—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (1),

—

võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut (2) (edaspidi „väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (3) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“),

—

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (4) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle artikli 540 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1026/2012, milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist (6),

—

võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1203, millega muudetakse määrust (EL) 2020/1706 teatavate kalandustoodete autonoomsete tariifikvootide osas (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrust (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (8) ning kalanduskomisjoni 11. mai 2021. aasta arvamust (A9-0178/2021),

—

võttes arvesse ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (9),

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. augustil 1995. aastal New Yorgis allakirjutatud rakenduskokkulepet (10),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse 9. veebruaril 1920. aastal Pariisis allakirjutatud Spitsbergeni saarestiku lepingut (Svalbardi leping) ,

—

võttes arvesse Kirde-Atlandi kalanduse konventsiooni (11),

—

võttes arvesse 25. juunil 2021. aastal jõustunud Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlevat kokkulepet (12),

—

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelist kalanduskokkulepet (13),

—

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelist kalanduskokkulepet (14),

—

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelist kalandust ja merekeskkonda käsitlevat kokkulepet (15),

—

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingut (16),

—

võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitust, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (18) ning kalanduskomisjoni 26. mai 2020. aasta arvamust (A9-0117/2020),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2021. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemuste kohta (19) ning kalanduskomisjoni 4. veebruari 2021. aasta kirja vormis arvamust kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta (A9-0128/2021),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome looduse oma ellu tagasi (20),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. oktoobri 2021. aasta ühisteatist „ELi aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“ (JOIN(2021)0027),

—

võttes arvesse Euroopa kalurikogukondade 25. oktoobri 2017. aasta esimest Santiago de Compostela deklaratsiooni ja 20. juuni 2020. aasta teist Santiago de Compostela deklaratsiooni Euroopa kalandussektori tuleviku kohta pärast Brexitit,

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0042/2022),

A.

arvestades, et väljaastumislepingus on sätestatud tingimused Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ametlikuks väljaastumiseks Euroopa Liidust, poliitilises deklaratsioonis on sätestatud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik ning sellest tulenev kaubandus- ja koostööleping loob aluse ulatuslikele suhetele heaolu ja heanaaberlikkuse alal, mida iseloomustavad tihedad ja rahumeelsed suhted, mis põhinevad koostööl, austades lepinguosaliste autonoomiat ja suveräänsust;

B.

arvestades, et tõdetakse, kui oluline on kaitsta ja säästvalt majandada mere bioloogilisi ressursse ja mereökosüsteeme parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel ning edendada vastutustundlikku ja säästvat vesiviljelust, samuti kaubanduse keskset rolli nende eesmärkide saavutamisel, eelkõige sidusate meetmete kaudu kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga, sealhulgas jõupingutustega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks ja lõpetamiseks ning sellest kahjulikust tegevusest tulenevate kalandustoodete turustamise välistamiseks;

C.

arvestades, et ühine kalanduspoliitika (ÜKP) kohustab liitu edendama selle poliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil, tagades, et ELi püügitegevus liidu vetest väljaspool lähtub samadest põhimõtetest, luues ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele võrdsed tingimused, ning tegema koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et parandada rahvusvaheliste meetmete, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise meetmete järgimist, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele;

D.

arvestades, et üks ÜRO kestliku arengu eesmärkidest on kaitsta mereelustikku (kestliku arengu eesmärk 14);

E.

arvestades, et varem majandati üksnes ELi majandatavaid kalavarusid säästvamalt kui ühiseid kalavarusid; arvestades, et mitmed kalavarud, mida varem majandas üksnes EL, on nüüd Ühendkuningriigiga ühised varud;

F.

arvestades, et ühises kalanduspoliitikas on sätestatud, et võttes arvesse kalavarude muutuvat bioloogilist seisundit, tuleks suhteliselt stabiilse püügitegevusega kaitsta neid erivajadustega piirkondi, kus kohalikud kogukonnad on kalandusest ja sellega seotud tegevustest eriti sõltuvad;

G.

arvestades, et lepinguosalised on kokku leppinud teha koostööd kalanduse ja vesiviljeluse säilitamise ning kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna kaubandusega seotud poliitika ja meetmete alal, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja vajaduse korral muude mitmepoolsete foorumite egiidi all, et edendada säästvaid kalandus- ja vesiviljelustavasid ning kauplemist säästvalt majandatud püügipiirkondadest ja vesiviljelusest saadud kalatoodetega;

H.

arvestades, et lepinguosaliste ühine eesmärk on kasutada ühiseid kalavarusid viisil, mis võimaldab säilitada ja järk-järgult taastada püütavate liikide populatsioone biomassi tasemel või üle biomassi taseme, mis toetab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust;

I.

arvestades, et kaubandus- ja koostöölepingus sätestatakse kalavarude majandamise ning pikaajalise keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse põhimõtted ühiste kalavarude optimaalseks kasutamiseks, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu andmetele;

J.

arvestades, et kalandus täitis väga olulist rolli kampaanias, mis eelnes 2016. aastal toimunud referendumile Ühendkuningriigi ELi liikmesuse kohta; arvestades, et kalandusega seotud küsimused olid Ühendkuningriigi ja ELi vahelise lepingu üle peetavatel läbirääkimistel viimane komistuskivi, ning arvestades, et poliitilises deklaratsioonis seatud eesmärki sõlmida ja ratifitseerida kalandusleping 1. juuliks 2020 ei täidetud;

K.

arvestades, et kvoodiosade üleminekul EList Ühendkuningriiki kaubandus- ja koostöölepingus kokku lepitud üleminekuperioodi jooksul on ELi kaluritele tõsised negatiivsed majanduslikud tagajärjed; arvestades, et tõdetakse Ühendkuningriigiga tulevikus sõlmitavate lepingute negatiivse majandusliku mõju piiramise tähtsust;

L.

arvestades, et kaubandus- ja koostöölepingu raames on loodud on kalanduse erikomitee; arvestades, et kalanduse erikomitee valmistab ette mitmeaastased kaitse- ja majandamisstrateegiad, mis on aluseks lubatud kogupüügi ja muude majandamismeetmete kehtestamisel, sealhulgas kvoodiväliste kalavarude puhul, määrates kindlaks teaduslike andmete kogumise kalavarude majandamise eesmärgil ning jagades neid andmeid teadusasutustega, et saada parimaid võimalikke teaduslikke nõuandeid;

M.

arvestades, et kaubandus- ja koostöölepingule 38. lisana lisatud protokolliga vetele juurdepääsu kohta nähakse ette nn kohanemisperiood 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2026, mille jooksul kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise laevadele täieliku juurdepääsu oma vetele, et püüda lisas loetletud liike;

N.

arvestades, et kalurid on kannatanud vetele juurdepääsu lubade väljastamisega seotud viivituste ja ebakindluse tõttu;

O.

arvestades, et endiselt on lahendamata küsimused, mis puudutavad ELi laevade juurdepääsu Põhja-Atlandi asustamata saari, nagu Rockall, ümbritsevatele vetele, mis põhjustab kaluritele ebakindlust ja ohtu;

P.

arvestades, et kaubandus- ja koostöölepinguga on ette nähtud Ühendkuningriigi vetest pärit kalandustoodete tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääs, kuigi Briti ülemereterritooriumid ei ole nüüd ELiga seotud ja nende suhtes ei kohaldata ka tariifseid vabastusi kalandustoodete eksportimisel ELi, kuna nad ei kuulu lepingu kohaldamisalasse;

Q.

arvestades, et 18. novembril 2020 võttis Norra vastu ühepoolse ja diskrimineeriva otsuse vähendada ELi Svalbardi tursakvooti 2021. aastal; arvestades, et 28. mail 2021 otsustas Norra taas ühepoolselt ja teaduslike nõuannete vastaselt suurendada oma ühise makrellivaru kvooti 55 %; arvestades, et ka Fääri saared ja Island on ühepoolselt oma makrellikvoote suurendanud;

R.

arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList on põhjustanud Iirimaa saarel märkimisväärseid tarneahela häireid ning katkestanud pikaajalised ühendused Iirimaa saare ja Mandri-Euroopa vahel;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), eriti selle artiklit 24,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 81,

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldist märkust nr 24 (2019) laste õiguste kohta alaealistega seotud õigusemõistmise puhul,

—

võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (1) (Brüsseli IIa määrus),

—

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (2) (ülalpidamiskohustuste määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/693, millega luuakse õigusprogramm (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (5),

—

võttes arvesse ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. novembri 2010. aasta suuniseid lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni nr 2079 võrdõiguslikkuse ja ühise hooldusõiguse ning isade rolli kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-490/20 (6),

—

võttes arvesse 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat Haagi konventsiooni,

—

võttes arvesse 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni lastekaitse ja rahvusvahelises lapsendamises tehtava koostöö kohta,

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile lapsendamiste piiriüleste aspektide kohta (7),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (8),

—

võttes arvesse oma 6. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni lähisuhtevägivalla ja hooldusõiguse mõju kohta naistele ja lastele (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0033/2022),

A.

arvestades, et üha suurem arv lapsi ja noorukeid puutub kohtusüsteemiga kokku tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes, mis on tingitud peamiselt abielulahutuste, lahuselude ja lapsendamiste arvu suurenemisest; arvestades, et kõnealustes menetlustes tuleks kõigile lastele tagada mittediskrimineeriv juurdepääs õiguskaitsele, eriti juurdepääs kohtutele ja alternatiivsetele vaidluste lahendamise meetoditele;

B.

arvestades, et EL on võtnud kohustuse tagada, et iga lapse õigusi austatakse, kaitstakse ja teostatakse, et rajada tervem, vastupidavam, võrdsem ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks;

C.

arvestades, et lastel on õigus osaleda, avaldada arvamust ja väljendada oma seisukohti vastavalt oma vanusele, küpsusele ja keeleoskusele kõigis menetlustes, mis puudutavad nende heaolu ja tulevast elukorraldust; arvestades, et laste seisukohtadele tuleks anda nõuetekohane kaal, olenemata sellest, kas menetlust korraldab kohus või mõni muu asjaomane asutus;

D.

arvestades, et kohtu- ja haldusmenetluses osalemine peaks toimuma mugavas ja lapsesõbralikus keskkonnas, et mitte põhjustada lapsele lisatraumat või -stressi ning minimeerida selliste asjaolude psühholoogilist ja emotsionaalset mõju, eriti kõige vähem kaitstud lastele, nagu puuetega või rändetaustaga lapsed;

E.

arvestades, et laste osalemist sellistes menetlustes tuleks toetada asjaomaste ametiasutuste valdkonnaülese lähenemise kaudu;

F.

arvestades, et liikmesriigid on kohustatud kehtestama menetluslikud kaitsemeetmed, tagatised ja normid, mis reguleerivad lapse ärakuulamist; arvestades, et need sätted on liikmesriikides siiski väga erinevad;

G.

arvestades, et kodus ja perekeskkonnas, kus vanemate vahel on konflikt, võivad lapsed olla vägivalla tunnistajaks ning näha pealt erinevas vormis väärkohtlemist, mis tähendab füüsilise, verbaalse, psühholoogilise, seksuaalse või majandusliku vägivalla tarvitamist lähedaste või teiste leibkonnas oluliste inimeste vastu; arvestades, et sellisel vägivallal on lapse psüühilisele ja emotsionaalsele arengule väga rasked tagajärjed; arvestades, et seetõttu on oluline pöörata sellisele vägivallale nõuetekohast tähelepanu, kui perekonnaõiguse menetluses toimub lapse ärakuulamine, et tagada lapse parimate huvide esikohale seadmine;

H.

arvestades, et lapsel on õigus saada asjakohast teavet tema vanusele, küpsusele ja keeleoskusele vastaval viisil ning talle arusaadavalt teda puudutava kohtu- ja haldusmenetluse igas etapis;

I.

arvestades, et tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes, eriti piiriüleste juhtumite korral, on lastel piiratud võimalused olla esindatud juristi või õigusnõustaja poolt;

J.

arvestades, et teatavatel juhtudel on kogemused näidanud (10) kasu, mida annab pühendunud ja sõltumatu usaldusisik, kes toetab ja saadab last kogu kohtumenetluse vältel, sealhulgas lepituse korral;

K.

arvestades, et kohtud, haldusasutused ja sotsiaalhoolekandeasutused peaksid lapsega seotud otsuste tegemisel pöörama esmast tähelepanu lapse parimatele huvidele; arvestades, et selliseid otsuseid tuleks teha individuaalselt, võttes arvesse lapse vanust ning lapse ja tema perekonna vajadusi ja konkreetseid asjaolusid;

L.

arvestades, et lapse parimaid huve ja õiguskaitse kättesaadavust kõigile lastele ei saa tagada, kui nende osalemine tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes ning kaasnevate tugiteenuste kasutamine sõltub vanemate rahalistest vahenditest, muu hulgas ka seetõttu, et selliste menetluste ja teenuste kulud võivad olla väga suured;

M.

arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kohustatud edendama kõigi õigusprogrammi raames võetavate meetmete rakendamisel lapse õigusi, sealhulgas lapsesõbraliku õigusemõistmise kaudu;

N.

arvestades, et suurenenud liikuvus tähendab, et tõenäoliselt suureneb ka piiriülest laadi peredesse sündivate laste arv;

O.

arvestades, et kuigi tsiviil- ja perekonnaõiguse materiaalõigus jääb liikmesriikide pädevusse, võib piiriülese tsiviil- ja perekonnaõiguse ühtlustatud normid kehtestada ELi tasandil;

P.

arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni osalisriikidena peavad liikmesriigid seadma lapse parimad huvid kõigi avaliku sektori meetmete puhul esikohale, ka siis, kui tegemist on piiriüleste perevaidlustega; arvestades, et piiriülese mõjuga perevaidlustes tõlgendavad mõne liikmesriigi pädevad asutused lapse parimate huvide kaitset sageli nii, et ta peab jääma riigi territooriumile, seda isegi juhul, kui on teateid väärkohtlemisest ja koduvägivallast selles riigis elava vanema suhtes;

Q.

arvestades, et vastastikusel usaldusel põhinev vastastikuse tunnustamise põhimõte kohustab liikmesriike teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust või otsust täitma;

R.

arvestades, et piiriülesed menetlused on õiguslikust seisukohast keerulisemad ning seetõttu tavaliselt aeganõudvamad ja kulukamad;

S.

arvestades, et tõhusate menetluste puudumine vanemlikku vastutust, suhtlemisõigusi, lapse röövimist vanema poolt või ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtuotsuste täitmiseks piiriüleste juhtumite korral kahjustab lapse parimaid huve;

T.

arvestades, et piiriülestes tsiviil- ja perekonnaõiguse vaidlustes osalevatel lastel peaksid kõigis liikmesriikides olema samad õigused, sama kaitsetase, samad menetluslikud tagatised ja miinimumstandardid, olenemata nende vanemate kodakondsusest;

U.

arvestades, et igal lapsel on õigus tunda oma vanemaid ja olla nende hoole all; arvestades, et lahuselu korral on igal lapsel õigus säilitada korrapärasel alusel isiklikud suhted ja vahetu kontakt mõlema vanemaga või kui see ei ole võimalik, siis vanemate sugulastega, või kui ka see ei ole võimalik, siis enda valitud isikuga; arvestades, et lapse isiklikke suhteid ja vahetut kontakti tema vanematega võib pädev asutus piirata ainult lapse parimate huvide kaitsmiseks;

V.

arvestades, et 1980. aasta Haagi konventsiooniga kehtestatakse riikide vahel rahvusvahelise koostöö süsteem, et kiiresti lahendada rahvusvahelise lapseröövi juhtumid; arvestades, et tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud 101 riiki, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid;

W.

arvestades, et senistele jõupingutustele vaatamata ei ole ELil piisavalt andmeid lastega seotud kohtumenetluste kohta, samuti ei ole neid nendega tegelevatel erikohtutel;

X.

arvestades, et vanemluse kohta tehtud kohtuotsuste tunnustamist käsitlevate ühiste ELi normide puudumine, eriti samasooliste vanematega seotud juhtudel, võib rikkuda lapse õigust olla kasvatatud mõlema vanema poolt ja hoida suhet mõlema vanemaga ning vanemlusest tulenevaid õigusi (näiteks ülalpidamine või pärimine), lisaks võib see soodustada meelepärase kohtualluvuse valimist piiriüleste perevaidluste korral; arvestades, et tulevane seadusandlik ettepanek selles valdkonnas peaks aitama vähendada haldus- ja kohtumenetluste arvu;

Y.

arvestades, et Euroopa Kohus tegi hiljuti kohtuasjas C-490/20 järgmise otsuse: kui tegemist on lapsega, kes on liidu kodanik ja kelle sünnitõendisse, mille on välja andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, on vanematena kantud kaks samasoolist isikut, siis on liikmesriik, mille kodanik see laps on, kohustatud i) andma talle välja isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt, ning ii) nagu kõik teised liikmesriigid tunnustama vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;

Z.

arvestades, et paljudel juhtudel on perelepitus osutunud kohtumenetlusest kiiremaks, odavamaks ja lapsesõbralikumaks viisiks vaidlus lahendada ning see võib seetõttu aidata hoida ära edaspidiseid lapse röövimisi vanema poolt;

AA.

arvestades, et tuleks soodustada alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega, eelkõige koduvägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise korral;

AB.

arvestades, et riigisiseste ja piiriüleste perelepituse menetluste arv on endiselt väike;

AC.

arvestades, et enamikus liikmesriikides ei ole lepituseks vajalik õigusabi kättesaadav piiratud rahaliste võimalustega vanematele, kellel võib samal ajal olla õigus saada õigusabi kohtumenetluseks;

AD.

arvestades, et vanematel võib olla raske saada õiget ja kontrollitud teavet võimaluse kohta alustada lepitust kohtueelses etapis;

AE.

arvestades, et ärialane lepitus erineb oluliselt perelepitusest;

AF.

arvestades, et piiriülene perelepitus võib hõlbustada vanematevahelisi kokkuleppeid, mille eesmärk on kaitsta lapse parimaid huve, vähendades kohtumenetlusele omast emotsionaalset ja rahalist koormust ning õiguslikku keerukust;

AG.

arvestades, et õiguslikust ja logistilisest vaatenurgast on piiriülene perelepitus keerulisem kui lepitus riigisisestes perevaidlustes ning nõuab lepitajalt lisateadmisi ja keeleoskust;

AH.

arvestades, et nii kohtunikke kui ka juriste tuleks koolitada, et neil oleks piiriülese perelepituse kohta rohkem teadmisi;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

—

võttes arvesse petitsioone nr 0751/16, 1025/16, 0793/17, 0819/17, 0482/20, 0490/20, 0491/20, 0499/20, 0535/20, 0095/21 ja 0862/21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 191 ja artikli 192 lõiget 4 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 35 ja 37,

—

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv) (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (2) (veepoliitika raamdirektiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (3) (suplusvee direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (4) (põhjaveedirektiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (5) (merestrateegia raamdirektiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (6) (joogiveedirektiiv),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

—

võttes arvesse komisjoni 17. novembri 2021. aasta teatist „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021)0699),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

—

võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta teatist „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021)0400),

—

võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2021. aasta aruannet nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamisest liikmesriikide 2016.–2019. aasta aruannete põhjal (COM(2021)1000),

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta (7),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.

arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret veekogude nitraadireostuse pärast ja mõistetakse hukka vastavate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rikkumised; arvestades, et Euroopa Parlament on saanud petitsioone ka probleemide kohta, mis on seotud liikmesriikide nitraadisisalduse mõõtmissüsteemide erinevusega, nitraatide taseme korrektse mõõtmisega Euroopa veekogudes ning ülevaate saamisega ELis valitsevast olukorrast;

B.

arvestades, et paljude veekogude seisund ELis on liigkasutuse ja reostuse tõttu halvenenud ja/või ei vasta veel veepoliitika raamdirektiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele;

C.

arvestades, et ELis on piirkondi, kus geograafiliste omaduste ja kliimamuutuste mõju tõttu esineb seda liiki saastet eriti palju;

D.

arvestades, et ülemäärane nitraatide kogus on sõnnikust ja anorgaanilistest väetistest tuleneva lämmastiku ja fosfori kogunemise tõttu üks peamisi tegureid, mis põhjustab ELis kahjulikku veereostust;

E.

arvestades, et lämmastik on taimede ja põllukultuuride kasvu jaoks eluliselt tähtis toitaine; arvestades, et selle suur kontsentratsioon vees on inimestele ja loodusele kahjulik; arvestades, et nitraadid põhjustavad hapnikukadu ja eutrofeerumist ning ohustavad seega nii inimeste tervist kui ka ökosüsteeme; arvestades, et neil on märkimisväärne majanduslik mõju inimtarbimiseks mõeldud vee käitlusele, magevee transportimisele mõjutatud kogukondadele ja reostunud veest sõltuvatele majandussektoritele;

F.

arvestades, et aastatel 2016–2019 ületas 14,1 % liikmesriikide põhjaveest endiselt joogiveele kehtestatud nitraadisisalduse piirnormi; arvestades, et ELis on eutrofeerunud 81 % merealast, 31 % rannikuvete, 36 % jõgede ja 32 % järvede veest; arvestades, et ajavahemikul 2012–2015 ja 2016–2019 suurenes nitraaditundlike alade kogupindala 14,4 %, sealhulgas liikmesriikides, kus kohaldatakse kogu territooriumi hõlmavat lähenemisviisi; arvestades, et komisjon on märkinud, et eutrofeerumise probleemi ei võeta nitraatidega saastunud alade kindlaksmääramisel piisavalt arvesse;

G.

arvestades, et 30 aastat pärast nitraadidirektiivi vastuvõtmist näitavad veekvaliteedi andmed, et rakendamise ja jõustamise tase ei ole direktiivi eesmärkide ja veepoliitika raamdirektiivi vastavate eesmärkide saavutamiseks ikka veel piisav;

H.

arvestades, et paljudes liikmesriikides on veekvaliteet jätkuvalt halb kogu territooriumil ja esineb süsteemset laadi probleeme põllumajandusest tuleneva toitainekao haldamisega, samas kui mõnes teises liikmesriigis on probleemseid piirkondi, kus reostusega ei tegeleta piisavalt;

I.

arvestades, et vaatamata võetud meetmetele on edasiminek kogu ELis alates 2012. aastast olnud aeglane; arvestades, et liikmesriikide nitraadidirektiivi rikkumised on kõige sagedamini seotud puudujääkidega seirevõrgu stabiilsuses, tundlike alade kindlaksmääramises ja tegevuskavade rakendamises;

J.

arvestades, et nitraadimõõtmissüsteemid ja -standardid on liikmesriigiti erinevad; arvestades, et see tähendab, et nitraatide mõõtmise tulemusi ei ole lihtne võrrelda ja see võib tekitada ELi põllumajandussektoris konkurentsiprobleeme, mis omakorda häirivad siseturgu;

K.

arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette toitainete kao 50 % vähendamine 2030. aastaks;

L.

arvestades, et nitraadidirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tuvastama ja õigesti kindlaks määrama nitraadireostuse suhtes tundlikud alad, et tagada oma territooriumil tõhus võitlus nitraadireostuse vastu;

M.

arvestades, et eutrofeerumine põhjustab murettekitavat elurikkuse vähenemist ja mõnel juhul suure keskkonnaväärtusega ökosüsteemides isegi traagilisi keskkonnaõnnetusi, mida on raske heastada;

N.

arvestades, et nitraatide väärkasutamisest põllumajandustööstuses ja kohalikest allikatest, näiteks reoveepuhastitest pärinevate nitraatide põhjustatud veereostuse ulatus ohustab nii mõnegi Euroopa ökosüsteemi säilimist;

O.

arvestades, et paljud olmereovee puhastusjaamad ei vasta praegustele nõuetele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

—

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi ning Euroopa strateegia kohta rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas (COM(2021)0252),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (COM(2020)0628),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (1),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi ning Euroopa strateegia kohta rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas (O-000013/2022 – B9-0011/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et strateegias rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas tunnistatakse, et praegused geopoliitilised võimunihked tekitavad probleeme inimõiguste, väärtuste ja akadeemilise vabaduse seisukohast;

B.

arvestades, et strateegia eesmärk on edendada koostöös kolmandate riikidega mitmepoolsusel, vastastikusel avatusel, võrdsetel tingimustel ning rohelistel, digitaalsetel, tervishoiualastel, sotsiaalsetel ja innovatiivsetel lahendustel põhinevaid reegleid, austades samal ajal põhiõigusi ja ühiseid väärtusi;

C.

arvestades, et strateegiat rakendatakse Euroopa tiimi lähenemisviisil põhinevate algatustega;

D.

arvestades, et programm „Euroopa horisont“ jääb maailmale avatuks, ning arvestades, et liit teeb tööd selle nimel, et tagada ühine arusaam sellistest põhimõtetest nagu teadusuuringute eetilisus ja usaldusväärsus, sooline võrdõiguslikkus, mitmekesisus ja kaasatus, avatud andmed ja avatud teadus, akadeemiline vabadus, standardid ja tõenditel põhinev poliitikakujundamine, ning viia need põhimõtted ellu;

E.

arvestades, et strateegia eesmärk on kaasata teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, et kiirendada kestlikku ja kaasavat üleminekut teadmistepõhisele ühiskonnale ja majandusele väikese ja keskmise sissetulekuga riikides;

F.

arvestades, et teadusdiplomaatia tegevuskava järgimine tugevdaks liidu partnerlust kolmandate riikidega ja aitaks toetada diplomaatilisi eesmärke;

G.

arvestades, et rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on Euroopa teadusruumi lahutamatu osa;

H.

arvestades, et Euroopa Innovatsiooninõukogul ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil on oluline roll innovatiivsete idufirmade toetamisel koostööalgatustes kolmandate riikidega;

I.

arvestades, et rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega on vältimatult vajalik, et tugevdada üleilmset tervishoidu ja töötada välja uuenduslikke lahendusi õiglaseks rohe- ja digipöördeks, tagades samal ajal, et nendele küsimustele leitakse pikaajaline lahendus;

J.

arvestades, et EL peaks olema eeskujuks, kaitstes ELi intellektuaalomandi standardeid ja võideldes välissekkumise vastu;

K.

arvestades, et rahvusvahelise tasandi teadusuuringutel ja innovatsioonil võib olla oluline roll ELi vesinikustrateegia elluviimises;

L.

arvestades, et strateegiaga edendatakse koostööd liiduväliste tööstusriikidega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162, 174–178 ja 349,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“) (1),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (5),

—

võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2022. aasta teatist „Kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta: ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“ (COM(2022)0034),

—

võttes arvesse 8. märtsi 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) (COM(2022)0109),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohta (O-000002/2022 – B9-0006/2022),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on jätkuvalt peamine kogu ELi hõlmav sotsiaalset võrdõiguslikkust ja õiglast üleminekut edendav investeerimis- ja solidaarsuspoliitika, mis on kehtestanud end kestliku majanduskasvu ja töökohtade loomise, ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning ELi kliimaeesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide täitmist kiirendava jõuna, ning et selle eelarve on kuni 2027. aastani 392 miljardit eurot;

B.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika läbirääkimisi aeglustas peamiselt pandeemia, mistõttu tekkis omakorda viivitus rahastamisperioodi 2021–2027 õigusraamistiku vastuvõtmisel; arvestades, et enamik liikmesriike ei paistnud suutvat programmitööd kiiremini ette valmistada;

C.

arvestades, et COVID-19 pandeemia kontekstis vajalike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ning REACT-EU kulutuste esikohale seadmine on eespool nimetatud viivituse tekkimisele paratamatult kaasa aidanud;

D.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine peaks olema kooskõlas põhiõiguste harta, õigusriigi põhimõtte ja Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga;

E.

arvestades, et partnerluslepingud ja programmid on strateegilised vahendid liikmesriikides ja piirkondades tehtavate investeeringute suunamiseks vastavalt uusimale kättesaadavale teabele, kuid praeguseks on esitatud vaid üksikuid partnerluslepinguid ja programme ning neist on vastu võetud ainult üks (Kreekas);

F.

arvestades, et eeltoodu tulemusena on 2021. aastaks rubriigis 2.1 „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ kavandatud kulukohustuste assigneeringutest kulukohustustega seotud ainult 0,2 %, mida on palju vähem kui 2014. aastal (4,22 %), ning see on tingitud ka uute fondide ja algatuste, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, React-EU ja Õiglase Ülemineku Fondi eelistamisest;

G.

arvestades, et eelarve ja halduse volinik on ametlikult teatanud, et tema hinnangul tuleb peaaegu kogu 2021. aasta eelarveeraldis nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (6) alusel järgnevateks aastateks ümber planeerida;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 10 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9 ja 165,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige 4. eesmärki (kvaliteetne haridus) ja eesmärki 4.7,

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis (1),

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGTBIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu demokraatliku kultuuri pädevuste võrdlusraamistikku,

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi Euroopa noorte demokraatiateadlikkuse ja demokraatliku kaasatuse edendamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõiguste alase hariduse kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon kuulutasid välja ja allkirjastasid 17. novembril 2017,

—

võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017“ (COM(2017)0673),

—

võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2016. aasta teatist toetamaks vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist (COM(2016)0379),

—

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—

võttes arvesse strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020), eriti selle eesmärki edendada võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (5),

—

võttes arvesse nõukogu 19. veebruari 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (6),

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. mai 2021. aasta järeldusi, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel (7),

—

võttes arvesse 17. märtsil 2015. aastal Prantsusmaal Pariisis allkirjastatud deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (2015. aasta Pariisi deklaratsioon),

—

võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi Euroopa kodanike 1. paneelarutelu aruannet „Tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad; haridus, kultuur, noored ja sport; digiüleminek“,

—

võttes arvesse 2021. aasta Euroopa noorteürituse aruannet „Noorte ideede aruanne Euroopa tuleviku konverentsi jaoks“,

—

võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2017. aasta Eurydice’i aruannet „Kodanikuharidus Euroopa koolides 2017“,

—

võttes arvesse 4. juulil 2021. aastal Valencias Euroopa Föderalistide Liidu (UEF) XXVII Euroopa kongressil vastu võetud resolutsiooni süstemaatilise lähenemise kohta Euroopa kodanikuharidusele,

—

võttes arvesse 2021. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse infotundi Euroopa haridusruumi ning 2030. aasta strateegilise raamistiku kohta hariduse ja koolituse alal,

—

võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2020. aasta Eurydice’i aruannet „Koolihariduse võrdsus Euroopas: struktuurid, poliitikad ja õpitulemused“,

—

võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2021. aasta aruannet „2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta. Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine“(COM(2020)0730),

—

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta Euroopa demokraatia tegevuskava,

—

võttes arvesse 2019. aasta õppimise tuleviku foorumi järelduste ja arutelude kokkuvõtet, mille komisjoni Euroopa haridus- ja koolitusekspertide rühm avaldas 7. detsembril 2019. aastal,

—

võttes arvesse komisjoni 2020. aasta juuni aruannet „Euroopa Liidu kodakondsus ja demokraatia“,

—

võttes arvesse Jean Monnet’ võrgustiku 2017. aasta suuniseid õpetajate koolitajatele laste identiteedi ja kodakondsuse kohta Euroopas,

—

võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2015. aasta aruannet „Kodakondsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamine hariduse kaudu: ülevaade hariduspoliitika arengutest Euroopas pärast 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni“,

—

võttes arvesse 2020. ja 2018. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaadet,

—

võttes arvesse Euroopa haridus- ja koolitusekspertide rühma aruteludokumenti kaasatuse ja kodakondsuse kohta,

—

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides (8),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (9),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi ja ühise tervikliku käsituse kohta (10),

—

võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus (11),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis (12),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0060/2022),

A.

arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ja avalik hüve, mis peaks olema kõigile võrdselt ja tasuta ligipääsetav; arvestades, et sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus kogu elu kestvale kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele, et ühiskonna elus täielikult ja tähenduslikult osaleda; arvestades, et haridust ja õppimist ei tohiks vaadelda üksnes tööturu teenimise vahendina;

B.

arvestades, et uued süsteemsed probleemid, millel on kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne mõju, nagu kliimamuutused, digiüleminek, sotsiaalsed ja territoriaalsed lõhed ja riigiülene poliitiline integratsioon kui selline, eeldavad haridussüsteemide, sealhulgas kodanikuhariduse vastavat kohandamist; arvestades, et rohepööre ja roheline kokkulepe nõuavad kodanikuhariduse laiendamist, et see hõlmaks vajadust tegutseda vastutustundlikult mitte ainult konkreetses kogukonnas või ühiskonnas, vaid kogu planeedi suhtes; arvestades, et digiüleminek ja digitaalarengu tegevuskava mitte ainult ei ava uusi võimalusi kodanikuaktiivsuseks ja demokraatlikuks osalemiseks internetis, vaid hõlmavad ka väärinfost ja desinformatsioonist tulenevaid riske ja ohte; arvestades, et seoses digitaalse kodanikuaktiivsusega tuleks arvesse võtta põlvkondadevahelist digilõhet ja sellega tegeleda; arvestades, et kohaliku, riikliku ja Euroopa meedia kaasamine Euroopa kultuuri ja ajaloo populariseerimisse on avaliku arutelu ja kodanikuaktiivsuse oluline osa;

C.

arvestades, et kodanikuharidust tuleb mõista mitmetasandilise haridusena, mis hõlmab kodakondsuse kohalikku, piirkondlikku, riiklikku, Euroopa ja ülemaailmset mõõdet; arvestades, et käimasolev üleilmastumise ja Euroopa integratsiooni protsess nõuab, et uus eurooplaste põlvkond oleks poliitiliselt järjest aktiivsem ja tegutseks mitmel tasandil, et suuta rahvusvaheliselt elada ja töötada ja ning oma igapäevaelus erinevustega toime tulla; arvestades, et kriitiline mõtlemine, suhtlusoskused ja kodanikupädevus on tööturul ja ühiskondlikus elus üha olulisemad; arvestades, et ühiskond muutub mitmekesisemaks ning see muudab kultuuride ja päritolu mitmekesisuse austamise ning naiste, LGBTIQ-kogukonna ja vähemuste diskrimineerimisest hoidumise Euroopas üha olulisemaks;

D.

arvestades, et kodanikuharidus saab kasu sektoriülesest lähenemisviisist ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse vastastikusest koostööst; arvestades, et kodanikuharidus võimaldab haridustöötajatel ja õppijatel avastada väärtusi, hoiakuid, oskusi ja teadmisi ning mõista maailma koos, sealhulgas osaluspedagoogika kaudu;

E.

arvestades, et liikmesriikides täheldatud ühiskondlik-poliitilised muutused, alates sotsiaalsest polariseerumisest ja vähesest usaldusest institutsioonide vastu kuni demokraatia tagasilanguse, õigusriigi nõrgenemise, välistava natsionalismi ja poliitilistel eesmärkidel rakendatava euroskeptitsismini, millega kaasneb äärmusliikumiste, kõikvõimalike rassismi ja ksenofoobia ilmingute ja autoritaarsuse kasv ning väärinfo ja desinformatsiooni levik, võivad Euroopa demokraatlikud riigid tõsisesse ohtu seada ja kogu ELi destabiliseerida; arvestades, et kodanikuhariduse tugevdamine formaalses, mitteformaalses ja informaalses keskkonnas toimuva elukestva õppe kaudu võib täita olulist rolli selle suundumuse tõrjumisel ja avatuma poliitilise arutelu algatamisel, samuti võib see ergutada kodanikke riigi ja Euroopa tasandil poliitilistes ja seadusandlikes protsessides aktiivsemalt osalema;

F.

arvestades, et poliitiline toetus liidule väljendub pigem tunnete, hoiakute ja väärtustena kui konkreetse mõjuna kodanike igapäevaelule; arvestades, et liidu demokraatlikud protsessid ja osalusmehhanismid ei ole kodanikele, eriti aga noortele lähedased ega mõistetavad; arvestades, et Euroopa uus kodanikuhariduse suundumus võib julgustada noori valimistel osalema, piirates äärmusliku ja populistliku diskursuse haaret ja ühtlasi tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust;

G.

arvestades, et dünaamilise Euroopa kodakondsuse tekkimist on takistanud teadmistelüngad ja emotsionaalne lõhe, samuti kodanike osalemist ja dialoogi võimaldavate mehhanismide puudumine; arvestades, et Euroopa identiteet täiendab mitmesuguseid kohalikke, rahvuslikke, geograafilisi, kultuurilisi ja muid identiteete, mis inimesel võivad olla; arvestades, et puudulikud või puuduvad teadmised ELi kohta ja puudulik arusaam selle toimimisest ja lisaväärtusest võivad süvendada demokraatiapuuduse tunnet ja põhjustada liikmesriikides umbusaldust, kodanike passiivsust ja euroskeptitsismi;

H.

arvestades, et parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis ELi käsitleva õppe kohta koolides kutsuti komisjoni üles looma ühist raamistikku ja ette valmistama suuniseid konkreetsete näidetega ELi käsitleva õppimise kohta, et edendada objektiivset ja kriitilist mõtlemist selle üle, millist kasu Euroopa Liit oma kodanikele annab;

I.

arvestades, et parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioonis Euroopa haridusruumi kohta nõutakse, et Euroopa haridusruum võimaldaks suuremat õppijate, õpetajate ja teadmiste voogu, edendaks Euroopa ühtekuuluvustunnet ja kodanikuteadlikkust, tagaks õigused ja väärtused, pakuks õiglasi ja võrdseid võimalusi ning suurendaks sotsiaalset ühtekuuluvust;

J.

arvestades, et komisjon ei ole selles strateegilises valdkonnas teinud ühtegi olulist süsteemset algatust; arvestades, et olemasolevatel ELi programmidel, nagu programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus, on endiselt märkimisväärne kasutamata potentsiaal parandada kodanikuhariduse rakendamist, kasutades strateegilisemat lähenemisviisi programmide formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe komponentidele ning tagades vahendite parema koordineerimise; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema rohkem, et parandada ja suurendada teabevahetust Euroopa Liidu ning konkreetsete õiguste ja kohustuste kohta;

K.

arvestades, et mitu liikmesriiki on välja töötanud riiklikud vabatahtliku tegevuse kavad; arvestades, et nende kavade loomine ja arendamine on oluline selleks, et edendada praktilist kodanikuharidust, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, võimaldada üldist huvi pakkuvatel eesmärkidel tegutsemist, eelkõige vähemate võimalustega inimeste puhul, ning aidata kaasa osalejate isiklikule ja kutsealasele arengule; arvestades, et suurem Euroopa kodanikuliikuvus võib suurendada noorte seas Euroopa kogukonda kuulumise tunnet, aidates kaasa kodanike Euroopa kujunemisele; arvestades, et riiklikud vabatahtliku tegevuse kavad võivad olla noorte, eriti vähemate võimalustega noorte jaoks loomulik juurdepääs Euroopa liikuvusele;

L.

arvestades, et 2018. aastal tegevust alustanud Euroopa solidaarsuskorpus, 1996. aastal loodud Euroopa vabatahtliku teenistuse järeltulija, on Euroopa üldine vabatahtliku tegevuse liikuvusprogramm, kuid selle eelarve aastateks 2021–2027 on piiratud; arvestades, et tuleks arendada suuremat sünergiat ja koostööd Euroopa solidaarsuskorpuse ja riiklike vabatahtliku tegevuse süsteemide vahel ning olemasolevate riiklike vabatahtliku tegevuse süsteemide vahel Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87769 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. märtsil 2022 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 3,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 17. septembril 2015. aastal vastu võetud ja 8. oktoobril 2015. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (4),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et 27. juulil 2010 esitas Belgias asuv äriühing Monsanto Europe S.A./N.V. äriühingu Monsanto Company (Ameerika Ühendriigid) nimel taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud sojauba MON 87769 × MON 89788 (edaspidi „geneetiliselt muundatud sojauba“) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojauba sisaldavate või sellest koosnevate toodete turule laskmist kasutamiseks muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid mitte viljelemiseks;

B.

arvestades, et EFSA avaldas 8. oktoobril 2015 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (5) artiklitega 6 ja 18 oma arvamuse; arvestades, et EFSA ei suutnud teha järeldust geneetiliselt muundatud sojaoa ohutuse kohta, kuna puudusid andmed geneetiliselt muundatud sojaoast toodetud rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud õliga toidu kaudu kokkupuutumise kohta, mistõttu toitainelist hindamist ei viidud täielikult läbi; arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et geneetiliselt muundatud sojauba ei avalda taotluse kontekstis tõenäoliselt kahjulikku mõju keskkonnale;

C.

arvestades, et 12. mail 2021 avaldas EFSA avalduse, mis täiendab tema teaduslikku arvamust (6), võttes arvesse taotleja esitatud läbivaadatud hinnangut toidu kaudu kokkupuute kohta geneetiliselt muundatud sojaoast toodetud rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud õli inimtoiteainelise hindamise kohta; arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et geneetiliselt muundatud sojaoa ja sellest saadud toodete, eelkõige rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud õli tarbimine ei kujuta endast inimeste jaoks toitumisalast probleemi;

D.

arvestades, et geneetiliselt muundatud sojauba töötati välja stearidoonhappe (SDA) tootmiseks ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide taluvuse tagamiseks (7);

E.

arvestades, et komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 (8) nõutakse selle hindamist, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate tulemust; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiiditolerantsete taimede puhul;

F.

arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu (9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud sojauba puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadipõhiste herbitsiidide annustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke ja nende lagunemisprodukte (metaboliite) suuremates kogustes;

G.

arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

H.

arvestades, et hiljutises eelretsenseeritud uuringus kirjeldatakse glüfosaadi või glüfosaadipõhiste herbitsiididega kokkupuute mõju hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete teljele, pidades silmas meeste ja naiste endokriinsed häireid, rakkude eluvõimelisust ja paljunemist; arvestades, et läbivaatamise käigus leiti, et glüfosaadipõhised herbitsiidid võivad põhjustada muutusi nii naiste kui meeste suguelundkonnas, et muutused võivad epigeneetilise mõju kaudu kanduda edasi järgmistele põlvkondadele ja seega ei ole järglaste viljakus glüfosaadipõhiste herbitsiidide eest kaitstud ning glüfosaadipõhised herbitsiidid leiti olevat kahjulikumad kui glüfosaat, mis on kahtlemata seotud selliste koostisainete nagu polüetoksüleeritud rasvamiini esinemisega (10);

I.

arvestades, et mitu muud hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet (11);

J.

arvestades, et võrdlusanalüüsis kasutatud kahest väliuuringust ühe puhul ei võetud arvesse geneetiliselt muundatud sojaoa töötlemist glüfosaadipõhiste herbitsiididega, mis oleks võimaldanud hinnata herbitsiidi toimet (12);

K.

arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja neis leitud metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu ei ole seda GMOde loamenetluse osana ette võetud; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja metaboliitide koostist ning seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (13);

L.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi (14); arvestades, et need kriitilised märkused sisaldavad märkust selle kohta, et EFSA põhinõuded seoses geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete taimede toidu- ja söödariski hindamisega ei ole täidetud, et seirekava ei ole seotud asjakohaste kaitse-eesmärkidega seotud järelevalvetegevusega, et fenotüübilise hindamise, koostise ja toksilisuse kohta esitatud andmed ja andmeanalüüsid on ebapiisavad, et geneetiliselt muundatud sojaoa ja tavapärase sojaoa samaväärsuse järeldused on ebapiisavad ning et sellel teabel põhinev toidu- ja söödaohutus on ennatlik ning koostise analüüs ei hõlmanud lisaherbitsiidi ega selle metaboliitide jääke, mis on oluline, kuna geneetilisest muundamisest tulenev herbitsiidiresistentsus võimaldab lisaherbitsiidi intensiivsemat kasutamist; arvestades, et esitati märkused, milles seati kahtluse alla SDA suurenenud sisalduse toiteväärtus, ning mitme liikmesriigi pädevad asutused nõudsid selle SDA-rikka geneetiliselt muundatud sojaoaõli puhul transrasvhapete maksimaalse sisalduse määramist;

M.

arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju (15); arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine (16); arvestades, et geneetiliselt muundatud sojaoa impordi lubamine suurendaks nõudlust selle glüfosaadiga töödeldud põllukultuuri järele, suurendades seeläbi kolmandates riikides töötajate ja keskkonna kokkupuudet sellega; arvestades, et töötajate ja keskkonna suurema kokkupuute oht on herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul eriti murettekitav, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

N.

arvestades, et 2020. aastal avaldatud eelretsenseeritud uuringu kohaselt võib Roundup (üks maailma kõige laialdasemalt kasutatavatest glüfosaadipõhistest herbitsiididest) tuua kaasa elurikkuse vähenemise, muutes ökosüsteemid saaste ja kliimamuutuste suhtes haavatavamaks (17);

O.

arvestades, et üks elurikkuse vähenemise peapõhjuseid on raadamine; arvestades, et maakasutusest ja (peamiselt raadamisest tingitud) maakasutuse muutusest põhjustatud heitkogused moodustavad fossiilkütuste põletamise järel suuruselt teise kliimamuutuste põhjuse (18); arvestades, et ÜRO kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada raadamine aastaks 2020 (19); arvestades, et metsadel on palju eri funktsioone, mis toetavad enamiku ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist (20);

P.

arvestades, et soja tootmine on üks Lõuna-Ameerikas Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco piirkonnas toimuva raadamise peapõhjuseid; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentiinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja (21); arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida;

Q.

arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda (22);

R.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

S.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. märtsil 2022 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmist liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega ei toetatud;

T.

arvestades, et komisjon tunnistab, et asjaolu, et komisjon võtab GMOdele loa andmise otsused jätkuvalt vastu ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, on problemaatiline ning tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise otsustamisel muutunud normiks;

U.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament väljendanud GMOde turule laskmisele vastuseisu juba 26 korral; arvestades, et ühelegi asjaomasele GMO-le loa andmist ei toetatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega; arvestades, et põhjused, miks liikmesriigid lubade andmist ei toeta, on muu hulgas ettevaatuspõhimõtte mittejärgimine loamenetluses ja riskihindamisega seotud teaduslikud kahtlused;

V.

arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

W.

arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta (23);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 202, 28.5.2021, lk 11).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 202, 28.5.2021, lk 15).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 202, 28.5.2021, lk 20).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 208, 1.6.2021, lk 2).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 208, 1.6.2021, lk 7).

—

– Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 208, 1.6.2021, lk 12).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 208, 1.6.2021, lk 18).

—

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 323, 11.8.2021, lk 7).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 415, 13.10.2021, lk 2).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 415, 13.10.2021, lk 8).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 415, 13.10.2021, lk 15).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 445, 29.10.2021, lk 36).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 445, 29.10.2021, lk 43).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 445, 29.10.2021, lk 49).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 445, 29.10.2021, lk 56).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 445, 29.10.2021, lk 63).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × T304-40 × GHB119 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 474, 24.11.2021, lk 66).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZIR098 (SYN-ØØØ98-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 474, 24.11.2021, lk 74).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-81419-2 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 99, 1.3.2022, lk 45).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-81419-2 × DAS-44406-6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 99, 1.3.2022, lk 52).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (ELT C 99, 1.3.2022, lk 59).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 99, 1.3.2022, lk 66).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba GMB151 (BCS-GM151-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0024).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS-GHØØ2-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0025).

—

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (BCS-GH811-4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0062).

—

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 (DP-Ø73496-4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0063).

—

võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 24,

—

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (1),

—

võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

—

võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava,

—

võttes arvesse nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (3),

—

võttes arvesse ÜRO 2019. aasta juuli ülemaailmset uuringut vabadusest ilma jäetud laste kohta,

—

võttes arvesse ÜRO 30. augusti 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 2018. aasta globaalset pagulasraamistikku,

—

võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni lapsrändajate kaitse kohta (4),

—

võttes arvesse ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 6. novembri 2020. aasta üldsoovitust nr 38 naiste ja tütarlastega kaubitsemise kohta ülemaailmse rände kontekstis,

—

võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seksuaalse ärakasutamise ja prostitutsiooni ning nende mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (5),

—

võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks“ (COM(2022)0131),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi ja Ukraina elanikkonna ründamise tõttu on palju inimesi ja perekondi Ukrainast põgenenud, mis on eriti rängalt mõjutanud eelkõige lapsi ja noori kogu piirkonnas laiemalt;

B.

arvestades, et UNICEFi viimase aruande (6) kohaselt on 25. märtsi 2022. aasta seisuga sõja algusest peale Ukrainast põgenenud üle 3,7 miljoni pagulase; arvestades, et eeldatavasti suureneb see arv lähinädalatel veelgi; arvestades, et ÜRO hinnangul on praeguse seisuga peaaegu 6,5 miljonit inimest pidanud sõja algusest saadik riigi sees ümber asuma ning lisaks on konfliktist otseselt mõjutatud 12,65 miljonit inimest;

C.

arvestades, et UNICEFi viimase aruande (7) kohaselt on 90 % kõigist Ukrainast põgenevatest pagulastest naised ja lapsed; arvestades, et peaaegu pooled Ukrainast põgenevatest pagulastest on kooliealised (8); arvestades, et UNICEFi hinnangul on konflikti algusest peale riigisiseselt ümber asunud üle 2,5 miljoni lapse;

D.

arvestades, et alates 25. märtsist 2022 on naaberriigid pidanud toime tulema Ukrainast põgenevate pagulaste väga suure sissevooluga – üle 2,2 miljoni on läinud Poolasse, üle 579 000 Rumeeniasse, üle 379 000 Moldovasse, ligi 343 000 Ungarisse ja üle 545 000 teistesse riikidesse (9);

E.

arvestades, et selliste suurte arvude tõttu on lastel, eriti saatjata lastel, suurem vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise oht ning laste kadumise ja inimkaubanduse ohvriks langemise oht on suurem, eriti piiriülese liikumise korral;

F.

arvestades, et üle 100 000 lapse, kellest pooled on puuetega, elab Ukraina hoolekandeasutustes ja internaatkoolides (10) ning üle 90 protsendil neist lastest on vanemad; arvestades, et ametlike andmete kohaselt sündis Ukrainas 24. veebruarist kuni märtsi alguseni 4 311 last, ning arvestades, et kriisi alguses oli hinnanguliselt 265 000 rasedat naist, kellest ligikaudu 80 000 peaksid järgmise kolme kuu jooksul sünnitama;

G.

arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli 2021. aastal Ukrainas vähemalt 35 875 kodakondsuseta isikut ja määratlemata kodakondsusega isikut; arvestades, et ligikaudu 10–20 % Ukrainas elavast 400 000 romast on kodakondsuseta või kodakondsusetuse ohus; arvestades, et andmete kohaselt ei ole 55 %-l Donetskis ja Luhanskis sündinud lapsel ja 88 %-l Krimmis sündinud lapsel Ukraina sünnitunnistust või isikut tõendavat dokumenti, mis seab nad kodakondsusetuse ohtu (11); arvestades, et sundrändes elavatel lastel on suurem oht kodakondsusetuseks probleemide tõttu, mis on seotud raskustega sünni registreerimisel oma päritoluriigis või sundrände ajal, samuti seetõttu, et vanemate kodakondsusetust ei ole tunnustatud; arvestades, et see oht suureneb saatjata laste puhul, kuna on takistusi dokumenteerimisel ja registreerimisel, sealhulgas puuduvad tõendid peresidemete kohta;

H.

arvestades, et Euroopa lastegarantii on ELi vahend, mille eesmärk on ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning nende vastu võidelda, tagades abivajavatele lastele tasuta ja tulemusliku juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus- ja koolipõhised tegevused, tervishoid ja vähemalt üks tervislik toidukord koolipäevas, samuti tagades kõigile abivajavatele lastele juurdepääsu tervislikule toitumisele ja sobivale eluasemele; arvestades, et lastegarantii eesmärke tuleks kohaldada kõigi liidu laste suhtes;

I.

arvestades, et rändajate ja pagulaste lapsed jäävad sageli riigisiseste õigusaktide lünkade tõttu tähelepanuta, mis võib süvendada nende sotsiaalset mahajäämust ja põhjustada ebakindlat olukorda ning suurendada marginaliseerumise, väärkohtlemise ja kuritarvitamise ohtu;

J.

arvestades, et tõenäolisemalt kogevad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust lapsed, kes kasvavad vahendite nappuse ja ebakindlate perekondlike olude tingimustes, ning sellel on kaugeleulatuv mõju nende arengule ja hiljem täiskasvanueale, põhjustades põlvkondadevahelise vaesuse nõiaringi tekkimist; arvestades, et vaesust ja sotsiaalset tõrjutust on kõige parem käsitleda tervikliku poliitika abil, mille kohaldamisala on kitsas, kuid mille sihiasetus on laiem – mitte ainult lapsed, vaid ka nende pered ja kogukonnad, samuti seatakse esikohale investeeringud uute võimaluste ja lahenduste loomisse; arvestades, et nende probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik ühiskonnasektorid alates kohalikest, piirkondlikest, riiklikest ja Euroopa ametiasutustest kuni kodanikuühiskonnani;

K.

arvestades, et rahvusvahelised organisatsioonid on leidnud, et laste vaesus on nii laste õiguste rikkumise võimalik põhjus kui ka selle tagajärg, mis tuleneb mõjust, mida see avaldab laste võimele kasutada oma õigusi, ja suutmatusest neid õigusi kaitsta;

L.

arvestades, et Venemaa pommirünnakutes on Ukrainas praeguseks hävitatud 378 kesk- ja kõrgharidusasutust (12);

M.

arvestades, et laste ja noorte hooldus- ja õppestruktuuridesse integreerimise tagamine peaks jääma ELi ja selle liikmesriikide prioriteediks;

N.

arvestades, et konflikti käigus pannakse toime laste, sealhulgas vahi all olevate laste vastu suunatud raskeid rikkumisi; arvestades, et relvakonfliktide ajal lastele avalduva lühi-, keskpika ja pikaajalise mõjuga tuleks tegelda tulemuslikult ja terviklikult, kasutades selleks mitmesuguseid ELi käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas uusi ja rangemaid ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti kohta;

O.

arvestades, et tütarlapsed on humanitaar- ja sundrändekriisi ajal eriti ohustatud, sest nad on endiselt ebaproportsionaalsel määral soonormidel põhineva diskrimineerimise ja soolise vägivalla ohvrid;

P.

arvestades, et Moldovas moodustavad lapsed poole Ukrainast põgenevatest pagulastest;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eriti 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukraina piiril ja Ukraina territooriumitel, mis on Venemaa poolt okupeeritud (1), ning 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhtkonna 16. ja 24. veebruari 2022. aasta avaldusi Ukraina kohta,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. veebruaril 2022. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa Föderatsiooni relvajõudude sissetungi kohta Ukrainasse,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendi 24. veebruari 2022. aasta avaldust Venemaa enneolematu ja provotseerimata sõjalise agressiooni kohta Ukrainas,

—

võttes arvesse 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. aprillil 2022. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa hirmutegude kohta Butšas ja teistes Ukraina linnades,

—

võttes arvesse nõukogu otsuseid Venemaale suhtes kehtestatud sanktsioonide ja piiravate meetmete kohta, mille hulka kuuluvad diplomaatilised meetmed, individuaalsed piiravad meetmed, nagu varade külmutamine ja reisipiirangud, eripiirangud majandussuhetele Krimmi ja Sevastopoliga ning Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luhanski oblastitega, majandussanktsioonid, meediapiirangud ja majanduskoostöö piirangud,

—

võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni väljatöötatud Nürnbergi põhimõtteid, mille alusel määratakse kindlaks, mis on sõjakuritegu,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

—

võttes arvesse ÜRO põhikirja,

—

võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

—

võttes arvesse Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastase Venemaa agressiooni kohta ja 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastase agressiooni humanitaartagajärgede kohta,

—

võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 16. märtsi 2022. aasta otsust,

—