ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 399
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

65. aastakäik
17. oktoober 2022

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2022/C 399/01

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale – Euroopa Liidu majandusaasta aruanne 2021

1

2022/C 399/02

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne

240

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

17.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/1

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

Euroopa Liidu majandusaasta aruanne 2021

(2022/C 399/01)

SISUKORD

EESSÕNA 2
EELARVEAASTA TÄHTSAMAD FINANTSSÜNDMUSED 3
RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON 31
RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDED JA NENDE LISAD 32
BILANSS 33
TULEMIARUANNE 34
RAHAVOOGUDE ARUANNE 35
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 37
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 38
EELARVE TÄITMISE ARUANDED JA NENDE LISAD 146
SÕNASTIK 232
LÜHENDITE LOETELU 236

EESSÕNA

2021. aastal võitles Euroopa jätkuva pandeemia vastu. COVID-19ga kaasnevate probleemide ohjeldamisel ning selle majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisel oli kesksel kohal solidaarsus. Euroopa eelarvest võeti kasutusele kõik kättesaadavad vahendid kodanike, ettevõtjate ja liikmesriikide toetamiseks, valmistades samal ajal ette tulevikukindlat Euroopat, mis oleks keskkonnasäästlikum, digitaalsem ja vastupidavam.

Euroopa Liit käivitas sihtotstarbelise taasterahastu „NextGenerationEU“, et toetada Euroopa taastumist ning tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega. Alates 2021. aasta juunist on finantsturgudel kaasatud erakordselt palju vahendeid, seega osutus ELi eelarve järjekordselt liidu kasutuses olevaks oluliseks vahendiks, mille abil lahendada kriisiolukordi ja pakkuda inimestele selget lisaväärtust.

Peale selle jätkati liikmesriikide abistamist nii inimeste töökohtade säilitamisel kui ka pandeemiast mõjutatud töökohtade toetamisel programmist TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu).

Lisaks kriisiga toimetulekule kiirete reageerimismeetmete ning poliitilise ja finantsolukorra pideva kohandamise teel täitis Euroopa Liit lubaduse ja viis ellu oma poliitikaeesmärgid. Selleks kasutas ta parimal võimalikul viisil 2021. aasta eelarvet – 2021. aasta on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta, mil eelarve rakendamisel võeti kulukohustusi kokku 268,3 miljardi euro ulatuses.

Mul on heameel esitleda Euroopa Liidu 2021. majandusaasta aruannet. See annab täieliku ülevaate ELi rahandusest ja ELi eelarve täitmisest möödunud aastal, hõlmates ka teavet liidu tingimuslike kohustiste, finantskohustuste ja muude kohustuste kohta. Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruanne on komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketi osa ning moodustab olulise osa meie põhjalikult välja töötatud fiskaalläbipaistvuse ja -aruandluse süsteemist.

Euroopa Komisjoni eelarve ja personali eest vastutav volinik

Johannes HAHN

EELARVEAASTA TÄHTSAMAD FINANTSSÜNDMUSED

Kooskõlas rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite nõukogu (IPSASB) soovituslikus suunises nr 2 „Finantsaruandeid käsitlev arutelu ja analüüs“ sisalduvate põhimõtetega koostatud käesoleva tähtsaimate finantssündmuste jao eesmärk on aidata lugejal mõista, kuidas ELi tegevus ning finants- ja investeerimistoimingud kajastuvad ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande eri elementides. Käesolevas jaos esitatud teave ei ole auditeeritud.

Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes järgnevates tabelites esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

SISUKORD

1.

 AASTA PÕHINÄITAJAD JA TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED 4

2.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 JA TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“ 6

2.1.

 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ – põhinäitajad 6

2.2.

 Taasterahastu „NextGenerationEU“ – ülevaade 7

2.3.

 Taasterahastu „NextGenerationEU“ finantsolukord 31. detsembri 2021. aasta seisuga 8

3.

 ÜLEVAADE EELARVE TÄITMISEST 13

3.1.

 Tulud 13

3.2.

 Kulud 15

4.

 RAHASTAMISVAHENDID JA EELARVELISED TAGATISED 16

4.1.

 ELi eelarvest rahastatavad rahastamisvahendid 16

4.2.

 Eelarvelised tagatised: tagatisfondides hoitavad finantsvarad 17

4.3.

 Laenutegevus finantsabi programmide jaoks 17

4.4.

 Eelarvelised tingimuslikud kohustised finantsabi programmide puhul 21

5.

 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE ANALÜÜS 21

5.1.

 TULUD 21

5.2.

 KULUD 23

5.3.

 VARAD 23

5.4.

 KOHUSTISED 26

6.

 ELi POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK, VALITSEMINE JA VASTUTUS 27

6.1.

 POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK 27

6.2.

 VALITSEMINE JA ARUANDEKOHUSTUS 29

1.   AASTA PÕHINÄITAJAD JA TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED

Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne

ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne hõlmab enam kui 50 üksust (nende hulgas Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja ELi asutusi) ning selle koostamisel lähtutakse kõrgeimatest olemasolevatest standarditest – rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).

Aasta 2021, ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimene aasta, oli mitmes mõttes erakordne. Nagu nähtub allpool toodud bilansist ja raamatupidamise aastaaruande analüüsis (punkt 5) üksikasjalikumalt esitatud andmetest, mõjutasid ELi 2021. aasta raamatupidamise konsolideeritud aastaaruannet eelkõige taasterahastu „NextGenerationEU“ edukas käivitamine 2021. aastal (liikmesriikidele maksti välja 71,6 miljardit eurot) ning täiendavad laenuvõtmis- ja -andmistehingud TERA raames (50 miljardit eurot).

(miljardites eurodes)

 

2021

2020

VARAD

 

 

Finantsvarad

188,6

113,1

Eelmaksed

93,4

62,7

Nõuded

72,4

74,5

Raha ja raha ekvivalendid

44,9

16,7

Materiaalne põhivara ja muud varad

14,7

13,0

Kokku

414,1

280,0

KOHUSTISED

 

 

Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised

122,5

116,0

Finantskohustised

246,1

95,0

Võlgnevused

46,4

32,4

Kumuleerunud kulud

78,1

64,6

Muud kohustised

3,3

5,4

Kokku

496,4

313,5

NETOVARA

 

 

Reservid

1,3

5,1

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad

(83,6 )

(38,5 )

Kokku

(82,3 )

(33,4 )

⇨

Vt „Raamatupidamise aastaaruande analüüs“, punkt 5.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ edukas käivitamine

Taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tehtud väljamaksed – 71,6 miljardit eurot – jagunevad järgmiselt.

Image 1

⇨

 Vt „Taasterahastu „NextGenerationEU“ finantsolukord 31. detsembri 2021. aasta seisuga“, punkt 2.3.

2.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 JA TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“

2.1.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 JA TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“ – PÕHINÄITAJAD

ELi 2021.–2027. aasta pikaajaline eelarve koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) on jooksevhindades kokku 2,018 triljonit eurot (2018. aasta hindades 1,8 triljonit eurot). See enneolematu rahaline vastus kriisile aitab kõrvaldada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju ning toetada liikumist keskkonnahoidlikuma, digitaalsema ja kestlikuma Euroopa suunas.

Pakett koosneb pikaajalisest eelarvest ehk mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027, mille maht on jooksevhindades 1,211 triljonit eurot (2018. aasta hindades 1,074 triljonit eurot), koos ajutise taasterahastuga „NextGenerationEU“, mille maht on jooksevhindades kuni 806,9 miljardit eurot (2018. aasta hindades 750 miljardit eurot).

Image 2

Tegemist on põhjalikult nüüdisajastatud eelarvega:

—

üle 50 % järgmise pikaajalise eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kogusummast kasutatakse Euroopa Liidu moderniseerimise toetamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni, õiglase kliima- ja digipöörde, valmisoleku ning taaste- ja vastupidavusmeetmete kaudu;

—

30 % ELi arvest kulutatakse kliimamuutustega võitlemisele; see on suurim osa seni suurimast ELi eelarvest, mis sellele valdkonnale eraldatakse;

—

20 % taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest, mis moodustavad 90 % taasterahastust „NextGenerationEU“, investeeritakse digipöördesse;

—

2026. ja 2027. aastal toetatakse 10 %ga pikaajalise eelarve iga-aastastest kulutustest elurikkuse vähenemise peatamist ja tagasipööramist ning

—

esmakordselt kulutatakse suurim osa pikaajalisest eelarvest – 32 % – uutele tõhustatud prioriteetidele.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 aluseks olevad poliitilised prioriteedid

Komisjoni poliitilised prioriteedid on määratletud komisjoni presidendi suunistes. President von der Leyeni juhtimisel keskendub 1. detsembril 2019 ametisse asunud komisjon järgmisele kuuele üldeesmärgile.

KUUS ÜLDEESMÄRKI

Euroopa roheline kokkulepe

—

Saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks

Digiajastule vastav Euroopa

—

Võimestada inimesi uue põlvkonna tehnoloogiaga

Inimeste hüvanguks toimiv majandus

—

Töötada sotsiaalse õigluse ja heaolu nimel

Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

—

Euroopa peaks püüdlema enama poole, tugevdades meid ainulaadselt iseloomustavat vastutustundlikku üleilmset juhtrolli

Euroopaliku eluviisi edendamine

—

Ehitada üles võrdsusel põhinev liit, kus meil kõigil on võimalustele ühesugune juurdepääs

Uus hoog Euroopa demokraatiale

—

Toetada, kaitsta ja tugevdada oma demokraatiat

2.2.   TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“ – ÜLEVAADE

806,9 miljardi euro suuruse eelarvega taasterahastu „NextGenerationEU“ eesmärk on toetada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju kõrvaldamist, aidates seeläbi üles ehitada COVID-19-järgse Euroopa, mis on keskkonnasäästlikum, digitaalsem, vastupidavam ja paremini valmis praeguste ja tulevaste probleemidega toimetulekuks.

Osa vahenditest – kuni 338,0 miljardit eurot – antakse tagastamatu toetusena. Ülejäänud osa – kuni 385,8 miljardit eurot – kasutab liit üksikutele liikmesriikidele laenude andmiseks. Asjaomased liikmesriigid hakkavad neid laene tagasi maksma alles pärast käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõppu ja tagasimaksmise periood kestab pikka aega – näiteks praeguste laenude tähtaeg on alles 2051. aastal (vt punkt 2.3.3).

Lisaks tugevdatakse taasterahastuga „NextGenerationEU“ mitut olemasolevat ELi programmi ja poliitikavaldkonda, näiteks järgmisi:

—

ühtekuuluvuspoliitika REACT-EU (ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi) alusel, et aidata esimestel taastumisaastatel tulla toime COVID-19 majandustagajärgedega;

—

õiglase ülemineku fond, et tagada kliimaneutraalsusele ülemineku toimimine kõikide jaoks;

—

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, et toetada täiendavalt põllumajandustootjaid;

—

programm „InvestEU“, et toetada investeerimist ettevõtetesse;

—

programm „Euroopa horisont“, et tagada ELi suutlikkus rahastada teadusuuringute veelgi kõrgemat kvaliteeti, ja

—

rescEU, et tagada ELi elanikkonnakaitse mehhanismi suutlikkus reageerida ulatuslikele hädaolukordadele.

Image 3

2.3.   TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“ FINANTSOLUKORD 31. detsembri 2021. AASTA SEISUGA

2.3.1.   Ülevaade

Alates taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamistoimingute käivitamisest 15. juunil 2021 kuni 2021. aasta lõpuni on komisjon kaasanud 71,0 miljardi euro ulatuses pikaajalisi rahalisi vahendeid, peamiselt sündikaattehingute kaudu võlakirjade emiteerimise teel. Peale selle on komisjonil 2021. aasta detsembri seisuga 20 miljardi euro ulatuses tasumata lühiajalisi ELi võlakirju. Kuni 2021. aasta lõpuni on komisjon rahalise toetusena välja maksnud kokku 71,6 miljardit eurot. Enamik sellest summast – 64,3 miljardit eurot – maksti välja 20 liikmesriigile taaste- ja vastupidavusrahastu raames (sellest summast 46,4 miljardit eurot tagastamatu toetusena ja 18,0 miljardit eurot laenudena). Veel 7,2 miljard eurot maksti välja mitmeaastase finantsraamistiku maksetena olemasolevate programmide alusel. Ülejäänud likviidseid vahendeid – 19,4 miljardit eurot – hoitakse kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide jaoks eelarvesse väljamaksmiseni taasterahastu „NextGenerationEU“ pangakontol Euroopa Keskpangas ja komisjoni keskkassas.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ – tagasimaksmata laenud ja väljamaksed 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Image 4

2.3.2.   Võetud laenud

Taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisvajaduste täitmiseks emiteerib komisjon rahvusvahelistel kapitaliturgudel väärtpabereid. Mitmekesisest rahastamisstrateegiast lähtudes kasutab komisjon eri rahastamisvahendeid ja -tehnikaid ning lisaks suhtleb avatult ja läbipaistvalt turuosalistega.

2021. aastal lubati komisjonil iga-aastase laenuotsusega (1) emiteerida pikaajalisi võlakirju maksimaalselt 125 miljardi euro väärtuses ja kehtestati lühiajaliste võlakirjade puhul maksimaalseks tasumata summaks 60 miljardit eurot.

Pikaajaline rahastamine – sündikaattehingud ja ELi võlakirjade enampakkumine

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli komisjon sündikaattehingute (sealhulgas ühe kaheosalise tehingu) kaudu läbiviidud viie võlakirjaemissiooni teel laenanud 66,0 miljardit eurot ning ELi võlakirjade enampakkumiste teel 5,0 miljardit eurot.

(miljardites eurodes)

Pikaajalise rahastamise tehingud (sh jätkuemissioonid)

Tähtaeg

Emiteeritud/kaasatud

Aasta lõpu seisuga kokku tagasi makstud

Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluv

NGEU#1

4.7.2031

20,0

0,0

20,0

NGEU#2a (sh jätkuemissioonid)

6.7.2026

11,5

0,0

11,5

NGEU#2b

6.7.2051

6,0

0,0

6,0

NGEU#3

4.7.2041

10,0

0,0

10,0

NGEU#4 (sh jätkuemissioonid)

4.10.2028

11,5

0,0

11,5

NGEU rohelised võlakirjad #1

4.2.2037

12,0

0,0

12,0

Kokku

 

71,0

0,0

71,0

Esimese sündikaattehinguga 2021. aasta juunis kaasati 20,0 miljardit eurot. Tegemist oli seni suurima institutsioonipoolse võlakirjaemissiooniga Euroopas, seni suurima institutsioonipoolse ühe väärtpaberistamise seeriaga tehinguga ning seni suurima summaga, mille EL on ühe tehinguga kaasanud.

2021. aasta oktoobris emiteeris komisjon taasterahastu „NextGenerationEU“ esimese rohelise võlakirja, kaasates 12,0 miljardit eurot, mida kasutatakse üksnes keskkonnahoidlikeks ja kestlikeks investeeringuteks kogu ELis. Selle emissiooniga, mille näol oli tegemist läbi aegade suurima roheliste võlakirjade emissiooniga maailmas, tehti nähtavamaks roheliste võlakirjadega rahastatav keskkonnahoidlik poliitika, mida toetavad Euroopa roheline kokkulepe ja rohepööre. Roheliste võlakirjade emiteerimisel tuleb esitada teavet rohelistest võlakirjadest saadud tulu täpse kasutamise kohta ja nende kaudu rahastatavate investeeringute mõju kohta.

Lühiajaline rahastamine – lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumine

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumise teel kaasatud ja kolme- või kuuekuulise tähtpäevaga lühiajaliste rahaliste vahendite maksmisele kuuluv summa 20,0 miljardit eurot.

(miljardites eurodes)

Lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumine

Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluv

Kolmekuulise tähtpäevaga

8,5

Kuuekuulise tähtpäevaga

11,5

Kokku

20,0

Kuigi taasterahastu „NextGenerationEU“ emissiooniprogramm põhineb vähemalt algetappides jätkuvalt peamiselt sündikaattehingutel, parandab suutlikkus enampakkumise teel kiiresti ja odavalt rahalisi vahendeid kaasata oluliselt komisjoni võimekust täita taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud maksevajadusi liidu eelarve ja/või toetust saavate liikmesriikide jaoks kõige soodsamatel tingimustel.

Lisaks kaasati rahaturul tehtud tehingute teel 16 miljardi euro väärtuses lühiajalisi rahalisi vahendeid; kogu see summa maksti aasta lõpuks tagasi.

2.3.3.   Väljamaksed

2021. aasta lõpuks oli komisjon saanud taaste- ja vastupidavuskavad 26 liikmesriigilt, millest 22 nõukogu positiivselt hindas ja järgnevalt heaks kiitis (Belgia, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Austria, Slovakkia, Leedu, Malta, Sloveenia, Rumeenia, Eesti ja Soome). Neli muud liikmesriiki (Bulgaaria, Ungari, Poola ja Rootsi) esitasid kavad, mida aasta lõpu seisuga alles hinnati. Ühe kava (Madalmaade oma) esitamine oli veel pooleli. 22 kinnitatud kava alusel anti rahalist toetust kokku 291,2 miljardit eurot tagastamatu toetusena (milles aasta lõpuks allkirjastatud rahastamislepingutega oli kaetud 195,4 miljardit eurot) ja 153,9 miljardit eurot finantslaenuna antava toetusena (millest aasta lõpuks allkirjastatud laenulepingutega oli kaetud 153,2 miljardit eurot).

Tagastamatu toetus

2021. aastal maksis komisjon tagastamatu toetusena välja kokku 46,4 miljardit eurot 20 liikmesriigile nendest 22 liikmesriigist, kes olid taaste- ja vastupidavuskavad esitanud ja kelle kavad olid heaks kiidetud. Sellest summast 36,4 miljardit eurot maksti eelmaksetena. Pärast seda, kui Hispaania täitis vahe-eesmärgid, maksti enne aasta lõppu välja veel 10 miljardit eurot, millest 1,5 miljardi euro ulatuses tasaarvestati algseid eelmakseid. Aasta lõpu seisuga ei olnud välja makstud veel 0,3 miljardi euro ulatuses eelmakseid seoses tagastamatu toetusega Soomele. Iirimaa puhul oli heaks kiidetud 1,0 miljardit eurot tagastamatut toetust, kuid aasta lõpuks ei olnud rahastamislepingut sõlmitud.

(miljardites eurodes)

Liikmesriik

Maksimaalne tagastamatu toetus (2)

Kokku allkirjastatud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Eelarvelised kulukohustused 2021. aastal

Kokku välja makstud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Austria

3,5

2,2

1,1

0,4

Belgia

5,9

3,6

1,8

0,8

Horvaatia

6,3

4,6

2,3

0,8

Küpros

1,0

0,8

0,4

0,1

Tšehhi

7,0

3,5

1,8

0,9

Taani

1,6

1,3

0,6

0,2

Eesti

1,0

0,8

0,4

0,1

Soome

2,1

— (†)

0,8

— (†)

Prantsusmaa

39,4

24,3

12,0

5,1

Saksamaa

25,6

16,3

8,1

2,3

Kreeka

17,8

13,5

6,7

2,3

Iirimaa

1,0

— (‡)

0,5

—

Itaalia

68,9

47,9

23,7

9,0

Läti

1,8

1,6

0,8

0,2

Leedu

2,2

2,1

1,0

0,3

Luksemburg

0,1

0,1

0,0

0,0

Malta

0,3

0,2

0,1

0,0

Portugal

13,9

9,8

4,8

1,8

Rumeenia

14,2

10,2

5,1

1,9

Slovakkia

6,3

4,6

2,3

0,8

Sloveenia

1,8

1,3

0,6

0,2

Hispaania

69,5

46,6

23,1

19,0

Heaks kiidetud

291,2

195,4

98,0

46,4

Bulgaaria

6,3

—

—

—

Ungari

7,2

—

—

—

Madalmaad

6,0

—

—

—

Poola

23,9

—

—

—

Rootsi

3,3

—

—

—

Veel heaks kiitmata

46,6

—

—

—

Kokku

338,0

195,4

98,0

46,4

Antud laenud

2021. aastal maksis komisjon eelmaksetena neljale liikmesriigile (Küpros, Kreeka, Itaalia ja Portugal) välja kokku 18,0 miljardit eurot, mis vastab 13 % nende vastavatest laenueraldistest. Aasta lõpu seisuga ei olnud välja makstud veel 1,9 miljardi euro ulatuses eelmakseid seoses finantslaenuna antava toetusega Rumeeniale. Sloveenia puhul oli heaks kiidetud 0,7 miljardit eurot finantslaenuna antavat toetust, kuid aasta lõpuks ei olnud laenulepingut sõlmitud.

(miljardites eurodes)

Liikmesriik

Maksimaalne finantslaenuna antav toetus

Kokku allkirjastatud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Kokku välja makstud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Kokku tagasi makstud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Kokku maksmisele kuuluv 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Küpros

0,2

0,2

0,0

—

0,0

Kreeka

12,7

12,7

1,7

—

1,7

Itaalia

122,6

122,6

15,9

—

15,9

Portugal

2,7

2,7

0,4

—

0,4

Rumeenia

14,9

14,9

— (1)

—

—

Sloveenia

0,7

— (†)

—

—

—

Heaks kiidetud

153,9

153,2

18,0

—

18,0

Reserv

231,9

—

—

—

—

Kokku

385,8

153,2

18,0

—

18,0

Laenulepingute kohaselt maksavad liikmesriigid alates kümne aasta möödumisest väljamaksmise kuupäevast igal aastal tagasi 5 % väljamakstud summadest. Seega hakkavad Portugal, Kreeka, Itaalia ja Küpros laene tagasi maksma 2032. aastal ja laenude tähtpäev on 2051. aasta. Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluvate nominaalsummade tagasimaksmise ajakava on järgmine.

(miljonites eurodes)

Liikmesriik

Tagasimaksmise periood

Iga-aastane tagasimakse

Kokku tagasimakse

Küpros

2032–2051

1

26

Kreeka

2032–2051

83

1 655

Itaalia

2032–2051

797

15 938

Portugal

2032–2051

18

351

Kokku

 

899

17 970

Taasterahastu „NextGenerationEU“ toetus muudele ELi eelarvest rahastatavatele programmidele

2021. aasta lõpu seisuga oli komisjon maksnud välja kokku 7,2 miljardit eurot maksetena muudele mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud programmidele, peamiselt seoses REACT-EUga, millest rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).

(miljardites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku programm

Kokku heaks kiidetud mitmeaastasest finantsraamistikust antav toetus

Eelarvelised kulukohustused 2021. aastal

Kokku välja makstud 31. detsembri 2021. aasta seisuga

REACT-EU

50,6

39,5

7,0

—

millest ERF

31,5

24,0

4,9

—

millest ESF

19,2

15,4

2,1

Õiglase ülemineku fond

10,9

0,0

0,0

Maaelu areng (EAFRD)

8,1

2,4

0,1

Programm „InvestEU“

6,1

1,7

0,2

Programm „Euroopa horisont“

5,4

1,8

0,0

rescEU

2,1

0,1

0,0

Kokku

83,1

45,5

7,2

2.3.4.   Likviidsus

Taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antavate laenude puhul ei järgita ranget samade tingimuste põhimõtet kui muude finantsabi vahendite puhul. Selle asemel on taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks välja töötatud mitmekesise ja ühisrahastamise strateegia, milleks on olnud vaja rakendada tõhusat likviidsusjuhtimist. Taasterahastu „NextGenerationEU“ likviidsuse juhtimise eesmärk on tagada, et taasterahastu pangakontol hoitakse piisavalt vahendeid kõikide eelseisvate väljamaksevajaduste täitmiseks ja kindlaksmääratud ohutusvaru säilitamiseks, vältides samal ajal ülemääraseid saldosid. Likviidsusjuhtimiseks on komisjon välja töötanud IT-vahendi, mis võimaldab taasterahastu „NextGenerationEU“ kontot igapäevaselt jälgida. 2021. aasta lõpu seisuga moodustasid taasterahastu „NextGenerationEU“ eelarvevälisel kontol hoitavad vahendid kokku 18,0 miljardit eurot. Peale selle hoiti 1,4 miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide eelarvesse väljamaksmiseni komisjoni keskkassas.

3.

 ÜLEVAADE EELARVE TÄITMISEST

3.1.   TULUD

Algses vastuvõetud ELi eelarves, mille Euroopa Parlamendi president allkirjastas 18. detsembril 2020, oli 2021. aasta maksete assigneeringute kogusumma 166 060 miljonit eurot ja omavahenditest rahastatav kogusumma 156 867 miljonit eurot. Algses eelarves esitatud tulude ja kulude prognoose korrigeeritakse üldiselt eelarveaasta jooksul paranduseelarvetega. Kogurahvatulul põhinevate omavahendite kohandused tagavad, et eelarve tulud on eelarve kuludega täpses vastavuses. Nendega tagatakse eelarve tasakaalu põhimõtte järgimine ning eelarve tulude ja kulude (maksete assigneeringute) tasakaal.

2021. aasta jooksul võeti vastu kuus paranduseelarvet. Neid arvestades moodustas 2021. aasta lõplik kinnitatud tulu 168 011 miljonit eurot, millest omavahenditest rahastatakse kokku 156 993 miljonit eurot. 2021. aastal püsisid liikmesriikide osamaksed stabiilsed. Maksete assigneeringute kasvu (1 950 miljonit eurot) rahastati peamiselt eelmise aasta ülejäägist.

Tulu laekub kuuest allikast (jaotisest).

Jaotis 1. Omavahendid

Traditsioonilisi omavahendeid (158 632 miljonit eurot) koguti eelarves esitatud summadest (156 993 miljonit eurot) 1,0 % võrra rohkem. See oli peamiselt tingitud asjaolust, et aasta viimasel kahel kuul kogutud summad olid eeldatust suuremad.

Ka liikmesriikide lõplikud käibemaksupõhiste ning kogurahvatulul ja plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite maksed olid lõpliku eelarveprognoosiga üsna täpselt vastavuses. Prognoositud summade ja tegelikult makstud summade erinevus tulenes erinevusest eelarve eesmärkidel kasutatud euro vahetuskursi ja sel hetkel kehtinud vahetuskursi vahel, mil euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid oma maksed tegelikult tegid.

Jaotis 2. Ülejäägid, saldod ja kohandused

Eelmise eelarveaasta ülejääk oli 1 769 miljonit eurot. See summa kanti paranduseelarvega 2021. aasta eelarvesse ja liikmesriikide omavahendite osamaksu vähendati vastavalt sellele.

Käibemaksu ja kogurahvatulu saldot käsitlevad eeskirjad on sätestatud omavahendite kättesaadavaks tegemise määruse (nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014) (3) artiklis 10b. Nende eeskirjade kohaselt arvutatakse saldo kogusumma, et mõju ELi eelarvele oleks null (nn tasaarvestussüsteem), ja menetlus ei hõlma eelarve parandust. Seepärast taotleb komisjon netosummade tasumist otse liikmesriikidelt.

Jaotis 3. Haldustulu

See jaotis hõlmab töötajate töötasult saadavaid makse ja tasusid, mis moodustasid 2 230 miljonit eurot.

Jaotis 4. Finantstulu, viivised ja trahvid

Jaotises 4 osutab eelarves esitatud summa (515 miljonit eurot) ja eelarve täitumise (1 633 miljonit eurot) vahe peamiselt konkurentsivaldkonna trahvidele.

Jaotis 5. Eelarvelised tagatised ja laenutehingud

See jaotis on taasterahastu „NextGenerationEU“ käivitamisega oluliselt kasvanud. Sellesse jaotisse kuuluvate taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite näol on tegemist sihtotstarbelise tuluga. Jaotis 5 hõlmab tagatiste ja intresside ning antud laenude tagasimaksmisega seotud tulu. Samuti suunatakse selle kaudu vahendeid (taasterahastust „NextGenerationEU“ taaste- ja vastupidavusrahastu raames antavaks tagastamatuks toetuseks ning mitmeaastase finantsraamistiku programmide tõhustamiseks) sihtotstarbelisest tulust, mida liikmesriigid Euroopa Liidu taasterahastust saavad. Põhjalik ülevaade taasterahastust „NextGenerationEU“ on esitatud jaos „Eelarveaasta tähtsamad finantssündmused“ (punktid 2.2 ja 2.3).

Jaotis 6. Liidu poliitikaga seotud tulu, osamaksud ja tagasimaksed

See jaotis on peamiselt seotud tuluga struktuuri- ja põllumajandusfondidega (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, EAGF ja EAFRD) seoses tehtavatest finantskorrektsioonidest. Samuti on see seotud kolmandate riikide osalemisega teadusprogrammides, põllumajandusfondide raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusega ning muude osamaksude ja tagasimaksetega ELi programmidesse/meetmetesse. Oluline osa sellest kogusummast koosneb sihtotstarbelisest tulust, mis toob kaasa täiendavate assigneeringute lisamise kulupoolele.

2021. aasta eelarve tulu oli kokku 239 596 miljonit eurot

Image 5

3.2.   KULUD

3.2.1.   Eelarve täitmine

2021. aastal, uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimesel aastal vastu võetud lõplik eelarve oli 166,8 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 168,0 miljardit eurot maksete assigneeringuid. Taasterahastuga „NextGenerationEU“ tugevdati olulisemaid programme täiendavalt 421,1 miljardi euro ulatuses kulukohustuste assigneeringutega ja 55,5 miljardi euro ulatuses maksete assigneeringutega, mis kanti ELi eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna (4).

2021. aasta eelarve täitmist mõjutasid oluliselt viivitused uute õiguslike aluste ja struktuurifonde käsitlevate uute eeskirjade vastuvõtmisel. Enamik struktuurifondide 2021. aasta kulukohustuste assigneeringutest (netoväärtusega 49 miljardit eurot) planeeriti kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 7 ümber aastatele 2022–2025. Finantsmäärusega ja/või uute õiguslike alustega lubatud juhtudel kanti kasutamata assigneeringud – 4,1 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 4,2 miljardit eurot maksete assigneeringuid – üle 2022. aastasse. 2021. aastal kasutati võimalust kanda vastuvõetud kasutamata eelarveassigneeringud üle järgmisse aastasse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ puhul (5), (6). Sarnaseid sätteid kohaldatakse ja kasutati Brexitiga kohanemise reservi ning solidaarsus- ja hädaabireservi puhul.

Kulukohustuste assigneeringuid rakendati 2021. aastal kokku summas 268,3 miljardit eurot järgmiselt:

—

113,4 miljardit eurot lõplikust vastuvõetud eelarvest;

—

0,6 miljardit eurot 2020. aastast ülekantud assigneeringutest;

—

154,3 miljardit eurot sihtotstarbelisest tulust tulenevatest assigneeringutest,

—

millest 143,5 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“.

2021. aastal tehti makseid kokku 228,0 miljardi euro ulatuses:

—

163,6 miljardit eurot lõplikust vastuvõetud eelarvest;

—

1,8 miljardit eurot 2020. aastast ülekantud assigneeringutest;

—

62,6 miljardit eurot sihtotstarbelisest tulust tulenevatest assigneeringutest,

—

millest 53,6 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“.

2021. aasta kulukohustuste assigneeringute rakendamine ELi poliitikaeesmärkide kaupa kokku

Image 6

2021. aastal kasutati igat liiki assigneeringuid (eelarve, ülekanded eelmisest aastast ja sihtotstarbeline tulu) kulukohustuste puhul 44 % ja maksete puhul 92 % ulatuses. Rakendamise määrad (v.a sihtotstarbeline tulu) 2021. aastal näitavad, et rakendamine oli kulukohustuste assigneeringute puhul 68 % ja maksete assigneeringute puhul 97 %. Oluline osa 2021. aastal tehtud makseid oli seotud mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lõpetamisega.

Võttes lisaks arvesse ülekandmisi ja jagatud eelarve täitmisega hõlmatud kulukohustusi, mis kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 7 ümber planeeriti, oleks heakskiidetud eelarve täitmine nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul olnud ligikaudu 100 %.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ assigneeringuid kasutati kõikide ELi eelarvesse kantud kulukohustuste assigneeringute puhul 34 % ja kõikide maksete assigneeringute puhul 97 % ulatuses. Taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud kohustuste summa moodustas 2021. aastal 87 % kulukohustusteks heakskiidetud summast, (7) mis oli 164,6 miljardit eurot.

3.2.2.   Täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused (mida tavaliselt nimetatakse RAL – Reste à liquider) on summad, mille suhtes on kohustus võetud, kuid mida ei ole veel välja makstud, ja need moodustasid 2021. aasta lõpus 341,6 miljardit eurot. 2020. aastaga võrreldes täitmata kulukohustused suurenesid (38,4 miljardi euro võrra), kuid see kasv oli algselt prognoositust väiksem, sest enamik jagatud eelarve täitmisega hõlmatud programmidega seotud ja 2021. aastaks kavandatud kulukohustusi (netoväärtusega 49 miljardit eurot) lükati kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 7 edasi 2022. aastasse ja järgnevatesse aastatesse. Jagatud eelarve täitmise rakendamise ümberplaneerimine panustab täitmata kulukohustuste täiendavasse kasvu tulevastel aastatel.

Täitmata kulukohustuste 2021. aastal toimunud kasvu peamine põhjus oli taasterahastu „NextGenerationEU“ (tagastamatu toetusena antava osa) rakendamise alustamine, mis panustas täitmata kulukohustuste kogusummasse 2021. aasta lõpu seisuga 89,9 miljardit eurot (26 %). Taasterahastu „NextGenerationEU“ sihtotstarbelise tulu tagajärjel suurenevad täitmata kulukohustused tulevastel aastatel, sest kooskõlas Euroopa Liidu taasterahastu määruse (8) artikli 3 lõigetega 4 ja 9 võetakse kulukohustused 31. detsembriks 2023 ja neid täidetakse maksetega kuni 31. detsembrini 2026.

3.2.3.   Eelarve täitmise tulemus

Eelarve täitmise tulemus (ülejääk) kasvas 1,8 miljardilt eurolt 2020. aastal 3,2 miljardi euroni 2021. aastal, sest tollimaksudest ja trahvidest laekus eeldatust suurem tulu.

4.   RAHASTAMISVAHENDID JA EELARVELISED TAGATISED

4.1.   ELI EELARVEST RAHASTATAVAD RAHASTAMISVAHENDID

ELi eelarvest rahastatavad rahastamisvahendid on tagatisinstrumendid, omakapitaliinstrumendid ja laenuinstrumendid. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel suureneb eelduste kohaselt eelarveliste tagatiste kasutamine võrreldes ELi eelarvest täielikult rahastatud või sellest eraldatud rahastamisvahendite kasutamisega. Eelkõige antakse programmi „InvestEU“ alusel EIP grupile ja teistele finantseerimisasutustele 26,2 miljardi euro ulatuses ELi tagatisi, et toetada rahastamise ja investeeringute kaudu liidu eri poliitikaeesmärke. Sellise lähenemisviisi põhimõte seisneb selles, et kui tavapärase eelarve täitmise puhul antakse toetusi ja subsiidiume, siis kõnealusel juhul on rahalisel toetusel võimendav mõju, mille tõttu saab lõplik makse saaja rohkem kui ühe euro iga ELi eelarvest rahastamisvahendite kaudu kulutatud euro kohta.

Eelarve sellise täitmise puhul on vahendid kas juba volitatud üksuste hallatavatele usalduskontodele jagatud ja jäävad kättesaadavaks (raha ja raha ekvivalentide, võlaväärtpaberite või investeeringutena rahaturufondidesse või ühistesse varaportfellidesse) tagatiste tulevaste sissenõudmiste puhuks või on investeeritud omakapitali. Otsese ja kaudse eelarve täitmise raames ELi eelarvest rahastatavate rahastamisvahendite olulisus ja maht on viimastel aastatel suurenenud.

4.2.   EELARVELISED TAGATISED: TAGATISFONDIDES HOITAVAD FINANTSVARAD

Eelarve sellise täitmise puhul annab EL vastaspooltele tagatisi, mille rahastamiseks on tehtud vaid osalised eraldised komisjoni loodud tagatisfondide kaudu, mis tekitab ELi eelarvele seega tingimuslikke kohustusi, kui eraldised ei ole nõuete täitmiseks piisavad. EL on andnud tagatisi seoses väljaspool ELi antud laenude (nn EIP välislaenude andmise volitus) ning EFSI tagatisega hõlmatud võla- ja omakapitalitoimingutega EIP grupile, samuti seoses EFSD ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi välistegevuse tagatisega hõlmatud tegevusega EIP grupile ja teistele finantseerimisasutustele.

Alates 2021. aastast hoitakse tagatisfondide kaudu tehtavaid eraldisi ühises eraldisfondis. Ühine eraldisfond loodi finantsmäärusega, (9) et hoida alates mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabiks antavatest laenudest tulenevate finantskohustiste katmiseks ette nähtud eraldisi. Samuti hõlmab see teatavaid selliseid eraldisi katvaid varasid, millega kaetakse varasematest mitmeaastastest finantsraamistikest tulenevaid finantskohustisi.

Ühine eraldisfond loodi ja see toimib ühtse portfellina, mis praegu ühendab eraldisi ELi erinevate eelarveliste tagatiste ja finantsabi programmide jaoks. Ühise eraldisfondi vahendid on jagatud osadeks, et jälgida mitmesuguste fondi rahastamises osalevate vahenditega (eelarvelised tagatised ja finantsabi programmid) seotud summasid.

Pärast mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jõustumist kanti EFSI tagatisfondi netovara 1. jaanuaril 2021 üle ühisesse eraldisfondi. EFSD tagatisfondi ja välistegevuse tagatisfondi netovara kanti ühisesse eraldisfondi üle 2021. aasta jooksul.

31. detsembri 2021. aasta seisuga hoidis komisjon finantsvarasid ühises eraldisfondis selle järgmiste osade jaoks:

—

välistegevuse tagatisfond – 2,7 miljardit eurot,

—

EFSI tagatisfond – 8,5 miljardit eurot,

—

EFSD tagatisfond – 0,8 miljardit eurot ja

—

InvestEU tagatisfond – 0,3 miljardit eurot.

Peale selle hoitakse komisjoni keskkassas 92 miljonit eurot likviidsuspuhvrina koheselt sissenõutavate tagatiste katmiseks.

4.3.   LAENUTEGEVUS FINANTSABI PROGRAMMIDE JAOKS

ELi laenuvõtmis- ja -andmistehingud finantsabi andmiseks on eelarvevälised tehingud. Kaasatud vahendid laenatakse üldiselt (välja arvatud taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul) abi saavale riigile edasi võetud laenuga samadel tingimustel, s.o sama kupongimäära ja lõpptähtajaga ning samas summas. Kuigi antud ja võetud laenude puhul järgitakse samade tingimuste metoodikat, on rahastamisinstrumendist tuleneva laenu teenindamine siiski ELi juriidiline kohustus, mis tagab kõigi maksete täieliku ja tähtaegse tasumise. Komisjon on kehtestanud korra, millega tagatakse laenu tagasimaksmine ka laenu tagasimaksetähtaja ületamise puhul.

Komisjon annab liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse alusel rahalist toetust. Rahalist toetust antakse kahepoolsete laenudena, mida rahastatakse kapitaliturgudelt ja tagatakse ELi eelarvega. 2021. aastal haldas komisjon ELi nimel viit peamist programmi, mille alusel ta võib laene anda:

—

maksebilansi toetamise mehhanism;

—

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) raames antav toetus;

—

makromajanduslik finantsabi;

—

TERA raames antav toetus ja

—

taasterahastu „NextGenerationEU“ (lisateavet taasterahastu „NextGenerationEU“ kohta on esitatud punktis 2).

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli finantsabiks antud laenude (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“) (vt punkt 2) nimiväärtus järgmine.

(miljardites eurodes)

 

Kokku välja antud

Aasta lõpu seisuga kokku välja makstud

Aasta lõpu seisuga kokku tagasi makstud

Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluv

TERA

 

 

 

 

Belgia

8,2

8,2

—

8,2

Bulgaaria

0,5

0,5

—

0,5

Horvaatia

1,0

1,0

—

1,0

Küpros

0,6

0,6

—

0,6

Tšehhi

2,0

2,0

—

2,0

Eesti

0,2

0,2

—

0,2

Kreeka

5,3

5,3

—

5,3

Ungari

0,5

0,5

—

0,5

Iirimaa

2,5

2,5

—

2,5

Itaalia

27,4

27,4

—

27,4

Läti

0,3

0,3

—

0,3

Leedu

1,0

1,0

—

1,0

Malta

0,4

0,4

—

0,4

Poola

11,2

8,2

—

8,2

Portugal

5,9

5,4

—

5,4

Rumeenia

4,1

3,0

—

3,0

Slovakkia

0,6

0,6

—

0,6

Sloveenia

1,1

1,1

—

1,1

Hispaania

21,3

21,3

—

21,3

 

94,3

89,6

—

89,6

EFSM

 

 

 

 

Iirimaa

22,5

22,5

—

22,5

Portugal

24,3

24,3

—

24,3

 

46,8

46,8

—

46,8

Makromajanduslik finantsabi

 

 

 

 

Ukraina

5,0

5,0

(0,6 )

4,4

Tuneesia

1,4

1,1

—

1,1

Jordaania

1,1

0,9

—

0,9

Muu

1,5

1,2

(0,2 )

1,0

 

9,0

8,2

(0,8 )

7,4

Maksebilansi toetamise mehhanism

 

 

 

 

Läti

2,9

2,9

(2,7 )

0,2

 

2,9

2,9

(2,7 )

0,2

Kokku

153,0

147,5

(3,5 )

144,0

Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluvate summade tagasimaksmise ajakava on järgmine.

(miljardites eurodes)

 

TERA

EFSM

Makromajanduslik finantsabi

Maksebilansi toetamise mehhanism

KOKKU

2022

—

2,7

—

—

2,7

2023

—

3,5

0,1

—

3,6

2024

—

2,6

0,6

—

3,2

2025

8,0

2,4

—

0,2

10,6

2026

8,0

4,0

0,1

 

12,1

2027

—

3,0

0,2

 

3,2

2028

10,0

2,3

0,2

 

12,5

2029

8,1

1,4

0,9

 

10,4

2030

10,0

—

0,1

 

10,1

2031

—

7,3

1,2

 

8,5

2032

—

3,0

0,1

 

3,1

2033

—

2,1

0,5

 

2,6

2034

—

—

0,1

 

0,1

2035

8,5

2,0

2,0

 

12,5

2036

9,0

5,7

1,3

 

16,0

2037

—

—

—

 

—

2038

—

1,8

—

 

1,8

2039

 

 

 

 

—

2040

7,0

—

—

 

7,0

2041

 

 

 

 

—

2042

—

3,0

—

 

3,0

2043

 

 

 

 

—

2044

 

 

 

 

—

2045

 

 

 

 

—

2046

5,0

 

 

 

5,0

2047

6,0

 

 

 

6,0

2048

 

 

 

 

—

2049

 

 

 

 

—

2050

10,0

 

—

 

10,0

2051

—

 

 

 

—

Kokku

89,6

46,8

7,4

0,2

144,0

TERA

TERA loodi 2020. aastal eesmärgiga anda finantsabi liikmesriikidele, kelle majandust on nende territooriumil esinenud COVID-19 pandeemia tõsiselt häirinud või ähvardab tõsiselt häirida. See vahend täiendab mõjutatud liikmesriikide võetud riiklikke meetmeid. Finantsabi maksimaalne summa kõikide liikmesriikide jaoks ei ületa 100 miljardit eurot.

2021. aasta lõpu seisuga olid liikmesriigid sõlminud laenuandmise lepinguid 94,3 miljardi euro ulatuses, millest oli aasta lõpuks välja makstud 89,6 miljardit eurot. 2021. aastal välja makstud uute laenude summa oli 50,1 miljardit eurot. Laenude lõpptähtajad on 5, 10, 15, 20 või 30 aastat.

EFSM

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) loodi rahalise abi andmiseks kõigile liikmesriikidele, kes on majandusraskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse majandusraskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud. EFSMist anti rahalist abi Iirimaale ja Portugalile aastatel 2011–2014 tingimusel, et need riigid viivad läbi reforme. See programm on aegunud ja täiendavaid laene ei saa enam võtta, kuid programm jääb alles selliste eriülesannete jaoks, nagu Iirimaale ja Portugalile antud laenude tähtaegade pikendamine ja üleminekulaenude andmine. 2021. aastal pikendati 9,8 miljardi euro väärtuses laene, mille tähtaeg oli aasta jooksul, 2036. aastani (3 miljardit eurot Iirimaa ja 1,8 miljardit eurot Portugali puhul) ja 2031. aastani (5 miljardit eurot Portugali puhul).

Portugalile antavat summat vähendati 26 miljardilt eurolt 24,3 miljardile eurole, sest 1,7 miljardi euro suuruse summa kasutamise tähtaeg möödus ja edasisi väljamakseid ei olnud võimalik teha. 2021. aasta detsembris taotles Portugal pikendust 2022. aasta aprillis maksmisele kuuluvast kokku 2,7 miljardi euro suurusest laenust 2,2 miljardi euro maksmiseks. 2022. aasta veebruaris võttis komisjon 2,2 miljardit eurot laenu, et pikendada laenu, mille maksetähtaega on pikendatud 4,5 aasta võrra.

Makromajanduslik finantsabi

Makromajandusliku finantsabi programmi näol on tegemist rahalise abiga, mida EL annab ELi-välistele partnerriikidele, kellel on maksebilansi kriis (sealhulgas Ukrainale, kelle laenujääk on 4,4 miljardit eurot). Seda antakse keskmise ja pika tähtajaga laenude või toetustena või nende kombinatsioonina ning seda saavad ainult need riigid, kes saavad toetust Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) programmilt.

2020. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku kümnele laienemisprotsessis osalevale ja Euroopa naabruses asuvale partnerile suunatud 3 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi paketi kohta, et aidata neil piirata koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majandusprobleeme. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsuse vastu 25. mail 2020. Nimetatud otsuse alusel maksis komisjon 2021. aastal üheksale makromajandusliku finantsabi saajale välja kümme uut laenu, mille nimiväärtus oli kokku 1,7 miljardit eurot. Uute laenude tähtpäev jääb vahemikku 10–15 aastat.

Maksebilansi toetamise mehhanism

Maksebilansi toetamise mehhanism on abiprogramm euroala välistele riikidele, kellel on raskusi maksebilansiga või oht sattuda sellistesse raskustesse. Maksebilansi toetamise mehhanism annab abi keskmise pikkusega laenudena, mille saamise tingimuseks on laenu võtmise põhjuseks olevate majandusprobleemide lahendamisele suunatud poliitika rakendamine. Tavaliselt annab EL abi maksebilansi toetamiseks koostöös IMFi ja muude rahvusvaheliste institutsioonide või riikidega.

Lätile maksebilansi toetamise raames antavat summat vähendati 3,1 miljardilt eurolt 2,9 miljardile eurole, sest 0,2 miljardi euro suuruse summa kasutamise tähtaeg möödus ja edasisi väljamakseid ei olnud võimalik teha. 2021. aasta ei toimunud uusi toiminguid ega laenude tagasimaksmisi.

4.4.   EELARVELISED TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED FINANTSABI PROGRAMMIDE PUHUL

ELi võetud laenud on tema otsesed ja tingimusteta kohustused, mille tagavad ELi liikmesriigid (eelarvelised tingimuslikud kohustised). ELi mittekuuluvatele riikidele laenude andmiseks võetud laenud on kaetud välistegevuse tagatisfondist. Kui abi saaval liikmesriigil peaks tekkima makseviivitus, siis võetakse võla teenindamiseks vajalikud vahendid võimaluse korral komisjoni kättesaadavast rahaliste vahendite jäägist. Kui see ei ole asjaomasel ajal võimalik, hangib komisjon vajalikud vahendid liikmesriikidelt. ELi liikmesriikidel on ELi omavahendeid käsitlevate õigusaktide (nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikkel 14) kohaselt juriidiline kohustus teha ELi kohustuste täitmiseks kättesaadavaks piisavad vahendid. Seega on investorid avatud üksnes ELi krediidiriskile, mitte aga rahastatud laenude saaja krediidiriskile. Antud laenude katmine samadel tingimustel võetud laenudega tagab, et ELi eelarvele ei avaldu intressi- ega valuutarisk.

Liikmesriikidele TERA alusel antud laenud põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel tagatistel, mis moodustavad finantsabi maksimaalsest summast 25 %. Iga liikmesriigi osamaks tagatise kogusummasse vastab tema suhtelisele osale Euroopa Liidu kogurahvatulust, mis põhineb ELi 2020. aasta eelarvel.

Iga riigi programmi puhul otsustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon laenu kogusumma, tasumisele kuuluvate osamaksete arvu ja laenupaketi maksimaalse (keskmise) lõpptähtaja. Seejärel lepivad komisjon ja asjaomane liikmesriik kokku laenu/rahastamise parameetrid, eelkõige osamaksete tagasimaksetähtaja. Lisaks sellele olenevad ELi/IMFi ühise finantsabi andmise puhul kõik osamaksed, v.a esimene osamakse, poliitiliste tingimuste täitmisest, mis on veel üks rahastamistehingute ajastamist mõjutav tegur. See tähendab, et emissioonide ajastamine ja lõpptähtajad olenevad sellega seonduvast ELi laenuandmise tegevusest. Rahastatavad summad on nomineeritud ainult eurodes ja lõpptähtaeg jääb vahemikku 3–30 aastat.

5.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE ANALÜÜS

5.1.   TULUD

ELi konsolideeritud tulud sisaldavad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingutega seotud summasid, millest viimased on ülekaalus. Peamiste mittekaubanduslike tulukategooriate (mis koosnevad kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest, traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest, uutest plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest, trahvidest ja sissenõutud kuludest) viieaastane suundumus on järgmine.

Peamiste mittekaubanduslike tehingute tulude muutumine viie aasta jooksul (10)

Image 7

Eelarve tulud peaksid võrduma eelarve kuludega (või neid ületama). Eespool esitatud tulusuundumuse peamine kujundaja on igal aastal tehtavad maksed.

Konsolideeritud tulud – peamised suundumused 2021. aastal

2021. aastal olid konsolideeritud tulud, mis hõlmavad kõiki tulukategooriaid, 178,9 miljardit eurot, võrreldes 224,0 miljardi euroga aasta varem. 45,1 miljardi euro ehk 20,1 % suuruse vähenemise peamine põhjus on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju vähenemine; selle mõju tulemusel kasvasid 2020. aasta tulud 47,5 miljardit eurot, kuid 2021. aasta tulud ainult 1,1 miljardit eurot. Kui seda konkreetset tulu mitte arvestada, siis on 2021. aasta konsolideeritud tulu 177,8 miljardit eurot, mis on võrreldav eelneva aasta korrigeeritud konsolideeritud tuluga (176,5 miljardit eurot).

Mis puudutab ülejäänud tulukategooriaid, siis olid peamised muutused uute plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite kehtestamine, trahvidest saadud tulude kasv ja kogurahvatulust saadud tulu vähenemine.

—

2021. aastal uue omavahendite nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (11) jõustumisega kehtestatud uutest plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest saadud tulu oli 5,8 miljardit eurot. Liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes kohaldatakse ühtset sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta. Asjaomasel aastal ringlusse võtmata plastpakendijäätmete mass arvutatakse liikmesriigis kõnealusel aastal tekkinud plastpakendijäätmete massi ja kõnealusel aastal ringlusse võetud plastpakendijäätmete massi vahena. Bulgaarial, Tšehhil, Eestil, Kreekal, Hispaanial, Horvaatial, Itaalial, Küprosel, Lätil, Leedul, Ungaril, Maltal, Poolal, Portugalil, Rumeenial, Sloveenial ja Slovakkial on õigus oma vastava plastpakendijäätmetel põhinevate omavahenditega seotud osamakse iga-aastasele kindlasummalisele vähendusele.

—

Trahvidest saadud tulud suurenesid 0,5 miljardilt eurolt 2020. aastal 2,0 miljardi euroni 2021. aastal. 1,5 miljardi euro suurune kasv oli tingitud nii 2021. aastal määratud trahvide suuremast arvust kui ka nende suurematest summadest. Peamised 2021. aastal määratud trahvid olid BMW-le ja Volkswageni kontsernile (Wolkswagen, Audi ja Porche) lämmastikoksiidi puhastamise valdkonnas tehnilise arengu alase konkurentsivastase koostöö eest määratud 875 miljoni euro suurune trahv ning äriühingutele Nomura, UBS ja UniCredit kauplejate rühma Euroopa riigivõlakirjade esmas- ja järelturul kartellis osalemise eest määratud 371 miljoni euro suurune trahv.

—

Tulu kogurahvatulust, mis on ELi tegevustulude peamine osa, vähenes 125,4 miljardilt eurolt 2020. aastal 116,0 miljardile eurole 2021. aastal. 9,4 miljardi euro ehk 7,5 % suurune vähenemine oli seotud kasvuga muudes tulukategooriates (ja uutest plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest saadud tuluga), sest kogurahvatulust saadud tulust rahastatakse eelarve seda osa, mis ei ole hõlmatud muude tuluallikatega.

5.2.   KULUD

Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruandes kajastatud kulude peamine komponent on jagatud eelarve täitmise raames kantud kulud, mis hõlmavad järgmisi fonde: i) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), ii) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja teised maaelu arengu vahendid, iii) Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) ning iv) Euroopa Sotsiaalfond (ESF). Need vahendid moodustasid 2021. aastal kantud kogukuludest (221,0 miljardit eurot) 119,9 miljardit eurot ehk 54,3 % (2020. aastal 109,7 miljardit eurot ehk 65,9 % kogukuludest). Allpool on esitatud jagatud eelarve täitmise raames kantud kulude jaotus ja nende suhtelised osakaalud.

2021. eelarveaastal jagatud eelarve täitmise raames kantud peamised kulud

Image 8

Jagatud eelarve täitmise raames kantud kulude suurenemine on peamiselt tingitud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi (5,8 miljardit eurot) ja ESFiga (3,0 miljardit eurot) seotud suurematest kuludest. See kajastab nii ulatuslikumat rakendamist mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmitöö perioodi lõpus kui ka kaasrahastamise määra ajutist tõusu pärast CRII+ meetmete rakendamist. EAFRD ja muude maaelu arengu rahastamisvahenditega ning EAGFiga seotud kulud kasvasid vastavalt 1,0 miljardit eurot ja 0,3 miljardit eurot.

Pärast taasterahastu „NextGenerationEU“ edukat käivitamist (vt punkt 2) kasvasid otsese eelarve täitmise raames, see tähendab komisjoni, rakendusametite ja usaldusfondide poolse eelarve täitmise raames kantud kulud 22,1 miljardilt eurolt 2020. aastal 63,0 miljardi euroni 2021. aastal. 40,9 miljardi euro suurune kasv on peamiselt tingitud taasterahastu „NextGenerationEU“ raames taaste- ja vastupidavusrahastust antud tagastamatust toetusest (42,9 miljardit eurot). Otsese eelarve täitmise raames seoses COVID-19 vastase vaktsineerimisega kantud kulud vähenesid 1,6 miljardilt eurolt 2020. aastal 0,7 miljardile eurole 2021. aastal.

Kaudse eelarve täitmise raames tehtud kulutused kajastavad eelarve täitmist ELi asutuste, ELi ametite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude üksuste poolt. 2021. aastal moodustasid kaudse eelarve täitmise raames tehtud kulutused 10,9 miljardit eurot, mis on sarnane eelneva aasta näitajale (11,0 miljardit eurot).

5.3.   VARAD

31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid varad kokku 414,1 miljardit eurot (2020. aastal 280,0 miljardit eurot); see märkimisväärne kasv tuleneb täiendavast laenuandmisest TERA raames ning uue taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel antud laenudest ja tehtud ettemaksetest. Kõige olulisemad kirjed olid finantsvarad (välja arvatud raha ja raha ekvivalendid) (188,6 miljardit eurot), eelmaksed (93,4 miljardit eurot), nõuded ja sissenõutavad summad (72,4 miljardit eurot) ning raha ja raha ekvivalendid (44,9 miljardit eurot). Muud varad, mis moodustasid 14,7 miljardit eurot, hõlmasid peamiselt materiaalset põhivara ja immateriaalset vara.

Vara koosseis 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Image 9

Koguvara märkimisväärne kasv 134,0 miljardit eurot ehk 47,9 % võrreldes aasta varasemaga oli tingitud peamiselt järgmiste asjaolude mõjust.

—

Tagasimaksmata laenud suurenesid 93,3 miljardilt eurolt 2020. aastal 163,6 miljardi euroni 2021. aastal. 70,3 miljardi euro ehk 75,3 % suurune kasv kajastab peamiselt täiendavate laenude andmist finantsabiks TERA raames (50,1 miljardit eurot) ja laenude andmist uuest taaste- ja vastupidavusrahastust (18,0 miljardit eurot).

—

Eelmaksed kokku suurenesid 62,7 miljardilt eurolt 2020. aastal 93,4 miljardi euroni 2021. aastal. 30,7 miljardi euro ehk 49,0 % suurune kasv kajastab taaste- ja vastupidavusrahastust antud tagastamatut toetust (30,8 miljardit eurot).

—

Raha ja raha ekvivalendid suurenesid 16,7 miljardilt eurolt 2020. aastal 44,9 miljardi euroni 2021. aastal. 28,2 miljardi euro suurune kasv on peamiselt tingitud taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud likviidsusest (taasterahastu kontol hoitavad 18,0 miljardit eurot ning 1,4 miljardi euro ulatuses vahendeid, mida hoitakse kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide eelarvesse väljamaksmiseni komisjoni keskkassas). Ülejäänud suurenemine tulenes rakendamata maksete assigneeringute suuremast summast 2021. aastal, trahvide lõplikuks muutumisest aasta lõpus ja täiendavatest traditsioonilistest omavahenditest, mis sisse nõuti, kuid mida aasta lõpu seisuga eelarves veel ei kajastatud.

Ühendkuningriigi väljaastumine EList

31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja. Riigi lahkumise tingimused on määratletud Ühendkuningriigi EList ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus, mida nimetatakse ka väljaastumislepinguks. Selle kokkuleppe raames nõustus Ühendkuningriik täitma kõik oma rahalised kohustused, mille ta oli ELi liikmesriigina võtnud. Leping jõustus 31. jaanuaril 2020. Ühendkuningriik jätkab ELi eelarvesse panustamist ja saab jätkuvalt kasu 2021. aastale eelnevatest ELi programmidest, nagu ta oleks liikmesriik. Ühtlasi saab Ühendkuningriik tagasi teatavad kindlaksmääratud summad, mille ta on ELi eelarvesse maksnud, või ELi eelarvesse laekunud summad, mis on seotud tema liikmesuse perioodiga. EL teatab kaks korda aastas Ühendkuningriigile summad, mis maksmisele kuuluvad, ja Ühendkuningriik maksab neid kuupõhiselt. Aruandlust ajakohastatakse igal aastal tegelike andmete põhjal.

Väljaastumislepingust tulenevate kohustustega kaasnevad ELi jaoks kohustised ja nõuded, mis tuleb välja arvutada ja mida tuleb ELi majandusaasta aruandes kajastada ning mis hõlmavad eelkõige järgmisi valdkondi:

—

omavahendid (artikkel 136);

—

täitmata kulukohustused (artikkel 140);

—

konkurentsitrahvid (artikkel 141);

—

liidu kohustised (artikkel 142);

—

tingimuslikud finantskohustised ja rahastamisvahendid (artiklid 143 ja 144);

—

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse netovara (artikkel 145);

—

ELi investeeringud Euroopa Investeerimisfondis (EIF) (artikkel 146);

—

kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused (artikkel 147).

(miljonites eurodes)

 

Artikkel 140

Artikkel 142

Muu

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Ühendkuningriigi makstavad summad

28 620

14 751

610

43 982

49 579

Ühendkuningriigile makstavad summad

—

—

(2 229 )

(2 229 )

(2 122 )

Kokku

28 620

14 751

(1 618 )

41 753

47 456

Pikaajalised

17 064

14 486

(711)

30 839

40 629

Lühiajalised

11 556

265

(908)

10 913

6 827

Eelmaksed

2021. aastal moodustasid eelmaksed (võtmata arvesse muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid ning osamakseid Bêkou ja Aafrika usaldusfondidesse) 86,2 miljardit eurot (2020. aastal 55,5 miljardit eurot), mis on peaaegu täielikult seotud komisjoni tegevusega. 30,7 miljardi euro suurune ehk 55,3 % kasv on peaaegu täielikult seotud taaste- ja vastupidavusrahastust antud tagastamatu toetusega, mille tagajärjel suurenesid eelmaksed seoses otsese eelarve täitmisega 14,3 miljardilt eurolt 2020. aastal 43,7 miljardi euroni 2021. aastal.

Komisjoni eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

Image 10

Mitmeaastase finantsraamistiku programmide alusel tehtavate eelmaksete määr oleneb oluliselt mitmeaastase finantsraamistiku asjaomasest etapist – näiteks mitmeaastase finantsraamistiku perioodi alguses tehakse tavaliselt liikmesriikidele suuri ettemakseid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ning need summad jäävad liikmesriikidele kättesaadavaks kuni programmide lõpetamiseni. Välja makstakse ka iga-aastased eelmaksed, mis tuleb aasta jooksul ära kasutada või mis vastasel korral raamatupidamisarvestuse tsükli iga-aastase sulgemise osana järgmisel aastal sisse nõutakse. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et eelmaksed püsiksid sobival tasemel. Oluline on leida tasakaal projektide piisava rahastamise tagamise ja kulude õigeaegse kajastamise vahel.

5.4.   KOHUSTISED

31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid kohustised kokku 496,4 miljardit eurot (2020. aastal 313,5 miljardit eurot); suur kasv on tingitud 2021. aastal TERA ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenudest. Kõige olulisemad kirjed olid taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi jaoks võetud laenud (236,7 miljardit eurot), pensionikohustused ja muud töösuhtejärgsete hüvitisega seotud kohustised (122,5 miljardit eurot), viitvõlad ja ettemakstud tulu (78,1 miljardit eurot) ja võlgnevused kolmandatele isikutele (46,4 miljardit eurot).

Kohustiste koosseis 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Image 11

Märkimisväärne kasv 82,9 miljardit eurot ehk 58,3 % võrreldes aasta varasemaga oli tingitud peamiselt järgmiste asjaolude mõjust.

—

Võetud laenud suurenesid 93,2 miljardilt eurolt 2020. aastal 236,7 miljardi euroni 2021. aastal. 143,5 miljardi euro suurune kasv on peamiselt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga (91,0 miljardit eurot) ja täiendavate laenude võtmisega TERA raames (50,1 miljardit eurot).

—

Viitvõlad ja ettemakstud tulu kasvasid 64,6 miljardilt eurolt 2020. aastal 78,1 miljardi euroni 2021. aastal. 13,5 miljardi euro ehk 20,9 % suurune kasv on peamiselt seotud uue taaste- ja vastupidavusrahastuga (8,2 miljardit eurot) ning mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 rakendamisega ERFi ja Ühtekuuluvusfondi alusel (1,9 miljardit eurot).

—

Võlgnevused suurenesid 32,4 miljardilt eurolt 2020. aastal 46,4 miljardi euroni 2021. aastal. 14,0 miljardi euro ehk 43,2 % suurune kasv on peamiselt tingitud taaste- ja vastupidavusrahastust (19,1 miljardit eurot) ning maksmisele kuuluvate summade vähenemisest ühtekuuluvuse valdkonnas, kus enne aasta lõppu laekunud kulutaotluste summa oli väiksem kui aasta varem (5,3 miljardit eurot).

Laekunud ja bilansis võlgnevustena kajastatud kulutaotlused ja arved kokku

Image 12

Netovara

31. detsembri 2021. aasta seisuga ületasid kohustised varasid 82,3 miljardi euro võrra (2020. aastal 33,4 miljardi euro võrra). Märkimisväärne kasv (48,9 miljardit eurot) tuleneb peamiselt 2021. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“ raames seoses tagastamatu toetusega võetud laenudest, mille tulemusel suurenesid otsese eelarve täitmisega hõlmatud kulud 42,9 miljardit eurot. See, et kohustised ületavad varasid, ei tähenda, et ELi institutsioonid ja asutused on rahalistes raskustes. Pigem kajastab see seda, et teatavaid kohustisi rahastatakse tulevaste eelarvete kaudu. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse aruandeaastal paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles järgnevatel aastatel ning seetõttu rahastada tulevastest eelarvetest; asjaomased tulud võetakse arvesse tulevastel perioodidel. Lisaks taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks võetud laenudele, mis tuleb tagasi maksta aastatel 2028–2051, ja töötajahüvitiste kohustisele, mida tuleb maksta mitme aastakümne jooksul, on kõige olulisemad summad, millele tuleb tähelepanu juhtida, seotud EAGFi raames toimuva tegevusega, millest enamik makstakse tavaliselt järgmise aasta esimeses kvartalis.

6.   ELi POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK, VALITSEMINE JA VASTUTUS

Euroopa Liit (EL) on liit, millele liikmesriigid usaldavad ühiste eesmärkide saavutamise. Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

6.1.   POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK

ELi aluslepingud

Üldised eesmärgid ja põhimõtted, millest liit ja Euroopa institutsioonid juhinduvad, on määratletud aluslepingutes. Liit ja ELi institutsioonid võivad tegutseda vaid neile aluslepingutega antud volituste piires neis lepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning nad peavad seda tegema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega (12). Oma eesmärkide saavutamiseks ja oma poliitika elluviimisels näeb liit endale ette vajalikud rahalised vahendid. Liidu üldiste huvide edendamise, sealhulgas eelarve täitmise ja programmide haldamise eest vastutab komisjon koostöös liikmesriikidega ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega

Aluslepinguga püstitatud eesmärkide täitmiseks on ELi käsutuses mitmesuguseid vahendeid, millest üks on ELi eelarve. Muud vahendid on näiteks ühtne õigusraamistik või ühised poliitilised strateegiad.

Mitmeaastane finantsraamistik ja kuluprogrammid

ELi eelarvest toetatavaid poliitikavaldkondi rakendatakse kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja vastavate valdkondlike õigusaktidega, milles on määratletud kuluprogrammid ja rahastamisvahendid. Nendega kirjeldatakse ELi poliitiliste prioriteetide rahalist külge piisavalt pika aja jooksul, et olla tulemuslik ning pakkuda ELi vahenditest toetuse saajatele ja liikmesriikide kaasrahastavatele asutustele järjekindlat pikaajalist ülevaadet. ELi kulutustele tervikuna ja peamistele kulukategooriatele (rubriikidele) sätestatakse aastased maksimumsummad (ülemmäärad). Kõigi rubriikide ülemmäärade summa moodustab kõigi kulukohustuste assigneeringute ülemmäära. Kõik liikmesriigid võtavad nõukogus mitmeaastase finantsraamistiku vastu ühehäälselt Euroopa Parlamendi nõusolekul. Praegune mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 võeti vastu 17. detsembril 2020. Mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 täiendab ajutine taasterahastu „NextGenerationEU“.

Aastaeelarve

Aastaeelarve koostab komisjon. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 314 kehtestatud menetlusega lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu järgmise aasta eelarves kokku (tavaliselt detsembri keskpaigaks). Eelarve tasakaalu põhimõtte kohaselt peavad eelarveaasta tulud ja kulud (maksete assigneeringud) olema tasakaalus.

ELi peamised rahastamisallikad on omavahenditulud, mida täiendavad muud tulud. Omavahendite liike on neli: traditsioonilised omavahendid (peamiselt tollimaksud), käibemaksupõhised omavahendid, ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid (mis kehtestati 2021. aastal) ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid. Muud ELi tegevusest saadavad tulud (näiteks konkurentsitrahvid) moodustavad tavaliselt alla 10 % kogutulust.

Eelarve täitmise viisid

ELi eelarvet täidetakse kolmel viisil, millest sõltub, kuidas raha välja makstakse ja seda hallatakse.

—

Jagatud eelarve täitmine: suurt osa eelarvest (ligikaudu kolmveerandit eelarvest) haldab komisjon koostöös liikmesriikidega jagatud eelarve täitmise süsteemi alusel, eelkõige struktuurifondide ja põllumajanduse valdkonnas.

—

Otsene eelarve täitmine: komisjon haldab programme ka ise ja võib delegeerida konkreetsete programmide rakendamise rakendusametitele.

—

Kaudne eelarve täitmine: kulutusi käsitlevaid otsuseid võib hallata ka kaudselt muude asutuste kaudu ELis või mujal. Finantsmääruses ja/või rahalist toetust käsitlevates lepingutes on määratletud selliste üksuste vajalikud kontrolli- ja aruandlusmehhanismid ning komisjonipoolne järelevalve juhul, kui ülesannete täitmine on tehtud kohustuseks liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt Maailmapank või Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) ja muudele üksustele (nt ELi detsentraliseeritud asutused ja ühisettevõtted).

Finantsmäärus

Üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus (13) on ELi rahanduses keskne õigusakt. Selles on üksikasjalikult määratletud ELi eelarve täitmise suhtes kohaldatavad finantsreeglid ja rollid, mida täidavad eri osalejad, kelle ülesanne on tagada, et raha kasutatakse põhjendatult ja sellega täidetakse seatud eesmärgid.

6.2.   VALITSEMINE JA ARUANDEKOHUSTUS

6.2.1.   Institutsiooniline ülesehitus

ELil on institutsiooniline raamistik, mille kaudu liit püüab edendada oma väärtusi, saavutada oma eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada oma poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus. Organisatsiooniline struktuur koosneb institutsioonidest, asutustest ja muudest ELi organitest. See, millised neist üksustest on hõlmatud ELi konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, on määratletud finantsmääruses ja kohaldatavates raamatupidamiseeskirjades (konsolideerimisega hõlmatud üksuste loetelu on esitatud ELi konsolideeritud majandusaasta aruande lisade punktis 9).

Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Komisjonil on poliitiline aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees. Nõukogu täidab ka poliitika kujundamise ja koordineerimise ülesandeid vastavalt Euroopa Ülemkogu seatud üldisele poliitilisele suunale ja liidu prioriteetidele.

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev haru. Komisjon edendab liidu üldisi huve ja käivitab selleks asjakohaseid algatusi. Ta tagab aluslepingute kohaldamise ja teeb Euroopa Liidu Kohtu kontrollimisel järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle liikmesriikide poolt. Komisjonil on koordineeriv, täidesaatev ja juhtimisfunktsioon, ta täidab eelarvet ja haldab programme.

Komisjon täidab eelarvet, suures osas koostöös liikmesriikidega (14). Koos tagavad nad assigneeringute kasutamise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Määrustes on sätestatud liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused jagatud eelarve täitmisel ning sellest tulenevad kohustused. Neis on sätestatud ka iga ELi institutsiooni kohustused ja üksikasjalikud eeskirjad seoses nende enda kuludega.

6.2.2.   Komisjoni juhtimisstruktuur

Komisjoni juhtimiskorraldust ja seda, kuidas see tagab komisjoni toimimise nüüdisaegse, vastutustundliku ja tulemustele suunatud institutsioonina, on kirjeldatud teatises, (15) mis käsitleb juhtimist Euroopa Komisjonis.

Komisjon täidab oma ülesandeid volinike kolleegiumi juhtimisel, kes määratleb prioriteedid ja võtab üldise poliitilise vastutuse komisjoni töö eest. Kolleegiumina töötab komisjon oma presidendi poliitilise juhtimise all, kes enda ametisse nimetamise raames tutvustab Euroopa Parlamendile eesmärke, mida ta kavatseb taotleda, presidendi poliitilistes suunistes. President otsustab komisjoni sisemise ülesehituse, tagades selle kui kollegiaalse kogu järjekindla ja tõhusa toimimise.

Kolleegium delegeerib eelarve täitmise tegevusliku külje ja finantsjuhtimise peadirektoritele ja talituste juhtidele, kes juhivad komisjoni haldusstruktuuri. Sellise detsentraliseeritud lähenemisviisiga luuakse halduskultuur, mis innustab ametnikke võtma vastutust nende kontrolli all oleva tegevuse eest ja nõuab neilt tagatisi nende vastutuse all oleva tegevuse üle.

Presidendi juhtimisel ja tihedas koostöös eelarve, inimressursside ja halduse eest vastutava komisjoni liikmega ning presidendi- ja kesktalituste osalemisel tagab üldjuhatus koordineerimise, järelevalve, nõustamise ja strateegilise suunamise.

Komisjonisisese korraga on määratletud tõhusate kontrollide ja haldusvahendite sidus kogum, mis võimaldab volinike kolleegiumil võtta komisjoni töö eest poliitiline vastutus (16).

6.2.3.   Komisjoni finantsjuhtimine

Finantsjuhtimise rollid ja vastutusalad on komisjonis selgesti määratletud (nt finantsmääruses ja sise-eeskirjades (17)) ja neid kohaldatakse vastavalt. Volitatud eelarvevahendite käsutajatena vastutavad komisjoni peadirektorid ja talituste juhid ELi ressursside usaldusväärse finantsjuhtimise, finantsmääruse sätete järgimise, riskijuhtimise ja asjakohase sisekontrolli raamistiku kehtestamise eest.

Eelarvevahendite käsutajad vastutavad kogu haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb institutsiooni poolt seatud poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni tegevuse haldamiseni nii tegevuslikust kui ka usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohast. Ülesandeid võib delegeerida edasi direktoritele, üksuste juhtidele ja teistele, kellest saavad seeläbi edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad. Iga eelarvevahendite volitatud käsutaja võib tugineda sisekontrollisüsteemide rakendamise järelevalves ja seires ühele või kahele riskijuhtimise ja sisekontrolli eest vastutavale direktorile.

Komisjoni kesktalitused edendavad parimat tava ning annavad juhiseid ja nõu, muu hulgas üldjuhatuse töö kaudu.

Finantsmääruse kohaselt peab iga volitatud eelarvevahendite käsutaja koostama iga-aastase tegevusaruande, milles kirjeldatakse tulemusi, sisekontrolli ja finantsjuhtimist asjaomasel aastal. Iga-aastane tegevusaruanne sisaldab kinnitust selle kohta, et vahendeid on kasutatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne (18) on peamine vahend, millega volinike kolleegium võtab poliitilise vastutuse ELi eelarve finantsjuhtimise eest.

Komisjoni peaarvepidaja vastutab tsentraalselt rahavoogude juhtimise, sissenõudmismenetluste, rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS) põhinevate raamatupidamiseeskirjade kehtestamise, raamatupidamissüsteemide valideerimise ning komisjoni ja ELi konsolideeritud majandusaasta aruannete koostamise eest. Peaarvepidajal tuleb ka anda majandusaasta aruandele allkiri deklareerimaks, et see annab tõese ülevaate Euroopa Liidu finantsseisundi, tegevuse tulemuste ja liidu rahavoogude kõigist olulistest tahkudest. Majandusaasta aruande võtab vastu volinike kolleegium. Peaarvepidaja täidab oma funktsiooni sõltumatult ja tal on suur vastutus finantsaruandluse eest komisjonis.

Komisjoni siseaudiitor on samuti tsentraliseeritud ja sõltumatu funktsiooni täitja, kes esitab sõltumatuid nõuandeid, seisukohti ja soovitusi komisjoni, ELi asutuste ja muude autonoomsete asutuste sisekontrollisüsteemide kvaliteedi ja toimimise kohta.

Auditi järelevalvekomitee tagab siseaudiitori sõltumatuse ning teeb järelevalvet siseauditi kvaliteedi ja järelmeetmete üle, mida komisjoni talitused on võtnud nii seoses sise- ja välisauditite soovituste kui ka Euroopa Kontrollikoja järeldustega eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ja soovitustega ELi konsolideeritud majandusaasta aruande usaldusväärsuse kohta. Komitee nõustav roll aitab veelgi üldiselt parandada komisjoni tõhusust ja tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning toetab kolleegiumi järelevalvetegevust komisjoni juhtimise, riskijuhtimise ja sisekontrolli tavade üle.

6.2.4.   Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega tuleb vahendeid hallata tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult. Et tagada piisav kindlus ELi vahendite nõuetekohase kulutamise kohta, on olemas põhjalikul aruandlusel, välisauditil ja poliitilisel kontrollil põhinev vastutusraamistik.

Euroopa Parlament otsustab pärast nõukogu soovitust, kas anda lõplik heakskiit – mida nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks – viisile, kuidas komisjon ELi eelarvet teataval aastal täitis. Iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega tagatakse, et komisjonil lasub poliitiline vastutus ELi eelarve täitmise eest.

Igal aastal kontrollib Euroopa Kontrollikoda raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ning seda, kas kõik tulud on saadud ja kõik kulud on kantud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine ja eelarvestamise kvalitatiivsed aspektid, sealhulgas tulemuslikkus, on olnud usaldusväärsed. Euroopa Kontrollikoja aastaaruande avaldamine on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lähtepunkt. Audiitorid koostavad ka eriaruandeid konkreetsete kulutuste või poliitikavaldkondade või eelarve- või juhtimisküsimuste kohta.

Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta põhineb ka komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannetel, volinike ärakuulamisel Euroopa Parlamendis ning komisjonile esitatud kirjalikele küsimustele antud vastustel.

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne on koostatud teabe alusel, mille institutsioonid ja asutused on esitanud vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 246 lõikele 2. Käesolevaga kinnitan, et aruanne on koostatud finantsmääruse XIII jaotise ja raamatupidamisarvestuse põhimõtete, normide ja meetodite kohaselt, mida on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruannete lisades.

Olen saanud nende institutsioonide ja asutuste peaarvepidajatelt kogu vajaliku teabe, mille õigsust nad kinnitasid ja mis oli vajalik Euroopa Liidu varasid ja kohustisi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks.

Käesolevaga kinnitan, et nimetatud teabe ja kontrollimise alusel, mida pidasin vajalikuks enne Euroopa Komisjoni aruannete allakirjutamist teha, olen piisavalt kindel, et aruanded kajastavad Euroopa Liidu finantsseisundit, tegevustulemusi ja rahavooge kõigis olulistes aspektides õiglaselt.

Komisjoni peaarvepidaja

Rosa ALDEA BUSQUETS

17. juuni 2022

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDED JA NENDE LISAD (2)

SISUKORD

BILANSS 33
TULEMIARUANNE 34
RAHAVOOGUDE ARUANNE 35
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 37
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 38

1.

 PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED 38

2.

 BILANSI LISAD 57

3.

 TULEMIARUANDE LISAD 99

4.

 TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA TINGIMUSLIKUD VARAD 109

5.

 EELARVELISED KULUKOHUSTUSED JA JURIIDILISED KOHUSTUSED 116

6.

 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE 120

7.

 SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED 141

8.

 BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 143

9.

 KONSOLIDEERIMISE ULATUS 143

BILANSS

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

PÕHIVARA

 

 

 

Immateriaalne vara

2.1

769

620

Materiaalne põhivara

2.2

12 669

11 682

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud

2.3

1 192

588

Finantsvarad

2.4

181 874

99 214

Eelmaksed

2.5

60 792

34 519

Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded

2.6

40 642

45 813

 

 

297 938

192 434

KÄIBEVARA

 

 

 

Finantsvarad

2.4

6 744

13 881

Eelmaksed

2.5

32 656

28 229

Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded

2.6

31 796

28 681

Laovaru

2.7

84

80

Raha ja raha ekvivalendid

2.8

44 860

16 742

 

 

116 141

87 613

VARAD KOKKU

 

414 078

280 047

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Pension ja muud töötajahüvitised

2.9

(122 466 )

(116 020 )

Eraldised

2.10

(2 950 )

(3 878 )

Finantskohustised

2.11

(214 974 )

(84 399 )

 

 

(340 391 )

(204 297 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Eraldised

2.10

(398)

(1 527 )

Finantskohustised

2.11

(31 149 )

(10 649 )

Võlgnevused

2.12

(46 372 )

(32 408 )

Viitvõlad ja ettemakstud tulu

2.13

(78 068 )

(64 584 )

 

 

(155 987 )

(109 167 )

KOHUSTISED KOKKU

 

(496 377 )

(313 464 )

NETOVARA

 

(82 299 )

(33 418 )

Reservid

2.14

1 325

5 062

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad  (3)

2.15

(83 624 )

(38 480 )

NETOVARA

 

(82 299 )

(33 418 )

TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

2021

2020

TULUD

 

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid

3.1

115 955

125 393

Traditsioonilised omavahendid

3.2

20 590

19 559

Käibemaksupõhised omavahendid

3.3

18 340

17 858

Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

3.4

5 831

—

Trahvid

3.5

1 990

452

Kulude sissenõudmine

3.6

1 794

1 355

Ühendkuningriigi väljaastumisleping

3.7

1 122

47 456

Muu

3.8

6 737

7 116

 

 

172 357

219 190

 

 

 

 

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Finantstulud

3.9

5 092

3 434

Muu

3.10

1 497

1 404

 

 

6 589

4 838

Kogutulu

 

178 946

224 028

KULUD

 

 

 

Täidetud liikmesriikide poolt

3.11

 

 

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

 

(40 829 )

(40 461 )

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja muud maaelu arengu vahendid

 

(15 451 )

(14 467 )

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

 

(46 932 )

(41 118 )

Euroopa Sotsiaalfond

 

(16 727 )

(13 677 )

Muu

 

(4 835 )

(2 701 )

Täidetud komisjoni, rakendusametite ja usaldusfondide poolt

3.12

(63 000 )

(22 094 )

Täidetud muude ELi ametite ja asutuste poolt

3.13

(3 154 )

(3 530 )

Täidetud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt

3.13

(4 512 )

(4 178 )

Täidetud muude üksuste poolt

3.13

(3 225 )

(3 257 )

Personali- ja pensionikulud

3.14

(12 417 )

(11 995 )

Finantskulud

3.15

(4 201 )

(2 188 )

Muud kulud

3.16

(5 762 )

(6 946 )

Kulud kokku

 

(221 046 )

(166 612 )

EELARVEAASTA TULEM

 

(42 100 )

57 416

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Eelarveaasta tulem

(42 100 )

57 416

Põhitegevus

 

 

Amortisatsioon (finantsvara)

116

113

Amortisatsioon

1 054

1 047

Kahjum investeeringute väärtuse langusest (väärtuse languse tühistamine)

—

—

Laenude (suurenemine)/vähenemine

(70 259 )

(40 624 )

Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine

(30 699 )

(11 301 )

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine

2 055

(50 519 )

Varude (suurenemine)/vähenemine

(4)

(12)

Pensioni- ja muude töötajahüvitiste kohustiste suurenemine/(vähenemine)

6 447

18 360

Eraldiste suurenemine/(vähenemine)

(2 057 )

581

Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine) (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“ võetud laenud)

60 075

40 531

Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)

13 964

5 166

Viitvõlgade ja ettemakstud tulu suurenemine/(vähenemine)

13 484

(2 645 )

Mitterahalise tuluna kajastatud eelneva aasta eelarvetulem

(1 769 )

(3 218 )

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine (mitterahalised muutused tulemiaruandes ei kajastu)

(3 257 )

(15 155 )

Muud mitterahalised muutused

(1 757 )

63

Investeerimistegevus

 

 

Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara (suurenemine)/vähenemine

(2 307 )

(1 566 )

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute (suurenemine)/vähenemine

(604)

3

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (mitte-tuletisinstrumendid)  (19)

(4 636 )

(1 180 )

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (tuletisinstrumendid)

(629)

(62)

Finantseerimistegevus

 

 

Taasterahastuga „NextGenerationEU“ seoses võetud laenude suurenemine/(vähenemine)

91 000

 

NETORAHAVOOD

28 118

(3 004 )

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/(vähenemine) (neto)

28 118

(3 004 )

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

16 742

19 745

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

44 860

16 742

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad Kogunenud ülejääk/(puudujääk)

Muud reservid

Õiglase väärtuse reserv

Netovara

SALDO SEISUGA 31.12.2019

(77 560 )

4 646

391

(72 523 )

Muutused tagatisfondi reservis

(173)

173

—

—

Õiglase väärtuse muutused

—

—

105

105

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine

(15 155 )

—

—

(15 155 )

Muu

210

(252)

—

(42)

Liikmesriikidele tagasi makstud 2019. aasta eelarve ülejääk

(3 218 )

—

—

(3 218 )

Eelarveaasta tulem

57 416

—

—

57 416

SALDO SEISUGA 31.12.2020

(38 480 )

4 566

496

(33 418 )

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju (vt lisade punkt 1)

1 719

(3 043 )

(496)

(1 820 )

SALDO SEISUGA 1.1.2021

(36 761 )

1 523

—

(35 238 )

Muutused tagatisfondi reservis

—

—

—

—

Õiglase väärtuse muutused

—

—

—

—

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine

(3 257 )

—

—

(3 257 )

Muu

262

(198)

—

63

Liikmesriikidele tagasi makstud 2020. aasta eelarve ülejääk

(1 769 )

—

—

(1 769 )

Eelarveaasta tulem

(42 100 )

—

—

(42 100 )

SALDO SEISUGA 31.12.2021

(83 624 )

1 325

—

(82 299 )

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Tuleb tähele panna, et alljärgnevates tabelites on Ühendkuningriiki käsitlevad summad seoses kuni 2020. aasta lõpuni kestnud mitmeaastaste finantsraamistikega esitatud rubriigi „Liikmesriigid“ all, sest kuigi Ühendkuningriik astus liidust 1. veebruaril 2020 välja, jätkub kooskõlas väljaastumislepinguga nende perioodide puhul tema finantssuhe liiduga nii, nagu oleks ta liikmesriik.

1.   PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1.   ÕIGUSLIK ALUS JA RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Euroopa Liidu raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, edaspidi „finantsmäärus“).

Finantsmääruse artikli 80 kohaselt koostab EL oma raamatupidamise aastaaruande tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS). Kõnealused raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid tuleb kohaldada kõigis konsolideeritud institutsioonides ja ELi asutustes, et tagada ELi konsolideeritud raamatupidamisaruannete sisene järjepidevus.

Uute ja muudetud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade (EAR) kohaldamine

Uus vastuvõetud ELi raamatupidamiseeskiri, mis 31. detsembril 2021 veel ei kehtinud

Uusi vastuvõetud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirju, mis 31. detsembril 2021 veel ei kehtinud, ei ole.

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskiri, mis kehtib 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes

17. detsembril 2020 võttis komisjoni peaarvepidaja vastu läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 „Finantsinstrumendid“, millega kehtestatakse finantsvarade ja finantskohustiste finantsaruandluse põhimõtted ning mis põhineb uuel rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 41 „Finantsinstrumendid“, muudetud rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 28 „Finantsinstrumendid: esitamine“ ja muudetud rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 30 „Finantsinstrumendid: avalikustamine“ (välja antud augustis 2018).

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskiri nr 11 on kohustuslikult kehtiv alates 1. jaanuarist 2021 ning kõiki algses kohaldamises tehtud muudatusi arvestati sellel kuupäeval, seega ei ole varasemate perioodide summasid vaja uuesti esitada. Selle tulemusel on kõiki käesolevas aruandes esitatud finantsvarasid, finantskohustisi, kaubanduslikke nõudeid ja intressitulu/-kulu 31. detsembri 2020. aasta seisuga arvestatud kooskõlas ELi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande lisade punktides 1.5.5, 1.5.8 (ainult kaubanduslike tehingute kohta), 1.5.12 ja 1.6.1 (ainult kaubanduslike tehingute kohta) nimetatud arvestuspõhimõtetega.

Peamised muutused ja nende mõju ELi 2021. aasta raamatupidamisaruannetele on järgmised.

Finantsvarade uued liigitus- ja mõõtmispõhimõtted

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 kehtestatakse finantsvarade liigitamise suhtes põhimõtetest lähtuv lähenemisviis ja kasutada tuleb kahte kriteeriumit: üksuse mudel oma finantsvarade haldamiseks ja nende varade lepingupõhiste rahavoogude tunnused. Sõltuvalt nendest kriteeriumidest liigitatakse finantsvarad amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

1. jaanuaril 2021 liigitati uute kriteeriumide kohaldamise tulemusel kõik omakapitaliinvesteeringud ja võlaväärtpaberid kategooria „müügivalmis“ alt ümber õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks. Seotud õiglase väärtuse reserv liigitati netovara all ümber kumuleerunud ülejäägiks või puudujäägiks.

Uus väärtuse languse mudel

Kui eelmine väärtuse languse mudel põhines kantud kahjul, siis läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 kehtestati tulevikku suunatud väärtuse languse mudel, mis põhineb finantsvara kogu eluea eeldataval krediidikahjul. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse võimalikke makseviivitusi ja finantsvarade krediidikvaliteedi muutusi. Uut väärtuse languse mudelit kohaldatakse kõikide amortiseeritud väärtuses või õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavate finantsvarade, samuti laenukohustuste ja finantstagatiste lepingute suhtes.

Eelkõige kajastati 1. jaanuaril 2021 uue väärtuse languse mudeli amortiseeritud väärtuses kajastatavate finantsvarade suhtes kohaldamise tulemusel partnerriikidele makromajandusliku finantsabi ja Euratomi programmide raames finantsabiks antud laenude väärtuse langus.

Finantstagatiste arvestus

Eelmise ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaselt arvestati enamikku finantstagatisi, eelkõige selliseid tagatisi, mida antakse tasuta või ebaolulise tasu eest, vastavalt ELi raamatupidamiseeskirjale nr 10 („Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“), seega kajastatakse neid sõltuvalt kahju tõenäosusest kas eraldistena või esitatakse need tingimuslike kohustistena.

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 nõutakse finantstagatiste arvestuse nõuete kohaldamist kõikide finantstagatiste lepingute suhtes. Finantstagatise kohustise väärtuse hindamisel lähtutakse tagatise õiglasest väärtusest esmasel kajastamisel ja tagatud võlgade portfelli eeldatava krediidikahju muutustest. Vt lisade punkt 1.5.12.

Selle tulemusel liigitati olemasolevad finantstagatiste lepingud 1. jaanuaril 2021 finantseraldiste kategooriast ümber finantstagatise kohustiste alla ja need mõõdeti ümber kooskõlas läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 nõuetega. See muudatus tõi kaasa finantskohustiste suurenemise, eelkõige seoses tagatistega, mis on antud EIP grupile välislaenude andmise volituse raames. Pärast arvestusliku käsitluse muutmist ja finantstagatiste lepinguga seotud kohustise kajastamist välislaenude andmise volituse raames on välistegevuse tagatisfondi reserv, mis kuni 31. detsembrini 2020 kuulus netovara alla, vabastatud kumuleerunud ülejäägi või puudujäägi alla.

Alljärgnevas tabelis on esitatud algsed mõõtmiskategooriad ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 alusel, mida kohaldati ELi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande suhtes, ja uued mõõtmiskategooriad läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 alusel seoses Euroopa Liidu finantsvarade ja -kohustistega 1. jaanuari 2021. aasta seisuga.

(miljonites eurodes)

 

Mõõtmiskategooria Eelmine ELi raamatupidamis-eeskiri nr 11

Bilansiline neto-maksumus seisuga 31.12.2020

Mõõtmiskategooria Läbivaadatud ELi raamatupidamis-eeskiri nr 11

Bilansiline neto-maksumus seisuga 1.1.2021

Finantsvarad

 

 

 

 

Antud laenud

Laenud ja nõuded

93 309

Amortiseeritud soetusmaksumus

93 575

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

2

Võla- ja omakapitali-investeeringud

Müügivalmis finantsvarad

19 587

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

19 587

Tuletisinstrumentide varad

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

199

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

199

Nõuded

Laenud ja nõuded

3 450

Amortiseeritud soetusmaksumus

3 485

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

3 482

Raha ja raha ekvivalendid

Müügivalmis finantsvarad

16 742

Amortiseeritud soetusmaksumus

16 742

Finantskohustised

 

 

 

 

Finantstagatised

Finantstagatise kohustis

(90)

Finantstagatise kohustis

(7 889 )

Eraldised (ELi raamatupidamiseeskiri nr 10)

(2 523 )

Võetud laenud

Amortiseeritud soetusmaksumus

(93 192 )

Amortiseeritud soetusmaksumus

(93 521 )

Muud finantskohustised

Amortiseeritud soetusmaksumus

(1 761 )

Amortiseeritud soetusmaksumus

(1 761 )

Tuletisinstrumentide kohustised

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

(4)

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

(4)

Võlgnevused

Amortiseeritud soetusmaksumus

(32 408 )

Amortiseeritud soetusmaksumus

(32 408 )

Alljärgnevas tabelis on analüüsitud läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 ülemineku mõju Euroopa Liidu finantsvaradele, nõuetele, finantseraldistele ja finantskohustistele. Selles võrreldakse eelmise mõõtmiskategooria kohaseid bilansilisi maksumusi ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 alusel, mida kohaldati ELi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande suhtes, ja nende uusi mõõtmiskategooriaid läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 üleminekul 1. jaanuaril 2021.

(miljonites eurodes)

 

Saldo seisuga 31.12.2020

Ümber-liigitamine

Ümber-hindamine

Saldo seisuga 1.1.2021

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

19 587

 

 

 

Ülekandmine müügivalmis finantsvaradest õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradesse

 

(19 587 )

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

—

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

199

 

 

 

Ülekandmine müügivalmis finantsvaradest õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradesse

 

19 587

 

 

Ülekandmine laenudest õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradesse

 

2

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

19 788

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarad (2020. aasta aruandes antud laenud)

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

93 309

 

 

 

Ümberhindamine: tegelik intressimäär

 

 

329

 

Ümberhindamine: eeldatav krediidikahju

 

 

(60)

 

Ümberliigitamine õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradeks

 

(2)

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

93 575

Finantsvarad kokku

(lisade punkt 2.4)

113 095

—

269

113 363

Nõuded

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

3 450

 

 

 

Ümberhindamine: eeldatav krediidikahju

 

 

33

 

Finantstagatiste leping – laekumispool: ümberhindamine

 

 

3 484

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

6 967

Nõuded kokku

(lisade punkt 2.6.2)

3 450

—

3 517

6 967

Finantseraldised

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

(2 523 )

 

 

 

Ülekandmine finantstagatise kohustistesse

 

2 522

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

(1)

Finantseraldised kokku

(lisade punkt 2.10)

(2 523 )

2 522

—

(1)

Finantstagatise kohustised

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

(90)

 

 

 

Ülekandmine finantseraldistest

 

(2 522 )

 

 

Finantstagatiste leping – maksepool: ümberhindamine

 

 

(5 277 )

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

(7 889 )

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustised

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

(94 954 )

 

 

 

Ümberhindamine: tegelik intressimäär

 

 

(329)

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

(95 283 )

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantskohustised

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

(4)

 

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

(4)

Finantskohustised kokku

(lisade punkt 2.11)

(95 048 )

(2 522 )

(5 606 )

(103 175 )

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamise mõju kokku

 

 

(1 820 )

 

Alljärgnevas tabelis on analüüsitud läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 ülemineku mõju Euroopa Liidu netovarale 1. jaanuari 2021. aasta seisuga.

(miljonites eurodes)

 

Saldo seisuga 31.12.2020

Reservide vabastamine

Muu mõju netovarale

Saldo seisuga 1.1.2021

Reservid

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

5 062

 

 

 

Õiglase väärtuse reservi vabastamine

 

(496)

 

 

Tagatisfondi reservi vabastamine

 

(3 043 )

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

1 523

Kumuleerunud ülejääk/(puudujääk)

 

 

 

 

Esialgne algsaldo

(38 480 )

 

 

 

Õiglase väärtuse reservi vabastamine

 

496

 

 

Tagatisfondi reservi vabastamine

 

3 043

 

 

Varade ja kohustiste ümberhindamine

 

 

(1 820 )

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

(36 761 )

Netovara kokku

(33 418 )

—

(1 820 )

(35 238 )

Alljärgnevas tabelis on võrreldud eelmise perioodi väärtuse languse allahindluse lõppsaldot, mida on hinnatud vastavalt ELi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande suhtes kohaldatavale ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11, ja finantseraldisi, mida on hinnatud kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 10, uue väärtuse languse allahindlusega, mida on 1. jaanuari 2021. aasta seisuga hinnatud vastavalt läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11.

(miljonites eurodes)

 

31.12.2020

1.1.2021

Väärtuse languse allahindlus / finantseraldised

12 kuu eeldatav krediidi-kahju

Kogu eluea eeldatav krediidi-kahju

Väärtuse languse allahindlus kokku

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarad, millest

(739)

(49)

(25)

(73)

üleantud laenud  (20)

(726)

—

—

—

muud laenud

(13)

(49)

(25)

(73)

Nõuded

(190)

 

(156)

(156)

Finantstagatiste lepingud

(2 523 )

(859)

(5 143 )

(6 002 )

1.2.   RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Kuna ELi näol on tegemist avaliku sektori üksusega, on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanne“ ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte.

Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõetruu esitus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus.

1.3.   KONSOLIDEERIMINE

Konsolideerimise ulatus

ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne hõlmab kõiki olulisi kontrollitavaid üksusi, ühiseid ettevõtmisi ja sidusettevõtteid. Konsolideerimisega hõlmatud üksuste täielik loetelu, kuhu praegu kuulub 55 kontrollitavat üksust ja üks sidusettevõte (2020. aastal 52 kontrollitavat üksust ja üks sidusettevõte), on esitatud lisade punktis 9. Kontrollitavate üksuste hulka kuuluvad ELi institutsioonid (sealhulgas komisjon, kuid mitte Euroopa Keskpank) ja ELi ametid (välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna ametid). Kontrollitavaks üksuseks loetakse ka likvideeritavat Euroopa Söe- ja Teraseühendust (likvideeritav ESTÜ). ELi ainus sidusettevõte on Euroopa Investeerimisfond (EIF).

Üksusi, mis kuuluvad konsolideerimisele, kuid mis on ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande kui terviku seisukohalt ebaolulised, ei ole vaja konsolideerida ega arvestada kapitaliosaluse meetodil, kui see põhjustab ELile ülemäärast aja- või rahakulu. Neid üksusi nimetatakse väiksemateks üksusteks ja need on eraldi loetletud lisade punktis 9. 2021. aastal liigitati väiksemateks üksusteks kaheksa üksust (2020. aastal kaheksa üksust).

Kontrollitavad üksused

Konsolideerimise ulatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse kontrolli mõistet. Kontrollitavad üksused on üksused, milles ELil on osalus või millelt tal on õigus saada tänu oma osalusele mitmesuguseid hüvesid, mille olemust ja suurust ta saab muuta, kasutades oma võimu nende üksuste üle. See võim peab tal olema praegu ja seotud üksuse asjaomaste tegevusaladega. Kontrolli all olevad üksused on täielikult konsolideeritud. Konsolideerimine algab kontrolli alguse kuupäeval ja lõpeb kontrolli lõppemisel.

ELi raames on põhilised kontrolli väljendavad näitajad järgmised: üksuse loomine aluslepingu või teisese õigusakti alusel, üksuse rahastamine ELi eelarvest, hääleõigus juhtorganites, Euroopa Kontrollikoja poolne auditeerimine ning Euroopa Parlamendi poolne eelarve täitmisele heakskiidu andmine. See, kas üksuse puhul on täidetud üks või mitu kontrolli all olemise kriteeriumi, tehakse kindlaks iga üksuse puhul eraldi.

Kõik ELi kontrollitavate üksuste omavahelised olulised tehingud ja saldod elimineeritakse; sellistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole aga märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Ühised ettevõtmised

Ühine ettevõtmine on kokkulepe, milles EL ja üks või mitu poolt omavad ühist kontrolli. Ühine kontroll on siduva lepinguga kokkulepitud jagatud kontroll ettevõtmise üle, mis on olemas üksnes juhul, kui asjaomast tegevust käsitlevad otsused nõuavad kontrolli jagavate poolte ühehäälset nõusolekut. Ühised ettevõtmised võivad olla kas ühisettevõtted või ühisoperatsioonid. Ühisettevõte on eraldiseisva äriühinguna struktureeritud ühine ettevõtmine, mille puhul ühist kontrolli omavatel pooltel on õigus ettevõtmise netovarale. Osaluste üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil (vt lisade punkt 1.5.4). Ühisoperatsioon on ühine ettevõtmine, mille puhul ühist kontrolli omavatel pooltel on õigus ettevõtmisega seotud varadele ja vastutus selle kohustiste eest. Ühisoperatsioonides osaluse arvestamiseks kajastatakse ELi raamatupidamise aastaaruannetes selle varad ja kohustised, tulud ja kulud, samuti tema osa ühistes varades, kohustistes, tuludes ja kuludes.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtted on üksused, mille üle ELil on kas otseselt või kaudselt märkimisväärne mõju, kuid mille üle tal puudub ainu- või ühine kontroll. Eelduseks on võetud, et märkimisväärne mõju esineb juhul, kui ELile kuulub kas otseselt või kaudselt vähemalt 20 % hääleõigusest. Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil (vt lisade punkt 1.5.4).

Konsolideerimata üksused, mille vahendeid haldab komisjon

ELi personali ühise ravikindlustusskeemi, Euroopa Arengufondi ja osalejate tagatisfondi vahendeid haldab komisjon nimetatud üksuste eest. Kuna need üksused ei ole ELi kontrolli all, siis ei ole need ka tema raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritud.

1.4.   ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal kooskõlas finantsmääruse artikliga 243. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.4.1.   Valuuta ja ümberarvestamise alused

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites eurodes, kui ei ole märgitud teisiti, sest euro on ELi arveldusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes.

Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse materiaalse põhivara ja immateriaalse vara puhul, mille väärtust eurodes arvestatakse nende soetamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga (EKP) vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Valuuta

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Valuuta

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Bulgaaria leev (BGN)

1,9558

1,9558

Poola zlott (PLN)

4,5969

4,5597

Tšehhi kroon (CZK)

24,8580

26,2420

Rumeenia leu (RON)

4,949

4,8683

Taani kroon (DKK)

7,4364

7,4409

Rootsi kroon (SEK)

10,2503

10,0343

Inglise nael (GBP)

0,8403

0,8990

Šveitsi frank (CHF)

1,0331

1,0802

Horvaatia kuna (HRK)

7,5156

7,5519

Jaapani jeen (JPY)

130,3800

126,4900

Ungari forint (HUF)

369,1900

363,8900

USA dollar (USD)

1,1326

1,2271

1.4.2.   Prognooside kasutamine

Rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt on raamatupidamise aastaaruandes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustiste summad, nõuetest tuleneva finantsriski summad ja finantsinstrumente käsitlevates lisades avaldatud summad, amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarade ning finantstagatiste lepingute kohustiste, viitlaekumiste ja -võlgade ja eraldiste väärtuse languse allahindlus, immateriaalse vara ja materiaalse põhivara väärtuse languse määr ning varude ja tingimuslike varade ja kohustiste netorealiseerimisväärtus. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi kajastatakse prognoosides sellel perioodil, mil need teatavaks saavad, kui muudatus mõjutab ainult seda perioodi, või sellel ja tulevastel perioodidel, kui muudatus mõjutab mõlemat.

1.5.   BILANSS

1.5.1.   Immateriaalne vara

Immateriaalne vara on eristatav mitterahaline vara ilma materiaalse vormita. Vara on eristatav siis, kui see on kas eraldatav (st seda saab üksusest eraldada või lahutada, näiteks eraldi või koos seotud lepingu, eristatava vara või kohustisega müüa, üle anda, litsentseerida, rentida või vahetada, olenemata sellest, kas üksus kavatseb seda teha) või kui see tuleneb siduvatest kokkulepetest (sealhulgas lepingupõhised või muud juriidilised õigused, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või üksusest või muudest õigustest ja kohustustest eraldada).

Omandatud immateriaalne vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tekkinud kahjum. Asutusesiseselt väljatöötatud immateriaalne vara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ettenähtud kriteeriumid, ning kulud on seotud üksnes kõnealuse vara arendusjärguga. Kapitaliseeritavate kulude hulka kuuluvad kõik otseselt omistatavad kulud, mis on vajalikud vara loomiseks, tootmiseks või valmistamiseks selliselt, et see vara saaks toimida juhtkonna poolt kavandatud viisil. Teadustegevusega seotud kulusid, mittekapitaliseeritavaid arenduskulusid ja hoolduskulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku kasutusea alusel (3–11 aastat). Immateriaalsete varade eeldatav kasulik eluiga sõltub nende konkreetsest majanduslikust kasutuseast või lepingujärgsest juriidilisest kehtivusajast.

1.5.2.   Materiaalne põhivara

Kogu materiaalne põhivara on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tekkinud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on otseselt seotud asjaomase vara soetamise, valmistamise ja üleandmisega.

Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise maksumuse hulka või kajastatud eraldi varana – viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb ELile ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti.

Maad ei amortiseerita, kuna selle kasutusiga loetakse igaveseks. Ehitamisel olevat vara ei amortiseerita, kuna selline vara ei ole veel kasutamiseks valmis. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus, millest lahutatakse jääkmaksumus, jaotatakse nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Vara liik

Lineaarne amortisatsiooninorm

Hooned

4 % – 10 %

Kosmosevarad

8 % – 25 %

Seadmed

10 % – 25 %

Sisustus ja sõidukid

10 % – 25 %

Arvutiriistvara

25 % – 33 %

Muu

10 % – 33 %

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu ja müügikulude vahe võrdlemisel võõrandatava vara bilansilise maksumusega ning seda kajastatakse tulemiaruandes.

Rendimaksed

Rendileping on leping, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle vara kasutusõiguse. Rent liigitatakse kas kapitalirendiks või kasutusrendiks.

Kapitalirendi puhul antakse rentnikule üle kõik olulised omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved. Rentnikuna kapitalirendi lepingu sõlmimisel kajastatakse kapitalirendi lepingu alusel omandatud varasid varadena ja seotud rendikohustusi kohustistena alates rendiperioodi algusest. Varasid ja kohustisi kajastatakse summas, mis on võrdne renditud kinnisvara õiglase väärtusega, või kui see on väiksem, siis rendimaksete miinimumsummade nüüdisväärtusena, mis mõlemad määratakse kindlaks rendi jõustumise kuupäeval. Kapitalirendi alusel hoitavat vara amortiseeritakse rendiperioodi jooksul kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendimaksete miinimumsummad jaotatakse finantskuludeks (intressielement) ja kohustise lõppväärtuse vähendamiseks (põhiosa element). Finantskulud jaotatakse igale rendiperioodile nii, et kogu rendiperioodi vältel oleks intressimäär igal osaperioodil sama kohustise lõppväärtuse suhtes, mida kajastatakse vastavalt vajadusele lühi- või pikaajalisena. Tingimuslikku renti kajastatakse kuluna selle tekkimise perioodil.

Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent, see tähendab rent, mille puhul rendileandjale jäävad kõik olulised vara omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved. Rentnikuna kasutusrendi lepingu sõlmimisel kajastatakse kasutusrendi maksed tulemiaruandes kuluna lineaarselt kogu rendiperioodi jooksul ning finantsseisundi aruandes ei esitata ei renditud varasid ega rendiga seotud kohustisi.

1.5.3.   Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse langus on vara tulevase majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine suuremas ulatuses kui vara tulevase majandusliku kasu või teenusepotentsiaali süstemaatiliselt kajastatud vähenemine amortisatsiooni või kulumina (vastavalt vajadusele). Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui aruandepäeval on märke selle kohta, et vara väärtus võib olla langenud. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab kaetavat (kasutus)väärtust. Kaetav (kasutus)väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või vara tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajadusel kohandatakse neid vähemalt kord aastas. Kui varasematel aastatel kajastatud väärtuse languse põhjused enam ei kehti, siis vähendatakse vastavalt sellele väärtuse langusest tekkinud kahjumit.

1.5.4.   Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud

Osalused sidus- ja ühisettevõtetes

Investeeringute üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses, suurendades või vähendades hiljem bilansilist väärtust, et võtta arvesse täiendavaid osamakseid, ELi osa investeerimisobjekti üle- või puudujäägis, väärtuse võimalikku vähenemist ja dividende. Raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga kajastatav investeeringu bilansiline väärtus saadakse soetusmaksumuse ja kõigi muutuste liitmisel. ELi osa investeerimisobjekti üle- või puudujäägis kajastatakse tulemiaruandes ja tema osa investeerimisobjekti omakapitali muutustes kajastatakse reservides netovaras. Investeeringult saadud jaotatud kasum vähendab vara bilansilist maksumust.

Kui ELi osa investeeringu kapitaliosaluse meetodil kajastatud puudujäägis on võrdne või ületab tema osalust investeeringus, siis EL lõpetab oma osa kajastamise edasistes kahjumites („kajastamata kahjum“). Kui ELi osalus on vähendatud nullini, kaetakse täiendavaid kahjumeid ja kajastatakse kohustist ainult selles ulatuses, milles EL on võtnud üksuse juriidilisi või faktilisi kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid.

Kui on märke väärtuse langusest, on vaja hinnata see alla madalama kaetava väärtuseni. Kaetav väärtus määratakse kindlaks vastavalt lisade punktis 1.5.3 kirjeldatule. Kui väärtuse languse põhjus hiljem enam ei kehti, siis vähendatakse väärtuse langusest tekkinud kahjumit kuni bilansilise maksumuseni, mis oleks kindlaks määratud juhul, kui väärtuse langusest tekkinud kahjumit ei oleks kajastatud.

Juhul kui ELile kuulub 20 % või rohkem investeerimiskapitalifondist, ei sea ta eesmärgiks avaldada olulist mõju. Selliseid fonde käsitletakse seetõttu finantsinstrumentidena ja need liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Väiksemateks üksusteks liigitatud sidus- ja ühisettevõtete (vt lisade punkt 1.3) üle ei peeta arvestust kapitaliosaluse meetodil. ELi osaluse üle neis üksustes peetakse arvestust perioodi kuluna.

1.5.5.   Finantsvarad

Liigitus esmasel kajastamisel

Liigitus sõltub kahest kriteeriumist.

—

Finantsvarade juhtimismudel. Selleks tuleb hinnata, kuidas EL haldab finantsvarasid rahavoogude tekitamiseks ja oma eesmärkide täitmiseks ning kuidas ta hindab finantsvarade tulemuslikkust.

—

Varade lepingupõhiste rahavoogude tunnused. Selleks tuleb hinnata, kas lepingupõhised rahavood on üksnes põhiosa tagasimaksed ja tasumata põhisosalt nõutava intressi maksed. Intress on tasu raha ajaväärtuse, krediidiriski ja muude peamiste laenuandmisega kaasnevate põhiliste riskide ja kulude eest.

Pärast nendel kriteeriumidel põhinevat hindamist saab finantsvarad liigitada kolme kategooriasse: amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Selliste finantsvarade liigitamine, mille lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja intressi, sõltub üksuse juhtimismudelist. Kui juhtimismudel seisneb finantsvarade hoidmises lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, siis liigitatakse finantsvarad amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks. Kui juhtimismudel seisneb finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks, siis liigitatakse need varad õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks. Kui juhtimismudel erineb nendest kahest mudelist (näiteks hoitakse finantsvarasid kauplemiseks või portfellis, mida hallatakse ja hinnatakse õiglase väärtuse põhjal), siis liigitatakse finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Finantsvarad, mille lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja intressi, vaid millega kaasneb ka avatus täiendavale riskile ja volatiilsusele kui see, mis esineb põhilise laenuandmiskorralduse puhul (näiteks muudatused omakapitali hindades), liigitatakse olenemata juhtimismudelist õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Esmasel kajastamisel liigitab EL finantsvarad järgmiselt.

i)   Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

Sellesse kategooriasse liigitab EL

—

raha ja raha ekvivalendid;

—

laenud (sealhulgas tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu);

—

kaubanduslikud nõuded, välja arvatud finantstagatiste lepingute laekumispool, mis liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Need finantsvarad, mille hulka ei kuulu tuletisinstrumendid, vastavad kahele tingimusele: ELi juhtimismudeli kohaselt hoitakse neid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks. Peale selle esineb kindlaksmääratud päevadel lepingupõhiseid rahavooge, mis kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi.

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud sellised finantsvarad, mille tähtaeg on rohkem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, kuuluvad käibevara alla.

ii)   Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses netovara/omakapitalina

Nende mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarade lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi. Peale selle seisneb juhtimismudel finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

31. detsembri 2021. aasta seisuga ELil selliseid varasid ei olnud.

iii)   Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

EL liigitab õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks järgmised finantsvarad, sest lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi:

—

tuletisinstrumendid;

—

omakapitaliinvesteeringud ja investeeringud rahaturufondidesse või ühise portfelliga fondidesse;

—

muud omakapitaliinvesteeringud (näiteks riskikapitalitehingud).

Lisaks liigitab EL enda hoitavad võlaväärtpaberid õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest võlaväärtpaberite portfelle hallatakse ja hinnatakse portfelli õiglase väärtuse põhjal (näiteks ühine eraldisfond finantsmääruse artikli 212 alusel).

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Esmane kajastamine ja väärtuse hindamine esmasel kajastamisel

Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavate finantsvarade ja õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade ostu kajastatakse kauplemispäeval, see tähendab päeval, mil EL võtab kohustuse vara ostuks. Raha ekvivalente ja laene kajastatakse raha finantseerimisasutusse deponeerimise või laenuvõtjale ülekandmise hetkel.

Finantsvarasid hinnatakse arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Kõikide finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse nende esmasel kajastamisel arvesse ka tehingukulusid. Finantsvarade puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse tehingukulud kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole mitteseotud poolte vahelise tehinguga, see tähendab kui tehing tehakse tasuta või ebaolulise tasu eest avaliku poliitika eesmärkidel. Sellisel juhul on finantsinstrumendi õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahe näol tegemist mittekaubandusliku komponendiga, mis kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Sellisel juhul tuletatakse finantsvara õiglane väärtus otseselt samaväärse instrumendi hetke turutehingute põhjal. Kui instrumendi puhul aktiivne turg puudub, siis tuletatakse õiglane väärtus hindamismeetodi põhjal, milles kasutatakse kättesaadavaid jälgitavaid turuandmeid.

Pikaajalise intressivaba või turutingimustest madalama intressimääraga laenu andmisel saab selle õiglaseks väärtuseks lugeda kõigi tulevaste laekumiste nüüdisväärtuse, mis on diskonteeritud turuintressimäära alusel, mis kehtib sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi puhul.

Taaste- ja vastupidavusrahastust antud laene ja finantsabiks antud laene kajastatakse esmaselt nimiväärtuses ning tehinguhind loetakse laenu õiglaseks väärtuseks. Selle põhjused on järgmised.

—

ELi laenuandmise turukeskkond on väga eripärane ja erinev kapitaliturust, millel emiteeritakse ettevõtete ja valitsuste võlakirju. Kuna laenuandjatel on neil turgudel võimalik valida alternatiivseid investeeringuid, siis kajastub see võimalus turuhindades. ELi jaoks aga selline alternatiivsete investeeringute võimalus puudub, sest ELil ei ole lubatud raha kapitaliturgudele investeerida; ta üksnes laenab vahendeid laenude andmiseks. See tähendab, et ELil puudub laenatud vahendite arvelt laenude andmiseks või investeeringute tegemiseks alternatiivne võimalus. Seega puuduvad alternatiivkulud ja seetõttu ka alus turuintressimääradega võrdlemiseks. Tegelikult kujutab ELi laenude andmise tegevus endast eraldi turgu. Kuna alternatiivkulu kriteerium ei ole kohaldatav, siis põhimõtteliselt ei kajasta turuhind õiglaselt ELi laenuandmise tehingute sisu. Seda silmas pidades ei ole asjakohane kasutada ELi antud laenude õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võrdlusalusena ettevõtete või valitsuste võlakirjasid.

—

Kuna sellele lisaks puuduvad ka aktiivne turg ja sarnased tehingud, mida saaks kasutada võrdlusalusena, peaks EL kasutama oma laenutehingute õiglase väärtuse leidmisel sama intressimäära, mida ta nõuab antud laenude puhul.

Järgnev väärtuse hindamine

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarasid hinnatakse järgnevalt amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatud finantsvarasid hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutustest tulenevat tulu ja kulu kajastatakse õiglase väärtuse reservis, välja arvatud rahaliste varade välisvaluutaga seotud ümberarvestamise erinevused, mida kajastatakse tulemiaruandes.

Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse (sealhulgas välisvaluuta ümberarvestamisest ja kõikidest teenitud intressidest tulenevatest) muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Õiglane väärtus järgneval väärtuse hindamisel

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberite ja börsiväliste tuletisinstrumentidega), määrab EL õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Investeeringuid riskikapitalifondidesse, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, kajastatakse omistatava vara puhasväärtuse alusel, mida loetakse nende õiglase väärtusega samaväärseks.

Finantsvara väärtuse langus

EL kajastab ja hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit eeldatava krediidikahju puhul seoses finantsvaradega, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses ja õiglases väärtuses netovara/omakapitalina.

Eeldatav krediidikahju on erinevus lepingupõhiste rahavoogude ja nende rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, mida EL eeldab saada. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse mõistlikku ja põhjendatud teavet, mis on liigsete kulude ja jõupingutusteta aruandepäeval kättesaadav.

Eeldatavat krediidikahju mõõdetakse kolmeetapilise mudeli põhjal, milles võetakse arvesse tõenäosusega kaalutud makseviivituse juhte finantsvara kogu eluea jooksul ja krediidiriski muutumist alates finantsvara väljastamisest. Laenude puhul on väljastamine tagasivõtmatu laenuandmiskohustuse kuupäev.

Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt ei suurene (1. etapp), siis on väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatav krediidikahju seoses aruandepäevale järgneva 12 kuu jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (12 kuu eeldatav krediidikahju). Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt suureneb (2. etapp) või kui on objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta krediidiriski tõttu (3. etapp), siis võrdub väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatava krediidikahjuga seoses finantsvara kogu eluea jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (kogu eluea eeldatav krediidikahju) (vt lisade punkt 6.5).

Amortiseeritud väärtuses kajastatud varade puhul vähendatakse vara bilansilist maksumust väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa võrra, mis kajastatakse tulemiaruandes. Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatud varade puhul kajastatakse kahju allahindlus netovaras/omakapitalis ja see ei vähenda finantsvara bilansilist maksumust finantsseisundi aruandes. Kui väärtuse langusest tekkinud kahjum järgneval perioodil väheneb, siis vähendatakse kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruande kaudu.

a)   Laenud riikidele

EL hindab laenude väärtuse langust ELi rahastamise laadi ja tema ainulaadse institutsioonilise seisundi kontekstis.

ELi-välistele riikide antud laenude väärtuse languse puhul kasutab EL eeldatava krediidikahju arvutamiseks väliseid krediidikvaliteedi andmeid, võttes aga arvesse oma eelisvõlausaldaja staatust, mis vähendab krediidiriski. Nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomäär laenu algne tegelik intressimäär. Kui laen on muutuva intressimääraga, võetakse diskontomääraks lepingu kohaselt kindlaks määratud jooksev tegelik intressimäär.

Liikmesriikidele antud laenude puhul ei ole EL kunagi kandnud väärtuse langusest tekkinud kahjumit, samuti ei ole esinenud makseviivitusi. Selliste laenude puhul võtab EL lisaks eelisvõlausaldaja staatusele arvesse suhteid liikmesriikidega. Põhimõtteliselt tagavad need kaks elementi liikmesriikidele antud laenude täieliku tähtajaks tagasimaksmise. Seepärast peab EL liikmesriikidele antud laenude eeldatavat krediidikahju ebaoluliseks ja statistilise meetodi kasutamist nende laenude eeldatava krediidikahju arvutamiseks sobimatuks. Seega ei kajastata liikmesriikidele antud laenude puhul tulemiaruandes eeldatavat krediidikahju.

b)   Nõuded

EL hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit kogu eluea eeldatava krediidikahju summa ulatuses, kasutades praktilisi vahendeid (nt eraldiste maatriksit).

c)   Raha ja raha ekvivalendid

EL hoiab raha ja raha ekvivalente arvelduskontodel ja kuni kolmekuuliste tähtajaliste hoiustena. Raha hoitakse väga kõrge krediidireitinguga pankades (vt lisade punkt 6.5), seega on kohustuste täitmatajätmise tõenäosus väga väike. Arvestades lühikest kestust ja kohustuste täitmatajätmise väikest tõenäosust on raha ja raha ekvivalentidega seotud eeldatav krediidikahju ebaoluline. Seetõttu ei kajastata raha ekvivalentide puhul väärtuse languse allahindlust.

Kajastamise lõpetamine

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud, või kui EL on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved kolmandale isikule üle andnud. Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina ja õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade müük kajastatakse kauplemise kuupäeval.

1.5.6.   Laovaru

Varusid kajastatakse kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Soetusmaksumus määratakse lihtjärjekorra (FIFO) meetodi alusel. Valmistoodete ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus koosneb toorainest, otsestest tööjõukuludest ja muudest otsestest kuludest ning nendega seotud tootmise üldkuludest (võttes aluseks normaalse kasutatava tootmisvõimsuse). Neto realiseerimisväärtus on tavalise äritegevuse käigus rakendatav hinnanguline müügihind, millest on lahutatud valmistus- ja müügikulud. Kui turustamiseks mõeldud varusid hoitakse tasuta või sümboolse tasu eest, hinnatakse nende väärtust kas soetusmaksumuse või jooksva asendusmaksumuse alusel olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Jooksev asendusmaksumus on kulu, mida EL kannaks vara soetamisel aruandepäeval.

1.5.7.   Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda makse saajale rahalist ettemakset, st käibevahendeid. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega võib see olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul või makstakse tagasi. Kui makse saaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakse ELile tagastama. Kuna EL säilitab eelmakse üle kontrolli ja tal on õigus rahastamiskõlbmatu osa eest tagasimakseid saada, esitatakse see summa varana.

Eelmakset kajastatakse bilansis esialgselt siis, kui raha saajale üle kantakse. Seda kajastatakse makstud toetuse summas. Järgnevatel perioodidel kajastatakse eelmakset esialgselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on lahutatud perioodi jooksul kantud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral eelarvestatud summad).

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis.

Muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid, mis tulenevad liikmesriikide tehtud ettemaksete (sh „jagatud eelarve täitmise raames rakendatavad rahastamisvahendid“) tagasimaksmisest ELi poolt, kajastatakse varana eelmaksete rubriigis. Muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid kajastatakse esialgselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on lahutatud lõplike vahendite saajate rahastamiskõlblike kulude kõige tõenäolisemaks peetav hinnang, mis on arvutatud mõistlike ja põhjendatud eelduste alusel.

Sissemaksed Euroopa Komisjoni poolt konsolideerimata ELi usaldusfondidesse (mis on loodud finantsmääruse artikli 234 alusel) või muudesse konsolideerimata üksustesse on liigitatud eelmakseteks, kuna nende otstarve on anda usaldusfondile käibevahendeid, et see saaks rahastada usaldusfondi eesmärkides määratletud konkreetseid meetmeid. ELi sissemakseid usaldusfondidesse kajastatakse ELi sissemakse esialgses summas, millest on lahutatud rahastamiskõlblikud kulud, sh vajaduse korral arvestuslikud summad, mis on tekkinud usaldusfondil aruandeperioodi jooksul, ja mis on pandud aluskokkuleppe kohaselt ELi toetuse arvele.

1.5.8.   Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded esitada eraldi. Nende kahe kategooria eristamiseks kasutatakse kaubanduslike tehingute puhul terminit „nõuded“ ning mittekaubanduslike tehingute puhul, st siis, kui EL saab väärtuse muult üksuselt, andmata otseselt vastu ligikaudselt võrdset väärtust (nt liikmesriikidelt sissenõutavad omavahenditega seotud summad), terminit „sissenõutavad summad“.

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded on amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud teatavad finantstagatiste lepingu laekumispoolel kajastatud summad, mis liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks (vt lisade punkt 1.5.5).

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud nende väärtuse languse allahindlus. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade väärtuse languse allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et ELil ei ole võimalik kõiki mittekaubanduslike tehingute sissenõutavaid summasid esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest maksumusest kaetava väärtuse. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes. Varasematele kogemustele tuginedes tehakse ka üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Viitlaekumiste käsitlemist eelarveaasta lõpus on kirjeldatud lisade punktis 1.5.14. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summadena näidatud ja avaldatud summad ei ole finantsinstrumendid, kuna nad ei tulene lepingust, mis tekitaks finantskohustise või omakapitaliinstrumendi. Asjakohasel juhul avaldatakse mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad siiski koos mittekaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuetega raamatupidamise aastaaruande lisades.

1.5.9.   Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarad ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

1.5.10.   Töötajahüvitised

EL pakub töötajaile mitmeid hüvitisi (töötasud ja sotsiaalkindlustus). Raamatupidamisarvestuse otstarbel jagatakse need lühiajalisteks ja töösuhte lõppemise järgseteks hüvitisteks.

Lühiajalised töötajahüvitised

Lühiajalised töötajahüvitised on need hüvitised, mis kuuluvad väljamaksmisele enne kaheteistkümne kuu möödumist selle aruandeperioodi lõpust, mil töötajad olid teenistuses, nagu töötasu, põhipuhkuse ja tasulise haiguspuhkuse tasu ja muud lühiajalised hüvitised. Lühiajalisi töötajahüvitisi kajastatakse selle perioodi kuluna, mil töötaja on teenistuses. Kohustis kajastatakse summas, mis tuleb tasuda, kui ELil on töötaja varasema teenistuse tagajärjel juriidiline või faktiline kohustus ja seda kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised

EL maksab töötajatele töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi, mille hulka kuuluvad Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi (PSEO) alusel makstav vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspension, samuti ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) alusel tehtavad tervisekindlustusmaksed (vt lisade punkt 2.9). Neid hüvitisi antakse ühtse kava raames, mis on küll jagatud kaheks skeemiks, ja neid tuleb kohelda ühtemoodi, et näidata olukorda õiglaselt ja kajastada majanduslikku reaalsust.

i.

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem (PSEO): sellest tinglikult rahastatavast (21) skeemist makstavad hüvitised on seotud tööstaaži, invaliidsuse ja toitjakaotusega, samuti peretoetuste ja toetustega ELi institutsioonide, ametite ja muude ELi asutuste töötajatele või neis töötanutele surmajuhtumi korral enne pensioniea algust või surnud ametnikest või pensionäridest toitja kaotanutele. Üks kolmandik kõnealuste hüvitiste oodatavast kulust kaetakse osamaksetega töötajate palkadest.

ii.

Ühine ravikindlustusskeem (JSIS): selle skeemi raames pakub EL Euroopa Komisjoni, institutsioonide, ametite ja muude ELi asutuste töötajatele tervisekindlustust, hüvitades nende ravikulud. Aktiivses teenistuses mitteolevatele isikutele (pensionärid, orvud jt) skeemi raames antavad hüvitised liigitatakse töösuhte lõppemise järgseteks töötajahüvitisteks.

EL maksab töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi ELi institutsioonide töötajatele ja endistele töötajatele ka eraldi pensioniskeemide kaudu. Neid kajastatakse pealkirja „muud pensioniskeemid“ all. EL maksab nende skeemide kaudu pensionihüvitisi komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajatele. EL pakub ELi institutsioonide töötajaile tervisekindlustust ühise ravikindlustusskeemi kaudu.

Eespool nimetatud töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi võib määratleda ELi hüvitiskohustusena ja see arvutatakse iga aruandepäeva seisuga, hinnates tulevaste hüvitiste suurust, mille töötajad on aruandeperioodil ja sellele eelnenud perioodidel välja teeninud, arvutades selle nüüdisväärtuse ja arvates sellest maha skeemi varade õiglase väärtuse. Kindlaksmääratud hüvitise kohustus arvutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus leitakse, diskonteerides prognoositud tulevased rahavood selles valuutas nomineeritud valitsuse võlakirjade intressimääradega, milles hüvitisi tulevikus makstakse, kusjuures nimetatud võlakirjade järelejäänud tähtaeg peab ligilähedaselt vastama asjaomase pensionikohustise tingimustele.

ELi töötajaile makstavad töösuhte lõppemise järgsed hüvitised on koondatud ühtsesse kavasse, mis hõlmab nii pensioniskeemi (PSEO) kui ka tervisekindlustusskeemi (JSIS), kusjuures õigus JSISe tervisekindlustusele sõltub sellest, kas on omandatud pensioniõigus PSEO skeemis. Vastavalt personalieeskirjadele omandatakse teatavad õigused, näiteks õigus edasilükatud vähendatud pensionile, nimetatud ühtse kava raames pärast 10aastast teenistust. Kuid nagu näitavad hiljem iga aastaga kogutavad pensioniõigused, on õigused, mille töötaja saab ühtse kava raames edasise teenistuse käigus, algsetest õigustest oluliselt suuremad.

Selleks et kajastada õiglaselt finantsaruandluse aluseks oleva tehingu majanduslikku sisu, nagu on kirjeldatud nii ELi raamatupidamiseeskirja nr 1 kui ka IPSASe kontseptuaalses raamistikus esitatud kvaliteedinõuetes, jaotatakse kantud teenistusega seotud kulud lineaarselt töötajate hinnangulise teenistusperioodi peale, s.o perioodile kuupäevast, mil töötaja teenib välja esimese hüvitise kava raames (sõltumata sellest, kas hüvitiste saamine eeldab teenistuse jätkumist) kuni kuupäevani, mil töötaja edasine teenistus ei tekita kava raames enam olulisi täiendavaid hüvitisesummasid peale palgatõusudest tulenevate. Seda lähenemisviisi kohaldatakse ühtse kava raames makstavate hüvitiste suhtes järjekindlalt.

Kindlaksmääratud netohüvitiskohustiste ümberhindamine hõlmab aktuaarset kasumit ja kahjumit ning kava vara tootlikkust, mis kajastatakse kohe netovaras.

EL kajastab netointressikulu (tulu) ja muid kindlaksmääratud hüvitiskavadega seotud kulusid tulemiaruande rubriigis „Personali- ja pensionikulud“.

Kui makstavaid hüvitisi muudetakse või kärbitakse, kajastatakse varasema teenistuse või kärpimisest tuleneva kasumi või kahjumiga seotud hüvitiste muutus kohe tulemiaruandes. Arveldustega seotud kasumid ja kahjumid kajastatakse arvelduse toimumise ajal. Varasemast teenistusest tulenevad kulud kajastatakse kohe tulemiaruandes, välja arvatud juhul, kui muudatused sõltuvad sellest, kas töötaja jääb teenistusse kindlaksmääratud perioodiks.

1.5.11.   Eraldised

Eraldisi kajastatakse, kui ELil on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul. Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui eraldised koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

Eraldisi kahjulike lepingute tarbeks kajastatakse olenevalt sellest, kumb on väiksem – kas lepingu lõpetamisega seotud eeldatavate kulude või lepingu täitmise jätkamise eeldatava puhaskulu nüüdisväärtusena.

1.5.12.   Finantskohustised

Finantskohustised liigitatakse kas õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantskohustisteks või amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustisteks või finantstagatiste lepingutega seotud kohustisteks.

Võetud laenud jagunevad krediidiasutustelt võetud laenudeks ja võlgadeks, mida tõendavad sertifikaadid (ELi võlakirjad, ELi hoiused ja lühiajalised ELi võlakirjad). Võetud laenud võetakse arvele õiglases väärtuses, milleks on nende emiteerimistulu (saadud tasu õiglane väärtus), millest on maha arvatud kantud tehingukulud, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt; mis tahes erinevust tulu (millest on maha arvatud tehingukulud) ja laenu tagastusväärtuse vahel kajastatakse tulemiaruandes laenuperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, ei ole olulised ja need kajastatakse otse tulemiaruandes.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantskohustised hõlmavad ka tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne. Nende üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade üle (vt lisade punkt 1.5.5).

EL kajastab finantstagatiste lepingu kohustise, kui ta sõlmib lepingu, mille kohaselt EL peab tegema kindlaksmääratud makseid, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele tähtaegselt makseid. Kui tagatislepingu kohaselt peab EL tegema makseid finantsinstrumendi hinnamuutuste või muu alusvara muutuste tõttu, siis on tagatislepingu näol tegemist tuletisinstrumendiga, see tähendab finantskohustisega, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina. Kõikide muude tagatislepingute üle peetakse arvestust finantseraldistena.

Finantstagatiste lepingu kohustised kajastatakse arvele võtmisel õiglases väärtuses. See on samaväärne saadaoleva tagatispreemia nüüdispuhasväärtusega, kui see vastab turutingimustele. Kui garantiipreemiat ei nõuta või kui tasu ei vasta õiglasele väärtusele, siis määratakse õiglane väärtus kindlaks võetud finantstagatise kohustisega otseselt samaväärsete finantstagatiste lepingute aktiivsel turul noteeritud hindade põhjal, kui need on kättesaadavad, või hindamismeetodeid kasutades. Kui aktiivse turu otsese vaatluse või mõne muu hindamismeetodi kaudu ei saa õiglast väärtust usaldusväärselt kindlaks määrata, hinnatakse finantstagatiste lepingu kohustise väärtuseks arvelevõtmisel kogu eluea eeldatava krediidikahju summa.

Järgnev väärtuse hindamine sõltub finantstagatisega kaasneva krediidiriski muutumisest. Kui krediidirisk oluliselt ei suurene (1. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas 12 kuu eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kui krediidirisk oluliselt suureneb (2. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas eluea eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem (vt lisade punkt 6.5).

Finantskohustised liigitatakse pikaajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui nende lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Finantstagatiste lepingud liigitatakse lühiajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui ELil on tingimusteta õigus kohustise täitmine alates aruandepäevast vähemalt 12 kuu võrra edasi lükata.

Nende ELi usaldusfondide üle, mida loetakse komisjoni tegevuse hulka kuuluvateks (st Madadi ja Colombia usaldusfondid), peetakse arvet komisjoni raamatupidamisarvestuses ja need konsolideeritakse ELi majandusaasta aruandesse. Seepärast täidavad muude rahastajate sissemaksed ELi usaldusfondidesse mittekaubanduslikest tehingutest saadava tulu tingimused ning neid kajastatakse finantskohustistena kuni sissemaksete ülekandmisega seotud tingimused on täidetud, s.o usaldusfondi kulude tekkimiseni. Usaldusfond peab rahastama konkreetseid projekte ja üle jäävad vahendid likvideerimise ajal tagastama. Ärakasutamata sissemaksetest tulenevad kohustised kajastatakse bilansipäeva seisuga saadud sissemaksete summas, millest lahutatakse usaldusfondi kulud, sh vajaduse korral hinnangulised summad. Aruandluse otstarbel jaotatakse netokulud muude rahastajate vahel vastavalt summadele, mis nad on 31. detsembriks sisse maksnud. See sissemaksete jaotus on vaid soovituslik. Kui usaldusfondi tegevus lõpetatakse, otsustab vahendite jäägi tegeliku jaotuse usaldusfondi juhatus.

1.5.13.   Võlgnevused

Märkimisväärse osa ELi võlgnevustest moodustavad toetusesaajate ja ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlused (mittekaubanduslikud tehingud). Need kirjendatakse kulutaotluse laekumisel kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad rahastamiskõlblikud kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või teenus on Euroopa Liidule üle antud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud.

1.5.14.   Viitlaekumised ja -võlad ning edasilükkunud tulud ja kulud

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid EL on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgu perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitvõlad arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest nähtustest, mida nad kajastavad. Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist edasilükkunud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all.

1.6.   TULEMIARUANNE

1.6.1.   Tulud

MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Enamik ELi tuludest tuleneb järgmistest mittekaubanduslikest tehingutest.

Kogurahvatulul põhinevad, käibemaksul põhinevad ja plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

Tulu kajastatakse selles perioodis, mille kohta komisjon saadab liikmesriikidele rahastamistaotluse, milles ta nõuab neilt osamakse tasumist. Tulu hinnatakse selle sissenõutud summas. Kuna käibemaksul, kogurahvatulul ja plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid tuginevad asjaomase eelarveaasta andmete prognoosidele, võib neid muutuste korral korrigeerida kuni ajani, mil liikmesriigid esitavad lõplikud andmed. Prognoosis tehtud muutuse mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi netoülejäägi või -puudujäägi kindlaksmääramisel.

Traditsioonilised omavahendid

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad ja nende tehingutega seotud tulu kajastatakse asjakohaste igakuiste A-raamatupidamisaruannete (mis muu hulgas käsitlevad kogutud tollimaksu ning tasumisele kuuluvaid summasid, mille kohta on antud tagatis ja mida ei ole vaidlustatud) saamisel liikmesriikidelt. Aruandepäeva seisuga hinnatakse, milline on liikmesriikide kogutud aruandeperioodi tulu, mida ei ole veel komisjonile makstud, ning kajastatakse seda viitlaekumisena. Liikmesriikidelt saadud kvartali B-raamatupidamisaruanded (mis muu hulgas käsitlevad tollimaksu, mida ei ole kogutud ja mille kohta ei ole tagatist antud, ning nõudeid, mille kohta on tagatis antud, kuid mille võlglane on vaidlustanud) kajastatakse tuluna, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud, mis liikmesriikidel on õigus endale jätta. Lisaks sellele kajastatakse väärtuse vähenemist nende summade võrra, mida prognoosi kohaselt ei õnnestu sisse nõuda.

Trahvid

Trahvidest saadud tulu kajastatakse hetkest, mil adressaati on Euroopa Liidu trahvi määramise otsuse vastuvõtmisest ametlikult teavitatud. Pärast trahvi määramise otsust peavad üksused, kellele trahv on määratud, kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast:

a)

kas otsusega nõustuma, millisel juhul nad peavad trahvi määratud tähtajaks ära maksma ning EL nõuab summa lõplikult sisse, või

b)

otsusega mitte nõustuma, millisel juhul nad vaidlustavad selle ELi õiguse kohaselt.

Isegi kui otsus vaidlustatakse, tuleb trahv kolmekuulise tähtaja jooksul ära maksta, sest vaidlustamisel ei ole menetlust peatavat toimet (ELi toimimise lepingu artikkel 278). Laekunud summat kasutatakse sissenõutava summa kustutamiseks. Komisjoni peaarvepidaja nõusolekul võib aga ettevõtja esitada selle asemel asjaomase summa kohta pangatagatise. Sellisel juhul on trahv jätkuvalt sissenõutav summa. Kui ei saada ei raha ega tagatist ning on kahtlusi ettevõtja maksejõulisuse suhtes, siis kajastatakse nõude väärtuse vähendamine.

Kui ettevõtja vaidlustab otsuse ja on trahvi ajutiselt juba ära maksnud, kajastatakse seda summat tingimusliku kohustisena, või kui on tõenäoline, et Üldkohus võib teha otsuse ELi kahjuks, kajastatakse selle riski katteks ette nähtud eraldis. Kui selle asemel on antud tagatis, hinnatakse tasumata sissenõutav summa alla.

Kogunenud intresse, mille komisjon on saanud pangakontodelt, kus hoiustatakse laekunud maksed, kajastatakse tuluna ja võimalikke tingimuslikke kohustisi suurendatakse sellele vastavalt.

Alates 2010. aastast teostab komisjon kõigi ajutiselt makstud trahvide haldust spetsiaalse fondi (BUFI) kaudu. Vahendid investeeritakse finantsinstrumentidesse.

KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandepäeva seisuga.

Intressitulu ja -kulu

Intressitulu ja -kulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustise amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulu või -kulu asjaomase perioodi peale. Tegeliku intressimäära arvutamisel hindab Euroopa Liit rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi (nt ettemakse võimalusi), kuid ei võta arvesse tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingupoolte vahelisi makstud ja laekunud tasusid ja intressimäära punkte, mis on tegeliku intressimäära lahutamatu osa, tehingukulusid ja kõiki muid hinnalisandeid ja allahindlusi.

Kui leitakse, et finantsvara või sarnaste finantsvarade rühma väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), kasutatakse intressitulu kajastamisel intressimäära, mida rakendatakse tulevaste rahavoogude diskonteerimisel väärtuse langusest tekkinud kahjumi hindamiseks.

Dividenditulu

Dividendi- ja samalaadsete väljamaksete tulu kajastatakse makse saamise õiguse kindlakstegemisel.

Tulu ja kulu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest

See tähendab nende finantsvarade õiglase väärtuse suurenemist (tulu) ja õiglase väärtuse vähenemist (kulu), sealhulgas välisvaluutaga seotud ümberarvestamise tulemusel. Intressi kandvate finantsvarade puhul hõlmab see ka intressi. Vt ka lisade punkt 3.9.

Tulu finantstagatiste lepingutest

Finantstagatiste lepingutest saadav tulu (garantiipreemia) kajastatakse selle aja jooksul, mil EL on valmis finantstagatiste lepingu omanikule võimalikku krediidikahju hüvitama. Kohaldatavas amortisatsioonikavas võetakse arvesse aja möödumist ja tagatud riskipositsiooni mahtu. Tulu finantstagatiste lepingutest hõlmab ka finantstagatiste lepingute kohustise amortisatsiooni juhul, kui tagatis anti tasuta või ebaolulise tasu eest.

1.6.2.   Kulud

Suurema osa ELi kuludest moodustavad mittekaubanduslike tehingute kulud. Need seonduvad makse saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: i) nõuded, ii) lepingupõhised ülekanded ja oma äranägemisel makstavad toetused ning iii) osamaksed ja annetused.

Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus, personalieeskirjad või muu õigusakt) või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud, abisaaja on täitnud kõik võimalikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab mõistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava makse- või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgadena.

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui tarne on Euroopa Liidule üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Peale selle kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeval hinnanguliselt kulud perioodi jooksul osutatud teenustele, mille eest ei ole veel arvet saadud või seda heaks kiidetud.

1.7.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED

1.7.1.   Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult ELi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.7.2.   Tingimuslikud kohustised

Tingimuslik kohustis on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult ELi kontrollile, või eksisteeriv möödunud sündmustest tekkinud kohustus, mida ei ole kajastatud, sest ei ole tõenäoline, et kohustuse tasumiseks on vaja vähendada ressursse majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslik kohustis kajastatakse, välja arvatud juhul, kui tõenäosus, et ressursid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol vähenevad, on väike.

1.8.   RAHAVOOGUDE ARUANNE

Rahavoogude teabe alusel hinnatakse seda, milline on ELi raha ja raha ekvivalentide genereerimise suutlikkus ja millised on ELi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta tulemit korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud, varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad ja ettemaksed ning investeerimistegevuse rahavoogudega seotud tulud ja kulud.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse ELi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

Rahavoogude aruandes on perioodi rahavood kajastatud liigitatuna rahavoogudeks põhitegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.

Põhitegevus on ELi igasugune tegevus, välja arvatud investeerimis- ja finantseerimistegevus. See moodustab suurema osa läbiviidud tegevusest.

Investeerimistegevus on immateriaalse vara ja materiaalse põhivara soetamine ja võõrandamine ning raha ekvivalentide all kajastamata muude investeeringute soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevus ei hõlma abisaajatele antud laene, sest need moodustavad osa üldeesmärkidest ja seega ELi igapäevasest tegevusest. Eesmärk on kajastada ELi tehtud tegelikke investeeringuid.

Finantseerimistegevus on tegevus, mille tulemusel muutuvad võetud laenude suurus ja koosseis, välja arvatud abisaajatele antud kompensatsioonilaenude või materiaalse põhivara soetamiseks antud laenude puhul (mis kuuluvad põhitegevuse alla).

2.   BILANSI LISAD

VARAD

2.1.   IMMATERIAALNE VARA

(miljonites eurodes)

Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2020

1 409

Lisandumine

276

Võõrandamine

(32)

Vara liikide vahelised ümberpaigutused

0

Muud muutused

(18)

Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2021

1 636

Kogunenud amortisatsioon seisuga 31.12.2020

(789)

Aasta amortisatsioonikulud

(119)

Tühistatud amortisatsioonikulud

3

Võõrandamine

36

Vara liikide vahelised ümberpaigutused

0

Muud muutused

3

Kogunenud amortisatsioon seisuga 31.12.2021

(867)

Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2021

769

Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2020

620

Eespool esitatud summad seonduvad peamiselt arvutitarkvaraga.

2.2.   MATERIAALNE PÕHIVARA

Kosmosevarade kategooria hõlmab põhivara, mis on seotud kahe ELi kosmoseprogrammiga: globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid, s.o Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), ja Maa seire Euroopa programm Copernicus. Veel mitte toimivate kosmosesüsteemide vara on kajastatud rubriigis „Ehitamisel olev vara“. Liidu kosmoseprogrammidega seotud vara ehitatakse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) toel.

Galileo raames saadeti 2021. aasta detsembris orbiidile kaks satelliiti. Eelduste kohaselt kuulutatakse need toimivaks 2022. aasta esimeses pooles. Samal ajal võeti edukalt kasutusele uue põlvkonna 1.7 maapealne taristu. Praegu kuulub kogumisse 26 satelliiti. Lõplikul kujul hakkab Galileo kogum koosnema 30 satelliidist (sh 6 varusatelliiti). Galileo põhivara (nii satelliidid kui ka maapealsed rajatised) jääkväärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli 3 413 miljonit eurot (2020. aastal 2 145 miljonit eurot). Ülejäänud ehitamisel oleva vara väärtus on kokku 1 344 miljonit eurot (2020. aastal 1 872 miljonit eurot).

Copernicuse programmi raames kuulutati 2021. aasta juunis toimivaks satelliit 6A. Copernicuse programmi põhivara jääkväärtus on kokku 937 miljonit eurot (2020. aastal 877 miljonit eurot). Veel 2 115 miljoni euro väärtuses on Copernicuse programmi satelliite kajastatud ehitamisel oleva varana (2020. aastal 1 894 miljonit eurot).

Kosmosevarade all on kajastatud ka EGNOSiga seotud maapealne taristu 130 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 24 miljonit eurot). Peale selle on 189 miljoni euro väärtuses EGNOSi vara ehitamisel oleva vara hulgas (2020. aastal 273 miljonit eurot).

MATERIAALNE PÕHIVARA

(miljonites eurodes)

 

Maa ja hooned

Kosmose-varad

Seadmed

Sisustus ja sõidukid

Arvutiriist-vara

Muud

Kapitali-rent

Ehitamisel olev vara

Kokku

Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2020

5 924

5 670

546

272

727

332

2 650

4 748

20 868

Lisandumine

100

269

45

19

114

20

9

1 472

2 049

Võõrandamine

(12)

—

(24)

(12)

(60)

(7)

(7)

—

(122)

Vara liikide vahelised ümberpaigutused

535

1 791

1

1

(0)

2

(0)

(2 329 )

0

Muud muutused

—

—

—

—

(0)

0

—

(1)

(1)

Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2021

6 547

7 730

568

281

781

347

2 651

3 890

22 793

Kogunenud amortisatsioon seisuga 31.12.2020

(3 676 )

(2 625 )

(465)

(203)

(557)

(259)

(1 402 )

 

(9 186 )

Aasta amortisatsioonikulud

(187)

(625)

(38)

(16)

(84)

(23)

(92)

 

(1 065 )

Tühistatud amortisatsioonikulud

5

—

0

0

6

0

—

 

10

Võõrandamine

12

—

24

11

55

7

7

 

116

Vara liikide vahelised ümberpaigutused

(0)

—

(0)

—

(0)

0

0

 

(0)

Muud muutused

0

—

0

—

(0)

(1)

—

 

(1)

Kogunenud amortisatsioon seisuga 31.12.2021

(3 846 )

(3 250 )

(479)

(208)

(581)

(276)

(1 487 )

 

(10 126 )

BILANSILINE NETOMAKSUMUS SEISUGA 31.12.2021

2 701

4 480

89

73

199

72

1 164

3 890

12 669

BILANSILINE NETOMAKSUMUS SEISUGA 31.12.2020

2 249

3 045

81

69

170

73

1 248

4 748

11 682

2.3.   KAPITALIOSALUSE MEETODIL ARVESTATUD INVESTEERINGUD

ELi osalust Euroopa Investeerimisfondis (EIF), kus ELi esindab komisjon, käsitletakse osalusena sidusettevõttes ja selle üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. EIF on ELi finantsinstitutsioon, mis on spetsialiseerunud riskikapitali ja tagatiste andmisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). EIF asub Luxembourgis ja ta toimib avaliku ja erasektori partnerlusena. Tema liikmeteks on Euroopa Investeerimispank (EIP), EL ja rühm finantseerimisasutusi.

2021. aastal kiitsid EIFi aktsionärid heaks kapitali suurendamise 4,5 miljardilt eurolt 7,4 miljardi euroni. 31. detsembril 2021 oli märgitud kapital 7,3 miljardit eurot (samal ajal kui veel 70 miljoni euro ulatuses kapitali on heaks kiidetud, kuid ei ole veel märgitud). See kasv võimaldab EIFil täita keskset rolli programmi „InvestEU“ (ELi investeerimisprogramm aastateks 2021–2027) kasutuselevõtmisel (vt lisade punkt 4.1.1). Samuti panustab see COVID-19 kriisile reageerimisse – EIF koostab märkimisväärsed paketid väikeettevõtjate toetamiseks üle Euroopa. EL osales kapitali suurendamises, panustades 372 miljonit eurot. 31. detsembril 2021 oli ELi osalus EIFis 30 % (2020. aastal 29,7 %) ja hääleõigus EIFis 30 % (2020. aastal 29,7 %). Vastavalt oma põhikirjale peab EIF eraldama vähemalt 20 % oma aasta netomajandustulemusest põhikirjaga kehtestatud reservi, kuni reservi kogusumma moodustab 10 % märgitud kapitalist. See reserv ei ole jaotatav.

(miljonites eurodes)

 

Euroopa Investeerimisfond

Osalus seisuga 31.12.2020

588

Sissemaksed

372

Saadud dividendid

—

Osakaal netomajandustulemuses

169

Osakaal netovaras

63

Osalus seisuga 31.12.2021

1 192

ELile on tema osaluse protsendi põhjal sidusettevõtetes omistatavad järgmised bilansilised maksumused.

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

EIF kokku

EIF kokku

Varad

5 187

3 256

Kohustised

(1 213 )

(1 277 )

Tulud

781

322

Kulud

(217)

(194)

Ülejääk/(puudujääk)

564

129

Eespool esitatud finantsteabe võrdlus osalusega Euroopa Investeerimisfondis.

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Sidusettevõtte netovara

3 974

1 979

EÜ osalus EIFis

30,0  %

29,7  %

Vara puhasväärtus

1 192

588

EL, keda esindab komisjon, oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga sisse maksnud 20 % oma märgitud osalusest EIFi kapitalis, sissemaksmata summa on järgmine.

(miljonites eurodes)

 

EIFi kapital kokku

ELi märgitud kapital

Aktsiakapital kokku

7 300

2 190

Sissemakstud

(1 460 )

(438)

Sissemaksmata

5 840

1 752

2.4.   FINANTSVARAD

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

 

Finantsvarad amortiseeritud väärtuses

2.4.1

160 214

82 887

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina  (22)

2.4.2

21 660

16 327

 

 

181 874

99 214

Lühiajalised

 

 

 

Finantsvarad amortiseeritud väärtuses

2.4.1

3 353

10 422

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina  (22)

2.4.2

3 391

3 459

 

 

6 744

13 881

Kokku

 

188 618

113 095

2.4.1.   Finantsvarad amortiseeritud väärtuses

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taaste- ja vastupidavusrahastule (taasterahastu „NextGenerationEU“) ja finantsabiks antud laenud

2.4.1.1

163 392

93 193

Muud laenud

2.4.1.2

176

116

Kokku

 

163 568

93 309

Pikaajalised

 

160 214

82 887

Lühiajalised

 

3 353

10 422

2.4.1.1.   Taaste- ja vastupidavusrahastule (taasterahastu „NextGenerationEU“) ja finantsabiks antud laenud

(miljonites eurodes)

 

Taaste- ja vastupidavusrahastu (taaste-rahastu „NextGenerationEU“)

TERA

EFSM

Makse-bilansi toeta-mise mehha-nism

Makroma-janduslik finantsabi

Euratom

Kokku

Kokku seisuga 31.12.2020

—

39 503

47 396

201

5 813

279

93 193

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamine

—

420

(114)

(1)

(27)

(1)

276

Uued laenud (nimiväärtus)

17 970

50 137

9 750

—

1 665

100

79 622

Tagasimaksed

—

—

(9 750 )

—

(14)

(29)

(9 793 )

Bilansilise maksumuse muutused

8

507

(144)

0

(24)

—

347

Väärtuse languse muutused

—

—

—

—

(243)

(11)

(254)

Kokku seisuga 31.12.2021

17 978

90 567

47 138

201

7 170

338

163 392

Pikaajalised

17 970

90 502

43 969

200

7 132

314

160 087

Lühiajalised

8

65

3 169

1

38

24

3 305

Laenude nimiväärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli 162 394 miljonit eurot, millest 144 424 miljonit eurot moodustavad finantsabiks antud laenud (2020. aastal 92 565 miljonit eurot) ja 17 970 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastule antud laenud (2020. aastal selliseid laene ei antud). Märkimisväärne kasv eelmise aastaga võrreldes on tingitud TERA raames antud täiendavatest laenudest ning taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“) käivitamisest 2021. aastal.

Rida „ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamine“ näitab läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju laenusummadele 1. jaanuari 2021. aasta seisuga. TERA, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja maksebilansi toetamise mehhanismi puhul osutab mõju tegeliku intressimäära meetodi kohaldamisele. Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi puhul osutab mõju tegeliku intressimäära kohaldamisele ja väärtuse languse allahindlusele 1. jaanuari 2021. aasta seisuga.

—

Tegeliku intressimäära mõju. Eespool nimetatud programmid, välja arvatud taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“), toimivad kompensatsioonilaenude alusel. See tähendab, et laenusaaja peab hüvitama need hinnalisandid, allahindlused, intressid ja tehingukulud, mida EL laenu võtmisel kannab. Selle tulemusel on laenu tegelik intressimäär selle laenatud summa tegelik intressimäär, millest laenu rahastati. Varem kanti laenuvõtmistehingutega seotud hinnalisandid ja allahindlused ning laenusaajalt nende hüvitamise nõudmine viivitamatult kuludena tulemiaruandesse. Tegeliku intressimäära meetodi kohaldamisega on amortiseerimata hinnalisandid ja allahindlused 1. jaanuari 2021. aasta seisuga lisatud võetud ja antud tagasimaksmata laenudele. Kumuleerunud tulemuse netomõju on null. Nüüd amortiseeritakse amortiseerimata hinnalisandeid ja allahindlusi kuni lõpptähtajani.

—

Väärtuse languse allahindluse mõju. Selle arvutamisel kasutati eeldatava krediidikahju mudelit, järgides laenude väärtuse langust käsitlevaid põhimõtteid (vt lisade punkt 6.5). Seega kajastas komisjon makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude eeldatava krediidikahju puhul väärtuse languse allahindluse 1. jaanuari 2021. aasta seisuga.

Rida „Väärtuse languse muutused“ vastab eeldatava krediidikahju väärtuse ümberhindamisele 31. detsembri 2021. aasta seisuga.

Rida „Bilansilise maksumuse muutused“ vastab kogunenud intresside muutustele ja hinnalisandite/allahindluste muutustele (uued hinnalisandid/allahindlused ja amortisatsioon).

Taaste- ja vastupidavusrahastu

2021. aastal lõi EL taaste- ja vastupidavusrahastu ajutise rahastamisvahendina, et aidata liikmesriikide majandusel taastuda koroonaviiruse pandeemiast ning tulla toime rohe- ja digipöördega. Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võtab komisjon laenuks rahalisi vahendeid, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastust liikmesriikide reformide ja investeeringute rahastamiseks. Need peavad olema kooskõlas ELi prioriteetidega ning suunatud majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes kindlakstehtud probleemide lahendamisele. Rahastamine võib toimuda laenu (tagasimakstava toetuse) või toetuse (tagastamatu toetuse) vormis (vt lisade punkt 2.5). Liikmesriigid võivad saada rahalisi vahendeid eelnevalt kokkulepitud laenude ja toetuste eraldise piires. Toetuse kasutamiseks peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile oma riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad. Igas kavas on kehtestatud reformid ja investeeringud, mis tuleb rakendada 2026. aasta lõpuks ning mille kohta on määratletud selged vahe-eesmärgid ja sihtväärtused, mida Euroopa Komisjon peab analüüsima ja mille Euroopa Ülemkogu peab heaks kiitma. Taaste- ja vastupidavusrahastu laene saab välja maksta kuni 31. detsembrini 2026 ainult siis, kui on saavutatud kokkulepitud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused. Kuni 31. detsembrini 2021 võis aga komisjon majanduse taastumise käivitamiseks ette maksta kuni 13 % heakskiidetud laenusummast.

31. detsembri 2021. aasta seisuga on allkirjastatud 153,2 miljardi euro väärtuses laenulepinguid. Komisjon on neist välja maksnud 18 miljardit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate laenude tingimused ei ole samad kui taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenudel (vt lisade punkt 2.11).

Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)

TERA on Euroopa vahend, mis aitab säilitada inimeste tööd ja töökohti, mida koroonaviiruse pandeemia on mõjutanud. Rahastu võimaldab liikmesriikidel taotleda ELi finantsabi, et aidata rahastada järsult ja oluliselt suurenenud riiklikke avaliku sektori kulutusi seoses liikmesriikide lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, või teatavate eelkõige töökohal kriisile reageerimiseks kohaldatavate tervisemeetmetega. Sellest võidakse anda kuni 100 miljardi euro ulatuses finantsabi mõjutatud liikmesriikidele antavate laenude näol. Rahastut toetab 25 miljardi euro ulatuses tagatisi, mille liikmesriigid on andnud komisjonile seotud laenude tagasimaksmiseks. Vastavalt nõukogu nõukogu määrusele (EL) 2020/672 (23) saab komisjon sõlmida liikmesriigiga laenulepingu ainult pärast seda, kui ta on teinud TERAst antavat finantsabi käsitleva rakendusotsuse ettepaneku ja nõukogu on selle heaks kiitnud.

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli nõukogu heaks kiitnud ja komisjon sõlminud 94,3 miljardi euro ulatuses finantsabiga seotud laenulepinguid. Komisjon on neist liikmesriikidele välja maksnud 89,6 miljardit eurot (nimiväärtuses). Sõlmitud laenulepingute kohased ülejäänud summad makstakse välja 2022. aastal.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM)

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism võimaldas anda finantsabi liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud. Abi võidakse anda laenu või krediidiliini vormis. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. mai 2010. aasta järeldustega kehtestati mehhanismi maksimaalseks suuruseks 60 miljardit eurot, kuid seadusjärgse ülemmääraga on veel tagasimaksmata laenude või krediidiliinide laenujääk piiratud omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga. Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ei osale enam uutes rahastamisprogrammides ega sõlmi uusi laenuandmise lepinguid. Sõlmitud laenulepingute alusel väljavõtmata summasid ei ole.

Maksebilansi toetamise mehhanism

Tegemist on poliitilise finantsinstrumendiga, millest antakse keskpika tähtajaga finantsabi nendele liikmesriikidele, kus ei ole käibel euro. See võimaldab anda laene liikmesriikidele, kelle maksebilanss või kapitali liikumine on sattunud raskustesse või kelle puhul selline oht on suur. Rahastamisvahendist antavate laenude jäägi ülempiir on 50 miljardit eurot. Sõlmitud laenulepingute alusel väljavõtmata summasid ei ole.

Makromajanduslik finantsabi

Makromajanduslik finantsabi on ELi rahaline abi partnerriikidele, kellel on maksebilansi kriis. Makromajanduslik finantsabi võib olla keskmise või pika tähtajaga laen või toetus või mõlema asjakohane kombinatsioon ja tavaliselt lisandub see rahastamisele, mida pakutakse IMFi toetatavate kohandamis- ja reformiprogrammide raames. Nende antavate laenude jaoks võetavad laenud tagatakse välistegevuse tagatisfondist ja seejärel ELi eelarvest.

2021. aasta jooksul maksti välja 1,7 miljardi euro ulatuses täiendavaid laene, sealhulgas 0,6 miljardi euro ulatuses laene Ukrainale. Sõlmitud laenulepingute alusel on tingimuslikke väljavõtmata summasid 0,6 miljardi euro ulatuses.

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli makromajandusliku finantsabi laenude väärtuse languse allahindlus 293 miljonit eurot, millest 197 miljonit eurot on laenud Ukrainale (aasta lõpu seisuga nimiväärtuses kokku 4,4 miljardit eurot). Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjadega (ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditega) ei võeta selles väärtuse languse allahindluses arvesse mittekorrigeerivaid bilansipäevajärgseid sündmusi seoses sõjaga Ukrainas 2022. aastal (vt lisade punkt 8), vaid üksnes 2021. aasta lõpus täheldatud olulist riski suurenemist.

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) laenud

Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), keda esindab komisjon, annab laenusid nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele ja nende üksustele energeetikarajatistega seonduvate projektide rahastamiseks. Euratomi kõikidest 31. detsembri 2021. aasta seisuga tasumata laenudest on 300 miljonit eurot (nimiväärtuses) seotud laenudega Ukrainale, mille kohta on kajastatud väärtuse languse allahindlus 13 miljoni euro ulatuses. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli komisjon saanud Euratomi laenude katteks kolmandatelt isikutelt tagatisi 350 miljoni euro ulatuses (2020. aastal 279 miljonit eurot). Sõlmitud laenulepingute alusel väljavõtmata summasid ei ole.

Laenude tegelikud intressimäärad (väljendatud intressimäärade vahemikuna)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“)

0,11  % – 0,12  %

—

TERA

(0,48 ) % – 0,77  %

0,00  % – 0,30  %

EFSM

(0,03 ) % – 3,79  %

0,50  % – 3,75  %

Maksebilansi toetamise mehhanism

2,95  %

2,88  %

Makromajanduslik finantsabi

(0,14 ) % – 3,70  %

0,00  % – 3,69  %

Euratom

(0,08 ) % – 1,66  %

0,00  % – 5,76  %

2020. aasta näitajad osutavad nominaalsele intressimäärale, samal ajal kui 2021. aasta näitajad on kooskõlas läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 tegelikud intressimäärad.

2.4.1.2.   Muud laenud

Need hõlmavad kolme liiki laene.

a)

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli antud 74 miljoni euro ulatuses laene (2020. aastal 75 miljonit eurot) ELi eelarveprogrammidest (nt Euroopa-Vahemere partnerluse programmi MEDA ning ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi alusel).

b)

Algselt rakenduspartnerite antud makseviivitusega laenud, mille sissenõutud tagatise komisjon on maksnud ja millele tal nüüd on sissenõudeõigus (üleantud laenud). 31. detsembri 2021. aasta seisuga on komisjonil seoses selliste laenudega sissenõudeõigus 855 miljoni euro ulatuses (sealhulgas kogunenud intress). Eeldatavat krediidikahju arvesse võttes on bilansiline maksumus aga 48 miljonit eurot. Need laenud andis EIP ning need tagati EFSI ja EIP välislaenude andmise volituse programmidest.

c)

54 miljoni euro ulatuses tähtajalisi hoiuseid, mille tähtaeg on üle kolme kuu ja mis ei vasta raha ekvivalendi määratlusele.

2.4.2.   Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (mitte-tuletisinstrumendid)  (24)

2.4.2.1

24 223

19 587

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (tuletisinstrumendid)

2.4.2.2

828

199

Kokku

 

25 051

19 786

Pikaajalised

 

21 660

16 327

Lühiajalised

 

3 391

3 459

2.4.2.1.   Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (mitte-tuletisinstrumendid)

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad (mitte-tuletisinstrumendid) liigi kaupa

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Võlaväärtpaberid

19 326

14 862

Rahaturufondid ja investeeringud ühistesse portfellidesse

2 513

3 038

Muud omakapitaliinvesteeringud

2 384

1 686

Kokku

24 223

19 587

Pikaajalised

20 834

16 134

Lühiajalised

3 390

3 453

2020. aasta näitaja on seotud summadega, mis ELi 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes liigitati varem müügivalmis finantsvaradeks.

Võlaväärtpaberid on peamiselt riikide ja äriühingute võlakirjad. Neid investeeringuid hoitakse fondides (portfellides), mida haldab komisjon või komisjoni nimel EIP ning mis on peamiselt seotud ühise eraldisfondiga, programmiga „Horisont 2020“, BUFIga ja innovatsioonifondiga (vt allpool). Varaportfellide tulemuslikkust hinnatakse õiglase väärtuse (turuväärtuse) alusel.

Rahaturufondid on usaldusfondid, mis investeerivad lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse (nt EIP ühtne fond). Investeeringud ühistesse portfellidesse on ELi vahendid Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ raames, mis on ühendatud liikmesriikide vahenditega programmist „NER300“. Neid kasutatakse tagatiste andmiseks EIP rahastamis- ja investeerimistegevusele.

Muud omakapitaliinvesteeringud osutavad peamiselt ELi eelarvevahendite rakenduspartnerite kaudu investeerimisele riskikapitalifondidesse või muud liiki investeerimisfondidesse ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks. See hõlmab näiteks rahalistele vahenditele juurdepääsu parandamist VKEde loomiseks, teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning taristu tarbeks nii ELis kui ka mujal.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad (mitte-tuletisinstrumendid) programmi kaupa

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Innovatsioonifond

4 195

—

BUFI investeeringud

1 257

1 598

Likvideeritav ESTÜ

1 382

1 445

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

188

188

Euroopa välisteenistuse kohaliku personali pensionikava

69

73

 

7 091

3 304

Eelarveliste tagatiste fondid:

 

 

ühine eraldisfond

11 272

—

EFSI tagatisfond

—

7 526

välistegevuse tagatisfond

—

2 794

EFSD tagatisfond

—

692

 

11 272

11 012

ELi eelarvest rahastatavad finantsinstrumendid:

 

 

programm „Horisont 2020“

3 342

3 097

Euroopa ühendamise rahastu

762

764

ELi VKEde omakapitalirahastud

684

533

Euroopa Kagu-Euroopa Fond

213

163

Loodussäästliku Majanduskasvu Fond

146

143

energiatõhususe rahastamisvahend

107

104

muu

606

467

 

5 861

5 271

Kokku

24 223

19 587

Pikaajalised

20 834

16 134

Lühiajalised

3 390

3 453

2020. aasta näitaja on seotud summadega, mis ELi 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes liigitati varem müügivalmis finantsvaradeks.

Innovatsioonifond

Innovatsioonifond loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410, (25) millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteem. Fondist toetatakse innovatsiooni teatavates sektorites vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas. Innovatsioonifondi tegevus kaetakse 450 miljoni lubatud heitkoguste ühiku järkjärgulisest monetariseerimisest saadavast tulust ja programmi „NER300“ raames kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguste ühikust saadavatest võimalikest kulutamata vahenditest (vt lisade punkt 3.8). Innovatsioonifond alustas tegevust 2020. aastal, kuid summasid hoiti rahas. Alates 2021. aastast haldab innovatsioonifondi vahendeid EIP, investeerides need võlakirjadesse.

BUFI investeeringud

Komisjon lõi eelarvetrahvide fondi („Budget Fines“ – BUFI) vaidlustatud konkurentsitrahvidest ajutiselt saadud raha haldamiseks. Kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni investeerib komisjon selle raha võlainstrumentidesse.

Likvideeritav ESTÜ

ESTÜ asutamisleping aegus 23. juulil 2002 ning kõik ESTÜ varad anti üle Euroopa Liidule ja need määrati sihtotstarbeliselt teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Komisjon haldab portfelli ja investeerib eurodes nomineeritud ja aktiivsel turul noteeritud võlaväärtpaberitesse.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

ELil on finantsinvesteering Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kapitalis. 31. detsembri 2021. aasta seisuga kuulus ELile 90 044 osakut (2020. aastal 90 044 osakut), mis on 3 % kogu märgitud aktsiakapitalist. EL märkis kokku 900 miljoni euro ulatuses aktsiakapitali, millest 713 miljonit eurot on praegu sisse maksmata. Vastavalt EBRD asutamislepingule kehtivad aktsionäride suhtes teatavad lepingulised piirangud, näiteks ei ole osakud võõrandatavad ja neid ostetakse tagasi maksimaalselt algse ostumaksumusega. EL kajastab oma investeeringut EBRDsse õiglases väärtuses. Algset ostumaksumust loetakse õiglase väärtuse parimaks hinnanguks, eelkõige eespool nimetatud lepinguliste piirangute tõttu. Ehkki EBRD aktsiad ei ole noteeritud ühelgi börsil, näitasid hiljutised investeerimisobjekti omakapitalitehingud (kapitali emissioon nimiväärtuses), et praeguses olukorras on maksumus õiglase väärtuse parim hinnang.

Ühine eraldisfond

EL tagab omakapitaliinvesteeringud ja laenud, mida rakenduspartnerid pakuvad riikidele ja äriühingutele. Makseviivitustest või muust kahjumist tulenevate nõuete maksmiseks eraldatakse ELi eelarvest kooskõlas õigusaktidega järkjärguliselt raha kapitalipuhvri, see tähendab ühise eraldisfondi loomiseks. Ühisest eraldisfondist kaetakse ka laenud, mida komisjon võtab kolmandatele riikidele suunatud makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude rahastamiseks.

Kuni 2020. aastani oli iga eelarvelise tagatise jaoks eraldi fond (EFSI tagatisfond, EFSD tagatisfond, välistegevuse tagatisfond, mis hõlmab ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames kolmandatele riikidele finantsabiks antavaid laene).

Kooskõlas finantsmäärusega lõi komisjon 1. jaanuaril 2021 ühise eraldisfondi, et hallata kõikide eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele finantsabiks antavate laenude kapitalipuhvrit (eraldisi) ühes ühises portfellis. Lisaks ELi eelarve eraldistele saab ühine eraldisfond makseviivitusega toimingutest sissenõutud vahendeid, tulu oma investeeringutelt ja ELi eelarveliste tagatiste eest makstavaid tasusid. Ühine eraldisfond võib vastu võtta ka vabatahtlikke sissemakseid liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt, kes seeläbi suurendavad kasutatavaid ELi eelarvelisi tagatisi.

Tehtavad sissemaksed jagatakse ühises eraldisfondis osadesse, millest igaüks vastab ühele rahastamises osalevale programmile. 31. detsembri 2021. aasta seisuga koosnes ühine eraldisfond neljast osast. Neist kolm (EFSI, EFSD ja välislaenude andmise volitus) vastavad eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike alusel loodud varasematele rahastamisvahenditele. Nende kolme rahastamises osaleva programmi olemasolevad eraldised kanti üle kuupäeval, mil need ühise eraldisfondiga ühinesid. Peale selle on eraldi osa praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel loodud uue rahastamisvahendi, programmi „InvestEU“ jaoks. Antud tagatiste jaoks vajalike eraldiste tegemine on kehtestatud neid rahastamisvahendeid käsitlevates õigusaktides. ELi eelarvega koondatakse need individuaalsed eraldised ühisesse eraldisfondi ja optimeeritakse varade haldamist.

31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid ühise eraldisfondi varad 12,3 miljardit eurot, millest 11,3 miljardit eurot oli investeeritud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavatesse finantsvaradesse (mitte-tuletisinstrumendid) (võlaväärtpaberitesse).

Programm „Horisont 2020“

Vastavalt ELi määrusele, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020, on loodud uued rahastamisvahendid, et parandada teadustöö ja innovatsiooniga tegelevate üksuste rahastamisvõimalusi. Need rahastamisvahendid on:

—

InnovFin teadustöö ja innovatsiooni laenu- ja garantiiteenus, mille abil komisjon jagab EIP uute rahastamistehingute portfelliga seotud finantsriske,

—

InnovFin VKEde tagatissüsteem, sealhulgas VKEsid käsitleva algatuse piiristamata garantii vahend (SIUGI) – EIP hallatavad tagatisrahastud, mis pakuvad finantsvahendajatele uute laenuportfellide jaoks garantiisid ja edasigarantiisid (SIUGI raames jagab komisjon koos liikmesriikide, EIFi ja EIPga antud garantiiga seotud finantsriski),

—

EIFi hallatav InnovFin teadustöö ja innovatsiooni omakapitalirahastu, mis pakub investeeringuid riskikapitalifondidesse, ja

—

Euroopa Innovatsiooninõukogu fond, mis pakub omakapitali kaudu rahastamist innovatsiooni ja turuleviimisega seotud tegevuse kiirendamiseks. Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi rahastatakse peamiselt mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 raamprogrammi „Euroopa horisont“ alusel. Komisjon on aga seni kasutanud programmi „Horisont 2020“ raames kättesaadavaid vahendeid.

Euroopa ühendamise rahastu

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1316/2013 (26) on Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument loodud eesmärgiga lihtsustada transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori taristuprojektide juurdepääsu rahastamisele. Seda haldab ELiga sõlmitud lepingu alusel EIP. Euroopa ühendamise rahastu pakub võlapõhisele rahastamisele kõrgema nõudeõiguse järguga ja allutatud laenu kujul riskijagamise instrumenti, toetades samuti ELi tagatud projektivõlakirju.

ELi VKEde omakapitalirahastud

Need on omakapitaliinstrumendid, mida rahastati EIFi halduses olevast COSME programmist, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist, mitmeaastastest programmidest ning majanduskasvu ja tööhõive algatusest. Kõigi nende programmidega toetatakse käivitumis- ja kasvuetapis ELi VKEde loomist ja rahastamist, tehes selleks investeeringuid sobivatesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate (2020. aastal müügivalmis finantsvaradeks liigitatud) finantsvarade (mitte-tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse hierarhia

(miljonites eurodes)

Finantsvara liik

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

1. tase. Aktiivsetel turgudel noteeritud hinnad

19 336

15 383

2. tase. Muud jälgitavad sisendid kui noteeritud hinnad

2 698

2 706

3. tase. Hindamismeetodid, mille sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel

2 190

1 498

Kokku

24 223

19 587

Aruandeperioodil ei tehtud ümberpaigutusi õiglase väärtuse hierarhia 1. ja 2. taseme vahel.

Finantsvarad (mitte-tuletisinstrumendid), mille puhul kasutatakse hindamismeetodeid, mille sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel (3. tase) – kooskõlastav võrdlus

(miljonites eurodes)

Õiglase väärtuse muutused

 

Algsaldo seisuga 1.1.2021

1 498

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamine

2

Perioodi jooksul tehtud investeeringud

505

Põhiosa tagasimaksed

(111)

Arveldatud tulud

(30)

Perioodi kasum või kahjum üle- või puudujäägina

326

Ümberpaigutused 3. tasemesse

—

Ümberpaigutused 3. tasemest

—

Muud

—

Lõppsaldo seisuga 31.12.2021

2 190

2021. aasta lõpu seisuga oli hoitavate 3. taseme mitte-tuletisinstrumentidest varade netokasum 295 miljonit eurot. Need hõlmatakse finantstuluna rubriiki „Kasum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest (mitte-tuletisinstrumendid)“ (vt lisade punkt 3.9) ja finantskuluna rubriiki „Kahjum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest (mitte-tuletisinstrumendid) (vt lisade punkt 3.15).

2.4.2.2.   Finantsvarad ja -kohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (tuletisinstrumendid)

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad (tuletisinstrumendid) liigi kaupa

(miljonites eurodes)

Tuletisinstrumendi liik

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Tinglik summa

Õiglases väärtuses vara

Õiglases väärtuses kohustis

Tinglik summa

Õiglases väärtuses vara

Õiglases väärtuses kohustis

Välisvaluuta forvardleping

646

2

—

417

6

—

Tagatis omakapitali investeeringute portfellile

4 148

826

(1)

3 412

193

(1)

Valuutariskiga seoses antud tagatised

28

—

(4)

14

—

(4)

Kokku

4 822

828

(5)

3 843

199

(4)

Pikaajalised

 

826

(5)

 

193

(4)

Lühiajalised

 

2

—

 

6

(0)

Välisvaluuta forvardleping

EL sõlmib välisvaluuta forvardlepinguid, et maandada EFSI tagatisfondis olevate USA dollarites võlaväärtpaberitega seotud välisvaluutariski. Välisvaluuta forvardlepingute raames maksab EL lepingus kokku lepitud tingliku välisvaluutasumma (maksepool, vt eelmine tabel) ja saab lunastustähtpäeval tingliku eurosumma (laekumispool). Selliseid tuletislepinguid mõõdetakse bilansipäeval õiglases väärtuses ning liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavaks finantsvaraks või finantskohustisteks sõltuvalt sellest, kas õiglane väärtus on positiivne või negatiivne.

Tagatised omakapitali investeeringute portfellidele

Rubriik „Tagatis omakapitali investeeringute portfellile“ hõlmab tagatisi, mille EL on andnud finantseerimisasutuste omakapitali investeeringute portfellidele. Need tagatised on liigitatud tuletisfinantsinstrumentideks ja kajastatud finantsvara või finantskohustisena õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, sest need ei vasta finantstagatise kohustise määratlusele (vt lisade punkt 1.5.12). ELi finantskohustist hinnatakse alusinvesteeringute väärtuse alusel.

Kogusumma kajastab peamiselt EFSI tagatist, mille EL on andnud EIP grupile, ning asjaomased EIP ja EIFi väljamakstud omakapitaliinvesteeringud moodustasid 3 068 miljonit eurot (2020. aastal 2 223 miljonit eurot). EFSI omakapitali investeeringute portfellile antud ELi tagatise õiglane väärtus oli kokku 763 miljonit eurot (2019. aastal 164 miljonit eurot).

Valuutariskiga seoses antud tagatis

EL annab valuutariskiga seoses tagatisi EFSD tagatise alusel, tagades vahetus- ja forvardlepingud, mille eesmärk on maandada valuutariski seoses investeerimistegevusega tekkivatel turgudel. Samuti katab EL välisvaluuta (UAH – Ukraina grivna) väärtuse languse seoses laenudega, mille finantseerimisasutused on andnud Ukraina VKEdele idapartnerluse VKEde rahastamisvahendi raames.

Finantsvarade ja -kohustiste (tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse hierarhia

(miljonites eurodes)

Tuletisinstrumendi liik

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Õiglases väärtuses vara

Õiglases väärtuses kohustis

Õiglases väärtuses vara

Õiglases väärtuses kohustis

1. tase. Aktiivsetel turgudel noteeritud hinnad

—

—

—

—

2. tase. Muud jälgitavad sisendid kui noteeritud hinnad

2

(2)

6

(4)

3. tase. Hindamismeetodid, mille sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel

826

(2)

193

(1)

Kokku

828

(5)

199

(4)

Aruandeperioodil ei tehtud ümberpaigutusi 1. ja 2. taseme vahel. Õiglase väärtuse 3. taseme alla kuuluvad tuletisinstrumendid hõlmavad peamiselt tagatisi omakapitaliportfellidele.

Finantsvarad ja -kohustised (tuletisinstrumendid), mille puhul kasutatakse hindamismeetodeid, mille sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel (3. tase) – kooskõlastav võrdlus

(miljonites eurodes)

Õiglase väärtuse muutused

 

Vara/(kohustise) algsaldo seisuga 1.1.2021

192

Makstud sissenõutud tagatised

5

Tagastatud sissenõutud tagatised

(1)

Tulud väljamakstud tagatistest

(160)

Perioodi kasum või kahjum üle- või puudujäägina

788

Ümberpaigutused 3. tasemesse

—

Ümberpaigutused 3. tasemest

—

Muud

—

Lõppsaldo seisuga 31.12.2021

824

2021. aasta lõpu seisuga oli hoitavate 3. taseme tuletisinstrumentidest varade netokasum 777 miljonit eurot. See summa esitatakse finantstuluna ja kajastatakse rubriigis „Kasum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest (tuletisinstrumendid)“ (vt lisade punkt 3.9).

2.5.   EELMAKSED

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

 

Eelmaksed

2.5.1

57 764

30 574

Muud ettemaksed liikmesriikidele

2.5.2

2 901

3 825

Osalus usaldusfondides

 

126

119

 

 

60 792

34 519

Lühiajalised

 

 

 

Eelmaksed

2.5.1

28 427

24 902

Muud ettemaksed liikmesriikidele

2.5.2

4 229

3 327

 

 

32 656

28 229

Kokku

 

93 447

62 748

Eelmaksete tase eri programmides peab olema piisav, et tagada makse saajale projekti käivitamiseks ja edendamiseks vajalik rahastus, kaitstes samal aja ka ELi finantshuve ja võttes arvesse juriidilisi, tegevusega seotud ja kulutasuvuse piiranguid.

Märkimisväärne kasv võrreldes eelmise aastaga tuleneb peamiselt 2021. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“) käivitamisest, mille raames maksti algselt eelmaksetena välja 36,4 miljardit eurot.

2.5.1.   Eelmaksed

(miljonites eurodes)

 

Bruto-summa

Kliiritud viitvõlga-dega

Netosumma seisuga 31.12.2021

Bruto-summa

Kliiritud viitvõlga-dega

Netosumma seisuga 31.12.2020

Jagatud eelarve täitmine

 

 

 

 

 

 

EAFRD ja muud maaelu arengu vahendid

3 172

(208)

2 965

3 193

—

3 193

ERF ja ÜF

23 531

(4 571 )

18 960

23 074

(3 846 )

19 229

ESF

9 085

(1 823 )

7 263

8 222

(1 348 )

6 874

Muu

4 836

(2 263 )

2 572

4 192

(1 520 )

2 672

 

40 624

(8 865 )

31 760

38 681

(6 713 )

31 967

Otsene eelarve täitmine

 

 

 

 

 

 

Täitja:

 

 

 

 

 

 

Komisjon

46 494

(11 970 )

34 525

17 031

(10 648 )

6 382

millest taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“)

34 879

(4 065 )

30 814

—

—

—

ELi rakendusametid

23 931

(15 030 )

8 901

18 565

(10 931 )

7 633

Usaldusfondid

1 140

(847)

293

1 121

(843)

278

 

71 565

(27 847 )

43 718

36 716

(22 423 )

14 294

Kaudne eelarve täitmine

 

 

 

 

 

 

Täitja:

 

 

 

 

 

 

Muud ELi ametid ja asutused

1 657

(687)

971

1 243

(781)

462

Kolmandad riigid

1 874

(1 261 )

614

1 515

(1 043 )

471

Rahvusvahelised organisatsioonid

9 545

(5 955 )

3 590

9 068

(6 020 )

3 048

Muud üksused

12 992

(7 453 )

5 539

11 665

(6 432 )

5 233

 

26 069

(15 356 )

10 713

23 491

(14 276 )

9 215

Kokku

138 258

(52 068 )

86 191

98 888

(43 412 )

55 476

Pikaajalised

57 764

—

57 764

30 574

—

30 574

Lühiajalised

80 494

(52 068 )

28 427

68 314

(43 412 )

24 902

Eelmaksed tähendavad välja makstud raha, seega maksete assigneeringute kasutamist. Nagu on selgitatud lisade punktis 1.5.7, on need ettemaksed, mistõttu need ei ole veel kuludesse kantud. Seega, ehkki eelmaksed vähendavad täitmata kulukohustusi (vt lisade punkt 5.1), kujutavad need endast veel heaks kiitmata ja tulemiaruandes kajastamata kulusid.

Jagatud eelarve täitmise puhul on peaaegu kõik eelmaksed seotud programmitöö perioodiga 2014–2020. On olemas algsed eelmaksed, mida ei tasaarvestata (st ei kajastata tulemiaruandes) enne programmitöö perioodi sulgemist ja mis kajastatakse pikaajaliste eelmaksetena.

Ka ühtekuuluvusvaldkonnas on olemas iga-aastased eelmaksed, mis tasaarvestatakse igal aastal ja mida näidatakse lühiajaliste eelmaksetena. Ühtekuuluvuse valdkonnas tehtud uued eelmaksed hõlmavad 2021. aasta eelmakseid (7,3 miljardit eurot), aga ka makseid Euroopa Liidu Solidaarsusfondist (0,8 miljardit eurot). Uued maksed on tasakaalustatud ligikaudu samas väärtuses tasaarvestustega, seega püsib väljamaksmata eelmaksete tase selles valdkonnas üldiselt stabiilne.

Suurim osa otsese eelarve täitmise eelmaksetest on seotud 2021. aastal tegevust alustanud taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatu toetusega, mille netosumma oli aasta lõpu seisuga 30,8 miljardit eurot. Muud olulised summad – 8,5 miljardit eurot – (2020. aastal 9,3 miljardit eurot) on seotud teadusuuringute valdkonnaga (peamiselt programmid „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“, mida rakendavad ELi rakendusametid ja komisjon).

Kaudse eelarve täitmise eelmaksed hõlmavad peamiselt sisepoliitika programme, nagu Galileo ja EGNOS (kosmoseprogrammid), aga ka instrumendiga „Globaalne Euroopa“ seotud rahastamisvahendeid (sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendid). Suurim eelmaksete kasv selle rubriigi raames on seotud kosmoseprogrammidega.

Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Need on tagatised, mida komisjon teatavatel juhtudel nõuab ettemaksete (eelmaksete) tegemisel vahendite saajatelt, kes ei ole liikmesriigid. Seda liiki tagatiste puhul tuleb avaldada kaks väärtust – nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus tagatise vastu tehtud eelmakse ja seejärel vähendatakse seda järgnevate tasaarvestustega. 31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustas eelmaksetega seoses saadud tagatiste nimiväärtus 433 miljonit eurot, samal ajal kui nende tagatiste jooksev väärtus oli 383 miljonit eurot (2020. aastal vastavalt 466 miljonit eurot ja 402 miljonit eurot).

Teatavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) ning programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames tehtud eelmaksed on tegelikult kaetud vastastikuse kindlustusmehhanismiga (varem osalejate tagatisfond). Vastastikune kindlustusmehhanism on vastastikust tagatist pakkuv rahastamisvahend, mille eesmärk on katta riske seoses sellega, et vahendite saajad jätavad nende programmide kaudsete meetmete rakendamisel summasid maksmata. Kõik kaudsetes meetmetes osalejad, kes saavad ELi toetust, maksavad 5 % ELi maksimaalsest toetusest sisse vastastikuse kindlustusmehhanismi kapitali ja komisjon investeerib selle finantsturgudel intressi teenimiseks. Intressi võib kasutada võlgade katmiseks, mida makseviivituses olev osaleja ei ole liidule tasunud. Kaudse meetme lõppedes makstakse sissemaksed osalejatele tagasi. Vastastikune kindlustusmehhanism kuulub selles osalejatele ning EL (keda esindab komisjon) tegutseb viimaste huvides fondi haldajana. Seega on vastastikune kindlustusmehhanism eraldi üksus, mis ei ole käesolevasse ELi majandusaasta aruandesse konsolideeritud.

31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid vastastikusest kindlustusmehhanismist kaetud eelmaksete summad kokku 2,4 miljardit eurot (2020. aastal 2,3 miljardit eurot). Vastastikuse kindlustusmehhanismi varad, sealhulgas komisjoni hallatavad finantsvarad, moodustasid kokku 2,5 miljardit eurot (2020. aastal 2,4 miljardit eurot).

2.5.2.   Muud ettemaksed liikmesriikidele

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Liikmesriikidele rahastamisvahenditest tehtud ettemaksed (jagatud eelarve täitmine)

3 647

3 520

Abikavad

3 483

3 633

Kokku

7 130

7 153

Pikaajalised

2 901

3 825

Lühiajalised

4 229

3 327

Liikmesriikidele rahastamisvahenditest tehtud ettemaksed (jagatud eelarve täitmine)

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide raames on võimalik teha liikmesriikidele ELi eelarvest ettemakseid, et võimaldada neil anda oma panus rahastamisvahenditesse (näiteks laenude, omakapitaliinvesteeringute või tagatistena). Rahastamisvahendid on loodud ja nende haldamine kuulub liikmesriikide, mitte komisjoni vastutusalasse. Nende vahendite raames eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata jäänud summad kuuluvad sellegipoolest ELi omandisse (nagu ka kõik eelmaksed) ja seega käsitletakse neid ELi bilansis varana.

2014.–2020. aasta

Ühtekuuluvuspoliitika raames tasutud 14 692 miljonist eurost oli 31. detsembriks 2021 kasutamata hinnanguliselt 3 547 miljonit eurot. See hõlmab liikmesriikide sissemakset VKEde algatusse – rahastamisvahendisse, mille eesmärk on stimuleerida pangandussektorit andma rohkem laene VKEdele (sisse on makstud 1 326 miljonit eurot, mis ei hõlma jätkuvalt eelmaksete all olevaid summasid ja millest hinnanguliselt 366 miljonit eurot on kasutamata).

Maaelu arengu vahenditest jäi aasta lõpuks kasutamata 97 miljonit eurot.

2007.–2013. aasta

Kõik ühtekuuluvuspoliitikaga seotud summad loetakse kas rakendatuks või ümberpaigutatuks muudesse meetmetesse ja seetõttu bilansis 31. detsembri 2021. aasta seisuga vara puudub. Tuleb tähele panna, et eri vahendite tegelik rakendamine vaadatakse läbi tulevastel aastatel programmide sulgemise protsessi osana.

Abikavad

Sarnaselt eespool kirjeldatuga kajastatakse ELi bilansis varana (ettemaksetena) hüvitatud summasid, mis vastavad liikmesriikide makstud ja aasta lõpuks kasutamata jäänud ettemaksetele erinevatele abikavadele (riigiabi, EAGFi turumeetmed ja EAFRD investeeringumeetmed). Komisjon on hinnanud nende ettemaksete väärtust liikmesriikide esitatud teabe alusel; selle tulemusena saadud summasid on kajastatud eespool abikavade alamrubriikides.

2014.–2020. aasta

Aasta lõpuks jäi kasutamata hinnanguliselt 1 768 miljonit eurot ühtekuuluvuspoliitika ning 1 649 miljonit eurot põllumajanduse ja maaelu arengu vahendeid.

2007.–2013. aasta

Hinnanguliselt 66 miljoni euro ulatuses maaelu arengu jaoks makstud ettemakseid jäi 2021. aasta lõpuks kasutamata.

2.6.   KAUBANDUSLIKUD JA MITTEKAUBANDUSLIKUD NÕUDED

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

 

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

2.6.1

34 892

44 128

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

2.6.2

5 750

1 685

 

 

40 642

45 813

Lühiajalised

 

 

 

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

2.6.1

29 473

26 915

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

2.6.2

2 323

1 766

 

 

31 796

28 681

Kokku

 

72 438

74 493

2.6.1.   Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

 

Liikmesriigid

2.6.1.1

2 497

2 237

Ühendkuningriigi väljaastumisleping

2.6.1.2

30 839

40 629

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

2.6.1.4

1 556

1 261

Muud sissenõutavad summad

 

—

1

 

 

34 892

44 128

Lühiajalised

 

 

 

Liikmesriigid

2.6.1.1

5 682

7 213

Ühendkuningriigi väljaastumisleping

2.6.1.2

10 913

6 827

Konkurentsitrahvid

2.6.1.3

11 698

11 295

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

2.6.1.4

1 097

787

Muud sissenõutavad summad

2.6.1.5

83

792

 

 

29 473

26 915

Kokku

 

64 365

71 043

2.6.1.1.   Liikmesriikidelt sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Traditsiooniliste omavahendite A-raamatupidamisarvestus

6 137

5 297

Traditsiooniliste omavahendite eraldi raamatupidamisarvestus

1 405

1 460

Omavahendite nõuded

15

2 188

Väärtuse langus

(875)

(892)

muu

—

—

Omavahendite sissenõutavad summad

6 683

8 053

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

1 525

1 378

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja teised maaelu arengu vahendid

668

720

Väärtuse langus

(843)

(837)

EAGFi ja maaelu arengu sissenõutavad summad

1 350

1 260

Eelmaksete tagasimaksmine

26

53

Makstud ja sissenõutav käibemaks

45

35

Muud liikmesriikidelt sissenõutavad summad

73

49

Kokku

8 178

9 450

Pikaajalised

2 497

2 237

Lühiajalised

5 682

7 213

Suurim pikaajaliste nõuetega hõlmatud summa on seotud nõuetega liikmesriikide vastu, eelkõige 2,1 miljardi euro suuruse nõudega seoses Ühendkuningriigi rikkumisjuhtumiga (selgitatud allpool). Sarnaselt varasematele aastatele hõlmavad pikaajalised nõuded ka summasid, mis on seotud peamiselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) täitmata vastavuse kontrolli otsustega. Nende otsustega seotud summad nõutakse sisse iga-aastaste osamaksetena.

Omavahendite sissenõutavad summad

„A-raamatupidamisarvestuses“ on esitatud liikmesriikide igakuised aruanded, milles nad teatavad kindlaks määratud traditsiooniliste omavahendite summad, mis kuuluvad tasumisele. Tabelis on loetletud „A-raamatupidamisarvestuse“ summad, mida ei ole komisjonile veel makstud. Traditsioonilised omavahendid koosnevad peamiselt tollimaksudest, mida koguvad komisjoni nimel liikmesriigid.

„A-raamatupidamisarvestuse“ puhul on aasta lõpu tase olnud üldiselt ligikaudu 3–3,5 miljardit eurot. Viimasel kahel aastal (2021 ja 2020) hõlmas kogusumma aga täiendavaid traditsiooniliste omavahendite summasid seoses Ühendkuningriigi rikkumisjuhtumiga (vt allpool) ja muude traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate kontrolliaruannetega. Kuna nimetatud summade suhtes kohaldatakse 2,2 miljardi euro suurust viivist (2020. aastal 1,7 miljardit eurot), on käesolevas majandusaasta aruandes kajastatud ka need summad (vt lisade punktid 2.6.2 ja 3.9).

Seoses Ühendkuningriigi rikkumisjuhtumiga saatis komisjon 8. märtsil 2018 Ühendkuningriigile ametliku kirja (rikkumisjuhtum 2018/2008), sest Ühendkuningriik ei teinud ELi eelarve jaoks kättesaadavaks õiget traditsiooniliste omavahendite summat. Kuna Ühendkuningriik ei esitanud rahuldavat vastust ei ametlikule kirjale ega 24. septembril 2018 saadetud põhjendatud arvamusele, otsustas komisjon anda rikkumisjuhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule ja esitas 7. märtsil 2019 hagiavalduse. Juhtum sai alguse OLAFi 2017. aasta aruandest, kus leiti, et Ühendkuningriigis asuvad importijad olid kõrvale hoidnud suure summa tollimaksude maksmisest, kasutades importimisel fiktiivseid ja valearveid ning valesid tolliväärtuse deklaratsioone. Vastavalt OLAFi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse väljatöötatud metoodikale ning kättesaadavale teabele põhjustas Ühendkuningriigi rikkumine, mis kestis 2011. aasta novembrist kuni 2017. aasta oktoobrini, komisjoni hinnangul ELi eelarvele 2,1 miljardi euro suuruse kahju (neto, s.o ilma sissenõudmiskuludeta, mille Ühendkuningriik oleks 2,7 miljardi euro suurusest brutosummast endale jätnud). 8. märtsil 2022 tegi kohus vastava otsuse ja kinnitas, et Ühendkuningriik oli rikkunud oma kohustust kaitsta liidu eelarvet. Kohus palus aga komisjonil nõutav summa ümber arvutada. Komisjon hindab nüüd kohtuotsust ja eelkõige kohtu märkusi asjaomaste summade kindlaksmääramise kohta. Seega viiakse praegu läbi üksikasjalikku õiguslikku ja tegevusanalüüsi, mille järeldused ei ole veel kättesaadavad. Seepärast on nii 2,1 miljardi euro suurune põhisumma kui ka 2021. aasta lõpuks kogunenud 2,1 miljardi euro suurune hinnanguline viivis (võrreldes 1,6 miljardi euro suuruse viivisega, mis oli kogunenud ja kajastatud 2020. aasta lõpuks) jätkuvalt liigitatud pikaajalisteks varadeks, kujutades endast parimat kättesaadavat hinnangut.

Kõnealuse aasta puhul hõlmavad sissenõutavad summad 31. detsembri 2021. aasta seisuga ka 0,4 miljardi euro suuruse summa ulatuses traditsiooniliste omavahenditega seotud hinnangulist kahjumit, mille teatavad liikmesriigid peavad tasuma Hiinast pärit tekstiili ja jalanõude märkimisväärselt alahinnatud väärtuses impordi eest. Need hinnangud tuleb läbi vaadata, täpsemalt pärast kohtu otsust Ühendkuningriigi rikkumisjuhtumi kohta.

Peale selle lisas komisjon raamatupidamisaruandesse 0,17 miljardi euro suuruse nõude kindlaksmääratud tollimaksude ja viivise eest, tuginedes viimasele kättesaadavale teabele.

„Eraldi raamatupidamisarvestuses“ on esitatud kindlakstehtud nõuded, mis ei ole A-raamatupidamisarvestusse kaasatud, sest liikmesriigid ei ole neid veel sisse nõudnud ja mingit tagatist (st garantiid) ei ole esitatud (või tagatis on esitatud, kuid nõuded on vaidlustatud). Nõuete väärtust vähendatakse teabe alusel, mida liikmesriigid igal aastal esitavad. Nagu tabelist nähtub, on väärtuse languse summad iga aasta lõpus üldiselt sarnasel tasemel.

2021. aasta „Omavahendite nõuetes“ on esitatud 24. novembril 2021 vastu võetud paranduseelarvest nr 6/2021 tulenevad nõuded. Liikmesriigid sisestasid summad 2022. aasta jaanuari esimesel tööpäeval.

EAGFi ja maaelu arengu sissenõutavad summad

Sellesse punkti kuuluvad peamiselt liikmesriikide 31. detsembri 2021. aasta seisuga võlgnetavad summad, mille liikmesriigid deklareerisid ja tõendasid 15. oktoobriks 2021. Esitatud on pärast asjaomaste summade deklareerimist kuni 31. detsembrini 2021 tekkinud sissenõutavate summade hinnanguline väärtus. Komisjon arvutab ka nende makse saajate võlgnetavate summade hinnangulise allahindluse, mille sissenõudmine on ebatõenäoline. Kõnealune korrigeerimine ei tähenda komisjoni loobumist asjaomaste summade tulevasest sissenõudmisest. Korrigeerimine sisaldab ka 20 % allahindlust, sest liikmesriikidel on õigus kõnealune osa halduskulude katteks kinni pidada.

2.6.1.2.   Ühendkuningriigi väljaastumisleping

ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (2019/C 384 I/01) (edaspidi „väljaastumisleping“) kehtestatakse kummalegi poolele mitmesuguseid rahalisi kohustusi. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Ühendkuningriigi vastu olevate nõuete netosumma nende kohustuste põhjal 41 753 miljonit eurot (2020. aastal 47 456 miljonit eurot), millest 10 913 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast (2020. aastal 6 827 miljonit eurot).

(miljonites eurodes)

 

Artikkel 140

Artikkel 142

Muu

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Ühendkuningriigi makstavad summad

28 620

14 751

610

43 982

49 579

Ühendkuningriigile makstavad summad

—

—

(2 229 )

(2 229 )

(2 122 )

Kokku

28 620

14 751

(1 618 )

41 753

47 456

Pikaajalised

17 064

14 486

(711)

30 839

40 629

Lühiajalised

11 556

265

(908)

10 913

6 827

Ühendkuningriigi osa korrigeerimine (artikkel 139)

Artikli 139 kohaselt on Ühendkuningriigi osa väljaastumislepingust tulenevates finantskohustustes protsent, mille arvutamiseks jagatakse aastatel 2014–2020 Ühendkuningriigi kättesaadavaks tehtud omavahendid nende omavahenditega, mille kõik liikmesriigid ja Ühendkuningriik on sel perioodil kättesaadavaks teinud. 2021. aasta märtsis arvutati selleks protsendiks 12,358072326018200 %. Kooskõlas artikliga 139 tuleb aga seda osa korrigeerida käibemaksu ja kogurahvatulu saldo (2014–2020) summaga, millest on liikmesriikidele teatatud enne 1. veebruari 2022. Seega on Ühendkuningriigi lõplikuks osaks arvutatud 12,431681219587700 %. Pärast Ühendkuningriigi osa korrigeerimist seoses nende summade aluseks olevate arvutustega, mille kohta on Ühendkuningriigile 2021. aastal juba arve esitatud, esitati Ühendkuningriigile 2022. aasta aprillis arve täiendava 67 miljoni euro suuruse summa kohta.

Maksed väljaastumislepingu alusel

Maksete mehhanism, mida kahe lepinguosalise vahel ette nähtud kohustuste suhtes kohaldatakse, on sätestatud artiklis 148. Kokkuvõttes esitab EL iga aasta aprillis ja septembris arve netosummade kohta, mis Ühendkuningriik peab tasuma, ja Ühendkuningriik maksab neid summasid kuupõhiselt. Mis tahes aasta aprillis teatatud summad tuleb maksta neljas võrdses igakuises osas kõnealuse aasta juunist kuni septembrini. Septembris teatatud summad tuleb maksta kaheksas võrdses igakuises osas kõnealuse aasta oktoobrist kuni järgmise aasta maini. Kuna osad teatatud summad põhinevad paratamatult prognoosidel ja hinnangutel, siis ajakohastatakse aruandlust igal aastal tegelike andmete põhjal.

2021. aastal oli Ühendkuningriigile artikli 136 ja artiklite 140–147 alusel teatatud summa kokku 11 930 miljonit eurot, millest 3 763 miljonist eurost teatati 2021. aasta aprillis ja 8 166 miljonist eurost 2021. aasta septembris. 2021. aastal laekus makseid kokku 6 826 miljonit eurot, millest 3 763 miljonit eurot oli seotud aprilli aruandega (ja mis maksti neljas võrdses igakuises osas juunist septembrini 2021) ning 3 062 miljonit eurot oli seotud septembri aruandega (ja mis maksti kolmes võrdses osas oktoobrist detsembrini 2021).

(miljonites eurodes)

 

2021. aasta aprilli aruanne

(tasumisele kuuluvad ja makstud juunist septembrini 2021)

2021. aasta septembri aruanne

(tasumisele kuuluvad ja makstud oktoobrist detsembrini 2021)

Kokku

Artikkel 140

3 696

3 054

6 750

Artikkel 142

—

11

11

Artikkel 136

230

18

247

Artikkel 147

21

—

21

 

3 946

3 083

7 029

Artikkel 141

—

(20)

(20)

Artikkel 143

(93)

—

(93)

Artikkel 144

(46)

—

(46)

Artikkel 145

(37)

—

(37)

Artikkel 146

(7)

—

(7)

 

(183)

(20)

(203)

Kokku

3 763

3 062

6 826

2021. aasta septembri arve aasta lõpu seisuga tasumata saldo, 5 104 miljonit eurot, maksti viie võrdse igakuise osana jaanuarist maini 2022.

Artikkel 140 – täitmata kulukohustused

Ühendkuningriik on kohustunud maksma ELile oma osa täitmata eelarvelistes kulukohustustes 31. detsembri 2020. aasta seisuga (nn Brexitiga seotud täitmata kulukohustused), mida on korrigeeritud vastavalt artiklis 140 täpsustatud nõuetele. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli nõuetena kajastatud kogusumma 28 620 miljonit eurot (2020. aastal 34 966 miljonit eurot), millest 11 556 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aasta lõpust. Alljärgnevas tabelis on esitatud peamised muutused 31. detsembri 2020. aasta seisuga nõuetena kajastatud kogusumma (arvutatuna Ühendkuningriigi korrigeerimata osa põhjal) ja 31. detsembri 2021. aasta seisuga nõuetena kajastatud kogusumma vahel.

(miljonites eurodes)

Ühendkuningriigi võlgnetav summa seisuga 31.12.2020 (Ühendkuningriigi korrigeerimata osa põhjal)

34 966

Ühendkuningriigi osa korrektsioon

208

Ühendkuningriigi võlgnetav summa seisuga 31.12.2020 (Ühendkuningriigi korrigeeritud osa põhjal)

35 174

Programmitöö perioodiga 2014–2020 või varasemate programmitöö perioodidega seotud netofinantskorrektsioonid (sealhulgas 2020. aasta mahaarvamistega seotud korrigeerimine)

(58)

2020. aasta traditsioonilised omavahendid, mis tehti liidule kättesaadavaks 2021. aastal

(sealhulgas 2020. aasta mahaarvamistega seotud korrigeerimine)

(82)

Ühendkuningriigilt 2021. aastal laekunud netomaksed

(6 750 )

Hinnangulise täitmata jätmisega seotud korrigeerimine

337

Kokku

28 620

Pikaajalised

17 064

Lühiajalised

11 556

Nõuetena kajastatud kogusumma vähenes aastate võrdluses 6 346 miljonit eurot, peamiselt tulenevalt Ühendkuningriigilt 2021. aastal laekunud maksetest (6 750 miljonit eurot).

Ühendkuningriigi 31. detsembri 2020. aasta seisuga võlgnetava summa korrigeerimine, mille tagajärjel see summa suurenes 208 miljoni euro võrra, kajastab korrektsiooni seoses Ühendkuningriigi osaga korrigeeritud eelarvelistes kulukohustustes 31. detsembri 2020. aasta seisuga, mille suhtes Ühendkuningriigi osa kohaldatakse (216,7 miljonit eurot). Samuti on arvestatud korrektsioone seoses ELi 2020. majandusaasta aruandes sisalduvate mahaarvamistega, mis käsitlevad programmitöö perioodi 2014–2020 või varasemate programmitöö perioodidega seotud netofinantskorrektsioone ning 2020. aasta traditsioonilisi omavahendeid, mis tehti liidule kättesaadavaks 2021. aastal (2,4 miljonit eurot), ja hinnangulise täitmata jätmisega seotud mahaarvamise korrigeerimist (6,0 miljonit eurot).

Programmitöö perioodiga 2014–2020 ja varasemate programmitöö perioodidega seotud netofinantskorrektsioonidest tuleneva mahaarvamise kogusumma 58,5 miljonit eurot koosneb summadest, mille kohta esitati arve 2021. aasta septembris ja mis ei olnud 2020. majandusaasta aruandesse veel hõlmatud (34,8 miljonit eurot, millest 12,8 miljonit eurot maksis Ühendkuningriik oktoobrist detsembrini 2021 ja 22,0 miljonit eurot jaanuarist maini 2022), korrektsioonidest seoses Ühendkuningriigi osaga nendes summades (0,2 miljonit eurot) ning summadest, mille kohta esitatakse arve 2022. aasta detsembris ja mis tuleb maksta oktoobrist detsembrini 2022 (23,5 miljonit eurot).

2020. aastat käsitlevate ja liidule 2021. aastal kättesaadavaks tehtud traditsioonilistest omavahenditest tuleneva mahaarvamise kogusumma 82,0 miljonit eurot koosneb summadest, mille kohta esitati arve 2021. aasta septembris ja mis ei olnud 2020. majandusaasta aruandesse veel hõlmatud (16,7 miljonit eurot, millest 6,3 miljonit eurot maksis Ühendkuningriik oktoobrist detsembrini 2021 ja 10,4 miljonit eurot jaanuarist maini 2022), korrektsioonidest seoses Ühendkuningriigi osaga nendes summades (0,1 miljonit eurot) ning summadest, mille kohta esitati arve 2022. aasta aprillis (65,2 miljonit eurot).

Aruandepäevast 12 kuu jooksul maksmisele kuuluv summa (11 556 miljonit eurot) koosneb 2021. aasta septembri arve tasumata saldost (5 090 miljonit eurot), summast, mille kohta esitati arve 2022. aasta aprillis (4 029 miljonit eurot), ning summast, mille kohta esitatakse arve 2022. aasta septembris ja mis tuleb maksta oktoobrist detsembrini 2022 (2 437 miljonit eurot). Summa, mille kohta esitati arve 2022. aasta aprillis, hõlmab 3 280 miljonit eurot seoses Ühendkuningriigi osaga täitmata kulukohustuste hinnangulises täitmises 2022. aastal, 65,2 miljonit eurot seoses traditsioonilistest omavahenditest tuleneva mahaarvamisega, 70,5 miljonit eurot seoses korrektsioonidega, mis tehti Ühendkuningriigi osa suhtes nendes summades, mille kohta 2021. aastal arved esitati, ja 743,6 miljonit eurot seoses korrektsiooniga, mis tehti Ühendkuningriigi osa suhtes täitmata kulukohustustes tulenevalt nende täitmisest 2021. aastal. Summa, mille kohta esitatakse arve 2022. aasta septembris ja mis tuleb maksta oktoobrist detsembrini 2022, koosneb 2 460 miljonist eurost seoses Ühendkuningriigi osaga täitmata kulukohustuste hinnangulises täitmises 2022. aastal ja 23,5 miljonist eurost seoses netofinantskorrektsioonidest tulenevate mahaarvamistega.

Pärast kõikide 31. detsembri 2020. aasta seisuga esinevate täitmata kulukohustuste vabastamist käsitleva komisjoni ametliku prognoosi ajakohastamist suurenesid Ühendkuningriigi võlgnetavad summad ajakohastatud hinnangulise täitmata jätmise tulemusel 337 miljoni euro võrra.

Artikkel 142 – liidu kohustused 2020. aasta lõpu seisuga

Ühendkuningriik on võtnud kohustuse maksta ELile oma osa liidu kohustustes 2020. aasta lõpu seisuga, välja arvatud kohustused, mis on seotud a) vastavate varadega ja b) eelarve toimimise ja omavahendite haldamisega (sealhulgas summad, mis juba sisalduvad täitmata kulukohustustes; vt artikkel 140 eespool). Põhisumma on seotud ELi töösuhtejärgsete hüvitiste kohustistega (pensionid ja tervisekindlustus) 31. detsembri 2020. aasta seisuga.

Artikli 142 lõikest 6 tulenevad täitmata kohustised 2020. aastal

(miljonites eurodes)

 

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem

Ühine ravikindlus-tusskeem

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Täitmata kohustised 2020. aastal

104 832

9 675

114 507

113 676

Ühendkuningriigi osa

13 032

1 203

14 235

14 048

Maksed Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi / ühisesse ravikindlustusskeemi

227

8

236

0

Kokku

13 260

1 211

14 471

14 048

Pikaajalised

13 032

1 203

14 235

14 048

Lühiajalised

227

8

236

0

Artikli 142 lõikes 6 sätestatud vaikimisi maksemeetodi kohaselt osaleb Ühendkuningriik aastapõhiselt liidu eelarvest Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi igale hüvitisesaajale eelmisel aastal tehtud netomaksetes ja nendega seotud liidu eelarvest ühisesse ravikindlustusskeemi tehtud sissemaksetes iga kindlustatu eest või isiku eest, kellel on kindlustatu kaudu kindlustuskaitse. Selle rahalise osalusega seotud makseid on kavas alustada 2022. aasta juunis (iga aastane osamakse tuleb teha nelja igakuise osamaksena vastava aasta juunist septembrini).

Ühendkuningriigi korrigeeritud osa liidu eelarvest 2021. aastal Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemis osalejatele ja ühisesse ravikindlustusskeemi tehtud netomaksetes oli vastavalt 227 miljonit eurot ja 8 miljonit eurot. Need summad teatati Ühendkuningriigile osana 2022. aasta aprilli arvest (ja seega tuleb need maksta nelja võrdse igakuise osamaksena juunist septembrini 2022).

Peale selle olid Ühendkuningriigi artikli 142 lõike 6 kohased 2020. aasta täitmata kohustised seoses Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemiga ja ühise ravikindlustusskeemiga 31. detsembril 2021 vastavalt 13 032 miljonit eurot ja 1 203 miljonit eurot (2020. aastal 12 450 miljonit eurot ja 1 599 miljonit eurot). Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi puhul toimunud kasv oli peamiselt tingitud finantseelduste muutusest tulenevast akutaarsest kahjumist (üksikasjalik teave on esitatud lisade punktis 2.9). Tuleb tähele panna, et kuigi finantseelduste muutustest tulenev aktuaarne kahjum mõjutab IPSAS 39 / ELi raamatupidamiseeskirja nr 12 alusel arvutatud 2020. aasta täitmata kohustiste nüüdisväärtust, ei muuda see hüvitiste summat, mida EL peab tegelikult maksma, ega seega ka Ühendkuningriigi panust nendesse maksetesse, mis tuleb artikli 142 lõike 6 kohase vaikimisi arveldusmehhanismi alusel tasuda.

31. detsembri 2021. aasta seisuga ei olnud Ühendkuningriik kasutanud IPSAS 39 / ELi raamatupidamiseeskirja nr 12 kohaselt tehtud aktuaarsete hinnangute põhjal arvutatud Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi ja ühise ravikindlustusskeemi 2020. aasta täitmata kohustiste maksmiseks varase arveldamise võimalust, makstes need vastavalt artikli 142 lõike 6 viimases lõigus sätestatud menetlusele viie võrdse osamaksena.

Artikli 142 lõikest 5 tulenevad täitmata kohustised 2020. aastal

Artikli 142 lõike 5 kohaselt osaleb Ühendkuningriik muude pensioniskeemidega seotud kohustistes, nagu need on esitatud liidu 2020. majandusaasta konsolideeritud aruandes, kümne osamaksega alates 31. oktoobrist 2021 (iga aastane osamakse tuleb maksta kaheksa igakuise osamaksena oktoobrist kuni järgmise aasta maini). Need liidu 2020. majandusaasta konsolideeritud aruandes sisalduvad kohustised moodustasid 2 344 miljonit eurot, seega oli Ühendkuningriigi korrigeeritud osa 31. detsembri 2020. aasta seisuga 291 miljonit eurot. Võttes arvesse Ühendkuningriigilt 2021. aastal laekunud summasid (kokku 11 miljonit eurot), oli Ühendkuningriigi tasumata osa muudes pensioniskeemides 31. detsembriks 2021 vähenenud 281 miljonile eurole, millest 29 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aasta lõpust.

Lisateavet töötajahüvitiste kavade kohta on esitatud lisade punktides 1.5.10 ja 2.9.

Muud artiklid

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31.12.2020

Ühendkuningriigi makstavad summad

 

 

Artikkel 136

557

230

Artikkel 147

53

46

 

610

275

Ühendkuningriigile makstavad summad

 

 

Artikkel 141

(1 818 )

(1 766 )

Artikkel 143

(163)

(93)

Artikkel 144

(73)

(46)

Artikkel 145

(148)

(183)

Artikkel 146

(27)

(33)

 

(2 229 )

(2 122 )

Kokku

(1 618 )

(1 847 )

Pikaajalised

(711)

(1 894 )

Lühiajalised

(908)

47

Artikkel 136 – omavahendite suhtes kohaldatavad sätted

Artiklis 136 on kehtestatud sätted, mida kohaldatakse omavahendite suhtes pärast 31. detsembrit 2020. Ühendkuningriigil on õigus saada (või kohustus maksta, vastavalt olukorrale) oma osa omavahendites, mis on tulnud teha kättesaadavaks seoses eelarveaastatega kuni 2020. aastani (k.a), mida on korrigeeritud või mida korrigeeritakse pärast 31. detsembrit 2020. Peale selle saab ta oma osa loobumisvõimalusega seotud 2020. aasta korrektsioonides. Samuti kehtivad tema suhtes kõik kuni 2020. eelarveaastaga (k.a) seotud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrektsioonid. Nimetatud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrektsioonid arvutatakse igal aastal kuni 31. detsembrini 2028. Arvesse tuleb võtta ka Ühendkuningriigi aastate 2018–2019 korrektsioonidega seoses tehtud ajakohastusi.

Ühendkuningriik peab maksma traditsioonilised omavahendid, mida ta kogub pärast 28. veebruari 2021, kuid mis on seotud 2020. aasta või varasemate aastatega. Seejärel lahutatakse sellest summast Ühendkuningriigi osa kogusummas, mille ta on kättesaadavaks teinud. Traditsiooniliste omavahendite kohta eraldi raamatupidamisarvestuse pidamine lõpetatakse täielikult 31. detsembril 2025.

31. detsembri 2021. aasta seisuga on tasumata netosumma, mille Ühendkuningriik peab maksma, 557 miljonit eurot – 544 miljonit tuleb Ühendkuningriigile maksta 12 kuu jooksul alates aasta lõpust ja Ühendkuningriik peab edaspidi maksma 1 101 miljonit eurot.

(miljonites eurodes)

Ühendkuningriigi makstav summa seisuga 31.12.2020

230

Ühendkuningriigi osa korrektsioon

(2)

Summa, mille kohta esitati Ühendkuningriigile arve septembris 2021

47

2021. aastal laekunud maksed

(247)

Ühendkuningriigi korrektsioon

(497)

Loobumine

(105)

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrektsioonid (seoses 2020. aasta ja varasemate aastatega)

1 101

Ühendkuningriigi traditsioonilised omavahendid pärast 28. veebruari 2021 (netosumma)

31

Ühendkuningriigi makstav summa seisuga 31.12.2021

557

Pikaajalised

1 101

Lühiajalised

(544)

Artikkel 141 – trahvid

Ühendkuningriigil on õigus oma osale trahvides, mis on määratud enne 31. detsembrit 2020 ja mille liit määrab pärast 31. detsembrit 2020 artikli 92 lõikes 1 osutatud korra kohaselt, kui need trahvid muutuvad lõplikuks. Ühendkuningriigi asjaomaste tasumisele kuuluvate trahvide summa 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli 13,8 miljardit eurot (2020. aastal 14,3 miljardit eurot). 0,5 miljardi euro suurune vähenemine tuleneb peamiselt trahvide väärtuse languse suurenemisest 0,9 miljardi euro võrra, mida tasakaalustas trahvide suurenemine netosummas 0,3 miljardit eurot (2021. aastal määrati trahve 1,7 miljardi euro ulatuses, millest on maha arvatud kohtuotsustega 2021. aastal 1,4 miljardi euro ulatuses kinnitatud ja makstud, vähendatud või tühistatud trahve). 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Ühendkuningriigi korrigeeritud osa nendes tasumisele kuuluvates trahvides 1,7 miljardit eurot (2020. aastal oli korrigeerimata osa 1,8 miljardit eurot), millest 80,8 miljonit eurot lisatakse 2022. aasta septembri arvele ja makstakse Ühendkuningriigile 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta maini. Peale selle on Ühendkuningriigil õigus oma korrigeeritud osale lõplikes trahvides, mille kohta ei ole veel arvet esitatud (69,2 miljonit eurot, mis samuti lisatakse 2022. aasta septembri arvele ja makstakse Ühendkuningriigile 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta maini), Ühendkuningriigi korrigeerimata osale lõplikes trahvides, mille kohta esitati arve septembris 2021, kuid mida ei ole aasta lõpu seisuga veel makstud (33,6 miljonit eurot, mis makstakse Ühendkuningriigile jaanuarist maini 2022), ja korrektsioonile seoses Ühendkuningriigi osaga trahvides, mille kohta esitati arve septembris 2021 (0,3 miljonit eurot, mis sisaldus 2022. aasta aprilli arves ja mis tuleb maksta Ühendkuningriigile juunist septembrini 2022). Ühendkuningriigi osa trahvides on seega kokku 1,8 miljardit eurot (2020. aastal 1,8 miljardit eurot), millest 90,2 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast (2020. aastal oli korrigeerimata osa 20 miljonit eurot).

Artikkel 143 – tingimuslikud finantskohustised: finantsabiks antud laenud, EFSI, EFSD ja välislaenude andmise volitus

Selle artikli kohaselt peab Ühendkuningriik rahastama oma osa ELi tingimuslikes kohustistes seoses tema laenuvõtmis-, laenuandmis- ja tagatiste andmise alase tegevusega, kui need peaksid realiseeruma ja kui neid ei kaeta olemasolevatest tagatisfondidest (seotud tingimuslikke kohustusi on käsitletud lisade punktis 4.1). EL maksab Ühendkuningriigile tagasi summad, mille Ühendkuningriik on tagatisfondidesse juba sisse maksnud ja mis ei ole enam vajalikud. Samuti on Ühendkuningriigil õigus sellistest toimingutest tagasisaadavatele vahenditele, mille kohustustes ta osaleb. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Ühendkuningriigile makstav summa 163 miljonit eurot, mis tuleb täielikult maksta järgmise 12 kuu jooksul (2020. aastal oli korrigeerimata osa 93 miljonit eurot).

Artikkel 144 – rahastamisvahendid

Selle artikli kohaselt on EL võtnud kohustuse maksta Ühendkuningriigile tagasi tema osa tagasisaadavates vahendites, mis tulenevad väljaastumise kuupäevaks heaks kiidetud finantstehingutest, samuti tema osa pärast väljaastumise kuupäeva heaks kiidetud finantstehingutega seoses tehtud väljamaksetes. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Ühendkuningriigile makstav summa 73 miljonit eurot, mis tuleb täielikult maksta järgmise 12 kuu jooksul (2020. aastal oli korrigeerimata osa 46 miljonit eurot).

Artikkel 145 – likvideeritav Euroopa Söe- ja Teraseühendus (likvideeritav ESTÜ)

Ühendkuningriigil on õigus oma osale likvideeritava ESTÜ netovaras 31. detsembri 2020. aasta seisuga, mis makstakse tagasi viie osamaksena iga aasta 30. juunil alates 2021. aastast. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli likvideeritava ESTÜ netovara 1,5 miljardit eurot, millest Ühendkuningriigi korrigeeritud osa on 184 miljonit eurot (2020. aastal oli korrigeerimata osa 183 miljonit eurot). Pärast esimese 37 miljoni euro suuruse osamakse tasumist 2021. aastal on maksmisele kuuluv summa 31. detsembri 2021. aasta seisuga 148 miljonit eurot, millest 37 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Artikkel 146 – investeeringud Euroopa Investeerimisfondis (EIF)

Ühendkuningriigil on õigus oma osale ELi investeeringutes EIFi sissemakstud aktsiakapitali 31. detsembri 2020. aasta seisuga, mis makstakse tagasi viie osamaksena iga aasta 30. juunil alates 2021. aastast. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli ELi investeering EIFi sissemakstud kapitali 267 miljonit eurot, millest Ühendkuningriigi korrigeeritud osa on 33 miljonit eurot (2020. aastal oli korrigeerimata osa 33 miljonit eurot). Pärast esimese 7 miljoni euro suuruse osamakse tasumist on maksmisele kuuluv summa 31. detsembri 2021. aasta seisuga 27 miljonit eurot, millest 7 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Artikkel 147 – kohtuasjad

Ühendkuningriik on võtnud kohustuse maksta oma osa ELi maksetes, mis tulenevad liidu finantshuve käsitlevatest kohtuasjadest ja mille tähtpäev saabub, tingimusel et nende kohtuasjade aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid hiljemalt 31. detsembril 2020. Võttes arvesse nii eraldisi ja viitvõlgu aasta lõpu seisuga kui ka tegelikke makseid, mille EL 2021. aastal seoses kohtuasjadega tegi (välja arvatud need, millest juba teatati ja mille Ühendkuningriik 2021. aastal maksis), on hinnanguline summa, mille Ühendkuningriik peab maksma, 53 miljonit eurot (2020. aastal oli korrigeerimata osa 46 miljonit eurot), millest 6 miljonit eurot tuleb maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

2.6.1.3.   Konkurentsitrahvidest tulenevad nõuded

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Trahvinõuete brutosumma

14 922

14 503

Ajutised maksed

(2 100 )

(3 023 )

Väärtuse langus

(1 125 )

(186)

Kokku

11 698

11 295

Pikaajalised

—

—

Lühiajalised

11 698

11 295

Trahvitud äriühingutel, kes on otsuse edasi kaevanud või kavatsevad seda teha, on võimalus kas teha ajutised maksed või anda komisjonile pangatagatis. Aasta lõpu seisuga oli kõikidest tasumisele kuuluvatest trahvidest ajutiste maksetena laekunud 2 100 miljonit eurot (2020. aastal 3 023 miljonit eurot), samal ajal kui tagatisi oli saadud 11 067 miljoni euro ulatuses (2020. aastal 11 004 miljonit eurot).

Väärtuse languse tõttu maha kantud summad kajastavad komisjoni juhtumikohast hinnangut tasumata või tagatisega katmata trahvisummadele, mille sissenõudmisesse komisjon ei usu.

Kajastatud on tingimuslik kohustis, sest on võimalik, et ajutiselt makstud summad tuleb trahvitud äriühingutele tagasi maksta (vt lisade punkt 4.2.1).

2.6.1.4.   Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Viitlaekumised

2 313

1 755

Mittekaubanduslike tehingutega seotud ettemakstud kulud

340

293

Kokku

2 653

2 048

Pikaajalised

1 556

1 261

Lühiajalised

1 097

787

Viitlaekumised hõlmavad 2 miljardi euro ulatuses ühtekuuluvusvaldkonna vahendeid (2020. aastal 1,7 miljardit eurot), mille komisjon liikmesriikide esitatud majandusaasta aruannete läbivaatamise ja heakskiitmise tulemusel eelduste kohaselt sisse nõuab. Suurim osa sellest summast (1,2 miljardit eurot) nõutakse eeldatavalt sisse alles selle aluseks olevate programmide sulgemisel (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse meetmete tagajärjel) ja seega liigitatakse see pikaajaliste nõuete alla. Samuti hõlmab see 0,3 miljardit eurot, mis on seotud lisade punktis 2.6.1.1 nimetatud alahindamisjuhtumiga, täpsemalt hinnangutega summade kohta, mida liikmesriigid ei ole veel ajutiselt maksnud.

2.6.1.5.   Muud sissenõutavad summad

2021. aasta jooksul nõuti sisse 744 miljonit eurot, mis tulenes nende programmi „NER300“ kasutamata vahendite ülekandmisest innovatsioonifondi, mida ei ole EIP-lt 2020. aasta lõpu seisuga veel sisse nõutud, ja mis on 2020. aasta lõpus hõlmatud muude sissenõutavate summade alla (vt lisade punkt 2.4.2.1).

2.6.2.   Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

Finantstagatise laekumispool

2 630

—

Viivis

3 052

1 641

Muud nõuded

68

44

 

5 750

1 685

Lühiajalised

 

 

Finantstagatise laekumispool

485

—

Kliendid

302

324

Klientidele esitatud nõuete väärtuse langus

(172)

(188)

Kaubanduslike tehingutega seotud ettemakstud kulud

236

345

Viivis

1 127

1 085

Muu

345

200

 

2 323

1 766

Kokku

8 073

3 450

Pikaajaline viivis on seotud lisade punktis 2.6.1.1 nimetatud alahindamise juhtumitega (1,8 miljardit eurot on seotud Ühendkuningriigi ja ülejäänud summa – 1,3 miljardit eurot – teiste liikmesriikidega), samal ajal kui lühiajaline viivis on peamiselt seotud traditsioonilisi omavahendeid käsitlevatest kontrolliaruannetest tulenevate viitlaekumiste ja trahvi saanud ettevõtjate antud tagatistelt kogunenud intressidega.

Finantstagatiste lepingu laekumispool kajastab ELi antud tagatiste eest tasuna saadud tagatispreemiate nüüdisväärtust. Enamiku ELi antud tagatiste eest ei maksta tasu või need on subsideeritud. Seepärast on nõuded finantstagatiste lepingu kohustisest oluliselt väiksemad (vt lisade punkt 2.11.2). Selle reegli erand on EFSI tagatis, mis 2021. aastal moodustas finantstagatiste lepingu laekumispoolest 94 %; sellele järgnes EIP-le seoses ELi välislaenude andmise volituse erasektorile laenamise volituse osaga antud tagatis, mis 2021. aastal moodustas 106 miljonit eurot, ja programm „Horisont 2020“, mis moodustas 59 miljonit eurot. Finantstagatiste lepingu laekumispoole kogusummast, mis 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli 3 115 miljonit eurot, liigitatakse 3 113 miljonit eurot õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks (õiglase väärtuse 3. tase). Võrreldes algsaldoga 1. jaanuaril 2021 (3 484 miljonit eurot) on laekumispoole kogusumma vähenenud 357 miljoni euro võrra 2021. aastal tehtud arvelduste tagajärjel ja veel 12 miljoni euro võrra eeldatavast väiksemate tulevaste preemiate tagajärjel.

2.7.   LAOVARU

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Teadusotstarbelised materjalid

58

59

Muu

26

21

Kokku

84

80

2.8.   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Kontod riigikassades ja keskpankades

 

20 121

11 342

Arvelduskontod

 

453

80

Avansikontod

 

8

8

Ülekanded (ülekandmisel olev raha)

 

—

0

Eelarve täitmisega seotud pangakontod

2.8.1

20 582

11 430

Taasterahastu „NextGenerationEU“

2.8.2

18 027

—

Rahastamisvahendid

2.8.3

2 838

2 446

Trahvid

2.8.4

1 953

1 458

Muud institutsioonid, ametid ja asutused

 

1 396

1 362

Usaldusfondid

 

65

46

Kokku

 

44 860

16 742

2.8.1.   Eelarve täitmisega seotud pangakontod

Sellesse rubriiki kuuluvad vahendid, mida komisjon hoiab oma kontodel kõigis liikmesriikides ja EFTA riikides (riigikassas või keskpangas), ning arveldusarved kommertspankades, avansikontod ja sularahakontod. Rahaliste vahendite saldo 2021. aasta lõpus tuleneb peamiselt järgmistest asjaoludest:

—

14,4 miljardi euro suurune summa, mis ei olnud aasta lõpu seisuga veel rakendatud ja millest 8,6 miljardit eurot on seotud sihtotstarbelise tuluga, 1,4 miljardit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ krediidiga ja 4,4 miljardit eurot maksete assigneeringutega (sealhulgas 1,4 miljardit eurot EAGFiga);

—

ametite kassasse kuuluv 2,2 miljardi euro suurune summa, mida haldab komisjon ja mis ei olnud aasta lõpu seisuga kulutatud;

—

1,7 miljardi euro ulatuses täiendavaid traditsioonilisi omavahendeid, mis olid makstud, kuid mitte eelarvesse kantud, ja

—

1,1 miljardi euro ulatuses lõplikke trahve, mis ei olnud veel eelarvesse kantud.

2.8.2.   Taasterahastu „NextGenerationEU“

Taasterahastul „NextGenerationEU“ on pangakonto Euroopa Keskpangas (EKP). Taasterahastu „NextGenerationEU“ mitmekesise rahastamisstrateegia rakendamise tulemusel (vt lisade punkt 2.11) on taasterahastu rahaliste vahendite saldo märkimisväärne, moodustades 31. detsembri 2021. aasta seisuga 18 miljardit eurot. Rahaliste vahendite suure saldo eesmärk on tagada, et taasterahastu „NextGenerationEU“ pangakontol hoitakse piisavaid summasid kõikide eelseisvate väljamaksevajaduste täitmiseks ja kindlaksmääratud ohutusvaru säilitamiseks, vältides samal ajal ülemääraseid saldosid.

2.8.3.   Rahastamisvahendid

Käesolevas rubriigis kajastatud summad seonduvad peamiselt raha ekvivalentidega, mida haldavad komisjoni eest usaldusisikud teatavate ELi eelarvest rahastatavate rahastamisvahendite programmide rakendamise eesmärgil: 31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid need 1,8 miljardit eurot, millest 0,6 miljardit eurot on seotud COSME laenutagamisrahastuga (vt lisade punkt 4.1.3). Samuti hõlmavad need raha ja raha ekvivalente, mida hoitakse ühises eraldisfondis ja mida ei oldud aasta lõpu seisuga väärtpaberitesse investeeritud (31. detsembri 2021. aasta seisuga 1 miljard eurot), ning innovatsioonifondile kuuluvat raha, mida haldab EIP (vt lisade punkt 2.4.2.1). See rubriik ei hõlma ühise eraldisfondiga seotud likviidsuspuhvrit (31. detsembri 2021. aasta seisuga 91,6 miljonit eurot), mida hoitakse komisjoni keskkassas. Finantsinstrumentide raha saab kasutada ainult asjaomastes programmides.

2.8.4.   Trahvid

Tegemist on peamiselt rahaga, mis on laekunud seoses komisjoni määratud trahvidega, kui juhtumi menetlemine on veel pooleli. Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel hoiukontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata. Juhul kui trahv on vaidlustatud või kui ei ole teada, kas trahvi saanud äriühing trahvi vaidlustab või mitte, kajastatakse aluseks olev summa tingimusliku kohustisena lisade punktis 4.2.1. Alates 2010. aastast haldab komisjon kõiki järgnevaid ajutiselt makstud trahve BUFI fondi abil ning need investeeritakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks (mitte-tuletisinstrumendid) liigitatud finantsinstrumentidesse (vt lisade punkt 2.4.2). Trahvidega seotud raha kasv 2021. aasta lõpu seisuga tuleneb sellest, et võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga hoiti BUFIs rohkem sularaha. Tuleb tähele panna, et pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 2022. aasta jaanuari otsust kohtuasjas Intel Corporation vs. komisjon hüvitas komisjon 2022. aasta veebruaris 1 060 miljoni euro suuruse summa, mille Intel oli varem ajutiselt maksnud.

KOHUSTISED

2.9.   PENSION JA MUUD TÖÖTAJAHÜVITISED

2.9.1.   Neto töötajahüvitiste kohustised

(miljonites eurodes)

 

Euroopa Liidu ametnike pensioni-skeem

Muud pensioni-skeemid

Ühine ravikindlustusskeem

Kokku seisuga 31.12.2021

Kokku seisuga 31.12.2020

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

109 679

2 600

10 647

122 926

116 468

Skeemi varad

—

(74)

(386)

(460)

(448)

Netokohustised

109 679

2 526

10 261

122 466

116 020

Töötajahüvitiste kohustiste suurenemine on tingitud peamiselt suurima olemasoleva skeemi, Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi netokohustiste suurenemisest. Kõnealuse Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi kohustise suurenemise peamine põhjus oli finantseelduste muutustest tulenev aktuaarne kahjum (vt lisade punkt 2.9.4). See oli tingitud inflatsioonimäära suurenemisest, mille tulemusel langes reaalne diskontomäär. Reaalne diskontomäär oli kolmandat aastat järjest negatiivne, mis tähendab seda, et iga asjaomane summa on täna jätkuvalt rohkem väärt kui tulevikus, mil see tegelikult makstakse. Tuleb tähele panna, et kuigi reaalse diskontomäära langus mõjutab kohustise suurust, siis ei muuda see hüvitiste summat, mis tuleb skeemis osalejatele ELi eelarvest tulevastel aastatel tegelikult maksta. Lisaks on aasta jooksul tänu teenistusele kogutud õigused suuremad kui aasta jooksul välja makstud hüvitised. Samuti on suurenemine tingitud aasta intressikuludest (kohustiste diskonteerimise korrigeerimine) ja kogemusepõhisest aktuaarsest kahjumist.

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem

See kindlaksmääratud hüvitiste kohustus kujutab endast nende tulevaste eeldatavate maksete nüüdisväärtust, mida EL peab tegema, et täita töötajate käesoleva ja eelnevate perioodide teenistusest tulenevaid pensionikohustusi. Kuna skeem toimib pidevalt, kaasatakse igal aastal ELi eelarvesse kõik maksed, mis tuleb skeemist aasta jooksul teha.

Personalieeskirjade artikli 83 kohaselt kujutab töötajate pensioniskeemis ettenähtud hüvitiste maksmine endast ELi eelarve kulu. Skeemi rahastatakse tinglikult ja liikmesriigid garanteerivad nende hüvitiste maksmise kollektiivselt. Kohustuslik pensionimakse (praegu 10,1 %) lahutatakse teenistuses olevate liikmete põhipalgast. Neid makseid käsitletakse aasta eelarvetuluna ja kasutatakse ELi üldkulude rahastamiseks (vt ka lisade punkt 3.8).

Pensioniskeemist tulenevaid kohustusi hinnati 31. detsembri 2021. aasta seisuga Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemiga hõlmatud töötajate arvu (teenistuses olevad töötajad, pensionärid, praegu invaliidsushüvitist saavad varem teenistuses olnud töötajad ja surnud töötajate ülalpeetavad) ning nimetatud kuupäeval kohaldatavate personalieeskirjadest tulenevate eeskirjade alusel. Kõnealune hindamine teostati vastavalt IPSAS 39 kohastele raamatupidamissätetele (ja seega ka ELi raamatupidamiseeskirjale nr 12).

Muud pensioniskeemid

Selles punktis on kajastatud kohustised seoses pensionikohustustega komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, nõukogu, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori praeguste ja endiste töötajate ees. Siin on kajastatud ka Euroopa Parlamendi liikmetega seotud pensionikohustised.

Ühine ravikindlustusskeem

Lisaks eespool kirjeldatud pensioniskeemidele on hinnatud kohustisi, mis on ELil ühise ravikindlustusskeemi ees seoses tervishoiukuludega, mis tuleb tasuda pärast töösuhte lõpetamist (millest on lahutatud nende oma panus). Nagu on märgitud lisade punktis 1.5.10, võetakse selle kohustise arvutamisel arvesse tervet teenistusperioodi, tagades, et töötajate töösuhte lõppemise järgse kava pensioni- ja tervisekindlustuse skeemide raamatupidamisarvestus oleks järjepidev.

Võttes arvesse kohustust kajastada tõeselt olukorra majanduslikku sisu, nagu on nõutud nii ELi raamatupidamiseeskirjade kui ka IPSASega, ei ole hüvitiste seostamisel teenistusperioodidega tõlgendatud IPSAS 39 rangemas tähenduses. Kui jaotada kõigi ametnike teenistuskulud ühise ravikindlustusskeemi puhul kümnele aastale, mitte iga töötaja teenistusperioodile, suurendaks see aasta lõpu kindlaksmääratud hüvitiste kohustust 3,1 miljardi euro võrra. Sellegipoolest ei oleks rangem lähenemisviis, nagu juba märgitud, kokkusobiv kvaliteedile esitatava õiglase kajastamise nõudega ega annaks seega usaldusväärset teavet kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirja nr 1 ja IPSASe kontseptuaalse raamistikuga. See hinnang on väga tundlik praeguste töötajate teenistussuhte arengu (eelkõige tulevikus eeldatavasti alaliseks ametnikuks saavate tähtajalise töölepinguga töötajate arvu) suhtes.

2.9.2.   Kindlaksmääratud hüvitisega skeemist tulenev töötajahüvitiste nüüdisväärtuse muutus

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus on töötajate käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide teenistusega seotud kohustuste täitmiseks vajalikud diskonteeritud tulevased eeldatavad maksed.

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste aruandeaasta muutuse analüüs on esitatud allpool.

(miljonites eurodes)

 

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem

Muud pensioni-skeemid

Ühine ravikindlustus-skeem

Kokku

Nüüdisväärtus seisuga 31.12.2020

100 741

2 438

13 289

116 468

Kajastatud tulemiaruandes

 

 

 

 

Jooksvad teenistuskulud

4 095

110

363

4 567

Intressikulu

401

5

66

473

Varasemast teenistusest tulenevad kulud

—

—

—

—

Kajastatud netovaras

 

 

 

 

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine

 

 

 

 

Kogemusepõhised aktuaarsed (kasumid)/kahjumid

1 457

26

(209)

1 273

Demograafiliste eelduste põhised aktuaarsed (kasumid)/kahjumid

—

—

—

—

Finantseelduste põhised aktuaarsed (kasumid)/kahjumid

4 787

90

(2 774 )

2 103

Muud

 

 

 

 

Makstud hüvitised

(1 801 )

(69)

(88)

(1 957 )

Nüüdisväärtus seisuga 31.12.2021

109 679

2 600

10 647

122 926

Jooksvad teenistuskulud on kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste nüüdisväärtuse kasv, mis tuleneb praeguste liikmete teenistusest aruandeaastal.

Intressikulud suurendavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtust perioodi vältel, sest hüvitiste maksmine on ühe perioodi võrra lähemal.

Kogemusepõhine aktuaarne kasum ja kahjum on 2021. aasta kohta eelmisel aastal tehtud eelduste ja 2021. aasta tegelikkuse erinevuste mõju.

Aktuaarsetest eelduste (demograafilised muutujad, nagu tööjõu voolavus ja suremus, ning finantsilised muutujad, nagu diskontomäärad ja eeldatavad palgatõusud) väärtuste muutustest tulenev kasum ja kahjum tekib nende eelduste ajakohastamisel eesmärgiga kajastada alustingimuste muutusi.

Hüvitisi (näiteks pensione ja tervishoiukulude tagasimakseid) makstakse aasta jooksul skeemi eeskirjade kohaselt. Hüvitiste maksmine vähendab kindlaksmääratud hüvitiste kohustusi.

2.9.3.   Skeemi varad

(miljonites eurodes)

 

Muud pensioniskeemid

Ühine ravikindlustusskeem

Kokku

Nüüdisväärtus seisuga 31.12.2020

94

354

448

Kava vara netomuutus

(20)

32

12

Nüüdisväärtus seisuga 31.12.2021

74

386

460

2.9.4.   Aktuaarsed eeldused – töötajahüvitised

Allpool on esitatud peamised aktuaarsed eeldused, mida kasutatakse ELi kahe peamise töötajahüvitiste skeemi hindamiseks.

 

2021

2020

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem

 

 

Nominaalne diskontomäär

1,0  %

0,4  %

Oodatav inflatsioonimäär

2,0  %

1,2  %

Tegelik diskontomäär

(1,0 ) %

(0,8 ) %

Tulevase palgatõusu eeldatav määr

1,8  %

1,8  %

Suundumused arstiabi maksumuses

—

N/A

Pensioniiga

63/64/66

63/64/66

Ühine ravikindlustusskeem

 

 

Nominaalne diskontomäär

1,0  %

0,5  %

Oodatav inflatsioonimäär

2,0  %

1,3  %

Tegelik diskontomäär

(1,0 ) %

(0,8 ) %

Tulevase palgatõusu eeldatav määr

1,9  %

1,8  %

Suundumused arstiabi maksumuses

2,5  %

2,6  %

Pensioniiga

63/64/66

63/64/66

2021. aasta suremusnäitajad põhinevad ELi avalike teenistujate keskmise eluea tabelil EULT 2018.

Nominaalne diskontomäär määratakse kindlaks nullkupongiga eurovõlakirja tootlikkuse väärtusena (alates 2021. aasta detsembrist Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi puhul tagasimaksetähtajaga 23 aastat ja ühise ravikindlustusskeemi puhul tagasimaksetähtajaga 25 aastat). Inflatsioonimäärana kasutatakse sama perioodi oodatavat inflatsioonimäära. See tuleb määrata empiiriliselt – see tähendab, et see peab põhinema Euroopa finantsturgudel kaubeldavad indeksivõlakirjade prognoositud väärtustel. Reaalne diskontomäär arvutatakse nominaalsest diskontomäärast ja oodatavast pikaajalisest inflatsioonimäärast.

2021. aastal hakkasid nominaalsed määrad küll varem täheldatud langusest taastuma, kuid nende kasvu mõju tasakaalustas oodatava inflatsioonimäära oluline tõus. Selle tulemusel reaalne diskontomäär üldiselt vähenes, mille tõttu jätkus negatiivne suundumus, samuti panustas see aasta jooksul finantseeldustest saadud aktuaarsesse kahjumisse.

2.9.5.   Tundlikkusanalüüs

Tundlikkusanalüüs põhineb simulatsioonidel, mille käigus muudetakse muude tegurite samaks jäädes asjaomaste eelduste väärtusi.

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi tundlikkus

Eeldatava diskontomäära kümne baaspunktisel (0,1 %) muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

(2 464 )

2 544

(2 247 )

2 319

Eeldatavate palgatõusude kümne baaspunktisel (0,1 %) muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

2 414

(2 345 )

2 206

(2 143 )

Eeldatava pensioniea üheaastasel muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

Ühe aasta suurenemine

Ühe aasta vähenemine

Ühe aasta suurenemine

Ühe aasta vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

(1 155 )

1 527

(1 104 )

1 417

Ühise ravikindlustusskeemi tundlikkus muutuste suhtes

Arstiabi maksumuse suundumuste kümne baaspunktisel muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

Jooksvate teenistuskulude ja töösuhtejärgse arstabi perioodilise netomaksumuse intressikulude komponentide kogusumma

13

(12)

15

(14)

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

317

(307)

397

(385)

Eeldatava diskontomäära kümne baaspunktisel (0,1 %) muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

(265)

274

(348)

361

Eeldatavate palgatõusude kümne baaspunktisel (0,1 %) muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

0,1  % suurenemine

0,1  % vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

(42)

41

(38)

37

Eeldatava pensioniea üheaastasel muutusel oleks järgmine mõju.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

 

Ühe aasta suurenemine

Ühe aasta vähenemine

Ühe aasta suurenemine

Ühe aasta vähenemine

Kindlaksmääratud hüvitise kohustus

(317)

334

(401)

421

2.10.   ERALDISED

(miljonites eurodes)

 

Summa 31. detsembri 2020. aasta seisuga

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamine

Täiendavad eraldised

Kasuta-mata summade tühista-mine

Kasutatud summad

Liikide vahelised ümber-paigutused

Hinnangu muutus

Summa 31. detsembri 2021. aasta seisuga

Kohtuasjad:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põllumajandus

170

—

210

(25)

(1)

—

—

354

 

Muu

31

—

5

(14)

(2)

—

2

22

Tuumarajatiste likvideerimine

2 426

—

—

—

(33)

—

46

2 440

Finantsküsimused

2 523

(2 522 )

1

—

(1)

—

—

1

Muu

254

—

284

(26)

(19)

—

37

530

Kokku

5 405

(2 522 )

500

(65)

(55)

—

86

3 348

Pikaajalised

3 878

(1 165 )

212

(25)

(1)

(35)

86

2 950

Lühiajalised

1 527

(1 357 )

288

(40)

(55)

35

(0)

398

Eraldised on möödunud sündmustest tulenevad usaldusväärselt hinnatud summad, mis tuleb tõenäoliselt ELi eelarvest tulevikus tasuda.

Kohtuasjad

Tegemist on prognoositud summadega, mis tuleb pärast aasta lõppu seoses mitme poolelioleva kohtuasjaga tõenäoliselt välja maksta. Põllumajandust käsitlevad summad on seotud liikmesriikide algatatud kohtumenetlustega EAGFi ja EAFRD vastavuse kontrolli otsuste vastu.

Tuumarajatiste likvideerimine

2017. aastal ajakohastati Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimise ja jäätmekäitluse programmi strateegiat (D&WMP), mis on eraldise tegemiste aluseks. Strateegia koos eelarve ja personalivajadusega vaadati läbi koos sõltumatu D&WMP eksperdirühmaga. Strateegia on parim olemasolev hinnang selle kohta, kui palju vahendeid ja personali on vaja Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtade dekomisjoneerimiseks Ispras, Geelis, Karlsruhes ja Pettenis.

Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjadega on see eraldis seotud inflatsiooniindeksiga ja seejärel diskonteeritud nüüdispuhasväärtusesse (kasutades euroala vahetuskursi kõverat). 31. detsembri 2021. aasta seisuga andis see tulemuseks 2 440 miljoni euro suuruse eraldise, mis jagunes summadeks, mida eeldatavalt kasutatakse 2022. aastal (35 miljonit eurot), ja summadeks, mida kasutatakse hiljem (2 405 miljonit eurot).

Tuleb märkida, et dekomisjoneerimise pikaajalise kavandamisega kaasnevad suured ebakindlused võivad seda hinnangut mõjutada ja dekomisjoneerimiseks kuluv aeg võib tulevikus märkimisväärselt pikeneda. Peamised ebakindluse allikad on seotud dekomisjoneeritud tegevuskoha lõppseisundi, tuumamaterjalide, jäätmete käitlemise ja kõrvaldamise aspektide, riikliku regulatiivraamistiku ebatäielikkuse või puudumisega, keerukate ja aeganõudvate litsentsimisprotsesside ning dekomisjoneerimistööstuse turu arenguga tulevikus.

Finantseraldised

Kuni 31. detsembrini 2020 arvestati enamikku finantstagatisi sõltuvalt kahjumi tõenäosusest eraldistena või kajastati need tingimuslike kohustistena. 1. jaanuaril 2021 liigitati need läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 „Finantsinstrumendid“ jõustumise tulemusel ümber finantstagatise kohustisteks ja nende väärtus hinnati ümber (vt lisade punktid 1 ja 2.11).

Ülejäänud saldo 31. detsembri 2021. aasta seisuga on seotud peamiselt kasutamata tagasivõtmatutest kohustustest tuleneva eeldatava krediidikahjuga.

2.11.   FINANTSKOHUSTISED

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustised

2.11.1

214 824

84 395

Finantskohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

2.4.2.2

5

4

Finantstagatise kohustised

2.11.2

146

—

 

 

214 974

84 399

Lühiajalised

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustised

2.11.1

23 501

10 559

Finantskohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

2.4.2.2

—

0

Finantstagatise kohustised

2.11.2

7 648

90

 

 

31 149

10 649

Kokku

 

246 123

95 048

2.11.1.    Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustised

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi jaoks võetud laenud

2.11.1.1

236 720

93 192

Muud finantskohustised

2.11.1.2

1 605

1 761

Kokku

 

238 325

94 954

Pikaajalised

 

214 824

84 395

Lühiajalised

 

23 501

10 559

2.11.1.1.   Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi jaoks võetud laenud

(miljonites eurodes)

 

Taaste-rahastu „NextGenerationEU“

TERA

EFSM

Makse-bilansi toetamise mehhanism

Makro-majan-duslik finants-abi

Euratom

Kokku

Kokku seisuga 31.12.2020

 

39 503

47 396

201

5 813

279

93 192

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamine

—

420

(114)

(1)

24

1

329

Uued laenud (nimiväärtus)

111 947

50 137

9 750

—

1 665

100

173 599

Tagasimaksed

(20 996 )

—

(9 750 )

—

(14)

(29)

(30 789 )

Bilansilise maksumuse muutused

49

507

(144)

0

(24)

—

388

Kokku seisuga 31.12.2021

91 000

90 567

47 138

201

7 464

351

236 720

Pikaajalised

70 960

90 502

43 969

200

7 425

327

213 383

Lühiajalised

20 040

65

3 169

1

39

24

23 338

Võetud laenud on peamiselt seotud pikaajaliste võlakirjadega taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi programmide jaoks, kuid alates 2021. aastast emiteerib komisjon taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks ka lühikese lõpptähtajaga ELi võlakirju (31. detsembri 2021. aasta seisuga 20 miljardit eurot).

Taasterahastu „NextGenerationEU“ võetud laenudest rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust antavaid laene ja tagastamatuid toetusi ning muid mitmeaastase finantsraamistiku programme. Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul ei võta komisjon laene rangelt samade tingimuste põhimõttel, see tähendab konkreetsete laenude rahastamiseks. Koostatud on iga-aastane laenuvõtmiskava, mis põhineb laenude ja tagastamatu toetuse prognoositud väljavoolul. Komisjon järgib mitmekesist rahastamisstrateegiat ning kasutab erinevaid pika- ja lühiajalisi rahastamisvahendeid. See võimaldab komisjonil pakkuda laene saavatele liikmesriikidele soodsatel tingimustel pikaajalisi laene. Seejärel jaotatakse laenuvõtmise kulud ühe ühtlustatud meetodi kohaselt laenu saajate vahel ja ELi eelarvesse (tagastamatu toetuse puhul).

Muutused bilansilises maksumuses vastavad kogunenud intresside muutustele ja hinnalisandite/allahindluste muutustele (uued hinnalisandid/allahindlused ja amortisatsioon).

Eelnimetatud laenude tagasimaksmise tagab lõppkokkuvõttes ELi eelarve (vt lisade punkt 4.1.2) ja sellest tulenevalt iga liikmesriik.

Võetud laenude tegelikud intressimäärad (väljendatud intressimäärade vahemikuna)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taasterahastu „NextGenerationEU“

(0,95 ) % — 0,74  %

—

TERA

(0,48 ) % — 0,77  %

0,00  % — 0,30  %

EFSM

(0,03 ) % — 3,79  %

0,50  % — 3,75  %

Maksebilansi toetamise mehhanism

2,95  %

2,88  %

Makromajanduslik finantsabi

(0,14 ) % — 3,70  %

0,00  % — 3,69  %

Euratom

(0,08 ) % — 1,58  %

0,00  % — 5,68  %

2020. aasta näitajad osutavad nominaalsele intressimäärale, samal ajal kui 2021. aasta näitajad on kooskõlas läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 tegelikud intressimäärad.

2.11.1.2.   Muud finantskohustised

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Pikaajalised

 

 

Kapitalirendi kohustised

1 017

1 130

Hooned, mille eest makstakse osamaksetena

291

346

Muu

133

136

 

1 441

1 612

Lühiajalised

 

 

Kapitalirendi kohustised

103

101

Hooned, mille eest makstakse osamaksetena

54

38

Hüvitamisele kuuluvad trahvid

—

8

Muu

6

2

 

164

149

Kokku

1 605

1 761

Kapitalirendi kohustised

(miljonites eurodes)

 

Tulevikus tasumisele kuuluvad summad

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kohustised kokku

Maa ja hooned

98

471

537

1 105

Muu põhivara

6

9

—

15

Kokku seisuga 31.12.2021

103

480

537

1 120

Intressid

41

140

94

275

Tulevased minimaalsed rendimaksed kokku seisuga 31.12.2021

145

619

631

1 395

Tulevased minimaalsed rendimaksed kokku seisuga 31.12.2020

151

636

790

1 576

Eespool esitatud rendi ja hoonetega seotud summasid tuleb rahastada tulevaste eelarvete kaudu.

2.11.2.   Finantstagatise kohustised

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

 

Finantstagatiste leping – laekumispool

(lisade punkt 2.6.2)

Finantstagatiste

kohustised

ELi eelarveliste tagatiste programmid

 

 

EFSI tagatis

2 917

3 618

EIP välislaenude andmise volituse tagatised

106

2 569

EFSD tagatis

2

139

Programmi „InvestEU“ tagatis

—

—

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ELi tagatis

—

4

 

3 024

6 330

ELi rahastamisvahendite programmid

 

 

COSME

0

780

Programm „Horisont 2020“

59

410

Kultuuri- ja loomesektorite tagatisrahastu

—

110

Muu

32

165

 

90

1 464

Kokku

3 115

7 794

Pikaajalised

2 630

146

Lühiajalised

485

7 648

Eelmistel aastatel arvestati finantstagatiste lepingutena ainult turupõhist tasu hõlmavaid tagatisi, see tähendab EFSI tagatist võlaportfellile, mille EIP on välja andnud EFSI innovatsiooni- ja taristukomponendi alusel, ning väikest osa välislaenude andmise volitusega seotud tagatisest, mis piirdub EIP vastupanuvõime ja taastuvuse algatuse raames antud EIP laenudega.

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaldamise tulemusel alates 1. jaanuarist 2021 liigitati varem eraldistena arvestatud finantstagatised ümber finantstagatiste lepinguteks. Peale selle hinnati tagatistega seotud kohustised ümber kooskõlas uue eeldatava krediidikahju väljavaatega. Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaldamise mõju on kirjeldatud lisade punktis 1.

Alates 2021. aastast kohaldab EL finantstagatiste lepingute brutosummas kajastamist, mille puhul tagatise raames saadaolevad summad kajastatakse finantstagatiste lepingu laekumispoolel (mis kajastatakse kaubanduslike nõuete rubriigis, vt lisade punkt 2.6.2) ja finantstagatiste lepingu kohustis kajastatakse ELi kohustisena seoses tagatiste tulevase realiseerimise katmisega. Varem esitati EFSI ja välislaenude andmise volitusega seotud tagatised netosummas, see tähendab tagatise eeldatavad nõuded ja kohustised tasaarveldati.

Finantstagatiste programmidest on rahalisest seisukohast jätkuvalt kõige olulisem EFSI tagatis (finantstagatiste lepingu kohustis 3 618 miljonit eurot), millele järgneb välislaenude andmise volitusega seotud tagatis (kohustis 2 569 miljonit eurot). Kui EFSI tagatise eest on ELil õigus saada eeldatavalt tasu 2 917 miljonit eurot, mis on kajastatud finantstagatiste lepingu laekumispoolel ja mis katab suurel määral kohustise, siis välislaenude andmise volitusega seotud tagatise puhul moodustavad eeldatavad nõuded vaid 106 miljonit eurot, mis katab tagatisest üksnes väikese osa; see on tingitud asjaolust, et EL subsideerib suure osa välislaenude andmise volitusest.

Enamiku ELi ülejäänud tagatisprogrammide, eelkõige VKEdele või innovatsioonisektorile suunatud suurema riskiga rahastamist pakkuvate programmide eest tasu ei maksta. Programmi „Horisont 2020“ raames antavate tagatiste kohta on lisateavet esitatud lisade punktis 2.4.2.1 ja COSME programmi kohta lisade punktis 4.1.3.

2.12.   VÕLGNEVUSED

(miljonites eurodes)

 

Brutosumma

Kohandused

Netosumma seisuga 31.12.2021

Brutosumma

Kohandused

Netosumma seisuga 31.12.2020

Kulutaotlused ja arved, saadud:

 

 

 

 

 

 

liikmesriikidelt

 

 

 

 

 

 

EAFRD ja muud maaelu arengu vahendid

30

(0)

30

17

—

17

ERF ja ÜF

6 484

(1 878 )

4 606

12 651

(2 698 )

9 954

ESF

3 311

(596)

2 715

3 479

(370)

3 109

Taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“)

19 118

 

19 118

—

—

—

Muud

663

(58)

605

792

(90)

701

Era- ja avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt

1 563

(320)

1 244

1 485

(182)

1 302

Saadud kulutaotlused ja arved kokku

31 169

(2 851 )

28 318

18 424

(3 341 )

15 083

EAGF

15 650

—

15 650

16 160

—

16 160

Mitmesugused võlgnevused

2 068

—

2 068

784

—

784

Muu

335

—

335

381

—

381

Kokku

49 223

(2 851 )

46 372

35 748

(3 341 )

32 408

Võlgnevused hõlmavad laekunud, kuid aasta lõpuks tasumata arveid ja kulutaotlusi. Need on esmaselt kajastatud arvete/kulutaotluste laekumise ajal taotletud summade väärtuses. Hiljem on võlgnevusi kohandatud, et kajastada üksnes kulude läbivaatamise järel heakskiidetud summasid ning summasid, mida hinnatakse rahastamiskõlblikuks. Summad, mida loetakse rahastamiskõlbmatuks, sisalduvad veerus „Kohandused“. Suurimad summad seonduvad struktuurimeetmetega.

Oluline kasv võrreldes eelmise aasta lõpuga on peamiselt tingitud 2021. aastal tegevust alustanud taaste- ja vastupidavusrahastust (taasterahastu „NextGenerationEU“), mille võlgnevused moodustasid 31. detsembri 2021. aasta seisuga kokku 19,1 miljardit eurot.

Programmitöö perioodil 2014–2020 on struktuurifondide (ERF ja ESF), Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ühissätete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (27) ette nähtud, et ELi eelarvet kaitstakse, pidades süstemaatiliselt kinni 10 % tehtud vahemaksetest. Ühissätete määruse kohasele eelarveaastale (1. juuli kuni 30. juuni) järgnevaks veebruariks on kontrollitsükkel lõppenud – lõpule on jõudnud nii korraldusasutuste halduskontroll kui ka auditeerimisasutuste auditid. Komisjon vaatab läbi liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste esitatud kinnitavad dokumendid ja raamatupidamisaruanded. Lõppjäägi maksmine/sissenõudmine toimub alles pärast selle läbivaatamise lõpuleviimist ja raamatupidamisaruannete kinnitamist. Kõnealuse korralduse alusel kinni peetud summa oli 2021. aasta lõpul kokku 10,4 miljardit eurot. Osa sellest summast (2,1 miljardit eurot) hinnatakse liikmesriikide raamatupidamisaruannetes esitatud teabe alusel rahastamiskõlbmatuks ja sisaldub samuti veerus „Kohandused“.

Kokku suurenesid võlgnevused 14 miljardi euro võrra, peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“) tegevuse alustamise tõttu 2021. aastal. Osaliselt tasakaalustas seda ERFiga seotud võlgnetavate summade vähenemine, mis oli põhiliselt tingitud 2021. aasta lõpu poole esitatud kulunõuete väiksemast summast võrreldes eelmise aasta olukorraga.

Mitmesuguste võlgnevuste kasv tuleneb peamiselt trahvi saanud äriühingutelt laekunud ajutistest maksetest, mis tuleb äriühingutele pärast aasta lõppu tagasi maksta.

Eelmaksetaotlused

Lisaks eespool nimetatud summadele saadi 2021. aasta lõpuks 0,7 miljardi euro eest eelmaksetaotlusi, mis ei olnud aasta lõpu seisuga veel välja makstud. ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt ei kirjendata neid summasid võlgnevusena.

2.13.   VIITVÕLAD JA ETTEMAKSTUD TULU

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Viitvõlad

77 819

64 383

Ettemakstud tulu

126

128

Muu

123

74

Kokku

78 068

64 584

Viitvõlad jaotuvad järgmiselt.

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“)

8 263

—

EAGF

25 241

24 599

EAFRD ja muud maaelu arengu rahastamisvahendid

19 245

18 622

ERF ja ÜF

10 710

8 766

ESF

3 499

3 009

Muu

10 859

9 386

Kokku

77 819

64 383

Viitvõlad on kajastatud kulutused, mille kohta liidule ei ole kulutaotlusi veel esitatud. Ühtekuuluvuspoliitika puhul on ERFi ja ÜFi viitvõlgade suurenemine peamiselt seotud perioodi 2014–2020 rakendamisega. Taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“) alustas tegevust alles 2021. aastal ja on peamine põhjus, miks viitvõlad alates eelmise aasta lõpust ulatuslikult suurenesid.

NETOVARA

2.14.   RESERVID

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Õiglase väärtuse reserv

2.14.1

—

496

Tagatisfondi reserv

2.14.2

—

3 043

Muud reservid

2.14.3

1 325

1 523

Kokku

 

1 325

5 062

2.14.1.   Õiglase väärtuse reserv

Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 eelmise versiooniga, mida kohaldati kuni 31. detsembrini 2020, kajastati müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse korrigeerimist õiglase väärtuse reservi kaudu. Alates 1. jaanuarist 2021 on müügivalmis finantsvarad ümber liigitatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks (vt lisade punkt 2.4). Seotud õiglase väärtuse reserv vabastati seega kumuleerunud tulemuse alla (vt lisade punkt 1).

2.14.2.   Tagatisfondi reserv

Kuni 31. detsembrini 2020 kajastati EIP välislaenude andmise volituse raames antud ja ELi eelarvega tagatud laenude tagasimaksmata summade 9 % sihtsummat tagatisfondi reservi netovarana. Pärast ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamist arvestatakse välistegevuse tagatisfondist kaetud EIP välislaenude andmise volitusega seotud tagatist finantstagatise kohustisena. Seepärast korraldati EIP välislaenude andmise volituse raames antud tagatiste tulevase realiseerimise kohustis bilansis ümber (vt lisade punkt 2.11.2) ja tagatisfondi reserv vabastati kumuleerunud tulemuse alla (vt lisade punkt 1).

2.14.3.   Muud reservid

See summa seondub peamiselt likvideeritava ESTÜ söe ja terase teadusfondi varade reserviga (997 miljonit eurot), mis moodustati ESTÜ likvideerimise raames.

2.15.   LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTAVAD SUMMAD

(miljonites eurodes)

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad seisuga 31.12.2020

38 480

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju (vt lisade punkt 1)

(1 719 )

Saldo seisuga 1.1.2021

36 761

Liikmesriikidele tagasi makstud 2020. aasta eelarve ülejääk

1 769

Muutused tagatisfondi reservis

—

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine

3 257

Muu

(262)

Eelarveaasta tulem

42 100

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad seisuga 31.12.2021 kokku

83 624

Kõnealune summa kajastab seda osa ELi kuni 31. detsembrini kantud kuludest, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse aastal N paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles aastal N+1 (või hiljem) ning seetõttu rahastada aasta N+1 (või hilisema aasta) eelarvest. Kuna sellised kulud arvatakse raamatupidamisarvestuses kohustiste hulka ning asjaomaseid summasid rahastatakse tulevastest eelarvetest, ületavad kohustised aasta lõpu seisuga märkimisväärselt varasid. Kõige enam esiletõstmist väärivad summad on seotud EAGFi tegevuse ja töötajahüvitiste kohustistega.

Tuleb aga märkida, et eespool kirjeldatu ei mõjuta eelarve täitmise tulemust – eelarve tulud peaksid alati võrduma eelarve kuludega või neid ületama ning võimalik tulude ülejääk tagastatakse liikmesriikidele.

Töötajahüvitiste kohustiste ümberhindamine on seotud nende kohustiste aktuaarsest hindamisest tuleneva aktuaarse kasumi ja kahjumiga.

Liikmesriikidelt sissenõutavate summade oluline suurenemine on peamiselt tingitud 2021. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tagastamatu toetusega seoses võetud laenudest.

3.   TULEMIARUANDE LISAD

TULUD

MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD: OMAVAHENDID

3.1.   KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

Tulu omavahenditest on ELi põhitegevustulude peamine osa. Omavahendite neljast kategooriast kõige olulisem on kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest saadav tulu, mis moodustas 2021. aastal 115 955 miljonit eurot (2020. aastal 125 393 miljonit eurot). Igalt liikmesriigilt kogutakse tema kogurahvatulust sama protsendimäär. Kogurahvatulul põhinevad omavahendid tasakaalustavad tulusid ja kulusid, st nendega rahastatakse eelarve seda osa, mis ei ole kaetud muude tuluallikatega. Kogurahvatulul põhinevate omavahendite vähenemine 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga on tingitud nii (ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhineva) uue omavahendi kasutuselevõtmisest kui ka muu tulu suurenemisest.

3.2.   TRADITSIOONILISED OMAVAHENDID

Traditsioonilised omavahendid on peamiselt seotud tollimaksudega, millest liikmesriigid jätavad endale sissenõudmiskuludena 20 %, seega on eespool esitatud summad näidatud kõnealuse mahaarvamise võrra väiksemana. Tollimaksude kogumine püsis eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel.

3.3.   KÄIBEMAKSUPÕHISED OMAVAHENDID

Käibemaksupõhiseid omavahendeid arvutatakse liikmesriikide käibemaksubaaside alusel, mis on selleks otstarbeks vastavalt ELi eeskirjadele ühtlustatud. Iga liikmesriigi laekunud käibemaksu kogusumma suhtes, mis on kogutud kõikidelt maksustatavatelt kaubatarnetelt või teenuste osutamiselt, jagatuna kaalutud keskmise käibemaksumääraga, kohaldatakse ühtset 0,3 % sissenõudmismäära. Käibemaksubaas on piiratud 50 %ga iga liikmesriigi kogurahvatulust. Käibemaksupõhised omavahendid püsisid eelmise aastaga võrreldes üldiselt sarnasel tasemel.

3.4.   PLASTPAKENDIJÄÄTMETEL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

Liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes kohaldatakse ühtset sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta. Asjaomasel aastal ringlusse võtmata plastpakendijäätmete mass arvutatakse liikmesriigis kõnealusel aastal tekkinud plastpakendijäätmete massi ja kõnealusel aastal ringlusse võetud plastpakendijäätmete massi vahena. Bulgaarial, Tšehhil, Eestil, Kreekal, Hispaanial, Horvaatial, Itaalial, Küprosel, Lätil, Leedul, Ungaril, Maltal, Poolal, Portugalil, Rumeenial, Sloveenial ja Slovakkial on õigus oma vastava plastpakendijäätmetel põhinevate omavahenditega seotud osamakse iga-aastasele kindlasummalisele vähendusele. Tegemist on uue omavahendiga, mis kehtestati 2021. aastal uue omavahendite otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 jõustumisega.

MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD: ÜMBERPAIGUTAMISED

3.5.   TRAHVID

1 990 miljoni euro suurune tulu (2020. aastal 452 miljonit eurot) seondub trahvidega, mille komisjon on määranud ettevõtjatele ELi konkurentsieeskirjade ja liikmesriikidele liidu õiguse rikkumise eest. Komisjon kajastab trahvitulu trahviotsuse vastuvõtmisel ja teavitab ametlikult trahvitavat. Summad on peamiselt seotud konkurentsitrahvidega (1 762 miljonit eurot). Olulisemad juhtumid on seotud ELi konkurentsieeskirjade rikkumisega, see tähendab BMW-le ja Volkswageni kontsernile (Wolkswagen, Audi ja Porche) lämmastikoksiidi puhastamise valdkonnas tehnilise arengu alase konkurentsivastase koostöö eest määratud kokku 875 miljoni euro suuruse trahviga ning äriühingutele Nomura, UBS ja UniCredit kauplejate kontserni Euroopa riigivõlakirjade esmasturul ja järelturul kartellis osalemise eest määratud kokku 371 miljoni euro suuruse trahviga.

3.6.   KULUDE SISSENÕUDMINE

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Jagatud eelarve täitmine

1 682

1 281

Otsene eelarve täitmine

61

53

Kaudne eelarve täitmine

51

21

Kokku

1 794

1 355

Selles rubriigis on esitatud peamiselt komisjoni väljastatud sissenõudekorraldused, mis on ära makstud või tasaarvestatud (st maha arvatud) järgmistest komisjoni raamatupidamissüsteemis kirjendatud maksetest. Sissenõudekorraldused esitatakse eesmärgiga nõuda sisse ELi eelarvest varem väljamakstud kulusid. Sissenõudmised põhinevad kontrollide, auditite või rahastamiskõlblikkuse analüüside tulemustel ja seega kaitsevad need toimingud ELi eelarvet õigusnormidevastaselt tehtud kulutuste eest.

Lisaks on arvesse võetud EAGFi kuludest abisaajatele liikmesriikide poolt väljastatud sissenõudekorraldusi ning alates eelmise aasta lõpust kuni aruandeaasta lõpuni tehtud viitlaekumiste prognooside muutusi.

Eelmise tabeli summad kajastavad tulusid sissenõudekorralduste väljastamisest. Sel põhjusel ei kajasta esitatud väärtused (ega saagi kajastada) kõiki ELi eelarve kaitseks võetud meetmeid eelkõige ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, kus rahastamiskõlbmatute kulude korrigeerimiseks rakendatakse erikorda, mis enamikul juhtudel ei hõlma sissenõudekorralduse väljaandmist. Kaasatud ei ole summad, mis on tagasi saadud kuludega tasaarvestamise ja kuludeklaratsioonidest kõrvaldamise teel, ning tagasi saadud eelmaksete summad.

Suurem osa kogusummast tuleneb jagatud eelarve täitmisest.

Põllumajandus: EAGF ja maaelu areng

Selles rubriigis kajastatud EAGFi ja EAFRD eelarveaasta tulud koosnevad eelarveaasta jooksul otsustatud finantskorrektsioonidest ning liikmesriikide deklareeritud ja eelarveaasta jooksul sisse nõutud tagasimaksetest, millele lisandub selliste summade netosuurenemine, mis liikmesriigid on deklareerinud, kuid mis kuuluvad seoses pettuse ja õigusnormide rikkumisega eelarveaasta lõpu seisuga sissenõudmisele.

Ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuspoliitika puhul vastavad peamised summad 0,7 miljardi euro suurusele viitlaekumisele (2020. aastal 0,4 miljardit eurot), mille komisjon eelduste kohaselt liikmesriikidelt sisse nõuab. Sissenõudmine toimub liikmesriikide 2022. aasta alguses esitatud majandusaasta aruannete läbivaatamise ja heakskiitmise tulemusena. Sissenõutavad summad kujutavad endast sisuliselt eelarveaasta jooksul algselt rahastamiskõlblikeks loetud ja liikmesriikide majandusaasta aruannetes rahastamiskõlblikena kinnitatud summade vahet. Väike summa tähendab seda, et tänu liikmesriikide tasandil kehtestatud kontrollidele oli võimalik rahastamiskõlbmatud summad varakult kindlaks teha.

3.7.   ÜHENDKUNINGRIIGI VÄLJAASTUMISLEPING

Need tulud on seotud netosummaga, mis Ühendkuningriik sõlmitud väljaastumislepingu kohaselt pärast 2020. aastal liidust lahkumist võlgneb (vt lisade punkt 2.6.1.2).

3.8.   MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD MUUD TULUD

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Liikmesriikide osamaksud innovatsioonifondi

2 187

2 080

Töötajate maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

1 367

1 316

Toetused kolmandatelt riikidelt

1 056

1 592

Liikmesriikide osamaksud erakorralise toetuse rahastamisvahendisse ja välisabisse

199

1 073

Varade üleandmine

356

317

Eelarve korrigeerimine

1 245

214

Muu

326

524

Kokku

6 737

7 116

Liikmesriikide osamaksud innovatsioonifondi on peamiselt saastekvootide müügiga seotud tulu, mida kasutatakse vähese CO2 heitega tehnoloogiate innovatsiooni toetamiseks.

Tulu töötajate maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest tuleneb peamiselt mahaarvamistest töötajate palkadest. Olulise osa selles kategoorias moodustavad sissemaksed pensionifondi ja tulumaks.

Osamaksud kolmandatelt riikidelt on peamiselt EFTA riikide osamaksud (460 miljonit eurot), samuti kolmandate riikide rahalised osamaksud programmidesse „Euroopa horisont“ (379 miljonit eurot) ja „Erasmus+“ (119 miljonit eurot).

Liikmesriigid on panustanud Türgi pagulasrahastu rahastamisse 166 miljonit eurot.

Eelarvelised korrektsioonid kajastavad peamiselt eelmise aasta eelarveülejääki, mis oli 1 769 miljonit eurot (2020. aastal 3 218 miljonit eurot) ja mida tasakaalustas käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite iga-aastane korrigeerimine, mis moodustas 534 miljonit eurot (2020. aastal 3 165 miljonit eurot). Muud tulud mittekaubanduslikest tehingutest hõlmavad ITERi asukohariigi ja liikmete osamakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttesse Fusion for Energy (135 miljonit eurot).

KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

3.9.   FINANTSTULUD

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Intressid:

 

 

Hilinenud maksed

1 529

1 129

Antud laenud

1 160

1 167

Võetud laenud

220

—

Muu

10

63

Ülekurss

2

674

Tulu finantstagatiste lepingutest

987

258

Kasum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest:

 

 

mitte-tuletisinstrumendid

324

—

tuletisinstrumendid

815

70

Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum

—

48

Dividendid

30

22

Muu

14

3

Kokku

5 092

3 434

Intressitulu hilinenud maksetelt tuleneb peamiselt maksmisele kuuluvatest ja õigeaegselt tasumata trahvidest ja omavahendite osamaksudest. Põhisummad on seotud lisade punktis 2.6.1.1 osutatud alahindamise juhtumitega (1,4 miljardit eurot).

Antud laenudelt saadud intressitulu on seotud peamiselt EFSMi laenudega (1 miljard eurot), millel on kõrgeim tegelik intressimäär (vt lisade punkt 2.4.1). Võetud laenudelt saadud intressitulu osutab peamiselt taasterahastule „NextGenerationEU“ ja TERA-le ning on tingitud teatavate tehingute negatiivsest tegelikust intressimäärast.

Ülekurss on vähenenud seetõttu, et vastavalt läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 amortiseeritakse see nüüd laenu eluea jooksul tegeliku intressimäära meetodi alusel, mitte ei kajastata otseselt tulemiaruandes (vt eelmine lõik ja lisade punkt 2.4.1).

Tulu finantstagatiste lepingutest on peamiselt seotud finantstagatiste lepingute kohustiste amortisatsiooniga. Seda võib tõlgendada ELi vabastamisena selle perioodi tagatistega seotud kohustistest, mil EL oli valmis hüvitama tagatiste omanikele nende krediidikahjumi. Seega väljendab finantstagatistest saadud tulu kajastamine aja möödumist ja antud tagatiste mahtu. Amortiseerimist kohaldatakse mõlemat liiki tagatiste suhtes, see tähendab nii tagatiste suhtes, mille eest makstakse tasu, kui ka nende suhtes, mida EL annab tasuta või ebaolulise tasu eest (vt lisade punkt 2.11.2). Tasu eest antavatest tagatistest oli kõige olulisem EIP-le taristu- ja innovatsioonikomponendi võlaportfelliga seoses antud EFSI tagatis (vt lisade punkt 4.1.1). 2021. aastal moodustas taristu- ja innovatsioonikomponendi võlaportfelliga seoses antud EFSI tagatiselt teenitud tulu 320 miljonit eurot.

987 miljoni euro suurust finantstagatise kohustistega seotud tulu tasakaalustab finantstagatise kohustiste väärtuse langusest tekkinud 947 miljoni euro suurune kahjum, mis on seotud tagatiste realiseerimisega ning millest on maha arvatud sissenõutud summad (276 miljonit eurot) ja väärtuse langusest tekkinud realiseerumata kahjum 671 miljonit eurot (vt lisade punkt 3.15). Peale selle on Euroopa Komisjon subsideerinud finantstagatiste programme (233 miljonit eurot), nõudmata garantiipreemiaid või nõudes neid turumäärast madalamal tasemel (lisade punkt 3.15). Kokkuvõttes on finantstagatiste programmide netotulemus 193 miljoni euro suurune puudujääk.

3.10.   KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD MUU TULU

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Tulu tasudest osutatud teenuste eest (asutused)

689

640

Kasum vahetuskursi erinevustest

299

370

Kaupade müük

53

48

Osakaal Euroopa Investeerimisfondi netomajandustulemuses

169

38

Tulu finantsinstrumentidega seotud tasudest

1

34

Põhivaraga seotud tulu

2

5

Muu

284

269

Kokku

1 497

1 404

Tulu teenuste osutamisest koosneb peamiselt Euroopa Ravimiameti kogutavatest müügiloatasudest ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti kogutavatest kaubamärgitasudest.

KULUD

3.11.   JAGATUD EELARVE TÄITMINE

(miljonites eurodes)

Täidetud liikmesriikide poolt

2021

2020

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

40 829

40 461

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja teised maaelu arengu vahendid

15 451

14 467

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

46 932

41 118

Euroopa Sotsiaalfond

16 727

13 677

Muu

4 835

2 701

Kokku

124 774

112 425

Kasv tuleneb peamiselt ühtekuuluvuspoliitikast (ERF ja ÜF), mille puhul peaaegu kõik kulutused käsitlevad programmitöö perioodi 2014–2020, millega seotud tegevus jätkub. Samuti tuleneb kasv kõrgematest kaasrahastamise määradest, mida eelarveaastal 2020–2021 kohaldati CRII+ paketi kontekstis.

Muude kulude hulka kuuluvad peamiselt Brexitiga kohanemise reservi (1,7 miljardit eurot), varjupaiga ja rände valdkonna (0,6 miljardit eurot), Euroopa enim puudust kannatavate isikute abifondi (0,6 miljardit eurot), sisejulgeoleku valdkonna (0,4 miljardit eurot), Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (0,8 miljardit eurot) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (0,7 miljardit eurot) kulud.

3.12.   OTSENE EELARVE TÄITMINE

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Täidetud komisjoni poolt

48 265

11 429

millest taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“)

42 940

—

Täidetud ELi rakendusametite poolt

14 232

10 029

Täidetud usaldusfondide poolt

503

636

Kokku

63 000

22 094

Muud summad peale taaste- ja vastupidavusrahastu kulude (43 miljardit eurot) on peamiselt seotud teaduspoliitika (8,1 miljardit eurot), arengukoostöö rahastamisvahendi (1,1 miljardit eurot), Euroopa naabruspoliitika (1,3 miljardit eurot) ning transpordi, energia ja telekommunikatsiooni valdkonnas tarkvõrkude kasutuselevõtmiseks ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu ühise taristufondi (2,1 miljardit eurot) rakendamisega.

Otsese eelarve täitmise raames ELi rakendusametite kantud kulude suurenemine tuleneb peamiselt teadusuuringute valdkonnas tegevuse üleandmisest komisjoni talitustelt rakendusametitele.

3.13.   KAUDNE EELARVE TÄITMINE

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Täidetud muude ELi asutuste ja ametite poolt

3 154

3 530

Täidetud kolmandate riikide poolt

890

559

Täidetud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt

3 622

3 619

Täidetud muude üksuste poolt

3 225

3 257

Kokku

10 891

10 965

Kaudse eelarve täitmise kuludest on 3,9 miljardit eurot seotud välistegevusega (peamiselt ühinemiseelse abi, humanitaarabi, rahvusvahelise koostöö ja naabruspoliitika valdkondades). Veel 4,7 miljardit eurot on seotud Euroopa konkurentsivõime suurendamisega (näiteks teadusuuringute, kosmoseprogrammide ja hariduse valdkondades).

3.14.   PERSONALI- JA PENSIONIKULUD

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Personalikulud

7 377

7 028

Pensionikulud

5 040

4 967

Kokku

12 417

11 995

Pensionikulud kujutavad endast muudatusi, mis on tekkinud töötajahüvitiste kohustiste aktuaarse hindamise tulemusena (välja arvatud need, mis on kajastatud netovaras). Seepärast ei ole tegemist tegelike aastaste pensionikuludega, mis on oluliselt väiksemad (2,2 miljardit eurot).

3.15.   FINANTSKULUD

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Intressikulud:

 

 

võetud laenud

1 209

1 160

antud laenud

146

—

kapitalirent

56

62

muu

103

24

Emiteerimiskulud

—

672

Finantstagatiste lepingud – subsideeritud tasu

233

—

Väärtuse langusest tekkinud netokahjum

 

 

finantstagatiste lepingutest

947

70

laenudest ja nõuetest

1 244

110

müügivalmis finantsvaradest

—

41

Kahjum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest:

 

 

mitte-tuletisinstrumendid

210

—

tuletisinstrumendid

40

21

Müügivalmis finantsvaradest tingitud realiseerunud kahjum

—

5

Muu

13

22

Kokku

4 201

2 188

Võetud laenudest tulenevate intressikulude summa vastab peamiselt EFSMi tehingutele (1 miljard eurot) kooskõlas laenudelt saadud intressituluga (kompensatsioonitehingud). Antud laenudega seoses kantud intressikulu osutab peamiselt TERA-le ja on tingitud teatavate tehingute negatiivsest tegelikust intressimäärast.

Emiteerimiskulud on vähenenud seetõttu, et vastavalt läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 amortiseeritakse need nüüd võetud laenu eluea jooksul tegeliku intressimäära meetodi alusel, mitte ei kajastata otseselt tulemiaruandes (vt lisade punkt 2.4.1).

Üksikasjalikumat teavet finantstagatistega seotud kulude kohta on esitatud lisade punktis 3.9.

3.16.   MUUD KULUD

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Haldus- ja IT-kulud

2 105

1 984

Eraldiste korrigeerimine

583

1 390

Põhivaraga seotud kulud

1 205

1 319

Maa ja hoonete haldamise kulud

591

661

Vahetuskursside muutustest tulenev kahjum

171

578

Kasutusrendi kulud

447

423

Muu

660

593

Kokku

5 762

6 946

2021. aastal kuludena kajastatud teadus- ja arendustegevuse kulude kogusumma on järgmine.

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

Teadustegevuse kulud

401

402

Kapitaliseerimata arendustegevuse kulud

122

118

Kokku

523

520

3.17.   SEGMENDIARUANDLUS MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE KAUPA

(miljonites eurodes)

 

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Ühtekuuluvus ja väärtused

Loodusvarad ja keskkond

Ränne ja piirihaldus

Vastupidavus, julgeolek ja kaitse

Naabrus ja maailm

Euroopa avalik haldus

Ilma mitmeaastase finantsraamistiku rubriigita (4)

Kokku

Kogurahvatulupõhised omavahendid

—

—

—

—

—

—

—

115 955

115 955

Traditsioonilised omavahendid

—

—

—

—

—

—

—

20 590

20 590

Käibemaksupõhised omavahendid

—

—

—

—

—

—

—

18 340

18 340

Uued omavahendid

—

—

—

—

—

—

—

5 831

5 831

Trahvid

—

—

—

—

—

—

—

1 990

1 990

Kulude sissenõudmine

24

809

893

8

0

27

0

34

1 794

Ühendkuningriigi väljaastumisleping

—

—

—

—

—

—

—

1 122

1 122

Muu

384

132

46

—

—

41

1 559

4 574

6 737

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

408

941

939

8

0

68

1 559

168 434

172 357

Finantstulud

1 913

45

0

—

0

217

1

2 916

5 092

Muu

257

(16)

(18)

0

(5)

8

329

941

1 497

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

2 170

29

(17)

0

(5)

225

330

3 857

6 589

Kogutulu

2 578

970

922

8

(5)

293

1 889

172 291

178 946

Täidetud liikmesriikide poolt:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EAGF

—

—

(40 829 )

—

—

—

—

—

(40 829 )

EAFRD ja muud maaelu arengu vahendid

—

—

(15 451 )

—

—

—

—

—

(15 451 )

ERF ja ÜF

—

(46 932 )

—

—

—

—

—

—

(46 932 )

ESF

—

(16 727 )

—

—

—

—

—

—

(16 727 )

Muu

—

24

(710)

(837)

(101)

(233)

—

(2 979 )

(4 835 )

Täidetud komisjoni, rakendusametite ja usaldusfondide poolt

(12 207 )

(45 753 )

(662)

(289)

(244)

(3 954 )

(24)

132

(63 000 )

Täidetud muude ELi ametite ja asutuste poolt

(2 374 )

(703)

(77)

(680)

(359)

(15)

(312)

1 365

(3 154 )

Täidetud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt

(243)

37

113

(171)

(213)

(4 025 )

(3)

(7)

(4 512 )

Täidetud muude üksuste poolt

573

(3 301 )

73

(7)

(103)

(460)

(0)

0

(3 225 )

Personali- ja pensionikulud

(453)

(9)

(1)

(0)

(1)

(136)

(10 487 )

(1 330 )

(12 417 )

Finantskulud

(771)

(43)

(24)

(0)

(0)

(445)

(95)

(2 823 )

(4 201 )

Muud kulud

(1 609 )

(134)

(251)

(5)

(52)

(240)

(3 069 )

(401)

(5 762 )

Kulud kokku

(17 083 )

(113 541 )

(57 820 )

(1 990 )

(1 071 )

(9 507 )

(13 990 )

(6 042 )

(221 046 )

Eelarveaasta tulem

(14 505 )

(112 571 )

(56 899 )

(1 982 )

(1 076 )

(9 215 )

(12 101 )

166 249

(42 100 )

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa esitatud tulud ja kulud on hinnangulised, kuna kõik kohustused ei ole seotud mitmeaastase finantsraamistiku kindla rubriigiga.

4.   TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA TINGIMUSLIKUD VARAD

Tingimuslikud kohustised on ELi võimalikud tulevased maksekohustused, mis võivad tekkida möödunud sündmustest või võetud õiguslikult siduvatest kohustustest, mis sõltuvad tulevastest sündmustest, mis ei ole täielikult ELi kontrolli all. Need on seotud peamiselt antud tagatistega ja õiguslike riskidega. Kõiki tingimuslikke kohustisi, v.a neid, mis on seotud trahvide, tagatiste ja rahastamisvahenditega sel määral, mil need on fondidest kaetud (vt lisade punkt 2.4.2.1), rahastatakse vajaduse tekkimisel ELi (ja seega ELi liikmesriikide) eelarvest tulevastel aastatel.

4.1.   ELI EELARVEST ANTUD TAGATISED

4.1.1.   ELi eelarveliste tagatiste programmide raames antud tagatised (nimiväärtus)

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

Antud tagatised

Eraldatud varad (28)

Ülemmäär

Lepingud

Väljamaksed

EIP välislaenude andmise volituse tagatised

33 026

33 026

20 835

2 700

EFSI tagatis

25 826

24 730

20 358

8 602

EFSD tagatis

1 391

611

535

796

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi välistegevuse tagatis

200

200

200

—

Kokku

60 442

58 566

41 928

12 098


(miljonites eurodes)

 

31.12.2020

Antud tagatised

Eraldatud varad (29)

Ülemmäär

Lepingud

Väljamaksed

EIP välislaenude andmise volituse tagatis

35 372

32 530

20 050

2 813

EFSI tagatis

25 543

23 831

18 590

8 028

EFSD tagatis

1 370

438

34

804

Kokku

62 285

56 799

38 673

11 645

Tabelites on esitatud ELi eelarve võimalikud tulevased maksed seoses EIP grupile või muudele finantseerimisasutustele antud tagatistega. Väljamakstud summad on juba lõplikele vahendite saajatele makstud summad. Lepingukohased summad sisaldavad väljamakstud raha pluss summasid, mille kohta on vahendite saajate või finantsvahendajatega sõlmitud lepingud, kuid mis ei ole veel välja makstud (16 638 miljonit eurot). Ülemmäär kujutab endast kogutagatist, mille katmise kohustus lasub ELi eelarvel ja seega liikmesriikidel, sest selleks, et avaldada ELi maksimaalne positsioon 31. detsembri 2021. aasta seisuga, tuleb hõlmata ka heakskiidetud toimingud, mille leping on veel alla kirjutamata (1 876 miljonit eurot). 2020. eelarveaasta summad on esitatud ilma nende programmide puhul kajastatud finantseraldiste või finantskohustisteta.

Eelarveliste tagatiste programme tagatakse eelarvest järk-järgult tehtavate eraldistega, mida hoitakse ühises eraldisfondis likviidsuspuhvrina tagatiste tulevase realiseerimise katmiseks (vt lisade punkt 2.4.2.1). 31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid eraldatud summad 12 098 miljonit eurot. Meetmeid selle tagamiseks, et eraldised oleksid piisavad tagatiste realiseerimise katmiseks keskpikas perspektiivis, on kirjeldatud lisade punktis 6.2. Igal juhul tuleb eelarveliste tagatiste programmide raames kantud võimalik kahjum, mis ületab tehtud eraldisi, katta tulevastest eelarvetest.

EIP välislaenude andmise volituse tagatised

ELi eelarvest on tagatud laenud, millele EIP on alla kirjutanud ja mille ta on andnud oma omavahenditest kolmandatele riikidele. 31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustas ELi tagatisega laenujääk kokku 20 835 miljonit eurot. ELi eelarvetagatised on järgmised:

—

20 268 miljonit eurot ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osa kaudu ja

—

567 miljonit eurot otse liikmesriikidele enne ühinemist antud laenude jaoks.

EIP antud laenudega seotud ELi välislaenude andmise volituse tagatis piirdub pärast 2007. aastat allakirjutatud lepingute laenujäägi puhul 65 %ga (2007.–2013. ja 2014.-2021. aasta volitused). Enne 2007. aastat allakirjutatud lepingute puhul piirdub ELi tagatis protsendimääraga heakskiidetud krediidiliinide ülemmäärast, mis on enamikul juhtudel 65 %, kuid võib olla ka 70 %, 75 % või 100 %. Kui ülemmäära ei ole saavutatud, katab ELi tagatis kogu summa.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2018/412 (30) loodi EIP vastupanuvõime ja taastuvuse algatuse raames uus erasektorile laenuandmise volitus projektide jaoks, mille eesmärk on saavutada pagulaste ja rändajate ning vastuvõtvate ja transiidikogukondade pikaajaline majanduslik vastupidavus. Liidu eelarvesse tehakse tagasimaksed seoses riskidega, mis vastupanuvõime ja taastuvuse algatuse erasektorile laenuandmise volitusega hõlmatud EIP rahastamistoimingutele antud tagatisega kaetakse; see selgitab preemiat välislaenude andmise volituse tagatiselt, mille eest muudel juhtudel tasu ei nõuta (vt lisade punkt 2.11.2).

Ajavahemik, mille jooksul oli lubatud perioodi 2014–2020 välislaenude andmise volituse raames uusi toiminguid allkirjastada, lõppes 2021. aastal ja seega on tagatise alusel kasutatavad ülemmäärad võimaliku kasutamata summa puhul aegunud. EIP uus volitus on kavas katta naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määrusega loodud välistegevuse tagatisega (vt allpool), kuid see ei ole veel allkirjastatud.

ELi tagatisega seotud maksed tehakse ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osast: 2021. aastal maksti sissenõutud tagatisi välja 93 miljoni euro eest (2020. aastal 52 miljonit eurot).

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatis

EFSI on algatus, mille eesmärk on EIP grupi riskivõtmisvõime suurendamine, võimaldades EIP-l suurendada oma investeeringuid ELis. EFSI eesmärk on toetada täiendavaid investeeringuid ELis ja väikeettevõtjate rahastamisvõimalusi. ELi ja EIP vahelise lepingu alusel antakse ELi eelarvest kuni 26 miljardi euro suurune tagatis (EFSI ELi tagatis) (edaspidi „EFSI leping“), et kaitsta EIPd võimalike kahjude eest, mida ta võib oma rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemusel kanda.

EFSI tegevusel on kaks komponenti: taristud ja innovatsioon (19 250 miljoni euro suurune EFSI ELi tagatis) ja VKEd (6 750 miljoni euro suurune EFSI ELi tagatis). Esimest komponenti rakendab EIP ja teist Euroopa Investeerimisfond ning kummalgi komponendil on võlaportfell ja omakapitaliportfell. Kokkuleppel EIPga tegutseb Euroopa Investeerimisfond EIP garantii alusel, millel on EFSI lepingu alusel edasigarantii EFSI ELi garantii näol.

ELil ja EIP-l on EFSI raames erinevad rollid. Tehinguid (võla- ja omakapitaliinvesteeringuid) rahastab EIP, kelle koosseisu EFSI kuulub ning kes laenab selleks vajalikud vahendid kapitaliturgudelt. EIP grupp teeb investeerimisotsused sõltumatult ning haldab tehinguid kooskõlas oma eeskirjade ja menetlustega. EL annab nendele tehingutele tagatise ja katab selle tagatise ülemmäära ulatuses EIP kantud kahjud.

Et tagada EFSI raames tehtavate investeeringute jätkuv suunatus erieesmärgile kõrvaldada turutõrkeid ja garanteerida nende vastavus ELi tagatisega antava kaitse saamise tingimustele, on loodud sihtotstarbeline juhtimisstruktuur: see hõlmab sõltumatutest ekspertidest koosnevat investeeringute komiteed, mis vaatab läbi kõikide taristu ja innovatsiooni tegevussuuna raames EIP väljapakutud projektide vastavuse ELi tagatise saamise tingimustele, ja EFSI juhatust, mis tagab programmi järelevalve.

Kuna kontrollikriteeriumid ning ELi raamatupidamiseeskirjadest (ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest) tulenevad raamatupidamislikud nõuded konsolideerimisele ei ole täidetud, ei kajastu asjaomased tagatud varad ELi konsolideeritud majandusaasta aruandes.

EFSI raames EIP grupile antud ELi tagatis on kajastatud taristu ja innovatsiooni tegevussuunal ja VKEde tegevussuunal võlaportfelli finantstagatise kohustisena (vt lisade punkt 2.11.2) ning mõlema omakapitali investeeringute portfelli puhul tuletisinstrumendina (finantsvara või finantskohustisena õiglases väärtuses üle- või puudujäägina) (vt lisade punkt 2.4.2.2). Antud EFSI tagatis hõlmab programmide COSME ja „Horisont 2020“, kultuuri- ja loomesektorite tagatisrahastu ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tehingute seda osa, mis on tagatud EFSI ELi tagatisega VKEde tegevussuuna võlaportfelli raames.

2021. aastal ühise eraldisfondi EFSI tagatisfondi osast sissenõutud tagatisi välja ei makstud (2020. aastal 1 miljon eurot).

Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD)

EFSD määrusega loodud Euroopa Kestliku Arengu Fond on algatus, mille eesmärk on toetada investeeringuid Aafrikas ja Euroopa naabruses asuvates riikides, et aidata saavutada kestlikku arengut ja tegeleda rände konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega. EFSD määruse kohaselt peaks EL tegema rakenduspartneritele seoses nende investeerimis- ja rahastamistoimingutega kättesaadavaks 1,5 miljardi euro ulatuses tagatisi (seda summat suurendavad veelgi välised toetused), et vähendada nende investeerimisriske. EFSD tagatised tagatakse ühisest eraldisfondist (vt lisade punkt 2.4.2.1). 31. detsembri 2021. aasta seisuga kehtis 16 EFSD tagatislepingut, mis käsitlesid tagatisi, millega kaeti kokku kuni 1 391 miljoni euro suurune summa, ning vastaspoolte allkirjastatud ja ELi poolt nende lepingute alusel tagatud toimingud moodustasid kokku 611 miljonit eurot.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi välistegevuse tagatis

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (31) loodi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestusajaks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (edaspidi „instrument“), mis hõlmab Euroopa Kestliku Arengu Fond+-i (edaspidi „EFSD+“) ja välistegevuse tagatist. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määruse eesmärk on suurendada ELi välistegevuse sidusust ja tulemuslikkust, parandades sel viisil erinevate välistegevuse poliitikameetmete rakendamist.

Välistegevuse tagatisega toetatakse EFSD+-i toiminguid, mis on kaetud eelarveliste tagatistega, makromajanduslikku finantsabi ja kolmandatele riikidele antavaid laene.

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli allkirjastatud üks eelarvelise tagatise leping, mille ülemmäär on kokku 200 miljonit eurot.

Programmi „InvestEU“ tagatis

Programmi „InvestEU“ määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017) (32) nähakse ette kuni 26,2 miljardi euro suurune ELi tagatis, millega tagatakse rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingud liidu sisepoliitika eesmärkide toetamiseks neljas poliitikaharus: kestlik taristu; teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine; väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused. EL eraldab programmi „InvestEU“ eelarvest järkjärguliselt raha (teeb eraldisi), et luua tagatiste realiseerimiseks kapitalipuhver. Programmi „InvestEU“ määrusega on kehtestatud programmi „InvestEU“ ELi osa puhul eraldiste määraks 40 % tagatisest. Praegu on see summa 300 miljonit eurot, mis on investeeritud ühisesse eraldisfondi (vt lisade punkt 2.4.2.1). Esimene tagatisleping programmi „InvestEU“ raames sõlmiti märtsis 2022 EIP grupiga ja sellega nähti ette ELi tagatis, mille ülemmäär on 19,6 miljardit eurot. Samuti on programmi „InvestEU“ määrusega lubatud sissemaksed liikmesriikidelt (liikmesriikide osa raames) ja kolmandatelt riikidelt.

Ühendkuningriigi kohustused seoses EList lahkumisega

Kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 143 vastutab Ühendkuningriik liidu ees oma osa eest tingimuslikes finantskohustistes, mis on seotud EFSI, EFSD ja EIP välislaenude andmise volituse raames tehtavate toimingutega, mis olid heaks kiidetud väljaastumise kuupäevaks (31. jaanuar 2020). Artikli 143 kohaselt on Ühendkuningriik enne väljaastumise kuupäeva heakskiidetud toimingu tagatise sissenõudmise korral liidu ees vastutav oma osa eest maksetes, mille liit on nende toimingutega seoses teinud, välja arvatud juhul, kui selle summa saab katta Ühendkuningriigi osaga tagatisfondis hoitavates eraldistes, kui see on asjakohane.

EIP välislaenude andmise volituse raames antud laenude puhul oli enne väljaastumise kuupäeva heakskiidetud toimingutele antud ELi eelarveliste tagatiste väärtus väljaastumise kuupäeva seisuga 33,7 miljardit eurot. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli see summa muutunud ja moodustas 27,6 miljardit eurot. Ühendkuningriigi osa selles tingimuslikus kohustises on 31. detsembri 2021. aasta seisuga seega 3,4 miljardit eurot. Nagu eespool märgitud, kaetakse nende laenude võimalik makseviivitus esmalt ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osast ja summad nõutakse Ühendkuningriigilt sisse ainult siis, kui Ühendkuningriigi eraldised selles fondis, mis moodustasid 31. detsembri 2021. aasta seisuga 338 miljonit eurot, ei ole piisavad.

EFSI tegevuse puhul oli enne väljaastumise kuupäeva heakskiidetud toimingutele antud ELi eelarveliste tagatiste väärtus väljaastumise kuupäeva seisuga 23,5 miljardit eurot. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli see summa muutunud ja moodustas 18,8 miljardit eurot. Ühendkuningriigi osa selles tingimuslikus kohustises on 31. detsembri 2021. aasta seisuga seega 2,3 miljardit eurot. Kõik EFSI raames sissenõutavad tagatised kaetakse esmalt ühise eraldisfondi EFSI tagatisfondi osast ja summad nõutakse Ühendkuningriigilt sisse ainult siis, kui Ühendkuningriigi eraldised selles fondis, mis moodustasid 31. detsembri 2021. aasta seisuga 1,1 miljardit eurot, ei ole piisavad.

Kuna rakenduspartnerid ei olnud seoses EFSD tagatisega enne väljaastumiskuupäeva mingeid toiminguid heaks kiitnud, siis selle puhul Ühendkuningriigil kohustused puuduvad.

Ühendkuningriigi osa maksetes, mis tehti 2021. aastal seoses väljaastumiskuupäeval või enne seda ja kuni 31. detsembrini 2021 heakskiidetud toimingutega, oli 47 miljonit eurot (EFSI puhul 35 miljonit eurot ja välislaenude andmise volituse puhul 12 miljonit eurot), vastavalt millele vähendatakse Ühendkuningriigi eraldisi. Summa, mis tuleb Ühendkuningriigile 2022. aastal maksta (163 miljonit eurot, vt lisade punkt 2.6.1.2), tuleneb Ühendkuningriigi osast 2021. aastal sissenõutud vahendites ja kogutud tuludes (70 miljonit eurot) ja eraldiste ülejäägis (92 miljonit eurot) ning Ühendkuningriigi lõpliku osa arvutamise mõjust 2021. aastal maksmisele kuuluvatele summadele (korrigeerimine).

4.1.2.   Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi jaoks võetud laenude katmiseks antud tagatised

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taasterahastu „NextGenerationEU“

91 002

—

TERA

89 702

39 503

EFSM

47 270

47 396

Maksebilansi toetamise mehhanism

201

201

Makromajanduslik finantsabi

7 466

5 813

Euratom

350

279

Kokku

235 991

93 193

Võetud laene käsitlevad summad selles tabelis on nimiväärtused ja kogunenud intressid. ELi eelarvest on tagatud laenud, mida komisjon võtab taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi programmide jaoks. Taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud ja 31. detsembri 2021. aasta seisuga tagasimaksmata laenudest maksti 18 miljardit eurot välja taaste- ja vastupidavusrahastu laenudena, 46,4 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastust antava tagastamatu toetusena ning 7,2 miljardit eurot osamaksetena mitmeaastase finantsraamistiku programmidesse, samal ajal kui ülejäänud 19,4 miljardit eurot ei ole veel välja makstud ja see kajastatakse raha ja raha ekvivalentidena (vt lisade punkt 2.8).

Kui võetud laenude arvel antud laenude tagasimaksmisel peaks ilmnema viivitusi, tuleb viibiva summa täielik kulu katta ELi eelarvest:

—

taasterahastu „NextGenerationEU“ võetud laenud ning laenud, mis on võetud seoses Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, maksebilansi toetamise mehhanismi ja Euratomi laenudega liikmesriikidele, on tagatud üksnes ELi eelarvega;

—

seoses TERAga võetud laenud on tagatud ELi eelarvega ning seda toetavad liikmesriikide tagatised 25 miljardi euro ulatuses (mis on 25 % maksimaalsest 100 miljardi euro suurusest finantsabist) ning

—

makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames võetud laenud kolmandatele riikidele laenu andmiseks on esmalt tagatud ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osast (vt lisade punkt 2.4.2) ja seejärel ELi eelarvest.

Ühendkuningriigi kohustused seoses EList lahkumisega

Kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 143 vastutab Ühendkuningriik liidu ees oma osa eest tingimuslikes finantskohustistes, mis on seotud finantsabiks antud laenudega (EFSM, makromajanduslik finantsabi, maksebilansi toetamise mehhanism ja Euratom) , mis kiideti heaks või mille kohta tehti otsus enne väljaastumise kuupäeva (31. jaanuar 2020). Artikli 143 kohaselt on Ühendkuningriik enne väljaastumise kuupäeva heakskiidetud finantsabiks antud laenu makseviivituste korral liidu ees vastutav oma osa eest maksetes, mille liit on makseviivitusega toimingutega seoses teinud, välja arvatud juhul, kui selle summa saab katta Ühendkuningriigi osaga ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osas hoitavates eraldistes, kui see on asjakohane (st makromajanduslik finantsabi ja Euratomi laenud kolmandates riikides) (vt lisade punkt 4.1.1).

ELi täitmata tingimuslik kohustis seoses eespool nimetatud finantsabiks antud laenudega oli väljaastumiskuupäeval 53,9 miljardit eurot. Pärast seda kuupäeva tehtud tagasimaksete tulemusel on ELi tagatisega kaetud laenude väärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga 53,0 miljardit eurot, milles Ühendkuningriigi osa on 6,6 miljardit eurot.

4.1.3.   ELi rahastamisvahendite programmide alusel antud tagatised (nimiväärtus)

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

Programm „Horisont 2020“

2 590

Euroopa ühendamise rahastu

568

COSME

782

Muu

653

Kokku

4 593


(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Programm „Horisont 2020“

1 860

Euroopa ühendamise rahastu

579

Riskijagamisrahastu

37

Muu

49

Kokku

2 524

Nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 210 lõikes 1, ei tohi rahastamisvahendiga seotud eelarvelised kulud ja ELi finantskohustis ühelgi juhul ületada selle jaoks võetud asjaomase eelarvelise kulukohustuse summat, misläbi välistatakse tingimuslikud kohustised eelarvele. Praktikas tähendab see, et neil kohustistel on kas vastaskirje bilansi varade poolel või nad on tagatud täitmata eelarveliste kulukohustusega, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud.

Summad 31. detsembri 2021. aasta seisuga kajastavad tagatiste tasumata nimiväärtuses summasid, samal ajal kui tingimuslikud kohustised 31. detsembri 2020. aasta seisuga on esitatud ilma neile tehtud finantseraldisteta ja nende puhul kajastatud finantskohustisteta (vt lisade punktid 2.10 ja 2.11.2).

COSME laenutagamisrahastu koosneb peamiselt piiristatud tagatistest finantsvahendajate poolt VKEdele pakutava suurema riskiga võlapõhise rahastamise portfellidele (põhiliselt laenud). COSME laenutagamisrahastut rakendab ELi nimel EIF.

Täpsemad üksikasjad programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu kohta on esitatud lisade punktis 2.4.2.1.

Ühendkuningriigi kohustused seoses EList lahkumisega

Mis puudutab ELi tingimuslikke kohustisi seoses enne väljaastumiskuupäeva heaks kiidetud summadega, mis käsitlevad ELi rahastamisvahendeid, sealhulgas eespool nimetatud tingimuslike kohustistega, siis kaetakse need realiseerumise korral ELi eelarvest, kasutades usalduskontodel hoitavat raha. Seega ei nõuta Ühendkuningriigilt põhimõtteliselt sisse muid summasid peale tema osa eelarvelistes täitmata kulukohustustes, nagu on kirjeldatud väljaastumislepingu artiklis 140 (vt lisade punkt 2.6.1.2).

4.2.   KOHTUASJADEGA SEOTUD TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

4.2.1.   Kohtuasjad trahvide valdkonnas

31. detsembri 2021. aasta seisuga moodustasid trahvidega seotud tingimuslikud kohustised 2 111 miljonit eurot (2020. aastal 2 985 miljonit eurot). Kõnealused summad seonduvad peamiselt trahvidega, mille komisjon on määranud konkurentsieeskirjade rikkumise eest ja mille trahvitud äriühingud on ajutiselt tasunud, kuid mis on edasi kaevatud või võidakse edasi kaevata. Asjaomast summat kajastatakse tingimusliku kohustisena seni, kuni juhtumi kohta on vastu võetud lõplik Euroopa Kohtu otsus, või kuni apellatsiooniperioodi lõpuni. Ajutistelt maksetelt kogunenud intressid kuuluvad eelarveaasta tulemi hulka ja on samuti kajastatud tingimusliku kohustisena, et peegeldada ebakindlust seoses nimetatud summade kuuluvusega komisjonile.

Kui EL peaks mõne määratud trahvidega seotud kohtuasjadest kaotama, tagastatakse ajutiselt saadud summad äriühingutele, ilma et see eelarvet mõjutaks. Trahvide summa kajastatakse tuluna alles siis, kui need muutuvad lõplikuks (finantsmääruse artikkel 107).

4.2.2.   Muud kohtuasjad

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Põllumajandus

79

66

Ühtekuuluvus

210

341

Muu

1 153

2 169

Kokku

1 443

2 576

Põllumajandus

Siin on kajastatud sellised tingimuslikud kohustised liikmesriikide ees, mis on seotud EAGFi ja maaelu arengu vastavusotsustega, mille suhtes Euroopa Kohus ei ole veel kohtuotsust teinud. Kohustise lõplik summa ja aasta, mil rahuldatud kaebuse mõju kantakse eelarvesse, oleneb Euroopa Kohtus toimuva menetluse kestusest.

Ühtekuuluvus

Siin on kajastatud sellised tingimuslikud kohustised liikmesriikide ees, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitika meetmetega, mille puhul oodatakse suulise ärakuulamise kuupäeva määramist või Euroopa Kohtu kohtuotsust.

Muud kohtuasjad

See rubriik seondub kahjude hüvitamiseks ELi vastu esitatud hagidega, mis on praegu menetlemisel, ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud kohtukuludega. Tuleb märkida, et ELi toimimise lepingu artikli 340 kohases kahjude hüvitamise hagis peab hageja tõendama, et institutsioon on toime pannud üksikisikute õigusi käsitleva õigussätte piisavalt raske rikkumise, ning näitama, millised on hageja tegelikult kantud kahjud ning milline on otsene põhjuslik seos õigusvastase akti ja kahjude vahel. Märkimisväärne vähenemine võrreldes eelmise aasta lõpuga on peamiselt seotud komisjoni vastu esitatud kahjunõudega ühinemise keelanud otsuse pärast, mille kohus lõpuks tagasi lükkas.

Ühendkuningriigi kohustused seoses EList lahkumisega

Väljaastumislepingu artikli 147 kohaselt vastutab Ühendkuningriik oma osa eest maksetes, mis tehakse liidu tingimuslike kohustiste täitmiseks ja mille tähtpäev saabub seoses kohtuasjadega, mis käsitlevad liidu finantshuve, tingimusel et nende aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid hiljemalt 31. detsembril 2020. Ühendkuningriigi maksimaalne riskipositsioon selles valdkonnas on hinnanguliselt 179 miljonit eurot (2020. aastal 318 miljonit eurot). Kohtuasjades, mille puhul peetakse ELi eelarvest summade maksmist tõenäoliseks (vt lisade punkt 2.10), on Ühendkuningriigi osa hõlmatud kogusummasse, mis Ühendkuningriik peab maksma (üksikasjalikud andmed on esitatud lisade punktis 2.6.1.2).

4.3.   TINGIMUSLIKUD VARAD

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Saadud tagatised:

 

 

 

Täitmistagatised

287

318

 

Muud tagatised

8

8

Muud tingimuslikud varad

98

58

Kokku

393

384

Täitmistagatisi nõutakse tagamaks, et ELi toetuse saajad täidavad oma kohustusi, mis tulenevad ELiga sõlmitud lepingutest.

5.   EELARVELISED KULUKOHUSTUSED JA JURIIDILISED KOHUSTUSED

Käesolevas lisas ei anta teavet 31. detsembri 2021. aasta seisuga eksisteerinud kohustiste, vaid eelarvemenetluse ja tulevaste rahastamisvajaduste kohta.

Liikmesriikide vahel kokku lepitud mitmeaastases finantsraamistikus määratletakse programmid ning sätestatakse rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad ja maksete assigneeringute kogusummad, mille ulatuses EL võib võtta eelarvelisi ja juriidilisi kohustusi ja seega teha makseid seitsme aasta jooksul (vt eelarve täitmise aruannete lisade tabel 1.1).

Juriidilised kohustused vastavad kinnitatud programmidele, projektidele, kokkulepetele ja lepingutele ning on seega ELi jaoks juriidiliselt siduvad. Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille kaudu eelarvevahendite käsutaja võtab (ELi nimel) kohustuse, millest tuleneb eelarve kulu (finantsmääruse artikli 2 lõige 37).

Eelarveline kulukohustus võetakse põhimõtteliselt enne juriidilist kohustust, kuid mõnede mitmeaastaste programmide/projektide puhul on see vastupidi – kui alusakt näeb nii ette, jaotatakse asjaomased eelarvelised kulukohustused mitme aasta peale. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika puhul on ühissätete määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060) (33) artikliga 86 ette nähtud, et komisjoni otsus, millega programm vastu võetakse, kujutab endast juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses, kuid liidu eelarvelised kulukohustused iga programmi suhtes määratakse iga fondi iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Muud õiguslikud alused võivad sisaldada samalaadseid sätteid. Sel põhjusel võib olla summasid, mille EL on juriidiliselt kohustunud maksma, kuid mille puhul ei ole eelarvelist kulukohustust veel võetud (vt lisade punkt 5.2 allpool).

Eelarvelisi kulukohustusi, mis on võetud, kuid mille alusel makseid ei ole veel tehtud, nimetatakse täitmata kulukohustusteks (pr k Reste à Liquider, RAL). Need võivad olla seotud (sageli mitmeaastaste) programmide või projektidega, mille kohta on lepingud sõlmitud ja mille maksed tehakse alles järgnevatel aastatel. Need kujutavad endast tulevaste aastate maksekohustusi. Kuna raamatupidamise aastaaruanne koostatakse tekkepõhiselt, kuid eelarve täitmise aruanded koostatakse kassapõhiselt, siis vastavad osale kõigist täitmata kulukohustustest juba tekkinud kulud. Need on kajastatud bilansis kohustisena (vt lisade punktid 2.12 ja 2.13). Nende kulude arvutus põhineb laekunud kulutaotlustel/arvetel või selle programmi või projekti prognoositaval täitmisel, mille kuludest ei ole ELi aruandepäevaks veel teavitatud (vt lisade punkt 5.1 allpool). Kui täitmata kulukohustustega seotud maksed tehakse, lõpetatakse kohustise kajastamine bilansis. Veel kuluna arvestamata täitmata kulukohustuste osa ei sisaldu kohustistes. Need on eraldi avaldatud allpool.

Allpool esitatu kujutab endast seega 31. detsembri 2021. aasta seisuga summasid, mille EL on kohustunud tasuma vastavalt lepinguliste kohustuste täitmisele ja mis kuuluvad seepärast rahastamisele tulevastest ELi eelarvetest.

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

5.1

266 526

249 309

Olulised juriidilised kohustused

5.2

135 181

14 481

Kokku

 

401 707

263 790

5.1.   TÄITMATA EELARVELISED KULUKOHUSTUSED, MILLELE VASTAVAID KULUSID EI OLE VEEL TEKKINUD

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

266 526

249 309

Eespool avaldatud summa (341 634 miljonit eurot) moodustavad kõnealused eelarvelised täitmata kulukohustused (vt eelarve täitmise aruannete lisade tabel 6.4), millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on kajastatud bilansis kohustistena ja tulemiaruandes kuluna. Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg.

Tuleb märkida, et tasaarvestamata eelmakseks olevad ettemaksed moodustasid 31. detsembri 2021. aasta seisuga kokku 93,4 miljardit eurot (vt lisade punkt 2.5). Need on makstud eelarvelised kulukohustused, mis vähendavad täitmata kulukohustusi, kuid mille puhul loetakse makstud summasid kuni vastavate lepinguliste kohustuste täitmiseni ikka veel ELi ja mitte saaja omaks. Seega on need nagu eespool loetletud täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud.

5.2.   OLULISED JURIIDILISED KOHUSTUSED

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

31. detsembri 2020. aasta seisuga

Taaste- ja vastupidavusrahastust (taasterahastu „NextGenerationEU“) antava tagastamatu toetusega seotud kohustused

99 530

—

ITER

6 121

6 837

EAFRD  (34)

17 662

—

Kosmoseprogrammid

4 189

—

Kalanduskokkulepped

412

172

Programm „Euroopa horisont“

382

—

Euratom

445

—

Brexitiga kohanemise reserv

3 072

—

Euroopa ühendamise rahastu

—

4 140

Kasutusrendi kulukohustused

2 492

2 547

Muud lepingulised kohustused

876

785

Kokku

135 181

14 481

Need summad kajastavad pikaajalisi juriidilisi kohustusi, mis ei olnud aasta lõpuks veel eelarves kulukohustuste assigneeringutega kaetud. Need siduvad kohustused kantakse eelarvesse ja tasutakse tulevastel aastatel.

Teatavate oluliste programmide (vt allpool) rakendamine võidakse vastavalt finantsmääruse artikli 112 lõikele 2 jaotada mitme aasta peale. See võimaldab ELil võtta juriidilisi kohustusi (kirjutada alla toetuslepingutele, rahalist toetust käsitlevatele lepingutele ja hankelepingutele), mis ületavad konkreetse aasta olemasolevaid kulukohustuste assigneeringuid. Seepärast võib suur osa käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kohastest üldistest eraldistest olla juba kulukohustustega seotud. See kehtib eelkõige järgmiste programmide suhtes.

Taasterahastust „NextGenerationEU“ (taaste- ja vastupidavusrahastu) antava tagastamatu toetusega seotud kohustused

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne programm. See loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241 (35). Sellest rahastatakse liikmesriikides reforme ja investeeringuid alates koroonaviiruse pandeemia algusest 2020. aasta veebruaris kuni 2026. aastani. Siin kajastatud summa osutab taaste- ja vastupidavusrahastust antava tagastamatu toetusega seotud juriidiliste kohustuste sellele osale, mis ei olnud 2021. aasta lõpu seisuga eelarveliste kulukohustustega kaetud. Määruse (EL) 2021/241 artikliga 23 lubatakse kasutada iga-aastasi osamakseid.

ITER – Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor

Need kulukohustused on mõeldud ITERi rajatiste tulevase rahastamisvajaduse katmiseks kuni 2027. aastani. EL (Euratom) maksab oma osamakse ITERi rahvusvahelises organisatsioonis tuumasünteesienergeetika agentuuri (Fusion for Energy) kaudu, millele maksavad osamakseid ka liikmesriigid ja Šveits. See summa kajastab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel toimuvat võimalikku rahastamist, mis kehtestati nõukogu 22. veebruari 2021. aasta otsuse (Euratom) 2021/281 (36) (millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte) alusel, millega lubatakse kasutada iga-aastasi osamakseid. ITER loodi selleks, et hallata ja soodustada ITERi rajatiste kasutamist ning edendada termotuumaenergeetika mõistmist ja vastuvõttu üldsuse poolt ning korraldada muud tegevust, mis on ITERi organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. ITER hõlmab ELi ja mitut teist riiki.

EAFRD

Need on juriidilised kohustused, mille maksmiseks EL võttis kohustuse EAFRD programmi vastuvõtmisel; kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2220 (37) hõlmab see programm ajavahemikku 2014–2022. Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kohustust finantsmääruse tähenduses.

Kosmoseprogrammid

Kosmoseprogramm koosneb järgmistest osadest: Galileo, EGNOS, Copernicus, riiklik satelliitside ja kosmose olukorrast ülevaate saamine. Neist olulisimad on Galileo, mille raames arendatakse Euroopa ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi, ja Copernicus, mis on seotud Euroopa Maa seirega. Need kohustused on tehtud ajavahemikuks kuni 2027. aastani. Komisjon kirjutas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/696 (38) alla rahalist toetust käsitlevatele lepingutele Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), EUMETSATi, Mercatori ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega. Määruse (EL) 2021/696 artikli 11 lõikega 6 lubatakse kasutada iga-aastasi osamakseid.

Kalanduskokkulepped

Need kujutavad kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste kalanduslepingute alusel võetud kohustusi aastani 2026. Need kohustused on tehtud nõukogu otsuste põhjal iga kolmanda riigi kohta (nt Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping ja selle rakendamise protokoll, ELT L 60, 28.2.2020) ning neid käsitatakse mitmeaastaste õiguste ja kohustustega rahvusvaheliste lepingutena.

Programm „Euroopa horisont“

Need on programmi „Euroopa horisont“ jaoks ette nähtud summad kosmoseprogrammi mitmesuguste osade tootmis- ja tarbimistegevuseks. Need kohustused on tehtud ajavahemikuks kuni 2027. aastani. Komisjon kirjutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (39) alusel alla rahalist toetust käsitlevale lepingule Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ja veel ühele lepingule Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga (EUSPA). Määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõikega 8 lubatakse kasutada iga-aastasi osamakseid.

Euratom

Maksete määratud saaja on EUROfusion (tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa konsortsium), ELi laborite ja instituutide konsortsium, mille ülesanne on valmistada ette termotuumareaktorite kasutamine. Sel eesmärgil rahastab konsortsium oma 30 liikme teadusuuringuid tuumasünteesienergia kasutuselevõtmise Euroopa tegevuskava alusel, mis on ühisprogramm Euratomi kaasrahastatava Euroopa partnerluse raames. Õiguslik alus on nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765 (40) (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025), mille artikliga 4 nähakse ette iga-aastaste osamaksete kasutamine.

Brexitiga kohanemise reserv

Brexitiga kohanemise reservi eesmärk on tulla toime majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, mis kaasnevad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust (EL) väljaastumisega 2020. aasta veebruaris. Reserv loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1755 (41). Esitatud summa kajastab juriidilisi kohustusi, mis tuleb Brexitiga kohanemise reservist toetatavate meetmete osana veel täita. Kajastatud on ainult see osa juriidilistest kohustustest, mis ei ole eelarveliste kulukohustustega veel kaetud.

Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa ühendamise rahastu annab finantsabi üleeuroopalistele võrkudele, et toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristusektoris. Euroopa ühendamise rahastu programmi juriidilised kohustused hõlmavad rakendusperioodi 2014. aastast kuni 2024. aastani transpordi valdkonna puhul ja kuni 31. detsembrini 2025 energeetika valdkonna puhul. Nende kohustuste õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013), mille artikliga 19 nähakse ette iga-aastaste osamaksete kasutamine. 2021. aasta lõpu seisuga on juriidilised kohustused eelarveliste kulukohustustega täielikult kaetud.

Kasutusrendi kulukohustused

Rendilepingute järelejäänud tähtaja jooksul vastavalt asjaomastele lepingutele tasumisele kuuluvad minimaalsed summad on järgmised:

(miljonites eurodes)

 

Minimaalsed rendimaksed

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Hooned

414

953

1 074

2 442

IT ja muud seadmed

14

27

9

50

Kokku

428

980

1 083

2 492

Seoses Ühendkuningriigi teatega tema kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1718 (42) (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004) paigutati Euroopa Ravimiamet 2019. aasta märtsis Londonist ümber Amsterdami. 2. juulil 2019 jõudis amet oma rendileandjaga kokkuleppele ja on sellest ajast saadik andnud oma ruumid allüürnikule allüürile tingimustel, mis vastavad peamise rendilepingu tingimustele, muu hulgas allüürilepingu kehtivusaeg, mis kestab EMA peamise rendilepingu lõpuni 2039. aasta juunis.

Eelmises tabelis esitatud summad hõlmavad peamise rendilepingu kohaselt veel võlgnetavat 383 miljonit eurot. Ootuste kohaselt saadakse allüürnikult tühistamatu allüürilepingu alusel samas summas makseid.

Muud lepingulised kohustused

Siin kajastatud summad on summad, mis tuleb lepingute tähtaja jooksul veel välja maksta. Suurim siin sisalduv summa (393 miljonit eurot) on seotud komisjoni ehituslepinguga Luksemburgis (Jean Monnet’ teine hoone).

6.   FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

ELi finantsriskide juhtimise kohta allpool esitatud andmed seonduvad järgnevaga:

—

laenutegevus finantsabi andmiseks, mida komisjon teostab taasterahastu „NextGenerationEU“, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM), maksebilansi toetamise mehhanismi, makromajandusliku finantsabi, TERA ja Euratomi meetmete kaudu;

—

komisjoni poolt eelarve täitmise käigus tehtavad rahavoogude juhtimise toimingud, sealhulgas laekunud trahvid;

—

eelarveliste tagatiste jaoks ühises eraldisfondis hoitavad varad ja likvideeritavas ESTÜs hoitavad varad;

—

ELi eelarvest rahastatud rahastamisvahendid ja

—

ELi eelarveliste tagatiste programmid.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ tegevuse alustamisel 2021. aastal nimetas komisjon ametisse riskijuhi, lõi asjakohase juhtimisstruktuuri ja võttis vastu taasterahastu tegevust käsitleva riskipoliitika.

6.1.   RISKI LIIGID

Tururisk on oht, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad turuhindade muutuste tõttu. Tururisk ei hõlma endas üksnes kahjumi, vaid ka kasumi võimalust. See hõlmab valuutariski, intressiriski ja muud hinnariski (näiteks aktsiarisk):

—

valuutarisk on oht, et ELi tehingute või investeeringute väärtust mõjutavad vahetuskursi muutused. Risk tuleneb erinevate valuutade hinnamuutustest üksteise suhtes;

—

intressirisk on oht, et väärtpaberi (eelkõige võlakirja) väärtus langeb intressimäärade tõusu tõttu. Üldiselt toob intressimäärade tõus kaasa fikseeritud intressimääraga võlakirjade hindade languse ja vastupidi ning

—

muu hinnarisk on oht, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad turuhindade muutuste tõttu (välja arvatud intressiriskist või valuutariskist tulenev oht), olenemata sellest, kas need muutused on tingitud konkreetselt individuaalse finantsinstrumendi või selle emitendiga seotud teguritest või teguritest, mis mõjutavad kõiki sarnaseid finantsinstrumente, millega turul kaubeldakse.

Krediidirisk on kahjumi oht, mis tuleneb võlgniku/laenusaaja poolsest laenu või muu krediidiliini (põhisumma või intressi või nende mõlema) tagasimakse tegematajätmisest või muust lepingulise kohustuse täitmata jätmisest. Maksekohustuse täitmata jätmise sündmused on muu hulgas tagasimakse hilinemine, laenusaaja tagasimaksete ümberstruktureerimine ja pankrot.

Likviidsusrisk on oht, et ELi üksusel tekib raskusi selliste finantskohustistega seotud kohustuste täitmisel, mille arveldamiseks kasutatakse raha või muid finantsvarasid.

6.2.   RISKIJUHTIMISE POLIITIKA

Finantsinstrumentide väärtuse kajastamine

Järgmisi finantsvarade ja -kohustiste klasse ei kajastata õiglases väärtuses: raha ja raha ekvivalendid, laenud, muud kaubanduslikud nõuded peale finantstagatiste lepinguga seotud nõuete, mis on liigitatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, võlad, finantstagatiste lepingud ja muud kohustised, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses. Nende finantsvarade ja -kohustiste bilansilise jääkmaksumuse suhtes ollakse seisukohal, et see on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele.

Laenutegevus finantsabi andmiseks

Euroopa Liit teostab laenutehinguid vastavalt asjaomastele nõukogu määrustele, nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsustele ning – kui need on olemas – sisesuunistele. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks laenude võtmist ja andmist käsitlevad käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Laenude andmist (välja arvatud taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul) rahastatakse tavaliselt laenude võtmisega, millest seega ei tulene avatud intressimäära- ega valuutapositsioone.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antavate laenude puhul ei järgita samade tingimuste põhimõtet nagu muude finantsabi vahendite puhul. Selle asemel on taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks välja töötatud mitmekesine ühisrahastamise strateegia, mis koondab mitmesuguseid finantsinstrumente. Mitmekesise ühisrahastamise strateegia tõttu oli vaja töötada taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks välja tõhusad riskijuhtimise suunised ja menetlused, millega aktiivselt ja igapäevaselt käsitletakse seotud riske, ning neid rakendada.

Rahavoogude juhtimine

Komisjoni rahavoogude juhtimise toimingute haldamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 609/2014 (muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/804) (43) ning finantsmääruses.

Eespool nimetatud määrustest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid:

—

liikmesriigid maksavad omavahendid kontodele, mis on selleks otstarbeks komisjoni nimel avatud liikmesriigi riigikassas või keskpangas. Komisjon võib eespool nimetatud kontosid kasutada üksnes oma rahanõudluse katmiseks;

—

liikmesriigid maksavad omavahendeid oma riigi valuutas, samal ajal kui komisjoni maksed on enamasti nomineeritud eurodes;

—

komisjoni nimel avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne. Seda piirangut ei kohaldata komisjoni omavahendite kontode suhtes juhul, kui aset on leidnud makseviivitus seoses laenudega, mis on antud või tagatud kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruste ja otsustega, samuti teatavatel tingimustel, kui rahavajadus on suurem nendel kontodel oleva raha summast, ja

—

kontodel muus valuutas kui eurodes hoitavaid vahendeid kasutatakse kas samas valuutas tehtavateks makseteks või arvestatakse need perioodiliselt eurodesse ümber.

Lisaks omavahendite kontodele on komisjon avanud nii keskpankades kui ka kommertspankades ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele eritoiminguid.

Komisjoni rahavoogude juhtimise toimingute ja maksetoimingute juhtimine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad tegevus- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Suunised ja menetluskord käsitlevad mitmesuguseid toiminguid (näiteks maksete tegemine ja likviidsuse juhtimine, rahavoogude prognoosimine, talitluspidevus jms) ning neile vastavust kontrollitakse regulaarselt.

Trahvid

Ajutiselt makstud trahvid: hoiused

Enne 2010. aastat laekunud summad jäävad kontodele pankades, mis on valitud spetsiaalselt välja ajutiselt makstavate trahvide hoiustamiseks. Panga valimine toimub vastavalt finantsmääruses ettenähtud hankemenetlusele. Vahendite hoiustamist konkreetsetes pankades tingib sisemine riskijuhtimispoliitika, mille raames on kehtestatud krediidireitingule esitatavad nõuded ja kindlaks määratud summad, mida võib hoiustada vastavalt vastaspoole omakapitali suurusele. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Ajutiselt makstud trahvid: BUFI portfell

Alates 2010. aastast investeeritakse määratud ja ajutiselt makstud trahvide summad spetsiaalselt selle jaoks loodud portfelli BUFI. Portfelli peamised eesmärgid on vähendada finantsturgudega seotud riske ja kohelda kõiki üksusi võrdselt, kohaldades trahvi algsumma suhtes samal alusel arvutatud tagatud tulu. Enne uue finantsmääruse jõustumist 2018. aasta augustis trahvitud üksuste suhtes kohaldatava tagatud tulu määr on aga null. Ajutiselt makstud trahvide varahaldust teostab komisjon kooskõlas sisemiste varahaldussuunistega. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks rahavoogude juhtimist käsitlevad menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased üksused. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Varahalduse tegevuse eesmärk on investeerida komisjonile ajutiselt makstud trahvid selliselt, et:

—

tagada, et vahendid oleksid vajaduse korral hõlpsasti kättesaadavad, ja samal ajal

—

saada tavapärastel asjaoludel tootlust, mis vastab keskmiselt BUFI võrdlusaluse tootluse ja kantud kulude vahele, säilitades samal ajal trahvide algsumma.

Investeeringud piirduvad põhimõtteliselt järgmiste kategooriatega: tähtajalised hoiused liikmesriikide keskpankades, riikide võlakohustuste haldamise ametites, täielikult riigile kuuluvates või riigi tagatud pankades või riigiülestes asutustes; võlakirjad, lühiajalised võlakirjad ja hoiusesertifikaadid, mille on emiteerinud riiklikud või riigiülesed asutused.

Saadud finantstagatised

Komisjon hoiab märkimisväärses summas finantseerimisasutuste antud tagatisi seoses trahvidega, mida ta määrab äriühingutele ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest (vt lisade punkt 2.6.1.3). Tagatiste andmine on trahvi saanud äriühingute jaoks alternatiiviks ajutise makse tegemisele. Tagatisi hallatakse sisemise riskijuhtimise poliitika raames. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

ELi eelarveliste tagatiste programmid

Finantsmääruse X jaotises on sätestatud mitu kaitsemeedet ELi eelarve kaitsmiseks eelarveliste tagatiste kasutamisest tulenevate finantsriskide eest. Need võib rühmitada nelja põhikategooriasse.

1.   Meetmed tingimusliku kohustiste summa piiramiseks

Esiteks on üldreeglina ELi tagatise suurus selgelt määratletud viisil piiratud. Finantsmääruses on sätestatud, et finantskohustis ja eelarvest tehtavate netomaksete koondsumma ei tohi ületada eelarvelise tagatise summat, mis on heaks kiidetud tagatise alusaktiga. Eelarvelise tagatisega kaasnev tingimuslik kohustis võib ületada ELi finantskohustise katmiseks ette nähtud finantsvarasid ainult siis, kui see on ette nähtud selle aluseks oleva alusaktiga ja selles kehtestatud eritingimustel.

Teiseks määratakse ELi tagatud toimingute/finantstoodete soovitud riskiprofiil võimaluse korral kindlaks eelnevalt, see tähendab tagatislepingu allkirjastamise ajal.

2.   Rakenduspartnerite valimist käsitlevad meetmed

Eelarveliste tagatiste programme rakendatakse koos usaldusväärsete finantspartneritega, keda on sambapõhiselt hinnatud. Sellega tagatakse muu hulgas nende rakenduspartnerite raamatupidamis-, finants- ja riskijuhtimissüsteemide usaldusväärsus. Peale selle peavad kõnealused rakenduspartnerid võtma kohustuse kasutada oma vahendeid, tänu millele tagatakse veelgi suurem kooskõla liidu huvidega.

3.   Meetmed, millega eelnevalt tagatakse, et eelarvest on võimalik sissenõutavaid tagatisi piisavalt katta

Eelarveliste tagatiste programmid on tagatud eraldistega, mida hoitakse turvaliselt ühises eraldisfondis. Iga programmi alusaktis on eraldiste määr kehtestatud tasemel, mis võimaldab eelarveassigneeringute kavandamist nii, et eraldis võimaldab katta kahjumi, tekitamata eelarves häireid. Seega on tehtud eraldised piisavad, et tulla toime nende eelarveliste tagatistega kaasneva oodatava – ja teataval määral ka ettenägematu – kahjumiga.

Selle tulemusel tagab komisjon (aastapõhiselt), et eraldiste summa vastab alusaktis määratletud eraldiste määrale ning on kooskõlas finantsmääruse põhimõtete ja finantsplaneeringuga.

4.   Meetmed eelnevalt prognoositud kahjumit ületava realiseerunud kahjumiga toimetulekuks

Finantsmäärusega on kehtestatud kaks varajase hoiatamise künnist (see tähendab olukorrad, kus kasutada on jäänud 50 % ja 30 % eraldiste sihtmäärast). Need hoiatavad künnised võimaldavad komisjonil prognoosida eraldiste potentsiaalset ammendumist enne eelarvelise tagatise lõppemist ja hinnata, kas ta võib erandkorras esitada ettepaneku täiendavate eraldiste tegemiseks.

Peale selle vaadatakse eraldiste määr regulaarselt (vähemalt iga kolme aasta tagant) läbi. Sellise läbivaatamisega tagatakse, et eraldiste määr on täitmata kohustiste tegeliku riskiprofiili puhul piisav.

Juhuks, kui on vaja teha täiendavaid eraldisi, on kehtestatud menetlused piisava likviidsuse tagamiseks (ülekanded ühise eraldisfondi osade vahel ja keskkassa likviidsuse kasutamine), samuti on eelarves olemas manööverdamisruum (kulukohustuste ja maksete assigneeringud).

Lisaks loodi 2020. aastal eelarvevoliniku volitusel eelarvelistest tagatistest tulenevate tingimuslike kohustiste juhtkomitee. Komitee sekkub küsimustesse, mis käsitlevad eelarvelisi tagatisi ja finantsabi, mille tulemusel tekib eelarvele finantsmääruse X jaotise, sealhulgas liidu üldeelarve täitmise sise-eeskirjade sätete rakendamise tulemusel tingimuslikke kohustisi. See hõlmab riskijuhtimisraamistikku, standardlepingute asjaomaseid ühiseid horisontaalseid sätteid ja integreeritud aruandlust tingimuslike kohustiste kestlikku haldamist käsitlevate institutsiooni nõuete kehtestamiseks.

Ühine eraldisfond

Komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsusega C(2020) 1896 ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta delegeeriti ühise eraldisfondi valitseja kohustused ja ülesanded eelarve peadirektoraadi peadirektorile. Ühist eraldisfondi hoitakse lahus muudest eelarve peadirektoraadi hallatavatest portfellidest. Fond ei ole eraldiseisev juriidiline isik.

Fondi hallatakse vastavalt varahalduse suunistele. Eesmärk on tagada vajalik likviidsus kogu nõutava vahendite väljavoolu, näiteks sissenõutavate tagatiste täielikuks ja koheseks katmiseks ning usaldusväärne kapitali säilitamine fondi investeerimisperioodi jooksul.

Eespool kirjeldatud üldeesmärkide täitmiseks haldab ühise eraldisfondi valitseja varasid kooskõlas usaldatavusnõuete ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning vastavalt komisjoni peaarvepidaja kehtestatud eeskirjadele ja menetlustele. Koostatud on konkreetseid valdkondi, näiteks rahavoogude juhtimist käsitlevad kirjalikud menetluskorra käsiraamatud, mida kasutavad asjaomased tegevüksused. Finants- ja operatsiooniriskid tehakse kindlaks, neid hinnatakse ja nende vastavust sisesuunistele ja menetluskorrale kontrollitakse regulaarselt.

Ühise eraldisfondi portfell moodustatakse nii, et tagatud oleks kõlblike varaklasside, geograafiliste piirkondade, emitentide ja tähtpäevade mitmekesisus eesmärgiga hallata portfelli väärtuse kõikumisi.

Varahaldussuuniste, riski ja investeerimisstrateegiatega määratletakse teatavad piirid ja piirangud, et piirata portfelli krediidiriski positsiooni, mis on piiratud investeerimisjärgu krediidireitinguga, välja arvatud ELi liikmesriikide positsiooni puhul.

31. detsembri 2021. aasta seisuga on Prantsusmaa keskpank kõigi realiseerimata valuutaforvardite ainus vastaspool ja selle kuupäeva seisuga ei ole mingeid krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid – tagatisi, tasaarvestuslepinguid ega garantiisid. Aruandeperioodi lõpu seisuga on positiivse õiglase väärtusega välisvaluuta tuletisinstrumentide maksimaalne krediidiriski positsioon võrdne bilansilise jääkmaksumusega.

Rahastamisvahendite programmid

ELi eelarve täitmisel on palju aastaid tuginetud rahastamisvahendite programmide kasutamisele. Lisateavet kõnealuste summade kohta on esitatud lisade punktis 2.4.2.

Enamikele rahastamisvahenditele on omane, et rakendamine on Euroopa Komisjoni ja finantseerimisasutuse vahelise kokkuleppe alusel delegeeritud kas Euroopa Investeerimispanga grupile (sealhulgas EIF) või teistele finantseerimisasutustele. Kõnealuste finantseerimisasutustega sõlmitud kokkulepped hõlmavad vahendajate suhtes kohaldatavaid rangeid tingimusi ja kohustusi eesmärgiga tagada ELi vahendite nõuetekohane haldamine ja aruandlus. Pärast seda, kui osamaks teatavasse rahastamisvahendisse on kindlaks määratud, kantakse summad üle pangakontole, mille finantseerimisasutus on oma nimel komisjoni eest spetsiaalselt loonud (st usalduskonto). Finantseerimisasutused võivad sõltuvalt asjaomasest rahastamisvahendist kasutada usalduskontol olevaid vahendeid laenude andmiseks, emiteerida võlainstrumente, investeerida omakapitaliinstrumentidesse või katta sissenõutud tagatisi. Rahastamisvahenditest saadav tulu tuleb üldiselt ELi eelarvesse tagasi maksta.

Kõnealuste rahastamisvahenditega seotud risk piirdub nende aluseks olevate lepingute kohaselt ülemmääraga, mis on rahastamisvahendile ette nähtud eelarvestatud summa. Kuna komisjon kannab sageli nn esimese järjekoha kahju ning rahastamisvahendite eesmärk on rahastada kõrgema riskiga abisaajaid (kellel on raskusi rahastamise saamisega kommertspankadelt), on tõenäoline, et ELi eelarve jaoks tekib mingis ulatuses kahjusid.

6.3.   VALUUTARISK

Valuutarisk seisuga 31. detsember 2021

ELi rahastamisvahendite valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

USA dollar (USD)

Nael-sterling (GBP)

Poola zlott (PLN)

Rootsi kroon (SEK)

Muud

Euro

Kokku

Finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad amortiseeritud väärtuses  (5)

63

18

—

—

7

88

176

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitte-tuletisinstrumendid

934

51

—

23

75

23 141

24 223

 

Tuletisinstrumendid

(646)

—

—

—

—

1 474

828

Nõuded  (6)

109

98

108

4

88

7 372

7 780

Raha ja raha ekvivalendid

85

24

1 014

591

1 692

41 455

44 860

 

545

192

1 121

618

1 862

73 529

77 866

Finantskohustised

 

 

 

 

 

 

 

Finantstagatise kohustis

(1 047 )

(0)

(62)

(19)

(248)

(6 418 )

(7 794 )

Finantskohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

(1)

—

—

—

(4)

—

(5)

 

(1 048 )

(0)

(62)

(19)

(251)

(6 418 )

(7 798 )

Kokku

(503)

192

1 059

599

1 611

67 111

70 068

Kui euro oleks tugevnenud teiste valuutade suhtes 10 % võrra, oleks selle mõju olnud järgmine.

(miljonites eurodes)

 

2021

USA dollar (USD)

Naelsterling (GBP)

Poola zlott (PLN)

Rootsi kroon (SEK)

Eelarveaasta tulem

46

(17)

(96)

(54)

Kui euro oleks nõrgenenud teiste valuutade suhtes 10 % võrra, oleks selle mõju olnud järgmine.

(miljonites eurodes)

 

2021

USA dollar (USD)

Naelsterling (GBP)

Poola zlott (PLN)

Rootsi kroon (SEK)

Eelarveaasta tulem

(56)

21

118

67

Laenutegevus taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks ja finantsabi andmiseks

Finantsvarasid ja -kohustisi hoitakse praegu ainult eurodes, mistõttu ELil välisvaluutarisk puudub.

Rahavoogude juhtimine

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014 (muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/804) hoitakse omavahendeid, mille liikmesriigid on maksnud muudes valuutades kui eurodes, omavahendite kontodel. Need arvestatakse eurodesse ümber, kui neid on vaja kasutada maksete tegemiseks. Kõnealuste vahendite haldamisel kohaldatavad menetlused on sätestatud eespool nimetatud määruses. Piiratud arvul juhtudel kasutatakse neid vahendeid otse samades valuutades maksete tegemiseks.

Komisjonil on kommertspankades mitmed USA dollarites ning muudes ELi valuutades kui eurodes, sealhulgas naelsterlingites ja Šveitsi frankides hoitavad kontod, mida ta kasutab maksete tegemiseks neis valuutades. Neile kontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt sellest, millises summas makseid neilt teha tuleb, ja selle tulemusena ei kajasta nende saldod valuutariski positsiooni.

Mitmesuguste tulude (muud tulud peale omavahendid) laekumisel muus valuutas kui eurodes kantakse need üle komisjoni samas valuutas hoitavatele kontodele, kui neid on vaja maksete tegemiseks, või arvestatakse ümber eurodesse ja kantakse eurodes hoitavatele kontodele. Muus valuutas kui eurodes hoitavatele avansikontodele kantakse täiendavaid vahendeid olenevalt prognoositud lühiajalisest vajadusest teha samas valuutas kohalikke makseid. Kõnealuste kontode saldode puhul jälgitakse, et need ei ületaks neile seatud ülemmäära.

Trahvid

Kõik trahvid määratakse, makstakse ja kaetakse esialgselt eurodes, seega puudub nende puhul valuutarisk, kui neid hoitakse BUFI fondis.

Eelarvelised tagatised

Reeglina pakutakse eelarvelisi tagatisi eurodes kindlaksmääratud ülemmäära piires. Mõned aluseks olevad toimingud võivad aga olla nomineeritud ka muudes vääringutes (USA dollarites või muus kohalikus vääringus).

Eraldistega seotud vajaduste kindlaksmääramisel on valuutarisk üks kaalutlus, mida arvesse võetakse.

Ühine eraldisfond

Ühine eraldisfond arveldab praegu nii eurodes kui ka USA dollarites. Valuutariski hallatakse tuletislepingute (valuutaforvardlepingud) sõlmimisega, millega kaitstakse USA dollarites investeeringuportfelli turuväärtust. Maandamata riskiga valuutapositsiooni ülempiiriks on määratud 1 % portfelli koguväärtusest sihttaseme ja vahendite iga-aastaste strateegiliste jaotuste raames. Nii käivitaks USA dollarites investeeringute turuväärtuse kõikumine üle 1 % piiri tasakaalustamismüügi (uue sama- või vastassuunalise forvardlepingu), et kaitstavat positsiooni vastavalt kohandada või taastada.

Laenud, mis anti ELile üle fondile esitatud taotluste tõttu, kuna laenusaajad olid jätnud maksekohustused täitmata (vt lisade punkt 2.4.1.2), makstakse välja nende esialgses valuutas ja seetõttu kujutab see ELi jaoks valuutariski. Üleantud laenude tagasimaksete ajastamisest tuleneva ebakindluse tõttu vahetuskursierinevuste kompenseerimisega (riskimaandamistegevus) ei tegeleta.

Valuutarisk seisuga 31. detsember 2020

ELi rahastamisvahendite valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)

 

31.12.2020

USA dollar (USD)

Nael-sterling (GBP)

Taani kroon (DKK)

Rootsi kroon (SEK)

Euro

Muud

Kokku

Finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

593

42

15

14

18 904

20

19 587

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

(417)

—

—

—

616

—

199

Laenud  (44)

21

40

—

—

46

9

116

Nõuded ja sissenõutavad summad

22

1 208

116

176

72 233

738

74 493

Raha ja raha ekvivalendid

115

64

178

367

14 429

1 589

16 742

 

334

1 353

310

557

106 228

2 356

111 137

Finantskohustised

 

 

 

 

 

 

 

Finantskohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

—

—

—

—

(1)

(4)

(4)

Võlgnevused

(3)

(0)

(19)

(1)

(32 366 )

(19)

(32 408 )

 

(3)

(0)

(19)

(1)

(32 367 )

(22)

(32 412 )

Kokku

331

1 353

291

556

73 861

2 333

78 725

Kui euro oleks tugevnenud teiste valuutade suhtes 10 % võrra, oleks selle mõju olnud järgmine.

(miljonites eurodes)

 

2020

USA dollar (USD)

Naelsterling (GBP)

Taani kroon (DKK)

Rootsi kroon (SEK)

Eelarveaasta tulem

(13)

(119)

(27)

(49)

Netovara

(17)

(4)

(1)

(1)

Kui euro oleks nõrgenenud teiste valuutade suhtes 10 % võrra, oleks selle mõju olnud järgmine.

(miljonites eurodes)

 

2020

USA dollar (USD)

Naelsterling (GBP)

Taani kroon (DKK)

Rootsi kroon (SEK)

Eelarveaasta tulem

16

146

33

60

Netovara

21

5

2

2

6.4.   INTRESSIRISK

Järgmises tabelis on esitatud teave võlaväärtpaberite intressimäära tundlikkuse näitaja kohta, eeldades intressimäärade võimalikuks muutuseks +/– 100 baaspunkti (1 %).

(miljonites eurodes)

 

Suurenemine (+) / vähenemine (-) baaspunktides

Eelarveaasta tulem

2021: Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

+100

(622)

-100

660

2020: Müügivalmis finantsvarad

+100

(479)

-100

513

Teatava rahaturuinstrumentide ja võlakirjade portfelli tundlikkus intressimäära muutuste suhtes kasvab vastavalt sellele, mida kauem see kestab. Komisjoni hallatavate peamiste varade portfellide kestust on kirjeldatud allpool.

Laenutegevus taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks ja finantsabi andmiseks

ELil on oma laenutegevuse laadi tõttu märkimisväärsed intressi kandvad varad ja kohustised. Muude finantsabi vahendite kui taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul puudub aga intressirisk, sest võetud laene tasakaalustavad samasuguste lepingutingimustega antud laenud (kompensatsioonitehingud).

Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul ei kohaldata ranget samade tingimuste meetodit ning seepärast tuleb intressirisk katta intressiriski leevendavate menetluste ja mehhanismide rakendamisega. Taasterahastu „NextGenerationEU“ mitmekesise rahastamisstrateegia aluseks on põhimõte, et rahastamiskulud ja kõik muud taasterahastuga seotud kulud jaotatakse läbipaistval viisil maksete saajate (laenude puhul) ja ELi eelarve (tagastamatu toetuse puhul) vahel. Taasterahastu „NextGenerationEU“ programmi puhul juhindutakse kulude täieliku sissenõudmise ja mittetulundusliku tegevuse põhimõtetest. Seepärast annab EL turult saadud rahalised vahendid üle kõige kulutõhusamal ja õiglasemal viisil, lähtudes igapäevasest intressi arvutamisest. Sellega tagatakse, et liikmesriigid kannavad kõik kulud, mida liit on seoses laenuga kandnud.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ hoiab sularaha, et säilitada mitmekesise rahastamise strateegia raames kindlaksmääratud ohutusvaru, vältides samal ajal ülemääraseid saldosid. Taasterahastu „NextGenerationEU“ raha hoitakse Euroopa Keskpangas. Vastastikuse kokkuleppe põhjal kohaldatakse üle 20 miljardi euro suuruse sularahajäägi suhtes negatiivset intressi EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ulatuses, mis 2021. aastal oli -0,5 %. Taasterahastu „NextGenerationEU“ raha hoitakse Euroopa Keskpangas.

Rahavoogude juhtimine

Komisjon ei laena raha oma tegevuskulude rahastamiseks, välja arvatud taasterahastu „NextGenerationEU“ programmiga seotud laenamine. Kui jätta kõrvale taasterahastuga „NextGenerationEU“ kaasnev intressirisk, arvutatakse intress eri pangakontode saldode alusel. Komisjon on seepärast kehtestanud meetmed, et tema pangakontodelt regulaarselt teenitav (positiivne või negatiivne) intress kajastaks nii turuintressimäärasid kui ka nende võimalikku kõikumist.

Kontod, mis on avatud liikmesriikide riigikassades omavahendite laekumiseks, intressi ei teeni ja teenustasusid nende puhul ei kohaldata. Liikmesriikide keskpankades olevad kontod (omavahendid ja muud) võib välja maksta iga institutsiooni kohaldatava ametliku kursi alusel. Võttes arvesse praegust olukorda, kus intress on negatiivne, võivad teatavad väljamaksed nendelt kontodelt olla praegu negatiivsed. Nende kontode saldode minimeerimiseks on kehtestatud likviidsuse juhtimise menetlus ja kooskõlas pankade tingimustega järgitakse asjakohaseid ülemmäärasid. Omavahendite kontod on vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 609/2014 (muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/804) kaitstud negatiivse intressi mõju eest.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. See intress põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Allapoole kindlaksmääratud ülempiiri jäävate tegevussaldode puhul on kommertspankade kohaldatav kurss tavaliselt null.

Trahvid

Ajutiselt makstud trahvid on investeeritud rahaturuinstrumentide portfelli ja pikaajalistesse võlakirjadesse, mille portfelli keskmine kestus on 1,75 aastat.

Ühine eraldisfond

Ühise eraldisfondi vahendid on investeeritud rahaturuinstrumentide portfelli ja pikaajalistesse võlakirjadesse ning kogu portfelli keskmine kestus on 3,10 aastat.

Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritava ESTÜ summad on investeeritud rahaturuinstrumentide portfelli ja pikaajalistesse võlakirjadesse, mille portfelli keskmine kestus on 3,24 aastat.

6.5.   KREDIIDIRISK

Krediidirisk seisuga 31. detsember 2021

Maksimaalne krediidiriski positsioon

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

Finantsvarad

 

Antud laenud

163 568

Raha ja raha ekvivalendid

44 860

Kaubanduslikud nõuded  (45)

7 780

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (võlaväärtpaberid)

19 326

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (tuletisinstrumendid)

828

Antud tagatised

 

Finantstagatiste lepingud

55 267

Kokku seisuga 31.12.2021

291 628

Antud laenud: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

1. etapp

2. etapp

3. etapp

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega

Kokku

Krediidireiting

 

 

 

 

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

10 379

—

—

—

10 379

Üle keskmise kvaliteediga

58 991

—

—

—

58 991

Alla keskmise kvaliteediga

79 672

—

—

—

79 672

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad (sealhulgas makseviivitusega)

8 819

5 965

29

48

14 860

Bilansiline brutomaksumus

157 861

5 965

29

48

163 903

Miinus kahju allahindlus

(10)

(299)

(26)

—

(336)

Bilansiline netomaksumus

157 851

5 665

3

48

163 568

Eespool nimetatud nelja riskikategooria aluseks on põhimõtteliselt väliste reitinguagentuuride reitingukategooriad, mis on järgmised:

—

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga: Moody’s P-1, Aaa – Aa3; S&P A-1+, A-1, AAA – AA–; Fitch F1+, F1, AAA – AA– ja samaväärsed

—

Üle keskmise kvaliteediga: Moody’s P-2, A1 – A3; S&P A-2, A+ – A–; Fitch F2, A+ – A– ja samaväärsed

—

Alla keskmise kvaliteediga: Moody’s P-3, Baa1 – Baa3, S&P A-3, BBB+ – BBB–; Fitch F3, BBB+ – BBB– ja samaväärsed

—

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad: Moody’s mitte kõrgeim, Ba1 – C; S&P B, C, D, BB+ – D; Fitch B, C, D, BB+ – D ja samaväärsed

—

EL kasutab nimetatud väliste reitinguagentuuride kategooriaid eelkõige finantsinstrumentide ja kommertspankade võrdlusvahendina, kuid võib üksikjuhtumite analüüsimise järel hoida vahendeid mõnes eespool nimetatud riskikategoorias isegi siis, kui üks või enam eespool nimetatud reitinguagentuuridest on asjaomase vastaspoole reitingut alandanud.

Eespool muude kui investeerimisjärgu alla liigitatud laenude kohta esitatud summad on seotud peamiselt komisjoni antud finantsabi laenudega finantsraskustes olevatele partnerriikidele. Kõik liikmesriikidele antud laenud kuuluvad 1. etappi. Krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenud on EFSI ja välislaenude andmise volituse programmidest üleantud laenud.

Laenutegevus taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks ja finantsabi andmiseks

Euratomi puhul maandatakse krediidiriski riikidelt tagatiste saamisega (vt lisade punkt 2.4.1.1).

Liikmesriikidele TERA alusel antud laenud põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel tagatistel, mis moodustavad finantsabi kogusumma ülemmäärast 25 %.

Võlgnike makseviivituse korral ja võimalike seotud võlgnevuste tasumiseks võib komisjon kasutada ühises eraldisfondis (makromajanduslikuks finantsabiks ja kolmandatele riikidele antavateks Euratomi laenudeks) hoitavaid varasid ja nõuda need sisse liikmesriikidelt, järgides omavahendite ülemmäärasid (vt lisade punkt 6.6).

Antud laenud: väärtuse langusest tekkinud kahjumi allahindluse muutumine

(miljonites eurodes)

 

1. etapp

2. etapp

3. etapp

Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega

Kokku

Kahju allahindlus seisuga 1.1.2021

49

6

19

—

73

Ülekandmine 1. etappi

0

—

—

—

0

Ülekandmine 2. etappi

(41)

41

—

—

—

Ülekandmine 3. etappi

(0)

(1)

1

—

(0)

Uued laenud

4

69

0

—

73

Kajastamise lõpetamine – tagasimaksed

(0)

(0)

(0)

—

(0)

Kajastamise lõpetamine – mahakandmised

—

—

—

—

—

Kahju allahindluse ümberhindamine

(1)

185

6

—

189

Muu

(0)

—

0

—

(0)

Kahju allahindlus seisuga 31.12.2021

10

299

26

—

336

Antud laenud: etapipõhine hindamine

Nagu on osutatud peamistes arvestuspõhimõtetes, sõltub amortiseeritud väärtuses kajastatud muude finantsvarade kui nõuete väärtuse languse allahindlus etapist, millesse finantsvara on liigitatud.

Etappidesse jaotamine sõltub peamiselt vastaspoole krediidireitingust. Etappideks jagamise mudeli puhul tuginetakse krediidiriski suhtelisele hindamisele, mis tähendab seda, et sõltuvalt vastaspoole krediidiriskist laenu andmise ajal võib EL olla andnud samale vastaspoolele eri etappidesse kuuluvaid laene. EL, kellel on ainulaadne institutsiooniline seisund, laenab raha liikmesriikidele või raskustes olevatele riikidele. Selle tulemusel hindab EL krediidiriski ka kvalitatiivselt, jälgides raskustes olevate laenuvõtjate majanduslikku olukorda.

1. etapp – krediidirisk ei ole oluliselt suurenenud

Laene vastaspooltele, kellel on aruandepäeval investeerimisjärgu krediidireiting (see tähendab vahemikus AAA (Aaa) ja BBB– (Baa3) S&P/Fitchi (Moody’se) reitinguskaala või samaväärse välise või sisereitingu järgi), käsitatakse väikese krediidiriskiga laenudena ja seega hoitakse neid 1. etapis, välja arvatud juhul, kui nende tagasimaksmisel esineb rohkem kui 30-päevane viivitus (vt 2. etapp). Peale selle liigitatakse 1. etappi kõik laenud, mille puhul ei ole krediidirisk oluliselt suurenenud, nagu on määratletud allpool. 1. etapi finantsvarade puhul mõõdetakse väärtuse languse allahindlust 12 kuu eeldatava krediidikahju tasandil.

2. etapp – krediidirisk on oluliselt suurenenud

Et teha kindlaks, kas krediidirisk on alates laenu andmisest oluliselt suurenenud ja seega kas see on üle viidud 2. etappi, kasutab EL kombinatsiooni kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest hindamisest.

Kõik laenud, mille lepingujärgsete maksete viivitus jääb vahemikku 31–90 päeva, viiakse üle 2. etappi.

Vastaspooled, kelle krediidireiting jääb esmase kajastamise kuupäeval vahemikku AAA (Aaa) ja BB– (Ba3): kui ei ole tegemist väikese riskiga juhtumiga (1. etapp eespool), käsitatakse reitingu langemist olulisena siis, kui laenu andmise ajal kehtinud reitingu ja aruandepäeval kehtiva reitingu vahe on vähemalt kolm astet.

Vastaspooled, kelle krediidireiting on esmase kajastamise kuupäeval B+ (B1) või B (B2): reitingu langemist käsitatakse olulisena siis, kui algse reitingu ja praeguse reitingu vahe on vähemalt kaks astet.

Vastaspooled, kelle krediidireiting on B– (B3) või madalam (vahemikus CCC/Caa): reitingu langemist käsitatakse olulisena siis, kui algse reitingu ja praeguse, aruandepäeva reitingu vahe on vähemalt üks aste.

Laenud, mis anti enne läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 üleminekut (see tähendab 1. jaanuari 2021) ja mille krediidiriski kohta esmasel kajastamisel ei ole teave liigsete kulude ja jõupingutusteta kättesaadav, liigitatakse 2. etappi.

2. etapi laenude puhul mõõdetakse väärtuse languse allahindlust kogu eluea eeldatava krediidikahju tasandil.

3. etapp – krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenud

Laenud liigitatakse 3. etappi siis, kui viivitus nende tagasimaksmisel on üle 90 päeva või kui pärast laenu andmist toimub üks või mitu sündmust, millel on kahjulik mõju asjaomase finantsvara hinnangulistele tulevastele rahavoogudele. Näiteks liigitatakse laen 3. etappi järgmistel juhtudel:

—

muutub tõenäoliseks, et laenuvõtjat ootab ees pankrot või muu rahaline ümberkorraldamine;

—

laenuvõtja reitinguklass, mille on avaldanud väline reitinguagentuur, on D, ja

—

laenuvõtjal esineb makseviivitusi seoses mis tahes rahaliste kohustustega ELi ees või finantsabiks antud laenude puhul esineb laenuvõtjal makseviivitusi mis tahes muu programmi rahastava rahvusvahelise organisatsiooni ees.

3. etapi laenude puhul mõõdetakse väärtuse languse allahindlust kogu eluea eeldatava krediidikahju tasandil.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud laenud

ELil on ka krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud laene. Need on makseviivitusega tagatud laenud, mille puhul EL on sissenõutud tagatise rakenduspartnerile välja maksnud. Selliste laenude puhul on kõik õigused ELile üle antud. EL kajastab neid oma bilansis esmasel kajastamisel õiglases väärtuses. EL liigitab need laenud krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud laenudeks ning arvutab väärtuse languse allahindluse kogu eluea eeldatava krediidikahju põhjal. Vastavalt ELi ja rakenduspartnerite asjaomastele kokkulepetele viiakse sissenõudmine läbi ELi nimel eesmärgiga saada tagasi kõik võlgnetavad summad.

Antud laenud: eeldatava krediidikahju mõõtmine

Eeldatava krediidikahju mõõtmise näol on tegemist tõenäosusega kaalutud hinnanguga lepingupõhiste rahavoogude ja eeldatavate rahavoogude erinevuse kohta. Selle hinnangu tegemiseks kasutab EL järgmisi krediidiriski parameetreid:

—

makseviivituse tõenäosus,

—

makseviivitusest tingitud kahjumäär ja

—

makseviivituses olev riskipositsioon.

Makseviivituse tõenäosus on protsendimäär, mis kajastab tõenäosust, et vastaspoolel tekib makseviivitus kas järgmise 12 kuu jooksul (seda kasutatakse 12 kuu eeldatava krediidikahju puhul) või kohustuse ülejäänud eluea jooksul (seda kasutatakse kogu eluea eeldatava krediidikahju puhul).

Makseviivitusest tingitud kahjumäär on protsendimäär, mis näitab raha eeldatavat puudujääki, see tähendab seda osa riskipositsioonist, mis pärast makseviivitust eelduste kohaselt kaotatakse, võttes arvesse sissenõutud summasid ja tagatisi. Makseviivitustest tingitud kahjumäära arvutamiseks seoses riiginõuetega võtab EL arvesse oma de facto eelisvõlausaldaja staatust.

Makseviivituses olev riskipositsioon tähendab tagasimaksmata nõudeid (summat) makseviivituse ajal.

Hinnangulised rahavood kogu finantsvara eeldatava eluea jooksul diskonteeritakse tegeliku intressimääraga.

EL võtab arvesse tulevikku suunatud mõistlikku ja põhjendatud teavet, mis on liigsete kulude ja jõupingutusteta kättesaadav, ning kohandab vajaduse korral mudeli parameetreid.

Raha ja raha ekvivalendid: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

Krediidireiting

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

40 716

Üle keskmise kvaliteediga

3 650

Alla keskmise kvaliteediga

306

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

189

Bilansiline brutomaksumus

44 860

Miinus kahju allahindlus

—

Bilansiline netomaksumus

44 860

Rahavoogude juhtimine

Eelmises tabelis esitatud raha ja raha ekvivalentide summad on peamiselt seotud komisjoni kassa hallatava rahaga. Enamikku komisjoni rahalistest vahenditest hoitakse omavahendeid käsitleva nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 (muudetud nõukogu määrusega nr 804/2016) kohaselt kontodel, mille liikmesriigid on avanud oma omavahendite (peamiselt kogurahvatulul põhinevate, käibemaksupõhiste ja traditsiooniliste omavahendite) osamaksete maksmiseks. Kõiki selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide krediidirisk (ja vastaspoole risk) on komisjoni jaoks madalaim, sest riskipositsioon seondub liikmesriikidega. Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavatesse komisjoni rahalistesse vahenditesse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab rahavoogude juhtimise süsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, võttes arvesse kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmist summat. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitav kogusumma pidevalt väga väike (kokku keskmiselt alla 54 miljoni euro, mis jaguneb umbes 25 konto peale), millega tagatakse, et komisjoni riskipositsioon on piiratud. Kõnealuseid summasid tuleks vaadata koos sularahahalduse vahendite igapäevaste kogusaldodega, mis kõikusid 2021. aastal vahemikus 1–38 miljardit eurot, ning 2021. aastal komisjoni pangakontodelt tehtud maksete kogusummaga, mis ületas 170 miljardit eurot.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et komisjoni vastaspoole riski veelgi minimeerida:

—

kõik kommertspangad valitakse välja pakkumismenetluse teel. Pakkumismenetluses osalemiseks nõutav minimaalne pikaajaline krediidireiting on A– (S&P) või sellega samaväärne. Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse aktsepteerida ka madalamat reitingut;

—

nende kommertspankade krediidireitinguid, kus komisjonil on kontod, jälgitakse korrapäraselt ja

—

kolmandates riikides olevate delegatsioonide avansikontosid hoitakse kohalikes pankades, mis valitakse välja lihtsustatud pakkumismenetluse teel. Reitingunõuded olenevad kohalikust olukorrast ja võivad riikide lõikes märkimisväärselt erineda. Riskipositsiooni piiramiseks hoitakse nende kontode saldosid võimalikult madalal tasemel (võttes arvesse tegevusvajadusi), neile kantakse täiendavaid vahendeid regulaarselt ja kohaldatavad ülemmäärad vaadatakse igal aastal läbi.

Taasterahastu „NextGenerationEU“

Üldjuhul ei hoita finantsabiks laenude andmise ja võtmise vahendite puhul sularahajääke, sest finantsabiks antavate laenude aluseks on samade tingimuste põhimõte. Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul rakendatakse aga mitmekesise rahastamise strateegiat, mille tõttu hoiab taasterahastu raha eesmärgiga tagada, et tema pangakontol hoitavad summad on piisavad kõikide eelseisvate väljamaksevajaduste täitmiseks ja kindlaksmääratud ohutusvaru säilitamiseks, vältides samal ajal ülemääraseid saldosid. Raha paigutatakse pangakontole EKPs, seega on krediidirisk väga väike.

Ajutiselt makstud trahvid: hoiused

Enne 2010. aastat ajutiselt makstud trahve hoiustavad pangad valitakse välja hankemenetluse teel kooskõlas riskijuhtimispoliitikaga, millega on kehtestatud krediidireitingule esitatavad nõuded ja proportsionaalselt vastaspoole omakapitalile hoiustatavate summade suurus.

Kommertspankade puhul, mis on valitud välja spetsiaalselt selleks, et võtta hoiule ajutiselt makstavaid trahve, nõutakse üldjuhul ka pikaajalist krediidireitingut vähemalt A- (S&P või sellega võrdväärset) kahelt agentuurilt. Sellesse rühma kuuluvate pankade reitingu alandamise korral kohaldatakse erimeetmeid. Lisaks sellele on igas pangas hoiustatav summa piiratud teatava protsendiga tema omavahenditest ja sõltub iga panga reitingust. Selliste piirangute arvutamisel võetakse arvesse ka kehtivaid tagatisi, mis sama asutus on komisjonile andnud. Hoiuse jäägi vastavust neist põhimõtetest tulenevalt kohaldatavatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt.

Nõuded: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

31. detsembri 2021. aasta seisuga

 

Tähtaeg ei ole saabunud

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Kokku

0–30 päeva

31–90 päeva

91 päeva kuni 1 aasta

> 1 aasta

Bilansiline brutomaksumus

2 785

15

9

578

1 453

4 840

Miinus kahju allahindlus

(2)

(1)

(4)

(18)

(147)

(173)

Bilansiline netomaksumus

2 783

14

5

560

1 305

4 667

Tabelis esitatud summad ei hõlma ettemakstud kulusid ega õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantstagatiste lepingute nõuete poolt (vt lisade punkt 2.6.2), sest nende suhtes ei kehti väärtuse langust käsitlevad nõuded.

10. juulil 2020 ja 8. juulil 2021 otsustas komisjon muuta oma sisesätteid saadaolevate summade sissenõudmise kohta, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju komisjoni võlgnikele. Otsustega pikendati ajutiselt uute võlgade maksetähtaegu ja loodi võimalus anda juba olemasolevate võlgade maksmiseks rohkem aega.

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (võlaväärtpaberid): krediidikvaliteet

Ühine eraldisfond

Ühise eraldisfondi portfelli kaalutud keskmine krediidireiting on A– (S&P või samaväärne).

Ajutiselt makstud trahvid: BUFI portfell

Ajutiselt makstud (alates 2010. aastast määratud) trahvidest tehtavate investeeringutega riigi võlakohustustesse võtab komisjon endale krediidiriski. Riski kontsentratsioon on suurim Hispaania puhul, kelle arvele langeb 10 % portfellist. Viie suurima riskipositsiooniga riigi (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad) arvele langeb kokku 30 % investeeringuportfellist. Portfelli kaalutud keskmine krediidireiting on A (S&P või samaväärne).

Saadud finantstagatised

Selliste tagatiste aktsepteerimise suhtes kohaldatav riskijuhtimispoliitika tagab komisjonile kõrge krediidikvaliteedi. Selle poliitika raames määratletakse maksimaalne avatus krediidiriskile seoses konkreetse finantssektori üksusega, lähtuvalt selle krediidireitingust ja üksuse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohastes raamatupidamise aastaaruannetes arvestatud kapitali tasemest. Kehtivate tagatiste vastavust neist põhimõtetest tulenevalt kohaldatavatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt.

Likvideeritav ESTÜ

Varahaldussuuniste, riski ja investeerimisstrateegiatega määratletakse teatavad piirid ja piirangud, et piirata portfelli krediidiriski positsiooni, mis on piiratud investeerimisjärgu krediidireitinguga, välja arvatud ELi liikmesriikide positsiooni puhul. Portfelli kaalutud keskmine krediidireiting on BBB+ (S&P või samaväärne).

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina (tuletisinstrumendid): krediidikvaliteet

Tuletisinstrumentide varad on peamiselt seotud omakapitali investeeringute portfellide ja valuuta forvardlepingutega. Seega piirdub krediidirisk vastaspoole riskiga. Omakapitali investeeringute portfelli tagatised tasaarveldatakse ELi rakenduspartneri EIP grupiga, kelle reiting on AAA. 31. detsembri 2021. aasta seisuga on Prantsusmaa keskpank kõigi realiseerimata valuutaforvardite ainus vastaspool ja seega ei ole selle kuupäeva seisuga mingeid krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid – tagatisi, tasaarvestuslepinguid ega garantiisid.

Finantstagatiste lepingud: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

 

31. detsembri 2021. aasta seisuga

1. etapp

2. etapp

Kokku

Pikaajaline krediidireiting

 

 

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

0

1

1

Üle keskmise kvaliteediga

2

—

2

Alla keskmise kvaliteediga

219

—

219

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

3 964

51 079

55 043

Kollektiivselt hallatavad / reitinguta

2

—

2

Kokku

4 187

51 080

55 267

Finantstagatiste lepingud: kahju allahindluse muutumine

(miljonites eurodes)

 

1. etapp

2. etapp

Kokku

Kahju allahindlus seisuga 1.1.2021

859

5 143

6 002

Ülekandmine 2. etappi

(494)

494

0

Ülekandmine 1. etappi

—

—

—

Lisandumine

8

623

630

Tagatiste vabastamine

(0)

(0)

(0)

Ümberhindamine

112

789

900

Kahju allahindlus seisuga 31.12.2021

485

7 048

7 533

Finantstagatise kohustise bilansiline maksumus seisuga 31.12.2021

610

7 183

7 794

* Ülekandmisi 1. etapist / 2. etapist või 1. etappi / 2. etappi hinnatakse väärtuse languse allahindluse algsaldona, samal ajal kui etapi muutumisest tulenevad summa muutused (see tähendab hindamist 12 kuu või kogu eluea eeldatava krediidikahjuna) moodustavad osa ümberhindamisest.

Finantstagatiste lepingud: etappideks jagamise põhimõtted

Peamine riskinäitaja finantstagatiste lepingute etappideks jagamisel on tagatud võla krediidireiting. Etappideks jagamise mudelis võrreldakse krediidireitingut laenu andmise ajal ja krediidireitingut aruandepäeval. Portfellidele antud tagatiste puhul võetakse arvesse tagatud portfelli kaalutud keskmist krediidireitingut.

1. etapp – krediidirisk ei ole oluliselt suurenenud

Finantstagatiste lepinguid, millel on aruandepäeval investeerimisjärgu krediidireiting (see tähendab vahemikus AAA (Aaa) ja BBB– (Baa3) S&P/Fitchi (Moody’se) reitinguskaala või samaväärse välise või sisereitingu järgi), käsitatakse olenemata nende algsest reitingust väikese krediidiriskiga lepingutena ja neid hoitakse 1. etapis. Peale selle liigitatakse 1. etappi kõik finantstagatiste lepingud, mille puhul ei ole krediidirisk oluliselt suurenenud, nagu on määratletud allpool. 1. etapi finantstagatiste lepingute puhul hinnatakse väärtuse languse allahindlust 12 kuu eeldatava krediidikahju tasandil.

2. etapp – krediidirisk on oluliselt suurenenud

Järgmisi krediidireitingu langusi käsitatakse olulisena ja nende tulemusel liigitatakse finantstagatiste leping ümber 2. etappi:

—

tagatiste puhul, mille krediidireiting oli esmasel kajastamisel vahemikus AAA (Aa1) ja BB– (Ba3) S&P/Fitchi (Moody’se) reitinguskaala või samaväärse välise või sisereitingu järgi, käsitatakse reitingu langust olulisena, kui algse reitingu ja aruandepäeva reitingu vahe on ühe võlainstrumendiga seotud tagatiste puhul vähemalt kolm astet ja võlaportfelliga seotud tagatiste puhul vähemalt kaks astet;

—

tagatiste puhul, mille krediidireiting oli esmasel kajastamisel vahemikus B+ (B1) ja B (B2), käsitatakse reitingu langust olulisena, kui algse reitingu ja aruandepäeva reitingu vahe on ühe võlainstrumendiga seotud tagatiste puhul vähemalt kaks astet ja võlaportfelliga seotud tagatiste puhul vähemalt üks aste, ja

—

tagatiste puhul, mille krediidireiting oli esmasel kajastamisel B– (B3) või madalam, käsitatakse reitingu langust olulisena, kui algse reitingu ja aruandepäeva reitingu vahe on vähemalt üks aste (nii ühe võla kui ka portfelli puhul).

Kui teave krediidireitingu kohta ei ole kättesaadav, kuid esmasel kajastamisel on hinnatud eeldatavaid aastaseid nõudeid, peetakse krediidiriski olulise suurenemise hindamisel mõistlikuks riskinäitajaks ka nõuete tegelikku taset võrreldes algselt kavandatuga.

Lisaks eespool nimetatud kriteeriumidele võib EL hinnata krediidiriski olulist suurenemist kvalitatiivselt, tuginedes täiendavale mõistlikule ja põhjendatud kättesaadavale teabele.

Finantstagatiste lepingud, mis sõlmiti enne läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 üleminekut (see tähendab 1. jaanuari 2021) ja mille krediidiriski kohta esmasel kajastamisel ei ole teave liigsete kulude ja jõupingutusteta kättesaadav, liigitatakse 2. etappi.

2. etapi finantstagatiste lepingute puhul hinnatakse väärtuse languse allahindlust kogu eluea eeldatava krediidikahju tasandil.

Finantstagatiste lepinguid ei liigitata 3. etappi ega krediidiriski tõttu langenud väärtusega lepinguteks.

Eelarvelised tagatised

Liit on krediidiriskile avatud peamiselt nende toimingute kaudu, mida ta tagab. Kui aluseks olevate toimingute krediidikvaliteet langeb, suureneb makseviivituste ja seega ka ELi tagatiste realiseerimise tõenäosus.

Selle riski jälgimiseks ja juhtimiseks tugineb komisjon krediidiriski mudelile, et hinnata võimalikku kahju, kasutades muu hulgas rakenduspartnerite esitatud teavet. Nende mudelite kaudu saadud andmeid tõlgendatakse ja kombineeritakse eksperdihinnangutega, et koostada riskihinnang, mis oleks vastavuses tehingu sisu ja asjaomaste majanduslike asjaoludega.

Krediidirisk seisuga 31. detsember 2020

Vähenemata väärtusega finantsvarade vanuse analüüs

(miljonites eurodes)

31.12.2020

 

Kokku

Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega

Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Antud laenud

93 309

93 308

0

—

—

Nõuded ja sissenõutavad summad

74 493

59 702

505

14 030

257

Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

199

199

—

—

—

Kokku seisuga 31.12.2020

168 001

153 209

505

14 030

257

Tähtajaks tasutud ja vähenemata väärtusega finantsvarade krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

31.12.2020

 

Müügi-valmis (46)

Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudu-jäägina (47)

Antud laenud

Nõuded ja sissenõutavad summad

Raha

Kokku

Vastaspooled, kellel on välisreiting

 

 

 

 

 

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

9 005

199

2 040

52 817

13 896

77 956

Üle keskmise kvaliteediga

3 415

—

35 040

1 535

1 011

41 001

Alla keskmise kvaliteediga

2 133

—

48 139

1 886

1 651

53 809

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

310

—

7 964

142

165

8 580

 

14 862

199

93 182

56 380

16 723

181 347

Vastaspooled, kellel puudub välisreiting

 

 

 

 

 

 

Varasemate makseviivitusteta võlgnikud

—

—

126

3 318

19

3 463

Varasemate makseviivitustega võlgnikud

—

—

—

4

—

4

 

—

—

126

3 322

19

3 466

Kokku

14 862

199

93 309

59 702

16 742

184 814

6.6.   LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk seisuga 31. detsember 2021

Finantskohustiste (mitte-tuletisinstrumendid) jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

(miljonites eurodes)

31. detsembri 2021. aasta seisuga

 

Diskonteerimata lepingupõhised rahavood

Bilansiline maksumus

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Võetud laenud

(23 769 )

(45 030 )

(180 660 )

(249 459 )

(236 720 )

Võlgnevused

(46 372 )

—

—

(46 372 )

(46 372 )

Muu

(218)

(830)

(890)

(1 938 )

(1 605 )

Kokku seisuga 31.12.2021

(70 358 )

(45 860 )

(181 550 )

(297 769 )

(284 697 )

Finantskohustiste (tuletisinstrumendid) jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

(miljonites eurodes)

31. detsembri 2021. aasta seisuga

 

Diskonteerimata lepingupõhised rahavood

Bilansiline maksumus

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Tuletisinstrumendi maksepool

(646)

(5)

—

(651)

 

Tuletisinstrumendi laekumispool

648

—

—

648

 

Netorahavood seisuga 31.12.2021

2

(5)

—

(3)

(3)

Sõlmitud finantstagatiste lepingute jaotumine tagatise realiseerimise varaseima võimaliku aja kaupa

(miljonites eurodes)

31. detsembri 2021. aasta seisuga

 

Tagatise maksimaalne summa

Bilansiline maksumus

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Finantstagatiste lepingud

(55 381 )

(878)

(1)

(56 259 )

(7 794 )

Kokku seisuga 31.12.2021

(55 381 )

(878)

(1)

(56 259 )

(7 794 )

Laenude võtmine taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks ja finantsabi andmiseks

Esimene abinõu finantsabiks võetud laenude tagasimaksmise tagamisel on asjaomase finantsabi ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antud seotud laenude tagasimaksete õigeaegne kogumine. Laenuvõtjate kohustuste täitmatajätmise või makseviivituse korral saab aga kohaldada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Kolmandatele riikidele antavate makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude puhul on ühise eraldisfondi välistegevuse tagatisfondi osaga ette nähtud likviidsusreserv. Seepärast kasutataks asjaomaste võetud laenude tagasimaksmiseks kõigepealt tagatisfondi kasutatavaid varasid (kuid üksnes pärast seda, kui esimese abinõuna on pöördutud kolmandatest isikutest tagatise andjate poole, kes on andnud tagatise Euratomile, vt lisade punkt 6.4). Kui mis tahes ajal peaksid kasutatavad varad osutuma tegelike kahjude katmiseks ebapiisavaks, võtab komisjon meetmed lisavahendite pakkumiseks (näiteks komisjoni kassa likviidsete vahendite ajutine kasutamine, ELi eelarvest ajutiste ülekannete ja/või lisakulutuste tegemine).

Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul võib komisjon kasutada ELi võlgade teenindamiseks ka aktiivset likviidsuse juhtimist ja lühiajaliste laenude võtmist, samal ajal kui TERA puhul võib komisjon pikendada liidu nimel võetud seotud laene.

Nii kõikide finantsabi andmiseks võetavate laenude kui ka taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks võetavate laenude puhul võib komisjon nõuda ELi võlgade teenindamiseks vahendeid kasutatava omavahendite varu ulatuses. Omavahendeid käsitlevate õigusaktidega on iga-aastaste maksete assigneeringute katmiseks kasutatavate omavahendite ülemmääraks kehtestatud 1,40 % liikmesriikide kogurahvatulust, mida on ajutiselt täiendavalt suurendatud 0,6 protsendipunkti võrra taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks. 2021. aasta eelarve sisaldas kulude katmiseks omavahendeid kokku 1,12 % kogurahvatulust. See tähendab, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga jäi liidu kohustiste täitmiseks 0,88 % varu. Sel eesmärgil on ELil õigus nõuda liikmesriikidelt, et nad tagaksid ELi juriidiliste kohustuste täieliku täitmise laenuandjate ees.

Liikmesriikidele TERA alusel antud laenud põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel tagatistel, mis moodustavad asjaomase finantsabi jaoks kättesaadavast ülemmäärast 25 %. Enne liikmesriikide antud tagatiste sissenõudmist peab komisjon uurima maksete assigneeringute omavahendite ülemmäära kohase varu kasutamise võimalusi sel määral, mil ta peab seda kestlikuks, võttes muu hulgas arvesse liidu tingimuslike kohustiste kogusummat ja liidu üldeelarve kestlikkust. Kõnealune uurimine ei mõjuta antud tagatiste tagasivõetamatut, tingimusteta ja nõudmisel realiseeritavat laadi.

Rahavoogude juhtimine

ELi eelarvepõhimõtted tagavad, et asjaomase eelarveaasta jaoks ettenähtud raha koguvarud on alati piisavad kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma koos mitmesuguste tuludega on seega võrdne eelarveaasta maksete assigneeringute summaga. Liikmesriikide osamaksud laekuvad aga 12 igakuise maksena, mis on jaotatud kogu aasta peale ja põhinevad vastuvõetud eelarvel, samal ajal kui maksete puhul esineb teatav hooajalisus. Lisaks muutuvad vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 609/2014 (omavahendite kättesaadavaks tegemise meetodite ja menetluste kohta; muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/804) liikmesriikide osamaksud, mis tulenevad paranduseelarvetest, mis kiidetakse heaks pärast asjaomasel kuul (N), kasutatavaks kas N+1 kuu esimesel tööpäeval (kui heakskiit saadakse enne asjaomase kuu 16. kuupäeva) või N+2 kuu esimesel tööpäeval (kui heakskiit saadakse pärast asjaomase kuu 16. kuupäeva), kuid nendega seotud maksete assigneeringuid saab kohe kasutada.

Selleks et kättesaadavad rahavarud oleksid alati piisavad mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavate maksete katmiseks, on kehtestatud regulaarsed rahavoogude prognoosimise menetlused. Vajaduse korral saab liikmesriikidelt ettemaksena nõuda omavahendite või täiendavate vahendite tasumist teatava piirini ja teatavatel tingimustel, mis on ette nähtud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 (muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/804) alusel. Tegevusvajaduste ja üldiste eelarveliste piirangute tõttu viimastel aastatel on tekkinud vajadus maksete sagedust aasta jooksul tihedamini kontrollida. Lisaks eelnevale tagavad komisjoni igapäevastes rahavoogude juhtimise toimingutes kasutatavad automatiseeritud likviidsusjuhtimise töövahendid, et igal komisjoni pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

Trahvid

BUFI fondi, kuhu esialgselt makstud trahvid investeeritakse, juhitakse põhimõttel, et varad peavad olema asjaomaste kohustuste täitmiseks piisavalt likviidsed ja kättesaadavad. Portfell koosneb peamiselt kõrge likviidsusega väärtpaberitest, mida saab lühiajaliste sularaha väljamaksete katteks ära müüa. Peale selle on raha, raha ekvivalentide ja alla üheaastase lõpptähtajaga väärtpaberite osakaal üle 50 %.

Eelarvelised tagatised

Finantstagatiste tähtaegade analüüsi esitamisel on lähtutud mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt antud tagatise maksimaalne summa eraldatakse varaseimale perioodile, mil tagatise saab realiseerida. Kuna enamik ELi tagatisi on nõudmisel realiseeritavad tagatised, eraldatakse oluline summa esimesele ajavahemikule. Tõenäosus, et ELilt kõikide tagatiste alusel kogu summa esimesel ajavahemikul sisse nõutakse, on aga väga väike. Peale selle on summa, mille EL eelduste kohaselt kaotab, tagatise ülemmäärast sageli palju väiksem, seega tuleb likviidsusriski puhul võtta arvesse ka tagatisega seotud kohustiste bilansilist maksumust.

Tingimuslike kohustiste riskijuhtimisraamistiku põhieesmärk on tagada, et ELi eelarvest on igal ajal võimalik täita liidu kohustused, häirimata seejuures eelarve tavapärast täitmist. See hõlmab ka eelarveliste tagatistega seotud likviidsusriski, see tähendab riski, et liidul on ebapiisavad vahendid kõikide oma tagatistega seotud maksekohustuste õigeaegseks täitmiseks (mille tulemuseks võib olla näiteks muude kulude tagaplaanile tõrjumine ja maksete edasilükkamine järgmistesse eelarveaastatesse), maandamist.

Sellega seoses on iga eelarveline tagatis tagatud ühisesse eraldisfondi makstavate piisavate eraldistega, et tagada igal ajal piisav likviidsus sissenõutavate tagatiste õigeaegseks maksmiseks.

EL jälgib regulaarselt iga eelarveliste tagatiste programmi eraldiste määra ja esitab igal aastal aruande (48) oma hinnangu kohta sellele, kas kindlaksmääratud kindlustundega võib väita, et need summad on piisavad riski katmiseks järgmise viie aasta jooksul.

Lisaks on piisavate likviidsete vahendite kättesaadavuse tagamiseks kehtestatud täiendavad kaitsemenetlused (ajutised ülekanded ühise eraldisfondi osade vahel ja keskkassa likviidsete vahendite kasutamine).

Ühine eraldisfond

Ühise eraldisfondi juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et varad peavad olema asjaomaste kohustuste täitmiseks piisavalt likviidsed ja kättesaadavad. Portfell koosneb likviidsest varast, mida saab vajaduse korral lühiajaliste sularaha väljamaksete katteks ära müüa. Peale selle on raha, raha ekvivalentide ja alla üheaastase lõpptähtajaga väärtpaberite osakaal 26 %.

Tuletislepingutega arveldamine on kajastatud brutona ja põhineb nende lepingulisel lõpptähtajal. Kohustusi täidetakse USA dollarites nomineeritud varade müümise ja/või vahetustehingute abil, mille juures on võimalik raha väljamaksete tekkimine valuutakursi vahede tõttu. Seoses tagatisenõuetega ei ole likviidsusjuhtimist vaja, sest praegune valuutariski maandamise tehingute vastaspool on nõus töötama koos komisjoniga ilma lisatagatisi nõudmata.

Likviidsusrisk seisuga 31. detsember 2020

Finantskohustiste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

(miljonites eurodes)

31.12.2020

 

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Võetud laenud

(10 410 )

(20 230 )

(62 553 )

(93 192 )

Võlgnevused

(32 408 )

—

—

(32 408 )

Finantstagatise kohustised

(90)

—

—

(90)

Muud finantskohustised

(149)

(665)

(947)

(1 761 )

Kokku seisuga 31.12.2020

(43 057 )

(20 895 )

(63 500 )

(127 451 )

Finantsinstrumendid õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

(miljonites eurodes)

31.12.2020

 

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Tuletisinstrumendi maksepool

(417)

(4)

(1)

(421)

Tuletisinstrumendi laekumispool

423

—

—

423

Netorahavood seisuga 31.12.2020

5

(4)

(1)

1

6.7.   MUU HINNARISK

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ELil riskipositsioon seoses muu hinnariskiga (aktsiariskiga), mis tulenes noteerimata omakapitaliinvesteeringutest (näiteks riskikapital ja muud investeerimisfondid), rahaturufondidest (näiteks EIP ühtne fond) ja investeeringutest ühistesse portfellidesse (vt lisade punkt 2.4.2.1), samuti tagatistest, millega kaetakse noteerimata omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringuid, mida käsitletakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate tuletisinstrumentidena (vt lisade punkt 2.4.2.2).

Omakapitali hinnarisk on risk, et omakapitaliinvesteeringu õiglane väärtus muutub aktsiahindade taseme ja/või tagatud omakapitaliinvesteeringute väärtuse kõikumise tõttu. Eespool nimetatud instrumentide väärtuse 10 % suurenemise või vähenemise mõju ülejäägile või puudujäägile oleks järgmine.

(miljonites eurodes)

 

10 %

(10) %

Omakapitaliinvesteeringud

238

(238)

Rahaturufondid ja investeeringud ühistesse portfellidesse

251

(251)

Tagatised omakapitali investeeringute portfellile  (49)

415

(415)

Kokku seisuga 31.12.2021

905

(905)

EL investeerib noteerimata varadesse, mille väärtused ei ole avalikult kättesaadavad, või tagab neid. Enamikku neist finantsinstrumentidest rakendavad volitatud üksused, kes on oma valdkonna eksperdid ning hindavad ja jälgivad neid varasid regulaarselt.

7.   SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

7.1.   SEOTUD OSAPOOLED

ELi seotud osapooled on ELi konsolideeritud üksused, sidusettevõtted ja nende üksuste juhtivtöötajad. Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa ELi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid.

7.2.   JUHTIVTÖÖTAJATE PEAMISED RAHALISED ÕIGUSED

Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel töötavaid ELi ametnikke käsitleva teabe esitamise eesmärgil on seotud osapooled jaotatud käesolevas aruandes viide kategooriasse:

kategooria 1: Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president ja Euroopa Kohtu president;

kategooria 2: komisjoni asepresident ja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni teised asepresidendid;

kategooria 3: nõukogu peasekretär, komisjoni liikmed, Euroopa Liidu Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid, Üldkohtu president ja liikmed, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor;

kategooria 4: Euroopa Kontrollikoja president ja liikmed;

kategooria 5: institutsioonide ja ametite kõrgeima astme avalikud teenistujad.

Allpool on esitatud kokkuvõte nende rahalistest õigustest. Täiendavat teavet saab ka Europa veebisaidil avaldatud personalieeskirjadest, mis on ametlik ELi ametnike õigusi ja kohustusi kirjeldav dokument. Juhtivtöötajad ei ole saanud ELilt ühtegi soodustingimustel laenu.

JUHTIVTÖÖTAJATE PEAMISED RAHALISED ÕIGUSED

Eurodes

Rahaline õigus (töötaja kohta)

Kategooria 1

Kategooria 2

Kategooria 3

Kategooria 4

Kategooria 5

Põhipalk (kuupalk)

29 205,17

26 453,96  –

27 512,13

21 163,17  –

23 808,57

22 856,23  –

24 337,65

13 456,68  –

21 163,17

 

 

 

 

 

 

Eluasemetoetus / kodumaalt eemalviibimise toetus

15 %

15 %

15 %

15 %

0–4 % – 16 %

 

 

 

 

 

 

Peretoetused:

 

 

 

 

 

Majapidamistoetus (% palgast)

2 % + 196,44

2 % + 196,44

2 % + 196,44

2 % + 196,44

2 % + 196,44

Ülalpeetava lapse toetus

429,24

429,24

429,24

429,24

429,24

Eelkooliealise lapse toetus

104,86

104,86

104,86

104,86

104,86

Õppetoetus

291,24

291,24

291,24

291,24

291,24

Töökohavälise koolituse toetus

582,48

582,48

582,48

582,48

582,48

Kohtu eesistuja toetus

—

—

668,22

—

—

 

 

 

 

 

 

Esindustasud

1 582,67

1 017,17

668,22

—

—

 

 

 

 

 

 

Iga-aastased sõidukulud

—

—

—

—

Hüvitatud

 

 

 

 

 

 

Ülekanded liikmesriikidesse:

 

 

 

 

 

Õppetoetus (7)

jah

jah

jah

jah

jah

% palgast (7)

5 %

5 %

5 %

5 %

5 %

% palgast ilma paranduskoefitsiendita

kuni 25 %

kuni 25 %

kuni 25 %

kuni 25 %

kuni 25 %

Esinduskulud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

—

—

 

 

 

 

 

 

Ametisse asumine:

 

 

 

 

 

Sisseseadmiskulud

(Kategooriad 1–4: kahe kuu põhipalk)

58 410,36

52 907,93 –

55 024,27

42 326,35 –

47 617,14

45 712,46 –

48 675,31

Hüvitatud

Perekonna sõidukulud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Kolimiskulud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Ametist lahkumine:

 

 

 

 

 

Ümberasumiskulud

(Kategooriad 1–4: ühe kuu põhipalk)

29 205,17

26 453,96 –

27 512,13

21 163,17 –

23 808,57

22 856,23 –

24 337,65

Hüvitatud

Perekonna sõidukulud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Kolimiskulud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Hüvitatud

Üleminekutoetus (% palgast) (8)

40 % – 65 %

40 % – 65 %

40 % – 65 %

40 % – 65 %

—

Ravikindlustus

Kaetud

Kaetud

Kaetud

Kaetud

Kaetud

Pension (% palgast, maksueelne)

kuni 70 %

kuni 70 %

kuni 70 %

kuni 70 %

kuni 70 %

 

 

 

 

 

 

Mahaarvamised:

 

 

 

 

 

Ühenduse maks

8 % – 45 %

8 % – 45 %

8 % – 45 %

8 % – 45 %

8 % – 45 %

Ravikindlustus (% palgast)

1,7  %

1,7  %

1,7  %

1,7  %

1,7  %

Palkadele rakendatav erimaks

7 %

7 %

7 %

7 %

6-7 %

Pensioni mahaarvamine

—

—

—

—

10,1  %

Inimeste arv aastalõpu seisuga

3

8

93

27

118

8.   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande allakirjutamise kuupäeva seisuga ei olnud komisjoni peaarvepidaja peale allpool selgitatud küsimuse teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva punkti all nõutav. Raamatupidamisaruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub esitatud teabes.

Ukraina

Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 19 („Aruandekuupäeva järgsed sündmused“) käsitatakse 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda mittekorrigeeriva sündmusena, seega ei nõua see mingite käesolevas raamatupidamise aastaaruandes 31. detsembri 2021. aasta seisuga esitatud summade kohandamist. Nagu on märgitud lisade punktis 2.4, oli ELi poolt Ukrainale makromajandusliku finantsabi ja Euratomi programmide raames antud laenude (mida rahastati võetud laenudega; vt lisade punkt 2.11) jääk 31. detsembri 2021. aasta seisuga 4,7 miljardit eurot (nimiväärtus).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsuse (EL) 2022/313 alusel andis komisjon Ukrainale makromajandusliku finantsabi programmi raames veel 1,2 miljardi euro ulatuses laene, millest 600 miljonit eurot maksti välja märtsis ja 600 miljonit eurot mais 2022.

Lisaks on EIP andnud oma välislaenude andmise volituse raames Ukrainale 2,1 miljardi euro ulatuses laene (31. detsembri 2021. aasta seisuga väljamakstud põhiosa jääk), mis on tagatud ELi eelarvega (vt lisade punkt 4.1). Asjaomaseid summasid hinnatakse aasta lõpus, mitte käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal valitseva olukorra põhjal.

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal esinevate faktide ja asjaolude põhjal ning eelkõige muutuva olukorra tõttu ei saa Ukrainas toimuva sõja finantsmõju ELi rahalistele vahenditele usaldusväärselt hinnata.

9.   KONSOLIDEERIMISE ULATUS

A.   KONTROLLITAVAD ÜKSUSED (55)

1.   Institutsioonid ja nõuandeorganid (11)

Euroopa Parlament

Euroopa Ülemkogu

Euroopa Komisjon

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa välisteenistus

Euroopa Andmekaitseinspektor

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Ombudsman

Euroopa Regioonide Komitee

Euroopa Liidu Nõukogu

2.   ELi ametid (42)

2.1    Rakendusametid (7)

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea) (kuni 31. märtsini 2021)

Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HADEA) (alates 1. aprillist 2021)

Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (Eismea)

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA)

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA)

2.2    Detsentraliseeritud asutused (35)

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

Euroopa Ravimiamet (EMA)

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA)

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA)

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER)

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti tugiamet (BERECi Büroo)

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

Euroopa Tööjõuamet (ELA) (alates 26. maist 2021)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)

Ühenduse Sordiamet (CVPO)

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)

Euroopa Koolitusfond (ETF)

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound)

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (ühisettevõte Fusion for Energy)

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

Euroopa Prokuratuur (EPPO) (alates 24. juunist 2021)

3.   Muud kontrollitavad üksused (2)

Likvideeritav Euroopa Söe- ja Teraseühendus (likvideeritav ESTÜ)

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

B.   SIDUSETTEVÕTTED (1)

Euroopa Investeerimisfond (EIF)

VÄIKSEMAD ÜKSUSED

Allpool loetletud üksusi ei ole ELi 2021. aasta raamatupidamise konsolideeritud aastaaruandes kapitaliosaluse meetodil konsolideeritud nende ebaolulisuse tõttu.

VÄIKSEMAD ÜKSUSED (8)

Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE JU) (biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte (CAJU) (ühisettevõtte Clean Sky 2 seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2 JU) (kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Euroopa Raudtee Ühisettevõte (ühisettevõtte Shift2Rail seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte (IHI JU) (innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (KDT JU) (ühisettevõtte ECSEL seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte (SESAR 3 JU) (ühisettevõtte SESAR seaduslik ja ainus õigusjärglane)

Ühisettevõte EuroHPC (EuroHPC)

Eelnimetatud üksuste majandusaasta aruanded on avaldatud nende vastavatel veebisaitidel.

EELARVE TÄITMISE ARUANDED JA NENDE LISAD (50)

SISUKORD

1.

 ELi EELARVE TÄITMISE TULEMUS 148

2.

 EELARVE- JA TEGELIKE SUMMADE VÕRDLUSE ARUANNE 149

3.

 EELARVE TÄITMISE ARUANNETE LISAD 153

3.1.

 ELi EELARVERAAMISTIK 153

3.2.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 153

3.3.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE ÜKSIKASJAD (PROGRAMMID) 155

3.4.

 Taasterahastu „NextGenerationEU“ 155

3.5.

 AASTAEELARVE 156

3.6.

 TULUD 157

3.7.

 EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS 158

4.

 ELi 2021. AASTA EELARVE TÄITMINE 160

5.

 ELi EELARVE TULUDE LAEKUMINE 161

5.1.

 KOONDARUANNE ELi EELARVE TULUDE LAEKUMISE KOHTA 161

6.

 ELi EELARVEST KANTUD KULUD 162

6.1.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE JA MUUTUSED 162

6.2.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 163

6.3.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 164

6.4.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE MUUTUSED 165

6.5.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED NENDE TEKKIMISE AASTATE LÕIKES 166

6.6.

 MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED ASSIGNEERINGUTE LIIGI KAUPA 167

6.7.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE JA MUUTUSED 168

6.8.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 178

6.9.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 188

6.10.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE MUUTUSED 198

6.11.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED NENDE TEKKIMISE AASTATE LÕIKES 207

6.12.

 MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED ASSIGNEERINGUTE LIIGI KAUPA 213

7.

 EELARVE TÄITMINE INSTITUTSIOONIDE LÕIKES 222

7.1.

 EELARVE TULUDE LAEKUMINE 222

7.2.

 KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 224

7.3.

 MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE 225

8.

 AMETITE EELARVETE TÄITMINE 226

8.1.

 EELARVE TULUD 226

8.2.

 KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE AMETITE LÕIKES 228

1.   ELi EELARVE TÄITMISE TULEMUS

(miljonites eurodes)

Lisade punkt

2021

2020

a

Eelarveaasta tulud

239 596

174 306

b

Aruandeaasta assigneeringute alusel tehtud maksed

(226 175 )

(171 721 )

c

Eelarveaastasse N+1 üle kantud maksete assigneeringud

(4 244 )

(2 086 )

d

Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata assigneeringute tühistamine

265

78

e

Sihtotstarbelise tulu muutused (B)–(A)

(6 338 )

1 398

 

Kasutamata assigneeringud aruandeaasta lõpus (A)

14 032

7 694

 

Kasutamata assigneeringud eelmise aasta lõpus (B)

7 694

9 092

f

Aastased vahetuskursi erinevused

126

(207)

 

Eelarve täitmise tulemus

3 230

1 768

ELi eelarve täitmise tulemus tagastatakse liikmesriikidele nende 2021. aastal tasumisele kuuluvate summade vähendamise kaudu. See arvutatakse vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 (51) (millega kehtestatakse omavahendite süsteemi rakendusmeetmed) artikli 1 lõikele 1. Lisateavet on esitatud punktis 1.5„Eelarve täitmise tulemuse arvutamine“.

a)

 Eelarveaasta tulud on esitatud tabeli 5.1 „Koondaruanne ELi eelarve tulude laekumise kohta“ veerus 8 „Tulud kokku“.

b)

 Aruandeaasta assigneeringute alusel tehtud maksed on esitatud tabeli 6.3 „Mitmeaastane finantsraamistik – Maksete assigneeringute kasutamine“ veerus 2 „Vastuvõetud eelarvest tehtud maksed“ ja veerus 4 „Sihtotstarbelisest tulust tehtud maksed“.

c)

 Eelarveaastasse N+1 üle kantud maksete assigneeringud on esitatud tabeli 6.3 „Mitmeaastane finantsraamistik – Maksete assigneeringute kasutamine“ veerus 7 „Automaatsed ülekandmised“ ja veerus 8 „Otsuse alusel ülekandmised“ kokku.

d)

 Eelarveaastast N-1 ülekantud kasutamata maksete assigneeringute tühistamisel võetakse arvesse ülekantud maksete assigneeringute summat (automaatselt ja otsuse alusel) eelmise aasta lõpus ja aruandeaasta „Ülekandmistest tehtud makseid“, nagu need on tabeli 6.3 „Mitmeaastane finantsraamistik – maksete assigneeringute kasutamine“ veerus 3.

e)

 Sihtotstarbelise tulu koguassigneeringute arengus aasta lõpu seisuga on arvutatud sihtotstarbelise tulu assigneeringute eelmise aasta lõpu (pluss) ja aruandeaasta lõpu summa (nagu see on tabeli 6.3 „Mitmeaastane finantsraamistik – maksete assigneeringute kasutamine“ veerus 9 – miinus) erinevus, et saada sihtotstarbelise tulu netomuutus aruandeaastal.

f)

 Valuutakursi erinevused hõlmavad nii realiseerunud kui ka realiseerumata valuutakursi erinevusi.

2.   EELARVE- JA TEGELIKE SUMMADE VÕRDLUSE ARUANNE

Eelarve tulud

(miljonites eurodes)

 

Algne vastuvõetud eelarve

Lõplik vastuvõetud eelarve

Kindlaks-määratud nõuded

Tulud

1

Omavahendid

156 867

156 993

160 869

158 632

 

11 – Suhkrumaksupõhised

0

0

1

1

 

12 – Tollimaksupõhised

17 606

17 348

21 274

19 037

 

13 – Käibemaksupõhised

17 967

17 941

17 934

17 934

 

14 – Kogurahvatulupõhised

121 294

115 858

115 819

115 819

 

16 – Teatavatele liikmesriikidele võimaldatud kogurahvatulupõhise osamaksu vähendamine

0

—

11

11

 

17 – Plastpakendijäätmete põhised

0

5 847

5 831

5 831

2

Ülejäägid, saldod ja kohandused

0

1 769

1 779

1 772

3

Haldustulu

1 726

1 726

2 306

2 230

4

Finantstulu, viivised ja trahvid

119

515

18 494

1 633

5

Eelarvelised tagatised ja laenutehingud

0

0

55 501

55 501

6

Liidu poliitikaga seotud tulu, sisse- ja tagasimaksed

7 348

7 008

26 114

19 827

Kokku

166 060

168 011

265 063

239 596

millest taasterahastu „NextGenerationEU“

—

—

55 501

55 501

Eelarvekulud: kulukohustused mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide lõikes

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Algne vastuvõetud eelarve

Lõplik vastuvõetud eelarve

Kasutada olevad assigneeringud kokku

Võetud kulukohus-tused

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

20 817

20 817

34 960

25 683

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

52 862

53 219

452 326

151 947

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

48 191

48 191

106 413

48 468

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

4 671

5 029

345 913

103 479

3

Loodusvarad ja keskkond

58 569

58 574

79 377

59 723

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

40 368

40 371

41 518

40 818

4

Ränne ja piirihaldus

2 279

2 303

2 368

1 644

5

Julgeolek ja kaitse

1 709

1 706

1 741

1 625

6

Naabrus ja maailm

16 097

17 031

17 474

15 372

7

Euroopa avalik haldus

10 448

10 443

11 404

10 930

 

millest: institutsioonide halduskulud

4 313

4 307

4 879

4 590

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

—

—

3 922

199

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

1 471

2 739

2 759

1 223

Kokku

164 251

166 833

606 331

268 345

millest taasterahastu „NextGenerationEU“

—

—

421 070

143 525

Eelarvekulud: maksed mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide lõikes

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Algne vastuvõetud eelarve

Lõplik vastuvõetud eelarve

Kasutada olevad assigneeringud kokku

Tehtud maksed

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

17 192

16 670

22 478

18 532

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

66 154

67 614

131 414

126 454

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

61 868

63 855

79 628

75 591

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

4 286

3 758

51 787

50 863

3

Loodusvarad ja keskkond

56 804

56 021

58 310

56 831

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

40 354

40 303

41 467

40 760

4

Ränne ja piirihaldus

2 686

2 519

2 734

2 547

5

Julgeolek ja kaitse

671

714

726

708

6

Naabrus ja maailm

10 811

11 455

12 258

10 935

7

Euroopa avalik haldus

10 450

10 444

12 368

10 705

 

millest: institutsioonide halduskulud

4 313

4 307

5 492

4 436

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

—

—

3 931

61

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

1 293

2 574

2 593

1 223

Kokku

166 060

168 011

246 812

227 996

millest taasterahastu „NextGenerationEU“

—

—

55 501

53 618

Eelarvekulud: täitmata kulukohustused mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide lõikes

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

2020. aastast ülekantud täitmata kulu-kohustused

2020. aastast ülekantud täitmata kulukohustuste täitmine

Uued täitmata kulu-kohustused 2021. aastast

Täitmata kulukohustused kokku

 

1

2

3

4 = 1 + 2 + 3

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

42 361

(14 410 )

20 766

48 717

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

183 747

(70 192 )

95 478

209 033

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

180 084

(68 550 )

41 305

152 839

 

2b. Vastupanuvõime ja väärtused

3 662

(1 641 )

54 174

56 195

3

Loodusvarad ja keskkond

40 860

(15 330 )

18 161

43 691

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

286

(86)

133

333

4

Ränne ja piirihaldus

4 950

(1 872 )

901

3 980

5

Julgeolek ja kaitse

1 503

(521)

1 415

2 397

6

Naabrus ja maailm

28 785

(8 507 )

12 257

32 535

7

Euroopa avalik haldus

981

(981)

1 075

1 076

 

millest: institutsioonide halduskulud

627

(627)

684

684

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

11

(4)

140

147

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

0

(0)

—

—

Kokku

303 197

(111 816 )

150 194

341 575

millest taasterahastu „NextGenerationEU“

—

—

89 907

89 907

millest taasterahastu „NextGenerationEU“

303 197

(111 816 )

60 288

251 668

3.   EELARVE TÄITMISE ARUANNETE LISAD

3.1.   ELi EELARVERAAMISTIK

Eelarve raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt finantsmäärusele. Üldeelarve on vahend, millega igal aastal tagatakse ja kinnitatakse liidu tulud ja kulud ülemmäärade piires ja muude sätete kohaselt, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistikuga ja kooskõlas seadusandlike aktidega, mis reguleerivad selle raamistiku mitmeaastaseid programme.

3.2.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

(miljonites eurodes)(jooksevhindades)

 

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

1.

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

20 919

21 288

21 125

20 984

21 272

21 847

22 077

149 512

2.

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

52 786

55 314

57 627

60 761

63 387

66 536

70 283

426 694

 

2a.

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

48 191

49 739

51 333

53 077

54 873

56 725

58 639

372 577

 

2b.

Vastupidavus ja väärtused

4 595

5 575

6 294

7 684

8 514

9 811

11 644

54 117

3.

Loodusvarad ja keskkond

58 624

56 519

56 849

57 003

57 112

57 332

57 557

400 996

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

40 368

41 257

41 518

41 649

41 782

41 913

42 047

290 534

4.

Ränne ja piirihaldus

2 467

3 043

3 494

3 697

4 218

4 315

4 465

25 699

5.

Julgeolek ja kaitse

1 805

1 868

1 918

1 976

2 215

2 435

2 705

14 922

6.

Naabrus ja maailm

16 247

16 802

16 329

15 830

15 304

14 754

15 331

110 597

7.

Euroopa avalik haldus

10 635

11 058

11 419

11 773

12 124

12 506

12 959

82 474

 

millest: institutsioonide halduskulud

8 216

8 528

9

9 006

9 219

9 464

9 786

62 991

Kulukohustuste assigneeringud

163 483

165 892

168 761

172 024

175 632

179 725

185 377

1 210 894

Maksete assigneeringud kokku

166 140

167 585

165 542

168 853

172 230

175 674

179 187

1 195 211

Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, (52) millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, võeti vastu 17. detsembril 2020. 18. detsembril 2020 võttis komisjon vastu mitmeaastase finantsraamistiku tehnilise kohanduse 2021. aastaks (53). Eespool esitatud tabelis on mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad kajastatud jooksevhindades vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikes 2 kehtestatud kindlaksmääratud 2 % suurusele aastadeflaatorile. 2021 oli esimene mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 hõlmatud eelarveaasta. 2021. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine ülemmäär on 163 483 miljonit eurot ja vastav maksete assigneeringute ülemmäär on 166 140 miljonit eurot.

ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 3 kohaselt määratakse mitmeaastase finantsraamistikuga kindlaks kulukohustuste assigneeringute iga-aastased piirmäärad iga kululiigi kohta (rubriigid) ning maksete assigneeringute iga-aastane piirmäär. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid vastavad liidu peamistele tegevusvaldkondadele. Võrreldes eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 on rubriikide struktuur ja sisu oluliselt muutunud. Selgitused mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 eri rubriikide kohta on esitatud allpool.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vahendid moodustavad kokku 1 211 miljardit eurot (2018. aasta hindades 1 074 miljardit eurot), mis hõlmavad Euroopa Arengufondi (EAF). Lisaks on taasterahastust „NextGenerationEU“ ette nähtud veel 806,9 miljardi euro (2018. aasta hindades 750 miljardi euro) ulatuses täiendavaid kulukohustusi kuni 2023. aastani ja makseid kuni 2026. aastani.

Iga-aastase eelarvemenetluse jaoks on eelarve liigendust teemavaldkondade kaupa täiendavalt struktureeritud, mis annab suurema selguse selle kohta, kuidas üksikud kuluprogrammid liidu poliitikaeesmärke toetavad.

Rubriik 1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

See rubriik hõlmab olulisi ELi programme, millega toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni, digipöörde, strateegilise taristu, ühtse turu tugevdamise ja strateegiliste kosmoseprojektide valdkondi. Selle rubriigi alla kuuluvad programmid hõlmavad programmi „Euroopa horisont“, InvestEU fondi, Euroopa ühendamise rahastut, ühtse turu programmi ja Euroopa kosmoseprogrammi.

Taasterahastust „NextGenerationEU“ (sihtotstarbeline välistulu) toetatakse selle rubriigi raames programmi „Euroopa horisont“ ja InvestEU fondi.

Rubriik 2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

See rubriik on jagatud kaheks alamrubriigiks: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (2a) ning vastupidavus ja väärtused (2b).

Selle rubriigi raames tehtavate kulutuste eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide vastupidavust ja ühtekuuluvust. Rahalised vahendid aitavad vähendada ebavõrdsusi ELi piirkondades ja nende vahel ning liikmesriikides ja nende vahel ning soodustada kestlikku territoriaalset arengut (Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond+). Samuti toetatakse sellega liidu solidaarsust ja koostööd katastroofideks valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas (liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja rescEU). Lisaks püütakse selle rubriigi programmidega suurendada ELi vastupidavust praegustele ja tulevastele probleemidele, investeerides rohe- ja digipöördesse, noortesse (Erasmus), tervisesse (programm „EL tervise heaks“) ning meetmetesse, millega kaitstakse ELi väärtusi (õiguse, õiguste ja väärtuste fond) ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust (programm „Loov Euroopa“).

See rubriik hõlmab taaste- ja vastupidavusrahastut, mille kasutada on valdav osa taasterahastust „NextGenerationEU“ ajavahemikul 2021–2023 antavatest rahalistest vahenditest. Muud programmid, mida taasterahastust „NextGenerationEU“ (sihtotstarbeline välistulu) selle rubriigi raames toetatakse, on REACT-EU ja liidu elanikkonnakaitse mehhanism (rescEU).

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku programm

Kulukohustuste assigneeringud

Võetud kulu-kohustused

Maksete assigneeringud

Tehtud maksed

Täitmata kulu-kohustused 2021. aasta lõpu seisuga

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

31 458

24 038

6 058

4 926

19 112

Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

19 161

15 435

2 267

2 081

13 354

REACT-EU pakett kokku

50 620

39 473

8 325

7 007

32 466

Rubriik 3. Loodusvarad ja keskkond

Selle rubriigi raames tehtavate kulutustega investeeritakse kestlikku põllumajandusse (ühine põllumajanduspoliitika) ning kalandus- ja merenduspoliitikasse (Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond), samuti keskkonnakaitse- ja kliimameetmete programmidesse (programm LIFE, õiglase ülemineku fond).

Taasterahastust „NextGenerationEU“ (sihtotstarbeline välistulu) toetatakse selle rubriigi raames maaelu arengu programme ja õiglase ülemineku fondi.

Rubriik 4. Ränne ja piirihaldus

Selle rubriigi raames rahastatavate programmide (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Integreeritud Piirihalduse Fond) ja detsentraliseeritud asutuste (näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning Euroopa Liidu Varjupaigaamet) eesmärk on tulla toime rände ja ELi välispiiri haldamisega seotud probleemidega ning kaitsta varjupaigasüsteemi ELis.

Rubriik 5. Julgeolek ja kaitse

See rubriik kajastab suuremat vajadust liidu tasandi koostöö järele, et tulla toime julgeolekuohtudega ja suurendada liidu strateegilist autonoomiat. Siia kuuluvad programmid, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike julgeolekut ja turvalisust (Sisejulgeolekufond), tugevdada Euroopa kaitsevõimet (Euroopa Kaitsefond) ning pakkuda liidusisestele ja -välistele julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajalikke vahendeid.

Rubriik 6. Naabrus ja maailm

Selle rubriigi alla kuuluvate programmidega tugevdatakse ELi sotsiaal-majanduslikku mõju tema naabruses, arenguriikides ja ülejäänud maailmas. Uude naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ on ühendatud mitu varasemat ELi välistegevuse rahastamisvahendit, muu hulgas Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega tehtava koostöö valdkonnas, mida varem rahastati Euroopa Arengufondist. Samuti hõlmab see rubriik abi riikidele, kes valmistuvad ELiga ühinema (ühinemiseelne abi), ja liidu humanitaarabiprogrammi.

Rubriik 7. Euroopa avalik haldus

See rubriik hõlmab kõigi institutsioonide halduskulusid, pensione ja Euroopa koole.

Rubriik 9. Erivahendid

ELi eelarves sisalduvad paindlikkusmehhanismid võimaldavad ELil võtta kasutusele vajalikud vahendid reageerimiseks ettenägematutele sündmustele, nagu kriisid ja hädaolukorrad. Iga-aastases eelarve liigenduses ja eelarve täitmisel on need hõlmatud rubriiki 9, kuigi need võib kasutusele võtta väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid. Nende mehhanismide kohaldamisala, eraldised ja kasutamise üksikasjad on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja institutsioonidevahelises kokkuleppes. Need tagavad eelarvevahendite vastavuse muutuvatele prioriteetidele, nii et iga euro kulutatakse seal, kus seda enim vaja on.

3.3.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE ÜKSIKASJAD (PROGRAMMID)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid jagunevad detailsemateks rubriikideks, mis vastavad peamistele rahastamisprogrammidele (nt Horisont 2020, Erasmus+ jne). Eelarve täitmise õiguslikud alused on võetud vastu sellel programmide tasandil. Programmid on tavapärane rakendamis- ja tulemusaruandluseks kasutatav struktuur. Tabelid programmide kaupa on esitatud eelarve täitmise aruannetes (vt tabelid 6.7–6.12 allpool).

3.4.   Taasterahastu „NextGenerationEU“

Taasterahastul „NextGenerationEU“, mille eelarve tagastamatu toetuse andmiseks on 421,1 miljardit eurot, on oluline mõju ELi aastate 2021–2026 eelarvetele ja nende täitmisele. 2021. aastal on see summa täielikult eelarvesse kantud sihtotstarbelise tulu assigneeringutena. Kooskõlas Euroopa Liidu taasterahastu määruse (54) artikli 3 lõigetega 4 ja 9 võetakse kõik tagastamatut toetust käsitlevad kulukohustused 31. detsembriks 2023 ja nendega seotud maksed tehakse 31. detsembriks 2026.

Põhjalik ülevaade taasterahastu „NextGenerationEU“ tegevusest on esitatud eelarveaasta tähtsamaid finantssündmusi käsitleva jao punktides 2.2 ja 2.3.

3.5.   AASTAEELARVE

Aastaeelarve vastuvõtmise menetlus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 314. Alljärgneval diagrammil on esitatud nii eelarve vastuvõtmise tähtpäevad kui ka etapid.

Image 13

Komisjoni eelarve jaguneb haldusassigneeringuteks ja tegevusassigneeringuteks. Muudel institutsioonidel on üksnes haldusassigneeringud. Lisaks eristatakse eelarves kahte liiki assigneeringuid: liigendamata ja liigendatud. Liigendamata assigneeringuid kasutatakse aastasuse põhimõttele vastava aastast laadi tegevuse rahastamiseks. Liigendatud assigneeringuid kasutatakse selleks, et viia aastasuse põhimõte vastavusse vajadusega hallata mitmeaastast tegevust. Liigendatud assigneeringud jagunevad kulukohususte assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks.

—

Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad aruandeaastasse kirjendatud juriidiliste kohustuste kogukulu mitme eelarveaasta vahel jagunevate meetmete puhul. Samas võib üle ühe eelarveaasta pikkuste meetmete eelarvelised kulukohustused jaotada mitme eelarveaasta peale, kui see on alusaktiga lubatud.

—

Maksete assigneeringud hõlmavad kulusid, mis tulenevad aruandeaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud kulukohustustest.

Aruandes on rahastamisviisid jagatud kahte peamisesse liiki:

—

lõplikud vastuvõetud eelarveassigneeringud ja

—

lisaassigneeringud, mis sisaldavad

—

ülekandmisi eelmisest aastast (finantsmäärus lubab kanda piiratud arvul juhtudel eelmise aasta kasutamata summad üle aruandeaastasse) ja

—

sihtotstarbelist tulu tagasimaksetest, kolmandate isikute/riikide osalust ELi programmides ja kolmandate isikute heaks tehtud tööd; need kantakse otse eelarve vastavatele kuluridadele ja need moodustavad rahastamise kolmanda samba.

Kõik rahastamisviisid kokku moodustavad kasutatavad assigneeringud.

3.6.   TULUD

3.6.1.   Tulu omavahenditest

Suur enamik tulust tuleb omavahenditest, mis koosneb järgmistest kategooriatest.

1)

Traditsioonilised omavahendid moodustasid 2021. aastal ligikaudu 12 % omavahenditest saadud tulust.

2)

Käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 2021. aastal ligikaudu 11 % omavahenditest saadud tulust.

3)

Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid moodustasid 2021. aastal ligikaudu 4 % omavahenditest saadud tulust.

4)

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid moodustasid 2021. aastal ligikaudu 73 % omavahenditest saadud tulust.

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsuses (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (2020. aasta omavahendite otsus), on täpsustatud omavahendite kategooriad ja sätestatud nende arvutamise meetodid. See otsus jõustus 1. juunil 2021 ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021.

2020. aasta omavahendite otsuses on sätestatud, et omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei või ületada 1,40 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Peale selle antakse otsusega komisjonile erandkorras volitus laenata liidu nimel kapitaliturgudelt ajutiselt kuni 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades), et tegeleda taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu COVID-19 pandeemia tagajärgedega. Maksete assigneeringuteks ettenähtud omavahendite ülemmäära suurendatakse ajutiselt 0,6 protsendipunkti, et katta kõik kõnealusest laenuvõtmisest tulenevad kohustised.

Alates 2021. aastas hõlmavad ELi eelarve muud tulud Ühendkuningriigi rahalisi osamakse, et katta tema kohustised ELi ees ja ELi kohustised Ühendkuningriigi ees, mis tulenevad perioodist 2014–2020.

3.6.2.   Traditsioonilised omavahendid

Traditsioonilised omavahendid koosnevad (kolmandatest riikidest pärinevalt impordilt võetavatest) tollimaksudest, mida liikmesriigid koguvad ELi nimel. Neist 25 % jätavad liikmesriigid endale sissenõudmiskulude katteks. Kõik traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud summad peab kandma ühte järgmisse pädevate ametiasutuste raamatupidamisarvestusse.

—

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 6 lõikes 3 sätestatud tavapärasesse raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mis on sisse nõutud või mille kohta on antud tagatis.

—

Samas artiklis sätestatud eraldi raamatupidamisarvestusse kantakse kõik summad, mida ei ole veel sisse nõutud ja/või mille kohta ei ole antud tagatist; sellesse raamatupidamisarvestusse võib kanda ka summad, mille kohta on antud tagatis, kuid mis vaidlustatakse.

Liikmesriigid peavad kandma traditsioonilised omavahendid kas oma riigikassa või keskpanga kaudu komisjoni kontole hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude kindlaksmääramise (või kui tegemist on eraldi raamatupidamisarvestusega, siis sissenõudmise) kuule järgneva teise kuu 19. kuupäeva.

3.6.3.   Käibemaks

Käibemaksupõhiseid omavahendeid arvutatakse liikmesriikide käibemaksubaaside alusel, mis on selleks otstarbeks vastavalt ELi eeskirjadele ühtlustatud. Iga liikmesriigi laekunud käibemaksu kogusumma suhtes, mis on kogutud kõikidelt maksustatavatelt kaubatarnetelt või teenuste osutamiselt, jagatuna kaalutud keskmise käibemaksumääraga, kohaldatakse ühetaolist 0,3 % sissenõudmismäära. Käibemaksubaas on piiratud 50 %ga iga liikmesriigi kogurahvatulust.

3.6.4.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmed

Liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes kohaldatakse ühtset sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta. Asjaomasel aastal ringlusse võtmata plastpakendijäätmete mass arvutatakse liikmesriigis kõnealusel aastal tekkinud plastpakendijäätmete massi ja kõnealusel aastal ringlusse võetud plastpakendijäätmete massi vahena. Bulgaarial, Tšehhil, Eestil, Kreekal, Hispaanial, Horvaatial, Itaalial, Küprosel, Lätil, Leedul, Ungaril, Maltal, Poolal, Portugalil, Rumeenial, Sloveenial ja Slovakkial on õigus oma vastava plastpakendijäätmetel põhinevate omavahenditega seotud osamakse iga-aastasele kindlasummalisele vähendusele.

3.6.5.   Kogurahvatulu

Kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid kasutatakse eelarve selle osa rahastamiseks, mis ei ole kaetud muude tuluallikatega. Igalt liikmesriigilt nõutakse sisse ühtne, ELi eeskirjadega kehtestatud protsendimäär kogurahvatulust.

Käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid määratakse kindlaks asjaomaste arvestusbaaside prognooside alusel, mis tehakse eelarveprojekti koostamise ajal. Neid prognoose vaadatakse seejärel läbi ja ajakohastatakse asjaomase eelarveaasta jooksul paranduseelarve abil. Nende summade vahe, mis liikmesriigid tegelike arvestusbaaside alusel võlgnevad ja mis nad (läbivaadatud) prognooside alusel tegelikult maksavad, võib olla kas positiivne või negatiivne ning komisjon nõuab selle liikmesriikidelt sisse teise asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta juuni esimeseks tööpäevaks. Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite tegelikke arvestusbaase võib korrigeerida veel nelja järgneva aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui teatatakse reservatsioonidest. Kõnealused reservatsioonid kujutavad liikmesriikidele esitatavaid potentsiaalseid nõudeid, mille summa on kindlaks määramata, sest nende finantsmõju ei saa täpselt prognoosida. Kui täpse summa saab kindlaks määrata, nõutakse asjaomased käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid sisse kas koos käibemaksu ja kogurahvatulu saldodega või eraldi sissenõutavate vahenditena.

3.6.6.   Brutomaksete vähendamine

Perioodil 2021–2027 kohaldatakse järgmiste liikmesriikide suhtes nende kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist: Austria (565 miljonit eurot), Taani (377 miljonit eurot), Saksamaa (3 671 miljonit eurot), Madalmaad (1 921 miljonit eurot) ja Rootsi (1 069 miljonit eurot). Neid brutomaksete vähendamisi mõõdetakse 2020. aasta hindades ja neid rahastavad kõik liikmesriigid.

3.7.   EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

(miljonites eurodes)

 

2021

2020

EELARVEAASTA TULEM

(42 100 )

57 416

Tulud

 

 

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded

(7 068 )

(1 295 )

Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded

64 356

3 886

Viitlaekumised (neto)

(5 434 )

(48 762 )

 

51 854

(46 171 )

Kulud

 

 

Viitvõlad (neto)

53 108

8 258

Aruandeaastal makstud eelmise aasta kulud

(1 046 )

(457)

Eelrahastamise netomõju

(47 608 )

(17 547 )

Järgmisse aastasse üle kantud maksete assigneeringud

(4 449 )

(2 268 )

Eelnevast eelarveaastast üle kantud summade ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringute arvelt tehtud maksed

(4 047 )

3 248

Eraldiste muutused

1 032

3 873

Muu

(3 577 )

(4 441 )

 

(6 587 )

(9 334 )

Ametite ja likvideeritava ESTÜ eelarveaasta tulem

61

(142)

EELARVE TÄITMISE TULEMUS

3 230

1 768

Vastavalt finantsmäärusele arvutatakse eelarveaasta tulem tekkepõhise arvestuse põhimõtte ja ELi raamatupidamiseeskirjade alusel, eelarve täitmise tulemus põhineb aga modifitseeritud kassapõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjadel. Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel – erand on ametite ja likvideeritava ESTÜ muud (eelarvevälised) tulu- ja kuluallikad, mis sisalduvad ainult eelarveaasta tulemis –, on eelarveaasta tulemi ja eelarve täitmise tulemuse võrdlemine kasulik järjepidevuse kontrollimiseks.

Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta tegelikud eelarve tulud vastavad summadele, mis on sisse nõutud seoses eelarveaasta jooksul ja eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega. Seega tuleb aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Viitlaekumiste summa koosneb peamiselt Ühendkuningriigi EList väljaastumise, finantskorrektsioonide, omavahendite, intresside ja dividendidega seotud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult viitlaekumiste netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate viitlaekumiste vähenemine.

Võrreldavad kuluartiklid

Viitvõlgade summa koosneb peamiselt järgmisse eelarveaastasse ülekantud viitvõlgadest, st ELi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud komisjonile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult viitvõlgade netomõju, st aruandeaasta viitvõlgasid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate viitvõlgade vähenemine. Eelnevatel aastatel registreeritud arvete eest aruandeaastal tehtud maksed arvatakse aruandeaasta kulude hulka ja need tuleb seepärast kaasata võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemisse.

Eelmaksete netomõju koosneb 1) aruandeaastal makstud ja eelarveaasta tuluna kajastatud uute eelmaksete summadest ja 2) eelmaksete tasaarvestamisest aruandeaastal heakskiidetud rahastamiskõlblike kuludega. Neist viimane on käsitatav kuluna tekkepõhises raamatupidamisarvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algne eelmakse kajastatakse eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Lisaks eelarveaasta assigneeringute alusel tehtud maksetele tuleb aasta eelarve täitmise tulemuse arvutamisel (vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artikli 1 lõikele 1) arvesse võtta ka järgmisse eelarveaastasse üle kantavaid eelarveaasta assigneeringuid. Samuti tuleb arvesse võtta aruandeaastal eelarvest tehtud makseid, mis on tehtud eelnevatest eelarveaastatest üle kantud summade ja tühistatud kasutamata maksete assigneeringute arvelt.

Eraldiste muutused seonduvad raamatupidamise aastaaruandes eelarveaasta lõpu seisuga (peamiselt töötajahüvitiste kohta) tehtud prognoosidega, mis ei avalda mõju eelarve raamatupidamisarvestusele. Muude võrreldavate summade hulka kuuluvad mitmesugused rubriigid, nagu varade amortisatsioon, varade soetamine, kapitalirendi maksed ja osalused, mille käsitlusviis on tekkepõhises raamatupidamisarvestuses ja eelarve raamatupidamisarvestuses erinev.

Ametite ja likvideeritava ESTÜ võrreldavad eelarveaasta tulemid

Eelarve täitmise tulemus on konsolideerimata näitaja, mis ei hõlma konsolideerimisega hõlmatud ametite ja likvideeritava ESTÜ muid (eelarvevälised) tulu- ja kuluallikaid (vt lisade punkt 6). Eelarveaasta tulemi (neid summasid hõlmav konsolideeritud näitaja) ja eelarve täitmise tulemuse võrdlemiseks on ametite ja likvideeritava ESTÜ kogu konsolideeritud eelarveaasta tulem esitatud võrreldavate artiklitena.

4.   ELi 2021. AASTA EELARVE TÄITMINE

Seoses 2021. aasta eelarve täitmist käsitlevate lisadega tulude ja kulude, täitmata kulukohustuste ja eelarve täitmise tulemuse kohta vt jao „Eelarveaasta tähtsamad finantssündmused“ punkt 4 („Ülevaade eelarve täitmisest“).

5.   ELi EELARVE TULUDE LAEKUMINE

5.1.   KOONDARUANNE ELi EELARVE TULUDE LAEKUMISE KOHTA

(miljonites eurodes)

Rubriik

Eelarvelised tulud

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Laekumised %na eelarvest

Laekumata

Algne vastuvõetud eelarve

Lõplik vastuvõetud eelarve

Aruande-aasta

Üle kantud

Kokku

Aruande-aasta nõuete alusel

Ülekantud nõuete alusel

Kokku

1

2

3

4

5=3+4

6

7

8=6+7

9=8/2

10=5-8

1

Omavahendid

156 867

156 993

158 629

2 241

160 869

158 624

8

158 632

101 %

2 237

 

11 – Suhkrumaksupõhised

0

0

1

—

1

1

—

1

—

(0)

 

12 – Tollimaksupõhised

17 606

17 348

19 033

2 241

21 274

19 028

8

19 037

110 %

2 237

 

13 – Käibemaksupõhised

17 967

17 941

17 934

—

17 934

17 934

—

17 934

100 %

—

 

14 – Kogurahvatulupõhised

121 294

115 858

115 819

—

115 819

115 819

—

115 819

100 %

—

 

16 – Teatavatele liikmesriikidele võimaldatud kogurahvatulupõhise osamaksu vähendamine

0

—

11

—

11

11

—

11

—

—

 

17 – Plastpakendijäätmete põhised

0

5 847

5 831

—

5 831

5 831

—

5 831

100 %

—

2

Ülejäägid, saldod ja kohandused

0

1 769

1 772

7

1 779

1 772

—

1 772

100 %

7

3

Haldustulu

1 726

1 726

2 254

52

2 306

2 195

35

2 230

129 %

76

4

Finantstulu, viivised ja trahvid

119

515

2 082

16 412

18 494

1 060

573

1 633

317 %

16 861

5

Eelarvelised tagatised ja laenutehingud

0

0

55 501

—

55 501

55 501

—

55 501

—

—

6

Liidu poliitikaga seotud tulu, sisse- ja tagasimaksed

7 348

7 008

25 403

711

26 114

19 359

468

19 827

283 %

6 287

Kokku

166 060

168 011

245 641

19 422

265 063

238 511

1 085

239 596

143 %

25 467

6.   ELi EELARVEST KANTUD KULUD

6.1.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE JA MUUTUSED

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Eelarve assigneeringud

Lisaassigneeringud

Olemasolevad assign. kokku

Eelarve assigneeringud

Lisaassigneeringud

Olemas-olevad assign. kokku

Algne vastuvõetud eelarve

Paranduseelarved ja ümberpaigutused

Lõplik vastuvõetud eelarve

Ülekandmised

Sihtots-tarbeline tulu

Algne vastu-võetud eelarve

Paranduseelarved ja ümber-paigutused

Lõplik vastu-võetud eelarve

Üle-kandmised

Sihtots-tarbeline tulu

1

2

3=1+2

4

5

6=3+ 4+5

7

8

9=7+8

10

11

12=9+ 10+11

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

20 817

1

20 817

33

14 110

34 960

17 192

(521)

16 670

137

5 671

22 478

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

52 862

358

53 219

9

399 098

452 326

66 154

1 460

67 614

426

63 375

131 414

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

48 191

0

48 191

8

58 215

106 413

61 868

1 987

63 855

13

15 760

79 628

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

4 671

358

5 029

1

340 883

345 913

4 286

(527)

3 758

413

47 615

51 787

3

Loodusvarad ja keskkond

58 569

5

58 574

475

20 328

79 377

56 804

(783)

56 021

499

1 790

58 310

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

40 368

4

40 371

475

672

41 518

40 354

(51)

40 303

493

672

41 467

4

Ränne ja piirihaldus

2 279

24

2 303

—

65

2 368

2 686

(167)

2 519

4

210

2 734

5

Julgeolek ja kaitse

1 709

(3)

1 706

—

35

1 741

671

43

714

0

12

726

6

Naabrus ja maailm

16 097

934

17 031

—

443

17 474

10 811

644

11 455

37

766

12 258

7

Euroopa avalik haldus

10 448

(5)

10 443

85

876

11 404

10 450

(5)

10 444

1 045

879

12 368

 

millest: institutsioonide halduskulud

4 313

(6)

4 307

85

488

4 879

4 313

(6)

4 307

695

489

5 492

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

—

—

—

—

3 922

3 922

—

—

—

—

3 931

3 931

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

1 471

1 269

2 739

—

20

2 759

1 293

1 280

2 574

0

20

2 593

Kokku

164 251

2 582

166 833

602

438 896

606 331

166 060

1 951

168 011

2 149

76 653

246 812

6.2.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Olemasolevad assigneeringud kokku

Võetud kulukohustused

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtots-tarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+3 +4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13=10+ 11+12

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

34 960

20 700

33

4 950

25 683

73 %

113

9 160

9 273

4

—

1

4

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

452 326

6 760

9

145 178

151 947

34 %

0

253 653

253 653

46 460

—

267

46 726

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

106 413

1 751

8

46 709

48 468

46 %

—

11 240

11 240

46 439

—

265

46 705

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

345 913

5 009

1

98 469

103 479

30 %

0

242 413

242 413

20

—

1

22

3

Loodusvarad ja keskkond

79 377

56 094

470

3 160

59 723

75 %

686

16 779

17 466

1 794

5

389

2 188

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

41 518

39 679

470

669

40 818

98 %

686

2

689

6

5

0

11

4

Ränne ja piirihaldus

2 368

1 626

—

19

1 644

69 %

—

47

47

677

—

0

677

5

Julgeolek ja kaitse

1 741

1 597

—

28

1 625

93 %

—

7

7

109

—

0

109

6

Naabrus ja maailm

17 474

15 130

—

242

15 372

88 %

1 900

200

2 100

2

—

1

2

7

Euroopa avalik haldus

11 404

10 286

85

559

10 930

96 %

22

315

337

135

—

2

137

 

millest: institutsioonide halduskulud

4 879

4 171

85

335

4 590

94 %

22

153

175

114

—

1

115

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

3 922

—

—

199

199

5 %

—

3 723

3 723

—

—

—

—

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

2 759

1 223

—

—

1 223

44 %

1 343

7

1 350

173

—

13

186

Kokku

606 331

113 415

596

154 334

268 345

44 %

4 065

283 891

287 956

49 354

5

671

50 030

6.3.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Olemasolevad assigneeringud kokku

Tehtud maksed

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+ 3+4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13=10+ 11+12

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

22 478

16 495

115

1 922

18 532

82 %

151

3 744

3 895

25

22

5

51

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

131 414

67 577

239

58 639

126 454

96 %

27

4 733

4 760

10

187

3

200

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

79 628

63 849

11

11 731

75 591

95 %

3

4 029

4 032

3

2

0

5

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

51 787

3 728

228

46 908

50 863

98 %

24

704

728

7

185

3

195

3

Loodusvarad ja keskkond

58 310

55 312

492

1 027

56 831

97 %

693

762

1 455

17

7

0

24

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

41 467

39 605

486

669

40 760

98 %

687

2

689

11

7

0

18

4

Ränne ja piirihaldus

2 734

2 515

3

29

2 547

93 %

3

181

184

2

1

0

3

5

Julgeolek ja kaitse

726

703

0

4

708

97 %

5

7

12

6

0

0

6

6

Naabrus ja maailm

12 258

10 443

34

458

10 935

89 %

1 008

308

1 317

3

3

0

6

7

Euroopa avalik haldus

12 368

9 316

938

452

10 705

87 %

991

422

1 412

138

108

5

251

 

millest: institutsioonide halduskulud

5 492

3 537

618

281

4 436

81 %

653

205

858

117

77

3

198

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

3 931

—

—

61

61

2 %

—

3 870

3 870

—

—

—

—

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

2 593

1 208

0

14

1 223

47 %

1 365

5

1 371

—

—

—

—

Kokku

246 812

163 568

1 821

62 607

227 996

92 %

4 244

14 032

18 275

199

327

14

541

6.4.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE MUUTUSED

(miljonites eurodes)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus

Eelarveaasta kulukohustused

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga kokku

Eelnevast eelarveaastast üle kantud kulukohustused

Vabastamised/ ümberhindlused/ tühistamised

Maksed

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga

Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused

Maksed

Kulukohustuste tühistamine, mida ei saa üle kanda

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga

1

2

3

4=1+2+3

5

6

7

8=5+6+7

9=4+8

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

42 361

(777)

(13 632 )

27 951

25 683

(4 900 )

(17)

20 766

48 717

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

183 747

(205)

(69 986 )

113 555

151 947

(56 468 )

(1)

95 478

209 033

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

180 084

(123)

(68 428 )

111 534

48 468

(7 163 )

(0)

41 305

152 839

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

3 662

(82)

(1 559 )

2 021

103 479

(49 305 )

(0)

54 174

56 195

3

Loodusvarad ja keskkond

40 860

(61)

(15 269 )

25 530

59 723

(41 562 )

(0)

18 161

43 691

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

286

(10)

(76)

200

40 818

(40 685 )

—

133

333

4

Ränne ja piirihaldus

4 950

(68)

(1 804 )

3 078

1 644

(743)

—

901

3 980

5

Julgeolek ja kaitse

1 503

(23)

(498)

981

1 625

(209)

(0)

1 415

2 397

6

Naabrus ja maailm

28 785

(687)

(7 821 )

20 278

15 372

(3 115 )

(0)

12 257

32 535

7

Euroopa avalik haldus

981

(124)

(857)

0

10 930

(9 848 )

(6)

1 075

1 076

 

millest: institutsioonide halduskulud

627

(92)

(535)

—

4 590

(3 901 )

(6)

684

684

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

11

(2)

(3)

6

199

(58)

—

140

147

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

0

—

(0)

—

1 223

(1 223 )

—

—

—

Kokku

303 197

(1 946 )

(109 870 )

191 381

268 345

(118 126 )

(24)

150 194

341 575

6.5.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED NENDE TEKKIMISE AASTATE LÕIKES

(miljonites eurodes)

 

< 2015

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

Kokku

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

579

497

1 020

2 025

3 632

8 014

11 812

21 138

48 717

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

2 546

404

911

8 637

16 907

33 036

51 058

95 534

209 033

3

Loodusvarad ja keskkond

328

1 222

1 128

1 065

2 486

7 231

12 071

18 161

43 691

4

Ränne ja piirihaldus

17

2

66

195

517

865

1 414

904

3 980

5

Julgeolek ja kaitse

37

4

47

129

159

241

364

1 415

2 397

6

Naabrus ja maailm

1 258

642

1 185

2 139

3 458

5 493

6 041

12 319

32 535

7

Euroopa avalik haldus

—

—

—

0

—

0

0

1 075

1 076

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

—

—

—

—

—

1

6

140

147

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Kokku

4 765

2 771

4 357

14 190

27 158

54 881

82 766

150 687

341 575

Uue komisjoni moodustamisega kaasnes teenuste sisemine ümberkorraldamine. Seotud tehingute ümberpaigutamise tulemusel toimus täitmata kulukohustuste summa üleviimine aastate lõikes. Täitmata kulukohustuste kogusumma ei ole muutunud.

6.6.   MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED ASSIGNEERINGUTE LIIGI KAUPA

(miljonites eurodes)

 

Eelarve assigneeringutest

Sihtotstarbelise tulu assigneeringutest

Täitmata kulukohustused 2021. aasta lõpu seisuga kokku

2020. aastast üle kantud kulukohustused

Kohandused

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

Väljamaksmisele kuuluv summa

2020. aastast üle kantud kulukohustused

Kohandused

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

Väljamaksmisele kuuluv summa

1

2

3

4

5=1+2+3-4

6

7

8

9

10=6+7+8-9

11=5+10

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

37 889

(580)

20 733

16 702

41 340

4 472

(215)

4 950

1 830

7 377

48 717

2

Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

160 278

(198)

6 769

71 281

95 569

23 468

(8)

145 178

55 174

113 465

209 033

 

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

157 017

(123)

1 759

67 174

91 479

23 067

(0)

46 709

8 416

61 360

152 839

 

2b. Vastupidavus ja väärtused

3 261

(75)

5 009

4 106

4 090

401

(8)

98 469

46 757

52 105

56 195

3

Loodusvarad ja keskkond

40 438

(61)

56 563

56 086

40 854

423

(0)

3 160

745

2 837

43 691

 

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

286

(10)

40 149

40 091

333

—

—

669

669

—

333

4

Ränne ja piirihaldus

4 679

(64)

1 626

2 480

3 760

271

(3)

19

67

219

3 980

5

Julgeolek ja kaitse

1 489

(22)

1 597

700

2 364

13

(1)

28

8

33

2 397

6

Naabrus ja maailm

27 712

(670)

15 130

10 506

31 666

1 074

(17)

242

429

869

32 535

7

Euroopa avalik haldus

901

(92)

10 371

10 215

964

80

(37)

559

490

111

1 076

 

millest: institutsioonide halduskulud

591

(66)

4 256

4 155

626

36

(32)

335

281

57

684

O

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

 

 

—

—

—

11

(2)

199

61

147

147

S

Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)

0

—

1 223

1 223

—

 

 

 

 

 

—

Kokku

273 386

(1 687 )

114 011

169 192

216 518

29 811

(283)

154 334

58 805

125 057

341 575

6.7.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE JA MUUTUSED

(miljonites eurodes)

Programm

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Eelarve assigneeringud

Lisaassigneeringud

Olemasolevad assign. kokku

Eelarve assigneeringud

Lisaassigneeringud

Olemasolevad assign. kokku

Algne vastuvõetud eelarve

Paranduseelarved ja ümberpaigutused

Lõplik vastuvõetud eelarve

Ülekandmised

Sihtotstarbeline tulu

Algne vastuvõetud eelarve

Paranduseelarved ja ümberpaigutused

Lõplik vastuvõetud eelarve

Ülekandmised

Sihtotstarbeline tulu

1

2

3=1+2

4

5

6=3+ 4+5

7

8

9=7+8

10

11

12=9+ 10+11

1

Programm „Euroopa horisont“

11 507

1

11 508

20

6 750

18 278

9 835

(905)

8 930

81

3 926

12 937

 

Euratom

266

(1)

265

12

73

349

254

18

272

45

127

444

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

864

—

864

—

17

881

614

—

614

0

45

659

 

Muud meetmed

—

—

—

—

490

490

—

—

—

—

377

377

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

10

(0)

10

—

—

10

14

(2)

12

—

—

12

 

InvestEU fond

654

3

657

—

6 511

7 168

1 081

(142)

939

—

724

1 662

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

1 785

0

1 786

—

21

1 807

1 428

(49)

1 380

1

18

1 398

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

785

—

785

—

9

794

471

71

543

1

12

556

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

277

—

277

—

1

279

207

(50)

158

1

6

164

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

1 130

1

1 130

—

31

1 161

159

(69)

90

0

4

94

 

Detsentraliseeritud asutused

188

1

189

—

13

203

188

1

189

—

13

203

 

Muud meetmed

375

(3)

372

—

—

372

375

(3)

372

—

—

372

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

17

—

17

1

—

18

23

(6)

18

0

—

18

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

26

(1)

25

—

8

33

21

6

27

—

0

27

 

Ühtse turu programm

575

8

583

—

44

627

547

(121)

427

4

57

488

 

ELi pettustevastase võitluse programm

24

—

24

—

1

25

24

(8)

16

—

1

17

 

Maksustamisalase koostöö programm

36

(1)

35

—

1

36

33

3

36

0

3

38

 

Tollialane tegevusprogramm

127

(1)

126

—

4

130

86

6

93

0

8

100

 

Detsentraliseeritud asutused

121

(3)

118

—

10

128

121

(3)

118

—

10

128

 

Muud meetmed

8

1

9

—

0

9

8

(1)

7

—

0

7

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

8

(3)

5

—

—

5

14

(5)

9

—

—

9

 

Euroopa kosmoseprogramm

1 997

(20)

1 977

—

125

2 102

1 652

728

2 379

4

339

2 722

 

Detsentraliseeritud asutused

36

20

56

—

1

57

36

7

43

—

1

44

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

1

(1)

—

—

—

—

0

(0)

—

—

—

—

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

20 817

1

20 817

33

14 110

34 960

17 192

(521)

16 670

137

5 671

22 478

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (55)

29 240

(0)

29 240

—

35 562

64 803

33 871

3 505

37 376

5

10 076

47 457

 

Ühtekuuluvusfond

4 696

0

4 696

—

1 363

6 059

10 595

(2 097 )

8 498

2

1 351

9 852

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

1 442

—

1 442

—

12

1 455

1 250

(228)

1 022

—

13

1 035

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

0

0

4

(1)

3

—

0

3

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (55)

12 812

0

12 812

8

21 277

34 097

16 147

809

16 956

6

4 319

21 280

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

32

—

32

—

2

34

35

4

39

0

1

40

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

116

—

116

—

337 969

338 086

109

(27)

82

1

46 386

46 469

 

Programm „Perikles IV“

1

—

1

—

0

1

1

(0)

0

—

0

0

 

ELi taastekava

40

(35)

5

—

—

5

40

(35)

5

—

—

5

 

rescEU

90

92

183

—

2 085

2 267

194

(29)

165

17

23

204

 

Programm „EL tervise heaks“

327

2

329

—

10

339

128

(68)

60

1

4

66

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

—

232

232

—

439

671

90

224

314

379

439

1 132

 

Detsentraliseeritud asutused

258

67

324

—

18

343

248

68

316

—

18

334

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

2

1

3

—

—

3

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

11

—

11

—

1

13

10

(0)

10

—

2

12

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

102

0

103

—

12

114

85

(30)

55

1

13

69

 

Programm „Erasmus+“

2 663

0

2 663

—

305

2 968

2 408

(419)

1 989

7

680

2 676

 

Euroopa solidaarsuskorpus

136

—

136

—

12

147

127

(30)

96

2

17

115

 

Programm „Loov Euroopa“

306

—

306

—

14

320

237

(104)

133

2

16

151

 

Õigusküsimused

46

0

47

—

6

53

45

(10)

35

0

6

42

 

Õiguste ja väärtuste programm

97

2

99

—

2

101

88

(27)

60

1

2

63

 

Detsentraliseeritud asutused

220

(1)

220

1

4

225

220

(17)

203

2

5

210

 

Muud meetmed

9

—

9

—

1

10

7

(1)

7

—

1

8

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

32

(2)

30

—

0

30

51

(23)

28

—

0

28

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

184

—

184

—

2

185

162

(4)

158

—

2

160

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

52 862

358

53 219

9

399 098

452 326

66 154

1 460

67 614

426

63 375

131 414

3

Põllumajandusega seotud tagatised

40 368

4

40 371

475

672

41 518

40 354

(51)

40 303

493

672

41 467

 

Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

75

(75)

—

—

—

—

72

(72)

—

—

—

—

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

15 345

(4)

15 341

—

8 492

23 833

15 022

(673)

14 349

2

817

15 168

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

761

(2)

759

—

239

998

829

(134)

695

1

151

847

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

74

78

152

—

—

152

73

77

150

—

—

150

 

Detsentraliseeritud asutused

17

4

21

—

1

22

17

4

21

—

1

22

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

6

(3)

3

—

—

3

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

739

0

739

—

3

742

371

72

443

4

2

449

 

Õiglase ülemineku fond

1 137

(0)

1 137

—

10 868

12 005

0

1

1

—

94

96

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

—

—

—

—

46

46

—

—

—

—

46

46

 

Detsentraliseeritud asutused

51

(0)

50

—

7

57

51

(0)

50

—

7

57

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

(0)

4

—

—

4

9

(4)

5

—

—

5

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

58 569

5

58 574

475

20 328

79 377

56 804

(783)

56 021

499

1 790

58 310

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

873

22

895

—

8

903

1 301

(76)

1 225

2

9

1 236

 

Detsentraliseeritud asutused

138

—

138

—

22

160

138

—

138

—

22

160

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

0

0

—

0

0

—

0

0

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

398

34

432

—

9

442

488

(86)

402

2

154

558

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

135

—

135

—

—

135

33

(33)

0

—

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

734

(32)

703

—

25

728

726

28

754

—

25

779

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

2 279

24

2 303

—

65

2 368

2 686

(167)

2 519

4

210

2 734

5

Sisejulgeolekufond

176

2

178

—

3

182

181

(15)

165

0

4

169

 

Dekomisjoneerimine

73

—

73

—

—

73

50

(4)

46

—

—

46

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

69

—

69

—

1

70

78

3

81

—

1

82

 

Detsentraliseeritud asutused

198

(5)

193

—

7

200

198

(5)

193

—

7

200

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

1

1

—

—

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

22

(1)

21

—

0

21

21

—

21

—

0

21

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

283

40

323

—

7

330

13

(12)

1

—

0

2

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

662

(40)

623

—

17

639

109

90

199

0

0

199

 

Sõjaväeline liikuvus

227

—

227

—

—

227

17

(15)

2

—

—

2

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

5

0

5

—

0

5

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

1 709

(3)

1 706

—

35

1 741

671

43

714

0

12

726

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

12 071

340

12 411

—

216

12 627

6 514

167

6 681

24

234

6 939

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

38

—

38

—

3

40

33

(16)

17

1

3

20

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

1 503

665

2 168

—

39

2 207

1 900

507

2 407

5

61

2 473

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

352

0

352

—

57

409

329

18

346

0

41

388

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

67

—

67

—

—

67

33

(26)

8

—

—

8

 

Muud meetmed

72

(53)

19

—

0

19

42

(24)

17

—

0

17

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

(0)

—

—

0

0

0

2

2

—

0

2

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

93

(1)

92

—

1

94

78

(7)

71

—

1

72

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

1 901

(18)

1 884

—

127

2 011

1 882

22

1 905

7

427

2 338

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

16 097

934

17 031

—

443

17 474

10 811

644

11 455

37

766

12 258

7

Töötajate pensionid

2 179

—

2 179

—

—

2 179

2 179

—

2 179

—

—

2 179

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

11

—

11

—

—

11

11

—

11

—

—

11

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

1

0

1

—

—

1

1

0

1

—

—

1

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

7

—

7

—

—

7

7

—

7

—

—

7

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

12

(1)

12

—

—

12

12

(1)

12

—

—

12

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

5

0

5

—

—

5

5

0

5

—

—

5

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

0

—

0

—

—

0

0

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

—

—

0

0

0

0

—

—

0

 

Euroopa koolid

197

—

197

—

20

216

197

—

197

1

20

217

 

Koosseisulise personali töötasud

2 509

(14)

2 495

—

67

2 561

2 509

(14)

2 495

0

67

2 561

 

Koosseisuvälise personali töötasud

242

6

248

—

64

312

242

6

248

38

64

350

 

Töötajad – palgad ja toetused

15

—

15

—

0

15

15

—

15

0

0

15

 

Töötajad – ajutised toetused

3

—

3

—

—

3

3

—

3

—

—

3

 

Värbamiskulud

29

(3)

26

—

1

27

29

(3)

26

3

1

31

 

Teenistuse lõpetamine

8

—

8

—

—

8

8

—

8

—

—

8

 

Koolituskulud

18

(0)

17

—

5

23

18

(0)

17

11

5

34

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

22

2

24

—

28

52

22

2

24

12

29

64

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

242

55

298

—

84

381

242

55

298

142

84

523

 

Rentimine ja ostud

302

16

318

—

39

357

302

16

318

5

39

361

 

Seotud hoonetega

100

(13)

86

—

28

114

100

(13)

86

51

28

165

 

Turvalisus

63

(0)

63

—

11

75

63

(0)

63

26

11

100

 

Missioonid ja esindamine

61

(36)

25

—

3

28

61

(36)

25

7

3

35

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

31

(25)

6

—

4

9

31

(25)

6

6

4

16

 

Euroopa Liidu Teataja

3

(0)

2

—

0

2

3

(0)

2

1

0

3

 

Väljaanded

10

3

13

—

4

17

10

3

13

7

4

24

 

Teabe hankimine

4

(0)

4

—

0

4

4

(0)

4

1

0

5

 

Uuringud ja uurimised

4

2

6

—

0

6

4

2

6

11

0

17

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

11

13

24

—

8

32

11

13

24

16

8

48

 

Välised keeleteenused

28

(3)

24

—

17

41

28

(3)

24

3

17

44

 

Muud halduskulud

20

(2)

18

—

7

25

20

(2)

18

8

7

33

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

1

0

1

0

—

1

 

Muude institutsioonide halduskulud

4 313

(6)

4 307

85

488

4 879

4 313

(6)

4 307

695

489

5 492

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

10 448

(6)

10 443

85

876

11 404

10 450

(5)

10 444

1 045

879

12 368

O

Innovatsioonifond

—

—

—

—

3 816

3 816

—

—

—

—

3 819

3 819

 

Muud meetmed

—

—

—

—

106

106

—

—

—

—

112

112

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

—

—

—

—

3 922

3 922

—

—

—

—

3 931

3 931

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

1 273

(429)

844

—

—

844

1 273

(408)

866

—

—

866

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

197

—

197

—

20

217

20

(10)

10

0

20

30

 

Brexitiga kohanemise reserv

—

1 698

1 698

—

—

1 698

—

1 698

1 698

—

—

1 698

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

1 471

1 269

2 739

—

20

2 759

1 293

1 280

2 574

0

20

2 593

Kokku

164 251

2 582

166 833

602

438 896

606 331

166 060

1 951

168 011

2 149

76 653

246 812

6.8.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Programm

Olemasolevad assigneeringud kokku

Võetud kulukohustused

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+3 +4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13=10+ 11+12

1

Programm „Euroopa horisont“

18 278

11 394

20

2 484

13 897

76 %

113

4 263

4 376

1

—

0

1

 

Euratom

349

265

12

11

288

82 %

—

61

61

0

—

0

0

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

881

864

—

1

865

98 %

—

16

16

0

—

—

0

 

Muud meetmed

490

—

—

82

82

17 %

—

408

408

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

10

10

—

—

10

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

InvestEU fond

7 168

657

—

2 176

2 833

40 %

—

4 338

4 338

0

—

0

0

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

1 807

1 786

—

20

1 806

100 %

—

1

1

0

—

(0)

0

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

794

784

—

5

789

99 %

—

4

4

1

—

—

1

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

279

277

—

0

277

100 %

—

1

1

0

—

—

0

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

1 161

1 129

—

31

1 160

100 %

—

0

0

1

—

0

1

 

Detsentraliseeritud asutused

203

189

—

8

197

97 %

—

5

5

—

—

—

—

 

Muud meetmed

372

372

—

—

372

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

18

17

1

—

18

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

33

25

—

6

31

96 %

—

1

1

—

—

(0)

(0)

 

Ühtse turu programm

627

582

—

17

600

96 %

—

26

26

1

—

0

1

 

ELi pettustevastase võitluse programm

25

24

—

—

24

98 %

—

1

1

0

—

0

0

 

Maksustamisalase koostöö programm

36

35

—

0

35

97 %

—

1

1

0

—

—

0

 

Tollialane tegevusprogramm

130

126

—

0

126

97 %

—

4

4

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

128

118

—

5

123

96 %

—

5

5

0

—

—

0

 

Muud meetmed

9

9

—

0

9

100 %

—

0

0

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

5

5

—

—

5

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Euroopa kosmoseprogramm

2 102

1 977

—

102

2 079

99 %

—

23

23

0

—

(0)

0

 

Detsentraliseeritud asutused

57

56

—

1

57

100 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

34 960

20 700

33

4 950

25 683

73 %

113

9 160

9 273

4

—

1

4

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (56)

64 803

238

—

28 028

28 266

44 %

—

7 449

7 449

29 002

—

86

29 088

 

Ühtekuuluvusfond

6 059

16

—

1 307

1 323

22 %

—

44

44

4 679

—

12

4 691

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

1 455

1 442

—

0

1 442

99 %

—

12

12

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

—

—

—

—

0

0

—

—

0

0

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (56)

34 097

54

8

17 374

17 437

51 %

—

3 735

3 735

12 758

—

168

12 925

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

34

32

—

1

33

97 %

—

1

1

—

—

—

—

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

338 086

116

—

98 034

98 150

29 %

—

239 935

239 935

0

—

—

0

 

Programm „Perikles IV“

1

1

—

0

1

96 %

—

0

0

—

—

—

—

 

ELi taastekava

5

5

—

—

5

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

rescEU

2 267

183

—

153

336

15 %

0

1 932

1 932

0

—

0

0

 

Programm „EL tervise heaks“

339

329

—

9

338

100 %

—

0

0

0

—

0

0

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

671

232

—

70

301

45 %

—

370

370

0

—

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

343

324

—

10

335

98 %

—

8

8

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

13

11

—

1

12

94 %

—

—

—

1

—

0

1

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

114

89

—

6

95

83 %

—

6

6

14

—

0

14

 

Programm „Erasmus+“

2 968

2 663

—

169

2 832

95 %

—

135

135

0

—

1

1

 

Euroopa solidaarsuskorpus

147

136

—

0

136

92 %

—

11

11

0

—

0

0

 

Programm „Loov Euroopa“

320

306

—

9

316

99 %

—

5

5

0

—

—

0

 

Õigusküsimused

53

47

—

1

47

89 %

—

6

6

0

—

0

0

 

Õiguste ja väärtuste programm

101

99

—

1

100

99 %

—

1

1

0

—

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

225

220

1

3

223

99 %

—

2

2

—

—

0

0

 

Muud meetmed

10

6

—

0

6

65 %

—

1

1

3

—

—

3

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

30

30

—

0

30

99 %

—

—

—

—

—

0

0

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

185

181

—

1

182

98 %

—

1

1

2

—

0

2

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

452 326

6 760

9

145 178

151 947

34 %

0

253 653

253 653

46 460

—

267

46 726

3

Põllumajandusega seotud tagatised

41 518

39 679

470

669

40 818

98 %

686

2

689

6

5

0

11

 

Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

23 833

15 339

—

2 366

17 705

74 %

—

5 866

5 866

2

—

260

262

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

998

107

—

110

217

22 %

—

0

0

652

—

129

781

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

152

152

—

—

152

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

22

21

—

0

21

97 %

—

1

1

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

742

739

—

3

741

100 %

—

1

1

0

—

0

0

 

Õiglase ülemineku fond

12 005

4

—

5

9

0 %

—

10 863

10 863

1 133

—

—

1 133

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

46

—

—

0

0

0 %

—

46

46

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

57

50

—

6

57

99 %

—

0

0

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

4

—

—

4

100 %

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

79 377

56 094

470

3 160

59 723

75 %

686

16 779

17 466

1 794

5

389

2 188

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

903

497

—

2

499

55 %

—

6

6

398

—

—

398

 

Detsentraliseeritud asutused

160

138

—

4

142

89 %

—

18

18

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

—

—

—

—

0

0

—

—

—

—

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

442

153

—

3

156

35 %

—

7

7

279

—

—

279

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

135

135

—

—

135

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

728

703

—

10

712

98 %

—

16

16

—

—

—

—

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

2 368

1 626

—

19

1 644

69 %

—

47

47

677

—

0

677

5

Sisejulgeolekufond

182

70

—

1

71

39 %

—

2

2

108

—

—

108

 

Dekomisjoneerimine

73

73

—

—

73

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

70

69

—

0

69

99 %

—

0

0

0

—

0

0

 

Detsentraliseeritud asutused

200

193

—

3

196

98 %

—

4

4

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

21

20

—

0

20

96 %

—

0

0

1

—

—

1

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

330

323

—

7

330

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

639

623

—

17

639

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Sõjaväeline liikuvus

227

227

—

—

227

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

1 741

1 597

—

28

1 625

93 %

—

7

7

109

—

0

109

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

12 627

10 833

—

127

10 960

87 %

1 578

89

1 667

—

—

0

0

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

40

38

—

0

38

94 %

0

2

2

—

—

—

—

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

2 207

2 168

—

28

2 196

100 %

—

11

11

—

—

0

0

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

409

352

—

56

408

100 %

—

1

1

0

—

0

0

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

67

63

—

—

63

94 %

4

—

4

—

—

—

—

 

Muud meetmed

19

17

—

—

17

94 %

—

0

0

1

—

—

1

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

0

0

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

94

92

—

1

93

99 %

—

0

0

0

—

—

0

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

2 011

1 566

—

30

1 596

79 %

318

97

415

(0)

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

17 474

15 130

—

242

15 372

88 %

1 900

200

2 100

2

—

1

2

7

Töötajate pensionid

2 179

2 173

—

—

2 173

100 %

—

—

—

5

—

—

5

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

11

11

—

—

11

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

1

1

—

—

1

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

7

7

—

—

7

98 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

12

12

—

—

12

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

5

5

—

—

5

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

0

0

—

—

0

94 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

—

—

0

94 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Euroopa koolid

216

197

—

15

212

98 %

—

5

5

0

—

—

0

 

Koosseisulise personali töötasud

2 561

2 494

—

31

2 526

99 %

—

35

35

1

—

0

1

 

Koosseisuvälise personali töötasud

312

238

—

33

271

87 %

—

31

31

10

—

0

10

 

Töötajad – palgad ja toetused

15

15

—

0

15

98 %

—

0

0

0

—

—

0

 

Töötajad – ajutised toetused

3

3

—

—

3

98 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Värbamiskulud

27

26

—

1

27

98 %

—

0

0

0

—

—

0

 

Teenistuse lõpetamine

8

8

—

—

8

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Koolituskulud

23

17

—

3

20

87 %

—

3

3

0

—

0

0

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

52

24

—

17

41

79 %

—

11

11

0

—

0

0

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

381

298

—

50

347

91 %

—

34

34

0

—

0

0

 

Rentimine ja ostud

357

318

—

27

345

97 %

—

12

12

0

—

0

0

 

Seotud hoonetega

114

86

—

19

105

92 %

—

9

9

0

—

0

0

 

Turvalisus

75

63

—

6

69

92 %

—

6

6

0

—

0

0

 

Missioonid ja esindamine

28

24

—

1

25

88 %

—

2

2

1

—

1

2

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

9

5

—

1

6

66 %

—

2

2

1

—

0

2

 

Euroopa Liidu Teataja

2

2

—

0

2

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Väljaanded

17

13

—

3

16

93 %

—

1

1

0

—

—

0

 

Teabe hankimine

4

4

—

0

4

100 %

—

0

0

0

—

0

0

 

Uuringud ja uurimised

6

5

—

0

5

88 %

—

0

0

1

—

0

1

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

32

24

—

3

27

86 %

—

4

4

0

—

0

0

 

Välised keeleteenused

41

24

—

10

35

85 %

—

6

6

—

—

—

—

 

Muud halduskulud

25

18

—

4

22

88 %

—

3

3

0

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Muude institutsioonide halduskulud

4 879

4 171

85

335

4 590

94 %

22

153

175

114

—

1

115

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

11 404

10 286

85

559

10 930

96 %

22

315

337

135

—

2

137

O

Innovatsioonifond

3 816

—

—

147

147

4 %

—

3 670

3 670

—

—

—

—

 

Muud meetmed

106

—

—

52

52

49 %

—

53

53

—

—

—

—

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

3 922

—

—

199

199

5 %

—

3 723

3 723

—

—

—

—

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

844

791

—

—

791

94 %

53

—

53

—

—

—

—

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

217

24

—

—

24

11 %

—

7

7

173

—

13

186

 

Brexitiga kohanemise reserv

1 698

407

—

—

407

24 %

1 291

—

1 291

—

—

—

—

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

2 759

1 223

—

—

1 223

44 %

1 343

7

1 350

173

—

13

186

Kokku

606 331

113 415

596

154 334

268 345

44 %

4 065

283 891

287 956

49 354

5

671

50 030

6.9.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Programm

Olemasolevad assigneeringud kokku

Tehtud maksed

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+ 3+4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13=10+ 11+12

1

Programm „Euroopa horisont“

12 937

8 818

73

997

9 888

76 %

110

2 926

3 036

2

8

4

14

 

Euratom

444

256

33

13

301

68 %

16

115

130

0

12

—

13

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

659

612

0

1

613

93 %

1

45

46

0

0

—

0

 

Muud meetmed

377

—

—

74

74

20 %

—

303

303

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

12

12

—

—

12

98 %

—

—

—

0

—

—

0

 

InvestEU fond

1 662

938

—

574

1 512

91 %

1

149

150

0

—

0

0

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

1 398

1 377

1

13

1 391

99 %

1

4

5

2

0

—

2

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

556

540

1

12

552

99 %

1

0

2

1

1

(0)

2

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

164

157

1

5

162

99 %

1

1

2

0

0

—

0

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

94

80

0

4

84

89 %

6

0

6

3

0

0

4

 

Detsentraliseeritud asutused

203

189

—

8

197

97 %

—

5

5

—

—

—

—

 

Muud meetmed

372

372

—

—

372

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

18

11

0

—

12

66 %

—

—

—

6

—

—

6

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

27

25

—

0

25

90 %

—

0

0

3

—

0

3

 

Ühtse turu programm

488

413

4

16

432

89 %

8

41

49

6

0

0

7

 

ELi pettustevastase võitluse programm

17

15

—

0

15

91 %

—

1

1

1

—

—

1

 

Maksustamisalase koostöö programm

38

35

0

1

37

96 %

0

1

2

0

0

—

0

 

Tollialane tegevusprogramm

100

92

0

4

97

96 %

0

4

4

0

—

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

128

118

—

5

123

96 %

—

5

5

0

—

—

0

 

Muud meetmed

7

7

—

0

7

100 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

9

9

—

—

9

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa kosmoseprogramm

2 722

2 374

4

195

2 573

95 %

5

143

148

0

0

0

0

 

Detsentraliseeritud asutused

44

43

—

1

44

100 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

22 478

16 495

115

1 922

18 532

82 %

151

3 744

3 895

25

22

5

51

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (57)

47 457

37 374

5

8 034

45 412

96 %

2

2 043

2 044

1

0

(0)

1

 

Ühtekuuluvusfond

9 852

8 498

2

1 219

9 719

99 %

0

133

133

0

0

0

0

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

1 035

1 022

—

9

1 031

100 %

—

4

4

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

3

3

—

—

3

99 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (57)

21 280

16 952

4

2 470

19 426

91 %

2

1 849

1 850

2

2

0

4

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

40

38

0

1

40

98 %

1

0

1

(0)

0

(0)

0

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

46 469

79

1

46 375

46 455

100 %

2

11

13

2

0

(0)

2

 

Programm „Perikles IV“

0

0

—

0

0

90 %

—

0

0

0

—

—

0

 

ELi taastekava

5

3

—

—

3

66 %

2

—

2

—

—

—

—

 

rescEU

204

165

17

15

196

96 %

—

8

8

0

—

0

0

 

Programm „EL tervise heaks“

66

57

1

4

61

93 %

3

0

4

0

0

0

1

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

1 132

314

195

70

579

51 %

—

370

370

—

183

—

183

 

Detsentraliseeritud asutused

334

316

—

10

326

98 %

—

8

8

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

3

3

—

—

3

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

12

9

—

2

11

93 %

—

—

—

1

—

—

1

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

69

52

1

6

59

85 %

2

6

8

2

1

0

2

 

Programm „Erasmus+“

2 676

1 981

7

409

2 397

90 %

7

268

276

0

0

2

3

 

Euroopa solidaarsuskorpus

115

93

2

3

97

84 %

4

14

18

0

0

0

0

 

Programm „Loov Euroopa“

151

131

2

8

141

93 %

2

8

10

0

0

0

0

 

Õigusküsimused

42

35

0

0

35

83 %

1

6

7

0

0

0

0

 

Õiguste ja väärtuste programm

63

59

0

1

61

96 %

1

1

2

0

0

—

0

 

Detsentraliseeritud asutused

210

203

2

3

208

99 %

—

2

2

—

—

0

0

 

Muud meetmed

8

6

—

0

6

84 %

—

1

1

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

28

28

—

0

28

97 %

—

—

—

1

—

0

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

160

157

—

1

158

99 %

—

1

1

1

—

0

1

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

131 414

67 577

239

58 639

126 454

96 %

27

4 733

4 760

10

187

3

200

3

Põllumajandusega seotud tagatised

41 467

39 605

486

669

40 760

98 %

687

2

689

11

7

0

18

 

Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

15 168

14 345

2

306

14 652

97 %

0

512

512

4

0

—

4

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

847

693

1

44

739

87 %

1

107

108

1

0

0

1

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

150

150

—

—

150

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

22

21

—

0

21

97 %

—

1

1

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

3

3

—

—

3

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

449

437

4

2

442

99 %

5

1

6

1

0

0

1

 

Õiglase ülemineku fond

96

1

—

0

1

1 %

—

94

94

0

—

—

0

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

46

—

—

0

0

0 %

—

46

46

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

57

50

—

6

57

99 %

—

0

0

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

5

5

—

—

5

100 %

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

58 310

55 312

492

1 027

56 831

97 %

693

762

1 455

17

7

0

24

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

1 236

1 223

2

3

1 228

99 %

2

5

7

1

0

—

1

 

Detsentraliseeritud asutused

160

138

—

4

142

89 %

—

18

18

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

0

—

—

0

57 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

558

400

1

12

414

74 %

1

142

143

1

1

—

1

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

0

—

—

—

—

—

0

—

0

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

779

754

—

10

764

98 %

—

16

16

0

—

—

0

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

2 734

2 515

3

29

2 547

93 %

3

181

184

2

1

0

3

5

Sisejulgeolekufond

169

164

0

2

166

98 %

1

2

3

0

0

—

0

 

Dekomisjoneerimine

46

46

—

—

46

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

82

76

—

0

76

92 %

2

1

3

4

—

—

4

 

Detsentraliseeritud asutused

200

193

—

3

196

98 %

—

4

4

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

1

1

—

—

1

100 %

—

—

—

—

—

—

—

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

21

19

—

0

19

91 %

—

0

0

2

—

—

2

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

2

1

—

0

1

43 %

1

—

1

0

—

0

0

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

199

198

0

0

199

100 %

1

—

1

0

0

0

0

 

Sõjaväeline liikuvus

2

1

—

—

1

58 %

1

—

1

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

5

5

—

0

5

98 %

—

—

—

0

—

—

0

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

726

703

0

4

708

97 %

5

7

12

6

0

0

6

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

6 939

5 690

22

78

5 789

83 %

989

156

1 145

3

2

0

5

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

20

16

1

1

17

87 %

1

2

2

0

0

0

0

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

2 473

2 400

5

45

2 451

99 %

6

15

22

0

0

0

0

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

388

346

0

41

387

100 %

0

1

1

0

—

0

0

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

8

7

—

—

7

86 %

1

—

1

—

—

—

—

 

Muud meetmed

17

17

—

—

17

100 %

—

0

0

0

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2

2

—

—

2

99 %

—

—

—

—

—

0

0

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

72

71

—

1

72

100 %

—

0

0

—

—

—

—

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

2 338

1 894

6

292

2 192

94 %

11

135

145

0

1

0

1

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

12 258

10 443

34

458

10 935

89 %

1 008

308

1 317

3

3

0

6

7

Töötajate pensionid

2 179

2 173

—

—

2 173

100 %

—

—

—

5

—

—

5

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

11

11

—

—

11

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

1

1

—

—

1

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

7

7

—

—

7

98 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

12

12

—

—

12

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

5

5

—

—

5

100 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

0

0

—

—

0

94 %

—

—

—

0

—

—

0

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

—

—

0

94 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Euroopa koolid

217

196

1

13

210

97 %

0

6

7

0

—

—

0

 

Koosseisulise personali töötasud

2 561

2 494

—

31

2 526

99 %

0

35

35

1

0

0

1

 

Koosseisuvälise personali töötasud

350

200

32

32

264

75 %

38

32

70

10

6

0

16

 

Töötajad – palgad ja toetused

15

13

0

0

13

83 %

2

0

2

0

0

—

0

 

Töötajad – ajutised toetused

3

3

—

—

3

98 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Värbamiskulud

31

24

2

0

27

88 %

2

1

2

0

1

—

1

 

Teenistuse lõpetamine

8

8

—

—

8

99 %

—

—

—

0

—

—

0

 

Koolituskulud

34

6

10

2

17

51 %

11

4

15

0

2

0

2

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

64

15

10

11

36

56 %

8

18

26

0

2

0

2

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

523

155

139

30

323

62 %

143

54

197

0

2

0

2

 

Rentimine ja ostud

361

300

5

26

331

92 %

18

12

30

0

0

0

0

 

Seotud hoonetega

165

47

50

7

104

63 %

39

20

60

0

1

0

2

 

Turvalisus

100

36

25

2

62

61 %

28

10

37

0

1

0

1

 

Missioonid ja esindamine

35

12

1

0

14

39 %

11

2

13

1

6

1

8

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

16

1

1

1

3

17 %

3

2

6

1

6

1

7

 

Euroopa Liidu Teataja

3

2

1

0

3

79 %

1

—

1

—

0

—

0

 

Väljaanded

24

7

6

1

15

62 %

6

2

9

0

0

—

0

 

Teabe hankimine

5

2

1

0

4

68 %

2

0

2

0

0

0

0

 

Uuringud ja uurimised

17

1

11

—

12

70 %

4

0

4

1

0

0

1

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

48

13

15

2

30

63 %

11

6

17

0

1

0

1

 

Välised keeleteenused

44

21

3

10

33

75 %

4

7

11

—

0

—

0

 

Muud halduskulud

33

12

7

3

22

65 %

6

4

11

0

1

0

1

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

1

1

0

—

1

98 %

—

—

—

0

0

—

0

 

Muude institutsioonide halduskulud

5 492

3 537

618

281

4 436

81 %

653

205

858

117

77

3

198

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

12 368

9 316

938

452

10 705

87 %

991

422

1 412

138

108

5

251

O

Innovatsioonifond

3 819

—

—

11

11

0 %

—

3 808

3 808

—

—

—

—

 

Muud meetmed

112

—

—

50

50

45 %

—

62

62

—

—

—

—

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

3 931

—

—

61

61

2 %

—

3 870

3 870

—

—

—

—

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

866

791

—

—

791

91 %

75

—

75

—

—

—

—

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

30

10

0

14

24

81 %

—

5

5

—

—

—

—

 

Brexitiga kohanemise reserv

1 698

407

—

—

407

24 %

1 291

—

1 291

—

—

—

—

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

2 593

1 208

0

14

1 223

47 %

1 365

5

1 371

—

—

—

—

Kokku

246 812

163 568

1 821

62 607

227 996

92 %

4 244

14 032

18 275

199

327

14

541

6.10.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE MUUTUSED

(miljonites eurodes)

Programm

Täitmata kulukohustused eelneva eelarveaasta lõpus

Eelarveaasta kulukohustused

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga kokku

Eelnevast eelarveaastast üle kantud kulukohustused

Vabastamised/ ümberhindlused/ tühistamised

Maksed

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga

Eelarveaasta jooksul võetud kulukohustused

Maksed

Kulukohustuste tühistamine, mida ei saa üle kanda

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga

1

2

3

4=1+2+3

5

6

7

8=5+6+7

9=4+8

1

Programm „Euroopa horisont“

24 186

(608)

(8 526 )

15 052

13 897

(1 361 )

(17)

12 519

27 571

 

Euratom

338

(7)

(98)

233

288

(203)

(0)

85

317

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

1 062

(0)

(350)

712

865

(263)

(0)

601

1 313

 

Muud meetmed

109

(11)

(40)

58

82

(34)

—

48

106

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

26

(2)

(12)

12

10

(0)

—

10

22

 

InvestEU fond

2 753

(20)

(923)

1 810

2 833

(590)

—

2 243

4 053

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

6 807

(39)

(1 380 )

5 388

1 806

(11)

—

1 795

7 183

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

3 692

(25)

(552)

3 115

789

(0)

—

789

3 904

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

328

(8)

(160)

161

277

(2)

—

275

436

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

65

(1)

(58)

6

1 160

(26)

—

1 133

1 140

 

Detsentraliseeritud asutused

36

(0)

(36)

—

197

(162)

—

36

36

 

Muud meetmed

—

—

—

—

372

(372)

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

45

(0)

(10)

35

18

(1)

—

17

52

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

36

(1)

(20)

15

31

(5)

—

26

41

 

Ühtse turu programm

827

(45)

(344)

438

600

(88)

—

512

950

 

ELi pettustevastase võitluse programm

28

(4)

(13)

11

24

(3)

—

21

33

 

Maksustamisalase koostöö programm

36

(1)

(26)

8

35

(10)

—

25

33

 

Tollialane tegevusprogramm

95

(2)

(75)

18

126

(22)

—

104

122

 

Detsentraliseeritud asutused

0

(0)

—

—

123

(123)

—

—

—

 

Muud meetmed

4

(0)

(4)

0

9

(3)

—

5

6

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

22

(2)

(9)

11

5

(0)

—

4

16

 

Euroopa kosmoseprogramm

1 865

(2)

(996)

867

2 079

(1 577 )

—

502

1 369

 

Detsentraliseeritud asutused

2

—

(2)

—

57

(42)

—

15

15

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

42 361

(777)

(13 632 )

27 951

25 683

(4 900 )

(17)

20 766

48 717

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)*

101 349

(53)

(40 365 )

60 931

28 266

(5 047 )

(0)

23 219

84 149

 

Ühtekuuluvusfond

26 838

(42)

(9 714 )

17 083

1 323

(4)

(0)

1 319

18 402

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

6 635

(21)

(1 020 )

5 594

1 442

(11)

—

1 431

7 026

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

9

(1)

(3)

5

—

—

—

—

5

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (58)

45 252

(7)

(17 325 )

27 921

17 437

(2 101 )

—

15 336

43 257

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

129

(5)

(36)

88

33

(4)

(0)

29

117

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

108

(2)

(54)

52

98 150

(46 401 )

—

51 749

51 801

 

Programm „Perikles IV“

1

(0)

—

0

1

(0)

—

0

1

 

ELi taastekava

—

—

—

—

5

(3)

—

2

2

 

rescEU

464

(7)

(149)

308

336

(47)

—

288

596

 

Programm „EL tervise heaks“

144

(9)

(49)

86

338

(12)

—

327

412

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

469

—

(375)

94

301

(204)

—

97

191

 

Detsentraliseeritud asutused

11

(0)

—

11

335

(326)

—

9

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

(0)

(3)

1

—

—

—

—

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

9

(1)

(7)

1

12

(4)

—

8

9

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

165

(14)

(58)

93

95

(1)

—

94

187

 

Programm „Erasmus+“

1 346

(16)

(531)

798

2 832

(1 866 )

—

966

1 765

 

Euroopa solidaarsuskorpus

113

(4)

(22)

87

136

(75)

—

61

148

 

Programm „Loov Euroopa“

236

(11)

(80)

145

316

(60)

—

255

400

 

Õigusküsimused

64

(1)

(14)

49

47

(21)

—

26

75

 

Õiguste ja väärtuste programm

121

(4)

(41)

76

100

(20)

—

80

156

 

Detsentraliseeritud asutused

18

(0)

(4)

13

223

(204)

—

19

33

 

Muud meetmed

11

(0)

(6)

4

6

(0)

—

6

10

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

87

(5)

(26)

56

30

(1)

—

28

85

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

165

(2)

(104)

59

182

(54)

—

128

187

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

183 747

(205)

(69 986 )

113 555

151 947

(56 468 )

(1)

95 478

209 033

3

Põllumajandusega seotud tagatised

286

(10)

(76)

200

40 818

(40 685 )

—

133

333

 

Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

35 164

(2)

(14 023 )

21 139

17 705

(630)

(0)

17 075

38 215

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

3 459

(15)

(727)

2 716

217

(11)

(0)

206

2 922

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

21

—

(12)

9

152

(137)

—

14

23

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

21

(21)

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

12

(0)

(3)

9

—

—

—

—

9

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

1 888

(34)

(419)

1 435

741

(23)

—

718

2 154

 

Õiglase ülemineku fond

—

—

—

—

9

(1)

—

8

8

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

—

—

—

—

0

(0)

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

3

—

(3)

—

57

(54)

—

3

3

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

26

—

(5)

21

4

(1)

—

3

24

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

40 860

(61)

(15 269 )

25 530

59 723

(41 562 )

(0)

18 161

43 691

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

3 122

(30)

(1 182 )

1 909

499

(45)

—

453

2 363

 

Detsentraliseeritud asutused

20

—

—

20

142

(142)

—

—

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

(0)

0

—

—

—

—

0

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

1 436

(37)

(413)

985

156

(0)

—

155

1 141

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

—

—

—

—

135

—

—

135

135

 

Detsentraliseeritud asutused

372

—

(208)

164

712

(555)

—

157

321

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

4 950

(68)

(1 804 )

3 078

1 644

(743)

—

901

3 980

5

Sisejulgeolekufond

471

(16)

(166)

290

71

(0)

—

71

360

 

Dekomisjoneerimine

351

(0)

(46)

305

73

—

—

73

377

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

324

(3)

(70)

251

69

(6)

—

64

315

 

Detsentraliseeritud asutused

0

(0)

—

0

196

(196)

—

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2

—

(1)

1

—

—

—

—

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

26

(3)

(14)

9

20

(5)

—

15

24

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

—

—

—

—

330

(1)

(0)

329

329

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

322

(0)

(198)

124

639

(1)

—

639

762

 

Sõjaväeline liikuvus

—

—

—

—

227

(1)

—

226

226

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

7

(0)

(5)

2

—

—

—

—

2

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

1 503

(23)

(498)

981

1 625

(209)

(0)

1 415

2 397

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

18 739

(456)

(4 511 )

13 772

10 960

(1 278 )

—

9 682

23 453

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

117

(9)

(16)

91

38

(1)

—

37

128

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

1 354

(16)

(1 058 )

280

2 196

(1 393 )

(0)

804

1 084

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

160

(3)

(86)

70

408

(301)

—

107

178

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

9

—

(6)

3

63

(1)

—

63

65

 

Muud meetmed

1

(0)

(0)

0

17

(17)

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

(0)

(2)

2

—

—

—

—

2

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

153

(20)

(47)

86

93

(25)

—

68

154

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

8 249

(182)

(2 093 )

5 974

1 596

(99)

—

1 497

7 471

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

(0)

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

28 785

(687)

(7 821 )

20 278

15 372

(3 115 )

(0)

12 257

32 535

7

Töötajate pensionid

—

—

—

—

2 173

(2 173 )

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

—

—

—

—

11

(11)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

—

—

—

—

1

(1)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

—

—

—

—

7

(7)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

—

—

—

—

12

(12)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

—

—

—

—

5

(5)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

—

—

—

—

0

(0)

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

—

—

—

—

0

(0)

—

—

—

 

Euroopa koolid

1

—

(1)

—

212

(210)

—

2

2

 

Koosseisulise personali töötasud

0

(0)

—

—

2 526

(2 526 )

(0)

0

0

 

Koosseisuvälise personali töötasud

38

(6)

(32)

—

271

(232)

(0)

39

39

 

Töötajad – palgad ja toetused

0

(0)

(0)

—

15

(13)

—

2

2

 

Töötajad – ajutised toetused

—

—

—

—

3

(3)

—

—

—

 

Värbamiskulud

3

(1)

(2)

—

27

(25)

—

2

2

 

Teenistuse lõpetamine

—

—

—

—

8

(8)

—

—

—

 

Koolituskulud

11

(2)

(10)

—

20

(7)

—

12

12

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

14

(4)

(10)

0

41

(26)

—

15

15

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

142

(2)

(139)

—

347

(184)

—

163

163

 

Rentimine ja ostud

5

(0)

(5)

—

345

(327)

—

18

18

 

Seotud hoonetega

51

(1)

(50)

—

105

(54)

—

51

51

 

Turvalisus

26

(1)

(25)

—

69

(37)

—

32

32

 

Missioonid ja esindamine

7

(6)

(1)

—

25

(13)

—

12

12

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

6

(6)

(1)

—

6

(2)

—

4

4

 

Euroopa Liidu Teataja

1

(0)

(1)

—

2

(2)

—

1

1

 

Väljaanded

7

(0)

(6)

—

16

(9)

—

7

7

 

Teabe hankimine

1

(0)

(1)

—

4

(2)

—

2

2

 

Uuringud ja uurimised

11

(0)

(11)

—

5

(1)

—

4

4

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

16

(1)

(15)

—

27

(15)

—

13

13

 

Välised keeleteenused

3

(0)

(3)

—

35

(30)

—

4

4

 

Muud halduskulud

8

(1)

(7)

—

22

(14)

—

8

8

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2

(0)

(1)

0

—

—

—

—

0

 

Muude institutsioonide halduskulud

627

(92)

(535)

—

4 590

(3 901 )

(6)

684

684

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

981

(124)

(857)

0

10 930

(9 848 )

(6)

1 075

1 076

O

Innovatsioonifond

4

(1)

(3)

0

147

(9)

—

138

138

 

Muud meetmed

7

(1)

(0)

6

52

(50)

—

2

8

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

11

(2)

(3)

6

199

(58)

—

140

147

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

—

—

—

—

791

(791)

—

—

—

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

0

—

(0)

—

24

(24)

—

—

—

 

Brexitiga kohanemise reserv

—

—

—

—

407

(407)

—

—

—

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

0

—

(0)

—

1 223

(1 223 )

—

—

—

Kokku

303 197

(1 946 )

(109 870 )

191 381

268 345

(118 126 )

(24)

150 194

341 575

6.11.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED NENDE TEKKIMISE AASTATE LÕIKES

(miljonites eurodes)

Programm

< 2015

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

Kokku

1

Programm „Euroopa horisont“

355

381

663

1 173

2 129

3 710

6 279

12 881

27 571

 

Euratom

8

16

6

5

32

57

109

85

317

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

—

—

—

—

6

369

336

601

1 313

 

Muud meetmed

0

2

1

4

11

13

28

48

106

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

0

0

2

6

4

10

22

 

InvestEU fond

141

20

144

195

207

444

659

2 243

4 053

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

6

6

170

166

635

2 162

2 244

1 795

7 183

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

46

60

23

446

460

938

1 132

800

3 904

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

0

5

2

9

42

37

67

275

436

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

—

—

0

0

0

1

5

1 133

1 140

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

—

36

36

 

Muud meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

0

1

5

28

17

52

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

—

—

0

0

1

4

9

26

41

 

Ühtse turu programm

21

8

10

24

44

117

213

512

950

 

ELi pettustevastase võitluse programm

—

0

—

0

1

3

7

21

33

 

Maksustamisalase koostöö programm

—

—

—

—

1

1

6

25

33

 

Tollialane tegevusprogramm

—

0

0

0

1

5

11

104

122

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Muud meetmed

—

—

—

—

—

0

0

5

6

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

0

3

3

6

4

16

 

Euroopa kosmoseprogramm

0

0

1

2

57

139

668

502

1 369

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

—

15

15

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

579

497

1 020

2 025

3 632

8 014

11 812

21 138

48 717

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

1 822

61

76

4 266

9 416

18 213

27 076

23 219

84 149

 

Ühtekuuluvusfond

172

11

0

1 422

2 787

5 051

7 639

1 319

18 402

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

120

225

498

759

917

1 376

1 700

1 431

7 026

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

1

1

—

3

—

5

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

423

93

299

2 125

3 617

7 981

13 382

15 336

43 257

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

4

4

22

8

9

15

26

29

117

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

—

—

—

0

2

14

35

51 749

51 801

 

Programm „Perikles IV“

—

—

—

—

—

0

0

0

1

 

ELi taastekava

—

—

—

—

—

—

—

2

2

 

rescEU

—

—

0

1

6

30

271

288

596

 

Programm „EL tervise heaks“

0

3

2

9

12

25

36

327

412

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

—

—

—

—

—

—

49

142

191

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

1

4

1

4

9

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

0

1

—

0

0

—

—

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

—

—

—

0

—

0

1

8

9

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

1

0

1

2

7

29

52

94

187

 

Programm „Erasmus+“

1

1

3

22

78

179

516

966

1 765

 

Euroopa solidaarsuskorpus

2

—

—

1

11

33

41

61

148

 

Programm „Loov Euroopa“

—

—

—

4

11

38

92

255

400

 

Õigusküsimused

—

4

6

8

8

10

13

26

75

 

Õiguste ja väärtuste programm

0

2

5

6

11

20

33

80

156

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

3

30

33

 

Muud meetmed

—

0

—

—

0

0

4

6

10

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

0

0

3

10

43

28

85

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

0

0

0

2

6

13

37

129

187

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

2 546

404

911

8 637

16 907

33 036

51 058

95 534

209 033

3

Põllumajandusega seotud tagatised

—

—

—

2

25

83

91

133

333

 

Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

198

1 134

1 042

794

1 416

5 874

10 682

17 075

38 215

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

56

1

1

144

648

958

909

206

2 922

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

—

—

—

1

1

—

7

14

23

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

—

2

5

2

—

9

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

74

86

85

124

391

310

365

718

2 154

 

Õiglase ülemineku fond

—

—

—

—

—

—

—

8

8

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

—

3

3

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

0

0

3

2

15

3

24

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

328

1 222

1 128

1 065

2 486

7 231

12 071

18 161

43 691

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

0

1

52

168

371

488

827

456

2 363

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

20

—

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

—

—

—

—

—

0

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

17

1

13

27

146

377

404

155

1 141

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

—

—

—

—

—

—

—

135

135

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

164

157

321

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

17

2

66

195

517

865

1 414

904

3 980

5

Sisejulgeolekufond

2

1

1

37

49

73

126

71

360

 

Dekomisjoneerimine

1

1

45

63

64

64

66

73

377

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

34

1

1

29

44

50

93

64

315

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

—

—

—

—

0

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

1

—

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

—

0

0

1

1

1

6

15

24

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

—

—

—

—

—

—

—

329

329

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

—

—

—

—

—

51

72

639

762

 

Sõjaväeline liikuvus

—

—

—

—

—

—

—

226

226

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

0

1

—

—

2

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

37

4

47

129

159

241

364

1 415

2 397

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

875

446

860

1 480

2 374

3 267

4 466

9 684

23 453

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

1

5

7

11

23

17

27

37

128

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

—

0

0

1

6

75

198

804

1 084

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

0

—

1

2

4

35

28

107

178

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

—

—

—

—

—

3

—

63

65

 

Muud meetmed

—

—

—

—

0

—

—

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

1

0

0

0

0

0

—

—

2

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

0

0

3

5

5

22

51

68

154

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

381

191

315

639

1 044

2 073

1 272

1 556

7 471

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

1 258

642

1 185

2 139

3 458

5 493

6 041

12 319

32 535

7

Töötajate pensionid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Euroopa koolid

—

—

—

—

—

—

—

2

2

 

Koosseisulise personali töötasud

—

—

—

—

—

—

—

0

0

 

Koosseisuvälise personali töötasud

—

—

—

—

—

—

—

39

39

 

Töötajad – palgad ja toetused

—

—

—

—

—

—

—

2

2

 

Töötajad – ajutised toetused

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Värbamiskulud

—

—

—

—

—

—

—

2

2

 

Teenistuse lõpetamine

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Koolituskulud

—

—

—

—

—

—

—

12

12

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

—

—

—

—

—

0

0

15

15

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

—

—

—

—

—

—

—

163

163

 

Rentimine ja ostud

—

—

—

—

—

—

—

18

18

 

Seotud hoonetega

—

—

—

—

—

—

—

51

51

 

Turvalisus

—

—

—

—

—

—

—

32

32

 

Missioonid ja esindamine

—

—

—

—

—

—

—

12

12

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

—

—

—

—

—

—

—

4

4

 

Euroopa Liidu Teataja

—

—

—

—

—

—

—

1

1

 

Väljaanded

—

—

—

—

—

—

—

7

7

 

Teabe hankimine

—

—

—

—

—

—

—

2

2

 

Uuringud ja uurimised

—

—

—

—

—

—

—

4

4

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

—

—

—

—

—

—

—

13

13

 

Välised keeleteenused

—

—

—

—

—

—

—

4

4

 

Muud halduskulud

—

—

—

—

—

—

—

8

8

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

—

—

—

0

—

0

—

—

0

 

Muude institutsioonide halduskulud

0

0

0

0

0

0

0

684

684

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

—

—

—

0

—

0

0

1 075

1 076

O

Innovatsioonifond

—

—

—

—

—

—

0

138

138

 

Muud meetmed

—

—

—

—

—

1

5

2

8

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

—

—

—

—

—

1

6

140

147

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

—

—

—

—

—

—

—

—

—

 

Brexitiga kohanemise reserv

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Kokku

4 765

2 771

4 357

14 190

27 158

54 881

82 766

150 687

341 575

Uue komisjoni moodustamisega kaasnes teenuste sisemine ümberkorraldamine. Seotud tehingute ümberpaigutamise tulemusel toimus täitmata kulukohustuste summa üleviimine aastate lõikes. Täitmata kulukohustuste kogusumma ei ole muutunud.

6.12.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜKSIKASJAD: TÄITMATA KULUKOHUSTUSED ASSIGNEERINGUTE LIIGI KAUPA

(miljonites eurodes)

Rubriik

Eelarve assigneeringutest

Sihtotstarbelise tulu assigneeringutest

Täitmata kulukohustused 2021. aasta lõpu seisuga kokku

2020. aastast üle kantud kulukohustused

Kohan- dused

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

Väljamaksmisele kuuluv summa

2020. aastast üle kantud kulukohustused

Kohan- dused

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

Väljamaksmisele kuuluv summa

1

2

3

4

5=1+2+3-4

6

7

8

9

10=6+7+8-9

11=5+10

1

Programm „Euroopa horisont“

20 834

(427)

11 414

8 972

22 848

3 353

(198)

2 484

915

4 723

27 571

 

Euratom

276

(4)

277

288

261

62

(4)

11

13

57

317

 

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

1 017

(0)

864

612

1 268

45

—

1

1

45

1 313

 

Muud meetmed

0

0

—

—

—

109

(11)

82

74

106

106

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

26

(2)

10

12

22

0

0

0

0

0

22

 

InvestEU fond

2 332

(20)

657

962

2 006

421

—

2 176

550

2 048

4 053

 

Euroopa ühendamise rahastu, transport

6 674

(38)

1 786

1 371

7 050

133

(1)

20

20

132

7 183

 

Euroopa ühendamise rahastu, energeetika

3 644

(25)

784

551

3 852

48

—

5

1

52

3 904

 

Euroopa ühendamise rahastu, digitaalvaldkond

321

(7)

277

158

433

7

(0)

0

4

3

436

 

Programm „Digitaalne Euroopa“

63

(1)

1 129

82

1 109

2

(0)

31

2

30

1 140

 

Detsentraliseeritud asutused

35

—

189

189

36

1

(0)

8

9

—

36

 

Muud meetmed

—

—

372

372

—

0

0

0

0

0

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

45

(0)

18

12

52

0

0

0

0

0

52

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

34

(1)

25

22

36

2

(0)

6

3

5

41

 

Ühtse turu programm

805

(44)

582

420

924

22

(1)

17

12

26

950

 

ELi pettustevastase võitluse programm

28

(4)

24

15

33

0

(0)

—

0

0

33

 

Maksustamisalase koostöö programm

31

(1)

35

33

31

5

(0)

0

3

2

33

 

Tollialane tegevusprogramm

86

(2)

126

90

121

8

(0)

0

7

1

122

 

Detsentraliseeritud asutused

0

(0)

118

118

—

—

—

5

5

—

—

 

Muud meetmed

4

(0)

9

7

6

0

(0)

0

0

0

6

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

22

(2)

5

9

16

0

0

0

0

0

16

 

Euroopa kosmoseprogramm

1 610

(1)

1 977

2 363

1 222

255

(0)

102

210

147

1 369

 

Detsentraliseeritud asutused

2

—

56

43

15

—

—

1

1

—

15

Rubriik 1. „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kokku

37 889

(580)

20 733

16 702

41 340

4 472

(215)

4 950

1 830

7 377

48 717

2

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

88 758

(53)

238

39 843

49 100

12 591

(0)

28 028

5 569

35 049

84 149

 

Ühtekuuluvusfond

22 668

(42)

16

9 222

13 421

4 170

(0)

1 307

496

4 981

18 402

 

Ühtekuuluvusfondi sissemakse Euroopa ühendamise rahastusse (transport)

6 632

(21)

1 442

1 031

7 023

3

—

0

0

3

7 026

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

9

(1)

—

3

5

0

0

0

0

0

5

 

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

38 950

(7)

63

17 076

21 930

6 302

—

17 374

2 350

21 326

43 257

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

126

(5)

32

40

113

3

(0)

1

0

4

117

 

Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu

108

(2)

116

80

141

0

—

98 034

46 375

51 660

51 801

 

Programm „Perikles IV“

1

(0)

1

0

1

—

—

0

—

0

1

 

ELi taastekava

—

—

5

3

2

0

0

0

0

0

2

 

rescEU

448

(7)

183

191

432

17

(0)

153

5

164

596

 

Programm „EL tervise heaks“

141

(9)

329

59

402

2

(0)

9

2

10

412

 

Erakorralise toetuse rahastamisvahend

469

0

232

509

191

0

—

70

70

0

191

 

Detsentraliseeritud asutused

11

(0)

324

316

19

—

—

10

10

0

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

(0)

—

3

1

0

0

0

0

0

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

8

(1)

11

10

9

0

—

1

1

0

9

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

160

(12)

89

57

180

4

(2)

6

2

7

187

 

Programm „Erasmus+“

990

(13)

2 663

2 114

1 526

356

(4)

169

283

239

1 765

 

Euroopa solidaarsuskorpus

107

(4)

136

95

144

5

(0)

0

2

4

148

 

Programm „Loov Euroopa“

227

(10)

306

137

386

9

(1)

9

4

14

400

 

Õigusküsimused

63

(1)

47

35

74

0

(0)

1

0

0

75

 

Õiguste ja väärtuste programm

120

(4)

99

60

156

1

(0)

1

1

1

156

 

Detsentraliseeritud asutused

17

(0)

220

206

31

1

(0)

3

2

1

33

 

Muud meetmed

10

(0)

6

6

10

0

(0)

0

0

0

10

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

87

(5)

30

28

85

—

—

0

0

0

85

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

164

(2)

181

157

186

1

(0)

1

1

1

187

Rubriik 2. „Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“ kokku

160 278

(198)

6 769

71 281

95 569

23 468

(8)

145 178

55 174

113 465

209 033

3

Põllumajandusega seotud tagatised

286

(10)

40 149

40 091

333

—

—

669

669

—

333

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

35 164

(2)

15 339

14 587

35 914

0

—

2 366

65

2 300

38 215

 

Merendus- ja kalandusvaldkond

3 043

(15)

107

738

2 397

416

(0)

110

1

525

2 922

 

Kalandusvaldkond (kalandusalane partnerlusleping ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid)

21

—

152

150

23

0

0

0

0

0

23

 

Detsentraliseeritud asutused

—

—

21

21

—

—

—

0

0

—

—

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

12

(0)

—

3

9

0

0

0

0

0

9

 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

1 882

(34)

739

439

2 148

7

(0)

3

3

6

2 154

 

Õiglase ülemineku fond

—

—

4

1

3

—

—

5

0

5

8

 

Laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames

0

0

—

—

—

—

—

0

0

—

—

 

Detsentraliseeritud asutused

3

—

50

51

3

—

—

6

6

0

3

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

26

—

4

5

24

0

0

0

0

0

24

Rubriik 3. „Loodusvarad ja keskkond“ kokku

40 438

(61)

56 563

56 086

40 854

423

(0)

3 160

745

2 837

43 691

4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

3 068

(29)

497

1 200

2 335

54

(1)

2

28

28

2 363

 

Detsentraliseeritud asutused

20

—

138

138

20

—

—

4

4

—

20

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

—

—

0

0

0

0

0

0

0

0

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – piirihaldus- ja viisaküsimused

1 219

(35)

153

388

949

217

(2)

3

26

192

1 141

 

Piirihaldus (Integreeritud Piirihalduse Fond) – tolliseadmed

—

—

135

—

135

0

0

0

0

0

135

 

Detsentraliseeritud asutused

372

—

703

754

321

—

—

10

10

0

321

Rubriik 4. „Ränne ja piirihaldus“ kokku

4 679

(64)

1 626

2 480

3 760

271

(3)

19

67

219

3 980

5

Sisejulgeolekufond

457

(15)

70

161

352

13

(1)

1

5

9

360

 

Dekomisjoneerimine

351

(0)

73

46

377

0

0

0

0

0

377

 

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine

324

(3)

69

75

315

0

(0)

0

0

0

315

 

Detsentraliseeritud asutused

0

—

193

193

0

0

(0)

3

3

—

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2

—

—

1

1

0

0

0

0

0

1

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

26

(3)

20

19

24

—

—

0

—

0

24

 

Euroopa kaitseküsimused (teadusuuringud)

—

(0)

323

1

322

—

—

7

0

7

329

 

Euroopa kaitseküsimused (muu kui teadusuuringud)

322

(0)

623

198

746

0

—

17

0

17

762

 

Sõjaväeline liikuvus

—

—

227

1

226

0

0

0

0

0

226

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

7

(0)

—

5

2

0

—

—

0

—

2

Rubriik 5. „Julgeolek ja kaitse“ kokku

1 489

(22)

1 597

700

2 364

13

(1)

28

8

33

2 397

6

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

18 527

(444)

10 833

5 656

23 259

213

(12)

127

134

194

23 453

 

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

116

(9)

38

17

127

1

—

0

—

1

128

 

Humanitaarabi rahastamisvahend

1 301

(12)

2 168

2 405

1 052

53

(4)

28

46

31

1 084

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

137

(2)

352

341

146

22

(1)

56

46

32

178

 

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT)

9

—

63

7

65

0

0

0

0

0

65

 

Muud meetmed

1

(0)

17

17

0

0

0

0

0

0

0

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

4

(0)

—

2

2

0

0

0

0

0

2

 

Komisjoni eelisõigusega hõlmatud meetmed

153

(20)

92

72

154

0

(0)

1

0

0

154

 

Ühinemiseelne abi (IPA III)

7 464

(182)

1 566

1 988

6 860

785

(0)

30

204

610

7 471

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

0

(0)

—

—

—

0

0

0

0

0

—

Rubriik 6. „Naabrus ja maailm“ kokku

27 712

(670)

15 130

10 506

31 666

1 074

(17)

242

429

869

32 535

7

Töötajate pensionid

—

—

2 173

2 173

—

—

—

—

—

—

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Parlament

—

—

11

11

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

—

—

1

1

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – komisjon

—

—

7

7

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Liidu Kohus

—

—

12

12

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – kontrollikoda

—

—

5

5

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Ombudsman

—

—

0

0

—

0

0

0

0

0

—

 

(Endiste töötajate pensionid) – Euroopa Andmekaitseinspektor

—

—

0

0

—

0

0

0

0

0

—

 

Euroopa koolid

0

—

197

197

0

1

—

15

14

2

2

 

Koosseisulise personali töötasud

0

(0)

2 494

2 494

0

—

—

31

31

—

0

 

Koosseisuvälise personali töötasud

35

(4)

238

231

38

3

(2)

33

33

2

39

 

Töötajad – palgad ja toetused

0

(0)

15

13

2

—

—

0

0

—

2

 

Töötajad – ajutised toetused

—

—

3

3

—

0

0

0

0

0

—

 

Värbamiskulud

3

(1)

26

27

2

0

—

1

0

0

2

 

Teenistuse lõpetamine

—

—

8

8

—

0

0

0

0

0

—

 

Koolituskulud

10

(1)

17

15

11

1

(0)

3

3

1

12

 

Sotsiaalküsimused ja liikuvus

8

(1)

24

21

8

7

(2)

17

15

7

15

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

122

(2)

298

274

143

20

(0)

50

49

20

163

 

Rentimine ja ostud

3

(0)

318

303

18

2

—

27

28

0

18

 

Seotud hoonetega

49

(1)

86

95

39

2

(0)

19

9

12

51

 

Turvalisus

24

(1)

63

58

28

2

(0)

6

3

4

32

 

Missioonid ja esindamine

7

(6)

24

13

11

0

(0)

1

0

0

12

 

Kohtumised, komiteed, konverentsid

6

(5)

5

2

3

0

(0)

1

1

1

4

 

Euroopa Liidu Teataja

1

(0)

2

3

1

0

—

0

0

—

1

 

Väljaanded

5

(0)

13

12

6

2

(0)

3

3

1

7

 

Teabe hankimine

1

(0)

4

3

2

—

—

0

0

0

2

 

Uuringud ja uurimised

11

(0)

5

12

4

0

—

0

0

0

4

 

Üldised seadmed, sõidukid, mööbel

13

(1)

24

25

11

3

(0)

3

5

2

13

 

Välised keeleteenused

3

(0)

24

23

4

0

(0)

10

10

1

4

 

Muud halduskulud

7

(1)

18

18

6

1

(0)

4

4

2

8

 

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2

(0)

—

1

0

0

(0)

—

—

—

0

 

Muude institutsioonide halduskulud

591

(66)

4 256

4 155

626

36

(32)

335

281

57

684

Rubriik 7. „Euroopa avalik haldus“ kokku

901

(92)

10 371

10 215

964

80

(37)

559

490

111

1 076

O

Innovatsioonifond

0

0

—

—

—

4

(1)

147

11

138

138

 

Muud meetmed

0

0

—

—

—

7

(1)

52

50

8

8

Rubriik O. „Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku“ kokku

0

0

—

—

—

11

(2)

199

61

147

147

S

Solidaarsus- ja hädaabireserv

—

—

791

791

—

0

0

0

0

0

—

 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

0

—

24

24

—

0

0

0

0

0

—

 

Brexitiga kohanemise reserv

—

—

407

407

—

0

0

0

0

0

—

Rubriik S. „Solidaarsusmehhanismid liidus ja mujal (erivahendid)“ kokku

0

—

1 223

1 223

—

0

0

0

0

0

—

Kokku

273 386

(1 687 )

114 011

169 192

216 518

29 811

(283)

154 334

58 805

125 057

341 575

7.   EELARVE TÄITMINE INSTITUTSIOONIDE LÕIKES

7.1.   EELARVE TULUDE LAEKUMINE

(miljonites eurodes)

Institutsioon

Eelarvelised tulud

Kindlaksmääratud nõuded

Tulud

Laekumised %na eelarvest

Lae- kumata

Algne vastuvõetud eelarve

Lõplik vastuvõetud eelarve

Aruande-aasta

Üle kantud

Kokku

Aruandeaasta nõuetest

Ülekantud nõuetest

Kokku

1

2

3

4

5=3+4

6

7

8=6+7

9=8/2

10=5-8

Euroopa Parlament

176

176

236

7

243

212

3

215

122 %

28

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

59

59

103

1

104

102

1

102

173 %

2

Komisjon

165 665

167 616

244 942

19 411

264 354

237 838

1 078

238 916

143 %

25 437

Euroopa Kohus

60

60

59

0

59

59

0

59

99 %

0

Kontrollikoda

23

23

24

0

24

24

0

24

102 %

0

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

13

13

22

0

22

22

0

22

171 %

0

Regioonide Komitee

10

10

11

0

12

11

0

12

112 %

—

Euroopa Ombudsman

1

1

1

0

1

1

0

1

93 %

—

Euroopa Andmekaitseinspektor

2

2

2

0

2

2

0

2

96 %

—

Euroopa välisteenistus

51

51

241

3

244

240

3

243

480 %

0

Kokku

166 060

168 011

245 641

19 422

265 063

238 511

1 085

239 596

143 %

25 467

Nagu varasematelgi aastatel, on ELi üldeelarve täitmise kohta koostatud konsolideeritud aruannetes kajastatud eelarve täitmist kõigis institutsioonides, sest ELi eelarve raames koostatakse iga institutsiooni jaoks eraldi eelarve.

Ametite eelarved ja nende täitmine ei ole ELi eelarves konsolideeritud ega ELi eelarvet käsitlevatesse aruannetesse hõlmatud. Toetus, mida komisjon ametitele maksab, on aga osa ELi eelarvest. Majandusaasta aruande käesolevas eelarvet käsitlevas osas võetakse arvesse ainult komisjoni eelarvest ametitele makstud toetust.

Euroopa välisteenistuse puhul tuleb märkida, et välisteenistus saab lisaks oma eelarvele rahalist toetust ka komisjonilt (193,6 miljonit eurot, 2020. aastal 148,1 miljonit eurot, 2020. aastal ei hõlmanud aga naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi vahendid EAFi, millest on tingitud kasv 2021. aastal). EAFi allesjäänud vahenditest ja usaldusfondidelt saadi 18,7 miljonit eurot (2020. aastal 64,4 miljonit eurot). Need maksed, sealhulgas aasta jooksul nendest maksetest tekkinud sihtotstarbeline tulu, katavad EAFi ja usaldusfondide rahastatavad komisjoni töötajatega seotud kulud.

7.2.   KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Institutsioon

Olemas-olevad assign. kokku

Võetud kulukohustused

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastuvõetud eelarvest

ülekantud assign.-test

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+3+4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13=10+ 11+12

Euroopa Parlament

2 215

2 033

75

46

2 154

97 %

22

30

52

8

—

0

9

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

679

523

0

43

566

83 %

0

41

41

71

0

0

71

Komisjon

601 452

109 244

511

153 999

263 755

44 %

4 043

283 739

287 781

49 239

5

671

49 916

Euroopa Kohus

445

438

0

1

439

98 %

0

1

1

6

0

0

6

Kontrollikoda

154

149

0

0

149

97 %

0

0

0

5

0

0

5

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

155

132

0

4

136

88 %

0

5

5

13

0

0

13

Regioonide Komitee

108

106

0

1

106

99 %

0

0

0

1

0

0

1

Euroopa Ombudsman

13

11

0

—

11

89 %

0

—

—

1

0

—

1

Euroopa Andmekaitseinspektor

19

17

0

—

17

86 %

0

—

—

3

0

—

3

Euroopa välisteenistus

1 091

763

10

239

1 012

93 %

0

75

75

5

—

0

5

Kokku

606 331

113 415

596

154 334

268 345

44 %

4 065

283 891

287 956

49 354

5

671

50 030

7.3.   MAKSETE ASSIGNEERINGUTE KASUTAMINE

(miljonites eurodes)

Institutsioon

Olemasolevad assign. kokku

Tehtud maksed

2022. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud

Tühistatavad assigneeringud

lõplikust vastu- võetud eelarvest

üle- kanne- test

siht- otstarbelisest tulust

Kokku

%

lõplikust vastuvõetud eelarvest

sihtotstarbelisest tulust

Kokku

lõplikust vastu- võetud eelarvest

üle- kanne- test

siht- otstarbelisest tulust

Kokku

1

2

3

4

5=2+3+4

6=5/1

7

8

9=7+8

10

11

12

13

Euroopa Parlament

2 571

1 650

393

35

2 078

81 %

402

40

442

12

38

2

52

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

749

461

60

43

564

75 %

62

42

104

71

10

1

82

Komisjon

241 321

160 032

1 203

62 326

223 561

93 %

3 591

13 827

17 417

82

250

11

343

Euroopa Kohus

479

408

30

0

438

92 %

30

1

31

6

3

0

9

Kontrollikoda

163

140

8

0

148

91 %

8

0

8

5

1

0

6

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

168

113

10

3

126

75 %

19

7

25

13

3

0

16

Regioonide Komitee

119

91

10

1

101

85 %

15

1

15

1

1

0

2

Euroopa Ombudsman

13

9

0

—

10

76 %

2

—

2

1

0

—

1

Euroopa Andmekaitseinspektor

21

16

1

—

17

80 %

1

—

1

3

0

—

3

Euroopa välisteenistus

1 209

648

106

199

954

79 %

114

115

230

5

21

0

26

Kokku

246 812

163 568

1 821

62 607

227 996

92 %

4 244

14 032

18 275

199

327

14

541

8.   AMETITE EELARVETE TÄITMINE

Nagu kajastavad allpool punktides 8.1 ja 8.2 esitatud aruanded, ei ole ametite tulud ja kulud ELi eelarves konsolideeritud. Majandusaasta aruande käesolevas eelarvet käsitlevas osas võetakse arvesse ainult komisjoni eelarvest ametitele makstud toetust.

ELi eelarve täitmise aruanded sisaldavad ELi eelarvest ametitele makstud toetust kulukohustuste või maksete assigneeringutena, kui see on asjakohane.

Allpool esitatud ametite aruannetega antakse ülevaade nii detsentraliseeritud ehk traditsioonilistest ametitest kui ka rakendusametitest ning nende tuludest (punkt 8.1) ja kuludest (punkt 8.2).

Muud tuluallikad ja nendega seotud kulud ei ole ELi eelarve täitmise aruandesse lisatud. Iga amet esitab oma majandusaasta aruande.

8.1.   EELARVE TULUD

(miljonites eurodes)

Amet

Mitmeaastase finants-raamistiku rubriik, kust rahastamine toimub

Lõplik vastuvõetud eelarve

Saadud tulud

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet

4

264

268

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

1

24

24

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet

1

7

7

Ühenduse Sordiamet

—

19

19

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

1, 2b

11

3

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet

2b

16

15

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

4

142

153

Euroopa Lennundusohutusamet

1

204

168

Euroopa Pangandusjärelevalve

1

49

50

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

4

535

545

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

2b

58

173

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

2b

19

19

Euroopa Kemikaaliamet

1

108

115

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet

1, 2a, 3, 5

45

45

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet

2b, 6

54

54

Euroopa Keskkonnaamet

3

52

67

Euroopa Kalanduskontrolli Amet

3

21

22

Euroopa Toiduohutusamet

2b

119

121

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus

2b

22

23

Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet

1, 2b

27

27

Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet

1, 2a

49

43

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

2b

9

9

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

1

33

33

Euroopa Tööjõuamet

2b

22

14

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

1

85

106

Euroopa Ravimiamet

2b

379

408

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

5

17

19

Euroopa Prokuratuur

2b

26

27

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

1

55

56

Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet

1, 3

88

88

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

1

59

61

Euroopa Koolitusfond

2b

21

22

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

2b

44

46

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet

1

23

23

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet

5

178

177

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet

5

10

8

Euroopa Liidu Raudteeamet

1

31

33

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet

1

44

1 870

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

2b

24

25

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

—

534

313

Ühisettevõte Fusion for Energy

1

614

750

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

7

52

46

Kokku

 

4 195

6 092


(miljonites eurodes)

Ametite tulu liik

Laekunud summad

Komisjoni toetus

4 155

Tasudest saadud tulu

842

Muu tulu

1 095

Kokku

6 092

8.2.   KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JA MAKSETE ASSIGNEERINGUTE JAOTUMINE AMETITE LÕIKES

(miljonites eurodes)

Amet

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Olemasolevad assign. kokku

Võetud kulu-kohustused

Olemasolevad assign. kokku

Tehtud maksed

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet

286

269

291

260

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

24

22

27

19

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet

7

7

10

8

Ühenduse Sordiamet

20

18

20

17

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

11

2

12

2

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet

16

16

22

15

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

169

139

177

136

Euroopa Lennundusohutusamet

278

183

286

149

Euroopa Pangandusjärelevalve

50

49

54

46

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

557

523

725

421

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

182

169

195

122

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

19

19

20

19

Euroopa Kemikaaliamet

116

110

129

109

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet

45

44

47

42

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet

54

53

58

50

Euroopa Keskkonnaamet

68

61

92

64

Euroopa Kalanduskontrolli Amet

22

21

25

18

Euroopa Toiduohutusamet

130

130

133

118

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus

23

22

28

23

Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet

27

26

27

20

Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet

45

43

48

42

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

9

9

11

8

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

33

33

38

31

Euroopa Tööjõuamet

23

22

26

10

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

114

107

125

102

Euroopa Ravimiamet

408

386

480

365

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

20

19

21

19

Euroopa Prokuratuur

26

25

27

19

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

55

55

57

54

Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet

88

88

96

88

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

61

60

69

61

Euroopa Koolitusfond

22

21

23

21

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

60

57

57

45

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet

23

23

29

24

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet

186

176

210

167

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet

26

12

30

12

Euroopa Liidu Raudteeamet

38

37

37

33

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet

10 102

6 419

2 666

1 614

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

26

25

33

25

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

558

286

18

282

Ühisettevõte Fusion for Energy

1 070

1 066

765

745

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

53

44

56

43

Kokku

15 151

10 897

7 301

5 470


(miljonites eurodes)

Kulu liik

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Olemasolevad assign. kokku

Võetud kulukohustused

Olemasolevad assign. kokku

Tehtud maksed

Personal

1 749

1 478

1 417

1 462

Halduskulud

472

439

498

412

Tegevuskulud

12 930

8 980

5 385

3 596

Kokku

15 151

10 897

7 301

5 470

SÕNASTIK

Aasta tegevusaruanne

Iga-aastastes tegevusaruannetes kajastatakse tegevuse tulemusi mh vastavalt võetud eesmärkidele, asjaomastele riskidele ja sisekontrolli vormile. Komisjoni puhul alates 2001. eelarveaastast ja kõigi Euroopa Liidu institutsioonide puhul alates 2003. eelarveaastast peab volitatud eelarvevahendite käsutaja esitama oma institutsioonile oma ülesannete täitmise kohta aasta tegevusaruande koos finants- ja haldusteabega.

Aktuaarne kasum ja kahjum

Määratud väljamaksega skeemi aktuaarse puudu- või ülejäägi muutused. Need tulenevad varasemate aktuaarsete eelduste ja tegelike sündmuste erinevustest ning aktuaarsete eelduste muutumise mõjust.

Aktuaarsed eeldused

Pensionikohustisi mõjutavate tulevaste sündmuste kulude arvutamisel kasutatud eeldused.

Assigneeringud

Eelarve rahastamine. Eelarves esitatakse kulukohustuste ja maksete (saajatele sularaha maksmine või pangaülekannete tegemine) prognoos. Kulukohustuste ja maksete assigneeringud on sageli erinevad (liigendatud assigneeringud), sest mitmeaastased programmid ja projektid seotakse tavaliselt täielikult kulukohustustega nende kinnitamise aastal, makseid aga tehakse nende rakendamisaja jooksul vastavalt nende edenemisele. Liigendamata assigneeringud on halduskulude ja põllumajandusturutoetuste ja otsetoetuste assigneeringud ning nende puhul võrduvad kulukohustuste assigneeringud maksete assigneeringutega.

Assigneeringute tühistamine

Kasutamata assigneeringud, mida ei tohi enam kasutada.

Assigneeringute ülekandmine

Erand aastasuse põhimõttest, kui assigneeringud, mida asjaomasel eelarveaastal kasutada ei saanud, kantakse erandkorras üle kasutamiseks järgmisel aastal.

Diskontomäär

Raha ajaväärtuse kohandamiseks kasutatav määr. Diskonteerimine on meetod, mida kasutatakse erinevatel ajavahemikel tekkivate kulude ja tulude võrdlemiseks.

Eelarverida

Tulud ja kulud on eelarves kajastatud eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud kohustusliku liigenduse kohaselt, mis peegeldab iga punkti sisu ja otstarvet. Eelarverea nimetuses (jaotis, peatükk, artikkel või rida) sisaldub liigendusühiku formaalne kirjeldus.

Eelmaksed

Makse, mille eesmärk on pakkuda makse saajale käibevahendeid. See võib olla kooskõlas asjaomase lepingu, otsuse, kokkuleppe või alusakti sätetega jagatud mitmeks osamakseks. Käibevahendid või ettemaksed kasutatakse lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või makstakse tagasi.

Ennetusmeede

Ennetusmeetmed, mis on komisjoni käsutuses ELi eelarve kaitseks, kui ta avastab võimalikke puudusi, hõlmavad ELi eelarvest rakenduskavadele tehtavate maksete peatamist või katkestamist.

Finantskorrektsioon

Finantskorrektsioonide eesmärk on kaitsta ELi eelarvet põhjendamatute kulutuste eest. Jagatud eelarve täitmisel tekkivate kulude puhul on alusetute maksete sissenõudmine peamiselt liikmesriigi kohustus.

„Kinnitatud“ finantskorrektsioon on finantskorrektsioon, millega on nõustunud asjaomane liikmesriik. „Otsustatud“ finantskorrektsioon on võetud vastu komisjoni otsusega ja on alati netokorrektsioon, mille puhul liikmesriik peab tagastama õigusnormidevastaselt saadud vahendid ELi eelarvesse, mis vähendab pöördumatult asjaomase liikmesriigile eraldatud rahastamispaketti. Kinnitatud ja otsustatud finantskorrektsioonid on kajastatud käesolevas väljaandes ühe kategooriana.

„Rakendatud“ finantskorrektsioon on finantskorrektsioon, millega täheldatud rikkumine on parandanud.

Finantsvarad ja -kohustised amortiseeritud väärtuses

Kõik finantsvarad ja -kohustised, mida mõõdetakse vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele amortiseeritud väärtuses.

Finantsvarad või -kohustised õiglases väärtuses üle- või puudujäägina

Kõik finantsvarad ja -kohustised, mida mõõdetakse vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele õiglases väärtuses ja mille õiglase väärtuse muutused tuleb kajastada perioodi üle- või puudujäägis (st tuletisinstrumendid).

Haldusassigneeringud

Haldusassigneeringutest kaetakse institutsioonide ja üksuste jooksvad kulud (isikkoosseisule, hoonetele, bürooseadmetele).

Jagatud eelarve täitmine

Eelarve täitmise viis. Selle eelarve täitmise viisi korral delegeeritakse eelarve täitmine liikmesriikidele. Selle täitmisviisi raames kantakse umbes kolmveerand kuludest.

Jooksvad teenistuskulud

Pensioniskeemi kohustiste kasv tulenevalt teenistusest jooksval eelarveaastal.

Kaudne eelarve täitmine

Eelarve täitmise viis. Eelarve kaudse täitmise raames delegeerib komisjon eelarve täitmise ülesanded liidu õiguse või siseriikliku õiguse alusel loodud asutustele.

Kulukohustused

Juriidiline kohustus tagada rahastamine teatavatel tingimustel. EL kohustub hüvitama oma osa ELi poolt rahastatava projekti kuludest. Tänased kulukohustused on homsed maksed. Tänased maksed on eilsed kulukohustused.

Kulukohustuste assigneering

Kulukohustuste assigneeringutest kaetakse jooksval eelarveaastal võetavate juriidiliste kohustuste (lepingud, toetuslepingud/otsused) kogukulud.

Kulukohustustest vabastamine

Õigusakt, millega tühistatakse varasem kulukohustus (või osa sellest).

Liikmesriikidelt sissenõutavad summad

Need kujutavad endast aruandeperioodil tekkinud kulusid, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest, s.t ELi liikmesriikide poolt. See on tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruannete ja kassapõhise eelarve kooseksisteerimise tagajärg.

Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringutega kaetakse kulusid, mis tulenevad aruandeaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud kulukohustustest.

Maksete katkestamine ja peatamine

Kui komisjon oma töö või auditeerimisasutuste edastatud teabe alusel leiab, et liikmesriik ei ole juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõsiseid puudusi kõrvaldanud ja/või tühistanud deklareeritud ja kinnitatud kulusid, mis on tehtud õigusnormidevastaselt, võib ta maksete tegemise katkestada või peatada.

Määratud väljamaksega pensioniskeem

Pensioniskeem, mille hüvitised on reguleerivate normidega määratletud makstud panusest sõltumatult ja ei ole otseselt seotud skeemi investeeringutega. Skeem võib olla rahastatav või mitterahastatav.

Müügivalmis finantsvarad

Kõik finantsvarad (peale tuletisinstrumentide), mida mõõdetakse vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele õiglases väärtuses ja mille õiglase väärtuse muutused tuleb kajastada kuni kajastamise lõpetamiseni (või väärtuse languseni) netovara reservis.

Omavahendid

Omavahendid on ELi eelarve peamine tuluallikas. Eri omavahendid on loetletud kohaldatavas omavahendeid käsitlevas otsuses (nõukogu otsus (EL, Euratom) 2020/2053) ning need hõlmavad traditsioonilisi omavahendeid, käibemaksupõhiseid omavahendeid, kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevaid omavahendeid.

Otsene eelarve täitmine

Eelarve täitmise viis. Otsese eelarve täitmise puhul täidavad eelarvet vahetult komisjoni talitused, rakendusametid ja usaldusfondid.

Paranduseelarve

Eelarveaasta kestel vastu võetud otsus muuta (suurendada, vähendada, ümber paigutada) jooksva aasta vastuvõetud eelarve erinevaid aspekte.

Reste à Liquider (RAL, täitmata kulukohustused)

Sarnaselt täitmata kulukohustustele tähendab see summat, mille kohta eelarveline kulukohustus on võetud, kuid mille alusel makseid ei ole veel tehtud. Need on ELi tulevaste aastate maksekohustused, mis tulenevad otseselt mitmeaastaste programmide olemasolust ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute lahususest.

Sihtotstarbeline tulu

Spetsiaalne tulu, mis on ette nähtud konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks. Sihtotstarbelise välistulu peamine allikas on kolmandate riikide rahaline osalus liidu poolt rahastatavates programmides. Sihtotstarbelise sisetulu peamine allikas on tulu kolmandatelt isikutelt nende soovil tarnitud kaupade ja teenuste või tehtud töö eest; ebaõigesti makstud summade tagastamisest tekkiv tulu ning tulu väljaannete ja filmide müügist.

Tegelik intressimäär

Määr, millega diskonteeritakse prognoositavaid tulevasi laekumisi või makseid finantsvara või -kohustise eeldatava eluaja jooksul vara või kohustise bilansilise jääkmaksumuseni.

Traditsioonilised omavahendid

Traditsioonilised omavahendid on määratletud kohaldatavas omavahendeid käsitlevas otsuses (nõukogu otsus (EL, Euratom) 2020/2053 ning need koosnevad eelkõige tolli- ja suhkrumaksudest.

Tuletisinstrumendid

Finantsinstrumendid, mille väärtus on seotud muu finantsinstrumendi, näitaja või kauba väärtuse muutustega. Erinevalt esmase finantsinstrumendi (nt riigivõlakiri) omanikust, kellel on tingimusteta õigus saada tulevikus raha (või muud majanduslikku kasu), on tuletisinstrumendi omanikul üksnes piiratud õigus sellist kasu saada. Tuletisinstrument on näiteks valuuta forvardleping.

Täitmata kulukohustused

Sarnaselt Reste à Liquider’le (RAL) tähendab see summat, mille kohta eelarveline kulukohustus on võetud, kuid mille alusel makseid ei ole veel tehtud. Need on ELi tulevaste aastate maksekohustused, mis tulenevad otseselt mitmeaastaste programmide olemasolust ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute lahususest.

Tühistatavad assigneeringud

Kasutamata assigneeringud, mis tuleb eelarveaasta lõpus tühistada. See tähendab assigneeringust tulenevate kulutamise ja/või kohustiste võtmise volituste täielikku või osalist tühistamist. Vaid ühisettevõtete puhul võib nende suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohaselt lisada kõik kasutamata assigneeringud kuni kolme järgmise aasta tulude ja kulude eelarvestusse (nn „N+3“ reegel). Seega saab ühisettevõtete tühistatavad assigneeringud uuesti kättesaadavaks teha kuni eelarveaastani „N+3“.

Vastuvõetud eelarve

Eelarveprojekt muutub vastuvõetud eelarveks niipea, kui eelarvepädevad institutsioonid on selle heaks kiitnud ja Euroopa Parlamendi president on selle lõplikult vastuvõetuks kuulutanud.

Õigusnormide rikkumine

Õigusnormide rikkumine on kohaldatavate ELi või liikmesriigi õigusnormide vastane tegu, mis võib kahjulikult mõjutada ELi finantshuve. Õigusnormide rikkumine võib tuleneda vahendeid taotlevate toetusesaajate või maksete tegemise eest vastutavate ametiasutuste tegevusest. Õigusnormide rikkumise mõiste on laiem kui pettus, millega osutatakse käitumisele, mis võidakse liigitada süüteoks.

Ümberpaigutused (eelarveridade vahel)

Ümberpaigutused eelarveridade vahel on assigneeringute viimine ühelt eelarverealt teisele eelarveaasta jooksul, moodustades erandi eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttest. Need on siiski Euroopa Liidu toimimise lepinguga sõnaselgelt lubatud finantsmääruses sätestatud tingimustel. Finantsmääruses on nimetatud erinevaid ümberpaigutamiste liike, sõltuvalt sellest, kas need toimuvad eelarve jaotiste, peatükkide, artiklite või rubriikide piires, ja need nõuavad erineva tasandi kinnitust.

LÜHENDITE LOETELU

AAR

Iga-aastane tegevusaruanne

AC

Amortiseeritud soetusmaksumus

AFS

Müügivalmis

AMIF

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

AOD

Volitatud eelarvevahendite käsutaja

ATM

Lennuliikluse korraldamine

BUFI fond

Eelarve trahvide fond

CCS LGF

Kultuuri- ja loomesektorite tagatisrahastu

CEF

Euroopa ühendamise rahastu

CEF DI

Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument

CIP

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

COM

Euroopa Komisjon

COSME

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm

COSO

Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee

CPF

Ühine eraldisfond

CPR

Ühissätete määrus

CRII+

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+

D&WM

Dekomisjoneerimine ja jäätmekäitlus

EAD

Makseviivituses olev riskipositsioon

EAF

Euroopa Arengufond

EAFRD

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EAR

ELi raamatupidamiseeskiri

EaSI

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)

EBRD

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

ECA

Euroopa Kontrollikoda

ECL

Eeldatav krediidikahju

ECOFIN

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

EDIF

Lääne-Balkani riikide tagatisrahastu

EEAS

Euroopa välisteenistus

EFSD

Euroopa Säästva Arengu Fond

EFSE

Euroopa Kagu-Euroopa Fond

EFSF

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

EFSI

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

EFSM

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

EFTA

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

EGNOS

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem

EIF

Euroopa Investeerimisfonr

EIP

Euroopa Investeerimispank

EKP

Euroopa Keskpank

ElectriFi

Elektrifitseerimiserahastamise algatus

EMP

Euroopa Majanduspiirkond

EL

Euroopa Liit

ELM

Välislaenude andmise volitus

ELTL

Euroopa Liidu toimimise leping

EMKF

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

EMU

Majandus- ja rahaliit

ENEF

Ettevõtete laenufond

ENIF

Ettevõtete innovatsioonifond

ENPI

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument

EP

Euroopa Parlament

ERF

Euroopa Regionaalarengu Fond

ERI

EIP vastupanuvõime ja taastuvuse algatus

ESA

Euroopa Kosmoseagentuur

ESF

Euroopa Sotsiaalfond

ESIF

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

ESM

Euroopa stabiilsusmehhanism

ETF

Euroopa tehnoloogia käivitusprogramm 1998

EUMETSAT

Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon

Euratom

Euroopa Aatomienergiaühendus

FIFO

Lihtjärjekord

FP7

Teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse seitsmes raamprogramm

FR

ELi finantsmäärus

FSDA

Raamatupidamise aastaaruande põhjendus ja analüüs

FVNA

Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavad finantsvarad

GNI

Kogurahvatulu

GNSS

Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

H2020

Horisont 2020

IF

Innovatsioonifond

IIW

Taristu- ja innovatsioonikomponent

IMF

Rahvusvaheline Valuutafond

IPSAS

Rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu

IT

Infotehnoloogia

ITER

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor

JRC

Teadusuuringute Ühiskeskus

JU

Ühisettevõte

KM

Käibemaks

LGD

Makseviivitusest tingitud kahjumäär

LGTT

TEN-T projektide laenutagamisvahend

Likvideeritav ESTÜ

Likvideeritav Euroopa Söe- ja Traseühendus

Maksebilansi toetamise mehhanism

Maksebilansi tasakaalustamine

MAP

Mitmeaastane programm – keskmise suurusega ettevõtete finantsalasele kaasamise programm

MEP

Euroopa Parlamendi liige

MFA

Makromajanduslik finantsabi

MFF

Mitmeaastane finantsraamistik

MSME

Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

NDICI

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument

NGEU

Taasterahastu „NextGenerationEU“

ORD

Omavahendite otsus

PBI

Projektivõlakirjade algatus

PD

Makseviivituse tõenäosus

PF4EE

Energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise vahend

PGF

Osalejate tagatisfond

PPP

Avaliku ja erasektori partnerlus

PSEO

Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem

RAL

Reste à Liquider (täitmata kulukohustused)

RRF

Taaste- ja vastupidavusrahastu

RSFF

Riskijagamisrahastu

RTD

Teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus

S&P

Standard & Poor’s Financial Services LLC

SANAD

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika VKEde Fond

SAPARD

Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm.

SEMED

Vahemere lõuna- ja idapiirkonna mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsalasele kaasamise programm

SICR

Krediidiriski oluline suurenemine

SIUGI

VKEsid käsitleva algatuse piiristamata garantii vahend

SKP

Sisemajanduse koguprodukt

SMEW

VKEde komponent

TERA

Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu

TOR

Traditsioonilised omavahendid

TRDI

Maaelu arengu ajutine rahastamisvahend

VKEd

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

ÜF

Ühtekuuluvusfond

ÜPP

Ühine põllumajanduspoliitika

(1)  Komisjoni rakendusotsus C(2021) 3991 final.

(2)  Liikmesriigid, kelle kavad on heaks kiidetud: igale heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavale eraldatud rahalised vahendid. Liikmesriigid, kelle kavad ei ole heaks kiidetud: taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohane maksimaalne eraldis toetustena. Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2, kuuluvad need summad ajakohastamisele, mis on kavas läbi viia 30. juunil 2022.

(†)  Soome: allkirjastatud ja välja makstud ainult 2022. aastal (0,3 miljardit eurot).

(‡)  Iirimaa: käesoleva aruande allkirjastamise kuupäeva seisuga allkirjastamata. Iirimaa ei ole taotlenud tagastamatu toetuse eelmakseid.

(1)  Rumeenia: välja makstud ainult 2022. aastal (1,9 miljardit eurot).

(†)  Sloveenia: allkirjastatud ainult 2022. aastal. Sloveenia ei ole taotlenud laenu eelmakseid.

(3)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 39).

(4)  Põhjalik ülevaade taasterahastust „NextGenerationEU“ on esitatud jaos „Eelarveaasta tähtsamad finantssündmused“ (punktid 2.2 ja 2.3).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(6)  Kasutamata kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute automaatset ülekandmist käsitlevat sätet kohaldatakse ka muude jaotisega 6 hõlmatud programmide – tuumaohutuse rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi, ülemeremaade ja -territooriumide ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) – suhtes, viidates nende vastavates õiguslikes alustes naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevatele sätetele.

(7)  Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul 2021. aastal heakskiidetud summa on seotud taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) raames liikmesriikidele tagastamatu toetuse vormis antava toetusega ning lisavahenditega muudele Euroopa programmidele või fondidele (maaelu areng, InvestEU fond, õiglase ülemineku fond, programm „Euroopa horisont“ ja rescEU). Euroopa Liidu taasterahastu määrusega on ette nähtud õiguslikud tähtajad õiguslike kohustuste täitmiseks, samal ajal kui programmitöö raames toimuv jaotus määratakse kindlaks iga-aastaste kulukohustuste kavandatud ajakavas, mida on eraldi nimetatud asjaomaste programmide eri õiguslikes alustes.

(8)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1) artikkel 212.

(10)  2020. ja 2021. aasta andmed ei hõlma mittekaubanduslikku tulu, mis on saadud seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega.

(11)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(12)  Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit meetmeid üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei saa piisaval määral saavutada kavandatud meetme eesmärke, vaid neid saab nende ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale (vt Euroopa Liidu lepingu artikkel 5).

(13)  Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(14)  Vt ELi toimimise lepingu artikkel 317.

(15)  C(2020) 4240 final, 24. juuni 2020.

(16)  Selle tulemusel tähistatakse mõistega „Euroopa Komisjon“ nii institutsiooni – komisjoni liikmetest moodustatud kolleegiumi – kui ka selle juhatust, mida haldavad selle talituste peadirektorid (ja muude halduslike struktuuriüksuste, nagu teenistuste, büroode ja rakendusametite juhid).

(17)  Alates 2019. aasta keskpaigast on Euroopa Arengufondi (EAF) haldamine kooskõlas sise-eeskirjade läbivaadatud artikliga 12 kaasdelegeeritud viiele talitusele (rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat), Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO), hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet ning Teadusuuringute Ühiskeskus).

(18)  https://ec.europa.eu/info/publications/integrated-financial-and-accountability-reporting_et

(2)  Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes järgnevates tabelites esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

(3)  Euroopa Parlament võttis 24. novembril 2021 vastu eelarve, millega on ette nähtud ELi lühiajaliste kohustiste tasumine omavahenditest, mille liikmesriigid koguvad või mis nõutakse neilt sisse 2021. aastal. Lisaks tagavad liikmesriigid personalieeskirjade (29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 muudetud redaktsioon) (ELT L 56, 4.3.1968, lk 1) artikli 83 kohaselt ühiselt pensionikohustiste täitmise.

(19)  2020. aasta näitaja käsitleb müügivalmis finantsvarade (suurenemist)/vähenemist.

(20)  Kuni 2020. aastani kajastati üleantud laene (makseviivitusega laenud, mille suhtes EIP on ELi tagatise sisse nõudnud) esmaselt summas, mis sissenõutud tagatise eest maksti, ja need hinnati kohe täielikult alla üleandmise ajaks juba kantud krediidikahju summa ulatuses, millest tulenevalt on bilansiline netomaksumus null. Täielikult hinnati alla ka pärast esmast kajastamist kogunenud intress. Kooskõlas läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 liigitatakse üleantud laenud nüüd krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud laenudeks, seega on väärtuse languse allahindlus seotud üksnes pärast esmast kajastamist kantava eeldatava krediidikahju muutusega. Peale selle koguneb läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaselt krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud laenude puhul intress ainult bilansiliselt netomaksumuselt. Seepärast kanti 2020. aasta lõpu seisuga kajastatud väärtuse languse allahindlus üleantud laenude bilansilisest brutomaksumusest 1. jaanuaril 2021 maha, ilma et see mõjutaks nende laenude bilansilist maksumust.

(21)  Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem on kindlaksmääratud hüvitisi maksev tinglik (virtuaalne) fond, mille kaudu töötajate sissemaksete arvel rahastatakse nende tulevasi pensione. Ehkki see ei ole tegelikult investeerimisfond, loetakse summa, mille selline fond võinuks koguda, investeerituks liikmesriikide pikaajalistesse võlakirjadesse ja kajastatakse Euroopa Liidu majandusaasta aruandes pensionikohustistes. Liikmesriigid tagavad ühiselt hüvitiste maksmise vastavalt personalieeskirjade artiklile 83 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 (vt skeemi üksikasjalikku kirjeldust dokumendis COM(2018) 829).

(22)  2020. aasta näitajad hõlmavad 16 134 miljonit eurot, mis on ELi 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes liigitatud pikaajalisteks müügivalmis finantsvaradeks, ja 3 453 miljonit eurot, mis on liigitatud lühiajalisteks müügivalmis finantsvaradeks.

(23)  Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (ELT L 159, 20.5.2020, lk 1).

(24)  2020. aasta näitaja on seotud summadega, mis ELi 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes liigitati varem müügivalmis finantsvaradeks.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013 aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(4)  „Ilma mitmeaastase finantsraamistiku rubriigita“ hõlmab konsolideeritud üksuste eelarve täitmist ja konsolideerimisest tulenevaid elimineerimisi, eelarveväliseid tehinguid ja programme, mis ei ole seotud ühegi rubriigiga ja mille summad on eraldi võetuna ebaolulised.

(28)  EIP välislaenude andmise volituse tagatise jaoks eraldatud varad (2,7 miljardit eurot) hõlmavad ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames võetud laene (vt lisade punkt 4.1.2).

(29)  EIP välislaenude andmise volituse tagatise jaoks eraldatud varad (2,8 miljardit eurot) hõlmavad ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi raames võetud laene (vt lisade punkt 4.1.2).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/412, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 76, 19.3.2018, lk 30).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9 juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(32)  ELT L 107, 26.3.2021, lk 30.

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(34)  EAFRD finantsraamistikku on pikendatud kuni 2022. aastani (määrus (EL) 2020/2220).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(36)  Nõukogu 22. veebruari 2021. aasta otsus (Euratom) 2021/281, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 62, 23.2.2021, lk 41).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1).

(38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(40)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 81).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1718, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas (ELT L 291, 16.11.2018, lk 3).

(43)  Nõukogu 17. mai 2016. aasta määrus (EL, Euratom) 2016/804, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 85).

(5)  Välja arvatud taaste- ja vastupidavusrahastule (taasterahastu „NextGenerationEU“) ja finantsabiks antud laenud.

(6)  Välja arvatud ettemakstud kulud.

(44)  Ilma kompensatsioonitehinguna finantsabiks antud laenudeta.

(45)  Välja arvatud ettemakstud kulud.

(46)  Müügivalmis finantsvarad (v.a investeeringud rahaturufondidesse ja omakapitaliinstrumendid).

(47)  Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina.

(48)  Näiteks eelarveprojektile lisatud XI töödokument, milles on vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõikele 5 esitatud teavet eelarveliste tagatiste ja ühise eraldisfondi kohta ning hinnang eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate tingimuslike kohustiste kestlikkuse kohta.

(49)  Omakapitali investeeringute portfelli tagatistega kaasnev risk põhineb tagatisega kaetud tinglikul summal.

(7)  Kohaldatud on paranduskoefitsienti.

(8)  Makstakse lahkumisele järgneva kolme aasta jooksul.

(50)  Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes järgnevates tabelites esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

(51)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (ELT L 168, 7.6.2014, lk 29).

(52)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(53)  Mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2021. aastaks kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artikliga 4 (COM(2020) 848 final, 18. detsember 2020).

(54)  Nõukogu määrus (EL) 2020/2094.

(55)  See mitmeaastase finantsraamistiku programm hõlmab täiendavat rahastamispaketti taasterahastust „NextGenerationEU“ REACT-EU paketi tarbeks. Vt eelarve täitmise aruannete lisade punkt 1.1 „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“. Rubriiki 2 käsitlevas lõigus on esitatud üksikasjalikud andmed selle mitmeaastase finantsraamistiku programmi toetusest REACT-EU paketile.

(56)  See mitmeaastase finantsraamistiku programm hõlmab täiendavat rahastamispaketti taasterahastust „NextGenerationEU“ REACT-EU paketi tarbeks. Vt eelarve täitmise aruannete lisade punkt 1.1 „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“. Rubriiki 2 käsitlevas lõigus on esitatud üksikasjalikud andmed selle mitmeaastase finantsraamistiku programmi toetusest REACT-EU paketile.

(57)  See mitmeaastase finantsraamistiku programm hõlmab täiendavat rahastamispaketti taasterahastust „NextGenerationEU“ REACT-EU paketi tarbeks. Vt eelarve täitmise aruannete lisade punkt 1.1 „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“. Rubriiki 2 käsitlevas lõigus on esitatud üksikasjalikud andmed selle mitmeaastase finantsraamistiku programmi toetusest REACT-EU paketile.

(58)  See mitmeaastase finantsraamistiku programm hõlmab täiendavat rahastamispaketti taasterahastust „NextGenerationEU“ REACT-EU paketi tarbeks. Vt eelarve täitmise aruannete lisade punkt 1.1 „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“. Rubriiki 2 käsitlevas lõigus on esitatud üksikasjalikud andmed selle mitmeaastase finantsraamistiku programmi toetusest REACT-EU paketile.

17.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/240

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne

(2022/C 399/02)

Arvamus

I.

 Auditeerisime

a)

Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb konsolideeritud finantsaruannetest (1) ja eelarve täitmise aruannetest (2)31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta, mille komisjon kiitis heaks 28. juunil 2022;

b)

alustehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

II.

 Meie hinnangul annab Euroopa Liidu (EL) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ELi finantsolukorrast 31. detsembri 2021. aasta seisuga, tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

III.

 Meie hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Kulutused

IV. 2021.

 aasta kohta esitame kaks eraldi arvamust kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See kajastab asjaolu, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb põhimõtteliselt mitmeaastase finantsraamistiku tavapärastest eelarvekulutustest.

Vastupidine arvamus eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

V.

 Nende asjaolude tähtsuse tõttu, mida on kirjeldatud punktis „Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“, on 2021. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud heaks kiidetud kulutused meie hinnangul olulisel määral vigadest mõjutatud.

Arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

VI.

 Meie hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heaks kiidetud taaste- ja vastupidavusrahastu kulutused kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Alus arvamuse esitamiseks

VII.

 Viisime auditi läbi kooskõlas Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheliste auditistandardite (ISAd) ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega (ISSAId). Meie kohustusi seoses nimetatud standardite ja normidega kirjeldatakse täpsemalt käesoleva aruande audiitori kohustusi käsitlevas osas. Nimetatud osas esitame ka rohkem teavet tulude (vt punkt XXXV ) ja taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste (vt punkt XXXVII ) kohta koostatava arvamuse alusel. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksiga oleme sõltumatu ning täitnud oma eetikaalased kohustused. Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuste esitamiseks.

Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

VIII.

 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate eelarvekulutuste üldine hinnanguline veamäär on 3,0 %. Suur osa kulutustest on olulisel määral vigadest mõjutatud. See puudutab peamiselt kulude hüvitamisel põhinevaid kulutusi, mille hinnanguline veamäär on 4,7 %. Sellised kulutused suurenesid 2021. aastal 90,1 miljardi euroni, mis moodustab meie auditi andmekogumist 63,2 % (3). Meie leitud vigade mõju on seetõttu aasta kohta heakskiidetud kulutustele oluline ja läbiva iseloomuga.

Peamised audititeemad

Hindasime pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust

IX.

 ELi bilanss sisaldas 2021. aasta lõpus pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 122,5 miljardit eurot (2020. aastal 116,0 miljardit eurot), mis moodustab peaaegu veerandi 2021. aasta kohustuste kogusummast 496,4 miljardit eurot (2020. aastal 313,5 miljardit eurot).

X.

 Kõige suurem osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste eraldisest (109,7 miljardit eurot) on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemiga (PSEO) (2020. aastal 100,7 miljardit eurot). Raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kohustus on prognoos nende tulevaste eeldatavate maksete nüüdisväärtuse kohta, mida EL peab tegema oma pensionikohustuste täitmiseks.

XI.

 Pensioniskeemist tulenevaid hüvitisi makstakse ELi eelarvest. Kuigi EL ei ole loonud sihtotstarbelist pensionifondi tulevaste pensionikohustustega seotud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid hüvitiste maksmise ühiselt ja ametnikud maksavad ühe kolmandiku pensioniskeemi rahastamisest. Eurostat arvutab selle kohustuse igal aastal komisjoni peaarvepidaja nimel, kasutades selliseid parameetreid nagu ELi ametnike vanuseprofiil ja oodatav eluiga ning oletused tulevaste majandustingimuste kohta. Neid parameetreid ja eeldusi hindavad ka komisjoni kindlustusmatemaatilised nõustajad.

XII.

 Pensionikohustuse suurenemine 2021. aastal tuleneb peamiselt nominaalse diskontomäära vähenemisest, mida mõjutab üleüldine intressimäärade langus (4).

XIII.

 Suuruselt teise osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustusest moodustavad ELi hinnangulised kohustused ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) ees ning selle suurus oli 2021. aasta lõpus 10,3 miljardit eurot (2020. aastal 12,9 miljardit eurot). Nimetatud kohustus on seotud ELi töötajate tervishoiukuludega, mis tuleb tasuda peale teenistusest lahkunud töötajate eest (summast on maha arvestatud nende sissemaksed).

XIV.

 Auditi raames hindame nende skeemide kohta tehtud kindlustusmatemaatilisi eeldusi ja neil põhinevat väärtuse hindamist. Meie hinnang põhineb sõltumatute väliste kindlustusmatemaatiliste ekspertide tehtud tööl. Kontrollime arvutuste aluseks olevaid põhiandmeid, kindlustusmatemaatilisi parameetreid ja kohustuse arvutamist. Kontrollime ka kohustuste esitamist konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisades.

XV.

 Järeldame, et konsolideeritud bilansis kajastatud hinnang kogu pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustuse kohta on esitatud õiglaselt ja usaldusväärselt.

Hindasime raamatupidamise aastaaruandes esitatud olulisi aasta lõpu seisuga koostatud hinnanguid

XVI. 2021.

 aasta lõpu seisuga kuulus toetusesaajatele väljamaksmisele hinnanguliselt 129,9 miljardit eurot kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mille kohta ei olnud veel maksetaotlusi esitatud (2020. aastal 107,8 miljardit eurot). Komisjon kajastas need summad viitkuludena (5).

XVII.

 Selle hinnangu suurenemine on peamiselt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga, mis on Euroopa taasterahastu (NGEU) (COVID-19 pandeemia põhjustatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks mõeldud ajutise taasterahastu) keskmes. Sellest rahastust liikmesriikidele kuni 2026. aastani tehtavate maksete puhul järgitakse eelnevalt kindlaks määratud maksekava. 2021. aasta lõpus ulatusid taaste- ja vastupidavusrahastu viitkulud 12,3 miljardi euroni.

XVIII.

 Selleks et hinnata nende hinnangulist mahtu aasta lõpus, uurisime komisjoni loodud kulude periodiseerimise süsteemi, et tagada selle korrektsus ja täielikkus peadirektoraatides, kus enamik kulutusi tehti. Lisaks kontrollisime arvete ja eelmaksete valimit uurides asjaomaseid periodiseerimisarvutusi, et käsitleda viitkulude väärkajastamise riski. Küsisime komisjoni raamatupidamistalitustelt selgitusi nende hinnangute koostamise üldise metoodika kohta.

XIX.

 Järeldame, et konsolideeritud bilansis kajastatud viitvõlgade ja liikmesriikidele tehtud muude eelmaksete hinnanguline kogusumma on esitatud õiglaselt.

Vaatasime läbi Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi käigus loodud vara

XX.

 Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam ELi liikmesriik. Väljaastumislepingu kohaselt kohustus Ühendkuningriik täitma kõik eelmise mitmeaastase finantsraamistiku kohased rahalised kohustused, mis tulenevad tema ELi liikmesusest. Üleminekuperioodil, mis lõppes 31. detsembril 2020, jätkas Ühendkuningriik ELi eelarvesse panustamist ja sellest kasu saamist, nagu ta oleks liikmesriik.

XXI.

 Pärast üleminekuperioodi lõppu tekitavad ELi ja Ühendkuningriigi täiendavad vastastikused kohustused ELile teatavaid kohustusi ja nõudeid. Need kohustused peavad kajastuma ELi raamatupidamise aastaaruandes. Komisjoni hinnangul näitasid ELi kontod bilansipäeva seisuga, et Ühendkuningriigi võlgnetav netosumma oli 41,8 miljardit eurot (2020. aastal 47,5 miljardit eurot), millest hinnanguliselt 10,9 miljardit eurot makstakse välja aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul.

XXII.

 Väljaastumislepingust tulenevate vastastikuste kohustuste suhtes kohaldatav maksemehhanism on sätestatud lepingu artiklis 148 („2020. aasta järgsed maksed“). 2021. aastal oli artikli 136 ja artiklite 140–147 kohaselt Ühendkuningriigi võlgnetav summa 11,9 miljardit eurot. Ühendkuningriigilt 2021. aastal saadud maksete kogusumma oli 6,8 miljardit eurot. Aasta lõpu seisuga oli jääk 5,1 miljardit eurot, mis kuulus tasumisele viie võrdse kuumaksena 2022. aasta jaanuarist maini (k.a) kooskõlas väljaastumislepingu artiklis 148 sätestatud mehhanismiga.

XXIII.

 Oma tavapäraste auditiprotseduuride raames arutasime komisjoniga kajastatud vara ja tehtud maksete ajastust, täpsust ja täielikkust. Arvutasime asjaomased summad üle, võrdlesime neid alusdokumentidega ja kontrollisime kasutatud eelduste asjakohasust.

XXIV.

 Järeldame, et Ühendkuningriigi väljaastumise protsessiga seoses kajastatud koguvara hinnang on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud õiglaselt.

Hindasime, kuidas Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutas raamatupidamise aastaaruannet

XXV.

 24. veebruaril 2022 tungis Venemaa Ukrainasse. Kuna EL annab Ukrainale abi laenude ja tagastamatute toetuste vormis, hindasime komisjoni arvutusi ELi finantsriski positsiooni kohta ja nende aluseks olevaid andmeid, et tagada selle olulise sündmuse tagajärgede asjakohane kajastamine ELi raamatupidamise aastaaruandes. Hindasime komisjoni arvutusi meie enda ja sellekohaste olemasolevate andmete põhjal.

XXVI.

 Järeldame, et Venemaa sissetungi Ukrainasse on asjakohane käsitleda bilansijärgse mittekorrigeeriva sündmusena. Selle mõju on asjakohaselt avalikustatud ja kajastatud õiglaselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Hindasime COVID-19-ga seotud meetmete mõju raamatupidamise aastaaruandele

XXVII.

 COVID-19 pandeemia mõjutas tõsiselt liikmesriikide majandust ja riikide rahandust. Euroopa Komisjon võttis olulisi meetmeid, et tugevdada liikmesriikide tervishoiusektorit ja leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju ELis. Kõnealused meetmed hõlmasid kiireloomuliste meditsiinitarvete rahastamist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava rahalise toetuse paindlikumaks muutmist ja liikmesriikidele soodsatel tingimustel laenude andmist. Nendel algatustel oli finantsaruannetele märkimisväärne mõju.

XXVIII.

 Oma tavapäraste auditiprotseduuride osana auditeerisime varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid, sealhulgas neid, mis olid seotud komisjoni võetud meetmetega. Järeldame, et need on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes õiglaselt esitatud.

Muud asjaolud

XXIX.

 Juhtkond vastutab muu teabe esitamise eest. Nimetatud mõiste hõlmab aasta olulisimaid finantsandmeid, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega selle kohta koostatud kontrollikoja aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud teavet ja me ei esita selle kohta mingit kindlustandvat järeldust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi raames on meie ülesanne tutvuda muu teabega ja otsustada, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie auditi käigus hangitud teabest või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me järeldame, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, peame seda oma aruandes käsitlema. Meil ei ole sellekohaseid tähelepanekuid.

Juhtkonna kohustused

XXX.

 Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusnormidega (õigusaktid, eeskirjad, põhimõtted, reeglid ja standardid). Komisjonil on lõplik vastutus ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317).

XXXI.

 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ELi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades asjakohased tegevuse jätkuvusega seotud küsimused ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui ta kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.

XXXII.

 Komisjon vastutab ELi finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

XXXIII.

 Finantsmääruse kohaselt (XIII jaotis) peab komisjoni peaarvepidaja esitama ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks esmalt esialgsena (aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks) ja lõplikul kujul 31. juuliks. Esialgne raamatupidamise aastaaruanne peaks juba andma ELi finantsolukorrast õige ja õiglase pildi. Seetõttu on ülimalt oluline, et esialgse raamatupidamise aastaaruande kõik kontod esitatakse lõplike arvutustena, mis võimaldavad meil täita oma ülesandeid vastavalt finantsmäärusele (XIII jaotis) ja selleks ette nähtud tähtaegade piires. Esialgse ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande vahelised erinevused peaksid tavaliselt tulenema üksnes meie tähelepanekutest.

Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

XXXIV.

 Meie eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et kõik olulise väärkajastamise või nõuete mittejärgimise juhtumid auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida tehakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel.

XXXV.

 Tulude puhul lähtume käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite auditeerimisel makromajanduslikest agregeeritud andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse; seejärel hindame komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollime tolliasutuste arvepidamist ja analüüsime tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Tollimaksude puhul on oht, et importijad ei deklareeri neid või deklareerivad need liikmesriikide tolliasutustele valesti. Tegelikult kogutud imporditollimaksud on siis väiksemad kui teoreetiliselt laekuma pidanud maksutulu. Seda erinevust nimetatakse tollimaksude alalaekumiseks. Need kogumata jäänud summad ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides ning me ei võta neid arvesse oma tulude kohta esitatavas auditiarvamuses.

XXXVI.

 Kulutuste puhul auditeerime maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Auditeerimine hõlmab kõiki maksete kategooriaid nende tegemise hetkel, välja arvatud eelmaksed. Eelmakseid auditeerime siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning institutsioon või asutus on need tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud (see võib juhtuda järgneval aastal).

XXXVII.

 Sel aastal kontrollisime esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi. Erinevalt muudest eelarvekulutustest, mis põhinevad kulude hüvitamisel ja/või tingimuste täitmisel, on taaste- ja vastupidavusrahastu puhul makse tegemise tingimuseks eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide rahuldav saavutamine. Seetõttu uurisime, kas komisjon on kogunud piisavaid ja asjakohaseid tõendeid, mis toetaksid tema hinnangut sellele tingimusele. See hindamine ei hõlma vastavust muudele ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

XXXVIII.

 Tugineme kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Meie ülesandeks on ka

a)

teha kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute ELi õiguse olulise nõuetele mittevastavuse riskid ning neid riske hinnata. Töötame välja ja rakendame auditiprotseduure nende riskide käsitlemiseks ning hangime auditi tõendusmaterjali, mis annaksid meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettustest tuleneva olulise väärkajastamise või nõuete täitmata jätmise juhtumeid on keerulisem avastada kui vigadest tulenevaid juhtumeid, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist. Seetõttu on ka suurem oht, et selliseid juhtumeid ei avastata;

b)

teha endale selgeks auditi seisukohast oluline sisekontrollisüsteem asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta arvamuse esitamiseks);

c)

hinnata juhtkonna kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust;

d)

teha järeldus selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hinnata saadud auditi tõendusmaterjali põhjal, kas esineb olulist ebakindlust, mis tuleneb sündmustest või tingimustest, mis võivad üksuse tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui meie arvates oluline ebakindlus eksisteerib, siis peame oma audiitori aruandes tähelepanu juhtima konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avaldatud asjaomastele andmetele, või kui need on puudulikud, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne oma aruande valmimise kuupäeva saadud auditi tõendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus üksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata;

e)

hinnata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, sealhulgas kogu avalikustatud teavet, samuti seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglaselt;

f)

hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali ELi konsolideeritavate üksuste finantsteabe kohta, et esitada arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta. Vastutame auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest; samuti oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

XXXIX.

 Vahetame juhtkonnaga teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning oluliste auditileidude, sh sisekontrollis avastatud oluliste puuduste kohta.

XL.

 Komisjoni ja teiste auditeeritud üksustega arutatud teemade seast valime välja need, mis olid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad ja mis on seetõttu vaatlusaluse perioodi peamised audititeemad. Nimetatud teemasid kirjeldatakse meie aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud või kui (mida juhtub äärmiselt harva) me otsustame, et teemat ei tohi meie aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt avaliku huviga saadava kasu üles kaaluda.

14. juuli 2022

president

Klaus-Heiner LEHNE

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, L-1615 Luxembourg

(1)  Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet (sealhulgas segmendiaruandlust).

(2)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad ka selgitavaid lisasid.

(3)  Täiendav teave on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande punktides 1.22–1.27.

(4)  ELi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 2.9.

(5)  Need hõlmasid bilansi passiva poolel kajastatud viitvõlgasid summas 77,8 miljardit eurot ja aktiva poolel kajastatud 52,1 miljardit eurot, mis vähendasid eelrahastamise mahtu.