilise keskkonnaga.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas. Need on järgmised.

—	Nende sigade kasvatamine ja nuumamine, kelle jäsemeid kasutatakse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote valmistamiseks.

—	Looma tapmine ja liha tükeldamine.

—	Kõik valmistamisetapid, mis hõlmavad järgmist: soolamine, pesemine, seisma jätmine, kuivatamine/laagerdamine ja keldris laagerdamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ tagasinke ja abaosasid võib müügiks pakkuda konditustatuna, s.t paksemate ja õhemate viiludena või tükkidena, tingimusel et need on pakendatud ja nende päritolu on võimalik kindlaks teha. Seda võivad teha ettevõtjad, kes on nõustunud tegutsema kooskõlas reguleeriva asutuse kehtestatud tegevusprotokolliga, mille eesmärk on tagada toote jälgitavus, päritolu kindlakstegemise võimalus, identifitseeritavus ja lõplik kvaliteet, ja järgivad seda ning on sel eesmärgil kantud reguleeriva asutuse registritesse.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Reguleeriv asutus peab varustama iga jaotustüki lisamärgisega, mis on täies ulatuses nähtav, mida ei ole võimalik korduskasutada ning millel on esitatud märge „Denominación de Origen Protegida „Los Pedroches““ ja asjaomase jaotustüki kategooria (tagasink või abaosa) koos tõu- ja söödakategooriaga.

Märgisel peab olema esitatud ka kaitstud päritolunimetuse ametlik logo (mille kujutis on esitatud allpool):

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piirkond, kus kasvatatakse ja nuumatakse sigu, kelle jaotustükke kasutatakse kaitstud päritolunimetusega „Los Pedroches“ hõlmatud tagasinkide ja abaosade valmistamiseks, ning kus toimub kogu Ibeeria tõugu sigade tootmine, tapmine ja tükeldamine ning jaotustükkide soolamine, vinnutamine, kuivatamine ja laagerdamine, koosneb järgmistest Córdoba provintsi omavalitsusüksustest:

Alcaracejos, Añora, Belalcázar, Bélmez, Los Blázquez, Cardeña, Conquista, Dos Torres, Espiel, Fuente La Lancha, Fuente Obejuna, La Granjuela, El Guijo, Hinojosa del Duque, Pedroche, Peñarroya-Pueblonuevo, Pozoblanco, Santa Eufemia, Torrecampo, Valsequillo, Villanueva de Córdoba, Villanueva del Duque, Villanueva del Rey, Villaralto ja El Viso ning selliste omavalitsusüksuste nagu Adamuz, Hornachuelos, Montoro, Obejo, Posadas, Villaharta ja Villaviciosa alad, mis asuvad üle 300 meetri kõrgusel merepinnast.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise piirkonnaga põhineb looduslikel teguritel, toote konkreetsetel omadustel ja määratletud geograafilises piirkonnas kasutataval erilisel tootmismeetodil. Nimelt mõjutab geograafilise piirkonna spetsiifiline ökosüsteem seakasvatussüsteemi, võimaldades sigade söötmiseks kasutada mitmesuguseid looduslikke saadusi, mis määravad ära lõpptoote organoleptilised omadused. Toote lõhna ja maitse kujunemisel on määravaks ka tootmisprotsess, peamiselt kuivatamis- ja laagerdamisetapid, mis toimuvad loomulikus keskkonnas ja mille puhul kasutatakse ära piirkonna kliimatingimusi.

Määratletud geograafilises piirkonnas (mis hõlmab Valle de Los Pedrochesi, Valle del Guadiatose ja Sierra de Córdoba omavalitsusüksusi, mis kõik paiknevad üle 300 meetri kõrgusel merepinnast ja keskmiselt üle 700 meetri kõrgusel merepinnast) on oma kliima, mis erineb ülejäänud provintsi ja Andaluusia autonoomse piirkonna kliimast ning tuleneb Sierra Morena ja Cordilleras Béticase mäeahelikest tingitud isoleeritusest.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://juntadeandalucia.es/sites/default/files/inline-files/2022/08/Pliego_modificado_Los_Pedroches.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 36 osutatud pädev siseriiklik asutus.

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/89

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2023/C 160/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Cariñena“

PDO-ES-A0043-AM03

Teate esitamise kuupäev 6.2.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Kahe omavalitsusüksuse lisamine kaitstud päritolunimetusega määratletud geograafilisse piirkonda

Kirjeldus:

Geograafilist piirkonda on laiendatud nii, et see hõlmab kaitstud päritolunimetusega „Cariñena“ hõlmatud geograafilise piirkonnaga külgnevaid omavalitsusüksusi Fuendetodos ja Vistabella de Huerva.

Muudatus mõjutab tootespetsifikaadi punkti 4 „Geograafilise piirkonna piiritlemine“ ja koonddokumendi punkti 6 „Määratletud piirkond“.

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikliga 14 ning põhjuste ja põhjenduste alusel ei loeta käesolevas dokumendis kirjeldatud muudatusi liidu muudatusteks, sest need ei hõlma kaitstud päritolunimetuse muutmist; viinamarjasaaduse kategooria muutmist, väljajätmist ega lisamist ega seose kehtetuks tunnistamist ning ei sisalda täiendavaid toote turustamise piiranguid. Eespool toodut arvestades peetakse seda standardmuudatuseks.

Põhjendus:

Territoriaalsed uuringud, mis on tehtud mõlemas omavalitsusüksuses kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna agronoomilise potentsiaali hindamiseks ning mis põhinevad peamiselt mullastiku- ja kliimatingimuste analüüsil, on võimaldanud järeldada, et praegusest geograafilisest piirkonnast ei ole märkimisväärseid erinevusi.

Fuendetodose viinamarjakasvatuspiirkondadel on ühe kaitstud päritolunimetuse „Cariñena“ piirkonnaga märkimisväärselt sarnased omadused, täpsemalt lubjakiviplatoodele omase mullaprofiili tõttu. Samuti on kindlaks tehtud, et kliimaindeksid ühtivad kaitstud päritolunimetuse kliimavööndiga D.

Vistabella omavalitsusüksuse puhul on kindlaks tehtud, et on olemas kaks eri piirkonda, mis langevad kokku kaitstud päritolunimetuses kirjeldatud aladega, täpsemalt kõrgendike kiltkivi ja kvartsiitpinnase ning rinnakutele ja nõlvakutele omase pinnase tõttu. Uuringus on jõutud ka järeldusele, et selle omavalitsusüksuse kliimaandmed sarnanevad nendega, millega määratakse kindlaks kaitstud päritolunimetuse kliimavöönd D.

2. Valge sordi lisamine (teisene sort)

Kirjeldus:

Kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadis esitatud teiseste sortide loetellu on lisatud 'Cariñena blanca'.

Muudatus hõlmab spetsifikaadi punkti 6 „Viinamarjasort või -sordid, millest vein on valmistatud“. See ei mõjuta koonddokumenti, sest tegemist on teisese sordiga.

Põhjendus:

13. septembri 2022. aasta määrusega AGM/1312/2022 lisati nimetus 'Cariñena blanca' nimetuse 'Carignan blanc' sünonüümina Aragonis lubatud veiniviinamarjasortide loetellu.

Tegemist on nii tootmis- kui ka veinivalmistusaspektide poolest päritolunimetuse eritingimustele vastava tugeva aroomiga sordiga, millel on kaitstud päritolunimetusega hõlmatud valgetele veinidele „Cariñena“ iseloomulik organoleptiline profiil.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Cariñena

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valged ja roosad veinid

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge.

—	Valge vein: rohekas õlgkollane, kahvatukollane, õlgkollane või kollane.

—	Roosa vein: sibulakoore värvi, lõheroosa, roosa, maasika- või violettroosa.

Lõhn: puuviljane; puidulõhn juhul, kui vein on sellega kokku puutunud; puudusteta.

Maitse: keskmiselt hapu, vähemagus, puudusteta.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus 240 mg/l, kui suhkrusisaldus on ≥ 5 gr/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

2. Punased veinid

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge, varieerub lillakas-, purpur-, granaat- ja kirsipunase vahel.

Lõhn: puuviljane, punased puuviljad; puidulõhn juhul, kui vein on sellega kokku puutunud; puudusteta.

Maitse: keskmiselt hapu, vähemagus, keskmiselt mõrkjas, puudusteta.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus 180 mg/l, kui suhkrusisaldus on ≥ 5 gr/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	140

3. Liköörvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge.

—	Valge vein: kollane, merevaigu- või kuldkollane.

—	Punane vein: lillakas-, purpur-, granaat- või kirsipunane.

Lõhn: küps puuvili; puidulõhn juhul, kui vein on sellega kokku puutunud; puudusteta.

Maitse: soe tunne suus (alkohol äratuntav), magus, puudusteta.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

4. Kvaliteetvahuvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge, süsihappegaasi mullidega.

—	Valge vein: rohekas õlgkollane, kahvatukollane, õlgkollane või kollane.

—	Roosa vein: sibulakoore värvi, lõheroosa, roosa, maasika- või violettroosa.

—	Punane vein: lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunane.

Lõhn: puuviljane, puudusteta.

Maitse: suus on tunda süsihappegaasi (värskendav terav maitse), veidi hapukas (värske) maitse, puudusteta.

*	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,83
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	160

5. Poolvahuvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge, süsihappegaasi mullidega.

—	Valge vein: rohekas õlgkollane, kahvatukollane, õlgkollane või kollane.

—	Roosa vein: sibulakoore värvi, lõheroosa, roosa, maasika- või violettroosa.

—	Punane vein: lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunane.

Lõhn: puuviljane, puudusteta.

Maitse: suus on tunda süsihappegaasi (värskendav terav maitse), veidi hapukas (värske) maitse, puudusteta.

*	Valge ja roosa vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 180 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 240 mg/l.

*	Punane vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 140 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 180 mg/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	7
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (hiliskorje)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge.

—	Valge vein: rohekas õlgkollane, kahvatukollane, õlgkollane või kollane.

—	Roosa vein: sibulakoore värvi, lõheroosa, roosa, maasika- või violettroosa.

—	Punane vein: lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunane.

Lõhn: küps puuvili; puidulõhn juhul, kui vein on sellega kokku puutunud; puudusteta.

Maitse: alkohol tuntav (soe), magusus sõltub suhkrusisaldusest, puudusteta.

*	Valge ja roosa vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 180 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 240 mg/l.

*	Punane vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 140 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 180 mg/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (naturaalselt magus)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: selge.

—	Valge vein: rohekas õlgkollane, kahvatukollane, õlgkollane või kollane.

—	Roosa vein: sibulakoore värvi, lõheroosa, roosa, maasika- või violettroosa.

—	Punane vein: lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunane.

Lõhn: küps puuvili; puidulõhn juhul, kui vein on sellega kokku puutunud; puudusteta.

Maitse: keskmiselt magus või väga magus, puudusteta.

*	Valge ja roosa vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 180 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 240 mg/l.

*	Punane vein: maksimaalne vääveldioksiidisisaldus 140 mg/l; kui suhkrusisaldus on ≥ 5 g/l, siis 180 mg/l.

**	Kui piirnorme pole täpsustatud, tuleb järgida neid, mis on sätestatud kehtivates ELi õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne üldhappesus	4,5 viinhappe grammi liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritava

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud veinide valmistamiseks kasutatakse üksnes terveid viinamarjakobaraid, mis on sobivas küpsusastmes ning mille alkoholisisaldus on tõenäoliselt vähemalt 9 %.

Selleks et virre või vein ekstraheerida ja see pressimisjääkidest eraldada, rakendatakse piisavalt survet nii, et saagikus (décuvage- ja pressimistoimingute koostoimel) ei ole suurem kui 74 liitrit veini iga 100 kilogrammi viinamarjade kohta.

Viljelustavad

Istutustihedus peab olema vähemalt 1 500 viinapuud hektari kohta, mis on hajutatud ühtlaselt üle kogu istanduse.

b. Maksimaalne saagikus

1.	Punased sordid 62,9 hektoliitrit hektari kohta

2.	Punased sordid 8 500 kg viinamarju hektari kohta

3.	Valged sordid 66,6 hektoliitrit hektari kohta

4.	Valged sordid 9 000 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Omavalitsusüksused: Aguarón, Aladrén, Alfamén, Almonacid de la Sierra, Alpartir, Cariñena, Cosuenda, Encinacorba, Fuendetodos, Longares, Mezalocha, Muel, Paniza, Tosos, Villanueva de Huerva ja Vistabella de Huerva.

7. Veiniviinamarjasordid

’CABERNET SAUVIGNON'

’CHARDONNAY'

’GARNACHA BLANCA'

’GARNACHA TINTA'

’MACABEO–VIURA'

’MAZUELA – CARIÑENA'

’MERLOT'

’SYRAH'

’TEMPRANILLO'

8. Seos(t)e kirjeldus

Aragóni viinamarjaistandused pärinevad Celtibera nime all tuntud piirkonnast, kus asus Rooma-aegne linn Carae (tänapäeval Cariñena), ning on teada, et selle elanikud jõid kolmandal sajandil enne Kristust meega segatud veini. Juba 1696. aastal piirati istandused kvaliteedi nimel omavalitsusüksustega, mis on hõlmatud praeguse päritolunimetusega.

Geograafilise piirkonna eri pinnaste omadused koos vähese sademete hulga, äärmusliku temperatuuri ja valdavalt põhjatuulega (tuntud kui cierzo) moodustavad selektiivse ökosüsteemi, kus viinapuid on hoitud sajandeid, ning selle tulemusena on saadud eripärane lõpptoode, mis on ainulaadselt kohanenud päritolukeskkonnaga.

Kasvatatavad sordid on olemasolevate pinnase- ja kliimatingimustega hästi kohanenud, mille tulemusena saadakse mitmeid füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omaduste poolest eripäraseid veine, millel on lubatud sortidest toodetud veinide tunnused.

VEIN

Geograafilise piirkonna eri mullastike areng vastavalt kohaliku piirkonna eripärale, kliimale ja eri sortidele võimaldab toota väga tugeva aroomiga puhtaid ja värskeid tasakaalustatud veine, millel on hea struktuur ning pikk järelmaitse.

LIKÖÖRVEIN

Liköörvein on osa selle geograafilise piirkonna veinivalmistamise ajaloost tänu kliimatingimustele, kus päevatemperatuur on kõrge ja sademete hulk napp, mis võimaldab saada väga suure suhkrusisaldusega saaki, eriti hilise saagikoristuse korral.

KVALITEETVAHUVEIN

Seda traditsioonilisel meetodil põhinevat veinivalmistusprotsessi on piirkonna veinitootjad praktiseerinud alates 20. sajandi algusest. Äärmuslik temperatuur ja lubjarikas muld võimaldavad kasvatada sorte, mis annavad veinidele täidluse ning tasakaalu. Vähene sademete hulk ja päikeseküllasus annavad naturaalse alkoholisisalduse, mis võimaldab valmistada kindlaksmääratud alkoholisisaldusega kvaliteetvahuveine.

POOLVAHUVEIN

Poolvahuveinide naturaalne alkoholisisaldus, kerge happesus ja puuviljaaroomide intensiivsus on tingitud päikeseküllasusest, mis võimaldab optimaalset kokkupuudet päikesevalgusega, kombineerituna järskude temperatuurierinevustega, mis on tingitud piirkonna kontinentaalsest kliimast ja vähesest sademeteohust viinamarjade valmimise ajal.

ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN

Kaitstud päritolunimetusega „Cariñena“ hõlmatud geograafilises piirkonnas levinud tava lükata saagikoristus edasi, et saada suurema suhkrusisaldusega viinamarju, annab neile veinidele iseloomuliku küpse puuvilja aroomi ning lisaks domineerivad alkoholisisalduse tõttu magusad või soojad nüansid. Selline tasakaal saavutatakse siis, kui viinamarjad jäetakse pikal valmimisperioodil päikese kätte.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Seoses käesolevas tootespetsifikaadis loetletud nõuetega tuleb igas registreeritud veinitööstuses kasutatavad kaubanduslikud märgised edastada kontrolliasutusele, et need saaks lisada märgiste registrisse.

Märgistele tuleb lisada üks järgmistest tähistest:

„Denominación de Origen „Cariñena““ (traditsiooniline nimetus määruse (EÜ) nr 1308/2013 tähenduses) või „Denominación de Origen Protegida „Cariñena““. Tarbimiseks mõeldud tooted peavad olema varustatud kontrollasutuse nummerdatud ja välja antud garantiimärgistega, mille registreeritud veinitootja kinnitab sellisel moel, et neid ei saa uuesti kasutada.

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Transport ja villimine väljaspool tootmispiirkonda ohustavad veini kvaliteeti. Päritolupiirkonnas villimine võimaldab säilitada toote eripära ja omadused.

Villimine on oluline toiming ning järgida tuleb rangeid nõudeid. Seetõttu peab villimine toimuma spetsifikaadis määratletud piirkonnas, et säiliksid kõik füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

https://www.aragon.es/documents/20127/60698006/Pliego_de_condiciones_DOP_Cari%C3%B1ena_vc_2022.pdf/4c84782b-a115-c455-0319-42216ec432da?t=1666097211187

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

5.5.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 160/97

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 160/11)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„Twaróg wędzony“

ELi nr: TSG-PL-2779 – 29.6.2021

Liikmesriik või kolmas riik: Poola

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Twaróg wędzony“

2. Toote liik [XI Lisa alusel]

Klass 1.3. Juust

3. Registreerimise alused

3.1. Toode

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil või selle koostis vastab niisugusele viisile;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

„Twaróg wędzony“ (suitsutatud kohupiim) on erilist liiki laagerdamata kohupiim, mille traditsiooniline valmistamistava on umbes 40 aastat vana. Toote „Twaróg wędzony“ traditsioonilisus väljendub selle valmistamismeetodis, välimuses, värvuses ja maitses.

Tootmismeetod põhineb traditsioonilistel protsessidel:

—	kohupiima kuumsuitsutamine valitud lehtpuude suitsuga;

—	kohupiima kuivsoolamine või kastmine soolvette.

Suitsutamisel on tootmisprotsessis eriline roll, sest seda meetodit Poolas toodetavate hapude juustude (kohupiimade) puhul tavaliselt ei kasutata, kuna nende kuivainesisaldus on suhteliselt väike, mis raskendab suitsutamist. Tänu suitsutamisele ja soolamisele (kohupiima soolamine ei ole Poolas levinud tava) omandab toode oma erilise maitse ja lõhna.

3.2. Tegemist on nimetusega

☐	mida selle toote puhul traditsiooniliselt kasutatakse;

☒	mis väljendab toote traditsioonilisust või eripära.

Kasutatav nimetus „Twaróg wędzony“ kajastab suitsutamise tulemusel saadud toote eripära.

4. Kirjeldus

4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sealhulgas selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis tõendavad toote eripära (komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) (ELT L 179, 19.6.2014, edaspidi „komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014“) artikli 7 lõige 2)

„Twaróg wędzony“ (suitsutatud kohupiim) on erilist liiki laagerdamata kohupiim, mis on väikese silindri kujuline ja kaalub 250–300 g või risttahuka kujuline ja sel juhul on ühe ühiku kaal 200–300 g; sellel on lehtpuusuitsuga loomulikult suitsutatud toote tüüpiline värvus (kreemikaskollasest helepruunini). Kohupiim on valmistatud lehmapiimast. Vürtsidega toote „Twaróg wędzony“ puhul on kohupiima pinnal ja ristlõikel näha maitseaine (selleks võib olla küüslaugusool, küüslauk, pipar, paprika, apteegitill, aed-mustköömen või köömned) osakesi. Tarvitamise tähtpäev on 30 päeva alates tootmise kuupäevast.

Tootel „Twaróg wędzony“ on järgmised organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused:

Omadused	Nõuded
Maitse ja lõhn	Kergelt happeline, varieerub kergelt soolasest kuni soolaseni, suitsumaitse ja -lõhnaga Kui toode sisaldab lisaaineid (vürtsid), on tunda kasutatud vürtsidele omast maitset ja lõhna
Tekstuur ja konsistents	Lubatud on ühtlane veidi murenev ja pisut kõva kohupiimamass; lubatud on praod terade vahel.
Värvus	Valge kuni kreemikas kohupiimamass, mille pinna värvus varieerub kreemikaskollasest helepruunini; ei ole ühtlane
Aktiivhappesus pH	Vähemalt 4,2
Soolasisaldus (%)	Nõrutatud tootel: mitte üle 3,0 Pressitud tootel: mitte üle 2,0
Veesisaldus (%)	Mitte üle 70 %
Rasvasisaldus	Nõrutatud tootel: 17,0 ± 3,0 Pressitud tootel: 9,0 ± 1,5

Kohupiima valmistamismeetod tagab tootele iseloomuliku suitsumaitse ja -lõhna ning pikendab kohupiima tarbimise tähtpäeva, mis eristab seda kohupiima teistest hapudest juustudest (kohupiimadest). See on tingitud nii temperatuuri tõusust suitsutamise ja soolamise ajal kui ka suitsu omadustest.

4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas vastaval juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 7 lõige 2)

I ETAPP

Toormaterjali kaal

Toote „Twaróg wędzony“ tooraine on lehmatoorpiim.

Toorpiima ladustamine

Piima võib säilitada kuni 24 tundi enne tootmist temperatuuril alla 8 °C.

II ETAPP

Piima kuumutamine, degaseerimine, tsentrifuugimine ja rasva standardimine

Toorpiima kuumutatakse soojusvahetis temperatuuril ligikaudu 65 °C, mil toimub selle degaseerimine ja rasva eemaldamine rasvaeemaldustsentrifuugis. Pärast tsentrifuugimist standarditakse piima rasvasisaldus vähemalt 3,5 protsendile nõrutatud kohupiima „Twaróg wędzony“ puhul või vähemalt 1,6 protsendile pressitud kohupiima „Twaróg wędzony“ puhul.

Piima pastöriseerimine

Piima pastöriseeritakse 45 sekundit temperatuuril 74–80 °C.

Jahutamine

Pärast pastöriseerimist jahutatakse piim temperatuurini umbes 20–30 °C, mis vastab kohupiimade puhul temperatuurile, mis on sobilik piimhappebakterite lisamiseks (vt III etapp). Piim suunatakse kalgendustõrde.

III ETAPP

Piimhappebakterite lisamine

Piimale lisatakse otseste fermentidena mesofiilsed piimhappebakterite starterkultuurid. Olenevalt kasutatavate bakterikultuuride eripärast ja hooajast lisatakse neid piimale, mille temperatuur on 20–30 °C. Suvel võib temperatuur olla madalam ja talvel kõrgem. Tõrde pandud piima segatakse 15–30 minutit pärast fermentide lisamist.

Kalgendamine

Olenevalt temperatuurist ja lisatud bakterikultuuride liigist, kalgendub piim 12–18 tunni jooksul. Kääritamine toimub seni, kuni saavutatakse pH alla 4,65. Enne kalgendi töötlemist hindab kohupiima valmistaja selle kompaktsust, murdes seda käsitsi. Lõikamiseks, mis on järgmine tootmisetapp, sobib kalgend, mis on murdmisel sile.

Kalgendi töötlemine

Kalgend lõigatakse õrnalt katki ja jäetakse mõneks minutiks seisma. Pärast lõikamist vabaneb kalgendi pinnalt vadak. Edasine töötlemine seisneb segamises, mille intensiivsus suureneb sedamööda, kuidas kalgendit nõrutatakse. Kalgendi kuumutamise tempo on ligikaudu 1–2 °C / 10 min. Üldiselt kuumutatakse kalgendit kuni selle temperatuur on 8–10 °C kõrgem kui fermentide lisamise ajal. Kalgendit tuleb kuumutamisel kogu aeg segada. Seda, millal kuumutamine lõpetada, otsustab kohupiima valmistaja, hinnates organoleptiliselt kalgendi terade kuivuse astet. Seejärel jäetakse kalgend mõneks minutiks seisma, ilma et seda segataks, et eraldada kalgenditeradest vadak (terad tõusevad ülespoole, vadak koguneb tõrre alaossa). Kalgendi töötlemine kestab kokku poolteist kuni kaks tundi.

Vadaku nõrutamine

Kuumutamise järel eemaldatakse vadak koguses, mis vastab 60 %-le tootmises kasutatavast piimast.

Kalgendi eelnõrutamine ja vormidesse paigutamine

Kalgend pannakse pressi (pressitud kohupiima „Twaróg wędzony“ valmistamisel) või homogeenimisseadmesse (nõrutatud kohupiima „Twaróg wędzony“ tootmisel), kus vadak eraldatakse kõigepealt kalgenditeradest.

Lisandeid sisaldava kalgendi puhul lisatakse selles etapis taimsed lisandid või vürtsid. Lubatud on järgmised lisandid, kusjuures maksimumkogused 100 kg valmistoote kohta on esitatud sulgudes:

—	küüslaugusool (0,25 kg);

—	kuivatatud ja purustatud küüslauk (0,3 kg);

—	jahvatatud või purustatud looduslik pipar (0,3 kg);

—	pipar maitsetaimedega (0,5 kg);

—	apteegitilli seemned (0,5 kg);

—	köömned (0,5 kg);

—	magus või terav paprikapulber (eri proportsioonides kokku 0,8 kg);

—	aed-mustköömen (0,25 kg).

Köömneid või apteegitilliseemneid tuleb enne lisamist blanšeerida keevas vees.

Lubatud on eespool nimetatud lisandite segud, sel juhul lisandite maksimumkogused 100 kg valmistoote kohta liidetakse. Lisandite kogumass ei tohi ületada 1 kg 100 kg valmistoote kohta.

Selles etapis võib kalgendile lisada kuni 1 kg soola 100 kg valmistoote kohta. Kui lisatakse küüslaugusoola, ei tohi selles tootmisetapis lisatud soola kogus ületada 0,75 kg 100 kg valmistoote kohta.

Nõrutamine vormides või pressimine presside all

Nõrutatud kohupiima „Twaróg wędzony“ valmistamine vormides: homogeenitud terad valatakse vormidesse, mis laotakse seejärel üksteise peale. Pärast eelnõrutamist kõige rohkem 30 minuti jooksul pööratakse eelnevalt moodustunud kalgend ümber ja seda nõrutatakse külmhoones uuesti, et eemaldada vadak.

Pressitud kohupiima „Twaróg wędzony“ valmistamisel valatakse kalgend käsitsi kohupiimaümbristesse, mis pannakse üksteise peal presside alla. Selliselt valmistatud portsjonid pressitakse jõuga umbes 10 N/kg kohupiima kohta ning jõudu suurendatakse järk-järgult 30 N/kg-ni. Pressimisaeg on 30–60 minutit olenevalt kuumutamise ajal saavutatud terade kuivuse astmest. Pärast pressimist võetakse kohupiim ümbrisest välja ja lõigatakse ristkülikukujulisteks tükkideks.

Selles etapis saab kohupiim oma lõpliku kuju:

—	nõrutatud kalgendi puhul silinder läbimõõduga umbes 10 cm ja kaaluga 250–300 g ühiku kohta;

—	pressitud toote „Twaróg wędzony“ puhul risttahukas aluse suurusega umbes 12 × 8 cm ja kaaluga umbes 250 g.

Pärast nõrutamist või pressimist peab kalgendi veesisaldus olema alla 70 %.

Seejärel pannakse kohupiim külmhoonesse. Jahutamisaeg määratakse kindlaks aja järgi, mis kulub selleks, et viia kohupiima temperatuur alla 15 °C, kuid see ei tohi ületada 24 tundi.

IV ETAPP

Soolamine

Nõrutatud kohupiima soolatakse soolvees. Seejärel võib toodet „Twaróg wędzony“ nimetada soolaseks. Kohupiim kastetakse soolveetünni ja seda hoitakse seal seni, kuni see saavutab umbes 1,5-protsendise soolasisalduse: tavaliselt kümnest minutist paarikümne minutini. Soolamise kestus sõltub soolvee kontsentratsioonist: mida suurem on kontsentratsioon, seda lühem on soolamisaeg. Soolvee esialgne kontsentratsioon peaks olema ligikaudu 21 %.

Pressitud kohupiima soolatakse nii, et riputatakse soola ühtlaselt kohupiima mõlemale küljele ja hõõrutakse selle pinda. Seejärel tuleb kohupiim jahutada ja kuivatada õhuvooluga temperatuuril 2–8 °C. Jahutamisel ja kuivatamisel tuleb kohupiim ümber pöörata.

V ETAPP

Suitsutamine

Kohupiim asetatakse suitsutuskärudele, millel on perforeeritud kate (avad võimaldavad suitsul tungida ka kohupiima pinnani, mis puutub ümbrusega kokku). Kärud kohupiimadega asetatakse suitsutuskambritesse, mis täituvad suitsuga. Suitsutamiseks kasutatakse pöögi- ja lepasuitsu: suitsutamiseks on lubatud kasutada loodusliku suitsu generaatoreid ja pöögi- või lepapuulaaste. Suitsutamine toimub temperatuuril 40–65 °C seni, kuni lõpptoode on saavutanud iseloomuliku värvuse.

Jahutamine

Suitsutatud kohupiim veetakse suitsutuskambritest kärudel eraldi külmhoonetesse, kus seda jahutatakse temperatuurini alla 15 °C, tavaliselt 12–24 tunni jooksul.

VI ETAPP

Pakendamine

Pärast jahutamist pakendatakse kalgendatud ja suitsutatud kohupiim gaasikeskkonda (lämmastiku ja süsinikdioksiidi segu) või vähendatud rõhuga pakendisse.

Tootmisprotsessis keelatud tegevused:

—	suitsutuspreparaatide kasutamine suitsutamiseks;

—	kohupiima külmsuitsutamine.

4.3. Toote traditsioonilisust määravate oluliste elementide kirjeldus (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 7 lõige 2)

Toote traditsioonilisust kinnitavad aja jooksul muutumatuna püsinud tootmise peamised elemendid, mida tõendavad täpsed ja korralikult dokumenteeritud võrdlusandmed.

Kohupiim (Twaróg) (2) on piimatoode, mida on Poolas toodetud mitusada aastat piima hapendamise, hilisema kuumutamise, vadaku eraldamise ja pressimise teel. Kohupiimad on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tüüpilised tooted. Poolakeelsele nimetusele „Twaróg“ ei ole Lääne-Euroopa riikide keeltes vastet ja tüüpilised Poola kohupiimad ei ole nendes riikides tuntud.

Nagu võib lugeda Jan Licznerski raamatust „Serowarstwo“ („Kohupiima valmistamine“), mis avaldati esimest korda 1922. aastal, „tootis poola rahvas juba ammusest ajast kõikjal kohupiimast toodet „gomółki“ ja kuivatas seda varumiseks“. „Gomółki“ on kohupiimast valmistatud lamedad pallid või pannkoogid, mida on nende säilitamiseks kuivatatud (3).

Kohupiima valmistamine arenes Poolas peamiselt 18. ja 19. sajandil, kui siia saabusid kolonisaatorid „olenderid“ (nagu nimetati uustulnukaid Madalmaadest, Preisimaalt ja Saksamaalt), kes levitasid veisekasvatust tasandikel ning koos sellega mitmesuguseid piimatöötlustavasid ja kohupiima valmistamise meetodeid. Olenderite majandus keskendus peamiselt piimalehmade kasvatamisele ja sellega seotud piimatootmisele, eelkõige kohupiima valmistamisele.

Vaieldamatult oli kohupiim esimene piimast valmistatud toode. Seda tüüpi hapestatud kohupiim, mida on kõige lihtsam valmistada, on jäänud tänini peaaegu muutumatuks.

Tähtsaim aspekt 18. ja 19. sajandi kohupiima valmistamise eripärade mõistmisel on asjaolu, et termin „twaróg“ tähistas toona nii hapendamisel (piima oma piimhappebakterite abil või happe lisamise teel) tekkivat toodet kui ka kalgendit, mis saadakse vasikamaost pärit laabi abil. Viimast nimetati magusa piima kalgendiks (4).

Ajalookirjanduses kasutatakse kohupiima ja laabijuustu kohta üht ja sedasama terminit. Alles tänu nende juustude valmistamismeetodite üksikasjalikule kirjeldusele saame täpset teavet kõnesoleva toote kohta. Raamatus „Z badań nad pożywieniem Ludu Łowickiego (1880–1939)“ („Uuring Łódźi inimeste toitumise kohta (1880–1939)“), mida Łódźi arheoloogia- ja etnograafiamuuseum (1880–1939) pidas, kirjeldab Jan Piotr Dekowski kaasaegse toote „Twaróg“ tootmistehnoloogiat, nimetades seda kohupiimaks, mis on valmistatud kalgendatud piimast, millest vadak on välja nõrutatud. Autor lisab, et saadud „Twaróg“ soolatakse ja mõnikord lisatakse sellele vürtse.

Seda aega iseloomustasid katsed leida meetodeid, kuidas pikendada kohupiimade säilivusaega kuivatamise, soolamise, suitsutamise ja sobivates tingimustes ladustamise teel. Täheldada võib ka kalgendi eri vormis väärindamist kulinaarias – tavaliselt soola, vürtside ja aedviljade lisamisega.

Esimesed viited kohupiima (mida toona tunti tavajuustu nime all) suitsutamisele leiab Antoni Waga 1837 (5). aasta teosest. Autor kirjutab, et tavajuustule võidakse anda meeldiv maitse suitsutamisega, mis ühtlasi võimaldab seda kaitsta hallituse ja mädanemise eest. Ta hoiatab ka liiga kõrge temperatuuri eest, mis võib põhjustada mullide tekkimist või toote sulamist. See tähelepanek on endiselt õige; selleks et valida kalgendile sobiv temperatuur ja suitsutamisaeg, on tarvis tehnilisi teadmisi ning kogemusi. Tollal kasutati suitsutamiseks kadakaoksi. Sedamööda, kuidas tehnoloogia arenes, asendati kadakas lehtpuiduga (pöök ja lepp). Selle põhjuseks on tehnoloogilised edusammud: suitsutamine okaspuiduga tekitab mõru maitse, tumeda värvuse ja tervisele kahjulike viskoossete ainete sademe.

Autor Tadeusz Obrusiewiczi 1971. aasta käsiraamatus „Technologia mleczarstwa. Część II.“ („Piimatoodete tehnoloogia. II osa“) kõneldakse tootest „Twaróg wędzony“, mida valmistatakse nii, et pikendatakse selle säilivusaega ja antakse sellele uued meeldivad organoleptilised omadused.

Kohupiima tööstuslik tootmine põhineb algupärastel meetoditel, mida põllumajanduslikes majapidamistes ja väiketöökodades kunagi kasutati.

Kohupiima valmistamise meetodi teevad traditsiooniliseks järgmised tegurid (6):

—	tooraine laad: lõss, standarditud piimarasvasisaldus;

—	piima kuumtöötlemine: üldiselt lühiajaline pastöriseerimine temperatuuril ligikaudu 74 °C umbes 12 sekundi jooksul või temperatuuril 80–85 °C ajavahemikul, mis ulatub mõnest sekundist 12 sekundini;

—	valgu (peamiselt kaseiin) sadestumise meetod: kaudne hapestamine piima hapendamise teel (kuni pH väärtuseni, mis on ligikaudu 4,6) piimhappebakterite abil;

—	kalgendi või kalgendunud teralise massi töötlemise meetod: terade suurus, kuivuse aste ja pH muutumise vahemik;

—	kalgendi lõpliku töötlemise aste: nõrutamine, pressimine.

Toote „Twaróg wędzony“ kalgendi valmistamiseks kasutatav meetod järgib traditsiooni tänu konkreetsetele tehnilistele toimingutele, mida on kirjeldatud allpool, näiteks 1976. aasta käsiraamatus nr 342 laagerdamata kohupiimade valmistamise kohta, mille avaldas Poola piimatööstusühistute liit:

—	standarditud rasvasisaldusega piima kasutamine toorainena;

—	lühiajaline pastöriseerimine;

—	kalgendamine piimhappega, mis on saadud piimhappebakteritest, ja protsessi kestus 12–18 tundi;

—	kalgendi lahtilõikamine, terade segamine ja kuumutamine/kuivatamine;

—	kohupiima pressimine või nõrutamine.

Meetod, mida kasutatakse nimetusega „Twaróg wędzony“ toote valmistamiseks tööstuslikes tingimustes, loodi 1980. aastate algul. Selle toote valmistamise meetodit kirjeldati tookord Poznańi piimaühistute liidu avaldatud tehnilises käsiraamatus nr 256/83 ning kvaliteedinõuded sätestati tootmisstandardis Zn-83/CZSMl/A-85, mille WZSMl avaldas 1983. aastal Poznańis. Arvestades tsentraalse plaanimajanduse iseärasusi, kohaldati seda standardit kogu riigis tsehhide suhtes, kus toodet „Twaróg wędzony“ valmistati. Kuni praeguseni järgitakse toote „Twaróg wędzony“ valmistamisel kõiki eespool viidatud käsiraamatus kindlaks määratud tehnilisi nõudeid soolamise ja suitsutamisega seotud tegevuste puhul, mis annavad tootele selle eripärased omadused.

Muud allikad, milles on viidatud tootele „Twaróg wędzony“, põhinevad tootmisstandardil ja tehnilisel käsiraamatul.

Erialaajakirjanduses (Przegląd Mleczarski, 2008) avaldatud artiklis „Twarogi kwasowe – Przetwórstwo“ („Hapud toorjuustud ja nende valmistamise meetodid“) märgib ekspert Krzysztof Bohdziewicz, et kohupiima valmistamisel oli oluline pikendada selle säilivusaega ning et nüüd tuleb parandada selle toiteväärtust ja selle ligitõmbavust turul. Toodet „Twaróg wędzony“ 1983. aasta tootmisstandardi tähenduses on nimetatud seda liiki toodete hulka kuuluvaks. Artiklis on viidatud ka toote soolamisele ja vürtside võimalikule lisamisele.

Käsiraamatus ja 1983. aasta standardis kirjeldatud meetodite puhul on aastate jooksul olnud lubatud kahte liiki suitsutamiseelne soolamine: kohupiima kuivsoolamine (pressitud massiga kohupiimade puhul) ja soolamine soolvette kastmisega (nõrutatud kohupiimade puhul). Mõlema meetodi puhul lähtutakse traditsioonilistest kohupiima valmistamise meetoditest (7). Märgsoolamise kasutuselevõtt, mille puhul kastetakse kohupiim soolvette, võimaldas parandada toote kvaliteedistandardeid, muutmata selle lõplikke omadusi.

Suitsutamist peetakse lisaks soolamisele ja kuivatamisele üheks vanimaks toiduainete säilitamise viisiks. Ajal, mil külmutamist, sügavkülmutamist, vaakumsublimatsioonkuivatamist, steriliseerimist ja säilitamist kui meetodeid kasutatakse toiduainete säilitamiseks laialdaselt, on kuivatamine kui meetod suuresti kaotanud oma tähtsuse toiduainete säilitamise meetodina, kuid suurenenud on selle tähtsus toodete säilitamise traditsioonilise meetodina, mis muudab need eksklusiivseks.

Toodet „Twaróg wędzony“ suitsutatakse lehtpuusuitsuga. Kohupiima „Twaróg wędzony“ kaubanduslikus tootmises tekitatakse suitsu suitsulõõris, mis on suitsutorude abil ühendatud sobiva suitsutuskambriga, kus kohupiimad on asetatud spetsiaalsetele võredele. Aja jooksul on hakatud kasutama uusi suitsutamisseadmeid: kasutusele on võetud loomuliku suitsu generaatorid ning suitsutamiseks mõeldud pöögi- ja lepalaastud. Tänu sellele on protsess muutunud ohutumaks ja võimaldab suitsutussüsteemi enam standardida, säilitades toote omadused ja tunnused ning kuumsuitsutamise kui traditsioonilise meetodi. Praegu toimitaksegi nii.

Nõnda on säilinud toote algupära ja erilised omadused, sest kalgendi soolamise meetodit ja kuumsuitsutamist lehtpuusuitsuga on muutumatult peetud peamisteks teguriteks, mis võimaldavad saavutada toote ainulaadsuse, mida tarbijad nii väga hindavad.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Poolakeelne termin „Twaróg“ tähistab happe või laabiga kalgendunud ja sobivalt kuivatatud kaseiinimassi, mille niiskusesisaldus on tavaliselt 65–75 %.

(3) J. Licznerski, „Serowarstwo“, Varssavi, 1922.

(4) Antoni Waga märkis 1837. aastal avaldatud käsiraamatus „Teorya gospodarowania wewnętrznego, czyli zbiór wiadomości potrzebnych gospodyniom, dla użytku Instytutów Żeńskich“ („Majapidamise teooria ehk majapidajannadele vajalikud teadmised. Käsiraamat naiste õppeasutusele“) järgmist:

(5) Juba mainitud.

(6) E. Pijanowski, J. Gaweł, „Zarys chemii i technologii mleczarskiej, tom III“ („Piimatoodete keemia ja tehnoloogia, III köide“), PWRiR, Varssavi, 3. trükk, muudetud 1986. aastal, lk-d 222 ja 223.

(7) E. Pijanowski, J. Gaweł, „Zarys chemii i technologii mleczarskiej, tom III“ („Piimatoodete keemia ja tehnoloogia, III köide“), PWRiR, Varssavi, 3. trükk, muudetud 1986. aastal, lk 117–123.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 160

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 5. mai 2023

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 160/01	Komisjoni teatis, mis käsitleb teatavate koondumiste lihtsustatud menetlemist vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle	1
2023/C 160/02	Komisjoni teatis — Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/914 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004) artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 3 ning artiklite 20 ja 22 kohane teatis	11

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2023/C 160/03	Euro vahetuskurss — 4. mai 2023	14
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2023/C 160/04	Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta	15
2023/C 160/05	Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta	28
2023/C 160/06	Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta	40
2023/C 160/07	Poola Vabariigi valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta	52

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 160/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11111 – UBS / CREDIT SUISSE) ( 1 )	63
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 160/09	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	65
2023/C 160/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.	89
2023/C 160/11	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	97