Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 451/01)

Viimane väljaanne

ELT C 441, 21.11.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 432, 14.11.2022

ELT C 424, 7.11.2022

ELT C 418, 31.10.2022

ELT C 408, 24.10.2022

ELT C 398, 17.10.2022

ELT C 389, 10.10.2022

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (teine koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Riigikohtu eelotsusetaotlus – Eesti) – I. L. versus Politsei- ja Piirivalveamet

(Kohtuasi C-241/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2008/115/EÜ - Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine - Artikli 15 lõige 1 - Kinnipidamine - Kinnipidamise alused - Üldalus, milleks on oht väljasaatmise tulemuslikkusele - Kuriteo toimepanemise oht - Süüteo uurimise ja karistuse mõistmise tagajärjed - Väljasaatmismenetluse raskendamine - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 6 - Põhiõiguse vabadusele piiramine - Õigusliku aluse nõue - Selguse, ettenähtavuse ja kättesaadavuse nõuded - Kaitse omavoli eest)

(2022/C 451/02)

Kohtumenetluse keel: eesti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Riigikohus

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: I. L.

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 15 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

see ei luba liikmesriigil määrata riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku kinnipidamine üksnes üldalusel, milleks on oht väljasaatmise tulemuslikkusele, ilma et oleks täidetud mõni riigisiseses õiguses selle sätte ülevõtmiseks ette nähtud ja selgelt määratletud kinnipidamise alustest.

---

(1)  ELT C 242, 21.6.2021.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – Szef Krajowej Administracji Skarbowej versus O. Fundusz Inwestycyjny Zamknięty reprezentowany przez O S.A.

(Kohtuasi C-250/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Teenuste osutamine tasu eest - Maksuvabastused - Artikli 135 lõike 1 punkt b - Krediidi andmine - Kaudse osaluse leping)

(2022/C 451/03)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Szef Krajowej Administracji Skarbowej

Vastustaja: O. Fundusz Inwestycyjny Zamknięty reprezentowany przez O S.A.

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 135 lõike 1 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste krediidi andmine alla kuuluvad selle sätte tähenduses teenused, mida kaudne osaline osutab kaudse osaluse lepingu alusel ja mis seisnevad selles, et tehingu algataja saab enda käsutusse rahalise sissemakse selle eest, et ta kannab kaudsele osalisele üle tulu, mis on saadud nimetatud lepingus määratletud nõuetest, mis jäävad tehingu algataja vara hulka.

---

(1)  ELT C 289, 19.7.2021.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Sofiyski gradski sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasi HV suhtes

(Kohtuasi C-266/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine transpordipoliitika - Direktiiv 2006/126/EÜ - Artikli 11 lõiked 2 ja 4 - Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine - Alalise elukoha liikmesriigi väljastatud juhiluba, mis saadi teise liikmesriigi poolt väljastatud juhiloa vastu vahetamisega - Esimese liikmesriigi keeldumine täita teise liikmesriigi tehtud otsust peatada juhtimisõigus - Teise liikmesriigi kohustus keelduda oma territooriumil tunnustamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille kehtivus on peatatud)

(2022/C 451/04)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad

Põhikohtuasja menetluse pool

HV

Menetluses osales: Sofiyska gradska prokuratura

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta artikli 11 lõiget 2 koostoimes lõike 4 teise lõiguga

tuleb tõlgendada nii, et

need lubavad alalise elukoha liikmesriigil jätta tema väljastatud juhiloa omaniku suhtes oma territooriumil tunnustamata ja täitmata mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise otsust, mille teine liikmesriik on selle juhiloa omaniku suhtes teinud kõnealuse teise riigi territooriumil toime pandud liikluseeskirjade rikkumise tõttu, sealhulgas juhul, kui alalise elukoha liikmesriigi juhiluba väljastati selle teise liikmesriigi poolt varem väljastatud juhiloa vastu, kus liikluseeskirjade rikkumine toime pandi.

---

(1)  ELT C 263, 5.7.2021.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – UAB „Vittamed technologijos“ (likvideerimisel) versus Valstybinė mokesčių inspekcija

(Kohtuasi C-293/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Kaubad ja teenused, mida maksukohustuslane kasutab kapitalikaupade tootmiseks - Artiklid 184 – 187 - Mahaarvamise korrigeerimine - Kohustus korrigeerida käibemaksu mahaarvamist maksukohustuslase likvideerimise ja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise korral)

(2022/C 451/05)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Apellant: UAB „Vittamed technologijos“ (likvideerimisel)

Vastustaja: Valstybinė mokesčių inspekcija

Menetlusosaline: Kauno apskrities valstybinė mokesčių inspekcija

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 184–187

tuleb tõlgendada nii, et

maksukohustuslasel on kohustus korrigeerida kapitalikaupade tootmiseks soetatud kaupade ja teenuste eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamist juhul, kui selle maksukohustuslase omaniku või ainuaktsionäri otsuse tõttu maksukohustuslane likvideerida, samuti asjaolu tõttu, et selle maksukohustuslase kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist on esitatud avaldus, mis on rahuldatud, ei ole toodetud kapitalikaupu kasutatud ega hakata kunagi kasutama maksustatavas majandustegevuses. Põhjused, nagu pidevalt suurenev kahjum, tellimuste puudumine ja maksukohustuslase aktsionäri kahtlused kavandatava majandustegevuse kasumlikkuse suhtes, mis võimaldavad põhjendada maksukohustuslase likvideerimise otsust ja sellest tulenevalt kavandatud maksustatavast majandustegevusest loobumist, ei mõjuta maksukohustuslase kohustust korrigeerida asjaomase käibemaksu mahaarvamist, kui see maksukohustuslane on lõplikult otsustanud, et tal ei ole enam kavatsust kasutada neid kapitalikaupu maksustatavate tehingute tarbeks.

---

(1)  ELT C 289, 19.7.2021.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Agenzia delle Entrate versus Contship Italia SpA

(Liidetud kohtuasjad C-433/21 ja C-434/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Otsesed maksud - Asutamisvabadus - Äriühingu tulumaks - Varifirmade maksustamise vältimise vastane maksusüsteem - Maksustatava tulu kindlaksmääramine eeldatava miinimumtulu põhjal - Riiklikel reguleeritud turgudel noteeritud äriühingute ja üksuste väljajätmine selle maksusüsteemi kohaldamisalast)

(2022/C 451/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Agenzia delle Entrate

Vastustaja: Contship Italia SpA

Resolutsioon

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis piiravad varifirmade maksustamise vältimise vastase maksusüsteemi kohaldamisalast väljajätmise aluse kohaldamist, hõlmates üksnes äriühinguid, mille väärtpaberitega kaubeldakse riigisisestel reguleeritud turgudel, ja jättes selle väljajätmise aluse kohaldamisalast välja teised kodu- või välismaised äriühingud, mille väärtpaberitega ei kaubelda riigisisestel reguleeritud turgudel, kuid mis on välisriigi reguleeritud turgudel noteeritud äriühingute ja üksuste kontrolli all.

---

(1)  ELT C 422, 18.10.2021.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus American Airlines, Inc.

(Kohtuasi C-436/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EU) nr 261/2004 - Artikli 3 lõike 1 punkt a - Kohaldamisala - Artikli 2 punktid f – h - Mõiste „pilet“ - Mõiste „broneering“ - Mõiste „ümberistumistega lend“ - Reisibüroo kaudu tehtud broneering - Artikkel 7 - Lennureisijatele lennu pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis - Vedu, mis koosneb mitmest lennust, mida teostavad erinevad tegutsevad lennuettevõtjad - Liikmesriigis asuvast lennujaamast väljuv ümberistumistega lend, millel on vahemaandumine Šveitsis ja lõppsihtkoht kolmandas riigis)

(2022/C 451/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: flightright GmbH

Kostja: American Airlines, Inc.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 2 punkti h

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „ümberistumistega lend“ hõlmab vedu, mis koosneb mitmest lennust, mida teostavad erinevad tegutsevad lennuettevõtjad, kelle vahel ei ole eriomast õiguslikku suhet, kui need lennud on kokku pannud reisibüroo, kes on väljastanud koguhinnaga arve ja andnud selleks veoks välja ühtse pileti, mistõttu reisija, kes väljub liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast ja kelle viimane lend sihtkohta pikaajaliselt hilineb, võib tugineda hüvitise saamise õigusele kõnealuse määruse artikli 7 alusel.

---

(1)  ELT C 452, 8.12.2021.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. oktoobri 2022. aasta otsus – KN versus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC)

(Kohtuasi C-673/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Institutsiooniline õigus - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) - Tegevusjuhend - Psühholoogilise ahistamise süüdistused EESC liikme vastu - Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus - Otsus vabastada liige tema personalihalduse ja -juhtimise ülesannetest - Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)

(2022/C 451/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: KN (esindajad: advokaadid M. Aboudi ja M. Casado García-Hirschfeld)

Teine menetlusosaline: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) (esindajad: X. Chamodraka, M. Pascua Mateo, L. Camarena Januzec ja A. Carvajal García-Valdecasas, keda abistas avocate A. Duron)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta KNi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) kohtukulud.

---

(1)  ELT C 11, 10.1.2022.

SFD S.A. 9. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 30. märtsi 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-35/21: SFD versus EUIPO – Allmax Nutrition (ALLNUTRITION DESIGNED FOR MOTIVATION)

(Kohtuasi C-383/22 P)

(2022/C 451/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: SFD S.A. (esindaja: adwokat T. Grucelski)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 17. oktoobri 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja jätta SFD S.A. kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Szegedi Törvényszék (Ungari) 24. juunil 2022 – NW versus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság, Miniszterelnöki Kabinetirodát vezető miniszter

(Kohtuasi C-420/22)

(2022/C 451/10)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szegedi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: NW

Vastustajad: Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság, Miniszterelnöki Kabinetirodát vezető miniszter

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (1) pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta artikli 10 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 – ning konkreetsel juhul harta artiklitega 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et liikmesriigi ametiasutus, kes on teinud riigi julgeoleku ja/või avaliku korra ja/või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel ettekirjutuse eelnevalt väljastatud pikaajaline elamisluba ära võtta, ning eriasutus, kes on kindlaks määranud, et teave on konfidentsiaalne, jälgiksid, et kolmanda riigi kodanikust huvitatud isikule ja tema seaduslikule esindajale on igal juhul tagatud õigus teada vähemalt nende konfidentsiaalsete ja salastatud teabe ja andmete põhisisu, millel selle põhjuse alusel tehtud ettekirjutus põhineb, ja kasutada seda teavet või neid andmeid ettekirjutuse menetlemisel juhul, kui vastutav ametiasutus leiab, et selline teabe edastamine oleks riigi julgeoleku kaalutlustega vastuolus?

2.	Kui vastus on jaatav, siis mida tuleb harta artikleid 41 ja 47 arvestades täpselt mõista selle otsuse aluseks olevate konfidentsiaalsete põhjenduste „põhisisu“ all?

3.

Kas direktiivi 2003/109 artikli 10 lõiget 1 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes teeb lahendi eriasutuse sellise arvamuse õiguspärasuse kohta, mis on antud konfidentsiaalse või salastatud teabega seotud põhjenduse alusel, ning selle arvamuse põhjal välismaalase kohta tehtud sisulise ettekirjutuse õiguspärasuse kohta, peab olema pädev hindama konfidentsiaalsuse seaduslikkust (selle vajalikkust ja proportsionaalsust), ning – kui ta leiab, et konfidentsiaalsusnõue on õigusvastane – tegema ettekirjutuse, et huvitatud isik ja tema seaduslik esindaja saaksid teada ja kasutada kogu teavet, millel põhinevad haldusasutuse arvamus ja ettekirjutus, või – kui ta leiab, et konfidentsiaalsusnõue on õiguspärane – et huvitatud isik saaks teda puudutavas välismaalaste menetluses teada ja kasutada vähemalt konfidentsiaalse teabe põhisisu?

4.

Kas direktiivi 2003/109 artikli 9 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 1 koostoimes harta artiklitega 7, 24, artikli 51 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on välismaalaste asjas tehtud ettekirjutus varem väljastatud pikaajaline elamisluba ära võtta, põhjendamata akt, mis i) põhineb ainult automaatsel viitamisel eriasutuse siduvale ja kohustuslikule arvamusele, mida ei ole samuti põhjendatud ning milles on kindlaks määratud, et esineb oht riigi julgeolekule, avalikule julgeolekule või avalikule korrale või nende rikkumine, ning ii) mis on seega vastu võetud ilma riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku või avaliku korra kaalutluste põhjalikku analüüsita ja võtmata arvesse individuaalseid asjaolusid ega vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid?

---

(1)  ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Wien (Austria) 28. juunil 2022 – VK versus N1 Interactive Ltd.

(Kohtuasi C-429/22)

(2022/C 451/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: VK

Vastustaja apellatsioonimenetluses: N1 Interactive Ltd.

Eelotsuse küsimus

Kas määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (1) artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tarbija hariliku viibimiskoha riigi õigust ei tule kohaldada juhul, kui Rooma I määruse artikli 4 järgi kohaldatav õigus, mille kohaldamist hageja taotleb ja mida tuleks kohaldada juhul, kui hageja ei ole tarbija, on hagejale soodsam?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT 2008, L 177, lk 6).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Szegedi Törvényszék (Ungari) 8. augustil 2022 – PQ versus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság, Miniszterelnöki Kabinetirodát vezető miniszter

(Kohtuasi C-528/22)

(2022/C 451/12)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szegedi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: PQ

Vastustajad: Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság, Miniszterelnöki Kabinetirodát vezető miniszter

Eelotsuse küsimused

1.

a. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklit 20 tuleb koostoimes põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 7 ja 24 tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi praktika, mille kohaselt tehakse otsus oma kodakondsusjärgses liikmesriigis elava liidu kodaniku perekonnaliikme (alaealine laps, elukaaslane) kolmanda riigi kodanikust perekonnaliikme jaoks varem välja antud elamisõigust andva loa tühistamise või elamisõiguse pikendamise taotluse (käesolevas asjas riigisisene alalise elaniku elamisloa taotlus) rahuldamata jätmise kohta, ilma et enne seda oleks kontrollitud, kas puudutatud kolmanda riigi kodanikul on ELTL artiklis 20 osutatud tuletatud elamisõigus? b. Kas ELTL artiklit 20 tuleb koostoimes harta artiklitega 7, 24, artikli 51 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada selliselt, et kui tegemist on ELTL artiklist 20 tuleneva tuletatud elamisõigusega, siis on liidu õiguse kohaldatavuse tagajärg, et elamisõiguse pikendamise taotluse (käesolevas asjas riigisisene alalise elaniku elamisloa taotlus) kohta välismaalaste politsei otsuse tegemisel, selle aluseks olevate riigi julgeoleku, avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaalutlustel erandite kohaldamisel ning selliste põhjuste tõendatud esinemisel elamisõiguse piirangute põhjendamise aluseks oleva vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise läbiviimisel tuleb liikmesriigi haldusasutustel ja kohtutel kohaldada samuti liidu õigust?

2.

Kas ELTL artiklit 20 tuleb koostoimes harta artikliga 47 – ja käesoleval juhul koostoimes harta artiklitega 7 ja 24 – tõlgendada selliselt, et see nõuab, et varem väljastatud pikaajalise elamisloa riigi julgeoleku ja/või avaliku korra ning avaliku julgeoleku kaalutlustel tühistamise või elamisõiguse pikendamise taotluse üle otsustav liikmesriigi ametiasutus ja konfidentsiaalseks või salastatuks tunnistav eriasutus peab hoolitsema selle eest, et puudutatud kolmanda riigi kodanik ja tema nõustaja saaks igal juhul vähemalt teada sel põhjusel tehtud otsuse aluseks olevate salastatud andmete ja teabe põhisisu ning neid otsuse tegemise menetluses kasutada, kui pädev asutus väidab, et teatamine oleks vastuolus riigi julgeolekukaalutlusega?

3.	Kui vastus on jaatav, siis mida tuleb harta artikleid 41 ja 47 arvestades täpselt mõista selle otsuse aluseks olevate konfidentsiaalsete või salastatud põhjenduste „põhisisu“ all?

4.

Kas ELTL artiklit 20 tuleb koostoimes harta artikliga 47 tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes teeb lahendi eriasutuse sellise arvamuse õiguspärasuse kohta, mis on antud konfidentsiaalse või salastatud teabega seotud põhjenduse alusel, ning selle arvamuse põhjal välismaalase kohta tehtud sisulise ettekirjutuse õiguspärasuse kohta, peab olema pädev hindama konfidentsiaalsuse seaduslikkust (selle vajalikkust ja proportsionaalsust), ning – kui ta leiab, et konfidentsiaalsusnõue on õigusvastane – tegema ettekirjutuse, et huvitatud isik ja tema seaduslik esindaja saaksid teada ja kasutada kogu teavet, millel põhinevad haldusasutuse arvamus ja ettekirjutus, või – kui ta leiab, et konfidentsiaalsusnõue on õiguspärane – et huvitatud isik saaks teda puudutavas välismaalaste menetluses teada ja kasutada vähemalt konfidentsiaalse või salastatud teabe põhisisu?

5.

Kas ELTL artiklit 20 tuleb koostoimes harta artiklitega 7, 24, artikli 51 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on välismaalaste asjas tehtud ettekirjutus varem väljastatud pikaajaline elamisluba ära võtta, põhjendamata akt, mis i) põhineb ainult automaatsel viitamisel eriasutuse siduvale ja kohustuslikule arvamusele, mida ei ole samuti põhjendatud ning milles on tuvastatud, et esineb oht riigi julgeolekule, avalikule julgeolekule või avalikule korrale või nende rikkumine, ning ii) mis on seega vastu võetud ilma riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku või avaliku korra kaalutluste põhjaliku analüüsita ja võtmata arvesse individuaalseid asjaolusid ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj (Rumeenia) 9. augustil 2022 – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca, Administraţia Judeţeană a Finaţelor Publice Cluj versus SC Westside Unicat

(Kohtuasi C-532/22)

(2022/C 451/13)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Cluj

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca, Administraţia Judeţeană a Finaţelor Publice Cluj

Vastustaja: SC Westside Unicat

Eelotsuse küsimused

1.

Kas käibemaksudirektiivi (1) artiklit 53 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka selliste teenuste suhtes, nagu need, mille üle vaieldakse põhikohtuasjas, st teenused, mida videovestluse stuudio osutas veebisaidi haldajale ja mis koosnesid erootilistest interaktiivsetest esitustest, mida filmiti ja kanti üle reaal[ajas] interneti vahendusel (digitaalse sisu voogedastus reaalajas)?

2.

Kui 1. küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas käibemaksudirektiivi artiklis 53 sisalduva väljendi, s.o „koht, kus kõnealused üritused tegelikult toimuvad“, tõlgendamisel on asjakohane koht, kus modellid on veebikaamera ees, koht, kus esituste korraldaja on asutatud, koht, kus kliendid videoid vaatavad, või arvestatakse viidatutest erinevat kohta?

---

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006 L 347, lk l).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 22. augustil 2022 – SN ja LN, keda esindab SN

(Kohtuasi C-563/22)

(2022/C 451/14)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: SN ja LN, keda esindab SN

Vastustaja: Zamestnik-predsedatel na Darzhavnata agentsia za bezhantsite

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2013/32/EL (1) artikli 40 lõikest 1 tuleneb, et Palestiina päritolu kodakondsuseta isiku korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis esitati UNRWA juures registreerimise alusel, läbivaatamise vastuvõetavuse korral, et sättes ettenähtud pädevate ametiasutuste kohustus võtta arvesse ja kontrollida korduva taotluse raames kõiki täiendavate selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja dokumente, hõlmab kohtuasja asjaoludel ka kohustust kontrollida lisaks korduva taotluse esemeks olevatele uutele dokumentidele või asjaoludele põhjusi, miks isik lahkus UNRWA tegevuspiirkonnast, kui tõlgendada neid koostoimes direktiivi 2011/95 (2) artikli 12 lõike 1 punkti a teise lausega? Kas nimetatud kohustuse täitmine sõltub asjaolust, et põhjused, miks isik lahkus UNRWA tegevuspiirkonnast, vaadati läbi juba [rahvusvahelise] kaitse saamiseks esitatud esimese taotluse menetlemise raames, mis lõppes vaidlustamatuks muutunud keelduva otsusega, milles taotleja siiski ei väitnud ega tõendanud, et ta on UNRWA juures registreeritud?

2.

Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teisest lausest järeldub, et sättes sisalduv väljend „kui kõnealune kaitse või abi on mingil põhjusel lakanud“ on kohaldatav Palestiina päritolu kodakondsuseta isiku suhtes, kes oli registreeritud UNRWA juures ja keda UNRWA toetas Gaza linnas toiduainete, tervishoiuteenuste ja haridusteenustega, ilma et esineks pidepunkte isikliku ohu kohta selle isiku suhtes, kes lahkus Gaza linnast vabatahtlikult ja õiguspäraselt, kui võtta arvesse kohtuasjas olemasolevat teavet: — üldisele olukorrale lahkumise ajal sellise hinnangu andmine, et tegu on seni mitte kunagi esinenud humanitaarkriisiga, mis on seotud toiduainete, joogivee, tervishoiuteenuste ja ravimite puudusega ning vee- ja elektrivarustusprobleemidega, hoonete ja infrastruktuuri purustamisega, töötusega; — UNRWA raskused säilitada Gaza sektoris abi ja teenuste tagamine, ka toiduainete ja tervishoiuteenuste kujul, mille põhjuseks on UNRWA oluline eelarvedefitsiit ja abiorganisatsiooni toetusest sõltuvate isikute hulga pidev suurenemine, [asjaolud, et] üldine olukord Gazas nõrgestab UNRWA tegevust? Kas sellele küsimusele tuleb anda teistsugune vastus ainult sel põhjusel, et taotleja on haavatav isik direktiivi artikli 20 lõike 3 tähenduses, täpsemalt alaealine laps?

3.

Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset tuleb tõlgendada nii, et taotleja, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud Palestiina pagulane, võib tagasi pöörduda UNRWA tegevuspiirkonda, kust ta lahkus, konkreetsemalt Gaza linna, kui keelduva otsuse peale esitatud kaebuse kohtus menetlemise ajal — ei ole kindlat informatsiooni selle kohta, et see isik saaks kasutada UNRWA pakutavat abi toiduainete, tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniabi ning hariduse osas, — anti informatsioonile üldise olukorra kohta Gaza linnas ja UNRWA kohta UNHCR-i 2022. aasta märtsi seisukohas Gaza sektorisse naasmise kohta hinnang, milles seda peetakse põhjuseks lahkuda UNRWA tegevuspiirkonnast ja [sinna] mitte tagasi pöörduda, sealhulgas, et taotleja saaks tagasipöördumise korral elada seal inimväärsetes tingimustes? Kas rahvusvahelist kaitset taotlenud isiku isiklik olukord – võttes arvesse olukorda Gaza sektoris nimetatud ajal ja kuivõrd isik sõltub UNRWA pakutavast abist toiduainete, tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniabi osas, samuti silmas pidades tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte kohaldamist ja kaitsmist vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 21 lõikele 1 koostoimes harta artikliga 19 selle taotleja osas – kuulub 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Jawo (C-163/17, EU:C:2019:218) resolutsiooni punktis 4 antud tõlgenduse, mis puudutab äärmuslikku materiaalset puudust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 4, kohaldamisalasse? Kas küsimusele Gaza linna tagasipöördumise kohta informatsiooni alusel üldise olukorra kohta Gaza linnas ja UNRWA kohta tuleks vastata teisiti ainult sellepärast, et isik, kes kaitset taotleb, on alaealine laps, võttes arvesse lapse huvide kaitsmist ning tema heaolu ja sotsiaalse arengu, kaitse ja turvalisuse tagamist?

4.

Olenevalt vastusest kolmandale küsimusele: Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset ja eelkõige selles sättes sisalduvat väljendit „on sel isikul ipso facto õigus käesolevast direktiivist tulenevatele hüvedele“ tuleb käesoleval juhul tõlgendada nii, et: A) isiku suhtes, kes taotleb kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud kodakondsuseta palestiinlane, on kohaldatav tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 21 lõikele 1 koostoimes harta artikli 19 lõikega 1, sest isikul oleks Gaza linna tagasipöördumise korral oht langeda ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ohvriks, kuna ta võib sattuda äärmuslikku majanduslikku puudusesse, ja kuuluks täiendava kaitse saamiseks direktiivi 2011/95 artikli 15 [punkti b] kohaldamisalasse, või B) see säte eeldab isiku, kes taotleb kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud kodakondsuseta palestiinlane, pagulasena tunnustamist selle direktiivi artikli 2 punkti c tähenduses selle liikmesriigi poolt ja omal algatusel sellele isikule pagulasseisundi andmist, kuivõrd ta ei kuulu selle artikli 12 lõike 1 punkti b või lõigete 2 ja 3 kohaldamisalasse, vastavalt 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsuse El Kott jt (C-364/11, EU:C:2012:826) resolutsiooni punktile 2, ilma et võetaks arvesse direktiivi 2011/95 artikli 15 [punkti b] kohaselt täiendava kaitse saamiseks olulisi selle isikuga seotud asjaolusid?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EÜ rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2013, L 180, lk 60).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).

Grail LLC 30. septembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 13. juuli 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-227/21: Illumina versus komisjon

(Kohtuasi C-625/22 P)

(2022/C 451/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Grail LLC (esindajad: solicitor D. Little, abogados J. Ruiz Calzado, J. M. Jiménez Laiglesia, avocat A. Giraud ja advocaat S. Troch)

Teised menetlusosalised: Illumina, Inc., Euroopa Komisjon, Kreeka Vabariik, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, EFTA järelevalveamet

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

tühistada komisjoni 19. aprilli 2021. aasta otsus C(2021) 2847 juhtumi kohta COMP/M.10188 – Illumina/Grail; sellega seotud komisjoni 19. aprilli 2021. aasta otsused C(2021) 2848 (final), C(2021) 2849 (final), C(2021) 2851 (final), C(2021) 2854 (final) ja C(2021) 2855 (final); ja sellega seotud komisjoni 11. märtsi 2021. aasta otsus, millega teavitati Illuminat ja GRAILi sellest, et komisjon on saanud üleandmistaotluse, ning sellest, et vastavalt artikli 22 lõike 4 teisele lõigule ei tohi Illumina ja GRAIL seetõttu EÜ ühinemismääruse (1) artikli 7 alusel koondumist ellu viia;

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellandi kohtukulud seoses käesoleva menetluse ja Üldkohtus toimunud menetlusega, ning

—	võtta kõik muud meetmed, mida Euroopa Kohus vajalikuks peab.

Väited ja peamised argumendid

GRAIL tugineb oma apellatsioonkaebuse põhjendamisel kolmele väitele. Esimese väite kohaselt on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud õigusnorme EÜ ühinemismääruse artikli 22 ajaloolisel, kontekstipõhisel ja teleoloogilisel tõlgendamisel, kui järeldati, et liikmesriigid võivad selle sätte alusel esitada üleandmistaotluse olenemata nende riigisiseste koondumiste kontrolli õigusnormide ulatusest. Teise väite kohaselt rikkus Üldkohus oma otsuses õigusnorme, i) kui ta jättis tegemata õiguslikud järeldused õigest järeldusest, et komisjon viivitas „ebamõistlikult kaua“ kõigile liikmesriikidele kutsekirja saatmisega seoses koondumisega, mis puudutab Illumina poolt GRAILi üle ainukontrolli omandamist, ja ii) kuna ta jõudis oma hinnangu tulemusel järeldusele, et komisjon ei rikkunud poolte kaitseõigusi menetluses, mille tulemusel võeti vastu kutsekiri ja lõppkokkuvõttes komisjoni otsus C(2021) 2847. Lõpuks, kolmanda väite kohaselt on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud õigusnorme õiguspärase ootuse ja õiguskindluse hindamisel, mis tekib konkurentsivoliniku / komisjoni asepresidendi tingimusteta ja täpsetest kinnitustest selle kohta, millal ja kuidas rakendatakse uut hinnangut EÜ ühinemismääruse artikli 22 kohaldamisele.

---

(1)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

Üldkohtu 13. septembri 2022. aasta määrus – Ben Ali versus nõukogu

(Kohtuasi T-170/21) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias - Hageja surm - Kohtumenetluse uuendamata jätmine õigusjärglaste poolt - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2022/C 451/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Mehdi Ben Tijani Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen Ben Ali (Saint-Étienne-du-Rouvray, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. de Saint Remy)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: L. Vétillard ja V. Piessevaux)

Ese

Hageja palub oma hagiavaldusega esiteks tühistada teda puudutavas osas ELTL artikli 263 alusel nõukogu 22. jaanuari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/55, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT 2021, L 23, lk 22) ja nõukogu 22. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/49, millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT 2021, L 23, lk 5), ning teiseks hüvitada kahju, mis talle nende õigusaktidega tekitati.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 217, 7.6.2021.

Üldkohtu 12. septembri 2022. aasta määrus – Biologische Heilmittel Heel vs. EUIPO – Esi (TRAUMGEL)

(Kohtuasi T-130/22) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi TRAUMGEL taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk Traumeel - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Kaupade sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2022/C 451/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Biologische Heilmittel Heel GmbH (Baden-Baden, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Künzel)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: A. Ringelhann ja J. Ivanauskas)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Esi Srl (Albisola Superiore, Itaalia)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis palub hageja osaliselt tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 20. detsembri 2021. aasta otsus (asi R 813/2021-4) ja osaliselt seda otsust muuta.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata, kuna see on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu.

2.	Mõista kohtukulud välja Biologische Heilmittel Heel GmbH-lt.

---

(1)  ELT C 171, 25.4.2022.

13. septembril 2022 esitatud hagi – QZ versus EIP

(Kohtuasi T-569/22)

(2022/C 451/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: QZ (esindajad: advokaadid L. Levi ja P. Baudoux)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 5. oktoobri 2021. aasta ja 8. märtsi 2022. aasta otsused, milles kostja väidab, et hageja oli vaidlustatud ajavahemikel põhjuseta puudunud;

—	tühistada kostja 3. juuni 2022. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja halduskaebus ja kinnitati, et hageja oli kolmel vaidlustatud ajavahemikul põhjuseta puudunud;

—	mõista kostjalt välja hüvitis hagejale tekitatud kahju eest;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.	Esimese vaidlustatud ajavahemikuga seoses esitab hageja kolm väidet, et rikuti õiguskindluse põhimõtet ja personalieeskirjade X lisa artiklit 3.6, põhjendamiskohustust, õigust heale haldusele ning hoolsuskohustust.

2.	Teise vaidlustatud ajavahemikuga seoses esitas hageja kaks väidet, et rikuti hoolsuskohustust ja personalieeskirjade X lisa artiklit 2.1, C.

3.	Kolmanda vaidlustatud ajavahemikuga seoses esitas hageja väite, et kostjal ei olnud volitust hageja arstitõendit kahtluse alla seada.

12. septembril 2022 esitatud hagi – Herbert Smith Freehills versus komisjon

(Kohtuasi T-570/22)

(2022/C 451/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Herbert Smith Freehills LLP (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat P. Wytinck)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada tervikuna Euroopa Komisjoni 3. juuli 2022. aasta otsus C(2022) 4816 final, mis võeti vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 alusel; (1)

—	mõista hageja kohtukulud käesolevas menetluses välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõiget 1 ja artikli 2 lõiget 3, kuna komisjon ei võimaldanud tutvuda asjakohastes andmebaasides sisalduva teabega, mida tuleb pidada hageja taotlusega hõlmatud dokumentideks, ning kuna komisjon ei tuvastanud kõiki hageja taotlusega hõlmatud dokumente ega võimaldanud nendega tutvuda, seal hulgas teiste dokumentidega, mis sisaldasid asjakohastest andmebaasidest pärit teavet.

2.	Teine väide, et rikutud on ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

15. septembril 2022 esitatud hagi – Sberpank Europe versus Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-571/22)

(2022/C 451/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sberpank Europe AG (Viin, Austria) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kriisilahendusnõukogu 5. juuli 2022. aasta otsus (SRB/EES/2022/37), millega kriisilahendusnõukogu määras kindlaks hageja Horvaatia tütarettevõtja kriisilahendusega seotud kulud ja kohustas Horvaatia Keskpanka need kulud maha arvama hagejale makstavast ostuhinnast;

—	mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on vaidlustatud otsuses rikutud nii menetlus- kui materiaalõigusnorme, sest selles on järgmised konkreetsed puudused: — Vaidlustatud otsus rikub kriisilahenduskorra määruse (1) artikli 22 lõiget 6 ja artikli 28 lõiget 2, sest: a) kulud ei ole käsitletavad kriisilahenduse vahendite ja -õiguste kasutamisega seoses nõuetekohaselt tekkinud mõistlike kuludena; b) kriisilahendusnõukogu ei võtnud vastu mingit asjakohast otsust selle kohta, kuidas ta kulud kavatseb katta ning ta oleks pidanud kulude kandmise kohustuseks tegema krediidiasutusele, kelle suhtes kriisilahendust kohaldati ja seega kaudselt ostjale; (c) kriisilahenduskorra määruse artikli 28 lõige 2 annab kriisilahendusnõukogule vaid õiguse anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele korraldusi kriisilahendusskeemi elluviimise aspekti kohta, kuid kulud, millele vaidlustatud otsuses viidatakse, on seotud menetlusega, mis viisid kriisilahendusotsuse vastuvõtmiseni; ja d) kriisilahenduskorra määrus ei anna kriisilahendusnõukogule õigust osta sisse õigus- või muud nõustamisteenust selle ettevõtja arvel, kelle üle ta järelevalvet teostab, või ka tema aktsionäride arvel. — Välisnõustajate kaasamine rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis sätestab, et igaühel on õigus sellele, et tema küsimusi käsitleksid liidu institutsioonid, organid ja asutused, mitte välisnõustajad. — Kulud, mis vaidlustatud otsuse alusel tuleb kanda hagejal, kantakse igal juhul kõigi järelevalvealuste finantsinstitutsioonide korrapärastest osamaksetest, millega kaetakse kriisilahendusnõukogu halduskulud. — Vastupidi tuleneb just erinormidest, mis lubavad teatud tingimustel õigusnõustamise kulude tasumist, et reeglina nende kulude tasumist nõuda ei saa. — Kulud ei ole käsitatavad nõuetekohaselt tekkinud mõistlike kuludena. — Teatud kulud puudutavad Horvaatia õiguse küsimusi. Ainult liikmesriigi asutused ja kohtud saavad vastutada Horvaatia õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest. — Teatud kulud puudutavad karistusküsimusi, mis jäävad ka välja kriisilahendusnõukogu pädevusalast.

2.	Teine väide, et vaidlustatud otsus põhineb kriislahendusotsusel, mis on nii menetlus- kui materiaalõigusnormide seisukohast õigusvastane ning hetkel menetletava kohtuasja T-524/22 ese.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

15. septembril 2022 esitatud hagi – Sberpank Europe AG versus Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-572/22)

(2022/C 451/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sberpank Europe AG (Viin, Austria) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kriisilahendusnõukogu 5. juuli 2022. aasta otsus (SRB/EES/2022/36), millega kriisilahendusnõukogu määras kindlaks hageja Sloveenia tütarettevõtja kriisilahendusega seotud kulud ja kohustas Sloveenia Keskpanka need kulud maha arvama hagejale makstavast ostuhinnast;

—	mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on vaidlustatud otsuses rikutud nii menetlus- kui materiaalõigusnorme, sest selles on järgmised konkreetsed puudused: — Vaidlustatud otsus rikub kriisilahenduskorra määruse (1) artikli 22 lõiget 6 ja artikli 28 lõiget 2, sest: a) kulud ei ole käsitletavad kriisilahenduse vahendite ja -õiguste kasutamisega seoses nõuetekohaselt tekkinud mõistlike kuludena; b) kriisilahendusnõukogu ei võtnud vastu mingit asjakohast otsust selle kohta, kuidas ta kulud kavatseb katta ning ta oleks pidanud kulude kandmise kohustuseks tegema krediidiasutusele, kelle suhtes kriisilahendust kohaldati ja seega kaudselt ostjale; (c) kriisilahenduskorra määruse artikli 28 lõige 2 annab kriisilahendusnõukogule vaid õiguse anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele korraldusi kriisilahendusskeemi elluviimise aspekti kohta, kuid kulud, millele vaidlustatud otsuses viidatakse, on seotud menetlusega, mis viisid kriisilahendusotsuse vastuvõtmiseni; ja d) kriisilahenduskorra määrus ei anna kriisilahendusnõukogule õigust osta sisse õigus- või muud nõustamisteenust selle ettevõtja arvel, kelle üle ta järelevalvet teostab, või ka tema aktsionäride arvel. — Välisnõustajate kaasamine rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis sätestab, et igaühel on õigus sellele, et tema küsimusi käsitleksid liidu institutsioonid, organid ja asutused, mitte välisnõustajad. — Kulud, mis vaidlustatud otsuse alusel tuleb kanda hagejal, kantakse igal juhul kõigi järelevalvealuste finantsinstitutsioonide korrapärastest osamaksetest, millega kaetakse kriisilahendusnõukogu halduskulud. — Vastupidi tuleneb just erinormidest, mis lubavad teatud tingimustel õigusnõustamise kulude tasumist, et reeglina nende kulude tasumist nõuda ei saa. — Kulud ei ole käsitatavad nõuetekohaselt tekkinud mõistlike kuludena. — Teatud kulud puudutavad Sloveenia õiguse küsimusi. Ainult liikmesriigi asutused ja kohtud saavad vastutada Sloveenia õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest. — Teatud kulud puudutavad karistusküsimusi, mis jäävad ka välja kriisilahendusnõukogu pädevusalast.

2.	Teine väide, et vaidlustatud otsus põhineb kriislahendusotsusel, mis on nii menetlus- kui materiaalõigusnormide seisukohast õigusvastane ning hetkel menetletava kohtuasja T-523/22 ese.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

4. oktoobril 2022 esitatud hagi – CMB versus komisjon

(Kohtuasi T-619/22)

(2022/C 451/22)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: CMB Colorex Master Batches BV (Helmond, Madalmaad) (esindaja: advokaat M. Wolf)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 5. augusti 2022. aasta otsus C(2022) 5829 final, millega nõutakse CMB Colorex Master Batches'ilt 16. augustiks 2022 tagasi põhivõlg 125 166,68 eurot, millele lisandub viivitusintress summas 24 592,68 eurot, st kogusumma 149 759,36 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Nõue on lõppenud.

2.	Lepingu või mõne selle täitmisel kohaldatava õigusnormi rikkumine. — Nõue on kohaldatava EL õiguse järgi aegunud.

3.	Nõude vale arvestus. — Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole järgitud nõuetekohast hoolsust.

10. oktoobril 2022 esitatud hagi – Vi.ni.ca. versus EUIPO – Venica & Venica (agricolavinica. Le Colline di Ripa)

(Kohtuasi T-627/22)

(2022/C 451/23)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Vi.ni.ca. Srl – soc. agr. (Ripalimosani, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Di Pardo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Venica & Venica di Gianni e Giorgio Venica Ss soc. agr. (Dolegna del Collio, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk agricolavinica. Le Colline di Ripa di colori bianco, nero, rosso e verde – ELi kaubamärk nr 18 196 079

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 11. juuli 2022. aasta otsus asjas R 90/2022-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus või vähemalt muuta seda, lugedes kehtivaks vaidlustatud kaubamärgi agricolavinica Le Colline di Ripa, kuivõrd see ei ole visuaalselt, foneetiliselt ega kontseptuaalselt sarnane varasema kaubamärgiga VENICA ning kuna ei esine mingit kõnealuste kaubamärkide segiajamise tõenäosust;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja võimalikult menetlusse astujalt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

10. oktoobril 2022 esitatud hagi – LAICO versus nõukogu

(Kohtuasi T-629/22)

(2022/C 451/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Libyan African Investment Company (LAICO) (Tripoli, Liibüa) (esindajad: advokaadid A. Bahrami ja N. Korogiannakis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 26. juuli 2022. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2022/1315, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1) osas, milles Libyan African Investment Company (LAICO) nimi jäetakse üksuste loetellu, mis on kehtestatud nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsuse (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (2), IV lisas;

—

tühistada nõukogu 26. juuli 2002. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1308 (3) millega rakendatakse 18. jaanuari 2016. aasta määruse (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011) (4) artikli 21 lõiget 2, osas, milles LAICO nimi jäetakse üksuste loetellu, mis on kehtestatud nõukogu määruse (EL) 2016/44 III lisas;

—	mõista hageja kohtukulud ja muud käesoleva hagiga seotud kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et rikuti nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333 ja nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrust (EL) 2016/44.

2.	Teine väide, et rikuti nõukogu kohustust kõiki piiravaid meetmeid regulaarselt läbi vaadata tagamaks, et need aitavad jätkuvalt kaasa nende eesmärkide täitmisele.

3.

Kolmas väide, et tehti hindamisviga või teise võimalusena ilmne hindamisviga, kui hageja nimi jäeti nende üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Hageja nime kõnealusesse nimekirja jätmise põhjus on vastuolus üldise loetellu kandmise kriteeriumiga. Nõukogu ei täitnud oma kohustust tagada, et põhjus, miks hageja nimi jäeti nende üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, oleks kooskõlas nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 artikli 9 lõike 2 punktis b sätestatud üldise loetellu kandmise kriteeriumiga.

4.	Neljas väide, et rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

5.	Viies väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet.

6.	Kuues väide, et põhjendused ei olnud piisavad ja neid muudeti vastuoluliselt: rikuti põhjendamiskohustust, ELTL artiklit 296, olulist vorminõuet ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

---

(1)  Nõukogu 26. juuli 2022. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2022/1315, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (ELT 2022, L 198, lk 19).

(2)  Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (ELT 2015, L 206, lk 34).

(3)  Nõukogu 26. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1308, millega rakendatakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas (ELT 2022, L 198, lk 1).

(4)  Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011 (ELT 2016, L 12, lk 1).

12. oktoobril 2022 esitatud hagi – Fridman jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-635/22)

(2022/C 451/25)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Mikhail Fridman (London, Ühendkuningriik), Petr Aven (Virginia Water, Ühendkuningriik), German Khan (London) (esindajad: advokaadid T. Marembert ja A. Bass)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 21. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1273, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1); ja

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on puudu õiguslik alus. Hagejate hinnangul ei ole nõukogul õigust kehtestada meetmete võtmise kohustusi, eriti nii ulatuslikke, isikutele, keda ta karistab.

2.

Teine väide, et on puudu õiguslik alus ja rikutud ELL artikleid 4, 5, 25 ja 40 ning ELTL artikleid 3, 4, 82, 83 ja 215. Hagejad väidavad selle kohta, et kohustades liikmesriike võrdsustama karistustest kõrvalehoidumisega igasuguse tema kehtestatud vara deklareerimise kohustuse riive, tegutses nõukogu – olles teadlik, et kahekümne viies liikmesriigis kahekümne seitsmest on karistusest kõrvalehoidumine karistatav süütegu, asetanud end karistusõigust loova seadusandja rolli.

---

(1)  ELT 2022, L 194, lk 1.

12. oktoobril 2022 esitatud hagi – U. I. Lapp versus EUIPO – Labkable Asia (Labkable Solutions for cables)

(Kohtuasi T-636/22)

(2022/C 451/26)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: U. I. Lapp GmbH (Stuttgart, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Ingerl ja M. Ringer)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Labkable Asia Ltd (Kowloon, Hong Kong, Hiina)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „Labkable Solutions for cables“ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 123 696

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 22. juuli 2022. aasta otsus asjas R 1894/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	muuta vaidlustatud otsust nii, et apellatsioonikoja menetluse teise poole kaebus jäetakse rahuldamata;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 4 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 esimese lause rikkumine.

13. oktoobril 2022 esitatud hagi – Westpole Belgium ja Unisys Belgium versus parlament

(Kohtuasi T-640/22)

(2022/C 451/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Westpole Belgium (Vilvoorde, Belgia), Unisys Belgium (Machelen, Belgia) (esindaja: advokaat A. Vercruysse)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

eelkõige tühistada kostja otsused: — sõlmida hanke „PE/ITEC-ITS19-External Provision of IT Services“ osa nr 7 suhtes leping kolme esimese pakkujaga, kelle täpsemad andmed on järgmised: — 1. järjekoht: OneCode, ettevõtjate ühendus, keda juhib NTT Data Spain S.L.U. Belgia filiaal ja kelle lepingupartnerid on ARHS Developments S.A., SWORD Technologies S.A. ja SOGETI Luxembourg S.A.; selle ettevõtjate ühenduse asukoht: B-1000 Brüssel (Belgia), rue de Spa 8; — 2. järjekoht: Consortium APC, ettevõtjate ühendus, keda juhib äriühing Atos Luxembourg PSF ja kelle lepingupartnerid on PWC EU Services ja Computer Resources International Luxembourg; selle ettevõtjate ühenduse asukoht: L-3364 Leudelange (Luksemburg), rue du Château d’Eau 12; — 3. järjekoht: FACI2T Consortium?, ettevõtjate ühendus, keda juhib CTG IT Solutions S.A. ja kelle lepingupartnerid on Fujitsu Technology Solutions N.V./S.A., Netcompany Intrasoft S.A. ja AXIANSEU – DIGITAL SOLUTIONS S.A,; selle ettevõtjate ühenduse asukoht: L-8070 Bertrange (Luksemburg), rue des Mérovingiens 7; — mitte sõlmida hankelepingut ettevõtjate ühendusega InfraExpert, millesse kuuluvad eespool täpsustatud hagejad, st ühendusega, mis asutati pakkumise tegemiseks vaidlusaluses hankemenetluses ning selleks, et allakirjastada ja täita raamleping ja üksikud lepped, millele võidakse alla kirjutada pärast hankelepingu sõlmimise otsustamist – otsusest mitte hankelepingut sõlmida teatati hagejatele 3. oktoobri 2022. aasta tähitud kirjaga viitenumbriga GEDA (2022) 27063;

—	teise võimalusena, kui asja lahendav Üldkohtu koda leiab, et tal on vaja rohkem teavet, siis:

—

nõuda eespool täpsustatud kostjalt välja järgmised: — otsus(ed) seoses „ebatavalise olukorraga, kus mitu pakkujat tuleb ehk menetlusest kõrvaldada“, millele viidatakse vaidlusaluses hankemenetluses kostjate esitatud pakkumiste kehtivuse kestuse pikendamise taotlustes; — ettevõtja kinnitus, mille andsid välja ettevõtjate ühendus OneCode ja/või NTT Data Spain S.L.U. Belgia filiaal; — põhjused, miks vaidlusaluse hanke osadest nr 3 ja 8 jäeti kõrvale pakkuja EVERIS S.L.U.; — edukate pakkujate vastus vaidlusaluse hanke Technical specifications’i osale C „Küsimustik tehnilise hinnangu andmiseks“ — edukate pakkujate vastused (küsimustik + Exceli hinnatabel) Technical specifications’i II lisale „hindade hindamise vorm“ (Osad 1–10) – vähemalt hanke osa nr 7 aspektist asjasse puutuvad väljavõtted.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.	Esimene väide, et tõenäoliselt on rikutud määruse 2018/1046 (1) artikleid 136 ja 140. Hagejad väidavad, et kostja ei võtnud arvesse haldus- ja kohtuotsuseid, mis on tehtud edukate pakkujate seas 1. järjekohale asetatud ettevõtjate ühenduse ühe liikme kohta.

2.	Teine väide, et rikutud on määruse 2018/1046 artiklit 160. Hagejad leiavad, et kuna kostja ei lükanud tagasi vähemalt ühte põhjendamatult madalat pakkumist, lükkas ta nende pakkumise tagasi õigusvastaselt.

3.

Kolmas väide puudutab kahtlusi tehnilise hinnangu andmise õigsuses ja võimalikku määruse 2018/1046 artikli 160 rikkumist ka selles küsimuses. Hagejad väidavad eelkõige, et pakkumistele antav tehniline hinnang – mis moodustab lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalumisel kuni 70 % – põhineb liiga suurel määral subjektiivsetel hinnangutel, et Üldkohus saaks seda tõsiselt kontrollida.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).

12. oktoobril 2022 esitatud hagi – Portigon versus SRB

(Kohtuasi T-641/22)

(2022/C 451/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Portigon AG (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Bliesener, V. Jungkind ja F. Geber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 25. juuli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2021. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/41) hagejat puudutavas osas;

—	peatada menetlus Üldkohtu kodukorra artikli 69 punktide c ja d kohaselt kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtuasjades T-413/18 (1), T-481/19 (2), T-339/20 (3) ja T-424/20 (4) ning C-360/21 P (5) või kuni need menetlused lõpetatakse muul viisil;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Esimene väide: hagejalt kriisilahendusfondi maksete tegemise nõudmisega on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 (6), nõukogu rakendusmäärust (EL) 2015/81 (7) ja EL toimimise lepingut. — Kostja pani hagejale õigusvastaselt osamakse tasumise kohustuse, sest määrus nr 806/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL (8) ei näe kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ette osamakse tasumise kohustust. — Seadusandja ei oleks tohtinud osamakse tasumise kohustust põhjendada ELTL artikliga 114, sest puudub seos siseturuga. Osamaksete süsteemi ühtlustamine liidu tasandil ei hõlbustata turult lahkunud krediidiasutuste või investeerimisühingute jaoks põhivabaduste teostamist ega kõrvaldata märkimisväärseid konkurentsimoonutusi. — Kostja eksis, pannes hagejale osamaksete tasumise kohustuse, sest asjaomane krediidiasutus ei puutu kokku riskidega, asutuse kriisilahendus on määruse nr 806/2014 kohaselt välistatud ning asutusel ei ole finantssüsteemi stabiilsuse jaoks mingit tähendust. — Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/63 (9) on vastuolus ELTL artikliga 114 ja direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikega 7, sest tegemist on osamaksete arvutamise olemusliku osaga (ELTL artikli 290 lõike 1 teine lause).

2.	Teine väide: rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punkti c ja artiklit 47, sest arvutusmeetod ei võimalda täielikult põhjendada osamakse arvutamist. Delegeeritud määrus (EL) 2015/63 on osaliselt kehtetu.

3.	Kolmas väide: rikutud on harta artikleid 16 ja 20, sest hageja erilise olukorra tõttu rikub vaidlustatud otsus üldist võrdsuspõhimõtet ja põhiõigust ettevõtlusvabadusele.

4.	Neljas väide: rikutud on õiguskindluse põhimõtet, sest vaidlustatud otsuse tagasiulatuvalt vastuvõtmine ei ole lubatud.

5.	Viies väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, sest enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ei kuulanud kostja hagejat piisavalt ära ning ei põhjendanud otsust piisavalt.

6.	Kuues, täiendavalt esitatud väide: „krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvuse“ näitaja jaoks kolme rühma moodustamine kostja poolt ei ole arusaadav.

7.	Seitsmes, täiendavalt esitatud väide: määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 koostoimes direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikega 7 rikkumine, sest osamakse suuruse arvutamisel oleks kostja pidanud asjaomastest kohustustest jätma välja riskivabad kohustused.

8.	Kaheksas, täiendavalt esitatud väide: määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 6 koostoimes delegeeritud määrus 2015/63 artikli 5 lõigetega 3 ja 4 rikkumine, sest osamakse suuruse arvutamisel lähtus kostja ekslikult hageja tuletislepingute brutoväärtusest.

9.	Üheksas, täiendavalt esitatud väide: rikutud on määruse nr 806/2014 artikli 70 lõiget 6 koosmõjus delegeeritud määruse 2015/63 artikli 6 lõike 8 punktiga a, sest kostja käsitas hagejat ebaõigelt kui restruktureerimisel olevat krediidiasutust.

---

(1)  ELT 2018, C 294, lk 41.

(2)  ELT 2019, C 305, lk 60.

(3)  ELT 2020, C 240, lk 34.

(4)  ELT 2020, C 279, lk 70.

(5)  ELT 2021, C 320, lk 53.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1)

(7)  Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

(9)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

14. oktoobril 2022 esitatud hagi – Yanukovych versus nõukogu

(Kohtuasi T-642/22)

(2022/C 451/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Oleksandr Viktorovych Yanukovych (Peterburi, Venemaa) (esindaja: barrister B. Kennelly)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 4. augusti 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/1355, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) ning nõukogu 4. augusti 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/1354, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. (2) Ühtlasi palub hageja mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väide ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, et nõukogu tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta leidis, et loetellu kandmise kriteerium on täidetud. Muu hulgas aktsepteeris nõukogu küsitava usaldusväärsusega meediaallikates avaldatud põhjendamata ja aegunud kinnitusi, väiteid ja arvamusi, ilma et ta oleks neid kontrollinud. Nõukogu esitas neid väiteid ja süüdistusi kui fakte, hoolimata ebatäpsustest ja ebakõladest, millele hageja oma märkustes tähelepanu juhtis. Nõukogu oleks pidanud läbi viima põhjalikuma uurimise ning ise analüüsima, kas materjal, millele ta tugines, on piisav, usutav ja usaldusväärne, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu puudub 2022. aasta augustikuu sanktsioonidel piisavalt kindel faktiline alus ning sanktsioonid tuleks tühistada.

---

(1)  ELT 2022, L 204 I, lk 4.

(2)  ELT 2022, L 204 I, lk 1.

14. oktoobril 2022 esitatud hagi – Yanukovych versus nõukogu

(Kohtuasi T-643/22)

(2022/C 451/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Viktor Fedorovych Yanukovych (Rostov-on-Don, Venemaa) (esindaja: barrister B. Kennelly)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 4. augusti 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/1355, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) ning nõukogu 4. augusti 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/1354, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. (2) Ühtlasi palub hageja mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väide ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, et nõukogu tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta leidis, et loetellu kandmise kriteerium on täidetud. Muu hulgas aktsepteeris nõukogu küsitava usaldusväärsusega meediaallikates avaldatud põhjendamata ja aegunud kinnitusi, väiteid ja arvamusi, ilma et ta oleks neid kontrollinud. Nõukogu esitas neid väiteid ja süüdistusi kui fakte, hoolimata ebatäpsustest ja ebakõladest, millele hageja oma märkustes tähelepanu juhtis. Nõukogu oleks pidanud läbi viima põhjalikuma uurimise ning ise analüüsima, kas materjal, millele ta tugines, on piisav, usutav ja usaldusväärne, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu puudub 2022. aasta augustikuu sanktsioonidel piisavalt kindel faktiline alus ning sanktsioonid tuleks tühistada.

---

(1)  ELT 2022, L 204 I, lk 4.

(2)  ELT 2022, L 204 I, lk 1.

Üldkohtu 4. oktoobri 2022. aasta määrus – Interfloat ja GMB versus komisjon

(Kohtuasi T-530/20) (1)

(2022/C 451/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 329, 5.10.2020.