Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10960 – EPPE / PZEM SUBSIDIARIES)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 444/01)

16. novembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10960 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10854 – GIC INVESTOR / KIA / OMERS / DCLI)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 444/02)

8. novembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10854 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10925 – BNP PARIBAS / TERBERG BUSINESS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 444/03)

16. novembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10925 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10928 – ICI / BENVIC)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 444/04)

8. novembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10928 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

22. november 2022

(2022/C 444/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0274
JPY	Jaapani jeen	145,20
DKK	Taani kroon	7,4377
GBP	Inglise nael	0,86358
SEK	Rootsi kroon	10,9653
CHF	Šveitsi frank	0,9791
ISK	Islandi kroon	145,70
NOK	Norra kroon	10,4445
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,351
HUF	Ungari forint	408,23
PLN	Poola zlott	4,7125
RON	Rumeenia leu	4,9269
TRY	Türgi liir	19,1221
AUD	Austraalia dollar	1,5473
CAD	Kanada dollar	1,3765
HKD	Hongkongi dollar	8,0313
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6707
SGD	Singapuri dollar	1,4167
KRW	Korea vonn	1 392,68
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,7568
CNY	Hiina jüaan	7,3344
HRK	Horvaatia kuna	7,5438
IDR	Indoneesia ruupia	16 106,79
MYR	Malaisia ringit	4,7055
PHP	Filipiini peeso	58,942
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,110
BRL	Brasiilia reaal	5,4578
MXN	Mehhiko peeso	20,0951
INR	India ruupia	83,8768

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI OTSUS,

15. september 2022,

millega antakse põhihaldajale korraldus sisestada muudatused Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Läti, Poola ja Soome riiklikes eraldustabelites Euroopa Liidu tehingulogisse

(2022/C 444/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 2. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011, (1) eriti selle artikli 52 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 27. aprillil 2011 vastu otsuse 2011/278/EL, (2) millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ (3) artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil. Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (4) artiklile 27 kohaldatakse otsust 2011/278/EL jätkuvalt LHÜde suhtes, mis on seotud 1. jaanuarile 2021 eelnenud perioodiga. Kõik käesolevas otsuses osutatud teatatud LHÜd on seotud LHÜde tasuta eraldamisega ajavahemikuks 2013–2020.

(2)	Komisjon võttis 5. septembril 2013 vastu otsuse 2013/448/EL (5), milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside LHÜde tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil 2013–2020 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a.

(3)	Otsusega 2014/9/EL (6) muutis komisjon otsuseid 2010/2/EL ja 2011/278/EL (7) seoses selliste sektorite ja allsektorite loeteluga, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu).

(4)

Komisjon andis otsustega C(2013) 9281, (8) C(2014) 123, (9) C(2014) 674 (10) ja C(2014) 1167 (11) põhihaldajale korralduse sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid ja läbivaadatud riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(5)	Saksamaa teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 4. jaanuari 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on tehtud LHÜde tasuta eraldamiseks uutele osalejatele.

(6)	Hispaania teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 30. augusti 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on seotud tegevuse osalise lõpetamisega.

(7)

Itaalia teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 11. veebruari 2022. aasta, 28. veebruari 2022. aasta, 27. aprilli 2022. aasta ja 30. augusti 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on tehtud LHÜde tasuta eraldamiseks uutele osalejatele, ning muudatustest, mis on seotud tootmistaseme taastamisega ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu muudatustega.

(8)

Läti teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 23. augusti 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on tehtud LHÜde tasuta eraldamiseks uutele osalejatele, ja muudatustest, mis on seotud tegevuse osalise lõpetamisega.

(9)	Poola teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 7. märtsi 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on tehtud LHÜde tasuta eraldamiseks uutele osalejatele.

(10)	Soome teatas vastavalt määruse (EL) nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 esimesele lõigule komisjonile 23. mai 2022. aasta kirjaga oma riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatustest, mis on tehtud LHÜde tasuta eraldamiseks uutele osalejatele.

(11)	Teatatud muudatused Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Läti, Poola ja Soome riiklikes eraldustabelites on kooskõlas otsusega 2011/278/EL. Seepärast tuleks anda põhihaldajale korraldus sisestada need muudatused Euroopa Liidu tehingulogisse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  ELT L 122, 3.5.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(5)  Komisjoni 5. septembri 2013. aasta otsus 2013/448/EL, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 240, 7.9.2013, lk 27).

(6)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus 2014/9/EL, millega muudetakse otsuseid 2010/2/EL ja 2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektoritega, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 9, 14.1.2014, lk 9).

(7)  Komisjoni 24. detsembri 2009. aasta otsus 2010/2/EL, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 1, 5.1.2010, lk 10).

(8)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus C(2013) 9281, millega antakse põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Austria, Kreeka, Iirimaa, Läti, Madalmaade, Portugali, Rootsi ja Ühendkuningriigi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(9)  Komisjoni 17. jaanuari 2014. aasta otsus C(2014) 123, millega antakse põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Tšehhi Vabariigi, Taani, Prantsusmaa, Leedu, Ungari ja Slovakkia riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(10)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta otsus C(2014) 674, millega antakse põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Belgia, Saksamaa, Eesti, Luksemburgi, Sloveenia ja Soome riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(11)  Komisjoni 26. veebruari 2014. aasta otsus C(2014) 1167, millega antakse põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia ja Ühendkuningriigi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

Konkursikutse 2023 – EAC/A10/2022

Programm „Erasmus+“

(2022/C 444/07)

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusel (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ (1) (edaspidi „Erasmus+ määrus“), ning programmi „Erasmus+“ 2023. aasta tööprogrammil (C(2022)6002). Programm „Erasmus+“ hõlmab ajavahemikku 2021–2027. Programmi „Erasmus+“ üld- ja erieesmärgid on loetletud Erasmus+ määruse artiklis 3.

2.   Meetmed

Konkursikutse hõlmab programmi „Erasmus+“ järgmisi meetmeid:

1. põhimeede – üksikisikute õpiränne:

—	üksikisikute õpiränne haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas

—	noorte osalustegevus

—	algatus „DiscoverEU“ – kaasamismeede

—	virtuaalsed vahetused kõrgharidus- ja noortevaldkonnas

—	spordivaldkonna töötajate õpiränne

2. põhimeede – organisatsioonide ja asutuste vaheline koostöö

—	Koostööpartnerlused: — koostööpartnerlused — väikepartnerlused

—	Tipptaset arendavad partnerlused: — kutsehariduse tipptaseme keskused — Erasmus Munduse meede

—	Innovatsioonipartnerlused: — innovatsiooniliidud — tulevikku suunatud projektid

—	Suutlikkuse suurendamine kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe, noorte- ja spordivaldkonnas

—	Mittetulunduslikud Euroopa spordiüritused

3. põhimeede – toetus poliitika arendamiseks ja koostööks

—	Algatus „Euroopa noored üheskoos“

Jean Monnet’ meetmed:

—	Jean Monnet’ meetmed kõrghariduse valdkonnas

—	Jean Monnet’ meetmed hariduse ja koolituse muudes valdkondades

3.   Toetuskõlblikkus

Programmi „Erasmus+“ raames võivad rahastust taotleda kõik avaliku või erasektori asutused, kes tegutsevad haridus-, koolitus-, noorte- või spordivaldkonnas. Lisaks võivad noorte ja noorsootöötajate õpirändega, noorte osalustegevusega või DiscoverEU kaasamismeetmega seonduvaid rahastamistaotlusi esitada noorterühmad, kes tegelevad noorsootööga, kuid ei osale tingimata mõne noorteorganisatsiooni töös.

Kõigis programmi „Erasmus+“ meetmetes võivad täiel määral osaleda järgmised riigid (2):

—	Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ning ülemeremaad ja -territooriumid;

—	programmiga assotsieerunud kolmandad riigid: — EFTA/EMP riigid: Island, Liechtenstein ja Norra, — Euroopa Liidu kandidaatriigid: Türgi Vabariik, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Serbia Vabariik (3).

Teatavad programmi „Erasmus+“ meetmed on avatud ka selliste kolmandate riikide organisatsioonidele, mis ei ole programmiga assotsieerunud.

Osalemise üksikasjalikud tingimused on esitatud „Erasmus+“ 2023. aasta programmijuhendis.

4.   Eelarve ja projektide kestus

Konkursikutsega seotud kogueelarve on hinnanguliselt 3 393,17 miljonit eurot.

Haridus ja koolitus:	2 980,70 miljonit	eurot
Noored:	321,12 miljonit	eurot
Sport:	65,13 miljonit	eurot
Jean Monnet’ meetmed:	26,22 miljonit	eurot

Konkursikutsega seotud kogueelarve ja selle jaotus on esitatud Erasmus+ 2023. aasta tööprogrammis, mis võeti vastu 25. augustil 2022, ning neid võib muuta, kui muudetakse „Erasmus+“ aasta tööprogrammi. Võimalikel taotlejatel palutakse regulaarselt tutvuda „Erasmus+“ aasta tööprogrammi ja selle muudatustega, mis avaldatakse veebisaidil

https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/annual-work-programmes_en

Eraldatava toetuse suurus ja projektide kestus sõltub projekti liigist, toetuskõlblike taotlejate liigist ja projekti kaasatud partnerite arvust.

Toetusesaajad võivad deklareerida kulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme raames tehtud tööga, võttes aluseks komisjoni otsuses C(2019) 2646 lubatud ja kindlaks määratud ühikuhinnad. Vabatahtlike kulude toetuskõlblikkuse üksikasjalik kirjeldus on esitatud „Erasmus+“ programmijuhendis.

5.   Taotluste esitamise tähtajad

Kõik alljärgnevad taotluste esitamise tähtajad on Brüsseli aja järgi.

1. põhimeede
Üksikisikute õpiränne kõrghariduse valdkonnas	23. veebruar 2023 kell 12.00
Üksikisikute õpiränne kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas	23. veebruar 2023 kell 12.00
Spordivaldkonna töötajate õpiränne	23. veebruar 2023 kell 12.00
Rahvusvaheline õpiränne, mis hõlmab programmiga mitteassotsieerunud kolmandaid riike	23. veebruar 2023 kell 12.00
Erasmuse akrediteeringud kutsehariduses ja -õppes, üldhariduses ning täiskasvanuhariduses	19. oktoober 2023 kell 12.00
Erasmuse akrediteeringud noortevaldkonnas	19. oktoober 2023 kell 12.00
Üksikisikute õpiränne noortevaldkonnas	23. veebruar 2023 kell 12.00
Üksikisikute õpiränne noortevaldkonnas	4. oktoober 2023 kell 12.00
DiscoverEU kaasamismeede	4. oktoober 2023 kell 12.00
Virtuaalsed vahetused kõrghariduse ja noorte valdkonnas	26. aprill 2023 kell 17.00

2. põhimeede
Haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerlused (v.a Euroopa vabaühenduste esitatud taotlused)	22. märts 2023 kell 12.00
Haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerlused (Euroopa vabaühenduste esitatud taotlused)	22. märts 2023 kell 17.00
Spordivaldkonna koostööpartnerlused	22. märts 2023 kell 17.00
Noortevaldkonna koostööpartnerlused (v.a Euroopa vabaühenduste esitatud taotlused)	4. oktoober 2023 kell 12.00
Väikepartnerlused üldhariduse, kutsehariduse ja -õppe, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas	22. märts 2023 kell 12.00
Väikepartnerlused üldhariduse, kutsehariduse ja -õppe, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas	4. oktoober 2023 kell 12.00
Väikepartnerlused spordi valdkonnas	22. märts 2023 kell 17.00
Kutsehariduse tipptaseme keskused	8. juuni 2023 kell 17.00
Erasmus Munduse meede	16. veebruar 2023 kell 17.00
Innovatsiooniliidud	3. mai 2023 kell 17.00
Tulevikku suunatud projektid	15. märts 2023 kell 17.00
Suutlikkuse suurendamine kõrghariduse valdkonnas	16. veebruar 2023 kell 17.00
Suutlikkuse suurendamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas	28. veebruar 2023 kell 17.00
Suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas	8. märts 2023 kell 17.00
Suutlikkuse suurendamine spordivaldkonnas	22. märts 2023 kell 17.00
Mittetulunduslikud Euroopa spordiüritused	22. märts 2023 kell 17.00

3. põhimeede
Algatus „Euroopa noored üheskoos“	9. märts 2023 kell 17.00

Jean Monnet’ meetmed ja võrgustikud

14. veebruar 2023 kell 17.00

Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas taotlusi esitada, on esitatud „Erasmus+“ programmijuhendis.

6.   Täielik teave

Konkursikutse üksikasjalikud tingimused, sealhulgas prioriteedid, on esitatud „Erasmus+“ 2023. aasta programmijuhendis veebisaidil

https://erasmus-plus.ec.europa.eu/et/erasmus-programme-guide

„Erasmus+“ programmijuhend on käesoleva konkursikutse lahutamatu osa ning seal esitatud osalemis- ja rahastamistingimusi kohaldatakse käesoleva konkursikutse suhtes täielikult.

---

(1)  EÜT L 189, 28.5.2021, lk 1.

(2)  Jean Monnet’ meetmed on avatud maailma kõikidest riikidest pärit organisatsioonidele.

(3)  Tingimusel, et allkirjastatakse kahepoolsed assotsieerimislepingud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 444/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Komiški rogač“

ELi nr: PGI-HR-02634 – 18.9.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPNi või KGT] nimetus(ed)

„Komiški rogač“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toodet „Komiški rogač“ turustatakse kahel kujul: puuvili „Komiški rogač“ ja jahu „Komiški rogač“.

Puuvili „Komiški rogač“ on Visi saarelt pärit autohtoonse jaanikaunapuusordi kaubanduslikult küps vili. Seda sorti nimetatakse horvaadi keeles „Komiški krupni“, „Komiški veliki“ või „Komiški tusti“ (Ceratonia Siliqua L.) ja see on kantud Horvaatia taimede geneetiliste ressursside andmebaasi viitenumbriga FRU00317.

Kaubanduslikult küpse puuvilja „Komiški rogač“ organoleptilised omadused on tumepruun värvus, piklik ja veidi kaardus ümarate otstega kaun, magusapoolne maitse koos šokolaadi- ja kakaonüansiga ning erakordselt tugev ja intensiivne aroom, mis meenutab šokolaadi ja kakaod.

Kaubanduslikult küpse puuvilja „Komiški rogač“ füüsikalised omadused on veidi krimpsus, kõva, sile ja läikiv pind, kestast pehmem helepruun viljaliha ning mure struktuur tumepruunide, tugevate, kõvade, ümarate ja veidi lapikute seemnetega. Kaun on 10–20 cm pikk ja kaalub 17–40 g.

Keemilise koostise poolest on puuviljal „Komiški rogač“ vähemalt:

—	üldsuhkrusisaldus 40,0 % ja

—	kaltsiumisisaldus kuivaines 0,17 % (170 mg),

—	valgusisaldus kuivaines 3,9 % (3,9 g).

Jahu „Komiški rogač“ saadakse „Komiški krupni“ sordi küpsete kuivatatud jaanikaunade jahvatamisel.

Jahu „Komiški rogač“ on värvuselt helepruun ja selle tekstuur võib varieeruda ühtlasest teraliseni. Peenjahvatatud toode on puudutades siidine, samas kui jämejahvatatud toode tundub teraline. Jahvatatud jaanikaunad on magusapoolse maitsega ning tugevama šokolaadi- ja kakaoaroomiga kui kaubanduslikult küps terve puuvili. Seda seetõttu, et kauna kesta purustamisel vabanevad aroomid intensiivsemalt ja on tugevamad kui kaubanduslikult küpsel tervel puuviljal.

Keemilise koostise poolest on jahul „Komiški rogač“ vähemalt:

—	üldsuhkrusisaldus 40,0 % ja

—	kaltsiumisisaldus kuivaines 0,17 % (170 mg),

—	valgusisaldus kuivaines 3,9 % (3,9 g).

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

…

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Komiški rogač“ tootmise olulised etapid alates kaunade koristamisest kuni nende hoiustamise, kuivatamise ja jahvatamiseni peavad toimuma Visi saarel.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaubandusliku küpsuse saavutanud valminud jaanikaunad pakendatakse võrkkottidesse, pappkastidesse või toidu säilitamiseks ettenähtud PVCst kastidesse 1–25 kg kaupa ja pakendid märgistatakse nimetusega „Komiški rogač“. Pakendatult võib kaubanduslikult küpse terve jaanikaunana turustamiseks ette nähtud toode sisaldada kuni 60 kauna kilogrammi kohta. Kasutusvalmilt võib kaubanduslikult küpsed terved jaanikaunad teha kättesaadavaks pakendamata kujul.

Jahu „Komiški rogač“ tuleb pakendada paberkottidesse või pappkastidesse 0,1–1 kg kaupa ja pakendid tuleb märgistada nimetusega „Komiški rogač“. Peale selle turustatakse jahu „Komiški rogač“ kasutusvalmilt ka pakendamata kujul.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

...

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Komiški rogač“ tootmise geograafiline piirkond hõlmab kogu Visi saart, mille rannik on looduslikuks piiriks ning mis on naabersaartest ja mandrist merega eraldatud. Saar asub Aadria mere keskosas ja selle koordinaadid on 43°12"–43°5'6" põhjalaiust ja 16°3'–16°15'48" idapikkust. Halduslikult kuulub Vis Spliti-Dalmaatsia maakonda. Sellel on kaks halduskeskust: Visi ja Komiža linn.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Komiški rogač“ ja Visi saare vaheline põhjuslik seos põhineb toote „Komiški rogač“ eripäral (mis tuleneb viljelus- ja tootmistavast ning geograafilistest tingimustest) ja mainel.

Geograafilise piirkonna eripära

Visi saar asub Vahemere kliimavöötmes ja seega valitseb seal kuumade suvedega vahemereline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt Csa kliima). Visi geograafiline asend, s.o selle kaugus ümbritsevatest saartest ja mandrist, määrab ära saare ilmastikuolud. Neid mõjutab tugevalt meri, saarel on aasta keskmine temperatuur kõrgem ja päikesepaistet rohkem. Tänu sellele, et aasta keskmine temperatuur on 17 °C ja aastas on umbes 2 800 päiksepaistelist tundi, tekib ja talletatakse jaanikaunades rohkelt suhkruid.

Toote „Komiški rogač“ traditsiooniline tootmismeetod Visi saarel hõlmab oskust tunda ära saagikoristuseks ja kaunade korjamiseks optimaalsed ilmaolud. On ülimalt tähtis korjata kaunad enne hilissuviste ja varasügiseste vihmade algust augusti lõpus ja septembri alguses, et viljad ei imaks endasse vett ega muutuks kiiresti riknevaks, mis halvendaks nende välimust, kvaliteeti, säilitamist ja töötlemist (jahvatamist).

Toote „Komiški rogač“ kaunad korjatakse täiesti valminult, kui need muutuvad tumepruuniks, lähevad tänu suhkru akumuleerumisele magusaks ning omandavad šokolaadi ja kakaod meenutava aroomi. Saagikoristus sõltub paljuski korjaja otsustusvõimest, põlvest põlve edasi antud oskusest, tema kogemustest ja teadmistest, mida on vaja jaanikaunade küpsuse hindamiseks, võttes peotäie kaunu mõnelt puult, kontrollides neid nii vaadeldes kui ka katsudes, avades need ja maitstes viljaliha. Korjaja otsustab, kas kaun on selle välimust, viljaliha struktuuri ja maitset arvestades korjamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks (jahvatamiseks) sobiv. Jaanikaunade kaubanduslikku küpsust neile iseloomuliku välimuse ja viljaliha struktuuri alusel hinnates kontrollib korjaja kaunade keskmist pikkust, tumepruuni värvust ja kauna tihkust katsumisel; murdes kauna ristipidi katki, kontrollib korjaja viljaliha helepruuni värvust ja muredust; maitstes ja nuusutades kauna, hindab korjaja sellele iseloomulikku magusapoolset maitset ning šokolaadi- ja kakaoaroomi.

Komiža jaanikaunapuude dendropark, kus mõned puud on üle 500 aasta vanad, annab tunnistust jaanikaunapuude kasvatamise traditsioonist Visi saarel (Božanić, J., „Carob Tree in the Mediterranean Landscape Imaginary“, 2008). Toote „Komiški rogač“ kasvatamise ja tootmise traditsiooni saarel ning eelkõige selle põllumajanduskultuuri ajaloolist ja majanduslikku tähtsust tõendab ka kohalikus ajalehes Viška ric avaldatud kirjalik ülevaade (Božanić, J., „Spasimo rogače“, 1. detsember 1986), milles tehti ettepanek kaitsta ühte Komiža piirkonda, mida kutsutakse Norpina’ks, kus asuvad märkimisväärselt tihedad ja iidsed jaanikaunapuude salud, erakordse väärtusega põllumajandusmaana.

Lisaks annab toote viljelemise traditsioonist tunnistust see, et jaanikaunade jahvatamine Komižas algas 1980. aastal, kui kohalik põllumajandusühistu rentis haamerveski. 1997. aastal ehitati kuivati (Demaria, Z., „Mogućnosti uzgoja rogača na otoku Visu“, bakalaureusetöö, Zagrebi Ülikooli põllumajandusteaduskond – Spliti Ülikool ning Aadria mere piirkonna põllumajanduskultuuride ja karstialade taastamise instituut, Split, 2011, lk 11). Töötlemismeetod, mis on kooskõlas traditsioonilise tootmise põhimõtetega, on säilinud tänaseni.

Toote eripära

„Komiški rogač“ on tuntud oma iseloomulike viljade, st kaunade poolest, mis on valminult 10–20 cm pikad ja kaaluvad 17–40 g, ning magusapoolse maitse ja šokolaadi- ja kakaoaroomi poolest, mis on sel tootel tavaliselt tugevam kui sarnastel toodetel. Suur suhkrusisaldus (min. 40 %) annab tootele „Komiški rogač“ eripärase ja tugeva magusapoolse maitse ja aroomi.

„Komiški rogač“ on hinnatud maitseaine, mida kasutatakse mitmesuguste magustoitude, jookide ja küpsetiste koostisosana („Šefovi kuhinja mediteranskih i europskih regija: Komiški rogač: Dugovječni stanovnik Mediterana koji je othranio generacije otočana“, 2019).

Tänu tootele „Komiški rogač“ iseloomulikule tugevale magusapoolsele maitsele ning šokolaadi- ja kakaoaroomile väärtustatakse seda eriti kõrgelt kondiitritööstuses, kus seda kasutatakse mitmesuguste magustoitude, näiteks glasuuride, kookide ja magusate jookide koostisosana. See esineb paljude nüüdisaegsete kokaraamatute retseptides ning tavaliselt kasutatakse seda suhkru ja teiste laialdaselt kasutatavate magusainete asendajana või koostisosana, mis annab lõpptoodetele eripärase aroomi ja maitse (BioandBio recepti: Komiški rogač na vruće; Coolinarika by Podravka, Torta od rogača; BioandBio recepti, Rogačnjača koju ćeš voljeti do zadnjeg komadića; Slatka tvornica Medenko, Sladoled od rogača).

Tänu jahu „Komiški rogač“ lõhnale ja maitsele kasutatakse seda sageli magustoitude koostisosana, kuna see annab toidule eripärase lõhna ja maitse, nagu näiteks šokolaadi ja soolakaramelliga kaetud jaanikauna-õunakoogi puhul (Nina Mrvica blogi „Bake me“: kolač od rogača i jabuke s kremom od čokolade i slanog karamela).

Põhjuslik seos

Saare ilmastikuolud, mis tähendavad kõrgemaid keskmisi temperatuure ja rohkem päikesepaistet, soodustavad toote „Komiški rogač“ kasvu ja valmimist. Küpsed kaunad on äratuntavad oma suuruse, st pikkuse ja kaalu, ning erilise tugeva magusapoolse maitse ja aroomi poolest.

Toote „Komiški rogač“ kasvatamise ja tootmise traditsioon Visi saarel ulatub tagasi antiikaega, toote „Komiški rogač“ sajanditepikkuse kasvatamise ja tootmise käigus on saarel välja kujunenud ainulaadsed kohalikud tootmisviisid.

Visi elanikud on juba ammusest ajast peale osanud ära tunda ja ära kasutada looduslike tegurite, nagu aasta keskmise temperatuuri ja päikesepaiste koostoimet, mis mõjutab positiivselt lõpptoote omadusi. Nende tegurite koostoimel on sündinud ainulaadne toode, millele on iseloomulik tugev magusapoolne maitse ning šokolaadi ja kakaod meenutav aroom.

Toote „Komiški rogač“ mainet ja seost Visi saarega näitab ka rohkem kui 1 000 inimest hõlmanud tarbijaküsitlus, milles 82 % vastanutest märkisid, et asjaomane toode ja nimetus „Komiški rogač“ on neile tuttav, samal ajal kui 88 % pidasid seda Visi saare autohtoonseks tooteks. 69 % vastanutest olid toodet vähemalt korra maitsnud. Peale selle nimetasid vastanud toote kõige levinumate tarbimisviisidena just toote kaht olemasolevat vormi, st puuvilja „Komiški rogač“ ja jahu „Komiški rogač“; 74 % vastanutest olid söönud asjaomaseid kaunu, samal ajal kui 84 % olid nautinud jahu „Komiški rogač“ (CEDRA Split, toodet „Komiški rogač“ käsitleva uuringu tulemused, 2017).

Nimetuse „Komiški rogač“ ja Visi saare geograafilise piirkonna vaheline seos kajastub ka turismiedenduses. Komiža turismiamet on aastaid lisanud saare kultuuri- ja turismiväärtusi tutvustava ürituse „Ljeto u Komiži“ („Komiža suvi“) programmi kohalikud jaanikaunapidustused „Dani rogača“ (jaanikaunapäevad). „Dani rogača“ pidustused toimuvad septembris Komiža linnas ja hõlmavad loenguid jaanikaunadest, jaanikaunaveski külastust ja mitme kohaliku jaanikaunapõhise roa degusteerimist. Saare eramajutuse pakkujad soovivad samuti kasutada ära toote „Komiški rogač“ mainet ja reklaamida oma majutuskohti „Dani rogača“ pidustuste toimumisajal.

Nime ja geograafilise piirkonna vahelist seost tõendab ka vanarahva ütlus „Zoc? Za rogoc!“, mis on Komižas tänapäevalgi kasutusel. Tegelikult kasutab Visi saare Bravura kooliühendus seda ütlust oma kahe kohaliku toote, nimelt jaanikaunasiirupi ja jaanikaunamoosi märgistamiseks.

Toote „Komiški rogač“ tuntust ja head mainet ning seost geograafilise piirkonnaga kinnitab ka tootele „Komiški rogač“ 2016. aastal regionaalarengu ja ELi fondide ministeeriumi poolt antud riiklik tiitel „Hrvatski otočni proizvod – HOP“ (Horvaatia saare toode), mille eesmärk on edendada kohalike autohtoonsete toodete tootmist („Katalog HOP“, 2016, lk 41 ja 263).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/dokumenti/hrana/proizvodi_u_postupku_zastite-zoi-zozp-zts/Specifikacija_proizvoda_Komiski_rogac_18052022.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2022/C 444/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„De Voerendaalse Bergen“

PDO-NL-02776

Taotluse esitamise kuupäev: 10.6.2021

1.   Nimetus(ed)

De Voerendaalse Bergen

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: valge vein, kuiv

Viinamarjasordid: valged sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: pehme ja tasakaalustatud, pirni ja meloni või – sõltuvalt sordist – puuviljalisem (aprikoosi/õuna) maitse ja kergelt vürtsikas (muskaatpähkli/mandli) järelmaitse

värvus: helekollane

lõhn: puuviljalised aroomid, kergelt vürtsikas, lillenootidega

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus: 0–9 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	79,8 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: valge vein, magus/poolmagus

Viinamarjasordid: valged sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: granaatõun ja pirn

värvus: kollane

lõhn: kergelt meelõhnalise lillebuketi aroom

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus 30–100 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	79,8 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: roosa vein, kuiv

Viinamarjasordid: punased sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: väikesed punased marjad, nagu mustikad, vaarikad, metsmaasikad

värvus: heleroosa/-punane

lõhn: aromaatsed väikesed punased marjad

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus: 0–9 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	79,8 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.   1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: punane vein

Viinamarjasordid: punased sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: väikesed punased marjad, nagu mustikad, vaarikad ja kirsid

värvus: keskmise tugevusega punane / punane

lõhn: väikesed punased marjad, nagu mustikad, vaarikad ja kirsid

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus 0–4 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	66,5 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: punane vein, kuiv, säilitatakse puust mahutis

Viinamarjasordid: punased sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: kerge vanillimaitse, domineerivad kirsid ja marjad

värvus: punane/helelilla

lõhn: punased puuviljad ja marjad, nagu kirsid ja marjad

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus 0–4 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	66,58 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6.   5. VEINIKATEGOORIA. Veini tüüp: kvaliteetvahuvein, valge

Viinamarjasordid: valged sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

maitse: puuviljalised ja vürtsised noodid (näiteks virsik ja mango) koos peene vahuga

värvus: helekollane

lõhn: puuviljalised aroomid, kergelt vürtsikas, lillenootidega

Analüütilised omadused:

suhkrusisaldus 6–12 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	79,89 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7.   5. VEINIKATEGOORIA. Veini tüüp: Kvaliteetvahuvein, roosa ja punane

Viinamarjasordid: punased sordid sordinimekirjast

Organoleptilised omadused:

roosa vein:

maitse: punased marjad, mustikad ja metsmaasikad ning õrn kibuvitsa ja vaarika järelmaitse koos peene vahuga

värvus: hele lõheroosa

lõhn: aromaatsed väikesed punased marjad

punane vein:

maitse: kirss ja mustikas, peen vaht

värvus: keskmise tugevusega punane / punane

lõhn: kirss/mustikas

Analüütilised omadused: suhkrusisaldus 6–12 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	79,89 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Kõik veinikategooriad ja veinitüübid

Veinivalmistamise eritavad

Puumahutite kasutamine on lubatud, et toetada vajaduse korral veini lõhnaprofiili.

1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: valge vein

Veinivalmistamise eritavad

Külm kääritamine temperatuuril alla 20 °C (erandid: käärimise algul ja keerulise käärimisega veinide korral on temperatuur kõrgem)

1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: valge vein, magus/poolmagus

Veinivalmistamise eritavad

Külm kääritamine temperatuuril alla 20 °C (erandid: käärimise algul ja keerulise käärimisega veinide korral on temperatuur kõrgem).

1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: roosa vein

Veinivalmistamise eritavad

Külm kääritamine temperatuuril alla 20 °C (erandid: käärimise algul ja keerulise käärimisega veinide korral on temperatuur kõrgem).

Külmleotamine koos kestadega roosa värvuse saamiseks

1. VEINIKATEGOORIA: vein; veini tüüp: punane vein

Veinivalmistamise eritavad

Pulbi kääritamine vähemalt neli päeva

5. VEINIKATEGOORIA: kvaliteetvahuvein; veini tüüp: valge

Veinivalmistamise eritavad

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit.

5. VEINIKATEGOORIA: kvaliteetvahuvein; veini tüüp: punane vein ja roosa vein

Veinivalmistamise eritavad

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit.

Külmleotamine koos kestadega roosa veini puhul roosa värvuse saamiseks.

Veini tüüp: punane vein, kuiv; säilitatakse puust mahutis

Veinivalmistamise eritavad

Pulbi kääritamine vähemalt neli päeva

Laagerdumine puitvaadis 8–24 kuud

b.   Maksimaalne saagis

1.	Auxerrois 65 hektoliitrit hektari kohta

2.	Reichensteiner 85 hektoliitrit hektari kohta

3.	Bacchus 75 hektoliitrit hektari kohta

4.	Müller Thurgau 70 hektoliitrit hektari kohta

5.	Riesling 55 hektoliitrit hektari kohta

6.	Solaris 55 hektoliitrit hektari kohta

7.	Pinot Noir 50 hektoliitrit hektari kohta

8.	Monarch 75 hektoliitrit hektari kohta

9.	Dornfelder 75 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Päritolupiirkond De Voerendaalse Bergen on mägine ala, kus asuvad järgmised mäed: De Fromberg, De Vrakelberg, Vrouweheide, Daelsberg, Welterberg ja Kunderberg.

Määratletud geograafiline piirkond asub Voerendaali omavalitsusüksuse serval (lõuna-kagu suunas). Voerendaali omavalitsusüksus jaguneb kolmeks alaks: jõeorud, tasane platoo ja mägine ala.

Piirkonna suurus on ligikaudu 900 hektarit.

7.   Viinamarjasort või -sordid, millest veinid on valmistatud

Auxerrois B

Bacchus B

Dornfelder N

Monarch

Müller Thurgau B

Pinot Noir N

Reichensteiner B

Solaris

8.   Seos(t)e kirjeldus

Terroir ehk kasvukoht – teisisõnu mitmesugused tegurid, mis avaldavad mõju viinamarjaistanduse viinapuudele – mõjutab oluliselt veini kvaliteeti. Määratletud geograafilise piirkonna De Voerendaalse Bergeni kõik kasvukoha aspektid – kliima, kallak, muld, viinamarjaistanduse majandamine, sordivalik ja veinivalmistamise protsess – mõjutavad mõlema sellest piirkonnast pärit veinikategooria kvaliteeti (1. kategooria vein ja 5. kategooria kvaliteetvahuvein).

Kliima

Päikesepaisteliste tundide arvu, temperatuuri ja sademete poolest sobib kliima viinamarjakasvatuseks suurepäraselt.

De Voerendaalse Bergeni (Lõuna-Limburgi) kohta arvutatud Huglini indeks, mis ajavahemikus 2016–2020 oli keskmiselt 1 772, ning selle perioodi päikesepaistelised tunnid, keskmiselt 7,2 tundi päevas (1,3 tundi rohkem kui ajavahemikus 1996–2000 vastavalt Hollandi kuningliku meteoroloogiainstituudi andmetele), kinnitavad seda väidet.

Kallak

Nõlvad, millel viinamarjaistandused asuvad, on kallakuga 17–23 % ja lõunasuunalised – ideaalne kombinatsioon, et viinamarjade küpsemise ajal päikesepaistet täielikult ära kasutada.

Muld

Päritolupiirkonna (Voerendaali omavalitsusüksuse mägine ala) ainulaadsed omadused tulenevad järgmiste tegurite kombinatsioonist:

—	lubjakivinõlvad

—	nõlvade kallak 17–23 %, lõunasuund, mis tagab optimaalse avatuse päikesepaistele.

Lubjakivinõlvade põhikomponent on eelkõige lubjakivi pealismullas ja mulla alumises kihis ning lisaks liivsavi, mis sisaldab ränikivi ja kruusa.

Mullaliigid, liivsavi niiskus ja lubi moodustavad üheskoos viinapuude jaoks ideaalse kombinatsiooni, et toota häid täidlasi veine.

Lubjakivimuld annab veinile ka õrna sädeluse.

Viinamarjaistanduse majandamine

—	Kobarate ja lehtede eemaldamine.

—	Saagikorjamise täpse ajastuse (suhkru/happesuse/aroomi mõistes) tulemuseks on eelkõige viinamarjad, millest saab valmistada värsket puuviljalist vahuveini.

—	Viinamarjasortide valik on optimaalselt küpsete viinamarjade saamiseks oluline. Pisut varasema küpsemisega viinamarjasordid, mida kasutatakse päritolupiirkonnas De Voerendaalse Bergen, sobivad hästi põhjamaisesse kliimasse.

Inimtegevuse üksikasjad

—

Lõikamine: kasutatakse nn Guyot’ lõikamismeetodit koos lehtede eemaldamisega juulis ja augustis viinapuude ühelt küljelt valgete viinamarjade puhul ning mõlemalt küljelt punaste viinamarjade puhul. Lehed eemaldatakse, et soodustada tervete kobarate arenemist, võidelda seeneperekonna Botrytise vastu ja kiirendada kuivamist kaste ja vihma järel.

—

Selleks et tagada optimaalne küpsemine, eemaldatakse valgetel viinamarjadel kobarad väikestelt võrsetelt (ülemise traadi alt). Punastel viinamarjadel eemaldatakse eelkõige kobarad, mille küpsemise algus hilineb (st mis muutuvad punaseks hiljem), ja väikesed kobarad. Nii küpsevad ülejäänud heas seisus kobarad paremini.

—

Saagikoristus toimub käsitsi: kõigepealt eemaldatakse kehvad kobarad, et jätta veinitootmiseks alles kvaliteetsed kobarad. Saagikoristuse aeg määratakse viinamarjade suhkrusisalduse, happesuse ja eelkõige aroomi põhjal. Selleks et saada tasakaalustatud ja täidlast veini, peavad need omadused olema õiges vahekorras ning tähtis on seegi, et viinamarjad oleksid terved.

Veinivalmistamine

Veinivalmistusmeetodid keskenduvad põhiaroomide ja värske happesuse säilitamisele – see annab veinidele mõrkja ja puuviljalise iseloomu, mis on omane vahuveinidele ning valgetele ja roosadele veinidele. Punastele veinidele annab täidluse ja siidisuse ajavahemiku pikkus, mille kestel neid vaatides laagerdatakse.

Kokkuvõtteks:

viinamarjaistanduse omadused (muld, kliima, nõlva kallak) tagavad koos kõik tingimused, et valmistada maitsvaid puuviljalisi ja vahutavaid veine.

Gaseerimata veinide korral väljendub see valgete ja roosade veinide puuviljalisuses. Punastel veinidel on punaste marjade aroom, kus domineerib kirsside ja marjade maitse. Lubjakivimuld annab vahuveinidele pehme, meeldiva ja nauditava happesuse.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

ELi eeskirjad

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Väiksema geograafilise piirkonna nimetus

Kui päritolupiirkonna ühelt väiksemalt alalt pärineb 85 % viinamarjadest, võib kasutada koos päritolupiirkonna nimega selle ala nime. Praegusel juhul on need nimed De Fromberg ja De Vrakelberg.

Link tootespetsifikaadile

https://www.rvo.nl/sites/default/files/2021/01/Productdossier%20BOB%20De%20Voerendaalse%20Bergen.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 444/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Sörmlands Ädel“

ELi nr: PGI-SE-02629 – 1.9.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Sörmlands Ädel“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Rootsi

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Tooteliik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Sörmlands Ädel“ on pehme, valmitatud sinihallitusjuust,[1] mis on valmistatud vähesel määral pastöriseeritud mahepõllumajanduslikust täislehmapiimast.

Kaitstud geograafilise tähisega „Sörmlands Ädel“ juustud vastavad järgmistele nõuetele:

Füüsikalised omadused

Kuju: juust on silindrikujuline, selle läbimõõt on 19–21 cm ja kõrgus 10–12 cm

Kaal: 2,8–3,0 kg

Laagerdumisaeg: 5–12 kuud

Keemilised omadused

Niiskusesisaldus: 45–48 %

Kuivainesisaldus: 52–55 %

Soolasisaldus: 2 %

Rasvasisaldus: 32–34 % (58–65 % kuivainest)

Valgusisaldus: 21–23 % (38–44 % kuivainest)

Organoleptilised omadused

Välimus: Pealispind: Mükofloora. Juustu ülemine ja alumine osa on Kreeka pähkli tooni pruuni ja tumehalli nüanssidega sooja kollase värvusega. Juustu serv on tumehalli ja sooja kollase nüanssidega Kreeka pähkli värvi pruun.

Lõikepind: sinakasrohelist värvi hallitusega (NCS S5020-B30G) ühtlane kollane (NCS S1010-Y).

Konsistents: pehme/poolpehme, elastne.

Lõhn: põhiaroom meenutab mahedat hapukoorevõid, milles aimub seente ja trühvli nüanssidega niiske keldri lõhna ning apelsini viljaliha ja mõruapelsini meeldivaid varjundeid.

Maitse: nüansirohke, ümar, kreemjas ja mitmekihiline. Külluslik maitse, mis ei ole terav ega happeline. Soolast ja umamit meenutavad happelised nüansid aga ka keldri-, talli- ja karamellivarjundid. Laagerdumise käigus muutub maitse tugevamaks.

Järelmaitse: kogu suud täitev, kestev ja täidlane. Umami, või, tasakaalus soolasus ja happesus.

Suus tekkiv tunne: meeldiva soolasusega kreemjas, täidlane ja ümmargune ning vähese, kuid keeltkosutava teralisusega.

Toode „Sörmlands Ädel“ kuulub happeliste, sinihallituse kanalitega juustude (bleu acid) kategooriasse. Juustu mitmekihiline maitse ja lõhn tekitab harmoonilise üldaistingu. Toode „Sörmlands Ädel“ on küllusliku maitse ja kestva meeldiva järelmaitsega, milles ei ole muude bleu acid-tüüpi sinihallitusjuustude puhul esinevat teravust.

Toorained Rootsi punase- ja valgekirju (Svensk röd och vit boskap, SRB), rootsi friisi (Svensk låglandsboskap, SLB) ja rootsi nudipea (Svensk kullig boskap, SKB) lehmade mahepõllumajanduslik täispiim. Lehmi lüpstakse 2–3 korda päevas. Piima hoitakse kuni juustu valmistamiseni jahutatuna. Piim ei tohi olla kauem hoitud kui 72 tundi. Sõltuvalt aastaajast (karjatamine või söötmine söödaseguga) ja karja tõulisest koosseisust on piima rasva- ja valgusisaldus on vastavalt 4,3 % – 4,6 % ning 3,5 % – 3,7 %.

Muud lisaained Keedusool (NaCl), mesofiilsed starterkultuurid (Lactococcus lactis, Lactobacillus cremoris, Lactobacillus diacetylactis, Leuconostoc cremoris ja Streptococcus thermophilus), looduslik kümosiin ja sinihallitusseened (Penicillium roqueforti).

[1]	Vastavalt juustu üldstandardi koodeksile (Codex Standard) 283–1978.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehmade sööt koosneb mahepõllumajanduslikult toodetud söödast. Suveperioodil (maist septembrini) peetakse lehmi karjamaal ja söödetakse heinamaalt saadud rohuga. Ajal, mil karjamaadel kasvab piisava sööda saamiseks liiga vähe rohtu, või lehmadele anda mahesöödasegu, mis koosneb silost, põhust, teraviljadest (oder (Hordeum vulgare), kaer (Avena sativa) ja nisu (Triticum aestivum)), põldoast (Vicia faba), mineraalidest, soolast ja lubjast.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Sörmlands Ädel“ tootmine peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas ja koosneb järgmistest etappidest: lehmad lüpstakse ja piim on vähe pastöriseeritud ning segatakse piimhappebakterite ja sinihallitusseente kultuuriga. Kalgend lõigatakse ja vormitakse. Juustud pressitakse, neid keeratakse korrapäraselt ja soolatakse.

Sinihallitusseente kasvu ergutatakse juustudesse aukude tegemisega. Seejärel pakitakse juustud sisse ja jäetakse laagerduma.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Sörmlands Ädel“ tootmispiirkond hõlmab Södermanlandi provintsi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos põhineb toote „Sörmlands Ädel“ eriomadustel, mis tulenevad peamiselt toote geograafilisest päritolust.

Tänu kolme konkreetse tõu lehmade piimale ja geograafilises piirkonnas arendatud oskusteabele on toode „Sörmlands Ädel“ omandanud järgmised iseloomulikud tunnused: hapukoorevõi ja niiske keldri lõhn ning ümar, kreemjas ja mitmekihiline maitse, milles on mõned happelised nüansid ning keldri-, talli- ja karamellivarjundid. Juust on ka küllusliku maitse ja kestva meeldiva järelmaitsega, milles ei ole muude bleu acid-tüüpi sinihallitusjuustude puhul esinevat teravust.

Toodet „Sörmlands Ädel“ valmistatakse sellele tootele ainuomase tootmismeetodi kohaselt hallitusseene Penicillium roqueforti kahest erinevast tüvest koosneva sellise segu abil, mis annab juustule ulatusliku ja mitmekihilise maitsespektri.

Juustu „Sörmlands Ädel“ omadused sõltuvad juustutootja kogemustest ja oskusest kohandada juustuvalmistamise käiku, tuginedes oma nägemis-, maitse- ja puutetundele, näiteks piima rasva- ja valgusisalduse hooajalistele erinevustele. Selleks muudetakse toote „Sörmlands Ädel“ eri tootmisetappide jooksul vajalikku ajavahemikku ja temperatuuri.

Juustu vormimisel määrab juustutootja kindlaks, millal on kalgendi tekstuur, osakeste suurus ja niiskusesisaldus sobivad selleks, et sinihallitusseentel ja piimhappebakteritel oleksid sellised arengutingimused, mis on vajalikud piimarasva lagundamiseks ja seega toote „Sörmlands Ädel“ organoleptiliste omaduste kujunemiseks.

Selleks et valmitamise käigus sinihallitusseente kasvu ergutada, tehakse juustu auke, mille kaudu saab hapnik juustu imbuda ja süsinikdioksiid välja pääseda. Juustutootja reguleerib sinihallitusseente kasvu kiirust sellega, et ta ühelt poolt vähendab gaasivahetust juustu spetsiaalsesse kilesse pakkimisega ja teiselt poolt langetades juustu valmitamistemperatuuri.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.livsmedelsverket.se/globalassets/produktion-handel-kontroll/livsmedelsinformation-markning-halsopastaenden/skyddade-beteckningar/produktbeskrivning-sormlands-adel-2021-06-13.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.