15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/1

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon äriühingute maksustamise muudetud käitumisjuhendi kohta

(2022/C 433/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE majandus- ja rahandusministrite nõukogu 1. detsembri 1997. aasta järeldusi maksupoliitika kohta, pidades silmas kaalutlust, et ühtse turu moonutuste vähendamiseks, märkimisväärse maksukahju vältimiseks ja maksustruktuuride arengule kaasa aitamiseks tööhõivet edendaval viisil on vaja kooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil,

TULETADES MEELDE nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta,

TULETADES MEELDE nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldusi maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta ning viimaseid rahvusvahelisi arenguid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses,

TUNNISTADES ausa konkurentsi positiivset mõju ning vajadust tugevdada Euroopa Liidu ja liikmesriikide konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil, märkides samas, et mõnel maksumeetmel võib olla kahjulik mõju,

RÕHUTADES, et käitumisjuhend on poliitiline kohustus ja ei mõjuta liikmesriikide õigusi ja kohustusi ega asutamislepingust tulenevaid liikmesriikide ja liidu vastavaid pädevusi,

RÕHUTADES, et käitumisjuhendi töörühm tegutseb liikmesriikide vahelise vastastikkuse põhimõttel ning talle osutab hädavajalikku abi komisjon,

TUNNUSTADES käitumisjuhendi töörühma edukat tööd valitud esimeeste juhtimisel, mis on võimaldanud tühistada paljud maksumeetmed ning luua konstruktiivse koostöö raamistiku kolmandate riikide ja jurisdiktsioonidega,

MÄRKIDES, et töörühma sekretariaadi ülesandeid täidab nõukogu peasekretariaat,

TUNNUSTADES asjaolu, et välja on töötatud kokkulepitud suunised, mis hõlbustavad käitumisjuhendi töörühma edukat tööd menetluslike aspektide seisukohast, ning samuti kokkulepitud suunised, mis on asjakohased sisulistes küsimustes, ning need kõik on avalikustatud,

KINNITADES seetõttu VEEL KORD sellise äriühingute maksustamise käitumisjuhendi vajalikkust, mille eesmärk on kahjulike maksumeetmete piiramine,

RÕHUTADES, et õiglane kohtlemine ELis ning seoses kolmandate riikide ja maksujurisdiktsioonidega on jätkuvalt oluline käitumisjuhendi põhimõtete sidusaks rakendamiseks,

KORRATES valmidust hoida äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohaldamine võimalikult läbipaistev, seadmata ohtu konfidentsiaalsust, mis on vajalik usaldusväärseks arvamuste ja tundliku teabe vahetamiseks nii kontserni liikmete vahel kui ka kolmandate riikide ja maksujurisdiktsioonidega, kuna see tagab käitumisjuhendi alusel tõhusa ja tulemustele orienteeritud töö,

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsioonis sätestatud kehtivat äriühingute maksustamise käitumisjuhendit tuleks muuta, et tulla võimalikult tõhusalt toime uute väljakutsetega üha enam globaliseeruvas ja digitaliseeruvas majanduskeskkonnas,

KIIDAVAD HEAKS ÄRIÜHINGUTE MAKSUSTAMISE ALLJÄRGNEVA MUUDETUD KÄITUMISJUHENDI.

Hõlmatud maksumeetmed

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu vastavaid pädevusi, käsitletakse käesolevas äriühingute maksustamise käitumisjuhendis (edaspidi „käitumisjuhend“) selliseid soodustavaid maksumeetmeid ja üldkohaldatavat maksustamiskorda, mis oluliselt mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada majandustegevuse toimumise kohta liidu piires.

Selles seoses hõlmab äritegevuse mõiste ka kõiki kontsernisiseseid tegevusi.

Käitumisjuhendis sisalduvad soodustavad maksumeetmed ja üldkohaldatav maksustamiskord (edaspidi koos „maksumeetmed“) hõlmavad nii õigusnorme kui ka haldustavasid.

B.1.

Punktis A sätestatud kohaldamisala piires tuleb soodustavaid maksumeetmeid, millega kehtestatakse oluliselt madalam tegelik maksustamistase (sealhulgas nullmääraga maksustamine) kui see, mida kõnealuses liikmesriigis üldiselt kohaldatakse, käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja seetõttu on need käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud.

Selline maksumäär võib tuleneda nominaalmaksumäärast, maksubaasist või mis tahes muust asjaomasest tegurist.

Hinnates, kas sellised meetmed on kahjulikud, tuleks muu hulgas arvesse võtta järgmist:

1)	kas soodustused on de facto või de jure eraldatud siseturust, näiteks kas neid antakse ainult mitteresidentidele või mitteresidentidega tehtud tehingute puhul, või ei mõjuta need liikmesriigi maksubaasi, või

2)	kas soodustusi antakse ilma tegeliku majandustegevuse või märkimisväärse majandusliku kohalolekuta sellises liikmesriigis, kes selliseid maksusoodustusi pakub, või

3)	kas hargmaise kontserni tegevuste kasumi kindlaksmääramise reeglid erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, eelkõige reeglitest, milles on kokku leppinud OECD, või

4)	kas maksumeetmed ei ole piisavalt läbipaistvad, sealhulgas juhul, kui õigussätteid on muudetud mitteläbipaistval viisil leebemaks haldustasandil.

B.2.

Punktis A täpsustatud ulatuses tuleb liikmesriigi üldkohaldatavat maksustamiskorda, mis loob võimalusi topeltmaksuvabastuseks või võib põhjustada samade kulude, tulu summa või tehingute ahelaga seotud maksusoodustuste kahekordset või mitmekordset kasutamist, käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja seetõttu on see käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud.

Selline mõju võib tuleneda liikmesriigi maksusüsteemi mis tahes asjakohasest omadusest, mis toob kaasa väiksema maksukohustuse, sealhulgas maksukohustuse puudumise, ning mis ei ole nominaalne maksumäär ega edasilükkunud maksud kasumijaotusmaksu süsteemi osana.

Selle hindamisel, kas liikmesriigi üldkohaldatav maksustamiskord on kahjulik, tuleb arvesse võtta järgmisi kumulatiivseid kriteeriume ja seda, kas nendel on otsene põhjuslik seos:

1)	üldkohaldatava maksustamiskorraga ei kaasne asjakohaseid kuritarvituste vältimise sätteid ega muid piisavaid kaitsemeetmeid ning selle tulemuseks on topeltmaksuvabastus või võimaldatakse samade kulude, tulu summa või tehingute ahelaga seotud maksusoodustuste kahekordset või mitmekordset kasutamist;

üldkohaldatav maksustamiskord mõjutab märkimisväärselt äritegevuse asukohta liidus. Hinnates, kas maksustamiskord on oluline tegur majandustegevuse asukoha kindlaksmääramisel liidus, peaks käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) (edaspidi „töörühm“) võtma arvesse asjaolu, et majandustegevuse asukohta võivad lisaks maksustamiskorrale mõjutada ka muud asjaolud.

Kahjulike maksumeetmete kehtestamisest hoidumine ja kahjulike maksumeetmete kaotamine

Kahjulike maksumeetmete kehtestamisest hoidumine

Liikmesriigid kohustuvad hoiduma kehtestamast uusi maksumeetmeid, mis on kahjulikud käesoleva käitumisjuhendi tähenduses. Seetõttu järgivad liikmesriigid tulevase poliitika kindlaksmääramisel käitumisjuhendi aluseks olevaid põhimõtteid ning võtavad uue maksumeetme kahjuliku mõju hindamisel nõuetekohaselt arvesse punktides E–I osutatud läbivaatamismenetlust.

Kahjulike maksumeetmete kaotamine

Liikmesriigid kohustuvad oma kehtivad seadused ja väljakujunenud tavad uuesti läbi vaatama, võttes arvesse käitumisjuhendi aluseks olevaid põhimõtteid ja punktides E–I kirjeldatud läbivaatamismenetlust. Liikmesriigid muudavad selliseid seadusi ja tavasid vastavalt vajadusele, et kõrvaldada mis tahes kahjulikud maksumeetmed või võtta vastu asjakohased kuritarvituste vastased sätted või muud piisavad kaitsemeetmed seoses kahjulike maksumeetmetega niipea kui võimalik, võttes arvesse läbivaatamismenetluse järgseid nõukogu arutelusid.

Läbivaatamismenetlus

Teade

E.1.

Kooskõlas läbipaistvuse ja avatuse põhimõtetega teavitavad liikmesriigid üksteist iga kalendriaasta lõpuks olemasolevatest ja kavandatavatest maksumeetmetest, mis võivad kuuluda käitumisjuhendi kohaldamisalasse.

Asjaomased liikmesriigid võivad üksteist teavitada ka olemasolevatest või kavandatavatest maksumeetmetest, millega seoses nad soovivad saada kindlust, et nad järgivad käitumisjuhendit.

Kui alapunktide 1 ja 2 kohast teadet ei ole esitatud, palutakse liikmesriikidel esitada teise liikmesriigi või komisjoni taotlusel teave mis tahes maksumeetme kohta, mis tõenäoliselt kuulub käitumisjuhendi kohaldamisalasse. Kui kavandatud maksumeetmed peab kiitma heaks parlament, ei ole sellist teavet vaja anda enne, kui need on parlamendile teatavaks tehtud.

E.2.

Liikmesriigi maksumeetmetest, millest ei ole punkti E.1 kohaselt teavitatud, võib töörühma teavitada teise liikmesriigi või komisjoni taotlusel. Enne kui töörühma sellistest maksumeetmetest teavitatakse, peaks andmeid edastav liikmesriik või komisjon teavitama asjaomast liikmesriiki.

Seoses üldkohaldatava maksustamiskorraga peaks andmeid edastav liikmesriik või komisjon esitama töörühmale igasuguse teabe:

i)	millest põhjendatult nähtub, et sellel võib olla punktis B.2 kirjeldatud mõju, ja

ii)	mille põhjal võib mõistlikult teha järelduse, et see võib avaldada olulist mõju äritegevuse asukohale liidus.

Kokkulepitud kirjeldus

F.1.	Iga liikmesriik või komisjon võib taotleda võimalust arutada ja kommenteerida liikmesriigi maksumeedet, millest on punktide E1 ja E2 kohaselt teavitatud. Seejärel otsustavad liikmesriigid, kas võtta järelmeetmeid ja koostada kõnealuse meetme kokkulepitud kirjeldus.

Hindamine

F.2.

Kokkulepitud kirjeldus võimaldab hinnata, kas kõnealused maksumeetmed on kahjulikud, arvestades nende võimalikku mõju liidus. Maksusoodustuste puhul võetakse hindamisel arvesse kõiki punktis B.1 nimetatud tegureid. Üldkohaldatava maksustamiskorra puhul võetakse hindamisel arvesse kõiki punktis B.2 nimetatud tegureid ning üldkohaldatava maksustamise erikorra puhul punkti L kohaseid suuniseid.

Teatatud maksumeetmete läbivaatamisel rõhutab nõukogu samuti vajadust hoolikalt hinnata nende mõju teistele liikmesriikidele, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste tegevuste tegelikku maksustamist kogu liidus ning palub töörühmal kaaluda asjaomaseid talle teatavaks tehtud majandustegureid ja mõjuandmeid ning võtta arvesse asjaomase liikmesriigi majanduse suurust ja avatust.

Kui maksumeetmeid kasutatakse konkreetsete piirkondade majandusarengu toetamiseks, hinnatakse, kas meetmed on proportsionaalsed eesmärkidega, mida soovitakse saavutada, ja kas nad on nendele eesmärkidele suunatud. Selle hindamisel pööratakse erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ja väikesaarte eripäradele ja piirangutele, kahjustamata seejuures liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.

Menetlus

Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta järeldustega loodud käitumisjuhendi töörühm jätkab käesoleva käitumisjuhendi kohaldamisalasse kuuluda võivate maksumeetmete hindamist ja järelevalvet neid meetmeid käsitleva teabe esitamise üle. Nõukogu kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles nimetama kõnealusesse töörühma, mida juhatab mõne liikmesriigi esindaja, oma kõrgetasemelise esindaja ja tema asetäitja. Valitud juhatajaid abistab nõukogu peasekretariaat, kes täidab töörühma sekretariaadi ülesandeid. Korrapäraselt kohtuv töörühm valib välja maksumeetmed ja hindab neid vastavalt punktides E–G sätestatule. Töörühm annab hinnatud meetmetest korrapäraselt aru. Need aruanded edastatakse nõukogule arutamiseks. Need sisaldavad töörühmas läbi vaadatud maksumeetmete kokkulepitud kirjeldusi ja lõplikke hinnanguid.

Nõukogu poolt heaks kiidetud lõplikud dokumendid avalikustatakse ning vajaduse korral avalikustatakse täiendavad dokumendid vastavalt asjakohastele eeskirjadele.

Nõukogu kutsub komisjoni üles abistama töörühma tema koosolekuteks vajalike ettevalmistuste tegemisel ning hõlbustama teabe esitamist ja läbivaatamist. Sel eesmärgil palub nõukogu liikmesriikidel esitada komisjonile punktis E osutatud teave, et komisjon saaks koostada punktis F osutatud kirjelduste kavandid ja hinnangute kavandid. Komisjon peaks täitma sarnaseid ülesandeid seoses punktis N osutatud hindamistega. Komisjon ei osale töörühma otsuste tegemises. Liikmesriikide esindajad kinnitavad töörühma töö tulemused töörühma tasandil ja need tulemused esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

Riigiabi

Nõukogu märgib, et mõned käesoleva käitumisjuhendiga hõlmatud maksumeetmed võivad kuuluda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107–109 riigiabi käsitlevate sätete kohaldamisalasse. Töörühma töö ei piira liidu õiguse kohaldamist. Juhul kui komisjon algatab riigiabimenetluse, peaks töörühm peatama asjaomaste meetmete uurimise kuni riigiabimenetluse lõpuni. Meetme esialgse kirjelduse, mille komisjon koostas tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, võib töörühmale juba esitada. Lõplik kirjeldus tuleks vajaduse korral esitada niipea, kui riigiabimenetlus on lõppenud.

Maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus

Nõukogu kutsub liikmesriike üles tegema täielikku koostööd maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses, eelkõige õigeaegses teabevahetuses liikmesriikide vahel kooskõlas nende liikmesriikide õigusaktide, liidu õiguse ja rahvusvaheliste standarditega.

Nõukogu kutsub töörühma üles pidama vajaduse korral rahvusvahelistel foorumitel arutelusid ühist huvi pakkuvates küsimustes, mis kuuluvad käitumisjuhendi kohaldamisalasse.

Kui seda peetakse asjakohaseks, võib töörühm esitada nõukogule heakskiitmiseks ka ettepanekuid üldiste suuniste kohta volituste kohaldamisalas, kui kavandatud üldised suunised ei ole juba hõlmatud liidu õigusaktidega. Kui nõukogu on lõplikud suunised heaks kiitnud, avaldatakse need. Eelkõige esitab töörühm nõukogule heakskiitmiseks ettepanekud suuniste kohta, mis käsitlevad punkti B2 kohaldamisalasse kuuluvat üldkohaldatavat maksustamise erikorda, ning liikmesriikide puhul selle korra hindamisel vastavalt käesoleva juhendi eelmistele punktidele võetakse neid suuniseid arvesse.

M.	Nõukogu märgib, et liikmesriikide maksuseadustes ja topeltmaksustamise vältimise lepingutes sisalduvatel kuritarvituste vastastel sätetel või kaitsemeetmetel on oluline roll maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel ka seoses ELi välisstrateegiaga.

ELi välisstrateegia ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi geograafiline kohaldamisala

Nõukogu peab soovitavaks, et kahjulike maksumeetmete kaotamise põhimõtted võetaks vastu võimalikult suurel geograafilisel alal. Selleks kohustuvad liikmesriigid edendama nende rakendamist ülemaailmsel tasandil, otsides koostöövõimalusi väljaspool liitu asuvate jurisdiktsioonidega, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kaudu. Loetelu koostamise protsessi üksikasjad on esitatud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldustes ning nende hilisemates ajakohastustes ja muudetud versioonides, samuti järelevalveprotsessi asjakohastes menetlussuunistes.

Selleks hindab töörühm korrapäraselt asjaomaseid jurisdiktsioone objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise ja maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete rakendamisega.

Töörühm teavitab nõukogu korrapäraselt tehtud edusammudest ning soovitab nõukogul loetelu ajakohastada ja muuta.

Liikmesriigid kohustuvad samuti propageerima käitumisjuhendi põhimõtete vastuvõtmist territooriumidel, mille suhtes asutamislepingut ei kohaldata. Eelkõige kohustuvad liikmesriigid, kellel on sõltuvad või assotsieerunud territooriumid või kellel on erikohustused või maksustamisalased eelisõigused seoses teiste territooriumidega, tingimusel et need ei kuulu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohaldamisalasse, oma põhiseadusliku korra raames tagama kõnealuste põhimõtete kohaldamist nendel territooriumidel. Sellega seoses teevad need liikmesriigid olukorrast kokkuvõtte, esitades aruanded töörühmale, kes hindab neid eespool kirjeldatud läbivaatamismenetluse käigus.

Kohaldamine, jälgimine ja läbivaatamine

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsioonis sätestatud äriühingute maksustamise käitumisjuhend asendatakse käesoleva käitumisjuhendiga alates 1. jaanuarist 2023. Seoses punktis B.2 määratletud üldkohaldatava maksustamiskorraga kohaldatakse punkte E.1–F.2 alates 1. jaanuarist 2024 ning neid kasutatakse üksnes meetmete puhul, mis on jõustatud või mida on muudetud 1. jaanuaril 2023 või pärast seda.

Selleks et tagada käitumisjuhendi ühtlane ja tõhus rakendamine, kutsub nõukogu komisjoni üles esitama komisjonile igal aastal aruande käitumisjuhendi rakendamise ja maksualase riigiabi kohaldamise kohta. Nõukogu ja liikmesriigid vaatavad käitumisjuhendi sätted vajaduse korral läbi, eriti kui asjakohastes küsimustes on saavutatud uus rahvusvaheline konsensus.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/6

NÕUKOGU SOOVITUS,

14. november 2022,

milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel

(2022/C 433/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 10 Euroopa Liidu lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö (PESCO) kohta,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatakse, et nõukogu võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega hinnatakse osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust vastavalt kõnealuse otsuse artiklis 6 kirjeldatud mehhanismile.

(2)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) esitatud PESCO aastaaruande põhjal analüüsib nõukogu kord aastas, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt kõnealuse otsuse artiklis 3 osutatud siduvamaid kohustusi.

(3)

Nõukogu 20. novembri 2020. aasta järelduste (milles käsitletakse PESCO 2020. aasta strateegilist läbivaatamist) lisa 1. liites täpsustatakse, et kõrge esindaja esitab igal aastal juuliks PESCO rakendamise aastaaruande, et nõukogu saaks sama aasta novembriks vastu võtta oma soovituse, milles hinnatakse PESCO raames võetud kohustuste täitmiseks osalevate liikmesriikide poolt tehtud edusamme. Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse (PESCO rakendamise tegevuskava kohta) (2) punktis 16 märgitakse, et Euroopa Liidu sõjaline komitee peab andma poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalist nõu ning soovitusi, et võimaldada poliitika- ja julgeolekukomiteel valmistada ette nõukogu ülevaade selle kohta, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt siduvamaid kohustusi.

(4)

Nõukogu 16. novembri 2021. aasta soovituse (mis käsitleb PESCO raames võetud siduvamate kohustuste täiteetappe ja millega määratakse kindlaks kitsamad eesmärgid ning tunnistatakse kehtetuks 15. oktoobri 2018. aasta soovitus) (3) (edaspidi „siduvamate kohustuste täiteetappe käsitlev nõukogu 16. novembri 2021. aasta soovitus“) punktis 26 märgitakse, et osalevad liikmesriigid vaatavad oma riiklikud rakenduskavad läbi ja ajakohastavad neid vajaduse korral ning edastavad need PESCO sekretariaadile 10. märtsiks 2022 ning seejärel igal aastal samaks kuupäevaks, tehes seda kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 3 lõikega 2, pidades silmas kõnealuse otsuse artikli 6 lõikes 3 sätestatud hindamisprotsessi. Iga kahe aasta tagant tuleb riiklikele rakenduskavadele lisada kõrgetasemeline poliitiline avaldus, milles osalevad liikmesriigid võiksid kirjeldada peamisi saavutusi ning esitada konkreetsed riiklikud prioriteedid ja jagada oma kogemusi, mis nad on saanud kõigi siduvamate kohustuste kavandamisel ja nende täitmisesse panustamisel.

(5)	Siduvamate kohustuste täiteetappe käsitleva nõukogu 16. novembri 2021. aasta soovituse punktis 28 märgitakse, et kõrge esindaja peab võtma kõnealust soovitust PESCO aastaaruandes arvesse alates 2022. aastast, toetades sellega iga osaleva liikmesriigi siduvamate kohustuste täitmise hindamist.

(6)	Nõukogu võttis 21. märtsil 2022 vastu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi, (4) milles rõhutatakse liikmesriikide võetud kohustust täita 2025. aastaks kõik siduvamad kohustused ning kasutada täiel määral alalist struktureeritud koostööd oma võimearendusalase koostöö tõhustamiseks.

(7)	Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja võtsid 18. mail 2022 vastu ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (5).

(8)	Kõrge esindaja esitas 13. juulil 2022 nõukogule oma aastaaruande PESCO rakendamise seisu kohta (edaspidi „aastaaruanne“), milles käsitletakse muu hulgas seda, kuidas iga osalev liikmesriik on täitnud oma kohustusi vastavalt oma ajakohastatud ja läbivaadatud riiklikule rakenduskavale.

(9)	Sellele tuginedes peaks nõukogu seetõttu vastu võtma soovituse, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme PESCO raames võetud kohustuste täitmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I. Eesmärk ja kohaldamisala

Käesoleva soovituse eesmärk on hinnata osalevate liikmesriikide panust PESCO raames võetud siduvamate kohustuste täitmiseks. Hindamine tugineb kõrge esindaja poolt 13. juulil 2022 esitatud aastaaruandele PESCO rakendamise seisu kohta (edaspidi „aastaaruanne“) ning osalevate liikmesriikide poolt 2022. aastal esitatud riiklikele rakenduskavadele, millele olid lisatud kõrgetasemelised poliitilised avaldused.

II. Tulemused ja soovitused

Aastaaruanne annab tugeva aluse, et hinnata PESCO rakendamise seisu, sealhulgas seda, kuidas iga osalev liikmesriik on täitnud 20 siduvamat kohustust vastavalt oma riiklikule rakenduskavale.

Arvestades geopoliitilist konteksti, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda, mis seab ohtu rahu ja julgeoleku Euroopas ja kogu maailmas, ning ohtude pidevat muutumist, on PESCO jätkuvalt väärtuslik vahend koostööks ja osalevate liikmesriikide kaitsevõimete tugevdamiseks. Oma jõupingutustega aitavad osalevad liikmesriigid suurendada liidu suutlikkust tegutseda julgeoleku tagajana ja tema strateegilist autonoomiat ning tugevdada tema suutlikkust teha partneritega koostööd ja kaitsta oma kodanikke ning oma väärtusi ja huve. Lisaks on strateegilise kompassi raames vastu võetud eesmärke silmas pidades vaja teha rohkem pingutusi, et kasutada ära PESCO kogu potentsiaal. Tugevam ja võimekam EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas annab positiivse panuse maailma ja Atlandi-ülesesse julgeolekusse ja on täienduseks NATO-le, mis jääb oma liikmete kollektiivkaitse aluseks.

1. Riiklikud rakenduskavad

Tunnistades vajadust, et osalevad liikmesriigid saavutaksid paremini konkreetseid tulemusi ja hõlbustaksid rakendamist seoses siduvamate kohustuste täitmisega nii kiiresti kui võimalik ning 2025. aasta lõpuks, rõhutab nõukogu, et osalevad liikmesriigid on teinud erineval määral edusamme üksteise ees võetud 20 siduvama kohustuse täitmisel ja projektide rakendamisel. Sellegipoolest peaksid nad jõupingutusi suurendama, et täita kõik kohustused hiljemalt 2025. aastal, nagu on nõutud siduvamate kohustuste täiteetappe käsitlevas nõukogu 16. novembri 2021. aasta soovituses ja korratud uuesti strateegilises kompassis. Peale selle rõhutab nõukogu, et osalevad liikmesriigid:

on jätkuvalt suurendanud oma kaitsekulutusi ja on teatanud plaanidest suurendada neid 2022. aastal ja ajavahemikul 2023–2025 veelgi, sealhulgas vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale. See positiivne suundumus kaitsekulutuste ja -investeeringute tegemisel tuleks säilitada pikaajalises perspektiivis ning seejuures peaks enamik osalevaid liikmesriike samuti märkimisväärselt suurendama kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulusid, et jõuda kokkulepitud eesmärgini, milleks on 2 % kogukaitsekuludest (ühine sihttase). Sellega seoses tuleks võtta täiel määral arvesse kättesaadavaid ELi vahendeid ja struktuure, sealhulgas hiljuti Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juurde loodud Euroopa kaitseinnovatsiooni keskust ja komisjoni koostatud ELi kaitseinnovatsiooni kava, kasutades ära nende potentsiaali;

on teinud vähe edusamme seoses kohustusega suurendada kaitsevõimealaste koostööprojektide arvu ja seotud investeeringuid kaitsevarustuse hangetesse ning kaitseuuringutesse ja -tehnoloogiasse. ELi võimearenduse prioriteetide elluviimiseks ja kokkulepitud ühiste sihttasemete (20 % kaitseuuringute ja -tehnoloogia kogukuludest koostööle, 35 % kaitsevarustuse kogukuludest ühishangetele) saavutamiseks peaksid osalevad liikmesriigid kasutama parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid ELi kaitsealgatusi ja -vahendeid ning suurendama ja võimendama veelgi kaitsealaseid ühisinvesteeringuid ELi tasandil (6). Sellega seoses innustatakse osalevaid liikmesriike kasutama täiel määral ära kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise järeldusi ja soovitusi, eelkõige koostöövõimalusi ja sihtvaldkondi. Strateegilist kompassi arvesse võttes kutsutakse osalevaid liikmesriike üles edendama PESCO raames uusi võimalusi, nagu suurem ühishangete kasutamine, sealhulgas kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ja edasisi samme käsitleva ühisteatise järelmeetmete võtmisel;

on üldiselt säilitanud oma panuse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjalistesse missioonidesse ja operatsioonidesse või seda veidi suurendanud, kuid endiselt esineb puudujääke ja need tuleks kiiresti kõrvaldada. Osalevad liikmesriigid peaksid märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi, et täita operatiivsed kohustused, võttes arvesse ühtsete jõudude põhimõtet, kuna missioonidesse ja operatsioonidesse panustamine valmistab endiselt muret. Osalevad liikmesriigid peaksid suurendama ELi lahingugruppide nimekirja ja kiirreageerimise andmebaasi antavat panust. Peale selle peaksid nad käsitlema konkreetsemalt võimetega seotud strateegilisi puudujääke, nimelt suure mõjuga võimetalaseid eesmärke. Lisaks peaksid osalevad liikmesriigid tegema konkreetseid ettepanekuid ÜJKP missioonide ja operatsioonide ühise rahastamise parandamiseks, seda ka ELi kiirsiirmisvõime kontekstis, sealhulgas hinnates uuesti ühiste kulude ulatust ja määratlust, et suurendada solidaarsust ning ergutada osalemist sõjalistes missioonides ja operatsioonides, samuti õppustega seotud kuludes. Töö sõjalistesse missioonidesse ja operatsioonidesse antava õiglase panuse parameetrite kindlaksmääramiseks, nagu on nõutud siduvamate kohustuste täiteetappe käsitlevas nõukogu 16. novembri 2021. aasta soovituses, tuleks viia lõpule võimalikult kiiresti. See on tähtis, et julgustada osalevaid liikmesriike suurendama oma vahendite ja võimete piires oma panust ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse ning neid selles toetada, tagades nende omavahelise läbipaistvuse nende vastavate kohustuste täitmisel;

on teinud tagasihoidlikke edusamme liidu võimete plaanimise ja arendamise vahendite ja protsesside kasutuselevõtmisel, suunamaks riiklikku plaanimist ja otsustusprotsessi. Osalevaid liikmesriike innustatakse suurendama jõupingutusi, et kasutada neid vahendeid, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise soovitusi, süstemaatilisemalt ja aktiivsemalt, et avalduks nende täielik potentsiaal ja kõrvaldataks koos võimetealased puudujäägid;

ei tegele piisavalt kohustusega teha koostööd võimetealaste puudujääkide kõrvaldamiseks. Euroopa koostööpõhise lähenemisviisi kasutamine on endiselt väga piiratud ja see peaks oluliselt suurenema. Oma riiklikes rakenduskavades on osalevad liikmesriigid väljendanud huvi kasutada ära kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise soovitusi kaitsealase koostöö kohta, eelkõige kindlaksmääratud koostöövõimalusi. Selleks peaksid nad lisama need võimalused süstemaatiliselt oma riiklikku plaanimisse ning andma nende kohta aru oma riiklikes rakenduskavades. Osalevad liikmesriigid peaksid kooskõlas strateegilise kompassiga samuti edendama koostööd võimete tagamiseks, et tugevdada ELi juhtimisstruktuure, eelkõige sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (MPCC) kui eelistatud juhtimisstruktuuri, ning muuta toimivaks ELi kiirsiirmisvõime. Nõukogu tuletas meelde, et sidusus ühelt poolt võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ning teiselt poolt vastavate NATO protsesside, näiteks NATO kaitseplaneerimise tulemuste vahel on olnud ja saab jätkuvalt olema tagatud seal, kus nõuded kattuvad, tunnistades samal ajal mõlema organisatsiooni erinevat iseloomu ja nende vastavaid kohustusi ja liikmelisust;

f)	on näidanud, et EDAd kasutatakse laialdaselt võimete arendamise Euroopa foorumina. EDA raames välja töötatud projektidesse investeerimise tase on siiski jätkuvalt madal ja seda tuleks suurendada, pidades samuti silmas EDA rolli täiendavat tugevdamist võimete arendamise foorumina;

on andnud selgemalt märku oma osalemisest koostööprojektides, mis tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi kogu liidus, sealhulgas kasutades ära algatusi kaitsevõimete ühishangete korraldamiseks. Osalevad liikmesriigid peaksid siiski kajastama rohkem neid põhimõtteid oma vastavates tööstuspoliitika ja hankestrateegiates.

Nõukogu võtab teadmiseks, et ajakohastatud riiklike rakenduskavade hindamine kinnitas, et mitmete kohustuste rakendamine on endiselt ajakavast maas, kui neid soovitakse täita 2025. aastaks. PESCO edasisel rakendamisel julgustatakse iga osalevat liikmesriiki seetõttu võtma arvesse aastaaruandes esitatud järeldusi ja soovitusi ning vaatama vastavalt läbi oma panuse siduvamate kohustuste täitmiseks. Osalevaid liikmesriike kutsutakse üles jagama oma riiklikes rakenduskavades üksikasjalikumat teavet, pidades silmas teiseks PESCO algetapiks seatud eesmärkide saavutamist. Järjepidev liikumine eesmärkide saavutamise suunas on kõikide PESCO siduvamate kohustuste 2025. aastaks täitmise jaoks väga oluline. PESCO sekretariaat peaks seepärast korraldama enne järgmist riiklike rakenduskavade ajakohastamist temaatilise seminari, et teha kindlaks viisid problemaatilisemate kohustuste käsitlemiseks.

Kõik osalevad liikmesriigid on lisanud oma riiklikele rakenduskavadele kõrgetasemelise poliitilise avalduse, milles kirjeldatakse peamisi saavutusi ning esitatakse konkreetsed riiklikud prioriteedid ja panus siduvamate kohustuste täitmiseks. Nõukogu rõhutab poliitiliste avalduste tähtsust osalevate liikmesriikide seisukohtade esitamisel. Nõukogu toonitab, kui oluline on tagada vajalik poliitiline vastutus ja toetada stimuleerivaid arutelusid poliitilisel tasandil. Osalevad liikmesriigid peaksid 2024. aastal ning seejärel iga kahe aasta tagant lisama oma riiklikele rakenduskavadele taas kõrgetasemelise poliitilise avalduse.

Enamik osalevaid liikmesriike on juba kasutanud EDA poolt välja töötatud digitaalset platvormi oma riiklike rakenduskavade esitamiseks. Osalevaid liikmesriike kutsutakse üles jätkama selle kasutamist ka tulevikus, kuna see võimaldab neil kasutada andmeid, mille nad on asjakohaste liidu kaitsealgatuste raames juba esitanud, ning vähendada halduskoormust.

2. PESCO projektid

PESCO neljandas projektietapis 14 uue projekti vastuvõtmisega 2021. aasta novembris (7) kasvas PESCO projektide arv 60ni, aidates kaasa 20 siduvama kohustuse täitmisele, mis kinnitab seega PESCO raamistiku olulisust koostööprojektide arendamisel. Koostöövõimalusi käsitlevate, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames kindlaks määratud sihtvaldkondadega seotud PESCO projektide vastuvõtmine näitab üha suuremat sidusust kahe algatuse vahel.

Nõukogu innustab osalevaid liikmesriike kasutama 2023. aastal vastu võetavaid PESCO viienda etapi projekte selliste strateegiliselt oluliste projektide käivitamiseks, mis on suunatud tulemuste saavutamisele kriitilise tähtsusega võimete valdkonnas ja vägede koostegutsemisvõime parandamisele, sh kooskõlas võimearendusplaanist tulenevate ELi võimearenduse prioriteetidega ning strateegilises kompassis kokkulepitud suunistega. Nõukogu rõhutab, et eelseisev viies etapp pakub võimaluse liikuda edasi kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise teise tsükli tulemustega, eelkõige suurendades kindlaksmääratud koostöövõimaluste, sealhulgas operatiivse fookusega võimaluste ning sihtvaldkondade kasutamist. Nõukogu tuletab meelde, et PESCO jääb liikmesriikide juhitavaks protsessiks, ning kutsub PESCO sekretariaati üles toetama projektiettepanekute koostamist ja vajaduse korral nende edenemist, tagades seeläbi, et uued projektid on paremini ette valmistatud ning annavad tulemusi viivitusteta, sealhulgas viiendas etapis.

10.

Nõukogu võtab teadmiseks, nagu on märgitud talle 29. juunil esitatud PESCO projektide eduaruandes, et projektide osas on tehtud üldisi edusamme ning kõigi valdkondade projektidest 18 on juba jõudmas teostamisetappi ning kahe projekti puhul on juba saavutatud täielik operatsioonivõime. Samuti tervitab nõukogu asjaolu, et peaaegu pooled projektid peaksid andma 2025. aastaks konkreetseid tulemusi. Nende hulka kuulub 77 % projektidest (20 projekti 26st), mis nõukogu määras kindlaks oma 20. novembri 2020. aasta järeldustes (milles käsitletakse PESCO 2020. aasta strateegilist läbivaatamist) ning mille puhul oodatakse tulemuste saavutamist nimetatud ajaks. Osalevad liikmesriigid peaksid kaaluma PESCO sekretariaadile projektide rakendamisel suurema toetava rolli andmist, eelkõige kasutades ära EDA eksperditeadmisi kui raamistikku ühiste võimete arendamise projektide rakendamiseks, sealhulgas osalevatele liikmesriikidele juba pakutud projektijuhtimise vahendeid, ning Euroopa Liidu sõjalise staabi eksperditeadmisi operatiivaspektide kohta. Peale selle peaksid osalevad liikmesriigid, asjakohasel juhul PESCO sekretariaadi toetusel, parandama strateegilist kommunikatsiooni selles osas, mis puudutab projektide edenemist ja nende kasulikkust Euroopa julgeoleku ja kaitse jaoks. Osalevad liikmesriigid peaksid kaaluma ka Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži PESCO projektide juhtimist käsitleva kursuse kasutamist.

11.

Samal ajal märgib nõukogu, et mitme teise projekti puhul esineb jätkuvalt rakendamisraskusi, sealhulgas viivitusi eesmärkide saavutamisel. Nõukogu rõhutab, et osalevad liikmesriigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et saavutada kavandatud käegakatsutavaid tulemusi, eelkõige nende projektide puhul, mis ametlikult algatati 2018. aastal, kuid mis ei ole veel konkreetseid tulemusi andnud. Kui projektiosalised teevad kindlaks, et projektid ei saa loodetud tulemusi anda, tuleks selliseid projekte kas uuesti hoogustada või need lõpetada, et tagada kõikide PESCO projektide asjakohasus, tõhusus ja usaldusväärsus. Samamoodi oodatakse, et uute projektide tegevus algab kuue kuu jooksul alates nende PESCO jaoks aktsepteerimisest. Mis puudutab PESCO projektide edusamme, siis võiksid osalevad liikmesriigid kutsuda PESCO sekretariaati üles neid edusamme hindama. Lisaks võiksid projektiosalised projekti rakendamise osas tuvastatud riskide leevendamiseks leppida kokku teostatavas kohaldamisalas, soovituslikus ajakavas ja PESCO projektide rakendamiseks vajalike vahendite eraldamises, taotledes võimaluse korral ka ELi rahastamist. PESCO sekretariaati võiks kutsuda üles koguma parimaid tavasid PESCO projektide juhtimise ja rakendamise kohta ning jagama neid osalevate liikmesriikidega projekti koordinaatoritele antavate suuniste kujul.

12.

PESCO sekretariaat võiks samuti teha ettepanekuid selliste PESCO projektide rühmade vahelisteks kohtumisteks, mille puhul on kindlaks tehtud koostoime ja ühisosa, ja neid kohtumisi hõlbustada, et soodustada koostööd ning suurendada projektide mõju ja tõhusust, säästa ressursse ja vältida tarbetut dubleerimist. Lõpuleviimisele lähenevate projektide puhul võiks PESCO sekretariaat julgustada ja hõlbustada arutelusid loodud võimete ja seotud struktuuride kasutamise, sealhulgas võimalike jätkuprojektide üle.

13.

Nõukogu peab tervitatavaks, et kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1639 (8) ning tulenevalt nõukogu otsustest (ÜVJP) 2021/748, (9) (ÜVJP) 2021/749 (10) ja (ÜVJP) 2021/750 (11) ühinesid 2021. aasta detsembris Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Norra sõjaväelise liikuvuse projektiga.

Ta tuletab meelde, et üldtingimusi täitvaid partnereid võib tulevikus erandkorras kutsuda osalema PESCO üksikprojektides vastavalt otsuses (ÜVJP) 2020/1639 sätestatud kutsumismenetlusele, ning märgib, et mitu ELi partnerit on väljendanud huvi PESCO projektidega ühinemise vastu. Sellega seoses jääb nõukogu ootama Ühendkuningriigi osalemist sõjaväelise liikuvuse projektis, tulenevalt nõukogu otsusest (ÜVJP) 2022/2244 (12).

III. Edasised sammud

14.

Osalevaid liikmesriike kutsutakse üles ajakohastama oma riiklikke rakenduskavasid ja esitama need PESCO sekretariaadile 10. märtsiks 2023.

15.

Osalevaid liikmesriike innustatakse tegema täiendavaid edusamme nii 20 siduvama kohustuse rakendamisel, eesmärgiga täita need 2025. aastaks, kui ka seotud projektide rakendamisel, võttes arvesse käesolevas soovituses kirjeldatud ettepanekuid. Tuleks jätkata korrapäraseid kõrgetasemelisi poliitilisi arutelusid osalevate liikmesriikide ja kõrge esindaja vahel, samuti vastavates nõukogu ettevalmistavates organites ja muudes asjakohastes formaatides, et tagada poliitiline hoog ja osalevate liikmesriikide suurem vastutus. Nõukogu kutsub PESCO sekretariaati üles täitma oma toetavat rolli käesolevas soovituses kindlaks määratud meetmete puhul, sealhulgas korraldades temaatilisi seminare.

16.

Nõukogu märgib, et PESCO on nii oma siduvamate kohustuste kui ka koostööprojektide kaudu oluline vahend koostöö tegemiseks, eelkõige pidades silmas geopoliitilist konteksti. PESCO raamistikul on tähtis roll strateegilise kompassi rakendamise toetamisel, ELi võimearenduse prioriteetide käsitlemisel ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemuste, eelkõige kindlakstehtud koostöövõimaluste täielikul ärakasutamisel, võttes arvesse kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ja edasisi samme käsitlevat ühisteatist, ning Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamisel kogu liidus. Nõukogu kutsub samuti üles jätkama tööd ELi kaitsealgatuste sidususe parandamiseks, pidades muu hulgas silmas menetluste lihtsustamist, teabevahetuse suurendamist ja konkreetsemate prioriteetide seadmist. Nõukogu tervitab esimese iga-aastase kaitseministrite istungi korraldamist ELi kaitsealgatuste ja võimearenduse teemal, mille puhul kasutati täiel määral ära olemasolevaid formaate, mis toetab veelgi ELi kaitsealgatuste sidusust.

17.

Nõukogu tuletab meelde, et osalevad liikmesriigid hindavad – enne PESCO teise algetapi lõppu 2025. aastal tehtava PESCO strateegilise läbivaatamise kontekstis ja vastavalt PESCO teatisele, milles tuletatakse samuti meelde teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära – kõigi PESCO raames võetud kohustuste täitmist ning peavad arutelu ja otsustavad uute kohustuste üle, et alustada uut etappi Euroopa julgeoleku- ja kaitsealase integratsiooni saavutamisel. Nõukogu julgustab osalevaid liikmesriike alustama PESCO sekretariaadi toetusel 2023. aastal arutelusid eelseisva strateegilise läbivaatamise, sealhulgas võimaliku ajakava ja võimalike vahe-eesmärkide üle.

Brüssel, 14. november 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2) ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.

(3) ELT C 464, 17.11.2021, lk 1.

(4) Dokument ST 7371/22.

(5) JOIN(2022) 24 final.

(6) Ühisteatises kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ja edasiste sammude kohta on märgitud, et kaitsevarustuse ühishangete osakaal on keskmiselt vähenenud 11 %-lt 2020. aastal ligikaudu 8 %ni 2021. aastal, samal ajal kui kombineeritud kaitseuuringute ja -tehnoloogia kulud ulatusid 2020. aastal 1,2 %ni kogukaitsekuludest.

(7) Nõukogu 16. novembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2008, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 407, 17.11.2021, lk 37).

(8) Nõukogu 5. novembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1639, millega kehtestatakse üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda PESCO üksikprojektides osalema kolmandaid riike (ELT L 371, 6.11.2020, lk 3).

(9) Nõukogu 6. mai 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/748, mis käsitleb Kanada osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis (ELT L 160, 7.5.2021, lk 106).

(10) Nõukogu 6. mai 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/749, mis käsitleb Norra Kuningriigi osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis (ELT L 160, 7.5.2021, lk 109).

(11) Nõukogu 6. mai 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/750, mis käsitleb Ameerika Ühendriikide osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis (ELT L 160, 7.5.2021, lk 112).

(12) Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2244, 14. november 2022, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis (ELT L 295, 15.11.2022, lk 22).

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/13

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10845 – HG / WCAS / WARBURG PINCUS / NORSTELLA)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 433/03)

10. oktoobril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10845 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/14

NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 3/2022

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

Nõukogu poolt vastu võetud 17. oktoobril 2022

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 433/04)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

(2)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

(3)

Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 23 nähakse ette, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

(4)	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisega.

(5)

Töökohal soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb võtta terviklik lähenemisviis, mis hõlmab ka äriühingutes kõikidel tasanditel sooliselt tasakaalustatud otsuste tegemise tugevdamist ning soolise palgalõhe kaotamist. Töökohal soolise võrdõiguslikkuse tagamine on samuti üks peamisi eeltingimusi naiste vaesuse vähendamiseks.

(6)

Nõukogu soovituses 84/635/EMÜ (4) soovitati liikmesriikidel astuda samme, millega tagatakse, et positiivne erikohtlemine hõlmab võimaluse korral ka selliseid meetmeid, mis suurendavad naiste aktiivset osalemist otsuseid tegevates organites. Nõukogu soovituses 96/694/EÜ (5) soovitati liikmesriikidel kutsuda erasektorit üles suurendama naiste osakaalu kõikidel otsustustasanditel, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse kavade ja positiivse erikohtlemise kavade raames või nende vastuvõtmise kaudu.

(7)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste põhimõtte kohaldamine ning saavutada sooliselt tasakaalustatud esindatus kõrgemas juhtkonnas, kehtestades kogumi menetlusnõudeid kandidaatide juhtkonna liikme ametikohale nimetamise või valimise valikuks läbipaistvuse ja tulemuste põhjal.

(8)

Komisjon on viimastel aastatel esitanud mitu aruannet, milles käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse olukorda majanduslike otsuste tegemisel. Komisjon on kutsunud börsil noteeritud äriühinguid üles suurendama alaesindatud soost liikmete arvu juhtorganites iseregulatsioonimeetmete ja konkreetsete vabatahtlike kohustuste võtmise kaudu. Komisjon rõhutas oma 5. märtsi 2010. aasta teatises „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“, et naistel ei ole ikka veel täielikku ligipääsu võimu ja otsuste tegemise juurde poliitilises ja majanduselus ega avalikus ja erasektoris, ning kinnitas veel kord oma kavatsust kasutada oma volitusi selleks, et saavutada naiste ja meeste õiglasemat esindatust juhtivatel kohtadel avalikus sektoris ja majanduses. Komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatises „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ määratleti ühe prioriteedina soolise tasakaalu parandamine otsuste tegemisel. Samuti on soolise tasakaalu saavutamine otsuste tegemisel ja poliitikas üks prioriteetidest, mis on loetletud komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

(9)

Oma 7. märtsi 2011. aasta järeldustes tunnistas nõukogu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga (2011–2020), et soolise võrdõiguslikkuse poliitikasuunad on ülimalt tähtsad majanduskasvu, jõukuse ja konkurentsivõime seisukohast. Nõukogu kinnitas veel kord, et ta on võtnud ülesande kaotada naiste ja meeste erinev kohtlemine, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kolmes väga olulises valdkonnas, milleks on tööhõive, haridus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine. Samuti kutsus ta tungivalt üles võtma meetmeid, et edendada naiste ja meeste võrdset osalemist kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades otsuste tegemisel, et kasutada täiel määral ära kõiki andekaid inimesi. Andekate inimeste, teadmiste ja ideede täiel määral ära kasutamine suurendaks inimressursi mitmekesisust ja parandaks ettevõtlusperspektiive.

(10)

Komisjon tunnistas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020“) , et naiste tööhõives osalemise määra suurendamine aitab kaasa majanduskasvu edendamisele ning demograafiliste probleemide lahendamisele Euroopas. Strateegia „Euroopa 2020“ üks peamine eesmärk oli tagada 2020. aastaks 75-protsendiline tööhõivemäär 20–64-aastaste liidu elanike seas. On oluline võtta kindel kohustus, et kaotada olemasolev sooline palgalõhe ja teha suuremaid jõupingutusi selleks, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist tööturul, sealhulgas olemasolev nn klaaslae nähtus. Riigipeade või valitsusjuhtide poolt 8. mail 2021 allkirjastatud Porto deklaratsioonis (6) tervitati liidu uusi peamisi eesmärke tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise vallas ning läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelit, mille komisjon oli esitanud oma 4. märtsi 2021. aasta teatisega „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“. Nimetatud tegevuskava näeb ette, et üldeesmärgi – 78-protsendiline tööhõivemäär 20–64-aastaste liidu elanike seas 2030. aastaks – saavutamiseks tuleb püüda vähendada 2019. aastaga võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra. Eeldatakse, et naiste osaluse suurendamisel majandusotsuste tegemisel, eelkõige juhtorganites, on ka laiem positiivne mõju, mis suurendab naiste tööhõive määra asjaomastes äriühingutes ja majandustegevuses üldiselt. Pärast COVID-19 kriisi on sooline võrdõiguslikkus ja kaasav juhtimine olulisemad kui kunagi varem, pidades silmas vajadust kasutada täiel määral ära andekaid inimesi, nii naisi kui ka mehi. Uuringud on näidanud, et kaasatus ja mitmekesisus aitavad kaasa taastumisele ja vastupanuvõimele. Need eesmärgid on üliolulised, et tagada liidu majanduse konkurentsivõime, ergutada innovatsiooni ja edendada ametialaseid standardeid juhtorganites.

(11)

Euroopa Parlament nõudis tungivalt oma 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis naiste ja ärijuhtimise kohta, et äriühingud saavutaksid otsustava 30-protsendilise naiste esindatuse määra juhtorganites 2015. aastaks ja 40-protsendilise määra 2020. aastaks. Juhuks, kui äriühingute ja liikmesriikide võetavad meetmed osutuvad ebapiisavaks, kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles tegema 2012. aastaks seadusandlik ettepanek, mis sisaldab sealhulgas kvoote. On oluline, et sellist õigusakti rakendatakse ajutiselt ja et ta kiirendaks muutusi ja kiireloomulisi reforme, mille eesmärgiks on kaotada säilinud sooline ebavõrdsus ning stereotüübid majanduslike otsuste tegemisel. Euroopa Parlament rõhutas õigusakti väljatöötamise vajadust oma 13. märtsi 2012. aasta ja 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioonides.

(12)

On oluline, et liidu institutsioonid, organid ja asutused on eeskujuks soolise võrdõiguslikkuse poolest ning peaksid muu hulgas seadma eesmärgiks sugude tasakaalustatud esindatuse kõigil juhtimistasanditel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgema juhtkonna liikmete töölevõtmise poliitikale. Seetõttu rõhutas komisjon oma 5. märtsi 2020. aasta teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid tagama soolise tasakaalu juhtivatel ametikohtadel. Komisjon võttis oma 5. aprilli 2022. aasta teatisega „ Uus komisjoni personalistrateegia“ endale kohustuse tagada 2024. aastaks täielik sooline võrdõiguslikkus oma kõikidel juhtimistasanditel. Komisjon jälgib sellega seonduvaid edusamme ja annab sellest regulaarselt aru oma veebisaidil. Peale selle jagab komisjon parimaid tavasid teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning annab oma veebisaidil aru soolise tasakaalu olukorra kohta juhtivatel ametikohtadel kõnealustes institutsioonides, organites ja asutustes. Euroopa Parlament nõustus oma juhatuse 13. jaanuari 2020. aasta otsuses kehtestama 2024. aastaks kõrgema ja keskastme juhtide seas soolise tasakaalu eesmärgid. Euroopa Parlament jätkab edusammude jälgimist kõikidel juhtimistasanditel ning soovib olla eeskujuks. Nõukogu seadis oma mitmekesisuse ja kaasamise strateegias 2021–2024 endale kohustuseks saavutada sooline võrdõiguslikkus nõukogu peasekretariaadi (edaspidi „peasekretariaat“) juhtivatel ametikohtadel 45–55 % ulatuses hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Nõukogu peasekretariaadi juhtivatel ametikohtadel soolise võrdõiguslikkuse tagamise tegevuskavas esitatakse meetmed kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(13)	On oluline, et äriühingud ja ettevõtted edendaksid, toetaksid ja arendaksid naistalente kõigil tasanditel ja kogu nende tööelu jooksul, selleks et tagada kvalifitseeritud naistele võimalused töötada juhtorganites ja juhtivatel ametikohtadel.

(14)

Selleks et edendada soolist võrdõiguslikkust ja toetada naiste osalemist otsuste tegemisel, sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1158, (7) millega edendatakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, et liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et tagada hoolduskohustuste võrdne jagamine naiste ja meeste vahel vanema-, isa- ja hooldaja puhkuse kaudu olemasoleva emapuhkuse kõrval. Nimetatud direktiiviga nähakse ette õigus taotleda paindlikku töökorraldust.

(15)

Naiste nimetamist juhtkonna liikmeteks takistavad mitmed konkreetsed tegurid, mida saaks ületada mitte ainult siduvate reeglite abil, vaid ka haridusalgatuste ja parimate tavade edendamise stiimulite abil. Kõigepealt on tähtis suurendada ettevõtluskõrgkoolides ja ülikoolides teadlikkust kasust, mida pakub sooline võrdõiguslikkus äriühingute konkurentsivõime suurendamise seisukohalt. Samuti on vaja ergutada juhtkonna liikmete korrapärast vahetumist ja kehtestada positiivsed meetmed, et edendada ja premeerida liikmesriikide ja ettevõtjate jõupingutusi, et võtta vastu kindlameelsem lähenemine sellistele muutustele kõige tähtsamates majanduslikke otsuseid tegevates organites kõikidel tasanditel.

(16)

Liidus on suur hulk kõrgelt kvalifitseeritud naisi ja nende arv suureneb pidevalt, millest annab tunnistust asjaolu, et 60 % ülikooli lõpetanutest on naised. Juhtorganites soolise tasakaalu saavutamine on äärmiselt oluline, et rakendada tõhusalt kõnealused olemasolevad inimesed, mis on võtmetähtsusega liidu ees seisvate demograafiliste ja majanduslike probleemidega tegelemiseks. Seega on naiste alaesindatus juhtorganites kasutamata jäetud võimalus nii liikmesriikide majandusele üldiselt ning nende arengule ja majanduskasvule. Olemasolevate naistalentide täielik rakendamine suurendaks samuti hariduse tasuvust nii üksikisikute kui ka avaliku sektori seisukohalt. On üldteada, et naiste esindatus juhtorganites aitab parandada äriühingu üldjuhtimist, sest see suurendab kollektiivi tulemuslikkust ja otsuste tegemise kvaliteeti, tagades mitmekülgse kollektiivse mõtteviisi, mis pakub rohkem vaatenurki. Paljud uuringud on näidanud, et mitmekesisus viib proaktiivsema ärimudelini, tasakaalustatumate otsusteni ja kõrgemate kutsestandarditeni juhtorganites, mis kajastavad paremini ühiskondlikku tegelikkust ja tarbijate vajadusi. Samuti soodustab see innovatsiooni. Paljud uuringud on samuti näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide hulgas paranevad ka äriühingu majandustulemused ja kasumlikkus, mille tulemuseks on märkimisväärne pikaajaline kestlik kasv. Juhtorganites soolise tasakaalu saavutamine on seetõttu äärmiselt oluline, et tagada liidu majanduslik konkurentsivõime globaliseerunud majanduses, ning see annaks suhtelise eelise kolmandate riikide ees.

(17)

Juhtorganites naiste esindatuse suurendamine ei mõjuta mitte ainult juhtorganisse määratud naisi, vaid aitab meelitada ligi ka teisi naistalente ning tagab naiste suurema osaluse kõikidel juhtimistasanditel ja kogu töötajaskonna hulgas. Seepärast peaks naiste osaluse suurendamine juhtorganites eeldatavasti vähendama nii soolisi erinevusi tööhõives kui ka soolist palgalõhet.

(18)

Olenemata tõenditest, et sooline tasakaal avaldab soodsat mõju nii äriühingutele kui ka majandusele üldiselt, ning olenemata kehtivast liidu õigusest, mis keelab soolise diskrimineerimise, ja olemasolevate iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmisest liidu tasandil, on naised äriühingute kõrgemates otsuseid tegevates organites kogu liidu territooriumil endiselt suuresti alaesindatud. Statistika näitab, et kõrgema taseme äriliste otsuste tegemisel on naiste osakaal on endiselt väga väike. Kui juhtivate ametikohtade jaoks pooli talentidest isegi ei kaaluta, võib see seada ohtu ametisse nimetamise protsessi ja kvaliteedi, mis suurendab usaldamatust äriühingute võimustruktuuride suhtes ning võib kaasa tuua languse olemasoleva inimkapitali rakendamise tõhususes. On oluline, et ühiskonna koosseis kajastuks usaldusväärselt äriühingute otsustusprotsessis ja et kasutataks ära kogu liidu elanikkonna potentsiaali. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel oli 2021. aastal naisi suurimate börsil noteeritud äriühingute juhatuses keskmiselt 30,6 % ja esimeeste seas ainult 8,5 %. See viitab naiste ebaõiglasele ja diskrimineerivale alaesindatusele, kahjustades seega selgelt liidu põhimõtteid seoses naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemisega töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Tuleks kehtestada meetmed, mis soodustaksid naiste karjääri edenemist kõikidel juhtimistasanditel, ning neid meetmeid tugevdada, ning eelkõige tuleks tähelepanu pöörata sellele, et see oleks tagatud börsil noteeritud liidu äriühingute puhul, pidades silmas selliste äriühingute suurt majanduslikku ja sotsiaalset vastutust. Lisaks on oluline, et liidu organid ja asutused oleksid eeskujuks oma juhtivatel ametikohtadel esineva soolise tasakaalustamatuse kõrvaldamisel.

(19)

Naiste osakaal juhtorganites on viimastel aastatel suurenenud väga aeglaselt. Olukorra parandamine liikmesriikides on olnud erinev ning seetõttu on ka tulemused väga erinevad. Olukord on oluliselt rohkem paranenud nendes liikmesriikides, kus on kehtestatud siduvad meetmed. Erinevused liikmesriikide vahel tõenäoliselt süvenevad veelgi, võttes arvesse väga erinevaid lähenemisviise seoses soolise tasakaalu parandamisega juhtorganites. Seetõttu julgustatakse liikmesriike jagama teavet riigisisesel tasandil võetud tõhusate meetmete ja vastuvõetud poliitika kohta, samuti vahetama parimaid tavasid, et toetada üle kogu liidu edusamme juhtorganites naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse eesmärgi poole liikumisel.

(20)

Kui liikmesriikide normid, millega reguleeritakse börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu, on hajutatud ja lahknevad või puuduvad üldse, ei too see mitte ainult kaasa olukorda, kus naiste arv tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete hulgas on liikmesriigiti erinev ja olukorra paranemise tase ebaühtlane, vaid see seab ka tõkkeid siseturu toimimisele, esitades liidus börsil noteeritud äriühingutele erinevaid äriühingu üldjuhtimise nõudeid. Sellised erinevused juhtorganite koosseisu käsitlevates õiguslikes ja iseregulatsiooni nõuetes võivad kaasa tuua praktilisi probleeme piiriülestele börsil noteeritud äriühingutele, eelkõige siis, kui on tegemist tütarettevõtjate loomise või ühinemiste ja ülevõtmistega, aga ka juhtkonna liikmeks kandideerivatele isikutele.

(21)

Äriühingutes esinev sooline tasakaalustamatus on suurem kõrgematel tasanditel. Lisaks töötavad paljud kõrgema tasandi juhtkonnas esindatud naised sellistes valdkondades nagu inimressursid ja kommunikatsioon, samas kui mehed tegelevad kõrgematel tasanditel tõenäolisemalt äriühingu üldjuhtimise või tasandijuhtimisega. Kuna peamiselt täidetakse juhtkonna liikmete kohti suuresti kandidaatidega, kellel on kõrgemas juhtkonnas töötamise kogemus, on ülimalt oluline, et suurendataks selliste naiste arvu, kes jõuavad äriühingutes niisugustele juhtivatele ametikohtadele.

(22)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üks peamistest mõjuteguritest on see, kui tulemuslikult kohaldatakse juhtkonna liikmete valimise kriteeriume, mis kehtestatakse eelnevalt ja on täielikult läbipaistvad ning milles arvestatakse kandidaatide kvalifikatsioone, teadmisi ja oskusi võrdsel määral, sõltumata nende soost.

(23)

Praegune olukord, kus enamikus liikmesriikides puudub juhtkonna liikmete ametikohtade kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluse läbipaistvus, takistab olulisel määral parema soolise tasakaalu kujunemist juhtkonna liikmete hulgas ja mõjutab negatiivselt nii juhtorganisse kandideerivate inimeste karjääri ja liikumisvabadust kui ka investorite otsuseid. Läbipaistvuse puudumine ei võimalda potentsiaalsetel juhtkonna liikmete kandidaatidel kandideerida juhtorganisse, kus nende kutseoskusi kõige rohkem vaja oleks, ega vaidlustada sooliselt kallutatud ametisse nimetamise otsuseid, piirates sel viisil nende liikumisvabadust siseturul. Samuti võivad investoritel olla investeerimisstrateegiad, mis nõuavad teavet juhtkonna liikmete oskuste ja pädevuse kohta. Juhtkonna liikmete kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluste suurem läbipaistvus võimaldab investoritel paremini hinnata äriühingu äristrateegiat ja teha kaalutletud otsuseid. Seetõttu on oluline, et juhtorganite ametisse nimetamise menetlused oleksid selged ja läbipaistvad ning et kandidaate hinnataks objektiivselt nende individuaalsete tulemuste põhjal, sõltumata nende soolisest kuuluvusest.

(24)

Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada juhtkonna liikmete valikumenetlust ja nende kvalifikatsiooninõudeid reguleerivaid riigisiseseid õigusakte kõigis üksikasjades, on soolise tasakaalu saavutamiseks vajalik kehtestada sellistele börsil noteeritud äriühingutele, kus puudub sooliselt tasakaalustatud esindatus, teatavad miinimumnõuded seoses kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga läbipaistva ja selgelt määratletud valikumenetluse ning kandidaatide kvalifikatsioonide sellise objektiivse võrdleva hindamise alusel, mis hõlmab kandidaatide sobivust, pädevust ja ametialast suutlikkust. Üksnes liidu tasandi siduvate meetmega on võimalik tõhusalt tagada konkurentsipõhised võrdsed võimalused kogu liidus ja ära hoida probleeme igapäevases äritegevuses.

(25)

Seega peaks liit püstitama eesmärgi suurendada naiste osalust äriühingu juhtorganites kõigis liikmesriikides, et hoogustada majanduskasvu, soodustada liikuvust tööturul, tugevdada börsil noteeritud äriühingute konkurentsivõimet ning saavutada tööturul tegelik sooline võrdõiguslikkus. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada positiivse erikohtlemise miinimumnõuded siduvate meetmete vormis. Nimetatud siduvate meetmete ülesandeks peaks olema saavutada juhtorganite soolise koosseisu kvantitatiivne eesmärk, arvestades, et kõnealuse või sellega sarnaneva vahendi valinud liikmesriigid ja kolmandad riigid on saavutanud kõige paremaid tulemusi naiste alaesindatuse vähendamisel majanduslike otsuste tegemisega seotud ametikohtadel.

(26)

On oluline, et iga börsil noteeritud äriühing töötaks välja soolise võrdõiguslikkuse poliitika, et saavutada tasakaalustatum sooline esindatus kõikidel tasanditel. See poliitika võib hõlmata nii nais- kui ka meeskandidaadi nimetamist otsustava tähtsusega ametikohtadele, juhenduskavasid ja karjääri kujundamise nõustamist naiste jaoks ning inimressursside strateegiad, mis on kavandatud soodustama mitmekesist värbamist.

(27)

Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Sellised äriühingud on eeskujuks kogu majandusvaldkonnale ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teist tüüpi äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks avaliku huvi tõttu rohkem reguleerida.

(28)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid tuleks kohaldada börsil noteeritud äriühingute suhtes.

(29)	Käesolevat direktiivi ei peaks kohaldama mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“ ) suhtes.

(30)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks liikmesriik, kes on pädev reguleerima käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimusi , olema liikmesriik, kus on asjaomase börsil noteeritud äriühingu registreeritud asukoht. Käesolev direktiiv ei piira selliste riigisiseste normide kohaldamist, milles kehtestatakse äriühingute suhtes kohaldatavad õigusnormid küsimustes, mida käesolev direktiiv ei hõlma.

(31)

Liikmesriikides kasutatakse börsil noteeritud äriühingute puhul erisuguseid juhtorganite struktuure, mis erinevad üksteisest peamiselt selle poolest, kas äriühingul on eraldi juhtimis- ja järelevalveorgan või ainult üks juhtorgan, mis täidab nii juhtimise kui ka järelevalvega seotud ülesandeid. Samuti on olemas segasüsteeme, mis hõlmavad mõlema süsteemi elemente või võimaldavad äriühingutel valida eri mudelite vahel. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide liikmesriikides olemasolevate juhtorganite struktuuride suhtes.

(32)

Kõikide juhtimissüsteemide puhul eristatakse de jure või de facto tegevjuhtkonna liikmeid, kes osalevad äriühingu igapäevases juhtimises, ning tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtkonna liikmeid, kes täidavad järelevalveülesandeid ega osale börsil noteeritud äriühingu igapäevases juhtimises. Direktiiviga soovitakse parandada soolist tasakaalu mõlemas juhtkonna liikmete kategoorias. Selleks et tasakaalustada omavahel vajadus suurendada soolist tasakaalu juhtorganites ja vajadus võimalikult vähe sekkuda äriühingu igapäevasesse juhtimisse, eristatakse käesolevas direktiivis nimetatud kaht juhtkonna liikmete kategooriat.

(33)

Mitmes liikmesriigis on riigisisese õiguse või tava kohaselt võimalus või kohustus ametisse nimetada või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmetest äriühingu töötajate või töötajate organisatsiooni või mõlema poolt. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada ka selliste juhtkonna liikmete suhtes. Kuid kuna mõned tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtkonna liikmed on töötajate esindajad, peaksid liikmesriigid looma vahendid, et tagada kõnealuste eesmärkide täitmine, võttes nõuetekohaselt arvesse töötajate esindaja valimise või määramise erireegleid, nagu need on sätestatud riigisiseses õiguses, ning austama hääletamisvabadust töötajate esindajate valimisel. Pidades silmas erinevusi liikmeriikide äriühinguõiguses, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada kvantitatiivseid eesmärke eraldi aktsionäride esindajate ja töötajate esindajate jaoks.

(34)

Liikmesriigid peaksid seadma börsil noteeritud äriühingutele eesmärgiks kas saavutada hiljemalt 30. juuniks 2026 juhtorganite koosseis, kus vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid täidetud alaesindatud soost liikmetega, või teise võimalusena, kuna on oluline, et börsil noteeritud äriühingud suurendaksid alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid seada eesmärgiks börsil noteeritud äriühingutele saavutada juhtorganite koosseis, kus vähemalt 33 % kõikidest juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid hiljemalt 30. juuniks 2026 täidetud alaesindatud soost juhtkonna liikmetega, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega, eesmärgiga soodustada tasakaalustatumat soolist esindatust kõikide juhtkonna liikmete seas.

(35)

Eesmärgid saavutada juhtorganite koosseis, kus vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmete ametikohtadest või kus vähemalt 33 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid täidetud juhtkonna alaesindatud soost liikmetega puutuvad üksnes juhtkonna liikmete üldisesse soolisesse tasakaalu ja seda ei võeta arvesse igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista käesolev direktiiv kedagi kandideerimast juhtkonna liikme ametikohale ega kohusta börsil noteeritud äriühinguid ega aktsionäre valima teatavat juhtkonna liiget. Seega otsustavad endiselt börsil noteeritud äriühingud ja aktsionärid sobivate juhtkonna liikmete valiku üle.

(36)

Tulenevalt oma olemusest on asjakohane, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud on eeskujuks erasektorile. Liikmesriigid rakendavad valitsevat mõju selliste komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ (8) artikli 2 punkti b tähenduses riigi osalusega äriühingute suhtes, mis on noteeritud reguleeritud turul. Sellest valitsevast mõjust tulenevalt on liikmesriikide käsutuses vahendid, mis aitavad vajalikke muudatusi kiiremini ellu viia.

(37)

Juhtkonna liikmete ametikohtade vajaliku arvu määramine, mis on vajalik käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärkide täitmiseks, nõuab täiendavat täpsustamist, sest kui võtta arvesse enamiku juhtorganite suurust, ei ole matemaatiliselt võimalik saavutada täpselt 40-protsendilist või vajaduse korral 33-protsendilist osakaalu. Seega peaks olema juhtkonna liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgi täitmiseks, 40-protsendilisele või asjakohasel juhul 33-protsendilisele osakaalule kõige lähemal olev arv ning kummalgi juhul ei tohiks see ületada 49 %.

(38)

Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) on leidnud oma otsustes (9), milles käsitletakse positiivset erikohtlemist ja selle kooskõla soolise diskrimineerimise keeluga, mis on sätestatud ka harta artiklis 21, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui teisest soost konkreetse kandidaadi omadused kallutavad tulemuse selle kandidaadi kasuks, ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes kõiki valikukriteeriume.

(39)

Liikmesriigid peaksid tagama, et need börsil noteeritud äriühingud, kus alaesindatud soost juhtkonna liikmeid on vähem kui 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähem kui 33 % kõigil juhtkonna liikmete ametikohtadel, sealhulgas nii tegevjuhtkonda kuuluvad kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed, valivad nende ametikohtade täitmiseks, ametisse nimetamise või valimise teel, kõige paremini kvalifitseeritud kandidaadi, võttes aluseks võrdlushinnangu, mis põhineb valikumenetlusele eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et parandada soolist tasakaalu juhtorganites. Näiteks võiksid börsil noteeritud äriühingud valikukriteeriumidena rakendada erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, multidistsiplinaarsust, juhtimisoskust, suhtlemisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või personalijuhtimises.

(40)

Kandidaate juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetades või valides tuleks eelistada alaesindatud soost võrdse kvalifikatsiooniga kandidaati. Kõnealune eelistamine ei toimu siiski automaatselt ega tingimusteta. Võib esineda erakorralisi asjaolusid, kus vastassoost võrdse kvalifikatsiooniga kandidaadi konkreetse olukorra objektiivse hindamise tulemusel võidakse eirata eelistust, mis muus olukorras oleks antud alaesindatud soost kandidaadile. Selline eelistuse eiramine võib toimuda näiteks juhul, kui äriühingu juhtkonna liikmete valimiseks kohaldatakse riigi või äriühingu tasandil laiemat mitmekesisuspoliitikat. Positiivse erikohtlemise kohaldamise eiramine peaks jääma siiski erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo suhtes diskrimineerivad.

(41)

Liikmesriikides, kus kohaldatakse käesoleva direktiiviga sätestatud kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõudeid, ei peaks börsil noteeritud äriühingud, mille juhtorganites on alaesindatud soost liikmeid vastavalt vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 33 % kõigil juhtkonna liikmete ametikohtadel, olema kohustatud neid nõudeid täitma.

(42)

Kandidaatide valiku metoodika juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks erineb nii liikmesriikide kui ka äriühingute lõikes. See võib hõlmata kandidaatide eelvalikut, keda tutvustatakse aktsionäride koosolekul, mida võib teha näiteks ametisse nimetamise komisjon või juhtivtöötajaid otsiv ettevõte. Kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise suhtes kehtestatud nõuded tuleks täita valikumenetluse asjakohases etapis kooskõlas riigisisese õiguse ning asjaomaste börsil noteeritud äriühingu põhikirjadega, sealhulgas enne kui aktsionärid kandidaadi valivad, näiteks kandidaatide loetelu ette valmistades. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva direktiiviga ette üksnes miinimumstandardid seoses kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimisega, tehes võimalikuks Euroopa Kohtu lahendites ette nähtud tingimuste kohaldamise, et võimaldada soolist võrdõiguslikkust ja saavutada eesmärk muuta börsil noteeritud äriühingute juhtorganite koosseis sooliselt tasakaalustatumaks. Käesolev direktiiv ei sekku liigselt igapäevasesse börsil noteeritud äriühingute juhtimisse, kuna neil säilib vabadus valida kandidaate kvalifikatsiooni või teiste asjakohaste objektiivsete kaalutluste alusel.

(43)

Direktiivi soolise tasakaalu alaseid eesmärke silmas pidades peaksid börsil noteeritud äriühingud olema kohustatud sellise kandidaadi taotlusel, keda kaaluti juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks, avaldama sellele kandidaadile valiku aluseks olnud kvalifikatsiooninõuded, nendele nõuetele tugineva kandidaatide objektiivse võrdlushinnangu ja, kui see on asjakohane, konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras selle kandidaadi kasuks, kes ei olnud alaesindatud soost. Nõue sellist informatsiooni anda võib piirata õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, mida tunnustatakse vastavalt harta artiklites 7 ja 8. Sellised piirangud on siiski vajalikud ning vastavad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega üldhuvi pakkuvatele eesmärkidele. Seepärast on need kooskõlas piirangute suhtes kehtivate nõuetega, mis on ette nähtud harta artikli 52 lõikes 1, ja Euroopa Kohtu asjakohaste kohtulahenditega. Selliseid piiranguid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (10).

(44)

Kui alaesindatud soost kandidaat, keda kaaluti juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli valitud teisest soost kandidaadiga võrdselt kvalifitseeritud, tuleks kõnealuselt börsil noteeritud äriühingult nõuda, et ta tõendaks tehtud valiku nõuetekohasust.

(45)

Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada miinimumnõuded siduvate meetmete kujul, et parandada juhtorganite soolist koosseisu, on tähtis tunnistada, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, erinevate lähenemisviiside legitiimsust ning selles poliitikavaldkonnas juba vastu võetud teatavate olemasolevate riigisiseste meetmete – mis on andnud rahuldavaid tulemusi – tõhusust. Mõnes liikmesriigis on juba tehtud jõupingutusi naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks ettevõtete juhtorganites, võttes vastu siduvaid meetmeid, mida peetakse käesolevas direktiivis sätestatud meetmetega samavõrra tõhusaks. Nimetatud liikmesriigid peaksid saama peatada käesolevas direktiivis sätestatud kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõuete kohaldamise ja asjakohasel juhul individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide kehtestamisega seotud nõuete kohaldamise, kui on täidetud käesoleva direktiiviga sätestatud kohaldamise peatamise nõuded . Sellistel juhtudel, kui liikmesriigid on kehtestanud asjaomased meetmed riigisisese õigusega, tuleks käesolevas direktiivis ette nähtud ümardamisreegleid juhtkonna liikmete konkreetse arvu kohta kohaldada mutatis mutandis, et hinnata käesoleva direktiivi kohaselt võetud riigisiseseid meetmeid. Liikmesriigis, kus sellist peatamist kohaldatakse, tuleks käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid lugeda saavutatuks ning seega ei asenda käesoleva direktiiviga sätestatud eesmärgid seoses tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmetega või kõigi juhtkonna liikmetega asjakohaseid riigisiseseid meetmeid ega lisandu neile.

(46)

Selleks, et parandada soolist tasakaalu äriühingu igapäevase juhtimisega tegelevate juhtkonna liikmete seas, tuleks börsil noteeritud äriühingutelt nõuda, et nad seaksid individuaalsed kvantitatiivsed eesmärgid mõlema soo tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks tegevjuhtkonnas, et saavutada nimetatud eesmärgid direktiivis ettenähtud kuupäevaks. Sellised eesmärgid peaksid aitama äriühingutel saavutada käegakatsutavat edu, võrreldes nende praeguse olukorraga. Nimetatud kohustust ei tohiks kohaldada börsil noteeritud äriühingutele, kes püüavad saavutada 33-protsendilist eesmärki kõigi juhtkonna liikmete puhul, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega.

(47)

Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid pädevatele asutustele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning meetmete kohta, mida on võetud käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu tehtud edusamme juhtkonna liikmete seas soolise tasakaalu saavutamisel. Börsil noteeritud äriühingud peaksid selle teabe avaldama nõuetekohaselt ja kergesti juurdepääsetavas vormis oma veebisaitidel ning esitama selle oma aastaaruandes. Kui börsil noteeritud äriühing ei ole kohaldatavaid kvantitatiivseid eesmärke saavutanud, peaks ta selles teabes hõlmama ka selliste konkreetsete meetmete kirjeldust, mida äriühing on käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks seni võtnud või kavatseb tulevikus võtta. Tarbetu halduskoormuse ja jõupingutuste dubleerimise vältimiseks peaks käesoleva direktiivi kohaselt esitatav teave soolise tasakaalu kohta juhtorganites moodustama asjakohasel juhul osa börsil noteeritud äriühingute ühingujuhtimise aruandest kooskõlas kohaldatava liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (11). Kui liikmesriigid on artikli 12 kohaselt peatanud artikli 6 kohaldamise, ei tuleks käesolevas direktiivis sätestatud teavitamiskohustusi kohaldada, tingimusel et kõnealuste liikmesriikide riigisisene õigus näeb ette aruandluskohustusi, millega tagatakse kõnealuse teabe korrapärane avaldamine seoses börsil noteeritud äriühingute edusammudega naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse saavutamisel nende juhtorganites.

(48)

Kandidaatide juhtkonna liikme ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõuded, kohustus näha ette tegevjuhtkonnaga seotud kvantitatiivsed eesmärgid ning aruandluskohustus tuleks jõustada karistuste abil, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning liikmesriigid peaksid tagama nimetatud eesmärgil piisavate haldus- ja kohtumenetluste kättesaadavuse. Sellised karistused võivad hõlmata trahve või võimalust tühistada või tunnistada tühiseks juhtkonna liikmete valiku otsus kohtu poolt. Ilma et see piiraks karistuste kehtestamist käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist, siis seni, kuni börsil noteeritud äriühingud järgivad nimetatud kohustusi, ei tohiks neid karistada, kui nad ei suuda saavutada kvantitatiivseid eesmärke seoses naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatusega juhtkonna liikmete seas. Karistusi ei tohiks kohaldada börsil noteeritud äriühingutele, kui vastavalt riigisisesele õigusele ei olene tegevus või tegevusetus äriühingust endast, vaid teistest füüsilistest või juriidilistest isikutest, nagu näiteks mõni aktsionär. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada muid karistusi kui need, mis on loetletud käesolevas direktiivis sätestatud karistuste mittetäielikus loetelus, eelkõige juhul, kui börsil noteeritud äriühing on käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega seoses toime pannud tõsiseid ja korduvaid rikkumisi. Liikmesriigid peaksid tagama, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad börsil noteeritud äriühingud sotsiaal- ja tööõigusega seotud kohaldatavaid kohustusi kooskõlas asjaomases valdkonnas kohaldatava liidu õigusega.

(49)	Liikmesriigid või börsil noteeritud äriühingud võivad naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks kehtestada või säilitada soodsamad meetmeid.

(50)

Liikmesriigid peaksid määrama asutused, kes edendavad, analüüsivad, jälgivad ja toetavad soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtorganites. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt kaasa kõigi börsil noteeritud äriühingute seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja innustaksid neid proaktiivselt soolise tasakaalu saavutamisega tegelema. Eelkõige innustatakse liikmesriike kehtestama poliitikameetmed VKEde toetamiseks ja stimuleerimiseks, et märkimisväärselt parandada soolist tasakaalu kõigil juhtimistasanditel ja äriühingute juhtorganites.

(51)

Käesolevas direktiivis arvestatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige aitab see järgida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet (harta artikkel 23) ning õigust teha tööd ja tegutseda vabalt valitud kutsealal (harta artikkel 15). Direktiivi eesmärk on tagada, et täielikult austataks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikkel 47). Ettevõtlusvabaduse (harta artikkel 16) ja omandiõiguse (harta artikkel 17 lõige 1) suhtes kohaldatavad piirangud arvestavad nimetatud vabaduse ja nimetatud õiguse põhiolemust ning on vajalikud ja proportsionaalsed. Piiranguid võib seada üksnes siis, kui need vastavad oma olemuselt liidu poolt tunnustatud üldhuvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

(52)

Samal ajal kui mõned liikmesriigid on kehtestanud regulatiivseid meetmeid või innustanud iseregulatsiooni, mille puhul on saavutatud erinevaid tulemusi, ei ole enamik liikmesriike võtnud ühtegi meedet ega ilmutanud valmisolekut tegutseda viisil, mis võiks olukorda piisaval määral parandada. Prognoosid, mis põhinevad nii varasemaid kui ka praeguseid suundumusi ja kavatsusi käsitleva teabe igakülgsel analüüsil, näitavad, et lähemas tulevikus ei saavuta liikmesriigid eraldi tegutsedes kogu liidus naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust juhtkonna liikmete seas, kooskõlas käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkidega. Tegevusetus selles valdkonnas aeglustab üldisemalt soolise võrdõiguslikkuse saavutamist töökohal, sealhulgas soolise palgalõhe kaotamist, mis tuleneb osaliselt vertikaalsest segregatsioonist. Arvestades nimetatud asjaolusid ja seda, et erinevus naiste ja meeste esindatuse osas juhtorganites liikmesriigiti süveneb järjest, saab soolist tasakaalu parandada kõikides liidu juhtorganites üksnes ühise lähenemisviisi abil ning soolise võrdõiguslikkuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu potentsiaali on võimalik paremini saavutada liidu tasandil kui liikmesriikide algatuste kaudu, mis erinevad üksteisest nii ulatuse, taotluste kui ka tulemuslikkuse poolest. Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt saavutada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas, kehtestades selleks tõhusaid meetmeid, mis aitavad kiirendada soolise tasakaalu saavutamist, andes samas börsil noteeritud äriühingutele piisavalt aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealuse artikli kohase proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv ühiste põhimõtete ja eesmärkide seadmisega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriikidele antakse piisavalt vabadust otsustada, kuidas oleks kõige parem saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, võttes arvesse riigisisest olukorda, eelkõige juhtorganitesse värbamise reegleid ja tavasid. Käesolev direktiiv ei piira börsil noteeritud äriühingute vabadust nimetada ametisse kõige parema kvalifikatsiooniga juhtkonna liikmed ning see tagab paindliku raamistiku ja näeb ette piisavalt pika kohanemisaja.

(53)	Liikmesriigid peaksid tegema koostööd tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga, et teavitada neid tõhusalt käesoleva direktiivi tähtsusest, ülevõtmisest ja rakendamisest.

(54)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid börsil noteeritud äriühingute poolt saavutatavad eesmärgid olema ajaliselt piiratud ning kehtima vaid niikaua, kuni on jõutud kestlike tulemusteni soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel äriühingute juhtorganites. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise korrapäraselt läbi vaatama ning esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisaks sätestatakse käesolevas direktiivis kuupäev, mil direktiiv kaotab kehtivuse. Komisjon peaks läbivaatamise käigus hindama, kas käesoleva direktiivi kehtivust on vaja pikendada.

(55)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (12) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas, kehtestades selleks tõhusaid meetmeid, mis aitavad kiirendada soolise tasakaalu saavutamist, andes samas börsil noteeritud äriühingutele piisavalt aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisese

Käesolevat direktiivi kohaldatakse börsil noteeritud äriühingutele. Käesolevat direktiivi ei kohaldata mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„börsil noteeritud äriühing“ – äriühing, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiad on lubatud kauplemisele ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

2)	„juhtorgan“ – börsil noteeritud äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan;

3)	„juhtkonna liige“ – juhtorgani liige, sealhulgas liige, kes on töötajate esindaja;

4)	„tegevjuhtkonna liige“ – ühetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes tegeleb börsil noteeritud äriühingu igapäevase juhtimisega, või kahetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes täidab börsil noteeritud äriühingus juhtimisülesandeid;

5)	„tegevjuhtkonda mittekuuluv juhtkonna liige“ – ühetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes ei ole tegevjuhtkonna liige, või kahetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes täidab börsil noteeritud äriühingus järelevalveülesandeid;

6)	„ühetasandiline juhtimissüsteem“ – süsteem, mille puhul börsil noteeritud äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid täidab sama juhtorgan;

7)	„kahetasandiline juhtimissüsteem“ – süsteem, mille puhul börsil noteeritud äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid täidavad eri juhtorganid;

„mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – äriühing, kus on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot või, kui VKE registreeritud asukoht on liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavaid summasid selle liikmesriigi vääringus.

Artikkel 4

Kohaldatav õigus

Käesolevas direktiiviga käsitletavaid teatavaid börsil noteeritud äriühinguga seotud küsimusi on pädev reguleerima liikmesriik, kus on börsil noteeritud äriühingu registreeritud asukoht. Kohaldatav õigus on selle liikmesriigi õigus.

Artikkel 5

Eesmärgid seoses soolise tasakaalu saavutamisega juhtorganites

1. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingute suhtes kohaldatakse ühte järgmistest eesmärkidest, mis tuleb saavutada 30. juuniks 2026:

a)	tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 %;

b)	kõigi juhtkonna liikmete, sealhulgas nii tegevjuhtkonna kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 33 %.

2. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata lõike 1 punktis b ette nähtud eesmärki, seavad individuaalsed kvantitatiivsed eesmärgid soolise tasakaalu parandamiseks tegevjuhtkonna liikmete seas. Liikmesriigid tagavad, et sellised börsil noteeritud äriühingud seavad eesmärgiks saavutada sellised individuaalsed kvantitatiivsed eesmärgid 30. juuniks 2026.

3. Tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtade arv, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punktis a ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 40-protsendilisele osakaalule, aga mitte ületama 49 %. Kõigi juhtkonna liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik lõike 1 punktis b ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33-protsendilisele osakaalule, aga mitte ületama 49 %. Nimetatud arvud on esitatud lisas.

Artikkel 6

Eesmärkide saavutamise vahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud, kes ei saavuta artikli 5 lõike 1 punktides a või b osutatud eesmärke, nagu need on kohaldatavad, kohandavad kandidaatide valimise menetlust juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamiseks või valimiseks. Kõnealused kandidaadid valitakse, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsioone võrdleva hinnangu. Selleks kohaldatakse mittediskrimineerival viisil selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume kogu valikumenetluse vältel, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamise faasis ning valikukogumi koostamisel. Sellised kriteeriumid kehtestatakse enne valikumenetluse algust.

2. Seoses kandidaatide valikuga juhtkonna liikmete ametikohadele nimetamiseks või valimiseks tagavad liikmesriigid, et kui tehakse valik kandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse alaesindatud soost kandidaati, välja arvatud erandjuhtudel, kui suurema õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames, mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ja mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks.

3. Liikmesriigid tagavad, et sellise kandidaadi taotluse korral, keda kaaluti juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, peavad börsil noteeritud äriühingud andma kandidaadile järgmist teavet:

a)	kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti,

b)	nende nõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja,

c)	kui see on asjakohane, konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.

4. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma riigisisese kohtusüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et artikli 6 lõiget 2 ei ole rikutud.

Käesolev lõige ei takista liikmesriikidel kehtestada hagejale soodsamaid tõendamisreegleid.

5. Kui lõikes 1 osutatud valikumenetlus juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks toimub aktsionäride või töötajate hääletuse teel, nõuavad liikmesriigid, et börsil noteeritud äriühingud tagaksid, et hääletuses osalejatele antakse nõuetekohane teave käesolevas direktiivis sätestatud meetmete kohta, sealhulgas karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui börsil noteeritud äriühing ei täida selle nõudeid.

Artikkel 7

Aruandlus

1. Liikmesriigid nõuavad, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid pädevale asutusele kord aastas teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta, eristades seejuures tegevjuhtkonna liikmeid ja tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtkonna liikmeid, ning meetmete kohta, mis on võetud artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkide ja kui see on kohaldatav, artikli 5 lõike 2 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid nõuavad, et börsil noteeritud äriühingud avaldaksid selle teabe nõuetekohaselt ja kergesti ligipääsetavas vormis oma veebisaidil. Esitatud teabe põhjal avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud loetelu börsil noteeritud äriühingutest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkidest, ning ajakohastavad seda loetelu korrapäraselt.

2. Kui börsil noteeritud ettevõte ei saavuta ühtegi artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkidest ega artikli 5 lõike 2 kohaselt seatud eesmärke, kui see on kohaldatav, tuleb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele lisada ka eesmärkide saavutamata jätmise põhjused ning põhjalikult kirjeldada meetmeid, mida see börsil noteeritud äriühing on eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

3. Vajaduse korral lisatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave ka äriühingu ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiivi 2013/34/EL asjakohaste sätetega.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ei kohaldata liikmesriigis, kus artikli 12 kohaselt on peatatud artikli 6 kohaldamine ja kelle riigisiseses õiguses on ette nähtud aruandluskohustused, millega tagatakse korrapärane teabe avaldamine seoses börsil noteeritud äriühingute edusammudega naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse saavutamisel nende juhtorganites.

Artikkel 8

Karistused ja lisameetmed

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse börsil noteeritud äriühingutele artikli 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Eelkõige tagavad liikmesriigid piisavate haldus- ja kohtumenetluste kättesaadavuse, et võimaldada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise tagamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sellised karistused võivad hõlmata trahve või võimalust kohtul tühistada või tunnistada tühiseks juhtkonna liikme valiku otsus, mis on tehtud vastuolus artikli 6 kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormidega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2. Börsil noteeritud äriühinguid võib vastutusele võtta üksnes sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis oleneb nendest kooskõlas riigisisese õigusega.

3. Liikmesriigid tagavad, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad börsil noteeritud äriühingud sotsiaal- ja tööõigusega seotud kohaldatavaid kohustusi kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

Artikkel 9

Miinimumnõuded

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus sellistes börsil noteeritud äriühingutes, mis on asutatud nende territooriumil.

Artikkel 10

Börsil noteeritud äriühingutes soolist tasakaalu edendavad asutused

Liikmesriigid määravad ühe või mitu asutust, kes edendavad, analüüsivad, seiravad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites. Selleks võivad liikmesriigid määrata näiteks võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused, mille nad on määranudEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt.

Artikkel 11

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid, kes on artikli 12 kohaselt peatanud artikli 6 kohaldamise, edastavad viivitamata komisjonile teabe, milles tõendatakse, et artiklis 12 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt vastu võetud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva valdkonna põhiliste riigisisese õiguse sätete teksti.

Artikkel 12

Artikli 6 kohaldamise peatamine

1. Liikmesriik võib peatada artikli 6 ja, kui see on asjakohane, artikli 5 lõike 2 kohaldamise, kui hiljemalt … [lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] on nimetatud liikmesriigis täidetud järgmised tingimused:

a)	börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel või

liikmesriigi riigisisene õigus :

i)	nõuab, et börsil noteeritud äriühingutes peab alaesindatud soost liikmete osakaal olema vähemalt 30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel;

ii)	sisaldab tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid täitemeetmeid, juhul kui ei täideta punktis i osutatud nõudeid ning

iii)	nõuab, et kõik börsil noteeritud äriühingud, kelle suhtes kõnealust riigisisest õigust ei kohaldata, seaksid individuaalsed kvantitatiivsed eesmärgid kõigi juhtkonna liikmete ametikohtade suhtes.

Kui liikmesriik on artikli 6 ja, kui see on asjakohane, artikli 5 lõike 2 kohaldamise peatanud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud emma-kumma tingimuse alusel, loetakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärgid täidetuks selles liikmesriigis.

2. Lõike 1 esimese lõigu punkti a või b alusel tehtava peatamise tingimuste täitmise hindamisel on nõutav juhtkonna liikmete arv selline, mis on kõige lähemal olev arv 30-protsendilisele osakaalule tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete puhul ja kõige lähemal olev arv 25-protsendilisele osakaalule kõikide juhtkonna liikmete puhul, kuid mitte rohkem kui 39 %. See on samuti nii juhul, kui riigisiseste õigusaktide kohaselt kohaldatakse artiklis 5 sätestatud kvantitatiivseid eesmärke eraldi aktsionäride ja töötajate esindajate suhtes.

3. Liikmesriigis, kus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 on artikli 6 ja, kui see on asjakohane, artikli 5 lõike 2 kohaldamine peatatud, ei ole enam täidetud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuded, kohaldub artikkel 6 ja asjakohasel juhul artikli 5 lõige 2 hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui selliseid nõudeid enam ei täidetud.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast artikli 11 lõikes 1 ette nähtud kuupäeva] ja pärast seda iga kahe aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Sellises aruandes esitatakse põhjalik teave meetmete kohta, mida on võetud artikli 5 lõikes 1sätestatud eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas artikliga 7 esitatud teave ja kui see on kohaldatav, representatiivne teave individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide kohta, mille börsil noteeritud äriühingud on seadnud artikli 5 lõike 2 kohaselt.

2. Liikmesriigid, kus artikli 12 kohaselt on artikli 6 ja asjakohasel juhul artikli 5 lõike 2 kohaldamine peatatud, lisavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruannetesse teabe selle kohta, kas ja kuidas artiklis 12 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nad teevad endiselt edusamme naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse saavutamiseks börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete või kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel.

Komisjon avaldab hiljemalt … [kaks aastat pärast artikli 11 lõikes 1 ette nähtud kuupäeva] ning pärast seda iga kahe aasta tagant eriaruande, milles muu hulgas tehakse kindlaks, kas ja kuidas artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ning, kui see on kohaldatav, kas liikmesriigid on kooskõlas artikli 12 lõikega 3 jätkanud artikli 6 ja artikli 5 lõike 2 kohaldamist.

3. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi kohaldamise läbi 31. detsembriks 2030 ning pärast seda iga kahe aasta tagant ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjon hindab eelkõige, kas käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud.

4. Komisjon hindab oma käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruandes, kas tänu arengutele, mis on toimunud naiste ja meeste esindatuses juhtorganites eri otsustustasanditel kogu majanduses, ning võttes arvesse seda, kas tehtud edusammud on piisavalt kestlikud, on käesolev direktiiv tõhus ja tulemuslik vahend soolise tasakaalu suurendamiseks juhtorganites. Selle hinnangu põhjal kaalub komisjon, kas käesoleva direktiivi kehtivust tuleks pikendada pärast 31. detsembrit 2038, või kas direktiivi tuleks muuta, näiteks laiendades selle kohaldamisala börsil noteerimata äriühingutele, mis ei ole hõlmatud VKEde määratlusega, või vaadates läbi artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud tingimused, et tagada pidev edasiminek naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse suunas börsil noteeritud äriühingutetegevjuhtkonna liikmete, äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete või kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel.

Artikkel 14

Jõustumine ja kehtivuse kaotamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Direktiiv kaotab kehtivuse 31. detsembril 2038.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 68.

(2) ELT C 218, 30.7.2013, lk 33.

(3) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta seisukoht (ELT C 436, 24.11.2016, lk 225) ja nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht [(ELT …)/(Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)].

(4) Nõukogu 13. detsembri 1984. aasta soovitus 84/635/EMÜ naiste suhtes kohaldatava positiivse erikohtlemise edendamise kohta (EÜT L 331, 19.12.1984, lk 34).

(5) Nõukogu 2. detsembri 1996. aasta soovitus 96/694/EÜ naiste ja meeste võrdse osakaalu saavutamise kohta otsustamisprotsessis (EÜT L 319, 10.12.1996, lk 11).

(6) https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/05/08/the-porto-declaration/

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79).

(8) Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (ELT L 318, 17.11.2006, lk 17).

(9) Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: Euroopa Kohtu 17. oktoobri 1995. aasta kohtuasi Kalanke v Freie Hansestadt Bremen, C-450/93, ECLI:EU:C:1995:322; Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta kohtuasi Marschall v Land Nordrhein-Westfalen, C-409/95, ECLI:EU:C:1997:533; Euroopa Kohtu 28. märtsi 2000. aasta kohtuasi Badeck jt, C-158/97, ECLI:EU:C:2000:163, EKL I-1875; Euroopa Kohtu 6. juuli 2000. aasta kohtuasi Abrahamsson ja Anderson, C-407/98, ECLI:EU:C:2000:367.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(12) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

LISA

Alaesindatud soost juhtkonna liikmete arvulised eesmärgid

Ametikohtade arv juhtorganis	Alaesindatud soost tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete miinimumarv 40 % eesmärgi saavutamiseks (artikli 5 lõike 1 punkt a)	Alaesindatud soost juhtkonna liikmete miinimumarv 33 % eesmärgi saavutamiseks (artikli 5 lõike 1 punkt b)
1	-	-
2	-	-
3	1 (33,3 %)	1 (33,3 %)
4	1 (25 %)	1 (25 %)
5	2 (40 %)	2 (40 %)
6	2 (33,3 %)	2 (33,3 %)
7	3 (42,9 %)	2 (28,6 %)
8	3 (37,5 %)	3 (37,5 %)
9	4 (44,4 %)	3 (33,3 %)
10	4 (40 %)	3 (30 %)
11	4 (36,4 %)	4 (36,4 %)
12	5 (41,7 %)	4 (33,3 %)
13	5 (38,4 %)	4 (30,8 %)
14	6 (42,9 %)	5 (35,7 %)
15	6 (40 %)	5 (33,3 %)
16	6 (37,5 %)	5 (31,3 %)
17	7 (41,2 %)	6 (35,3 %)
18	7 (38,9 %)	6 (33,3 %)
19	8 (42,1 %)	6 (31,6 %)
20	8 (40 %)	7 (35 %)
21	8 (38,1 %)	7 (33,3 %)
22	9 (40,1 %)	7 (31,8 %)
23	9 (39,1 %)	8 (34,8 %)
24	10 (41,7 %)	8 (33,3 %)
25	10 (40 %)	8 (32 %)
26	10 (38,5 %)	9 (34,6 %)
27	11 (40,7 %)	9 (33,3 %)
28	11 (39,3 %)	9 (32,1 %)
29	12 (41,4 %)	10 (34,5 %)
30	12 (40 %)	10 (33,3 %)

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/31

Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 3/2022 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

(2022/C 433/05)

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas eespool nimetatud ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule 14. novembril 2012.

Ettepaneku eesmärk on lahendada tõsine probleem, mida kujutab endast naiste alaesindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorganites.

Euroopa Parlament määras oma seitsmenda koosseisu ametiajal õigusakti ettepaneku eest ühiselt vastutavateks komisjonideks õiguskomisjoni (JURI) ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM). JURI komisjon ja FEMM komisjon määrasid kaasraportöörideks vastavalt Evelyn Regneri (SD, AT) ja Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (EPP, EL) ning hääletasid raporti üle 14. oktoobril 2013. Euroopa Parlament võttis 20. novembril 2013 vastu oma esimese lugemise seisukoha, mis sisaldas 66 muudatusettepanekut (1).

JURI ja FEMM komisjonid määrasid Euroopa Parlamendi üheksanda koosseisu ametiajal kaasraportöörideks vastavalt Lara Woltersi (SD, NL) ja Evelyn Regneri (SD, AT) ning pärast seda, kui nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis, otsustasid 16. märtsil 2022 ühiselt alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha alusel.

Nõukogus vaatas sotsiaalküsimuste töörühm esimest korda ettepaneku läbi 1. veebruaril 2013. Nimetatud töörühm analüüsis sellel ja järgnevatel (18. veebruar 2013 ja 25. märts 2013) koosolekutel ka mõjuhinnangut.

Eduaruanded esitati tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogule (EPSCO nõukogu) 20. juunil 2013, 9. detsembril 2013, 19. juunil 2014, 11. detsembril 2014 ja 18. juunil 2015. EPSCO nõukogu vaatas 7. detsembril 2015 läbi eesistujariigi esitatud kompromissteksti, aga ei suutnud saavutada kvalifitseeritud häälteenamust. Järgmine eduaruanne esitati EPSCO nõukogule 15. juunil 2017. Pärast erinevatel tasanditel tehtud täiendavat tööd leppis nõukogu 14. märtsil 2022 kokku üldises lähenemisviisis (2).

2022. aasta märtsist juunini toimusid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kui vahendaja vahel läbirääkimised, et jõuda kõnealuse ettepaneku suhtes kokkuleppele. Läbirääkijad jõudsid 7. juunil 2022 esialgsele kokkuleppele kompromisstekstis, mida alaliste esindajate komitee 15. juunil 2022 analüüsis ja mille ta samal kuupäeval kinnitas (3).

Töö käigus võttis nõukogu arvesse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. veebruari 2013. aasta ning Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust.

Võttes arvesse kaasseadusandjate vahelist esialgset kokkulepet ning pärast selle õiguskeelelist viimistlemist, peaks nõukogu 2022. aasta oktoobris võtma ettepaneku suhtes vastu oma esimese lugemise seisukoha.

II. EESMÄRK

10.

Komisjoni ettepanekus seati 40 % suurune kvantitatiivne eesmärk alaesindatud soost liikmete osakaalule börsil noteeritud äriühingute juhtkonnas ning äriühingutele kohustus selle eesmärgi suunas liikuda, võttes muu hulgas kasutusele menetluseeskirjad tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete valimiseks ja ametisse nimetamiseks.

III. NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

A. Üldteave

11.

Euroopa Parlament ja nõukogu on pidanud komisjoni ettepaneku alusel läbirääkimisi, et saavutada kokkulepe nõukogu esimese lugemise seisukoha vastuvõtmise etapis (varane teise lugemise kokkulepe). Nõukogu seisukoha eelnõu tekst kajastab täiel määral kaasseadusandjate vahel saavutatud kompromissi.

12.

Parlamendi esimese lugemise seisukohas toetati suures osas komisjoni ettepanekus kasutatud lähenemisviisi, milles esitati miinimumstandard õiglase ja läbipaistva valikumenetluse jaoks, et parandada soolist tasakaalu äriühingute juhtorganites, ning ei seatud siduvaid kvoote. Nõukogu üldises lähenemisviisis, milles lepiti kokku rohkem kui üheksa aastat pärast parlamendi esimese lugemise seisukoha vastuvõtmist, kiideti see lähenemisviis samuti heaks, rõhutades ka vajadust tunnustada muid vahendeid, mida liikmesriigid võivad kasutada direktiivi eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

13.

Nõukogu esimese lugemise seisukohas kajastuva kompromissi põhielemendid on järgmised:

B. Struktuur ja kohaldamisala

a. Teksti ümberpaigutamine

14.

Nõukogu paigutas teksti ümber, et muuta seda selgemaks ja rõhutada börsil noteeritud äriühingute eesmärkide ja nende saavutamise vahendite eristamist (vt artiklid 5 ja 6) ning selleks, et selgitada teisi sätteid, sh neid, mis käsitlevad individuaalseid eesmärke, aruandlust ja võrdset kohtlemist edendavaid asutusi (vt artiklid 5, 7 ja 10). Ümberpaigutamine võimaldas ka selgitada kohaldamise peatamise klausli toimimist (vt allpool). Selgitamaks, et kohaldamise peatamine toimub direktiivi rakendamisel, viidi kaasseadusandjate vaheliste läbirääkimiste käigus asjaomane artikkel tekstis tahapoole (vt artikkel 12). Kokkulepitud teksti ülejäänud struktuur järgib nõukogu poolt üldises lähenemisviisis kasutatud loogikat.

b. Pealkiri

15.

Esialgse ettepaneku pealkiri osutas vaid tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmetele, kuigi ettepanekus oli sätteid, mida kohaldatakse ka tegevjuhtkonna liikmete suhtes. Et tagada selgus, muutis nõukogu pealkirja nii, et direktiiv hõlmab kõiki juhtorgani liikmeid, nii tegevjuhtkonna liikmeid kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtorgani liikmeid. Samasugune selgitus lisati vajaduse korral ka mujal tekstis. Kaasseadusandjad leppisid läbirääkimiste käigus kokku sellise lähenemisviisi suhtes ja seda on säilitatud kompromisstekstis.

c. Mõisted (artikkel 3)

16.

Kompromisstekstis on peamised määratlused viidud vastavusse nõukogu üldise lähenemisviisiga. Eelkõige viitab börsil noteeritud äriühingu määratlus äriühingule, mille registreeritud asukoht asub liikmesriigis ja mille aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turul.

d. Eesmärgid (artikkel 5)

17.

Euroopa Komisjoni ettepanekus oli juba kaks alternatiivset eesmärki: kas 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete puhul või 33 % kõigi juhtorgani liikmete puhul, kuigi viimast käsitleti vähem. Nõukogu sõnastas need kaks eesmärki ümber, muutes mõlemad võrdselt sõnaselgeks, et selgitada kohaldamisala ja ette nähtud alternatiive. Euroopa Parlament ei olnud sellist muudatust vajalikuks pidanud ja väljendas muret, et see võib vähendada ambitsioonikust. Kompromissina sõnastati artikkel 5 mõnevõrra ümber, nii et selles ei kasutata enam sõna „püüavad“, vaid viidatakse selle asemel liikmesriikide kohustusele tagada, et börsil noteeritud äriühingute suhtes kohaldatakse ühte kahest eesmärgist. Eesmärgid ise on jäetud siiski muutmata.

e. Avalik-õiguslikud vs. eraõiguslikud äriühingud, ja äriühingud, kus alaesindatud soost töötajad moodustavad alla 10% töötajatest

18.

Nõukogu soovis jätta välja sätte, millega eristati avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud äriühingud, kusjuures neist esimese suhtes kohaldatakse varasemat tähtaega. Parlament soovis omalt poolt jätta välja sätte, millega lubatakse liikmesriikidel vabastada põhisätete kohaldamisest need äriühingud, kus alaesindatud soost töötajad moodustavad alla 10% töötajatest. Kompromissina jäeti mõlemad sätted välja.

C. Valikumenetlused

a. Positiivsed meetmed (artikkel 6)

19.

Parlamendi seisukoht sisaldab mitmeid eelvaliku etapi suhtes kohaldatavaid sätteid. Kompromissina jõudsid kaasseadusandjad kokkuleppele sõnastuses, milles on selgelt välja toodud, et positiivseid meetmeid kohaldatakse kogu valikuprotsessi suhtes. Vastavalt sellele lähenemisviisile ja arvestades asjakohast väljakujunenud kohtupraktikat, täpsustatakse kompromisstekstis, et soolise tasakaalu parandamise eesmärgist tuleks juhinduda kogu protsessis, sh eelvalikus, ning et tuleks eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et tal on vastassoost kandidaadiga võrdne kvalifikatsioon, kuid mitte automaatselt ega tingimusteta.

b. Teavitamisnõuded (artikli 6 lõige 3)

20.

Parlamendi seisukohas on laiendatud sellise teabe loetelu, mida äriühing peaks andma mitteedukale kandidaadile. Kuid osana üldisest kompromissist on asjaomased sätted säilitatud peaaegu samas vormis, mis komisjoni esialgses ettepanekus.

D. Kohaldamise peatamise klausel (artikkel 12)

21.

Oma üldises lähenemisviisis, subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt, arendas nõukogu edasi ja täpsustas komisjoni ettepanekus sisalduvat kohaldamise peatamise klauslit, et pakkuda olulist paindlikkust liikmesriikidele, kes on juba võtnud võrdselt tõhusaid meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks äriühingute juhtorganites ja seetõttu tuleks neil lubada mitte kohaldada direktiivis sätestatud menetlusnõudeid. Parlament leidis siiski, et nõukogu tekstis sisalduv kohaldamise peatamise klausel võib olla liiga lai ja ka osalt ebaselge, jättes seega mulje õiguslikust lüngast. Kompromissina nõustusid kaasseadusandjad täpsustama, et kohaldamise peatamise klauslit saavad kasutada vaid need liikmesriigid, kes on võtnud vastu siseriiklikud meetmed, mis on tõendatavalt võrdselt mõjusad, st et nõuda tuleks siseriiklikus õiguses olevaid siduvaid kvantitatiivseid meetmeid või tegelikke tulemusi konkreetse protsendi saavutamise näol. Lisaks näeb kompromisstekst ette, et kohaldamise peatamise klausli kasutamiseks peab liikmesriik olema täitnud tingimused direktiivi jõustumise kuupäevaks.

22.

Lisaks sisaldab kompromiss suletud loetelu tingimustest, mida liikmesriigid peavad täitma, et oleks võimalik rakendada kohaldamise peatamist, ja selgemat kirjeldust põhielementidest, mida siseriiklikud õigusaktid peaksid sisaldama. Samuti jäetakse välja komisjoni ettepanekus sisalduv lisavõimalus, mis oleks võimaldanud kohaldamise peatamist, lähtudes tehtavatest edusammudest (mitte konkreetsest juba saavutatud protsendist). Lisaks lisati läbivaatamisartiklisse säte, mis kohustab komisjoni kaaluma võimalikku vajadust vaadata peatamisklausli tingimused läbi oma 2030. aasta aruandes. Lisaks peavad kohaldamise peatamise klauslit rakendavad liikmesriigid andma aru mitte ainult selle kohta, kas ja kuidas nad on kohaldatavad tingimused täitnud, vaid ka selle kohta, kas nad teevad edasisi edusamme mõlema soo tasakaalustatud esindatuse suunas, mis on kooskõlas nende laiema kohustusega anda aru oma edusammudest üldiselt. Kompromiss näeb samuti ette, et liikmesriigid kohaldavad direktiivi ja komisjon esitab selle kohaldamise kohta aruanded.

E. Kuupäevad ja tähtajad (artikkel 5)

23.

Kuna ettepaneku algsest koostamisest on möödunud mitu aastat, ajakohastas nõukogu oma üldises lähenemisviisis kuupäevi ja tähtaegu. Parlamendil, kes võttis oma arvamuse vastu juba 2013. aastal, ei olnud võimalust neid ajakohastada. Kaasseadusandjate vahelistel läbirääkimistel keskenduti direktiivi ülevõtmise tähtajale ja direktiivi eesmärkide saavutamisele seatud tähtajale, kusjuures parlament nõudis tihedamat ajakava. Kokkulepitud kompromissis taastatakse standardne kaheaastane ülevõtmisperiood ja seatakse kvantitatiivsete eesmärkide saavutamise tähtajaks 30. juuni 2026, mis on kaasseadusandjate vastavate volituste vahepeal.

F. Karistused (artikkel 8)

24.

Nõukogu ja parlamendi üldiste lähenemisviiside vahel oli märkimisväärne lõhe. Nõukogu üldises lähenemisviisis säilitati lühike ja üldine sõnastus ning viidati „täitemeetmetele“, aga parlamendi üldine lähenemisviis oli üksikasjalikum ja oleks kohustanud liikmesriike kehtestama konkreetseid karistusi, nagu trahvid, ametisse nimetamiste tühistamine, kõrvalejätmine riigihankemenetlusest ja ilmajätmine juurdepääsust Euroopa vahenditele. Kokkulepitud kompromisstekstis kasutatakse mõistet „karistused“ ja komisjoni algse idee kohaselt mainitakse ainult näitena trahve ja ametisse nimetamiste tühistamist. Samuti on lisatud üldine säte riigihangete kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad börsil noteeritud äriühingud sotsiaal- ja tööõigusega seotud kohaldatavaid kohustusi kooskõlas kohaldatavate ELi õigusaktidega. Lõpuks lisati kompromissi osana teksti ka alternatiivne vorm karistusele või mitteametlik stiimul, nimelt et liikmesriigid avaldavad loetelu äriühingutest, kellel on õnnestunud saavutada direktiivis sätestatud kvantitatiivsed eesmärgid.

G. Läbivaatamine (artikkel 13)

25.

Parlament tegi oma seisukohas ettepaneku anda komisjonile selgesõnaline võimalus teha ettepanek direktiivi kohaldamisala läbivaatamiseks, et see hõlmaks Euroopa institutsioone ja asutusi, börsil noteerimata äriühinguid, sanktsioone ja peatamisklauslit. Nõukogu pooldas üldisemat sõnastust, pidades silmas, et komisjonil on igal juhul algatusõigus direktiivi tulevaste läbivaatamise või täiendamise ettepanekute tegemisel. Kompromisstekstis kutsutakse komisjoni üles oma 2030. aasta aruandes uurima direktiivi tõhusust, võimalikku vajadust laiendada direktiivi kohaldamisala hiljem, et see hõlmaks börsil noteerimata äriühinguid, mis ei ole VKEd, ja üht kohaldamise peatamise klausli tingimust, nimelt tehtud edusammudel põhinevat tingimust (artikli 12 lõike 1 punkt a). VKEd ja ELi institutsioonid on läbivaatamisartiklist selgelt välja jäetud, nagu ilmneb saavutatud kompromissist. Siiski on lisatud põhjendus ELi institutsioonide eeskujuks oleva rolli kohta, et võtta arvesse olemasolevaid võrdõiguslikkuse strateegiaid (põhjendus 12).

H. Tehniline lisa

26.

Nõukogu lisas oma seisukohas tehnilise lisa, milles täpsustatakse juhtkonna liikmete kohtade arv, mida peetakse vajalikuks direktiivis protsentides väljendatud kvantitatiivsete eesmärkide saavutamiseks. See lisa sisaldub kaasseadusandjate vahel kokkulepitud kompromissis.

IV. KOKKUVÕTE

27.

Nõukogu seisukohas säilitatakse Euroopa Komisjoni ettepaneku peamised eesmärgid ning see austab täielikult kompromissi, milleni jõuti nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel mitteametlikel läbirääkimistel, mis toimusid komisjoni toetusel.

28.

Kaasseadusandjate saavutatud kompromiss kinnitati Euroopa Parlamendi JURI komisjoni ja FEMM komisjoni esimeeste 16. juuni 2022. aasta kirjaga. Nõukogu peaks selle õigeaegselt vastu võtma esimese lugemise seisukohana.

(1) P7_TA(2013)0488.

(2) 6468/22 + ADD 1.

(3) 9880/22 + ADD 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/36

Euro vahetuskurss (1)

14. november 2022

(2022/C 433/06)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0319
JPY	Jaapani jeen	144,86
DKK	Taani kroon	7,4382
GBP	Inglise nael	0,87513
SEK	Rootsi kroon	10,7713
CHF	Šveitsi frank	0,9751
ISK	Islandi kroon	150,30
NOK	Norra kroon	10,3143
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,289
HUF	Ungari forint	407,28
PLN	Poola zlott	4,6898
RON	Rumeenia leu	4,9043
TRY	Türgi liir	19,1923
AUD	Austraalia dollar	1,5427
CAD	Kanada dollar	1,3706
HKD	Hongkongi dollar	8,0852
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6957
SGD	Singapuri dollar	1,4177
KRW	Korea vonn	1 369,32
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,8393
CNY	Hiina jüaan	7,2906
HRK	Horvaatia kuna	7,5465
IDR	Indoneesia ruupia	16 052,12
MYR	Malaisia ringit	4,7429
PHP	Filipiini peeso	59,040
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,978
BRL	Brasiilia reaal	5,4605
MXN	Mehhiko peeso	20,0985
INR	India ruupia	83,7779

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/37

Teatis isikutele ja üksusele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2018/1544, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2232, ja nõukogu määruses (EL) 2018/1542, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2228, mis käsitlevad keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid

(2022/C 433/07)

Keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse (ÜVJP) 2018/1544 (1) (mida on muudetud nõukogu nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2232 (2)) lisas ja nõukogu määruse (EL) 2018/1542 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2228 (4)) I lisas nimetatud isikutele ja üksusele tehakse teatavaks allpool esitatud teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud ja üksus tuleks lisada nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid käsitlevas otsuses (ÜVJP) 2018/1544 ja määruses (EL) 2018/1542 sätestatud piiravaid meetmeid. Kõnealuste isikute ja üksuse loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade asjakohastes kannetes.

Asjaomaste isikute ja üksuse tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EL) 2018/1542 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Asjaomased isikud ja üksus võivad enne 19. juunit 2023 esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2018/1544 artikliga 8 ja määruse (EL) 2018/1542 artikli 12 lõikega 4.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute ja üksuse tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) ELT L 259, 16.10.2018, lk 25.

(2) ELT L 293, 14.11.2022, lk 32.

(3) ELT L 259, 16.10.2018, lk 12.

(4) ELT L 293, 14.11.2022, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/38

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2018/1544 ning nõukogu määruses (EL) 2018/1542, mis käsitlevad keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid

(2022/C 433/08)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1544 (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2232 (3), ning nõukogu määrus (EL) 2018/1542 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2228 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi RELEX.1 osakond, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Data Protection Officer

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2018/1544, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2232, ning määrusele (EL) 2018/1542, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2228.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2018/1544 ja määruses (EL) 2018/1542 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) nr 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 259, 16.10.2018, lk 25.

(3) ELT L 293, 14.11.2022, lk 32.

(4) ELT L 259, 16.10.2018, lk 12.

(5) ELT L 293, 14.11.2022, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/40

Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233, ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2022/C 433/09)

Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega seoses piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229 (4)) I lisas nimetatud isikutele, üksustele ja asutustele tehakse teatavaks allpool esitatud teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et need isikud, üksused ja asutused tuleks lisada nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Kõnealuste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Kõnealuste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 4).

Kõnealused isikud, üksused ja asutused võivad enne 30. detsembrit 2022 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2) ELT L 293, 14.11.2022, lk 40.

(3) ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

(4) ELT L 293, 14.11.2022, lk 9.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/41

Teatis füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233, ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2022/C 433/10)

Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega seoses piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229 (4)) I lisas nimetatud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele tehakse teatavaks allpool esitatud teave.

Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 9 lõikes 2 nõutakse, et need füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused peavad teatama enne 1. septembrit 2022 või kuue nädala jooksul pärast I lisasse kandmist, olenevalt sellest, kumb on hilisem, liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatest rahalistest vahenditest ja majandusressurssidest, mis kuuluvad neile või on nende omandis, valduses või kontrolli all, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nimetatud rahalised vahendid või majandusressursid asuvad. Nad peavad tegema selle liikmesriigi pädeva asutusega koostööd nimetatud teabe kontrollimisel. Nende kohustuste täitmata jätmist loetakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetmetest kõrvalehoidmiseks.

Esitatav teave tuleb saata asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selle veebisaidi kaudu, mis on toodud määruse (EL) nr 269/2014 (5) II lisas.

Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 9 lõike 2 kohast teavitamiskohustust ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2023 selliste rahaliste vahendite ja majandusressursside puhul, mis asuvad liikmesriigis, mis oli kehtestanud liikmesriigi õigusest tuleneva samalaadse teavitamiskohustuse enne 21. juulit 2022.

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2) ELT L 293, 14.11.2022, lk 40.

(3) ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

(4) ELT L 293, 14.11.2022, lk 9.

(5) Viimane konsolideeritud versioon on saadaval aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0269-20220916&qid=1666170179071

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/42

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2022/C 433/11)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233 (3), ning nõukogu määrus (EL) nr 269/2014 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi RELEX.1 osakond, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel e-posti aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2022/2233, ning määrusele (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2022/2229.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2014/145/ÜVJP ja määruses (EL) nr 269/2014 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat pärast seda, kui andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või pärast seda, kui kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

(1) EÜT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) EÜT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(3) EÜT L 293, 14.11.2022, lk 40.

(4) EÜT L 78, 17.3.2014, lk 6.

(5) EÜT L 293, 14.11.2022, lk 9.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/44

Teatis isikule, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatudnõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2234, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2230 ning mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2022/C 433/12)

Nõukogu otsuse 2011/235/ÜVJP (1) (mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2234 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 (3) (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ning mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2230 (4)) I lisas loetletud isikule tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et see isik tuleks lisada selliste isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011.

Asjaomase isiku tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artikkel 4).

Asjaomane isik võib esitada nõukogule enne 31. detsembrit 2022 koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2) ELT LI 294, 14.11.2022, lk 43.

(3) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(4) ELT LI 294, 14.11.2022, lk 13.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/45

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis ja määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2022/C 433/13)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus 2011/235/ÜVJP (2), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2234 (3)? ning nõukogu määrus (EL) nr 359/2011 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2230 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi RELEX.1 osakond, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2234, ning määrusele (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2022/2230.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(3) ELT LI 293 14.11.2022, lk 43

(4) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(5) ELT LI 293 14.11.2022, lk 13

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/47

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2235, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2231 ning mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2022/C 433/14)

Nõukogu otsuse 2011/235/ÜVJP (1) (mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2235) (2) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 (3) (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ning mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2231) (4) I lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et need isikud ja üksused tuleks lisada selliste isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011.

Asjaomase isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) nr 359/2011 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artikkel 4).

Asjaomased isikud ja üksused võivad esitada nõukogule enne 31. detsembrit 2022 koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2) ELT L 293, 14.11.2022, lk 46.

(3) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(4) ELT L 293, 14.11.2022, lk 16.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/48

(2022/C 433/15)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad otsus 2011/235/ÜVJP (2), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2235, (3) ning määrus (EL) nr 359/2011 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2231 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi RELEX.1 osakond, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2235, ning määrusele (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2231.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(3) ELT L 293, 14.11.2022, lk 46.

(4) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(5) ELT L 293, 14.11.2022, lk 16.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/50

Alljärgnev teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele ja rühmitustele: ABDOLLAHI, Hamed; AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed; AL-YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed; ARBABSIAR, Manssor; ASSADI, Assadollah; BOUYERI, Mohammed; EL HAJJ, Hassan Hassan; AL-DIN, Izz Hasan; MELIAD, Farah; MOHAMMED, Khalid Sheikh; SHAHLAI, Abdul Reza; SHAKURI, Ali Gholam; Al-Aqsa Martyrs’ Brigade (Al-Aqsa Märtrite Brigaad), Communist Party of the Philippines (Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People’s Army (Uus Rahvaarmee, NPA)), Hizballah Military Wing (Hezbollahi sõjaline tiib), Ejército de Liberación Nacional (Rahvuslik Vabastusarmee), Popular Front for the Liberation of Palestine (Palestiina Vabastamise Rahvarinne, PFLP), Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command (Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap) , Sendero Luminoso („Shining Path / Särav Tee“, SL) ja Teyrbazen Azadiya Kurdistan (TAK), kes on kantud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) vt nõukogu aasta otsuse ÜVJP 2022/1241 lisa ja nõukogu aasta rakendusmääruse EL 2022/1230 lisa

(2022/C 433/16)

Eespool nimetatud isikutele ja rühmitustele, kes on kantud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2022/1241 (1) ning nõukogu rakendusmääruses (EL) 2022/1230 (2) esitatud loetellu, teatatakse järgmist.

Nõukogu aasta määrusega (EÜ) nr 2580/2001 (3) on ette nähtud, et kõik asjaomastele isikutele ja rühmitustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning et nende käsutusse ei tohi anda otseselt ega kaudselt rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse.

Nõukogule on esitatud uut teavet, mis on seotud eespool nimetatud isikute ja rühmituste loetellu kuulumisega. Seda uut teavet arvesse võttes kavatseb nõukogu põhjendusi vastavalt muuta.

Asjaomased isikud ja rühmitused võivad esitada järgmisel aadressil taotluse kavandatud põhjenduste saamiseks nende jätmise kohta eespool nimetatud loetellu:

Council of the European Union (Attn: COMET designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Selline taotlus tuleks esitada 22. novembriks 2022.

Asjaomased isikud ja rühmitused võivad eespool toodud aadressil esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega igal ajal taotluse, et vaadataks läbi otsus nende kandmise ja jätmise kohta eespool nimetatud loetellu. Taotlus vaadatakse pärast kättesaamist läbi. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute ja rühmituste tähelepanu asjaolule, et vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi kooskõlas ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (4) artikli 1 lõikega 6.

Asjaomaste isikute ja rühmituste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2.

(1) ELT L 190, 19.7.2022, lk 133.

(2) ELT L 190, 19.7.2022, lk 1.

(3) ELT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(4) ELT L 344, 28.12.2001, lk 93.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/51

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

(2022/C 433/17)

Järgnev teave tehakse teatavaks isikutele, kes on nimetatud nõukogu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 101/2011 (2) (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias) I lisas.

Nõukogu sai Tuneesia ametivõimudelt teavet, mida võetakse arvesse kõiki otsuse 2011/72/ÜVJP lisas ja määruse (EL) nr 101/2011 I lisas loetletud isikuid käsitlevate piiravate meetmete iga-aastase läbivaatamise raames. Asjaomaseid isikuid teavitatakse, et nad võivad enne 22. novembrit 2022 esitada nõukogule järgmisel aadressil taotluse neid puudutava teabe saamiseks:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2011/72/ÜVJP artikliga 5 ja määruse (EÜ) nr 101/2011 artikli 12 lõikega 4.

(1) ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.

(2) ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/52

Aastaaruanne ELi ühisettevõtete 2021. eelarveaasta kohta

(2022/C 433/18)

Euroopa Kontrollikoda avaldab oma aastaaruande ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta koos ühisettevõtete vastustega 15. novembril 2022.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav alates 15. novembrist 2022 kl 17.00-st Euroopa Kontrollikoja veebisaidil

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62403

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/53

Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeeriumi teatis, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta artikli 3 lõikele 2

(2022/C 433/19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta artikli 3 lõike 2 kohaselt teatab Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeerium, et on saanud taotluse eelneva nõusoleku saamiseks seoses ettepanekuga luua Karviná-Doly IV kaevandamisala, et ammutada maagaasivarusid, mis piirnevad Důl Darkovi söekihtidega maardlas nr 3 (maardla registreerimisnumber 070423). Taotlus on seotud hulknurkne alaga, mille pindala on ligikaudu 4,49875 km2. See ala asub Morava-Sileesia piirkonna (Kirde-Tšehhi)Karviná-Doly, Stonava ja Darkovi omavalitsusüksustesse jäävas katastripiirkonnas.

Vastavalt pealkirjas osutatud direktiivile ning maavarade kaitset ja kaevandamist käsitleva seaduse nr 44/1988 (kaevandamisseadus, muudetud) paragrahvile 24 kutsub Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeerium üles kaevandamisluba omavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid (hankeüksused) esitama eelneva nõusoleku saamiseks avaldusi võistupakkumisele, et luua kaevanduspiirkond eespool kirjeldatud alal.

Otsustav pädev asutus on Tšehhi Vabariigi Keskkonnaministeerium. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on täielikult sätestatud Tšehhi Vabariigi õigusaktides – maavarade kaitset ja kaevandamist käsitlevas seaduses nr 44/1988 (kaevandamisseadus, muudetud).

Taotlusi võib esitada 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja need tuleb saata keskkonnaministeeriumile järgmisel aadressil:

RNDr. Martin Holý

ředitel odboru geologie

Ministerstvo životního prostředí

Vršovická 65

100 10 Praha 10

CZECH REPUBLIC

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu saadud taotlusi ei võeta arvesse. Otsus taotluste kohta tehakse hiljemalt 12 kuud pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu. Lisateabe saamiseks võtke ühendust ministeeriumi geoloogiaosakonnaga aadressil: martin.holy@mzp.cz.

LISA

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/55

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 29 LÕIKELE 2 VASTAV TEADE

Teade kolme vaba ressursside eest vastutava direktori ametikoha (palgaaste AD 14) kohta järgmistes peadirektoraatides:

rahvusvaheline partnerlus (INTPA)

tervis ja toiduohutus (SANTE)

kaubandus (TRADE)

COM/2022/10419

(2022/C 433/20)

Euroopa Komisjon on avaldanud teate (viide COM/2022/10419) kolme vaba ressursside eest vastutava direktori ametikoha (palgaaste AD 14) kohta rahvusvahelise partnerluse (INTPA), tervise ja toiduohutuse (SANTE) ning kaubanduse (TRADE) peadirektoraadis.

Teadet vaba ametikoha kohta saab 24 keeles lugeda ja oma kandideerimisavalduse esitada spetsiaalsel veebilehel Euroopa Komisjoni veebisaidil: https://europa.eu/!RNhCDw

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/56

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10943 – ENEL / CVC CAPITAL PARTNERS / GRIDSPERTISE)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 433/21)

3. novembril 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	Enel S.p.A. („Enel“, Itaalia),

—	CVC Capital Partners SICAV-FIS S.A. („CVC Capital Partners“, Luksemburg),

—	Gridspertise S.r.l. („Gridspertise“, Itaalia), mille üle on praegu valitsev mõju ettevõtjal Enel.

Enel ja CVC Capital Partners omandavad Gridspertise’i üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Enel: integreeritud üleilmne ettevõtja, kes tegeleb elektrienergia tootmise ning gaasi jaotamise ja tarnimisega,

—	CVC Capital Partners: nõustab ja haldab investeerimisfonde, millel on osalus mitmetes maailma eri tööstusharudes tegutsevates äriühingutes,

—	Gridspertise: tarnib nutivõrgu seadmeid jaotussüsteemi halduritele ja võrgukasutajatele.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10943 – ENEL / CVC CAPITAL PARTNERS / GRIDSPERTISE

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/58

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10927 – ACTION LOGEMENT / AG2R LA MONDIALE / BNP PARIBAS / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 433/22)

7. novembril 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	In’li (Prantsusmaa), mille üle on kontroll grupil Action Logement (Prantsusmaa),

—	AGLM Immo (Prantsusmaa), mille üle on kontroll grupil AG2R La Mondiale (Prantsusmaa),

—	Pierre Impact (Prantsusmaa), mille üle on kontroll ettevõtjal BNP Paribas (Prantsusmaa),

—	JV („sihtettevõtja“, Prantsusmaa).

In’li, AGLM Immo ja Pierre Impact omandavad sihtettevõtja – täielikult toimiva ühisettevõtja – üle täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	In’li: kinnisvaraettevõte, grupi Action Logement tütarettevõtja, mis tegutseb Prantsusmaal sotsiaal- ja keskmise suurusega eluasemete sektoris,

—

AGLM Immo: grupi AG2R La Mondiale tütarettevõtja, mis toetab kinnisvara omamist kõigi grupi AG2R La Mondiale ettevõtete poolt. AG2R La Mondiale on Prantsusmaal ja Luksemburgis tegutsev kindlustusgrupp, mis on spetsialiseerunud isikukindlustusele (pensionid, tervishoid, elukindlus, säästud, sotsiaalhoolekanne),

—	Pierre Impact: haldusettevõte, mis pakub mitmesuguseid kombineeritud kinnisvarateenuseid Prantsusmaal ja mitmes EMP riigis,

—	sihtettevõtja: täielikult toimiv ühisettevõtja, mis tegeleb kinnisvaraga Prantsusmaa elamukinnisvarasektoris.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10927 – ACTION LOGEMENT / AG2R LA MONDIALE / BNP PARIBAS / JV

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/60

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 433/23)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Cebolla de la Mancha“

ELi nr: PGI-ES-02631 – 7.09.2020

KPN ( ) KGT (X)

1. KGT nimetus

„Cebolla de la Mancha“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Recas-tüüpi sibulad (liik Allium cepa L.), mida tuleb müüa värskelt ja tervikuna.

Kaitstud geograafilist tähist kohaldatakse üksnes sibulatele, mille kuivaine sisaldus on 5–10 %, üksiksibula kaal 165–1 000 grammi, läbimõõt 50–120 mm ja minimaalne suhkrusisaldus 3,5 oBrixi kraadi (±0,5 %).

Sibula „Cebolla de La Mancha“ kuivaine sisaldus annab sibulatele krõbeda lihaka tekstuuri ning minimaalne suhkrusisaldus pehme, kergelt terava maitse.

Sibul „Cebolla de La Mancha“ on ümara kujuga, pikuti ja laiuti mõõdetud läbimõõt võib erineda kuni 10 %.

Sibula „Cebolla de La Mancha“ välisvärvi määravaid kuivsoomuseid peab olema vähemalt kaks kihti ja need peavad olema vase- või tumedat pronksivärvi. Sibula seesmine osa peab olema valget värvi.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sibulaid kaitstud geograafilise tähisega „Cebolla de La Mancha“ peab kasvatama punktis 4 nimetatud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendamisettevõtted peavad olema varustatud süsteemidega, mis võimaldavad kaitstud geograafilise tähisega sibulaid pakendada teistest sibulatest eraldi.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Sibulapakendi etiketil peab olema nimetus, mille all toodet müüakse, ja kaubamärgi „Cebolla de La Mancha“ logo sõnadega „Indicación Geográfica Protegida“ [kaitstud geograafiline tähis]. Logo peab olema kättesaadav kõigile käitlejatele, kes seda nõuavad, ning vastavuses tootespetsifikaadiga. Etiketid võivad sisaldada ka vastavusmärki, mille on väljastanud toote sertifitseerimisüksus.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Ala, kus toodetakse kaitstud geograafilise tähisega toodet, hõlmab omavalitsusüksusi, mis kuuluvad järgmistesse piirkondadesse: Almansa, Centro, Hellín, Mancha ja Manchuela (Albacete provints); Campo de Calatrava, Campos de Montiel ja Mancha (Ciudad Reali provints); Mancha Alta, Mancha Baja ja Manchuela (Cuenca provints) ja La Mancha, La Sagra, Talavera (üksnes omavalitsusüksus Talavera) ja Torrijos (Toledo provints).

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Taotlus registreerida „Cebolla de La Mancha“ kaitstud geograafilise tähisena tugineb sibulate järgmistele omadustele: Recas-tüüpi ümara kujuga sibul, kuivaine sisaldus 5–10 %, vähemalt kaks kihti vase- või tumedat pronksivärvi kuivsoomuseid, valge seesmine osa, minimaalne suhkrusisaldus 3,5 oBrixi kraadi, üksiksibula kaal 165–1 000 grammi, läbimõõt 50–120 mm. Need omadused tagab geograafiline piirkond, kus sibulaid kasvatatakse, ja saagi käitlemise viis.

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

a) Reljeef

La Mancha piirkond saab ümbritsevatest mägedest ja mäeahelikest äravooluvett ning maastiku sellise konfiguratsiooni tõttu on sealsete jõgede kallastel tekkinud viljakad hästi niisutatud tasandikud. Põhjavee kaevude kasutamine on võimaldanud arendada sibulakasvatust küllaltki spetsiifilistes mulla- ja kliimatingimustes, mille tulemuseks on erilised organoleptilised omadused: krõbe lihakas tekstuur ning pehme, kergelt terav maitse.

b) Kliima

Castilla-La Mancha piirkonnas on kontinentaalse kliima mõju tõttu väga ekstreemsed temperatuurid. Öised ja päevased temperatuurid kõiguvad suuresti (kuni 18–20 kraadi).

Määratletud kaitstud geograafilise tähise piirkonnas on sademete hulk väga väike, keskmiselt 392,83 mm/m2 aastas; suvi on väga päikesepaisteline (keskmiselt 2 777 päikesepaistelist tundi aastas) ja koguaurumine on suvel suur. Lisaks on niiskuse suhteline tase väike (aasta keskmine 64 %) ja õhuringlus peaaegu pidev, keskmiselt 216 km päevas (suureneb Albacete ilmajaama andmetel keskmiselt 344 km-ni päevas).

c) Mullastik

Mullad on enamasti liivsavi või saviliiva tekstuuriga, väga hästi vett läbilaskvad ja suure mineraalide sisaldusega. Mulla B-horisont on lubjarikas ja muld on kivine, poorne ja lihtne harida. Mullas on vähem kui 20 % savi. Mulla pH on aluseline väärtustega 7,5–8,5. Orgaanilist ainet kipub olema vähe, ligikaudu 1,5 %. Sibulaid kasvatatakse madalatel maalappidel väheviljakas põllumullas umbes 35–40 cm sügavusel. Taimedele kättesaadava fosfori hulk mullas on tavaliselt keskmine kuni ebapiisav, kuid kaalium, magneesium ja kaltsium on kergesti kättesaadavad.

5.2. Toote eripära

Sibulatel kaitstud geograafilise tähisega „Cebolla de la Mancha“ on järgmised omadused:

sibulad on Recas-tüüpi.

Sibulad on ümara kujuga.

Kuivaine sisaldus on 5–10 %, mis annab sibulatele krõbeda lihaka tekstuuri.

Vähemalt kaks kihti kuivsoomuseid, mis peavad olema vase- või tumeda pronksi värvi.

Seesmine osa on valge.

Minimaalne suhkrusisaldus on 3,5 oBrixi kraadi, mis annab sibulatele pehme, kergelt terava maitse.

Üksiksibul kaalub 165–1 000 grammi.

Läbimõõt on 50–120 mm.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Mulla- ja kliimatingimuste kombinatsiooni ning tootmispiirkonna kasvatuspraktika põhjal on valitud kasvatamiseks Recas-tüüpi sibul; mis sobib sellesse tootmispiirkonda suurepäraselt. Sibula eriomadused – värvus, suurus, tekstuur ja maitse – on tekitanud sellise suure nõudluse, et Castilla-La Mancha on Hispaania tähtsaim sibulatootmispiirkond, mille saak moodustab enam kui poole kogu riigi sibulasaagist.

Peale Recas-tüüpi sortide geneetilise koostise on sibula kuivsoomuse spetsiifiline värvus otseselt seotud piirkonna päikesepaisteliste tundide arvuga – aasta keskmine 2 777 tundi –, mille tulemusena tekib vähemalt kaks kihti vase- või tumedat pronksivärvi kuivsoomuseid.

Öise ja päevase temperatuuri kõikumine ulatub 18–20 kraadini. Suvekuudel on öine keskmine temperatuur alla 20 oC, mistõttu tarbivad sibulataimed öise respiratsiooniprotsessi ajal vähem oma reserve ja neto fotosüntees on suurem. Seetõttu on kaitstud geograafilise tähisega mõjualas kasvatatavad Recas-tüüpi sibulad suuremate mõõtmetega. Sibulad on keskmised kuni suured, ümara kujuga, läbimõõduga 50–120 mm ja üksiksibula kaal on 165–1 000 grammi.

Kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi kättesaadavus tootmispiirkonna mullas annab sibulatele „Cebolla de la Mancha“ iseloomuliku magusa maitse. Minimaalne suhkrusisaldus 3,5 oBrixi kraadi annab sibulatele pehme, kergelt terava maitse.

Sademeid on piirkonnas vähe, 300–400 mm aastas. Palju päikest ja koguaurumise kõrge tase suvel koos soojade ööde ja suhteliselt vähese niiskusega – nende tingimuste tulemuseks on kuivaine sisaldus 5–10 %, mistõttu sibulad on krõbeda lihaka tekstuuriga.

Kasvatuspraktikaga soovitakse enamasti protsessi lõpuks saavutada kokkukuivanud sibulakael (mis tekib, kui päikesepaisteliste tundide arv on suur ja temperatuur endiselt kõrge, suhteline õhuniiskus väike, õhuringlus peaaegu pidev ja koguaurumine suur). Piirkonna klimaatilised tingimused, madalad temperatuurid ja väike suhteline õhuniiskus neil kuudel, kui sibulad on ladustatud, võimaldavad tagada head omadused kogu pika säilivuse ajal.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/PC_IGP_CEBOLLA_DE_LA_MANCHA-20191202.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/64

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 433/24)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Antakya Künefesi“

ELi nr: PGI-TR-02451 – 14.3.2019

KPN ( ) KGT (X)

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Antakya Künefesi“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Türgi Vabariik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Antakya Künefesi“ tähistatakse üht vähestest Türgi maiustustest, mis sisaldab juustu. Tootmisel kasutatakse künefelik kadayıf I (kergelt küpsetatud niitjas tainas künefe jaoks), värsket Antakya juustu künefelik (juust künefe jaoks), võid ja siirupit. See toode saadakse juustu künefelik küpsetamisel lamedale küpsetusalusele asetatud, võiga segatud kahe künefelik kadayıf I kihi vahel ja enne tarbimist lisatakse sellele soovitud magususega siirupit. Aluse suurus sõltub tarbitavate portsjonite arvust. Toodet „Antakya Künefesi“ süüakse soojalt. Tarbimise ajal peaks juust venima, moodustades kiude.

Toode „Antakya Künefesi“ on 1–2 cm kõrge kettakujuline maius, mille läbimõõt sõltub serveeritavate portsjonite arvust. Maiusroa läbimõõt võib olla vahemikus 10–50 cm. Võiga segatud künefelik kadayıf i ülemine ja alumine kiht pruunistub küpsetamise käigus ja moodustab krõbeda kooriku tänu Maillard’i reaktsioonile. Samal ajal muutub Antakya juust künefelik keskelt pehmeks ja omandab kiulise tekstuuri. Pärast siirupi lisamist on juust magusa maitsega. Toodet „Antakya Künefesi“ serveeritakse soojalt kohe pärast siirupi lisamist. Töötlemata kujul (kuumtöötlemata) võib seda külmutada ning hoida transportimiseks ja turustamiseks temperatuuril –18 °C.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Antakya juustu künefelik valmistamiseks kasutatav piim peab olema saadud Hatay provintsist. Antakya juustu künefelik maitse kujuneb tänu Hatay piirkonna liigirikkal karjamaal karjatatavatelt lehmadelt saadud piimale.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Taina künefelik kadayıf, Antakya juustu künefelik ja toote „Antakya Künefesi“ tootmine peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Antakya Künefesi“ pakenditele tuleb kirjutada või trükkida loetavalt ja kustumatult järgmine teave:

—	kaubanimi ja aadress, lühinimi ja aadress või äriühingu registreeritud kaubanimi,

—	partii number

—	kauba nimetus – „Antakya Künefesi“

—

netomass

—	küpsetamata toote kõlblikkusaeg (üks nädal jahutustemperatuuril või kuus kuud temperatuuril –18 °C).

—	tuleb küpsetada ja tarbida soojalt kohe pärast siirupi lisamist

—

logo:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Antakya Künefesi“ tootmispiirkond on Hatay provints ja selle ringkonnad (Antakya, Altınözü, Kumlu, Belen, İskenderun, Arsuz, Kırıkhan, Payas, Dörtyol, Hassa, Erzin, Samandağ, Yayladağ, Defne, Reyhanlı). Hatay on asunduskeskus Türgi lõunapoolseimas punktis. Sellest lääne pool on Vahemeri, lõunas ja idas Süüria, loodes Adana, põhjas Osmaniye ja kirdes Gaziantep.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos toote „Antakya Künefesi“ ja selle valmistamise geograafilise piirkonna vahel põhineb taina künefelik kadayıf, Antakya juustu künefelik ja „Antakya Künefesi“ toote mainel, retseptil ja valmistamise oskustel. Retsept ja tootmisalased oskused on põlvest põlve edasi antud meistrilt õpipoisile. Toote kindlaksmääratud kvaliteedi tagamisel on vaja silmas pidada mõnda otsustava tähtsusega aspekti. Nii on vaja teatavaid oskusi, et pöördalusel kiire küpsetamise ajal taina künefelik kadayıf paksust ja tekstuuri kohandada. Samuti on Antakya juustu künefelik kiulised omadused tingitud juustuvalmistamisprotsessist. Need oskused omandatakse tänu meistri järelevalve all tehtava praktilise töö käigus saadud kogemustele. Määratletud piirkonnas peavad olema toodetud kaks koostisainet – tainas künefelik kadayıf ja Antakya juust künefelik.

Antakya juustu künefelik maitse kujuneb tänu Hatay piirkonna liigirikkal karjamaal karjatatavatelt lehmadelt saadud piimale. Kõnealuses piirkonnas kasvab ligikaudu 2 000 taime, millest 300 on registreeritud endeemilisena. Arvatakse, et piirkonna endeemilised taimed, eelkõige zahter (nõmm-liivatee (Thymus serpyllum L.)), soodustavad juustu künefelik maitse kujunemist. Selle taimerikkuse säilitamise ja esiletoomise eesmärgil laskis Hatay provintsi kuberner ehitada 2017. aastal valmis saanud aromaatsete ja endeemiliste taimede kogu hõlmava muuseumi.

Toote „Antakya Künefesi“ valmistamiseks kasutatav juust on erakordselt ainulaadne, sest tegemist on üksnes taina künefe jaoks toodetud juustuga künefelik. Antakya juustule künefelik on iseloomulik, et seda toodetakse lehmatoorpiimast, selle tekstuur on elastne ja sellel on nn kannarinna struktuur ning pH 4,9–5,2. Juustu kiulised omadused moodustuvad temperatuuril üle 65 °C. Juustule on iseloomulik , et kuumutamisel muutub see toote „Antakya Künefe“ sees venivaks ja selle kiuline struktuur tuleb esile.

On olemas 18. sajandist pärit üleskirjutused Islamic Records, milles viidatakse Antakyas tegutsenud taina künefe valmistajatele (tol ajal kasutati selle kohta ainult sõna künefe), mida peeti eraldi elukutseks (Gül, 2008.117). 18.–20. sajandil on mitmete aastate jooksul talletatud dokumentides teavet künefe ja künefe hinnakujunduse, selle toote valmistajate kutserühmaks liigitamise, künfe valmistamiseks kasutatud esemete ja selliste esemete päranduseks saamise kohta. Näiteks Antakyas on üleskirjutuses Islamic Records nr 50 (1898–1901) talletatud Antakyas kaupade, rõivaste ja kodutarvete hulka loetud künefe alus.

Künefecile’i väljaku rajamist 1930. aastatel mainis autor H. Boyacı raamatus pealkirjaga „From Antakya to Hatay 1870-1976“. Teoses on juttu kahest vennast, kes müüsid toodet „Antakya Künefesi“, teenindades aastatel 1935–1960 Antakya elanikke Köprübaēı nime kandval platsil. Tumeda nahavärvi tõttu said vennad hüüdnimeks „araablane“. Toote „Antakya Künefesi“ müüja Hacı Arab oli aastatel 1940–1950 väga kuulus künefe-meister Uzun Çarıs asunud poes nr 153, mis on tänapäeval pagaritöökoda. (Nakim, B., 2012)

1973. aasta 27. septembri ajaleheveerus esitas Süleyman Okay, (keda tuntakse nime all Abbuş Usta) Antakya juustukihiga künefe täpse määratluse. (Okay, 2009).

Kemal Karaömeroğlu 1971. aastal avaldatud reisiteatmikus „Hatay Tourism Guide“ (lk 29–31) esindavad Antakya kokakunsti toorest hakklihast pallikesed, angerjas, hakkliha ja bulguri burger ning magusoit künefe. Vabariigi 50. aastapäeval (1973) nimetati toodet „Antakya Künefesi“ Hatay provintsi aastaraamatus. Toodet „Antakya Künefesi“ mainitakse İnayet İnseli poolt 1976. aastal avaldatud väljaande „Economic and Social Tourism Activities in Antakya“ 129. leheküljel.

Igal aastal korraldab Hatay provintsi pealinna Antakya omavalitsus selle piirkonna emamaaga liitumise tähistamiseks festivali, kus valmistatakse pikim „Antakya Künefesi“, mida igal aastal pikendatakse ühe meetri võrra. 2019. aastal valmistati toode „Antakya Künefesi“, mille pikkus oli 81 meetrit.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

—

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

15.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 433/67

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.10763 – NORDEA / TOPDANMARK LIV HOLDING), parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 431, 14. november 2022 )

(2022/C 433/25)

Nimetatud teate avaldamine tühistatakse.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 433

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 15. november 2022

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2022/C 433/01	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon äriühingute maksustamise muudetud käitumisjuhendi kohta	1
	SOOVITUSED
	Nõukogu
2022/C 433/02	Nõukogu soovitus, 14. november 2022, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel	6

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 433/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10845 – HG / WCAS / WARBURG PINCUS / NORSTELLA) ( 1 )	13

	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2022/C 433/04	Nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 3/2022, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, Nõukogu poolt vastu võetud 17. oktoobril 2022 ( 1 )	14
2022/C 433/05	Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 3/2022 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid	31

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 433/06	Euro vahetuskurss — 14. november 2022	36
	Nõukogu
2022/C 433/07	Teatis isikutele ja üksusele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2018/1544, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2232, ja nõukogu määruses (EL) 2018/1542, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2228, mis käsitlevad keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid	37
2022/C 433/08	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2018/1544 ning nõukogu määruses (EL) 2018/1542, mis käsitlevad keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid	38
2022/C 433/09	Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233, ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	40
2022/C 433/10	Teatis füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/2233, ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2229, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	41
2022/C 433/11	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	42
2022/C 433/12	Teatis isikule, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatudnõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2234, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2230 ning mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	44
2022/C 433/13	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis ja määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	45
2022/C 433/14	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2022/2235, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/2231 ning mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	47
2022/C 433/15	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis ja määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	48
2022/C 433/16	Alljärgnev teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele ja rühmitustele: ABDOLLAHI, Hamed; AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed; AL-YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed; ARBABSIAR, Manssor; ASSADI, Assadollah; BOUYERI, Mohammed; EL HAJJ, Hassan Hassan; AL-DIN, Izz Hasan; MELIAD, Farah; MOHAMMED, Khalid Sheikh; SHAHLAI, Abdul Reza; SHAKURI, Ali Gholam; Al-Aqsa Martyrs’ Brigade (Al-Aqsa Märtrite Brigaad), Communist Party of the Philippines (Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People’s Army (Uus Rahvaarmee, NPA)), Hizballah Military Wing (Hezbollahi sõjaline tiib), Ejército de Liberación Nacional (Rahvuslik Vabastusarmee), Popular Front for the Liberation of Palestine (Palestiina Vabastamise Rahvarinne, PFLP), Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command (Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap) , Sendero Luminoso (Shining Path / Särav Tee, SL) ja Teyrbazen Azadiya Kurdistan (TAK), kes on kantud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) vt nõukogu aasta otsuse ÜVJP 2022/1241 lisa ja nõukogu aasta rakendusmääruse EL 2022/1230 lisa	50
2022/C 433/17	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias	51
	Kontrollikoda
2022/C 433/18	Aastaaruanne ELi ühisettevõtete 2021. eelarveaasta kohta	52
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2022/C 433/19	Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeeriumi teatis, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta artikli 3 lõikele 2	53

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 433/20	Personalieeskirjade artikli 29 lõikele 2 vastav Teade — Teade kolme vaba ressursside eest vastutava direktori ametikoha (palgaaste AD 14) kohta järgmistes peadirektoraatides: rahvusvaheline partnerlus (INTPA) tervis ja toiduohutus (SANTE) kaubandus (TRADE) — COM/2022/10419	55
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 433/21	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10943 – ENEL / CVC CAPITAL PARTNERS / GRIDSPERTISE) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	56
2022/C 433/22	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10927 – ACTION LOGEMENT / AG2R LA MONDIALE / BNP PARIBAS / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	58
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 433/23	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	60
2022/C 433/24	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	64

	Parandused
	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.10763 – NORDEA / TOPDANMARK LIV HOLDING), parandus ( ELT C 431, 14.11.2022 )	67