ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 421 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 421/01 |
Koondumisteatise tühistamine (Juhtum M.10561 – CINTRA / ABERTIS / ITINERE / BIP & DRIVE) ( 1 ) |
|
2022/C 421/02 |
Komisjoni esitatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (kodifitseeritud tekst) artikli 8 teise lõigu kohaselt — 2021. aastal teatatud tehniliste eeskirjadega seotud statistika vastavalt 2015/1535 teatamise korrale ( 1 ) |
|
2022/C 421/03 |
Komisjoni Teatis — Programmi Euroopa horisont ja ERFi programmide koostoime |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 421/04 |
||
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
2022/C 421/05 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta |
|
V Teated |
|
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 421/06 |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/1 |
Koondumisteatise tühistamine
(Juhtum M.10561 – CINTRA / ABERTIS / ITINERE / BIP & DRIVE)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 421/01)
7. oktoober 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) („ühinemismäärus“) artiklile 4 vastava teatise (2) kavandatava koondumise kohta.
26. oktoober 2022 teavitasid teatanud pooled komisjoni oma teatise tühistamisest.
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/2 |
Komisjoni esitatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (kodifitseeritud tekst) artikli 8 teise lõigu kohaselt (1)
2021. aastal teatatud tehniliste eeskirjadega seotud statistika vastavalt 2015/1535 teatamise korrale
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 421/02)
I.
– Tabel, milles on esitatud Euroopa Liidu liikmesriikidele nende teatatud eelnõude kohta esitatud vastuste eri liigid
Liikmesriik |
Teatiste arv |
Kommentaarid (2) |
Üksikasjalikud arvamused (3) |
ELi seadusandliku akti ettepanekud |
||||
|
|
ER |
KOM |
ER |
KOM |
6.3 (6) |
6.4 (7) |
|
Austria |
55 |
2 |
6 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Belgia |
55 |
3 |
13 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
Bulgaaria |
21 |
3 |
9 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
Horvaatia |
9 |
0 |
4 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
Küpros |
6 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Tšehhi Vabariik |
18 |
4 |
5 |
0 |
1 |
2 |
0 |
0 |
Taani |
48 |
1 |
2 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Eesti |
11 |
4 |
0 |
0 |
1 |
1 |
0 |
0 |
Soome |
25 |
0 |
4 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
Prantsusmaa |
135 |
23 |
17 |
0 |
3 |
0 |
0 |
0 |
Saksamaa |
86 |
2 |
17 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
Kreeka |
88 |
0 |
3 |
0 |
0 |
5 |
0 |
0 |
Ungari |
33 |
1 |
12 |
0 |
12 |
3 |
0 |
0 |
Iirimaa |
5 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Itaalia |
30 |
2 |
4 |
0 |
0 |
1 |
0 |
0 |
Läti |
4 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Leedu |
18 |
4 |
3 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
Luksemburg |
5 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Malta |
3 |
0 |
2 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Madalmaad |
62 |
0 |
7 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
Poola |
41 |
0 |
6 |
0 |
2 |
0 |
0 |
0 |
Portugal |
17 |
4 |
7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Rumeenia |
24 |
2 |
2 |
0 |
1 |
2 |
0 |
0 |
Slovakkia |
10 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Sloveenia |
18 |
1 |
2 |
0 |
0 |
1 |
0 |
0 |
Hispaania |
27 |
0 |
5 |
0 |
0 |
2 |
0 |
0 |
Rootsi |
62 |
1 |
4 |
0 |
0 |
5 |
1 |
0 |
EL kokku |
916 |
58 |
136 |
0 |
22 |
42 |
1 |
0 |
II.
– Tabel, milles on esitatud Euroopa Liidu liikmesriikide teatatud eelnõude liigitus majandussektorite kaupa
Valdkond |
AT |
BE |
BG |
HR |
CY |
CZ |
DK |
EE |
FI |
FR |
DE |
EL |
HU |
IE |
IT |
LV |
LT |
LU |
MT |
NL |
PL |
PT |
RO |
SK |
SL |
ES |
SW |
Kokku |
Infoühiskonna teenused |
4 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
2 |
18 |
13 |
0 |
1 |
0 |
13 |
0 |
1 |
0 |
0 |
1 |
2 |
0 |
0 |
0 |
3 |
4 |
0 |
63 |
Põllumajandus |
13 |
13 |
7 |
6 |
1 |
7 |
3 |
2 |
0 |
12 |
7 |
7 |
17 |
2 |
1 |
1 |
9 |
0 |
0 |
9 |
9 |
2 |
7 |
0 |
3 |
6 |
8 |
152 |
Keemiatooted |
1 |
2 |
0 |
0 |
0 |
3 |
2 |
0 |
5 |
2 |
5 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
1 |
1 |
3 |
25 |
Ehitus |
24 |
14 |
1 |
3 |
3 |
2 |
8 |
1 |
6 |
8 |
26 |
74 |
2 |
2 |
7 |
1 |
2 |
0 |
1 |
26 |
3 |
1 |
4 |
5 |
4 |
4 |
3 |
235 |
Majapidamis- ja puhkevarustus |
1 |
1 |
0 |
0 |
2 |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
6 |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
3 |
0 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
2 |
21 |
Energia, mineraalid, puit |
0 |
2 |
0 |
0 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
2 |
3 |
6 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
7 |
5 |
4 |
1 |
1 |
0 |
0 |
4 |
40 |
Keskkond |
6 |
3 |
2 |
0 |
0 |
3 |
1 |
1 |
0 |
10 |
2 |
0 |
0 |
0 |
4 |
1 |
0 |
0 |
1 |
6 |
2 |
3 |
0 |
2 |
2 |
2 |
6 |
57 |
Kaubad ja mitmesugused tooted |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
1 |
15 |
0 |
2 |
12 |
4 |
0 |
2 |
0 |
1 |
0 |
2 |
0 |
0 |
8 |
4 |
1 |
0 |
1 |
0 |
2 |
8 |
64 |
Tervis, meditsiinitehnika |
0 |
4 |
0 |
0 |
0 |
0 |
8 |
0 |
0 |
58 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
3 |
1 |
0 |
0 |
1 |
1 |
80 |
Mehaanika |
3 |
4 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
0 |
1 |
4 |
1 |
0 |
1 |
2 |
1 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
3 |
2 |
0 |
4 |
0 |
1 |
33 |
Farmaatsia- ja kosmeetikatooted |
1 |
2 |
3 |
0 |
0 |
2 |
1 |
0 |
2 |
10 |
4 |
0 |
8 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
4 |
0 |
3 |
0 |
0 |
0 |
5 |
45 |
Telekommunikatsioon |
0 |
3 |
8 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
2 |
2 |
5 |
0 |
1 |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
1 |
1 |
1 |
0 |
5 |
0 |
0 |
1 |
1 |
35 |
Transport |
2 |
5 |
0 |
0 |
0 |
0 |
6 |
1 |
5 |
0 |
6 |
0 |
2 |
0 |
1 |
0 |
0 |
4 |
0 |
3 |
5 |
0 |
1 |
1 |
1 |
3 |
20 |
66 |
Liikmesriigi kohta kokku |
55 |
55 |
21 |
9 |
6 |
18 |
48 |
11 |
25 |
135 |
86 |
88 |
33 |
5 |
30 |
4 |
18 |
5 |
3 |
62 |
41 |
17 |
24 |
10 |
18 |
27 |
62 |
916 |
III.
Tabel, milles on esitatud Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjoni esitatud märkuste arvuline jaotus Islandi, Liechtensteini, Norra (8) ja Šveitsi (9) teatatud eelnõude kohta
Riik |
Teatised |
ELi märkused (10) |
Island |
6 |
0 |
Liechtenstein |
0 |
0 |
Norra |
16 |
1 |
Šveits |
4 |
0 |
Kokku |
26 |
1 |
IV.
Tabel, milles on esitatud Islandi, Norra, Liechtensteini ja Šveitsi teatatud eelnõude liigitus majandussektorite kaupa
Valdkond |
Island |
Liechtenstein |
Norra |
Šveits |
Kokku |
Põllumajandus |
0 |
0 |
1 |
0 |
1 |
Keemiatooted |
0 |
0 |
2 |
1 |
3 |
Mehaanika |
0 |
0 |
3 |
0 |
3 |
Tervis, meditsiinitehnika |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Telekommunikatsioon |
0 |
0 |
0 |
3 |
3 |
Transport |
1 |
0 |
5 |
0 |
6 |
Ehitus |
1 |
0 |
2 |
0 |
3 |
Majapidamis- ja puhkevarustus |
0 |
0 |
1 |
0 |
1 |
Farmaatsia- ja kosmeetikatooted |
1 |
0 |
0 |
0 |
1 |
Kaubad ja mitmesugused tooted |
3 |
0 |
0 |
0 |
3 |
Infoühiskonna teenused |
0 |
0 |
2 |
0 |
2 |
Energia, mineraalid, puit |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Riigi kohta kokku |
6 |
0 |
16 |
4 |
26 |
V.
Tabel, kus on esitatud Türgi teatatud eelnõud ja nende kohta esitatud Euroopa Komisjoni märkused
Türgi |
Teatised |
ELi märkused |
Kokku |
13 |
0 |
VI.
Tabel, kus on esitatud Türgi teatatud eelnõude liigitus majandussektorite kaupa
Valdkond |
Türgi |
Ehitus |
0 |
Kaubad ja mitmesugused tooted |
1 |
Mehaanika |
1 |
Telekommunikatsioon |
12 |
Kokku |
14 |
VII.
Tabel, milles on esitatud Ühendkuningriigi (Põhja-Iirimaa) teatatud eelnõud ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu nimel esitatud märkused nende eelnõude kohta
ÜHENDKUNINGRIIK (PÕHJA-IIRIMAA) |
Teatised |
ELi märkused |
Kokku |
14 |
0 |
VIII.
Tabel, milles on esitatud ÜHENDKUNINGRIIGI (PÕHJA-IIRIMAA) teatatud eelnõude liigitus majandussektorite kaupa
Valdkond |
Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) |
Ehitus |
8 |
Kaubad ja mitmesugused tooted |
0 |
Põllumajandus |
2 |
Energia, mineraalid, puit |
1 |
Telekommunikatsioon |
2 |
Transport |
1 |
Kokku |
14 |
IX.
Statistika rikkumismenetluste kohta, mis on 2021. aastal käimas ja mis algatati ELi toimimislepingu artikli 258 alusel direktiivi (EL) 2015/1535 sätete rikkumisega
Riik |
Käimasolevate ja 2021. aastal algatatud rikkumiste arv |
EL kokku |
1 |
(1) EÜT L 241, 17.9.2015, lk 1. Edaspidi „direktiiv“.
(2) Direktiivi artikli 5 lõige 2.
(3) Direktiivi artikli 6 lõige 2.
(4) EMP ühiskomitee 29. märtsi 2019. aasta otsusega nr 75/2019, millega muudetakse EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ ja XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond“, lisatakse EMP lepingusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. EFTA riigid on selle lepingu osalised ja võivad seega esitada märkusi Euroopa Liidu liikmesriikide teatatud eelnõude kohta. Ka Šveits võib esitada märkusi mitteametliku kokkuleppe alusel, mis käsitleb teabevahetust tehniliste eeskirjade valdkonnas.
(5) Direktiivi kohast teatamismenetlust laiendati Türgile vastavalt selle riigiga sõlmitud assotsiatsioonilepingule (Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vaheline assotsiatsioonileping (EÜT P 217, 1964, lk 3687) ning EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsustele 1/95 ja 2/97).
(6) Direktiivi artikli 6 lõike 3 alusel lükkavad liikmesriigid teatatava eelnõu, välja arvatud teenuseid puudutavate tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon selle kätte saab, kui komisjon teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus või teha sellekohane ettepanek.
(7) Direktiivi artikli 6 lõike 4 kohaselt eelnõu vastuvõtmisest teavitavad liikmesriigid lükkavad teavitatava eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai teate, kui komisjon jõuab järeldusele, et eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuse ettepanek.
(8) Euroopa Majanduspiirkonna leping (vt allmärkus 4) kohustab lepingu osalisteks olevaid EFTA liikmesriike teatama komisjonile tehniliste eeskirjade eelnõudest.
(9) Šveits esitab samuti oma tehniliste eeskirjade eelnõud komisjonile mitteametliku kokkuleppe kohaselt, mis käsitleb teabevahetust tehniliste eeskirjade valdkonnas (vt allmärkust 4).
(10) Euroopa Majanduspiirkonna lepingus (vt allmärkused 4 ja 8) sätestatakse Euroopa Liidu ainsa vastuseliigina võimalus esitada märkusi. Sama liiki vastuseid võib esitada Šveitsi teatistele Euroopa Liidu ja Šveitsi vahel sõlmitud mitteametliku kokkuleppe kohaselt (vt allmärkused 4 ja 9).
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/7 |
KOMISJONI TEATIS
Programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoime
(2022/C 421/03)
Sisukord
SISSEJUHATUS | 8 |
KOOSTOIME LIIGID | 9 |
1. |
Kvaliteedimärgis | 9 |
2. |
Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“ | 14 |
3. |
Kumulatiivne rahastamine | 18 |
4. |
Euroopa partnerlused | 23 |
5. |
Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“) | 32 |
6. |
Eelneva ja järgneva tasandi koostoime | 33 |
1. LISA | 36 |
2. LISA | 39 |
3. LISA | 41 |
SISSEJUHATUS
Jagatud eelarve täitmise ja otsese eelarve täitmise alla kuuluvaid ühtekuuluvuspoliitika fonde reguleeriv 2021.–2027. aasta õigusraamistik võimaldab tugevdada nende kahe ELi rahastamisviisi koostoimet (1).
Asjakohased mehhanismid on kvaliteedimärgised, ümberpaigutused, kumulatiivne rahastamine (mida saab kasutada ka programmi „Euroopa horisont“ kohaste kaasrahastatavate ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste toetamiseks) ja toetus meetmele „Teaming“. Käesolevas juhenddokumendis käsitletakse neid mehhanisme ning „eelneva ja järgneva tasandi koostoimet“.
Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada uusi võimalusi, mida ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutused, programmi „Euroopa horisont“ riiklikud kontaktpunktid ja programmi „Euroopa horisont“ projektide elluviijad / projektiettepanekute tegijad saavad kasutada. Dokumendi eesmärk on ka lihtsustada eelmises lõigus nimetatud asjakohaste mehhanismide kasutamist. Selles keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) programmide koostoimele (2).
Koostoime rakendusmõõtme puhul on 2021.–2027. aasta õigusaktides tehtud palju edusamme ning see on strateegilise mõõtmega sama oluline ja täiendab seda. Liikmesriikides aitaks teadlikkust koostoime pakutavatest võimalustest tõsta arvamuste korrapärane vahetamine liikmesriikide nende ametiasutuste vahel, kes tegelevad ühtekuuluvuspoliitika programmide ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega.
Strateegiline kontekst ELi tasandil
ELi poliitika esmatähtis eesmärk on edendada uuenduslikku, arukat ja kestlikku majanduse ümberkujundamist ning tipptaset teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, samal ajal vähendades ja ületades püsivat innovatsioonilõhet (liikmesriikide avaliku ja erasektori innovatsioonivõimekuse erinevus). Programm „Euroopa horisont“ ja ERF on peamised ELi rahastamisvahendid nende omavahel seotud eesmärkide saavutamiseks.
Programm „Euroopa horisont“ keskendub tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 179. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on edendada ja toetada liikmesriikide ja nende piirkondade igakülgset harmoonilist arengut kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174, eelkõige piirkondlike erinevuste vähendamise kaudu. Järgmisel joonisel on esitatud programmi „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvuspoliitika raames teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamised struktuurielemendid.
Seepärast on ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ lähendamine olnud komisjoni jaoks viimastel aastatel ja eriti aastateks 2021–2027 valmistudes oluline prioriteet. Eesmärk on suurendada mõlema poliitika mõju, luues vastastikust täiendavust, eelkõige vähem arenenud ja äärepoolsetes piirkondades. Lõimitud lähenemisviisi edendamine ja nende peamiste ELi rahastamisvahendite (ja nende vastavate sammaste ja poliitikaeesmärkide) koostoime tugevdamine võib pakkuda uusi võimalusi, mis toovad kõigile kasu. Näiteks saab toetada kestlikku ja arukat piirkondlikku majandusarengut ning parandada samal ajal üldiselt ELi innovatsiooni ökosüsteemi, muutes selle paremini reageerivaks peamistele ühiskondlikele probleemidele ja luues olulisi strateegilisi väärtusahelaid.
Selline lähenemisviis loob uusi võimalusi, mis aitavad edendada innovatsiooni kõigis piirkondades ning lõimida vähem arenenud ja äärepoolsed piirkonnad paremini Euroopa teadusruumi ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi.
Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (3) oli oluline samm Euroopa teadusruumi loomisel. Euroopa teadusruumi eesmärk on arendada tipptasemel teadmisi, teadlaste piiriülest koostööd, kriitilist massi olulistes strateegilistes valdkondades ja võimalusi teadlaste ümberpaigutamiseks ning lõppkokkuvõttes luua teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks avatud ühtne turg. Teatises esitatud uues tulevikku suunatud kavas on seatud neli edasipüüdlikku poliitikaeesmärki: seada prioriteediks investeeringud ja reformid, parandada juurdepääsu tipptasemel teadmistele ning tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteeme kogu ELis, parandada teadusuuringute ja innovatsiooni uute saavutuste ülekandmist ettevõtlusesse ja süvendada riikide poliitika lõimitust.
Lisaks sellele võttis komisjon 16. juulil 2021 vastu nõukogu soovituse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta (4). Soovituses tuuakse esile mitu prioriteetset valdkonda Euroopa teadusruumi toetavate ühismeetmete võtmiseks. See hõlmab koostööd, et lahendada digi- ja rohepöördega seotud probleeme (näiteks missioonide ja Euroopa partnerluste rakendamisel programmi „Euroopa horisont“ raames).
Koostoime põhineb sellel, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud programmide korraldusasutused tunnevad üksteist ja üksteise programme. See põhineb ka teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikel esindajatel, kes tunnevad programmi „Euroopa horisont“ prioriteete ja meetmeid (nagu uued missioonid ja partnerlused) ning piirkondlikke aruka spetsialiseerumise prioriteete. Need prioriteedid ja meetmed on suurepärane lähtepunkt vastastikuse täiendavuse arendamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku ning ühtekuuluvuspoliitika programmide koostoime võib teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mahtu, kvaliteeti ja mõju suurendada, kui koostatakse üksteist täiendavad strateegilised kavad ja kasutatakse erinevaid rahastamisvooge (vastavalt iga programmi/fondi konkreetsetele eesmärkidele).
Koostoime saavutamiseks aruka majanduskasvuga seotud ELi tasandi rahastamisvahenditega (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“) on äärmiselt olulised aruka spetsialiseerumise strateegiad. Aruka spetsialiseerumise strateegiates prioriteetide seadmine alt üles peaks lihtsustama partnerite leidmist teistes liikmesriikides, et teha seotud teemade ja väärtusahelate puhul koostööd.
ERFiga seoses on ühissätete määruse (5) artikli 11 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama oma strateegilise partnerluse lepingutes „tea[b]e partnerluslepinguga hõlmatud […] ning muude liidu vahendite, […] ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta“. Samamoodi nõutakse ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktis iii iga ühtekuuluvuspoliitika programmi puhul kokkuvõtet peamistest katsumustest, võttes arvesse „investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega“.
Igal juhul peavad korraldusasutused ise otsustama, kas kasutada koostoimemehhanisme või mitte.
KOOSTOIME LIIGID
1. Kvaliteedimärgis
Komisjon annab kvaliteedimärgise taotlusele, mis on esitatud ELi rahastamisvahendi raames korraldatud projektikonkursile ja mille puhul on leitud, et see vastab kõnealuse ELi rahastamisvahendi miinimumkvaliteedinõuetele, kuid mida ei saanud eelarvepiirangute tõttu rahastada. Kvaliteedimärgis näitab, et projekt võib olla hea kandidaat muudest ELi või riiklikest rahastamisallikatest toetuse saamiseks.
Programmi „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgisega tunnustatakse taotluse väärtust ja aidatakse teistel rahastamisasutustel programmi „Euroopa horisont“ hindamisprotsessi ära kasutada. Selle võib anda näiteks programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendite „Accelerator“ (endine VKEde rahastamisvahend) ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmete, meetme „Teaming“ ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamise raames esitatud taotlustele.
Liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused võivad järgida lihtsustatud valikumenetlust, kui nad otsustavad kvaliteedimärgisega (6) tegevuste ERFi programmidest rahastamise üle. Sellised tegevused peavad vastama kolmele kriteeriumile:
— |
esiteks peavad need olema programmiga (ja programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega) vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse; |
— |
teiseks, kui need kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, peavad need olema kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega; |
— |
kolmandaks peavad need kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema omistatud ühele sekkumise liigile (7).
|
Poliitilised kaalutlused
Kvaliteedimärgis antakse programmi „Euroopa horisont“ (ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm kuni 2027. aastani) ja selle eelkäija programmi „Horisont 2020“ raames esitatud projektitaotlustele. Kvaliteedimärgis tõendab, et need taotlused on tipptasemel, ja suurendab nende nähtavust võimalike rahastamisasutuste (avaliku või erasektori asutused, riiklikud või piirkondlikud asutused, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutused) silmis, kes on huvitatud investeerimisest paljulubavatesse teadus- ja innovatsiooniprojektidesse. Seega aitab kvaliteedimärgis leida neile taotlustele alternatiivseid rahastamisallikaid.
Samuti saavad rahastamisasutused kasutada ära programmi „Euroopa horisont“ väljakujunenud ja kvaliteetset hindamisprotsessi, et toetada territoriaalset arengut. See võimaldab liikmesriikidel ja piirkondadel teha oma territooriumil kindlaks tipptasemel teadus- ja innovatsiooniprojektide taotlused, mis parandaksid nende teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust ja suutlikkust, ning neist kasu saada.
Projektitaotlejad, kes saavad programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursil positiivse hinnangu ja kvaliteedimärgise, võivad taotleda rahastamist ERFist, kui projekt on kooskõlas projekti elluviijate liikmesriigi või piirkonna ühtekuuluvuspoliitika programmide prioriteetidega.
Kvaliteedimärgise tunnistus sisaldab taotluse kohta kogu põhiteavet, mida vajab rahastamisasutus, kes soovib taotluse kindlaks teha ning mõista selle põhijooni ja väärtust (taotluse pealkiri, viide projektikonkursile/teemale ning juriidilisest isikust taotleja nimi ja aadress). See on pettuse eest kaitsmiseks digitaalselt pitseeritud, nagu on ka projektitaotlus ja hindamisaruande kokkuvõte (see on märgitud dokumentides). Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik ning innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik kinnitavad oma allkirjaga poliitilist tahet leida nende projektide jaoks alternatiivseid rahastamisallikaid.
Kvaliteedimärgis on eriti sobilik programmi „Euroopa horisont“ ühe toetusesaajaga komponentide puhul (nt EIC rahastamisvahendid „Accelerator“ ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmed, Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, meede „Teaming“). Kuigi tulevikus võiks kaaluda kvaliteedimärgise andmist ka mitme toetusesaajaga komponentidele, on praegu kavas anda kvaliteedimärgis ainult ühe toetusesaajaga komponentidele programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis. See tingimus tuleb asjaomases konkursikutses välja tuua. Komponendid, mille puhul antakse kvaliteedimärgis, märgitakse ära asjaomases tööprogrammis.
Komisjon võib anda kvaliteedimärgise ka neile väljastpoolt ELi (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud riikidest) esitatud projektitaotlustele, mis võivad kasutada muid rahastamisallikaid, mis ei ole seotud ühtekuuluvuspoliitikaga.
ERFi programmist toetuse andmine kvaliteedimärgisega projekti rahastamiseks on vabatahtlik, sõltub korraldusasutuse otsusest ja on kooskõlas programmiga. Seega ei anna tunnistus automaatselt õigust alternatiivsele rahastamisele. See on võimalus, mida liikmesriik või piirkond võib otsustada uurida, kuid lõpliku otsuse teeb asjaomane korraldusasutus.
Järgmised lihtsustused on tehtud selleks, et vältida toetusesaajate ja korraldusasutuste tarbetut topelttööd tegevuste esitamisel, hindamisel ja valikul ERFist toetuse saamiseks.
— |
Liikmesriigid, piirkonnad ja toetusesaajad võivad kasutada programmi „Euroopa horisont“ selliste rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud ELi riigiabi eeskirju (üldine grupierandi määrus). |
— |
Programmi „Euroopa horisont“ kohane tehniline/sisuline hindamine loetakse kehtivaks. See tähendab, et ERFi programmi korraldusasutus ei pea uut hindamist läbi viima. Enne kui korraldusasutus kirjutab koos toetusesaajaga alla toetuse tingimusi käsitlevale dokumendile, peab ta siiski kontrollima, kas projekt vastab nendele ühissätete määruse ja ERFi erinõuetele, mida programmi „Euroopa horisont“ kohane hindamine ei hõlma. See tuleneb asjaolust, et need projektid tuleb ametlikult valida kooskõlas ühissätete määrusega, st arvesse tuleb võtta rahastamiskõlblikkuse eritingimusi (raskustes olevad VKEd), panust alternatiivse rahastamisprogrammi eesmärkide saavutamisse, kohaldatavaid eeltingimusi ja fondi kohaldamisala (vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g). |
Protsessi põhietapid
Ettevalmistus / programmitöö |
|
||||||||||||
Kvaliteedimärgise andmine komisjoni poolt |
|
||||||||||||
Toetuse eraldamine |
|
||||||||||||
Rakendamine, seire ja kontroll |
|
Tähtis teave
Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?
Kui toetusesaajad on ettevõtjad, võib ERFi programmide vahenditest rahastamine kuuluda ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Sellisel juhul peab rahastamine olema kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade alusel siseturuga kokkusobiv. Liikmesriikidel on võimalus tagada kvaliteedimärgise saanud projektide kokkusobivus siseturuga üldise grupierandi määruse (8) artiklite 25a ja 25b alusel. Peale selle on üldises grupierandi määruses sätestatud mitu üldtingimust, millele peavad vastama kõik üldise grupierandi määruse alusel rakendatavad abimeetmed nende eesmärgist sõltumata. Üldise grupierandi määruse artiklites 25a ja 25b sätestatud eritingimused lubavad ERFi vahenditest rahastada kvaliteedimärgise saanud projekte – sama rahastamismäära ja samade programmi „Euroopa horisont“ kohaste rahastamiskõlblike kuludega – ilma komisjonile sellest eelnevalt ametlikult teatamata ja ilma, et oleks vaja läbi viia uut tehnilist hindamist. Toetusi andev asutus on kohustatud toetuse andmisel järgima kohaldatavaid üldise grupierandi määruse üld- ja eritingimusi. Lisaks algsele programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlusele peab kvaliteedimärgise omanik vastama kvaliteedimärgisega projektide suhtes kohaldatavatele valikukriteeriumidele, mille on kehtestanud korraldusasutus, ning tagama, et projekt vastab ka kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele.
Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis arengusuundade ja parimate tavadega kvaliteedimärgisega taotluste toetamisel?
Spetsiaalne kvaliteedimärgise praktikakogukond võimaldab jätkuvalt huvitatud ERFi korraldusasutustel ja muudel rahastamisasutustel vahetada parimaid tavasid selle kohta, kuidas toetada kvaliteedimärgisega taotlusi, olla kursis viimaste arengusuundadega ning saada kogu asjakohast teavet ja andmeid oma piirkonna kvaliteedimärgisega taotluste kohta (arv, taotletav rahastus jne). See peaks lihtsustama alternatiivsete rahastamiskavade kavandamist.
Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis sellega, millised asjaomase riigi/piirkonna taotlused on saanud kvaliteedimärgise?
Kvaliteedimärgise omanikud peavad andma oma nõusoleku piiratud hulga teabe (st kontaktandmed, nagu ettevõtte nimi, ettevõtte aadress ja kontaktisiku e-posti aadress, taotluse kokkuvõte, taotletava rahalise toetuse summa ja kasutatud märksõnad) edastamiseks ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavatele korraldusasutustele ja muudele avaliku või erasektori asutustele, kes võivad olla huvitatud nende ettevõtte rahastamisest või toetamisest. Korraldusasutustel on võimalik selle teabega tutvuda ja võtta ühendust kvaliteedimärgise omanikuga. Spetsiaalsel kvaliteedimärgise veebisaidil on esitatud lisateave selle kohta, kuidas kasutada kvaliteedimärgist ja kuidas leida iga riigi korraldusasutuste kontaktandmed.
Millistel tingimustel võivad korraldusasutused rahastada projekte, mis taotlesid programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamist, kuid mida ei valitud rahastamiseks ja mis ei saanud kvaliteedimärgist?
Kui ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse projekti, millel ei ole kvaliteedimärgist, peab projekt läbima tavapärase täieliku hindamise, mis on ühtekuuluvuspoliitika programmi kohaselt nõutav (lihtsustatud hindamine kehtib ainult kvaliteedimärgisega projektide suhtes ja tegevuste suhtes, mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastamiseks).
Praktiline näide
Projekt, mis on saanud kvaliteedimärgise programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendilt „Accelerator“ (EIC 2022. aasta tööprogramm, lk 74, sh joonealused märkused 63 ja 64)
VKE esitab taotluse programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursile ja läbib EIC iga-aastases tööprogrammis sätestatud eelhindamise etapid („GO“). Hoolimata projekti kõrgest kvaliteedist leiab EIC hindamiskomisjon, et projektitaotlust ei saa piisavate vahendite puudumise tõttu rahastada. Tavaliselt saaks VKE kvaliteedimärgise (v.a EIC tööprogrammis sätestatud erijuhtudel, näiteks kui VKE ei nõustu oma taotlust käsitleva teabe jagamisega).
Kvaliteedimärgist omav VKE saab seejärel pöörduda teiste rahastamisasutuste poole, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutuste poole. Taotleja eelneval loal võib komisjon jagada ka eduka taotluse kohta põhiteavet, eelkõige kontaktandmeid. Hindamistulemuste ja muude tundlike andmete edastamine huvitatud rahastamisasutustele sõltub konkreetsete konfidentsiaalsuslepingute sõlmimisest. Lisaks võib komisjon taotleja nõusolekul jagada teavet teiste organisatsioonidega, kes saavad VKEsid toetada, näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga. Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib pakkuda individuaalseid tugiteenuseid kvaliteedimärgist omavatele VKEdele, et aidata neil leida asjakohaseid alternatiivseid rahastamisallikaid (sh ERFist rahastatavaid programme) ja abistada neid taotlusprotsessis (sh projektitaotluse võimalik kohandamine), suurendada nende suutlikkust taotlusprotsesside ja esitlusoskuste vallas ning anda neile muude asjakohaste tugiteenuste (nagu vahendamine ja sobivate äripartnerite leidmine) kontakte. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenused, mis on kohandatud iga kvaliteedimärgise omaniku vajadustele, on kolme- kuni viiepäevased teenustepaketid, mis on asjaomasele VKE-le tasuta.
Kvaliteedimärgisega projektide toetamiseks võivad korraldusasutused otsustada, et rahastamiskõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutamise meetodid järgivad programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, tingimusel et täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25a ja 1. peatüki alusel kehtestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused. Sellisel juhul võivad nad kohaldada raamprogrammis „Horisont“ sätestatud rahastamisvahendi „Accelerator“ eeskirju („„Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest“ – raamprogrammi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (9) artikli 48 lõige 9). Lisaks, nagu on selgitatud raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis (punkt 1.1.2), kohandatakse rahastamisvahendi „Accelerator“ raames „[r]ahastamise kombineerimist ja ulatust […] vastavalt äriühingu vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele“ (10).
Kui see on tööprogrammis ette nähtud, saavad programmi „Euroopa horisont“ raames EIC kvaliteedimärgise saajad kasutada EIC ettevõtluse kiirendamise teenuste raames korraldatud üritusi, et viia kokku EIC novaatorite kogukond – sh kvaliteedimärgise omanikud – ning investorid, partnerid ja avaliku sektori ostjad. EIC ettevõtluse kiirendamise teenused hõlmavad ka mitmesuguseid juhendamis- ja mentorteenuseid ning annavad novaatoritele juurdepääsu võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat, luua turuvõimalusi ja/või leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid (11).
EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ kvaliteedimärgisega taotlusi reklaamitakse mitte ainult ERFi korraldusasutustele, vaid ka erasektori rahastamisallikatele (nt spetsiaalsete partnerite leidmise ja omavahel kokkuviimise ürituste kaudu, mida korraldavad spetsiaalsed kvaliteedimärgise võrgustikud ja kogukonnad, ning tõstes kvaliteedimärgise esile InvestEU portaalis).
2. Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“
Vastavalt ühissätete määruse artikli 26 lõikele 1 võivad liikmesriigid taotleda, et kuni 5 % nende jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest vahenditest paigutataks ümber mis tahes muusse otsese või kaudse eelarve täitmisega rakendatavasse ELi fondi või rahastamisvahendisse. 5 % piirmäära kohaldatakse konkreetse fondi esialgse riikliku eraldise suhtes, mitte konkreetse programmi või piirkonna (kategooria) suhtes. Ümberpaigutatud vahendeid võib kasutada ainult tulevaste eelarveliste kulukohustuste täitmiseks (st järgmistel aastatel). Neid vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides (12).
Selliseid ümberpaigutatud summasid ei võeta ERFi temaatilise kontsentratsiooni puhul arvesse.
Programm „Euroopa horisont“ võimaldab paigutada vahendeid ümber jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest programmidest kõigisse oma osadesse.
Asjakohased õigusaktid |
Ühissätete määrus |
Artikkel 26 „Vahendite ümberpaigutamine“ ja põhjendus 19 |
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus |
Artikli 15 lõiked 5 ja 6 |
|
Seotud õigusaktid |
Ühissätete määrus |
Artikkel 24 „Programmide muutmine“ |
Poliitilised kaalutlused
Korraldusasutused võivad kasutada ümberpaigutamist, et võimaldada oma liikmesriigi/piirkonna kvaliteedimärgisega taotlustel osaleda programmis „Euroopa horisont“, kui neid ei saaks muidu eelarvepiirangute tõttu programmi „Euroopa horisont“ toetuse saamiseks valida.
Ümberpaigutamine võib anda lisaväärtust, kui see on suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondadesse, mis on riiklikus ja/või piirkondlikus aruka spetsialiseerumise strateegias määratud prioriteetseteks valdkondadeks ja mis on tavaliselt programmi „Euroopa horisont“ projektikonkurssidel tugevalt üleesindatud. See ei ole siiski õiguslik nõue, et ümberpaigutatud vahenditest kaetud investeeringud peavad vastama aruka spetsialiseerumise prioriteetidele.
Ümberpaigutused võimaldavad muu hulgas
— |
suurendada selliste piirkondade/liikmesriikide toetusesaajate osalemist programmis „Euroopa horisont“, kus programmis osalemise ja edukuse määrad on traditsiooniliselt olnud madalad; |
— |
toetada projekte valdkondades, mis on määratud aruka spetsialiseerumise prioriteetseteks valdkondadeks; |
— |
säilitada riiklikul/piirkondlikul tasandil haldussuutlikkus teadus- ja innovatsiooniprojektide valikul ja järelmeetmete võtmisel, sest seda ei tee mitte korraldusasutus vastavalt ühissätete määruse normidele, vaid asjaomane asutus vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele (eriti kui ei ole piisavalt tipptasemel projekte, et õigustada täieliku projektikonkursi korraldamist riiklikul/piirkondlikul tasandil ühissätete määruse kohase programmi raames, kui programmi „Euroopa horisont“ raames on esitatud palju tipptasemel taotlusi või kui ühissätete määruse kohase programmi korraldusasutus soovib toetusi mitmekesistada). |
Ümberpaigutamine on eriti sobiv ühe toetusesaajaga komponentide puhul. Nende komponentide puhul on ümberpaigutamine lubatud ainult programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis.
Ümberpaigutatud vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides. Liikmesriik võib piirata ümberpaigutamise territoriaalset ulatust konkreetse piirkonnaga (st piirkonnaga, mis on hõlmatud ühtekuuluvuspoliitika programmiga, millest vahendeid ümber paigutatakse).
Ümberpaigutamine võib võimaldada liikmesriikidel või piirkondadel, kus programmis „Euroopa horisont“ osalemise määr on madal, tõsta oma teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkust, suurendades oma juriidiliste isikute osalemist programmis „Euroopa horisont“. See tuleneb asjaolust, et ümberpaigutamist võivad kasutada ainult asjaomase liikmesriigi/piirkonna toetusesaajad.
Ümberpaigutamine programmi „Euroopa horisont“ võib pakkuda õppimisvõimalusi ka projekti elluviijatele, näiteks VKEdele või ülikoolidele, sest nad saavad tänu täiendavatele vahenditele, mis nende liikmesriik või piirkond paigutab ümber programmi „Euroopa horisont“, siseneda programmi „Euroopa horisont“ protsessi. Projekti puhul alustatakse ettevalmistusi toetuse saamiseks ja selle suhtes kohaldatakse täielikult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, sealhulgas rahastamismäärasid. Komisjoni asjaomane asutus jälgib projekti kogu selle kestuse jooksul.
Protsessi põhietapid
Ettevalmistus |
|
||||||||
Taotluste hindamine komisjoni poolt |
|
||||||||
Toetuse eraldamine |
|
||||||||
Rakendamine, seire ja kontroll |
|
Ümberpaigutamistaotluste esitamise ajakava
1. etapp: taotlus vahendite ümberpaigutamiseks ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendist
1.1 Ümberpaigutamistaotlus partnerluslepingu kaudu
1.2 Programmi muudatuses sisalduv ümberpaigutamistaotlus
2. etapp: ümberpaigutatud vahendite rakendamine programmi „Euroopa horisont“ kaudu
Tähtis teave
Kas ümberpaigutatud vahendeid saab tagasi kanda algsesse fondi?
Kui komisjon ei ole võtnud programmi „Euroopa horisont“ raames ümberpaigutatud vahendite puhul aasta n+1 31. augustiks juriidilist kohustust, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid paigutada tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati. Seejärel võib need liikmesriigi taotlusel eraldada ühele või mitmele programmile (ühissätete määruse artikli 26 lõige 7, programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõige 6).
Programmi muutmise taotlemiseks kohaldatakse sama menetlust (ühissätete määruse artikkel 24) ja taotlus tuleb esitada komisjonile vähemalt neli kuud enne (finants)kulukohustuste täitmise tähtaega (st aasta n+1 31. augustiks).
Tagasipaigutatud vahendid eraldatakse seejärel vastuvõtva(te)le programmi(de)le ja nende suhtes kohaldatakse ühissätete määruse norme.
Kui komisjon peab vahendid tagasi nõudma programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajatelt, kes on saanud ERFist ümberpaigutatud vahendeid, siis kas need vahendid tagastatakse ERFi programmi?
Ei, assigneeringud ei läheks tagasi esialgsele eelarvereale (ERF), vaid jääksid asjaomasesse programmi. Sel konkreetsel juhul jääksid need programmi „Euroopa horisont“ (kuhu need ERFist ümber paigutati).
Praktiline näide
Liikmesriik otsustab paigutada osa teatava ERFi programmi vahenditest tulevaste kalendriaastate jaoks ümber programmi „Euroopa horisont“, (14) muutes programmi kooskõlas ühissätete määruse artikliga 24.
Komisjon nõustub, et ümberpaigutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja kooskõlas selle programmi eesmärkidega, millest vahendid ümber paigutatakse. Komisjon kiidab programmi muudatuse heaks pärast seda, kui seirekomisjon on andnud oma nõusoleku. Liikmesriigid ja komisjon arutavad ka geograafilist kohaldamisala (mis määratakse kindlaks ümberpaigutava programmi territooriumi alusel), ümberpaigutatavate vahendite kavandatud kasutamist programmi „Euroopa horisont“ raames (programmi „Euroopa horisont“ komponendi tasandil) ja ümberpaigutatavat summat hinnangulise „vastuvõtuvõime“ alusel (näiteks kasutades varasemat statistikat asjaomase riigi/piirkonna sarnastel projektikonkurssidel osalemise kohta).
Liikmesriik kavatseb kasutada ümberpaigutatud vahendeid VKEde taotluste rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames. Ta kavatseb seda teha toetuslepingute kaudu, mis tuleb sõlmida hiljemalt aasta n+1 (s.o aasta, mis järgneb aastale, mil vahendid programmi „Euroopa horisont“ ümber paigutatakse) lõpuks.
Vahendeid kasutatakse nende EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames esitatud VKEde taotluste rahastamiseks, mida on hinnatud pärast liikmesriigi otsust raha ümberpaigutamise kohta.
Programm „Euroopa horisont“ katab (praegu) kõik ümberpaigutamisega seotud täiendavad halduskulud. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse, kas sellist lähenemisviisi on võimalik säilitada.
Liikmesriik võib kuni neli kuud enne aasta n+1 lõppu (st 31. augustiks) taotleda kulukohustustega sidumata vahendite tagasi paigutamist ERFi. Selleks taotleb ta nende programmide muutmist, kuhu need vahendid paigutatakse. Komisjon peab taotluse heaks kiitma. Kulukohustustest vabastamise reeglit hakatakse kohaldama alates sellest aastast, mil asjaomased eelarvelised kulukohustused on võetud.
3. Kumulatiivne rahastamine
Kumulatiivne rahastamine tähendab, et tegevus/projekt saab sama kuluartikli/kulu jaoks toetust rohkem kui ühest fondist, programmist või rahastamisvahendist (sh nii jagatud kui ka otsese eelarve täitmisega fondidest). Nagu ka teiste koostoimemehhanismide puhul, ei ole kumulatiivne rahastamine automaatne. Pigem on see võimalus, mida ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andev asutus võivad uurida. Kumulatiivset rahastamist saab kasutada ainult kõigi asjaomaste osapoolte (st korraldusasutuse ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andva asutuse) nõusolekul.
Asjakohased õigusaktid |
Ühissätete määrus |
Artikli 63 lõige 9 |
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus |
Artikli 15 lõige 4 |
|
Seotud õigusaktid |
Programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlev määrus |
Artikli 23 lõige 1 (15) |
Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu
Kumulatiivne rahastamine võimaldab hajutada tegevuse finantskoormust ja tegeleda võimalike eelarvepiirangutega (nt nendega, mis tulenevad rahastamisvahendi madalamatest rahastamismääradest), sest see võimaldab rahastada koostoimeprojekti kuni 100 % ulatuses ELi eelarvest, tingimusel et järgitakse asjakohaseid riigiabi eeskirju. Samuti võimaldab see toetada riiklikke makseid, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades.
Kumulatiivne rahastamine võib ka koondada vahendeid erinevatest, nii otsese eelarve täitmisega kui ka jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest ELi rahastamisvahenditest, võimaldades seega 100 % ulatuses rahastamist ELi vahenditest. Seega annab kumulatiivne rahastamine võimaluse tugevdada sidemeid programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside täiendavate teadus- ja innovatsioonialaste prioriteetide ning ERFi programmide (ja sellega seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate) vahel.
Protsessi põhietapid
Ettevalmistus / programmitöö |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Toetuse eraldamine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rakendamine, seire ja kontroll |
Rakendamine
Seire
|
Tähtis teave
Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?
ERFist rahastatava projekti osa suhtes kohaldatakse ELi riigiabi eeskirju. Samuti tuleb kontrollida ja nõuetekohaselt kohaldada ELi riigiabi eeskirjades sätestatud avaliku sektori rahastamise kumulatsiooni eeskirju, millega määratakse kindlaks projekti/tegevuse võimalik täielik avaliku sektori poolne rahastamine.
Kas kumulatiivse rahastamise puhul peab riiklik rahastamisasutus või toetusesaaja ikkagi andma osa vahenditest?
See sõltub projekti tasandil mõlema rahastamisallika puhul kehtestatud rahastamismääradest. ERFi puhul kohaldatakse riigiabi eeskirju ja need määravad kindlaks maksimaalse lubatud rahastamismäära tegevuse tasandil. Selleks et kontrollida, kas rahastamine vastab maksimaalsele lubatud määrale, tuleb arvesse võtta kogu avaliku sektori rahastamist projekti tasandil, sealhulgas toetust, mis on saadud näiteks ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ (mis tahes vormis).
4. Euroopa partnerlused
ERFi kasutamine riikliku panuse tegemiseks kaasrahastatavatesse ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustesse
Euroopa partnerlus on algatus, mille raames EL ning avaliku ja/või erasektori partnerid (näiteks tööstusharu, avalik-õiguslikud asutused või sihtasutused) kohustuvad ühiselt toetama teadusuuringute ja innovatsiooni programmi väljatöötamist ja rakendamist. Iga Euroopa partnerluse aluseks on teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline kava, mis on kõigi partnerite jaoks ühine ja mida nad kohustuvad järgima. See pikaajaline visioon väljendub konkreetsetes tegevustes iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Euroopa partnerlused peavad esitama oma konkreetsed eesmärgid ja ülesanded ning vastavad põhilised tulemusnäitajad.
Vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõikele 4 võivad korraldusasutused otsustada anda ERFist otse toetust tegevustele, mis on välja valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi alusel (nagu kaasrahastatav või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlus).
Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et ERFi programmide (16) rahalist toetust võib käsitada osaleva liikmesriigi panusena kaasrahastatavasse või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusse, kui see on kooskõlas ühissätete määruse normidega. Asutused, mis rakendavad programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavaid programme, peavad olema määratletud asjaomase ERFi programmi vahendusasutustena (ühissätete määruse artikli 71 lõige 5). See lihtsustab programmi „Euroopa horisont“, asjakohase ERFi programmi ja riikliku toetuse kooskõlastamist ja sünkroniseerimist. ERFi programmidest võib (osaliselt) katta riikliku panuse sellistes Euroopa partnerlustes osalemiseks. Otsus osaleda partnerluses peab tulenema valikumenetlusest, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadega.
Lisaks sellele ja sarnaselt kvaliteedimärgisega võivad korraldusasutused anda sellist toetust otse (ilma projektikonkursi ja eraldi valikumenetluseta) tegevustele, mis on valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames kooskõlas ühissätete määruse artikli 73 lõikega 4. Nagu ka kvaliteedimärgise puhul, peaksid korraldusasutused siiski läbi viima lihtsustatud hindamise, kontrollides, kas need projektid vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktidele a, b ja g. Sellised tegevused peavad i) olema programmiga, sealhulgas programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse, ii) kuuluma eeltingimuse kohaldamisalasse ning olema kooskõlas asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega, mis on selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud, ning iii) kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema seostatav sekkumise liigiga.
Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid.
Riigiabi eeskirjadele vastavust on võimalik tagada, järgides üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud kokkusobivustingimusi, mis annab võimaluse kohaldada programmi „Euroopa horisont“ kohaseid rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid teadus- ja arendusprojektide suhtes, mis on valitud programmist „Horisont“ kaasrahastatava programmi raames ja mis vastavad kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.
ERFi programmi toetused Euroopa partnerlustele peavad järgima kulude topeltdeklareerimise keeldu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9. Komisjonile ei tohi deklareerida samu kulusid kaks korda. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 rakendamisel on olulised kaht liiki Euroopa partnerlused.
— |
Kaasrahastatavad Euroopa partnerlused (mida toetatakse „programmi raames kaasrahastatava meetme“ kaudu) põhinevad komisjoni ja partnerite konsortsiumi (tavaliselt liikmesriikide ministeeriumid või teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise asutused) vahelisel toetuslepingul. Partnerid kohustuvad tegema rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Tegemist on partnerlustega, mis hõlmavad ELi riike ning mille puhul on konsortsiumi keskmes riiklikud/piirkondlikud teadusuuringute rahastajad ja muud avaliku sektori asutused. EL kaasrahastab programmi, mida rakendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni haldavad ja rahastavad üksused. Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste peamised tegevused hõlmavad ühiseid projektikonkursse, mille kaudu rahastatakse riikidevahelisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning mille puhul iga partner tagab oma projektides osalevate üksuste eelarve, kusjuures EL annab täiendava rahastuse. |
— |
Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused on teadus- ja innovatsiooniprogrammid. Neid võivad moodustada i) mitu liikmesriiki (nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuse alusel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185), ii) nõukogu otsusega loodud asutused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 (nt ühisettevõtted) või iii) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastavalt EIT määrusele ja EIT strateegilisele innovatsioonikavale. Neilt oodatakse pikaajalist tulevikuplaani ja teatavat integratsiooni. |
Joonisel 1 on esitatud ülevaade kõigist programmi „Euroopa horisont“ esimese strateegilise kava 2019–2024 kohastest kaasrahastatavatest, ühiselt kavandatud ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustest. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 kohaldamisel on asjakohased 20 kaasrahastatavat ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlust, milles osalevad liikmesriigid.
Joonis 1.
Euroopa partnerluste nelja teemavaldkonna ülevaade
Tähtis teave Ühiselt kavandatud Euroopa partnerlused põhinevad komisjoni ja muude partnerite kui ELi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumil. Need partnerlused ei saa kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks, sest puudub võimalus rahastust kombineerida (võimalik on ainult paralleelne või järjestikune rahastamine). Seda liiki partnerluste puhul on võimalik kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks partnerluste lisategevuste jaoks, kui need on kindlaks määratud lisategevuste kavas. Euroopa avatud teaduse pilv on praegu ainus liikmesriikide osalusega ühiselt kavandatud Euroopa partnerlus. |
Asjakohased õigusaktid |
Ühissätete määrus |
Artikli 63 lõige 9, artikli 71 lõige 5 ja artikli 73 lõige 4 ning põhjendus 61 |
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus |
Artikli 15 lõige 3 |
|
Seotud õigusaktid |
Üldine grupierandi määrus |
Artiklid 25c ja 25d (riigiabi) |
Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu
Euroopa partnerlused luuakse ELi prioriteetide saavutamiseks. Koostöös nii avaliku kui ka erasektoriga võimaldavad need lahendada üldisi probleeme, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, milles partnerid kokku lepivad ja mille poole nad püüdlevad. Partnerlused korraldavad mitte ainult ühiseid projektikonkursse, vaid viivad ka läbi mitmesuguseid lisategevusi, mis toetavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu ühiskonnas ja turul ning nende arvessevõtmist õigusaktides.
Euroopa partnerlused on koostoime peamine tõukejõud, sest need võimaldavad ELi ja liikmesriikide erinevatest vahenditest, programmidest ja fondidest kättesaadavaid vahendeid koondada ning nende kasutamist kooskõlastada. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa teadusruumi, innustades piiriülest koostööd, ühtlustades teadus- ja innovatsioonikavasid, parandades oskusi ning suurendades Euroopa ettevõtete vastuvõtuvõimet. Liikmesriikide osalusega Euroopa partnerluse konkreetne eesmärk on saavutada liikmesriikide teadusprogrammide teaduslik, juhtimisalane ja rahaline integratsioon konkreetses valdkonnas. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide osalemine ELi teadus- ja innovatsioonipartnerlustes oli minevikus piiratud, sest neil puudusid kogemused või vahendid riikidevaheliseks koostööks. Euroopa partnerluste eesmärk on tegeleda ELi prioriteetidega, seega on oluline suurendada alaesindatud riikide osalemist, edendada vastastikust täiendavust kogu ELis ja jagada sellest tulenevat kasu. See on eriti oluline, sest mõne programmi „Euroopa horisont“ prioriteediga tegelevad ainult Euroopa partnerlused. See tähendab, et liikmesriigid peavad osalema, et nende üksused saaksid osaleda projektikonkurssidel ja muudes partnerluste algatatud tegevustes.
ERFi programmide panuse tunnustamine riiklike panustena programmi „Euroopa horisont“ partnerlustes on oluline stiimul riikidevaheliseks koostööks. Samuti suurendab see erinevate ELi fondide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute mõju, viies investeeringud vastavusse ELi ühiste prioriteetidega.
Uued eeskirjad lihtsustavad ERFi ja programmi „Euroopa horisont“ vahendite koondamist kaasrahastatavatesse programmi „Horisont“ partnerlustesse, luues seeläbi piirkondadele võimaluse teha koostööd teiste ELi riikide ja piirkondadega, et tegeleda seotud aruka spetsialiseerumise prioriteetidega. Peamine saavutus on võimalus suurendada vähem arenenud piirkondade ja liikmesriikide osalemist riikidevahelises koostöös partnerluste raames.
ELi poolt partnerluste kaudu pakutav kaasrahastamine võib seega luua erilist lisaväärtust, kui programmis „Euroopa horisont“ ja aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud prioriteedid on vastavuses või täiendavad üksteist.
Protsessi põhietapid – kaasrahastatavad Euroopa partnerlused
Ettevalmistus / programmitöö |
|
||||||||||||||
Toetuse eraldamine |
|
Praktiline näide
— |
Liikmesriik või piirkond osaleb kaasrahastatava Euroopa partnerluse riiklike rahastamisasutuste konsortsiumis. |
— |
Liikmesriik või piirkond kavatseb kasutada ERFi programmi, et katta osa riiklikust panusest kaasrahastatavasse Euroopa partnerlusse. |
— |
Riiklik rahastamisasutus (st ERFi programmi vahendusasutus) teatab programmile „Euroopa horisont“, et ta annab toetusesaajatele rahalist toetust / rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Riiklik rahastamisasutus saab programmist „Euroopa horisont“ 30 % ulatuses hüvitist (30 miljonit eurot). |
— |
Ülejäänud 70 miljonit eurot võib kaasrahastada ERFi programmist (nt 50 % kaasrahastamise määraga; tuleb järgida programmi prioriteedi kaasrahastamise määra – ühissätete määruse artikkel 112). |
— |
100 miljoni euro suurune kogumaksumus oleks seega kaetud järgmiselt: 30 miljonit eurot programmist „Euroopa horisont“, 35 miljonit eurot ERFist ja 35 miljonit eurot riigieelarvest. |
— |
Kulud ja maksumus tuleb deklareerida ning esitada kooskõlas eespool nimetatud kumulatiivse rahastamise eeskirjadega. |
Joonis 2.
Kuidas kaasrahastatav Euroopa partnerlus toimib?
Praktilised näited riikidevahelisest ühisest projektikonkursist – toetusesaaja valib riiklik rahastamisasutus riiklikul tasandil Järgnevad näited on hüpoteetilised. Lõpliku otsuse teeb asjaomane liikmesriik. Iga kaasrahastatavas Euroopa partnerluses osalev liikmesriik rahastab oma osalejaid tavaliselt riiklikul tasandil oma riiklike menetluste ja eeskirjade kohaselt. Programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatava partnerluse näidistoetuslepingu seisukohalt loetakse seda „kolmandale isikule antava rahalise toetuse“ saajaks. Riiklikust vaatenurgast võib selliseks riiklikuks toetusesaajaks olla üks järgmistest.
Mõlemal eespool nimetatud juhul peab riiklik rahastamisasutus järgima kumulatiivse rahastamise menetlust (vt eespool punkt 3 kumulatiivse rahastamise kohta) ja laadima e-toetusehaldussüsteemi üles toetusesaaja poolt korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusse), mis on esitatud maksetaotluse tõendava dokumendina.
|
Tähtis teave
Kuidas makstakse toetusi ja võetakse kohustusi programmi „Euroopa horisont“ raames?
Kaasrahastatavate Euroopa partnerlustega seotud kulukohustused võetakse ja toetused makstakse viies etapis:
1. |
soovituslik eelnev kulukohustus; |
2. |
üldine kulukohustus toetuslepingu allkirjastamisel; |
3. |
iga-aastane kulukohustus iga-aastase tööprogrammi kindlaksmääramisel (nt projektikonkursile eraldatava eelarvelise toetuse kindlaksmääramine); |
4. |
lõplik kulukohustus paremusjärjestuse/valikunimekirja kinnitamisel ja toetuslepingute allkirjastamisel; |
5. |
toetuse maksmine (st rahaliste vahendite maksmine). |
Kui partnerlusest saab ERFi programmi vahendusasutus vastavalt ühissätete määruse artikli 71 lõikele 5, tuleb korraldusasutuse ja vahendusasutuse vahelises kirjalikus kokkuleppes (partnerlus) selgelt sätestada mõlema poole kohustused seoses nende ülesannete täitmisega, mille korraldusasutus on delegeerinud vahendusasutusele.
Protsessi põhietapid – institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)
Ettevalmistus / programmitöö |
|
||||||||||
Toetuse eraldamine |
|
Protsessi põhietapid – kohaldatakse nii kaasrahastatavate kui ka institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul (ELi toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)
Ettevalmistus / programmitöö |
|
||||
Rakendamine, seire ja kontroll |
|
Tähtis teave
Kui suure osa riiklikest toetustest saab katta ERFi programmi vahenditest?
ERFi programmist saadav toetus võib katta riikliku toetuse kooskõlas kaasrahastamise eeskirjadega ja iga prioriteetse valdkonna jaoks ühissätete määruse artiklis 112 ja finantsmääruse artiklis 190 sätestatud maksimaalse toetussummaga, tingimusel et järgitakse ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9 sätestatud nõudeid.
Üldise grupierandi määruse artiklis 25c on sätestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused, et kohaldada programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid Euroopa partnerluse kaudu toetatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes.
Kas ERFi programmi vahenditest võib katta kogu projektile antava riikliku panuse, võttes arvesse, et riiklikku kaasrahastamist kavandatakse pigem prioriteedi kui projekti järgi?
Jah. Toetus tuleb asjaomasest programmist, mille suhtes kohaldatakse kaasrahastamise eeskirju. Kuna aga kaasrahastamine määratakse kindlaks prioriteetide, mitte tegevuste tasandil, võib ELi eelarvest katta kõik konkreetse tegevuse jaoks antavad riiklikud toetused.
Kas ERFi programme on võimalik kasutada pigem mitterahalise panuse andmiseks, mitte projektide rahastamiseks?
ERFi programme võib kasutada Euroopa partnerlustes osalevate liikmesriikide riiklike panuste katteks. Ei ole oluline, kas selline panus on rahaline või mitterahaline. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul osalevate liikmesriikide mitterahalised panused puuduvad.
Kuidas saab ERFi programmi korraldusasutus tagada, et kaasrahastatav tegevus aitab saavutada programmis ette nähtud näitajaid?
Euroopa partnerluste valitud projekte võib toetada, kui need vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele. Seega peavad need aitama saavutada programmi näitajaid.
Kas vahendeid on võimalik kasutada muudel eesmärkidel, kui neid ei kasutata ära partnerluse projektide rahastamiseks?
Need toetused lähevad kindlaksmääratud projektidele pärast seda, kui Euroopa partnerluse juhatus on projekte hinnanud ja need valinud. Neid toetusi ei ole seega võimalik tagastada.
Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?
Riigiabi eeskirju kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi vahenditest, sealhulgas ERFi vahenditest, antava riikliku toetuse saaja on ettevõtja (ja kui kõik muud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused riigiabi olemasolu kohta on täidetud). Üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimuste kohaselt võib kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid. See kehtib ka ELi toimimise lepingu artiklil 185 või 187 põhinevate partnerluste algatatud projektikonkursside või programmi kaasrahastamise meetmete raames algatatud projektikonkursside puhul. Projektid peavad olema riikidevahelised projektid (mida rakendavad vähemalt kolm liikmesriiki või teise võimalusena kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik) ja tulenema keskselt korraldatud projektikonkurssidest, mille suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ rahastamiseeskirju (üldise grupierandi määruse artikli 25c lõige 3 rahastamiskõlblike kulude kategooriate, maksimumsummade ja arvutamise meetodite kohta). Kui kõik üldises grupierandi määruses sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud, ei pea toetusi andev asutus eraldi riigiabi hindamist läbi viima ega komisjoni abist teavitama. Kui rahastamise suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju ja see ei ole kõigi üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimustega kooskõlas, ei kohaldata nende projektide lihtsustatud käsitlemist riigiabi eeskirjade alusel.
Mis on vetoõigus institutsionaliseeritud Euroopa partnerluses?
Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga c tuleb ühe osaleva liikmesriigi toetusi kasutada selles osalevas liikmesriigis asuvate üksuste osaluse rahastamiseks. Osalevad liikmesriigid säilitavad seega kontrolli oma riiklike toetuste üle, sest nad võivad (erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud alustel) panna konkreetsele toetusesaajale toetuse eraldamisele veto, ilma et see mõjutaks taotluse kõlblikkust ELi rahastamiseks.
Kas ERFi programmide raames võib toetada teiste ELi asutuste või võrgustike (nt EIT partnerlused) liikmelisust/osalustasu?
ERFist kaasrahastatav tegevus peab kuuluma ERFi määruse kohaldamisalasse. ERFi määruse artikli 5 lõike 1 punkt f võimaldab ERFil toetada võrgustikke, koostööd ja kogemuste vahetamist ning innovatsiooniklastreid hõlmavaid tegevusi (sh neid, milles osalevad ettevõtted, teadusasutused ja avaliku sektori asutused). Sellist koostööd saab edendada rahvusvahelise organisatsiooni kaudu.
Vastavalt ühissätete määruse artikli 63 lõikele 4 võib tegevust või osa sellest läbi viia väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool ELi, tingimusel et see aitab saavutada programmi eesmärke.
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud ei vasta seega eespool nimetatud tingimustele ja ei ole kõlblikud ERFi toetuse saamiseks, sest rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärgid on üldjuhul liiga laiaulatuslikud, et vastata konkreetsele tegevusele, millega püütakse saavutada rahastamisprogrammi eesmärke.
Seevastu osalustasud vastavad tavaliselt spetsiifilisematele ja konkreetsematele tegevustele ning võivad seetõttu olla ERFi toetuse saamiseks kõlblikud, kui need vastavad rahvusvahelise organisatsiooni poolt läbiviidud konkreetsele tegevusele, mis kuulub ERFi määruse kohaldamisalasse ja aitab saavutada rahastamisprogrammi eesmärki (eesmärke).
5. Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“)
Oluline on optimeerida ja maksimeerida kasu, mida teadusuuringud ja innovatsioon võivad ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele laiemalt tuua, samuti nende panust ELi eesmärkide saavutamisse. Seepärast peab ELi rahastamine olema sidus ja kasutama ära võimalikku koostoimet. See kehtib eelkõige meetme „Teaming“ puhul, millega toetatakse tippkeskuse loomist või ajakohastamist madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigis, ühendades jõud teise riigi juhtiva teadusasutusega (arenenud partner). Selleks on vaja täiendavat rahastamist riiklikust, piirkondlikust, ELi või eraõiguslikust allikast. Seepärast on selline meede määratletud programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis koostoimemeetmena. Eeldatakse, et meetmetest „Teaming“ saab mõjukas ja tähendusrikas ühenduslüli eelkõige aruka spetsialiseerumise strateegia ning teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme vahel, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi.
Seotud õigusaktid |
Üldise grupierandi määruse artikkel 25d (riigiabi) |
Protsessi põhietapid
Ettevalmistus /programmitöö |
Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis nimetatakse meetmeid „Teaming“ koostoimemeetmeteks. Ühtekuuluvuspoliitika programmid võivad pakkuda meetme „Teaming“ projektile täiendavat rahastamist selliste rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole seotud programmi „Euroopa horisont“ raames kaetud kuludega, tingimusel et on täidetud ühissätete määruse artikli 73 lõike 4 nõuded. |
Toetuse eraldamine |
Algatatakse kaks eraldi projektikonkurssi (ERF ja programm „Euroopa horisont“). Programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlus peab sisaldama ERFist või muudest rahastamisallikatest toetatava täiendava projekti selget kirjeldust. Vajaduse korral peaks kirjeldus sisaldama kulukategooriaid, tehnilise taristu kirjeldust, ehitamise ja paigaldamise esialgset kavandamist, tasuvusanalüüsi jne. Seda kirjeldust hindavad ka sõltumatud eksperdid vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele ja valikukriteeriumidele. |
Rakendamine |
ERFi programmi raames toetatakse teadus- ja arendusprojekte, mis täiendavad programmi „Euroopa horisont“, kuigi nende rahastamiskõlblikud kulud on erinevad. Muudetud üldise grupierandi määruse artikliga 25d kehtestatakse kokkusobivuse tingimused riigiabi andmiseks (sh ERFi vahenditest) kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele, mis täiendavad meetmeid „Teaming“ (sellistel juhtudel rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid). Lisaks sellele võimaldab muudetud üldise grupierandi määruse artikkel 25d katta riiklikest vahenditest investeeringuteks ettenähtud abiga kuni 70 % meetme „Teaming“ raames tehtud taristuinvesteeringutest (samuti teatavatel tingimustel). Projektitaotlus läbib ühe hindamise, mis hõlmab projekti mõlemat osa (st programmi „Euroopa horisont“ osa ja osa, mis on seotud valitud täiendava rahastamisallikaga, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmiga). See on vajalik, et saaks kohaldada muudetud üldise grupierandi määruse artiklit 25d, mis võimaldab täiendava rahastamisallika haldajatel rakendada asjaomase tegevuse puhul programmi „Euroopa horisont“ alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid. |
6. Eelneva ja järgneva tasandi koostoime
Eelneva ja järgneva tasandi koostoime tekib siis, kui ELi toetus pakub (peamiselt programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide kaudu) kooskõlastatud ja sujuvat raamistikku teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi kõigi etappide jaoks (alates suutlikkuse suurendamisest ja alusuuringutest kuni uuenduslike lahenduste kommertsialiseerimise ja kasutuselevõtmiseni eraettevõtetes). Selline koostoime annab erilist lisaväärtust, kui see tekib valdkondades, mis on seotud ELi peamiste poliitiliste eesmärkidega ja pakuvad väljavaateid majandust laiemalt oluliselt parandada.
Sellise koostoime loomiseks on vaja tihedat koostööd asjaomaste osalejate vahel, eelkõige nende ELi ja riiklike ametiasutuste vahel, kes on seotud programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi toetuste kavandamise ja rakendamisega.
Näiteks pakuvad programmi „Euroopa horisont“ missioonid (19) uusi viise nende missioonide raames tuvastatud probleemide lahendamiseks ja murrangulisi lahendusi, mis võivad aidata kiirendada parimate olemasolevate tehnoloogiasaavutuste kasutuselevõttu. Praktilised näited ELi ja ERFi viie missiooni võimaliku koostoime kohta on esitatud käesoleva dokumendi lisas.
Sellise kasutuselevõtu hoogustamiseks edendab programmi „Horisont“ uus tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegia integreeritud lähenemisviisi, luues ja säilitades missioonide tulemuste kogumikke ning kombineerides neid teenuste (nt programmi „Horisont“ tulemuste platvorm ja programmi „Horisont“ tulemuste võimendi) ja algatuste (nt üritused ja õpikojad) integreeritud ökosüsteemiga. See juhib riiklike ja piirkondlike investorite ja poliitikakujundajate tähelepanu selgetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele. Programmi „Horisont“ uues tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegias rõhutatakse ka programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi teemasid, nii et projektikonkurssidel osalevad taotlejad kaaluvad, kas nad saavad kasutada võimalikku koostoimet teiste ELi programmidega.
Raamprogrammi „Horisont 2020“ (ja muude ELi programmide) raames läbiviidavate projektide tulemuste kasutamiseks korraldatud neljandast Interregi Kesk-Euroopa projektikonkursist saadud kogemusi võetakse arvesse, kui otsustatakse, kuidas kasutada programmi „Euroopa horisont“ teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi Interregi programmide abil (täiendava võimalusena suurendada piirkondade juurdepääsu kvaliteetsetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele). Selles suunas tehtavates tulevastes jõupingutustes saab kasutada teadmisi ja kogemusi, mis on saadud sobitamise algatustest (näiteks uus programmi „Horisont“ ja algatuse „Interreg“ koostoime kaardistamise vahend, mis ühendab temaatilist ja piirkondlikku teavet, et tuvastada nende kahe rahastamisvahendi võimalikku koostoimet).
Need lähenemisviisid ja lahendused võivad aidata ka avaliku sektori asutustel luua uusi võimalusi ja pakkuda uusi teenuseid. See on eriti oluline vähem arenenud ja äärepoolsete piirkondade jaoks, mis on vähem võimelised uusi tehnoloogiasaavutusi omaks võtma ja süsteemseid muutusi juhtima.
Paljud neist piirkondadest saavad seega ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutades laiendada näidisprojekte ning innovatsiooni ja tehnosiirde meetmeid, et aidata saavutada programmi eesmärke. Piirkonnad, kes on konkreetse missioonivaldkonnaga seotud strateegiates prioriteedid kindlaks määranud, võivad luua koostoimet selle missiooniga, (20) et toetada uute lähenemisviiside väljatöötamist ja/või hilisemat kasutuselevõttu ümberkujundavate võimaluste arendamiseks. Näiteks võivad programmi „Euroopa horisont“ missioonid pakkuda suunatust, hoogustada piirkondlikku arengut, edendada valdkondadevahelist ja mitmetasandilist juhtimist, kaasata üldsust ja kohalikke/piirkondlikke sidusrühmi ja avalikustada ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ning juurdepääsu uutele võrgustikele, poliitilistele õppeplatvormidele ja rahastamisvahenditele.
Piirkonnad mängivad olulist rolli vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel, eelkõige vesinikuorgude (21) kaudu. Need tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel (22). Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.
Näiteks on saastevaba vesinik väga oluline maagaasi, kivisöe ja nafta asendamiseks tööstus- ja transpordisektoris. Kavaga „REPowerEU“ seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Piirkondadel on ELis vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel oluline roll, eelkõige vesinikuorgude kaudu. Vesinikuorud tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel. Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel ja tema eelkäijatel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Praegu on ELis kümnes liikmesriigis 23 vesinikuorgu. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.
Näide: koostoime uue Euroopa innovatsioonikava kontekstis
Koostoime võib toetada uue Euroopa innovatsioonikava rakendamist, eelkõige juhtalgatuse 3 elluviimist, mille eesmärk on tugevdada ja ühendada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme ning vähendada innovatsioonilõhet.
(1) See võib kehtida ka kaudse eelarve täitmisega ELi fondide kohta.
(2) Pidades silmas otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu sätete ühtlustamist, et saavutada koostoime jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmidega, võib käesoleva dokumendi elemente käsitada suunistena nende otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide ning ERFi programmide koostoime rakendamiseks, võttes hoolikalt arvesse iga kohaldatava õigusliku aluse eripärasid ja iga sellise programmiga seotud konkreetseid poliitilisi kaalutlusi.
(3) COM(2020) 628 final, 30. september 2020.
(4) COM(2021) 407 final.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
(6) Kuigi käesolevas dokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ raames ette nähtud kvaliteedimärgistele, on kvaliteedimärgiste andmise võimalus sätestatud ka ELi mitmeaastase finantsraamistiku 14 muu programmi alusaktides (programm „Digitaalne Euroopa“, ühtse turu programm, LIFE, programm „Loov Euroopa“, programm „Erasmus+“, kosmoseprogramm, Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa ühendamise rahastu, õigusprogramm, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Euratom, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Integreeritud Piirihalduse Fond ja Sisejulgeolekufond).
(7) Vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g ning artikli 73 lõige 4.
(8) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1, nagu seda on viimati muudetud). Muudetud määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil üksnes teavitamise eesmärgil: https://ec.europa.eu/competition-policy/state-aid/legislation/regulations_et.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.
(10) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL.
(11) EIC 2022. aasta tööprogramm.
(12) Vahendid võib ümber paigutada ka muudesse otsese eelarve täitmisega rakendatavatesse programmidesse; vt näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 4 lõige 14, mida kohaldatakse digisektori suhtes, ja programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 9 lõige 5.
(13) Partnerluslepingu vormi (ühissätete määruse II lisa) tabelis 4.2 „Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse“ tuleb täpsustada konkreetsed rahastamisvahendid, kuhu ERFi vahendid ümber paigutatakse.
(14) Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 piires.
(15) Tuleb märkida, et programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 23 lõige 1 ja näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 19 lõige 1 sisaldavad sätteid, mis on identsed programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikega 4. See omakorda võimaldab ühtlustada nende programmide kumulatiivse rahastamise rakenduskorda.
(16) Käesolevas juhenddokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoimele, kuid samasugune loogika kehtib ka teiste artikli 15 lõikes 3 loetletud programmide puhul.
(17) Programmi „Euroopa horisont“ raames on ainult üks ELi toimimise lepingu artikli 185 kohane algatus: metroloogiaalane Euroopa partnerlus, mida juhib EURAMET.
(18) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, artikkel 12.
(19) Üksikasjalikum teave ELi missioonide kohta programmi „Euroopa horisont“ raames: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe_et#what.
(20) ELi missioonid on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ uudne element aastateks 2021–2027. ELi missioonid on komisjoni kooskõlastatud jõupingutused vajalike vahendite koondamiseks seoses rahastamisprogrammide, poliitikameetmete ja eeskirjade ning muude tegevustega. Samuti on nende eesmärk kaasata ja mobiliseerida avalikku ja erasektorit, näiteks ELi liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, uurimisinstituute, põllumajandusettevõtjaid ja maa majandajaid ning ettevõtjaid ja investoreid, et saavutada tõeline ja kestev mõju. Missioonid suhtlevad üldsusega, et edendada uute lahenduste ja lähenemisviiside kasutuselevõttu ühiskonnas. ELi missioone on viis (kliimamuutustega kohanemine, vähiuuringud, ookeanide ja veekogude taastamine aastaks 2030, 100 kliimaneutraalset ja arukat linna aastaks 2030, Euroopa mullakokkulepe).
(21) Vesinikuorgude ja aruka spetsialiseerumise partnerlus ning vesiniku katseprojekt (Vesinikuorud – aruka spetsialiseerumise platvorm (europa.eu)).
(22) Kavaga „REPowerEU“ (COM(2022) 230 final) seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku.
1. LISA
Koostoime ELi missioonidega
ELi kliimamuutustega kohanemise missioon
Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda, kohalikku omavalitsust ja kogukonda nende püüdlustes saavutada 2030. aastaks vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes. Pakutakse üldist tuge piirkondadele, kohalikele ametiasutustele ja kogukondadele, et aidata neil kliimamuutustega seotud riske ja võimalusi paremini mõista, nendeks valmistuda ja nendega toime tulla, kiirendada kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime saavutamist ning viia kohapeal läbi vähemalt 75 suuremahulist kliimamuutustega kohanemise näidisprojekti.
Selle missiooni elluviimisel on liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutuste osalusel otsustav roll, sest nad on peamised muutuste elluviijad. Samuti saavad nad võtta kasutusele uusi tehnoloogiasaavutusi, katsetada kohalikele vajadustele vastavaid uuenduslikke lahendusi ja aidata erinevatel sidusrühmadel saavutada vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes.
Missiooni eesmärgid on kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga (1) töötada välja konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majandus uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ja piirkondliku IKT-ühenduvuse edendamise kaudu. See aitab ka saavutada poliitikaeesmärki tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda.
Nende prioriteetide raames võiks näiteks kaasata rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemise lahenduste edendamiseks, kasutades selleks koostoimet programmi „Euroopa horisont“ raames kaasatud rahaliste vahenditega. Piirkonnad ja kohalikud ametiasutused võivad ka alla kirjutada missiooni hartale, millega nad väljendavad oma valmisolekut teha koostööd ja kooskõlastada tegevust teiste allakirjutanutega, et nad saaksid kaasata ressursse ja arendada oma territooriumil tegevust kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks.
Missiooni rakendamise platvorm toetab piirkondi ja kohalikke ametiasutusi, pakkudes neile näiteks juurdepääsu teadmistele ja tehnilisele abile. Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammide kaudu on võimalik rahastada kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mida saaks ellu viia, kasutades ära võimalikku koostoimet ERFiga.
ELi vähiuuringute missioon
Vähiuuringute missioon kavatseb koos Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga parandada rohkem kui kolme miljoni inimese elu 2030. aastaks tänu vähktõve ennetusele ja ravile, millest saavad kasu vähihaiged, sealhulgas nende pereliikmed, kuna eluiga pikeneb ja elukvaliteet pareneb. See üldine eesmärk on kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga luua sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa.
Vähktõvevastase võitlusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks on ette nähtud luua digitaristu. Platvorm UNCAN.eu kogub eri liiki ja erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Virtuaalne Euroopa vähihaigete digitaalne keskus võimaldab vähihaigetel ja ellujäänutel talletada oma terviseandmeid ja saada teavet. Toetatakse terviklikke vähktõvetaristuid, et vähendada ebavõrdsust kvaliteetsele vähiravile juurdepääsul, näiteks tugevdades teadusuuringute suutlikkust ja luues võrgustiku kõigis liikmesriikides ja piirkondades.
Kavandatud meetmete rakendamisel on liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutuste osalemine otsustava tähtsusega, kuna eelkõige neil lasub vastutus oma tervishoiusüsteemide korraldamise eest. Näiteks varajase sõeluuringu või uuendusliku vähiravi kättesaadavuse parandamine nõuab suuri investeeringuid taristusse, seadmetesse, digiteerimisse, tervishoiutöötajatesse ja uutesse ravimudelitesse, sealhulgas telemeditsiini lahendustesse, et jõuda patsientideni maapiirkondades ja äärealadel.
ERFil on oluline roll vähktõvevastase võitluse parandamisel. Paljudes piirkondades on tervishoiu, sealhulgas vähktõve valdkonnas kehtestatud aruka spetsialiseerumise strateegiad. Olemasolevatel projektidel on suur potentsiaal anda panus missiooni eesmärkide saavutamisse. Piirkondi julgustatakse viima oma tegevus kooskõlla ELi prioriteetidega ja tegema täiendavaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, suunates aruka spetsialiseerumise prioriteedid innovatsioonile vähktõve valdkonnas. Samamoodi saab Interreg piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamisega toetada vähihaigeid, kes soovivad saada tervishoiuteenuseid teises riigis.
Piirkonnad kaasatakse rakendamisse tulevaste riiklike vähktõvekeskuste kaudu igas liikmesriigis. Need hõlbustavad 1) missiooni tegevuse lõimimist, selgitades välja koostoime vähktõvega seotud poliitikaalgatustes ja investeeringutes ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel, 2) asjaomaste riiklike osalejate ja sidusrühmade kaasamist, mis ulatub kaugemale teadusuuringute ja innovatsiooni ning tervishoiusüsteemidest, et hõlmata vähktõvevastase võitluse asjakohaseid valdkondi (nt tööhõive, haridus), 3) poliitilise dialoogi pidamist vähktõve teemal ning 4) kodanike kaasamist.
ELi ookeanide ja veekogude taastamise missioon
Missiooni strateegiline eesmärk on taastada ookeanide ja veekogude tervislik seisund 2030. aastaks, kaitstes ja taastades mere- ja mageveekogude ökosüsteeme ja elurikkust, ennetades ja kõrvaldades ookeanide, merede ja veekogude reostust ning edendades ELi sinise majanduse CO2-neutraalsust ja ringmajandust.
Erilist tähelepanu pööratakse piirkondlikule kaasamisele piirkonnapõhiste juhtalgatuste kaudu. Need on kavandatud teadus- ja innovatsiooniprojektide portfellidena, mille eesmärk on töötada välja ja rakendada ümberkujundavaid lahendusi neljas peamises Euroopa vesikonnas: Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vesikond, Läänemere ja Põhjamere vesikond, Vahemere vesikond, Doonau jõe ja Musta mere vesikond.
Missiooni rakendatakse kahes etapis: lahenduste väljatöötamine ja katsetamine (2021.–2024. aasta) ning nende tegevuste kasutuselevõtt ja laiendamine (alates 2025. aastast). Kuigi komisjon on ajavahemikuks 2021–2023 eraldanud programmi „Euroopa horisont“ raames peaaegu 350 miljonit eurot esimese etapi toetamiseks, on missiooni eesmärkide saavutamiseks väga oluline avaliku ja erasektori osalejate poolne täiendavate kohustuste võtmine ja nende eelarvete kaasamine, sealhulgas ERFi kaudu.
Seotud piirkondade kontseptsioon on lisatud missiooni tööprogrammi kõigisse asjakohastesse tegevustesse. „Seotud piirkonnad“ on piirkonnad, mille ökosüsteemid võivad saada kasu tutvustustegevusest (nt naaberpiirkonnad ja/või piirkonnad teises vesikonnas), ja/või vähemarenenud piirkonnad, kus on vaja tõsta erinevate projektide raames välja töötatud uuenduslike lahenduste rakendamise suutlikkust. Need piirkonnad saavad rahalist toetust, et näidata uuenduslike lahenduste teostatavust, korratavust ja laiendatavust. ERF võiks soodustada uuenduslike lahenduste rakendamist piirkondlikul tasandil. Missiooni hartasse koondatakse kohustused/tegevused ning see toob kokku kõik huvitatud osapooled alates liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest kuni piirkondade ja kohalike ametiasutuste, eraettevõtete, vabaühenduste ja kodanikeni.
ELi kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon
Missiooni eesmärk on luua 2030. aastaks vähemalt 100 kliimaneutraalset ja arukat Euroopa linna ning tagada, et need linnad toimivad eksperimentaal- ja innovatsioonikeskustena, mille toel saavad kõik Euroopa linnad muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Oma linnapõhise lähenemisviisiga ja keskendumisega kohapõhistele lahendustele aitab see saavutada ERFi poliitikaeesmärki tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda. Samuti aitab see saavutada poliitikaeesmärki tagada kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi ja toetades territoriaalsel tasandil, linnades ja kohalikes kogukondades kohandatud investeerimisstrateegiaid, et lahendada nende erinevaid probleeme ja kasutada ära nende arengupotentsiaali.
Missioon kutsus osalemiskutse kaudu linnu üles registreerima oma kavatsus saada 2030. aastaks kliimaneutraalseks. Huviavalduste hindamisel lähtuti linnade eesmärkidest, nende valmisoleku tasemest, nende jätkuvatest ja kavandatud kohustustest seoses kliimaneutraalsuse saavutamise ja saaste vähendamisega ning kohustusest kaasata kodanikud ja asjaomased sidusrühmad linna kliimakavasse. Valitud linnadele tehakse ettepanek sõlmida missiooniplatvormi toetusel kliimaneutraalse linna leping. Kliimaneutraalse linna leping, mis ei ole õiguslikult siduv dokument, koostatakse uuenduslikus koosloomeprotsessis, mille osalevad linnad, riiklikud/piirkondlikud asutused, asjaomased sidusrühmad ja komisjon. See on kooskõlas piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegiaga ja annab linnadele juhtrolli vastavalt nende tegelikele vajadustele. Tegemist on sektoriülese, nõudluspõhise ja alt üles suunatud lähenemisviisiga, mis näeb ette konkreetsed kohustused rakendada ja laiendada uuenduslikke ja arukaid lahendusi seoses kliimaneutraalsusega kõigis asjaomastes sektorites. Kliimaneutraalse linna leping sisaldab kokkulepitud lähtetaset, linna kavandatud samme nende kohustuste täitmiseks 2030. aastaks ja investeerimiskava koos asjakohaste rahastamisallikatega.
Missiooniplatvorm abistab eelkõige neid linnu, mis kohustuvad saavutama 2030. aastaks kliimaneutraalsuse, tagab üldise sidususe ja koordineerimise kogu protsessi jooksul ning annab korrapäraselt aru kliimaneutraalse linna lepingu puhul tehtud edusammudest.
Kliimaneutraalse linna lepingu allkirjastamisega saavad linnad „missioonimärgise“, millega tunnustatakse ranget hindamisprotsessi ning nende kohustuste kvaliteeti ja teostatavust. See avab sihtotstarbelised rahastamisvõimalused ELi rahastamisprogrammide raames ning pakub piirkondadele, liikmesriikidele ja teistele avaliku sektori osalejatele võimaluse toetada väga nähtavaid kliimaneutraalsusega seotud tegevusi teedrajavates linnades, et aidata edendada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi. Märgis suurendab investorite teadlikkust ja usaldust, kuna kliimaneutraalse linna lepinguga hõlmatud tegevuste keskkonnakestlikkust on kooskõlas ELi raamistikuga juba kontrollitud, et soodustada kestlikke investeeringuid. See lihtsustab linnade jaoks täiendavate riiklike ja erainvestorite kaasamist kliimaga seotud tegevuste rahastamiseks.
ELi Euroopa mullakokkuleppe missioon
Missioon on teerajaja ning tutvustab ja kiirendab üleminekut tervele mullastikule edasipüüdlike meetmete võtmisega 100 eluslabori ja juhtalgatuse raames territoriaalsel tasandil. Seda kombineeritakse ambitsioonika valdkondadevahelise teadus- ja innovatsiooniprogrammiga, tugeva ja ühtlustatud mullaseire raamistikuga ning mullaalase kirjaoskuse ja teabevahetuse suurendamisega, et kaasata kodanikke.
Missiooni eesmärgid on täielikult kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda.
ERFil võib olla mullastiku tervisliku seisundiga seoses oluline roll. Kolmveerandil NUTS 2 piirkondadest on põllumajandus- ja toiduainetööstuses olemas aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis tähendab, et on olemas märkimisväärne potentsiaal läbi viia projekte, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast. Missioon kasutab temaatilist aruka spetsialiseerumise platvormi põllumajandus- ja toiduainetetööstuse valdkonnas, et kasutada ära piirkondadevahelist koostööd ja soodustada ühiste innovatsiooniinvesteeringute projektide loomist missiooni jaoks olulistes valdkondades.
Temaatiline prioriteet „rohelisem ja süsinikdioksiidivaba Euroopa“ võimaldab missiooni tulemusi laiendada. Piirkonnad, mis on oma aruka spetsialiseerumise strateegiates kindlaks määranud mulla ja maa kestliku majandamisega seotud prioriteedid, võivad kasutada ära missiooni eluslaborites ja juhtalgatuste raames väljatöötatud ja katsetatud lahendusi ning võtta need laiemalt kasutusele.
Interreg saab samuti anda väga tõhusa panuse missiooni elluviimisse, seades sisse piiriülese koostöö missiooni eesmärkide saavutamiseks (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö). Näited on järgmised: märgalade taastamise katse- või näidisprojektid piiriülestel aladel või Põhja-Euroopa riikidevahelistes piirkondades; vee-erosiooni alane koostöö Lõuna-Euroopa riikidevahelistes piirkondades ja piiriülestes vesikondades (nt Doonau); koostöö seoses selliste ruumilise planeerimise lähenemisviisidega, mis võtavad nõuetekohaselt arvesse maa/mulla majandamist.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikkel 3.
2. LISA
Kumulatiivse rahastamise näide seoses muude otsese eelarve täitmisega rakendatavate rahastamisvahenditega (programm „Digitaalne Euroopa“)
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste koostoime rahastamine programmi „Digitaalne Euroopa“ raames
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused on ELi ning liikmesriikide ja programmiga „Digitaalne Euroopa“ liitunud riikide ühisinvesteering. See kajastub programmis „Digitaalne Euroopa“ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/694) kirjeldatud kaheetapilises valikuprotsessis. Kõigepealt valivad liikmesriigid välja kandidaatüksused ja koostavad nende nimekirja. Sellest nimekirjast valib komisjon teises etapis välja need üksused, mis moodustavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku. Valik põhineb asjakohasuse, rakendamise ja mõju kriteeriumidel, kuid arvesse võetakse ka geograafilisi, valdkondlikke ja tehnoloogilisi eesmärke ning iga riigi käsutuses olevat eelarvet. Programmist „Digitaalne Euroopa“ kaasrahastatakse valitud toetusi kuni 50 % ulatuses ja liikmesriigid võivad ülejäänud osa kaasrahastada ERFi kaudu. (Nad võivad kasutada ka muud riigi avaliku või erasektori rahastamist).
Selles praktilises näites selgitatakse peamisi samme, mis on vajalikud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse koostoime rahastamiseks programmi „Digitaalne Euroopa“ ja ERFi abil. Komisjoni hinnangul hakkab seda kasutama umbes 70 „seotud meedet“, millega rakendatakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid. Kuna iga Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on piirkondlik, on teada, milline korraldusasutus vastutab ühise juhtimise eest.
Esimene samm – ettevalmistus. Vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlastab ja teeb koostööd korraldusasutusega, kes vastutab meetme eest jagatud eelarve täitmisega fondi raames, eelkõige selleks, et tagada rahastamismäärade kooskõlastamine nii, et kombineeritud rahastamine ei ületaks 100 % hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest.
— |
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat on korraldanud kogu protsessi selgitamiseks kohtumise nende seotud meetmete võtmises osalevate liikmesriikidega ja nende korraldusasutustega. |
Teine samm – kahe meetme sidumine. Otsese eelarve täitmisega rakendatav meede nimetatakse „koostoimemeetmeks“ kas toetuse ettevalmistamise ajal või pärast toetuslepingu allkirjastamist toetuslepingu muutmise kaudu. Jagatud eelarve täitmisega meede seotakse otsese eelarve täitmisega rakendatava meetmega (näiteks liikmesriik – korraldusasutus – projektikonkursi number – projekti number).
— |
See on ette nähtud toetuse ettevalmistamise protsessis ja sellest teatati ka konkursikutses. |
Kolmas samm – toetuslepingu sõlmimine ja eelmaksed. Toetusesaaja sõlmib kaks eraldi toetuslepingut: (1) otsese eelarve täitmise alla kuuluv toetusleping ja jagatud eelarve täitmise alla kuuluv toetusleping. Toetusi andvad asutused tagavad, et kombineeritud rahastamismäärad ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. Toetusi andvad asutused peaksid võimalikult suures ulatuses kooskõlastama ka kahe toetuse rahastamiskõlblikkuse perioodi, projektide kestuse, aruandeperioodid ja heakskiitmise tähtajad.
— |
Otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuslepingu kohased eelmaksed toimuvad tavapäraselt. Jagatud eelarve täitmise alla kuuluva toetuse raames tehakse eelmakseid, kui see on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes eeskirjades. |
Toetuslepingu allkirjastamisega seotud tegevuste kirjeldus
Neljas samm – aruandlus ja maksed. Enne otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse väljamaksete taotlemist komisjonilt või toetust andvalt asutuselt peab toetusesaaja esmalt deklareerima kulud jagatud eelarve täitmise alla kuuluva toetuse raames korraldusasutusele. Korraldusasutus teatab toetusesaajale, kui kulud on jagatud eelarve täitmise raames komisjonile deklareeritud. Mingil juhul ei tohiks kulusid kõigepealt lisada otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse maksetaotlusse, kuna see muudaks need teise fondi puhul rahastamiskõlbmatuks.
— |
Alles pärast seda, kui korraldusasutus on deklareerinud kulud komisjonile, laadib toetusesaaja/koordinaator e-toetusehaldussüsteemi üles korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia ja sisestab samal ajal teabe meetme rakendamise kohta, nagu on nõutud otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi eeskirjades. |
— |
Kui eelarvevahendite käsutaja nõuab otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse puhul finantsaruannete kohta tõendit, võib audiitor tugineda ka jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate kulude audititõenditele niivõrd, kuivõrd need hõlmavad samu kulusid ja samu rahastamiskõlblikkuse tingimusi. |
— |
Mõlemad toetusi andvad asutused kontrollivad kulusid vastavalt oma kohaldatavatele eeskirjadele samamoodi nagu muude kui koostoimemeetmete puhul ja kui kulud kiidetakse heaks, korraldavad nad maksmise tavapärasel viisil. |
(1) Nn toetuse tingimusi käsitlev dokument, vt ühissätete määruse artikli 73 lõige 3.
3. LISA
Asjakohaste õigusnormide tekst (ühissätete määrus, programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus, üldine grupierandi määrus)
KVALITEEDIMÄRGIS
Ühissätete määrus
Põhjendus 61
„(61) |
Optimeerida tuleks fondide ja otse hallatavate instrumentide vahelist koostoimet. Hõlbustada tuleks fondide panust tegevustele, mis on juba saanud kvaliteedimärgise või mida kaasrahastati programmist „Euroopa horisont“. Tingimusi, mida on liidu tasandil juba hinnatud enne kvaliteedimärgise andmist või enne kaasrahastamist programmist „Euroopa horisont“, ei tuleks uuesti hinnata, kui tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud piiratud arvule nõudmistele. See peaks lihtsustama ka asjakohaste normide järgimist, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (1).“ |
Artikli 2 punkt 45
„Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
45) |
„kvaliteedimärgis“ – komisjoni poolt taotlusele antud kvaliteedimärgis, mis näitab, et taotlus, mida on hinnatud liidu rahastamisvahendi kohase projektikonkursi raames ja mida peetakse kõnealuse liidu rahastamisvahendi kvaliteedi miinimumnõuetele vastavaks, kuid mida ei olnud võimalik rahastada selle konkursikutse raames vajaliku eelarve puudumise tõttu, võib saada toetust muudest liidu või riiklikest rahastamisallikatest.“ |
Artikli 73 lõiked 2 ja 4
„Artikkel 73
Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt
[…]
2. Tegevuste valimisel korraldusasutus:
a) |
tagab valitud tegevuste vastavuse programmile, sealhulgas nende kooskõla programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, ning selle, et need annavad tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse; |
b) |
tagab, et valitud tegevused, mis kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, on kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega; |
[…]
g) |
tagab, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile; […] |
Seoses käesoleva lõigu punktiga b peavad poliitikaeesmärgi nr 1 puhul, nagu on sätestatud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punktis a, ainult käesoleva punkti alapunktides i ja iv osutatud erieesmärkidele vastavad tegevused olema kooskõlas asjaomaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega. […]
3. Korraldusasutus tagab, et toetusesaajale esitatakse dokument, milles on esitatud kõik tingimused iga tegevuse toetamiseks, sealhulgas erinõuded seoses tarnitavate toodete või osutatavate teenustega, rahastamiskava, elluviimise tähtaeg ning, kui see on kohaldatav, tegevuse kulude kindlaksmääramiseks kohaldatav meetod ja toetuse maksmise tingimused.
4. Korraldusasutus võib otsustada, et tegevusi, millele on antud kvaliteedimärgis või mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist või ESF+ist, kui sellised tegevused vastavad lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele.
Lisaks võivad korraldusasutused kohaldada esimeses lõigus osutatud tegevuste suhtes asjaomase liidu rahastamisvahendi alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid. Need elemendid esitatakse lõikes 3 osutatud dokumendis.“
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus
„.Artikkel 2
Mõisted
(23) |
„kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et konkursikutsele vastuseks esitatud taotlus ületab kõiki tööprogrammis sätestatud hindamiskünniseid, kuid mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest. “ |
„.Artikkel 15
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine
1. Raamprogrammi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega kooskõlas artikli 7 lõikes 7 sätestatud põhimõttega.
2. Kvaliteedimärgis antakse tööprogrammis täpsustatud konkursikutsetele. Ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ja ÜPP strateegiakava määruse asjakohaste sätete kohaselt võib ERFist, ESF+-ist või EAFRDst toetust anda:
a) |
raamprogrammi alusel valitud kaasrahastatavatele meetmetele ning |
b) |
kvaliteedimärgise saanud meetmetele, eeldusel et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
|
3. Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva liikmesriigi eraldisena Euroopa partnerlustesse, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktidele b ja c, tingimusel, et tagatakse kooskõla ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega.
4. Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka raamprogrammist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
5. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib liikmesriikide taotluse korral programmile ümber paigutada vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.
6. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust otsese või kaudse eelarve täitmise raames vahendite puhul, mis on üle kantud vastavalt lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda. “
„Artikkel 24
Konkursikutsed
4. Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud. “
„Artikkel 48
„Accelerator“
1. „Acceleratori“ eesmärk on toetada peamiselt turgu loovat innovatsiooni. Sellest toetatakse ainult üksikuid toetusesaajaid ja pakutakse peamiselt segarahastamist. Teatavatel tingimustel võidakse pakkuda ka üksnes toetuspõhiseid (grant only) ja üksnes omakapitalipõhiseid toetusi.
„Acceleratorist“ pakutakse järgmist tüüpi toetust:
a) |
segarahastamistoetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise innovatsiooniga, mida ei peeta pangakõlbulikuks; |
b) |
üksnes toetuspõhine toetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes tegelevad ükskõik mis liiki innovatsiooniga alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini ja kelle eesmärk on hiljem laieneda; |
c) |
samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, anda üksnes omakapitalipõhist toetust. |
„Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhiseid toetusi ainult järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:
a) |
projekt sisaldab teavet taotleja laienemisalase suutlikkuse ja valmisoleku kohta; |
b) |
toetusesaaja peab olema iduettevõtja või VKE; |
c) |
„Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhist toetust toetusesaajale raamprogrammi rakendamise ajal ainult üks kord kuni 2,5 miljoni euro ulatuses. |
2. „Acceleratori“ toetusesaaja peab olema liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv iduettevõtja, VKE või erandkorras väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes kavatseb laieneda. Ettepaneku võib esitada kas toetusesaaja või toetusesaaja eelneva nõusoleku alusel üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad kõnealuse toetusesaaja asutada või seda toetada. Viimasel juhul allkirjastatakse rahastamisleping üksnes toetusesaajaga.
3. Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine pakub.
4. Taotlusi hindavad sõltumatud väliseksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning rahastatavad taotlused valitakse kindlaksmääratud tähtaegadega konkursikutsete tulemusel vastavalt artiklitele 27, 28 ja 29, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.
5. Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
a) |
tipptase; |
b) |
mõju; |
c) |
projekti riskitase, mis takistaks investeeringuid, rakendamise kvaliteet ja tõhusus ning vajadus liidu toetuse järele. |
6. Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või raamprogrammi rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad) esitada lõike 5 punktis c osutatud hindamiskriteeriumi alusel otse taotluse innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastab lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumile, tingimusel et kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:
a) |
taotlus on pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“, raamprogrammist või esimese tööprogrammi uurimusliku katseprojekti etapi puhul riiklikest ja/või piirkondlikest programmidest, alustades sellise skeemi nõudluse kaardistamisest, mille üksikasjalikud sätted nähakse ette artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammis; |
b) |
taotlus põhineb eelneva kahe aasta jooksul tehtud projekti läbivaatamisel, milles hinnati taotluse kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis. |
7. Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:
a) |
toetusesaaja on iduettevõtja, VKE või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja; |
b) |
projektitaotlus on rahastamiskõlblik ja on ületanud lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised; |
c) |
sellise tegevuse osas, mis oleks rahastamiskõlblik innovatsioonimeetme alusel. |
8. Hindamise läbinud projektitaotluse puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava „Acceleratori“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.
Komisjon võib sõltumatute välisekspertide valitud projektitaotluse põhjendatud kaalutlustel tagasi lükata, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele mittevastavuse korral. Selliste tagasilükkamiste põhjustest teavitatakse programmikomiteed.
9. „Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest.
10. „Acceleratori“ toetuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendustingimused sätestatakse otsuses (EL) 2021/764.
11. Valitud meetme lepinguga kehtestatakse „Acceleratori“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.
Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise puhul võib innovatsioonimeetmele vastava tegevuse algatada ja toetuse esimese eelmakse või tagastatava ettemakse teha enne Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise lepingu muude komponentide rakendamist. Nende komponentide rakendamine sõltub lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisest.
12. Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle igakülgselt põhjendatud juhtudel lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada siis, kui oodatud turuleviimist, eelkõige liidus, ei saavutata.
Erandjuhtudel ja Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu soovituse korral võib komisjon otsustada suurenda „Acceleratori“ toetust, tingimusel et projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed. “
„Artikkel 50
Seire ja aruandlus
Komisjon teeb pidevat seiret raamprogrammi ja artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi haldamise ja rakendamise ning EIT tegevuse üle. Läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed komisjoni veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni. Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja EIT raames rahastatavate projektide andmed.
Andmebaas hõlmab järgmist:
[…]
b) |
teave selliste küsimuste kohta nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise tase, madalama ja kõrgema tehnoloogilise valmiduse taseme suhe teaduskoostöös, osaluse laiendamise riikide edusammud, koostööprojektides osalevate konsortsiumide geograafiline jaotus, teadlaste palkade areng, kaheastmelise ettepanekute esitamise ja hindamise menetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmed, hindamise läbivaatamise kasutamine ning kaebuste arv ja liigid, kliimaküsimuste integreerimise tase ja vastavad kulutused, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooline jaotus rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonides, nõukogudes ja nõuanderühmades, kvaliteedimärgised, Euroopa partnerlused ning kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu programmidest, teadustaristud, taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemine. Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm |
1.1.3. |
EIC muu tegevus
Lisaks rakendab EIC kõigile valitud idufirmadele ja VKEdele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele väga soovitatavaid, kuid mitte kohustuslikke EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelistele võrgustikele, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate. “ |
ÜMBERPAIGUTUSED
Ühissätete määrus
Põhjendus 19
„(19) |
Selleks, et anda liikmesriikidele nende eelarve jagatud täitmise korras hallatavate eraldiste rakendamisel piisav paindlikkus, peaks olema võimalik paigutada ümber teatavad rahastuse määrad fondide vahel ning eelarve jagatud täitmise korras ning otse ja kaudselt hallatavate vahendite vahel. Kui liikmesriigi konkreetsed majanduslikud ja sotsiaalsed asjaolud seda õigustavad, peaks ümberpaigutamise tase olema kõrgem.“ |
„Artikkel 26
Vahendite ümberpaigutamine
1. Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses, kui programmi seirekomisjon on selle artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt heaks kiitnud, taotleda iga fondi esialgse riikliku eraldise kuni 5 % ulatuses ümberpaigutamist mis tahes muusse eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvasse rahastamisvahendisse, kui selline võimalus on sätestatud sellise rahastamisvahendi alusaktis.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ümberpaigutamiste ja artikli 14 lõike 1 esimese lõigu kohaste maksete summa ei tohi ületada 5 % iga fondi esialgsest riiklikust eraldisest.
Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses taotleda ka iga fondi esialgse riikliku eraldise kuni 5 % ulatuses ümberpaigutamist muusse fondi või muudesse fondidesse, välja arvatud neljandas lõigus sätestatud ümberpaigutamiste puhul.
Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses taotleda ka fondi esialgse riikliku eraldise kuni 20 % ulatuses täiendavat ümberpaigutamist ERFi, ESF+ või Ühtekuuluvusfondi vahel liikmesriigi koguvahendite ulatuses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Liikmesriigid, kelle keskmine töötuse kogumäär oli perioodil 2017–2019 alla 3 %, võivad taotleda sellist täiendavat ümberpaigutamist kuni 25 % ulatuses oma esialgsest riiklikust eraldisest.
2. Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi normidele, kuhu need ümber paigutatakse, ning eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks.
3. Programmi muutmise taotlustes nähakse igaks aastaks ette ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, need on igakülgselt põhjendatud, pidades silmas vastastikust täiendavust ja saavutatavat mõju, ning koos nendega esitatakse muudetud programm või programmid vastavalt artiklile 24.
4. Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga esitab komisjon vastuväited ümberpaigutamise taotluse kohta asjaomases programmi muudatuses, kui selline ümberpaigutamine kahjustaks selle programmi eesmärkide saavutamist, kust kõnealused vahendid ümber paigutatakse.
Komisjon esitab taotluse suhtes vastuväite ka juhul, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole ümberpaigutamist piisavalt põhjendanud saavutatavate tulemuste või panuse osas, mis tuleb anda toetust saava fondi või vahendi eesmärkidesse eelarve otsesel või kaudsel täitmisel.
5. Kui ümberpaigutamise taotlus käsitleb programmi muutmist, võib ümber paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.
6. Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+ist artikli 27 kohaselt ümber paigutatud vahendeid ei saa käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt teistesse fondidesse või rahastamisvahenditesse ümber paigutada.
Õiglase Ülemineku Fondi ei tehta lõigete 1–5 kohaseid ümberpaigutusi.
7. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsesel või kaudsel täitmisel vahendite puhul, mis on ümber paigutatud vastavalt lõikele 1, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid tagasi paigutada fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati.
Selleks esitab liikmesriik kooskõlas artikli 24 lõikega 1 taotluse programmi muutmiseks hiljemalt neli kuud enne finantsmääruse artikli 114 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kulukohustuste tähtaega.
8. Vahendeid, mis paigutati tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati, rakendatakse kooskõlas käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud normidega alates programmi muutmise taotluse esitamise kuupäevast.
9. Nende vahendite puhul, mis käesoleva artikli lõike 7 kohaselt paigutati tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati ja programmile eraldati, algab artikli 105 lõikes 1 määratletud kulukohustustest vabastamise tähtaeg aastal, mil vastavad eelarvelised kulukohustused võetakse.“
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus
„Artikkel 15
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine
[…]
5. Jagatud eelarve täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib liikmesriikide taotluse korral programmile ümber paigutada vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.
6. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust otsese või kaudse eelarve täitmise raames vahendite puhul, mis on üle kantud vastavalt lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda.“
KUMULATIIVNE RAHASTAMINE
Ühissätete määrus
„Artikkel 63
Rahastamiskõlblikkus
[…]
9. Tegevus võib saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning muudest liidu vahenditest. Sellistel juhtudel ei deklareerita ühele fondidest esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulusid toetuse saamiseks
a) |
muust fondist või muust liidu vahendist; |
b) |
samast fondist muu programmi raames. |
Fondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga fondi ning asjaomase programmi või asjaomaste programmide puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.“
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus
„Artikkel 15
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine
[…]
4. Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka raamprogrammist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega. “
Kombineeritud rahastamine / kaasrahastatavad Euroopa partnerlused
Ühissätete määrus
„Artikkel 71
Programmi haldavad asutused
[…]
5. Kui mõne programmi puhul antakse vastavalt selle eesmärkidele toetust ERFist või ESF+ist programmile, mida kaasrahastatakse programmist „Euroopa horisont“, nagu on osutatud „Euroopa Horisont“ määruse artikli 10 lõike 1 punktis b, määrab asjaomase programmi korraldusasutus programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavat programmi rakendava asutuse vahendusasutuseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.“
„Artikkel 73
Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt
[…]
4. Korraldusasutus võib otsustada, et tegevusi, millele on antud kvaliteedimärgis või mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist või ESF+ist, kui sellised tegevused vastavad lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele.
Lisaks võivad korraldusasutused kohaldada esimeses lõigus osutatud tegevuste suhtes asjaomase liidu rahastamisvahendi alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid. Need elemendid esitatakse lõikes 3 osutatud dokumendis.“
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus
„Artikkel 15
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine
[…]
1. Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva liikmesriigi eraldisena Euroopa partnerlustesse, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktidele b ja c, tingimusel, et tagatakse kooskõla ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega. “
Komisjoni 23. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1237, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
„Artikkel 25a
Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi
1. Abi, mida antakse VKEdele programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide ning teostatavusuuringute jaoks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, arvates välja tootearendusest ulatuslikumad tegevused.
3. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.
4. Abi maksimumsumma ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot VKE kohta ning teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu kohta.
5. Riiklikest vahenditest iga teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on asjakohase teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks kehtestatud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.
Artikkel 25b
Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi
1. Abi, mida antakse programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmetele või Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi saava meetme abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.
3. Abi saava meetme abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.
4. Abi saavale meetmele riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada programmis „Horisont 2020“ või programmis „Euroopa horisont“ sätestatud toetuse ülemmäära.
Artikkel 25c
Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi
1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele või teostatavusuuringutele (sealhulgas teadus- ja arendusprojektidele, mis viiakse ellu Euroopa institutsioonilise partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades määratud programmi kaasrahastusmeetmel), mida viivad ellu vähemalt kolm liikmesriiki või siis kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, arvates välja tootearendusest ulatuslikumad tegevused.
3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.
4. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud.
5. Programmist „Horisont 2020“ või programmist „Euroopa horisont“ eraldatav rahastus peab katma vähemalt 30 % teadus- ja innovatsioonimeetme või innovatsioonimeetme selliste kulude kogusummast, mis on programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel abikõlblikud.
Artikkel 25d
Meetmetele „Teaming“ antav abi
1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele meetmetele „Teaming“, kuhu on kaasatud vähemalt kaks liikmesriiki ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Kaasrahastatava meetme „Teaming“ abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Siia ei kuulu tegevus, mis on tootearendusest ulatuslikum.
3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud.
4. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming“ jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest.
5. Meetmega „Teaming“ seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused:
a) |
kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel; |
b) |
taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele; |
c) |
juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada; |
d) |
kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.“ |
(1) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/52 |
Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):
2,00 % 1. november 2022
Euro vahetuskurss (2)
3. november 2022
(2022/C 421/04)
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
0,9753 |
JPY |
Jaapani jeen |
144,58 |
DKK |
Taani kroon |
7,4433 |
GBP |
Inglise nael |
0,87228 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,9320 |
CHF |
Šveitsi frank |
0,9889 |
ISK |
Islandi kroon |
144,90 |
NOK |
Norra kroon |
10,3543 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
24,539 |
HUF |
Ungari forint |
407,87 |
PLN |
Poola zlott |
4,7090 |
RON |
Rumeenia leu |
4,9013 |
TRY |
Türgi liir |
18,1602 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,5517 |
CAD |
Kanada dollar |
1,3452 |
HKD |
Hongkongi dollar |
7,6560 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6957 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,3878 |
KRW |
Korea vonn |
1 391,75 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
18,0173 |
CNY |
Hiina jüaan |
7,1367 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5375 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 400,20 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,6271 |
PHP |
Filipiini peeso |
57,463 |
RUB |
Vene rubla |
|
THB |
Tai baat |
37,091 |
BRL |
Brasiilia reaal |
5,0262 |
MXN |
Mehhiko peeso |
19,2363 |
INR |
India ruupia |
80,8845 |
(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.
(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/53 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta
(2022/C 421/05)
Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:
Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg |
28.9.2022 |
Kestus |
28.9.2022–31.12.2022 |
Liikmesriik |
Itaalia |
Kalavaru või kalavarude rühm |
ARS/GF8-11 |
Liik |
Hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) |
Püügipiirkond |
Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 |
Kalalaevade tüüp/tüübid |
-- |
Viitenumber |
09/TQ110 |
V Teated
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
4.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 421/54 |
Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatava hõreda koega klaaskiust kanga impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta
(2022/C 421/06)
Pärast seda, kui avaldati teade (1) teatava Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit hõreda koega klaaskiust kanga impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.
1. Läbivaatamistaotlus
Taotluse esitas 2. augustil 2022 ELi tootjate ühendus Tech-Fab Europe (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatava hõreda koega klaaskiust kanga tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.
Taotluse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Käesoleva teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud saavad toimikuga tutvuda.
2. Vaatlusalune toode
Vaatlusalune toode on hõreda koega klaaskiust kangas (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ning mis kaalub rohkem kui 35 g/m2 (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodide ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00 ja ex 7019 69 90 (TARICi koodid 7019630019, 7019640019, 7019650018, 7019660018 ja 7019699019) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.
3. Kehtivad meetmed
Praegu kohaldatav meede on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1993, (3) mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/788 (4).
4. Läbivaatamise põhjused
Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.
4.1. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta
4.1.1. Väide Hiina RV dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta
Taotluse esitaja väitis, et Hiina RV puhul ei ole kohane kasutada omamaised hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.
Väidetavate oluliste moonutuste tõendamisel toetus taotluse esitaja peamiselt komisjoni talituste 20. detsembril 2017. aastal esitatud riigiaruandele, milles on kirjeldatud konkreetset turuolukorda Hiina RVs (5). Eelkõige osutas taotluse esitaja sellistele moonutustele nagu riigi osalemine tööstuses üldiselt ja konkreetselt keemiatööstuses, ning toorainet ja energeetikat käsitlevatele peatükkidele. Lisaks tugines taotluse esitaja avalikult kättesaadavale teabele, eelkõige Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastaku plaanile ning pikaajalistele eesmärkidele kuni 2035. aastani. Samuti kasutas ta komisjoni hiljutistes dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes tehtud järeldusi (6).
Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a ja seda, et TARICi koodide järgi otsustades praegu ei impordita vaatlusalust toodet Hiina RV-st liitu märkimisväärses koguses, põhineb Hiina RV dumpingu kordumise väide arvestusliku normaalväärtuse (mis põhineb sobiva võrdlusriigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavatel tootmis- ja müügikuludel) ning teatavatesse kolmandatesse riikidesse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.
Eespool nimetatud võrdluse põhjal, mis näitab toodete müümist dumpinguhinnaga, väidab taotluse esitaja, et Hiina RV dumpingu kordumine on tõenäoline.
Taotluse esitaja väidab veel, et kuigi TARICi koodide järgi otsustades märkimisväärset importi Hiina RVst liitu ei toimu, annab tema käsutuses olev teave Hiina impordi kohta liidu turul tunnistust vastupidisest. Sel alusel väidab taotluse esitaja, et dumping ka jätkub. Väide põhineb vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava toote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.
Selle põhjal on Hiina RV puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.
Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ei ole kohane kasutada asjaomase riigi omamaiseid hindu ja kulusid, ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.
Riigiaruanne on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (7).
4.2. Väide kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta
Taotluse esitaja väidab, et asjaomase riigi dumpingust tuleneva kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline.
Ta on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote import liitu tõenäoliselt suureneks. Oma rolli mängivad nii see, et asjaomases riigis on suurel hulgal kasutamata tootmisvõimsust, kui ka Euroopa Liidu turu atraktiivsus suuruse ja hindade poolest.
Taotluse esitaja väidab, et kui meetmetel lastakse aeguda, põhjustaks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine liidu tootmisharule tõenäoliselt veelgi rohkem kahju või tekitatava kahju kordumise.
5. Menetlus
Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamine on õigustatud piisavate tõenditega dumpingu ja kahju esinemise tõenäosuse kohta, ning algatab läbivaatamise kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.
Aegumise läbivaatamise tulemusena selgitatakse välja, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.
Komisjon juhib osaliste tähelepanu ka teatele, (8) mis on avaldatud COVID-19 puhangu mõju kohta dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele ning mida võidakse kohaldada käesoleva menetluse suhtes.
5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood
Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).
5.2. Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi taotluse kohta (sh kahju jätkumise või kordumise ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad taotlust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (9).
Uurimise algatamisega seotud ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.
5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine
Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksporti ning ekspordist olenemata uurib seda, kas vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et liitu suunatud dumpinguhinnaga ekspordi jätkumine või kordumine oleks meetmete aegumise korral tõenäoline.
Komisjoni uurimises kutsutakse osalema kõiki vaatlusaluse toote tootjaid (10) asjaomasest riigist, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimistes.
5.3.1. Asjaomase riigi tootjate uurimine
Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud asjaomase riigi tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil tootjatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R781_SAMPLING_FORM_FOR_EXPORTING_PRODUCER. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.
Selleks et saada tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka asjaomase riigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust selle riigi tootjate teadaolevate ühendustega.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab vajaduse korral kõigile asjaomase riigi teadaolevatele tootjatele, ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.
Pärast seda, kui komisjon on saanud tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.
Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.
Asjaomase riigi tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2633.
Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana.
5.3.2. Täiendav menetlus seoses Hiina RVga, kus esineb olulisi moonutusi
Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
Komisjon palub huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukoht taotluses esitatud tootmistegurite/sisendite ja harmoneeritud süsteemi (HS) koodide kohta, pakkuda välja võrdlusaluseks sobivaid riike ja esitada andmeid vaatlusaluse toote tootjate kohta nendes riikides. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.
Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast uurimise algatamist huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikule lisatud märke abil kõiki uurimisega seotud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina RV puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobiva kolmanda riigi valikut. Uurimisega seotud isikutele antakse märkuste esitamiseks aega kümme päeva alates kuupäevast, mil kõnealune märge toimikule lisatakse.
Komisjonile kättesaadava teabe ja taotluse esitaja soovituse kohaselt on Hiina RV puhul võrdlusaluseks sobivad kolmandad riigid Venemaa ja India. Selleks et võrdlusaluseks sobiv kolmas riik lõplikult kindlaks määrata, uurib komisjon, kas on Hiina RV-le sarnase majandusarenguga riike, kus toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kus asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui niisuguseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.
Asjakohaste allikate osas kutsub komisjon kõiki Hiina RV tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist teavet vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavate materjalide (töötlemata ja töödeldud) ja energia kohta. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R781_INFO_ON_INPUTS_FOR _EXPORTING_PRODUCER_FORM. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.
Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.
Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste väidetavate oluliste moonutuste kohta, teeb komisjon küsimustiku kättesaadavaks ka Hiina RV valitsusele.
5.3.3. Sõltumatute importijate uurimine (11) (12)
Uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomasest riigist liitu importimisega tegelevaid sõltumatuid importijaid, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.
Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu sõltumatute importijatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate lisas nõutud teabe.
Selleks et saada vajalik teave sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib komisjon võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.
Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.
Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustikud. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist.
Sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2633.
5.4. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine ja liidu tootjate uurimine
Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid uurimises osalema.
Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda menetlust nimetakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.
Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.
Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei teinud koostööd praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimistes, kuid on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.
Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.
Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad tagastama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast nende valimisse kaasamise otsusest teatamist.
Liidu tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2633.
5.5. Liidu huvide hindamine
Kui dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.
Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.
Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb liidu huvide hindamiseks vajalik teave esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule.
Küsimustik, sh vaatlusaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2633. Igal juhul võetakse alusmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos ajakohaste faktiliste andmetega, mis võimaldavad seda teavet kontrollida.
5.6. Huvitatud isikud
Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks asjaomase riigi tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad organisatsioonid kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.
Asjaomase riigi tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.3.1, 5.3.3 ja 5.4 kirjeldatud viisil, käsitatakse huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.
Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.
Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval TRON.tdi platvormil järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid (13).
5.7. Muud kirjalikud esildised
Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha käesoleva teate alusel teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
5.8. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes
Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja need peavad olema põhjendatud, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.
Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole, kuid sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitustel uurimine edeneks, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.
5.9. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised
Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.
Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“ (14). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.
Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.
Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas huvitatud isikuna registreerimise taotlused, skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: https://circabc.europa.eu/ui/group/2e3865ad-3886-4131-92bb-a71754fffec6/library/c8672a13-8b83-4129-b94c-bfd1bf27eaac/details. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefoninumber ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on saadud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.
Komisjoni postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Trade |
Directorate G |
Office: CHAR 04/039 |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
TRON.tdi: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi
E-post:
— |
dumpinguküsimused: TRADE-OPEN-MESH-R781-DUMPING@ec.europa.eu |
— |
kahju ja liidu huvidega seotud küsimused ning käesoleva teate lisas esitatud küsimustiku vastused: TRADE-OPEN-MESH-R781-INJURY@ec.europa.eu |
6. Uurimise ajakava
Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.
7. Teabe esitamine
Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 kindlaks määratud tähtaegade jooksul.
Selleks et viia uurimine lõpule ettenähtud tähtaja jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendavate lõplike järelduste kohta.
8. Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta
Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi küsimusi.
Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui avaldatakse täiendavad lõplikud järeldused, tuleks märkused kõnealuseid järeldusi käsitleva teabe kohta, mille on esitanud teised huvitatud isikud, esitada ühe päeva jooksul pärast nende märkuste tegemiseks määratud tähtaega (kui ei ole sätestatud teisiti).
Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.
9. Käesolevas teates kindlaks määratud tähtaegade pikendamine
Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva. Käesolevas algatamisteates osutatud muu teabe esitamise tähtaegu ei pikendata rohkem kui kolm päeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
10. Koostööst keeldumine
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.
Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.
Kui huvitatud isik ei esita vastuseid elektroonses vormis, ei peeta seda koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et sellises vormis vastuste esitamine oleks ebaratsionaalselt koormav või põhjendamatult kulukas. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.
11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik
Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.
Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.
Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.
Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil
https://policy.trade.ec.europa.eu/contacts/hearing-officer_en
12. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist
Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.
Huvitatud isik, kes leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.
Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.
13. Isikuandmete töötlemine
Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (15).
Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil
https://policy.trade.ec.europa.eu/enforcement-and-protection/trade-defence_en
(1) ELT C 63, 7.2.2022, lk 11.
(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(3) Komisjoni 6. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse neist riikidest pärinevatena või mitte (ELT L 288, 7.11.2017, lk 4).
(4) Komisjoni 30. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/788, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse nimetatud riikidest pärinevatena või mitte (ELT L 134, 31.5.2018, lk 5).
(5) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste jaoks), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.
(6) Komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 108, 6.4.2020, lk 1); komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 189, 15.6.2020, lk 1); komisjoni 24. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/870, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ning kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete registreeritud impordi suhtes (ELT L 201, 25.6.2020, lk 10); komisjoni 24. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/328, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 65, 25.2.2021, lk 1); komisjoni 17. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2287, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2170, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 458, 22.12.2021, lk 344); komisjoni 18. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes (ELT L 12, 19.1.2022, lk 34).
(7) Riigiaruandes viidatud dokumentidega saab tutvuda põhjendatud taotluse alusel.
(8) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XC0316%2802%29
(9) Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.
(10) Tootja on asjaomases riigis asuv vaatlusalust toodet tootev äriühing ning temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.
(11) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole asjaomase riigi tootjatega seotud. Tootjatega seotud importijad peavad täitma nendele tootjatele mõeldud küsimustiku I lisa. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 9. oktoober 2013, (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(12) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muul otstarbel kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.
(13) Tehniliste probleemide korral võtke ühendust kaubandustalitusega e-posti aadressil trade-service-desk@ec.europa.eu või telefoninumbril +32 22979797.
(14) Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
LISA
☐ |
„Konfidentsiaalne“ versioon |
☐ |
„Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud“ versioon |
(teha rist sobivasse ruutu) |
HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TEATAVA HÕREDA KOEGA KLAASKIUST KANGA IMPORDI SUHTES KOHALDATAVATE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE AEGUMISE LÄBIVAATAMINE
SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE
Käesoleva vormi abil saavad sõltumatud importijad esitada valimi moodustamiseks vajalikku teavet, mida on nõutud algatamisteate punktiga 5.3.3.
Nii „Konfidentsiaalne“ versioon kui ka „Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud“ versioon tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteates esitatud juhistele.
1. NIMI JA KONTAKTANDMED
Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:
Äriühingu nimi |
|
Aadress |
|
Kontaktisik |
|
E-posti aadress |
|
Telefoninumber |
|
2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT
Märkige äriühingu kogukäive eurodes ning algatamisteates määratletud vaatlusaluse toote impordi väärtus eurodes ja maht tonnides ja ruutmeetrites Hiina Rahvavabariigist importimisel ning pärast importimist liidu turule edasimüümisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.
|
Maht tonnides |
Maht ruutmeetrites |
Väärtus eurodes |
Teie äriühingu kogukäive eurodes |
|
|
|
Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote import |
|
|
|
Vaatlusaluse toote import (mis tahes päritolu) |
|
|
|
Vaatlusaluse toote edasimüük liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist |
|
|
|
3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)
Esitage täpne kirjeldus oma äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote tootmisesse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe teie äriühinguga). Kõnealuse tegevuse alla võib kuuluda vaatlusaluse toote müük või toote valmistamine alltöövõtu korras, vaatlusaluse toote töötlemine ja sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).
Äriühingu nimi ja asukoht |
Tegevus |
Suhe teie äriühinguga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. MUU TEAVE
Esitage muu teave, mis teie äriühingu arvates võib komisjoni valimi moodustamisel aidata.
5. TÕENDAMINE
Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib sellistele äriühingutele olla ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.
Volitatud ametiisiku allkiri:
Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:
Kuupäev:
(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 9. oktoober 2013, (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).