Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10797 – PCG / PERSTORP)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 64/01)

8. septembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10797 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10989 – BLACKSTONE / EMERSON (HVAC AND REFRIGERATION TECHNOLOGY BUSINESS))

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 64/02)

31. jaanuaril 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M10989 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

KOMISJONI TEATIS

vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5

(2023/C 64/03)

Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu (1) B lisa on vastavalt nimetatud lepingu artikli 11 lõikele 5 asendatud käesoleva teatise lisas esitatud tekstiga.

---

(1)  ELT C 23, 28.1.2012, lk. 13.

KOMISJONI TEATIS

Suunised avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele ning ettevõtjatele rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse* kohaldamise lihtsustamiseks

(2023/C 64/04)

Sisukord

1.

Ettevõtjate päritolu kindlaksmääramine

8

1.1.

Tõendavad üksikasjad, mille abil saab kindlaks määrata, kas juriidiline isik tegeleb asjaomases riigis olulise äritegevusega

8

1.2.

Dokumentaalsed tõendid, mida võib kasutada olulise äritegevuse kindlaksmääramiseks

8

2.

Teenuste päritolu kindlaksmääramine

9

3.

Kaupade päritolu kindlaksmääramine

9

3.1.

Kauba päritolu mõiste „kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis“ alusel

9

3.2.

Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik, ja mõiste „viimane oluline töötlemine“

10

3.2.1.

Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetletud toodete päritolu kindlaksmääramine

10

3.2.2.

Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetlemata toodete päritolu kindlaksmääramine

10

4.

Edukatele pakkujatele kohaldatavad kohustused

11

4.1.

Alltöövõtuga seotud kohustused lepingu täitmisel

11

4.2.

Lepingu täitmisel kasutatud kaupade päritoluga seotud kohustused

12

4.3.

Taotluse korral piisavate tõendite esitamisega seotud kohustused

12

4.4.

Proportsionaalse leppetrahvi maksmisega seotud kohustused

13

5.

Kuidas ja millal peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldama

13

Määruses (EL) 2022/1031 (1) (edaspidi „rahvusvaheliste hangete instrumendi määrus“) on sätestatud menetlused, mille kohaselt komisjon alustab uurimist kolmanda riigi poolt liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste suhtes kohaldatavate väidetavate meetmete või tavade kohta ning kutsub asjaomase riigi konsultatsioonile. Samuti on selles komisjonile ette nähtud võimalus kehtestada rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed seoses kolmandate riikide meetmete või tavadega, millega piiratakse kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu liidu riigihankemenetlustele.

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse artikli 12 kohaselt peaks komisjon kuue kuu jooksul alates 29. augustist 2022 avaldama suunised, et hõlbustada määruse kohaldamist avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate ning ettevõtjate jaoks.

Kõnealuse määruse põhjenduses 34 on märgitud, et suunistes tuleks eelkõige anda teavet füüsiliste ja juriidiliste isikute päritolu mõiste, kaupade ja teenuste päritolu mõiste, täiendavate kohustuste ja nende sätete kohaldamise kohta määruse raames. Suunistes tuleks võtta arvesse ka VKEde konkreetseid teabevajadusi kõnealuse määruse rakendamisel, et vältida nende ülekoormamist.

1.   Ettevõtjate päritolu kindlaksmääramine

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse kohaldamisel tuleks ettevõtja päritolu kindlaks määrata alljärgnevalt.

Kui ettevõtja on füüsiline isik, on ta pärit riigist, mille kodanik ta on või kus tal on alaline elamisõigus.

Kui ettevõtja on juriidiline isik, on ta pärit riigist, kus juriidiline isik on asutatud või muul viisil korraldatud, tingimusel et juriidiline isik tegeleb selle riigi territooriumil olulise äritegevusega.

Olulise äritegevuse kriteeriumi eesmärk on vältida võimalikku kõrvalehoidmist kõnealuse määruse alusel vastu võetud rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmetest seeläbi, et füüsilised või juriidilised isikud, kes on pärit riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, loovad varifirmasid mõne muu riigi territooriumil.

1.1.    Tõendavad üksikasjad, mille abil saab kindlaks määrata, kas juriidiline isik tegeleb asjaomases riigis olulise äritegevusega

Juriidiline isik tegeleb asjaomases riigis olulise äritegevusega, kui tema äritegevus selles riigis ei seisne fiktiivsetes skeemides, mis on loodud peamiselt maksustamise eesmärgil või rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest kõrvalehoidmiseks.

Ettevõtja võib selle tõendamisel, et ta tegeleb asjaomases riigis olulise äritegevusega, muu hulgas tugineda järgmistele üksikasjadele:

—	äritegevuse liik (nt tootmisrajatis, esindus, teadus- ja arenduskeskus jne);

—	äritegevuse maht/intensiivsus/osakaal selles riigis;

—	kapitaliinvesteeringud selles riigis;

—	töötajate arv selles riigis;

—	teave klientide kohta selles riigis;

—	äriühingu asumise kestus selles riigis;

—	tegevuskoha või postiaadress selles riigis;

—	maksude tasumine selles riigis.

Seda mitteammendavat üksikasjade loetelu tuleks kasutada tervikuna iga juhtumi hindamisel. Hindamisel võiks olenevalt iga juhtumi asjaoludest arvesse võtta ka muid üksikasju.

1.2.    Dokumentaalsed tõendid, mida võib kasutada olulise äritegevuse kindlaksmääramiseks

Dokumentaalsed tõendid, mida võidakse nõuda ettevõtjatelt, sealhulgas VKEdelt, kui on kahtlusi, kas nad tegelevad olulise äritegevusega selle riigi territooriumil, kus nad on asutatud või muul viisil korraldatud, on näiteks

—	äridokumendid (müük ja muud toimingud) – arved, kviitungid, ärilepingud, akreditiivid, veodokumendid, äriplaanid, tarnijate/võlausaldajate ja ostjatega peetud kirjavahetus ning nende nimekiri, ostetud laovarude ja müüdud kaupade kirjed, ettevõtte külastuse aruanne jne;

—	finantsteave – auditeeritud raamatupidamisaruanne, finantsaruanne, kontoväljavõte, maksudeklaratsioonid ja asjaomaste asutuste hinnangud jne ning

—	teave töötajate kohta – tervisekindlustusse või pensioni-/vanaduspensioniskeemidesse tehtud sissemaksete andmed, töölepingud jne.

Eespool esitatud näidete loetelud ei ole ammendavad. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda mis tahes liiki dokumentaalseid tõendeid, mida nad peavad asjakohaseks, et määrata kindlaks riik, kus ettevõtja oluline äritegevus toimub.

2.   Teenuste päritolu kindlaksmääramine

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse kohaldamisel määratakse teenuse päritolu kindlaks seda osutava ettevõtja päritolu alusel. Seega on suunised, mis on asjakohased ettevõtja päritolu kindlaksmääramisel, asjakohased ka teenuste päritolu kindlaksmääramisel.

3.   Kaupade päritolu kindlaksmääramine

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse kohaldamisel tuleks riigihankelepingu täitmisel tarnitud kauba päritolu kindlaks määramisel lähtuda mittesooduspäritolu reeglitest, mis on sätestatud liidu tolliseadustikus (2) ja mida on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (edaspidi „tolliseadustiku delegeeritud määrus“) (3) asjakohastes sätetes.

Sisuliselt kasutatakse mittesooduspäritolu reegleid selleks, et määrata kindlaks kaupade päritoluriik enamsoodustusrežiimi (st liidu tavapärase tariifse sooduskohtlemise) kohaldamiseks, aga ka mitme sellise kaubanduspoliitilise meetme rakendamiseks nagu dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, kaubandusembargod, kaitsemeetmed ja koguselised piirangud või tariifikvoodid. Neid kasutatakse ka kaubandusstatistikas, avalikes hangetes ja päritolumärgistuses. Liit kohaldab oma mittesooduspäritolu reegleid ja need võivad erineda mis tahes muu kolmanda riigi omadest.

Mittesooduspäritolu võib erineda sooduspäritolust, mis määratakse kindlaks sellise sooduskaubanduskorra raames nagu liidu üldiste tariifsete soodustuste kava või vabakaubandusleping, millega nähakse ette tariifne sooduskohtlemine. Tuleb meeles pidada, et isegi kui lepingu täitmisel kasutatud kaubad on liitu importimisel saanud tariifse soodustuse ja selliste kaupade päritolu oli kindlaks määratud ekspordiriigiga kauplemisel kohaldatavate sooduspäritolureeglite alusel, tuleks nende kaupade päritolu rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete kohaldamise kontekstis siiski deklareerida avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale mittesooduspäritolu reeglite alusel. Selles suhtes tuleb märkida, et päritoluriik ei ole tingimata riik, kust kaubad välja saadeti ja/või tarniti.

Kõigepealt on oluline tunda lõpptoote õiget klassifitseerimist harmoneeritud süsteemis (4) (edaspidi „HS“), sest iga kaubaga on seotud konkreetne päritolureegel, mis põhineb kauba HSi kohasel klassifikatsioonil.

Kaupade mittesooduspäritolu kindlaksmääramiseks kasutatakse toodete kohta kaht põhimõistet, nimelt „täielikult saadud“ ja „viimane oluline töötlemine“.

3.1.    Kauba päritolu mõiste „kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis“ alusel

Liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]aup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevaks kaubaks“.

Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse artiklis 31 on esitatud ammendav loetelu kaupadest, mida käsitatakse täielikult ühes riigis või ühel territooriumil saadud kaubana. See loetelu kehtib peamiselt selliste toodete kohta, mis on saadud naturaalsel kujul, ja selliste toodete kohta, mis on valmistatud täielikult saadud toodetest. Seega võib ka rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse kohaldamisel lugeda neid tooteid täielikult saaduks ühes riigis või ühel territooriumil.

3.2.    Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik, ja mõiste „viimane oluline töötlemine“

Liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]aup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus selleks seadmestatud ettevõttes toimus selle kauba viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp“.

Mõiste „viimane oluline töötlemine“ tähendab, et viimase olulise töötlemise või toimingu tulemus peaks olema uue toote valmistamine või tähtis valmistamisetapp.

Praktikas tuleb selleks, et hinnata, kus toimus viimane oluline töötlemine, saada hankemenetluses osalevatelt ettevõtjatelt teavet kõigi kasutatud materjalide kohta. Eelkõige tuleb identifitseerida viimases tootjariigis kasutatud päritolustaatuseta materjalid. Need päritolustaatuseta materjalid peavad olema viimases riigis läbinud olulise töötlemise või toimingu, et omistada asjaomase kauba päritolu sellele lõpptoote tootjariigile.

Põhimõtteliselt peaks ühes riigis toodetud uuel kaubal olema eristatavad omadused ja funktsioonid, mis peaksid erinema selle tootmisel kasutatud materjalidest, et pidada päritolu selle tootjariigi omaks.

Viimase olulise töötlemise kriteeriumi tuleb kontrollida kahel erineval viisil, olenevalt sellest, kas asjaomane toode on kantud liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisasse 22–01 (vt punkt 3.2.1) või mitte (vt punkt 3.2.2) (5).

3.2.1.   Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetletud toodete päritolu kindlaksmääramine

Lisas 22–01 (sealhulgas selle sissejuhatavates märkustes) sätestatud reegleid kohaldatakse ainult selliste kaupade suhtes, mille HS-number on selles lisas kirjas vähemalt neljakohalise koodiga.

Selles lisas loetletud kaup loetakse läbinuks oma viimase olulise töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp, selles riigis või sellel territooriumil, kus on täidetud kõnealuses lisas sätestatud põhi- või abireegliga ette nähtud nõue või mida identifitseeritakse nende nõuete alusel. Näiteks kuuluvad liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetletud kaupade hulka teatavad põllumajandustooted (nt liha, kohv, jahvatatud teravili), teatavad keemiatooted, tekstiiltooted, rõivad ja rõivamanused, jalatsid, samuti teatavad raua- ja terasetooted, metalltööriistad, masinavaldkonna tooted, sealhulgas elektrimasinad. Loetelu on üsna piiratud ega hõlma kõiki tooteid, mis on liidu kombineeritud nomenklatuuris klassifitseeritud.

Lisas 22–01 loetletud toodete suhtes kohaldatavad reeglid on kirjas ja esile tõstetud reeglite tabelis (6). Kui viimast tootjariiki ei ole võimalik eraldi loetletud põhireeglite alusel kindlaks määrata, tuleks see kindlaks määrata iga peatüki alguses esitatud abireeglite kohaldamisega.

3.2.2.   Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetlemata toodete päritolu kindlaksmääramine

Liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetlemata kaupade päritolu määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi seeläbi, et protsessi või toimingut hinnatakse liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 määratletud viimase olulise töötlemise või toimingu mõiste seisukohast.

Selleks et parandada liidu tolliseadustiku delegeeritud määruse lisas 22–01 loetlemata kaupade puhul aluspõhimõtte „viimane oluline töötlemine“ harmoneeritud tõlgendamist, on nende toodete jaoks välja töötatud õiguslikult mittesiduvad erisuunised. Suunised nende toodete kohta on kirjas (kuid mitte esile tõstetud) ka eespool nimetatud reeglite tabelis.

Kui reeglite tabeli reegel ei ole viimases tootjariigis täidetud, määratakse päritoluriik kindlaks iga peatüki alguses esitatud abireegli kohaldamisega.

Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ning töövõtjad, sealhulgas VKEd, peaksid järgima asjaomaseid reegleid ja võtma arvesse mittesooduspäritolu käsitlevaid suuniseid (vt mittesooduspäritolureeglite suunised) (7).

Kui kauba päritolu suhtes on kahtlusi või selleks, et tagada õiguskindlus, võivad töövõtjad, eelkõige VKEd, kellel ei pruugi olla vajalikku asjatundlikkust, taotleda siduvat päritoluinformatsiooni. Lisateave: https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/content/binding-origin-information-2.

4.   Edukatele pakkujatele kohaldatavad kohustused

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse artikliga 8 on edukatele pakkujatele kehtestatud mitu kohustust, mis neil on riigihankemenetlustes, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, samuti selliste raamlepingute alusel sõlmitud lepingute korral (nn nõudelepingud), mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, ja need kohustused on seotud järgmisega: i) alltöövõtt; ii) lepingu täitmisel kasutatud kaupade päritolu; iii) taotluse korral alltöövõtu ja kauba päritolu kohta piisavate tõendite esitamine ning iv) alltöövõtu- ja päritolukohustuste täitmata jätmise eest proportsionaalse leppetrahvi tasumine.

Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peavad riigihanke alusdokumentides, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, nendele kohustustele viitama, et asjaomastes menetlustes osalevad ettevõtjad, eelkõige VKEd, oleksid lepingu sõlmimise korral kohaldatavatest nõuetest täielikult teadlikud.

4.1.    Alltöövõtuga seotud kohustused lepingu täitmisel

Alltöövõtt tähendab lepingu osa täitmise korraldamist kolmanda isiku poolt, ja see ei hõlma pelgalt teenuse osutamiseks vajalike kaupade või osade kohaletoimetamist.

Ettevõtjad, kellega on sõlmitud teenuste (sealhulgas avaliku sektori ehitustööd) osutamise leping, ei tohi anda kolmandast riigist pärit ettevõtjatele alltöövõtuna enam kui 50 % hankelepingu kogumaksumusest, kui selle kolmanda riigi suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Ehitustööde riigihankelepingute puhul ei ole see, et kasutatakse materjale, kaupu ja komponente, mis paigaldatakse ehitustööde hankelepingu alusel tehtavate alaliste ehitustööde käigus või nende osana, veel alltöövõtt, ja seega ei tohiks neid 50 % piirmäära nõude arvutamisel arvesse võtta. Näiteks kui on sõlmitud leping silla ehitamiseks, ei tohiks 50 % piirmäära arvutamisel lepingu maksumuses arvesse võtta kasutatud materjalide (nt teras, betoon, kivi, asfalt jne) maksumust.

Lisaks ei tohiks lepingu maksumuse arvutamisel 50 % piirmääras arvesse võtta kaupu, mille töövõtja on ostnud, et kasutada neid lepingu täitmisel (näiteks masinad, mida tarnija kasutab tarnitud kaupade katsetamiseks ja paigaldamiseks, seadmed, mida töövõtja kasutab tee ehitamiseks või arvuti(d), mida teenuseosutaja kasutab uuringu koostamiseks).

4.2.    Lepingu täitmisel kasutatud kaupade päritoluga seotud kohustused

Kui lepingu ese hõlmab kauba tarnimist, peavad hankelepingu sõlminud ettevõtjad tagama, et lepingu täitmisel tarnitud kaubad või osutatud teenused, mis on pärit kolmandast riigist, ei moodustaks hankelepingu kogumaksumusest enam kui 50 %, kui asjaomasele kolmandale riigile kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Seetõttu peab üle 50 % kaupadest, mida kasutatakse kaupade tarnelepingute täitmisel, pärinema liidust või kolmandast riigist, mille suhtes ei kohaldata rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Seda piirmäära kohaldatakse kõigile tarnelepingu alusel kohale toimetatavatele kaupadele. Kaubad on määratletud kui riigihankemenetluse esemes ja asjaomase lepingu tingimustes osutatud kaubad, välja arvatud tarnitud kaupades sisalduvad sisendid, materjalid ja koostisosad. Seetõttu ei kohaldata nimetatud piirmäära hangitavatesse kaupadesse paigaldatavate või nende osaks olevate materjalide, kaupade ja komponentide suhtes. Näiteks kui hange puudutab elektroonikaseadmete kohaletoimetamist, ei arvestata selliste seadmete tootmisel kasutatud pooljuhte 50 % piirmäära hulka, kuid üle 50 % sellistest hangitud elektroonikaseadmetest peab pärinema riigist, mille suhtes ei kohaldata rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib lepingu täitmise ajal nõuda igal ajal teavet kasutatud kaupade päritolu kohta.

Nõudmise korral peab edukas pakkuja, kellega leping sõlmitakse, sõnaselgelt kinnitama, et lepingu täitmisel tarnitud kaubad vastavad tarnitud kaupade päritoluga seotud piirmääradele. Selleks peaks töövõtja esitama avaliku sektori hankijale avalduse, mille võib koostada järgmiselt: „Kinnitan, et lepingu XXX täitmisel tarnitud kaupadest ei pärine enam kui 50 % riigist [X], mille suhtes kohaldatakse [XYZ] rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet [kuupäev: xx.yy.zz]“.

Komisjon soovitab, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kutsuksid edukat pakkujat rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse artikli 8 rakendamiseks korraldatavate riskihindamis- ja kontrollimenetluste raames üles esitama vabatahtliku deklaratsiooni, mis seisneks selles, et pakkuja märgib ära rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmetega hõlmatud riikidest pärit kaupade või teenuste osakaalu lepingu kogumaksumuses.

Selline vabatahtlik deklaratsioon tuleks põhimõtteliselt esitada enne lepingu eest lõppmakse tegemist ning see võib põhineda äriühingu tavapärases tegevuses juurutatud olemasolevatel tarneahela ja jälgitavuse kontrolli süsteemidel. Sellise deklaratsiooni esitamisel võib kõrvalehoidmise ohtu pidada väiksemaks kui sellise teabe puudumisel.

4.3.    Taotluse korral piisavate tõendite esitamisega seotud kohustused

Töövõtja on kohustatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija taotluse korral esitama piisavad tõendid selle kohta, et kaupade päritolu piirmäärast on kinni peetud. Seejuures piisab, kui esitatakse tõendid selle kohta, et enam kui 50 % hankelepingu kogumaksumusest on pärit liidust või sellistest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei kohaldata rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Praktikas võib kaupade tarnelepingu puhul esineda kaks olukorda:

a)	töövõtja võib osta lepingu täitmiseks kasutatud lõppkaupu liidust (või kolmandast riigist) või riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, või

b)	töövõtja võib olla kasutanud nende kaupade tootmiseks komponente või koostisosi, mis on pärit liidust (või kolmandast riigist) või riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Eespool selgitatud mittesooduspäritolureegleid kohaldatakse mõlemal juhul samamoodi.

Esimesel juhul, kui imporditud lõppkaup on pärit riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, ei tohi selle osa lepingu kogumaksumuses ületada 50 % lepingu väärtusest. See tähendab, et rohkem kui 50 % lepingu alusel tarnitud kaupadest peaks pärinema liidust või kolmandatest riikidest (v.a riigid, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet). Töövõtja võib tõendada selle piirmäära järgimist sellega, et ta esitab vajalikud välistarnijate arved ja/või lisatud avaldused. Kui arved on koostatud välisvaluutas, konverteeritakse nende väärtus eurodesse ostu hetkel kehtinud euro vahetuskursi alusel.

Teisel juhul peab töövõtja tõendama, et suurem osa (üle 50 %) lepingu alusel toodetud ja tarnitud kaupadest on omandanud liidu või kolmanda riigi (v.a riik, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet) päritolu. Komponente, mis on pärit riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, võib küll kasutada, aga need peavad olema tootmisprotsessis läbinud olulise töötlemise, millega lõpptootele omistatakse liidu või kolmanda riigi (v.a riik, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet) päritolu kooskõlas eespool selgitatud mittesooduspäritolureeglitega.

Töövõtja peaks esitama mis tahes teabe, tunnistuse, tõendava dokumendi või avalduse, mis tõendab vastavust päritolupiirmäärale. Sellised tõendid võivad olla dokumendid, millest nähtub, et üle 50 % kaupadest on pärit liidust või kolmandast riigist, mille suhtes ei kohaldata rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet. Need võivad sisaldada ka tootmisprotsesside kirjeldust, sealhulgas näidiseid, kirjeldusi või fotosid, mis võimaldavad kindlaks teha tarnitud kauba päritolu. Lisaks sobib tõendiks avaldus või muus vormis tõend liidus asuvalt kauba tarnijalt, kui töövõtja on kaubad ostnud liidu turult.

Peale selle võivad dokumentidest asjakohased olla päritoludeklaratsioonid või -tunnistused. Selliseid dokumente võib välja anda kauba deklareeritud päritoluriigi pädev asutus (näiteks kaubanduskoda). Need deklaratsioonid või päritolutunnistused ei anna siiski teavet deklareeritud päritolu õigsuse kohta, kuivõrd kolmandatel riikidel võivad olla teistsugused kauba päritolu kindlaksmääramise reeglid. Asjaomane tunnistus on üksnes viide kauba tootmis- või lähtekohale. Seetõttu ei tuleks päritoludeklaratsioone/-tunnistusi pidada õiguslikuks tõendiks, vaid neid tuleks käsitada päritolu kindlaksmääramisel üksikasjana, millest võib olla kasu edasise kontrolli hõlbustamisel, kui kahtlus püsib.

4.4.    Proportsionaalse leppetrahvi maksmisega seotud kohustused

Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teeb kindlaks, et töövõtja ei ole täitnud artikli 8 lõike 1 punktides a–b sätestatud kohustusi, või kui tal on põhjendatud kahtlus töövõtja poolt artikli 8 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud tõendite usaldusväärsuses, võib ta määrata proportsionaalse leppetrahvi vahemikus 10–30 % lepingu maksumusest (artikli 8 lõike 1 punkti d kohaselt). Selle leppetrahvi tegelik suurus tuleb kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi ja see võib muu hulgas oleneda sellest, millise osa kaupade või teenuste suhtes esineb põhjendatud kahtlusi.

5.   Kuidas ja millal peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldama

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse artikli 6 lõikes 4 on ette nähtud, et rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse ainult nende riigihankemenetluste suhtes, mille eeldatav maksumus ületab piirmäära, mille komisjon määrab kindlaks uurimise ja konsultatsioonide tulemuste põhjal ning võttes arvesse lõikes 3 sätestatud kriteeriume (8). See eeldatav maksumus peaks ehitustööde ja kontsessioonide puhul olema vähemalt 15 000 000 eurot (ilma käibemaksuta) ning kaupade ja teenuste puhul vähemalt 5 000 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Määruses sätestatud piirmäärade kohaldamiseks tuleks lepingute asjaomased eeldatavad maksumused arvutada kooskõlas vastavalt direktiivi 2014/23/EL artikliga 8, direktiivi 2014/24/EL artikliga 5 ja direktiivi 2014/25/EL artikliga 16.

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse ainult selliste määruse kohaldamisalasse jäävate riigihankemenetluste suhtes, mis on algatatud alates asjaomase rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme jõustumisest kuni selle kehtivuse kaotamise, tühistamise või peatamiseni.

Raamlepingute puhul kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid ainult üks kord, nimelt raamlepingu sõlmimisel. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid ei kohaldata raamlepingul põhinevate lepingute suhtes (nn nõudeetapis).

Rahvusvaheliste hangete instrumendi määruse artikli 13 lõikes 2 on ette nähtud, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid andma väljaande Tender Electronic Daily (TED) kaudu komisjonile hankelepingute sõlmimist käsitleva teabe raames aru rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete kohaldamisest. Selline aruanne sisaldab iga asjaomase menetluse puhul teavet rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete kohaldamise kohta, nende kolmandatest riikidest saadud pakkumuste arvu kohta, millele asjaomast rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldati, nende pakkumuste arvu kohta, millele kohaldati pakkumuse kõrvalejätmist või hindamistulemuse kohandamist, ning rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest konkreetsete erandite kohaldamise kohta.

TEDis on kindlad väljad, mille avaliku sektori hankijad peavad täitma.

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet tuleks hindamistulemuste kohandamise vormis kohaldada pakkumuste hindamise etapis (täpsemalt lõpliku punktisumma arvutamise ajal).

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet tuleks pakkumuste kõrvalejätmise vormis kohaldada valikukriteeriumide hindamise etapis.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1031 kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihanke- ja kontsessiooniturgudele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele (rahvusvaheliste hangete instrument) (ELT L 173, 30.6.2022, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjade eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(4)  https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/content/harmonised-system-0.

(5)  Vt ka mittesooduspäritolureeglite suunised: https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2022-03/Guidance%20on%20non-preferential%20rules%20of%20origin.pdf.

(6)  https://taxation-customs.ec.europa.eu/table-list-rules-conferring-non-preferential-origin-products-following-classification-cn_en.

(7)  https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2022-03/Guidance%20on%20non-preferential%20rules%20of%20origin.pdf.

(8)  Eelkõige: a) rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme proportsionaalsus kolmanda riigi meetme või tava suhtes ning b) alternatiivsete allikate olemasolu asjaomaste kaupade ja teenuste tarnimiseks, et vältida või minimeerida märkimisväärset mõju avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele.

NÕUKOGU OTSUS,

14. veebruar 2023,

millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Itaalia asendusliige

(2023/C 64/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires, (1) eriti selle artikleid 23 ja 24,

võttes arvesse liikmesriikide valitsuste poolt nõukogule esitatud kandidaatide nimekirju

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 20. septembri 2022. aasta (2) ja 25. oktoobri 2022. aasta (3) otsustega ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 25. september 2022 kuni 24. september 2024.

(2)	Itaalia valitsus on esitanud kandidaadi täidetavale ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(2)  Nõukogu 20. septembri 2022. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed (ELT C 393, 13.10.2022, lk 5).

(3)  Nõukogu 25. oktoobri 2022. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Taani, Saksamaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Malta ning Portugali liikmed ja asendusliikmed (ELT C 481, 19.12.2022, lk 1).

Nõukogu järeldused

maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta

(2023/C 64/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

---

(1)  EUCO 18/22, EUCO 1/22, 21/22, 31/22, 34/22 ja ST 9873/22.

Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/184/ÜVJP (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/380) ja määruses (EL) nr 401/2013 (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/378), mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas

(2023/C 64/07)

Seoses olukorraga Myanmaris/Birmas piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2013/184/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/380 (2)) lisas ning määruse (EL) nr 401/2013 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/378) (4) IV lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud, üksused ja asutused tuleks kanda nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2013/184/ÜVJP ja määruses (EL) nr 401/2013 (mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas) sätestatud piiravaid meetmeid. Nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EL) nr 401/2013 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas) II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 4b).

Asjaomased isikud, üksused ja asutused võivad 14. märtsiks 2023 esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude korrapärasel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2013/184/ÜVJP artikliga 12 ja määruse (EL) nr 401/2013 artikli 4i lõikega 4.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 111, 23.4.2013, lk 75.

(2)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 27.

(3)  ELT L 121, 3.5.2013, lk 1.

(4)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/184/ÜVJP ning nõukogu määruses (EL) nr 401/2013, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas

(2023/C 64/08)

Vastavalt määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16 juhitakse andmesubjektide tähelepanu järgmisele.

Töötlemistoimingu õiguslikud alused on nõukogu otsus 2013/184/ÜVJP (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/380 (3), ning nõukogu määrus (EL) nr 401/2013 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/378 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu puhul on vastutav töötleja Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu andmekaitseametniku kontaktandmed on järgmised:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2013/184/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2023/380, ning määrusele (EL) nr 401/2013, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2023/378.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2013/184/ÜVJP ja määruses (EL) nr 401/2013 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja kõiki muid isiku loetellu kandmise alustega seotud andmeid.

Isikuandmete töötlemise õiguslikeks alusteks on ELi lepingu artikli 29 kohaselt vastu võetud nõukogu otsused ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud nõukogu määrused, millega määratakse kindlaks asjaomased füüsilised isikud (andmesubjektid) ning külmutatakse nende varad ja kehtestatakse neile reisipiirangud.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktile a –, et täita avalikes huvides olevat ülesannet ning – vastavalt sama määruse artikli 5 lõike 1 punktile b – vastutava töötleja õiguslikult siduvaid kohustusi, mis on sätestatud eespool nimetatud õigusaktides.

Isikuandmete töötlemine on vajalik – vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktile g – olulise avaliku huviga seotud põhjustel.

Nõukogu võib saada andmesubjektide isikuandmeid liikmesriikidelt ja/või Euroopa välisteenistuselt. Isikuandmete vastuvõtjateks on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Kõiki isikuandmeid, mida nõukogu töötleb seoses ELi autonoomsete sanktsioonidega, säilitatakse viis aastat alates andmesubjekti eemaldamisest nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või asjaomase meetme kehtivuse lõppemisest, või Euroopa Kohtule hagi esitamise korral kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Nõukogu registreeritud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid säilitab nõukogu avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses.

Nõukogul võib olla vaja vahetada andmesubjekti isikuandmeid kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga seoses ÜRO kannete ülevõtmisega nõukogu poolt või seoses rahvusvahelise koostööga ELi piiravate meetmete poliitika valdkonnas.

Kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral põhineb isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 50, järgmis(t)el tingimus(t)el:

—	edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel;

—	edastamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Andmesubjekti isikuandmeid ei töödelda automatiseeritud otsustussüsteemide abil.

Andmesubjektidel on õigus saada teavet ja tutvuda oma isikuandmetega. Lisaks on andmesubjektidel õigus oma andmeid parandada ja täiendada. Teatavatel tingimustel on andmesubjektidel õigus paluda oma isikuandmed kustutada, esitada nende töötlemise suhtes vastuväide või paluda töötlemise piiramist.

Andmesubjektid saavad neid õigusi kasutada, saates vastavasisulise e-kirja vastutava töötleja ning koopia sellest kirjast andmekaitseametniku eespool osutatud e-posti aadressidele.

Taotlusele peab andmesubjekt lisama isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) koopia, mille põhjal saab kinnitada tema isikusamasuse. Selles dokumendis peavad olema esitatud isikukood, väljaandjariik, kehtivusaeg, nimi, aadress ja sünnikuupäev. Mis tahes muud isikut tõendava dokumendi koopial esitatud andmed, näiteks foto või mis tahes isikutunnused, võib hägustada.

Andmesubjektidel on õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

Enne Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamist soovitatakse andmesubjektidel siiski püüda leida probleemile lahendus, võttes ühendust vastutava töötlejaga ja/või nõukogu andmekaitseametnikuga.

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 111, 23.4.2013, lk 75.

(3)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 27.

(4)  ELT L 121, 3.5.2013, lk 1.

(5)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 1.

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2023/381, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/379 ning mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2023/C 64/09)

Nõukogu otsuse 2011/235/ÜVJP (1) (mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2023/381 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 (3) (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ning mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/379 (4)) I lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et need isikud ja üksused tuleks lisada selliste isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) nr 359/2011 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artikkel 4).

Asjaomased isikud ja üksused võivad esitada nõukogule enne 14. märtsi 2023 koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 36.

(3)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(4)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 13.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2023/C 64/10)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1725 artiklile 16 (1).

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad otsus 2011/235/ÜVJP (2), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2023/381 (3), ning määrus (EL) nr 359/2011 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2023/379 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitseametnik data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2023/381, ning määrusele (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2023/379.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid loetellu kandmise põhjustega seotud andmeid.

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on ELi lepingu artikli 29 alusel vastu võetud nõukogu otsused ning ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrused, millega kantakse loetellu füüsilised isikud (andmesubjektid) ning kehtestatakse varade külmutamine ja reisipiirangud.

Töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktiga a ning eespool nimetatud õigusaktides sätestatud vastutava töötleja õiguslikult siduvate kohustuste täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punktiga b.

Töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktiga g.

Nõukogu võib saada andmesubjektide isikuandmeid liikmesriikidelt ja/või Euroopa välisteenistuselt. Isikuandmete vastuvõtjad on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Kõiki isikuandmeid, mida nõukogu töötleb seoses ELi autonoomsete piiravate meetmetega, säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või, kui Euroopa Kohtule on esitatud hagi, siis kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Nõukogu registreeritud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid säilitab nõukogu avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses.

Nõukogul võib olla vaja vahetada andmesubjekti puudutavaid isikuandmeid kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga seoses ÜRO kannete ülevõtmisega nõukogu poolt või seoses ELi piiravate meetmete poliitikat puudutava rahvusvahelise koostööga.

Kui kaitse piisavuse otsust ei ole tehtud või kui asjakohased kaitsemeetmed puuduvad, on isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise aluseks vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 50 järgmised tingimused:

—	edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel;

—	edastamine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Andmesubjekti isikuandmete töötlemine ei hõlma automatiseeritud otsuste tegemist.

Andmesubjektidel on õigus saada teavet ja tutvuda oma isikuandmetega. Neil on ka õigus lasta oma andmeid parandada ja täiendada. Teatud tingimustel on neil õigus paluda oma isikuandmed kustutada, õigus olla vastu nende töötlemisele või paluda töötlemise piiramist.

Andmesubjektid saavad neid õigusi kasutada, saates vastutavale töötlejale e-kirja koos koopiaga andmekaitseametnikule, nagu on osutatud eespool.

Andmesubjektid peavad oma taotlusele lisama isikusamasuse kinnitamiseks isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) koopia. Selles dokumendis peavad olema esitatud isikukood, väljaandjariik, kehtivusaeg, nimi, aadress ja sünnikuupäev. Kõik muud isikut tõendava dokumendi koopial esitatud andmed, näiteks foto või mis tahes isikutunnused, võib hägustada.

Andmesubjektidel on õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 (edps@edps.europa.eu).

Enne kaebuse esitamist Euroopa Andmekaitseinspektorile on soovitav, et andmesubjektid võtaks kõigepealt lahenduse leidmiseks ühendust vastutava töötleja ja/või nõukogu andmekaitseametnikuga.

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(3)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 36.

(4)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(5)  ELT L 51 I, 20.2.2023, lk 13.

Euro vahetuskurss (1)

20. veebruar 2023

(2023/C 64/11)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0674
JPY	Jaapani jeen	143,09
DKK	Taani kroon	7,4461
GBP	Inglise nael	0,88738
SEK	Rootsi kroon	11,0620
CHF	Šveitsi frank	0,9861
ISK	Islandi kroon	154,70
NOK	Norra kroon	10,9683
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,693
HUF	Ungari forint	382,83
PLN	Poola zlott	4,7435
RON	Rumeenia leu	4,9180
TRY	Türgi liir	20,1379
AUD	Austraalia dollar	1,5456
CAD	Kanada dollar	1,4367
HKD	Hongkongi dollar	8,3623
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7087
SGD	Singapuri dollar	1,4259
KRW	Korea vonn	1 384,38
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,3471
CNY	Hiina jüaan	7,3191
IDR	Indoneesia ruupia	16 178,69
MYR	Malaisia ringit	4,7291
PHP	Filipiini peeso	58,675
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,708
BRL	Brasiilia reaal	5,5162
MXN	Mehhiko peeso	19,6555
INR	India ruupia	88,3060

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI OTSUS,

21 detsember 2022,

millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada muudatused Tšehhi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Madalmaade, Rumeenia ja Rootsi riiklikes eraldustabelites Euroopa Liidu tehingulogisse

(2023/C 64/12)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liikmesriigid esitasid kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ (2) artikli 11 lõikega 1 komisjonile oma territooriumil asuvate käitiste loetelu.

(2)

Komisjoni otsuse (EL) 2021/355 (3) artikli 2 kohaselt ei olnud komisjonil vastuväiteid direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loetelude kohta, mille olid esitanud Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi, välja arvatud kõnealuse otsuse artiklis 1 ja lisades nimetatud käitised.

(3)

Liikmesriigid määrasid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (4) artikli 14 lõike 5 kohaselt iga käitise jaoks kindlaks esialgsed tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜ“) aastakogused, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 (5) kindlaksmääratud võrdlusaluste muudetud väärtusi.

(4)	Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/927 (6) artiklis 1 on kindlaks määratud, et tasuta eraldatavate LHÜde esialgseid aastakoguseid ei ole vaja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt kohandada, sest nõudlus ei ületanud maksimaalset kogust.

(5)	Tšehhi teatas 6. juuli 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Käitis CZ-127 esitati algses riiklikus eraldustabelis registrikonto vale tunnuskoodiga. Õige alaline tunnuskood asendab tunnuskoodi CZ-126.

(6)	Taani teatas 2. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Parandati käitiste DK-265, DK-305 ja DK-375 soojuspõhiste käitiseosade varasemaid tootmistasemeid.

(7)

Saksamaa teatas 29. novembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Käitiste DE-43 ja DE-2495 puhul teatati soojusvõrguga vahetatavate soojusvoogude kohandamisest, mille tulemusena parandati HKSi-välise soojusenergia koefitsiente ja muudeti LHÜde tasuta eraldamist käitise DE-43 soojuspõhiste käitiseosade vahel. Atsetüleeni käsitleva paranduse tõttu korrigeeriti käitise DE-235 kütusepõhise käitiseosa ja protsessiheite käitiseosa varasemaid tootmistasemeid. Leiti ja parandati vead käitiste DE-892, DE-941, DE-203778, DE-203812 ja DE-206021 soojuspõhiste käitiseosade varasema tootmistaseme arvutamisel. Pärast maagaasi mõõtmisel tehtud vigade avastamist parandati käitise DE-205609 soojuspõhise käitiseosa ja kütusepõhise käitiseosa varasemaid tootmistasemeid. Käitise DE-4111 elektritootja staatus on parandatud elektritootjaks. Üks soojuse eksportija ei kuulu enam ELi HKSi, seepärast vähendati käitisele DE-4170 eraldatavaid LHÜsid. Parandati käitise DE-202606 etüleenoksiidi/etüleenglükoole tootva käitiseosa elektritarbimise ja elektrienergia asendatavuse teguriga seotud vead. Parandati käitisele DE-1439 imporditud mõõdetava soojuse päritolu – ELi HKSi kuuluva käitise asemel oli importijaks HKSi mittekuuluv käitis. Osa käitisest DE-1439 eksporditud soojuse puhul tehti kindlaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ja tehti asjakohane parandus staatuses, mistõttu loodi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga seotud soojuspõhine käitiseosa. Teatamata heitsoojuse lisamine tõi kaasa käitise DE-205540 soojuspõhise käitiseosa varasema tootmistaseme suurenemise ja kütusepõhise käitiseosa varasema tootmistaseme vähenemise. Kohtumenetluse tulemusena jagatakse käitis DE-204581 käitiseks DE-204581 ja käitiseks DE-493. Käitis DE-204581 ei kuulu ELi HKSi, kuna seal ei toimu ühtegi kasvuhoonegaaside heidet tekitavat tegevust. Käitis DE-493 on hõlmatud ELi HKSiga seoses mõõdetava soojuse tootmise ja eksportimisega eri kasutajatele, sealhulgas käitisele DE-204581.

(8)	Iirimaa teatas 24. mai 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Käitise IE-130 elektritootja staatus on parandatud nii, et käitis ei ole elektritootja.

(9)

Hispaania teatas 2. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Parandati käitise ES-158 tulekindlate toodete lubja tootmisega seotud käitiseosa tegevuse alguskuupäeva. Mõõdetavate soojusvoogude ebatäpse mõõtmise tõttu hinnati käitise ES-890 soojuspõhise käitiseosa varasem tootmistase liialt kõrgeks. Parandatud mõõtmistulemustega määrati uus varasem tootmistase. Leiti ja parandati vead käitiste ES-932 ja ES-201855 soojuspõhiste käitiseosade varasema tootmistaseme arvutamisel. HKSi mittekuuluvale käitisele eksporditud soojus omistati ekslikult ammoniaagi tootmisega seotud käitiseosale, samas kui see oleks tulnud omistada käitise ES-201855 soojuspõhisele käitiseosale. Eksporditud soojusega seotud parandus hõlmab ka kõnealuse käitiseosa heitkoguste kohandamist ning ammoniaagi tootmisega seotud käitiseosa kütuse ja elektrienergia asendatavuse teguri kohandamist. PRODCOMi koodi paranduse tõttu muutus käitise ES-202877 kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga staatus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuta staatuseks.

(10)

Prantsusmaa teatas 1. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Parandati käitise FR-1020 soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa varasemat tootmistaset. Tootmise teatava osa soojusbilansi ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu staatuse parandamisega kaasnes käitise FR-182 kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega seotud soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa varasema tootmistaseme suurenemine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseta soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa varasema tootmistaseme vähenemine. Paranduste tulemusena vähenes mineraalvilla tootmisega seotud käitiseosa varasem tootmistase ja lisati kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega seotud kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa käitises FR-1163.

(11)

Itaalia teatas 11. juuli 2022. aasta, 22. novembri 2022. aasta ja 2. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Parandati käitise IT-493 valuklaasi tootmisega seotud käitiseosa varasemat tootmistaset. Parandati käitise IT-654 tehnilist ühendust ning seetõttu sai soojuspõhisest käitiseosast kaugkütte käitiseosa. Käitisele IT-217620 on heitkogustega kauplemise süsteemi raames taas lubatud eraldada tasuta LHÜsid, mistõttu parandati käitise tunnuskoodi registris. Mõõdetavat soojust puudutavate andmete parandamine tõi kaasa käitise IT-457 soojuspõhise käitiseosa varasema tootmistaseme vähenemise ja kütusepõhise käitiseosa varasema tootmistaseme suurenemise.

(12)	Ungari teatas 1. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Neutraliseerimisprotsessist saadud eksotermiline soojus lisati käitise HU-153 soojuspõhise käitiseosa tootmistasemele.

(13)	Läti teatas 1. detsembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Soojusbilansi parandamise tulemusena suurenes käitise LV-206234 kaugkütte käitiseosa varasem tootmistase.

(14)

Madalmaad teatasid 8. märtsi 2022. aasta, 23. märtsi 2022. aasta, 16. juuni 2022. aasta,14. oktoobri 2022. aasta ja 24. oktoobri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Käitise NL-366 soojuspõhise käitiseosa puhul käsitati soojusallikat ekslikult tingimustele vastava soojusena. Lisaks ei antud käitise NL-366 vesiniku tootmisega seotud käitiseosale soojust, millest teatati. Mõlemad vead parandati. Parandati käitise NL-54 kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega seotud soojuspõhise käitiseosa varasemat tootmistaset. Parandati käitise NL-110 protsessiheite käitiseosa varasemat tootmistaset. Parandati käitise NL-205924 stüreeni tootmisega seotud käitiseosa elektritarbimist ja elektrienergia asendatavuse tegurit puudutavad vead. Parandati ka käitise NL-205924 heitgaasi- ja soojusbilanssi. Kõrvaldati käitise NL-205926 protsessiheite käitiseosa piiride ja arvutustega seotud vastuolud.

(15)	Rumeenia teatas 14. novembri 2022. aasta kirjas oma riikliku eraldustabeli muudatustest. Soojusbilansi parandustega kaasnes käitise RO-207234 kaugkütte käitiseosa varasema tootmistaseme vähenemine.

(16)

Rootsi teatas 1. detsembri 2022. aasta kirjas oma riiklikus eraldustabelis tehtud parandustest. Vähendati käitise SE-471 katmata kvaliteetpaberi tootmisega seotud käitiseosa varasemat tootmistaset. Varasemad andmed hõlmasid müümata tooteid, mis suunati tagasi tootmisprotsessi. See osa on varasemast tootmistasemest maha arvatud. Vähendati käitise SE-475 katmata ja kaetud karbipapi tootmisega seotud käitiseosade varasemat tootmistaset. Varasemad andmed hõlmasid müümata tooteid, mis suunati tagasi tootmisprotsessi. See osa on varasemast tootmistasemest maha arvatud.

(17)	Teatatud riiklikud eraldustabelid on kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/331 ja komisjoni otsusega (EL) 2021/355,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  ELT L 177, 2.7.2019, lk 3.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(3)  Komisjoni 25. veebruari 2021. aasta otsus (EL) 2021/355, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 68, 26.2.2021, lk 221).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(5)  Komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29).

(6)  Komisjoni 31. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/927, millega määratakse kindlaks ühtne sektoriülene paranduskoefitsient lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohandamiseks ajavahemikul 2021–2025.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepanekute kohta võtta vastu direktiivid võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta võrdse kohtlemise valdkonnas

(2023/C 64/13)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

Euroopa Komisjon esitas 7. detsembril 2022 ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega jäetakse direktiivist 2000/43/EÜ välja artikkel 13 ja direktiivist 2004/113/EÜ (1) artikkel 12 ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega jäetakse direktiivist 2006/54/EÜ välja artikkel 20 ja direktiivist 2010/41/EL (2) artikkel 11.

Ettepanekute eesmärk on kehtestada võrdõigusasutuste toimimise miinimumnõuded, et parandada nende tõhusust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse vastusena konsulteerimisele Euroopa Komisjoniga 8. detsembril 2022, vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 42 lõikele 1 (3).

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt nende eesmärkide üle. Ta märgib, et aruanded, mille võrdõigusasutused esitaksid artikli 15 alusel, ei tohiks sisaldada isikuandmeid ning et artiklis 12 sätestatud koostöö ja artikli 16 kohane järelevalve ei tohiks hõlmata isikuandmete töötlemist.

Seetõttu keskendub ta oma soovitustes artiklile 18, mis käsitleb isikuandmete töötlemist. Eelkõige soovitab ta tõhustada võrdõigusasutuste õiguskindlust, käsitades isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ettepaneku artiklit 18, ning luua selge seos isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 9 seoses isikuandmete eriliikidega (4). Ta soovitab selgitada ettepanekute artikli 18 lõike 1 kohaldamisala, et hõlmata vajaduse korral mitte ainult isikuandmete kogumist, vaid ka hilisemat töötlemist võrdõigusasutuste poolt, loetledes isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ammendavalt kõik isikuandmete eriliigid, mida võib ettepanekute alusel töödelda, ning selgitada sobivaid ja konkreetseid meetmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktis g nõutud põhiõiguste ja andmesubjekti huvide kaitseks.

1.   SISSEJUHATUS

1.

7. detsembril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega jäetakse direktiivist 2000/43/EÜ (5) välja artikkel 13 ja direktiivist 2004/113/EÜ (6) artikkel 12 (edaspidi „võrdse kohtlemise ettepanek“), ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega jäetakse direktiivist 2006/54/EÜ (7) välja artikkel 20 ja direktiivist 2010/41/EL (8) artikkel 11 (edaspidi „võrdsete võimaluste ettepanek“).

2.

Võrdse kohtlemise ettepaneku eesmärk (9) on kehtestada võrdõigusasutuste tegevuse miinimumnõuded, et parandada nende tõhusust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist, mis tuleneb nõukogu direktiividest 79/7/EMÜ (10) (millega keelatakse sooline diskrimineerimine sotsiaalkindlustuse valdkonnas), 2000/43/EÜ (millega keelatakse diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel), 2000/78/EÜ (11) (millega keelatakse diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel töö saamisel, kutsealale pääsemisel ja kutseõppes) ja 2004/113/EÜ (millega keelatakse sooline diskrimineerimine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega).

3.

Võrdse kohtlemise ettepanek on osa mitmest strateegiast ja tegevuskavast, mis võeti vastu võrdõiguslikkuse liidu saavutamiseks: soolise võrdõiguslikkuse strateegia (12), rassismivastane tegevuskava (13), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev strateegiline raamistik (14), LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia (15) ning puuetega inimeste õiguste strateegia (16). Sellele viidati ka antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise strateegias (17).

4.

Võrdsete võimaluste ettepaneku eesmärk (18) on kehtestada võrdõigusasutuste tegevuse miinimumnõuded, et parandada nende tõhusust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist, mis tuleneb nõukogu direktiividest 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL. Ettepanek täiendab ELi õigusakte, mis on vastu võetud ohvrite õiguste (19), õiguskaitse kättesaadavuse (20) ja üldsuse osalemist takistavate strateegiliste kohtuasjade vastu võitlemise valdkonnas (21). Õigusriigi olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes rõhutatakse, et võrdõigusasutustel on tulemuslikuks tööks vaja struktuurseid sõltumatuse tagatisi ja piisavaid vahendeid ning mitmetel liikmesriikides asuvatel asutustel on endiselt on endiselt probleeme (22) , (23).

5.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse ELi isikuandmete kaitse määruse artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena Euroopa Komisjoniga konsulteerimisele 8. detsembril 2022. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt viite üle konsultatsioonile võrdse kohtlemise ettepaneku põhjenduses 50 ja võrdsete võimaluste ettepaneku põhjenduses 49. Seoses sellega märgib Euroopa Andmekaitseinspektor samuti positiivselt, et temaga konsulteeriti võrdse kohtlemise ettepaneku eelnõu suhtes varem ka mitteametlikult vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse põhjendusele 60.

5.   JÄRELDUSED

19.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused: (1) suurendada võrdõigusasutuste õiguskindlust, arvestades andmete töötlemise õigusliku alusena ettepanekute artiklit 18, ning lisada selge viide isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 9 seoses isikuandmete eriliikide töötlemisega; (2) selgitada ettepanekute artikli 18 lõike 1 kohaldamisala, et hõlmata vajaduse korral mitte ainult isikuandmete kogumist, vaid ka hilisemat töötlemist võrdõigusasutuste poolt; (3) loetleda ammendavalt isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses kõik isikuandmete eriliigid, mida võib ettepanekute alusel töödelda, ning selgitada sobivaid ja konkreetseid meetmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktis g nõutud põhiõiguste ja andmesubjekti huvide kaitseks.

---

(1)  COM(2022) 689 final.

(2)  COM(2022) 688 final.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22).

(6)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

(9)  Võrdse kohtlemise ettepaneku artikli 1 lõige 1 ja põhjendused 3–7.

(10)  Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24).

(11)  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(12)  COM(2020) 152 final (https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-equality/gender-equality-strategy_en).

(13)  COM(2020) 565 final (https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/racism-and-xenophobia/eu-anti-racism-action-plan-2020-2025_en).

(14)  https://ec.europa.eu/info/publications/new-eu-roma-strategic-framework-equality-inclusion-and-participation-full-package_en.

(15)  COM(2020) 698 final (https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/lesbian-gay-bi-trans-and-intersex-equality/lgbtiq-equality-strategy-2020-2025_en).

(16)  COM(2021) 101 final (https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1484).

(17)  COM(2021) 615 final (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_4990). Vt seletuskiri, lk 4.

(18)  Ettepaneku artikli 1 lõige 1.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

(20)  Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41).

(21)  Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (ELT L 138, 17.5.2022, lk 30).

(22)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2022 aasta aruanne õigusriigi kohta“, COM(2022) 500 final. (https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2022-rule-law-report_en).

(23)  Seletuskiri, lk 6.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.11007 – REGAL REXNORD / ALTRA)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2023/C 64/14)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 64/15)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Anjou-Coteaux de la Loire“

PDO-FR-A0405-AM03

Teate esitamise kuupäev: 23.11.2022

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetakse koonddokumenti punkte 6 ja 9.

2.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Samas reas olevate tüvede omavahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

3.   Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskusteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

4.   Küpsus

Minimaalset suhkrusisaldust on suurendatud 221-lt grammilt 238-le grammile liitri kohta. Muudatus tulenes soovist suurendada jääksuhkruga veinideks loetavate veinide kvaliteeti.

Arvestamaks suure suhkrusisaldusega viinamarjavirde kääritamisel esinevate probleemidaga, võeti sellistelt veinidelt, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 18 mahuprotsendi või sellega võrdne, tegeliku alkoholisisalduse piirmäär maha.

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

5.   Seos piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

6.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.

Koonddokumenti ei muudeta.

7.   Peamised kontrollitavad punktid

Peamistele kontrollitavadele punktidele on lisatud käsitsi korje ja sellele järgnev sortimine.

Koonddokumenti ei muudetud.

8.   Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatav hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

9.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

10.   Märgistus

Märgistamiseeskirju on täpsustatud vastavalt nendele, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Anjou-Coteaux de la Loire

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on rahulike valgete veinidega, mis on valmistatud üleküpsenuna korjatud viinamarjadest (looduslik kontsentratsioon viinapuu küljes, koos väärishallituse esinemisega või ilma selleta), tegemist on elegantsete veinidega, millel on terviklik lõhna- ja maitsebukett (õistaimede, värskete või kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade lõhna- ja maitsenüansid), mis ühendavad maitsmisel magususe ja värskuse. Veinide omadused on järgmised: minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 14 %. fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta. Veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 %, on minimaalne tegelik alkoholisisaldus vähemalt 11 % . Üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	18
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

2.   Puutükkide kasutamine

Veinivalmistuse eritavad

Puutükkide kasutamine on keelatud. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

3.   Istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.

Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, on õigus kasutada oma saagi puhul kontrollitud päritolunimetust tingimusel, et täidetud on käesolevas tootespetsifikaadis toestuse ja taimede kõrguse kohta kehtestatud eeskirjad. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.

4.   Lõikamine

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi, kuid igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga.

Fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

5.   Koristamine

Viljelustavad

Viinamarjade koristamine toimub käsitsi ja valikuliselt.

6.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

7.   Viljelemine

Veinivalmistuse eritavad

Veini kääritatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

40 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume: Bouchemaine, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult endise Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire ja La Pommeraye), La Possonnière, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés. Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Chenin B“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

a)   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond hõlmab Loire’i jõe äärde jäävaid kiltkivipinnasega mäekülgede alasid. Tegemist on kontrollitud päritolunimetusega „Anjou“ viinamarjakasvatuspiirkonna kõige läänepoolsema osaga. 2021. aastal hõlmab see Maine-et-Loire’i departemangu lääneosas asuva kaheksa kommuuni territooriumi. See ala algab Angers’i äärealadel, Bouchemaine’i kommuunis, Loire’i ja Maine’i jõgede liitumiskohas, seejärel ulatub mõlemal pool jõge Nantes’i suunas kuni Ingrandesi ja Le Mesnil-en-Vallée kommuunideni.

Jõgi mõjutab kohalikku kliimat olulisel määral. Viinamarjakasvatusala paikneb jõele kõige lähemal asuvatel mäekülgedel ja ei ulatu jõest enam kui 3 km kaugusele. Sellest piirist kaugemal hõlmab maastik nii põhja kui ka lõuna pool eeskätt niitusid ja metsi. Nimetus „Coteaux de la Loire“ (Loire’i mäeküljed) iseloomustab väga hästi viinamarjakasvatusala eri külgi. Kui Bouchemaine’i kommuunis on mäeküljed väga järsud, siis Ingrandesi ja de Saint-Georges-sur-Loire’i kommuunides on need palju laugjamad.

Viinamarjakasvatuseks täpselt piiritletud alade mullad pärinevad Armorikaani mäemassiivi erinevatest esmastest kihistutest. Tegemist on väljakujunemata kiltkivimuldade või liivakate kiltkivimuldadega. Kohati võib esineda ka väljakujunenud tardkivimitest mulda ja mõnevõrra ka devoni ajajärgust pärinevat pruuni lubjarikast mulda. Need mullad on väga pindmised, lähtekivim asub tavaliselt vähem kui 0,40 m sügavusel. Nad ei ole veega küllastunud ning nendes olev veevaru on väga väike.

Kliima on ookeaniline. Viinamarjakasvatuspiirkonnast lääne poole jäävas Mauges’i mäemassiivis mõjutab seda ookeanilist kliimat tuul nimega föön. Keskmine aastane sademehulk on niiskete tuulte eest varjatud aladel 650 mm, Mauges’i mäemassiivis võib keskmine sademehulk ulatuda enam kui 800 millimeetrini aastas. Temperatuure mõjutab kogu aasta kestel olulisel määral ka Loire’i jõgi.

Samaaegselt pinnavormidega avaldab mõju ka mäekülgedele langev päikesekiirgus. Jõe paremal kaldal olevad viinamarjaistandused on avatud lõuna suunas, samas on nad kaitstud jahedate põhjatuulte eest, seega on tegemist erakordselt soodsate tingimustega. Jõe vasakul kaldal mängib jahedate tuulte niiskust vähendava jõe mõju olulist rolli põhja suunas avanevate mäekülgede soojenemises. Mõningates tuulte eest kaitstud astangulistes paikades tõuseb temperatuur lisanduva soojuse toimel. Oluline mõju on ka asjaolul, et Loire’i jõgi soodustab viinamarjakoristuse perioodil hommikuse udu teket, mis on oluline väärishallituse tekkimiseks.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Kuigi Anjou viinamarjakasvatuspiirkonna ajalugu ulatub IX sajandisse, märgiti „Coteaux de la Loire’i“ viinamarjaistandusi konkreetselt esimene kord 1749. aastal Bidet ja Duhamel de Monceau teoses „Traité sur la nature et la culture de la vigne“ (Traktaat viinapuude olemusest ja nende viljelemisest), kus on selle piirkonna kohta öeldud järgmist: „Need väga raskelt haritavad alad on praeguseks suurepäraselt hooldatud ja viinapuid täis istutatud...“.

Conseil d’État (riiginõukogu) 1804. aastal võetud haldusmeetmeid käsitlevas dokumendis on märgitud, et selles piirkonnas valmistatakse vaid valgeid veine: „Kuigi Loire’i mäeküljed on sobilikud vaid valgete veinide tootmiseks ja kuigi need veinid moodustavad olulise kaubaartikli...“. Selles dokumendis viidatakse ka asjaolule, et Belgia hindas sel ajajärgul kõrgelt „Coteaux de la Loire’i“ veine.

Hiljem, 1842. aastal, märgib Auguste Petit-Lafitte: „Nende veinide aluseks on sordid „Le gros pineau“ või „Chenin“. Viinamarjasort „Chenin B“ pärineb Angers’i viinamarjaistandusest. Tegemist on vastupidava sordiga ja selle pakutavad võimalused on mullast või üldisemalt tema kasvatamise keskkonnast tingitult väga erinevad. Veinitootjad mõistsid kiiresti, kui huvipakkuv võib olla seda sorti koristada väga küpses staadiumis, kasutades erilisi koristusmeetodeid. Krahv Odart märgib oma 1845. aastal ilmunud teoses „Traité des cépages“ (Traktaat viinamarjasortidest): „Sellele tuleb lisada tingimus, et seda koristatakse üksnes üleküpsenult, sellisena, nagu viinamari on kõigi pühakute päeval, kui vihmadest õrnaks muutunud marja kest hakkab maha kooruma“ .

Seega on üleküpsemine selle viinamarjasordi koristamisel oluline tegur. Jullien täpsustab 1816. aastal ilmunud teoses „Topographie de tous les vignobles connus“ (Kõikide tuntud viinamarjasortide topograafia): „Heades viinamarjaistandustes toimub koristamine mitmes järgus – kahest esimesest koristusetapist pärinevad küpsemad veinid, neist viinamarjadest tehakse veini, mida saadetakse välisriikidesse, kolmandas etapis koristatud viinamarjadest valmistatakse enda tarbitavat veini...“

8.2.   Viinamarjakasvatus on selles kasvatuspiirkonnas teinud läbi samasuguse arengutee nagu mujal Anjou maakonnas. Hollandi vahendajate saabumisega XVI sajandil kujunes välja lühikese võrsega viinapuudelt (üks kuni kaks punga) pärinevatest viinamarjadest valmistatud nn mereveini (välismaale müüdava veini) turg. Samuti arenes siseturg, mis oli peamiselt suunatud Pariisi varustamisele, kusjuures veinid olid vähem mainekad ja pärinesid pika võrsega (kuus või seitse punga) viinapuudel kasvanud viinamarjadest.

Pärast Teist maailmasõda keskenduti peamiselt „poolkuivade“ veinide tootmisele, mis sarnanesid omaaegsetele „Pariisile määratud veinidele“. Soov toota tugeva eripäraga suhteliselt suure suhkrusisaldusega veine tekkis uuesti alates 1980. aastatest.

Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou-Coteaux de la Loire“ veinidena käsitatakse kuulsaid „magusaid“ Anjou veine (kohapeal nimetatakse neid „liköörveinideks“).

Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta.

Veinide peamine iseloomulik omadus on nende elegantsus. Nendel veinidel on väga terviklik lõhna- ja maitsebukett, mis hõlmab enamikul juhtudel õistaimede ja värskete, kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade lõhna- ja maitsenüansse; veinid meenutavad „Angers’i magusat maitset“. Maitsmisel ühendavad nad magusad ja värsked nüansid. Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou-Coteaux de la Loire“ veinid võivad olla malbed nagu suvine Loire’i jõgi või meelivallutavad nagu sama jõgi talvel ning nende täielik võlu avaldub alles aja jooksul.

Põhjuslikud seosed

Mullastiku ja pinnamoe kombinatsioon, mis võimaldab väga head avatust päikesele, soodustab viinapuude ühtlast veevarustust ja võimaldab viinamarjasordil „Chenin B“ välja arendada kogu oma potentsiaali.

Viinamarjaistanduse paiknemine Loire’i jõe vahetus läheduses, mis reguleerib temperatuurirežiimi kogu kasvutsükli jooksul, ning keskkonnaga kohandunud viinamarjakasvatuse korraldus, eeskätt võrsete lühikeseks lõikamine, võimaldab saavutada viinamarjade optimaalse küpsusastme. Üleküpsemise saavutamist soodustab ka jõe lähedus, kuna jõgi määrab tuule suuna ja soodustab mehaaniliselt viinamarja kuivamist, samuti põhjustab jõe lähedus hommikuti tõusvat udu, mis on vajalik hallitusseene botrytis cinerea arenguks ja soodustab seega „väärishallituse“ tekkimist.

Tootjate oskusteabega ja viinamarjasordi „Chenin B“ eriomadustega on seotud vajadus kannatada viinamarja üleküpsemiseni, oodata koristusperioodi algusega hilissügiseni ja teostada koristamine samal kasvatusalal tehtavate korduvate koristusetappide kaupa, et valida välja viinamarjad, mis on loomulikul teel saavutanud kõrge suhkrusisalduse või millel esineb „väärishallitust“. Neid tavasid kirjeldas 1861. aastal Guillory vanem: „Koristusperiood toimub väheste eranditega oktoobris, kui on kindel, et viinamarja küpsusaste on võimalikult ideaalilähedane ning kui vähemalt veerand marjadest on hallitanud“.

Tingimused, mis on seotud eripärase keskkonnaga, sellega väga hästi kohanenud viinamarjasortidega ja tootjatega, kes oskavad kõiki neid tingimusi ära kasutada, võimaldavad saada täiesti eripäraseid veine. Arvukad kirjalikud allikad annavad tunnistust nende veinide tuntusest, näiteks märkis Petit-Lafitte: „Kui neid viinapuid lõigatakse nii, et alles jäetakse üks või kaks punga, võib saada magusaid ja õrnu veine, mida hinnatakse kõrgelt Belgias“.

Guillory vanem märkis 1861. aastal väljaandes „Bulletin de la Société Agricole et Industrielle d’Angers“ (Angers’i põllumajandus- ja tööstusühingu bülletään): „Nendel maadel ei saa ilma olulisi kulutusi tegemata kasvatada muid põllukultuure, kuna tegemist on väheviljaka maaga, sel põhjusel on ka toodetava veini kogused väikesed. Kui nende veinide kvaliteet ei hoiaks nende hinda kõrgel, tuleks isegi viinamarjakasvatusest selles piirkonnas loobuda“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

API

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—	Loire-Atlantique’i departemang: Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium) ;

—

Maine-et-Loire’i departemang: Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Marillais, Saint-Florent-le-Vieil ja Saint-Laurent-du-Mottay), Rochefort-sur-Loire, Savennières, Val-du-Layon (ainult delegeeritud kommuuni Saint-Aubin-de-Luigné territoorium).

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Nimetuse „Val de Loire“ eripärad

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Märgistus: väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on kantud katastrisse ja märgitud saagideklaratsioonile. Sellise katastriüksuse nimetus esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-875a2642-735c-41b5-9f24-f1587eff7895

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.