1.

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK,

tuleb tõlgendada nii, et

vahistamismäärust täitval õigusasutusel ei ole õigust keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, tuginedes täitmata jätmise alusele, mis ei tulene raamotsusest 2002/584, vaid lähtub üksnes vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusest. Seevastu võib see õigusasutus kohaldada riigisisest õigusnormi, mis näeb ette, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest keeldutakse, kui see tooks kaasa liidu õigusega tagatud põhiõiguse rikkumise, tingimusel et selle õigusnormi kohaldamisala ei lähe kaugemale raamotsuse 2002/584, mida on muudetud, artikli 1 lõike 3 kohaldamisalast, nagu Euroopa Liidu Kohus on seda tõlgendanud.

2.

Raamotsuse 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 6 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

vahistamismäärust täitev õigusasutus ei või kontrollida, kas Euroopa vahistamismääruse on teinud õigusasutus, kes oli selleks pädev, ega keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui ta leiab, et see nii ei ole.

3.

Raamotsuse 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõiget 3 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku arvestades

tõlgendada nii, et

vahistamismäärust täitev õigusasutus, kes peab otsustama sellise isiku üleandmise üle, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ei või keelduda vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et on oht, et pärast selle isiku üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile mõistaks tema üle kohut selline kohus, kellel puudub selleks pädevus, välja arvatud juhul, kui

Asjaolul, et asjaomane isik on saanud vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtutes tugineda oma põhiõigustele, et vaidlustada vahistamismääruse teinud õigusasutuse pädevus ja tema suhtes tehtud Euroopa vahistamismäärus, ei ole selles suhtes otsustavat tähtsust.

4.

Raamotsuse 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõiget 3 tuleb põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku arvestades

tõlgendada nii, et

olukorras, kus isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, väidab, et on oht, et pärast tema üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile mõistaks tema üle kohut selline kohus, kellel puudub selleks pädevus, ei või ainuüksi meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma aruande olemasoluga – mis ei puuduta otseselt selle isiku olukorda – põhjendada seda, et vahistamismäärust täitev õigusasutus keeldub Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kuid see õigusasutus võib aruannet muude andmete hulgas arvesse võtta, kui ta hindab, kas on süsteemseid või üldisi puudusi selle liikmesriigi kohtusüsteemi toimimises või puudusi, mis puudutavad niisuguse objektiivselt kindlaksmääratava isikute rühma kohtulikku kaitset, kuhu see isik kuulub.

5.

Raamotsuse 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 15 lõiget 2

tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus keeldub ilma vahistamismääruse teinud õigusasutuselt enne lisateavet küsimata Euroopa vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et on oht, et pärast seda, kui isik, kelle suhtes see on tehtud, antakse üle vahistamismääruse teinud liikmesriigile, mõistab tema üle kohut selline kohus, kellel puudub selleks pädevus.

6.

Raamotsust 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299,

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus mitme järjestikuse Euroopa vahistamismääruse tegemine tagaotsitava suhtes, et saavutada tema üleandmine liikmesriigi poolt pärast seda, kui see liikmesriik on keeldunud täitmast esimest Euroopa vahistamismäärust, tingimusel et uue Euroopa vahistamismääruse täitmine ei too kaasa selle raamotsuse artikli 1 lõike 3 rikkumist ja selle viimase Euroopa vahistamismääruse tegemine on proportsionaalne.

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, artikli 10 punkti a tõlgendatuna lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 52

tuleb tõlgendada nii, et

biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine politsei poolt uurimistegevuse tarbeks kuritegevuse vastu võitlemise ja avaliku korra tagamise eesmärgil on direktiivi artikli 10 punkti a tähenduses liikmesriigi õigusega lubatud, kui selle liikmesriigi õigus sisaldab andmete töötlemise jaoks loa andmiseks piisavalt selget ja täpset õiguslikku alust. Asjaolu, et niisugust õiguslikku alust sisaldav riigisisene õigusakt viitab muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mitte direktiivile 2016/680, ei sea iseenesest kahtluse alla sellise loa olemasolu, tingimusel, et kõikide kohaldatavate riigisiseste õigusnormide tõlgendusest nähtub piisavalt selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, et kõnealune biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine kuulub direktiivi, mitte määruse kohaldamisalasse.

2.

Direktiivi 2016/680 artikli 6 punkti a ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 47 ja 48

tuleb tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et juhul, kui isik, kellele on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, keeldub tegemast vabatahtlikult koostööd oma biomeetriliste ja geneetiliste andmete kogumisel nende registreerimise eesmärgil, on pädeval kriminaalasju lahendaval kohtul kohustus anda luba nende andmete sunniviisiliseks kogumiseks, ilma et tal oleks pädevust hinnata, kas esineb tõsine alus arvata, et andmesubjekt on pannud toime kuriteo, mille toimepanemises on talle kahtlustus esitatud, tingimusel, et riigisisene õigus tagab hiljem tõhusa kohtuliku kontrolli kahtlustuse esitamise – millel põhineb luba andmeid koguda – tingimuste üle.

3.

Direktiivi 2016/680 artiklit 10 koostoimes direktiivi artikli 4 lõike 1 punktidega a–c ning artikli 8 lõigetega 1 ja 2

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud biomeetriliste ja geneetiliste andmete süstemaatiline kogumine nende registreerimise eesmärgil iga isiku puhul, kellele on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, ilma et pädevale asutusele oleks ette nähtud kohustus kontrollida ja tõendada, kas esiteks on andmete kogumine rangelt vajalik konkreetsete taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja kas teiseks ei saa neid eesmärke saavutada meetmetega, mis riivaksid andmesubjektide õigusi ja vabadusi vähem.

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. veebruari 2021. aasta otsus Braesch jt vs. komisjon (T-161/18, EU:T:2021:102).

2.

Jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata Anthony Braeschi, Trinity Investments DAC, Bybrook Capital Master Fund LP, Bybrook Capital Hazelton Master Fund LP ja Bybrook Capital Badminton Fund LP poolt esimeses kohtuastmes esitatud hagi, milles nad palusid tühistada komisjoni 4. juuli 2017. aasta otsuse C(2017) 4690 (final) riigiabi SA.47677 (2017/N) kohta – Itaalia, Banca Monte dei Paschi di Siena (Itaalia) uus abi ja muudetud ümberkorralduskava.

3.

Mõista komisjoni kohtukulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes välja Anthony Braeschilt, Trinity Investments DAC-lt, Bybrook Capital Master Fund LP-lt, Bybrook Capital Hazelton Master Fund LP-lt ja Bybrook Capital Badminton Fund LP-lt ning jätta viimaste kohtukulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda.

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artiklit 58 koostoimes proportsionaalsuse põhimõtte ja läbipaistvuse põhimõttega, mis on tagatud selle direktiivi artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus,

tuleb tõlgendada nii, et

hankijal on õigus kehtestada kvalifitseerimise tingimustena kohustused, mis tulenevad erinormidest, mis on kohaldatavad tegevuse suhtes, mis võib osutuda riigihankelepingu täitmisel vajalikuks ja mis on väheoluline.

2.

Direktiivi 2014/24 artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus tagatud proportsionaalsuse põhimõtet ja läbipaistvuse põhimõtet

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus hankedokumentide automaatne täiendamine selliste kvalifitseerimise tingimustega, mis tulenevad sõlmitava riigihankelepinguga seotud tegevuse suhtes kohaldatavatest erinormidest, mida ei ole hankedokumentides ette nähtud ja mida hankija ei ole soovinud asjaomastele ettevõtjatele kehtestada.

3.

Direktiivi 2014/24 artikli 63 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus see, kui hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, sest ta ei ole nimetanud alltöövõtjat, kellele ta kavatseb teha ülesandeks nende kohustuste täitmise, mis tulenevad riigihankega seotud tegevuse suhtes kohaldatavatest erinormidest ja mida ei ole ette nähtud hankedokumentides, kui see pakkuja on oma pakkumuses täpsustanud, et ta täidab need kohustused, toetudes teise üksuse suutlikkusele, ilma et ta oleks viimasega siiski sõlminud alltöövõtulepingut.

1.

Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta, ja eriti selle artikleid 25, 31, 32, 35, 36 ja 44

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille eesmärk on luua riigi andmekogudele juurdepääsu võimaldav liides, mida omavad ja haldavad riigiasutused.

2.

Delegeeritud määrust 2016/161 ja eriti selle artikleid 25, 31, 32, 35, 36 ja 44

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis esiteks kohustavad apteeke iga kord riiklikust tervishoiusüsteemist rahastatavaid ravimeid väljastades kasutama liidest, mida omavad ja haldavad riigiasutused, ja teiseks kohustavad riigi andmekogu haldavat üksust integreerima nimetatud liidese sellesse andmekogusse.

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Fernando Carbajo Ferrero kohtukulud.

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 18 lõiget 1 ja artikli 57 lõike 4 punkti g

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille kohaselt juhul, kui hankija lõpetab ettevõtjate ühendusega sõlmitud riigihankelepingu tõsiste või pidevate puudujääkide tõttu, mis põhjustasid selle lepingu olulise kohustuse täitmata jätmise, kantakse kõik selle ühenduse liikmed automaatselt ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja ja seega põhimõtteliselt takistatakse neil ajutiselt osaleda tulevastes riigihankemenetlustes.

2.

Direktiivi 2014/24 artikli 18 lõiget 1 ja artikli 57 lõike 4 punkti g

tuleb tõlgendada nii, et

riigihankelepingu sõlminud ettevõtjate ühenduse liikmest ettevõtja võib juhul, kui see leping lõpetatakse olulise kohustuse järgimata jätmise tõttu, tugineda tõendamaks, et tema kandmine ebausaldusväärsesse pakkujate nimekirja on põhjendamatu, mis tahes tõendile, sealhulgas kolmandaid isikuid, näiteks selle ühenduse juhti puudutavatele asjaoludele, millega on võimalik tõendada, et ta ei põhjustanud selle lepingu lõpetamise tinginud puudujääke ja temalt ei saanud mõistlikult eeldada, et ta oleks teinud nende puudujääkide heastamiseks rohkem, kui ta tegi.

3.

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL) artikli 1 lõikeid 1 ja 3

tuleb tõlgendada nii, et:

liikmesriik, kes näeb ette direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 4 punkti g kohase fakultatiivse kõrvalejätmise aluse kohaldamise tingimuste kehtestamisel, et ettevõtjate ühenduse liikmed kantakse juhul, kui nendega sõlmitud riigihankeleping lõpetatakse olulise kohustuse järgimata jätmise tõttu, ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja ja seega põhimõtteliselt jäetakse ajutiselt kõrvale tulevastes riigihankemenetlustes osalemisest, peab tagama neile ettevõtjatele õiguse kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit vaidlustamaks sellesse nimekirja kandmine.

—

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks;

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 16. juuni 2022. aasta määrus kohtuasjas T-83/20 ning juhul, kui asjas on võimalik teha otsus, jätkata menetlust ja tunnistada liidu kaubamärk nr 10 237 543 kehtetuks alates 15. novembrist 2017 ka seoses teenustega „uudistesaadete- ja programmide edastamine“;

—

mõista apellatsioonikoja menetluse ja käesoleva menetluse kulud välja liidu kaubamärgi omanikelt;

—

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse.

1.

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklitega 63, 64 ja 66 on vastuolus maksuasutuse niisugune halduspraktika – millega on tegemist käsitletaval juhul, st millega on määratud täiendavad maksukohustused maksukohustuslasele, kes on kutseala osaühing, mille kaudu saavad pankrotihaldurid tegelda oma kutsetegevusega –, milleks on teha kindlaks maksustatav teokoosseis ja selle sissenõutavus teenuste osutamise hetkel maksejõuetusmenetluse raames, milles pankrotihalduri tasu määras kindlaks pankrotiasja menetlev kohus või võlausaldajate koosolek koos vastava kohustusega maksukohustuslasele väljastada arved selle kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, mis järgneb maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule?

2.

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitega 63, 64 ja 66 on vastuolus maksuasutuse niisugune halduspraktika, millega on tegemist käsitletaval juhul, st millega on määratud täiendavad maksukohustused maksukohustuslasele – kes on kutseala osaühing, mille kaudu saavad pankrotihaldurid tegelda oma kutsetegevusega –, sest ta väljastas arved ja nõudis käibemaksu sisse alles tasu kättesaamisel teenuste eest, mis osutati maksejõuetusmenetluse raames, ehkki võlausaldajate koosolek otsustas, et pankrotihalduri tasu sõltub likviidsete vahendite olemasolust võlgnike kontodel?

3.

Kas juhul, kui on sõlmitud kaubamärkide kooskasutuskokkulepe (co-branding) õigusbüroo ja maksukohustuslase vahel, piisab mahaarvamisõiguse andmiseks sellest, et maksukohustuslane tõendab selle tõendamisel, et maksukohustuslaste eelnevate soetamiste ja järgnevate tehingute vahel on otsene ja vahetu seos, käibe/maksustatavate tehingute väärtuse suurenemist pärast kokkuleppe sõlmimist ilma täiendavate tõendavate dokumentideta? Millised on jaatava vastuse korral kriteeriumid, mida tuleb mahaarvamisõiguse tegeliku ulatuse kindlakstegemisel arvesse võtta?

4.

Kas liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste austamise üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et kui riigisiseses haldusmenetluses, milles tehakse otsus vaide kohta, mis on esitatud maksuteate peale, millega on määratud täiendav käibemaksusumma, on esitatud uued faktilised ja õiguslikud põhjendused võrreldes nendega, mis olid esitatud maksukontrolli protokollis, millel põhineb selle teate väljastamise otsus, ning maksukohustuslase suhtes kohaldatakse esialgse õiguskaitse abinõusid seniks, kuni asja sisuliselt lahendav kohus teeb otsuse, st peatatakse nõude rahuldamine, võib asja sisuliselt lahendav kohus asuda seisukohale, et seda põhimõtet ei ole rikutud, kontrollimata seejuures, kas menetlus oleks võinud lõppeda teistsuguse lahendusega, kui niisugust rikkumist ei oleks esinenud?

1.

Kas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et koostoimes samaväärsuse põhimõttega on sellega vastuolus, et juriidiline isik, kes juhib tulundusühingut ning kes on saanud ERFi tagastamatut abi, võib saada liikmesriigi riigiasutuselt viivist (trahviintresse) seoses abikõlblike kulude tasumisega hilinemisega, ajavahemiku eest, mil kehtis haldusakt, mis välistas nende maksmise ning mis hiljem kohtu otsusega tühistati?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas viivise summa kindlaks määramisel on oluline kõnealuses otsuses konstateeritud abisaaja süü, arvestades asjaolu, et sama Euroopa vahendeid haldav pädev riigiasutus ise tunnistas pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist kõik kulud abikõlblikeks?

3.

Kas tõlgendades samaväärsuse põhimõtet seoses hetkega, mil ERFist tagastamatu rahastuse saajale antakse viivise õigus, on asjakohane riigisisene õigusnorm, milles on ette nähtud, et õigusnormi rikkumise tuvastamise korral on ainus tagajärg vastava rahalise eelise andmata jätmine või asjakohastel juhtudel selle tühistamine (alusetult makstud summade tagastamine) määral, millel see anti, ilma intresside sissenõudmiseta, kuigi viidatud summade saajale tulenes kuni nende tagastamise hetkeni eelis summade kasutamisest, ning kas ainult juhul, kui kõnealust tagastamist ei toimu määratud seadusjärgseks tähtajaks, mis võrdub 30 päevaga alates võlanõudest teada andmisest, lubavad valitsuse dekreetseaduse nr 66/2011 (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 66/2011) artikli 42 lõiked 1 ja 2 nõuda intressi pärast viidatud tähtaja möödumist?

Kas ELTL artikli 288 lõikega 3 on vastuolus, et sellises olukorras, nagu käesoleval juhul, laiendatakse riigisisese õigusnormiga direktiivi 2011/7/EL (1) kohaldatavust ka ERFi tagastamatu abi andmist käsitlevale lepingule, mis sõlmiti Euroopa vahendeid haldava pädeva riigiasutuse ja juriidilise isiku vahel, kes juhib tulundusühingut?

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

tühistada komisjoni 8. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1688, millega kehtestatakse Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (1), osas, mis puudutab Üldkohtus apellantide esitatud esimese väite esimest, teist, kolmandat ja neljandat väiteosa ning neljanda väite esimest ja neljandat väiteosa, arvestades et menetlusstaadium seda võimaldab;

—

teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks;

—

mõista apellatsiooniastme ja Üldkohtus toimunud menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Kas direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (1) ning aluslepingust tulenevaid põhimõtteid, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 16, 20 ja 21, Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 49, 56, 12, 145 ja 151 tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad 2000. aastal valikumenetluse tulemusel bingomängude korraldamiseks sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes, mille kehtivusaeg on möödunud ning mille kehtivust on seejärel mitu korda pikendatud õigusnormidega, mis jõustusid pärast direktiivi jõustumist ning selle ülevõtmistähtaja lõppemist?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas direktiiviga 2014/23/EL on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võtab avaliku sektori asutuselt kaalutlusõiguse, mis laseks tal juhul, kui lepingupooltest olenemata peaks aset leidma ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, alustada asjaomaste isikute taotlusel haldusmenetlust kontsessioonilepingu täitmistingimuste muutmiseks – kas uut hankemenetlust alustades või ilma selleta, olenevalt sellest, kas lepinguliste kohustuste tasakaalu uuesti läbirääkimine toob kaasa olulise muudatuse või mitte – senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

3.

Kas direktiiviga 89/665/EÜ (2), mida on muudetud direktiiviga 2014/23/EL, on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võimaldab seadusandjal või avaliku sektori asutusel seada hasartmängukontsessioonide andmiseks korraldatavas uues hankemenetluses osalemise tingimuseks, et kontsessionäär nõustuks tehnilise pikendamisega, isegi kui on välistatud, et kui lepingupooltest olenemata on aset leidnud ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, saaks kontsessioonilepingu täitmistingimused tasakaalu taastamiseks uuesti läbi rääkida, senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

4.

Igal juhul, kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võtab avaliku sektori asutuselt kaalutlusõiguse, mis laseks tal juhul, kui lepingupooltest olenemata peaks aset leidma ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, alustada asjaomaste isikute taotlusel haldusmenetlust kontsessioonilepingu täitmistingimuste muutmiseks – kas uut hankemenetlust alustades või ilma selleta, olenevalt sellest, kas lepinguliste kohustuste tasakaalu uuesti läbirääkimine toob kaasa olulise muudatuse või mitte – senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

5.

Kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võimaldab seadusandjal või avaliku sektori asutusel seada hasartmängukontsessioonide andmiseks korraldatavas uues hankemenetluses osalemise tingimuseks, et kontsessionäär nõustuks tehnilise pikendamisega, isegi kui on välistatud, et juhul, kui lepingupooltest olenemata on aset leidnud ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, saaks kontsessioonilepingu täitmistingimused tasakaalu taastamiseks uuesti läbi rääkida, senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

6.

Üldisemalt, kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui põhikohtuasjas kõne all olevate normide taolised liikmesriigi õigusnormid nõuavad bingosaalide käitajatelt tehnilise pikendamise eest igal kuul suure tasu maksmist, mida algsetes kontsessioonidokumentides ei ole ette nähtud, mis on iga tüüpi ettevõtjate puhul sama suur ja mida seadusandja aeg-ajalt muudab, ilma et sellel oleks vähimatki tõendatud seost konkreetse kontsessioonisuhte omaduste ja käiguga?

1.

Kas direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (1) ning aluslepingust tulenevaid põhimõtteid, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 16, 20 ja 21, Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 49, 56, 12, 145 ja 151 tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad 2000. aastal valikumenetluse tulemusel bingomängude korraldamiseks sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes, mille kehtivusaeg on möödunud ning mille kehtivust on seejärel mitu korda pikendatud õigusnormidega, mis jõustusid pärast direktiivi jõustumist ning selle ülevõtmistähtaja lõppemist?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas direktiiviga 2014/23/EL on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võtab avaliku sektori asutuselt kaalutlusõiguse, mis laseks tal juhul, kui lepingupooltest olenemata peaks aset leidma ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, alustada asjaomaste isikute taotlusel haldusmenetlust kontsessioonilepingu täitmistingimuste muutmiseks – kas uut hankemenetlust alustades või ilma selleta, olenevalt sellest, kas lepinguliste kohustuste tasakaalu uuesti läbirääkimine toob kaasa olulise muudatuse või mitte – senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

3.

Kas direktiiviga 89/665/EÜ (2), mida on muudetud direktiiviga 2014/23/EL, on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võimaldab seadusandjal või avaliku sektori asutusel seada hasartmängukontsessioonide andmiseks korraldatavas uues hankemenetluses osalemise tingimuseks, et kontsessionäär nõustuks tehnilise pikendamisega, isegi kui on välistatud, et kui lepingupooltest olenemata on aset leidnud ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, saaks kontsessioonilepingu täitmistingimused tasakaalu taastamiseks uuesti läbi rääkida, senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

4.

Igal juhul, kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võtab avaliku sektori asutuselt kaalutlusõiguse, mis laseks tal juhul, kui lepingupooltest olenemata peaks aset leidma ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, alustada asjaomaste isikute taotlusel haldusmenetlust kontsessioonilepingu täitmistingimuste muutmiseks – kas uut hankemenetlust alustades või ilma selleta, olenevalt sellest, kas lepinguliste kohustuste tasakaalu uuesti läbirääkimine toob kaasa olulise muudatuse või mitte – senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

5.

Kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormide tõlgendus või kohaldamine või neil õigusnormidel põhinev rakenduspraktika võimaldab seadusandjal või avaliku sektori asutusel seada hasartmängukontsessioonide andmiseks korraldatavas uues hankemenetluses osalemise tingimuseks, et kontsessionäär nõustuks tehnilise pikendamisega, isegi kui on välistatud, et juhul, kui lepingupooltest olenemata on aset leidnud ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis muudavad märkimisväärselt tavapärast äririski, saaks kontsessioonilepingu täitmistingimused tasakaalu taastamiseks uuesti läbi rääkida, senikauaks, kui see olukord kestab ning kuni kontsessioonilepingute täitmise algtingimused on taastunud?

6.

Üldisemalt, kas ELTL artiklitega 49 ja 56, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte ning õiguspärase ootuse põhimõttega on vastuolus, kui põhikohtuasjas kõne all olevate normide taolised liikmesriigi õigusnormid nõuavad bingosaalide käitajatelt tehnilise pikendamise eest igal kuul suure tasu maksmist, mida algsetes kontsessioonidokumentides ei ole ette nähtud, mis on iga tüüpi ettevõtjate puhul sama suur ja mida seadusandja aeg-ajalt muudab, ilma et sellel oleks vähimatki tõendatud seost konkreetse kontsessioonisuhte omaduste ja käiguga?

1.

Kas määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (1) artiklit 3 tuleb vahetult kohaldada selliste nõuete suhtes, millega Austria Vabariik nõuab toetusi, mida ta maksis programmi raames, mis kujutab endast põllumajanduse keskkonnameedet vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (2), toetuse taotlejatele lepingute alusel, eraõiguse normide alusel tagasi, kuna toetuse saaja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas esimeses küsimuses nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et juurdluse või kohtumenetluse algatamisega, mis katkestab aegumistähtaja, on tegemist ka siis, kui toetuse maksja nõuab toetusesaajalt pärast tagasimaksenõude esimest kohtuvälist esitamist uuesti, äärmisel juhul ka korduvalt, maksete tegemist ja teeb kohtuvälise hoiatuse, selle asemel et esitada oma tagasimaksenõue kohtu teel?

3.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas riigisiseses tsiviilõiguses ette nähtud 30-aastase aegumistähtaja kohaldamine esimeses küsimuses kirjeldatud tagasimaksenõuete suhtes on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega?

—

tühistada Üldkohtu 21. septembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-95/21: Portugali Vabariik vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:567, millega jäeti rahuldamata Portugali Vabariigi hagi, millega viimane palus tühistada Euroopa Komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsuse C(2020) 8550 (final) abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni (ZFM) puhul – III kava (1), artikli 1 ja artiklid 4–6, ja

—

mõista Euroopa Komisjonilt välja kõik kohtukulud, sealhulgas Portugali Vabariigi kohtukulud ja kohtukulud, mis on seotud ajutiste meetmete võtmisega (T-95/21 R).

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

tühistada Üldkohtu 7. oktoobri 2022. aasta kohtumäärus kohtuasjas OG jt vs. komisjon, T-101/22, ei avaldata, EU:T:2022:661;

—

juhul, kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et kohtuasja seis seda võimaldab, paluvad apellandid, et ta teeks asjas sisulise otsuse, rahuldaks esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning sellest tulenevalt tühistaks komisjoni 21. detsembri 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/2288, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 lisa seoses ELi digitaalse COVID-tõendi vormis välja antud ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavate vaktsineerimistõendite kehtivusajaga (1) artikli 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (2) artiklid 1 ja 3;

—

eelnevalt esitatud nõude suhtes teise võimalusena paluvad apellandid, et Euroopa Kohus asuks seisukohale, et kohtuasja seis ei võimalda teha selles sisulist otsust, ning et ta saadaks kohtuasja tagasi Üldkohtule, et viimane teeks otsuse esimeses kohtuastmes menetluses olnud tühistamishagides esitatud nõuete kohta;

—

mõista Euroopa Komisjonilt välja kohtukulud, mis on tekkinud esimese kohtuastme menetluses ja apellatsioonimenetluses.

1)

vaidlustatud rakendusmäärused mõjutavad vahetult apellantide õiguslikku olukorda, sest need ei olnud liikmesriigid, kes otsustasid, et vaktsineerimistõendid kaotavad kehtivuse 270 päeva pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Just komisjoni heakskiidetud rakendusmäärustes on nii otsustatud ja just need rakendusmäärused põhjustasid kehtivuse niisuguse automaatse kaotamise;

2)

rakendusmäärustega lõpetatakse vaktsineerimistõendite kehtivus automaatselt, ilma et oleks vaja liikmesriigi sekkumist, välja arvatud juhul, kui sellise tõendi omaja nõustub tegema tõhustusdoosi, mis tähendab, et tegemist on kaudse vaktsineerimiskohustusega, mis mõjutab apellantide õiguslikku olukorda.

1.

Kas juba vahetult määruse (EL) 2017/1369 (1) artikli 6 esimese lõigu punktist a tuleneb energiamõjuga toodete tarnijate või edasimüüjate kohustus osutada oma reklaamides energiatõhususe klassile ja energiatõhususe klasside vahemikule, ilma et nimetatud normi peaks olema delegeeritud õigusaktiga täpsustatud?

2.

3.

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

Kas kuni uute delegeeritud õigusaktide jõustumiseni on energiamõjuga toodete tarnijate või edasimüüjate kohustus osutada oma reklaamides energiatõhususe klassile ja energiatõhususe klasside vahemikule täielikult peatatud?

1.

Kas direktiivi 2014/42 (1), eelkõige selle artikli 4, ja raamotsuse 2005/212 (2), eelkõige selle artikli 2, kohaldamisalasse kuulub liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt liikmesriigi kohus otsustab kriminaaltulu konfiskeerimise üle ebaseaduslikult omandatud vara käsitlevas eraldi menetluses, mis eraldatakse kriminaalmenetlusest enne, kui tuvastatakse kuriteo toimepanek ja tunnistatakse keegi selle toimepanemises süüdi, ning milles on samuti nähtud ette konfiskeerimine kriminaalasja toimikust eraldatud materjalidele tuginedes?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas ebaseaduslikult omandatud vara käsitleva menetluse toimiku materjalidega tutvumist käsitlev õigusnorm on kooskõlas õigusega õiglasele kohtumenetlusele, mis on sätestatud harta artiklis 47 ja direktiivi 2014/42 artikli 8 lõikes 1?

3.

Kas liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi konstitutsioonikohus, mis menetleb põhiseaduskaebust, mis on esitatud liidu õigusega vastuolus olevaks kuulutatud liikmesriigi õigusnormi kohta, otsustab, et õiguskindluse põhimõte on kohaldatav ja nimetatud õigusnormi õiguslikud tagajärjed säilitatakse selle kehtivusaja jooksul?

—

Tunnistada, et Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49 lõikest 1, VI lisast ja artikli 59 lõikest 3 ning ELTL artiklitest 45, 49 ja 56 tulenevaid kohustusi, kuna ta jättis kehtima 14. juuni 2015. aasta seaduse nr 25/2015 artikli 2, millega lisatakse 3. juuli 2009. aasta seaduse nr 31/2009 (seadusega nr 40/2015 kehtestatud redaktsioonis) artiklisse 25 lõige 7, milles on sätestatud, et „ehitusinseneri diplomiga isikud, kellele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1) VI lisas, muudetud 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EÜ, kes alustavad oma koolitust nimetatud lisas viidatud õppeaastatel ja kes tõendavad 28. veebruari 1973. aasta dekreedi kohaselt, et nad on 1. novembrist 2009 kuni 1. novembrini 2017 ette võtnud arhitektuuriprojekti, mis on saanud omavalitsuse heakskiidu, võivad koostada nimetatud dekreedis konkreetselt sätestatud projekte selles dekreedis toodud tingimustel ja järgides neid toiminguid reguleerivaid kehtivaid õigusnorme, kusjuures neile jäävad kehtima käesolevas seaduses sätestatud nõuded ning nende suhtes kohaldatakse olenevalt olukorrast pädevate asutuste järelevalvet“.

—

Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

a.

piiratud omandatud õiguste kasutamine nende ehitusinseneridega, kes alustasid oma koolitust direktiivis viidatud õppeaastatel, nii et kõik ehitusinsenerid, kes alustasid oma koolitust varasematel õppeaastatel, on jäänud ilma võimalusest kasutada oma omandatud õigusi.

b.

nõutud diskrimineerivalt ja ilma, et direktiiv annaks selleks mingit alust, et selleks, et arhitektuuriprojekti teostada, peab ehitusinsener olema ette võtnud arhitektuuriprojekti ajavahemikus 1. novembrist 2009 kuni 1.novembrini 2017, mis on saanud omavalitsuse heakskiidu. Seda nõuet on eriti raske täita, kuna alates 2015. aastast lükkavad Portugali omavalitsusüksused süstemaatiliselt tagasi arhitektuuriprojekte, mille on esitanud insenerid, kellel on direktiivi 2005/36/EÜ alusel omandatud õigused.

Komisjon saatis 24. jaanuaril 2019 Portugali Vabariigile ametliku kirja. Seejärel saatis ta 29. veebruaril 2020 Portugali Vabariigile põhjendatud arvamuse, millele see liikmesriik ei ole vastanud.

1.

Kas määruse (EÜ) nr 178/2002 (1) artikli 14 lõike 2 punkti b kootoimes artikli 14 lõikega 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tõlgendus, mille kohaselt on toit inimtoiduks kõlbmatu, kui selle eesmärgipärane kasutatavus ei ole tagatud, ilma et peaks tegemist olema määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 14 lõikes 5 nimetatud põhjustega, miks on toit inimtoiduks sobimatu (on saastunud kas võõrkehade või muuga või mädanemise, riknemise või lagunemise teel)?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

2.

Kas määruse (EÜ) nr 178/2002, artikli 14 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 14 lõikega 5 tuleb tõlgendada nii, et toit on inimtoiduks kõlbmatu, kui selle toidu eesmärgipärasel tarbimisel ületatakse väga suurel määral (70 kg kaaluva keskmise täiskasvanu puhul viis korda) väärtus, mille Euroopa Toiduohutusamet on (toidus sisalduva) toidu lisaaine hindamise raames kehtestanud aktsepteeritava päevadoosina (Accetable Daily Intake – ADI)?

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (2) artikli 50 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib toetuskõlblikkuse tingimusena ette näha, et toetusesaaja peab tegelema füüsilisest isikust ettevõtjana järjepidevalt oma põhitegevusena põllumajandusega alates kuupäevast, mil esitatakse toetuse summast 90 % väljamaksmise taotlus, kuni tööperioodi lõppemiseni?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas nimetatud toetuskõlblikkuse kriteeriumi tuleb tõlgendada kui kohustust, mille toetuse saaja on endale võtnud?

3.

Kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (3) artikli 64 lõiget 1 ja artikli 77 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kohustuse rikkumise korral võib määrata halduskaristuse, mille summa tuleb määrata kindlaks proportsionaalsuse põhimõtet arvestades, tuginedes nimetatud määruse artikli 64 lõike 4 punktile b ja artikli 77 lõike 4 punktile, see tähendab, et eelnimetatud sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab tagastama kogu toetuse summa, võtmata arvesse rikkumise kestust?

4.

Kas [määruse nr 1306/2013] artikli 64 lõike 2 punkti e ja artikli 77 lõike 2 punkti e tuleb tõlgendada nii, et kui „mittevastavus on kergemat laadi […]“, siis see hõlmab ka olukorda, kus toetusesaaja rikub viieaastase kohustuse puhul 176 päeva jooksul põhitegevust käsitlevat nõuet, võttes arvesse, et ta tegeles kogu selle perioodi jooksul ainult põllumajandusliku tegevusega ning see oli tema sissetuleku allikas?

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. novembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-655/19: Ferriera Valsabbia ja Valsabbia Investimenti versus komisjon;

—

teha lõplik otsus Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 alusel, tühistada apellante puudutavas osas komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsus C(2019) 4969 (final) ESTÜ asutamislepingu artikli 65 väidetava rikkumise kohta (juhtum AT.37956 – sarrusevardad);

—

mõista kodukorra artikli 138 alusel nii Üldkohtu kui ka Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. novembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-656/19: Alfa Acciai versus komisjon;

—

teha lõplik otsus Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 alusel, tühistada apellanti puudutavas osas komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsus C(2019) 4969 (final) ESTÜ asutamislepingu artikli 65 väidetava rikkumise kohta (juhtum AT.37956 – sarrusevardad);

—

mõista kodukorra artikli 138 alusel nii Üldkohtu kui ka Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

—

esimese võimalusena tühistada Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 9. novembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-667/19 selles osas, millega on jäetud rahuldamata Ferriere Nordi peamine nõue tühistada Euroopa Komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsus C(2019) 4969 (final);

—

sellest tulenevalt tühistada komisjoni see otsus;

—

teise võimalusena tühistada Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 9. novembri 2022. aasta otsus kohtuasjas T-667/19 selles osas, millega on jäetud rahuldamata Ferriere Nordi teise võimalusena esitatud nõue tühistada Euroopa Komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsus C(2019) 4969 (final) osaliselt ja seega vähendada määratud trahvi;

—

sellest tulenevalt tühistada komisjoni see otsus osaliselt ja seega otsustada vähendada määratud trahvi;

—

igal juhul mõista mõlemas kohtuastmes kantud kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(A)

Apellatsioonkaebuse väited, mille eesmärk on tühistada Üldkohtu otsus täielikult selles osas, millega on tagasi lükatud Ferriere Nordi väited, millega ta taotleb komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsuse täielikku tühistamist

(B)

Apellatsioonkaebuse väited, mille eesmärk on tühistada osaliselt Üldkohtu otsus selles osas, millega on tagasi lükatud Ferriere Nordi väited, millega ta taotleb komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsuse osalist tühistamist ja seega trahvi vähendamist.

—

tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 92/43/EMÜ (1) artikli 6 lõikest 2 ja artikli 4 lõike 1 teisest lõigust Natura 2000 võrgustikuga kaitstavate elupaigatüüpide 6510 (madalikuniidud) ja 6520 (mäginiidud) suhtes, kuna Saksamaa

—

jättis üldiselt ja struktuurselt võtmata sobivad meetmed, et vältida selleks määratud aladel elupaigatüüpide 6510 ja 6520 halvenemist, ning

—

jättis üldiselt ja struktuurselt komisjonile edastamata ajakohastatud andmed selleks määratud aladel elupaigatüüpide 6510 ja 6520 kohta;

—

mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta GEA Group AG kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud menetlustes T-640/16, T-640/16 RENV ja C-823/18 P.

1.

Tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 14. jaanuari 2021. aasta otsus SGS 21/000067.

2.

Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Emilio De Capitani kohtukulud.

3.

Jätta Belgia Kuningriigi, Madalmaade Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Neratax LTD kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Intrum Hellas AE Daicheirisis Apaitiseon Apo Daneia kai Pistoseise kohtukulud.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Società Navigazione Siciliana SCpA-lt.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Zielonogórski Klub Żużlowy Sportowa S.A-lt.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja NSilt.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 1. aprilli 2022. aasta otsus (asi R 1107/2021-1).

2.

Mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 1. aprilli 2022. aasta otsus (asi R 1105/2021-1).

2.

Mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

—

tühistada Euroopa Keskpanga 1. septembri 2022. aasta otsus (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega jäeti rahuldamata hageja nõue avalikustada talle kogu Euroopa Keskpanga ja Iirimaa Keskpanga kirjavahetus ja kõik nimetatud asutuste vahel edastatud dokumendid, mis käsitlevad Euroopa Keskpanga otsust 2013/211/EL (1);

—

mõista välja hageja kohtukulud.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub Euroopa Keskpanga otsuse 2004/258/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punkti a neljandat taanet. Vastustaja eksis, kui ta ei võimaldanud hagejal taotletud teabega tutvuda põhjendusel, et dokumentide täielik või osaline avalikustamine kahjustaks avalikku huvi kaitsta euro pangatähtede usaldusväärsust.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub otsuse 2004/258 artikli 4 lõike l punkti c. Vastustaja eksis, kui ta ei võimaldanud hagejal nõutud dokumentidega täielikult või osaliselt tutvuda põhjusel, et arvamuste vahetus EKP ja riikide keskpankade vahel on ühenduse õigusega kaitstud konfidentsiaalne teave.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus rikub otsuse 2004/258 artiklit 4. Vastustaja eksis, kui eitas avalikustamiseks ülekaaluka avaliku huvi olemasolu olukorras, kus hageja vajas dokumente kohtumenetluses ning kus avalikustamisest keeldumine ei võimalda teostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/13/EL ette nähtud õigust teabele või kahjustab seda. (3)

4.

Neljas väide, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud piisavaid põhjendusi taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumiseks.

5.

Viies väide, et vaidlustatud otsus rikub õigust heale haldusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on ette nähtud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311148), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311142), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311133), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311153), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311144), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311128), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311156), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311127), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311141), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311146), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311164), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311174), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311154), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311170), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311159), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311125), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311149), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311149), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311132), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311143), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D311124), mille ta sai kätte 13. oktoobril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D313509), mille ta sai kätte 28. novembril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tuvastada, et vanaduspensioniõiguste ümberarvutust käsitlev meede, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste direktoraadi parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja poolt vastu võetud teatisega, mis toimetati hagejale kätte tähitud kirjaga (Prot. n. D313497), mille ta sai kätte 28. novembril 2022, ning millega Euroopa Parlament arvutas ümber tema vanaduspensioni ja kohustas tagastama summa, mis on välja makstud varasema pensioni määramise otsuse alusel, on tühine või teise võimalusena tunnistada see tervikuna kehtetuks;

—

mõista Euroopa Parlamendilt välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmise kuupäevast ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ja tegema kõik algatused, toimingud ja võtma kõik meetmed, mis on vajalikud pensioni algse suuruse viivitamatu ja täieliku taastamise tagamiseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et kahjustava akti vastu võtnud organil puudus pädevus ja on rikutud olulisi menetlusnõudeid, kuna põhistus on puudulik, millest tulenevalt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2.

2.

Teine väide, et õiguslik alus puudub ja parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 on kohaldatud vääralt.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja juba omandatud õigusi ning sellest tulenevalt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1.

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja (vajaduse korral) menetlusse astujalt.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

—

tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2261, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (1), osas, milles see puudutab Rumeenia suhtes kohaldatud ühekordseid finantskorrektsioone liidu õiguse rikkumise eest, mis puudutas taotlusaastate 2018 ja 2019 eest tehtud makseid (eelarveaastad 2019 ja 2020) – summas 2 515 141,78 eurot;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et komisjon on võimu kuritarvitanud, kuna ta jättis teatud summad liidu rahastamise alt välja määruse nr 1306/2013 artikli 52 alusel

2.

Teine väide, et on rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustust

—

tühistada nõukogu 14. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2231, millega rakendatakse määrust (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis (1), osas, mis puudutab hageja lisamist määruse (EL) nr 359/2011 I lisasse;

—

tunnistada nõukogu 12. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis (2) (edaspidi „määrus 359/2011“), kohaldamatuks osas, mis puudutab hageja lisamist määruse 359/2011 I lisasse; ja

—

mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

—

Esimene väide, et nõukogu on vääralt hinnanud asjaolusid ja teinud ELTL artikli 263 ja määruse 359/2011 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning artikli 12 lõike 2 kohaldamisel ilmse vea.

—

Teine väide, et nõukogu on rikkunud kohustust esitada (asjakohaseid) põhjendusi ja esitada niisuguseid põhjendusi, mis vastavad kohaldatavatele kvaliteedistandarditele (eelkõige mis puudutab kohaldatava kriteeriumi objektiivsust, hageja huvide arvestamist, otsustusprotsessi proportsionaalsust, ELi tarnija huvide arvestamist, hageja võrdset kohtlemist, diskrimineerimiskeelu põhimõtte järgimist, meelevaldsuse vältimist otsustusprotsessis ning kuritarvituste vältimist otsustusprotsessis), minnes seeläbi vastuollu ELTL artiklitega 263 ja 296 ning määruse 359/2011 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 12 lõikega 2.

—

Kolmas väide, et nõukogu on rikkunud hageja kaitseõigusi, eelkõige õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale kohtulikule kontrollile, minnes seeläbi vastuollu ELTL artikliga 296 ja määruse 359/2011 artikli 12 lõikega 2.

—

tühistada 6. aprilli 2022. aasta otsus öelda üles hageja tööleping;

—

mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks välja ex aequo et bono kindlaks määratud summa mittevaralise kahju eest ning kohtukulud.

—

Esimene väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, kaitseõigusi, hoolitsemiskohustust ja proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga.

—

Kolmas väide, et on rikutud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c.

—

Neljas väide, et on kuritarvitatud võimu.

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista EUIPO-lt välja nii Üldkohtu kui ka apellatsioonikoja menetluse kulud, sealhulgas hageja kantud kulud.

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti a ja artikli 3 punkti a rikkumine.

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

jätta EUIPO ja äriühingu The Feed.com, Inc. kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt ühiselt välja Feed SA kohtukulud, sh EUIPO menetlusega kaasnenud kulud.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

—

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles

—

saata asi EUIPO-le tagasi, et ta tühistaks kaubamärgi THE FEED nr 12 392 651 seoses järgmiste teenustega: „veebipoe teenused, mis on seotud toidukorra asendajate, energiatoidu, energiabatoonide, energiageelide, energiapreparaatide, toidulisandite ja energiajookidega; toidukorra asendajate, energiatoidu, energiabatoonide, energiageelide, energiapreparaatide, toidulisandite ja energiajookide müük“;

—

mõista EUIPO-lt ja äriühingult The Feed.com, Inc. solidaarselt välja kohtukulud, mis on Feed SA-le tekkinud käesolevas menetluses ja EUIPOs toimunud menetlustes.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine.

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

saata asi EUIPO-le tagasi uuesti läbivaatamiseks, või

—

muuta vaidlustatud otsust nii, et ELi kaubamärgi nr 18 204 993 CHERRY Passion registreerimiseks kaupade jaoks klassis 30 ei esine suhtelisi keeldumispõhjuseid ja kaubamärk tuleb registreerida;

—

mõista kohtukulud välja hageja kasuks.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—

õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumine.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 ja artikli 95 lõike 1 rikkumine.

—

rahuldada hagi;

—

tühistada vaidlustatud aktid;

—

mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 4 000 eurot;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et on rikutud põhjendamiskohustust nimelt seetõttu, et vaidlustatud aktid ei ole omavahel vastavuses eelkõige selles osas, mis puudutab seost hindamisaruande aritmeetiliste hinnete ja sõnaliste hinnangute vahel.

2.

Teine väide, et on tehtud ilmsed hindamisvead selles osas, mis puudutab hageja aritmeetilist hinnangut, kuna aruande aritmeetiline hinnang ja sõnalised hinnangud ei ole kokkusobivad ega vastavuses.

3.

Kolmas väide, et on rikutud hindamisaruannete koostamise norme, menetlust on kuritarvitatud ja tegemist võimuliialdusega ning samuti on rikutud erapooletuse kohustust eelkõige seetõttu, et hageja esimene hindaja muutis oma aruande projekti vastavalt muutustele hagejat puudutavas teises menetluses, nimelt haldusuurimise menetluses.

4.

Neljas väide, et on ületatud vaidlusaluse aruande koostamiseks õigusaktides ette nähtud tähtaegu.

5.

Viies väide, et on tehtud fakti- ja arvutusvigu. Hageja leiab sellega seoses, et valede koefitsientide ja ümardamiseeskirjade kohaldamise tõttu anti vale kumulatiivne lõpphinne.

6.

Kuues väide, et on rikutud õigust olla ära kuulatud, kuna hageja ja tema edasikaebuse hindaja suuline suhtlus puudutas üksnes ühte osa seisukohtadest, mille hageja esitas aruande projekti kohta.

—

osaliselt tühistada vaidlustatud otsus (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ning otsustada, et nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b ette nähtud tingimused ei ole kõik täidetud, mistõttu tuleb esimeses astmes tehtud otsus jätta muutmata ja nõue tunnistada ELi kaubamärk nr 016757262 „PREDATOR“ kehtetuks jätta täies ulatuses rahuldamata;

—

mõista hageja kasuks välja kohtukulud Üldkohtu menetluses ning Üldkohtu kodukorra artikli 190 lõike 2 alusel vältimatud kulud, mis ta kandis apellatsioonikoja menetluses;

—

teise poole apellatsioonikoja menetluses menetlusse astumisel jätta tema kohtukulud tema enda kanda.

—

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—

tõendite vaba hindamise põhimõtte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 1 koostoimes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 55 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 22 lõikega 2 rikkumine.

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista EUIPO-lt välja kohtukulud ning nii vastulausemenetluses kui ka apellatsioonikoja menetluses kantud kulud.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.