16.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 478/3

EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend

(2022/C 478/03)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

arvestades, et:

(1)

Euroopa Liidu (EL) institutsioonina peab Euroopa Keskpank (EKP) teenima avalikke huve ja tagama kõrgeima usaldusväärsuse standardi. Seetõttu on EKP üldjuhtimise põhimõtete keskmes demokraatlik vastutus, läbipaistvus ja kõrgeimad eetikastandardid. Nende põhimõtete järgimine on EKP usaldusväärsuse põhielement, mis on oluline Euroopa kodanike usalduse tagamisel.

(2)	Asutamisest alates on EKP ja selle kõrgetasemelised töötajad käsitlenud ametialast eetikat ja kolmandate isikute poolt õigustatult eeldatud kõrgetasemelise tegevuse standardit oma maine tagamise eeldustena.

(3)	Pärast esialgse EKP tegevusjuhendi vastuvõtmist 2001. aastal (1), võeti 2002. aastal vastu EKP nõukogu liikmete tegevusjuhend (2), mis vaadati läbi 2006. aastal (3); seejärel võeti 2006. aastal vastu EKP juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (4), mis vaadati läbi 2010. aastal (5).

(4)	Seoses ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (6) alusel, millega pandi EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eriülesanne, võeti 2014. aastal vastu ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (7).

(5)

Lisaks sellele rakendas EKP alates jaanuarist 2015 töötajate suhtes kehtivat tõhustatud eetikaraamistikku (8) ning asutas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakonna ning kõrgetasemelise eetikakomitee (9), mille pädevuseks on kõrgetasemeliste EKP organite liikmete ühetaoline nõustamine nende suhtes kohaldatavate mitmete tegevusjuhendite osas.

(6)

Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi osas on ühtne eetika miinimumstandard sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) (10) ja Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) (11). Tagamaks, et eurosüsteemi eetikaraamistik ja ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistik kajastaksid jätkuvalt asjakohaseid standardeid ja parimaid tavasid, milles võetakse arvesse keskpankade, järelevalveasutuste ja ELi institutsioonide tehnika taset, tunnistatakse suunis (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) ja suunis (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) kehtetuks ning asendatakse alates 1. juunist 2023 vastavalt Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2021/2253 (EKP/2021/49) (12) ja Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2021/2256 (EKP/2021/50) (13).

(7)

EKP-l on eriline huvi, et võimalikult suures ulatuses ja kohastel proportsionaalsuse kaalutlustel kohaldataks põhimõtet, mille kohaselt kõikide kõrgetasemeliste organite liikmed peaksid järgima nende suhtes kehtivaid ühetaolisi ametialase tegevuse reegleid. Selleks andis EKP nõukogu eetikakomiteele pädevuse kaaluda ühtse tegevusjuhendi koostamise võimalikkust, mille alusel on eetikakomitee koostanud EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendi, mille EKP nõukogu kiitis heaks 5. detsembril 2018 ning mis jõustus 1. jaanuaril 2019 (edaspidi „2019. aasta ühtne juhend“).

(8)	Lisaks EKP töötajate suhtes kohaldatava tõhustatud eetikaraamistiku sätete ja aluspõhimõtete eeskujule kajastab 2019. aasta ühtne juhend ka keskpankade, järelevalveasutuste ja muude ELi institutsioonide parimat tava, võttes siiski arvesse EKP institutsionaalset eripära ja sõltumatust.

(9)

2019. aasta ühtse juhendi heakskiitmisel oli EKP nõukogu eesmärgiks ametialase eetika kõrgeima standardi rakendamine, mis tagaks, et tema kõrgetasemeliste organite liikmed on eeskujuks ja innustavad kõiki eurosüsteemi, EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajaid oma ülesannete täitmisel neid standardeid järgima.

(10)

Võttes arvesse suuremat avalikku kontrolli EKP kõrgetasemeliste töötajate isiklike finantstehingute üle ning selleks, et säilitada liidu kodanike usaldus nende töötajate erapooletuse vastu oma ülesannete täitmisel, anti eetikakomiteele volitus 2019. aasta ühtne juhend läbi vaadata, ning selle väljundina on eetikakomitee koostanud läbivaadatud versiooni, mida EKP nõukogu soovib nüüd kinnitada. Selleks et käsitleda võimalike tundlikke teemasid seoses kõrgetasemeliste töötajate rollidega rahapoliitikas ja pangandusjärelevalves, tuleks 2019. aasta ühtset juhendit muuta, et lisada sellesse sätted, millega: i) piiratakse kõlblikke investeeringuid, täpsustades, millistesse instrumentidesse võivad EKP kõrgetasemelised töötajad investeerida; ii) kohaldatakse keskpikka kuni pikaajalist investeerimisperioodi, sätestades üheaastase minimaalse hoidmisperioodi ning kehtestades suurtest tehingutest eelneva etteteatamise nõude; iii) suurendatakse liikmete isiklike finantstehingute läbipaistvust; ning iv) võetakse kasutusele sisearuandlus liikmete abikaasade/elukaaslaste ja alaealiste laste teatavate isiklike finantstehingute kohta. Selleks et piirata ametiülesannete täitmisel saadud mitteavaliku teabe võimalikku kuritarvitamist, tuleks isiklikke finantstehinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamist pikendada kuni kuue kuuni pärast ametiaja lõppu.

(11)	Eespool nimetatud muudatuste rakendamiseks tuleb 2019. aasta ühtne juhend asendada käesoleva läbivaadatud juhendiga alates 1. jaanuarist 2023. Käesolev juhend peaks jõustuma 1. jaanuaril 2023, et võimaldada EKP kõrgetasemelistel töötajatel tutvuda läbivaadatud eeskirjadega.

ON HEAKS KIITNUD KÄESOLEVA EKP KÕRGETASEMELISTE TÖÖTAJATE ÜHTSE TEGEVUSJUHENDI:

I OSA

Kohaldamisala

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.1 Käesolevat juhendit kohaldatakse EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmetele, kui nad täidavad oma ülesandeid EKP kõrgetasemelise organi liikmetena, ning samuti EKP juhatuse liikmele. Samuti kehtib see EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete suhtes siis, kui nad tegutsevad juhtkomitee ja lepituskomisjoni liikmetena, ning juhul kui riigi keskpank (edaspidi „RKP“) ei ole riiklik pädev asutus, siis ka riikide keskpankade esindajate suhtes, kes osalevad järelevalvenõukogu koosolekutel (edaspidi „liikmed“).

1.2 Samuti kohaldatakse seda isikutele, kes asendavad nõukogu või järelevalvenõukogu liikmeid (edaspidi „asendusliikmed“), nende nimetatud kõrgetasemeliste organitega seotud ülesannete ja kohustuste täitmisel, kui käesolev juhend selle selgelt sätestab. Käesolevas juhendis tähistab mõiste „kõrgetasemelised EKP organid“ EKP nõukogu, EKP juhatust ja EKP järelevalvenõukogu.

1.3 Käesolevat juhendit ei kohaldata kaasatud isikute suhtes, kes osalevad EKP nõukogu või järelevalvenõukogu koosolekutel. Kaasatud isikud allkirjastavad enne esimest osalemist mis tahes koosolekul eetilise käitumise kinnituse, mis hõlmab huvide konflikti vältimise üldpõhimõtteid, konfidentsiaalse teabe kasutamise keeldu ning ametisaladuse hoidmise kohustust (edaspidi „eetilise käitumise kinnitus“) (14).

1.4 Ka EKP üldnõukogu liikmeid kutsutakse eetilise käitumise kinnitust allkirjastama. Lisaks sellele peavad eetilise käitumise kinnituse allkirjastama ka auditikomitee, eetikakomitee ja vaidlustusnõukogu liikmed ning kohastel juhtudel nende asendusliikmed.

1.5 Kõrgetasemeliste EKP organite koosolekutel osalevad EKP töötajad on piisavalt hõlmatud eetikaraamistikuga ja seetõttu ei pea nad eetilise käitumise kinnitust allkirjastama.

1.6 Kahtluste korral käesoleva juhendi sätete või nende praktilise kohaldamise suhtes tuleb taotleda otsusega (EL) 2015/433 (EKP/2014/59) (15) asutatud eetikakomitee arvamust.

Artikkel 2

Vastuolu riikide õigusnormidega ja erinevate eetikaraamistike kohaldatavus

2.1 Liikmed ja asendusliikmed teavitavad eetikakomiteed viivitamata igast takistusest käesoleva juhendi järgimisel, sealhulgas sellisest takistusest, mille põhjuseks on vastuolu riigi õigusnormidega.

2.2 Käesolev juhend ei mõjuta rangemaid eetikanorme, mida kohaldatakse liikmete ja asendusliikmete suhtes riigi õiguse alusel.

II OSA

Eetilise käitumise standardid

Artikkel 3

Aluspõhimõtted

3.1 Liikmed ja asendusliikmed täidavad oma ülesandeid ja kohustusi ranges vastavuses Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (edaspidi „EKPSi põhikiri“), nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, Euroopa Keskpanga kodukorraga (16) ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukorraga (17).

3.2 Liikmed ja asendusliikmed järgivad oma ülesandeid ja kohustusi täites kõrgeimaid eetilise käitumise ja aususe standardeid. Neilt eeldatakse tegutsemist ausalt, sõltumatult, erapooletult, kaalutletult ja ilma isiklike huvideta. Nad arvestavad oma ülesannete ja kohustuste tähtsust, võtavad arvesse oma ülesannete tegevuse avalikku laadi ning käituvad viisil, mis inspireerib eetilist käitumist eurosüsteemis, Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ja ühtses järelevalvemehhanismis ning hoiab ja edendab üldsuse usaldust EKP vastu.

Artikkel 4

Ametisaladus

4.1 Võttes arvesse ametisaladuse hoidmise kohustust, mis tuleneb EKPSi põhikirja artiklist 37 ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõikest 1, ei avalda liikmed ega asendusliikmed mingit ametisaladuse alla kuuluvat teavet, mille nad on saanud oma ülesannete ja kohustuse täitmisel ning mida ei ole avaldatud ja mis ei ole üldsusele kättesaadav (edaspidi „konfidentsiaalne teave“), välja arvatud osana EKPga kokku lepitud kommunikatsioonistrateegiast. Eelkõige ei avalda nad konfidentsiaalset teavet avalikes kõnedes ega avaldustes või meedias ning käsitlevad sellist teavet vastavalt EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi teabe suhtes kokku lepitud sise-eeskirjadele. Käesolevad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad liikmete ja asendusliikmete suhtes vastavalt liidu õigusele edasi ka pärast seda, kui nende EKPga seotud ülesanded ja kohustused on lõppenud.

4.2 Liikmed ja asendusliikmed võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende vastavate riikide keskpankade ja pädevate asutuste töötajatele antakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele ainult oma töökohustuste täitmiseks ning kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsusnõuetega ning neid teavitatakse artikli 4 punktis 4.1 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuetest.

Artikkel 5

Järelevalvefunktsiooni eraldamine rahapoliitika funktsioonist

5.1 Liikmed ja asendusliikmed järgivad EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja rahapoliitiliste eriülesannete ning muude ülesannete lahusust. Kohalduvatel juhtudel järgivad nad Euroopa Keskpanga otsust EKP/2014/39 (18) ning kõiki EKP poolt nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud eeskirju.

5.2 Järelevalvenõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võtavad oma ülesandeid ja kohustusi täites arvesse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 eesmärke ega sekku EKP järelevalvega mitte seotud ülesannetesse, järgides seejuures täielikult järelevalvenõukogu aseesimehe eriülesandeid ja -kohustusi.

Sõltumatus

Artikkel 6

Sõltumatuse põhimõte

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 130, EKPSi põhikirja artiklit 7 ning nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 lõiget 1, toimivad liikmed ja asendusliikmed neile pandud ülesandeid ja kohustusi täites sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides, vaatamata üksikute riikide või isiklikele huvidele, ning ei taotle ega saa juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, liikmesriigi valitsuselt ega mis tahes muult organilt.

Artikkel 7

Erategevus ja ametikohustused

7.1 Liikmed ja asendusliikmed veenduvad, et nende mis tahes tasustatav või tasuta erategevus ei mõjuta negatiivselt nende kohustusi ega kahjusta EKP mainet. Käesoleva juhendi tähenduses tähendab mõiste „erategevus“ liikme või asendusliikme mis tahes tegevust, millega ta tegeleb väljaspool oma ametikohustusi.

7.2 Liikmed ja asendusliikmed võivad tegeleda erategevusega riiklikes või rahvusvahelistes organisatsioonides või mittetulundusühingutes ning samuti õpetamise ja akadeemilise tegevusega, kui need tegevused ei tekita huvide konflikti, näiteks seoses järelevalve alla kuuluvate üksustega või eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspooltega. EKPS põhikirja artiklis 11.1 määratletud tegevuste puhul taotlevad EKP juhatuse liikmed EKP nõukogu selget heakskiitu.

7.3 Liikmed ja asendusliikmed võivad saada erategevuse eest tasu ja kuluhüvitisi, kui need on vastavuses tehtud tööga ning jäävad tavapärase piiresse.

7.4 Liikmed ja asendusliikmed hoiduvad ametikohustustest, mis võivad kahjustada nende sõltumatust ning loobuvad sellistest olemasolevatest ametikohustustest. Käesolevas juhendis tähendab mõiste „ametikohustused“ liikme või asendusliikme mis tahes välist tegevust ametiisikuna, st osana nende ülesannetest ja kohustustest.

7.5 Liikmed ja asendusliikmed teatavad eetikakomiteele kirjalikult kõigist erategevustest, millega nad kavatsevad tegeleda. Samuti esitavad nad eetikakomiteele iga-aastase ülevaate oma jooksvate erategevuste ja ametikohustuste kohta.

Artikkel 8

Suhted huvirühmadega

Pidades avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi esindusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga, nagu nõutakse Euroopa Liidu lepingus, peavad liikmed ja asendusliikmed alati ning eriti suhtluses huvirühmadega meeles pidama oma sõltumatust, ametisaladuse hoidmise kohustust ning käesoleva juhendi aluspõhimõtteid. Liikmed ja asendusliikmed peavad meeles pidama ka EKP kõrgetasemeliste töötajate välissuhtluse üldpõhimõtteid (19) ning samuti kõiki muid kohaldatavaid eeskirju ja juhiseid ning rakendama erilist hoolt ja ettevaatlikkust osalemisel kinnistel üritustel ja nõustumisel individuaalsete kutsetega.

Artikkel 9

Avalikud esinemised ja avaldused

9.1 Liikmed ja asendusliikmed täidavad oma ülesandeid ja kohustusi ning esinevad üldsuse ees kui EKP kõrgetasemelise organi esindajad.

9.2 Liikmed ja asendusliikmed võtavad eurosüsteemiga, EKPSiga või ühtse järelevalvemehhanismiga seotud teemadel avalikke avaldusi tehes kohaselt arvesse oma rolli EKP kõrgetasemelise organi esindajatena.

9.3 Teadus- või akadeemilises töös peavad liikmed ja asendusliikmed selgelt väljendama, et nad tegutsetavad eraisikutena ega esinda EKP seisukohti.

Artikkel 10

Huvide deklaratsioon

10.1 Iga liige esitab kord aastas eetikakomiteele hindamiseks ja presidendile edastamiseks allkirjastatud huvide deklaratsiooni, mis hõlmab teavet liikme varasema tööalase tegevuse, erategevuse, ametikohustuste ja finantshuvide kohta ning samuti tema abikaasa või elukaaslane mis tahes tasustatava töö kohta, mis võib tekitada huvide konflikti (edaspidi „huvide deklaratsioon“). Iga liige esitab huvide deklaratsiooni lisas (edaspidi „huvide deklaratsiooni I lisa“) huvide deklaratsiooni esitamisele vahetult eelneva aasta jooksul tehtud isiklike finantstehingute loetelu. Lisaks esitab iga liige talle teadaolevad andmed oma abikaasa, elukaaslase või alaealise lapse poolt huvide deklaratsiooni esitamisele vahetult eelneval aastal tehtud isiklike finantstehingute kohta, mille summa ületab 10 000 eurot tehingu kohta; need andmed esitatakse eetikakomiteele konfidentsiaalselt eraldi lisas (huvide deklaratsiooni II lisa). Iga liikme esitatud huvide deklaratsioon (20) ja huvide deklaratsiooni I lisa avaldatakse EKP veebilehel ning see ei mõjuta kohaldatavates riigi õigusaktides või lepingutes sisalduvaid nõudeid majanduslike huvide deklaratsioonide esitamiseks.

10.2 EKP töötleb ja säilitab huvide deklaratsioonides sisalduvaid isikuandmeid vastavalt EKP suhtes kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele.

Huvide konflikt

Artikkel 11

Huvide konflikti üldpõhimõtted

11.1 Liikmed ja asendusliikmed väldivad olukordi, mis võivad tekitada huvide konflikti. Huvide konflikt võib tekkida siis, kui liikmel või asendusliikmel on isiklikke huve, mis võivad mõjutada tema ülesannete ja kohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist või mida võidakse sellisena tajuda, ning see hõlmab ka nende vahetuid pereliikmeid (vanem, laps, vend või õde), abikaasasid või elukaaslaseid. Eelkõige ei või liikmed ega asendusliikmed kasutada oma osalust otsustamisprotsessis ega nende valduses olevat ametialast teavet mis tahes isikliku kasu saamiseks. Huvide konflikt puudub, kui liikme või asendusliikme puutumus esineb ainult üldsuse või suure isikute rühma osana.

11.2 Liikmed ja asendusliikmed teatavad viivitamata kirjalikult asjaomase kõrgetasemelise EKP üksuse presidendile või esimehele ja eetikakomiteele igast olukorrast, mis võib tekitada huvide konflikti. Eelkõige taandavad nad ennast igast sellise olukorraga seotud arutelust, läbirääkimisest või hääletamisest ning neile ei edastata sellise olukorraga seotud dokumente.

Artikkel 12

Abikaasa või elukaaslase tasustatav tegevus

Liikmed ja asendusliikmed teatavad viivitamata asjaomase kõrgetasemelise EKP üksuse presidendile või esimehele ja eetikakomiteele igast oma abikaasa või elukaaslase tasustatavast tegevusest, mis võib tekitada huvide konflikti.

Artikkel 13

Hüved (kingid ja võõrustamine)

13.1 Liikmed ja asendusliikmed ei küsi mingeid hüvesid, mis on mis tahes viisil seotud neile pandud ülesannete ja kohustustega, ning käsitlevad neid pakkumisi ettevaatusega. Käesolevas artiklis tähendab „hüve“ mis tahes kinki, võõrustamist või muud rahalist või materiaalset hüve, mis ei ole kokkulepitud tasu osutatud teenuse eest ja millele selle saajal ei ole õigust muul alusel.

13.2 Liikmele või asendusliikmele või tema vahetule pereliikmele pakutava või antud hüve, mis on mis tahes viisil seotud tema ülesannete ja kohustuste täitmisega, võib vastu võtta järgmistel tingimustel:

a)	hüve pakub avaliku sektori organisatsioon, sealhulgas teine keskpank, riigi avalik-õiguslik asutus, rahvusvaheline organisatsioon või akadeemiline asutus ning selle väärtus on tavapärane ja kohane;

hüve pakub üks või mitu eraõiguslikku isikut või eraisikut ning selle väärtus ei ületa 100 eurot või kui väärtus on suurem, siis see 1) antakse üle asjaomasele institutsioonile, kelle esindajana liige või asendusliige tegutseb, või 2) liige või asendusliige maksab100 eurot ületava osa välja sellele institutsioonile;

c)	tegemist on võõrustamisega ning see on vastav liikme või asendusliikme ülesannetele ja kohustustele ega välju tavapärase piirest;

d)	hüve ei paku järelevalve alla kuuluv üksus;

e)	hüve vastuvõtmine ei tekita muul põhjusel huvide konflikti.

13.3 Hüve vastuvõtmine ei tohi mingil juhul kahjustada ega mõjutada liikme või asendusliikme objektiivsust ja tegevusvabadust ja see ei tohi tekitada sobimatut kohustust ega saaja või andja ootust.

13.4 EKP juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu esimees ning EKP esindajad järelevalvenõukogus registreerivad viivitamata eetikakomitee sekretäri juures kõik saadud või pakutud kingid olenemata nende väärtusest. Teiste liikmete ja asendusliikmete suhtes kohaldatakse asjaomaseid riigisiseseid eeskirju kinkide registreerimise kohta.

Artikkel 14

Auhinnad, aumärgid ja teenetemärgid

14.1 Liikmed ja asendusliikmed peavad veenduma, et iga nende poolt saadud auhind, au- või teenetemärk on kooskõlas nende avaliku staatusega, ei kahjusta nende sõltumatust ega tekita huvide konflikti.

14.2 Liikmed ja asendusliikmed annavad üle institutsioonile, mille esindajana nad tegutsevad, või annetavad heategevuseks auhinnaga kaasneva mis tahes rahasumma või väärisasjad, mille nad saavad seoses oma ülesannete ja kohustustega EKP kõrgetasemelise organi liikmena.

Artikkel 15

Kutsed üritustele

15.1 Võttes arvesse oma kohustust järgida sõltumatuse põhimõtet ja vältida huvide konflikte, võivad liikmed ja asendusliikmed võtta vastu kutseid sellistele laia osalejaskonnaga üritustele nagu konverentsid, vastuvõtud või kultuuriüritused, kui nende osalemine ei kahjusta EKP huve, ning nad peavad rakendama eriti suurt hoolsust seoses individuaalsete kutsetega. Liikmed ja asendusliikmed ei võta vastu ühtegi kutset ega makset, mis ei ole kooskõlas käesoleva juhendiga ning teatavad sellest ka oma vastaspooltele.

15.2 Liikmed ja asendusliikmed ei või võtta artikli 15 punktis 15.1 nimetatud ürituse korraldajatelt vastu reisi- ega majutuskulude hüvitist. Liikmete ja asendusliikmete poolt ametiülesannete täitmise raames peetud loengute ja kõnede tasu kasutatakse EKP või asjaomase riigi keskpanga poolt heategevuseks.

15.3 Kui see on kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud tavaga, kohaldatakse artikli 15 punkte 15.1 ja 15.2 samamoodi liikmeid või asendusliikmeid saatvatele abikaasadele või elukaaslastele seoses neid hõlmavate kutsetega.

Artikkel 16

Isiklike finantstehingute reeglid

16.1 Liikmed ja asendusliikmed ei kasuta konfidentsiaalset teavet omaenda kasuks ega kolmanda isiku kasuks, sealhulgas seoses isiklike finantstehingutega ning olenemata sellest, kas nad teevad selliseid tehinguid isiklikult või kolmanda isiku kaudu, omal riskil ja kulul või kolmanda isiku riskil ja kulul. Isiklike finantstehingute tegemisel tegutsevad liikmed ja asendusliikmed ettevaatlikult ja vaoshoitult ning keskpika või pikaajalise investeerimisplaani alusel.

16.2 Liikmetele ja asendusliikmetele soovitatakse anda oma investeeringute haldus ühele või mitmele tunnustatud portfellihaldurile, kellel on täielik kaalutlusõigus varade suhtes, mis ületavad tavalisi isikliku ja perekondliku kasutuse vajadusi. Kui eetikakomitee need heaks kiidab, on sellised kaalutlusõigusel põhinevad varahalduse kokkulepped vabastatud käesolevas artiklis 16 sätestatud piirangutest (välja arvatud konfidentsiaalse teabe kasutamise piirang).

16.3 Liikmed ja asendusliikmed ei tee isiklikke finantstehinguid, välja arvatud:

a)	börsil noteeritud, laialt hajutatud investeerimisfondide osakute ost või müük, st investeeringud, mis ei ole koondunud konkreetsesse sektorisse, nagu reguleeritud üksused (21), kuld või euroala valitsemissektori võlainstrumendid;

b)	börsil noteeritud rahaturufondide osakute ost või müük;

c)	kinnisvarafondide osakute ost või müük;

d)	investeeringud väikestesse pereettevõtetesse;

e)	investeeringud idufirmadesse, mis ei ole seotud finantssektoriga, tingimusel et need investeeringud ei tekita huvide konflikti ning et liikme või asendusliikme osalus ei moodusta enamusosalust.

16.4 Liikmed ja asendusliikmed ei müü artikli 16 punktis 16.3 osutatud investeeringuid enne ühe aasta möödumist ostukuupäevast. Ühe aasta pikkust hoidmisperioodi ei kohaldata, kui asjaomane müügitehing on seotud ettenägematute isiklike kulude või investeerimisega mitteseotud jooksvate või tulevaste kulude katmisega, või põhineb panga või finantsnõustajaga eelnevalt kokku lepitud süstemaatilisel või perioodilisel investeerimisplaanil.

16.5 Liikmed ja asendusliikmed ei tee artikli 16 punkti 16.3 kohaseid isiklikke finantstehinguid seitsme päeva jooksul enne EKP nõukogu rahapoliitika koosolekut (edaspidi „keeluperiood“).

16.6 Liikmed ja asendusliikmed peavad tagasivõtmatult eetikakomiteele 30 päeva ette teatama artikli 16 punktis 16.3 loetletud instrumentidega tehtavatest tehingutest, mis ületavad 50 000 eurot. Etteteatamist ei toimu keeluperioodil. Etteteatamine ei ole nõutav müügitehingu puhul, mis on seotud ettenägematute isiklike kulude või investeerimisega mitteseotud jooksvate või tulevaste kulude katmisega.

16.7 Artikli 16 punktis 16.3 nimetamata finantsvarasid või instrumente, mille liige või asendusliige soetas enne 1. jaanuari 2023 või enne oma ametiaja algust, või mis on tema valdusesse sattunud hiljem seoses asjaoludega, mida ta ei saanud mõjutada, on lubatud hoida, kuid selliste finantsvarade või instrumentide müümiseks või mis tahes õiguse teostamiseks on vaja eetikakomitee eelnevat heakskiitu. Liige või asendusliige müüb reguleeritud üksuste emiteeritud instrumendid enne oma ametiaja algust.

16.8 Juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu esimees ning EKP esindajad järelevalvenõukogus peavad järgima oma isiklike finantstehingute osas EKP eetikaraamistikus sätestatud vastavuskontrolli nõudeid.

16.9 Liikmetele, kelle suhtes artikli 16 punkt 16.8 ei kehti, ja asendusliikmetele kohaldatakse nende isiklike finantstehingute osas kohaldatavate riigisiseste eeskirjade aruandluse ja vastavuskontrolli nõudeid ning nad esitavad igal aastal eetikakomiteele allkirjastatud kinnituse, et nad on järginud kohaldatavaid riigisiseseid eeskirju isiklike finantstehingute kohta ning et aruandluse ja vastavuskontrolli nõuete jälgimine nende isiklike finantstehingute osas on toimunud kohaldatavate eeskirjade kohaselt (22).

16.10 Liikmete ja asendusliikmete suhtes kohaldatakse artikli 16 punktides 16.3, 16.4 ja 16.6 sätestatud piiranguid kuue kuu jooksul pärast nende ametiaja lõppu.

16.11 Käesolevas artiklis 16 sätestatud piiranguid ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute suhtes:

a)	mittefinantsvara, sealhulgas kinnisvara ost või müük;

b)	kindlustuspoliiside või annuiteetide ja pensioniskeemide ost või lunastamine;

c)	välisvaluuta ost või müük investeerimisega mitteseotud eesmärgil;

d)	kaupade ost või müük investeerimisega mitteseotud eesmärgil;

e)	hoiused ja laenud (sealhulgas hüpoteeklaenud) üldsusele kättesaadavatel tingimustel.

Artikkel 17

Reeglid pärast ametiaja lõppu

17.1 Liikmed teatavad presidendile või vastava EKP kõrgetasemelise organi esimehele ja eetikakomiteele kirjalikult kahe aasta jooksul pärast nende ametiaja lõppu või alates kuupäevast, mil nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena lõppes, oma kavatsusest asuda tegelema tasustatava tegevusega.

Neil on lubatud tegeleda tasustatava tegevusega:

a)	olulises või vähem olulises krediidiasutuses ühe aasta möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena;

b)	punktis a nimetamata muus krediidiasutuses kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena;

c)	EKPga seotud lobitööd tegevas üksuses või EKP-le või eespool punktides a ja b nimetatud muule krediidiasutusele teenuseid pakkuvas konsultatsiooni- või advokaadibüroos kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena.

EKP juhatuse ja nõukogu liikmetel on lubatud tegeleda tasustatava tegevusega:

d)	eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspoole juures ühe aasta möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende liikmesus vastavalt EKP juhatuses või nõukogus;

e)	EKP järelevaatamise alla kuuluva makse- või arveldussüsteemi operaatori, keskse vastaspoole või makseinstrumentide andja juures kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende liikmesus vastavalt EKP juhatuses või nõukogus;

17.2 Asendusliikmed teatavad vastava EKP kõrgetasemelise organi presidendile või esimehele ja eetikakomiteele kirjalikult oma kavatsusest asuda tegelema tasustatava tegevusega ühe aasta jooksul pärast nende ametikohustuste lõppemisest.

Neil on lubatud tegeleda tasustatava tegevusega:

a)	olulises või vähem olulises krediidiasutuses kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende asjaomaste ülesannete ja kohustuste täitmine;

b)	punktis a nimetamata muus krediidiasutuses kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende asjaomaste ülesannete ja kohustuste täitmine;

c)	EKPga seotud lobitööd tegevas üksuses või EKP-le või eespool punktides a ja b nimetatud muule krediidiasutusele teenuseid pakkuvas konsultatsiooni- või advokaadibüroos kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende asjaomaste ülesannete ja kohustuste täitmine.

EKP nõukogu liikmete koosolekute asendusliikmetel on lubatud tegeleda tasustatava tegevusega:

d)	eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspoole juures kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende asjaomaste ülesannete ja kohustuste täitmine;

e)	EKP järelevaatamise alla kuuluva makse- või arveldussüsteemi operaatori, keskse vastaspoole või makseinstrumentide andja juures kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende asjaomaste ülesannete ja kohustuste täitmine.

17.3 Liikmed ja asendusliikmed peavad taotlema eetikakomiteelt arvamust nende suhtes käesoleva artikli alusel kohaldatava ooteaja kohta enne konkreetse tasustatava tegevusega tegelema asumist. Eetikakomitee võib oma arvamuses soovitada:

a)	käesolevas artiklis sätestatud ooteaja mittekohaldamist või lühendamist, kui kavandatud tasustatava tegevusega seotud võimaliku huvide konflikti analüüs seda lubab; või

seoses tasustatava tegevusega sellises olulises või vähem olulises krediidiasutuses, mille järelevalves asjaomane liige või asendusliige vahetult osales, artikli 17 punkti 17.1 alapunktis a ja punkti 17.2 alapunktis a sätestatud ooteaja pikendamist kuni kahe aastani liikmete puhul ja kuni ühe aastani asendusliikmete puhul, kui seda nõuab kavandatud tasustatavast tegevusest tulenev võimalik huvide konflikt.

17.4 Ilma et see piiraks kohaldatavate riigisiseste normide kohaldamist, maksab liikmete ja asendusliikmete tööandjast institutsioon neile ooteajal kohast hüvitist alates nende ametiaja lõppemisest kuni asjaomase ooteaja lõpuni. Hüvitist makstakse olenemata tasustatava töö pakkumuse vastuvõtmisest. Liikmed ja asendusliikmed võivad taotleda eetikakomiteelt arvamust tasu kohase suuruse kohta ooteajal.

17.5 Kui liige või asendusliige tegeleb ooteajal artikli 17 punktidega 17.1 ja 17.2 hõlmamata tasustatava tegevusega ning tasustatava tegevuse eest makstav kuu netotasu ületab koos ooteaja hüvitisega kuu netotasu, mida see liige või asendusliige sai oma viimasel ametiaastal, arvatakse ületav osa makstavast hüvitisest maha. Käesolevat sätet ei kohaldata liikme või asendusliikme poolt varem teostatud ja deklareeritud tegevuste eest makstavale tasule.

17.6 Eetikakomitee poolt artikli 17 punktide 17.3 ja 17.4 alusel antavad arvamused adresseeritakse EKP nõukogule. Nõukogu annab seejärel soovituse vastavale riigi pädevale asutusele või vastavale riigi keskpangale, kes peab teatama juhatusele igast selle soovituse rakendamise takistusest.

17.7 Liikmed ja asendusliikmed esitavad eetikakomiteele kord aastas kaheaastase või üheaastase teavitamisperioodi jooksul alates nende ametiaja lõppemisest allkirjastatud ausõnalise kinnituse (23), milles toovad ära oma tasustatavad tegevused ning mille kohta esitatakse aruanne presidendile.

Artikkel 18

Nõuete rikkumine

Kui liige või asendusliige ei järgi käesolevat juhendit, arutab eetikakomitee seda kõigepealt asjaomase isikuga, ilma et see piiraks kohaldatavate riigisiseste normide kohaldamist Kui nõuete järgimist ei ole võimalik saavutada moraalse veenmise teel, esitab eetikakomitee probleemi EKP nõukogule. Võttes aluseks eetikakomitee seisukoha ning olles ära kuulanud asjaomase isiku, võib EKP nõukogu teha noomituse ning kohasel juhul see avaldada.

III OSA

Lõppsätted

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Käesolev tegevusjuhend asendab 2019. aasta ühtse juhendi alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 20

Avaldamine

Käesolev juhend avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kõrgetasemelised EKP töötajad, kelle suhtes käesolev juhend kehtib, allkirjastavad individuaalsed järgimise kinnitused.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev juhend jõustub 1. jaanuaril 2023.

Frankfurt Maini ääres, 23. november 2022

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Code of Conduct of the European Central Bank (EÜT C 76, 8.3.2001, lk 12).

(2) Code of Conduct for the members of the Governing Council (EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9).

(3) Vastastikuse mõistmise memorandum, millega muudetakse vastastikuse mõistmise memorandumit nõukogu liikmete tegevusjuhiste kohta (ELT C 10, 16.1.2007, lk 6).

(4) Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (ELT C 230, 23.9.2006, lk 46).

(5) Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (ELT C 104, 23.4.2010, lk 8).

(6) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(7) EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (ELT C 93, 20.3.2015, lk 2).

(8) EKP eetikaraamistik (ELT C 204, 20.6.2015, lk 3).

(9) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/433, 17. detsember 2014, eetikakomisjoni asutamise ja töökorra kohta (EKP/2014/59) (ELT L 70, 14.3.2015, lk 58).

(10) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/855, 12. märts 2015, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 23).

(11) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/856, 12. märts 2015, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 29).

(12) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/2253, 2. november 2021, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49) (ELT L 454, 17.12.2021, lk 7).

(13) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/2256, 2. november 2021, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/50) (ELT L 454, 17.12.2021, lk 21).

(14) Vt eetilise käitumise kinnituse vorm.

(15) Vt joonealune märkus 9.

(16) Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/2, 19. veebruar 2004, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(17) Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukord (ELT L 182, 21.6.2014, lk 56).

(18) Euroopa Keskpanga otsus EKP/2014/39, 17. september 2014, Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (ELT L 300, 18.10.2014, lk 57).

(19) Vt EKP kõrgetasemeliste töötajate välissuhtluse üldpõhimõtted.

(20) Vt huvide deklaratsiooni vorm.

(21) Käesolevas juhendis kasutatakse mõistet „reguleeritud üksus“ suunise (EL) 2021/2253 (EKP/2021/49) artikli 2 punktis 8 ja suunise (EL) 2021/2256 (EKP/2021/50) artikli 2 punktis 7 määratletud tähenduses.

(22) Vt isiklike finantstehingute vastavuse kinnituse vorm.

(23) Vt ausõnalise kinnituse vorm.

16.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 478/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 478/10)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Aceite de Madrid“

ELi nr: PDO-ES-02812 – 12.11.2021

KPN (X) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Aceite de Madrid“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Ekstra-väärisoliiviõli, mis on valmistatud oliivipuu (Oleae Europea L.) viljadest üksnes mehaaniliste meetoditega.

Oliivid korjatakse otse puult, kui nende küpsusaste on kõige rohkem 4.

Füüsikalis-keemilised omadused

—	Happesus (väljendatud oleiinhappena): ≤ 0,5 %

—	Peroksiidarv: ≤ 14 meq O2/kg

—	Ultraviolettkiirguse neeldumine: K270 ≤ 0,18 y K232 ≤ 2,00.

—	Polüfenoolide sisaldus: vähemalt 300 mg/kg

—	Pigmentide kogusisaldus: vähemalt 10 mg/kg

Väärtused, mida ei ole esitatud, jäävad vaikimisi seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Organoleptilised omadused:

Toote „Aceite de Madrid“ organoleptiline analüüs näitab keskmise kuni suure intensiivsusega organoleptilist profiili. Õli sertifitseerimiseks peab olema vähemalt kolm tunnust (otsene aromaatne lõhn või järellõhn). Tunda on oliivi-, mandli-, rohu-, lehe-, õuna-, tomati- ja banaanilõhna ning -maitset.

Organoleptilist iseloomustust täiendab see, et on tunda terveid värskeid oliive ja puuvilju ning valitseb tasakaal mõruduse ja teravuse vahel, kusjuures intensiivsus on vähemalt 2 ning nende väärtus kõige rohkem kaks punkti suurem puuviljasusest.

Puuviljasuse mediaan	Mf ≥ 3,5
Mõruduse mediaan:	üle 2
Teravuse mediaan:	üle 2
Tasakaalustamine	Mõru ja terava positiivse tunnuse mediaan on kõige rohkem kaks punkti kõrgem puuviljasuse mediaanist.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Aceite de Madrid“ on mitmest sordist valmistatav ekstra-väärisoliiviõli, kusjuures lubatud on järgmised oliivisordid.

—	Ülekaalus olevad sordid: 'Cornicabra', 'Castellana' ja 'Manzanilla Cacereña', mis peavad moodustama vähemalt 80 % geograafilises kirjelduses määratletud oliivisaludest, kusjuures ekstra-väärisoliiviõli peab sisaldama vähemalt kahte ülekaalus olevat sorti.

—	Vähemal määral lisatavad kohalikud sordid: 'Carrasqueña', 'Gordal', 'Asperilla' ja 'Redondilla'. Need vähemal määral lisatavad sordid ei tohi kokku moodustada üle 20 % saadud ekstra-väärisoliiviõlist.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilise piirkonna piires.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Et säilitada sertifitseeritud ekstra-väärisoliiviõli tüüpilised omadused, peab pakendamine toimuma kaitstud päritolunimetusega hõlmatud geograafilises piirkonnas, mis on osutatud vastavas kirjelduses.

See hõlbustab täielikku kontrolli tootmisprotsessi üle ja tagab, et lõppetapiga tegelevad piirkonna kogenud tootjad. Kohalikud tootjad teavad ilmselgelt paremini, kuidas nende ekstra-väärisoliiviõlid reageerivad märkimisväärse villimisprotsessiga seotud toimingutele, näiteks dekanteerimise ajale ja meetoditele, filtreerimistoimingutele, filtreerivatele materjalidele, villimistemperatuurile ning külmale ja ladustamisele.

Nõuetekohane filtreerimine tagab, et turustatavat toodet esitletakse tarbijatele nõuetekohaselt ja luuakse optimaalsed säilivustingimused, vastates toote iseloomulikele omadustele, sest see eemaldab lahustunud tahked ained ja niiskuse, mis muidu tooks kaasa väärkasutuse ja dekanteerimisvajaduse, mis põhjustaks süsivesikute ja valkude anaeroobset käärimist.

Lõppeesmärk on säilitada toote tüüpilised omadused kuni lähetamise lõppetapini.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Sertifitseeritud ekstra-väärisoliiviõli pakendil peavad olema märked „Aceite de Madrid“, „Denominación de Origen Protegida“ või „D.O.P.“ viisil, mis on selgelt näha ja eristub muust märgisel olevast teabest. Märgis peab sisaldama ka kaitstud päritolunimetuste ELi logo ja võib soovi korral sisaldada toote kontrolliasutuse alluvusse kuuluva sertifitseerimisasutuse vastavusmärki.

Nummerdatud lisamärgis, mille haldusasutus on sertifitseerimisasutuse aruannete põhjal välja andnud, tagab, et päritolunimetusega ekstra-väärisoliiviõli vastab spetsifikaadile.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond asub Madridi autonoomse piirkonna kaguosas Tajo, Jarama, Henarese ja Tajuña jõgede orgude vahel.

Kommuunide loetelu

Alcalá de Henares, Ambite, Anchuelo, Aranjuez, Arganda del Rey, Belmonte de Tajo, Brea de Tajo, Campo Real, Carabaña, Colmenar de Oreja, Corpa, Chinchón, Estremera, Fuentidueña de Tajo, Loeches, Mejorada del Campo, Morata de Tajuña, Nuevo Baztán, Olmeda de las Fuentes, Orusco, Perales de Tajuña, Pezuela de las Torres, Pozuelo del Rey, Santorcaz, Los Santos de la Humosa, Tielmes, Titulcia, Torres de la Alameda, Valdaracete, Valdelaguna, Valdilecha, Valverde de Alcalá, Velilla de San Antonio, Villaconejos, Villalbilla, Villamanrique de Tajo, Villar del Olmo ja Villarejo de Salvanés.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Loodustegurid

Kaitstud päritolunimetusega ekstra-väärisoliiviõlide tootmispiirkond vastab hüdrograafilisele võrgustikule, mille määravad kindlaks Tajo, Jarama, Henarese ja Tajuña jõgede orud Madridi autonoomse piirkonna kaguosas.

Füüsikalise geograafia vaatenurgast on geograafiliseks kirjelduseks pinnavorm, mida nimetatakse nõoks. Pinnakihi materjalid pärinevad peamiselt miotseeni ja pliotseeni (tertsiaar) ajastikust. Aluskivimis on miotseenist pärit kipsimergel ja kips, mis teeb teed paljastunud platoo lubjakivile. Tänu erosioonikindlusele on viimane võimaldanud moodustuda paljastunud platool või platool. Paljastunud platoo ümber on asendunud platood, kus tasub rõhutada lubjakivinõlvu, mille kallak on laugem või järsem ning ühendab sõmerat ülapinda pinnaga, mis koosneb õrnematest materjalidest (mergel).

Oliivisalud sobivad siia peamiselt tänu mulla tõttu paljastunud platoole lubjakivipinnasel ja sellega seotud materjalidele, enamasti üle 700 meetri kõrgusel.

Pedoloogilisest vaatenurgast asub muld lubjakivi- ja lubjakivi-kipsisetetel, mis annavad sellele pH vahemikus 8–8,5, 100-protsendilise küllastumuse leelistega, liivsavimulla või saviliivmulla tekstuuri ning tegeliku sügavuse, mis ulatub mõõdukast väikseni.

Geograafilise piirkonna mulla kõige iseloomulikum tunnusjoon on kaltsiumkarbonaadiga rikastatud horisondid, mille tõttu on piirkonnas selgelt ülekaalus muld, mille horisondid on kvalifitseeritud lubjakivimuldadeks, peamiselt rühmas Calcixerepts. Karbonaadid on kuhjunud eri vormis, mis moodustab sageli lõpuks B-horisonte. Muld, kus need horisondid on maapinnale suhteliselt lähedal, on väga sageli lõhenenud, mis on maaharimise tulemus ja võimaldab oliivipuu juurestikul ära kasutada potentsiaalselt sobivaid C-horisonte. Siiski on laialt levinud nähtus, et juured, mis puutuvad kokku väga kaltsiumkarbonaadirikaste horisontidega, on horisontaalsed, kuid mitte tingimata tsementeerunud.

Tootmispiirkond hõlmab kogu seda osa, mis on teadupärast lubjakivimuld.

Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 12–14 °C, mis on oliivipuu arenguks optimaalne, sest oliivipuu vajab elutegevuseks üle 10 °C temperatuuri.

Oluline parameeter on külmade esinemine ja sagedus oliivipuu puhkeperioodil. Külmad võivad olla temperatuurivahemikus –10 kuni –6 °C. Oliivipuu suudab taluda niisugust äärmuslikku miinimumtemperatuuri ja seejuures on külmad sagedased üksnes puu puhkeperioodil, mis kestab detsembrist märtsini, kusjuures muld on sel ajal piisavalt niiske.

Aasta keskmine sademete hulk kogu geograafilises piirkonnas on 300–450 mm – ideaalne tingimus oliivipuude kasvatamiseks, sest need eelistavad väheniisket kliimat. Vähene sademete hulk kahandab oliivipuudega seotud haiguste ja kahjurite esinemist.

Teine iseloomulik ja ainulaadne kliimat iseloomustav parameeter on suhteline õhuniiskus. Et oliivipuud saaksid täiuslikult kasvada, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60 % ning õitsemise ja viljade küpsemise ajal kevadel ja sügisel peab see jääma alla 55 %. Kuigi geograafilises piirkonnas on kuiv termiline režiim, soodustavad geograafilist asukohta ümbritsevad ja läbivad Tajo, Tajuña, Henarese ja Jarama jõed seda, et oliivipuul on nõuetekohaseks arenguks sobivad tingimused, milleks on minimaalne õhuniiskus.

Geograafilise piirkonna põllukultuurid saavad aastas üsna palju päikest, üle 2 700 tunni, mis soodustab oliivipuu kasvu kõikides fenoloogilistes arenguetappides.

Inimtegurid

Geograafilise piirkonna eripära, mis tuleneb inimteguritest, eristub agronoomiliste ja oliivikasvatustavade poolest, mille puhul peetakse tähtsaks vilja algomaduste säilitamist ning nende hilisemat avaldumist sertifitseeritud ekstra-väärisoliiviõlis.

Oliivid korjatakse otse puult, mitte kunagi maapinnalt, kõige rohkem 4. küpsusastmel ja meetoditega, mis tagavad, et vili on terve: puult võetud tervete värskete viljade eraldamine on kohustuslik.

Need veetakse veskisse alati viisil, mis ei kahjusta vilja ega lase sel rikneda. Üheski töötlusetapis ei ole neid lubatud hoida aidas.

Temperatuur segamisetapis ei tohi ületada 27 °C ja ekstra-väärisoliiviõli tuleb säilitada temperatuuril 13–25 °C.

Madridis on oliivikasvatusega tegeldud juba Rooma ajast, kuid tõelise hoo sai see sisse ja juurdus siis, kui saabusid araablased, kes tõid kaasa uusi sorte ja meetodeid ning tootmise kasvu.

On teada, et seoses roomlaste tulekuga Tajuña, Jarama ja Henarese jõgede orgudesse rajati põllumajanduslikke maavaldusi ja farme kõige viljakamal maal. Arheoloogilised kaevamised muu hulgas Verdugalis, Las Dehesases ja Casa de Taconas on toonud päevavalgele jälgi oliivikasvatusest ja väärisoliiviõli valmistamisest, mis pärinevad 3. sajandist pärast Kristust.

5.2. Toote eripära

Geograafilises piirkonnas kasvatatavad oliivisordid on järgmised: 'Cornicabra', 'Castellana', 'Manzanilla Cacereña', 'Carrasqueña', 'Gordal', 'Asperilla' ja 'Redondilla'. Need sordid on kohanenud geograafilise piirkonna mulla- ja kliima- ning viljelustingimustega. Aja jooksul on need sordid muutunud loodusliku valiku tulemusena kohalikeks põlissortideks. Need on suurepäraselt kohanenud piirkonnas valitsevate tingimustega ja tagavad mitmesordilise identiteedi koos kindlaksmääratud tüüpiliste omadustega, mida ei esine üheski teises oliivitootmiskohas kogu maailmas.

Tuleb rõhutada, et geograafiline tootmispiirkond on üleminekuala piirkondade vahel, kus kasvatatakse peamiselt ühte sorti. Oliivikasvatuspiirkond asub ainult ühe sordi 'Cornicabra de Toledo' tootmise piirkonna (lõuna pool) ja La Alcarrias (ida pool) asuva ainult ühe sordi 'Castellana' tootmise piirkonna vahel, millele lisandub sortide 'Manzanilla Cacereña', 'Carrasqueña', 'Gordali', 'Asperilla' ja 'Redondilla' kasvatamine vähemal määral.

Niisugune peamiste ja vähemal määral kasvatatavate sortide looduslik kooslus võimaldab saavutada kordumatuid organoleptilisi profiile, mis on veel üks ainulaadne tunnusjoon.

Uuringute tulemused näitavad, et pigmendi kogusisaldus on märkimisväärne – huvitav asjaolu, mis tuleneb selle antioksüdeerivast toimest valguse puudumise tõttu. Need tulemused annavad eri kohti pingeridades ja eri tasemeid olenevalt tootmispiirkonnale keskendatud konkreetsetest teadustöödest.

Geograafilises piirkonnas paiknevate oliivisalude ja seal toodetud ekstra-väärisoliiviõli omaduste uuringud tugevdavad korrapäraselt toote „Aceite de Madrid“ antioksüdeerivaid omadusi, nõudes, et ekstraheerimise ajal oleks polüfenoolide kogusisaldus üle 300 ppm.

Tootel „Aceite de Madrid“ on mitmekesine organoleptiline profiil, mille intensiivsus ulatub keskmisest suureni ja millel on vähemalt kolm selgelt tajutavat tunnust. Tunda on oliivi-, mandli-, rohu-, lehe-, õuna-, tomati- ja banaanilõhna ning -maitset. Organoleptilisi omadusi täiendavad meeldivad tervete värskete oliivide ja puuviljade aroomid ning mõrkja ja terava tasakaal.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel

Nagu füüsikalist keskkonda kirjeldavas osas on selgitatud, on geograafilise piirkonna mullad lubjarikkad, pH on 8–8,5, küllastumus leelistega on 100 % ja tegelik sügavus ulatub mõõdukast väikseni; nendele lisanduvad ilmastikutingimused, mida iseloomustavad väike sademete hulk ja külmad, kusjuures see kõik moodustab valikulise ökosüsteemi. Tänu nendele omadustele on aja jooksul loodusliku valiku tõttu muutunud siin põliseks tunnustatud sordid, mis on selle keskkonnaga suurepäraselt kohanenud (Rallo jt 2005) ning annavad erilise valmistoote, mis erineb maailma teistest oliivikasvatuspiirkondadest pärit toodetest.

Siin kasvatatavad tunnustatud oliivisordid peavad külma korral vastu äärmuslikele temperatuuritingimustele. Näiteks on nendel kohanenud sortidel suur polüfenoolide üldsisaldus, mis on tingitud karmidest mulla- ja ilmastikutingimustest, varajastest valikulise korjamise perioodidest ning ainulaadsest mitme sordi mõjust, mis nendes avaldub.

Toote kirjelduses märgitud koristusaeg koos agronoomiliste ja oliivikasvatustavadega, viljade viivitamatu tarnimisega otsekohe pärast saagikoristust, madala temperatuuri ja lühikese töötlusajaga võimaldab saavutada nende tingimustega otseselt seotud suure pigmendi kogusisalduse ning nõuda, et õli vastaks väärtustele üle 10 ppm.

Eespool kirjeldatud karmid mulla- ja ilmastikutingimused, milles oliivipuid kasvatatakse, põhjustavad üksikuid stressiperioode. Selline olukord, mida kirjeldatakse ka teaduskirjanduses, tekitab taimes reaktsiooni, mis võimendab ekstra-väärisoliiviõli organoleptilisi tunnuseid (Civantos jt 1999). Sellele on juhitud tähelepanu tootespetsifikaadis tootmisnõude juures, mille kohaselt peab tootel olema selgelt tajutav puuviljasus, mis on vähemalt 3,5 intensiivsuspunkti.

Kompleksne organoleptiline profiil, st vähemalt kolm puuviljalist tunnust, on otseselt seotud asjaoluga, et toode „Aceite de Madrid“ on saadud mitmest sordist, sest iga sort annab talle iseloomulikud organoleptilised omadused. Mõju avaldavad siin ka erilised ilmastikutingimused, mille puhul on tootmise teatavatel etappidel soodsad väärtused, sest õhuniiskus on miinimumtasemel, kuna geograafilises piirkonnas on rohkesti jõgesid ning ka päikesepaistet on sellel alal üsna palju.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.comunidad.madrid/sites/default/files/doc/medio-ambiente/06_32pliegodecondiciones.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 478

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 16. detsember 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 478/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10930 – POST / BGL / BCEE / BIL / BDL / i-HUB) ( 1 )	1
2022/C 478/02	Koondumisteatise tühistamine (Juhtum M.10859 – TRAFIGURA / ECOBAT RESOURCES STOLBERG) ( 1 )	2
	Euroopa Keskpank
2022/C 478/03	EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2022/C 478/04	Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/849, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2431, ja nõukogu määruses (EL) 2017/1509, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2429	15
2022/C 478/05	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/849 ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1509, mis käsitlevad Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	17
	Euroopa Komisjon
2022/C 478/06	Teave komisjonilt vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2022/1663	19
2022/C 478/07	Euro vahetuskurss — 15. detsember 2022	20
	Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet
2022/C 478/08	2021. eelarveaasta lõpliku raamatupidamisaruande avaldamine	21

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Parlament
2022/C 478/09	Otsus	22
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 478/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	24

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0621
JPY	Jaapani jeen	145,07
DKK	Taani kroon	7,4387
GBP	Inglise nael	0,86194
SEK	Rootsi kroon	10,8980
CHF	Šveitsi frank	0,9862
ISK	Islandi kroon	150,90
NOK	Norra kroon	10,4013
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,270
HUF	Ungari forint	406,40
PLN	Poola zlott	4,6890
RON	Rumeenia leu	4,9220
TRY	Türgi liir	19,8060
AUD	Austraalia dollar	1,5695
CAD	Kanada dollar	1,4443
HKD	Hongkongi dollar	8,2551
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6628
SGD	Singapuri dollar	1,4406
KRW	Korea vonn	1 393,97
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,3599
CNY	Hiina jüaan	7,4007
HRK	Horvaatia kuna	7,5395
IDR	Indoneesia ruupia	16 591,40
MYR	Malaisia ringit	4,6918
PHP	Filipiini peeso	59,297
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,120
BRL	Brasiilia reaal	5,6247
MXN	Mehhiko peeso	20,9431
INR	India ruupia	87,9355


	(1) EMPs kohaldatav tekst