(a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1144/2014 (1);

(b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 228/2013 (2) ja (EL) nr 229/2013 (3);

(c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 (4);

(d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 (5);

(e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013 (6).

(a)

põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest;

(b)

vajadust viia asjakohaseid kohandamisi ellu järk-järgult;

(c)

tõsiasja, et liikmesriikides kujutab põllumajandus endast kogu rahvamajandusega tihedalt seotud sektorit.

a)

toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupidavust kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada liidus põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus;

b)

suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

c)

parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

d)

aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada süsiniku sidumist ning edendada säästvat energiat;

e)

edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega;

f)

elurikkuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kaasaaitamine, ökosüsteemi teenuste edendamine ning elupaikade ja maastike säilitamine;

g)

muuta valdkond noortele põllumajandustootjatele ja teistele uutele põllumajandustootjatele atraktiivseks ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades;

h)

edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sh naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust;

i)

parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, pidades silmas selliseid aspekte nagu kvaliteetne, ohutu ja toitev kestlikult toodetud toit ja toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsusega võitlemine.

(a)

järgmised põllumajandussektoris võetavad meetmed, mida rahastatakse üksnes riigi vahenditest ja mis hõlmavad ühte järgmistest:

(b)

metsandussektorile antav abi (II osa 2. peatükk), mis hõlmab ühte järgmistest:

(c)

maapiirkondades tegutsevatele ettevõtjatele antav abi, mida antakse ühes järgmistest vormidest:

(1)

„aktiivne põllumajandustootja“ – liikmesriigi ÜPP strateegiakavas (20) määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 5 kohaselt määratletud põllumajandustootja;

(2)

„sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta abikava alusel;

(3)

„loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused“ – ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev või pikaajaline vihm või ränk põud, mille tõttu põllumajanduses hävib üle 30 % keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse eelneva kolme- või nelja-aastase perioodi põhjal või eelneva viie- või kaheksa-aastase perioodi kolme aasta keskmisena, jättes arvutamisel välja kõige suurema ja kõige väiksema näitaja; metsanduses – üle 20 % metsanduspotentsiaalist;

(4)

„nõustamine“ – terviklik nõustamisprotsess ühe ja sama lepingu raames;

(5)

„põllumajanduslik tegevus“ – liikmesriigi ÜPP strateegiakavas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 2 kohaselt määratletud tegevus;

(6)

„põllumajandusmaa“ – liikmesriigi ÜPP strateegiakavas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 kohaselt määratletud maa;

(7)

„põllumajanduslik majapidamine“ – põllumajanduslikuks esmatootmiseks kasutatav üksus, mis koosneb maast, ruumidest ja rajatistest;

(8)

„põllumajandustoode“ – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (21) I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustooted;

(9)

„põllumajandussektor“ – kõik põllumajandusliku esmatootmise, põllumajandustoodete töötlemise või põllumajandustoodete turustamisega tegelevad ettevõtjad;

(10)

„agrometsandussüsteemid“ – maakasutussüsteemid, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis põllumajandusliku tegevusega;

(11)

„abi“ – meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

(12)

„abi osakaal“ – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(13)

„abikava“ – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ning mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;

(14)

„reaalturutingimuste põhimõte“ – põhimõte, mille kohaselt ei tohi lepinguosaliste vahelise tehingu tingimused erineda sõltumatute ettevõtjate vahel sõlmitud tehingu tingimustest ning need tingimused ei tohi sisaldada salalepete elemente; iga tehing, mis tuleneb avatud, läbipaistvast ja tingimusteta menetlusest, loetakse reaalturutingimuste põhimõttele vastavaks;

(15)

„bioturvameetmed“ – korralduslikud ja füüsilised meetmed, mille eesmärk on vähendada riski seoses a) taudi sissetoomisega loomapopulatsiooni, selle arenguga populatsiooni sees ja levimisega sealt välja või b) taudi sissetoomisega ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemisega seal ja levimisega sealt välja;

(16)

„tõuraamat“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (22) artikli 2 punktis 12 määratletud tõuraamat;

(17)

„ÜPP strateegiakava“ – määruse (EL) 2021/2115 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud ÜPP strateegiakava;

(18)

„kapitaliseeritud tööd“ – põllumajandustootja poolt isiklikult või tema töötajate poolt põllumajandusettevõttes tehtavad tööd, millega luuakse vara;

(19)

„süsinikku siduva põllumajanduse kavad“ – maa majandamisega seotud abikavad, mille tulemusena suureneb CO2 säilitamine elavas biomassis, surnud orgaanilises aines ja mullas, suurendades süsinikdioksiidi kogumist ja/või vähendades süsinikdioksiidi eraldumist atmosfääri;

(20)

„katastroof“ – inimtegevusest põhjustatud ootamatu biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired metsastruktuurides, põhjustades metsandussektorile olulist majanduslikku kahju;

(21)

„klaster“ – sõltumatute ettevõtjate, sealhulgas idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate, samuti nõustamis- või teadusasutuste rühm, mille eesmärk on ergutada majandus-/innovatsioonitegevust, edendades intensiivset koostööd, vahendite ühiskasutust ning teadmiste ja oskusteabe vahetamist, samuti aidates tulemuslikult kaasa teadmussiirdele, võrgustikutööle ja teabe levitamisele klastrisse kuuluvate ettevõtjate vahel;

(22)

„tõrje- ja likvideerimismeetmed“ – meetmed, mis on seotud loomataudidega, mille puhangut liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud, või taimekahjustajatega või invasiivsete võõrliikidega, mille esinemist liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud;

(23)

„abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abisaajal tekib kohaldatava siseriikliku õiguse alusel seaduslik õigus abi saada;

(24)

„keskkonnajuhtum“ – konkreetse sündmusega seotud ja piiratud geograafilise ulatusega reostus, saastumine või keskkonnakvaliteedi halvenemine, mille tõttu hävib üle 30 % asjaomase põllumajandusettevõtja keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse eelneva kolmeaastase perioodi põhjal või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, jättes arvutamisel välja kõige suurema ja kõige väiksema näitaja; metsanduses – üle 20 % metsanduspotentsiaalist; see ei hõlma üldisi keskkonnaohte, mis ei ole seotud kindla sündmusega, nagu kliimamuutused või õhusaaste;

(25)

„hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõpliku hindamisaruande esitamise kuupäev, hindamist tegeva sõltumatu asutuse kirjeldus või valikukriteeriumid ning hindamise üldsusele kättesaadavaks tegemise kord;

(26)

„hukkunud loomad“ – loomad, kes on põllumajandusettevõttes, mis tahes rajatises või transportimise ajal hädatapu korras konkreetse diagnoosi alusel või ilma kindla diagnoosita tapetud või surnud, sealhulgas surnult sündinud ja sündimata jäänud loomad, kuid kes ei ole tapetud inimtoiduks;

(27)

„kiire kasvuga puud“ – lühikese raieringiga mets, kus kahe raiekoristuse vaheline aeg on minimaalselt 8 ja maksimaalselt 20 aastat;

(28)

„maksumeetme kava järglaskava“ – maksusoodustuste vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuste vormis kava muudetud versiooni ja millega asendatakse eelnev kava;

(29)

„toidu- ja söödakultuuripõhine biokütus“ – biokütus, mis on toodetud toidu- ja söödakultuuridest, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (23);

(30)

„toiduained“ – toiduained, mis ei ole põllumajandustooted ja mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (24) I lisas;

(31)

„mets“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on suurem kui 10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, välja arvatud maa, mis on peamiselt kasutuses põllumajandusliku või linnamaana, või mets, nagu seda määratleb ja kohaldab liikmesriik või piirkond, lähtudes olemasolevatest siseriiklikest õigusaktidest või inventuurisüsteemist, ja selline määratlus on esitatud komisjonile saadetud teatises; ja maaelu arengusse sekkumise puhul määratlus, mis on esitatud ÜPP strateegiakavas;

(32)

„brutotoetusekvivalent“ – abi summa, kui see antaks abisaajale toetuse vormis, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(33)

„üksikabi“ – sihtotstarbeline üksikabi ja abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

(34)

„immateriaalne vara“ – vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;

(35)

„invasiivne võõrliik“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (25) artikli 3 punktis 3 ja artikli 3 punktis 4 määratletud liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik või liikmesriigi jaoks probleemne invasiivne võõrliik;

(36)

„suurettevõtjad“ – ettevõtjad, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) 2022/2472 (26) I lisas sätestatud kriteeriumidele;

(37)

„kohalik turg“ – hõlmab ühte järgmistest:

(38)

„põllumajandustoodete turustamine“ – toodete omamine või väljapanemine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muul viisil turule laskmine, välja arvatud põllumajandustootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet selliseks esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse põllumajandustoodete turustamisena juhul, kui see toimub selleks ettenähtud eraldi hoones või rajatises;

(39)

„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, millega liituvad põllumajandustootjad, metsavaldajad ja metsamajandajad saavad end kindlustada, nii et liitunud põllumajandustootjatele, metsavaldajatele ja metsamajandajatele hüvitatakse nende kantud majanduslik kahju;

(40)

„mittetootlik investeering“ – investeering, millega ei kaasne põllumajandusliku majapidamise väärtuse või kasumlikkuse märkimisväärset kasvu;

(41)

„tööstuslikule töötlemisele eelnevad toimingud“ – puude langetamine, puhastamine, tükeldamine, ladustamine, kaitsev töötlemine ja kuivatamine ning kõik muud toimingud enne tööstuslikku saagimist saeveskis; samuti saeveskis saagimine, kui saetava ümarpuidusisendi maht ei ületa 20 000 m3 aastas;

(42)

„muud ebasoodsad ilmastikutingimused“ – ebasoodsad ilmastikutingimused, mis ei kujuta endast loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi;

(43)

„äärepoolseimad piirkonnad“ – aluslepingu artikli 349 esimeses lõigus nimetatud piirkonnad;

(44)

„taimekahjustajad“ – kõik taimedele või taimsetele saadustele kahjulike taimede, loomade või patogeensete organismide liigid, tüved või genotüübi grupid;

(45)

„ennetusmeetmed“ – meetmed, mis on seotud loomataudiga, taimekahjustajaga või invasiivse võõrliigiga, mida ei ole veel esinenud;

(46)

„põllumajandustoodete esmatootmine“ – aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma kõnealuste toodete olemust muutva täiendava töötlemiseta;

(47)

„põllumajandustoodete töötlemine“ – põllumajandustoodete töötlemine, mille puhul töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse ettevalmistamiseks esmamüügiks;

(48)

„tootjarühm või -organisatsioon“ – rühm või organisatsioon, mis on loodud vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:

(49)

„kaitsealune loom“ – liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom, sealhulgas loomaliik, kelle kohta on siseriiklikes õigusaktides sätestatud erieeskirjad populatsiooni säilitamiseks;

(50)

„tagasimakstav ettemakse“ – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

(51)

„teadus- ja teadmiste levitamise organisatsioon“ – üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline ja/või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust, nagu on määratletud teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus, või laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu, olenemata selle õiguslikust staatusest ja rahastamise viisist; kui selline üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes võivad sellist üksust otsustavalt mõjutada näiteks aktsionäride või liikmetena, ei tohi olla eelisjuurdepääsu üksuse saavutatud tulemustele;

(52)

„lühike tarneahel“ – tarneahel, mis hõlmab piiratud arvul ettevõtjaid, kes kohustuvad tegema koostööd ja arendama kohalikku majandust ning tihedaid geograafilisi ja sotsiaalseid suhteid tootjate, töötlejate ja tarbijate vahel;

(53)

„väiketaristu“ – taristu, mille rahastamiskõlblikud kulud on kuni 2 miljonit eurot;

(54)

„väikeettevõtja“ – komisjoni soovituses 2003/361 (27) määratletud mikroettevõtja või füüsiline isik, kes ei tegele abi taotlemise hetkel majandustegevusega;

(55)

„Egeuse mere väikesaared“ – määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2 nimetatud väikesaared;

(56)

„VKEd“ ehk „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ – ettevõtjad, kes vastavad komisjoni määruse (EL) 2022/2472 I lisas sätestatud kriteeriumidele;

(57)

„projekti või tegevusega seotud tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud tegevuse või ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või kasutada teenuseid või muu kohustus, mis muudab projekti või tegevuse pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem; tööde või tegevuse alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist; projekti või tegevusega seotud tööde alustamiseks loetakse punkti (153) alapunktis a ja punkti (502) alapunktis c osutatud maa ostmist, kui rahastamiskõlblikud maaostukulud moodustavad 100 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest;

(58)

„säästev metsamajandamine“ – metsamaade hooldamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, mis säilitab nende elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus sobivaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja üleilmsel tasandil ning mis ei kahjusta muid ökosüsteeme;

(59)

„materiaalne vara“ – maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;

(60)

„tehingukulu“ – kohustuse täitmisega seotud lisakulu, mis ei tulene otseselt kohustuse täitmisest või mida ei lisata otseselt hüvitatavate kulude või saamata jäänud tulude hulka ning mida võib arvutada standardkulu alusel;

(61)

„transmissiivse spongiformse entsefalopaatia ja veiste spongiformse entsefalopaatia testide kulud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (28) X lisa C peatüki kohaseks proovivõtmiseks ja laborianalüüsiks vajalike proovide võtmise, transportimise, analüüsimise, säilitamise ja hävitamisega seotud kulud ning testikomplektide kulud;

(62)

„lühikese raieringiga madalmetsa puud“ – CN-koodi 06 02 9041 alla kuuluvad puuliigid, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad puittaimi, mitmeaastaseid taimi, pookealuseid või pärast koristamist mulda jäävaid juuremugulaid, mis järgmisel hooajal ajavad uusi võrseid, ning mille maksimaalse raietsükli määravad kindlaks liikmesriigid;

(63)

„raskustes olev ettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab kriteeriumidele, mis on esitatud raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate komisjoni suuniste jaos 2.2;

(64)

„liidu standard“ – liidu õigusaktides sätestatud kohustuslik standard, millega määratakse kindlaks üksikettevõtjatele kohustuslikud eesmärgid, eelkõige seoses keskkonna, hügieeni ja loomade heaoluga; seega ei käsitata liidu standarditena selliseid liidu tasandil kehtestatud standardeid või eesmärke, mis on kohustuslikud liikmesriikidele, kuid mitte üksikutele ettevõtjatele;

(65)

„noor põllumajandustootja“ – liikmesriigi ÜPP strateegiakavas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 6 kohaselt määratletud põllumajandustootja;

(66)

geneetiliste ressursside säilitamine põllumajanduses ja metsanduses:

(a)

II osa jao 1.1.1.3 kohane eraldi teatamisele kuuluv investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks: rahastamiskõlblikud kulud ületavad 25 miljonit eurot või brutotoetusekvivalent ületab 12 miljonit eurot;

(b)

II osa jao 1.3.4 kohane abi müügiedenduskampaaniate jaoks: müügiedenduskampaaniad, mille aastaeelarve ületab 5 miljonit eurot.

(a)

Esimene tingimus: abi soodustab majandustegevuse arengut:

(b)

Teine tingimus: abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega:

(a)

II osa jagude 1.3.6 ja 2.9.2 kohased maakorralduse abikavad ning II osa jao 2.8 kohased ökoloogilise, kaitse- ja puhke-eesmärgiga abikavad, kui on täidetud järgmised tingimused:

(b)

II osa jao 1.1.6 kohane abi teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite hüvitamiseks;

(c)

II osa jao 1.1.7 kohane abi looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele;

(d)

II osa jao 1.1.10.1 kohane abi põllumajandussektori teavitustegevuseks, mis seisneb teabe kättesaadavaks tegemises kindlaksmääramata arvul abisaajatele;

(e)

II osa jao 1.2.1.1 kohane abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks;

(f)

II osa jao 1.2.1.2 kohane abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks;

(g)

II osa jao 1.2.1.3 kohane abi loomataudide ja taimekahjustajate ennetamise, kontrolli ja likvideerimisega seotud kulude katmiseks ning kõnealuste loomataudide ja taimekahjustajate tekitatud kahju korvamiseks;

(h)

II osa jao 1.2.1.4 kohane abi hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks;

(i)

II osa jao 1.2.1.5 kohane abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks;

(j)

II osa jao 2.8.5 kohane abi õigusaktides reguleeritud loomade poolt metsades tekitatud kahju korvamiseks;

(k)

II osa jao 2.4 kohane abi metsandussektori teavitustegevuseks, mis seisneb teabe kättesaadavaks tegemises kindlaksmääramata arvul abisaajatele;

(l)

II osa jao 1.1.1.2 kohane abi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks, välja arvatud üksikabi, mille suurus ületab 500 000 eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

(m)

punkti (468) alapunktide b, c ja d kohane abi müügiedendusmeetmete jaoks;

(n)

punktide (480) ja (481) kohane abi täiendavate transpordikulude hüvitamiseks;

(o)

II osa jao 1.3.7 ja jao 2.9.1 kohane abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris;

(p)

II osa jao 2.1.3 kohane abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjustajatest, loomataudidest, katastroofidest ja kliimamuutustega seotud sündmustest tingitud metsakahjustuste kõrvaldamiseks;

(q)

II osa jao 2.8.1 kohane abi kahjurite ja puuhaiguste leviku ärahoidmise ja töötlemismeetmete kulude katmiseks ning kahjuritest ja puuhaigustest tingitud kahjude korvamiseks.

a)

sisaldavad ainult kontrollitavaid elemente;

b)

põhinevad asjakohast oskusteavet kasutades kindlaks määratud arvnäitajatel;

c)

osutavad selgelt kasutatud arvnäitajate allikale;

d)

on diferentseeritud, et võtta asjakohasel juhul arvesse piirkondlikke või kohalikke asukohatingimusi ja tegelikku maakasutust;

e)

ei sisalda investeeringukuludega seotud elemente.

(a)

ühikuhinnad;

(b)

kindlasummalised maksed;

(c)

ühtse määra alusel rahastamine.

(a)

aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb ühel või mitmel järgmistest:

(b)

kooskõlas vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra rakendamise eeskirjadega, mida kohaldatakse liidu poliitikavaldkondades sarnast liiki tegevuse suhtes.

(a)

abikava terviktekst ja rakendussätted või üksikabi õiguslik alus või link eeltoodule;

(b)

abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed);

(c)

individuaalsete abisaajate nimed, (37) igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil) ja põhiline majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE grupi tasandil). Sellest nõudest võib loobuda üksikabi puhul, mis ei ületa järgmisi künniseid:

(a)

tootmisvõimsuse oluline suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti languses oleval turul;

(b)

olukord, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud.

(a)

kui investeering tehakse põllumajanduslikus majapidamises biokütuste tootmiseks vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 33 määratletule, võib taastuvenergia tootmise rajatiste jaoks abi anda üksnes juhul, kui nende aastane tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusliku majapidamise keskmine aastane kütusetarbimine; toodetud biokütust ei tohiks turul müüa;

(b)

kui investeering tehakse põllumajanduslikus majapidamises taastuvatest energiaallikatest soojusenergia ja/või elektrienergia tootmiseks, võib taastuvenergia tootmise rajatiste jaoks abi anda üksnes juhul, kui eesmärk on rahuldada põllumajandusliku majapidamise enda energiavajadust ning rajatiste aastane tootmisvõimsus ei ole suurem kui soojusenergia ja elektrienergia keskmine aastane kogutarbimine põllumajanduslikus majapidamises; elektri müümine võrku on lubatud ainult juhul, kui peetakse kinni keskmise aastase omatarbimise piirmäärast.

(a)

põllumajandusliku majapidamise üldise tulemuslikkuse ja kestlikkuse parandamine, eelkõige tootmiskulude vähendamise või tootmise täiustamise ja ümberpaigutamise abil;

(b)

looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolu standardite parandamine;

(c)

põllumajanduse arendamise, kohandamise ja ajakohastamisega seotud taristu loomine ja parandamine, sealhulgas juurdepääs põllumaale, maakorraldus ja -parandus, säästva energiaga varustamine, energiatõhusus ning veevarustus ja vee säästmine;

(d)

loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomataudide, taimekahjustajate või kaitsealuste loomade tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamine ning nimetatud sündmustest ja teguritest tingitud kahju ennetamine ja riskide maandamine;

(e)

kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasaaitamine, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, CO2 sidumise suurendamise ning säästva energia ja energiatõhususe edendamise kaudu;

(f)

kestlikule ringbiomajandusele kaasaaitamine ning loodusvarade (nt vesi, muld ja õhk) kestliku arendamise ja tõhusa majandamise edendamine, sealhulgas kemikaalidest sõltumise vähendamise kaudu;

(g)

elurikkuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kaasaaitamine, ökosüsteemi teenuste edendamine ning elupaikade ja maastike säilitamine.

(a)

kinnisasja ehitamine, soetamine, sealhulgas liisimine, või parendamine, sealhulgas investeeringud andmesidevõrkude passiivsesse hoonesisesesse juhtmestikku või struktureeritud kaabeldusse ning vajaduse korral eraomandis oleval kinnistul olevasse hoonevälisesse passiivse võrgu lisaosasse, kusjuures maa ostmine on rahastamiskõlblik ainult ulatuses, mis ei ületa 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest; nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib lubada suuremat protsenti tegevuse puhul, mis on seotud keskkonnakaitsega ja süsinikurikaste muldade säilitamisega, või noorte põllumajandustootjate poolt finantsinstrumentide abil maa ostmisel;

(b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

(c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse alase nõustamisega seotud tasud, sealhulgas teostatavusuuringud; teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikuks ka siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei kanta;

(d)

arvutitarkvara, pilvelahenduste ja sarnaste lahenduste soetamine või arendamine või kasutustasud ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine;

(e)

eespool punkti (152) alapunktides e, f ja g nimetatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate mittetootlike investeeringute kulud;

(f)

loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomataudide, taimekahjustajate või kaitsealuste loomade tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks tehtavate investeeringute korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata kulusid, mida kantakse tootmispotentsiaali taastamiseks enne nende nähtuste esinemist valitsenud tasemeni, sealhulgas kapitaliseeritud tööde tegemiseks; abisaajad peaksid asjakohasel juhul püüdma taastamise käigus rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid;

(g)

loodusõnnetustest, erakorralistest sündmustest, loodusõnnetustega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomataudidest, taimekahjustajatest või kaitsealustest loomadest tingitud kahju ennetamiseks tehtavate investeeringute korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata kulusid, mida kantakse konkreetsete ennetusmeetmete rakendamiseks, mille eesmärk on vähendada selliste võimalike sündmuste tagajärgi. Loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest või taimekahjustajatest tingitud kahju korral peaksid abisaajad asjakohasel juhul püüdma taastamise käigus rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid, et minimeerida tulevikus sarnaste sündmuste tõttu kantavat kahju.

(a)

põllumajandusliku tootmise õiguste ja toetusõiguste ostmine;

(b)

üheaastaste taimede ostmine ja istutamine;

(c)

loomade ostmine;

(d)

kehtivatele riiklikele või liidu standarditele vastavuse tagamiseks tehtavad investeeringud;

(e)

liisingulepingutega seotud kulud (välja arvatud punktis (153) osutatud kulud), nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud;

(f)

käibekapital;

(g)

andmesidevõrkude juhtmestik või kaabeldus väljaspool eraomandis olevat kinnistut.

(a)

loomade ostmine punkti (152) alapunktis d osutatud eesmärgil;

(b)

määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punktis 24 määratletud ohustatud tõugu loomade ostmine seoses punktis (207) osutatud kohustustega;

(c)

põllumajandusloomi suurkiskjate eest kaitsvate karjakoerte ostmine.

(a)

komisjonile on esitatud direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikonna majandamiskava kogu ala kohta, kus investeering tehakse, samuti muude alade kohta, mille keskkonda investeering võib mõjutada; kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt vesikonna majandamiskava alusel rakendatavaid meetmeid, mis on põllumajandussektori seisukohast olulised, on täpsustatud asjakohases meetmeprogrammis;

(b)

investeeringu puhul on ette nähtud veearvestid, mis võimaldavad mõõta veekasutust toetatud investeeringu tasandil;

(c)

investeering olemasoleva niisutusrajatise või niisutustaristu elemendi parendamisse on rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui:

(d)

investeeringuteks taaskasutusvee kasutamisse alternatiivse veevarustusena võib abi anda üksnes juhul, kui sellise veega varustamine ja selle kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/741 (51);

(e)

investeeringu jaoks, mille tulemuseks on niisutatava ala netosuurenemine, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu, võib abi anda üksnes juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a)

investeeringud, mis on seotud ühe või mitme konkreetse keskkonna- ja kliimaeesmärgiga, millele on osutatud punkti (152) alapunktides e, f ja g, või loomade heaoluga;

(b)

noorte põllumajandustootjate investeeringud;

(c)

äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel tehtavad investeeringud.

(a)

mittetootlikud investeeringud, mis on seotud ühe või mitme konkreetse keskkonna- ja kliimaeesmärgiga, millele on osutatud punkti (152) alapunktides e, f ja g;

(b)

punkti (152) alapunktis d osutatud investeeringud tootmispotentsiaali taastamiseks ning investeeringud, mis on seotud loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste või kaitsealuste loomade tekitatava kahju ennetamise ja riskide maandamisega.

(a)

80 % punkti (157) alapunkti c kohase põllumajandusettevõttes niisutamiseks tehtava investeeringu rahastamiskõlblikest kuludest;

(b)

100 % rahastamiskõlblikest kuludest investeeringu puhul, mis tehakse põllumajandusettevõtte välisesse niisutamiseks ette nähtud põllumajandustaristusse;

(c)

65 % rahastamiskõlblikest kuludest põllumajandusettevõttes tehtavate muude niisutamisega seotud investeeringute puhul.

(a)

investeeringud materiaalsesse varasse;

(b)

kapitaliseeritud tööd.

(a)

komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2014 (52);

(b)

regionaalabi suunised;

(c)

käesolev jagu.

a)

kinnisasja ehitamine, soetamine, sealhulgas liisimine, või parendamine, sealhulgas investeeringud andmesidevõrkude passiivsesse hoonesisesesse juhtmestikku või struktureeritud kaabeldusse ning vajaduse korral eraomandis oleval kinnistul olevasse hoonevälisesse passiivse võrgu lisaosasse, kusjuures maa ostmine on rahastamiskõlblik ainult ulatuses, mis ei ületa 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest;

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse alase nõustamisega seotud tasud, sealhulgas teostatavusuuringud; teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikuks ka siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei kanta;

d)

arvutitarkvara, pilvelahenduste ja sarnaste lahenduste soetamine või arendamine või kasutustasud ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

(a)

liisingulepingutega seotud kulud (välja arvatud punktis (173) osutatud kulud), nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud;

(b)

käibekapital;

(c)

andmesidevõrkude juhtmestik või kaabeldus väljaspool eraomandis olevat kinnistut;

(d)

kehtivatele liidu ja riiklikele standarditele vastavuse tagamiseks tehtavate investeeringutega seotud kulud.

(a)

investeeringud, mis on seotud ühe või mitme konkreetse keskkonna- ja kliimaeesmärgiga, millele on osutatud punkti (152) alapunktides e, f ja g, või investeeringud seoses põllumajandustoodete töötlemiseks antava abiga või loomade heaolu parandamisega;

(b)

noorte põllumajandustootjate investeeringud;

(c)

äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel tehtavad investeeringud.

(a)

noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamiseks;

(b)

põllumajandusliku tegevusega alustamise toetamiseks.

(a)

tootmisorganisatsioonidele, üksustele või asutustele, nagu äriühingud või ühistud, mille eesmärk on ühe või mitme põllumajandusliku majapidamise haldamine ning mis on seetõttu üksiktootjad;

(b)

põllumajanduslikele ühendustele, mis täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused ja oma liikmete põllumajanduslike majapidamiste haldamine, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetele kohandamisse;

(c)

tootjarühmadele, -organisatsioonidele või -ühendustele, mille eesmärgid ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõikega 3 ja artikliga 156.

(a)

määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jao kohaselt kehtestatud asjakohased kohustuslikud majandamisnõuded ning hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardid;

(b)

asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded ning muud asjaomased siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

(c)

põllumajandusmaa hoidmise tingimused, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(a)

üle- ja alakarjatamise vältimiseks tuleb hallata ja hooldada põllumajandusliku majapidamise kõiki karjamaid;

(b)

loomkoormuse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid rohusööjaid kariloomi või – toitainete leostumise piiramise kohustuse korral – kõiki selle kohustuse seisukohast asjakohaseid põllumajandusettevõttes peetavaid loomi.

(a)

kasvatada kohalikku tõugu põllumajandusloomi, kes on geneetiliselt kohastunud ühe või mitme riigis kasutatava traditsioonilise tootmissüsteemi või -keskkonnaga ja kes on põllumajanduse jaoks kadumisohus;

(b)

säilitada selliste taimede geneetilisi ressursse, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohastunud ning mida ohustab geneetiline erosioon.

(a)

asjaomaste emaste aretusloomade arv on riigi tasandil registreeritud;

(b)

kõnealuse arvu ja loetletud tõugude ohustatuse on kinnitanud nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane teadusasutus;

(c)

nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane tehniline asutus on registreerinud vastava tõu tõuraamatu ja ajakohastab seda;

(d)

asjaomastel asutustel on vajalikud oskused ja teadmised ohustatud tõugude kindlaksmääramiseks.

(a)

sihtotstarbeline tegevus: põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendav tegevus, sealhulgas in situ / põllumajandusettevõtetes säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhiste loetelude ning ex situ kogude ja andmebaaside pidamine;

(b)

kooskõlastatud tegevus: tegevus, millega edendatakse liidu põllumajanduses geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

(c)

kaasnev tegevus: teavitus-, levitamis- ja nõuandetegevus, millesse kaasatakse vabaühendusi ja teisi asjaomaseid sidusrühmi, koolituskursused ja tehniliste aruannete koostamine.

(a)

vesi, sööt ja loomade hooldamine vastavalt loomade loomulikele vajadustele;

(b)

pidamistingimused, mis suurendavad loomade mugavust ja liikumisvabadust, näiteks suurem ruum, parem põrandakate, loomulik valgus, mikrokliima kontroll, samuti sellised pidamistingimused nagu vaba poegimine või rühmapidamine, sõltuvalt loomade loomulikest vajadustest;

(c)

tingimused, mis võimaldavad väljendada loomulikku käitumist, näiteks elukeskkonna rikastamine või hiline võõrutamine;

(d)

juurdepääs välitingimustele ja karjatamine vabas õhus;

(e)

tavad, mis parandavad loomade tervist ja suurendavad nende pikaealisust, sealhulgas aeglasemalt kasvavate tõugude aretamine;

(f)

loomade vigastamise või kastreerimise vältimine; erijuhtudel, kui loomade vigastamist või kastreerimist peetakse vajalikuks, tuleb kasutada tuimasteid, valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid või immunokastreerimist;

(g)

sanitaarmeetmed, millega ennetatakse mittenakkuslikke haigusi, mille puhul ei ole vaja kasutada selliseid meditsiinitooteid nagu vaktsiinid, insektitsiidid või antiparasiitikumid.

(a)

määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jao alusel kehtestatud asjakohased kohustuslikud majandamisnõuded (välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud KMN 1) ning hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardid;

(b)

põllumajandusmaa hoidmise tingimused, mille liikmesriik on oma ÜPP strateegiakavas kindlaks määranud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(a)

direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 võrgustikku kuuluv põllumajandusmaa;

(b)

muud piiritletud looduskaitsealad, kus kohaldatakse põllumajandusliku tegevuse suhtes keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega; kõnealuste alade pindala ei tohi ületada 5 % asjaomase ÜPP strateegiakava territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvatest Natura 2000 aladest;

(c)

põllumajandusmaa, mis on hõlmatud direktiivi 2000/60/EÜ kohaste vesikondade majandamiskavadega.

(a)

määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jao kohaselt kehtestatud asjakohased kohustuslikud majandamisnõuded ning hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardid;

(b)

asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

(c)

põllumajandusmaa hoidmise tingimused, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(a)

kvaliteedikavaga liitumise kulud, eelkõige kulud, mida kantakse seoses toetatava kvaliteedikavaga liitumise ja kvaliteedikavas osalemise iga-aastaste osamaksudega, sealhulgas vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kvaliteedikava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks;

(b)

kvaliteedikavadega seotud ja liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse poolt või nimel rakendatavate kohustuslike kontrollimeetmete kulud;

(c)

turu-uuringute, tootekontseptsioonide ja -kavandite väljatöötamise ning kvaliteedikavade tunnustamise taotluste ettevalmistamisega seotud kulud.

(a)

liidu kvaliteedikavad;

(b)

põllumajandustoodete kvaliteedikavad, sealhulgas põllumajandusettevõtete sertifitseerimiskavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele:

(c)

põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta“ (56) osutatud liidu parimate tavade suunistele seoses põllumajandustoodete ja toiduainetega.

(a)

kutseõppe, oskuste omandamise meetmete, sealhulgas koolituskursuste, töötubade, konverentside ja juhendamise, tutvustustegevuse või teavitustegevuse korraldamise kulud;

(b)

osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

(c)

osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud;

(d)

näidisprojektide puhul on rahastamiskõlblikud ka järgmised investeerimiskulud:

(a)

kohustused, mis tulenevad määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jao kohaselt kehtestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ning hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standarditest;

(b)

määruse (EL) 2021/2115 artiklis 31 osutatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud põllumajandusmaa hoidmine;

(c)

nõuded, mille liikmesriigid on kehtestanud direktiivi 2000/60/EÜ, direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ, (57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284, (58) määruse (EL) 2016/2031, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429, (59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (60) artikli 55 ning direktiivi 2009/128/EÜ rakendamiseks;

(d)

komisjoni teatises „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (61) osutatud põllumajandustavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks;

(e)

riskiennetus ja -juhtimine;

(f)

põllumajandusettevõtte moderniseerimise, konkurentsivõime parandamise, valdkondliku integratsiooni, innovatsiooni ja turule orienteerituse ning ettevõtluse edendamise meetmed;

(g)

digitehnoloogia põllumajanduses, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 114 punktis b;

(h)

toitainete kestlik majandamine, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakenduse kasutamine hiljemalt alates 2024. aastast, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõike 4 punktis g;

(i)

töötingimused ja tööandja kohustused, samuti töötervishoid ja tööohutus ning sotsiaalne toetus põllumajanduskogukondades;

(j)

sööda säästev tootmine, sööda hindamine toitainesisalduse ja söödaväärtuse alusel, põllumajandusloomade söötmise dokumenteerimine, kavandamine ja kontroll vajaduste alusel.

(a)

25 000 eurot põllumajandusliku esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta;

(b)

200 000 eurot põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegeleva ettevõtja kohta.