		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 472

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 12. detsember 2022

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2022/C 472/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1
	Euroopa Kohus
2022/C 472/02	Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju lahendavate kodade määramine	2
2022/C 472/03	Kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine	2
2022/C 472/04	Nimekirjad kohtukoosseisu moodustamiseks kolmest kohtunikust koosnevale kojale määratud kohtuasjade puhul	2

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2022/C 472/05	Kohtuasi C-473/20: Euroopa Kohtu (esimene koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Invest Fund Management AD versus Komisia za finansov nadzor (Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Direktiiv 2009/65/EÜ – Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) – Eurofondide valitsejad – Investorite teavitamisega seotud kohustused – Artikkel 72 – Kohustus ajakohastada prospekti olulisi andmeid – Ulatus – Artikli 69 lõige 2 – I lisa A loendis nimetatud teave – Fondivalitseja organi koosseis – Artikli 99a punkt r – Liikmesriikide õiguskorda ülevõtmine – Riigisisesed õigusnormid, mis laiendavad olukordi, mille korral võib tuvastada prospekti ajakohastamisega seotud rikkumise ja määrata selle eest karistuse)	4
2022/C 472/06	Kohtuasi C-585/20: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Juzgado Contencioso-Administrativo nr 2 deValladolidi eelotsusetaotlus – Hispaania) – BFF Finance Iberia S.A.U versus Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León (Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2011/7/EL – Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul – Ametiasutuselt selliste nõuete sissenõudmine, mille ettevõtjad on loovutanud võlgade sissenõudmisega tegelevale äriühingule – Võlgniku hilinenud maksmise tõttu võlausaldajale tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamine – Artikkel 6 – Minimaalne kindel summa suurusega 40 eurot – Tehingud ettevõtjate ja ametiasutuste vahel – Artikkel 4 – Kauba või teenuse lepingule vastavuse kinnitamise menetlus – Tasumise tähtaeg – Artikli 2 punkt 8 – Mõiste makstav summa – Viivise arvutamisel käibemaksu arvesse võtmine)	5
2022/C 472/07	Kohtuasi C-604/20: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ROI Land Investments Ltd. versus FD (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Artikkel 6 – Kostja, kelle alaline elu- või asukoht ei ole üheski liikmesriigis – Artikkel 17 – Kohtualluvus tarbijalepingute puhul – Mõiste majandustegevus või kutseala – Artikkel 21 – Kohtualluvus töölepingute puhul – Mõiste tööandja – Alluvussuhe – Määrus (EÜ) nr 593/2008 – Kohaldatav õigus – Artikkel 6 – Individuaalne tööleping – Töötaja ja sellise kolmanda äriühingu vahel sõlmitud tagatisleping, kes tagab tööandja kohustuste täitmise vastava töötaja ees)	6
2022/C 472/08	Kohtuasi C-721/20: Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Kammergericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – DB Station & Service AG versus ODEG Ostdeutsche Eisenbahn GmbH (Eelotsusetaotlus – Raudteetransport – ELTL artikkel 102 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Direktiiv 2001/14/EÜ – Juurdepääs raudteetaristule – Artikkel 30 – Raudtee reguleeriv asutus – Taristu kasutustasude kontroll – Liikmesriigi kohtud – Tasude kontrollimine konkurentsiõiguse seisukohast – Pädevuse jaotus reguleeriva asutuse ja liikmesriigi kohtute vahel)	7
2022/C 472/09	Kohtuasi C-66/21: Euroopa Kohtu (neljas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Rechtbank Den Haagi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – O. T. E. versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Eelotsusetaotlus – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Elamisloa väljaandmine pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud – Direktiiv 2004/81/EÜ – Artikkel 6 – Kohaldamisala – Kolmanda riigi kodanik, kes väidab, et ta on inimkaubandusega seotud kuriteo ohver – Direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud järelemõtlemisaja kohaldamine – Väljasaatmisotsuse jõustamise keeld – Mõiste – Ulatus – Järelemõtlemisaja arvutamine – Määrus (EL) nr 604/2013 – Kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile üleandmine)	8
2022/C 472/10	Liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21: Euroopa Kohtu (kuues koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Iveco Orecchia SpA versus APAM Esercizio SpA (C-68/21), Brescia Trasporti SpA (C-84/21) (Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõidukid – Direktiiv 2007/46/EÜ – Tehniline kirjeldus – Pakkumine tarnida konkreetse kaubamärgi originaalvaruosadega samaväärseid varuosi – Tüübikinnituse puudumine – Pakkuja kinnitus samaväärsuse kohta originaaliga – Mõiste tootja – Tõendid – Riigihanked – Direktiiv 2014/25/EL)	9
2022/C 472/11	Kohtuasi C-77/21: Euroopa Kohtu (esimene koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Fővárosi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Digi Távközlési és Szolgáltató Kft. versus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság (Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EL) 2016/679 – Artikli 5 lõike 1 punktid b ja e – Eesmärkide piirangu põhimõte – Säilitamise piirangu põhimõte – Olemasoleva andmebaasi põhjal testandmebaasi loomine vigade parandamiseks – Andmete edasine töötlemine – Nende andmete edasise töötlemise kooskõla algse kogumise eesmärkidega – Säilitamise aeg neid eesmärke arvesse võttes)	10
2022/C 472/12	Kohtuasi C-111/21: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – BT versus Laudamotion GmbH (Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Montréali konventsioon – Artikli 17 lõige 1 – Lennuettevõtja vastutus reisija surma või kehavigastuse eest – Mõiste kehavigastus – Reisijal õhusõidukist hädaolukorras evakueerumise tagajärjel tekkinud traumajärgne stressihäire)	11
2022/C 472/13	Kohtuasi C-129/21: Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Hof van beroep te Brusseli eelotsusetaotlus – Belgia) – Proximus NV versus Gegevensbeschermingsautoriteit (Eelotsusetaotlus – Isikuandmete töötlemine ja eraelu kaitse elektroonilise side sektoris – Direktiiv 2002/58/EÜ – Artikkel 12 – Üldkasutatavad telefonikataloogid ja -numbriinfoteenused – Abonendi nõusolek – Kataloogide ja numbriinfoteenuste pakkujate kohustused – Määrus (EL) 2016/679 – Artikkel 17 – Õigus andmete kustutamisele (õigus olla unustatud) – Artikli 5 lõige 2 – Artikkel 24 – Vastutava töötleja teavitamiskohustused ja vastutus)	11
2022/C 472/14	Kohtuasi C-197/21: Euroopa Kohtu (viies koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Soda-Club (CO2) SA, SodaStream International BV versus MySoda Oy (Eelotsusetaotlus – Kaubamärgiõigus – Määrus (EL) 2017/1001 – Artikli 15 lõige 2 – Direktiiv (EL) 2015/2436 – Artikli 15 lõige 2 – Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine – Süsihappegaasi sisaldavad balloonid – Kaubamärgi omaniku poolt liikmesriigis ringlusse laskmine – Edasimüüja tegevus, mis seisneb balloonide täitmises ja uue etiketiga märgistamises – Kaubamärgi omaniku vastulause – Õiguspärane põhjus avaldada vastuseisu kaubamärgiga tähistatud kaupade edasisele turustamisele)	12
2022/C 472/15	Kohtuasi C-295/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Cour d’appel de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Allianz Benelux SA versus État belge, SPF Finances (Eelotsusetaotlus – Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem – Direktiiv 90/435/EMÜ – Artikli 4 lõige 1 – Tütarettevõtja makstud dividendi maksust vabastamine emaettevõtja tasandil – Lõplikult maksustatud tulu ülejäägi edasikandmine järgnevatesse maksustamisaastatesse – Sellise äriühingu ühendamine teise äriühingu poolt, kellel on lõplikult maksustatud tulu ülejääk – Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad selle ülejäägi ülekandmist ühendavale äriühingule)	13
2022/C 472/16	Kohtuasi C-301/21: Euroopa Kohtu (kuues koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Curtea de Apel Oradea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Curtea de Apel Alba Iulia jt versus YF jt (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 2 lõiked 1 ja 2 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Riigisisesed õigusnormid, mille tulemusel on teatud kohtunike töötasu kõrgem kui teiste sama astme kohtunike töötasu, kes täidavad samu ametiülesandeid – Artikkel 1 – Ese – Loetletud diskrimineerimisaluste ammendavus)	14
2022/C 472/17	Kohtuasi C-306/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Varhoven administrativen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Komisia za zashtita na lichnite danni, Tsentralna izbiratelna komisia versus Koalitsia Demokratichna Bulgaria – Obedinenie (Eelotsusetaotlus – Isikuandmete kaitse – Määrus (EL) 2016/679 – Kohaldamisala – Artikli 2 lõike 2 punkt a – Mõiste muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus – Riigi ja Euroopa tasandi valimised – Artikli 6 lõike 1 punkt e – Töötlemise seaduslikkus – Artikkel 58 – Järelevalveasutuse vastuvõetud akt, mis piirab valimisjaoskondades häältelugemisest videosalvestise tegemist või olenevalt asjaoludest keelab selle)	15
2022/C 472/18	Kohtuasi C-362/21: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Administrativen sad Veliko Tarnovo eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Ekofrukt EOOD versus Direktor na Direktsia Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika – Veliko Tarnovo (Eelotsusetaotlus – Siseturg – Määrus (EL) nr 910/2014 – Artikli 3 punkt 12 – Mõiste kvalifitseeritud e-allkiri – Artikli 25 lõige 1 – Artikkel 26 – I lisa – E-allkirja õiguslik toime – Nõuded täiustatud e-allkirjale – E-dokumendi kujul koostatud haldusakt, mille elektrooniline allkiri ei vasta kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele – Kumulatiivsed nõuded – Tagajärjed – Artikli 3 punkt 15 – E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadi puudumine – Kvalifitseeritud e-allkirja märkimine usaldusteenuse osutaja väljastatud sertifikaadis – Mõju – E-allkirja omaniku nimi selle tavapärase slaavi kirjas esitatud kirjapildi asemel ladina tähestikku translitereeritud kujul)	16
2022/C 472/19	Kohtuasi C-390/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ADPA European Independent Automotive Data Publishers, Gesamtverband Autoteile-Handel e.V. versus Automobiles PEUGEOT SA, PSA Automobiles SA (Eelotsusetaotlus – Mootorsõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turg – Määrus (EL) 2018/858 – Artikkel 61 – Autotootjate kohustus anda teavet mootorsõidukite remondi ja hoolduse kohta – Ulatus – Sellisele teabele juurdepääsu õigus – Sõltumatud ettevõtjad – Tehnilise teabe kirjastajad – Artikkel 63 – Proportsionaalsed ja mõistlikud juurdepääsutasud)	17
2022/C 472/20	Kohtuasi C-406/21: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – A Oy versus B Ky, C kaaspärijad (Eelotsusetaotlus – Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul – Direktiiv 2011/7/EL – Artikli 12 lõige 4 – Ajaline kohaldamisala – Enne 16. märtsi 2013 välja kujunenud tava, mille kohaselt ei nõuta sisse viivitusintressi ega hüvitist sissenõudmiskulude eest – Sellest kuupäevast alates tehtud üksiktellimustele kohaldatav tava – Artikli 7 lõiked 2 ja 3 – Lepingutingimused ja äärmiselt ebaõiglane tava – Vabatahtlik loobumine)	18
2022/C 472/21	Kohtuasi C-411/21: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Supremo Tribunal Administrativo eelotsusetaotlus – Portugal) – Instituto do Cinema e do Audiovisual IP versus NOWO Communications SA (Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 56 – Teenuste osutamise vabadus – Filmikunsti- ja audiovisuaalteoste loomise ja tootmise teenused – Tasulise televisiooniteenuse operaatorid – Tasulise televisiooniteenuse operaatorite makstav abonementtasu – Tasust saadava tulu sihtotstarbeline kasutamine – Piirang – Liiga juhuslik või liiga kaudne mõju)	19
2022/C 472/22	Kohtuasi C-418/21: Euroopa Kohtu (teine koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberlandesgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Orthomol pharmazeutische Vertriebs GmbH versus Verband Sozialer Wettbewerb eV (Eelotsusetaotlus – Toiduohutus – Toit – Määrus (EL) nr 609/2013 – Artikli 2 lõike 2 punkt g – Delegeeritud määrus (EL) 2016/128 – Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit – Muu meditsiiniliselt kindlaks tehtud toitumisvajadus – Toit, mis on patsiendile üldiselt kasulik – Eristamine ravimitest)	19
2022/C 472/23	Kohtuasi C-485/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Rayonen sad Nesebari eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – S. V. OOD versus E. Ts. D. (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Artikli 2 punkt b – Mõiste tarbija – Artikli 2 punkt c – Mõiste müüja või teenuste osutaja – Füüsiline isik, kes on korterelamus asuva korteri omanik – Korterelamu haldamise ja korrashoiuga seotud eri liiki õigussuhted – Liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud erinev kohtlemine tarbijastaatuse osas nende kaasomanike vahel, kes on enda nimel sõlminud ühiskasutuses olevate ruumide haldamise ja korrashoiu lepingu, ning nende kaasomanike vahel, kes ei ole sellist lepingut sõlminud)	20
2022/C 472/24	Kohtuasi C-539/21 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus – CE versus Regioonide Komitee (Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimused – Artikli 2 punkt c – Tähtajatu tööleping – Etteteatamisega ennetähtaegne ülesütlemine – Artikli 47 punkti c alapunkt i – Usaldussuhte katkemine – Etteteatamistähtaja rakendamist puudutavad tingimused – Õigusnormi rikkumine ja ilmne hindamisviga – Tegemata jätmine – Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)	21
2022/C 472/25	Kohtuasi C-542/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – Mikrotīkls SIA versus Valsts ieņēmumu dienests (Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Rubriik 8517 – Alamrubriigid 8517 70 11 ja 8517 70 19 – Ruuteriantennid)	21
2022/C 472/26	Kohtuasi C-544/21: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Landgericht Mainzi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ID versus Stadt Mainz (Eelotsusetaotlus – Teenuste osutamise vabadus – Direktiiv 2006/123/EÜ – Artikli 15 lõige 1, lõike 2 punkt g ja lõige 3 – Teenused siseturul – Arhitektide ja inseneride tasud – Kohustuslikud miinimumhinnad – Liidu õiguse sätete vahetu õigusmõju ja riigisiseste õigusnormide võimalik kohaldamatus)	22
2022/C 472/27	Kohtuasi C-641/21: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Bundesfinanzgerichti eelotsusetaotlus – Austria) – Climate Corporation Emissions Trading GmbH versus Finanzamt Österreich (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 44 – Maksustatavate tehingute koht – Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute üleandmine – Teenuse saaja, kes osaleb tarneahela raames toime pandud käibemaksupettuses – Maksukohustuslane, kes teadis või pidi teadma sellise pettuse olemasolust)	22
2022/C 472/28	Kohtuasi C-825/21: Euroopa Kohtu (viies koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Belgia) – UP versus Centre public d’action sociale de Liège (Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Sisserändepoliitika – Direktiiv 2008/115/EÜ – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Varjupaigataotlus – Tagasilükkamine – Lahkumisettekirjutus – Artikli 6 lõige 4 – Meditsiinilistel põhjustel esitatud elamisloataotlus – Vastuvõetav taotlus – Ajutise elamisloa andmine taotluse läbivaatamise ajal – Taotluse rahuldamata jätmine – Sotsiaalabi – Keeldumine – Riigis elamise seaduslikkust puudutav tingimus – Tagasisaatmisotsuse puudumine – Ajutise elamisloa mõju lahkumisettekirjutusele)	23
2022/C 472/29	Kohtuasi C-435/22 PPU: Euroopa Kohtu (suurkoda) 28. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberlandesgericht Müncheni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: HF (Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 50 – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – Artikkel 54 – Ne bis in idem’i põhimõte – Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline väljaandmisleping – Kolmanda riigi kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele liikmesriigi sõlmitud kahepoolse lepingu alusel – Kodanik, kes on teises liikmesriigis samade tegude eest lõplikult süüdi mõistetud ja karistuse täies ulatuses ära kandnud)	24
2022/C 472/30	Kohtuasi C-756/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 9. detsembril 2021 – X versus International Protection Appeals Tribunal, Minister for Justice and Equality, Iirimaa ja Attorney General	25
2022/C 472/31	Kohtuasi C-332/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 17 de Barcelona (Hispaania) 19. mail 2022 – HM, VD versus Generalitat de Catalunya	26
2022/C 472/32	Kohtuasi C-475/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 15. juulil 2022 – Maxi Mobility Spain SLU versus Comunidad de Madrid, Asociación Nacional del Taxi, Asociación Taxi Project 2.0	29
2022/C 472/33	Kohtuasi C-589/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de las Islas Baleares (Hispaania) 7. septembril 2022 – J.L.O.G., J.J.O.P. versus Resorts Mallorca Hotels International SL	30
2022/C 472/34	Kohtuasi C-591/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 12. septembril 2022 – L. VOF versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit	30
2022/C 472/35	Kohtuasi C-593/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 12. septembril 2022 – FS, WU versus First Bank SA	31
2022/C 472/36	Kohtuasi C-613/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 23. septembril 2022 – Dublin 8 Residents Association versus An Bord Pleanála, Iirimaa ja Attorney General	32
	Üldkohus
2022/C 472/37	Kohtuasi T-486/20: Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – H&H versus EUIPO – Giuliani (Swisse) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Swisse – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktid a ja b) – Eristusvõime puudumine – Kaubamärk, mis võib avalikkust eksitada – Riigiembleem – Tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldav kaubamärk – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b, g, h ja i (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b, g, h ja i) – Pahausksus – Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus – Määruse 2017/1001 artikli 63 lõige 2 – EUIPO läbiviidava kontrolli ulatus – Määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 1 – Õigus olla ära kuulatud – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41)	34
2022/C 472/38	Kohtuasi T-81/21: Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – Sistem ecologica versus komisjon (Määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 – Uurimine seoses pettusega, mis puudutab biodiisli liitu importimisel kohaldatavat kokkuleppelist tollimaksu, tasakaalustavat maksu ja dumpinguvastast maksu – OLAFi teade liikmesriigi tolliasutustele – OLAFi uurimisaruanne – Tühistamishagi – Vaidlustamatu akt – Kahju hüvitamise hagi – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)	35
2022/C 472/39	Kohtuasi T-214/21: Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Múka versus komisjon (Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Riigiabi kontrolli menetlusega seotud dokumendid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand – Avalikustamata jätmise üldine eeldus – Ülekaalukas üldine huvi)	35
2022/C 472/40	Kohtuasi T-257/21: Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Basaglia versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Dokumentidega tutvumine – Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projektidega seotud dokumendid – Otsus, millega on dokumentidega tutvumise taotlust piiratud ja tutvumise võimaldamisest osaliselt keeldutud – Selle otsuse osaline tühistamine Üldkohtu poolt – Süüdimõistmine liikmesriigi kohtute poolt – Etteheidetava käitumise õigusvastasus – Põhjuslik seos)	36
2022/C 472/41	Kohtuasi T-460/21: Üldkohtu 12. oktoobri 2022. aasta otsus – MCO (IP) versus EUIPO – C8 (C2 CYPRUS CASINOS) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi C2 CYPRUS CAS taotlus – Varasem riigisisene kujutismärk C8 – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tegurite vastastikune sõltuvus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Põhjendamiskohustus)	36
2022/C 472/42	Kohtuasi T-461/21: Üldkohtu 12. oktoobri 2022. aasta otsus – MCO (IP) versus EUIPO – C8 (C2) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi C2 taotlus – Varasem riigisisene kujutismärk C8 – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tegurite vastastikune sõltuvus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Põhjendamiskohustus)	37
2022/C 472/43	Kohtuasi T-466/21: Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – Baumberger versus EUIPO – Nube (Lío) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Lío – Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus – Pahausksus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b))	38
2022/C 472/44	Kohtuasi T-467/21: Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – DBM Videovertrieb versus EUIPO – Nube (Lío) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Lío – Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus – Pahausksus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b))	38
2022/C 472/45	Kohtuasi T-500/21: Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (TOGETHER. FORWARD.) (Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu sõnamärgi TOGETHER. FORWARD. taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)	39
2022/C 472/46	Kohtuasi T-501/21: Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (Nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk – Nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)	40
2022/C 472/47	Kohtuasi T-502/21: Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (Mustade ja valgete joonte kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk – Mustade ja valgete joonte kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)	40
2022/C 472/48	Kohtuasi T-574/22: 15. septembril 2022 esitatud hagi – ViiV Healthcare versus EMA	41
2022/C 472/49	Kohtuasi T-577/22: 15. septembril 2022 esitatud hagi – ClientEarth versus nõukogu	42
2022/C 472/50	Kohtuasi T-583/22: 16. septembril 2022 esitatud hagi – Fédération environnement durable jt versus komisjon	43
2022/C 472/51	Kohtuasi T-644/22: 14. oktoobril 2022 esitatud hagi – SE ja SF versus nõukogu	44
2022/C 472/52	Kohtuasi T-652/22: 19. oktoobril 2022 esitatud hagi – Lidl Stiftung versus EUIPO – MHCS (oranž värvus)	45
2022/C 472/53	Kohtuasi T-654/22: 25. oktoobril 2022 esitatud hagi – M&T 1997 versus EUIPO – VDS Czmyr Kowalik (ukse- ja aknalingid)	46
2022/C 472/54	Kohtuasi T-655/22: 25. oktoobril 2022 esitatud hagi – Torre Oria versus EUIPO – Giramondi ja Antonelli (WINE TALES RACCONTI DI VINO)	47
2022/C 472/55	Kohtuasi T-656/22: 27. oktoobril 2022 esitatud hagi – moderne Stadt versus EUIPO (DEUTZER HAFEN)	47
2022/C 472/56	Kohtuasi T-657/22: 27. oktoobril 2022 esitatud hagi – moderne Stadt versus EUIPO (DEUTZER HAFEN KÖLN)	48
2022/C 472/57	Kohtuasi T-665/22: 1. novembril 2022 esitatud hagi – SkinIdent versus EUIPO – Beiersdorf (NIVEA SKIN-IDENTICAL Q10)	49
2022/C 472/58	Kohtuasi T-666/22: 2. novembril 2022 esitatud hagi – United Shipping Group versus EUIPO – Baulies Gómez (UNITED WIND LOGISTICS)	49
2022/C 472/59	Liidetud kohtuasjad T-386/18 ja T-400/19: Üldkohtu 21. oktoobri 2022. aasta määrus – Iccrea Banca versus komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu	50
2022/C 472/60	Kohtuasi T-493/22: Üldkohtu 20. oktoobri 2022. aasta määrus – Cecoforma ja Sopexa versus REA	50

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 472/01)

Viimane väljaanne

ELT C 463, 5.12.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 451, 28.11.2022

ELT C 441, 21.11.2022

ELT C 432, 14.11.2022

ELT C 424, 7.11.2022

ELT C 418, 31.10.2022

ELT C 408, 24.10.2022

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohus

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/2

Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju lahendavate kodade määramine

(2022/C 472/02)

Euroopa Kohus määras 27. septembri 2022. aasta üldkoosolekul kodukorra artikli 11 lõike 2 alusel, et ajavahemikul 7. oktoobrist 2022 kuni 6. oktoobrini 2023 lahendavad kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju kolmas ja neljas koda.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/2

Kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine

(2022/C 472/03)

Olles 4. oktoobril 2022 kokku tulnud, valisid Euroopa Kohtu kohtunikud kodukorra artikli 12 lõike 2 alusel ajavahemikuks 7. oktoobrist 2022 kuni 6. oktoobrini 2023 kuuenda koja presidendiks Peter George Xuerebe’i, seitsmenda koja presidendiks María Lourdes Arastey Sahúni, kaheksanda koja presidendiks Marek Safjani, üheksanda koja presidendiks Lucia Serena Rossi ja kümnenda koja presidendiks Dimitrios Gratsiase.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/2

Nimekirjad kohtukoosseisu moodustamiseks kolmest kohtunikust koosnevale kojale määratud kohtuasjade puhul

(2022/C 472/04)

Euroopa Kohus koostas 11. oktoobri 2022. aasta üldkoosolekul järgmised nimekirjad kodadest, mis lahendavad kohtuasju kolmest kohtunikust koosnevates koosseisudes:

Kuues koda

Peter George Xuereb, koja president

Thomas von Danwitz

Andreas Kumin

Ineta Ziemele

Seitsmes koda

Maria Lourdes Arastey Sahún, koja president

François Biltgen

Nils Wahl

Jan Passer

Kaheksas koda

Marek Safjan, koja president

Nuno José Cardoso da Silva Piçarra

Niilo Jääskinen

Miroslav Gavalec

Üheksas koda

Lucia Serena Rossi, koja president

Jean-Claude Bonichot

Siniša Rodin

Octavia Spineanu-Matei

Kümnes koda

Dimitrios Gratsias, koja president

Marko Ilešič

Irmantas Jarukaitis

Zoltán Csehi

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Invest Fund Management“ AD versus Komisia za finansov nadzor

(Kohtuasi C-473/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusaktide ühtlustamine - Direktiiv 2009/65/EÜ - Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) - Eurofondide valitsejad - Investorite teavitamisega seotud kohustused - Artikkel 72 - Kohustus ajakohastada „prospekti olulisi andmeid“ - Ulatus - Artikli 69 lõige 2 - I lisa A loendis nimetatud teave - Fondivalitseja organi koosseis - Artikli 99a punkt r - Liikmesriikide õiguskorda ülevõtmine - Riigisisesed õigusnormid, mis laiendavad olukordi, mille korral võib tuvastada prospekti ajakohastamisega seotud rikkumise ja määrata selle eest karistuse)

(2022/C 472/05)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja:„Invest Fund Management“ AD

Vastustaja: Komisia za finansov nadzor

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiviga 2014/91/EL, artiklit 72

tuleb tõlgendada nii, et

selle direktiivi I lisa A loendis ette nähtud teave fondivalitseja kohta, mida prospekt peab direktiivi artikli 69 lõike 2 kohaselt vähemalt sisaldama, on hõlmatud mõistega „prospekti olulised andmed“ kõnealuse artikli 72 tähenduses, mistõttu peab see olema ajakohastatud.

Direktiivi 2009/65 (muudetud direktiiviga 2014/91) artikli 99a punkti r

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt määratakse fondivalitsejale, kes ei ole täitnud nendes riigisisestes õigusnormides ette nähtud tähtaja jooksul mitme vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja puhul selle direktiivi artiklites 68–82 sätestatud prospekti ajakohastamise kohustust, halduskaristus iga fondi eest, kuigi muudatus, mille tõttu prospekte tuli ajakohastada, puudutas ainult fondivalitseja organi koosseisu, tingimusel et halduskaristus on proportsionaalne, olles seejuures tõhus ja hoiatav.

(1) ELT C 433, 14.12.2020.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Juzgado Contencioso-Administrativo nr 2 deValladolidi eelotsusetaotlus – Hispaania) – BFF Finance Iberia S.A.U versus Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León

(Kohtuasi C-585/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2011/7/EL - Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul - Ametiasutuselt selliste nõuete sissenõudmine, mille ettevõtjad on loovutanud võlgade sissenõudmisega tegelevale äriühingule - Võlgniku hilinenud maksmise tõttu võlausaldajale tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamine - Artikkel 6 - Minimaalne kindel summa suurusega 40 eurot - Tehingud ettevõtjate ja ametiasutuste vahel - Artikkel 4 - Kauba või teenuse lepingule vastavuse kinnitamise menetlus - Tasumise tähtaeg - Artikli 2 punkt 8 - Mõiste „makstav summa“ - Viivise arvutamisel käibemaksu arvesse võtmine)

(2022/C 472/06)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado Contencioso-Administrativo nr 2 de Valladolid

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: BFF Finance Iberia S.A.U

Vastustaja: Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artiklit 6

tuleb tõlgendada nii, et

minimaalne kindel summa suurusega 40 eurot, millega võlausaldajale hüvitatakse võlgniku hilinenud maksmisega kaasnenud sissenõudmiskulud, tuleb tasuda igalt äritehingult, mille eest ei ole tasu tähtajaks makstud ja mis on arvel kajastatud, sealhulgas juhul, kui see arve koos teiste arvetega esitatakse üheainsa võlanõudena ametiasutusele või kohtule.

Direktiivi 2011/7 artikli 4 lõikeid 3–6

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on kõikidele ettevõtjate ja riigiasutuste vahelistele äritehingutele üldiselt ette nähtud maksimaalne 60 kalendripäeva pikkune maksetähtaeg, sealhulgas ka siis, kui see maksetähtaeg koosneb 30 päeva pikkusest algsest tähtajast heakskiitmise- või kontrollimenetluse jaoks, et tuvastada tarnitud kauba või osutatud teenuste vastavus lepingule, millele järgneb 30 päeva pikkune täiendav tähtaeg kokkulepitud hinna tasumiseks.

3.	Direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 8 tuleb tõlgendada nii, et arvel või samaväärsel maksetaotlusel esitatud käibemaksusumma arvessevõtmine selles sättes määratletud „makstavas summas“ ei sõltu sellest, kas maksukohustuslane on maksmisega hilinemise ajaks selle summa juba riigikassasse tasunud.

(1) ELT C 53, 15.2.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ROI Land Investments Ltd. versus FD

(Kohtuasi C-604/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EL) nr 1215/2012 - Artikkel 6 - Kostja, kelle alaline elu- või asukoht ei ole üheski liikmesriigis - Artikkel 17 - Kohtualluvus tarbijalepingute puhul - Mõiste „majandustegevus või kutseala“ - Artikkel 21 - Kohtualluvus töölepingute puhul - Mõiste „tööandja“ - Alluvussuhe - Määrus (EÜ) nr 593/2008 - Kohaldatav õigus - Artikkel 6 - Individuaalne tööleping - Töötaja ja sellise kolmanda äriühingu vahel sõlmitud tagatisleping, kes tagab tööandja kohustuste täitmise vastava töötaja ees)

(2022/C 472/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: ROI Land Investments Ltd.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: FD

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 21 lõike 1 punkti b alapunkti i ja lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

töötaja võib esitada hagi selle paiga kohtusse, kus või kust kohast ta viimati tavaliselt töötas, isiku vastu, kelle alaline elu- või asukoht võib, kuid ei pruugi olla liikmesriigis ja kellega teda formaalselt ei seo tööleping, kuid kes vastutab tagatislepingu kohaselt, millest kolmanda isikuga töölepingu sõlmimine sõltus, otseselt töötaja ees kolmanda isiku kohustuste täitmise eest, tingimusel et töötaja on selle isikuga alluvussuhtes.

Määruse nr 1215/2012 artikli 6 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

selle määruse artikli 21 lõike 2 kohaldamise reservatsioon välistab selle, et liikmesriigi kohus võib tugineda selle riigi kohtualluvust käsitlevatele õigusnormidele, kui asjaomase artikli 21 lõike 2 kohaldamise tingimused on täidetud, isegi kui need õigusnormid on töötajale soodsamad. Seevastu juhul, kui ei nimetatud artikli 21 lõike 2 ega artikli 6 lõikes 1 loetletud muu sätte kohaldamise tingimused ei ole täidetud, on sellel kohtul viimati nimetatud sätte alusel õigus kohaldada neid eeskirju kohtualluvuse kindlaksmääramiseks.

Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) artikli 6 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „majandustegevus või kutseala“ hõlmab mitte ainult ettevõtjana tegutsemist, vaid ka töötamist. Lisaks ei ole leping, mille on sõlminud töötaja ja kolmas isik, kes ei ole töölepingus nimetatud tööandja, ning mille kohaselt on kolmas isik otseselt töötaja ees vastutav töölepingust tulenevate tööandja kohustuste täitmise eest, väljaspool igasugust majandustegevust või kutseala ja vastavaid eesmärke ning nendest sõltumatult sõlmitud leping.

(1) ELT C 44, 8.2.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Kammergericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – DB Station & Service AG versus ODEG Ostdeutsche Eisenbahn GmbH

(Kohtuasi C-721/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Raudteetransport - ELTL artikkel 102 - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Direktiiv 2001/14/EÜ - Juurdepääs raudteetaristule - Artikkel 30 - Raudtee reguleeriv asutus - Taristu kasutustasude kontroll - Liikmesriigi kohtud - Tasude kontrollimine konkurentsiõiguse seisukohast - Pädevuse jaotus reguleeriva asutuse ja liikmesriigi kohtute vahel)

(2022/C 472/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kammergericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DB Station & Service AG

Kostja: ODEG Ostdeutsche Eisenbahn GmbH

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ja tasude kehtestamise kohta raudtee infrastruktuuri kasutamise eest (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/58/EÜ) artiklit 30

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi kohtud kohaldavad ELTL artiklit 102 ja samal ajal riigisisest konkurentsiõigust selleks, et lahendada nõue tagastada taristu kasutustasud, kuid seda siiski tingimusel, et pädev reguleeriv asutus on enne teinud otsuse kõnealuste kasutustasude õiguspärasuse kohta. Sellega seoses on kohtutel lojaalse koostöö kohustus ning nad on kohustatud selle asutuse otsuseid hindamiselemendina arvesse võtma ja põhjendama oma otsuseid lähtuvalt kõigist neile esitatud toimiku materjalidest.

(1) ELT C 88, 15.3.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Rechtbank Den Haagi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – O. T. E. versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-66/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne - Varjupaigapoliitika - Elamisloa väljaandmine pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud - Direktiiv 2004/81/EÜ - Artikkel 6 - Kohaldamisala - Kolmanda riigi kodanik, kes väidab, et ta on inimkaubandusega seotud kuriteo ohver - Direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud järelemõtlemisaja kohaldamine - Väljasaatmisotsuse jõustamise keeld - Mõiste - Ulatus - Järelemõtlemisaja arvutamine - Määrus (EL) nr 604/2013 - Kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest - Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile üleandmine)

(2022/C 472/09)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Den Haag

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: O. T. E.

Vastustaja: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

Resolutsioon

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud, artikli 6 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „väljasaatmisotsus“ hõlmab meedet, millega toimub kolmanda riigi kodaniku üleandmine liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusele (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

Direktiivi 2004/81 artikli 6 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus, kui määruse nr 604/2013 kohane kolmanda riigi kodaniku üleandmise otsus viiakse täide artikli 6 lõikes 1 tagatud järelemõtlemisaja jooksul, kuid sellega ei ole vastuolus ei sellise otsuse tegemine ega ettevalmistavate meetmete võtmine selle täideviimiseks, tingimusel et need ettevalmistavad meetmed ei kaota järelemõtlemisaja soovitavat toimet, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 163, 3.5.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/9

Euroopa Kohtu (kuues koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Iveco Orecchia SpA versus APAM Esercizio SpA (C-68/21), Brescia Trasporti SpA (C-84/21)

(Liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusaktide ühtlustamine - Mootorsõidukid - Direktiiv 2007/46/EÜ - Tehniline kirjeldus - Pakkumine tarnida konkreetse kaubamärgi originaalvaruosadega samaväärseid varuosi - Tüübikinnituse puudumine - Pakkuja kinnitus samaväärsuse kohta originaaliga - Mõiste „tootja“ - Tõendid - Riigihanked - Direktiiv 2014/25/EL)

(2022/C 472/10)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Iveco Orecchia SpA

Vastustajad: APAM Esercizio SpA (C-68/21), Brescia Trasporti SpA (C-84/21)

menetluses osalesid: Veneta Servizi International Srl unipersonale, VAR Srl, Di Pinto & Dalessandro SpA, Bellizzi Srl

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), artikli 10 lõiget 2, artikli 19 lõiget 1 ja artikli 28 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus see, kui hankijal on avaliku teenuse osutamiseks mõeldud busside varuosade riigihankemenetluses lubatud tunnistada vastavaks pakkumus, milles pakutakse direktiivi 2007/46 IV lisas nimetatud õigustloovate aktide kohaldamisalasse kuuluvaid sõidukiosi, millele ei ole lisatud nende varuosade tüübikinnitustunnistust ega andmeid tüübikinnituse tegeliku olemasolu kohta, kui need õigustloovad aktid näevad ette sellise kinnitamise.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, artikleid 60 ja 62

tuleb tõlgendada nii, et

lähtudes direktiivi 2007/46 artikli 3 punktis 27 esitatud mõiste „tootja“ määratlusest, on nendega vastuolus see, kui hankijal on avaliku teenuse osutamiseks mõeldud busside varuosade riigihankemenetluses lubatud aktsepteerida tõendina direktiivi 2007/46 IV lisas nimetatud õigustloovate aktidega hõlmatud ja pakkuja pakutud sõidukiosade samaväärsuse kohta selle pakkuja väljastatud kinnitust, et need osad on samaväärsed, kui seda pakkujat ei saa pidada nende sõidukiosade tootjaks.

(1) ELT C 128, 12.4.2021.

ELT C 2, 3.1.2022.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/10

Euroopa Kohtu (esimene koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Fővárosi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Digi Távközlési és Szolgáltató Kft. versus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság

(Kohtuasi C-77/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel - Määrus (EL) 2016/679 - Artikli 5 lõike 1 punktid b ja e - Eesmärkide piirangu põhimõte - Säilitamise piirangu põhimõte - Olemasoleva andmebaasi põhjal testandmebaasi loomine vigade parandamiseks - Andmete edasine töötlemine - Nende andmete edasise töötlemise kooskõla algse kogumise eesmärkidega - Säilitamise aeg neid eesmärke arvesse võttes)

(2022/C 472/11)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Digi Távközlési és Szolgáltató Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 5 lõike 1 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

et selles sättes ette nähtud eesmärgi piirangu põhimõttega ei ole vastuolus see, kui vastutav töötleja salvestab ja säilitab testide tegemiseks ja vigade parandamiseks loodud andmebaasis isikuandmeid, mis on algul kogutud ja säilitatud teises andmebaasis, kui selline edasine töötlemine on kooskõlas konkreetsete eesmärkidega, milleks isikuandmeid algul koguti, mis tuleb kindlaks määrata, arvestades selle määruse artikli 6 lõikes 4 osutatud kriteeriume.

Määruse 2016/679 artikli 5 lõike 1 punkti e

tuleb tõlgendada nii, et

selles sättes ette nähtud säilitamise piirangu põhimõttega on vastuolus see, kui vastutav töötleja hoiab testide tegemiseks ja vigade parandamiseks loodud andmebaasis isikuandmeid, mis on varem kogutud muudel eesmärkidel, pikemat aega, kui on vaja nende testide tegemiseks ja vigade parandamiseks.

(1) ELT C 182, 10.5.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/11

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – BT versus Laudamotion GmbH

(Kohtuasi C-111/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Montréali konventsioon - Artikli 17 lõige 1 - Lennuettevõtja vastutus reisija surma või kehavigastuse eest - Mõiste „kehavigastus“ - Reisijal õhusõidukist hädaolukorras evakueerumise tagajärjel tekkinud traumajärgne stressihäire)

(2022/C 472/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: BT

Kostja: Laudamotion GmbH

Resolutsioon

Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, mis sõlmiti Montréalis 28. mail 1999, kirjutati Euroopa Ühenduse poolt alla 9. detsembril 1999 ja kiideti tema nimel heaks nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsusega 2001/539/EÜ, artikli 17 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

psüühiline kahjustus, mille põhjustas reisijale õnnetus selle sätte tähenduses ja mis ei ole seotud kehavigastusega nimetatud sätte tähenduses, tuleb hüvitada samamoodi nagu niisugune kehavigastus, tingimusel et kahju kannatanud reisija tõendab, et tema psüühilise puutumatuse rikkumine on nii tõsine või tugev, et see mõjutab tema üldist terviseseisundit ega lähe ilma ravita üle.

(1) ELT C 228, 14.6.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/11

Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Hof van beroep te Brusseli eelotsusetaotlus – Belgia) – Proximus NV versus Gegevensbeschermingsautoriteit

(Kohtuasi C-129/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikuandmete töötlemine ja eraelu kaitse elektroonilise side sektoris - Direktiiv 2002/58/EÜ - Artikkel 12 - Üldkasutatavad telefonikataloogid ja -numbriinfoteenused - Abonendi nõusolek - Kataloogide ja numbriinfoteenuste pakkujate kohustused - Määrus (EL) 2016/679 - Artikkel 17 - Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“) - Artikli 5 lõige 2 - Artikkel 24 - Vastutava töötleja teavitamiskohustused ja vastutus)

(2022/C 472/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van beroep te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Proximus NV

Kostja: Gegevensbeschermingsautoriteit

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ), artikli 12 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi artikli 2 teise lõigu punktiga f ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikliga 95

tuleb tõlgendada nii, et

selleks, et telefoniteenuste operaatori abonendi isikuandmed saaks kanda muude kataloogipakkujate kui see operaator avaldatavatesse üldkasutatavatesse telefonikataloogidesse ja -numbriinfoteenustesse, on nõutav selle abonendi „nõusolek“ selle määruse artikli 4 punkti 11 tähenduses, kusjuures nimetatud nõusoleku võib anda kas mainitud operaatorile või ühele neist teenusepakkujatest.

2.	Määruse 2016/679 artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et abonendi taotlus kustutada tema isikuandmed üldkasutatavatest telefonikataloogidest ja -numbriinfoteenustest kujutab endast „õiguse andmete kustutamisele“ kasutamist selle artikli tähenduses.

Määruse 2016/679 artikli 5 lõiget 2 ja artiklit 24

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigi järelevalveasutus võib nõuda, et üldkasutatavate telefonikataloogide ja -numbriinfoteenuste pakkuja kui vastutav töötleja võtaks asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et teavitada kolmandatest isikutest töötlejaid, st telefoniteenuste operaatorit, kes on talle edastanud oma abonendi isikuandmed, ja teisi üldkasutatavate telefonikataloogide ja -numbriinfoteenuste pakkujaid, kellele ta ise on selliseid andmeid edastanud, selle abonendi nõusoleku tagasivõtmisest.

Määruse 2016/679 artikli 17 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi järelevalveasutus kohustab üldkasutatavate telefonikataloogide ja -numbriinfoteenuste pakkujat, kellelt telefoniteenuste operaatori abonent on taotlenud, et ta enam ei avaldaks tema kohta käivaid isikuandmeid, võtma tarvitusele „mõistlikud abinõud“ selle sätte tähenduses, et teavitada otsingumootorite pakkujaid sellest andmete kustutamise taotlusest.

(1) ELT C 189, 17.5.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/12

Euroopa Kohtu (viies koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Soda-Club (CO2) SA, SodaStream International BV versus MySoda Oy

(Kohtuasi C-197/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kaubamärgiõigus - Määrus (EL) 2017/1001 - Artikli 15 lõige 2 - Direktiiv (EL) 2015/2436 - Artikli 15 lõige 2 - Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine - Süsihappegaasi sisaldavad balloonid - Kaubamärgi omaniku poolt liikmesriigis ringlusse laskmine - Edasimüüja tegevus, mis seisneb balloonide täitmises ja uue etiketiga märgistamises - Kaubamärgi omaniku vastulause - Õiguspärane põhjus avaldada vastuseisu kaubamärgiga tähistatud kaupade edasisele turustamisele)

(2022/C 472/14)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Soda-Club (CO2) SA, SodaStream International BV

Kostja: MySoda Oy

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 15 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 15 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

kaubamärgi omanikul, kes on liikmesriigis turule viinud enda kaubamärgiga tähistatud kauba, mis on taaskasutatav ja taastäidetav, ei ole eelnimetatud sätete alusel õigust keelata selle kauba turustamist samas liikmesriigis edasimüüja poolt, kes kauba taastäidab ja asendab originaalkaubamärgiga etiketi teise etiketiga, jättes ühtlasi nähtavale ka selle kaubal oleva originaalkaubamärgi, välja arvatud juhul, kui selline uus etikett jätab tarbijatele eksliku mulje, et edasimüüja ja kaubamärgi omaniku vahel on majanduslik seos. Eksitusse sattumise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kaubal ja selle uuel etiketil olevaid andmeid, asjaomase sektori turustamistava ning seda, mil määral on see tava tarbijatele tuttav.

(1) ELT C 242, 21.6.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/13

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Cour d’appel de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Allianz Benelux SA versus État belge, SPF Finances

(Kohtuasi C-295/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem - Direktiiv 90/435/EMÜ - Artikli 4 lõige 1 - Tütarettevõtja makstud dividendi maksust vabastamine emaettevõtja tasandil - Lõplikult maksustatud tulu ülejäägi edasikandmine järgnevatesse maksustamisaastatesse - Sellise äriühingu ühendamine teise äriühingu poolt, kellel on lõplikult maksustatud tulu ülejääk - Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad selle ülejäägi ülekandmist ühendavale äriühingule)

(2022/C 472/15)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Allianz Benelux SA

Vastustajad: État belge, SPF Finances

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta artikli 4 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et äriühingu saadud dividend arvatakse tema maksubaasi hulka enne dividendi maksubaasist mahaarvamist 95 % ulatuses selle summast, ja mis lubavad selle mahaarvamise vajaduse korral edasi kanda järgnevatesse maksustamisaastatesse, kuid mis selle äriühingu ühendamise korral ühinemise raames siiski piiravad selle mahaarvamise edasikandmist ühendavale äriühingule proportsionaalselt osaga, mille moodustab ühendatava äriühingu maksustatav netovara ühendava äriühingu ja ühendatava äriühingu maksustatava netovara kogusummast.

(1) ELT C 289, 19.7.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/14

Euroopa Kohtu (kuues koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Curtea de Apel Oradea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Curtea de Apel Alba Iulia jt versus YF jt

(Kohtuasi C-301/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Direktiiv 2000/78/EÜ - Artikli 2 lõiked 1 ja 2 - Vanuse alusel diskrimineerimise keeld - Riigisisesed õigusnormid, mille tulemusel on teatud kohtunike töötasu kõrgem kui teiste sama astme kohtunike töötasu, kes täidavad samu ametiülesandeid - Artikkel 1 - Ese - Loetletud diskrimineerimisaluste ammendavus)

(2022/C 472/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Oradea

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Curtea de Apel Alba Iulia, Curtea de Apel Cluj, Tribunalul Bihor, Tribunalul Satu Mare, Tribunalul Sălaj

Vastustajad: YF, KP, OJ, YS, SL, DB, SH

Menetluses osalesid: Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării, Tribunalul Cluj

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et neid ei kohaldata riigisisestele õigusnormidele, mis – nagu neid on tõlgendatud siduvas riigisiseses kohtupraktikas – viivad selleni, et pärast nende õigusnormide jõustumist tööle võetud teatud kohtunike töötasu on madalam kui enne nende õigusnormide jõustumist tööle võetud kohtunike töötasu, kuna sellest ei tulene mingit otsest või kaudset diskrimineerimist vanuse alusel.

2.	Direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et diskrimineerimine on sellega vastuolus vaid siis, kui see põhineb mõnel direktiivi artiklis 1 sõnaselgelt loetletud alusel.

(1) ELT C 329, 16.8.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/15

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Varhoven administrativen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Komisia za zashtita na lichnite danni, Tsentralna izbiratelna komisia versus Koalitsia „Demokratichna Bulgaria – Obedinenie“

(Kohtuasi C-306/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikuandmete kaitse - Määrus (EL) 2016/679 - Kohaldamisala - Artikli 2 lõike 2 punkt a - Mõiste „muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus“ - Riigi ja Euroopa tasandi valimised - Artikli 6 lõike 1 punkt e - Töötlemise seaduslikkus - Artikkel 58 - Järelevalveasutuse vastuvõetud akt, mis piirab valimisjaoskondades häältelugemisest videosalvestise tegemist või olenevalt asjaoludest keelab selle)

(2022/C 472/17)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Komisia za zashtita na lichnite danni, Tsentralna izbiratelna komisia

Kostja: Koalitsia „Demokratichna Bulgaria – Obedinenie“

Resolutsioon

tuleb tõlgendada nii, et

selle määruse kohaldamisalast ei ole välistatud isikuandmete töötlemine liikmesriigis valimiste korraldamise käigus.

Määruse 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti e ja artiklit 58

tuleb tõlgendada nii, et

nende sätetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi pädevad asutused võtavad vastu üldkohaldatava haldusakti, mis näeb ette selle liikmesriigi valimistel valimisjaoskondades toimuvast häältelugemisest videosalvestise tegemise piiramise või olenevalt asjaoludest keelamise.

(1) ELT C 329, 16.8.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/16

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Administrativen sad Veliko Tarnovo eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Ekofrukt“ EOOD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Veliko Tarnovo

(Kohtuasi C-362/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Siseturg - Määrus (EL) nr 910/2014 - Artikli 3 punkt 12 - Mõiste „kvalifitseeritud e-allkiri“ - Artikli 25 lõige 1 - Artikkel 26 - I lisa - E-allkirja õiguslik toime - Nõuded täiustatud e-allkirjale - E-dokumendi kujul koostatud haldusakt, mille elektrooniline allkiri ei vasta „kvalifitseeritud e-allkirja“ nõuetele - Kumulatiivsed nõuded - Tagajärjed - Artikli 3 punkt 15 - „E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadi“ puudumine - Kvalifitseeritud e-allkirja märkimine usaldusteenuse osutaja väljastatud sertifikaadis - Mõju - E-allkirja omaniku nimi selle tavapärase slaavi kirjas esitatud kirjapildi asemel ladina tähestikku translitereeritud kujul)

(2022/C 472/18)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Veliko Tarnovo

Põhikohtuasja pooled

Hageja:„Ekofrukt“ EOOD

Kostja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Veliko Tarnovo

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ artikli 25 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui edokumendi vormis koostatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks juhul, kui see on allkirjastatud e-allkirjaga, mis ei vasta osutatud määruses selle kohta kehtestatud nõuetele, mille põhjal saaks seda käsitada määruse artikli 3 punkti 12 tähenduses „kvalifitseeritud eallkirjana“, tingimusel et selle akti kehtetust ei tuvastata ainuüksi seetõttu, et sellel antud allkiri on elektroonilisel kujul.

Määruse nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 tuleb tõlgendada nii, et määruse artikli 3 punkti 15 tähenduses „eallkirja kvalifitseeritud sertifikaadi“ puudumisel piisab, kui tuvastada, et e-allkiri ei ole „kvalifitseeritud e-allkiri“ määruse artikli 3 punkti 12 tähenduses; selle võimalikul kvalifitseerimisel „kutsealaseks eallkirjaks“ puudub niisuguses olukorras tähtsus.

Määrust nr 910/2014 tuleb tõlgendada nii, et e-allkirja kandmisest usaldusteenuse osutaja väljastatud sertifikaadile ei piisa selleks, et allkiri vastaks kõnealuse määrusega kehtestatud nõuetele, mille põhjal seda saab pidada „kvalifitseeritud eallkirjaks“ nimetatud määruse artikli 3 punkti 12 tähenduses. Kui niisugusele kvalifitseerimisele vaieldakse kohtumenetluses vastu, peab liikmesriigi kohus kontrollima, kas kõik artikli 3 punktis 12 ette nähtud kumulatiivsed tingimused on täidetud, mis paneb talle eelkõige kohustuse kontrollida, kas sama määruse artiklis 26 ja I lisas sätestatud tingimused on täidetud.

Määruse nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 ja I lisa tuleb tõlgendada nii, et selle kontrollimisel, kas kvalifitseeritud eallkiri vastab nimetatud lisa nõuetele, ei takista asjaolu, et selle allkirjastaja nimi, kes tavaliselt kasutab oma nime kirjutamiseks slaavi kirja, on translitereeritud ladina tähestikku, tema e-allkirja käsitamist „kvalifitseeritud e-allkirjana“ artikli 3 punkti 12 tähenduses, kui allkiri on seotud ainuüksi allkirja andjaga ja selle abil on võimalik allkirja andjat tuvastada, seda aga tuleb kontrollida liikmesriigi kohtul.

(1) ELT C 357, 6.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/17

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ADPA European Independent Automotive Data Publishers, Gesamtverband Autoteile-Handel e.V. versus Automobiles PEUGEOT SA, PSA Automobiles SA

(Kohtuasi C-390/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Mootorsõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turg - Määrus (EL) 2018/858 - Artikkel 61 - Autotootjate kohustus anda teavet mootorsõidukite remondi ja hoolduse kohta - Ulatus - Sellisele teabele juurdepääsu õigus - Sõltumatud ettevõtjad - Tehnilise teabe kirjastajad - Artikkel 63 - Proportsionaalsed ja mõistlikud juurdepääsutasud)

(2022/C 472/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: ADPA European Independent Automotive Data Publishers, Gesamtverband Autoteile-Handel e.V.

Kostjad: Automobiles PEUGEOT SA, PSA Automobiles SA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, artikleid 61 ja 63 koostoimes selle määruse artikli 86 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 ning XI lisa punktiga 1

tuleb tõlgendada nii, et

need on kohaldatavad sõidukimudelite suhtes, mis on saanud tüübikinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust.

Direktiivi 2018/858 artikli 61 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

autotootjatele selles ette nähtud kohustus tagada määruse artikli 3 punktis 48 määratletud mootorsõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriv kättesaadavus, hõlmab kohustust lubada tehnilise teabe kirjastajatel seda teavet töödelda ja kasutada oma tegevuses järelturu tarneahelas, ent ei kehtesta neile peale nimetatud määruses sätestatute muid tingimusi.

Määruse 2018/858 artiklit 63 koostoimes selle põhjendusega 52 ja võrdse kohtlemise põhimõttega

tuleb tõlgendada nii, et

esiteks kohustab selles artiklis kasutatud mõiste „mõistlikud ja proportsionaalsed tasud“ autotootjaid võtma arvesse äritegevust, mille raames sõltumatud ettevõtjad seda teavet kasutavad, ning teiseks võimaldab see neil võtta tasu, mis ületab lihtsalt kulusid, mida autotootjad on kandnud selle määrusega neile pandud kohustuse tõttu tagada nimetatud ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteave tingimusel, et need tasud ei vii nimetatud ettevõtjaid sellise teabe mittekasutamiseni.

(1) ELT C 368, 13.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/18

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – A Oy versus B Ky, C kaaspärijad

(Kohtuasi C-406/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul - Direktiiv 2011/7/EL - Artikli 12 lõige 4 - Ajaline kohaldamisala - Enne 16. märtsi 2013 välja kujunenud tava, mille kohaselt ei nõuta sisse viivitusintressi ega hüvitist sissenõudmiskulude eest - Sellest kuupäevast alates tehtud üksiktellimustele kohaldatav tava - Artikli 7 lõiked 2 ja 3 - Lepingutingimused ja äärmiselt ebaõiglane tava - Vabatahtlik loobumine)

(2022/C 472/20)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A Oy

Kostjad: B Ky, C kaaspärijad

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli 12 lõiget 4

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigid võivad jätta selle direktiivi kohaldamisalast välja hilinenud maksmise eest viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise maksmist puudutava lepingutava, kui see on osa enne 16. märtsi 2013 sõlmitud lepingust vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele. Üksiktellimused, mis on tehtud nimetatud kuupäeval või pärast seda ning mille alusel nõutakse hilinenud maksmise eest viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist, võib direktiivi 2011/7 kohaldamisalast välja jätta tingimusel, et need kujutavad endast üksnes enne 16. märtsi 2013 sõlmitud lepingu täitmist vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele. Seevastu juhul, kui need üksiktellimused on nimetatud õiguse kohaselt eraldiseisvad lepingud, mis on sõlmitud nimetatud kuupäeval või pärast seda, ei saa neid selle direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

Direktiivi 2011/7 artikli 7 lõikeid 2 ja 3

tuleb tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus tava, mille kohaselt lühema kui ühe kuu pikkuse hilinenud makse korral ei nõua võlausaldaja sisse viivist ega sissenõudmiskulude hüvitist vastutasuks sissenõutavate nõuete põhisumma tasumise eest tingimusel, et nii toimides on võlausaldaja vabatahtlikult loobunud viivise ja hüvitisena tasumisele kuuluvate summade sissenõudmisest.

(1) ELT C 368, 13.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/19

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Supremo Tribunal Administrativo eelotsusetaotlus – Portugal) – Instituto do Cinema e do Audiovisual IP versus NOWO Communications SA

(Kohtuasi C-411/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artikkel 56 - Teenuste osutamise vabadus - Filmikunsti- ja audiovisuaalteoste loomise ja tootmise teenused - Tasulise televisiooniteenuse operaatorid - Tasulise televisiooniteenuse operaatorite makstav abonementtasu - Tasust saadava tulu sihtotstarbeline kasutamine - Piirang - Liiga juhuslik või liiga kaudne mõju)

(2022/C 472/21)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Instituto do Cinema e do Audiovisual IP

Vastustaja apellatsioonimenetluses: NOWO Communications SA

Resolutsioon

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega on kehtestatud tasu filmikunsti- ja audiovisuaalteoste edendamise ja levitamise rahastamiseks, juhul kui selle tasu võimalik mõju vabadusele osutada niisuguste teoste tootmise teenuseid on liiga juhuslik ja liiga kaudne, et kujutada endast piirangut kõnealuse sätte tähenduses.

(1) ELT C 452, 8.11.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/19

Euroopa Kohtu (teine koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberlandesgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Orthomol pharmazeutische Vertriebs GmbH versus Verband Sozialer Wettbewerb eV

(Kohtuasi C-418/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Toiduohutus - Toit - Määrus (EL) nr 609/2013 - Artikli 2 lõike 2 punkt g - Delegeeritud määrus (EL) 2016/128 - Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit - Muu meditsiiniliselt kindlaks tehtud toitumisvajadus - Toit, mis on patsiendile üldiselt kasulik - Eristamine ravimitest)

(2022/C 472/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Kostja ja apellant: Orthomol pharmazeutische Vertriebs GmbH

Hageja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Verband Sozialer Wettbewerb eV

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009, artikli 2 lõike 2 punkti g ja täpsemalt mõistet „muud meditsiiniliselt kindlaks tehtud toitumisvajadused“

tuleb tõlgendada nii, et

toode on meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit, kui tegemist on haiguse tõttu suurenenud või konkreetsete toitainevajadustega, mida tuleb toiduga kompenseerida, mistõttu ei ole niisuguseks liigitamiseks piisav, kui kõnealuse toidu manustamine on patsiendile üldiselt kasulik, kuna selles sisalduvad ained aitavad tervisehäire vastu või leevendavad selle sümptomeid.

(1) ELT C 471, 22.11.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/20

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Rayonen sad Nesebari eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „S. V.“ OOD versus E. Ts. D.

(Kohtuasi C-485/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Artikli 2 punkt b - Mõiste „tarbija“ - Artikli 2 punkt c - Mõiste „müüja või teenuste osutaja“ - Füüsiline isik, kes on korterelamus asuva korteri omanik - Korterelamu haldamise ja korrashoiuga seotud eri liiki õigussuhted - Liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud erinev kohtlemine tarbijastaatuse osas nende kaasomanike vahel, kes on enda nimel sõlminud ühiskasutuses olevate ruumide haldamise ja korrashoiu lepingu, ning nende kaasomanike vahel, kes ei ole sellist lepingut sõlminud)

(2022/C 472/23)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rayonen sad Nesebar

Põhikohtuasja pooled

Hageja:„S. V.“ OOD

Kostja: E. Ts. D.

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkte b ja c

tuleb tõlgendada nii, et

—

korterelamu korteriomanikust füüsilist isikut, kes sõlmib halduriga korterelamu ühiskasutuses olevate ruumide haldamise ja korrashoiu lepingu, tuleb pidada „tarbijaks“ selle direktiivi tähenduses tingimusel, et ta ei kasuta korterit üksnes oma majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel. Asjaolu, et osa halduri osutatud teenustest selle lepingu alusel on tingitud vajadusest järgida riigisisestes õigusaktides ette nähtud konkreetseid ohutus- ja planeerimisnõudeid, ei jäta seda lepingut direktiivi kohaldamisalast välja;

—

juhul, kui korterelamu ühiskasutuses olevate ruumide haldamise ja korrashoiu leping on sõlmitud halduri ja korterelamu kaasomanike üldkoosoleku või korteriühistu vahel, võib korterelamu korteriomanikust füüsilist isikut pidada direktiivi 93/13 tähenduses „tarbijaks“ tingimusel, et teda saab pidada selle lepingu „pooleks“ ning ta ei kasuta korterit üksnes oma majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel.

(1) ELT C 412, 11.10.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/21

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus – CE versus Regioonide Komitee

(Kohtuasi C-539/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Muude teenistujate teenistustingimused - Artikli 2 punkt c - Tähtajatu tööleping - Etteteatamisega ennetähtaegne ülesütlemine - Artikli 47 punkti c alapunkt i - Usaldussuhte katkemine - Etteteatamistähtaja rakendamist puudutavad tingimused - Õigusnormi rikkumine ja ilmne hindamisviga - Tegemata jätmine - Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)

(2022/C 472/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: CE (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Teine menetlusosaline: Regioonide Komitee (esindajad: S. Bachotet ja M. Espárrago Arzadun, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta CE kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Regioonide Komitee kohtukulud.

(1) ELT C 37, 24.1.2022.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/21

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – „Mikrotīkls“ SIA versus Valsts ieņēmumu dienests

(Kohtuasi C-542/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifne klassifitseerimine - Rubriik 8517 - Alamrubriigid 8517 70 11 ja 8517 70 19 - Ruuteriantennid)

(2022/C 472/25)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa (Senāts)

Põhikohtuasja pooled

Kassaator:„Mikrotīkls“ SIA

Vastustaja: Valsts ieņēmumu dienests

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000, I lisas – redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 927/2012 ja komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1001/2013 – toodud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8517 70 11

tuleb tõlgendada nii, et

see ei hõlma kohtvõrkudes (LAN) ja/või laivõrkudes (WAN) kasutamiseks konfigureeritud ruuteriantenne.

(1) ELT C 462, 15.11.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/22

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Landgericht Mainzi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ID versus Stadt Mainz

(Kohtuasi C-544/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Teenuste osutamise vabadus - Direktiiv 2006/123/EÜ - Artikli 15 lõige 1, lõike 2 punkt g ja lõige 3 - Teenused siseturul - Arhitektide ja inseneride tasud - Kohustuslikud miinimumhinnad - Liidu õiguse sätete vahetu õigusmõju ja riigisiseste õigusnormide võimalik kohaldamatus)

(2022/C 472/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Mainz

Põhikohtuasja pooled

Hageja: ID

Kostja: Stadt Mainz

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul ei kuulu kohaldamisele olukorras, kus leping on sõlmitud enne kõnealuse direktiivi jõustumist ning kus kõik lepingust tulenevad õiguslikud tagajärjed lõppesid enne direktiivi ülevõtmiseks sealt tähtaja lõppemist.

(1) ELT C 2, 3.1.2022.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/22

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 27. oktoobri 2022. aasta otsus (Bundesfinanzgerichti eelotsusetaotlus – Austria) – Climate Corporation Emissions Trading GmbH versus Finanzamt Österreich

(Kohtuasi C-641/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 44 - Maksustatavate tehingute koht - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute üleandmine - Teenuse saaja, kes osaleb tarneahela raames toime pandud käibemaksupettuses - Maksukohustuslane, kes teadis või pidi teadma sellise pettuse olemasolust)

(2022/C 472/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Climate Corporation Emissions Trading GmbH

Vastustaja: Finanzamt Österreich

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, muudetud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ, sätteid

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus see, kui ühes liikmesriigis asuva maksukohustuslase poolt teises liikmesriigis asuvale maksukohustuslasele osutatud teenuste puhul leiavad esimesena nimetatud liikmesriigi asutused, et nende teenuste osutamise koht, mis vastavalt direktiiviga 2008/8 muudetud direktiivi 2006/112 artiklile 44 asub selles teises liikmesriigis, on siiski esimesena nimetatud liikmesriigis, kui teenuste osutaja teadis või oleks pidanud teadma, et kõnealuste teenustega osaleb ta käibemaksupettuses, mille pani toime sama teenuste saaja tarneahela raames.

(1) ELT C 51, 31.1.2020.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/23

Euroopa Kohtu (viies koda) 20. oktoobri 2022. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Belgia) – UP versus Centre public d’action sociale de Liège

(Kohtuasi C-825/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Sisserändepoliitika - Direktiiv 2008/115/EÜ - Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine - Varjupaigataotlus - Tagasilükkamine - Lahkumisettekirjutus - Artikli 6 lõige 4 - Meditsiinilistel põhjustel esitatud elamisloataotlus - Vastuvõetav taotlus - Ajutise elamisloa andmine taotluse läbivaatamise ajal - Taotluse rahuldamata jätmine - Sotsiaalabi - Keeldumine - Riigis elamise seaduslikkust puudutav tingimus - Tagasisaatmisotsuse puudumine - Ajutise elamisloa mõju lahkumisettekirjutusele)

(2022/C 472/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: UP

Vastustaja: Centre public d’action sociale de Liège

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 6 lõiget 4

tuleb tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt juhul, kui tema territooriumil ebaseaduslikult viibivale kolmanda riigi kodanikule, kes on ühel selles sättes nimetatud põhjusel esitanud elamisloa taotluse, antakse selle taotluse menetlemise ajaks elamisõigus taotluse vastuvõetavuse tõttu, toob elamisõiguse andmine kaasa varem selle kodaniku suhtes pärast tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist tehtud tagasisaatmisotsuse kaudse kehtetuks tunnistamise.

(1) ELT C 158, 11.4.2022.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/24

Euroopa Kohtu (suurkoda) 28. oktoobri 2022. aasta otsus (Oberlandesgericht Müncheni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: HF

(Kohtuasi C-435/22 PPU) (1)

(Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 50 - Schengeni lepingu rakendamise konventsioon - Artikkel 54 - Ne bis in idem’i põhimõte - Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline väljaandmisleping - Kolmanda riigi kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele liikmesriigi sõlmitud kahepoolse lepingu alusel - Kodanik, kes on teises liikmesriigis samade tegude eest lõplikult süüdi mõistetud ja karistuse täies ulatuses ära kandnud)

(2022/C 472/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht München

Põhikohtuasja menetluse pool

Menetluses osales: Generalstaatsanwaltschaft München

Resolutsioon

Schengenis 19. juunil 1990 alla kirjutatud ja 26. märtsil 1995 jõustunud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 610/2013), artiklit 54 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 50 lähtudes

tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametiasutused annavad kolmanda riigi kodaniku välja teisele kolmandale riigile, kui esiteks on see kodanik samade tegude eest, millele on viidatud väljaandmistaotluses, teises liikmesriigis lõplikult süüdi mõistetud ja seal talle määratud karistuse ära kandnud, ning teiseks põhineb väljaandmistaotlus kahepoolsel väljaandmislepingul, mis piirab ne bis in idem’i põhimõtte kohaldamisala taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsustega.

(1) ELT C 326, 29.8.2022.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 9. detsembril 2021 – X versus International Protection Appeals Tribunal, Minister for Justice and Equality, Iirimaa ja Attorney General

(Kohtuasi C-756/21)

(2022/C 472/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court

Põhikohtuasja pooled

Apellant: X

Vastustajad: International Protection Appeals Tribunal, Minister for Justice and Equality, Iirimaa ja Attorney General

Eelotsuse küsimused

Kas olukorras, kus täiendava kaitse taotlust menetledes on täielikult rikutud koostöökohustust, mida on kirjeldatud kohtuotsuse M. vs. Minister for Justice, Equality and Law Reform jt (C-277/11) (1), punktis 66, on selle taotluse läbivaatamiselt võetud „igasugune kasulik mõju“ kohtuasja komisjon vs. Saksamaa (C-137/14) (2), tähenduses?

2.	Kui vastus küsimusele A on jaatav: kas eespool nimetatud koostöö rikkumine üksi annab taotlejale õiguse nõuda [täiendava kaitse andmisest keeldumise] otsuse tühistamist?

3.	Kui vastus küsimusele B on eitav: kes peab vajaduse korral tõendama, et keeldumisotsus oleks olnud teistsugune, kui otsuse tegija oleks teinud [täiendava kaitse taotlust menetledes] nõuetekohaselt koostööd?

4.	Kas rahvusvahelise kaitse taotluse mõistliku aja jooksul lahendamata jätmine annab taotlejale õiguse nõuda [keelduva] otsuse tühistamist, kui see otsus on tehtud?

5.	Kas liikmesriigis kohaldatava varjupaigaraamistiku muudatuste rakendamiseks kuluv aeg saab olla põhjendus, mis vabastab liikmesriigi kohustusest hoida toimimas rahvusvahelise kaitse süsteemi, mille kohaselt oleks selline kaitsetaotlus lahendatud mõistliku aja jooksul?

Kas juhul, kui [rahvusvahelise kaitse kohta] otsuse tegijal ei ole piisavalt tõendeid taotleja vaimse tervise seisundi kohta, kuid mõningad tõendid viitavad, et taotlejal võib olla sellega raskusi, on selle otsuse tegijal vastavalt kohtuotsuses M. vs. Minister for Justice, Equality and Law Reform jt (C-277/11, punkt 66) nimetatud koostöökohustusele või muul põhjusel kohustus seda täiendavalt uurida või mõni muu kohustus, enne kui ta teeb lõpliku otsuse?

Kas juhul, kui liikmesriik täidab kvalifitseerimisdirektiivi 2004/83/EÜ (3) artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata taotluse asjaomaseid elemente, on lubatud järeldada, et taotleja üldine usaldusväärsus ei ole tõendatud, ainult ühe vale tõttu, mis on seejärel esimesel mõistlikul võimalusel selgitatud ja tagasi võetud?

(1) EU:C:2012:744.

(2) EU:C:2015:683.

(3) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT 2004, L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 17 de Barcelona (Hispaania) 19. mail 2022 – HM, VD versus Generalitat de Catalunya

(Kohtuasi C-332/22)

(2022/C 472/31)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 17 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: HM, VD

Vastustaja: Generalitat de Catalunya

Eelotsuse küsimused

Kas meetmed, mis on määratletud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) 26. septembri 2018. aasta kohtuotsustes nr 1425/2018 ja 1426/2018, milles väljendatud seisukoht kehtib tänaseni (30. november 2021), ja mis seisnevad selles, et avalik teenistuja, kelle puhul on töösuhet kuritarvitatud, jääb tööle samas ebakindlas töösuhtes seni, kuni tööandjast ametiasutus on kindlaks teinud, kas esineb struktuuriline vajadus, ning korraldab vastavad valikumenetlused ametikoha täitmiseks alaliste või koosseisuliste töötajatega, on meetmed, mis vastavad direktiivile 1999/70 (1) lisatud raamkokkuleppe klausli 5 karistusnõuetele? Või kas vastupidi need meetmed kinnistavad ebakindluse ja kaitsetuse töösuhtes, kuni tööandjast ametiasutus otsustab juhuslikult algatada ametikoha täitmiseks alalise teenistujaga valikumenetluse, mille tulemus on ebakindel, kuna need menetlused on avatud ka kandidaatidele, kelle puhul ei ole sellist kuritarvitamist esinenud, on meetmed, mida ei saa pidada hoiatavateks karistusmeetmeteks raamkokkuleppe klausli 5 tähenduses ning mis ei taga selle eesmärkide täitmist?

Kui liikmesriigi kohus, täites oma kohustust tuvastatud kuritarvitust igal juhul karistada (karistus „on tingimata vajalik“ ja „viivitamatu“), jõuab järeldusele, et kooskõlalise tõlgendamise põhimõte ei võimalda tagada direktiivi soovitavat toimet, ilma et ta tõlgendaks riigisisest õigust „contra legem“, just seetõttu, et liikmesriigi õiguses ei ole kehtestatud ühtegi karistusmeedet raamkokkuleppe klausli 5 kohaldamiseks avalikus sektoris, siis kas ta peab kohaldama 17. aprilli 2018. aasta kohtuotsuse Egenberger (2) või 15. aprilli 2008. aasta (suurkoja) kohtuotsuse C-268/2006 (3) järeldusi, nii et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 47 lubavad välistada riigisisese õiguse sätted, mis takistavad tagada direktiivi 1999/70/EÜ täielikku tõhusust, isegi siis, kui need sätted on põhiseadusliku tasandi õigusnormid?

Kas seega tuleb ajutine töösuhe, mis on kuritarvitav, muuta alaliseks töösuhteks, mis on samasugune või võrdväärne võrreldavate alaliste töötajate töösuhtega, mis annab kuritarvituse ohvrile stabiilsuse tööhõives, et vältida kuritarvituse karistamata jäämist ning nimetatud klausli 5 eesmärkide ja soovitava toime kahjustamist, isegi kui see muutmine on riigisiseste õigusnormidega ja Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktikaga keelatud või võib olla vastuolus Hispaania põhiseadusega?

Arvestades, et Euroopa Kohus otsustas oma 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsuses C-331/17 (4) ja 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsuses C-[2]82/19 (5), et raamkokkuleppe klausliga 5 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis välistavad teatud avalike teenistujate suhtes niisuguste eeskirjade kohaldamise, millega karistatakse järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku kasutamise eest, kui riigisiseses õiguskorras ei ole ühtegi muud tõhusat meedet sellise kuritarvituse eest karistamiseks, ja kui Hispaania õiguses ei ole ette nähtud mingit meedet avalikus sektoris kuritarvituste eest karistamiseks, mida kohaldataks ajutistele töötajatele, kes on korduvalt ajutises töösuhtes,

siis kas Euroopa Kohtu selle praktika ja liidu võrdväärsuse põhimõtte kohaselt tuleb kuritarvituse ohvriks langenud ajutised teenistujad muuta alaliseks või koosseisuliseks avalikuks teenistujaks, nii et neile kehtivad samad teenistusest vabastamise ja töösuhte lõpetamise alused nagu viimati nimetatud teenistujatele, samas kui erasektoris näeb töötajate üldseaduse artikkel 15 ette kohustuse, et ajutistele töötajatele, kes töötavad 30 kuu pikkusel ajavahemikul sama tööandja juures enam kui 24 kuud järjest, tuleb anda alalise töötaja staatus, ja kui avaliku sektori seaduse 40/2015 artikli 83 lõikega 3 on sellele riigi 2021. aasta üldeelarve seadusest 11/2020 tulenevas redaktsioonis riigisisese õiguse kohaselt lubatud, et erasektori ettevõtjate ja üksuste töötajad, kes lähevad üle avalikku sektorisse, võivad täita samu ülesandeid nagu koosseisulised ametnikud, töösuhte lõpetamise tingimusega ja seega nähes nende puhul ette samad teenistusest vabastamise alused nagu nimetatud ametnike puhul?

Võttes arvesse, et vastavalt Euroopa Kohtu 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsusele kohtuasjas C-38/13 (6), Nierodzik (punktid 27 ja 29) ja 14. septembri 2016. aasta kohtuotsusele kohtuasjas C-596/14 (7), Ana de Diego Porras (punktid 30 ja 31) kuuluvad töösuhte lõpetamisega seotud tingimused ja töölepingu ülesütlemise tingimused „töötingimuste“ hulka, mis on sätestatud raamkokkuleppe klauslis 4,

siis kas juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, on oluline teha kindlaks, kas kuritarvituse ohvriks langenud ajutise töötaja töökohale püsivalt määramine, kohaldades sellele samu teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise aluseid, mis kehtivad koosseisulistele ametnikele või võrreldavatele alalistele töötajatele, ilma et nad saaksid seda staatust, on meede, mida on liikmesriigi ametiasutused direktiivi 1999/70 raamkokkuleppe klauslite 4 ja 5 ning kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte alusel kohustatud võtma, arvestades, et riigisiseste õigusnormidega on alaliste või koosseisuliste teenistujate staatuse omandamine keelatud ainult nendel, kes ei vasta teatud tingimustele, ja need teenistujad ei saa nende töökohale püsivalt määramisega nimetatud tingimustel seda staatust.

Kuna töötajate üldseaduse artiklis 15 on ette nähtud ajutiste töölepingute kestuse maksimaalne tähtaeg kaks aastat, arvestades, et selle tähtaja möödumisel ei ole kaetud vajadus enam ajutine ega erakorraline, vaid tavapärane ja püsiv, mis kohustab erasektoris tööandjaid muutma ajutise töösuhte tähtajatuks töösuhteks, ja et avalikus sektoris on avaliku teenistuse üldseaduse (EBEP) artiklis 10 kehtestatud kohustus lisada vabad töökohad, mida täidavad ajutised asendustöötajad/ajutised töötajad, nende ametisse nimetamise aasta avaliku sektori vabade töökohtade nimekirja ja, kui see ei ole võimalik, st maksimaalselt kaheaastase tähtaja jooksul, siis järgneva aasta nimekirja, selleks et täita vaba ametikoht alalise või koosseisulise ametnikuga,

siis kas tuleb järeldada, et avalikus sektoris on tegemist järjestikuste ajutiste töölepingute kuritarvitusega siis, kui tööandjast ametiasutus ei täida ametikohta, mida täidab ajutine avalik teenistuja, riigisisestes õigusnormides ette nähtud tähtaja jooksul alalise või koosseisulise teenistujaga, st kui ta ei lisa seda ametikohta avaliku sektori vabade töökohtade nimekirja maksimaalselt kahe aasta jooksul alates ajutise asendustöötaja/ajutise teenistuja ametisse nimetamisest, olles kohustatud viimasega töösuhte lõpetama selle avaliku sektori vabade töökohtade nimekirja ametikoha täitmisega maksimaalselt kolme aasta jooksul, mis on ette nähtud avaliku teenistuse üldseaduse artiklis 70?

Kas Hispaania 28. detsembri 2021. aasta seadus 20/2021 rikub karistussätete seaduslikkuse ja tagasiulatuva jõu puudumise liidu põhimõtteid, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 49, kuna selles on ajutiste töösuhete kuritarvitamise karistusena ette nähtud valikumenetlused, mida kohaldatakse isegi siis, kui tegevus või tegevusetus, mis kujutavad endast rikkumist – ja seega kuritarvitamine – ja sellest teatati ja see pandi toime – aastaid – enne seaduse 20/2021 väljakuulutamist?

Kas seadus 20/2021, milles on karistusmeetmena ette nähtud valikumenetlus ja hüvitis ainult nendele kuritarvitamise ohvritele, kes ei osutu selles valikumenetluses valituks, rikub raamkokkuleppe klauslit 5 ja direktiivi 1999/70/EÜ, kuna sellega jäetakse nendele ajutistele avalikele teenistujatele, kes osutuvad valikumenetluses valituks, osaks saanud kuritarvitus karistamata, kuigi karistus on alati tingimata vajalik ja valikumenetluse edukas läbimine ei ole karistusmeede, mis vastaks direktiivi nõuetele, nagu on otsustatud Euroopa Kohtu 2. juuni 2021. aasta kohtumääruses C-103/2019 (8)?

Teisisõnu, kas seadus 20/2021, kuna see piirab hüvitise saamise õigust nii, et seda makstakse ainult nendele kuritarvituste ohvriks langenud teenistujatele, kes ei osutu valikumenetluses valituks, jättes sellest õigusest ilma teenistujad, kelle töösuhet on kuritarvitatud ja kes said pärast nende valikumenetluste kaudu alalise töötaja staatuse, rikub direktiivi 1999/70/EÜ ja eelkõige Euroopa Kohtu 2. juuni 2021. aasta kohtumääruse punkti 45, milles on ette nähtud, et kuigi niisuguste valikumenetluste korraldamine, mis on avatud töötajatele, kelle puhul on järjestikuseid tähtajalisi töösuhteid kuritarvitatud, annab neile võimaluse saada alaline ja püsiv töökoht ning seega saada alalise avaliku teenistuja staatus, ei saa see vabastada liikmesriike kohustusest näha ette sobiv meede järjestikuste tähtajaliste töölepingute ja töösuhete kuritarvitamise eest nõuetekohaselt karistamiseks?

Kas seadus 20/2021, kuna see näeb ette, et valikumenetlused selleks, et vähendada ajutisi töösuhteid avalikus sektoris, tuleb korraldada kolme aasta jooksul, kuni 31. detsembrini 2024, ja määrab karistuseks hüvitise, mida saab kuritarvituse ohver töösuhte lõpetamisel või tema töölepingu ülesütlemisel, rikub raamkokkuleppe klauslit 5, arvestades Euroopa Kohtu 9. veebruari 2017. aasta kohtumäärust C-44[3]/2016 (9) või 14. [septembri] 2016. aasta kohtuotsust C-16/15 (10) või 21. novembri 2018. aasta kohtuotsust C-619/2017 (11), kuna selle seadusega kinnistatakse või pikendatakse kuritarvituse ohvriks langenud teenistuja seda kuritarvituse, kaitsetuse ja ebakindla töösuhte olukorda, kahjustades direktiivi 1999/70 soovitavat toimet kuni selle töötaja tööleping öeldakse lõpuks üles ja ta võib saada nimetatud hüvitist?

Kas seadus 20/2021 rikub võrdväärsuse põhimõtet, kuna see annab direktiivi alusel vähem õigusi, kui on riigisiseses õiguses sätestatud, kuna:

—

riigi 2021. aasta üldeelarve seadus 11/2020, millega muudetakse seaduse 40/2021[5] artikli 87 lõiget 3, võimaldab riigisisest õigust kohaldades erasektori ettevõtjate töötajatel, kes lähevad üle avalikku sektorisse, täita samu ülesandeid nagu koosseisulised ametnikud, nii et neile kehtivad samad teenistusest vabastamise alused, kuigi nad ei ole läbinud valikumenetlust, töösuhte lõpetamise tingimusega, samas kui seadusega 20/2021, millega kohaldatakse liidu õigust, ei ole lubatud, et avaliku sektori töötajad, kes on valitud valikumenetlustes, millele kehtivad võrdõiguslikkuse, avalikkuse ja vaba konkurentsi põhimõtted, täidavad edasi samu ülesandeid nagu koosseisulised ametnikud, nii et neile kehtivad samad töösuhte lõpetamise alused;

—

töötajate üldseaduse artikliga 15 sellele 24. märtsi 1995. aasta seadusega 1/1995, st enne direktiivi 1999/70 vastuvõtmist tulenevas redaktsioonis on riigisisese õiguse alusel lubatud muuta sama tööandja juures üle kahe aasta töötanud erasektori töötajad alalisteks töötajateks, samas kui selle direktiivi kohaselt hüvitatakse avaliku sektori töötajatele, kelle töösuhet on kuritarvitatud, hüvitist ainult 20 päeva ulatuses iga töötatud aasta eest, maksimaalselt kuni 12 kuutasu ulatuses, kusjuures nende töösuhte alaliseks muutmine on keelatud;

—

avaliku sektori seaduse 40/2015 artikkel 32 jj näevad ette täieliku hüvitamise põhimõtte, mis kohustab ametiasutusi maksma nende tegevuse läbi kannatanutele tekitatud kahju eest täielikku hüvitist, kuid liidu õiguse kohaselt kuritarvituse ohvritele ette nähtud hüvitis on põhimõtteliselt piiratud nii summas – 20 päeva iga töötatud aasta kohta – kui ka ajaliselt – 12 kuutasu?

10.

Kas seadus 20/2021, kuna see näeb ainsa tegeliku karistusmeetmena ette hüvitise 20 päeva ulatuses iga töötatud aasta eest kuritarvituse ohvritele, kes ei osutu valikumenetluses valituks, rikub Euroopa Kohtu 7. märtsi 2018. aasta kohtuotsusest Santoro (12) tulenevat kohtupraktikat, mille kohaselt ei piisa avalikus sektoris direktiivi täitmiseks hüvitise maksmisest, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistusmeetmed?

11.

Kas seadus 20/2021, kuna see kehtestab hüvitise suuruseks nendele kuritarvituse ohvritele, kes ei osutu valikumenetluses valituks, 20 päeva tasu iga töötatud aasta kohta kuni 12 kuutasu ulatuses, rikub liidu õiglase ja täieliku hüvitise ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuna see välistab saamata jäänud tulu ning muude hüvitamisele või kompenseerimisele kuuluvate artiklite hüvitamist, nagu näiteks võimaluste kaotamine (mõiste, mida on kasutatud Euroopa Kohtu kohtuotsuses Santoro); võimatus saada alalise teenistuja staatust, kuna valikumenetlust ei korraldata riigisiseses õigusnormis kehtestatud tähtaja jooksul, või edutamise või ametikõrgenduse saamise võimatus; mittevaraline kahju kaitse puudumise tõttu, mis on tingitud igasugusest töösuhte ebakindlusest; kuritarvituse ohvri töölepingu ülesütlemine niisugustes vanuse- ja soolistes tingimustes (näiteks üle 50-aastased naised), kus ei ole alternatiivset tööturgu; või vanaduspensioni vähendamine?

12.

Kas seadus 20/2021, kuna sellega nähakse ette hüvitis piirmääraga 20 päeva tasu iga töötatud aasta kohta kuni 12 kuutasu ulatuses, rikub liidu õigust, arvestades Euroopa Kohtu 2. augusti 1993. aasta kohtuotsust Marshall kohtuasjas C-271/91 (13) ja 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsust Arjona kohtuasjas C-407/14 (14), mille kohaselt on liidu õigusega vastuolus see, kui teenistusest vabastamisega isikule tekitatud kahju hüvitamist piiratakse eelnevalt kokku lepitud ülemmääraga?

(1) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

(2) 17. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Egenberger (C-414/16, EU:C:2018:257).

(3) 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact (C-268/06, EU:C:2008:223).

(4) 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Sciotto (C-331/17, EU:C:2018:859).

(5) 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus MIUR ja Ufficio Scolastico Regionale per la Campania (C-282/19, EU:C:2022:3).

(6) 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Nierodzik (C-38/13, EU:C:2014:152).

(7) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus De Diego Porras (C-596/14, EU:C:2016:683).

(8) 2. juuni 2021. aasta kohtumäärus SUSH ja CGT Sanidad de Madrid (C-103/19, ei avaldata, EU:C:2021:460).

(9) 9. veebruari 2017. aasta kohtumäärus Rodrigo Sanz (C-443/16, EU:C:2017:109).

(10) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus Pérez López (C-16/15, EU:C:2016:679).

(11) 21. novembri 2018. aasta kohtuotsus de Diego Porras (C-619/17, EU:C:2018:936).

(12) 7. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Santoro (C-494/16, EU:C:2018:166).

(13) 2. augusti 1993. aasta kohtuotsus Marshall (C-271/91, EU:C:1993:335).

(14) 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Arjona Camacho (C-407/14, EU:C:2015:831).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 15. juulil 2022 – Maxi Mobility Spain SLU versus Comunidad de Madrid, Asociación Nacional del Taxi, Asociación Taxi Project 2.0

(Kohtuasi C-475/22)

(2022/C 472/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Maxi Mobility Spain SLU

Vastustajad: Comunidad de Madrid, Asociación Nacional del Taxi, Asociación Taxi Project 2.0

Eelotsuse küsimused

Hispaania riigisisestes õigusnormides loetakse taksoteenuse säilitamist üldist huvi pakkuvaks juhiga linnatranspordi liigiks ja selle suhtes kehtib seetõttu range haldusregulatsioon, et tagada kvaliteedieesmärgid, kasutajate kaitse, transpordipoliitika ja keskkonnapoliitika eesmärgid, sealhulgas hinnakontroll. Võttes arvesse neid liikmesriigi õigusnorme,

1.	Kas asutamisvabadusega on kooskõlas kehtestada muudele juhiga linnatranspordi teenustele, nagu erarendisõiduki teenused, proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevad piirangud, et tagada, et sama tegevuse teised vormid on kooskõlas taksoteenusega ning on selle suhtes täiendavad?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas asutamisvabadusega on kooskõlas, et juhiga sõidukitega muude linnatransporditeenuste suhtes peale taksoteenuste, nagu erarendisõidukid, on ette nähtud konkreetne piirangumeede, millega kehtestatakse maksimaalseks lubade osakaaluks taksolitsentside arvust 1/30, nagu on ette nähtud Hispaania õigusaktis, mida pädev ametiasutus rakendab konkreetselt kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega?

3.	Kas erarendisõidukite suhtes ette nähtud piirangumeede, millega kehtestatakse eelmises küsimuses nimetatud tegevuslubade suhtarv 1/30, on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud riigiabi keeluga?

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de las Islas Baleares (Hispaania) 7. septembril 2022 – J.L.O.G., J.J.O.P. versus Resorts Mallorca Hotels International SL

(Kohtuasi C-589/22)

(2022/C 472/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de las Islas Baleares

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: J.L.O.G., J.J.O.P.

Vastustaja: Resorts Mallorca Hotels International SL

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artiklit 2 tuleb Euroopa Kohtu 10. septembri 2009. aasta kohtuotsusest (C-44/08 (2), EU:C:2009:533) tulenevat kohtupraktikat arvestades

tõlgendada nii, et konsulteerimis- ja teatamiskohustused, mis on direktiivi soovitava toime aluseks, tekivad alates hetkest, mil ettevõtja näeb ümberkorraldamise käigus ette töölepingute lõpetamised arvul, mis võib ületada kollektiivsete koondamiste piirmäära, olenemata asjaolust, et lõpuks jääb koondamiste või nendega samastatavate töölepingu lõpetamiste arv alla selle piirmäära, kuna seda arvu õnnestub ettevõtjal vähendada meetmetega, mis on võetud ilma töötajate esindajatega eelnevalt konsulteerimata?

Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 viimane lõik, kus on sätestatud, et „[p]unkti a esimeses alapunktis sätestatud koondamiste arvu määramisel arvatakse koondamiste hulka ka sellised tööandja algatusel toimunud töölepingu lõpetamised, mille üks põhjus või mitu põhjust ei ole seotud asjaomaste üksiktöötajatega, juhul kui koondamisi on vähemalt viis“,

hõlmab kriisiolukorras, kus on ette näha töötajate arvu vähendamist, sealhulgas koondamise teel, tööandja ettepanekul töötajate vabatahtlikku töölt lahkumist, mida nad ei soovi, kuid millega nad nõustuvad, kui nad on saanud kindla pakkumise, et nad võetakse kohe tööle teise ettevõtjasse, kui võimaluse, et töötajad saaksid võimaliku töölepingu sõlmimiseks töövestlusele, on selle teise ettevõtjaga korraldanud tööandja?

(1) EÜT L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327.

(2) 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Akavan Erityisalojen Keskusliitto AEK jt (C-44/08, EU:C:2009:533).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 12. septembril 2022 – L. VOF versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-591/22)

(2022/C 472/34)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

College van Beroep voor het bedrijfsleven

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: L. VOF

Vastustaja: Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

Eelotsuse küsimused

Millal esineb erakorraline juhtum komisjoni 10. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 200/2010 (1), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 (2) seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades, lisa punkti 2.2.2.2 alapunkti c tähenduses, mille puhul pädeval asutusel on põhjust kahelda toidukäitleja algatusel läbiviidud salmonella-proovide võtmise positiivsetes tulemuses, nii et ta võib otsustada, et viiakse läbi uus proovide võtmine?

Kas tuvastamiseks, et tegemist on erakorralise juhtumiga määruse nr 200/2010 lisa punkti 2.2.2.2 alapunkti c tähenduses, on määravad järgmised tegurid:

i)	toidukäitleja algatusel läbiviidud kordusproovide (mitme) negatiivse tulemuse esinemine vastava salmonellaliigi suhtes,

ii)	asjaolu, et iga lindla tulemus oli salmonella suhtes positiivne ainult ühe proovi puhul kahest,

iii)	karja (mille kohta proovid võeti,) vaktsineerimisstaatus vastava salmonellaliigi suhtes, võttes arvesse karja vanust,

iv)	salmonella suhtes positiivse tulemusega lindlate arv, võttes arvesse vastava salmonellaliigi suhtes kehtivat proovivõtmise sagedust,

v)	ettevõttes varem esinenud (zoonootilise toimega) salmonellaliigi tõendatud esinemissagedus?

3.	Kui vastus teise küsimuse punktile i on jaatav: kui palju aega tohib toidukäitlejale anda kordusproovide võtmiseks (või võtta laskmiseks) ja vastavate tulemuste saatmiseks, enne kui pädev asutus rakendab nakkuse tuvastamise järgselt pöördumatuid meetmeid?

(1) ELT 2010, L 61, lk 1.

(2) ELT 2003, L 325, lk 1.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/31

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 12. septembril 2022 – FS, WU versus First Bank SA

(Kohtuasi C-593/22)

(2022/C 472/35)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Specializat Cluj

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: FS, WU

Vastustaja: First Bank SA

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:

a)	„lepingutingimusesse, mis põhineb õigusnormidel“, peab olema tervikuna või osaliselt üle võetud asjassepuutuvas seadusesättes sisalduv vastav õigusnorm, või

b)	peab „lepingutingimus, mis põhineb õigusnormidel“, sisaldama sõnaselget viidet asjassepuutuvas seadusesättes sisalduvale vastavale õigusnormile või vastupidi,

asumaks seisukohale, et esineb direktiivi 93/13/EMÜ artikli 1 lõike 2 alusel lepingutingimuse ebaõigluse analüüsi piiridest väljajäämine, piisab kui kohaldada tsiviilõiguslikku üldreeglit, mille kohaselt täiendab lepinguid seadus, kui ei ole üldse mainitud asjassepuutuvas seadusesättes sisalduvat vastavat õigusnormi või sellele konkreetselt viidatud?

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et tarbijate õiguste kaitse õigusliku eriregulatsiooni raames on ülearune asuda seisukohale, et tarbijal on kohustus teada kõikides lepingut täiendavates seadusesätetes sätestatud õigusnormide sisu, kui müüja või teenuseosutaja ei ole talle eelnevalt andnud vastavat teavet?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/32

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 23. septembril 2022 – Dublin 8 Residents Association versus An Bord Pleanála, Iirimaa ja Attorney General

(Kohtuasi C-613/22)

(2022/C 472/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court (Iirimaa)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Dublin 8 Residents Association

Vastustajad: An Bord Pleanála, Iirimaa ja Attorney General

Menetlusosaline kolmas isik: DBTR-SCR1 Fund, CWTC Multi-Family ICAV allfond

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2011/92/EL (1) artikli 11 lõike 1 punktist a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (2) Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 tuleneb, et kui valitsusväline keskkonnaorganisatsioon vastab selles sättes ette nähtud kaebeõiguse kriteeriumile, tuleb asuda seisukohale, et sellel valitsusvälisel organisatsioonil on piisav õigus pöörduda kohtusse, olenemata liikmesriigi riigisisese õiguse üldnormist, mille kohaselt ei saa juriidilise isiku õigusteta ühendused kohtusse pöörduda?

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole esimeses küsimuses kirjeldatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on niisugused tagajärjed juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud tingimused, mis võimaldavad valitsusvälisel organisatsioonil kvalifitseeruda artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses, on sellised, et selleks kvalifitseerumiseks nõutav periood, mille kestel peab valitsusväline organisatsioon olema eksisteerinud, on pikem kui õigusaktidega ette nähtud tähtaeg teostusloa taotluse lahendamiseks, mistõttu juriidilise isiku õigusteta valitsusväline organisatsioon, mis on moodustatud vastuseks konkreetsele planeerimistaotlusele, ei saa kunagi normaalselt kvalifitseeruda artikli 1 lõike 2 punkti e rakendavate õigusnormide tähenduses?

Kas direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 on niisugune tagajärg, et liikmesriigi menetlusõiguse sättega loodud kaalutlusõigust lubada asendada juriidilise isiku õigusteta ühing individuaalse kaebaja või individuaalsete kaebajatega, kes on selle juriidilise isiku õigusteta ühingu liikmed, tuleb teostada nii, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile rakendub täielikult, mistõttu seda asendamist ei saa takistada pelk riigisisene õigusnorm, mis näeb ette kohtusse pöördumise aegumistähtaja?

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole viiendas küsimuses nimetatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on iseäranis tõhususe põhimõtet arvesse võttes need tagajärjed olukorras, kus algne kaebaja esitas kaebuse riigisiseses õiguses ette nähtud tähtaja jooksul ja kus vaidlustamise põhjendused, millele tuginedes taotles esimese kaebaja asendanud kaebaja õigust pöörduda kohtusse, ei muutunud?

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole viiendas küsimuses nimetatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on need tagajärjed juhul, kui asjaomase liikmesriigi sisene õigus aegumistähtaegade kohaldamise kohta niisugustes olukordades on ebaselge ja/või vastuoluline, mistõttu kaebajal ei ole enne kohtusse pöördumist õiguskindlust küsimuses, kas niisugune asendamine on lubatav?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT 2012, L 26, lk 1).

(2) Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT 2005, L 142, lk 1).

Üldkohus

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/34

Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – H&H versus EUIPO – Giuliani (Swisse)

(Kohtuasi T-486/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Swisse - Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktid a ja b) - Eristusvõime puudumine - Kaubamärk, mis võib avalikkust eksitada - Riigiembleem - Tundemärke, embleeme või vapimärke sisaldav kaubamärk - Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b, g, h ja i (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b, g, h ja i) - Pahausksus - Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus - Määruse 2017/1001 artikli 63 lõige 2 - EUIPO läbiviidava kontrolli ulatus - Määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 1 - Õigus olla ära kuulatud - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41)

(2022/C 472/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Health and Happiness (H&H) Hong Kong Ltd (Hongkong, Hiina) (esindajad: solicitors D. Rose, L. Flascher ja N. Saunders, KC)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Ivanauskas ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Giuliani SpA (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaat S. de Bosio)

Ese

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 25. mai 2020. aasta otsuse (asi R 2185/2019-5).

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 25. mai 2020. aasta otsus (asi R 2185/2019-5).

2.	Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Health and Happiness (H&H) Hong Kong Ltd kohtukulud.

3.	Jätta Giuliani SpA kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 320, 28.9.2020.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/35

Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – Sistem ecologica versus komisjon

(Kohtuasi T-81/21) (1)

(Määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 - Uurimine seoses pettusega, mis puudutab biodiisli liitu importimisel kohaldatavat kokkuleppelist tollimaksu, tasakaalustavat maksu ja dumpinguvastast maksu - OLAFi teade liikmesriigi tolliasutustele - OLAFi uurimisaruanne - Tühistamishagi - Vaidlustamatu akt - Kahju hüvitamise hagi - Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2022/C 472/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja:„Sistem ecologica“ production, trade and services d.o.o. Srbac (Srbac, Bosnia ja Hertsegoviina) (esindajad: advokaadid D. Diris, D. Rjabynina, C. Kocks ja C. Verheyen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: . Baquero Cruz ja T. Materne)

Ese

ELTL artiklite 263 ja 268 alusel esitatud hagis palub hageja esiteks tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 8. detsembri 2020. aasta lõplik uurimisaruanne ning OLAFi otsused, mis sisalduvad 9. juunil 2020 liikmesriikidele saadetud teates, 25. ja 27. novembri 2020. aasta kirjades ning 8. ja 21. detsembri 2020. aasta kirjades, ja teiseks hüvitada talle väidetavalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja „Sistem ecologica“ production, trade and services d.o.o. Srbac-ilt.

(1) ELT C 163, 3.5.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/35

Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Múka versus komisjon

(Kohtuasi T-214/21) (1)

(Dokumentidega tutvumine - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Riigiabi kontrolli menetlusega seotud dokumendid - Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine - Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane - Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand - Avalikustamata jätmise üldine eeldus - Ülekaalukas üldine huvi)

(2022/C 472/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ondřej Múka (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat P. Kočí)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Ehrbar ja K. Herrmann)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis palub hageja Üldkohtul tühistada esiteks Euroopa Komisjoni 27. oktoobri 2020. aasta kiri, millega jäeti rahuldamata hageja esimene, 17. septembril 2020 esitatud taotlus tutvuda dokumentidega, mida komisjon oli Tšehhi Vabariigiga vahetanud, ning tutvuda 21. veebruari 2021. aasta otsusega nr C(2021) 1320 final, millega jäeti rahuldamata tema kõnealuste dokumentidega tutvumise kordustaotlus; teiseks kohustada komisjoni edastama hagejale kogu 17. septembri 2020. aasta taotluses nimetatud teabe ja kõik dokumendid.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Ondřej Múka kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 242, 21.6.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/36

Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Basaglia versus komisjon

(Kohtuasi T-257/21) (1)

(Lepinguväline vastutus - Dokumentidega tutvumine - Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projektidega seotud dokumendid - Otsus, millega on dokumentidega tutvumise taotlust piiratud ja tutvumise võimaldamisest osaliselt keeldutud - Selle otsuse osaline tühistamine Üldkohtu poolt - Süüdimõistmine liikmesriigi kohtute poolt - Etteheidetava käitumise õigusvastasus - Põhjuslik seos)

(2022/C 472/40)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Giorgio Basaglia (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Balossi, G. Borriello ja F. Fimmanò)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Ehrbar, F. Moro ja A. Spina)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud hagi nõudega mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis varalise ja mittevaralise kahju ning mainekahju eest, mille on talle tekitanud Euroopa Komisjon, keeldudes õigusvastaselt rahuldamast hageja taotlust dokumentidega tutvumiseks ja jättes täitmata 23. septembri 2020. aasta kohtuotsuse Basaglia vs. komisjon (T-727/19, ei avaldata, EU:T:2020:446).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Giorgio Basaglialt.

(1) ELT C 252, 28.6.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/36

Üldkohtu 12. oktoobri 2022. aasta otsus – MCO (IP) versus EUIPO – C8 (C2 CYPRUS CASINOS)

(Kohtuasi T-460/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi C2 CYPRUS CAS taotlus - Varasem riigisisene kujutismärk C8 - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tegurite vastastikune sõltuvus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Põhjendamiskohustus)

(2022/C 472/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: MCO (IP) Holdings Ltd (Tortola, Briti Neitsisaared) (esindaja: barrister A. Roughton)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Hamel ja D. Hanf)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: C8 (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Georges-Picot ja C. Cuny)

Ese

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus (asi R 908/2020-2).

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus (asi R 908/2020-2) niivõrd, kuivõrd see puudutab teenuseid, mille puhul on tuvastatud vähene sarnasus.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta MCO (IP) Holdings Ltd, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ja C8 kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 412, 11.10.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/37

Üldkohtu 12. oktoobri 2022. aasta otsus – MCO (IP) versus EUIPO – C8 (C2)

(Kohtuasi T-461/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi C2 taotlus - Varasem riigisisene kujutismärk C8 - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tegurite vastastikune sõltuvus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Põhjendamiskohustus)

(2022/C 472/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: MCO (IP) Holdings Ltd (Tortola, Briti Neitsisaared) (esindaja: barrister A. Roughton)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Hamel ja D. Hanf)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: C8 (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Georges-Picot ja C. Cuny,)

Ese

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus (asi R 909/2020-2).

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus (asi R 909/2020-2 niivõrd, kuivõrd see puudutab teenuseid, mille puhul on tuvastatud vähene sarnasus.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta MCO (IP) Holdings Ltd, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ja C8 kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 412, 11.10.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/38

Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – Baumberger versus EUIPO – Nube (Lío)

(Kohtuasi T-466/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Lío - Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus - Pahausksus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b))

(2022/C 472/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dino Baumberger (Wesel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Fusbahn ja D. Dawirs)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: N. Lamsters ja E. Markakis)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Nube, SL (Eivissa, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Gracia Albero ja R. Ahijón Lana)

Ese

Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 263 alusel ja milles hageja esitab nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus (asi R 1221/2020-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja D. Baumbergerilt.

(1) ELT C 382, 20.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/38

Üldkohtu 19. oktoobri 2022. aasta otsus – DBM Videovertrieb versus EUIPO – Nube (Lío)

(Kohtuasi T-467/21) (1)

(2022/C 472/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: DBM Videovertrieb GmbH (Wesel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Fusbahn ja D. Dawirs)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: N. Lamsters ja E. Markakis)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Nube, SL (Eivissa, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Gracia Albero ja R. Ahijón Lana)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja DBM Videovertrieb GmbH-lt.

(1) ELT C 382, 20.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/39

Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (TOGETHER. FORWARD.)

(Kohtuasi T-500/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi TOGETHER. FORWARD. taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2022/C 472/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: E. Nicolás Gómez, M. Eberl ja D. Hanf)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Philip Morris Products SA-lt.

(1) ELT C 391, 27.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/40

Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (Nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kujutis)

(Kohtuasi T-501/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2022/C 472/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: P. Georgieva, E. Nicolás Gómez, M. Eberl ja D. Hanf)

Ese

Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 263 alusel ja milles hageja esitab nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 3. juuni 2021. aasta otsus (asi R 79/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Philip Morris Products SA-lt.

(1) ELT C 391, 27.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/40

Üldkohtu 5. oktoobri 2022. aasta otsus – Philip Morris Products versus EUIPO (Mustade ja valgete joonte kujutis)

(Kohtuasi T-502/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Mustade ja valgete joonte kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2022/C 472/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: P. Georgieva, E. Nicolás Gómez, M. Eberl ja D. Hanf)

Ese

Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 263 alusel ja milles hageja esitab nõude tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus (asi R 78/2021-5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Philip Morris Products SA-lt.

(1) ELT C 391, 27.9.2021.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/41

15. septembril 2022 esitatud hagi – ViiV Healthcare versus EMA

(Kohtuasi T-574/22)

(2022/C 472/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ViiV Healthcare BV (Amersfoort, Madalmaad) (esindajad: Solicitors G. Castle, M. Doyle-Rossi, E. Handy ja Barrister-at-Law D. Scannell)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Ravimiameti otsus, mis tehti hagejale teatavaks 7. juulil 2022 ja millega peatati hageja APRETUDE’i müügiloaga seotud taotlus, mille hageja esitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 8 lõike 3 alusel, ja

—	mõista hageja kohtukulud välja EMA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus tugineb ilmsele hindamisveale.

Hageja on konkreetse ravimi VOCABRIA müügiloa hoidja, mille Euroopa Komisjon andis hagejale 17. detsembril 2020. Euroopa Ravimiameti edaspidi „EMA“) vaidlustatud otsus tuleneb on EMA arvates asjaolust, et APRETUDE on sama ravim kui VOCABRIA. Seetõttu leiab EMA, et enne, kui saab esitada APRETUDE’i müügiloa taotluse, tuleb esitada komisjonile müügiloa taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 82 lõike 2 alusel.

EMA tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et APRETUDE on sama ravim kui VOCABRIA. Erinevus APRETUDE’i ja VOCABRIA näidustustes (ja seega nende kahe ravimi ohutuses ja tõhususes), nende tugevuses ja esitlemises tähendab, et neid ei saa lugeda õiguslikult samaks ravimiks. Seetõttu tugineb vaidlustatud otsus ilmselgele hindamisveale ning tuleb seega tühistada.

Teine väide, et vaidlustatud otsus on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega.

EMA teatas 30. juunil 2021 hagejale, et tema arvates ei ole APRETUDE ja VOCABRIA sama ravim. EMA andis seega hagejale nõu, et komisjonilt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 82 lõike 2 alusel müügiloa taotlemine ei ole vajalik. Tuginedes EMA nõuandele, esitas hageja APRETUDE’i müügiloa taotluse 24. juunil 2022 ilma komisjonile niisugust taotlust esitamata.

Hagekja väidab, et vaidlustatud otsust vastu võttes taganes EMA oma täpsest ja tingimusteta kinnitusest, mis puudutab hageja APRETUDE’i müügiloa taotluse sobivat õiguslikku alust. Hageja väidab seega, et vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja tuleb seega tühistada.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/42

15. septembril 2022 esitatud hagi – ClientEarth versus nõukogu

(Kohtuasi T-577/22)

(2022/C 472/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth AISBL (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat C. Ziegler)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 5. juuli 2022. aasta otsus (SGS 22/00149), mis puudutab vaidemenetluse algatamise taotlust Århusi määruse IV jaotise kohaselt seoses nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrusega (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 27.1.22, lk 1);

—	jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et tehtud on ilmseid õigus- ja hindamisvigu seoses hageja juurdepääsuga vaidemenetlusele vastavalt Århusi määrusele, kuna nõukogu:

—	keeldus uuesti läbi vaatamast ajutisi lubatud kogupüüke, mis hiljem asendati lõplike EL/UK kogupüükidega, kuigi hagejal on huvi nende läbivaatamise vastu;

—	leidis, et hageja väited, et nõukogul puudus pädevus ja ta kuritarvitas oma volitusi, kui ta võttis vastu lubatud kogupüüki käsitleva määruse, on vastuvõetamatud, sest need ei kuulu Århusi määruse artikli 10 kohaldamisalasse.

Teine väide, et tehtud on ilmseid õigus- ja hindamisvigu seoses teisese õiguse oluliste aspektidega ja nõukogu pädevuse ulatusega määrata kindlaks lubatud kogupüük vastavalt ELTL artikli 43 lõikele 3, sest nõukogu:

—	pani toime ilmseid õigusnormi rikkumisi seoses kaalutlusruumiga, mis tal on kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel;

—	tegi ilmseid õigus- ja hindamisvigu seoses tema pädevuse piiridega vastavalt ELTL artikli 43 lõikele 3.

Kolmas väide, et tehtud on ilmseid hindamisvigu seoses nõukogu kohustustega:

—	mitte ületada pärast 2020. aastat maksimaalset jätkusuutliku saagikuse kasutamise määra kõigi kalavarude osas, nagu seda nõuab ÜKP alusmääruse artikli 2 lõige 2;

—	rakendada ettevaatuspõhimõtet, nagu on nõutud ÜKP alusmääruse artikli 2 lõike 2 esimeses ja teisese lõigus, artikli 4 lõike 1 punktis 8 ja artikli 9 lõikes 2 ning mis on rangelt piiratud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga;

—	rakendada ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, nagu on nõutud ÜKP alusmääruse artikli 2 lõikes 3.

Neljas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga seoses nõukogu poolt võimu kuritarvitamisega, kui nõukogu võttis vastu nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määruse (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 27.1.22, lk 1).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/43

16. septembril 2022 esitatud hagi – Fédération environnement durable jt versus komisjon

(Kohtuasi T-583/22)

(2022/C 472/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Fédération environnement durable (Pariis, Prantsusmaa), Bundesinitiative Vernunftkraft e.V. (Berliin, Saksamaa), Vent de Colère! – Fédération nationale (Peyraud, Prantsusmaa), Vent de Raison – Wind met Redelijkheid (VdR-WmR) (Petit-Roeulx, Belgia) (esindaja: advokaat M. Le Berre)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 7. juuli 2022. aasta otsus (fisma.b.2(2022) 5340198, Ares (2022)4952619 – 07/07/2022), millega jäeti rahuldamata hageja taotlus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 (1) läbivaatamiseks;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide, et delegeeritud määruse ettevalmistamisel on rikutud Århusi konventsiooni (2) artikleid 6-8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (3) artiklit 9 ja artikli 10 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (4) artikli 10 lõiget 4, artikli 11 lõiget 4 ja artikli 20 lõiget 2.

2.	Teine väide, et seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37, ELTL artiklit 191 ja määruse 2020/852 artikli 19 lõike 1 punkti f ning määruse 2020/852 artikli 10 lõike 3 punkti a, artikli 19 lõike 1 punkte a ja j ning artikli 19 lõiget 3.

3.	Kolmas väide, et seoses kliimamuutustega kohanemise eesmärgiga on rikutud määruse 1367/2006 artikli 10 lõiget 2.

4.	Neljas väide, et seoses nõudega „Do No Significant Harm“ („ei kahjusta oluliselt“) on rikutud määruse 2020/852 artikli 17 lõike 1 punkti d ja määruse 1367/2006 artikli 10 lõiget 2.

5.	Viies väide, et rikutud on põhjendamiskohustust.

(1) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT 2021, L 442, lk 1).

(2) 25. juuni 1998. aasta konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta (ELT 2005, L 124, lk 4).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT 2020, L 198, lk 13).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/44

14. oktoobril 2022 esitatud hagi – SE ja SF versus nõukogu

(Kohtuasi T-644/22)

(2022/C 472/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: SE, SF (esindajad: advokaadid S. Bonifassi, E. Fedorova, T. Bontinck, A. Guillerme ja L. Burguin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada määrus (EL) 2022/1273 (1) osas, milles sellega tühistatakse määruse (EL) 269/2014 (2) artikli 9 lõige 2 ja kehtestatakse hagejatele teabe esitamise kohustus;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väite kohaselt on nõukogu ületanud piiravate meetmete valdkonnas talle antud pädevust. Hagejate sõnul ei ole teabe esitamise kohustus vajalik meede, et jõustada otsust 2014/145/ÜVJP (3), ja see säte piirab seega liikmesriikide pädevust rakendada piiravaid meetmeid. Lisaks ei olnud nõukogul pädevust ise kehtestada ja määratleda teabe esitamise kohustuse rikkumist, kuna see kohustus ei kuulu piirava meetme alla, ega ühtlustada karistusi, mida selle rikkumise eest määratakse.

Teise väite kohaselt on võimu kuritarvitatud, kuna range tähtajaga kehtestatud teabe esitamise kohustus koos liikmesriikidele pandud kohustusega karistada selle kohustuse rikkumise eest karistuste korraga, mis seisneb nimelt konfiskeerimistes, võeti vastu ainsa eesmärgiga – või vähemalt määrava eesmärgiga – saavutada muu tulemus, kui see, mida oli väljendatud.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna teabe esitamise kohustus ei olnud vajalik ning selle kohustuse rikkumisega kaasnevad tagajärjed on ebaproportsionaalsed määruse taotletud eesmärki arvestades.

4.	Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 4 ei ole selge ega täpne ning selle kohaldamine ei ole ootuspärane.

(1) Nõukogu 21. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1273, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 194, lk 1).

(2) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6).

(3) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16).

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/45

19. oktoobril 2022 esitatud hagi – Lidl Stiftung versus EUIPO – MHCS (oranž värvus)

(Kohtuasi T-652/22)

(2022/C 472/52)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Kefferpütz ja K. Wagner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: MHCS (Épernay, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kaubamärk nr 747 949

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 16. augusti 2022 aasta otsus asjas R 118/2022-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud nende endi kanda;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt;

—	teise võimalusena, kui vaidlusalust kaubamärki ei tunnistata kehtetuks, saata asi apellatsioonikojale tagasi.

Väited

—	Rikutud on nõukogu määruse (EL) nr 40/1994 artiklit 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõiget 1;

—	Vaidlusalust kaubamärki on tõlgendatud vääralt lähtudes välistest asjaoludest;

—	Õigusvastaselt on arvestamata jäetud vaidlusaluse kaubamärgi eseme määratluses esitatud kirjeldusega;

—	Õigusvastaselt on eeldatud, et kaubamärgi graafiline kujutis vastab määruse (EL) nr 40/1994 artikli 4 nõuetele;

—	Õigusvastaselt on eeldatud, et EUIPO on andnud alust õiguspärasele ootusele;

—	Vääralt on kindlaks määratud asjaomane avalikkus ja tema tähelepanelikkuse aste;

—	Vääralt on asjaomane turg piiritletud üksnes Champagne piirkonnast pärit veinidega;

—	Vääralt on tõlgendatud eristusvõime omandamist kasutamise käigus ja jäetud arvesse võtmata turu-uuringute asjakohasus;

—	Arvesse ei ole võetud hageja esitatud märkusi;

—	Kreeka, Portugali, Luksemburgi ja Iirimaa puhul eristusvõime arvesse võtmiseks puudub piisav alus.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/46

25. oktoobril 2022 esitatud hagi – M&T 1997 versus EUIPO – VDS Czmyr Kowalik (ukse- ja aknalingid)

(Kohtuasi T-654/22)

(2022/C 472/53)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: M&T 1997, a.s. (Dobruška, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaadid T. Dobřichovský)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: VDS Czmyr Kowalik sp.k. (Świętochłowice, Poola)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus nr 2 138 008-0031

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 29. augusti 2022. aasta otsus asjas R 29/2022-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	muuta vaidlustatud otsust nii, et hageja kaebus rahuldatakse ja kehtetuks tunnistamise taotlus jäetakse rahuldamata ning apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt mõistetakse välja hageja kantud apellatsioonikoja menetluse ja kehtetuks tunnistamise osakonna menetluse vältimatud kulud;

—	mõista apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b koostoimes artikliga 6;

—	rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 64 lõiget 1 koostoimes artikli 65 lõikega 1.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/47

25. oktoobril 2022 esitatud hagi – Torre Oria versus EUIPO – Giramondi ja Antonelli (WINE TALES RACCONTI DI VINO)

(Kohtuasi T-655/22)

(2022/C 472/54)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Torre Oria, SL (Derramador-Requena, Hispaania) (esindajad: advokaadid Á. González López-Menchero ja V. Valero Piña)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas: Simone Giramondi (Milano, Itaalia), Damiano Antonelli (Vignate, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teised pooled

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi WINE TALES RACCONTI DI VINO taotlus – registreerimistaotlus nr 18 194 623

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 16. augusti 2022. aasta otsus asjas R 822/2022-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osaliselt;

—	lükata tagasi ELi kaubamärgi registreerimistaotlus nr 18 194 623 taotlusega hõlmatud klassi 35 kuuluvate järgmiste teenuste osas: „reklaam; ärijuhtimine; ärikorraldus; kontoriteenused“;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/47

27. oktoobril 2022 esitatud hagi – moderne Stadt versus EUIPO (DEUTZER HAFEN)

(Kohtuasi T-656/22)

(2022/C 472/55)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: moderne Stadt Gesellschaft zur Förderung des Städtebaues und der Gemeindeentwicklung mbH (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Simon ja L. Daams)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi DEUTZER HAFEN taotlus – registreerimistaotlus nr 18 316 145

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 24. augusti 2022. aasta otsus asjas R 2195/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c koosmõjus artikli 7 lõikega 2;

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b koosmõjus artikli 7 lõikega 2;

—	Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/48

27. oktoobril 2022 esitatud hagi – moderne Stadt versus EUIPO (DEUTZER HAFEN KÖLN)

(Kohtuasi T-657/22)

(2022/C 472/56)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: moderne Stadt Gesellschaft zur Förderung des Städtebaues und der Gemeindeentwicklung mbH (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Simon ja L. Daams)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi DEUTZER HAFEN KÖLN taotlus – registreerimistaotlus nr 18 401 434

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 24. augusti 2022. aasta otsus asjas R 2196/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c koosmõjus artikli 7 lõikega 2;

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b koosmõjus artikli 7 lõikega 2;

—	Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/49

1. novembril 2022 esitatud hagi – SkinIdent versus EUIPO – Beiersdorf (NIVEA SKIN-IDENTICAL Q10)

(Kohtuasi T-665/22)

(2022/C 472/57)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: SkinIdent AG (Freienbach, Šveits) (esindaja: advokaat U. Hildebrandt)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Beiersdorf AG (Hamburg, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi NIVEA SKIN-IDENTICAL Q10 taotlus – registreerimistaotlus nr 18 041 739

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 18. augusti 2022. aasta otsus asjas R 1499/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja vastulausete osakonna 1. juuli 2021. aasta otsus asjas B 3 091 527;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 4 rikkumine.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/49

2. novembril 2022 esitatud hagi – United Shipping Group versus EUIPO – Baulies Gómez (UNITED WIND LOGISTICS)

(Kohtuasi T-666/22)

(2022/C 472/58)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: United Shipping Group Gmbh & Co. KG (Hamburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Bornholdt)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pablo Baulies Gómez (Rocafort, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sinist ja musta värvi kujutismärgi UNITED WIND LOGISTICS ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 531 891

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 17. augusti 2022. aasta otsus asjas R 134/2022-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	muuta vaidlustatud otsust nii, et kaebus tunnistatakse põhjendatuks ja tühistatakse vastulausete osakonna 30. novembri 2021. aasta otsus nr B3 131 303 ning lükatakse tagasi Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu nr 1 531 891 peale esitatud vastulause;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/50

Üldkohtu 21. oktoobri 2022. aasta määrus – Iccrea Banca versus komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Liidetud kohtuasjad T-386/18 ja T-400/19) (1)

(2022/C 472/59)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kümnenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 294, 20.8.2018.

12.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 472/50

Üldkohtu 20. oktoobri 2022. aasta määrus – Cecoforma ja Sopexa versus REA

(Kohtuasi T-493/22) (1)

(2022/C 472/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 380, 3.10.2022