29.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 452/1

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

17. oktoober 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid

(2022/C 452/01)

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1), eriti selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 20 lõikeid 1, 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 25 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 28 lõiget 2

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud teatavad kulud hüvitatakse kindlasummalise hüvitisena. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse põhjenduses 17 on täpsustatud, et hüvitamine toimub kooskõlas põhimõtetega, mille töötas välja Euroopa Kohus seoses lord Bruce’i kohtuasjas tehtud otsusega (2).

(2)	Seega võib Euroopa Parlament hea halduse huvides sellist hüvitist maksta kindla summana, kui see vähendaks halduskulusid ja -koormust, mis on omased süsteemile, mille puhul tuleb muidu kontrollida iga kuluartiklit.

(3)	Kooskõlas kodukorra artikli 25 lõikega 3 teeb parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes otsuseid juhatus.

(4)

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete (3) (edaspidi „rakendusmeetmed“) artiklis 25 täpsustatakse, et parlamendiliikmetel on õigus kindlasummalisele üldkulude hüvitisele. Rakendusmeetmete artikli 28 lõikes 2 sisaldub volitus juhatusele võtta vastu mittetäielik loetelu kuludest, mida võib katta nimetatud hüvitisest.

(5)	Viimase loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest, võttis juhatus vastu oma 2. juuli 2018. aasta otsusega. Juhatus vaatab nimetatud otsuse üheksanda ametiaja jooksul saadud kogemuste põhjal läbi ning see kehtib 2022. aasta lõpuni.

(6)

Presidendi 4. aprilli 2022. aasta teadaande põhjal moodustati juhatuse ajutine üldkulude hüvitise töörühm (edaspidi „juhatuse ajutine töörühm“), mille ülesanne oli hinnata juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsust ning esitada juhatusele hiljemalt 2022. aasta novembriks selle tulemused ning asjakohasel juhul ka soovitused ja ettepanekud.

(7)	Juhatuse ajutine töörühm esitas 6. oktoobril 2022 juhatusele soovituse lisada rakendusmeetmete I jaotisesse eraldi peatükk, nimelt 7. peatükk, mis käsitleb üldkulude hüvitist, ning mitut kaasnevat meedet selle hüvitise läbipaistvuse suurendamiseks.

(8)

Juhatuse ajutine töörühm tegi ka ettepaneku, et juhatus hindaks ja vajaduse korral vaataks läbi rakendusmeetmete 7. peatüki kohased üldkulude hüvitise reeglid pärast seda, kui ta on võtnud teadmiseks ülevaate vabatahtlikult tagastatud kasutamata summadest, mille Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraat pärast iga ametiaja lõppu koostab. Kõnealune hindamine ja läbivaatamine tuleks teha hiljemalt Euroopa Parlamendi valimistele järgneva aasta lõpuks, pidades silmas uusi reegleid, mis jõustuvad parlamendi järgmisel ametiajal.

(9)	Lisaks on 7. peatüki lisamist silmas pidades ja rakendusmeetmete loogilise ülesehituse säilitamiseks asjakohane teatavad kehtivad artiklid ümber järjestada ning seetõttu ka ümber nummerdada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusmeetmeid muudetakse järgmiselt.

1)	I jaotise 4. peatüki jaotise 3 pealkiri asendatakse järgmisega: „Jaotis 3: Üldsätted“.

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Abi ametlike reiside ajal

1. Parlamendiliikmel, kes artikli 10 lõike 1 punktis a, lõikes 2 ja lõikes 2a osutatud ametliku reisi ajal raskelt haigestub või kellega toimub õnnetus või kelle reisi tõrgeteta kulgu häirivad ettenägematud asjaolud, on õigus Euroopa Parlamendi abile. Abi hõlmab tagasitoimetamise korraldamist ja sellega seotud kulude hüvitamise kohustuse ülevõtmist. Parlamendiliige või asjakohastel juhtudel tema esindaja võib taotleda tagasitoimetamist ühte parlamendi kolmest töökohast või parlamendiliikme elukohta.

2. Kui parlamendiliige sureb ametliku reisi ajal, võib hüvitada ka lahkunu elukohta tagasitoimetamise kulud.

3. Euroopa Parlament täidab oma abistamiskohustust kindlustuse abil. Parlamendiliikmed saavad lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusi kasutada kindlustuspoliisis ette nähtud tingimustel.

4. Kindlustuspoliis peab muu hulgas hõlmama järgmisi abi osutamise kulusid:

—	abi parlamendiliikme raske haiguse, õnnetuse või surma korral;

—	abi ja enneaegne tagasipöördumine loodusõnnetuse, avaliku korra tõsiste häirete ja parlamendiliikme pereliikme raske haiguse, õnnetuse või surma korral;

—	logistiline ja haldusabi dokumentide kadumise või varguse korral;

—	abi parlamendiliikme suhtes algatatud kohtumenetluse korral;

—	täiendav elu- ja invaliidsuskindlustus (jääksumma ulatuses).“

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Puuetega parlamendiliikmete abistamine

Peasekretäri ettepanekul võivad kvestorid pärast Euroopa Parlamendi arsti arvamuse saamist anda loa võtta Euroopa Parlamendi kanda raske puudega parlamendiliikme abistamiseks vajalikud teatavad kulud, et parlamendiliikmel oleks võimalik oma mandaati täita. Euroopa Parlamendi arst vaatab regulaarselt üle invaliidsuse määra ja abistamise põhjendatuse. Kvestorite loaga täpsustatakse abistamise kord ja kestus.“

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Puudumised

Artiklis 24 ette nähtud päevaraha vähendatakse 50 % iga päeva kohta, mil parlamendiliige puudus rohkem kui pooltelt Strasbourgi osaistungjärgu teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval ning Brüsseli osaistungjärgu teisel päeval toimuvatelt nimelistelt hääletustelt.“

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Rahalised karistused

1. Parlamendiliige, kes on kodukorra artikli 152 alusel istungilt kõrvaldatud, kaotab õiguse artiklis 24 ette nähtud päevarahale kogu perioodiks, mille jooksul ta on istungilt kõrvaldatud.

2. Parlamendiliige kaotab õiguse päevarahale kodukorra artiklis 153 sätestatud juhtudel.“

6)	Pärast artiklit 28 asendatakse pealkiri „Jaotis 4: Üldsätted“ järgmisega: „5. peatükk Isiklike kaastöötajate abi “.

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmine

1. Parlamendiliikmel on õigus kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle ta võib vabalt valida. Euroopa Parlament katab tegelikult kantud kulud, mis tulenevad täielikult ja üksnes ühe või mitme assistendi palkamisest või teenuseosutajate kasutamisest kooskõlas rakendusmeetmetega ning juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2. Kaetakse üksnes vajalikud ja parlamendiliikme mandaadi täitmisega otseselt seotud assisteerimise kulud. Mingil juhul ei tohi katta parlamendiliikme eraeluga seotud kulusid.

3. Kulud kaetakse parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis on tekkinud kõige rohkem 30 päeva jooksul enne käesoleva peatüki kohase kulude katmise taotluse esitamist.

4. Alates 1. jaanuarist 2022 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 30 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 26 734 eurot.

5. Kui parlamendiliikme mandaat ei alga kuu esimesel päeval või ei lõpe kuu viimasel päeval, kaetakse parlamendiliikme asjaomase kuu assisteerimise kulud proportsionaalselt mandaadi kehtivusega sellel kuul.

6. Lõikes 4 ette nähtud igakuise summa kasutamata jäänud osa, mis on kogunenud eelarveaasta lõpuks, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse lõikes 4 nimetatud igakuise maksimumsumma ulatuses.“

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Üldpõhimõtted

1. Parlamendiliige võib kasutada:

a)	muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5a osutatud parlamendiliikmete registreeritud assistente ja

b)	selliste füüsiliste isikute teenuseid, kes abistavad parlamendiliiget tema valimisriigis ja on sõlminud parlamendiliikmega töölepingu või teenuslepingu kooskõlas liikemsriigi õigusaktidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel (edaspidi „kohalikud assistendid“).

2. Mitu parlamendiliiget võivad kirjalikul kokkuleppel moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi või ühe või mitme praktikandi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingutele alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus.

Parlamendiliikmed esitavad asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe asjaomane osa, mis arvatakse maha artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast.

3. Artikleid 31–38 ei kohaldata parlamendiliikme registreeritud assistentide suhtes.

4. Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud võib samuti katta.

5. Parlamendiliige võib aeg-ajalt kasutada täpselt kindlaks määratud ja mandaadi täitmisega otseselt seotud teenuste kasutamiseks ka teenuseid osutavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

6. Teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse, välja arvatud niisuguste teenuseosutajate pakutavate ajutiste teenuste puhul, kes pakuvad selliseid teenuseid korrapäraselt kutsealase tegevuse raames ning kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus niisuguseid teenuseid osutada.

7. Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega (*1).

8. Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal Euroopa Parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme nime või parlamendiliikmete nimedega.

Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad ja makseagendid võivad igakülgselt põhjendatud juhul oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid Euroopa Parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär.

9. Parlamendiliikme ja registreeritud assistentide vahel sõlmitud kehtivate lepingute arv ei või nendes lepingutes sätestatud töösuhte kestusest olenemata olla mis tahes ajal suurem kui kolm. Seda piirarvu võib suurendada neljani, kui Euroopa Parlamendi president sõnaselgelt lubab erandi teha ja kui parlamendi asjaomane teenistus on kontrollinud, kas parlamendiliikme käsutuses on piisavalt büroopinda, et täita parlamendi hoonete kasutamise suhtes kohaldatavaid norme, võttes ühtlasi arvesse büroos viibida võivate praktikantide arvu.

10. Vähemalt 25 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei või muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kogukulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvad kulud, kokku ületada 75 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

Ka ei või artiklis 30 osutatud teenustega seotud kulud ületada 25 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

Need piirsummad arvutatakse kumulatiivselt eelarveaasta kohta artikli 29 lõikes 4 sätestatud igakuiste maksimumsummade põhjal, millele lisanduvad proportsionaalselt artikli 29 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad.

11. Euroopa Parlament katab kohalike assistentidega seotud kulud brutotulu või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) juhatuse poolt vastavalt lõikele 12 kehtestatud igakuise ülemmäära piires. Juhatus võib ülemmäärasid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil.

12. Ülemmäär on kolmekordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisriigis.

Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk.

Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani.

Ülemmäärasid vähendatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud.

(*1) Vt parlamendiliikmete assisteerimisega seotud hüvitatavate kulude loetelu, mille juhatus kinnitas 5. juulil 2010 ja 26. oktoobril 2015.“"

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 30a

Finantstagajärjed parlamendiliikme registreeritud assistendi tõendatud ahistamisjuhtumi korral

Kui president on ahistamist käsitleva sisemenetluse käigus ja pärast kummagi poole ärakuulamist kindlaks teinud, et parlamendiliige on parlamendiliikme registreeritud assistendi psühholoogilises või seksuaalses ahistamises süüdi, arvab Euroopa Parlament erandina rakendusmeetmete artiklist 29 parlamendiliikme assisteerimiskuludest maha kõik nimetatud assistendi lepingust tulenevad rahalised kohustused, eelkõige assistendi töötasu, jättes parlamendiliikme ilma õigusest kasutada edaspidi nimetatud assistendi teenuseid.“

10)

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Makseagent

1. Parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt sõlmitud töölepingute ja teenuslepingute ning valimisriigis asuvate praktikantidega sõlmitud praktikalepingute haldamine peab toimuma liikmesriigis registreeritud makseagendi kaudu.

2. Makseagendi teenuseid osutab füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriigis õigus kutsealaseks tegevuseks töölepingute või teenuslepingute maksu- ja sotsiaalaspektide haldamise alal vastavalt liikmesriigi õigusele.

3. Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 sätestatud nõudele.

Lõike 1 kohaselt makseagendi teenuste kasutamise kulud kaetakse artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast ja nende kulude suhtes ei kohaldata artikli 30 lõikes 10 teenuste suhtes sätestatud piirmäära.

Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 10 % kohalike assistentide, teenuseosutajate ja praktikantide palgakuludest, tasudest ja hüvitistest, mille väljamaksmise eest makseagent vastutab, ka ei või see ületada 4 % artikli 29 lõikes 4 osutatud summast.

Makseagendi tasu ülemmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt vastavalt tema lepingu kehtivusajale.

4. Parlamendiliikme ja makseagendi vaheline leping sõlmitakse niisuguse tüüplepingu alusel, mille juhatus on heaks kiitnud.

Tüüplepingus määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete kord kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, samuti makseagendi tasu ja vastutus.“

11)

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Isiklike kaastöötajatega sõlmitud lepingute haldamise kord

1. Makseagent tagab tema hallatavate lepingute puhul liikmesriigi ja ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise, eelkõige sotsiaalkindlustus- ja maksukohustuste täitmise.

2. Makseagendi tasu makstakse arvete või makseagendi tasu arvestuse esitamise alusel.

3. Parlamendiliige esitab makseagendile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida makseagent vajab nende lepingute õiguspärasuse ja korrapärase haldamise tagamiseks, mille eest ta vastutab, sealhulgas artikli 33 lõikes 2, artikli 34 lõike 1 punktis a, artiklis 36, artikli 37 lõike 1 punktis a ja artiklis 38 osutatud dokumendid ja teabe.

4. Euroopa Parlament maksab nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile summad, mis on vajalikud makseagendi hallatavate lepingute, sealhulgas praktikalepingute täitmiseks.

5. Parlamendiliikme taotluse alusel maksab Euroopa Parlament erandkorras tema nimel netopalga otse assistentidele, kellega parlamendiliige on sõlminud töölepingu. Makseagent teatab pädevale teenistusele viivitamata sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude summad ning koostab palgatõendid.

6. Vajaduse korral võib Euroopa Parlament töölepingu puhul ja parlamendiliikme taotluse alusel teha lõigetes 4 ja 5 osutatud maksete ettemakseid.

Ettemakseid võib kasutada ka selleks, et katta kohalike assistentide lühireiside kulud. Sellisel juhul tehakse ettemakseid kindlasummaliselt kuni 100 eurot assistendi kohta kuus. Kui tekkinud kulud on sellest ülemmäärast suuremad, esitab makseagent kord kvartalis tõendavad dokumendid, mis põhjendavad tekkinud kulusid. Erandjuhtudel võib tõendavad dokumendid asendada deklaratsiooniga.

Ettemaksete tasaarvestamine toimub täielikult makseagendi vastutusel ning seda tehakse kooskõlas käesolevate rakendusmeetmete ja kohaldatava liikmesiigi õigusega.“

12)	Pärast artiklit 32 jäetakse välja pealkiri „5. peatükk Isiklike kaastöötajate abi“.

13)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmise taotlus

1. Artikli 30 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab pädevale teenistusele parlamendiliige või tema makseagent ning selle allkirjastavad kõik asjaomased parlamendiliikmed ja juhul, kui tegemist ei ole artikli 32 lõike 5a punktis b sätestatud juhtumiga, makseagent. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 34 ja teenuslepingu puhul artiklis 37 nimetatud tõendavad dokumendid.

2. Parlamendiliige teatab makseagendile ja pädevale teenistusele viivitamata kõikidest muutustest lepingulistes suhetes ja makseid käsitlevates juhistes, teatades neile lepingusse tehtud muudatustest.

Makseagent edastab viivitamata vastava teabe ja asjakohased tõendavad dokumendid pädevale teenistusele.“

14)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Töölepingu puhul esitatavad dokumendid

Töölepinguga seotud kulude katmise taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingu originaali;

b)	üksikasjalikku töökirjeldust ja täpset aadressi, kus tööülesandeid tuleb täitma hakata;

üksikasjalikku arvutust, milles on välja toodud palgad, tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksed ning muud prognoositavad kulud, mis tuleb kalendriaasta jooksul ning lepingu lõpetamise korral välja maksta või katta ja milles võetakse arvesse liikmesriigi õigusnorme, sh miinimumpalka reguleerivaid norme, ning lepingulisi kohustusi, sealhulgas lähetuskulude katmist;

d)	kohaliku assistendi kehtiva isikut tõendava dokumendi tõestatud koopiat;

e)	kohaliku assistendi alalise elukoha tõendit;

f)	kohaliku assistendi kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust tõendavaid dokumente ning

parlamendiliikme poolt nõuetekohaselt allkirjastatud deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et kohalik assistent ei ole kogu lepingu kestuse ajal ei otseselt ega ka kaudselt hõivatud mis tahes muu tegevusega (ka mitte sellise tegevusega, mille eest assistendil ei ole õigust töötasu saada) poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooni heaks, kui selline tegevus segab assistenti tema ametiülesannete täitmisel või võib põhjustada huvide konflikti.“

15)	Artikkel 34a jäetakse välja.

16)

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Kontode tasaarveldamine

1. Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarvestamise eesmärgil pädevale teenistusele hiljemalt asjaomasele Euroopa Parlamendi eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva assistendi kohta väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on ühinenud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgivad, et tööandja on parlamendiliige, ning esitavad tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt vajalik. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik liikmesriigi õigusest tulenevad kohustused on täidetud.

Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul.

Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

2. Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist saadab asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning asjakohasel juhul osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada.

Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.“

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 35a

Töölepinguid puudutavad kohustused

1. Makseagent peab kohaldatavas liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed. Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse palgaarvestusraamatu tõestatud koopia viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 31 lõikele 3 vabalt valitud uuele makseagendile.

2. Assistent peab hoiduma tegevusest, mis toob kaasa huvide konflikti parlamendiga ja parlamendiliikmega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada mis tahes tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel.

Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma kohustusi nõuetekohaselt täita.

3. Parlamendiliige peab viivitamata teavitama asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistentide plaanidest alustada tegevust väljaspool teenistuskohustusi või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et tegevus väljaspool teenistuskohustusi või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega. Asjaomased teenistused võivad nõuda tõendeid assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta.

4. Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat liikmesriigi õigust. Assistent peab olema vähemalt ametliku kampaania ajal aastapuhkusel või palgata puhkusel. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega.

5. Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi.“

18)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Töölepingu lõppemise kulud

1. Erandina artikli 29 lõikest 3 võib katta täiendavaid kulusid, mis on tingitud parlamendiliikme poolt kohalike assistentidega sõlmitud lepingute lõppemisest parlamendiliikme mandaadi lõppemise tõttu, kui need kulud tulenevad kohaldatavast liikmesriigi tööõigusest, sealhulgas kollektiivlepingutest.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:

a)	parlamendiliige valitakse kohe tagasi järgmiseks ametiajaks;

b)	parlamendiliige on oma mandaati täitnud vähem kui kuus kuud;

c)	parlamendiliige ei ole täitnud töölepingu lõppemisega seotud juriidilisi kohustusi, sealhulgas ametist vabastamisest etteteatamise kohta, õigeaegselt enne mandaadi lõppemist, välja arvatud juhul, kui mandaadi lõppemist ei olnud võimalik ette näha;

d)	assistent saab muud töötasu ühenduse institutsioonilt või on samaks perioodiks tööle võetud mõne teise parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt;

e)	kulud tulenevad pooltevahelisest erikokkuleppest või otsusest maksta töölepingu lõppemisel hüvitist, mida ei ole ette nähtud juriidilistes või kollektiivlepingulistes kohustustes.

3. Makseagent esitab kolme kuu jooksul pärast parlamendiliikme mandaadi lõppemist pädevale teenistusele parlamendiliikme allkirjaga taotluse lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks, märkides ära makse juriidilise aluse.

4. Kui parlamendiliige on kohaldatava liikmesriigi tööõiguse alusel kohustatud maksma lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate kulude puhul summa, mis ületab enam kui kolmekordselt artikli 29 lõikes 4 nimetatud summa, võib nõuetekohaselt koostatud ja pädevate riiklike asutuste poolt kinnitatud dokumentide esitamisel need kulud erandjuhul katta. Kulude katmise taotlus esitatakse lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

5. Parlamendiliige võib anda oma makseagendile korralduse panna kõrvale vahendeid artikli 29 lõikes 4 viidatud summast, et katta sellise lepingu lõppemisega seotud kulud, mida ei saa katta vastavalt lõigetele 1–4, ning anda korralduse kanda need summad üle järgmistesse eelarveaastatesse tingimusel, et täidetud on järgmised nõuded:

a)	parlamendiliige on asjakohaste kirjalike dokumentidega tõendanud, et väljaspool Euroopa Parlamenti ja ilma Euroopa Parlamendi liikmete osaluseta on sektoris, mida tööleping hõlmab, juurdunud tava, mille kohaselt makstakse seaduses sätestatud miinimumtasust suuremat koondamistasu;

b)	punktis a nimetatud tavale vastavas koondamistasu suuruses on kokku lepitud kohaliku assistendi töölepingus. Kokku lepitud summa ei tohi ühelgi juhul ületada ühe kuu töötasu iga töötatud aasta eest;

kõrvalepandud summad deklareeritakse iga töötaja kohta artiklis 35 sätestatud iga-aastase tasaarvestamise käigus. Makseagent avab nende vahendite jaoks eraldi arvelduskonto ja esitab igal aastal tasaarvestamise eesmärgil kontoväljavõtte. Makseagent võib igal eelarveaastal panna kõrvale üksnes summad, mis vastavad tööperioodile alates parlamendi käimasolevast ametiajast kuni kõnealuse eelarveaasta lõpuni või kui leping lõpeb sellel aastal, siis lepingu lõppemiseni. Kõrvalepandud summadelt kogunenud intress tuleb deklareerida iga-aastase tasaarvestamise ajal. Kõik ülejäänud või kasutamata summad tuleb parlamendile tagasi maksta kord aastas ja asjakohase töölepingu lõppemisel.“

19)

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Teenuslepingu puhul esitatavad dokumendid

1. Kulude katmise taotlus tuleb esitada enne teenuste osutamise lepingu sõlmimist, v.a aeg-ajalt osutatavad teenused, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), ja see peab sisaldama järgmist:

a)	kulude kalkulatsiooni ja parlamendiliikme poolt teenuseosutajaga sõlmida kavatsetava lepingu projekti, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste laad;

selgitust valitud pakkumuse kohta, mis peab olema majanduslikult kõige soodsam täiesti sõltumatute teenuseosutajate esitatud vähemalt kolmest pakkumusest, mille puhul on hinna kõrval arvestatud ka pakkumuse kvaliteeti ning sotsiaalseid aspekte, juhul kui teenuste maksumus on üle 60 000 euro (käibemaks kaasa arvatud); seda piirväärtust kohaldatakse kumulatiivselt, kui sama teenuseosutajaga sõlmitakse järjestikused lepingud sarnaste teenuste osutamiseks;

c)	äriregistri kande koopiat või samaväärset dokumenti ning põhikirja, kui teenuseosutaja on juriidiline isik, või artikli 34 punktides d–f ning, v.a. aeg-ajalt sõlmitavate lepingute puhul, punktis g loetletud dokumente, kui teenuseosutaja on füüsiline isik;

d)	deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta, milles kinnitatakse, et ükski teenuste osutamisega seotud isikutest ei ole assistent artikli 30 tähenduses ega kuulu ühtegi artikli 39 punktis d osutatud kategooriasse, kui teenuseosutaja on juriidiline isik.

2. Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab asjaomasele teenistusele. Arvele või teenuseosutaja tasu arvestusele tuleb lisada parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab asjaomase teenistuse taotluse korral esitama ka peamised tõendavad dokumendid.

Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.“

20)

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Täiendavad kulud

Kui töölepinguga tööle võetud kohalik assistent puudub töölt kauem kui kolm kuud sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse või raske haiguse tõttu, võib alates assistendi puudumise kolmandast kuust lisaks artikli 29 lõikes 4 osutatud summale katta ka tema asendamisega seotud kulude selle osa, mida ei kata riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi poolt töötajale ette nähtud hüvitised. Makseagent esitab pädevale teenistusele nimetatud kulude katmise taotluse, mille on allkirjastanud parlamendiliige.“

21)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Kulud, mida ei hüvitata

Käesoleva peatüki alusel makstud summasid ei tohi otseselt ega kaudselt kasutada:

a)	poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooniga sõlmitud lepingute rahastamiseks;

b)	selliste kulude katmiseks, mida on võimalik hüvitada muudest rakendusmeetmetes või kodukorra muudes sätetes ette nähtud hüvitistest;

sellise teenuslepingu kulude katmiseks, millega võib kaasneda huvide konflikt, eriti juhul, kui parlamendiliige või punktis d nimetatud isik:

—	on teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni või selle osa omanik;

—	kuulub teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni haldusnõukogusse või muusse täidesaatvasse organisse;

—	omab juurdepääsu teenuseosutaja pangakontole;

—	on seotud teenusosutaja tegevusega või saab sellest rahalist tulu;

d)	selliste lepingute rahastamiseks, mis võimaldavad tööle võtta parlamendiliikme abikaasa või elukaaslase või parlamendiliikme vanemad, lapsed, vennad või õed või kasutada nende teenuseid või millega võib kaasneda artikli 62 lõikes 1a määratletud huvide konflikt.“

22)	Artikkel 39a jäetakse välja.

23)	Artikli 39 järele lisatakse järgmine pealkiri: „6. peatükk Varustus ja teenused “.

24)

Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Siseteenuste ning varustuse ja muude võimaluste kasutamine

1. Juhatus kinnitab korra, mis reguleerib parlamendiliikmete võimalust kasutada parlamendi siseteenuseid ning parlamendiliikmetele mõeldud vahendeid ja võimalusi, mis hõlmab eelkõige järgmist:

—	ametiautode kasutamine;

—	parlamendiliikme tööruumide sisseseade;

—	infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed;

—	kirjatarbed;

—	parlamendiliikmete ja fraktsioonide võimalused kasutada bürooruume Euroopa Parlamendi büroodes;

—	parlamendiliikmete poolt instituudile, organisatsioonile või sihtasutusele annetuste või annakute kujul üle antud dokumentide haldamine;

—	parlamendiliikme isiklike asjade Brüsseli ja Strasbourgi büroodest päritoluriiki transportimise kord, kui parlamendiliikme mandaat lõpeb parlamendi ametiaja vältel;

—	teenistusjalgrataste kasutamine;

—	parlamendiliikmete keele- ja arvutikursused;

—	arstipunkti teenuste kasutamine.

2. Juhatus võib võtta vastu ka sätted Euroopa Parlamendi endistele presidentidele nende mandaadi ajaks teatavate võimaluste andmise kohta, samuti endiste parlamendiliikmete juurdepääsu kohta parlamendi taristule. “

25)	Artiklid 41, 42 ja 43 jäetakse välja.

26)	Pealkiri „6. peatükk Varustus ja teenused“ ning artikkel 44 jäetakse välja.

27)

Lisatakse järgmine peatükk:

„7. PEATÜKK

Üldkulude hüvitis

Artikkel 41

Õigus hüvitisele

1. Parlamendiliikmel on õigus üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud parlamentaarsest tegevusest tingitud kulude katmiseks.

2. Vastavalt põhimääruse põhjendusele 17 ja artikli 20 lõikele 3 makstakse üldkulude hüvitist kindlasummalise maksena.

3. Parlamendiliikmel on õigus saada hüvitist alates maksetaotluse kättesaamise kuust.

4. Parlamendiliige võib valida, kas ta saab kogu hüvitise summa või osa sellest.

Artikkel 42

Hüvitise maksmise periood

1. Üldkulude hüvitist makstakse parlamendiliikme mandaadi kogu kestuse jooksul.

2. Üldkulude hüvitis on 4 778 eurot kuus.

3. Parlamendiliikmele, kelle mandaat algab pärast 15. kuupäeva, makstakse antud kuu eest üksnes pool üldkulude hüvitise summast.

4. Ettenähtud üldkulude hüvitisest pool makstakse ka kolme kuu jooksul pärast seda kuud, mil parlamendiliikme mandaat lõpeb, kui tema mandaat kestis vähemalt kuus kuud ja teda ei valitud järgmiseks ametiajaks tagasi.

Artikkel 43

Maksed ja puudumised

1. Kõik üldkulude hüvitise summad makstakse otse parlamendiliikmele.

2. Parlamendiliige, kelle puudumine on registreeritud parlamendi tööaasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) vähemalt pooltel juhatuse poolt määratud täiskogu istungjärgu päevadel, maksab parlamendile tagasi 50 % üldkulude hüvitisest vastaval aastal.

3. Parlamendi president võib lõikes 2 osutatud puudumise lugeda vabandatuks, kui selel on tervislikud põhjused, raske perekondlik olukord või ülesanne, mida parlamendiliige täidab parlamendi nimel. Tõendavad dokumendid tuleb edastada kvestoritele kahe kuu jooksul alates puudumise algusest.

4. Last ootav parlamendiliige on vabastatud parlamendi ametlikel koosolekutel osalemisest kolme kuu jooksul enne lapse sündi. Parlamendiliige peab selleks esitama arstitõendi, millel on näidatud lapse eeldatav sünnikuupäev. Pärast sünnitust on parlamendiliige ametlikel koosolekutel osalemisest vabastatud kuue kuu jooksul. Parlamendiliige peab selleks esitama lapse sünnitunnistuse koopia.

Artikkel 44

Hüvitisega kaetud kulud

1. Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas selliste kulude katmiseks nagu büroo jooksvad kulud ja büroo hoolduskulud, kontoritarvete ja dokumentatsiooni kulud, büroosisustuse kulud, esinduskulud ja halduskulud.

2. Kui parlamendiliige leiab, et rakendusmeetmete või parlamendi muude reeglite kohaselt muude hüvitistena ette nähtud summad on ammendunud, võib ta kasutada üldkulude hüvitist ka selleks, et maksta otse nimetatud hüvitistega kaetud tegevuste eest.

Artikkel 44a

Üldkulude hüvitise kasutamise põhimõtted

1. Selleks et hõlbustada parlamendiliikmetel kulude haldamist ja järelevalvet, kannab parlament üldkulude hüvitiseks ette nähtud vahendid selle hüvitise jaoks ette nähtud pangakontole, kuhu ta siis muid vahendeid ei kanna. Selle pangakonto suhtes kehtivad tavapärased parlamendiliikme mandaadiga seotud tingimused.

2. Parlamendiliikmed vastutavad ainuisikuliselt käesoleva peatüki alusel makstud summade kasutamise eest.

3. Parlamendiliikmed võivad ise või välisaudiitori abiga nende summade kasutamist üksikasjalikult või lõikes 4 loetletud kululiikide kaupa dokumenteerida ning need andmed täielikult või osaliselt avaldada parlamendi veebisaidil vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõigetele 4 ja 5.

4. Lõikes 3 osutatud kulude liigid on järgmised:

1.liik: kohaliku büroo üürimine ja sellega seotud kulud

2.liik: kohaliku büroo tegevuskulud

3.liik: kontori- ja kirjatarbed ning tarbevahendid

4.liik: raamatud, perioodikaväljaanded, ajalehed ja pressiülevaated

5.liik: kontoriseadmed ja mööbel

6.liik: protokolli- ja esinduskulud

7.liik: ürituste, seminaride ja konverentside korraldamine

8.liik: muud halduskulud

9.liik: tegevused, mille kulude katmiseks ette nähtud muude hüvitiste summad on juba ära kasutatud

10.liik: muud parlamendiliikme mandaadiga seotud kulud.

5. Juhatus võtab vastu lisameetmed, mida peetakse vajalikuks, et hõlbustada parlamendiliikmete otsuste rakendamist seoses lõikega 3.“

28)	Artikli 64 lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 36 lõikes 5“ sõnadega „artikli 32 lõikes 5“.

29)	Artikli 65 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 36 lõigetes 4 ja 5“ sõnadega „artikli 32 lõigetes 4 ja 5“.

30)	Artikli 67 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artiklile 35“ sõnadega „artiklile 31“.

31)	Artikli 69 lõikes 1 asendatakse sõnad „artikli 26 lõikes 2“ sõnadega „ja artikli 42 lõikes 2“.

32)	Artikli 69 lõikes 2 asendatakse sõnad „artikli 33 lõikes 4“ sõnadega „artikli 29 lõikes 4“.

33)	Artikli 78 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklid 34 ja 35“ sõnadega „artiklid 30 ja 31“.

Artikkel 2

Euroopa Parlamendi juhatus hindab ja vajaduse korral vaatab läbi rakendusmeetmete 7. peatüki kohase üldkulude hüvitise reeglid pärast seda, kui ta on võtnud teadmiseks ülevaate vabatahtlikult tagastatud kasutamata summadest, mille Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraat koostab pärast iga ametiaja lõppu. Kõnealune hindamine ja läbivaatamine tehakse hiljemalt Euroopa Parlamendi valimistele järgneva aasta lõpuks, pidades silmas võimalikke uusi reegleid, mis jõustuvad parlamendi järgmisel ametiajal.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

(1) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 1981, Lord Bruce of Donington vs. Aspden, C-208/80, ECLI:EU:C:1981:194.

(3) Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT C 159, 13.7.2009, lk 1).

29.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 452/19

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

11. juuli 2022,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (JUHTUM AT. 40305 – VÕRGU JAGAMINE – TŠEHHI VABARIIK

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 4742 final all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 452/05)

11. juulil 2022 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon osaliste nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Käesoleva otsusega muudetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna jaoks siduvaks ettevõtja T-Mobile Czech Republic a.s. (edaspidi „T-Mobile“) ja tema emaettevõtja Deutsche Telekom AG (edaspidi „Deutsche Telekom“) ning ettevõtjate CETIN a.s. (edaspidi „CETIN“) ja O2 Czech Republic a.s. (edaspidi „O2“) ning nende emaettevõtja PPF Group N.V. (edaspidi „PPF Group“) (edaspidi koos „osalised“) võetavad kohustused.

(2)

Kohustused võimaldavad lahendada komisjoni esialgses hinnangus esitatud kahtlused, et T-Mobile’i ja CETINi (kes on O2 õigusjärglane) (2) vahel sõlmitud horisontaalsed võrgujagamislepingud ning O2 ja CETINi vahel sõlmitud mobiilsidevõrgu teenuste leping võisid vähendada nende lepingute osaliste suutlikkust ja stiimuleid investeerida ühepoolselt võrgutaristusse ning seega vähendada T-Mobile’i ja O2 suutlikkust ja stiimuleid konkureerida Tšehhi Vabariigi mobiilsideteenuste jae- ja hulgiturul. Kui need kahtlused leiaksid kinnitust, siis seaks see kahtluse alla võrgujagamislepingute kokkusobivuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 53.

(3)

4. juulil 2022 esitas konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee oma heakskiitva arvamuse.

2. ESIALGSES HINNANGUS TÕSTATATUD PROBLEEMID

(4)

Esialgse hinnangu kohaselt võivad nii võrgujagamislepingud kui ka mobiilsidevõrgu teenuste leping piirata konkurentsi, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Komisjon on esialgu seisukohal, et võrgujagamislepingud (koos mobiilsidevõrgu teenuste lepinguga) vähendavad konkreetses turuolukorras võrgujagamislepingute osaliste suutlikkust ja stiimuleid teha võrgutaristusse teatavaid investeeringuid ühepoolselt ning seega ka nende võimalust teha iseseisvaid otsuseid konkurentsi ja innovatsiooni alal, võtta kasutusele just neile sobiv tehnoloogia ja pakkuda eristuvaid tooteid. See aga võib kahjustada T-Mobile’i ja O2 suutlikkust ja stiimuleid konkureerida Tšehhi Vabariigi mobiilsideteenuste jae- ja hulgimüügiturul, mis omakorda kitsendab valikut, piirab teenuste kvaliteeti ja pidurdab innovatsiooni.

(5)

Oma esialgses hinnangus leidis komisjon, et i) võrgujagamislepingud takistavad T-Mobile’il 2 100 MHz sagedusala kasutuselevõttu Ida-Tšehhis ja piiravad võrgujagamislepingute osaliste võimalusi hakata teistest sõltumatult kasutama 1 800 MHz sagedusala (s.t kahtlus, et nimetatud lepingutel on pärssiv mõju) ning ii) võrgujagamislepingud võtavad osalistelt stiimuli teha ühepoolselt mis tahes võrguarendusi finantsstiimulite puudumise ja omavahelise teabevahetuse tõttu.

(6)

Esialgse hinnangu punkti i puhul leidis komisjon, et T-Mobile ei saa CETINi võrgu teeninduspiirkonnas (Ida-Tšehhis) (3) LTE 2100 kasutusele võtta teatavate taristu puudujääkide tõttu, seades selle piirkonna abonendid ebasoodsasse olukorda. Lisaks saab võrgujagamislepingute osaliste ühise võrguarenduskava kohaselt 1 800 MHz sagedusala võimsust suurendada ilma suuremaid paigaldustöid ja/või muid muudatusi tegemata ainult teatavates asukohtades.

(7)

Esialgse hinnangu punkti ii puhul järeldas komisjon, et kuna põhioperaator nõuab alloperaatorilt võrgu ajakohastamise eest tegelikest kuludest suuremat tasu, vähendab see alloperaatori stiimuleid teha investeeringuid. Samuti oli komisjon algselt seisukohal, et vahetatava teabe ulatus ületab võrgujagamislepingu seisukohast rangelt vajaliku ning hõlmab strateegilist teavet, mis vähendab võrgujagamislepingute osaliste stiimuleid üksteisega konkureerida. O2 ja CETINi struktuuriline eraldamine tõenäoliselt ei tasakaalusta praegust teabevahetust, sest CETIN, kes mobiilsidevõrgu teenuste lepingu põhjal peab jagama teatavat infot O2-ga, ei toimi piisavalt hästi „musta kastina“, mis väldiks teabe levikut T-Mobile’i ja O2 vahel.

3. VÕETAVAD KOHUSTUSED

(8)

Komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks soovivad osalised võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi.

—	Võrgu ajakohastamine: võtta vähem kui viie aasta jooksul pärast alguskuupäeva (4) kasutusele mitut standardit rahuldavad kesksagedusala raadio juurdepääsuvõrgu (RAN) seadmed.

—	Finantstingimusi käsitlev kohustus: kehtestada ja vaadata läbi kõigi selliste ühepoolsete arenduste finantstingimused, lähtudes sellest, et alloperaatori tasu põhioperaatorile põhineks tegelikel kuludel.

—	Teabevahetust käsitlev kohustus: teabevahetuse piiramiseks täiustada võrgujagamislepingute teabevahetust käsitlevaid sätteid, nähes ette lihtsama juhtimisstruktuuri, ning piirata veelgi vahetatavat teavet.

—	Mobiilsidevõrgu teenuste lepinguid käsitlevad kohustused: muuta lepingut ja näha ette, et CETIN toimib „musta kastina“ T-Mobile’i ja O2 vahel.

(9)

Võrgujagamislepinguid käsitlevad kohustused kehtivad kuni 28. oktoobrini 2033. Need kohustused on jõus kas i) mobiilsidevõrgu teenuste lepingu kehtivusaja lõpuni või ii) võrgujagamislepingute kehtivusaja lõpuni olenevalt sellest, milline neist lõpeb varem.

(10)

Pärast turupõhisuse kontrolli sooritamist esitasid osalised kohustuste läbivaadatud versiooni, mis sisaldas ka kohustust mitte laiendada praegusi võrgujagamislepinguid Prahale ja Brnole. See kohustus kehtiks kuni [7 ja 10 aasta vahele jääv kuupäev] („Praha ja Brno kohustus“).

(11)

3. ja 8. juunil 2022 esitasid osalised lõplikud kohustused, mis peale ühe täpsustuse on samad kui muudetud kohustused.

4. JÄRELDUS

(12)

Lõplikud kohustused on piisavad, et lahendada komisjoni poolt esialgses hinnangus kindlaks tehtud esialgsed probleemid, ja need ei ole ebaproportsionaalsed.

(13)

Võrgu ajakohastamise kohustuse puhul leiab komisjon esiteks, et see kõrvaldaks kahtluse, et võrgujagamislepingud pärsivad LTE 2 100 MHz sagedusala kasutuselevõttu, ning selle lepingu osalised saaksid kõnealust sagedusala hakata kasutama kogu Tšehhi territooriumil.

(14)

Teiseks kõrvaldaks võrgu ajakohastamise kohustuse täitmine kahtlused, mis puudutavad 1 800 MHz sagedusalale täiendavate võimsuste paigaldamist, kuna võrgujagamislepingute osalised saavad seda sagedusala kasutada ilma suuremaid paigaldustöid ja/või muid muudatusi tegemata.

(15)

Kolmandaks, võrgu ajakohastamise kohustus suurendaks võrgujagamislepingute osaliste suutlikkust ja stiimuleid teha ühepoolselt investeeringuid, kuna eelpaigaldatav riistvara võimaldaks kesksagedusala kasutada selleks, et võimsust saaks kasutada paindlikumalt – tõhusamalt ja teistest sõltumatult.

(16)

Mis puudutab finantskohustust, siis komisjon leiab, et kuna alloperaator hakkab põhioperaatorile arenduste eest tasuma vastavalt tegelikele kuludele, siis kõrvaldatakse põhjused, mis võtsid võrgujagamislepingute osalistelt stiimulid teha oma võrkudesse investeeringuid ühepoolselt.

(17)

Teabevahetuse küsimuses leiab komisjon, et kohustus vähendab turu läbipaistvust ja koordineerimist, piirates vahetatava teabe liike ja teabevahetuses osalevate inimeste arvu.

(18)

Ning pidades silmas esialgses hinnangus vaadeldud võrgujagamise geograafilist ulatust ja seda, et riigi kõige tihedamini asustatud piirkonnad – Praha ja Brno – on koostööst kõrvale jäetud, leiab komisjon, et Praha ja Brno kohustus vähendab muret, et võrgujagamislepinguid võidakse laiendada uutele territooriumidele.

(19)

Kogu kohustuste kümneaastase kestuse vältel teeb nende täitmise üle sõltumatut eksperdikontrolli usaldusisik, kes tegutseb komisjoni järelevalve all.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

(2) Alates 1. juunist 2015 omab ja haldab CETIN nii püsi- kui ka mobiilside taristut, mille ametlikuks omanikuks oli varem O2. O2 jätkab tegevust mobiilsideoperaatorina Tšehhis. Ettevõtjaid T-Mobile, O2 ja CETIN nimetatakse ühiselt võrgujagamislepingute osalisteks.

(3) Raadio juurdepääsuvõrgu arendamine ja käitamine on jagatud territoriaalsuse põhimõtte järgi põhi- ja alloperaatori vahel nii, et nii T-Mobile kui ka CETIN vastutavad võrgu eest ühes riigi osas: T-Mobile arendab, käitab ja hooldab ühendatud mobiilsidevõrgu taristut Tšehhi lääneosas (st on riigi selles osas põhioperaator) ning teenindab mõlema operaatori abonente selles piirkonnas.

(4) Alguskuupäevaks loetakse kuupäev, mil komisjon annab osalistele teada, et vastu on võetud lõplik otsus, millega kõnealused kohustused määruse nr 1/2003 artikli 9 kohaselt heaks kiidetakse ja juhtum AT.40305 lõpetatakse.

29.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 452/23

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020

(2022/C 452/07)

(Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)

15. septembril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (1) (edaspidi „ettepanek“).

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt ettepaneku üle ja toetab täielikult selle üldeesmärki parandada siseturu toimivust, kehtestades ühtse õigusraamistiku olulistele küberturvalisuse nõuetele digielemente sisaldavate toodete liidu turule laskmiseks.

Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis f on turvalisus sätestatud isikuandmete töötlemise peamise põhimõttena. Isikuandmete kaitse üldmäärus määratleb täiendavalt seda kohustust, mida kohaldatakse nii vastutavatele kui ka volitatud töötlejatele, et tagada asjakohane turvalisuse tase. Seetõttu on Euroopa Andmekaitseinspektor rahul, et turvalisus ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte on juba lisatud olulistesse küberturvalisuse nõuetesse, mis on loetletud ettepaneku I lisas. Lisaks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor tungivalt lisada lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtte digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse olulistesse nõuetesse.

Põhjenduses 17 on esitatud väga olulised regulatiivsätted, mida ei ole kajastatud ettepaneku regulatiivosas. Seetõttu soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor täpsustada ettepaneku regulatiivosas kõiki aspekte, mis on seotud küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise sünergia ning ettepaneku ja liidu andmekaitse õigusaktide vahelise sünergia loomisega turujärelevalve ja jõustamise valdkonnas. Peale selle leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et on vaja selgitada, et ettepanekuga ei püüta mõjutada isikuandmete töötlemist reguleerivate olemasolevate ELi õigusaktide kohaldamist, sh nende järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi, kes on pädevad kontrollima nende õigusaktide täitmist.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel, et sättega tunnistatakse, et isikuandmete töötlemine on väga oluline ja tundlik ülesanne ning seega võib olla vajalik, et vastavad digielemente sisaldavad kriitilise tähtsusega tooted saaksid Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohase Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi. Samal ajal soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepaneku põhjenduses selgitada, et Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi saamine ei taga vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Samuti väljendab Euroopa Andmekaitseinspektor heameelt kavandatud karistuste üle, mis on sarnased isikuandmete kaitse üldmääruse karistustele isikuandmete kaitse üldmääruses töötlemise turvalisust käsitleva artikli 32 rikkumise eest, maksimaalse trahviga 2,5 % ülemaailmsest aastasest kogukäibest. Eelöeldu tulemusena võib ettepanek koostoimes isikuandmete kaitse üldmääruse sätetega olla veel üks ELi liikmesriikides elavate isikute kaitse vorm.

1. SISSEJUHATUS

Ettepaneku eesmärk on parandada siseturu toimimist, luues ühtse õigusraamistiku olulistele küberturvalisuse nõuetele digielemente sisaldavate toodete liidu turule laskmiseks (2). Eelkõige on ettepaneku eesmärk kehtestada turvaliste digielemente sisaldavate toodete väljatöötamise piirtingimused, tagamaks, et turule lastavatel riist- ja tarkvaratoodetel oleks vähem nõrkusi ja et tootjad suhtuksid turvalisusse kogu toote elutsükli jooksul tõsiselt. Ühtlasi on selle eesmärk luua tingimused, et kasutajad saaksid digielemente sisaldavaid tooteid valides ja kasutades võtta arvesse küberturvalisust (3).

Sellega seoses sätestatakse ettepanekus järgmist (4):

—	õigusnormid, mis reguleerivad digielemente sisaldavate toodete turule laskmist, et tagada selliste toodete küberturvalisus;

—	digielemente sisaldavate toodete projekteerimise, arendamise ja tootmise olulised nõuded ja kohustused, mida ettevõtjad peavad selliste toodete puhul seoses küberturvalisusega täitma;

—	selliste protsesside olulised nõuded, mille tootjad on kehtestanud nõrkuste käitlemiseks, et tagada digielemente sisaldavate toodete küberturvalisus kogu toote elutsükli vältel, ning ettevõtjate kohustused seoses nende protsessidega;

—	õigusnormide turujärelevalve ja eespool nimetatud õigusnormide ja nõuete täitmise tagamise kohta.

ELi raamistik koosneb mitmest horisontaalsest õigusaktist, mis hõlmavad teatud küberturvalisusega seotud aspekte eri vaatenurgast (tooted, teenused, kriisijuhtimine ja kuriteod). 2013. aastal jõustus direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid (5), ühtlustades kriminaliseerimist ja karistusi paljude infosüsteemide vastu suunatud süütegude korral. Augustis 2016 jõustus esimesena kogu ELi hõlmavatest küberturvalisuse õigusaktidest direktiiv (EL) 2016/1148 (6) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (küberturvalisuse direktiiv). Selle läbivaatamise tulemusel koostatud küberturvalisuse 2. direktiiv suurendab ELi ambitsiooni IKT-teenuste küberturvalisuse ühtlase taseme osas. 2019. aastal jõustus ELi küberturvalisuse määrus (7), mille eesmärk on tõhustada IKT-toodete, IKT-teenuste ja IKT-protsesside turvalisust, kehtestades vabatahtliku Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku.

Käesolev Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus esitatakse määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määrus) artikli 42 lõike 1 kohaselt vastusena Euroopa Komisjoniga konsulteerimisele 15. septembril 2022. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et ettepaneku põhjenduses 71 on viidatud nimetatud konsulteerimisele. Seoses sellega märgib Euroopa Andmekaitseinspektor samuti positiivselt, et temaga konsulteeriti mitteametlikult vastavalt ELi isikuandmete kaitse määruse põhjendusele 60.

3. JÄRELDUSED

31.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

(1)	lisada lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõte digielemente sisaldavate toodete olulistesse küberturvalisuse nõuetesse;

(2)	selgitada preambulis selliste digielemente sisaldavate toodete olulisust, millega tehakse krüptograafilisi toiminguid, sh puhkeolekus ja edastamise ajal krüpteerimine ja pseudonüümimine, mis on vajalikud tõhusa teabeturvalisuse, küberturvalisuse, andmekaitse ja privaatsuse jaoks;

(3)	lisada II lisasse digielemente sisaldavad materiaalsed ja immateriaalsed tooted, millega tehakse krüptograafilisi toiminguid;

(4)	kustutada määrus (EL) 2017/745 (8) õigusaktide loetelust, mis on välja jäetud ettepaneku kohaldamisalast;

(5)	selgitada ettepanekus sõnaselgelt, mis on direktiivi 2014/53/EL (9) artikli 3 lõike 3 punktis e viidatud oluliste nõuete elemendid seoses isikuandmete ja privaatsusega;

(6)	täpsustada ettepaneku regulatiivosas praktilisi aspekte, mis on seotud küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimise sünergia ning ettepaneku ja liidu andmekaitse õigusaktide vahelise sünergia loomisega turujärelevalve ja jõustamise valdkonnas;

(7)	selgitada, et ettepanekuga ei püüta mõjutada isikuandmete töötlemist reguleerivate olemasolevate ELi õigusaktide kohaldamist, sealhulgas nende õigusaktide täitmist kontrollivate sõltumatute järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi;

(8)	lisada „vaba tarkvara“, „avatud lähtekoodiga tarkvara“ ning „vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara“ asjakohased määratlused;

(9)	selgitada ettepaneku põhjenduses, et ettepaneku kohase Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi saamine ei taga vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Brüssel, 9. november 2022

Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI

(1) COM/2022/454 final.

(2) Ettepaneku põhjendus 1.

(3) Ettepaneku põhjendus 2.

(4) Ettepaneku artikkel 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (EÜT L 194 19.7.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, 5. aprill 2017, meditsiiniseadmete kohta, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning tunnistatakse kehtetuks Nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 1999/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

29.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 452/26

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2022/C 452/08)

Pärast seda, kui avaldati teade (1) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitasid 29. augustil 2022 ettevõtjad Toyota Material Handling Europe ja PR Industrial S.r.l. (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.

Taotluse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Käesoleva teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud saavad toimikuga tutvuda.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, s.t kered ja hüdraulikaseadmed (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 (TARICi koodid 8427900011 ja 8427900019) ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8431200011 ja 8431200019) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtiv meede on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2206 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida on nõukogu määrusega (EÜ) nr 499/2009 (4) laiendatud Taist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taist pärinevana või mitte, ning Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega käsikahveltõstukite impordile komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1346 (5).

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

4.1.1. Väide Hiina RV dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitajad väitsid, et Hiina RV puhul ei ole kohane kasutada omamaised hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamisel toetusid taotluse esitajad peamiselt komisjoni talituste 20. detsembril 2017. aastal esitatud riigiaruandele, milles on kirjeldatud konkreetset turuolukorda Hiina RVs (6). Eelkõige osutasid nad sellistele moonutustele nagu riigi osalemine tööstuses üldiselt ja konkreetselt käsikahveltõstukite põhitooraine – terase – sektoris, pankroti- ja asjaõigust käsitlevatele peatükkidele ning moonutustele maakasutuse, energia, kapitali, tooraine ja tööjõu valdkonnas. Lisaks tuginesid taotluse esitajad avalikult kättesaadavale teabele, eriti asjaoludele, mille komisjon selgitas välja Hiina RVst pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete subsiidiumivastase uurimise käigus, (7) OECD töödokumendile nr 1536 „State-owned Firms behind China’s Corporate Debt, Economics Department“ (2019. aasta veebruar), Hiina valitsuse 14. viisaastakuplaanile ja paljudele ajakirjanduses ilmunud artiklitele.

Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a, põhineb Hiina RV dumpingu jätkumise väide asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (mis põhineb sobiva võrdlusriigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavatel tootmis- ja müügikuludel) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Selle põhjal on Hiina RV puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ei ole kohane kasutada asjaomase riigi omamaiseid hindu ja kulusid, ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

Riigiaruanne on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (8).

4.2. Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitajad väidavad, et Hiina RV dumpingust saadava kahju kordumine on tõenäoline. Nad on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote import liitu tõenäoliselt suureneks, sest selles riigis on kasutamata tootmisvõimsust. Oma rolli mängiks ka Euroopa Liidu turu suurus, mis muudab selle atraktiivseks.

Kokkuvõtvalt väidavad taotluse esitajad, et kahju kõrvaldamise eest tuleb tänada olemasolevaid meetmeid ning et kui meetmetel lastaks aeguda, põhjustaks Hiina RVst pärit olulises koguses dumpinguhindadega impordi kordumine tõenäoliselt liidu tööstusele tekitatava kahju kordumise.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamine on õigustatud piisavate tõenditega dumpingu ja kahju esinemise tõenäosuse kohta, ning algatab läbivaatamise kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

Aegumise läbivaatamise tulemusena selgitatakse välja, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Komisjon juhib osaliste tähelepanu ka teatele, (9) mis on avaldatud COVID-19 puhangu mõju kohta dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele ning mida võidakse kohaldada käesoleva menetluse suhtes.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta

Huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi taotluse kohta (sh kahju kordumise ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad taotlust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (10).

Uurimise algatamisega seotud ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksporti ning ekspordist olenemata uurib seda, kas vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et liitu suunatud dumpinguhinnaga ekspordi jätkumine või kordumine oleks meetmete aegumise korral tõenäoline.

Komisjoni uurimises kutsutakse osalema kõiki vaatlusaluse toote tootjaid (11) asjaomasest riigist, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimistes.

5.3.1. Asjaomase riigi tootjate uurimine

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud Hiina RV tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil tootjatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R783_SAMPLING_FORM_FOR_EXPORTING_PRODUCER. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.

Selleks et saada tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka Hiina RV ametiasutustega ja võib võtta ühendust selle riigi tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab vajaduse korral kõigile Hiina RV teadaolevatele tootjatele, ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Pärast seda, kui komisjon on saanud tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Asjaomase riigi tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2635

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana.

5.3.2. Täiendav menetlus seoses Hiina RVga, kus esineb olulisi moonutusi

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon palub huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukoht taotluses esitatud tootmistegurite/sisendite ja harmoneeritud süsteemi (HS) koodide kohta, pakkuda välja võrdlusaluseks sobivaid riike ja esitada andmeid vaatlusaluse toote tootjate kohta nendes riikides. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast uurimise algatamist huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikule lisatud märke abil kõiki uurimisega seotud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina RV puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobiva kolmanda riigi valikut. Uurimisega seotud isikutele antakse märkuste esitamiseks aega kümme päeva alates kuupäevast, mil kõnealune märge toimikule lisatakse.

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on Hiina RV puhul võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Brasiilia. Selleks et võrdlusaluseks sobiv kolmas riik lõplikult kindlaks määrata, uurib komisjon, kas on Hiina RV-le sarnase majandusarenguga riike, kus toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kus asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui niisuguseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Asjakohaste allikate osas kutsub komisjon kõiki Hiina RV tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist teavet vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavate materjalide (töötlemata ja töödeldud) ja energia kohta. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R783_INFO_ON_INPUTS_FOR_EXPORTING_PRODUCER_FORM. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.

Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste väidetavate oluliste moonutuste kohta, teeb komisjon küsimustiku kättesaadavaks ka Hiina RV valitsusele.

5.3.3. Sõltumatute importijate uurimine (12) (13)

Uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomasest riigist liitu importimisega tegelevaid sõltumatuid importijaid, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu sõltumatute importijatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate lisas nõutud teabe.

Selleks et saada vajalik teave sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib komisjon võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustikud. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist.

Sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2635

5.4. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine ja liidu tootjate uurimine

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid uurimises osalema.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda menetlust nimetakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei teinud koostööd praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimistes, kuid on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad tagastama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast nende valimisse kaasamise otsusest teatamist.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2635

5.5. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb liidu huvide hindamiseks vajalik teave esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule.

Küsimustikud, sh vaatlusaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2635. Igal juhul võetakse alusmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos ajakohaste faktiliste andmetega, mis võimaldavad seda teavet kontrollida.

5.6. Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks asjaomase riigi tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad organisatsioonid kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Asjaomase riigi tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.3.1, 5.3.3 ja 5.4 kirjeldatud viisil, käsitatakse huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval TRON.tdi platvormil järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid (14).

5.7. Muud kirjalikud esildised

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha käesoleva teate alusel teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.8. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja need peavad olema põhjendatud, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole, kuid sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitustel uurimine edeneks, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.9. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“ (15). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas huvitatud isikuna registreerimise taotlused, skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: https://circabc.europa.eu/ui/group/2e3865ad-3886-4131-92bb-a71754fffec6/library/c8672a13-8b83-4129-b94c-bfd1bf27eaac/details. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefoninumber ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on saadud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi

E-post: TRADE-R783-HPT-DUMPING@ec.europa.eu; TRADE-R783-HPT-INJURY@ec.europa.eu

6. Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

7. Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 kindlaks määratud tähtaegade jooksul.

Selleks et viia uurimine lõpule ettenähtud tähtaja jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendavate lõplike järelduste kohta.

8. Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi küsimusi.

Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui avaldatakse täiendavad lõplikud järeldused, tuleks märkused kõnealuseid järeldusi käsitleva teabe kohta, mille on esitanud teised huvitatud isikud, esitada ühe päeva jooksul pärast nende märkuste tegemiseks määratud tähtaega (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

9. Käesolevas teates kindlaks määratud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva. Käesolevas algatamisteates osutatud muu teabe esitamise tähtaegu ei pikendata rohkem kui kolm päeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

10. Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Kui huvitatud isik ei esita vastuseid elektroonses vormis, ei peeta seda koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et sellises vormis vastuste esitamine oleks ebaratsionaalselt koormav või põhjendamatult kulukas. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil

https://policy.trade.ec.europa.eu/contacts/hearing-officer_en

12. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Huvitatud isik, kes leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

13. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (16).

Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil

https://circabc.europa.eu/ui/group/2e3865ad-3886-4131-92bb-a71754fffec6/library/cef4ace2-299e-4e29-a17e-d450f34a23a5/details

(1) ELT C 104, 4.3.2022, lk 10.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Komisjoni 29. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2206, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 314, 30.11.2017, lk 12).

(4) Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 499/2009, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist lähetatud sama toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taist pärinevana või mitte (ELT L 151, 16.6.2009, lk 1).

(5) Komisjoni 8. augusti 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1346, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011 (mida on muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega käsikahveltõstukite impordile (ELT L 214, 9.8.2016, lk 1).

(6) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste jaoks), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.

(7) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/969, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 9.6.2017, lk 17).

(8) Riigiaruandes viidatud dokumentidega saab tutvuda põhjendatud taotluse alusel.

(9) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XC0316%2802%29

(10) Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

(11) Tootja on asjaomases riigis asuv vaatlusalust toodet tootev äriühing ning temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(12) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole asjaomase riigi tootjatega seotud. Tootjatega seotud importijad peavad täitma nendele tootjatele mõeldud küsimustiku I lisa. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(13) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muul otstarbel kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(14) Tehniliste probleemide korral võtke ühendust kaubandustalitusega e-posti aadressil trade-service-desk@ec.europa.eu või telefoninumbril +32 22979797.

(15) Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

29.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 452/44

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2022/C 452/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1) kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Ricotta di Bufala Campana“

ELi nr: PDO-IT-0559-AM01 — 23.12.2021

KPN (X) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio Tutela Ricotta di Bufala Campana DOP (KPNi „Ricotta di Bufala Campana“ kaitse ühendus), kelle registrijärgne asukoht on Regie Cavallerizze – Reggia di Caserta, Via R. Gasparri 1, Caserta, ja e-posti aadress consorzio.ricotta@legalmail.it.

Consorzio Tutela Ricotta di Bufala Campana DOP (KPNi „Ricotta di Bufala Campana“ kaitse ühendus) koosneb „Ricotta di Bufala Campana“ tootjatest ja sellel on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta dekreedi nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☐	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: kontrolliasutuse andmed. Pakendamine.

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

—

Käesoleva muudatusega, mis käsitleb toote rasvasisaldust, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 2 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Praegune versioon:

„kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 45 %“

„üldine rasvasisaldus: vähemalt 12 %“

Uus versioon:

„kuivaine minimaalne rasvasisaldus 20 %“

„üldine rasvasisaldus: vähemalt 4 %“

Kavandatud muudatuse eesmärk on lubada turustada kaitstud päritolunimetusega toodet „Ricotta di Bufala Campana“ minimaalse rasvasisaldusega 20 %. Ricotta, sealhulgas selle väikese rasvasisaldusega versioonid, on turul väga nõutud. Senised rasvasisalduse piirmäärad põhinesid eriti suure rasvasisaldusega vadaku kasutamisel. Põhjus oli selles, et kalgendi eraldamiseks kasutati meetodeid ja vahendeid, mille tulemusel vähenes vadaku rasvasisaldus märgatavalt (enam see nii ei ole), ja/või selles, et vadakule lisati piima ja/või koort.

Ricotta minimaalne rasvasisaldus on väiksem, sest töödeldavas vadakus on rasva vähem ning piima ja/või koort enam ei lisata. Selliste omadustega vadak saadakse, eraldades kalgendi protsessi varasemas etapis või muutes rasvasisaldust ilma valmistisele piima ja/või koort lisamata. Väiksema rasvasisaldusega ricotta meeldib üha suuremale hulgale tarbijatele, kes soovivad tasakaalustada toitumist ja nautida gastronoomilisi mõnusid, tegemata järeleandmisi maitse osas, mille poolest see toode on alati tuntud olnud. Seda võimaldab asjaolu, et tootel on sama värske ja hõrgult mahe maitse ning ainult vadakust valmistatud ricotta’le iseloomulik hõrk aroom. Tootele lisab maitset ja lõhna vadak, samal ajal kui piima ja koore lisamisega muutuvad need omadused tugevamaks. Piima ja/või koore lisamine muudab need omadused tootes rohkem tuntavaks.

—

Käesoleva muudatusega, mis käsitleb toote niiskusesisaldust, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 2 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Praegune versioon:

„niiskusesisaldus: ei ületa 75 %“

Uus versioon:

„niiskusesisaldus: ei ületa 80 %“

Minimaalse rasvasisalduse määra oluline vähendamine toob kaasa maksimaalselt lubatava niiskusesisalduse loomuliku suurenemise.

—

Käesoleva muudatusega, mis käsitleb toote piimhappesisaldust, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 2 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Praegune versioon:

„piimhappe sisaldus: ei ületa 0,3 %“

Uus versioon:

„piimhappe sisaldus: ei ületa 0,4 %“

Taotlus suurendada pisut piimhappe maksimaalse sisalduse piirmäära – 0,3 %-lt 0,4 %-le – tuleneb taotlusest lubada kasutada „esimest vadakut“, mille happesus on 3,5 °SH/50 ml asemel 5 oSH/50 ml. Põhjuseid selleks selgitatakse järgmises punktis seoses muudatusega, mis käsitleb tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.3.

—

Käesoleva muudatusega, mis käsitleb naatriumisisaldust, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 2 ning koonddokumendi punkte 3.2. ja 3.3.

Praegune versioon:

„naatriumisisaldus: ei ületa 0,3 %“

Uus versioon:

„naatriumisisaldus: ei ületa 0,4 %“

Maksimaalse naatriumisisalduse määra soovitakse suurendada 0,4 %ni, et tagada valminud toote õiged maitseomadused, arvestades eriti rasvasisalduse vähendamist.

Tootmismeetod

Toorained

—

Käesoleva muudatusega, mis käsitleb laktoosi hüdrolüüsi võimalust tooraines, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5 ning koonddokumendi punkte 3.2. ja 3.3.

Praegune versioon:

„Nn esimene vadak (ehk magus vadak) peab olema saadud juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatava tükeldatud kalgendi nõrutamise teel.“

Lisatud on järgmised laused:

„Nn esimene vadak (ehk magus vadak) peab olema saadud juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatava tükeldatud kalgendi nõrutamise teel. Juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatavas piimas võib olla laktoos hüdrolüüsi teel lagundatud või hüdrolüüsimata laktoosiga piimast saadud esimeses vadakus võib olla laktoos hüdrolüüsi teel lagundatud.“

See muudatus on kavandatud eesmärgiga eraldada kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmisprotsess kaitstud päritolunimetusega laktoosivaba juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmisprotsessist, milles ainsana kasutatakse vadakut, mis on piimas sisalduva laktoosi hüdrolüüsi järel juba laktoosivaba. Nende kahe toote turud ei pruugi olla tihedalt seotud, sest kaitstud päritolunimetusega toode „Mozzarella di Bufala Campana“ on juust, mille laktoosisisaldus on juba looduslikult väike ning mis võib samuti sobida tarbijatele, kellel on ainult kerge laktoositalumatus. Ricotta palju suurem laktoosisisaldus tähendab aga, et laktoosi on vaja hüdrolüüsida, et toode sobiks laktoositalumatusega tarbijatele. Võimalus kasutada sobivaid ensüüme (laktaas), et hüdrolüüsida vadak, mis saadakse kogu kaitstud päritolunimetusega juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmisprotsessis kasutatavast piimast, võimaldaks seetõttu reguleerida kaitstud päritolunimetusega laktoosivaba juustu „Ricotta di Bufala Campana“ tootmist vastavalt turunõudlusele, ilma et see oleks seotud üksnes kaitstud päritolunimetusega laktoosivaba juustu „Mozzarella di Bufala Campana“ tootmisel saadud vadaku piiratud kättesaadavusega.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb tooraine maksimaalset üldhappesust, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.3 See muudatus toob kaasa ka redaktsioonilise muudatuse koonddokumendi punktis 5 („Seos“).

Praegune versioon:

„Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatava vadaku maksimaalne üldhappesus on 3,5 °SH/50 ml.“

Uus versioon:

„Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatava vadaku maksimaalne üldhappesus on 5,0 °SH/50 ml.“

See muudatus, millega suurendatakse maksimaalset üldhappesust määralt 3,5 °SH / 50 ml määrale 5,0 °SH/50 ml, pakutakse välja, kuna on täheldatud, et suvel on esimese vadaku happesus kalgendi eraldamise ajal sageli suurem kui 3,5 oSH / 50 ml, sest kõrgem välistemperatuur suurendab loodusliku vadaku kompleksse mikrofloora hapendusaktiivsust. Arvestades sellele omast mahedat magusust, ei muuda ricotta tootmiseks kasutatava vadaku happesuse väike tõus kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ maitseomadusi nii, et see oleks tavatarbijale tajutav. Vadaku senise happesuse määra säilitamine välistaks märkimisväärse koguse suvel toodetud vadaku kasutamise, mistõttu on oht, et kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ kättesaadavus sellel aastaajal väheneb. Sellel reeglil on suurem mõju väikeettevõtjatele, kelle tootmisruumid ei ole nii hästi varustatud konditsioneerisüsteemidega.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb soola lisamist, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkte 3.2. ja 3.3.

Praegune versioon:

„Soola lisamine otse vadakule mitte ainult ei anna tootele rohkem maitset, vaid mõjutab ka valgu denatureerumist ja koaguleerumist ning seetõttu toote konsistentsi.“

Lisatud on järgmine lause:

„Soola võib lisada ka otse ricotta’le, mis on juba eraldatud ja nõrutatud, enne teist peenestamist ja/või termilist stabiliseerimist, tingimusel et maksimaalne üldine keedusoolasisaldus vastab käesoleva spetsifikaadi artiklile 2.“

See muudatusettepanek võimaldaks tagada, et valmistoode sisaldab lihtsa segamise tulemusena õiget soolakogust. Teiselt poolt, kui soola tohib lisada ainult toorainele, oleneb saadava ricotta soolasisaldus mitmest tegurist (nt toote niiskusesisaldus, keedusoola ja valkude vahelised reaktsioonid), mida ei ole nii lihtne reguleerida, et saavutada iga kord sama tulemus.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb kuumutamistemperatuuri, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune versioon:

„Kuumutamisetapp lõppeb, kui saavutatakse temperatuur kuni 92 oC.“

Uus versioon:

„Kuumutamisetapp lõppeb, kui saavutatakse temperatuur kuni 96 oC.“

Ettepanek tõsta selle tootmisetapi maksimaalne temperatuur 92 oC-lt 96 oC-le tehakse selleks, et optimeerida kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ omadusi, arvestades eelkõige selle kasutamist teiste toiduainete koostisosana kas toiduvalmistamisel või toiduainetööstuses. Ühelt poolt võimaldab nimetatud kõrgem temperatuur paremat ja tõhusamat valgu sadenemist ja suuremat valgu saagist. Teisalt, kuna vadak eraldatakse tõhusamalt, toote niiskusesisaldus väheneb ja ricotta säilitab paremini oma jääkniiskust. See tähendab, et näiteks värske pasta täidistes või kondiitritoodetes kasutamisel imbub see väiksema tõenäosusega teistesse koostisosadesse.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb ricotta eraldamise etappi, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune versioon:

„Ricotta eraldatakse kas käsitsi, tõstes niiske kalgendi vahukulbi abil otse toiduainete jaoks mõeldud plastist tüüpilise kujuga sõeladesse või juusturiidele, või mehaaniliselt, kasutades ekstraheerimisseadmeid.“

Uus versioon:

„Ricotta eraldatakse kas käsitsi, tõstes niiske kalgendi vahukulbi abil otse toiduainete jaoks ettenähtud plastist tüüpilise kujuga sõeladesse või juusturiidele, või mehaaniliselt, kasutades ekstraheerimisseadmeid, mis võimaldab ka vadaku kiiret eraldamist, millele järgneb kohe pakendamine, kuni toode on veel kuum.“

Kavandatud muudatuse eesmärk on täpsustada, et mehaanilise ekstraheerimisega kaasneb vadaku kiirem eraldamine, mis võimaldab pakkida ricotta kuumalt. Selle tootmisetapi kiirendamine vähendab aega, mille jooksul nõrguv ricotta on kokkupuutes keskkonnaga, ning kaitseb keskkonnast tingitud järelsaastumise võimaluse eest. Seetõttu ei too see ettepanek kaasa tootmisprotsessi muudatusi ning selle ainus eesmärk on anda tootmismeetodi kohta täpsemat teavet.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb ricotta eraldamise etappi, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune versioon:

„Seetõttu jätkub sõeladesse või juusturiidele asetatud ricotta nõrgumine, kuni kogu vadak on eraldunud, kusjuures toode saavutab oma lõpliku konsistentsi.“

Uus versioon:

„Siiski jätkub seetõttu sõeladesse või juusturiidele asetatud ricotta nõrgumine, kuni kogu vadak on eraldunud, kusjuures toode saavutab oma lõpliku konsistentsi.“

See muudatus seisneb sõna „siiski“ lisamises. Selle muudatusega kaasneb üksnes sõna lisamine, et muuta lause arusaadavamaks, sest selles esitatakse võrdlus alternatiivse mehaanilise ekstraheerimise ja kuumalt pakendamise süsteemiga.

—

Kõnealuse muudatusega, mis käsitleb ricotta jahutamise viise, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune versioon:

„Kui ricotta’t ei pakendata kohe, jätkub jahtumine, kuni külmlaos saavutatakse temperatuur + 4 °C; kui ricotta pakendatakse, jätkub siiski jahtumine, kuni külmlaos või vee- ja/või jäävannis saavutatakse temperatuur + 4 °C.“

Uus versioon:

„Kui ricotta’t ei pakendata kohe, jätkub jahtumine, kuni külmlaos saavutatakse temperatuur + 4 °C; kui ricotta pakendatakse, jätkub siiski jahtumine, kuni külmlaos, vee- ja/või jäävannis või muid jahtumisprotsessi kiirendamiseks sobivaid jahutussüsteeme kasutades saavutatakse temperatuur + 4 °C.“

Kavandatud muudatuse eesmärk on võimaldada teiste jahutusviiside kasutamist (näiteks pakitud toodete juhtimine läbi tunneli, mis on sundventilatsiooni abil jahutatud, sh temperatuurini alla 0 °C, või läbi lämmastikuauru või süsinikdioksiidi jne), mis võimaldavad toote temperatuuri kiiremini alandada, ilma et toode külmuks või muutuks selle struktuur (nt tekstuur ei muutu sõmeraks).

—

Selle muudatusega, mis käsitleb seda, millal tohib kasutada sõna „fresca“ (värske), muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Praegune versioon:

„„Ricotta di Bufala Campana“ sordi „fresca“ (värske) maksimaalne kõlblikkusperiood ei tohi ületada seitset päeva tootmiskuupäevast.“ –

Uus versioon:

„„Ricotta di Bufala Campana“, mille tootmisel on tooraine valkude koaguleerimiseks kasutatud ühekordset kuumtöötlemist ja mida soovitakse turustada märkega „fresca“ (värske), maksimaalne kõlblikkusperiood ei tohi ületada seitset päeva tootmiskuupäevast.“

Kavandatud muudatuse eesmärk on väljendada selgemalt, et lisamärke „fresca“ kasutamine on seotud maksimaalse kõlblikkusperioodiga ja selle tingimuseks on ainult ühekordne toote kuumtöötlemine. Tootespetsifikaadi eelmise versiooni määratlust võis mõista nii, et iga ricotta, mille tootmisel on kasutatud ainult ühte kuumtöötlemist, kvalifitseerub sordiks „fresca“ ja selle maksimaalne kõlblikkusaeg on seitse päeva. Ent kui ricotta eraldatakse ekstraheerimissüsteemi abil, mis hõlmab kiiret nõrutamist ja kuumalt pakendamist temperatuuril üle 60 oC, võib kõlblikkusperioodi pikendada. Sel juhul peab tootja valima, kas kasutada sõna „fresca“ ja piirata kõlblikkusperiood seitsme päevaga, või valida pikem kõlblikkusperiood, mis peab alati olema lühem kui kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ jaoks sätestatud maksimaalne kõlblikkusperiood, kui ei ole ette nähtud teisiti.

—

Selle muudatusega, mis käsitleb toote kõlblikkusperioodi, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Praegune versioon:

„Pikema kõlblikkusperioodiga (maksimaalselt 21 päeva tootmiskuupäevast) ricotta valmistamiseks tuleb vadakust nõrutatud ricotta enne pakendamisetappi kuumtöödelda. Seejärel ricotta peenestatakse või homogeenitakse, et anda sellele kreemjam välimus. Sel viisil saadud toode määratletakse kui „Ricotta di Bufala Campana“„fresca omogeneizzata“ (värske, homogeenitud). Ricotta võib veel kuumana pakendada (masina kasutamine on lubatud) plastanumatesse, mis suletakse kohe kuumuse abil. Seejärel jahutatakse pakendatud ricotta külmlaos või vee- ja/või jäävannis kiiresti temperatuurini +4 °C.“

Uus versioon:

„Pikema kõlblikkusperioodiga (maksimaalselt 30 päeva tootmiskuupäevast) ricotta saavutamiseks võib vadakust nõrutatud ricotta kuumtöödelda ka enne pakendamisetappi. Sellele võib mõnikord eelneda peenestamine või homogeenimine, et anda sellele kreemjam välimus. Sel viisil saadud toode määratletakse kui „Ricotta di Bufala Campana“. Sel juhul võib ricotta pakendada veel kuumana (masina kasutamine on lubatud) plastanumatesse, mis suletakse kohe kuumuse abil. Seejärel jahutatakse pakendatud ricotta külmlaos, vee- ja/või jäävannis või muid jahutamisprotsessi kiirendamiseks sobivaid jahutussüsteeme kasutades temperatuurini + 4 °C.“

On tehtud ettepanek pikendada maksimaalset kõlblikkusaega 21 päevalt 30 päevale, et toodet oleks võimalik müüa pikema perioodi jooksul. On leitud, et toode säilitab oma omadused isegi koosmõjus protsessi maksimumtemperatuuri tõstmisega (92 oC-lt 96 oC-le), samuti on leidnud kinnitust, et pikem kõlblikkusperiood ei too kaasa märkimisväärset batsillispooride idanemise suurenemist. Kõlblikkusaega kuni 30 päevani võimaldab pikendada ettevõtetes arendatud pakendamistehnoloogia (nt toote homogeenimine ja pastöriseerimine).

ii)	Peenestamis- ja homogeenimisprotsessile viidates on lisatud sõnad „võib mõnikord“, et väljendada selgemalt selle võimaluse valikulisust.

iii)

Selle muudatusega sätestatakse, et sõnad „fresca omogeneizzata“ tuleb jätta välja. See muudatus pakutakse välja sellepärast, et nimetatud sõnad võivad jätta mulje, et peenestamine ja homogeenimine on kohustuslikud. Kuid toote kõlblikkusaeg võib olla pikem, ilma et seda oleks peenestatud või homogeenitud, kui on otsustatud, et toote välimus ja konsistents peaksid jääma teralisemad. Segaduse vältimiseks ning eelkõige arvestades soovi pikendada kõlblikkusperioodi, on tehtud ettepanek jätta sõnad „fresca omogeneizzata“ välja. Tarbijatel oleks samuti keeruline aru saada, et on lisatud uus ricotta allkategooria, mis on pakendatud kõrgel temperatuuril, kuid mida ei ole homogeenitud.

Märgistus

—

Selle muudatusega, mis käsitleb märgistuse üksikasju, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi punkti 3.6.

Praegune versioon:

„Kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ tuleb pakkida paberisse ning seejärel panna toiduainete jaoks ettenähtud termiliselt suletavatesse plastanumatesse või muudesse toiduainete jaoks ettenähtud pakenditesse. Kui toodet müüakse kasutamiseks töödeldud toidu koostisosana, on lubatud kasutada kuni 40 kg pakke.

Lisaks päritolunimetuse logole, ELi graafilisele sümbolile ja õigusnormides ette nähtud teabele peab pakendile olema selgelt ja loetavalt märgitud:

—

sõna „fresca“ või fraas „fresca omogeneizzata“ vastavalt käesoleva spetsifikaadi artiklile 5. Sõna „fresca“ või fraas „fresca omogeneizzata“ peab paiknema otse kaitstud päritolunimetuse „Ricotta di Bufala Campana“ all nimetuses „Ricotta di Bufala Campana“ kasutatud tähtedest 50 % väiksemate tähtedega.“

Uus versioon:

„Kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ peab olema eelpakendatud tootmisettevõttes. Kasutada võib paberit, plastanumaid või muid toiduainete jaoks ettenähtud materjale. Olenevalt materjalist võib pakendi sulgeda kinnikeeramise teel, kuumkeevituse või vaakumpakendaja abil. Kui toodet müüakse kasutamiseks töödeldud toidu koostisosana, on lubatud kasutada kuni 40 kg pakke.

Lisaks päritolunimetuse logole, ELi graafilisele sümbolile ja õigusnormides ette nähtud teabele peavad pakendile olema selgelt ja loetavalt märgitud sõnad „Ricotta di Bufala Campana DOP“ (KPN), samuti järgmised lisatähised:

—	sõna „fresca“ vastavalt käesoleva tootespetsifikaadi artiklile 5. Sõna „fresca“ peab paiknema otse kaitstud päritolunimetuse „Ricotta di Bufala Campana“ all nimetuses „Ricotta di Bufala Campana“ kasutatud tähtedest 50 % väiksemate tähtedega.“

See ettepanek tehakse, arvestades artikli 5 muudatusi.

Tootespetsifikaadile on lisatud tootmiskohas eelpakendamise nõue, et tagada toote kvaliteet, ohutus ja nõuetekohasus.

Ettepanek lubada muude kui plastmaterjalide kasutamist on tehtud protsessi jätkusuutlikkuse parandamiseks. Täpsustus, et toote võib sulgeda vaakumpakendaja abil, tehakse selleks, et pakkuda tarbijatele selgemat teavet toote pakendamise variantide kohta.

Muu

Kontrollid

—

Selle muudatusega, mis käsitleb kontrolli, muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 7. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune versioon:

„Toote vastavust tootespetsifikaadile kontrollib kontrolliasutus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklitele 10 ja 11. Selle kontrolliasutuse andmed on järgmised: CSQA Certificazioni Srl – Via San Gaetano, 74 – 36016 Thiene (VI) – tel +39-044-531301,1; faks +39-0445-313070; e-post csqa@csqa.it.“

Uus versioon:

„Toote vastavust tootespetsifikaadile kontrollib kontrolliasutus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklitele 10 ja 11. Selle kontrolliasutuse andmed on järgmised: DQA Cerificazioni srl – Via Bosio 4, Rome; tel. +39 0646974641; e-post info@dqacertificazioni.it.“

Kontrolliasutuse andmed on ajakohastatud, et osutada uuele kontrolliasutusele.

Pakendamine

—

Selle pakendamist käsitleva muudatusega muudetakse tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi punkti 3.5.

Praegune versioon:

Uus versioon:

„Kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ peab olema eelpakendatud. Kasutada võib paberit, plastanumaid või muid toiduainete jaoks ettenähtud materjale. Olenevalt materjalist võib pakendi sulgeda kinnikeeramise teel, kuumkeevituse või vaakumpakendaja abil. Kui toodet müüakse kasutamiseks töödeldud toidu koostisosana, on lubatud kasutada kuni 40 kg pakke.“

Kavandatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootjatel kohandada pakendamisetapp pakendamistehnoloogia arenguga ning kasutada paremate tehniliste omadustega ja jätkusuutlikumaid materjale. Vaakumpakendamise lubamine aitab pikendada ka toote kõlblikkusperioodi. Lisaks on eelpakendamine lubatud üksnes tootmisrajatistes toiduohutuse eesmärgil ning selleks, et võimaldada kaitstud päritolunimetuse kontrolliasutusel teha täpsemat kontrolli.

KOONDDOKUMENT

„Ricotta di Bufala Campana“

ELi nr: PDO-IT-0559-AM01 – 23.12.2021

KPN (X) KGT ( )

1. [KPNi või KGT] nimetus(ed)

„Ricotta di Bufala Campana“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ on värske, st laagerdamata piimatoode, mida valmistatakse pühvlipiima vadakus (tooraine, mis on mozzarella di bufala tootmise kõrvalsaadus) sisalduva valgu kuumuse abil kalgendamise teel. Kaitstud päritolunimetusega tootele „Ricotta di Bufala Campana“ on iseloomulik suur veesisaldus (alla 80 %) ning vähemalt 4 % üldine rasvasisaldus. Suur veesisaldus ja märkimisväärseks jääv rasvasisaldus (minimaalselt 20 % kuivainest) annavad tootele eriomase pehmuse ja kreemja konsistentsi. Kaitstud päritolunimetusega toodet „Ricotta di Bufala Campana“ iseloomustab ka magus ja hõrk maitse, mille annavad pühvlipiim, mida kasutatakse mozzarella ja selle värskete saaduste, näiteks magusa vadaku ja rõõsa vadakukoore tootmiseks, fermenteerimisel tekkiv väga nõrk happesus (piimhappe sisaldus kuni 0,4 %) ning piiratud naatriumisisaldus (kuni 0,4 %). Kaitstud päritolunimetusega toodet „Ricotta di Bufala Campana“ lastakse tarbijate jaoks turule portselanvalge koorikuta tootena, mis kaalub kuni 2 000 g, millel on lõigatud püramiidi või lõigatud koonuse kuju ning pehme ja teraline, kuid mitte sõmer konsistents. Sellel on iseloomulik värske ja hõrgult mahe maitse ning piima ja koore lõhn. Need omadused on selgemalt tajutavad suurema rasvasisaldusega tootes. Kaitstud päritolunimetusega toodet „Ricotta di Bufala Campana“ müüakse ka kategoorias „fresca“, mille maksimaalne kõlblikkusaeg on seitse päeva. Pärast vadaku väljanõrutamist võidakse kaitstud päritolunimetusega toodet „Ricotta di Bufala Campana“ kuumutada või isegi peenestada või homogeenida, et muuta see kreemjamaks ja pikendada kõlblikkusaega (maksimaalselt 30 päeva tootmiskuupäevast).

Turul on saadaval ka kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ laktoosivaba versioon (mille koostisosades laktoos eelnevalt hüdrolüüsitakse).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Piima andvaid pühvleid toidetakse haljas- ja/või kuivsöödaga, millest vähemalt pool pärineb artiklis 4 osutatud piirkonnast; seeläbi säilitatakse oluline seos kõnealuse toote ja maa-ala vahel. Kõnealuse ala heina- ja karjamaadelt saadakse sööta peamiselt järgmistest taimedest: harilik esparsett (Onobrychis viciifolia); kroon-magusristik (Hedysarum coronarium L.); pärsia ristik (Trifolium resupinatum); Trifolium squarrosum L.; aleksandria ristik (Trifolium alexandrinum); suvivikk (Vicia sativa); lapik luste (Bromus catharticus); nõiahammas. Lisaks võib kasutada lubatud mineraali- ja vitamiinilisanditega liht- või segajõusööta.

Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tooraine on nn esimene vadak (ehk magus vadak), mis on punktis 4 osutatud piirkonnas karjatatavatelt itaalia vahemere pühvlitelt käsitsi või masinaga lüpsmisel saadava piima töötlemise kõrvalsaadus. Esimene vadak (magus vadak) peab olema saadud mozzarella di bufala tootmiseks kasutatava tükeldatud kalgendi nõrutamise teel. Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatava vadaku maksimaalne üldhappesus on 5 °SH/50 ml, mis tähendab, et kalgendi täielikul laagerdamisel saadavat happevadakut ei tohi kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmisel kasutada. Punktis 4 osutatud piirkonnast pärinevat toorest, kuumtöödeldud või pastöriseeritud pühvlipiima võib lisada maksimaalselt 6 % kasutatava esimese vadaku (magusa vadaku) kogusest. Punktis 4 osutatud piirkonnast pärinevast pühvlipiima vadakust valmistatud rõõska koort võib lisada maksimaalselt 5 % kasutatud esimese vadaku kogusest. Kõnealused lisandid aitavad paksendada ricotta konsistentsi ning hõlbustada selle moodustumist või eraldamist. Laktoosivaba „Ricotta di Bufala Campana“ tootmiseks kasutatavates koostisosades laktoos eelnevalt hüdrolüüsitakse.

Soola (NaCl) võib lisada kõige rohkem 1 kg 100 kg esimese vadaku (magusa vadaku) või vadaku ja piima ja/või rõõsa koore segu kohta. Soola (NaCl) võib lisada otse eraldatud ja nõrutatud ricotta’le, tingimusel et lõplik maksimaalne naatriumisisaldus ei ületa 0,4 g 100 g toote kohta.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima, vadaku ja vadakust saadava rõõsa koore, samuti ricotta tootmine peab kõik toimuma punktis 4 osutatud piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kääritamata ja koorikuta tootena on kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ 100 % söödav ning seda ohustab eriti – võib-olla rohkemgi kui teisi värskeid piimatooteid – tootmisjärgne saastumine ja sellest tulenev riknemine, kuna keskkonnas hakkavad paljunema mikroorganismid, mis võivad ricotta lõpliku nõrutamise ajal toote pinnaga kokku puutuda. Värske tootena on kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ laagerdamata ning seetõttu tuleb kõlblikkusperioodil vältida igasugust mikroorganismide paljunemist. Riknemise ohu vältimiseks tuleks toode pakendada sertifitseeritud tootmisrajatises. Kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ tuleb pakkida paberisse ning seejärel toiduainete jaoks ettenähtud suletavasse plastanumasse või muusse toiduainete jaoks ettenähtud kuumsuletavasse või vaakumpakendisse. Kui toodet müüakse kasutamiseks töödeldud toidu koostisosana, on lubatud kasutada kuni 40 kg pakke.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks päritolunimetuse logole, ELi graafilisele sümbolile ja õigusnormides ette nähtud teabele ning olenevalt pakendi tüübist peab märgisele olema vajaduse korral selgelt ja loetavalt märgitud sõna „fresca“, mis peaks paiknema otse kaitstud päritolunimetuse „Ricotta di Bufala Campana“ all nimetuses „Ricotta di Bufala Campana“ kasutatud tähtedest 50 % väiksemate tähtedega.

Keelatud on lisada ühtegi muud sõnaselgelt sätestamata kirjeldavat sõna(ühendit), näiteks omadussõnu „fine“ (peen), „scelto“ (valik-), „extra“ (ekstra), „selezionato“ (valitud), „superiore“ (kvaliteetne), „genuino“ (ehe) või mis tahes muid sõnu, mis toodet kiidavad. Kaubamärkide kasutamine on siiski lubatud, kui neil ei ole kiitvat tähendust ja need tõenäoliselt ei eksita tarbijat. Kasutada tohib ka muid tõeseid ja kontrollitavaid viiteid, mis on kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Sõnad „Ricotta di Bufala Campana DOP“ peavad olema itaalia keeles.

Päritolunimetuse logo peab olema välja andnud kontrolliasutus põllu-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi korraldusel. Toote logoks on pühvlipea siluetti ümbritsev kolmevärviline lint. Selle ümber on suurtähtedes sõnad „RICOTTA DI BUFALA CAMPANA“.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmispiirkond hõlmab allpool kirjeldatud alasid Campania, Lazio, Apuulia ja Molise maakonna haldusterritooriumist. Campania maakonnas hõlmab kõnealune geograafiline piirkond peamiselt Garigliano ja Volturno jõge ümbritsevat ala, mis asub Sele jõe tasandiku ja Cilento piirkonna vahel, st piki jõgede kallast ja jõeorgudes. Lazio maakonnas jääb piirkond suuremas osas Amaseno jõe oru ja lähedalasuva Pontina tasandiku vahele. Apuulia maakonnas hõlmab piirkond Foggia provintsi tasandike ja küngaste riba Gargano neeme mägede jalamil. Molise maakonnas hõlmab see ainsana Venafro kommuuni, mis ühendati alles hiljuti Molise haldusterritooriumiga. See kuulus ajalooliselt Terra di Lavoro nime all tuntud piirkonda, mis hõlmab kogu tänapäeva Caserta provintsi. Möödunud sajanditel, Bourbonide valitsemisajal, oli see Napoli kuningriigi hinnatud jahipiirkond.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Punktis 4 osutatud territooriumi orograafilised, mullastiku- ja kliimatingimused on peamised tegurid, mis on soodustanud pühvlikasvatuse levikut nendel aladel. Pühvli keha morfoloogilised omadused võimaldavad tal ideaalselt toime tulla keskkonnast tulenevate raskustega ning kasvatada teda Vahemere piirkonnale iseloomuliku makrokliimaga piirkondades. Loodusliku taimestiku ja/või põldudel ja heinamaadel kasvatatavate taimede valiku ning pühvlite toitmiseks kasutatavate eri liiki heinte valiku on tinginud alluviaalse mullastikuga ja/või algselt lodu- või soopinnasega tasandike ning nendega vahelduvate eelkõige vulkaaniliste muldadega küngaste pedoloogilised tingimused ning sellele Vahemere piirkonna osale iseloomulik makrokliima. Kõnealune maa on olnud sajandeid – ajavahemikul 1282–1860 – Napoli kuningriigi ühtne territoriaalne, poliitiline ja haldusüksus. Üks nende alade erijooni on see, et neis on sajandeid kasvatatud pühvleid, kellelt saadakse piima, millest valmistatakse juustu ja ricotta’t. Isegi pärast soiste alade kuivendamist ning toimunud poliitilisi ja halduslikke muudatusi on see geograafiline piirkond säilitanud palju ühiseid jooni, sh tugeva tootmispiirkonna traditsioonid ja areng sadade pühvlikasvatajate ja juustuvalmistajate kaasabil. Riiklikus elusloomade registris sisalduvate Teramo provintsi käsitlevate andmete kohaselt (2008) kasvatatakse 92 % itaalia vahemere pühvlitest selles piirkonnas.

„Ricotta di Bufala Campana“ eristub teistest sama kategooria toodetest ja konkreetsemalt teistest ricotta sortidest selliste spetsiifiliste struktuuriliste omaduste poolest nagu kreemikus, pehmus ja valge portselani värvus ning eriliste organoleptiliste omaduste, nagu piimalõhna ja magususe poolest. Toode on ainulaadne, kuna pühvlipiima vadaku koostis (rasvad ja valgud) erineb kvaliteedi ja kvantiteedi poolest teiste ricotta sortide tootmisel kasutatava lehma- või lambapiima vadaku koostisest. Sellel on isegi eristatavad lõhnaomadused, mis tulenevad pühvlipiimast mozzarella tootmisel juuretisena kasutatavast naturaalsest vadakust, mille omadused, sh lõhnaomadused, kanduvad proportsionaalselt üle kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmisel kasutatavale magusale vadakule. Vadakujuuretis võib sisaldada piimas looduslikult esinevaid lõhnaaineid, samuti koostisaineid, mida ei ole piimas, vaid mida toodab loomulik mikrofloora juuretise valmistamise käigus. Spetsiifilistele füüsikalistele ja organoleptilistele omadustele, nagu kreemikus ja pehmus, ning samuti kõigi aromaatsete koostisosade säilimisele aitavad kaasa kuivaine suur rasvasisaldus ning triglütseriidide eriomadused pühvlipiimas (milles rasvhapped esterdatakse võrreldes lehmapiima rasvhapetega teistsuguses positsioonis). Beetakaroteeni puudumine pühvlipiimas on võrreldes lehmapiimast valmistatud piimatoodetega üks pühvlipiimale ja -juustudele, sealhulgas ricotta’le iseloomuliku valge portselani värvuse põhjusi. Kaitstud päritolunimetusega „Ricotta di Bufala Campana“ erineb lambapiimast valmistatud ricotta’st. Põhjus on selles, et paljud lambapiimajuustud valmistatakse tahke laapensüümi abil, mille suur lipaasisisaldus võib mõjutada rasva organoleptilisi omadusi. Seetõttu on lipolüüsi puudumine kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ eriomadus, mis suurendab selle magusust ja piimalõhna. Hapendamisprotsessi käigus vadaku kasutamise keeld ning maksimaalse kõlblikkusperioodiga seotud erinõuete rakendamine tootmisprotsessis on kaks seotud kaitsemeedet, mis tagavad ja säilitavad kõnealuse toote erilised omadused, mis on ainulaadsed kõigi ricotta-tüüpi toodete seas. Et tagada iseloomulik mahe ja hõrk piimamaitse, millele on omane happenüansi puudumine, tohib kasutada ainult esimest vadakut (ehk magusat vadakut), mis eraldatakse kohe, kui kalgend on tükeldatud ning mille maksimaalne üldhappesus on seetõttu 5°SH/50 ml. Kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmisel ei tohi kasutada happelist vadakut, mida saadakse kalgendi nõrutamisel pärast tükeldamist toimuva laagerdumise ajal, sest piimhappe suur sisaldus ei tooks esile ricotta eriomadusi või muudaks vajalikuks aluseliste neutraliseerivate ainete lisamise, mis mõjutaks maitset, struktuuri ja konsistentsi. Seetõttu eristub kaitstud päritolunimetusega toode „Ricotta di Bufala Campana“ ka tavalisest pühvlipiimast valmistatud ricotta’st, kuna vadaku koostis on lahutamatult seotud piima omaduste ja selle juustuks töötlemise viisiga.

„Ricotta di Bufala Campana“ kirjeldatud erilisuse määrab sisuliselt toorainete kvaliteet: vadak, pühvlivadakust ja -piimast saadud rõõsk koor, mis punktis 4 kirjeldatud tootmispiirkonnas tootmise korral võivad edasi anda paremaid omadusi, kui on võimalik saavutada teistes piirkondades. Määratletud piirkonna orograafilised, mullastiku- ja kliimatingimused on peamised tegurid, mis annavad heinamaadel kasvavatele söödataimedele ning seega ka kaitstud päritolunimetusega toote „Ricotta di Bufala Campana“ tootmisel kasutatavale piimale ja vadakule erilised organoleptilised omadused, maitse ja lõhna, mis muudavad selle ricotta ainulaadseks ja äratuntavaks. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna, tooraine ja toote vahel on veelgi keerukam kui juustude puhul, sest ricotta on toode, mille peamine tooraine vadak on piimast juustu valmistamise protsessi kõrvalsaadus. Seetõttu sõltub seos geograafilise piirkonnaga tootjate suutlikkusest hankida vadakut, milles on vältimatule erinevusele vaatamata säilinud piima algsed omadused. Üksnes magusa vadaku, st värske pühvlipiimakalgendi tükeldamisel saadava kääritamata vadaku kasutamine on ainus viis, kuidas tagada, et piima omadused, mis on tootmispiirkonnaga lahutamatult seotud, kanduvad edasi ricotta’le. Pühvlipiima rasvarohkusest tingituna on selle vadaku rasvasisaldus suurem kui lehmapiima vadakul ning see võimaldab säilitada konkreetselt piima rasvamolekulides olevaid piimale eriomaseid lõhnaomadusi. Seetõttu on selle tugeva seose säilimise ja toote erilisuse tagamise puhul inimtegur oluline.

Vajadus kasutada üksnes rõõska piima ja tõeliselt värsket vadakut, st kohe pärast kalgendi tükeldamist eraldatud vadakut, ilmnes juba sajanditevanustes Ricotta di Bufala valmistamise tavades, mida on kasutatud varem Napoli kuningriigi ning hiljem praeguste geograafilis-halduslike üksuste aladel. Regia Università di Napoli professor Achille Bruni kirjeldas 1859. aastal oma monograafias „Piimast ja selle saadustest“ (mis avaldati uues põllumajandusentsüklopeedias), kuidas sel ajal pühvlipiimast ricotta’t toodeti: „Tuleb võtta äsjalüpstud pühvlipiim ja valada see vaati, lisada kitselaap; kui see on kalgendunud, lõigata see puust lapitsaga suurteks tükkideks. Seejärel nõrutada puust kurna abil vadak ning kuumutada seda ricotta eraldamiseks.“

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

Tootespetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates ekraani ülemises paremas osas linki „Qualità“, seejärel ekraani vasakus ääres linki „Prodotti DOP IGP STG“ ja lõpuks linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 452

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 29. november 2022

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2022/C 452/01	Euroopa Parlamendi juhatuse otsus, 17. oktoober 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid	1
	Euroopa Komisjon
2022/C 452/02	Euro vahetuskurss — 28. november 2022	15
2022/C 452/03	Konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 4. juuli 2022. aasta koosolekul esitatud arvamus juhtumit AT.40305 – võrgu jagamine – tšehhi vabariik käsitleva otsuse eelnõu kohta — Raportöör: Itaalia ( 1 )	16
2022/C 452/04	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum AT.40305 – Võrgu jagamine – Tšehhi Vabariik ( 1 )	17
2022/C 452/05	Kokkuvõte komisjoni otsusest, — 11. juuli 2022, — Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (JUHTUM AT. 40305 – VÕRGU JAGAMINE – TŠEHHI VABARIIK (teatavaks tehtud numbri C(2022) 4742 final all) ( 1 )	19
2022/C 452/06	Teade päritolutõendite kohta, mis kehtivad Côte d’Ivoire’ist pärit toodete importimisel Euroopa Liitu alates 2. detsembrist 2022 vastavalt ELi ja Côte d’Ivoire’i vahelisele vahepealsele majanduspartnerluslepingule	22
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2022/C 452/07	Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (Arvamuse täistekst inglise, prantsuse ja saksa keeles on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel https://edps.europa.eu)	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0463
JPY	Jaapani jeen	144,90
DKK	Taani kroon	7,4367
GBP	Inglise nael	0,86606
SEK	Rootsi kroon	10,8973
CHF	Šveitsi frank	0,9872
ISK	Islandi kroon	146,70
NOK	Norra kroon	10,3640
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,348
HUF	Ungari forint	408,87
PLN	Poola zlott	4,6938
RON	Rumeenia leu	4,9246
TRY	Türgi liir	19,4844
AUD	Austraalia dollar	1,5632
CAD	Kanada dollar	1,4062
HKD	Hongkongi dollar	8,1782
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6827
SGD	Singapuri dollar	1,4375
KRW	Korea vonn	1 396,56
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,9376
CNY	Hiina jüaan	7,5326
HRK	Horvaatia kuna	7,5488
IDR	Indoneesia ruupia	16 440,45
MYR	Malaisia ringit	4,6874
PHP	Filipiini peeso	59,210
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,285
BRL	Brasiilia reaal	5,6354
MXN	Mehhiko peeso	20,2200
INR	India ruupia	85,4370

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 452/08	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	26
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 452/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10913 – SADCO / HACP / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	36
2022/C 452/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10963 – BMWK / SEFE) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	38
2022/C 452/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10760 – AIRBUS / SAFRAN / TAC / AUBERT & DUVAL) ( 1 )	40
2022/C 452/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10944 – MITSUBISHI / HERE) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	42
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 452/13	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	44

	Parandused
	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 — Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel, parandus ( ELT C 210, 25.5.2022 )	55