1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/1

Euro vahetuskurss (1)

30. november 2022

(2022/C 458/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0376
JPY	Jaapani jeen	144,28
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,86488
SEK	Rootsi kroon	10,9345
CHF	Šveitsi frank	0,9854
ISK	Islandi kroon	147,10
NOK	Norra kroon	10,2648
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,338
HUF	Ungari forint	408,40
PLN	Poola zlott	4,6635
RON	Rumeenia leu	4,9245
TRY	Türgi liir	19,3333
AUD	Austraalia dollar	1,5425
CAD	Kanada dollar	1,4021
HKD	Hongkongi dollar	8,0944
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6634
SGD	Singapuri dollar	1,4180
KRW	Korea vonn	1 365,14
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,5768
CNY	Hiina jüaan	7,3437
HRK	Horvaatia kuna	7,5490
IDR	Indoneesia ruupia	16 271,81
MYR	Malaisia ringit	4,6147
PHP	Filipiini peeso	58,697
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,588
BRL	Brasiilia reaal	5,5063
MXN	Mehhiko peeso	20,0111
INR	India ruupia	84,4215

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/4

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle

(2022/C 458/04)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

18. augustil 2022 esitas Euroopa Komisjon soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) üle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

Võttes arvesse tehisintellekti piiriülest olemust, tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor Euroopa Nõukogu taotletavat üldeesmärki töötada välja esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline tehisintellekti käsitlev õigusakt, mis põhineb Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel. Sellest tulenevalt toetab Euroopa Andmekaitseinspektor liidu nimel konventsiooni üle läbirääkimiste alustamist ning väljendab heameelt seoses liidu rolliga usaldusväärse ja liidu väärtustega sobiva tehisintellekti edendamisel.

Euroopa Andmekaitseinspektor võtab teadmiseks asjaolu, et konventsiooni reguleerimiseset reguleeritakse ELis kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusaktiga, ning tunnustab komisjoni eesmärki tagada konventsiooni kooskõla selle kavandatava õigusaktiga, võttes arvesse õigusloomeprotsessi edasist arengut. Euroopa Andmekaitseinspektor leiab siiski, et konventsioon on oluline võimalus täiendada kavandatavat tehisintellekti käsitlevat õigusakti, tugevdades kõigi tehisintellektisüsteemidest mõjutatud isikute põhiõiguste kaitset, ning soovib seetõttu, et konventsioon näeks ette selged ja tugevad kaitsemeetmed isikutele, keda tehisintellektisüsteemide kasutamine mõjutab.

Eelöeldut silmas pidades annab Euroopa Andmekaitseinspektor läbirääkimisjuhiste kohta neli peamist soovitust:

—	konventsiooni üle peetavate läbirääkimiste üldeesmärkides tuleb kooskõlas Euroopa Nõukogu põhifookuse ja -eesmärkidega pöörata rohkem tähelepanu tehisintellektisüsteemidest mõjutatud üksikisikutele ja üksikisikute rühmadele antavatele kaitsemeetmetele ja õigustele;

—	eraldi juhisesse tuleb lisada selgesõnaline viide, et konventsioon on kooskõlas kehtiva ELi andmekaitse õigusraamistikuga;

—	kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga tuleb kehtestada eesmärk keelata tehisintellektisüsteemid, mis tekitavad vastuvõetamatuid riske;

—	konventsioon peab edendama lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse lähenemisviisi vastuvõtmist tehisintellektisüsteemide elutsükli igas etapis.

Arvamuses esitatakse ka lisasoovitused konventsiooni minimaalsete menetluslike tagatiste ning läbipaistvuse, selgitatavuse ja auditeeritavuse, vastavus- ja kontrollimehhanismide miinimumnõuete ning konventsiooniosaliste määratud pädevate asutuste vahelise piiriülese koostöö kohta, et teha konventsiooni kohaselt antavate kaitsemeetmete ja õiguste järelevalvet.

1. SISSEJUHATUS

18. augustil 2022 esitas Euroopa Komisjon soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (1) üle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 (edaspidi „soovitus“).

Soovituse eesmärk on anda luba alustada liidu nimel läbirääkimisi tulevase tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) üle, võtta vastu läbirääkimisjuhised ja nimetada komisjon liidu läbirääkijaks (2).

Seletuskirjas (3) rõhutab komisjon, et konventsiooni üle peetavad läbirääkimised on seotud küsimustega, mis kuuluvad liidu ainupädevusse, muu hulgas seetõttu, et ühelt poolt Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee levitatud konventsiooni esialgne tekst ja teiselt poolt komisjoni tehisintellekti käsitleva määruse ettepanek (edaspidi „kavandatav tehisintellekti käsitlev õigusakt“) (4) kattuvad märkimisväärselt kohaldamisala ja sisu poolest (5).

Soovituse seletuskirjas (6) rõhutatakse, et esialgses tekstis tehakse ettepanek lisada järgmised sätted:

—	(raam)konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala;

—	tehisintellektisüsteemi, elutsükli, pakkuja, kasutaja ja tehisintellektisubjekti määratlused;

—	teatavad aluspõhimõtted, sealhulgas tehisintellektisubjektide menetluslikud tagatised ja õigused, mida kohaldataks kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, olenemata nende riskitasemest;

—	täiendavad meetmed avaliku sektori ja tehisintellektisüsteemide jaoks, mis on riski- ja mõjuhindamise metoodika alusel tunnistatud süsteemideks, mille riskitase on „vastuvõetamatu“ või „märkimisväärne“ (esitatakse hiljem konventsiooni lisas);

—	osalistevaheline järelmeetmete ja koostöö mehhanism;

—	lõppsätted, sealhulgas ELi liikmesriikide võimalus kohaldada oma vastastikustes suhetes konventsiooniga hõlmatud küsimustes ELi õigust ning liidu võimalus konventsiooniga ühineda.

Soovituse põhjendustes 6 ja 7 rõhutatakse, et konventsiooni sõlmimine võib mõjutada olemasolevaid ja kavandatavaid liidu eeskirju. Et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise õiguse ja liidu õiguse normide kooskõla, tuleks komisjonile anda volitus pidada konventsiooni üle liidu nimel läbirääkimisi.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määrus) artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena 18. augustil 2022 Euroopa Komisjoniga toimunud konsulteerimisele (7). Samuti väljendab Euroopa Andmekaitseinspektor heameelt, et soovituse põhjenduses 8 viidatakse nimetatud konsulteerimisele.

8. JÄRELDUSED

49.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

(1)	Pöörata rohkem tähelepanu eesmärgile „tagada inimõiguste kõrgetasemeline kaitse ja Euroopa väärtuste säilitamine“ kooskõlas Euroopa Nõukogu olemuse ja volitustega.

(2)	Jätta juhisest 5 ja 11 välja sõna „sealhulgas“ pärast teksti „ELi ühtse turu õiguse ja muude ELi õiguse valdkondadega“, et paremini kajastada ühelt poolt üldpõhimõtete ja põhiõiguste ning teiselt poolt teisese õiguse (ELi ühtse turu õigus ja muud õigusvaldkonnad) koostoimet.

(3)

Lisada erijuhis, milles tuletatakse meelde vajadust saavutada õige tasakaal avaliku huvi ja tehisintellektisüsteemidest mõjutatud isikute huvide vahel, tagada täielik vastavus eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusega, samuti muude seonduvate põhiõiguste, eelkõige süütuse presumptsiooni ja õiglase kohtumõistmise, hea halduse õiguse ja mittediskrimineerimise põhimõttega.

(4)	Täpsustada eraldi juhises, et konventsiooniga tuleks ette näha teatavad minimaalsed menetluslikud tagatised ja õigused isikutele, keda tehisintellektisüsteemide kasutamine mõjutab.

(5)	Täpsustada eraldi juhises, et konventsioonis tuleks sätestada tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse, selgitatavuse ja auditeeritavuse miinimumnõuded.

(6)	Lisada juhisesse 14 täpsustus, et tehisintellektisüsteemidest tulenevaid ühiskondlikke/rühmariske tuleb samuti hinnata ja leevendada.

(7)	Täpsustada läbirääkimisjuhistes, et teatavad vastuvõetamatuid riske tekitavad tehisintellektisüsteemid tuleks keelata, ning esitada selliste tehisintellektisüsteemide soovituslik loetelu.

(8)	Lisada läbirääkimisjuhis, mille kohaselt peaks konventsioon edendama lõimitud andmekaitse ja vaikimisi lähenemisviisi vastuvõtmist tehisintellektisüsteemide elutsükli igas etapis.

(9)

Täpsustada juhise 17 sisu järgmiselt:

—	suure riskiga tehisintellekti puhul tuleb läbi viia kolmanda isiku eelnev vastavushindamine;

—	suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks oluliste muudatuste korral kohaldada uut vastavushindamismenetlust;

—	täpsustada sertifitseerimise ese ja õiguslik tagajärg;

—	täpsustada, et ühelt poolt võib tehnilistel standarditel olla positiivne mõju toodete ja teenuste ühtlustamisele, ent teiselt poolt on nende ülesanne esitada seadusega juba kehtestatud eeskirjade tehnilised kirjeldused.

(10)	Lisada juhis, mille kohaselt tuleks konventsioonis sätestada, et pädevatele järelevalveasutustele tuleb anda piisavad uurimis- ja jõustamisvolitused.

(11)	Lisada läbirääkimisjuhis, mille eesmärk on tagada, et konventsioon hõlbustaks ja soodustaks piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel.

Brüssel, 13. oktoober 2022

Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI

(1) COM(2022) 414 final.

(2) COM(2022) 414 final, lk 3.

(3) COM(2022) 414 final, lk 5.

(4) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte, COM(2021) 206 final.

(5) Vt ka soovituse põhjendus 5.

(6) COM(2022) 414 final, lk 2 ja 3.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.).

1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/15

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2022/C 458/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Lechinţa“

PDO-RO-A0369-AM02

Teate kuupäev: 15. september 2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Uute viinamarjasortidega viinamarjaistanduste rajamine punase veini tootmiseks

Paljud selle päritolunimetuse tootmispiirkonna tootjad on kasutanud Euroopa Liidu ümberkorraldus- või uutele sortidele ülemineku programmide vahendeid, võtmaks viinamarjaistandustes punaste veinide tootmiseks kasutusele rahvusvahelised viinamarjasordid, et täita veinitootmise mitmekesistamise nõuet piirkonnas, kuhu on varem rajatud istandusi üksnes valgete veinide viinamarjasortide jaoks. Piirkonna eripära (kliima, reljeef) aitab kaasa suhkrute kogunemisele viinamarjades, samas kui marjade kestas olevate antotsüaniinide tulemusel saadakse veinid, millel on hea alkoholipotentsiaal ja optimaalselt intensiivne värvus.

Tootespetsifikaadile on lisatud uued viinamarjasordid punaste vaiksete veinide tootmiseks.

Muudetud on tootespetsifikaadi IV, V ja VIII peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 7.

2. Määratletud geograafilise piirkonna laiendamist käsitlev muudatus

Määratletud tootmispiirkonnale viitavat tootespetsifikaadi III peatükki on muudetud, et laiendada kaitstud päritolunimetust (KPN) Cetate vallale koos küladega Satu Nou ja Petriși.

Cetate vald asub Călimani mägede jalamil Transilvaania lavamaa kõrval, piirnedes idas Călimani mäejalami, loodes Bistrița mägede ja kirdes Livezile-Bîrgău alamikuga.

Cetate vald ja selle külad asetsevad geograafiliselt kõrvuti, paiknedes ligikaudu 10 kilomeetri kaugusel kaitstud päritolunimetusega veini „Lechința“ tootmiseks määratletud piirkonda kuuluvast Budacu de Josi vallast ning sealsed mulla- ja kliimatingimused sarnanevad tingimustele kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks määratletud ülejäänud piirkonnas.

Muudetud on tootespetsifikaadi III peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 6.

3. Märge uut liiki vaiksete veinide tootmise kohta – õlevein

Tootespetsifikaati on lisatud võimalus toota „Muscat Ottonel“ viinamarjadest uut liiki valget vaikset veini, mida nimetatakse õleveiniks. Õleveini toodetakse teatud konkreetsete töötlemismeetodite abil: viinamarjad jäetakse kuni pressimiseni maksimaalselt kuueks kuuks õlgedest alustele; selle aja jooksul läbivad viinamarjad kaks protsessi, kõigepealt kuivatamine ning seejärel loomulik külmutamine ja kuivatamine septembrist novembrini koos loomuliku külmutamisega detsembrist veebruarini.

Kui viinamarjade suhkrusisaldus on jõudnud vähemalt 400 grammini liitri kohta, pressitakse need käsipressiga, kääritatakse tammevaatides spetsiaalse pärmiga ning töödeldakse ja hoitakse madalal temperatuuril roostevabast terasest paakides. Selle veinitüübi puhul kasutatakse asjaomases kaitstud päritolunimetusega toote tootmise piirkonnas täielikult ära viinamarjasordi „Muscat Ottonel“ potentsiaal.

Muudetud on tootespetsifikaadi XI peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 4.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Lechinţa

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valgetele veinidele on omane puuviljalisus, veinisus ja värskus. Neid iseloomustab kliimast tingitud kõrgem happesus, mis muudab veinid värskeks ja erksaks.

Roosi kroonlehtede ja akaatsiaõite ürdi- ja taimelõhn, vahel kergelt vürtsika maitsega, kõrgema alkoholisisaldusega, õlijas ja täidlane. Madalal temperatuuril kääritatud veinidel võib tekkida teisene käärimislõhn, samas kui hoiustamise käigus võib vein küpsemise ja laagerdumise ajal omandada mee ja meekärje erilise aroomi.

Rohekas kuni õlgkollane värvus, rohekaskollane kuldsete toonidega, suur ekstraktide ja glütserooli sisaldus ning sametine ja õlijas maitse. Noore veini lõhn meenutab vahel värskelt niidetud rohu lõhna. Maitse on mõrkjalt magus ja vürtsika nüansiga, peene tsitruselise lõhnaga, samas kui küpsemine tammevaatides ja laagerdumine pudelis annavad veinile meeldiva sametisuse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2. Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Mustade rosinate varjundid, sügavpunane, isegi purpurne värvus noortel veinidel, sügav rubiinpunane kuni tellispunane värvus vähemalt kaks aastat vanadel veinidel; pärast laagerdumist rubiinpunane värvus terrakota varjundiga, granaatpunane värvus.

Aroomibukett – roheline paprika, mustikad, mustad kirsid, eristuv looduslike taimede, rohu, akaatsia ja pärnaõite lõhn, esimeses kasvuetapis olevate viinamarjakobarate lõhn; rohelised taimed, spargel, rohelised oliivid, vürtsikus (ingver, roheline tšillipipar); laagerdumisel tõuseb esile põldmuraka, küpsete ploomide, hapukirsside ja kohvi lõhn; sõltuvalt vanusest annab tugev tanniinide maitse edasi tubaka nüansse.

Maitse – sametine, harmooniline, ümar, rikkalik, pehmed tanniinid, õrn, kuid ilmselge ploomide puuviljaline maitse (suitsutamata), põldmurakad, kerge vanilli või kaneeli lõhn laagerdumisel, mustsõstarde peen lõhn.

Intensiivne järelmaitse kerge moosisusega. Metsaviljade, värskete vaarikate, mõru- ja hapukirsi maitsebukett, värske sametine maitse; küpsemine ja laagerdumine loovad meeldiva püsiva järelmaitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

3. Õlevein

LÜHIKIRJELDUS

Õlgkollase, rohekaskollase kuni kuldkollase värvusega, tüüpilise muskaatveini aroomide buketiga (eksootilised puuviljad, tsitruselised, viinapuuõite lillenüansid, värskelt niidetud hein, jasmiin, akaatsia), meeldivalt täidlane ja sametine. Maitse on värske, puuviljaline (pirnid, aprikoosid, küpsed kollased viljad) ja sametine; laagerdumise käigus tekib osal viinamarjasortidel kompleksne aroomibukett hästi integreeritud happesusega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Veinivalmistustavad

Viljelustavad

—	istutustihedus – minimaalselt 3 500 viinapuud hektari kohta;

—	roheline korje – viinamarjakobarate arvu vähendamine küpsemise faasis (küpsemise alguses), kui võimalik tootmine ületab tootespetsifikaatides lubatud maksimumpiiri kontrollitud päritolunimetust „Lechinţa“ kandvatele veinidele.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	täisküpsena korjatud (Cules după maturitatea deplină (CMD)), „Pinot gris“, „Sauvignon“, Neuburger’, „Fetească regală“, „Traminer roz“ 12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.	traditsioonilise tähistusega DOC-CMD (cu menţiunea tradiţională DOC-CMD), „Cabernet Sauvignon“, „Fetească neagră“, „Merlot“, „Pinot noir“ 12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

3.	täisküpsena korjatud (CMD), „Riesling Italian“, „Fetească albă“, „Chardonnay“ 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

4.	täisküpsena korjatud (CMD), „Muscat Ottonel“ 8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

5.	täisküpsena korjatud (CMD), „Pinot gris“, „Sauvignon“, Neuburger’, „Fetească regală“, „Traminer roz“ 80 hektoliitrit hektari kohta

6.	täisküpsena korjatud (CMD), „Cabernet Sauvignon“, „Fetească neagră“, „Merlot“, „Pinot noir“ 78 hektoliitrit hektari kohta

7.	täisküpsena korjatud (CMD), „Riesling Italian“, „Fetească albă“, „Chardonnay“ 66 hektoliitrit hektari kohta

8.	täisküpsena korjatud (CMD), „Muscat Ottonel“ 53 kilogrammi viinamarju hektari kohta

9.	õlevein („Muscat Ottonel“) 5 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

10.	õlevein („Muscat Ottonel“) 12,50 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Bistrița-Năsăud maakond:

—	Lechinţa vald – Lechinţa, Sângeorzu Nou, Vermeşi, Ţigău ja Sâniacobi küla;

—	Galaţii Bistriţei vald – Galaţii Bistriţei, Herina ja Tonciu küla;

—	Matei vald – Matei, Corvineşti, Enciu ja Bidiu küla;

—	Braniştea vald – Braniştea küla;

—	Petru Rareşi vald – Petru Rareşi ja Reteagi küla;

—	Uriu vald – Uriu küla;

—	Şieu-Odorhei vald – Şieu-Odorhei ja Bretea küla;

—	Teaca, Viile Tecii, Archiudi, Ocniţa ja Pinticu küla;

—	Urmenişe küla;

—	Milași küla;

—	Șieu, Ardani, Posmuși ja Șoimuși küla.

—	Bistrița vald, kuhu kuuluvad Ghinda ja Viișoara paikkond

—	Dumitra ja Cepari küla;

—	Budacu de Josi, Buduși ja Jelna küla;

—	Livezile küla;

—	Cetate vald – Satu Nou ja Petriși küla.

—	Mureși maakond:

—	Batoși, Dedradi, Goreni ja Uila küla;

—	Bandi, Mădărași, Mărășești, Drăculea Bandului, Fânațe, Negrenii de Câmpie ja Fânațele Mădărașului küla;

—	Ceuașu de Câmpie ja Culpiu küla

7. Veiniviinamarjasordid

Cabernet Sauvignon N – Petit Vidure, Bourdeos tinto

Chardonnay B – Gentil blanc, Pinot blanc Chardonnay

Fetească albă B – Păsărească albă, Poama fetei, Mädchentraube, Leanyka, Leanka

Fetească neagră N – Schwarze Mädchentraube, Poama fetei neagră, Păsărească neagră, Coada rândunicii

Fetească regală B – Königliche Mädchentraube, Königsast, Kiralyleanka, Dănășană, Galbenă de Ardeal

Merlot N – Bigney rouge

Muscat Ottonel B – Muscat Ottonel blanc

Neuburger B – Neuburg

Pinot Gris G - Affumé, Grauer Burgunder, Grauburgunder, Grauer Mönch, Pinot cendré, Pinot Grigio, Ruländer

Pinot noir N – Blauer Spätburgunder, Burgund mic, Burgunder roter, Klăvner Morillon Noir

Riesling italian B – Olasz Riesling, Olaszriesling, Welschriesling

Sauvignon B – Sauvignon verde

Traminer Rose Rs - Rosetraminer, Savagnin Rose, Gewürztraminer

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Teave piirkonna kohta

Maastik on valdavalt mägine ning hõlmab idas Alam-Karpaate (Bistrița ja Mureșu mäed) ja läänes Transilvaania tasandiku idaosa kõrgeid mägesid (Jimboru, Lechinţa, Comlodi ja Mădărași mäed). Mägede kõrgus on üldjuhul 300–500 meetrit ja need on mõõdukalt järskude või järskude nõlvadega (5–25°) ning viinamarjaistandused on laialt levinud. Aastane registreeritud sademete hulk on orgudes 650–700 mm (715 Becleanis, 680 Bistrițas, 655 Reghinis, 647 Chiochișis, 640 Lechțeis, 635 Teacas) ja mägistes tippudes ligikaudu 800 mm, saavutades maksimumi ajavahemikus mai kuni august ja olles madalaim talvel, kui lumi katab maad keskmiselt 30–40 päeva.

8.2. Seos määratletud piirkonnaga

Viinamarjaistandused asuvad tavaliselt lõuna-, kagu- või loodepoolsetel nõlvadel, ning mägedevahelistes orgudes, kus on soojust ja valgust.

Madalad temperatuurid (5–10 oC) saagikoristusperioodil lühendavad oksüdatiivseid ja ensümaatilisi protsesse, aidates viinamarjadel püsida heas seisundis ja säilitades viinamarjasortidele iseloomulike lõhnade kvaliteedi. Viinamarjavirde suur happesus on viinamarjavirde selitamisprotsessis oluline tegur ja aitab hiljem kiirendada kääritamisprotsessi.

Tänu udustele päevadele hilissuvel, mis on iseloomulik ka peaaegu kolmandikule sügisest (september ja oktoober), küpsevad viinamarjad aeglaselt ning säilitavad lõhna ja püsivalt kõrge happesuse taseme, mis mõjutab soodsalt valmivate veinide kvaliteeti. Lisaks on viinamarjade küpsemise perioodil keskmine temperatuur päeval umbes 23 oC ja öösel ligikaudu 12 oC. Nende kahe teguri tulemuseks on suhkrusisalduse pidev kasv, samas kui happesus väheneb, jäädes püsima samale või peaaegu samale tasemele. Selline viinamarjade oksüdeerumist vähendav keskkond aitab kaasa vabade ja seotud aroomide kvaliteedi pidevale paranemisele, mis saavutab küpsemisperioodi lõpus kõrge taseme.

8.3. Toote üksikasjad

Valgetele veinidele on omane puuviljalisus, veinisus ja värskus. Neid iseloomustab kliimast tingitud kõrgem happesus, mis muudab veinid värskeks ja erksaks. Neil on rohekas kuni õlgkollane värvus, rohekaskollane kuldne toon, kõrge ekstraktide ja glütseroolisisaldus ning õlijas maitse.

Veinidel on meeldiv taimede, roosi kroonlehtede, akaatsiaõite, vaarikate, mõrukirsside lõhn ja vahel kergelt vürtsikas maitse. Tänu suuremale alkoholisisaldusele on veinid tasakaalus, samas kui glütserool võib muuta nad õliseks ja täidlaseks. Madalal temperatuuril kääritatud veinidel võib tekkida teisene käärimislõhn, samas kui hoiustamise käigus võib küpsemise ja laagerdumise ajal veinile tekkida eriline meearoom (noor vein meenutab vahel värskelt niidetud heina lõhna).

Maitse on pigem mõrkjalt magus, kergelt vürtsikas või õrna tsitrusearoomiga, samas kui küpsemine puidust vaatides ja laagerdumine pudelis annab veinidele meeldiva sametisuse.

Punastel veinidel on rosinanüansse, intensiivne maitse pärast vähemalt 18 kuu pikkust ladustamist, sügavpunane värvus purpurse varjundiga noorte veinide puhul, sügava rubiinpunase varjundiga vähemalt kahe aasta vanuste veinide puhul ning vahel tellispunase või rubiinpunase särava nüansiga ja terrakota toonidega pärast laagerdumist.

Puuviljadest on lõhnas tunda mustikaid, musti kirsse, samuti on veinil eristuv looduslike taimede ja viinamarjakobarate lõhn. Laagerdumisel tõuseb sageli esile põldmuraka, küpsete ploomide, hapukirsside ja kohvi lõhn: sõltuvalt vanusest muutub tugev tanniinide maitse mahedamaks, tuues esile tubaka, vanilli, kookose, lagritsa, rohelise paprika, roheliste oliivide, röstimise ja ingveri nüansid;

tunda on õrna, kuid ilmselget (suitsutamata) ploomide ja põldmurakate lõhna; sõltuvalt laagerdumisperioodist tulevad esile vanilli ja kaneeli nüansid, mustsõstarde peene varjundiga. Veinid on selgelt tanniinised ja täidlased, taimede maitse ja aroomiga. Laagerdumise käigus võivad osad veinid kaotada pisut oma õlisusest, kuid omandavad samas harmoonilise lõhna- ja maitsebuketi.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Turustustingimused (märgistamine)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

lisasätted puuduvad.

Kooskõlas tootjate soovidega ja selleks, et suurendada teatud paikkondades nimede seostamist veinivalmistamise traditsioonidega, võib – kuid ei ole nõutav – Lechința kaitstud päritolunimetusele lisada ühe järgmistest konkreetsete viinamarjaistanduste nimedest: VERMEȘ, SÂNIACOB, SÂNGEORZU NOU, TEACA, URMENIȘ, DUMITRA, VIIȘOARA (STEINIGER), BATOȘ, CULPIU

Link tootespetsifikaadile

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/caiet_sarcini_doc_lechinta_modif_cf_cererii_2_de_modif_din_28.06.2018_no_track_changes_0.pdf

(1) EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.

1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/22

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 458/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Malepère“

PDO-FR-A0196-AM01

Teate esitamise kuupäev: 28.9.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ punkti 1 „Geograafiline piirkond“ ja punkti 3 „Vahetus läheduses asuv piirkond“ on lisatud viide ametlikule geograafilisele koodile, millega kinnitatakse ja määratakse kindlaks kommuunide loetelu departemangude kaupa üleriigilisel tasandil. See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 1. jaanuaril 2022 kehtinud redaktsiooni järgi ja suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Koonddokumendis lisatakse see viide punkti „Geograafiline piirkond“ ja punkti „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

2. Piiritletud kasvatusala

Nimetuse „Malepère“ tootespetsifikaadi I peatüki IV osa „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ punkti 2 „Piiritletud kasvatusala“ on muudetud, et lisada kuupäevad, millal riiklik ametiasutus kinnitas nimetuse jaoks kasutatavate viinamarjade kasvatusalad.

See täpsustus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Malepère

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Veinide organoleptiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on kuivade punaste ja roosade vaiksete veinidega.

Punase veini puhul on tegemist kuiva veiniga, mille valmistamisel kasutatakse peamiselt varajast viinamarjasorti „Merlot N“, mis jõuab saavutada piisava fenoolse küpsuse ja optimaalse suhkrusisalduse. Seda veini iseloomustab tavaliselt intensiivne rubiinpunane värvus, veinil on sageli väikeste punaste puuviljade lõhna- ja maitseomadused, mis võivad meenutada tumedate puuviljade, mõnikord ka trühvli, vürtside ja naha maitsenüansse. Maitseomadused on väljapeetud, iseloomulikud ja sügavad, tunda on intensiivsust ja tasakaalustatud struktuursust.

Roosa veini puhul on tegemist kuiva veiniga, milles domineerib pikema valmimisajaga ja hahkhallituse suhtes vastupidav viinamarjasort „Cabernet franc N“, mida täiendavad sordid „Cabernet-Sauvignon N“, „Cot N“, „Cinsaut N“, „Grenache N“ ja „lledoner pelut N“. Üldjuhul on tegemist heleda ja sädeleva paletiga veinidega. Veini lõhnas on tunda intensiivseid puuviljalisi, sageli valgeid puuvilju meenutavaid nüansse. Esmamulje on värske, terviklik, järelmaitse intensiivne.

2. Analüütilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

Punaste ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Pakendamise ja tarbijale turustamise etapis on punase veini õunhappesisaldus kuni 0,4 grammi liitri kohta.

Pakendamise ja tarbijatele turustamise etapis on punaste veinide, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 mahuprotsenti, fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta; punaste veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi, on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 4 grammi liitri kohta; roosade veinide puhul on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 4 grammi liitri kohta.

Üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus, vääveldioksiidi kogusisaldus ja üldalkoholisisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Viljelustavad

—	Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta; Ridade vahekaugus ei või olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,90 meetrit.

Iga tüve kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 ruutmeetrit. Selle pindala arvutamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ühe rea tüvede vahekaugusega

—	Viinapuid lõigatakse enne 30. aprilli.

—	Lehtrikujuline võra (gobelet): võrsed lõigatakse lühikeseks, jättes igale tüvele kuni 12 punga. Igale võrsele jäetakse kuni kaks punga.

—	Royat’ nöörpuu vorm (cordon de Royat): võrsed lõigatakse lühikeseks, jättes igale tüvele kuni 10 punga, igal võrsel võib olla kuni kaks punga.

—	Viinamarjasortide „Cot“ ja „Merlot“ puhul võib kasutada üheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale tüvele kuni 10 punga, millest kuni kuus võib olla pikal võrsel ning kuni kahel kõrvalvõrsel võib mõlemal olla kuni kaks punga.

—	Viinamarjasortide „Cabernet franc“ ja „Cabernet-Sauvignon“ puhul võib kasutada üheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale tüvele kuni 12 punga, millest kuni kaheksa võib olla pikal võrsel ning kuni kahel kõrvalvõrsel võib mõlemal olla kuni kaks punga.

—	Ühepoolse Guyot’ vormi kasutamisel võib pikale võrsele jäävate pungade arv nimetatud kuupäeval olla suurem kui 6 või 8, tingimusel, et enne 31. maid lõigatakse viinapuud eespool esitatud nõuetele vastavalt. Kastmine võib olla lubatud.

2. Veinivalmistuse eritavad

Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	60 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade koristamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine peab toimuma Aude’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:

Alaigne, Alairac, Arzens, Bellegarde-du-Razès, Belvèze-du-Razès, Brézilhac, Brugairolles, Cailhau, Cailhavel, Cambieure, Carcassonne, La Cassaigne, Caux-et-Sauzens, Couffoulens, La Courtète, Donazac, Fanjeaux, Fenouillet-du-Razès, Ferran, La Force, Gramazie, Hounoux, Lasserre-de-Prouille, Laurac, Lauraguel, Lavalette, Malviès, Mazerolles-du-Razès, Montclar, Montgradail, Montréal, Preixan, Roullens, Routier, Saint-Martin-de-Villereglan, Villarzel-du-Razès, Villeneuve-lès-Montréal, Villesèquelande, Villesiscle.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Cinsaut N – Cinsault

Cot N – Malbec

Grenache N

Lledoner pelut N

Merlot N

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seost väljendavate looduslike ja inimtegurite kirjeldus

Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafilist piirkonda ääristavad:

—	lõuna poolt kontrollitud päritolunimetuse „Limoux“ geograafiline piirkond;

—	ida poolt Aude’i jõgi, mis eraldab Malepère’i ja Corbières’i mäemassiive;

—	põhja poolt Lauragais’ org, millele järgneb Fresqueli tasandik ja mida piirab lõuna poolt Canal du Midi;

—	lääne poolt Fanjeaux’ lubjakivist kulumisastang, mis on veelahe ookeani- ja Vahemere vahel

Pinnavormid pärinevad Püreneede formatsioonist ning kuigi maastik tundub olevat kompaktne, läbivad Malepère’i massiivi tipust alates laugemates osades kohati sügavad kanjonilaadsed orud.

Mäemassiivi kõigil äärealadel esineb erosioonile vastu pidanud purdkivimitest või kvartsliivakivist läätsjaid konkretsioone, mis moodustavad ümaraid künkaid (pech) vanikulaadsete gruppide kujul ja sulanduvad mahedate ja harmooniliste vormidega eripalgelistesse maastikesse.

Mäejalamil ühinevad savi- ja lubjakivirikka pinnasega mäeküljed Aude’i (idas), Sou (edelas) ja Fresqueli (põhjas) settelise savi-muda-kruusaseguse pinnasega tasandikega.

Mäemassiivi keskosa järskudel nõlvadel ja väheviljakatel muldadel domineerivad metsad ja tihnikud, samas kui viinamarjakasvatusala, mille kõrgus lõuna suunas on 350 meetrit ja põhja suunas 300 meetrit, paikneb neid ümbritsevatel mäekülgedel ja astangutel.

Geograafiline piirkond asub Aude’i departemangu lääneosa 39 kommuuni territooriumil, ümbritsedes Malepère’i mäemassiivi, mille kõrgeim tipp (Pech de Mont-Naut) on 442 meetri kõrgune.

Kõige iseloomulikumad mullad on moodustunud molassist. Sõltuvalt mullakihtidest ja elementide osakaalust on mullad erineva iseloomuga, ulatudes kõvast, kuid rabedast liivakat lubjakivi sisaldavast mullast kuni pehme savimullani.

Purdkivimitest ja kvartsliivakivist moodustunud kerged mullad on taimede juurte jaoks lihtsalt läbitavad. Savikas pinnas koos liiva või kruusa sisaldavate komponentidega võimaldab vett optimaalsel määral kinni pidada. Koos lähisvahemerelise kliimaga tagab see pinnase pideva veevarustuse. Viinapuid on istutatud ka vett hästi läbilaskva savi-kruusaseguse või veerismullaga settelistele astangutele.

Geograafilises piirkonnas valitseb iseloomulik üleminekukliima Vahemere ja ookeani mõjutuste vahel. Idast läände liikudes asendub vahemereline kliima, mida iseloomustavad suvised kuivaperioodid, ookeanilise kliima mõjudega vahemerelise kliimaga, mille puhul suvise veepuuduse mõju on väiksem.

Mitmesuguste kohalikule kliimale iseloomulike tegurite mõjul seguneb piirkonna loodusliku taimestiku hulka tüüpilisi vahemerelisi (iilekstamm) ja lähisvahemerelisi taimi (karvane tamm).

Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinamarjaistandus, kus kasvatatakse viinapuid kontrollitud päritolunimetusega veini „Malepère“ tootmiseks, on Languedoci läänepoolseim. See on tekkinud väga ammu, juba Rooma impeeriumi aegadel. 1072. aastal saabus Malviès’i Razès’ valitseja Barcelona krahv, et lahendada „taktinõudev“ lugu seoses viinamarjaistanduste jaotamisega. Alates 17. sajandist on Canal du Midi rajamine soodustanud veini vedamist Akvitaania ja Vahemeremaade vahel.

Viinamarjakasvatuspiirkond kannatas väga tugevalt viinapuutäi kriisi ajal 19. sajandi lõpul, seejärel keskenduti veinide tootmisele viinamarjasortide segudest. 1960. aastatel algas tootjate, tehnoloogide ja Toulouse’i ülikooli teadlaste algatusel viinamarjakasvatuse kvalitatiivne ümberkorraldamine.

Lähtuvalt piirkonna loodusliku taimkatte omadustest on viinamarjakasvatajate kogukond saavutanud parima võimaliku vastavuse viinamarjaistanduste asukoha ja kasutatavate viinamarjasortide vahel, mis võimaldab toota algupäraseid veine.

Vahemerele lähemal asuvate alade (Carcassès) kergete muldade ja mäejalamite tihedate purdmaterjali sisaldavate muldade (Razès) puhul on viinamarjade kasvutingimused erinevad, millest tulenevalt on kasvatamiseks valitud erinevad viinamarjasordid.

Seetõttu kasvatatakse kesknõlvade jahedal ja tihedal aluspinnasel eelkõige nn Atlandi viinamarjasorte, nagu „Cabernet franc N“, „Cabernet-Sauvignon N“ ja „Merlot N“, samas kui nõlvade ülaosa kuivematel aladel põhiliselt vahemerelisi viinamarjasorte, nagu „Grenache N“, „Lledoner pelut N“ ja „Cinsaut N“.

Vahepealsetel aladel, mis ei ole liiga kuivad ega väheviljakad, domineerib eelkõige viinamarjasort „Cot N“.

Viinamarjakasvatajate kogukond on seega hoidnud alal oma ajaloo, kinnistanud oma oskusteabe ja rõhub oma veinide tuntusele ja kvaliteedile, mis võimaldas pärast tunnustamist kõrgema kvaliteediga päritolunimetusena 1976. aastal saavutada ka tunnustamise kontrollitud päritolunimetusega veinina „Malpère“4. mai 2007. aasta dekreedi alusel.

2009. aasta koristushooajal toodeti kontrollitud päritolunimetusega veini „Malpère“12 000 hektoliitrit, sellest 65 % moodustasid punased veinid ja 35 % roosad veinid, toodangut deklareerisid neli veinikooperatiivi ja 14 veinikotta kuuluvad 73 tootjad.

8.2. Põhjuslikud seosed

Sellises konkreetses geograafilises olukorras, mida iseloomustab vahemerelist tüüpi kliima, mille niiskusrežiim kaldub pigem ookeanilise poole, kus soojad päevad vahelduvad jahedate öödega ja kus on erinevad pinnasetüübid ja päikesevalgusele avatuse ulatused, on veinide tootjad suutnud rakendada kogu oma oskusteavet.

Nad on selles eripärases looduskeskkonnas omavahel kombineerinud ja ühendanud Atlandi ookeani ja Vahemere piirkonna viinamarjasordid, millest igaühe jaoks on leitud optimaalne kasvukeskkond; veinide „Malepère“ terviklikkus ja eripära tuleneb nimelt sellisest sobitamisest ja ühendamisest.

Selleks et geograafilise keskkonna eripärasid kõige paremini ära kasutada, on viinamarjade kasvatusalad hoolikalt valitud ja piiritletud. Selline piiritlemine tagab viinapuu optimaalse kasvatamise, toodangu mahu ja võimaluste haldamise, mis tuleneb madala saagikusega kasvatusmeetodist ja viinapuude rangetest lõikamiseeskirjadest.

„Malepère“ veinide head mainet on mainitud juba 16. sajandil Narbonne’i peapiiskopkonna rohelises raamatus (Livre Vert de l’Archevêché de Narbonne), kus on loetletud piiskoppide maaomandid, viinamarjaistandused ja õigused ning milles osutatakse Alaigne’i ja Routier’ veinikeldritele, mille veinid olid reserveeritud ainult piiskoppidele ja õukonnale.

Need veinid märgiti ära 1897. aasta üldisel põllumajandustoodete konkursil koos Caux’ veinidega, mis on hiljem saanud mitmeid auhindu.

Seega, kuigi oksitaani keeles kasutatakse väljendit „Male peyre“ halva ehituskivi tähenduses, on suutnud siinne kogukond aja jooksul säilitada looduskeskkonna, kuhu kuuluvad viinapuud, põllud ja tammemetsad, see on just see maastik, mida on nii kaunilt kujutanud puäntillistist kunstnik Achille LAUGE.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade töötlemise, veini valmistamise ja laagerdamise erandina, koosneb järgmistest Aude’i departemangu kommuunidest vastavalt ametlikule geograafilisele koodile 1. jaanuari 2022. aasta seisuga:

Alzonne, Berriac, Bram, Cavanac, Cazilhac, Cépie, Escueillens-et-Saint-Just-de-Bélengard, Gaja-et-Villedieu, Laurabuc, Leuc, Limoux, Loupia, Monthaut, Montirat, Palaja, Pauligne, Pennautier, Pezens, Pieusse, Pomas, Rouffiac-d’Aude, Sainte-Eulalie, Trèbes, Verzeille, Villasavary, Villedubert, Villemoustaussou, Villelongue-d’Aude.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-eb1bbdaf-dcfa-4d39-a45e-83206261b02f

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/27

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 458/12)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„Суджук Търновски / Sudzhuk Tarnovski / Търновски Суджук / Tarnovski Sudzhuk“

ELi nr: TSG-BG-02861 – 17.8.2022

BULGAARIA

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Суджук Търновски / Sudzhuk Tarnovski“ / „Търновски Суджук / Tarnovski Sudzhuk“

2. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3. Registreerimise alused

3.1. Toode:

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ saamiseks kasutatakse selle traditsioonilisi koostisosi ja traditsioonilist tootmisviisi, st sortides loomaliha nõuetekohaselt, valides ja doseerides looduslikke vürtse (musta või valget pipart, aed-piparrohtu, kardemoni, nelkpipart), esitledes tükke hobuserauakujuliselt ning pressides ja kuivatades liha erilisel viisil, mis annab valmistootele selle ainulaadse hobuseraua kuju ning maitse- ja lõhnaomadused.

3.2. Kas nimetus:

☒	on asjaomase toote kohta traditsiooniliselt kasutusel;

☐	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Nimetus „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ on iseenesest eripärane. Veliko Tarnovo, mis Sudzhukile oma nime andis, on Bulgaaria suurlinn, mis oli kunagi teise Bulgaaria impeeriumi pealinn. Linnas oli lihatöötlusseadmega tapamaja, kus valmistati peamiselt vorste ja muid lihatooteid. Peale toote suurepäraste organoleptiliste omaduste ja pika säilivusaja on ka selle tootmiskoht etendanud tähtsat rolli nimetuse „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ ja selle kaubandusliku tähtsuse kujunemisel. Esimene standardimisdokument – riikliku põllumajandus- ja tööstusliidu (NAPS) valdkondlik tööstusstandard ON 18-71921-80 „Sudzhuk Tarnovski“ ja „Sudzhuk Plevenski“ (Sofia) kohta – koostati 1980. aastal. Et toode on selle nimetuse all saanud väga populaarseks, valmistatakse seda aasta ringi, järgides rangelt traditsioonilist retsepti ja tehnoloogiat, ilma et hooajalised ja geograafilised iseärasused selle kvaliteeti või omadusi mõjutaksid. See tava kehtib ka tänapäeval toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ tootmisel.

4. Kirjeldus

4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (määruse artikli 7 lõige 2)

Toode „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ erineb teistest sellesse rühma kuuluvatest toorest kuivatatud lihast valmistatud toodetest kõigepealt oma iseloomuliku hobuseraua kuju poolest, mis antakse sellele pressimisega. Tootel on ka eriline maitse, mis tuleneb retseptis nõutavast tooraine/vürtside segust ja traditsioonilisest tootmismeetodist.

Füüsikalised omadused: kuju ja mõõtmed

Toode „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ on toores, kuivatatud ja pressitud lihatoode, mis koosneb värskest loomahakklihast, abitoorainetest ja looduslikest vürtsidest (must või valge pipar, aed-piparrohi, kardemon ja nelkpipar) ning mis on aetud naturaalsesse veise- või seasoolde (peensool) maksimumläbimõõduga 40 mm. Otsad suletakse nööri või klambritega nii, et toode saaks hobuseraua kuju.

Keemilised omadused:

—	niiskus ≤ 45 %;

—	üldvalk ≥ 15,4 %;

—	sool ≤ 5,4 %;

—	pH vähemalt 5,2.

Organoleptilised omadused

—	Ümbris: puhas, sile, plekkideta, rasvaeritiseta, õõnsusteta ümbris all, kaetud valge kuiva väärishallitusega, mis ei tungi vorsti sisse. Ümbris on tugevalt ümber vorstisegu.

—	Lõikepind: ühtlaselt jaotunud pekitükid.

—	Segu: kompaktne, tumepunase kuni punakaspruuni värvusega.

—	Konsistents: tihke ja elastne.

—	Maitse ja lõhn: mõõdukalt soolane maitse tuntava vürtsise aroomiga ja ilma kõrvalmaiguta.

Toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ võib tarbida kohe pärast naha eemaldamist (kui toode on aetud veise peensoolde).

Toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ võib turustada tervena, tükkidena või viilutatult, vaakumis või modifitseeritud atmosfääris.

4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (määruse artikli 7 lõige 2)

Valmistoote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ valmistamisel kasutatakse järgmisi toor- ja abiaineid:

Liha: 100 kg värsket loomaliha

vürtsid (100 kg liha kohta):

—	looduslik must või valge pipar – 500 g;

—	aed-piparrohi – 200 g;

—	looduslik kardemon – 50 g;

—	looduslik nelkpipar – 50 g.

Muud koostisained (100 kg liha kohta):

—	suhkur – 100 g;

—	sool – 2,200 kg;

—	säilitusaine: kaaliumnitraat – 60 g – või naatriumnitraat – 51 g;

—	antioksüdandina askorbiinhape (E 300) – 50 g.

Starterkultuuride kasutamine on lubatud.

Sooled: naturaalsed (soolatud veise- või seasooled) minimaalse läbimõõduga 40 mm.

Sidumisnöör või klambrid ja riputuskonksud.

Tootmismeetod:

toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ valmistatakse värskest loomalihast, vürtsidest ning soolamis- ja kääritamiskomponentidest vastavalt retseptile.

Pärast kontide ja kõõluste eemaldamist ning liha sortimist tükeldatakse see käsitsi või masinaga. Liha jaotustükid kaalutakse retsepti järgi ja seejärel hakitakse, kasutades ühte järgmisest kolmest meetodist:

—	hakkimine hakklihamasinaga ja segamine lõikuriga;

—	hakkimine hakklihamasinaga ja segamine mikseriga;

—	hakkimine ja segamine lõikuriga.

Segamisel lisatakse soolamisaineid, vürtse ja eelnevalt segatud starterkultuure (kääritusaineid).

Nõnda valmistatud segu aetakse surumisvahendi abil naturaalsetesse veise- või seasooltesse (peensooled) maksimaalse läbimõõduga 40 mm. Täidetud sooled tükeldatakse, lahtised otsad surutakse kinni ja suletakse nööri või klambriga, et need omandaksid hobuseraua kuju. Kohe pärast täitmist torgitakse kinniseotud portsjoneid õrnalt peene vardaga, kui sooles peaks olema õhku. Vorstid pannakse puidust või metallist profiilidele vorstikärudes ning nõrutatakse temperatuuril 8–24 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 65–90 % olenevalt sellest, kas starterkultuure kasutatakse või mitte. Nõrutatud ja kuivatatud tükid viiakse looduslikesse või klimatiseeritud kuivatitesse, kus õhutemperatuur ei ületa 17 °C ja õhuniiskus 85 %. Kuivamise ja valmimisprotsessi käigus pressitakse vorste kaks kuni kolm korda puidust, plastist või metallist presslauaga. Tehnoloog määrab visuaalselt kindlaks aja, mil vorstid on pressimiseks valmis. Vorste pressitakse esimest korda siis, kui katsumisel leitakse, et nende pind on korralikult kuiv. Järgmised pressimised tehakse tehnoloogi äranägemise järgi. Iga pressimine kestab 12–24 tundi. Pressimise ajal suurendab mehaaniline rõhk veidi toote temperatuuri. Koos kondensatsiooniniiskusega tekitab see toote pealispinnale valge väärishallituse kihi.

Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ tootmiseks kulub vähemalt 12 päeva, kuni saadakse iseloomuliku tekstuuri ja konsistentsiga toode.

4.3. Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (määruse artikli 7 lõige 2)

Toode „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ on traditsiooniline pika säilivusajaga Bulgaaria toode, mis on valmistatud kuivatatud toorest lihast. Värskest hakklihast, looduslikest vürtsidest ja abiainetest koosnev valmistis aetakse naturaalsetesse sooltesse. Toodet on valmistatud üle 50 aasta, kasutades algset tehnoloogiat, mis seisneb liha sobivas sortimises, vürtside valikus ja doseerimises ning tükkidele hobuseraua kuju andmises. Valmimis- ja kuivamisprotsessi ajal pressitakse toodet Bulgaaria traditsioonilistele toodetele omasel viisil, mis aitab kaasa sellele, et toode saab oma eripärase välimuse, suurepärase konsistentsi ja maitseomadused. Veliko Tarnovo, mis „Sudzhuk Tarnovskile“/„Tarnovski Sudzhukile“ oma nime andis, on Bulgaaria suurlinn, mis oli kunagi teise Bulgaaria impeeriumi pealinn. Lisaks muule majandustegevusele said mõned linna ettevõtjad liha ja tootsid tol ajajärgul kahte peamist toodet, milleks olid pastarma (purustamata lihast) ja sudzhuk (purustatud lihast).

1954. aastal ehitati Tarnovosse suur lihatehas, mis vastas kõigile hügieeni- ja tehnoloogilistele nõuetele. See ettevõte on olnud juba pikka aega üks peamisi lihatoodete kvaliteedi ja ekspordiga tegelevaid ettevõtteid riigis. Selles toodeti toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ esimest korda ja see toode saavutas edu.

Toote „Sudzhuk Tarnovski“ traditsioonilist tootmist linnas käsitlev esimene standardimisdokument linnas on valdkondlik standard ON 18-71921-80, mis pärineb 1980. aastast.

1983. aastal, pärast mitmeid järjestikuseid muudatusi standardimisdokumentides kasutatud nimetustes, võeti kasutusele tehniline standard TU 73-83 „Sudzhuk Tarnovski“ ning pärast seda ei ole retsept, kvaliteedinõuded ega tehnoloogia muutunud.

Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ tootmist tõendavad minevikus ka sellised tegevusdokumendid nagu „Nomenklatura na asortimentite mesni proizvedeniya za proizvodstvo“ (mitmesuguste lihatoodete tootmisnomenklatuur; DSO „Rodopa“, Sofia, 1.12.1981) ja „Spisak na mesnite produkti v redovno proizvodstvo“ (regulaarses tootmises olevate lihatoodete loetelu; DSO „Rodopa“, Sofia, 15.3.1984).

Toote „Tarnovski Sudzhuk“ mainimine erialakirjanduses: Stoynov Konstantin ja Hristo Toshkov, „Tehnologiya na mesoto i mesnite produkti“ („Liha- ja lihatoodete tehnoloogia“), teine osa: liha töötlemise tehnoloogia“, Sofia, 1974, lk 134, ning „Sbornik s traditsionni bulgarski retsepturi i tehnologii. Lukanki i Sudzhutsi“ (Bulgaaria traditsiooniliste retseptide ja tehnoloogiate kogumik), avaldanud Bulgaaria lihatöötlejate assotsiatsioon, Sofia, 2002, lk 40 ja 41.

Mitmed ettevõtjad on toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ väga sageli esitlenud Sofias rahvusvahelisel liha- ja lihatoodete messil Mesomaniya„Taynata na bulgarskiya vkus“ („Bulgaaria maitse saladus“).

Algselt valmistati toodet peamiselt hilissügisel ja talvel (novembrist märtsini), sest sel ajal olid tingimused (temperatuur ja õhuniiskus) toote valmimiseks ja kuivamiseks soodsad. Hiljem, tänu tehnoloogia arengule ja kliimaseadmetega kuivatite ilmumisele, hakati seda valmistama aasta ringi riigi kõigis piirkondades, ilma et see mõjutaks toote kvaliteeti. Tänapäeval valmistatakse toodet „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ pika säilivusajaga traditsioonilise ja populaarse tootena, kasutades muutmata meetodit ja retsepti.

Kuna kliimaseadmega kuivatid on lihatööstusettevõtetes laialt levinud, ei ole enam vaja piirduda hooajalise tootmisega. Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ valmistamine on levinud üle kogu riigi. Toode vastab täielikult nõuetele, mis peavad olema täidetud, et toode võiks kuuluda traditsiooniliste esinduslihatoodete hulka. Selle traditsiooniline maitse, mis on aastate jooksul välja kujunenud ja tänapäevani säilinud, on tingitud konkreetsete vürtside (must või valge pipar, aed-piparrohi, kardemon ja nelkpipar) kasutamisest. Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ traditsioonilist tootmismeetodit, mis ei ole viimase 50 aasta jooksul muutunud, on kirjeldatud punktis 4.2.

Toote „Sudzhuk Tarnovski“/„Tarnovski Sudzhuk“ valmistamine on seotud mikrobioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside kombinatsiooniga esialgsel külmutamisel, mehaanilisel töötlemisel, valmimisel ja kuivamisel. Tootel on lõikamisel suurepärane tekstuur ja välimus, ühtlane värvus, rikkalik lõhn ja iseloomulik maitse tänu looduslikele vürtsidele (aed-piparrohi, kardemon, nelkpipar ja must või valge pipar). Need organoleptilised omadused tulenevad ka tehnoloogide pädevusest ning sellest, et keeruka tehnoloogilise tootmisprotsessi kõigis etappides järgitakse rangeid hügieeni- ja tehnoloogianõudeid. Seejuures etendab nii toote valmistamisel kui ka pideval kontrollimisel olulist rolli traditsioon.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 458/31

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2022/C 458/13)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„PRIEGO DE CÓRDOBA“

ELi nr: PDO-ES-0053-AM01 — 1.12.2020

KPN (X) KGT ( )

1. Nimetus

„Priego de Córdoba“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Ekstra-väärisoliiviõli, mis on saadud sortidesse „Picudo“, „Hojiblanca“ ja „Picual“ kuuluvatest oliividest.

Tootel on järgmised omadused:

peroksiidarv kuni 15; K270 kuni 0,15.

niiskus ja lisandid alla 0,1 %.

Kaitstud ekstra-väärisoliiviõli liigid on järgmised.

„Picudo“: sort „Picudo“ moodustab üle 50 % õli valmistamiseks kasutatud oliividest; happesus ei tohi ületada 0,5 %; lõhn ja maitse on puuviljased, aromaatsed, meeldivad ja esmasel maitsmisel magusad.

„Hojiblanco“: sort „Hojiblanca“ moodustab üle 50 % õli valmistamiseks kasutatud oliividest; happesus ei tohi ületada 0,5 %; lõhn ja maitse on puuviljased, värsked, meeldivad ja esmasel maitsmisel magusad.

„Picual“: sort „Picual“ moodustab üle 50 % õli valmistamiseks kasutatud oliividest; lõhn ja maitse on puuviljalised ja aromaatsed, õrnalt kuni keskmiselt mõrud.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Oliivid peavad olema kasvatatud ja õli ekstraheeritud punktis 4 kirjeldatud piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetus „Priego de Córdoba“ peab olema kaitstud ekstra-väärisoliiviõli märgistusel nähtaval kohal. Enne märgiste turul kasutamist peab reguleeriv asutus need heaks kiitma.

Igale kaitstud ekstra-väärisoliiviõli pakendile tuleb pressimis- või pakendamisettevõttes panna reguleeriva asutuse poolt välja antud garantiipitser, märgis või nummerdatud sertifitseerimismärgis vastavalt reguleeriva asutuse kehtestatud eeskirjadele. Need märgised peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa eemaldada ega uuesti mujale kinnitada.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond on Hispaanias tuntud kui „comarca natural“ (looduslik piirkond), mis asub Córdoba provintsi kaguosas, Subbética mägede looduspargis. Piirkond hõlmab Almedinilla, Carcabuey, Fuente Tójari ja Priego de Córdoba omavalitsusüksusi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Piirkond on ebatasane ja mägine ning seda läbib mitu mäeahelikku, mille kõrgemad tipud on kuni 1 000 meetrit merepinnast. Selle geoloogiline päritolu on mitmekesine – mergel, dolomiit, savi ja liiv ning kruusane lubjakivi ja kips. Oliivisalud istutatakse muldadele, mis ulatuvad liivakast liivsavist savini ning on suure kaltsiumkarbonaadi sisaldusega ja keskmise orgaanilise aine, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, raua ja boori sisaldusega. Piirkonnas valitseb kontinentaalne kliima ning temperatuur varieerub märkimisväärselt, sõltuvalt maapinna kõrgusest ja asendist.

Sademete hulk ulatub 400 liitrist aastas piirkonna idaosas 700 liitrini suurematel kõrgustel (Priego, Carcabuey ja Almedinilla). Sobivate kasvatus-, viljelus-, väetamis- ja lõikamistavade ning kahjuri- ja haigustõrjemeetodite kasutamisega luuakse oliivipuude arenguks hea keskkond. Tänu sellele saadakse veatuid oliive õli jaoks, mille iseloomulikud omadused on tihedalt seotud kohaliku keskkonnaga.

6. Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Priego_Cordoba_modificado.pdf

või liikudes piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja säästva arengu ministeeriumi kodulehel (https://juntadeandalucia.es/organismos/agriculturaganaderiapescaydesarrollosostenible.html) järgmiselt:

Áreas de actividad [tegevusvaldkonnad] > Industrias y Cadena Agroalimentaria [põllumajanduslik toidutööstus ja tootmisahel] > Calidad [kvaliteet] > Denominaciones de Calidad [kvaliteedikavad] > Aceite de Oliva Virgen Extra [ekstra-väärisoliiviõli]

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 458

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 1. detsember 2022

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 458/01	Euro vahetuskurss — 30. november 2022	1
2022/C 458/02	Teatis importijatele — Ukrainast Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblastist pärit toodete import liitu	2
	Kontrollikoda
2022/C 458/03	Eriaruanne 26/2022: — Euroopa statistika kvaliteeti saab parandada	3
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2022/C 458/04	Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle (Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)	4
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2022/C 458/05	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	7
2022/C 458/06	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	8

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	11.11.2022
Kestus	11.11.2022–31.12.2022
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru või kalavarude rühm	POK/1N2AB.
Liik	Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Püügipiirkond	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	11/TQ109

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	28.10.2022
Kestus	28.10.2022–31.12.2022
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru või kalavarude rühm	HER/*4N-S62
Liik	Heeringas (Clupea harengus)
Püügipiirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	10/TQ109

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 458/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M. 10890 – MARCEGAGLIA STEEL / OLPUK / OSB / FSAB) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9
2022/C 458/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10817 - ADVENT / DEM BUSINESS / HPM BUSINESS) ( 1 )	11
2022/C 458/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10874 – DSM / FONTERRA / TASMAN) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 458/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.	15
2022/C 458/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	22
2022/C 458/12	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	27
2022/C 458/13	Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	31


	(1) EMPs kohaldatav tekst