—

võttes arvesse komisjoni 7. septembri 2022. aasta rakendusmäärust (EL) 2022/1480, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2-fenüülfenooli (sealhulgas selle soolad, näiteks naatriumsool), 8-hüdroksükinoliini, amidosulfurooni, bensulfurooni, bifenoksi, kloormekvaadi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflufenikaani, dimetakloori, esfenvaleraadi, etofeenproksi, fenoksaprop-P, fenpropidiini, fenpürasamiini, fludioksoniili, flufenatseedi, flumetraliini, fostiasaadi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, parafiinõlide, parafiinõli, penkonasooli, pikloraami, proheksadiooni, propakvisafopi, prosulfokarbi, kvisalofop-P-etüüli, kvisalofop-P-tefurüüli, naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi, naatrium-p-nitrofenolaadi, väävli, tebufenpüraadi, tetrakonasooli, triallaadi, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (2), eriti selle artikli 17 esimest lõiku ja artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (4) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta (5),

—

võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta, 26. novembri 2020. aasta ja 6. oktoobri 2021. aasta resolutsioone, milles esitatakse vastuväide toimeainete klorotolurooni ja difenokonasooli heakskiidu kehtivusaja varasematele pikendamistele (6),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et toimeaine 8-hüdroksükinoliin kiideti komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 993/2011 (7) heaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009;

B.

arvestades, et klorotoluroon kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (8) I lisasse 1. märtsil 2006 komisjoni direktiiviga 2005/53/EÜ (9) ja on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks ning klorotolurooni heakskiitmise menetlemine komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (10) alusel on kestnud alates 2013. aastast;

C.

arvestades, et toimeaine difenokonasool kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse 1. jaanuaril 2009. aastal komisjoni direktiiviga 2008/69/EÜ (11) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

D.

arvestades, et 8-hüdroksükinoliini heakskiidu kehtivusaega on juba pikendatud ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1449 (12) ja nüüd uuesti rakendusmäärusega (EL) 2022/1480, millega pikendatakse heakskiidu kehtivusaega 31. detsembrini 2023;

E.

arvestades, et klorotolurooni heakskiidu kehtivusaega on juba pikendatud ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 533/2013 (13) ja seejärel alates 2017. aastast ühe aasta kaupa komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2017/1511 (14), (EL) 2018/1262 (15), (EL) 2019/1589 (16), (EL) 2020/1511 (17), (EL) 2021/1449 ning nüüd jälle ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1480, millega heakskiidu kehtivusaega pikendatakse 31. oktoobrini 2023, mis tähendab, et esialgset heakskiidu kehtivusaega pikendatakse seitsmendat korda;

F.

arvestades, et difenokonasooli heakskiidu kehtivusaega on juba kolm korda ühe aasta võrra pikendatud rakendusmäärustega (EL) 2019/1589, (EL) 2020/1511 ja (EL) 2021/1449 ning nüüd uuesti rakendusmäärusega (EL) 2022/1480, millega pikendatakse heakskiidu kehtivusaega 31. detsembrini 2023;

G.

arvestades, et komisjon ei ole pikendamise põhjuseid selgitanud, vaid on piirdunud järgmise märkusega: „Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist.“;

H.

arvestades, et 2015. aastal esitas Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee arvamuse, mille kohaselt tuleks 8-hüdroksükinoliin klassifitseerida 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks (18);

I.

arvestades, et 2016. aastal tuvastas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) oma vastastikuses eksperdihinnangus 8-hüdroksükinoliini pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta mitu andmelünka ja kaks probleemset valdkonda: ühelt poolt tuleb 8-hüdroksükinoliin klassifitseerida 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks; teiselt poolt ei vasta see aine kummalegi nende heakskiitmise ajutise korra kriteeriumile (punkt 3.6.5, milles käsitletakse inimeste tervist endokriinseid häireid põhjustavate omaduste arvessevõtuks), kuna olemasolevates uuringutes (19) täheldati klassifitsieerimise käigus kahjulikku mõju endokriinorganitele;

J.

arvestades, et 2017. aastal lisati 8-hüdroksükinoliin komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2065 (20) asendamisele kuuluvate ainete loetellu, kuna seda peetakse endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks, mis võib avaldada inimestele kahjulikku mõju, ja kuna see on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (21);

K.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt on klorotoluroonil järgmine ühtlustatud klassifikatsioon: väga mürgine veeorganismidele, väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega, arvatavasti põhjustab vähktõbe (kantserogeensus, 2. ohukategooria) ja arvatavasti kahjustab loodet (reproduktiivtoksilisus, 2. ohukategooria);

L.

arvestades, et teadusväljaannetes on klorotolurooni seostatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega (22);

M.

arvestades, et 2015. aastal lisati klorotoluroon rakendusmäärusega (EL) 2015/408 asendamisele kuuluvate ainete loetellu, kuna seda peetakse inimestele kahjulikku mõju avaldada võivate endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks ja kuna see täidab püsiva ja toksilise aine kriteeriumid;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament on oma 10. oktoobri 2019. aasta, 26. novembri 2020. aasta ja 6. oktoobri 2021. aasta resolutsioonides juba esitanud vastuväite klorotolurooni heakskiidu kehtivusaja eelmistele pikendamistele;

O.

arvestades, et komisjon viitab oma vastustes (23) eelmistele vastuväidetele klorotolurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisele üksnes „enne komisjoni määruse (EL) 2018/605 (24) vastuvõtmist tehtud mõjuhinnangu aluseks olevale uuringule“, milles „ei leitud, et klorotoluroon oleks võimalik endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal“, kuid ei tunnista, et see uuring ei toonud kaasa klorotolurooni eemaldamist asendamisele kuuluvate ainete loetelust;

P.

arvestades, et pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2100 (25) ja määruse (EL) 2018/605 vastuvõtmist tegi komisjon Euroopa Toiduohutusametile ja Euroopa Kemikaaliametile ülesandeks töötada välja ühtlustatud suunised, et tagada liidu poolt vastu võetud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kriteeriumide järjepidev kohaldamine liidus biotsiidide ja pestitsiidide hindamisel; arvestades, et suunised, millesse on lisatud uued OECD katse, avaldati 2018. aasta juunis (26), kuid neid ei ole kasutatud klorotolurooni endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks;

Q.

arvestades, et klorotolurooni ei ole seega nõuetekohaselt hinnatud, nii et seda ei oleks enam vaja pidada endokriinfunktsiooni kahjustavaks aineks;

R.

arvestades, et klorotolurooni kasutusaja pikendamise hindamisaruande projekt oleks tulnud esitada 2016. aastaks, kuid see esitati alles kolm aastat hiljem, st 2019. aastal, ning veel kolm aastat hiljem ei ole EFSA seda tõenäoliselt ikka hinnanud;

S.

arvestades, et difenokonasooli kasutamist ainsa ainena ja kombinatsioonis eri asoolidega, nagu penkonasool, kahtlustatakse seenetüve Aspergillus fumigatus triasooliresistentsuse tekitamises (27);

T.

arvestades, et Aspergillus fumigatuse triasooliresistentsus on kasvav rahvatervise probleem (28); arvestades, et mitme uuringu (29) andmed viitavad kindlalt sellele, et põllumajanduslikud asoolid põhjustavad kliinilistes tingimustes ravi ebaõnnestumist patsientidel, kellele ei ole varem asooli manustatud;

U.

arvestades, et üks neljast COVID-19-ga seotud terviseprobleemide tõttu intensiivravil viibinud patsiendist on nakatunud Aspergillus fumigatusega, kellest 15 %-l on diagnoositud Aspergillus fumigatuse resistentne variant; arvestades, et need patsiendid on peaaegu ravimatud ja nende ellujäämismäär on hinnanguliselt vaid 20 % (30);

V.

arvestades, et seenevastaste ravimite suhtes resistentsust põhjustavate ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamine ei ole tervise seisukohast vastuvõetav;

W.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning samal ajal kaitsta liidu põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas rasedate, imikute ja laste kaitsele;

X.

arvestades, et kohaldada tuleks ettevaatuspõhimõtet, ja arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 märgitakse, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale;

Y.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 viidatakse, et ohutuse huvides peaks toimeaine heakskiidu kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud; arvestades, et heakskiidu kehtivusaeg peaks olema proportsionaalne selliste ainete kasutamisest tulenevate võimalike ohtudega, kuid praegusel juhul on selge, et selline proportsionaalsus puudub;

Z.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 17 ei saa tõlgendada nii, et see võimaldab pikendada toimeaine heakskiitu määramata ajaks, vaid seda tuleks mõista pigem nii, et sellega nähakse ette piiratud ja erakorraline pikendamine mõne kuu või kuni aasta võrra, et vältida fütosanitaartoodete turustamise ja müügi katkemist, võttes nõuetekohaselt arvesse nõuet saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase, mis on nii määruse (EÜ) nr 1107/2009 peamine eesmärk kui ka aluspõhimõte, mis on sätestatud liidu esmases õiguses, nimelt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 35 ja 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 168 ja 191;

AA.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 praegune tõlgendus komisjoni poolt on vastuolus kõnealuse määruse üldeesmärkide ja kaasseadusandjate kavatsusega;

AB.

arvestades, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus ja kohustus tegutseda vastavalt ettevaatuspõhimõttele, kui on tuvastatud võimalik kahjulik mõju tervisele, kuigi selle kohta puudub veel teaduslik kindlus, võttes ajutisi riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks;

AC.

arvestades, et täpsemalt on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 21 sätestatud, et komisjonil on õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata, eelkõige juhul, kui ta leiab uute teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning arvestades, et läbivaatamine võib kaasa tuua aine heakskiidu tagasivõtmise või muutmise;

AD.

arvestades, et kolme toimeaine lugemine asendamisele kuuluvateks aineteks ei aidanud kaasa riskide maandamisele, kuna liikmesriigid rakendasid määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 50 sätestatud kohustuslikku asenduskava puudulikult;

AE.

arvestades, et komisjon on oma strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias lubanud vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega seotud riske 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50 %;

AF.

arvestades, et ohtlikumad pestitsiidid on määratletud kui pestitsiidid, mis sisaldavad toimeaineid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.2–3.6.5 ja 3.8.2 sätestatud piirkriteeriumidele või mis on loetud asendamisele kuuluvateks aineteks vastavalt kõnealuse lisa punktis 4 sätestatud kriteeriumidele, ning nende hulgas on toimeained 8-hüdroksükinoliin, klorotoluroon ja difenokonasool ning etofeenproks; flufenatseet, lenatsiil, nikosulfuroon, nikosulfuroon ja trialaat, mille puhul pikendatakse rakendusmäärusega (EL) 2022/1480 nende kõigi heakskiidu kehtivusaega ühe aasta võrra, ilma et sellega seotud riske nõuetekohaselt uuesti hinnataks;

AG.

arvestades, et kõnesolevate kõige ohtlikumate keemiliste pestitsiidide heakskiidu kehtivusaja pidev pikendamine, ilma et nende ohtlikke omadusi nõuetekohaselt, täielikult ja õigeaegselt uuesti hinnataks, on vastuolus Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisega;

AH.

arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikele 7 ja II lisa punktile 3.6.4 ei või toimeainet heaks kiita, kui see on 1B kategooria reproduktiivtoksiline, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud dokumenteeritud tõendite põhjal on toimeaine vajalik, et ohjata tõsist ohtu taimetervisele, mida ei ole võimalik piirata muude kättesaadavate vahenditega, sealhulgas kemikaalivabade meetoditega, mille puhul tuleb võtta riskimaandamismeetmeid, et tagada inimeste ja keskkonna kokkupuute minimeerimine toimeainega; või kui inimeste kokkupuude taimekaitsevahendis sisalduva kõnealuse toimeainega on realistlikes kavandatud kasutustingimustes tühine, st toodet kasutatakse suletud süsteemides või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning kui asjaomase toimeaine jäägid toidus ja söödas ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (31) artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud vaikeväärtust;

AI.

arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikele 7 ja II lisa punktile 3.6.5 ei või toimeainet heaks kiita, kui leitakse, et sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud dokumenteeritud tõendite põhjal on toimeaine vajalik, et ohjata tõsist ohtu taimetervisele, mida ei ole võimalik piirata muude kättesaadavate vahenditega, sealhulgas mittekeemiliste meetoditega; millisel juhul tuleb võtta riskimaandamismeetmeid, et tagada inimeste ja keskkonna kokkupuute minimeerimine toimeainega, või kui inimeste kokkupuude taimekaitsevahendis sisalduva kõnealuse toimeainega on realistlikes kavandatud kasutustingimustes tühine, st toodet kasutatakse suletud süsteemides või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning kui asjaomase toimeaine jäägid toidus ja söödas ei ületa määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud vaikeväärtust;

AJ.

arvestades, et on vastuvõetamatu, kui toimeaineid, mis tõenäoliselt vastavad toimeainete piirkriteeriumidele, lubatakse liidus jätkuvalt kasutada, seades sellega ohtu inimeste tervise ja keskkonnaseisundi;

AK.

arvestades, et taotlejad saavad ära kasutada komisjoni töömeetoditega tekitatud automaatset süsteemi, millega tagatakse toimeainete heakskiidu kehtivusaja viivitamatu pikendamine juhul, kui riskide ümberhindamist ei ole veel lõpule viidud, ning pikendada meelega ümberhindamisprotsessi, esitades mittetäielikke andmeid ning nõudes rohkem erandeid ja eritingimusi, mis aga põhjustab keskkonnale ja inimtervisele lubamatuid ohte, kuna selle aja jooksul kokkupuude ohtliku ainega jätkub;

AL.

arvestades, et parlament palus oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega 1A või 1B kategooriasse, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin;

AM.

arvestades, et pärast mitme toimeaine, sealhulgas 8-hüdroksükinoliini, klorotolurooni ja difenokonasooli heakskiidu kehtivusaja varasemaid pikendamisi 2021. aastal rakendusmääruse (EL) 2021/1449 alusel on pikendatud ainult ühe kõnealuse rakendusmäärusega hõlmatud 39 aine puhul, samas kui määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel on pikendatud koguni 46 toimeaine heakskiidu kehtivusaega, paljusid neist kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat või isegi seitsmendat korda;

AN.

arvestades, et komisjoni lähenemisviis pikendada 46 toimeaine heakskiidu kehtivusaega sama rakendusaktiga piirab liikmesriikide võimalusi komitees vastu seista mõnedele erilist muret tekitavatele toimeainetele, sealhulgas 8-hüdroksükinoliin, klorotoluroon ja difenokonasool;

AO.

arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid Pesticide Action Network Europe ja Pollinis on esitanud vaidemenetluse taotlused, et vaidlustada toimeainete dimoksüstrobiini ja boskaliidi heakskiidu kehtivusaja korduv pikendamine; arvestades, et dimoksüstrobiini puhul on esitatud tühistamishagi (32);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

—

võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli (11997D/PRO/02),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõiget 2, milles on sätestatud, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, mis tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 21 lõiget 1, milles sätestatakse, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil,

—

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 45, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada,

—

võttes arvesse 29. septembri 2010. aasta ja 8. juuli 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõusid 14142/10 ja 14142/1/10 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

—

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2011. aasta otsuse eelnõu 14302/3/11 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise raamistiku kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (1),

—

võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta, 22. ja 23. septembri 2011. aasta, 25. ja 26. oktoobri 2012. aasta, 7. ja 8. märtsi 2013. aasta ning 5. ja 6. detsembri 2013. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeni alaga (2),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta ja 2. märtsi 2012. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsust (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (3),

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust (EL) 2018/934, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (4),

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2021. aasta teatist „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“ (COM(2021)0277),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (COM(2021)0891),

—

võttes arvesse komisjoni 24. mai 2022. aasta teatist „Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2022)“ (COM(2022)0301),

—

võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrust (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (5),

—

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2022. aasta otsuse eelnõu 10624/22 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis,

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (6),

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (7),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta (8),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu Euroopa Liiduga ühinemisel 2007. aastal; arvestades, et Bulgaaria teatas 2008. aastal valmisolekust Schengeni ala liikmesriikide ekspertidest koosneva Schengeni hindamise töörühma (SCH-EVAL) läbiviidava hindamise alustamiseks; arvestades, et Rumeenia teatas 2007. ja 2008. aastal valmisolekust alustada SCH-EVALi teostatavaid hindamisi;

B.

arvestades, et SCH-EVALi ekspertide tasandil ja nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldustes kinnitati Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Bulgaarias ja Rumeenias ning nende kahe riigi valmisolekut Schengeni acquis’ kõigi sätete rakendamiseks; arvestades, et nõukogu kinnitas oma 8. juuli 2011. aasta otsuse eelnõus, et Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud kõikides valdkondades, nimelt andmekaitse, õhupiiride, maismaapiiride, politseikoostöö, Schengeni infosüsteemi, merepiiride ja viisade vallas; arvestades, et lisaks Euroopa Liidu välispiiride haldamise probleemile tähendas Schengeni hindamisprotsess seda, et mõlemad riigid restruktureerivad põhjalikult oma piirivalvesüsteemid ja investeerivad õiguskaitsealase võimekuse suurendamisse; arvestades, et 2005. aasta ühinemisakti kohaselt on Schengeni hindamisprotsessi edukas läbiviimine ainuke eeltingimus Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks, sealhulgas kontrolli kaotamiseks sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia valmisolekut Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks on korduvalt tunnustanud nii nõukogus esindatud riigipead ja valitsusjuhid kui ka komisjon ja Euroopa Parlament, viimati komisjoni Schengeni olukorda käsitlevas aruandes (2022) ja Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsioonis Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta;

C.

arvestades, et oma 29. septembri 2010. aasta otsuse eelnõus tegi nõukogu ettepaneku Bulgaarias ja Rumeenias täielikult kohaldada Schengeni acquis’d ning kaotada kontroll sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta seisukohas kiitis Euroopa Parlament selle otsuse heaks ja palus nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

D.

arvestades, et nõukogu otsuse vastuvõtmist justiits- ja siseküsimuste nõukogus on korduvalt edasi lükatud;

E.

arvestades, et nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsusega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile; arvestades, et oma 18. aprilli 2018. aasta otsuse eelnõus tegi nõukogu ettepaneku kohaldada täielikult Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätted mõlemas liikmesriigis;

F.

arvestades, et ei 2005. aasta ühinemisaktis ega Schengeni hindamismehhanismis ei tehta ettepanekut kaotada kontroll sisepiiridel maal, merel ja õhuruumis eri aegadel; arvestades, et kõik varasemad Schengeni ala laienemised kinnitati üheainsa õigusaktiga;

G.

arvestades, et nõukogu konsulteeris parlamendiga oma otsuse eelnõu teemal, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete täielikku kohaldamist Horvaatia Vabariigis (10624/22); arvestades, et Euroopa Parlamendis on töö selle nõukogu otsuse eelnõuga pooleli;

H.

arvestades, et Schengeni ala kehtiv korraldus on ainulaadne ja üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi, mis hõlbustab isikute vaba liikumist Schengeni alal ilma kontrollideta sisepiiridel; arvestades, et see on saanud võimalikuks tänu sellistele eri kompensatsioonimeetmetele nagu Schengeni infosüsteemi rajamine teabevahetuse parandamiseks ja hindamismehhanismi loomine, et kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriikides ja suurendada vastastikust usaldust Schengeni ala toimimise suhtes;

I.

arvestades, et kõik Schengeni alasse kuuluvad liikmesriigid on kohustatud järgima Schengeni acquis’d, sealhulgas seoses põhiõigustega vastavalt Schengeni piirieeskirjade (9) artiklile 4;

J.

arvestades, et Schengeni alal liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamine või taaskehtestamine mõjutab oluliselt Euroopa kodanike, eelkõige liikuvate töötajate ja kõigi nende elu, kes saavad kasu ELi-sisese vaba liikumise põhimõttest, ja õõnestab tõsiselt nende usaldust Euroopa institutsioonide ja integratsiooni vastu; arvestades, et see toob kaasa otsesed tegevus- ja investeerimiskulud piiriüleste ja liikuvate töötajate, turistide, maanteeveofirmade ja avaliku sektori haldusasutuste jaoks, mis mõjuks halvasti liikmesriikide majandusele ja ELi siseturu toimimisele, sealhulgas keskkonnale suure hulga piiriületuspunktides ootavate ja aeglaselt liikuvate veoautode tõttu; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia suhtes sisepiiridel toimuva kontrolli säilitamine kahjustab eelkõige ELi võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning mõlema liikmesriigi eksporti ja importi ning vedusid mõningatesse Euroopa lõunaosa suurimatesse tsiviil- ja kaubasadamatesse ja neist sadamatest välja ning see tähendab kasumite kaotamist ja kulude kasvu;

K.

arvestades, et Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias tugevdaks Schengeni ala ja aitaks tagada kõigile selle kodanikele võrdsed õigused;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 4, 5, 6, 7, 9 ja 10,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikleid 6, 7, 8, 10, 11, 12 ja 47,

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta (1), 28. märtsi 2019. aasta (2), 16. detsembri 2019. aasta (3) ja 29. aprilli 2021. aasta (4) resolutsioone õigusriigi kohta Maltal,

—

võttes arvesse demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma korraldatud kuulamisi, arvamuste vahetusi ja delegatsioonide visiite alates selle rühma loomisest kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 15. novembril 2017. aastal,

—

võttes arvesse demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma esimehe ja Malta peaministri kirjavahetust,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. juuni 2019. aasta resolutsiooni 2293 (2019) Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal ja mujal ning kogu tõe väljaselgitamise tagamise kohta,

—

võttes arvesse raportit Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2293 (2019) järelmeetmete kohta, mille parlamentaarse assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komitee kinnitas 8. detsembril 2020,

—

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 8. oktoobri 2020. aasta arvamust nr 993/2020 kümne õigusakti ja seaduseelnõu kohta, millega rakendatakse arvamuses CDL-AD(2020)006 käsitletud seadusandlikke ettepanekuid,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruannet pärast tema 11.–16. oktoobri 2021. aasta visiiti Maltale,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 23. septembri 2022. aasta kirja Malta peaministrile ja Malta peaministri 4. oktoobri 2022. aasta vastust,

—

võttes arvesse komisjoni 2022. aasta aruannet õigusriigi olukorra kohta (COM(2022)0500),

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) aruannet pärast selle komisjoni õigusriigi delegatsiooni 23.–25. mai 2022. aasta lähetust Maltale Vallettasse,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et liit rajaneb ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistel väärtustel, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – ELi liikmesriikide ühistel väärtustel, mille peavad liiduga ühinemisel omaks võtma ka kandidaatriigid, sest need moodustavad osa Kopenhaageni kriteeriumidest, ja mida ei saa pärast ühinemist eirata ega ümber mõtestada; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused, mille õõnestamine võib tekitada süsteemse ohu liidule ning selle kodanike õigustele ja vabadustele;

B.

arvestades, et õigusriik ning demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning ELi aluslepingutes ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates aktides sätestatud väärtuste ja põhimõtete järgimine on liidu ja selle liikmesriikide kohustus, mida tuleb täita;

C.

arvestades, et põhiõiguste harta on ELi esmase õiguse osa; arvestades, et väljendusvabadus ning meediavabadus ja meedia mitmekesisus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10;

D.

arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud ELi lepingu artikli 19 lõikes 1, põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ning see on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline eeldus;

E.

arvestades, et ajakirjanike ja eelkõige, kuid mitte ainult uurivate ajakirjanike vastu esitatakse nii ELis kui ka kolmandates riikides üha rohkem üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, mille ainus eesmärk on takistada nende tööd, vältida avalikku kontrolli ja ära hoida ametiasutuste vastutusele võtmist; arvestades, et see mõjub meediavabadusele pärssivalt;

F.

arvestades, et liikmesriigid peaksid ergutama varajase hoiatamise ja kiirreageerimismehhanismide loomist, et tagada ajakirjanike ja teiste meediaosaliste viivitamatu juurdepääs kaitsemeetmetele, kui neid ähvardatakse; arvestades, et sellised mehhanismid peaksid alluma kodanikuühiskonna sisulisele järelevalvele ning tagama anonüümseks jääda soovivate rikkumisest teatajate ja allikate kaitse;

G.

arvestades, et karistamatuse vältimiseks on liikmesriigid kohustatud tegema kõik vajaliku ajakirjanike ja teiste meediaosaliste vastu suunatud kuritegude toimepanijate vastutuselevõtmiseks; arvestades, et uurimistes ja süüdistuste esitamisel tuleks arvesse võtta kõiki nende kuritegudega seotud tegelikke ja potentsiaalseid rolle, nagu kavandajad, takkakihutajad, toimepanijad ja kaasosalised, ning igast rollist tulenevat kriminaalvastutust;

H.

arvestades, et korruptsioonijuhtumeid uurinud Malta ajakirjanik ja blogipidaja Daphne Caruana Galizia mõrvati 16. oktoobril 2017. aastal autopommiga; arvestades, et teda oli ahistatud ja ta oli saanud arvukalt ähvardusi telefonikõnede, kirjade ja tekstsõnumite teel ning tema maja oli tabanud süütamisrünnak; arvestades, et end palgamõrvariks tunnistanud mees kinnitas 16. märtsil 2021 kohtus, et kaks aastat enne Daphne Caruana Galizia mõrva oli olemas veel üks, varasem plaan tema mõrvamiseks ründevintpüssiga AK-47; arvestades, et ülejäänud kaks palgamõrvas süüdistatud meest tunnistasid nende üle peetud kohtuprotsessi esimesel päeval 14. oktoobril 2022 end süüdi ja mõisteti 40 aastaks vangi;

I.

arvestades, et Malta ametivõimude juhitud ja Europoli abiga toimunud mõrvauurimiste tulemusel on tuvastatud, kohtukutse saanud ja kohtu alla antud mitu kahtlusalust ja üks võimalik mõrva kavandaja, Dubais asuva ettevõtte 17 Black Ltd. omanik ja Malta suurima elektriga varustaja, äriühingu ElectroGas Malta Ltd. endine juhatuseliige, kes vahistati 20. novembril 2019. aastal ilmselt Maltalt põgenemise katsel; arvestades, et uurimisse oli kaasatud ka Ameerika Ühendriikide föderaalne uurimisbüroo (FBI);

J.

arvestades, et Araabia Ühendemiraate kasutati väidetavalt selleks, et varjata korruptsiooniga seotud tehinguid, mille paljastamisega Daphne Caruana Galizia enne oma mõrva tegeles;

K.

arvestades, et Dubais asuv äriühing 17 Black Ltd. kanti loetellu kui äriühing, millelt pidid raha saama Panamas asuvad äriühingud, mis kuulusid Malta endise peaministri endisele kantseleiülemale ja endisele turismiministrile, varem energeetikaministrile; arvestades, et jätkuvalt tuleb päevavalgele 17 Black Ltd. seoseid arvukate Malta riiklike projektidega;

L.

arvestades, et Malta endise peaministri kantseleiülem ja endine turismiminister, kes varem oli energeetikaminister, samuti nende perekonnad on märkimisväärses korruptsioonis osalemise tõttu USA välisministeeriumi poolt arvele võetud ning seega on neil keelatud Ameerika Ühendriikidesse siseneda;

M.

arvestades, et Daphne Caruana Galizia paljastuse kohaselt vahendas Pilatus Bank Malta ja Aserbaidžaani riikliku taustaga isikutega seotud kahtlasi tehinguid; arvestades, et Malta politseivolinik teatas 2020. aasta augustis avalikult, et peatselt esitatakse süüdistused Pilatus Banki kuritegelikus tegevuses osalejate vastu; arvestades, et 26 kuud hiljem on süüdistus esitatud ainult ühe isiku vastu ja uurimine näib olevat seiskunud; arvestades, et asjaga seotud isikutel lubati vabalt riigist väljuda ja riiki siseneda, kuigi nende kohta olid avaldatud vahistamismäärused; arvestades, et Malta hasartmänguameti endisel järelevalveametnikul lubati koos endise peaministriga Maltalt puhkusereisile sõita, kuigi tema suhtes kehtis Euroopa vahistamismäärus, seejärel aga peeti ta Itaaliasse saabumisel kinni;

N.

arvestades, et Mossack-Fonseca õigusbürooga seotud ja nüüdseks tegevuse lõpetanud ettevõtte Nexia BT kahele partnerile, kelle kohta Daphne Caruana Galizia ja Panama dokumendid paljastasid, et nad kavandasid rahapesu struktuure korruptsiooni hõlbustamiseks, on esitatud ainult mõned süüdistused ning ElectroGasi skandaal on süüdistustest välja jäetud;

O.

arvestades, et ElectroGas Malta Ltd. ja Malta valitsuse vahel sõlmitud veeldatud maagaasi varustuskindluse lepingut, millele kirjutas alla endine turismiminister, kes oli sel ajal, 2015. aastal, energeetikaminister, hoiti aastaid salajas ning Daphne Caruana Galizia sihtasutus ja üks meediaväljaanne paljastasid selle alles 2022. aasta septembris; arvestades, et praegust peaprokuröri on kritiseeritud selle eest, et ta oma endises ametis, peaprokuröri asetäitjana, hõlbustas lepingu sõlmimist ilma valitsuse või parlamendi edasise heakskiiduta; arvestades, et enne oma mõrvamist uuris Daphne Caruana Galizia suurt hulka äriühingu ElectroGas Malta Ltd. sisedokumente, mida oli seni varjatud;

P.

arvestades, et üks väidetav kaasosaline ja mõned kohtumenetluses kasutatud salvestised on viidanud, et Malta endise peaministri kantseleiülem oli mõrva kavandamise ja rahastamisega seotud; arvestades, et 20. märtsil 2021 ta vahistati ning talle ja mitmele äripartnerile esitati süüdistus rahapesus, pettuses, korruptsioonis ja võltsimises seoses eraldi juhtumiga, mida Daphne Caruana Galizia uuris;

Q.

arvestades, et 2019. aasta lõpus algatati Daphne Caruana Galizia mõrva avalik sõltumatu uurimine, mis jõudis lõpule 29. juulil 2021; arvestades, et avaliku uurimise nõukogu avaldas aruande koos järelduste ja soovitustega õigusriigi tugevdamise, ajakirjandusvabaduse austamise, väljendusvabaduse ja ajakirjanike kaitse, põhiseadusliku tasandi õigusreformi ja meediavabadust käsitlevate seadusandlike ettepanekute kohta; arvestades, et uurimisnõukogu leidis ühtlasi, et „kuigi puuduvad tõendid selle kohta, et riik kui selline oleks Caruana Galizia mõrvas mingit rolli mänginud, […] peaks riik mõrva eest vastutust kandma, kuna oli loonud karistamatuse õhkkonna, mis lähtus Castille’i (5) administratsiooni kõrgeimalt tasandilt ja mille kombitsad ulatusid teistesse üksustesse, näiteks reguleerivatesse asutustesse ja politseisse, mis tõi kaasa õigusriigi kokkuvarisemise“;

R.

arvestades, et Malta valitsus on teinud nende soovituste järgimiseks mitu reformiettepanekut, sealhulgas seaduseelnõu meediavabaduse tugevdamiseks ja ettepaneku üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastase seaduse kohta; arvestades, et Maltal jätkub 2020. aastal algatatud kohtusüsteemireformide elluviimine;

S.

arvestades, et viimase meedia mitmekesisuse seire käigus hinnati üldist ohtu meedia mitmekesisusele Maltal keskmiseks, kuid ohtu toimetusautonoomiale ja poliitilisele sõltumatusele peeti suureks;

T.

arvestades, et ametiasutused on esitanud Malta uudistekanali The Shift News vastu 40 eraldi apellatsioonkaebust seoses teabevabaduse kohaste päringutega, mis puudutavad avaliku sektori kulutusi sõltumatule meediale;

U.

arvestades, et Malta ametivõimude algatatud kohtureformi mainiti 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus;

V.

arvestades, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee (Moneyval) on tunnistanud Malta märkimisväärset edu rahapesuvastase töökonna standardite järgimisel, pidanud riiki nõuetele vastavaks ja eemaldanud selle 12 kuu möödumisel nn hallist nimekirjast;

W.

arvestades, et parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühm väljendas aruandes sama komisjoni õigusriigi töörühma 23.–25. mai 2022. aasta Malta-visiidi kohta muret muu hulgas Daphne Caruana Galizia mõrva järelmeetmete ja avaliku uurimise soovituste rakendamise aegluse pärast, tunnistades samas, et kohtumenetlus on veel pooleli;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (1) (edaspidi „kuriteoohvrite õiguste direktiiv“),

—

võttes arvesse kuriteoohvrite õiguste direktiivi rakendamise hindamist komisjoni talituste töödokumendis „Evaluation“ (SWD(2022)0180) (2) ja selle 28. juuni 2022. aasta kokkuvõtet (3),

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—

võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatist „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu“ ja selle lisa (COM(2021)0777),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aastal korraldatud LGBT kogukonna liikmeid käsitleva ELi uuringu tulemusi,

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (4),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks (5),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. mai 2022 soovitust liikmesriikidele vaenukõne vastu võitlemise kohta (CM/Rec(2022)16) (6),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust liikmesriikidele seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta (CM/Rec(2010)5) (7) ja selle 2020. aasta rakendamisaruannet (8),

—

võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 15 vaenukõne vastu võitlemise kohta (9),

—

võttes arvesse ECRI riigipõhist järelevalvearuannet Slovaki Vabariigi kohta (10),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku inimõigustealast märkust „Pride vs. indignity: political manipulation of homophobia and transphobia in Europe“ („Uhkus vs. alandus: homofoobia ja transfoobia poliitiline manipuleerimine Euroopas) (11),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruannet pärast tema 15.–19. juuni 2015. aasta visiiti Slovaki Vabariiki,

—

võttes arvesse komisjoni 2022. aasta aruannet õigusriigi olukorra kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 20. mai 2022. aasta uuringut paremäärmusluse kohta ELis (12),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et kolmapäeval, 12. oktoobril 2022 mõrvas Slovakkias Bratislava kesklinnas paremäärmuslik radikaliseerunud relvastatud isik, inspireerituna valgete ülemvõimu pooldavatest terroristidest, jõhkralt kaks noort inimest, Matúš Horváthi ja Juraj Vankuliči ning vigastas veel ühte inimest; arvestades, et tulistamine toimus tuntud geibaari Tepláreň ees, mis on üks vähestest LGBTIQ+ paikadest linnas; arvestades, et see tulistamine oli tahtlik ja kavandatud rünnak LGBTIQ+ kogukonna vastu ning ründaja eesmärk oli tappa veel rohkem inimesi, sealhulgas kõrgeid ametnikke; arvestades, et Slovakkia politsei liigitas selle teo terrorirünnakuks ja juhtumi uurimine on veel pooleli; arvestades, et kui leiab kinnitust, et tegu oli terrorirünnakuga, oleks see esimene terrorirünnak LGBTIQ+ kogukonna vastu ELis;

B.

arvestades, et mõrvar, 19-aastane radikaliseerunud üliõpilane Bratislavast, oli pärast rünnakut mitu tundi jooksus; arvestades, et ta teavitas juhtumist aktiivselt enne tulistamist, selle ajal ja pärast seda erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu; arvestades, et mõni tund enne tulistamist ilmus tema kontole juudivastane ja LGBTIQ+ kogukonna vastane manifest; arvestades, et samal kontol leidub 2022. aasta augustis tehtud foto arvatavast mõrvarist Tepláreňi baari ees; arvestades, et pool tundi pärast tapmisi ilmusid konto omaniku kontole säutsud „hatecrime“ (vaenukuritegu), „gaybar“ (geibaar) ja „feeling no regrets“ (ei tunne kahetsust), ning veidi enne keskööd: „hüvasti, kohtume teisel pool“; arvestades, et radikaliseerunud 19-aastane üliõpilane esineb fotodel, mis seostavad teda rahvusvahelise antifeministliku ja misogüünse incel-ideoloogia ja -liikumisega;

C.

arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonda on viimasel ajal tabanud viha õhutav retoorika ja vägivald, mida on õhutanud ka paljud Slovakkia poliitikud; arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonna vastu suunatud verbaalsed ja füüsilised rünnakud on tihti ulatuslikud, mistõttu kogukonna liikmed ei saa tunda end turvaliselt ja ühiskonna poolt aktsepteerituna; arvestades, et pärast traagilist sündmust ilmus sotsiaalmeedias vihkavaid kommentaare, mis õigustavad mõrvu või heidavad nende üle nalja;

D.

arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonna vastu suunatud viha-, sallimatuse ja hirmuõhkkonda ei ole soodustanud mitte ainult ultraparempoolsed ja äärmuslikud liikumised, vaid ka kiriku ja poliitilise eliidi esindajad, kes on oma avaldustes sageli nõudnud täiendavate piirangute kehtestamist LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes; arvestades, et 2014. aasta juunis muutis Rahvuskogu riigi põhiseadust, jättes samasoolised paarid sõnaselgelt ilma õigusest abielluda ja sellega kaasnevast õiguskaitsest; arvestades, et 2015. aasta veebruaris toimus LGBTIQ+ kogukonna vastane rahvahääletus pärast seda, kui konservatiivse kiriku toetatud Liit Perekonna Toetuseks oli kogunud 400 000 allkirja, millega nõuti hääletust LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastaste rangemate õigusaktide üle; arvestades, et 2022. aasta mais tegi valitseva koalitsioonipartei liige ettepaneku võtta vastu seadus keelata vikerkaarelipu kasutamine riigi- ja avalikes hoonetes; arvestades, et septembris esitasid parlamendiliikmed veel ühe seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on keelustada kõik queer-kogukonna mainimised koolides, reklaamides ja televisioonis; arvestades, et Slovakkia koolides puudub kohustuslik, eakohane ja kõikehõlmav suhte- ja seksuaalharidus;

E.

arvestades, et reedel, 14. oktoobril 2022 osales Bratislavas korraldatud rongkäigul väga palju inimesi, sealhulgas Slovakkia president ja peaminister, et mõista hukka LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vihkamine; arvestades, et sarnaseid üritusi LGBTIQ+ kogukonna õiguste kaitseks Slovakkias korraldati kogu riigis ja ka mitmes teises liikmesriigis; arvestades, et Slovakkia president kordas oma varasemat üleskutset poliitikutele mitte levitada viha; arvestades, et esimest korda heiskas presidendipalee Slovakkia ja Euroopa lippude kõrvale vikerkaarelipu ning Slovakkia parlament korraldas Bratislava lossihoone valgustamise, et mälestada mõrvaohvreid;

F.

arvestades, et eelarvamustest ajendatud kuriteod, mida tuntakse vaenu- või vihakuritegudena, ei kahjusta mitte ainult kuriteoohvreid, vaid ka kogukondi ja ühiskondi tervikuna; arvestades, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et õigust inimväärikusele, puutumatusele ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu kaitstakse ja jõustatakse praktikas;

G.

arvestades, et eelarvamustepõhine tõrjuv ja häbimärgistav retoorika LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes on muutumas üha igapäevasemaks, mis suurendab vägivalda ja dehumaniseerimist ning toob kaasa selle, et õigusrikkujad ei tunne süümepiinu ega seda, et miski neid takistaks;

H.

arvestades, et 2019. aasta ELi teine LGBTI teemaline uuring näitas LGBTIQ+ kogukonna liikmete diskrimineerimise osas lohutut pilti ning et võrreldes esimese LGBTI teemalise uuringuga 2012. aastal on saavutatud väga vähe edu; arvestades, et juba 2019. aastal oli võrreldes 2012. aastaga vähenenud nende inimeste arv, kes teatasid politseile kõige levinumatest vihapõhistest füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest; arvestades, et Slovaki Vabariigis oli vastanute seas iga kümnes kogenud vihast ajendatud rünnakut; arvestades, et oma 2020. aasta riigi seirearuandes Slovaki Vabariigi kohta märkis rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI), et uuringud näitavad, et ligikaudu 1–8 % Slovaki Vabariigi elanikkonnast on LGBTI kogukonna liikmed; arvestades, et ECRI tunnistas poliitika rolli LGBTIQ+ kogukonna vastase retoorika tugevnemisel, eelkõige LGBTIQ+ kogukonna vastaste kampaaniate, võrdõiguslikku abielu keelustavate põhiseadusemuudatuste ja muude LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes avalikult diskrimineerivate poliitiliste algatuste kaudu; arvestades, et ECRI märkis kahetsusega viimaste aastate negatiivset dünaamikat, millega kaasnevad piiratud edusammud LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse valdkonnas;

I.

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on viimasel ajal teinud mitu otsust LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude kohta: kohtuasjas Stoyanova vs. Bulgaaria, mis käsitles 26-aastase homoseksuaalse mehe jõhkrat mõrva avalikus pargis ja milles nõuti Bulgaarialt oma kriminaalkoodeksi reformimist, et tunnistada sellised vägivallakuriteod (mille ajendiks on tajutud või tegelik seksuaalne sättumus) „raskeks“ (13); kohtuasjas Sabalić vs. Horvaatia, mis käsitles lesbilise naise vastu suunatud vaenukuritegu ja milles tunnistati, et kui ametiasutused ei järgi selles küsimuses ranget joont, võtab eelarvamustest ajendatud juhtumite puhul maad ükskõiksus, mis võrduks vaenukuritegudele läbi sõrmede vaatamise või isegi nende ametliku aktsepteerimisega (14); ning kohtuasjas Beizaras ja Levickas vs. Leedu, milles tunnistati riigi kohustust uurida homofoobseid kommentaare veebis, mis kujutavad endast vihkamisele ja vägivallale õhutamist (15);

J.

arvestades, et 2022. aastal võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu soovituse vaenukõnega võitlemise kohta ja valmistab praegu ette soovitust vaenukuritegude vastase võitluse kohta 2023. aastaks; arvestades, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 2010. aastal vastu pöördelise soovituse liikmesriikidele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta;

K.

arvestades, et 2021. aastal hoiatas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, et ultrakonservatiivsed ja natsionalistlikud poliitikud, kes esinevad nn traditsiooniliste väärtuste kaitsjatena, kasutavad oma taktikana LGBTIQ+ vähemuste tembeldamist patuoinaks, et tugevdada oma positsiooni ning jõuda või jääda võimule; arvestades, et tõsist muret tekitab asjaolu, et poliitikud legitimeerivad vihkamise, kui vastutasuks on võimalik poliitiline kasu; arvestades, et inimõiguste voliniku sõnul on LGBTIQ+ kogukonna liikmete patuoinaks muutmine märk laialdasest vastuseisust ja rünnakust inimõigustele ja õigusriigile, mis mõlemad on ELi põhiväärtused;

L.

arvestades, et Euroopa Komisjoni 2022. aasta juulis avaldatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes väljendatakse jätkuvat muret kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse rahastamise pärast soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTIQ+ kogukonna liikmete õigustega seotud küsimustes ning verbaalsete rünnakute pärast inimõiguste kaitsjate vastu nendes valdkondades, samuti seoses rahaliste vahendite väljamaksmisega avaliku sektori toetuskavade kaudu, mis jätavad jätkuvalt välja nende küsimustega tegelevaid organisatsioone;

M.

arvestades, et kuriteoohvrite õiguste direktiivis nõutakse, et vaenukuritegude ohvreid hinnataks individuaalselt ning et selles tehtaks kindlaks konkreetsed kaitse- ja toetusvajadused, näiteks seoses nende seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või eneseväljendusega, ning määratletaks vaenukuritegude ohvrid eriti kaitsetute ohvritena;

N.

arvestades, et 2021. aasta detsembris avaldas komisjon nõukogu otsuse ettepaneku lisada vaenukõne ja -kuriteod ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 kodifitseeritud ELi kuritegude loetellu, mis nõuab nõukogu ühehäälset otsust; arvestades, et Ungari, Poola ja Tšehhi keelduvad endiselt sellele otsusele toetust andmast;

O.

arvestades, et 2020. aastal märkis seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga tegelev ÜRO sõltumatu ekspert pandeemia kontekstis, et homo-, bi- ja transseksuaalide vastast vägivalda õhutav vaenukõne on sagenenud, ning nõudis tungivalt, et riigid kaitseksid LGBTIQ+ kogukonna liikmeid vägivalla ja diskrimineerimise eest ning võtaksid kuritegude toimepanijad vastutusele (16); arvestades, et 2019. aastal määratleti vaenukõnet käsitlevas ÜRO strateegias ja tegevuskavas vaenukõne ohuna demokraatlikele väärtustele, sotsiaalsele stabiilsusele ja rahule (17);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärku (COP26), Kyoto protokolli osaliste koosoleku 16. istungjärku (CMP16) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi kolmandat istungjärku (CMA3), mis peeti 31. oktoobrist13. novembrini 2021 Ühendkuningriigis Glasgow’s, ning 13. novembril 2021 sõlmitud Glasgow’ kliimakokkulepet,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse oma 21. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigis Glasgow’s toimuva 2021. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) kohta (1),

—

võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (2),

—

võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 oC võrra, selle eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta, eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas ning kuuendat hindamisaruannet,

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsust (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (4),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni rohelisemate linnade Euroopa aasta 2022 kohta (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) (6),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (7),

—

võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel (8),

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 17. septembri 2021. aasta koondaruannet riiklikult kindlaksmääratud panuste kohta Pariisi kokkuleppe alusel,

—

võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 26. oktoobri 2021. aasta heitkoguste vähendamise vajakajäävuse aruannet 2021. aasta kohta pealkirjaga „The Heat Is On“, 1. novembri 2021. aasta kohanemiserinevuste aruannet 2021. aasta kohta pealkirjaga „The Gathering Storm“ ja 20. oktoobri 2021. aasta aruannet fossiilkütuste tootmise erinevuse kohta,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2022. aasta märtsi juhtaruannet „Global Energy Review: CO2 Emissions in 2021“ (Ülemaailmne energiaülevaade: CO2 heitkogused 2021. aastal),

—

võttes arvesse IEA 2021. aasta mai aruannet „Net Zero by 2050 – A Roadmap for the Global Energy Sector“ (CO2-neutraalsus aastaks 2050. Ülemaailmse energiasektori tegevuskava) ja 2020. aasta energiatehnoloogia väljavaadete aruannet,

—

võttes arvesse ÜRO metsandusfoorumi sekretariaadi 2021. aasta aruannet ülemaailmsete metsanduseesmärkide kohta,

—

võttes arvesse kahju ja kahjustusi käsitlevat Santiago võrgustikku,

—

võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030,

—

võttes arvesse Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) 2021. aasta aprilli aruannet maailma kliima olukorra kohta 2020. aastal ja 2022. aasta mai aruannet maailma kliima olukorra kohta 2021. aastal,

—

võttes arvesse ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti (UNDRR) 2022. aasta katastroofiohu vähendamist käsitlevat ülemaailmset hindamisaruannet (GAR2022),

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alalise rahanduskomitee esimest aruannet (2021) vajaduste kindlaksmääramise kohta arengumaadest osaliste puhul seoses konventsiooni ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega,

—

võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mai 2019. aasta elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet ning 29. oktoobri 2020. aasta seminari aruannet elurikkuse ja pandeemiate kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2022. aasta järeldusi ELi kliimadiplomaatia kohta: Glasgow’ tulemuste rakendamise kiirendamine,

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2021. aasta resolutsiooni mullakaitse kohta (9),

—

võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni (CSW66) 2022. aastal kokku lepitud järeldusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamise kohta kliimamuutuste, keskkonna- ja katastroofiohu vähendamise poliitika ja programmide kontekstis,

—

võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098),

—

võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta järeldusi kliimamuutustega seotud rahastamise kohta, pidades silmas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP 27) 6.–18. novembril 2022 Sharm el Sheikhis,

—

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2021. aasta järeldusi vee kohta ELi välistegevuses,

—

võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatist „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021)0082),

—

võttes arvesse UNEPi 18. veebruari 2021. aasta aruannet „Making Peace with Nature: a scientific blueprint to tackle the climate, biodiversity and pollution emergencies“ (Loodusega rahu sõlmimine: teaduslik kava kliimamuutuste, elurikkuse ja reostusega seotud hädaolukordade lahendamiseks),

—

võttes arvesse UNEPi 6. mai 2021. aasta aruannet „Global Methane Assessment: Benefits and Costs of Mitigating Methane Emissions“ (Ülemaailmne metaaniheite hindamine: metaaniheite vähendamise kasu ja kulu),

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja rakendamise kohta (10),

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi (11),

—

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (COM(2020)0663),

—

võttes arvesse IPBESi ja IPCC 10. juuni 2021. aasta kaastoetatud seminari aruannet elurikkuse ja kliimamuutuste kohta,

—

võttes arvesse komisjonile ja nõukogule Egiptuses Sharm el Sheikhis toimuva 2022. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP27) kohta esitatud küsimusi (O-000041/2022 – B9-0027/2022 ja O-000042/2022 – B9-0028/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016; arvestades, et 2022. aasta septembriks oli 197st ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisest 193 andnud ÜRO-le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja;

B.

arvestades, et ÜRO on välja kuulutanud kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra ning võtnud kohustuseks kiiresti ja sihipäraselt tegutseda, et selle ohu vastu võidelda ja see peatada, enne kui on liiga hilja; arvestades, et elurikkuse kadumine ja kliimamuutused on üksteisega seotud ja võimendavad üksteist, ohustades võrdsel määral elu meie planeedil, ning seetõttu tuleks mõlema probleemiga kiiresti ja korraga tegeleda;

C.

arvestades, et 17. detsembril 2020 esitasid EL ja selle liikmesriigid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile oma ajakohastatud, riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis kohustab ELi täitma siduvat eesmärki vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ilma rahvusvaheliste ühikute panuseta; arvestades, et see eesmärk sätestati liidu õiguses määrusega (EL) 2021/1119;

D.

arvestades, et UNEPi 2021. aasta heitkoguste vähendamise vajakajäävuse aruande kohaselt ei ole Pariisi kokkuleppe osaliste seni võetud kohustused selle ühise eesmärgi saavutamiseks piisavad ning toovad sajandi lõpuks kaasa ülemaailmse temperatuuri tõusu 2,7 oC võrra, mis näitab samuti, et maailm on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisest endiselt ohtlikult palju maha jäänud; arvestades, et looduslikud sõltuvustsüklid võivad üleilmset soojenemist veelgi süvendada; arvestades, et sagedasemad kuumalained, põuad ja üleujutused ületavad juba taimede ja loomade taluvusläve, põhjustades näiteks puude ja korallide massilist suremust; arvestades, et need äärmuslikud ilmastikunähtused leiavad aset samaaegselt, põhjustades kumulatiivset mõju, millega on üha raskem toime tulla (12); arvestades, et paljudes riiklikes kliimakavades viivitatakse meetmete võtmisega kuni 2030. aastani ning et paljud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised ei ole veel võtnud piisavaid meetmeid, et üldse liikudagi oma riiklikult kindlaksmääratud panuste saavutamise suunas;

E.

arvestades, et IPCC kuuenda hindamisaruande kohaselt on soojenemise piiramiseks 1,5 oC-ga (ilma selle ületamiseta) vaja saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside heitkoguste maksimumtase hiljemalt enne 2025. aastat ja seda tuleb 2030. aastaks vähendada 43 % võrreldes 2019. aasta tasemega ning samal ajal tuleks ka metaaniheidet vähendada umbes kolmandiku võrra; arvestades, et isegi optimistlik stsenaarium, mille kohaselt maailma keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 1,5 oC, avaldaks pöördumatut kahjulikku mõju inim- ja ökosüsteemidele ning ületaks oluliselt nende kohanemisvõimet ja vähendaks seda, põhjustades seega kahjusid ja kahjustusi; arvestades, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel on praegu oht, et peaaegu 50 % tõenäosusega ületatakse aastatel 2022–2026 ajutiselt 1,5 oC; arvestades, et maailmamajanduse taastumine COVID-19 kriisist ei ole IEA hinnangul olnud soovitud määral kestlik; arvestades, et ülemaailmse CO2 heite suurenemine 2021. aastal rohkem kui 2 miljardi tonni võrra oli absoluutarvudes suurim aastane kasv ajaloos ja ületas tunduvalt eelnenud aasta pandeemiast tingitud heitkoguste vähenemise, mis tulenes majandustegevuse vähenemisest; arvestades, et kivisüsi moodustas 2021. aastal üle 40 % ülemaailmse CO2 heite üldisest suurenemisest;

F.

arvestades, et suurem osa sünteetilistest lämmastikväetistest pärinevatest heitkogustest tekib pärast nende pinnasele laotamist ja satub atmosfääri dilämmastikoksiidina (N2O), mis on püsiv kasvuhoonegaas, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 265 korda suurem kui CO2-l, ning arvestades, et sünteetiliste lämmastikväetiste tootmine moodustas 35,2 % sünteetiliste lämmastikväetistega seotud koguheitest, samas kui heide põllult moodustas 62,4 % ja transport andis ülejäänud 2,4 %; arvestades, et neli suurimat heite tekitajat (Hiina, India, USA ja EL) tekitasid ühiselt 63 % koguheitest;

G.

arvestades, et IEA energiatehnoloogia väljavaadete aruande kohaselt on netonullheite saavutamiseks vaja märkimisväärselt kiirendada puhaste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu; arvestades, et pool 2050. aastaks nullheiteni jõudmiseks vajalikust CO2 heite vähendamisest tuleb praegu laboris arendamisel olevatest või tutvustamisetapis olevatest tehnoloogiatest;

H.

arvestades, et energiakriis on toonud tähelepanu keskmesse energiajulgeoleku ning vajaduse vähendada energianõudlust ja mitmekesistada energiasüsteemi, mis suurendab nõudlust olemasolevate ja peagi kättesaadavate lahenduste järele taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas; arvestades, et Venemaa ebaseaduslik sõjaline sissetung Ukrainasse ja selle tagajärjed on muutnud veelgi pakilisemaks vajaduse ülemaailmse energiasüsteemi kiire ümberkujundamise järele; arvestades, et liigne tuginemine fossiilkütustele ja ülemaailmsete energiaturgude ebastabiilsus rõhutavad vajadust seada nii Euroopas kui ka kogu maailmas prioriteediks investeeringud energiatõhususse ja -sõltumatusesse, dekarboniseerimisse, energia pikaajalisse salvestamisse, uuendusliku puhta tehnoloogia kasutuselevõttu, taastuvenergiasse, tarkvõrkude lahendustesse ja heitevabadesse kestlikesse tehnoloogiatesse ning töötada välja sotsiaal-majanduslik mudel, mis on kooskõlas tervisliku keskkonnaga tulevaste põlvkondade jaoks ja arvestab planeedi võimalustega; arvestades, et toetada tuleks innovatsiooni ja uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist soodustavaid teadusuuringuid, kuna need võivad mängida rolli kliimamuutuste leevendamisel ning kestliku majanduskasvu ja ELi konkurentsivõime tagamisel;

I.

arvestades, et IPCC on tungivalt nõudnud, et maailm hoiaks globaalse soojenemise alla 1,5 oC, kuid 2020. aastal oli soojenemine juba ligikaudu 1,2 oC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega; arvestades, et IPCC hinnangul on inimmõju ühemõtteliselt soojendanud atmosfääri, ookeani ja maismaad ning inimtegevusest tingitud kliimamuutuste mõju avaldub ekstreemsete ilmastikunähtuste, sealhulgas kuumalainete, põudade, üleujutuste, talviste tormide, orkaanide ning metsa- ja maastikutulekahjude sagenemises; arvestades, et aastatel 2000–2019 tabasid ainuüksi üleujutused, põuad ja tormid peaaegu 4 miljardit inimest kogu maailmas ning nõudsid üle 300 000 inimelu; arvestades, et nende äärmuslike sündmuste esinemissagedus on alates aastatest 1980–1999 drastiliselt muutunud, kusjuures üleujutuste sagedus on suurenenud 134 %, tormide sagedus 40 % ja põudade sagedus 29 % (13);

J.

arvestades, et tervise-, keskkonna- ja kliimakriiside vahel on teaduslikult tõestatud seosed; arvestades, et äärmuslikud ilmastikunähtused, elurikkuse vähenemine, mulla degradeerumine ja veepuudus sunnivad inimesi elukohta vahetama ja avaldavad tõsist mõju nende tervisele; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kliimamuutused inimkonna suurim terviseoht ja see põhjustab aastatel 2030–2050 (14) ligikaudu 250 000 täiendavat surmajuhtumit aastas; arvestades, et õhusaaste põhjustab maailmas ligikaudu 7 miljoni inimese enneaegse surma, ning arvestades, et otsese tervisekahju, sealhulgas vaimse tervisega seotud kulud suurenevad 2030. aastaks hinnanguliselt 2–4 miljardi USA dollarini aastas;

K.

arvestades, et UNDRRi ülemaailmsest hindamisaruandest (GAR 2022) nähtub, et viimase kahe aastakümne jooksul on igal aastal aset leidnud 350–500 keskmise suurusega või ulatuslikku katastroofi ning prognoositakse, et 2030. aastaks jõuab katastroofsete sündmuste arv aastas 560ni, st 1,5 katastroofini päevas;

L.

arvestades, et kliimamuutused on peamine keskkonnaseisundi halvenemise põhjustaja, millel on negatiivne mõju toidu ja veega kindlustatusele, loodusvaradele juurdepääsule ja inimeste tervisele; arvestades, et veenappus, üleujutused ja põuad on Euroopas peamised riskid ning veepuudus mõjutab ahel- ja ülekanduva mõju kaudu mitmeid sektoreid kogu ELis; arvestades, et peamine kohanemisvõimalus on veekasutuse tõhususe parandamine; arvestades, et Euroopas ja mujal tuleks vastupidava ja keskkonnahoidliku ühiskonna tagamiseks võtta kasutusele digilahendused; arvestades, et kõik sidusrühmad ja sektorid tuleks kaasata veesäästliku ühiskonna saavutamisse, tegeledes samaaegselt kliimamuutustega kohanemise, toidu ja veega kindlustatuse, elurikkuse kaitse ning ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid seda lähenemisviisi arendama ka Euroopa naabruspoliitika, ELi välistegevuse ja ÜRO tegevuskavade kaudu;

M.

arvestades, et kliimaga seotud ohud tervisele, elatusvahenditele, toiduga kindlustatusele, veevarustusele ja majanduskasvule on 2o C globaalse soojenemise korral prognooside kohaselt tunduvalt suuremad; arvestades, et globaalse soojenemise piiramine 1,5o C-ga võrreldes 2o C-ga vähendab prognooside kohaselt mõju maismaa-, magevee- ja rannikuökosüsteemidele ning jätab inimestele suuremas osas alles nende teenistuse; arvestades, et seetõttu on hädavajalik püüda jätkuvalt piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

N.

arvestades, et Pariisi kokkuleppe preambulis tunnistatakse „kõikide ökosüsteemide, sealhulgas ookeanide terviklikkuse tagamise olulisust“ ning arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 1 punktis d rõhutatakse, et selle osalised peavad aitama kaasa kõikide kasvuhoonegaaside reservuaaride ja neeldajate, kaasa arvatud nii biomassi, metsade ja ookeanide kui ka teiste maismaa, rannikualade ja mere ökosüsteemide kestlikule majandamisele, kaitsele ja suurendamisele; arvestades, et IPBESi elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes rõhutatakse, et looduse kestlik kasutamine on hädavajalik, et inimtegevusest tulenevate ohtlike kliimasüsteemi häiretega kohaneda ja neid leevendada;

O.

arvestades, et ookeanide kaitse on väga tähtis seoses nende rolliga kliimasüsteemis, nagu loodusliku ja inimtekkelise CO2 ja soojuse omastamine ja ümberjaotamine ning ökosüsteemi toetamine; arvestades, et IPCC 2019. aasta eriaruanne ookeanide ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas näitab, et alates 1970. aastast on ookeanid järk-järgult soojenenud ja neelanud rohkem kui 90 % kliimasüsteemi liigsest soojusest; arvestades, et ookeani soojenemine mõjutab rannikuökosüsteeme, tuues kaasa intensiivsemad kuumalained merealadel, hapestumise, hapnikukao, soolase vee sissetungi ja meretaseme tõusu;

P.

arvestades, et Glasgow’ kliimakokkuleppes tunnistatakse kokkuleppe osaliste hulka mittekuuluvate sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, põlisrahvaste, kohalike kogukondade, noorte, laste, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmade olulist rolli Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning rõhutatakse tungivat vajadust mitmetasandilise ja koostööpõhise tegevuse järele;

Q.

arvestades, et kliimamuutused seavad otseselt või kaudselt ohtu inimõiguste (sh õigus elule, veele ja kanalisatsioonile, toidule, tervishoiule ja eluasemele) täieliku kasutamise; arvestades, et inimeste suutlikkus kliimamuutustega kohaneda on lahutamatult seotud nende juurdepääsuga põhilistele inimõigustele ja sellega, kui terved on ökosüsteemid, millest sõltuvad nende elatis ja heaolu; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel võib kliimamuutuste mõju tõttu olla sunnitud rändama üle 200 miljoni inimese; arvestades, et kliimaga seotud siserände ulatus on suurim vaeseimates ja kliima suhtes kõige tundlikumates piirkondades; arvestades, et ülemaailmsed meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võivad 2050. aastaks märkimisväärselt (st kuni 80 % võrra) aeglustada piirkonnasiseste kliimapõgenike arvu kasvu (15);

R.

arvestades, et viimased seitse aastat (2015–2021) on olnud mõõtmisajaloo kõige soojemad aastad; arvestades, et ka merevee tase jõudis 2021. aastal uuele rekordiliselt kõrgele tasemele; arvestades, et maailma merevee tase tõusis aastatel 2013–2021 keskmiselt 4,5 mm aastas ning Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel tõuseb mitmes piirkonnas merevee tase maailma keskmisest oluliselt kiiremini; arvestades, et 2021. aastal registreeriti Gröönimaa mandrijää kõrgeimas punktis esimest korda vihmasadu;

S.

arvestades, et kõige rikkam 1 % maailma rahvastikust tekitab 2030. aastal eeldatavasti ühe inimese kohta tarbimisega seotud heidet endiselt 30 korda suuremas koguses võrreldes ülemaailmse tasemega elaniku kohta, samas kui maailma rahvastiku kõige vaesema poole jalajälg peaks jääma sellest tasemest mitu korda allapoole (16);

T.

arvestades, et enamik arengumaid annab väga väikese panuse kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside heitkogustesse atmosfääris; arvestades, et kliimamuutuste mõju arengumaades on suurenenud; arvestades, et vahendid, mida nad saavad kliimamuutuste negatiivse mõjuga tegelemiseks ning kliimamuutustele vastupanuvõime ja kestliku arengu saavutamiseks kasutusele võtta, on selgelt ebapiisavad;

U.

arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni esimeses aruandes arengumaadest osaliste vajaduste kindlaksmääramise kohta märgitakse, et arengumaade kulupõhised vajadused riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamiseks on vahemikus 5,8–5,9 triljonit USA dollarit, millest 502 miljardit USA dollarit on määratletud vajadustena, mis vajavad rahvusvahelisi rahastamisallikaid;

V.

arvestades, et 2020. aastal registreeris organisatsioon Global Witness 227 maa- ja keskkonnakaitsja mõrva, kellest 71 % töötas selle nimel, et kaitsta maailma metsi raadamise ja tööstusliku arendamise eest, samas kui ülejäänud said surma oma töö tõttu jõgede, rannikualade ja ookeanide kaitsmisel; arvestades, et 2020. aastal oli maa- ja keskkonnakaitsjate vastane vägivald valdavalt koondunud maailma lõunapoolsetesse riikidesse ning vähem kui 1 % kõigist registreeritud surmaga lõppenud rünnakutest dokumenteeriti maailma põhjapoolsetes riikides; arvestades, et aastatel 2015–2019 oli üle kolmandiku kõigist surmaga lõppenud rünnakutest suunatud põlisrahvaste esindajate vastu, kuigi põlisrahvaste kogukonnad moodustavad maailma elanikkonnast ainult 5 % (17);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle preambulit, artiklit 3 ja protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulit,

—

võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (1),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2022. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu (2),

—

võttes arvesse parlamendi juhtkonna 16. ja 24. veebruari 2022. aasta avaldusi Ukraina kohta,

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (4),

—

võttes arvesse nõukogu 18. mai 2021. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektori taastumise, vastupanuvõime ja kestlikkuse kohta,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kultuurialase solidaarsuse kohta Ukrainaga ja ühise erakorralise reageerimismehhanismi kohta kultuurielu taastamiseks Euroopas (O-000030/2022 – B9-0026/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu on katse kaotada suveräänse riigi identiteet ja kultuur, muu hulgas kultuuripärandi strateegilise ja sihipärase hävitamisega (5), mis on sõjakuritegu 1954. aasta Haagi konventsiooni (6) alusel, millele mõlemad riigid on alla kirjutanud;

B.

arvestades, et rünnak Ukraina vastu on ka rünnak meie ühise Euroopa identiteedi, väärtuste ja eluviisi vastu, mida iseloomustavad demokraatial, inimõiguste austamisel, väärikusel, õigusriigi põhimõttel ja kultuurilisel mitmekesisusel põhinevad avatud ühiskonnad; arvestades, et miljonid inimesed kogu maailmas kannatavad laastavate tagajärgede käes, mis ulatuvad inimohvritest toidupuuduse, ülemaailmse energiavarustuse vähenemise ning inflatsiooni tõusu ja rändevoogude suurenemiseni; arvestades, et Venemaa kasutab neid kavandatud tagajärgi poliitilise ja strateegilise relvana;

C.

arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse seab ohtu ka kunstnikud ja kultuuritöötajad, ajakirjanikud ja teadlased, kuna see külvab hirmu ja lootusetust, mis halvab kunsti vabadust, kahjustab uudiste kvaliteeti ning piirab meedia sõltumatust ja juurdepääsu teabele, akadeemilist vabadust ja väljendusvabadust laiemalt;

D.

arvestades, et kultuuripärandi ebaseaduslik hävitamine ning kultuuri- ja kunstiväärtuste rüüstamine ja salakaubavedu kujutavad endast suurt ohtu kõigi ukrainlaste ja vähemuste identiteedile riigis ning takistavad konfliktijärgset rahvuslikku leppimist;

E.

arvestades, et COVID-19 pandeemia kaugeleulatuvad tagajärjed mõjutasid suuresti kõiki meie elu ja elukeskkonna aspekte, eelkõige kogu kultuurielu, mida juba niigi iseloomustasid habras organisatsiooniline ja finantsstruktuur ning sageli ebakindlad töötingimused, nagu ka kunstilise väljendusvabaduse ohustatus; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorid ning -majandus ei ole koroonakriisist ikka veel täielikult taastunud;

F.

arvestades, et need rängad kriisid on pannud proovile liidu strateegilise sõltumatuse, kuid samas on nende tõttu avaldunud liidu suur potentsiaal luua tugev Euroopasse kuulumise tunne, reageerida ühiselt pakilistele vajadustele ja tugevdada toetust Euroopa integratsioonile;

G.

arvestades, et kultuur on ka edaspidi elanikkonna vastastikuse mõistmise ja rahu tagamise oluline vahend;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni inimõiguste, sealhulgas usuvabaduse rikkumise kohta Burkina Fasos (1), 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarvel (2) ning 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni poliitilise kriisi kohta Burkina Fasos (3),

—

võttes arvesse rahvusvahelise partnerluse voliniku Jutta Urpilaineni 4. oktoobril 2022. aastal komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel Euroopa Parlamendis Strasbourgis tehtud avaldust ja järgnenud arutelu,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. ja 5. oktoobri 2022. aasta avaldusi Burkina Fasos toimunud riigipöörde ja olukorra kohta Burkina Fasos,

—

võttes arvesse Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) 30. septembri, 1. oktoobri ja 2. oktoobri 2022. aasta avaldusi olukorra kohta Burkina Fasos ning ECOWASi 4. oktoobri 2022. aasta missiooni Burkina Fasosse,

—

võttes arvesse Aafrika Liidu komisjoni esimehe 30. septembri 2022. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka võimu teistkordne jõuga ülevõtmine Burkina Fasos,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 1. oktoobri 2022. aasta avaldust olukorra kohta Burkina Fasos,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 7. oktoobri 2022. aasta avaldust olukorra kohta Burkina Fasos,

—

võttes arvesse ECOWASi protokolli demokraatia ja hea valitsemistava kohta,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni demokraatia ja põhiseaduse austamise kohta ELi ja AKV riikides,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eeskätt eesmärki nr 16: kestliku arengu saavutamiseks toetada õiglaseid, rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—

võttes arvesse Burkina Faso Vabariigi põhiseadust,

—

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal (4) (Cotonou leping),

—

võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

—

võttes arvesse Aafrikas riigisiseste põgenike kaitsmist ja abistamist käsitlevat Aafrika Liidu konventsiooni,

—

võttes arvesse 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et 30. septembril 2022. aastal korraldasid Burkina Faso sõjaväelased kapten Ibrahim Traoré juhtimisel riigipöörde, millega kukutati president kolonelleitnant Paul-Henri Sandaogo Damiba; arvestades, et endine president Paul-Henri Sandaogo Damiba haaras võimu 24. jaanuaril 2022 toimunud riigipöörde käigus, millega kukutati 2020. aasta novembris demokraatlikult valitud president Roch Kaboré; arvestades, et sarnaselt endise presidendi Paul-Henri Sandaogo Damibaga põhjendas praegune president Ibrahim Traoré riigipööret ametivõimude suutmatusega ohjeldada julgeolekuolukorra halvenemist;

B.

arvestades, et pärast 2022. aasta jaanuari riigipööret leppis sõjavägi ECOWASi vahendusel kokku üleminekuperioodis, mis pidi kestma kuni 2024. aasta juulini, mil peetakse demokraatlikud valimised; arvestades, et EL toetas kindlalt ECOWASi vahenduspüüdlusi ja pingutas tõsiselt selle nimel, et edendada koostööd, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas; arvestades, et ECOWAS on 2022. aasta septembris toimunud Burkina Faso riigipöörde hukka mõistnud ja peab seda ebakohaseks, pidades silmas edusamme, mida on tehtud selle nimel, et rahumeelselt taastada riigis 1. juuliks 2024 põhiseaduslik kord; arvestades, et 2022. aasta septembris toimunud riigipöörde on hukka mõistnud ka Aafrika Liit, EL ja ÜRO;

C.

arvestades, et desinformatsioonikampaania kohaselt viibis endine president Paul-Henri Sandaogo Damiba Prantsusmaa kaitse all, mille Prantsusmaa ametivõimud, samuti endine president Paul-Henri Sandaogo Damiba ise ja praegune president Ibrahim Traoré viivitamata ja kindlalt ümber lükkasid; arvestades, et riigipöörde järel puhkesid meeleavaldused Prantsusmaa vastu ja Venemaaga suurema sõjalise koostöö tegemise poolt; arvestades, et rüüstati Prantsusmaa saatkonda ja konsulaati Ouagadougous ning Prantsuse Instituudi (Institut Français) ruume Ouagadougous ja Bobo-Dioulassos; arvestades, et riigis on toimunud mitu muud rünnakut Euroopa institutsioonide ja sümbolite vastu;

D.

arvestades, et endine president Paul-Henri Sandaogo Damiba esitas 2. oktoobril 2022 pärast rahvajuhtide vahendustegevust avalduse presidendiametist tagasiastumiseks; arvestades, et ta seadis oma tagasiastumiseks seitse tingimust, sealhulgas ECOWASiga sõlmitud lepingust kinnipidamine 24-kuulise üleminekuperioodi jooksul; arvestades, et praegune president Ibrahim Traoré nõustus kõigi nende tingimustega;

E.

arvestades, et 4. oktoobril 2022 saatis ECOWAS teabekogumismissiooni septembris 2022 toimunud riigipöörde asjaolude väljaselgitamiseks ja pidas läbirääkimisi uute juhtidega; arvestades, et pärast ECOWASi delegatsiooniga toimunud kohtumist teatas president Ibrahim Traoré kavatsusest järgida oma eelkäija ja ECOWASi vahel kokku lepitud ülemineku ajakava; arvestades, et president Traoré lubas ühtlasi täita Burkina Faso võetud rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige inimõiguste kaitse valdkonnas;

F.

arvestades, et 15. oktoobril 2022 nimetas riiklik konverents kapten Ibrahim Traoré ühehäälselt presidendiks ja võeti vastu üleminekuharta;

G.

arvestades, et põhiseadus, mille kehtivus esmalt pärast 30. septembrit 2022 peatati, taastati alusaktiga, mille kaitse ja taastamise patriootlik liikumine (MPSR) võttis vastu 5. oktoobril 2022 ja millega tagatakse, et Burkina Faso peab kinni rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest, millega riik on ühinenud, samuti tagatakse riigi järjepidevus kuni üleminekuharta vastuvõtmiseni;

H.

arvestades, et 7. oktoobril 2022 kohtus president Ibrahim Traoré kõigi Ouagadougous asuvate diplomaatiliste korpustega, et kinnitada oma valmisolekut teha koostööd kõigi Burkina Faso partneritega; arvestades, et president Ibrahim Traoré on esinenud avaldustega, et Burkina Faso peab ELi vaid üheks paljudest partneritest;

I.

arvestades, et Venemaa sõjalise eraettevõtte Wagneri grupi juht Jevgeni Prigožin väljendas heameelt septembris toimunud riigipöörde üle; arvestades, et Wagneri grupp laiendab jätkuvalt oma tegevust Saheli piirkonnas ja Lääne-Aafrikas ning on teadaolevalt pannud piirkonnas toime arvukalt sõjakuritegusid;

J.

arvestades, et alates 2015. aastast on Burkina Faso sattunud eskaleeruva vägivalla lainesse, mida seostatakse võitlejatega, kes kuuluvad sellistesse rühmitustesse nagu Al Qaedaga joondatud Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin (JNIM) ja Suur-Sahara Islamiriik (ISGS), kes on tapnud tuhandeid inimesi; arvestades, et 26. septembril 2022. aastal tapeti Gaskindé lähedal varustuskonvoi ründamise käigus 37 inimest; arvestades, et Al Qaedaga seotud rühmitus võttis vastutuse rünnaku eest, mida peetakse üheks hiljutise riigipöörde vallandajaks ja mille käigus jäi ametiühingu andmetel kadunuks 70 veoautojuhti; arvestades, et umbes 40 % Burkina Faso territooriumist puutub praegu kokku vägivallaga, mida panevad toime relvastatud mässuliste rühmitused, samuti on puudu toidust, veest, elektrist ja esmatasandi arstiabist, mis on kõnealuste rühmituste kehtestatud blokaadi tagajärg; arvestades, et osa elanikkonnast ja mõned poliitilised liidrid on seadnud kahtluse alla operatsiooni Barkhane Saheli piirkonnas;

K.

arvestades, et halveneva julgeolekuolukorra tõttu on riigis ümber asustatud 1,9 miljonit inimest, kellest üle poole on lapsed; arvestades, et riigisiseste põgenike puhul ähvardavad eriti suured ohud naisi ja noori, sealhulgas seksuaalne ja tööalane ärakasutamine, sooline vägivald, sunniviisiline sõjategevusse värbamine ja inimkaubandus; arvestades, et riigisiseste põgenike ja pagulaste olemasolu võib põhjustada konflikti kohalike elanikega nappide loodusvarade pärast, kui ei võeta piisavaid meetmeid eluaseme, töökohtade ja toiduga varustamiseks;

L.

arvestades, et Burkinabe isikkoosseisu koolitati ELi Mali väljaõppemissiooni ja Sahelis läbiviidava ELi suutlikkuse suurendamise missiooni raames, kuid see peatati pärast septembris 2022 toimunud riigipööret ja see ei ole saavutanud oma põhieesmärki;

M.

arvestades, et 2022. aasta oktoobri seisuga vajab Burkina Fasos humanitaarabi 4,9 miljonit inimest, sealhulgas 3,4 miljonit inimest, kes on tõsises toidupuuduses;

N.

arvestades, et rahulolematus ja kriitika on suurenenud varasemate valitsuste suutmatuse tõttu lahendada Burkina Fasos terrorirünnakute levikust tingitud väga suuri julgeoleku-, sotsiaal- ja majandusprobleeme;

O.

arvestades, et Burkina Fasole eraldati ajavahemikuks 2014–2020 kõigi ELi rahastamisvahendite kaudu üle miljardi euro; arvestades, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames annab EL ajavahemikul 2021–2024 toetust 384 miljonit eurot;

P.

arvestades, et Saheli piirkonnas toimuv on oluline ja sellel on tagajärjed nii ülejäänud Aafrika kui ka Euroopa jaoks; arvestades, et Burkina Faso on keskse piirkondliku tähtsusega, kuna ta moodustab Saheli ja Lääne-Aafrika rannikuriikide vahel strateegilise silla;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0301/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 129,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0239/2022),

A.

arvestades, et 24. augusti 2022. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Laima Liucija Andrikienė kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.

arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon kandidaadilt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.

arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 6. oktoobril 2022. aastal kandidaadi kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.

2.

—

võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09279/1/2022 – C9-0282/2022),

—

võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2016)0798) suhtes,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—

võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0237/2022),

1.

2.

3.

4.

5.

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2022)0241),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0199/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0243/2022),

1.

2.

3.

4.

5.

6.