EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

6. märts 2023,

millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta

(ESRN/2023/1)

(2023/C 158/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (1), eelkõige selle IX lisa,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (2), eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 (3) muutmise kohta, eelkõige selle artikli 458 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (4), eelkõige selle VII jaotise 4. peatüki II jagu,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (5), eelkõige selle artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tõhusate ja ühtsete riigisiseste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete huvides tuleb täiustada liidu õiguses nõutavat tunnustamist vabatahtliku kõigipoolsusega.

(2)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2 (6) sätestatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse raamistiku eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides

(3)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2017/4 (7) kohaselt peaks meetme algatanud asjaomane asutus tegema kõigipoolsuse taotluse esitamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN) ettepaneku maksimaalse olulisuse piirmäära kohta, millest madalamat finantsteenuste pakkuja riskipositsiooni asjaomases jurisdiktsioonis, kus meetme algatanud asutus makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldab, tuvastatud makrotasandi riski suhtes loetakse ebaoluliseks. ESRN võib vajadusel soovitada erinevat piirmäära.

(4)

EMP ühiskomitee otsusega nr 79/2019, 29. märts 2019, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa „Finantsteenused“ [2019/2133] (8), inkorporeeriti direktiiv 2013/36/EL ja määrus (EL) nr 575/2013 Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse (EMP leping) alates 1. jaanuarist 2020. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/873 (10), millega tehti direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 olulisi muudatusi, on inkorporeeritud EMP lepingusse EMP ühiskomitee otsusega nr 383/2021, 10. detsember 2021, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) (11), ja EMP ühiskomitee otsusega nr 301/2021, 29. oktoober 2021, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) (12). Direktiivi (EL) 2019/878 ja määrust (EL) 2020/873 kohaldatakse nüüd Norras.

(5)

Alates 31. detsembrist 2020 kohaldatakse Norras tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste i) Norras asuvate riskipositsioonide suhtes 4,5 % suurust süsteemse riski puhvri nõuet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133; ii) Norras asuva elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) suhtes 20 % suurust keskmise riskikaalu alampiiri vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv (kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit); ning iii) Norras asuva ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) suhtes 35 % suurust keskmise riskikaalu alampiiri vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv (kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit). Norra ametiasutused nägid ette süsteemse riski puhvri kohaldamise järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi krediidiasutuste puhul, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit.

(6)

2. veebruaril 2021 esitas Finansdepartementet (Norra rahandusministeerium), kes tegutseb Norra määratud asutusena nii direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõike 1 kui ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 1 tähenduses, ESRNile taotluse süsteemse riski puhvri määra kõigipoolseks ülevõtmiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 5 ja riskikaalu alampiiride kõigipoolseks ülevõtmiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikele 8.

(7)

Arvestades Finansdepartementeti poolt ESRNile esitatud taotlust võttis ESRN vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2021/3, (13) lisades nimetatud meetmed nende makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete nimekirja, mille suhtes soovitatakse kõigipoolsust soovituse ESRN/2015/2 kohaselt.

(8)

16. detsembril 2022 teatas Finansdepartementet ESRNile oma kavatsusest i) muuta Norras asuvate riskipositsioonide süsteemse riski puhvri määra, mida kohaldatakse kõigi Norras tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, ja ii) pikendada kahe aasta võrra elamu- ja ärikinnisvara riskipositsioonide riskikaalu alampiiri, mida kohaldatakse Norras tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit. Teatatud meetmete muutmine ja pikendamine ei mõjuta nende kalibreerimist ega ülesehitust. Finansdepartementet on aga pikendanud 4,5 % suuruse süsteemse riski puhvri määra kohaldamise järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi krediidiasutustele, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, kuni 30. detsembrini 2023. Kuni selle kuupäevani on krediidiasutustele, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, Norras asuvate riskipositsioonide suhtes kohaldatavaks süsteemse riski puhvri määraks kehtestatud 3 %. Selle meetme kõigipoolseks kohaldamiseks tuleks samasugust järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi kohaldada välismaiste krediidiasutuste suhtes, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit.

(9)

16. detsembri 2022. aasta teated sisaldasid ka ESRNile esitatud taotlust jätkata kõigi kolme meetme kõigipoolse ülevõtmise soovitamist. Süsteemse riski puhvri kõigipoolsuse osas tegi Finansdepartementet ettepaneku alandada olulisuse piirmäära ja kehtestada selle riskiga kaalutud vara summaks viis miljardi Norra krooni, mis vastab ligikaudu 0,16 %-le Norras andmeid esitavate krediidiasutuste riskiga kaalutud varadest.

(10)

Arvestades Finansdepartementeti poolt ESRNile esitatud taotlust ning selleks, et: i) vältida ülekandumiste ja õigusaktide erinevuste ärakasutamisega seotud negatiivset piiriülest mõju, mis võib tuleneda Norras kohaldatavate makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete rakendamisest; ja ii) säilitada EMP krediidiasutuste võrdsed võimalused; on ESRNi haldusnõukogu otsustanud arvata nimetatud meetmed jätkuvalt nende makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete nimekirja, mille suhtes soovitatakse kõigipoolsust soovituse ESRN/2015/2 kohaselt.

(11)

Vastavalt Finansdepartementeti taotlusele tuleks vähendada süsteemse riski puhvri kõigipoolse kohaldamise olulisuse piirmäära ja kehtestada riskiga kaalutud vara väärtuseks viis miljardit Norra krooni. Norra pangandusturg on tihedalt seotud teiste Põhjamaade, nimelt Taani, Soome ja Rootsi turuga. Integreeritud finantsturul hoiab madal olulisuse piirmäär ära võimalikku ülekandumist ja õigusaktide erinevuste ärakasutamist, aidates seeläbi säilitada finantsstabiilsust ja võrdseid tingimusi. Lisaks peetakse süsteemse riski puhvri kõigipoolsest ülevõtmisest tulenevat halduskoormust suhteliselt väikeseks, võttes arvesse, et Norra ametiasutuste kohaldatav süsteemse riski puhver on lihtne ja standardne meede ning krediidiasutused ja ametiasutused on juba võimelised tuvastama riskipositsioonide asukohariiki. Kuna olulisuse piirmäära alandamiseks võib olla vaja vastu võtta uusi riigisiseseid kõigipoolsuse ülevõtmise meetmeid või muuta olemasolevaid, tuleks kõigipoolsuse ülevõtmise meetmete rakendamiseks kohaldada standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb käesoleva soovituse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Seoses 16. detsembri 2022. aasta teadetes osutatud muude meetmetega, mille suhtes ESRN soovitab jätkuvalt kõigipoolsust, uut üleminekuperioodi ette ei nähta, sest kõigipoolsust soovitatakse juba soovituses ESRN/2021/3.

(12)

Lisaks rakendati soovitust ESRB/2021/3, millega muudetakse soovitust ESRB/2015/2 seoses Norra meetmete lisamisega, ajal, mil Norras tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes direktiivi (EL) 2019/878 veel ei kohaldatud. Seetõttu said direktiivi (EL) 2019/878 juba üle võtnud liikmesriikide asjaomased asutused Norra süsteemse riski puhvri kõigipoolselt üle võtta viisil ja tasemel, mis võtab arvesse nende liikmesriigis ja Norras kohaldatavate kapitalinõuete mis tahes kattumist või erinevusi. Direktiiv (EL) 2019/878 inkorporeeriti seejärel EMP lepingusse ja seda kohaldatakse nüüd ka Norras. Seepärast tuleks soovitusest ESRN/2015/2 välja jätta kõik viited direktiivile (EL) 2019/878. Lisaks ei ole ESRNil mingit teavet selle kohta, et Norra ametiasutuste poolt muudetud süsteemse riski puhvri määr dubleeriks täielikult või osaliselt direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 ette nähtud muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri toimimist.

(13)

Käesolev soovituse ESRN/2015/2 muutmine ei mõjuta Norra ametiasutuste poolt 31. detsembril 2020 kasutusele võetud riiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete kõigipoolse ülevõtmise jätkuvat soovitamist, mis on ette nähtud soovituses ESRN/2021/3. Soovituse ESRN/2015/2 käesolevad muudatused, välja arvatud süsteemse riski puhvri vabatahtliku kõigipoolsuse alampiiri alandamine ja süsteemse riski puhvri järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi pikendamine krediidiasutuste puhul, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, on redaktsioonilist laadi. Seepärast ei soovitata Norra meetmete tunnustamiseks pikendada soovituses ESRN/2021/3 ette nähtud üleminekuperioodi. Standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb käesoleva soovituse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kohaldatakse üksnes selliste süsteemse riski puhvri kõigipoolse ülevõtmise meetmete või nende muudatuste suhtes, mille liikmesriikide ametiasutused peavad kehtestama olulisuse piirmäära alandamise tõttu.

(14)	Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Muudatused

Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt:

1.

1. jao soovituse C punktis 1 asendatakse Norra meetmed järgmisega: „— Kõikide Norras asuvate riskipositsioonide süsteemse riski puhvri määr 4,5 %, mida kohaldatakse vastavalt Norra suhtes ja Norras Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (*1) (EMP leping) tingimuste kohaselt 31. detsembril 2022 kohaldatava direktiivi 2013/36/EL (edaspidi „Norra suhtes ja Norras 31. detsembril 2022 kohaldatav kapitalinõuete direktiiv“) artiklile 133 kõigile Norras tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele; — Norras asuva elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) keskmise riskikaalu alampiir 20 %, mida kohaldatakse vastavalt Norra suhtes ja Norras EMP lepingu tingimuste kohaselt 31. detsembril 2022 kohaldatava määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „Norra suhtes ja Norras 31. detsembril kohaldatav kapitalinõuete määrus“) artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv Norras tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad regulatiivse kapitalinõude arvutamiseks sisereitingute meetodit; — Norras asuva ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) keskmise riskikaalu alampiir 35 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv, mida kohaldatakse Norra suhtes ja Norras 31. detsembril 2022, Norras tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutava kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingute meetodit.“; (*1)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3“;"

2.	lisa muudetakse kooskõlas käesoleva soovituse lisaga.

---

(1)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(2)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(3)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(4)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(5)  ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(6)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2015/2, 15. detsember 2015, piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).

(7)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2017/4, 20. oktoober 2017, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 431, 15.12.2017, lk 1).

(8)  ELT L 321, 12.12.2019, lk 170.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/873, 24. juuni 2020, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses teatavate kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (ELT L 204, 26.6.2020, lk 4).

(11)  10. detsembri 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(12)  29. oktoobri 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(13)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2021/3, 30. aprill 2021, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 222, 11.6.2021, lk 1).

Euro vahetuskurss (1)

3. mai 2023

(2023/C 158/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1043
JPY	Jaapani jeen	149,66
DKK	Taani kroon	7,4514
GBP	Inglise nael	0,88265
SEK	Rootsi kroon	11,3265
CHF	Šveitsi frank	0,9809
ISK	Islandi kroon	150,10
NOK	Norra kroon	11,8860
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,559
HUF	Ungari forint	375,63
PLN	Poola zlott	4,5820
RON	Rumeenia leu	4,9302
TRY	Türgi liir	21,5057
AUD	Austraalia dollar	1,6564
CAD	Kanada dollar	1,5045
HKD	Hongkongi dollar	8,6687
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7717
SGD	Singapuri dollar	1,4704
KRW	Korea vonn	1 472,70
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,1657
CNY	Hiina jüaan	7,6330
IDR	Indoneesia ruupia	16 211,37
MYR	Malaisia ringit	4,9174
PHP	Filipiini peeso	61,083
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,524
BRL	Brasiilia reaal	5,5521
MXN	Mehhiko peeso	19,8311
INR	India ruupia	90,3465

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Fürstliches Obergericht esitas 25. oktoobril 2022 Alexander Amanni kohtuasjas

(Kohtuasi E-14/22)

(2023/C 158/03)

Fürstliches Obergericht (Liechtensteini Vürstiriigi apellatsioonikohus) esitas 25. oktoobril 2022 EFTA kohtule taotluse, mis saabus kohtu kantseleisse 16. novembril 2022, nõuandva arvamuse saamiseks Alexander Amanni kohtuasjas. Arvamust taotletakse järgmistes küsimustes:

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul on vastuolus Liechtensteini advokaatide koja kutsejuhiste § 35 lõike 1 punkt c, mis keelab advokaatidel pakkuda kutsealaseid teenuseid teatava kategooria potentsiaalsetele klientidele ja mida tuleb Liechtensteini Staatsgerichtshofi (konstitutsioonikohus) tõlgenduse kohaselt tõlgendada nii, et see „keelab advokaatidel teha eelreklaami, kui nad pakuvad teatud olukordades oma teenuseid valitud isikutele (rühmadele), kes ise ei ole nende teenuste vastu huvi üles näidanud“?

2.

Kas direktiivi 2006/123/EÜ artikli 24 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et siseriiklik õigusnorm ei või üldjuhul keelata advokaatidel omal algatusel võtta kirja teel ühendust potentsiaalsete klientidega, kes varem nende kliendid olnud ei ole, olles eelnevalt kindlaks teinud nende koduse aadressi, ja pakkuda neile oma teenuseid, eelkõige kahju hüvitamise hagi esitamist kahju korral, mis puudutab neid kui investoreid?

OTSUS,

24. jaanuar 2023,

kohtuasjas E-1/22

G. Modiano Limited ja Standard Wool (UK) Limited vs. EFTA järelevalveamet

(Riigiabi – Norra villa subsiidiumikava – hagi EFTA järelevalveameti otsuse tühistamiseks – kaebuse tagasilükkamine – esialgse uurimise etapi lõpus tehtud otsus – põhjendamine – olemasoleva abi olulise muudatuse puudumine)

(2023/C 158/04)

Kohtuasjas E-1/22, G. Modiano Limited ja Standard Wool (UK) Limited vs. EFTA järelevalveamet, on esitatud AVALDUS tühistada EFTA järelevalveameti 9. novembri 2021. aasta otsus juhtumi nr 84045 (Norra villa subsiidiumikava) kohta. Kohus koosseisus esimees ja ettekandev kohtunik Páll Hreinsson, kohtunik Bernd Hammermann ja ad hoc kohtunik Ola Mestad tegi 24. jaanuaril 2023 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kohus:

1.	jätab hagi tervikuna rahuldamata;

2.	jätab G. Modiano Limited ja Standard Wool (UK) Limited kohtukulud nende endi kanda ja palub neilt solidaarselt välja mõista EFTA järelevalveameti kohtukulud.

OTSUS,

24. jaanuar 2023,

kohtuasjas E-5/22 Christian Maitz vs. Liechtensteinische Alters- und Hinterlassenenversicherung,

Liechtensteinische Invalidenversicherung ja Liechtensteinische Familienausgleichskasse

(Sotsiaalkindlustus – määrus (EÜ) nr 883/2004 – määrus (EÜ) nr 987/2009 – kolmandas riigis elamine – füüsilisest isikust ettevõtja – EMP õiguse kohaldatavus – halduskomisjoni soovitus – EMP lepingu artikkel 3 – lojaalse koostöö põhimõte)

(2023/C 158/05)

Kohtuasjas E-5/22 Christian Maitz vs. Liechtensteinische Alters- und Hinterlassenenversicherung, Liechtensteinische Invalidenversicherung ja Liechtensteinische Familienausgleichskasse on Liechtensteini Vürstiriigi apellatsioonikohus (Fürstliches Obergericht) esitanud kohtule EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) tõlgendamisega. Kohus kooseisus esimees Páll Hreinsson (ettekandev kohtunik) ning kohtunik Bernd Hammermann ja ad hoc kohtunik Ola Mestad tegi 24. jaanuaril 2023 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 2 lõikes 1 ei nõuta, et EMP riigi kodanikud peavad määruse isikulisse kohaldamisalasse kuulumiseks olema ka EMP riigi residendid. EMP riigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud leping, mille eesmärk on laiendada määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisala sellele kolmandale riigile, ei tohi sisaldada tingimust, millega tehakse erand osutatud määruse artikli 2 lõikest 1 ja artiklist 11 seoses asjaomase isiku elukohaga.

2.	Määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, artikli 19 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 5 lõikes 1 ette nähtud õigusliku toime saavutamiseks ei ole nõutav, et tõend väljastataks üksnes porditava dokumendi A1 kujul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 158/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Ciliegia di Lari“

ELi nr: PGI-IT-02855 – 30.6.2022

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Ciliegia di Lari“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.    Toote liik [XI lisa alusel]

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.    Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafiline tähis „Ciliegia di Lari“ tähistab sugukonna Rosaceae magusa kirsipuu Prunus avium L. vilja maguskirssi. Selle alla kuulub arvukalt sorte, pehme viljalihaga kuni kõvade ja krõmpsuvate kirssideni, mille särav kest on värvuselt ere kuni tumepunane. Saadaval on ka mitmesuguseid kohalikke sorte, mis veelgi laiendab tarbijatele kättesaadavat valikut ja pakub mitmesuguste omadustega vilju. Sordid on järgmised:

Adriana, Big star, Bigarreau Moreau, Bigarreau Burlat, Bigarreau Napoleon, Black star, Celeste, Durone di Vignola, Early bigi, Early Korvik, Early star, Folfer, Ferrovia, Giorgia, Grace star, Isabella, Kordia, Kossara, Lala star, Lapins, Lory strong, New star, Prime Giant, Regina, Rita, Rocket, Sabrina, Samba, Sandra, Sylvia, SMS 280, Stella, Summer charm, Sunburst, Sweet Early, Sweet Heart, Van, Vera, Frisco, Royal Helen, Red Pacific, Nimba, Marysa, Durone giallo, Bella di Pistoia ja Durone nero I.

Kohalikud ja traditsioonilised sordid: Crognolo, Cuore, Del Paretaio, Di Giardino, Di Nello, Di Guglielmo, Gambolungo, Marchiana, Morella, Papalina, Orlando, Precoce di Cevoli, Siso ja Usigliano.

Tarbimiseks kättesaadavaks tehtud KGT „Ciliegia di Lari“ peab olema järgmiste omadustega.

Kvaliteediomadused

Naturaalselt magusa ja puuviljase maitsega

—	varred kinnituvad viljale

—	vähemalt 14 Brixi kraadi.

Suurus

Värskelt söömiseks mõeldud viljad peavad olema vähemalt 22 mm suurused, välja arvatud kohalikud või traditsioonilised sordid, mille minimaalne suurus on 13 mm.

Vilja tervisega seotud ja esteetilised omadused

—	terved ja kahjustusteta;

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta;

—	veatud, hallituseta ja ilma taimekaitsevahendite nähtavate jääkideta;

—	kahjurivabad.

3.3.    Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4.    Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toode „Ciliegia di Lari“ peab olema kasvatatud punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.5.    Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet „Ciliegia di Lari“ võib teha tarbimiseks kättesaadavaks pakendis, mis on suletud nii, et avamise järel ei saa pakendit teist korda kasutada.

Töötlemiseks mõeldud kirsse, mida ei saa värske viljana teha kättesaadavaks lõpptarbijale, võib müüa lahtiselt.

3.6.    Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõikidel pakenditel peavad olema järgmised tähised:

a)	KGT „CILIEGA DI LARI“

b)	„Ciliegia di Lari“ logo, kirjeldatud allpool

c)	Euroopa KGT logo samal vaateväljal kui eespool punktis b nimetatud logo;

d)	pakendaja (ettevõtte) nimi ja aadress.

Märgisel on lubatud kasutada ka nimetusi, mis viitavad äriühingutele, nimedele, ärinimedele, erakaubamärkidele ja konsortsiumidele, kui need ei ole toodet kiitvad ning tõenäoliselt ei eksita ostjat või tarbijat.

Töötlemiseks mõeldud kirsside pakendi või mahuti vähemalt ühel küljel peab olema lisaks õiguslikult nõutud teabele selgelt loetavate tähtedega tekst „KGT „Ciliegia di Lari“ töötlemiseks“.„Ciliegia di Lari“ logo on järgmine:

Logo suurus võib sõltuvalt pakendist muutuda, kuid standardmõõtmete proportsioonid peavad säilima.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KGT „Ciliegia di Lari“ tootmispiirkond hõlmab järgmiste omavalitsusüksuste haldusterritooriumi: Casciana Terme – Lari, Terricciola ja Crespina-Lorenzana.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

KGT „Ciliegia di Lari“ tunnustamise taotlus tugineb toote kvaliteedil põhinevale ajaloolisele mainele, mis tuleneb kirsipuude kasvatamist soodustavatest geograafilise piirkonna eri aspektidest. Nende hulka kuuluvad mullastik ja kliima ning põllumajanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud tegurid, mille koosmõju on loonud tootele sellisel määral kohaga seotud maine, et seda identifitseeritakse nimega Lari.

„Ciliegia di Lari“ tootmise pikk ajalugu on tekitanud tarbijatega tiheda seose. Tarbijad hindavad toote eriti silmapaistvat kvaliteeti – naturaalset magusust. Müügikohas lepivad tarbijad sellega, et „Ciliegia di Lari“ hind on kõrgem kui mujalt pärit kirssidel.

Punktis 4 viidatud määratletud geograafilises piirkonnas on alati olnud märkimisväärne kirsikasvatus, nagu näitavad ajaloolised ja hiljutised uuringud ning ülevaated (M. Basso, S. Natali, 1959; A. Funghi, 2004; mitmesugused autorid, koostanud R. Massai, 2013).

„Ciliegia di Lari“ tootmispiirkonda iseloomustavad mulla- ja kliimatingimused, mis eriti hästi sobivad kirsipuude kasvatamiseks. Need tegurid mõjutavad otseselt viljade kvaliteeti, mis on seostatav nende naturaalse magususega (Brixi kraadid).

Mulla tekstuur koos temperatuuri ja sademete hulgaga on need kaks tegurit, mis iseloomustavad „Ciliegia di Lari“ tootmispiirkonda ja suudavad mõjutada vilja kvaliteeti: magusust Brixi kraadides.

—

Piirkonna põllumajandusmulla füüsikalised omadused – muld sisaldab liiva, muda ja savi, tänu millele veevarud mullas enamasti säilivad – lubavad viljapuu kasvatajatel hoida puude areng heas tasakaalus kõigi kolme fenoloogilise etapi ajal: õitsemise, viljade moodustumise ja küpsemise ajal. Need etapid on otsustava tähtsusega, et viljas tekiks optimaalne suhkru kontsentratsioon (Brixi kraadid).

—

Tootmispiirkonna temperatuuri ja sademete hulka iseloomustavad mitmesugused tegurid, mis soodustavad naturaalselt magusate kirsside tootmist ilma kaasnevate negatiivsete teguriteta. Piirkonda ei mõjuta kuigi palju hilised külmad, mis võiksid takistada õitsemist. Mahedate kevadtemperatuuridega kaasnevad mõõdukad sajud, mis tagab optimaalse õitsemise ja viljade moodustumise. Harvade sademete tõttu ei teki küpsemise lõppstaadiumis ka kirsside lõhenemist.

—	Piirkonna põllumajandusettevõtjate pikaaegne kirsipuude kasvatamise kogemus on võimaldanud neil saada maksimaalset kasu maa looduslike omaduste sobitamisest eri sortide potentsiaaliga, mis on kvaliteetse puuvilja tootmiseks oluline kombinatsioon.

„Ciliegia di Lari“ puhul lubatud sortiment on ulatuslik ja tuleneb tasakaalustatud viisist, kuidas tootjad on ühitanud keskkonnaga kohanemise võime ja tarbija rahulolu saavutamise, teisisõnu on kirsside, keskkonna ja inimressursside vahel hea ja edukas sünergia.

Sortiment ulatub üsna pehme viljalihaga kirssidest kuni hammustamisel kõvana tunduva viljalihaga viljadeni, kesta värvus varieerub erkpunasest tumepunaseni. Kaasatud on ka mitmesugused kohalikud sordid, mis suurendab tarbijate jaoks valikut ja pakub täiendavat kvaliteeti (Roselli G., Mariotti P., Il germoplasma del ciliegio [Kirsisordid] — 1. Provincia di Pisa, ARSIA e CNR Istituto sulla Propagazione delle Specie Legnose, Firenze, 1999).

„Ciliegia di Lari“ kajastamine meedias

Artiklid, milles on nimetatud „Ciliegia di Lari“: L'Italia del biologico [Mahe-Itaalia], 2002, lk 86, Guida Touring Club italiano; Elena Tedeschi, Toscana inconsueta. Appunti ed itinerari per viaggiare oltre [Vähetuntud Toscana, kaugemate paikade märkmed ja marsruudid], 2017, goWare;

Frutta e Ortaggi in Italia [Itaalia värsked puuviljad ja köögiviljad], 2005, Guida Touring Club italiano.

Maine minevikus ja praegu. Riigi levitatav ringvaade kinodes — La settimana INCOM, No 01925, „Itaalia, Lari (Pisa): neljas kirsifestival“, 26. mai 1960, valmistanud filmiettevõte INCOM, seejärel omandanud Instituto Luce. Episoodis näidatakse, kuidas nimetus „Ciliegia di Lari“ on olnud igapäevakeele osa ja sellest peale ka kaubanduslikus keeles kanda kinnitanud.

Tänini on kirsikasvatus määratletud piirkonnas headuse ja magususe sünonüüm. Seega tunnevad tarbijad puuvilja ära ka suurte jaemüügikettide müügipunktides, kus toodet müüakse nimetusega „Ciliegia di Lari“.

Kõik need tegurid tähendavad, et tarbijad on alati eristanud määratletud piirkonnas toodetavaid kirsse, mida artiklis 3 nimetatakse tooteks „Ciliegia di Lari“, ja teevad seda jätkuvalt.

Varasem taust

Nagu paljud autorid märgivad, on toodet „Ciliegia di Lari“ kasvatatud Pisa mägedel iidsetest aegadest. Kohalike põllumeeste põlvest põlve edasi antavad kogemused, mida toetavad käimasolevad uuringud ja spetsiifiliste viljelustehnikate rakendamine, on sillutanud teed „Ciliegia di Lari“ viljeluse edukusele läbi aegade; sellest on saanud ajaloo, traditsioonide ja kultuurilise pärandi osa piirkonnas, kus Lari on põhiline säilitus- ja arenduskeskus.

Ajalooliselt heidavad mitmesugused dokumendid valgust kirsikasvatuse sajandeid kestnud kultuurile ja traditsioonile artiklis 3 viidatud määratletud piirkonnas. Alates 18. sajandist on kirss olnud Lari kaarkäikudes paikneval turul, mis oli Pisa provintsis kuni 1950. aastateni suurim ja kõige prestiižsem müügikoht, toodete hulgas esimene valik. Kirssi hindasid kõrgelt hulgimüüjad ja tarbijad nii selle meeldiva maitse kui ka varajase valmimise tõttu, mis lisas tootmisele täiendavat hoogu, nagu ka asjaolu, et nendel kirssidel oli hea hind. (Tremolanti E., „Profilo storico delle cultivar di ciliegio con particolare riguardo al territorio larigiano“ [Kirsisortide ajalooline profiil, erilise tähelepanuga Lari piirkonnal], Spunti di Natura economica: cenni di storia di cerealicoltura, panificazione, viticoltura e cultivar di ciliegio [Majandust käsitlevad punktid: teraviljakasvatuse, leivategemise, viinamarjakasvatuse ja kirsisortide lühike ajalugu] CLD Libri, Calcinaia (Pi), 2010).

Kirsside majanduslikku ja kultuurilist tähtsust Lari jaoks näitab esimene kirsifestival, mis peeti Laris 1957. aastal tänu mõnede kohalike inimeste initsiatiivile. Kahtlemata on see üks vanimaid ja tuntumaid sedalaadi üritusi, mida külastab sadu inimesi. 1957. aastast alates on peetud jätkuvalt ja katkestuseta kuni tänaseni 66 Lari kirsifestivali. Nii kajastused paljudes väljaannetes kui ka festivali järjepidevus näitab „Ciliegia di Lari“ majanduslikku ja kultuurilist tähtsust piirkonnale, kus seda on läbi ajaloo toodetud.

Seda, et toode on koostisainena kõrges hinnas, näitab selle olemasolu ka magustoitude retseptides veebis, näiteks veebisaitidel popcuisine.it ja gazzettadelgusto.it. Retsepte on avaldatud ka kokaraamatutes, näiteks Il gelato a modo mio [Jäätis minu moodi], Simone Bonini, Giunti 2016.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates rubriigil „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 158/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Vallée du Torgan“

PGI-FR-A1112-AM02

Teate kuupäev: 24.2.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ tootespetsifikaadi I peatükis on muudetud punkti 4.2 „Vahetus läheduses asuv piirkond“. Nende kommuunide loetelu, mis moodustavad vahetus läheduses asuva piirkonna, on ajakohastatud ilma muudatusi tegemata kooskõlas 2022. aasta ametliku geograafilise koodiga.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 2022. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna määratluse õiguslik korrektsus.

Koonddokumendis ajakohastatakse punkti „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

2.   Viinamarjasordid

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ tootespetsifikaadi I peatükis on muudetud punkti 5 „Viinamarjasordid“. Selle kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks valitud sortide loetelu on muudetud järgmiselt:

—

Kasutusele on võetud 13 sorti, mis on viinapuude haiguste suhtes resistentsed: ’Artaban N' (tume), 'Cabernet blanc B' (hele), 'Cabernet cortis N' (tume), 'Floréal B' (hele), 'Monarch N' (tume), 'Muscaris B' (hele), 'Prior N' (tume), 'Saphira B' (hele), 'Soreli B' (hele), 'Souvignier gris Rs' (roosa), 'Sauvignac B' (hele), 'Vidoc N' (tume), 'Voltis B' (hele).

—

Kasutusele on võetud 14 sorti, mis on kliimamuutustega kohanemise potentsiaaliga: ’Agiorgitiko N' (tume), 'Alvarinho B' (hele), 'Assyrtyko B' (hele), Calabrese N' (tume), 'Carricante B' (hele), 'Fiano B' (hele), 'Montepulciano N' (tume), 'Moschofilero Rs' (roosa), 'Parrellada B' (hele), 'Primitivo N' (tume), 'Roditis Rs' (roosa), 'Touriga nacional N' (tume), 'Verdejo B' (hele), 'Xinomavro N' (tume). Need viinamarjasordid on põuakindlad ja seenhaiguste suhtes resistentsed. Need sordid võimaldavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid ning nende omadused vastavad KGTga toote jaoks kasutatavate viinamarjasortide füsioloogilistele ja önoloogilistele omadustele. Need ei muuda KGTga veinide omadusi.

—	Välja on jäetud järgmised viinamarjasordid: 'Altesse B' (hele), 'Mondeuse N' (tume). Need muudatused on tehtud koonddokumendi punktis „Veiniviinamarjasordid“.

3.   Kontrolliasutus

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ tootespetsifikaadi III peatükki on muudetud, et lihtsustada punkti „Kontrolliasutus“ ning täpsustada, et seda, kas tootmisel järgitakse tootespetsifikaati, kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb INAO delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.

See lihtsustamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Vallée du Torgan

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafiline tähis „Vallée du Torgan“ on mõeldud punastele, roosadele, hallidele, gris de gris’dele ja valgetele veinidele.

„Hall“ vein tähistab roosat veini, mis on vaid kergelt roosakas. „Gris de gris“ tähistab halli veini, mis on valmistatud üksnes hallidest viinamarjasortidest.

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 13,26 meq/l (0,65 g/l väljendatuna H2SO4na) või 15,30 meq/l (0,75 g/l väljendatuna H2SO4na) veinide puhul, mille malolaktiline käärimine pakendamisetapis on lõppenud.

Üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

Punaste veinide värvus on intensiivsem või kahvatum. Lõhna ja maitse poolest on need vahemerelised, nende noodid ulatuvad punastest marjadest gariigini ja arenevad tihti vürtsisteks nüanssideks. Tekstuur varieerub olenevalt küpsusastmest ja valmistamisviisist, kuid veinides on tavaliselt küpseid ja peeni tanniine.

Roosade veinide värvus ulatub kõige heledamast hallist gris de gris’ puhul kuni sügavama roosani, olenedes kasutatud viinamarjasortidest ja leotamismeetoditest. Need veinid on väga värsked, mis on iseloomulik puuvilja- ja lillenootidele.

Valged veinid on enamasti kahvatukollased. Nad väljendavad tasakaalu rasvasuse ja värskuse vahel ning nendest õhkub puuviljade, tavaliselt niisuguste heledate puuviljade nagu virsik ja aprikoos aroome.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada kohustustest, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Punased veinid 80 hektoliitrit hektari kohta

2.	Roosad ja valged veinid 90 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade kasvatamine, nende töötlemine ja kaitstud geograafilise tähisega veini „Vallée du Torgan“ valmistamine toimub Aude’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Paziols, Tuchan.

7.   Veiniviinamarjasordid

’Agiorgitiko N' (tume)

’Alicante Henri Bouschet N' (tume)

’Alvarinho – Albariño'

’Artaban N' (tume)

’Assyrtiko B' (hele)

’Bourboulenc B' (hele) – 'Doucillon blanc'

’Cabernet blanc B' (hele)

’Cabernet cortis N' (tume)

’Cabernet franc N' (tume)

’Cabernet-Sauvignon N' (tume)

’Calabrese N' (tume)

’Carignan N' (tume)

’Carignan blanc B' (hele)

’Carmenère N' (tume)

’Carricante'

’Chardonnay B' (hele)

’Chasan B' (hele)

’Chenanson N' (tume)

’Chenin B' (hele)

’Cinsaut N' (tume) – 'Cinsault'

’Clairette B' (hele)

’Clairette rose Rs' (roosa)

’Colombard B' (hele)

’Cot N' (tume) – 'Malbec'

’Fiano'

’Floreal B' (hele)

’Gamay N' (tume)

’Gewurztraminer Rs' (roosa)

’Grenache N' (tume)

’Grenache blanc B' (hele)

’Grenache gris G' (hall)

’Gros Manseng B' (hele)

’Macabeu B' (hele) – 'Macabeo'

’Marsanne B' (hele)

’Marselan N' (tume)

’Mauzac B' (hele)

’Merlot N' (tume)

’Monarch N' (tume)

’Montepulciano'

’Morrastel N' (tume) – 'Minustellu', 'Graciano'

’Moschofilero Rs' (roosa)

’Mourvèdre N' (tume) – 'Monastrell'

’Muscaris B' (hele)

’Muscat d'Alexandrie B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

’Muscat de Hambourg N' (tume) – 'Muscat', 'Moscato'

’Muscat à petits grains blancs B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

’Muscat à petits grains rouges Rg' (punane) – 'Muscat', 'Moscato'

’Nielluccio N' (tume) – 'Nielluciu'

’Négrette N' (tume)

’Parellada B' (hele)

’Petit Manseng B' (hele)

’Petit Verdot N' (tume)

’Pinot blanc B' (hele)

’Pinot gris G' (hall)

’Pinot noir N' (tume)

’Piquepoul blanc B' (hele)

’Portan N' (tume)

’Primitivo N' (tume) – 'Zinfandel'

’Prior N' (tume)

’Riesling B' (hele)

’Roditis Rs' (roosa)

’Roussanne B' (hele)

’Saphira B' (hele)

’Sauvignac'

’Sauvignon B' (hele) – 'Sauvignon blanc'

’Sauvignon gris G' (hall) – 'Fié gris'

’Semillon B' (hele)

’Soreli B' (hele)

’Souvignier gris Rs' (roosa)

’Sylvaner B' (hele)

’Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

’Tempranillo N' (tume)

’Terret blanc B' (hele)

’Touriga nacional N' (tume)

’Ugni blanc B' (hele)

’Verdejo B' (hele)

’Vermentino B' (hele) – 'Rolle'

’Vidoc N' (tume)

’Viognier B' (hele)

’Voltis B' (hele)

’Xinomavro N' (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Geograafilise piirkonna eripära ja toote eripära

Geograafiline piirkond, mis asub umbes 30 km kaugusel Vahemerest, linnulennu kaugusel Corbières'i massiivist, sellest idas, Aude'i departemangus, Prantsusmaa lõunaosas Languedoc-Roussillonis, hõlmab Tuchani ja Paziolsi kommuune Tauchi mäe jalamil, kusjuures selle mäe kõrgus on 917 meetrit. Maastik koosneb kesksest piirkonnast, mis on omamoodi org ja mida ümbritsevad järsud nõlvad. Viinapuud on peamine põllukultuur ja need katavad üle 1 200 ha nimetatud kahes kommuunis.

Piirkonna põhjapiir on mäekuru Col d'Extrême, mis siis, kui see on läbitud, võimaldab jätkata teed Villeneuve'i suunas. Idas kõrgub Serre d’en Mouysset' lubjakiviplatoo ja püüab kinni merelised õhuvoolud. Lõunas pääseb Pyrénées-Orientales'i departemangu piirini väga hargnevat teed pidi. Läänepoolne juurdepääs on järsus kanjonis, mis kõrgub piki Verdouble'i jõge Cucugnani küla suunas.

Torgan, mis on andnud kaitstud geograafilisele tähisele „Vallée du Torgan“ oma nime, on oja, mis voolab alla Mont Tauchist ja suundub Verdouble'isse.

Selle piirkonna geoloogiline ajalugu on keerukas ja selle tulemusel on tekkinud väga palju muldasid. Umbes 20 kindlaksmääratud mullatüübi hulgas on kõige levinumad kildad piirkonna põhjaosas, kolluviaalsed lubjakivisetted või kiviklibu Tauchi mäejalamil, Trias' mergel, pudingkivi või konglomeraat, mis koosneb settekivimitest Paziolsi kõrgemas osas ja Tuchani idaosas: kõik on väga kivised ja mullakiht varieerub õhukesest keskmiseni. Keskosa koosneb kivistest terrassidest ning savi-lubjakivimuldadest, mis on sügavamad.

Kliima on vahemereline, st kuum ja kuiv. Aastane sademete hulk on keskmiselt 700 mm, kusjuures vihma sajab peamiselt sügisel ja kevadel ning vihmaseid päevi pole palju, sageli on tegemist tugeva äikese- ja paduvihmaga. Aasta keskmine päikesetundide arv on märkimisväärne. Mitu päeva järjest (kuni 200 tuulist päeva aastas) võib puhuda tugev põhjatuul tramontane kiirusega üle 80 km/h. See kuiv tuul on liitlane võitluses viinapuu ebajahukastega kasvuperioodil ja vähendab hahkhallituse rünnaku ohtu viinamarjakoristuse ajal.

19. sajandil võttis viinamarjakasvatus võimust teiste põllumajanduslike tegevusalade, eelkõige teravilja- ja oliivikasvatuse üle, mis kannatasid käreda külma tõttu väga karmidel talvedel.

Pärast 1907. aasta veinisektorikriisi ühinesid viinamarjakasvatajad ning ehitasid 1913. aastal Tuchani ühistukeldri ja järgmisel aastal Paziolsi ühistukeldri. See piirkond sobib viinamarjakasvatuseks eriti hästi.

1987. aasta veebruaris tunnustati vin de pays du Torgani departemangu viie kommuuni puhul, kuid alates 1990. aastast on piirdutud ainult Tuchani ja Paziolsi kommuuniga geograafilise ühtluse ning toote omadustega seotud põhjustel.

Viinamarjasordid, mida kasutatakse kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ valmistamiseks, on kohandunud piirkonna ökoloogiliste tingimustega, kusjuures kasvatatakse eelkõige traditsioonilisi Vahemere viinamarjasorte 'Carignan' ja 'Grenache', mis mõlemad on suurepäraselt kohanenud niiskuse märkimisväärse vähenemisega suvel ning mäenõlvade väheviljakate ja õhukeste muldadega. Sordivalikut täiendavad teised traditsioonilised sordid: hele ja hall 'Grenache', Maccabeu', 'Cinsault', 'Muscat d’Alexandrie' ning 'Muscat à petit grain'.

Viimase 15 aasta jooksul on kasutatavaid sorte ümber kujundatud, valides sorte, mis on eriti hästi kohanenud piirkonna muldade ja kliimaga. Nüüd on ülekaalus 'Merlot', mida on istutatud kõige sügavamatesse muldadesse, eelkõige piki Verdouble'it kulgevale Paziolsi settealale, ning see võimaldab valmistada veine, mille segudes avaldub pehmus ja peenus. Tänu sellele, et sorti 'Marselan' istutatakse veidi vähem viljakatesse muldadesse ning kasutatakse sorti 'Syrah', on võimalik saavutada veinide võimas lõhna- ja maitsebukett ning komplekssus.

Rangelt reguleeritud tootmisnõuded tagavad viinamarjade küpsuse ja toote kvaliteedi.

Täisküpsena koristatud sordid suurendavad veini kontsentreeritust, kuid seejuures säilib marja pehmus, värskus ja intensiivsus. Veine turustatakse sordi- või kupaažveinidena.

Torgani veinitoodang ulatub 5 000 hektoliitrist kuni 10 000 hektoliitrini aastas ning see kogus pärineb peamiselt Tuchan-Paziolsi ühistukeldrist ja ühest individuaalkeldrist, kusjuures toodetavad kogused sõltuvad suuresti suvistest põuatingimustest.

Tootmine hõlmab kolme veinivärvi, kuid ülekaalus on punased veinid. Roosad veinid arenevad pidevalt, kusjuures eripäraks on gris de gris-veinid, mis valmistatakse peamiselt sordist 'Grenache gris', mida kasvatatakse selles piirkonnas palju.

8.2.   Geograafilise piirkonna ja toote eripära põhjuslik seos

Kaitstud geograafilise tähisega veinidel „Vallée du Torgan“ on tugev identiteet, mis tuleneb tootmispiirkonna eripärast. Asjaolu, et muldade sügavus varieerub õhukesest keskmiseni, silmatorkavalt vahemereline kliima ja 100–300 meetri kõrgusel mäenõlvadel paiknevad viinamarjaistandused tagavad mõõduka taimekasvu ning keskmisel aastal marjade küpsuse, mis on rannikuribaga võrreldes kümne päeva võrra nihkes.

Rangelt vahemereline kliima, mis on kuum ja kuiv ning väga päikeseline, soodustab seda, et KGTga veinidesse kuuluvad viinamarjasordid saavad täisküpseks. See võimaldab saada punaste marjade ja gariigi aroomidega ning küpsete ja peente tanniinidega punaseid veine ning roosasid, halle ja valgeid veine, milles avaldub tasakaal rasvasuse, värskuse ja aroomibuketi vahel.

Veinide „Vallée du Torgan“ tootmist soodustab ka ettevõtjate dünaamilisus, sest neil on struktureeritud kaubandusjõud, mis võimaldab nendel veinidel läbi lüüa Prantsusmaa traditsioonilistel turgudel ja suurtes jaemüügikauplustes, kuid ka eksporditurgudel.

Veinid „Vallée du Torgan“, mida toetab selle tootmispiirkonnaga tugevalt seotud turundusvõrk, on viimase 20 aasta jooksul omandanud maine, mis võimaldab neil nüüd kavandada oma toodangu suurendamist, et saaks vallutada uusi turge.

Maastiku põhielement – viinapuu, mis on peaaegu ainus kultuur sellel territooriumil – määrab ära nende kahe kommuuni majandustegevuse rütmi.

Viinamarjaistandused, mis koosnevad väikeste maatükkide mosaiigist, aitavad tugevasti kaasa sellele, et kergesti süttiva metsaga kaetud maastikul säilivad avatud alad, ja täidavad nii põhirolli elurikkuse säilitamisel.

Kogu ruumiplaneerimine, mida viinamarjakasvatajad on mitme põlvkonna jooksul teinud, on seega võimaldanud edendada veiniturismi, mis omakorda toob toodetele tuntust ja tõstab need esile.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega veinide „Vallée du Torgan“ tarbeks viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab ametliku geograafilise koodi 1. jaanuaril 2022 kehtinud redaktsiooni alusel geograafilise piirkonna piiriäärseid kommuune:

Aude'i departemang:

Albas, Albières, Auriac, Bouisse, Cascastel-des-Corbières, Coustouge, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, Duilhac-sous-Peyrepertuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Félines-Termenès, Fontjoncouse, Fraissé-des-Corbières, Jonquières, Lairière, Lanet, Laroque-de-Fa, Maisons, Massac, Montgaillard, Montjoi, Mouthoumet, Padern, Palairac, Quintillan, Rouffiac-des-Corbières, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Salza, Soulatgé, Termes, Thézan-des-Corbières, Vignevieille, Villeneuve-les-Corbières, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières;

Pyrénées-Orientales'i departemang:

Ansignan, Bélesta, Caramany, Cases-de-Pène, Cassagnes, Caudiès-de-Fenouillèdes, Espira-de-l'Agly, Estagel, Fenouillet, Fosse, Lansac, Latour-de-France, Lesquerde, Maury, Montner, Opoul-Périllos, Peyrestortes, Pia, Planèzes, Prugnanes, Rasiguères, Rivesaltes, Saint-Arnac, Saint-Martin-de-Fenouillet, Saint-Paul-de-Fenouillet, Salses-le-Château, Tautavel, Vingrau, Vira.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kaitstud geograafilisele tähisele „Vallée du Torgan“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nimetuse.

Kaitstud geograafilist tähist „Vallée du Torgan“ võib täiendada märkega „primeur“ (värske) või „nouveau“ (uus).

Märgistusel on Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo, kui märge „kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse traditsioonilise märkega „Vin de pays“.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-5e316de2-332d-4137-9b0b-d3174f0bbdec

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teade Maulawi Rajabile ja Sultan Aziz Azamile, kelle nimed on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/908 alusel lisatud nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu) artiklites 2, 3 ja 7 osutatud loetellu

(2023/C 158/08)

---

(1)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

(2)  ELT L 116, 4.5.2023, lk 10.

(3)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

Nõukogu 21. märtsi 2023. aasta otsuse (millega nimetatakse ametisse üks tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Taani asendusliige) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 109, 24. märts 2023 )

(2023/C 158/09)

Leheküljel 71 artiklis 1

asendatakse

järgmisega: