28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/7

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS

27. märts 2023,

millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

(2023/C 113/07)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1753 liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon (2) (edaspidi „Genfi redaktsioon“) on rahvusvaheline kokkulepe, mille alusel rakendavad osalised päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastastikuse kaitse süsteemi.

(2)

Pärast nõukogu otsust (EL) 2019/1754 (3) liidu ühinemise kohta Genfi redaktsiooniga andis liit 26. novembril 2019 hoiule Genfi redaktsiooniga ühinemise kirja. Liidu ühinemine Genfi redaktsiooniga jõustus 26. veebruaril 2020. Kuna liit oli viies Genfi redaktsiooniga ühinev osaline, jõustus Genfi redaktsioon samal kuupäeval vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 29 lõikele 2.

(3)

Vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 5 lõigetele 1 ja 2 võivad redaktsiooniosaliste pädevad asutused esitada päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreerimise taotlusi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole, kes registreerib nimetuse või tähise rahvusvahelises registris. Genfi redaktsiooni artikli 9 kohaselt võivad teised redaktsiooniosalised otsustada, kas nad kaitsevad seda päritolunimetust või geograafilist tähist oma territooriumil.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1753 artikli 1 lõikele 2 hõlmab mõiste „geograafiline tähis“ kõnealuse määruse kohaldamisel ja selle alusel vastu võetud õigusaktide kohaldamisel kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (4) tähenduses.

(5)	Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 1 on komisjonil kui liidu pädeval asutusel õigus esitada rahvusvahelisele büroole liidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi liidu ühinemisel Genfi redaktsiooniga ning seejärel korrapäraselt.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 2 saatsid liikmesriigid 2022. aasta septembrist novembrini komisjonile 12 taotlust registreerida rahvusvahelises registris nende territooriumilt pärit ja määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised.

(7)	Kaitstud päritolunimetuste (KPN) ja kaitstud geograafiliste tähistena (KGT) määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud nimetuste kohta tuleks esitada taotlus nende registreerimiseks rahvusvahelises registris vastavalt päritolunimetuste ja geograafiliste tähistena.

(8)

Seepärast tuleks kehtestada loetelu kaitstud päritolunimetustest (KPN) ja kaitstud geograafilistest tähistest (KGT), mis põhineb liikmesriikide poolt komisjonile esitatud taotlustel esitada nende territooriumilt pärit ja liidus määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlused.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Loetelu määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud päritolunimetustest ja kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta komisjon esitab rahvusvahelise registreerimise taotlused, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Brüssel, 27. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 271, 24.10.2019, lk 1.

(2) ELT L 271, 24.10.2019, lk 15.

(3) Nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1754 Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

LISA

Loetelu liidus määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest (kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised), mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

Saksamaa

—	Nürnberger Lebkuchen (KGT)

Tšehhi

—	České pivo (KGT)

Kreeka

—	Ξηρά Σύκα Ταξιάρχη / Xira Syka Taxiarchi (KPN)

Prantsusmaa

—	Bleu de Gex Haut-Jura / Bleu de Septmoncel (KPN)

—	Dinde de Bresse (KPN)

—	Ossau-Iraty (KPN)

—	Picodon (KPN)

—	Salers (KPN)

Hispaania

—	Miel de Tenerife (KPN)

—	Queso Majorero (KPN)

—	Queso Tetilla / Queixo Tetilla (KPN)

—	Vinagre del Condado de Huelva (KPN)

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/10

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

27. märts 2023,

millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud geograafiliste tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

(2023/C 113/08)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon (2) (edaspidi „Genfi redaktsioon“) on rahvusvaheline kokkulepe, mille alusel rakendavad osalised päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastastikuse kaitse süsteemi.

(2)

(3)

(4)

(5)	Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 1 on komisjonil kui liidu pädeval asutusel õigus esitada rahvusvahelisele büroole liidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi liidu ühinemisel Genfi redaktsiooniga ning seejärel korrapäraselt.

(6)	Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 2 saatsid liikmesriigid 2022. aasta septembrist novembrini komisjonile 73 taotlust registreerida rahvusvahelises registris nende territooriumilt pärit ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud päritolunimetused.

(7)	Kaitstud päritolunimetuste (KPN) ja kaitstud geograafiliste tähistena (KGT) määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud nimetuste kohta tuleks esitada taotlus nende registreerimiseks rahvusvahelises registris vastavalt päritolunimetuste ja geograafiliste tähistena.

(8)	Seepärast tuleks kehtestada loetelu kaitstud päritolunimetustest (KPN), mis põhineb liikmesriikide poolt komisjonile esitatud taotlustel esitada nende territooriumilt pärit ja liidus määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlused.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (veiniga tegeleva alarühma) arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Loetelu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud päritolunimetustest, mille kohta komisjon esitab rahvusvahelise registreerimise taotlused, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Brüssel, 27. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 271, 24.10.2019, lk 1.

(2) ELT L 271, 24.10.2019, lk 15.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

LISA

Loetelu liidus määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest (kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised), mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

Hispaania

—	Tacoronte-Acentejo (KPN)

—	Abadía Retuerta (KPN)

—	Abona (KPN)

—	Dehesa Peñalba (KPN)

—	El Hierro (KPN)

—	La Gomera (KPN)

—	Urueña (KPN)

—	Valle de Güímar (KPN)

—	Valle de la Orotava (KPN)

Prantsusmaa

—	Alsace grand cru Altenberg de Bergbieten (KPN)

—	Alsace grand cru Altenberg de Bergheim (KPN)

—	Alsace grand cru Altenberg de Wolxheim (KPN)

—	Alsace grand cru Brand (KPN)

—	Alsace grand cru Bruderthal (KPN)

—	Alsace grand cru Eichberg (KPN)

—	Alsace grand cru Engelberg (KPN)

—	Alsace grand cru Florimont (KPN)

—	Alsace grand cru Frankstein (KPN)

—	Alsace grand cru Froehn (KPN)

—	Alsace grand cru Furstentum (KPN)

—	Alsace grand cru Geisberg (KPN)

—	Alsace grand cru Gloeckelberg (KPN)

—	Alsace grand cru Goldert (KPN)

—	Alsace grand cru Hatschbourg (KPN)

—	Alsace grand cru Hengst (KPN)

—	Alsace grand cru Kaefferkopf (KPN)

—	Alsace grand cru Kanzlerberg (KPN)

—	Alsace grand cru Kessler (KPN)

—	Alsace grand cru Kastelberg (KPN)

—	Alsace grand cru Kirchberg de Barr (KPN)

—	Alsace grand cru Kirchberg de Ribeauvillé (KPN)

—	Alsace grand cru Kitterlé (KPN)

—	Alsace grand cru Mambourg (KPN)

—	Alsace grand cru Mandelberg (KPN)

—	Alsace grand cru Marckrain (KPN)

—	Alsace grand cru Moenchberg (KPN)

—	Alsace grand cru Muenchberg (KPN)

—	Alsace grand cru Ollwiller (KPN)

—	Alsace grand cru Osterberg (KPN)

—	Alsace grand cru Pfersigberg (KPN)

—	Alsace grand cru Pfingstberg (KPN)

—	Alsace grand cru Praelatenberg (KPN)

—	Alsace grand cru Rangen (KPN)

—	Alsace grand cru Rosacker (KPN)

—	Alsace grand cru Saering (KPN)

—	Alsace grand cru Schlossberg (KPN)

—	Alsace grand cru Schoenenbourg (KPN)

—	Alsace grand cru Sommerberg (KPN)

—	Alsace grand cru Sonnenglanz (KPN)

—	Alsace grand cru Spiegel (KPN)

—	Alsace grand cru Sporen (KPN)

—	Alsace grand cru Steinert (KPN)

—	Alsace grand cru Steingrubler (KPN)

—	Alsace grand cru Steinklotz (KPN)

—	Alsace grand cru Vorbourg (KPN)

—	Alsace grand cru Wiebelsberg (KPN)

—	Alsace grand cru Wineck-Schlossberg (KPN)

—	Alsace grand cru Winzenberg (KPN)

—	Alsace grand cru Zinnkoepflé (KPN)

—	Alsace grand cru Zotzenberg (KPN)

—	Coteaux Bourguignons (KPN)

—	Coteaux Varois en Provence (KPN)

—	Fronton (KPN)

—	Irancy (KPN)

—	Languedoc (KPN)

—	Luberon (KPN)

—	Malepère (KPN)

—	Montlouis-sur-Loire (KPN)

—	Orléans (KPN)

—	Saint-Bris (KPN)

—	Saint-Mont (KPN)

—	Ventoux (KPN)

Itaalia

—	Bolgheri Sassicaia (KPN)

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/14

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

27. märts 2023,

millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

(2023/C 113/09)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon (2) (edaspidi „Genfi redaktsioon“) on rahvusvaheline kokkulepe, mille alusel rakendavad osalised päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastastikuse kaitse süsteemi.

(2)

(3)

(4)	Vastavalt määruse (EL) 2019/1753 artikli 1 lõikele 2 hõlmab mõiste „geograafilised tähised“ kõnealuse määruse kohaldamisel ja selle alusel vastu võetud õigusaktide kohaldamisel geograafilisi tähiseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (4) tähenduses.

(5)	Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 1 on komisjonil kui liidu pädeval asutusel õigus esitada rahvusvahelisele büroole liidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi liidu ühinemisel Genfi redaktsiooniga ning seejärel korrapäraselt.

(6)	Kooskõlas määruse (EL) 2019/1753 artikli 2 lõikega 2 saatsid liikmesriigid 2022. aasta novembris komisjonile kuus taotlust registreerida rahvusvahelises registris nende territooriumilt pärit ja määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafilised tähised.

(7)	Määruse (EL) 2019/787 kohaselt geograafiliste tähistena kaitstud nimetuste kohta tuleks esitada taotlused nende registreerimiseks rahvusvahelises registris geograafiliste tähistena.

(8)	Seepärast tuleks kehtestada loetelu geograafilistest tähistest, mis põhineb kõnealustel liikmesriikide poolt komisjonile esitatud taotlustel esitada nende territooriumilt pärit ja liidus määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlused.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piiritusjoogituru komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Loetelu määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta komisjon esitab rahvusvahelise registreerimise taotlused, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Brüssel, 27. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 271, 24.10.2019, lk 1.

(2) ELT L 271, 24.10.2019, lk 15.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

LISA

Loetelu liidus määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest (geograafilised tähised), mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2

Prantsusmaa

—	Fine de Bourgogne (GT)

—	Marc des Côtes-du-Rhône / Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône (GT)

—	Marc du Languedoc (GT)

—	Marc de Provence (GT)

—	Marc de Savoie (GT)

Itaalia

—	Brandy italiano (GT)

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/17

EUROOPA TÖÖJÕUAMETI HALDUSNÕUKOGU

24. novembri 2022. aasta

otsus nr 20/2022

(2023/C 113/10)

EUROOPA TÖÖJÕUAMETI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1) (edaspidi „määrus (EL) 2018/1725“ või „määrus“), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (2) (edaspidi „asutamismäärus“), ja eelkõige selle artiklit 36,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Tööjõuametil (edaspidi „ELA“ või „amet“) on õigus korraldada haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetluste eelmenetlusi, distsiplinaarmenetlusi ja ametist kõrvaldamise menetlusi kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3) (edaspidi „personalieeskirjad“), ning Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogu 10. novembri 2021. aasta otsusega nr 22/2021, mis käsitleb Euroopa Tööjõuameti sisejuurdluste tingimusi pettuste, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel ja millega võetakse vastu haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise rakendussätted. Vajaduse korral teavitatakse juhtumitest ka OLAFit.

(2)	ELA-l on õigus koordineerida ja toetada kooskõlastatud kontrolle ja ühiskontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades kooskõlas asutamismääruse artiklitega 8 ja 9. Samuti võib amet teha enda algatusel asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele kooskõlastatud või ühiskontrolli ettepaneku.

(3)

ELA töötajad on kohustatud teatama liidu huve kahjustavast võimalikust ebaseaduslikust tegevusest, sealhulgas pettusest ja korruptsioonist. Samuti on töötajad kohustatud teatama töökohustuste täitmata jätmisest, mis võib olla liidu ametnike kohustuste oluline eiramine. Seda reguleeritakse ELA haldusnõukogu 25. mai 2021. aasta otsusega nr 11/2021.

(4)

Vastavalt ELA haldusnõukogu 15. märtsi 2022. aasta otsusele nr 6/2022, millega võetakse vastu personalieeskirjade kohased rakendusmeetmed, on ELA kehtestanud töökohal toimuva tegeliku või võimaliku psühholoogilise või seksuaalse ahistamise tõhusa ennetamise ja käsitlemise poliitika.

Otsusega kehtestati mitteametlik menetlus, mille abil saab väidetav ahistamise ohver pöörduda ELA usaldusnõunike poole.

(5)	ELA võib asutamismääruse artikli 38 alusel uurida ka Euroopa Liidu tundliku salastamata teabe turvaeeskirjade võimalikke rikkumisi.

(6)	ELA tegevuse suhtes viiakse läbi nii sise- kui ka välisauditeid.

(7)	Haldusjuurdluste, auditite ja uurimistega seoses teeb ELA koostööd muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

(8)

ELA võib teha koostööd kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nii nende taotlusel kui ka omal algatusel. Kooskõlastatud ja/või ühiste kontrollide korral koordineerib ja toetab amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kooskõlastatud või ühiskontrolli ameti pädevusse kuuluvates valdkondades, et saavutada asutamismääruses sätestatud eesmärgid, ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust.

(9)

ELA võib teha koostööd ka ELi liikmesriikide ametiasutustega nii nende asutuste taotlusel kui ka omal algatusel. Kooskõlastatud ja/või ühiste kontrollide korral koordineerib ja toetab amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kooskõlastatud või ühiskontrolli ameti pädevusse kuuluvates valdkondades, et saavutada asutamismääruses sätestatud eesmärgid, ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust.

(10)

ELA osaleb Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades juhul, kui ta pöördub ise Euroopa Kohtusse, kaitseb oma otsust, mis on Euroopa Kohtusse kaevatud, või sekkub juhtumites, mis on asjakohased ameti ülesannete seisukohalt. Sellega seoses võib ametil olla vaja tagada, et osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides sisalduvad isikuandmed jääksid konfidentsiaalseks.

(11)

Oma ülesannete täitmiseks kogub ja töötleb ELA teavet ja mitut liiki isikuandmeid, sh füüsiliste isikute identifitseerimisandmeid, kontaktandmeid, ametiülesandeid ja -kohustusi, eraelulise ning tööalase käitumise ja tulemuslikkuse teavet ning finantsandmeid. ELA-t kui vastutavat töötlejat esindab tegevdirektor, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ametis isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(12)	Määruse (EL) 2018/1725 kohaselt on ELA seega kohustatud andma andmesubjektidele teavet selliste töötlemistoimingute kohta ja austama nende kui andmesubjektide õigusi.

(13)

ELA-l võib olla vaja ühitada neid õigusi haldusjuurdluste, auditite, uurimiste, kooskõlastatud ja ühiskontrollide ning kohtumenetluste eesmärkidega. Samuti võib olla vaja tasakaalustada andmesubjekti õigusi teiste andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega. Selleks on ametil määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 kohaselt teatavatel rangetel tingimustel võimalus piirata määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 kehtestatud õigustele ja kohustustele. Kui aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktiga ei ole piiranguid kehtestatud, tuleb ametil nende õiguste piiramiseks vastu võtta sise-eeskirjad.

(14)

ELA-l võib näiteks olla vaja piirata andmesubjekti teavitamist isikuandmete töötlemisest haldusjuurdluse esialgses hindamisetapis või juurdluse käigus enne juhtumi võimalikku lõpetamist või distsiplinaarmenetluse eeletapis. Teatud tingimustel võib sellise teabe andmine oluliselt mõjutada ELA suutlikkust juurdlust tõhusalt läbi viia, näiteks kui esineb risk, et asjaomane isik võib hävitada asitõendeid või mõjutada võimalikke tunnistajaid enne küsitlemist. Ametil võib olla vaja kaitsta ka tunnistajate ja muude juhtumiga seotud isikute õigusi ja vabadusi.

(15)	Võib olla vaja kaitsta anonüümseks jääda soovinud tunnistaja või rikkumisest teataja anonüümsust. Sellisel juhul võib ELA otsustada piirata juurdepääsu nende isikute identifitseerimisandmetele, ütlustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(16)

Võib olla vaja kaitsta ELA usaldusnõunikega ahistamismenetluse raames ühendust võtnud töötaja konfidentsiaalset teavet. Sellistel juhtudel võib ELA-l olla vaja piirata juurdepääsu väidetava ohvri, väidetava ahistaja ja teiste seotud isikute identifitseerimisandmetele, ütlustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(17)	ELA kohaldab piiranguid üksnes siis, kui need järgivad põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas rangelt vajalikud ja proportsionaalsed. ELA peaks selgitama nende piirangute põhjusi.

(18)	Vastutuse põhimõtte kohaselt peab ELA piirangute kohaldamist dokumenteerima.

(19)	Oma ülesannete raames muude organisatsioonidega vahetatavate isikuandmete töötlemisel konsulteerivad ELA ja need organisatsioonid piirangute kehtestamise võimalike aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas, kui see ei kahjusta ameti tegevust.

(20)	Määruse artikli 25 lõikes 6 kohustatakse vastutavat töötlejat teavitama andmesubjekti piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ja tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(21)	Määruse artikli 25 lõike 8 kohaselt võib ELA andmesubjektile piirangu kohaldamise põhjuste kohta teabe andmist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Amet peab iga juhtumi korral eraldi hindama, kas piirangust teatamine kaotaks selle piirangu mõju.

(22)	ELA peab piirangu kohaldamise lõpetama, kui piirangu aluseks olnud tingimused enam ei kehti, ning hindama neid tingimusi korrapäraselt.

(23)	Andmesubjektide õiguste ja vabaduste parima kaitse tagamiseks ning kooskõlas määruse artikli 44 lõikega 1 tuleks andmekaitseametnikuga aegsasti konsulteerida mis tahes kohaldatavate piirangute osas, et kontrollida nende vastavust käesolevale otsusele.

(24)	Määruse artikli 16 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 4 on sätestatud erandid seoses andmesubjektide õigusega saada teavet ja tutvuda andmetega. Kui need erandid kehtivad, ei ole ELA-l tarvis kohaldada piirangut käesoleva otsuse alusel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt võib ELA määruse artikli 25 alusel piirata määruse artiklite 4, 14–22, 35 ja 36 kohaldamist.

2. ELA kui vastutavat töötlejat esindab haldusdirektor.

Artikkel 2

Piirangud

1. ELA võib piirata artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 sätestatud kohustustele:

(a)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele b, c, f, g ja h, kui viiakse läbi haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetluste eelmenetlusi, distsiplinaarmenetlusi või ametist kõrvaldamise menetlusi vastavalt personalieeskirjade artiklile 86 ja IX lisale ning ELA haldusnõukogu 10. novembri 2021. aasta otsusele nr 22/2021, mis käsitleb Euroopa Tööjõuameti sisejuurdluste tingimusi pettuste, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel ning juhtumitest OLAFile teatamisel;

(b)	vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile h, kui tagatakse, et ELA töötajad saavad konfidentsiaalselt teatada nende arvates toimunud rasketest rikkumistest, nagu on sätestatud ELA haldusnõukogu 25. mai 2021. aasta otsuses nr 11/2021;

(c)	vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile h, kui tagatakse, et ELA töötajad saaksid ühendust võtta usaldusnõunikega ahistamismenetluse raames, nagu on määratletud ELA haldusnõukogu 15. märtsi 2022. aasta otsuses nr 6/2022, millega võetakse vastu personalieeskirjade kohased rakendusmeetmed;

(d)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, g ja h, kui andmekaitseametnik viib läbi ELA tegevuse või osakondadega seotud siseauditeid kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ja kui viiakse läbi ametisiseseid või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavaid (IT-)turbekontrolle;

(e)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele b, c, d, g ja h, kui osutatakse vastastikust abi liidu institutsioonide, organite ja asutustega või tehakse nendega koostööd, eelkõige kooskõlastatud ja ühiskontrolle selle lõike punktides a–d nimetatud tegevuste osas, asjakohaste teenustaseme kokkulepete, vastastikuse mõistmise memorandumite, kooskõlastatud ja ühiskontrollide korra ja koostöölepingute kohaselt;

(f)	vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, g ja h, kui osutatakse vastastikust abi kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või kui tehakse koostööd selliste ametiasutuste või organisatsioonidega nende taotlusel või omal algatusel;

(g)	vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele b, c, g ja h, kui osutatakse vastastikust abi ja tehakse koostööd ELi liikmesriikide ametiasutustega nende taotlusel või omal algatusel, eelkõige seoses kooskõlastatud ja ühiskontrollidega;

(h)	vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile e, kui töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu menetluste osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides.

2. Kõik piirangud peavad järgima põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed.

3. Enne piirangute kohaldamist tehakse igal üksikjuhul eraldi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. Piirangud piirduvad sellega, mis on seatud eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik.

4. Aruandekohustuse täitmiseks dokumenteerib ELA kohaldatavate piirangute põhjused, asjakohased alused lõikes 1 loetletute seast ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontrolli tulemuse. Need kanded lisatakse registrisse, mis tehakse nõudmisel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. ELA koostab korrapäraselt aruandeid määruse artikli 25 kohaldamise kohta.

5. Oma ülesannete raames muudelt organisatsioonidelt saadud isikuandmete töötlemisel konsulteerib ELA nende organisatsioonidega piirangute kehtestamise võimalike aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas, kui see ei kahjusta ELA tegevust.

Artikkel 3

Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele

1. Piirangute kohaldamise tõttu andmesubjektide õigustele ja vabadustele avalduvate riskide hindamine ja kõnealuste piirangute kohaldamise periood dokumenteeritakse töötlemistoimingute registris, mida ELA peab kooskõlas määruse artikliga 31. See teave lisatakse ka määruse artikli 39 kohaselt tehtavatesse andmekaitsealastesse mõjuhinnangutesse, mis käsitlevad neid piiranguid.

2. Piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle otsustamisel võtab ELA arvesse võimalikke riske andmesubjekti õigustele ja vabadustele.

Artikkel 4

Kaitsemeetmed ja andmete säilitamise tähtajad

1. ELA rakendab kaitsemeetmeid, et hoida ära ebaseaduslik juurdepääs sellistele isikuandmetele, mille suhtes kohaldatakse või võidakse kohaldada piiranguid, nende andmete ebaseaduslik edastamine ja kuritarvitamine. Kaitsemeetmed hõlmavad tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning neid kirjeldatakse vajaduse korral ELA siseotsustes, -menetlustes ja -rakenduseeskirjades. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

(a)	rollide, vastutusalade ja menetlusetappide selge määratlemine;

(b)	asjakohasel juhul turvaline elektrooniline keskkond, millega takistatakse ebaseaduslikku või juhuslikku juurdepääsu elektroonilistele andmetele või nende edastamist volitamata isikutele;

(c)	asjakohasel juhul paberdokumentide turvaline säilitamine ja töötlemine;

(d)	piirangute nõuetekohane jälgimine ja nende kohaldamise perioodiline läbivaatamine.

Punktis d nimetatud läbivaatamised toimuvad vähemalt kord iga kuue kuu tagant.

2. Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti.

3. Isikuandmeid säilitatakse vastavalt kohaldatavatele säilitamiseeskirjadele, mis määratletakse määruse artikli 31 kohaselt hallatavates andmekaitseregistri kannetes.

Säilitamistähtaja lõppedes kõik isikuandmed kustutatakse, muudetakse anonüümseks või edastatakse arhiividesse kooskõlas määruse artikliga 13.

Artikkel 5

Andmekaitseametniku kaasamine

1. ELA andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta, enne kui võetakse vastu käesoleva otsuse kohane otsus piirata andmesubjektide õigusi. ELA andmekaitseametnikule antakse juurdepääs asjakohastele registrikannetele ja mis tahes dokumentidele faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta.

2. ELA andmekaitseametnik võib taotleda piirangu kohaldamise läbivaatamist. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult läbivaatamise tulemustest.

3. ELA dokumenteerib andmekaitseametniku osalemise piirangute kohaldamises, sh temaga jagatava teabe.

4. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirang tühistatakse.

Artikkel 6

Õigus saada teavet

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust saada teavet järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis:

a)	haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste eelmenetluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud toimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite menetlused (ametlikud ja mitteametlikud);

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	sise- ja välisauditid;

g)	kooskõlastatud ja ühiskontrollid, kui osutatakse vastastikust abi ja tehakse koostööd ELi liikmesriikide ametiasutustega nende taotlusel või ELA algatusel;

h)	andmekaitseametniku tehtavad uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

i)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid;

kui töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu menetluste osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides.

ELA lisab määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 kohastesse isikuandmete kaitse teadetesse, privaatsusteadetesse või dokumentidesse, mis on avaldatud ameti veebilehel ja/või sisevõrgus ja millega teavitatakse andmesubjekte nende õigustest teatud menetluse raames, teabe, mis on seotud nimetatud õiguste võimaliku piiramisega. Teabes kirjeldatakse, mis õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist, teavitab ELA, kui see on proportsionaalne, põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult individuaalselt kõiki andmesubjekte, keda peetakse konkreetse andmetöötlustoiminguga seotud asjaomasteks isikuteks, nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

3. Kui ELA piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide õigust saada teavet, millele on osutatud lõikes 2, dokumenteerib ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku(d) aluse(d) kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 2, sh piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu.

Registrikanne ja, kui asjakohane, dokumendid, mis sisaldavad asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke elemente, registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4. Lõikes 1 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teatab ELA andmesubjektidele piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti võimalusest esitada millal tahes kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 7

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata andmetega tutvumise õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud toimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite menetlused (ametlikud ja mitteametlikud);

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	sise- ja välisauditid;

g)	kooskõlastatud ja ühiskontrollid, kui osutatakse vastastikust abi ja tehakse koostööd ELi liikmesriikide ametiasutustega nende taotlusel või ELA algatusel;

h)	andmekaitseametniku tehtavad uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

i)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid;

kui töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu menetluste osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides.

Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub ELA taotluse hindamisel üksnes nende isikuandmetega.

2. Kui ELA piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 sätestatud andmetega tutvumise õigust, teeb ta järgmist:

(a)	teatab oma vastuses andmesubjekti taotlusele piirangu kehtestamisest, selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

(b)

dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib punktis a nimetatud teabe esitamist edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui see tühistaks piirangu mõju.

ELA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle kehtestamisest ning asjaomase juurdluse, menetluse või uurimise lõpetamisel. Pärast hindab vastutav töötleja kord aastas piirangu kohaldamise vajalikkust.

3. Registrikanne ja, kui asjakohane, dokumendid, mis sisaldavad asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke elemente, registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 8

Andmete parandamise, kustutamise ning töötlemise piiramise õigus

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata andmete parandamise, kustutamise ning töötlemise piiramise õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud toimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite menetlused (ametlikud ja mitteametlikud);

e)	ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	sise- ja välisauditid;

g)	kooskõlastatud ja ühiskontrollid, kui osutatakse vastastikust abi ja tehakse koostööd ELi liikmesriikide ametiasutustega nende taotlusel või ELA algatusel;

h)	andmekaitseametniku tehtavad uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

i)	ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid;

j)	kui töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu menetluste osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides.

2. Kui ELA piirab osaliselt või täielikult andmesubjekti õigusi andmete parandamisele ja kustutamisele ning nende töötlemise piiramisele, millele on viidatud vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 18, artikli 19 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 1, võtab ta käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud meetmed ja registreerib asjaomase registrikande kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

Artikkel 9

Andmesubjektidele antav teave nende õiguste piiramise kohta

ELA võib piirangu põhjusi ja Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigust käsitleva teabe andmist edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda, kas see on põhjendatud, hinnatakse igal üksikjuhul eraldi. ELA esitab andmesubjektile selle teabe kohe, kui teabe andmine ei tühista enam piirangu mõju.

Artikkel 10

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1. Kui ELA on määruse artikli 35 lõike 1 alusel kohustatud teavitama andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, võib ta erandjuhtudel osaliselt või täielikult piirata sellise teabe andmist. Sel juhul dokumenteerib ELA teatises piirangu põhjused, piirangu kohaldamise õigusliku aluse kooskõlas artikliga 2 ning selle vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu. See teatis esitatakse Euroopa Andmekaitseinspektorile isikuandmetega seotud rikkumisest teatamisel.

2. Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teavitab ELA asjaomast andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, piirangu peamistest põhjustest ja tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 11

Elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Erandjuhtudel võib ELA määruse artikli 36 alusel piirata õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele. Sellised piirangud peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (4).

2. Kui ELA piirab õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, teavitab ta asjaomast andmesubjekti oma vastuses andmesubjekti mis tahes taotlusele piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ja tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

3. ELA võib piirangu põhjusi ja Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigust käsitleva teabe andmist edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda, kas see on põhjendatud, hinnatakse igal üksikjuhul eraldi.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Bratislava, 24. november 2022

Haldusnõukogu nimel

haldusnõukogu eesistuja

Tom BEVERS

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused ning kehtestatakse komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT L 201, 31.7.2002, lk 37).

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/26

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest digiajastu käibemaksu käsitlevate seadusandlike ettepanekute paketi kohta

(2023/C 113/11)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2022 digiajastu käibemaksu käsitlevate seadusandlike ettepanekute paketi, mis koosneb järgmisest: ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses digiajastu (1) käibemaksu eeskirjadega; ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks (2) vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas; ja ettepanek: nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses teatavate käibemaksukordade (3) teabenõuetega.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks digiajastu käibemaksu paketi eesmärgid, nimelt käibemaksualaste aruandluskohustuste nüüdisajastamine, platvormimajandusele kohaldatavate käibemaksueeskirjade kohandamine ja ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kasutuselevõtmine. Võttes arvesse nõukogu direktiivi ettepanekus kavandatud uusi digitaalse aruandluse eeskirju, tuletab Euroopa Andmekaitseinspektor meelde, et isikuandmete mis tahes töötlemine peab olema täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (4) ning ELi isikuandmete kaitse määrusega (5), sealhulgas eesmärgi piirangu ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetega. Eesmärgi piirangu põhimõtte järgimise tagamiseks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepaneku regulatiivosas sätestada selge sõnaga, et kogutud teavet tohib töödelda pädev maksuhaldur üksnes käibemaksupettuste vastu võitlemise eesmärgil.

Arvetes sisalduvast teabest võib ilmneda konkreetsete füüsiliste isikute delikaatset teavet, näiteks teavet ostetud kaupade (sealhulgas intiimtoodete), reisi- või õigusteenuste kohta. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et maksuametile tuleb digitaalsete aruandlusnõuete alusel esitada arve teabest väljavõte (teatud alamhulk), mitte kogu arve kui selline. See on üks peamisi kaitsemeetmeid, et tagada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti c ja ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 4 lõike 1 punkti c kohane võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine ning vähendada isikuandmete töötlemise mõju andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Sellega seoses väljendab Euroopa Andmekaitseinspektor heameelt, et nõukogu direktiivi ettepanekus on edastatava teabe hulgast välja jäetud kliendi ja maksukohustuslase nimi ning aadress.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt ka selle üle, et nõukogu määruse ettepanekus on selge sõnaga määratud liikmesriikide ja komisjoni roll ELi andmekaitseõiguses. Samal ajal tuletab Euroopa Andmekaitseinspektor meelde, et määramine peab olema kooskõlas igale osalisele määratud kohustustega. Lisaks peab liikmesriikide ja komisjoni kohustuste edasine täpsustamine rakendusaktidega olema täielikult kooskõlas õigusaktis kehtestatud rollidega.

Lõpetuseks rõhutab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (6) XV peatükis (teabevahetuse tingimused) sätestatud kaitsemeetmed peaksid jääma kohaldatavaks nõukogu määruse ettepanekus sätestatud isikuandmete töötlemise suhtes.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) esitas 8. detsembril 2022 ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses digiajastu käibemaksu eeskirjadega (edaspidi „nõukogu direktiivi ettepanek“); ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (edaspidi „nõukogu määruse ettepanek“); ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses teatavate käibemaksukordade teabenõuetega (edaspidi „nõukogu rakendusmääruse ettepanek“). Käesoleva arvamuse kontekstis nimetame seda kolme seadusandlikku ettepanekut digiajastu käibemaksu paketiks.

Digiajastu käibemaksu pakett on osa komisjoni 2020. aasta õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavast, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (7). Sellel on kolm põhieesmärki (8):

1)	ajakohastada käibemaksu aruandluskohustusi, kehtestades digitaalse aruandluse nõuded, millega standarditakse teavet, mida maksukohustuslased peavad iga tehingu kohta maksuhaldurile elektrooniliselt esitama; samal ajal nähakse piiriüleste tehingute korral ette e-arveldamise kasutamine;

2)	ajakohastada platvormimajanduse suhtes rakendatavaid käibemaksueeskirju, eelkõige suurendades platvormide rolli käibemaksu kogumisel;

vältida vajadust ELis mitu korda käibemaksukohustuslasena registreerimise järele ning parandada kaupade kaugmüügi korral käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks kasutatava vahendi toimimist, võttes kasutusele ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise. See tähendab seda, et täiustatakse ja laiendatakse olemasolevaid käibemaksu/impordi ühe akna süsteeme ja pöördmaksustamise süsteeme, et minimeerida juhud, mil maksukohustuslasel tuleb end registreerida teises liikmesriigis.

Lisaks muudetakse nõukogu määruse ettepanekuga määrust (EL) nr 904/2010, millega luuakse muu hulgas ELi tasandil uus keskne süsteem, et vahetada liikmesriikide maksuhaldurite vahel käibemaksuteavet, mis on kohandatud digitaalse aruandluse nõuete erisustega (keskne VIES-süsteem) (9).

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse vastusena konsulteerimisele Euroopa Komisjoniga 10. jaanuaril 2023, vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 42 lõikele 1. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et nõukogu määruse ettepaneku põhjenduses 25 on viidatud sellele konsulteerimisele. Nõukogu direktiivi ettepaneku põhjendustes ja nõukogu rakendusmääruse ettepaneku põhjendustes sellele konsultatsioonile siiski ei viidata. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab seepärast lisada mõlemasse ettepanekusse viite sellele konsulteerimisele.

4. JÄRELDUSED

28.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

—

seoses nõukogu direktiivi ettepanekuga:

(1)	lisada põhjendus, milles tuletatakse meelde, et ettepanekuga tagatakse privaatsuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste täielik austamine ning isikuandmete kaitse üldmääruse ja ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldatavus isikuandmete töötlemisel ettepaneku kontekstis;

(2)	täpsustada ettepaneku regulatiivosas selge sõnaga, et kogutud teavet tohib töödelda pädev maksuhaldur üksnes käibemaksupettustega võitlemise eesmärgil;

—

seoses nõukogu määruse ettepanekuga:

(3)

jätta põhjendusest 24 välja sõna „soovitakse“, et selgelt näidata, et määrus tagab täielikult harta artiklis 8 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse järgimise, ning tuletada selge sõnaga meelde isikuandmete kaitse üldmääruse ja ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldatavust isikuandmete töötlemisel ettepaneku kontekstis.

Brüssel, 3. märts 2023

Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI

(1) COM(2022) 701 final.

(2) COM(2022) 703 final.

(3) COM(2022) 704 final.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.).

(6) Nõukogu määrus (EL) nr 904/2010, 7. oktoober 2010 , halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1.).

(7) COM(2022) 701 final, lk 1.

(8) COM(2022) 701 final, lk 2.

(9) COM(2022) 703 final, lk 3.

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 113/31

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 113/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Sebeş-Apold“

PDO-RO-A0371-AM02

Teate esitamise kuupäev: 4. jaanuar 2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Uute veiniviinamarjasortide lisamine peamiste tootmises kasutatavate viinamarjasortide hulka

Tootespetsifikaati on muudetud, et lisada sellesse uued veiniviinamarjasordid, mida võib veinitootmiseks kasutada, nimelt valgete veinide puhul sordid „Furmint“ ja „Iordan“ ning punaste veinide puhul sordid „Cabernet Sauvignon“, „Pinot noir“, „Fetească neagră“, „Syrah“ ja „Merlot“.

Arvestades määratletud piirkonna klimaatilisi iseärasusi ja selle bioloogilise potentsiaali kasutamist, on kvaliteetseid punaseid veine võimalik toota viinamarjade küpsemise, neisse erinevate ainete akumuleerumise jms jaoks optimaalsetes tingimustes.

Muudetud on tootespetsifikaadi IV, V, VIII ja XII peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkte 4 ja 7.

2. Tehnoloogiliste kirjelduste lisamine punaste veinide valmistamiseks

Uute veiniviinamarjasortide kasutuselevõtt punase veini tootmiseks nõuab asjakohaste tehnoloogiliste veinivalmistustavade teatavate aspektide lisamist tootespetsifikaati.

Muudetud on tootespetsifikaadi VIII ja XII peatükki ning muudetakse koonddokumendi punkte 4 ja 7.

3. Viinamarjade saagikuse ja veinisaagise suurendamist käsitlev muutus

Viinamarjaistanduste struktuurimuudatused, mille põhjused on biootilised (kloonstruktuur, pookealus) ja önoloogilised (uute veinivalmistustehnoloogiate kasutamine), toovad kaasa saagikuse ja saagise suurendamise, tagades samal ajal vastavuse kvaliteediparameetritele, mis on omased kaitstud päritolunimetusega veinidele „Sebeș-Apold“ nende tootmise piirkonnas.

Viinamarjaistanduste ümberkorralduskavadega on märkimisväärselt muudetud istutustihedust, s.t uutes istandustes on tihedus oluliselt suurenenud (ligikaudu 4 500 viinapuud hektari kohta), mis omakorda on suurendanud viinamarjade toodangut (viinamarjade kogus võib sorditi erineda sõltuvalt sordi elujõulisusest, kuid kogus peab vastama KPNi eriomastele kvaliteedinäitajatele).

Mõned istutatud sordid (nii Rumeenia kui ka rahvusvahelist päritolu) pärinevad mitmesugustest kloonidest, mille puhul kiduruse risk on minimaalne ja mis on kujundatud andma veini tootmiseks koguseliselt ja kvaliteedilt nõutavaid viinamarju. Kloonid, kombineeritult asjakohase pookealuse ja istutustihedusega, annavad saaki, mis on esialgsetest hinnangutest vähemalt 25–35 % suurem.

Muudetud on tootespetsifikaadi V ja VI peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 5.2.

4. Erandi lisamine seoses veinivalmistamisega

Tootespetsifikaati on täiendatud kaitstud päritolunimetusega „Sebeș-Apold“ hõlmatud piirkonnas veini valmistamist puudutava erandiga. Erand on vajalik, sest piirkonnas ei ole piisavalt sobilikke tootmisruume, kus oleksid optimaalsed tingimused selitamise, villimise jm vajalike toimingute jaoks, ning et kaitsta sellesse KPNi piirkonda (edelapoolne ligipääs Transilvaania lavamaale, mis on üks tähtsamaid veiniviinamarjade kasvatamise piirkondi) istutatud veiniviinamarjasortidest saadud viinamarjade kvaliteeti. Seepärast peavad mõned tootmisetapid toimuma tootmispiirkonna kõrval, nimelt Alba maakonnas, mis on naabruses olev haldusüksus, ja osaliselt ka KPNi „Târnave“ tootmispiirkonnas (kõrvalasuvad haldusüksused kvaliteetveinide tootmiseks ja töötlemiseks). Alba maakonnas on rohkem tootmisruume, kus saab teha veinivalmistamise viimaseid turustamiseelseid toiminguid, säilitades samal ajal Sebeș-Apoldi piirkonnas valmistatud veinide eriomase kvaliteedi.

Tehes naaberpiirkonnas (Alba maakonnas) kaitstud päritolunimetusega veini „Sebeș-Apold“ tootmisele järgnevad toimingud ja teatades sellest seejärel asjaomasele kontrolliasutusele, kindlustavad tootjad kaitstud päritolunimetusega veini „Sebeș-Apold“ tootmise üle optimaalse kontrollitaseme, samas kui tootmispiirkonna eripära avaldumine on tagatud valmistatava veini omadustega.

Muudetud on tootespetsifikaadi IX peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 9.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Sebeş-Apold

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valgete veinide omadused

LÜHIKIRJELDUS

Valgeid veine iseloomustab puuviljasus, veinisus, suuremast happesusest tulenev tüüpiline värskus, elavus, puuviljade, mee, muskuse, mandlite ja karusmarjade aroomid, tasakaalus happesus, mis annab vahel veinile eristava puuviljasuse, või kõrgem happesus, milles võivad olla puuviljade (greip, pomel, roheline paprika) noodid ning banaani ja papaia käärimise teisesed aroomid. Suurem alkoholi ja glütserooli sisaldus muudavad veinid täidlaseks, rikkalikuks ja sobilikuks puitvaadis või pudelis laagerdumiseks. Iseloomulik värvus on tavaliselt õlgkollane, mis võib kalduda kollakasrohelise poole, või kollakasroheline kuldsete varjunditega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid – värvus ulatub rubiinpunasest sügava rubiinpunaseni; iseloomulikud on mustsõstra, mustikate või mündi peened aroomid, samuti vanilli varjund vaadis laagerdumise puhul. Täidlased, vaarika, põldmarja, mustsõstra, hapukirsside ja kuivatatud mustade ploomide aroomidega, samuti suitsu või vahel tšilli nootidega. Kui vein laagerdub vaadis, omandab ta vanilli või tubaka lõhnanüansse. Kui veini happesus on väike, võib seda tarbida noore veinina. Kui vein on mõnda aega vaadis laagerdunud, omandab ta selge rubiinpunase värvuse ning küpsete mõrkjate kirsside ja tsitrusviljade aroomi; tal on mahe tanniinimaitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavad

Viljelustavad

—	kastmine: lubatud üksnes põuastel aastatel ja ONVPV (riiklik viinamarja- ja veiniamet) loal;

—	istutustihedus – minimaalselt 3 000 viinapuud hektari kohta;

—	roheline korje – viinamarjakobarate arvu vähendamine küpsemise faasis (küpsemise alguses), kui võimalik tootmine ületab kaitstud päritolunimetusega veinide tootespetsifikaadis lubatud maksimumpiiri.

5.2. Maksimaalne saagikus ja saagis

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Fetească regală“ ja „Riesling Italian“

14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sort „Iordană“

17 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sort „Fetească albă“

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Sauvignon“, „Chardonnay“, „Pinot gris“, „Riesling de Rhin“, „Neuburger“ ja „Furmint“

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Muscat Ottonel“, „Cabernet Sauvignon“, „Pinot noir“, „Fetească neagră“, „Merlot“ ja „Syrah“

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sort „Traminer roz“

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Fetească regală“ ja „Riesling Italian“

94 hektoliitrit hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sort „Iordană“

119 hektoliitrit hektari kohta

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sort „Furmint“

87 hektoliitrit hektari kohta

10.

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Sauvignon“, „Pinot gris“, „Chardonnay“, „Riesling de Rhin“, „Neuburger“ ja „Muscat Ottonel“

80 hektoliitrit hektari kohta

11.

Täisküpsena korjatud (DOC-CMD), sordid „Cabernet Sauvignon“, „Pinot noir“, „Fetească neagră“, „Merlot“ ja „Syrah“

78 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Alba maakond:

—	Sebeși linn: Sebeși ja Rahău omavalitsusüksused;

—	Daia Română vald: küla Daia Română;

—	Câlnici vald: külad Câlnic, Cut ja Deal;

—	Gârbova vald: külad Gârbova, Reciu ja Cărpiniş;

—	Şpringi vald: külad Vingard ja Şpring;

Sibiu maakond:

—	Miercurea Sibiului vald: külad Miercurea Sibiului, Apoldu de Sus ja Dobârca;

—	Ludoşi vald: külad Ludoş ja Guşu;

—	Apoldu de Josi vald: külad Apoldu de Jos ja Săngătin;

—	Cristiani vald: küla Cristian;

—	Sălişte vald: külad Aciliu, Amnaş ja Sălişte;

—	Loamneşi vald: külad Loamneş, Alămor, Armeni, Haşag, Mândra ja Sădinca;

—	Păuca vald: külad Păuca, Bogatu Român, Broşteni ja Presaca.

7. Veiniviinamarjasordid

Cabernet Sauvignon N – Petit Vidure, Burdeos tinto

Chardonnay B – Gentil blanc, Pinot blanc, Chardonnay

Fetească albă B – Păsărească albă, Poama fetei, Mädchentraube, Leanyka, Leanka

Fetească neagră N – Schwarze Mädchentraube, Poama fetei neagră, Păsărească neagră, Coada rândunicii

Fetească regală B – Königliche Mädchentraube, Königsast, Kiralyleanka, Dănășană, Galbenă de Ardeal

Furmint B – Furmint, Șom szalai, Tokay, Szegszolo

Iordană B – Iordovană, Iordan

Merlot N – Bigney rouge, Plant Medoc

Muscat Ottonel B – Muscat Ottonel blanc

Neuburger B – Neuburg

Pinot Gris G – Affumé, Grauer Burgunder, Grauburgunder, Grauer Mönch, Pinot cendré, Pinot Grigio, Ruländer

Pinot noir N – Blauer Spätburgunder, Blauer Burgunder, Burgund mic, Burgunder roter, Klăvner Morillon Noir

Pinot noir N – Spätburgunder, Pinot nero

Riesling Italian B – Olasz Riesling, Olaszriesling, Welschriesling

Syrah N – Shiraz, Petit Syrah

Traminer Rose Rs – Rosetraminer, Savagnin Rose, Gewürztraminer

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seos määratletud piirkonnaga: piirkonna üksikasjad

Viinamarjaistandused asuvad Sebeş-Secaşi jõgede ja Apoldi jõe künklikes orgudes, kus Secași platoo kohtub Șurian-Cindreli mägedega.

Pinnamood hõlmab künklikke mäeümbruses asuvaid jõgedevahelisi alasid, mis on Orăștie ja Gârbova mägede jätk Cindreli mägede jalamil põhja pool ning Secași platoo ja ümbritsevate mägede jätk lõuna pool.

Skulptuurne mägine maastik on seotud pinnamoega, mis on järk-järgult kujunenud piki peamisi orge: terrassid, kolluviaalsed ja proluviaalsed tasandikud ning laiad jõesängid – selline maastik on viinamarjade kasvatamiseks ideaalne.

Viinamarjaistandused asuvad tavaliselt lõuna-, kagu- või edelapoolsetel nõlvadel ning mägedevahelistes orgudes, kus viinapuud saavad soojust ja valgust.

Keskmine registreeritud sademete hulk on 550–600 mm aastas (550 mm Mureși jõe sängis, 569 Sebeși orus, 600–650 mm mägistel tippudel ja Apoldi orus), maksimaalselt on sademeid maist augustini ja minimaalselt septembrist talveni, mil lumi on maas 30–60 päeva.

Suhteline õhuniiskus on 60–80 %, mis loob viinapuude kasvuks ja viljakandmiseks optimaalsed tingimused.

8.2. Seos määratletud piirkonnaga: toote üksikasjad

Veinid sobivad hästi laagerdumiseks puitvaatides või pudelis. Iseloomulik värvus on tavaliselt õlgkollane, mis võib kalduda kollakasrohelise poole, või kollakasroheline kuldsete varjunditega.

Punased veinid – värvus ulatub rubiinpunasest sügava rubiinpunaseni; iseloomulikud on mustsõstra või mustika peened aroomid ning vanilli varjund vaadis laagerdumisel. Täidlased, vaarika, põldmarja, mustsõstra, hapukirsside ja kuivatatud mustade ploomide aroomidega, samuti suitsu või tšilli nootidega. Kui vein laagerdub vaadis, omandab ta vanilli või tubaka lõhnanüansse.

Kui vein on mõnda aega vaadis laagerdanud, omandab ta selge rubiinpunase värvuse ning küpsete mõrkjate kirsside ja tsitrusviljade aroomi; tal on mahe tanniinimaitse.

8.3. Seos määratletud piirkonnaga: põhjuslikud seosed

Kliima on parasvöötmele omane, mägedes mõõdukalt kontinentaalne mõningaste äärmuslike joontega Mureși ja Sebeși-Secași orgudes, mida iseloomustavad karmid pakasesed talved, suhteliselt soojad suved, varajased kevaded ja soe sügishooaeg, mis kestab veel oktoobris ja soodustab kasvu; viinamarjad küpsevad ja suhkrud akumuleeruvad aeglaselt, mis laseb aroomidel areneda ja aitab säilitada erilise värskuse ja veidi kõrgema happesusega elavuse, eelkõige veinide puhul, millel on eristavad lille- ja puuviljased aroomid.

Viinamarjade küpsemise aegu on keskmine päevatemperatuur ligikaudu 23 oC ja keskmine öötemperatuur umbes 12 oC, mille tulemusel suhkrusisaldus pidevalt suureneb, samas kui happesus väheneb, jääb muutumatuks või peaaegu muutumatuks.

Viinamarjaistandustes on esindatud mitmesugused mullatüübid ja alatüübid: leetjad mullad, mis sisaldavad pruune ja leetunud illuviaalseid savimuldi, mis on segunenud pseudorendsiinadega terrassidel piki orgusid; huumuserikkad mustmullad ja leostunud mustmullad, mis sisaldavad osaliselt gleimulda. Suuremast erosioonist mõjutatud nõlvadel ja intratsonaalsete muldade hulgas on rähkmuldi ja erodeerunud muldi. Neid muldi eelistatakse kasutada viinamarjade kasvatamiseks, sest tänu sügavale ulatuvatele juurtele, terrassidel kasvatamisele ja väetamisele on viinapuudel pinnast kinnistav roll.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Veinivalmistamisega seotud erand

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Erandkorras võib virret ja/või veine, mida valmistatakse üksnes kaitstud päritolunimetusega veini „Sebeș-Apold“ määratletud tootmispiirkonnas asuvatest ja KPNiga veini tootmiseks mõeldud viinamarjaistandustest korjatud viinamarjadest, töödelda tootmisruumides, mis asuvad naaberhaldusüksuses, millel on vastav veinivalmistamise võimekus (ja seega on tagatud KPNiga veini „Sebeș-Apold“ määratletud piirkonnast saadud veinide kvaliteedi säilimine), nimelt Alba maakonnas, mis on naaberhaldusüksus ja ühtlasi osa KPNiga „Târnave“ hõlmatud tootmispiirkonnast (kvaliteetveinide tootmise ja töötlemise kõrvalhaldusüksused).

Veinivalmistamine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Erandkorras võib veini selitamine ja villimine toimuda väljaspool viinamarjade kasvatuspiirkonda, tingimusel et KPNiga veini „Sebeș-Apoldi“ eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse ning kaitstud päritolunimetuse kohalik tootjaorganisatsioon on selle heaks kiitnud. Sellistel juhtudel peab etiketil olema märgitud villija ja villimiskoht.

Link tootespetsifikaadile

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/caiet_sarcini_doc_sebes-apold_modif_cf_cerere_1155_25.07.2014_si_1475_22.07.2022_no_track_changes_1.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 113

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 28. märts 2023

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 113/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11041 – VERDANE CAPITAL 2020 / FSN CAPITAL VI / POLYTECH GROUP) ( 1 )	1
2023/C 113/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10981 – ITOCHU / TOKYO CENTURY / HCM / JV) ( 1 )	2
2023/C 113/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10350 – MONDELEZ / CHIPITA INDUSTRIAL AND COMMERCIAL COMPANY) ( 1 )	3
2023/C 113/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11045 – MITSUBISHI CORPORATION / MITSUBISHI HC CAPITAL / JV) ( 1 )	4
2023/C 113/05	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11066 – BERKSHIRE PARTNERS / GTCR / POINT BROADBAND) ( 1 )	5

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0773
JPY	Jaapani jeen	141,64
DKK	Taani kroon	7,4515
GBP	Inglise nael	0,87818
SEK	Rootsi kroon	11,2120
CHF	Šveitsi frank	0,9875
ISK	Islandi kroon	149,90
NOK	Norra kroon	11,3380
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,732
HUF	Ungari forint	385,30
PLN	Poola zlott	4,6855
RON	Rumeenia leu	4,9405
TRY	Türgi liir	20,5701
AUD	Austraalia dollar	1,6204
CAD	Kanada dollar	1,4769
HKD	Hongkongi dollar	8,4566
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7397
SGD	Singapuri dollar	1,4351
KRW	Korea vonn	1 400,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,7373
CNY	Hiina jüaan	7,4131
IDR	Indoneesia ruupia	16 319,16
MYR	Malaisia ringit	4,7633
PHP	Filipiini peeso	58,347
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,070
BRL	Brasiilia reaal	5,6362
MXN	Mehhiko peeso	19,8128
INR	India ruupia	88,6672

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2023/C 113/06	Euro vahetuskurss — 27. märts 2023	6
2023/C 113/07	Komisjoni rakendusotsus, 27. märts 2023, millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2	7
2023/C 113/08	Komisjoni rakendusotsus, 27. märts 2023, millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt kaitstud geograafiliste tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2	10
2023/C 113/09	Komisjoni rakendusotsus, 27. märts 2023, millega kehtestatakse loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt kaitstud geograafilistest tähistest, mille kohta esitatakse rahvusvahelise registreerimise taotlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 artiklile 2	14
	Euroopa Tööjõuamet
2023/C 113/10	Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogu, 24. novembri 2022. aasta, otsus nr 20/2022	17
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2023/C 113/11	Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest digiajastu käibemaksu käsitlevate seadusandlike ettepanekute paketi kohta (Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)	26

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 113/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10860 – ADVENT / GfK) ( 1 )	29
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 113/13	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	31

	Parandused
	Corrigendum to Public holidays 2023 ( ELT C 39, 1.2.2023 )	37


	(1) EMPs kohaldatav tekst