6.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 385/1

Komisjoni Teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega

(2022/C 385/01)

Selle korduma kippuvate küsimuste dokumendi eesmärk on selgitada ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti (1) sisu, et aidata kaasa selle rakendamisele.

Käesolevas dokumendis käsitletud korduma kippuvate küsimuste eesmärk on selgitada kohaldatavates õigusaktides juba sisalduvaid sätteid. Seeläbi ei laiendata mingil viisil sellistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ega kehtestata asjaomastele ettevõtjatele ja pädevatele asutustele mingeid lisanõudeid. Korduma kippuvate küsimuste eesmärk on üksnes aidata finants- ja mittefinantsettevõtjaid asjakohaste õigusnormide rakendamisel. Liidu õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohti, mille Euroopa Komisjon võib võtta liidu ja liikmesriikide kohtutes.

20. detsembril 2021 avaldas komisjon 22 korduma kippuvat küsimust selle kohta, kuidas finants- ja mittefinantsettevõtjad peaksid kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga esitama teavet taksonoomias käsitletud majandustegevuse ja varade kohta. Käesolev dokument täiendab neid korduma kippuvaid küsimusi.

Sisukord

KORDUMA KIPPUVAD ÜLDISED KÜSIMUSED

Milliste ettevõtjate suhtes kohaldatakse taksonoomiamääruse artikli 8 kohast aruandekohustust?

Kuidas on „majandustegevus“ avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis määratletud?

Mis on taksonoomias käsitletud majandustegevus?

Mis on taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis „toetav majandustegevus“ ja „üleminekumajandustegevus“?

Kuidas teha kindlaks, kas kohanemisega seotud majandustegevus on taksonoomias käsitletud ja kuidas sellest teatada?

Kuidas tuleks kasutada NACE koode taksonoomias käsitletud tegevuse tähistamiseks sellest tegevusest teatamise kontekstis?

Kas ettevõtjad võivad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikku teavet esitada?

MITTEFINANTSETTEVÕTJAD

Mil määral peaksid ettevõtjad hindama taksonoomias käsitletud tegevuse olemasolu oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning sellest teatama?

Kuidas teha kindlaks taksonoomias käsitletud tegevused, kui tegevuste kirjeldused sisaldavad täpsustusi nagu „vähese CO2 heitega“ ja „kliimaga seotud ohud“?

10.

Kas ettevõtjad peaksid esitama taksonoomias käsitletud tegevused keskkonnaeesmärkide kaupa?

11.

Kuidas on käive, kapitalikulud ja tegevuskulud taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis määratletud?

12.

Milline on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisas sätestatud muude otseste kulude ulatus?

13.

Kuidas peaksid ettevõtjad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtma negatiivseid tulusid?

14.

Kas ettevõtjad peaksid vältima topeltaruandlust taksonoomias käsitletud tegevuse kohta?

15.

Kas üksus peaks esitama taksonoomias käsitletud käibe, kui majandustegevust ei viinud ellu tema ise, vaid alltöövõtja?

16.

Kuidas peaks mittefinantsettevõtja teatama toodetest ja teenustest, mida tarbitakse nii ettevõttesiseselt kui ka müüakse ettevõttest välja?

17.

Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel käsitlema immateriaalset vara?

18.

Kas mittefinantsettevõtjad peaksid teatama oma ELi-välise tegevuse taksonoomias käsitletusest?

19.

Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad käsitlema majandusaasta jooksul dekonsolideeritud taksonoomias käsitletud tegevuse käivet?

FINANTSETTEVÕTJAD

20.

Millest peaksid finantsettevõtjad teatama, kui aluseks olevate üksuste teave ei ole avalikult kättesaadav?

21.

Mis vahe on taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis hõlmatud varadel ja koguvaradel?

22.

Kas raha ja raha ekvivalente tuleks taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtta?

VARAHALDURID

23.

Kuidas saavad varahaldurid taksonoomias käsitletud varadest teatamisel oma portfelliosalustele kaalu määrata?

24.

Kas hüpoteeklaenud liigituvad taksonoomias käsitletuks varahalduri puhul (investeeringuna) või üksnes algselt laenu andnud panga puhul?

KINDLUSTUSANDJAD

25.

Milliseid tegevusi peaksid kindlustusandja ja edasikindlustusandja võtma arvesse oma kindlustustegevusest teatamisel, kui nad teatavad taksonoomias käsitletud tegevusest?

KREDIIDIASUTUSED

26.

Kas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaseid aruandekohustusi kohaldatakse suure üksuse suhtes, kes ei ole kapitalinõuete määruse artikli 4 tähenduses krediidiasutus, kuid keda käsitatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi atiklite 19a ja 29a kohaselt finantsettevõtjana?

27.

Kuidas saab kapitalikulu taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis seostada üldotstarbelise laenuandmisega?

28.

Kuidas peaks finantsinstrumentide turgude direktiivi kohase investeerimisühingu tegevusloaga krediidiasutus teatama oma taksonoomias käsitletud majandustegevusest?

VÕLATURG

29.

Kuidas hinnata võlavara, nagu võlakiri või laen, taksonoomias käsitletust ja sellest teatada?

30.

Kas kogu laenutoodetest saadud tulu kasutamist tuleb sõltumatult kontrollida, kui sellest teatatakse taksonoomias käsitletuna?

31.

Kas ELi-väliste üksuste rohelistest võlainstrumentidest võib teatada taksonoomias käsitletutena?

32.

Kas riigi rohelistest võlakohustustest saab teatada kui taksonoomias käsitletutest?

KOOSTOIME MUUDE EESKIRJADEGA

33.

Kuidas on avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt seotud kavandatud nõuetega äriühingute kestlikkusaruandluse kohta?

KORDUMA KIPPUVAD ÜLDISED KÜSIMUSED

1. Milliste ettevõtjate suhtes kohaldatakse taksonoomiamääruse artikli 8 kohast aruandekohustust?

Taksonoomiamääruse artiklit 8 täiendavas delegeeritud õigusaktis (määrus (EL) 2021/2178) (edaspidi „avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt“) on sätestatud konkreetsed nõuded direktiiviga (EL) 2014/95 (edaspidi „muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv“) hõlmatud ettevõtjate taksonoomiaga seotud aruandlusele (2).

Konkreetselt sisaldab määruse (EL) 2020/852 (3) (taksonoomiamäärus) artikli 8 lõige 1 ristviidet direktiivi 2013/34/EL (4) (raamatupidamisdirektiiv) artiklitele 19a ja 29a, mis kehtestati direktiiviga 2014/95/EL (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv). Täpsemalt on taksonoomiamääruses sätestatud, et „[i]ga ettevõtja, kellel on direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet, esitab oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud majandustegevusega, mis käesoleva määruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks“. Teisisõnu on ettevõtjatel, kelle suhtes kehtib raamatupidamisdirektiivi kohane aruandekohustus, ka taksonoomiamääruse kohane aruandekohustus.

Raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a ja 29a kohaselt on muu kui finantsteabe avaldamise kohustus järgmistel ettevõtjatel: kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtjad, kes on kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 1 määratletud avaliku huvi üksused, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, ning avaliku huvi üksused, kes on kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 7 määratletud suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on konsolideeritud alusel suurem kui 500. Taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selliste ettevõtjate suhtes ka taksonoomiamäärusega seotud avalikustamiskohustusi.

Taksonoomiamääruse artikli 8 lõikes 1 ei ole konkreetselt viidatud siseriiklikele meetmetele, millega võetakse üle muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv ning mis võivad laiendada selle kohaldamisala muudele, väiksemate ettevõtjate kategooriatele. Seepärast kohaldatakse taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 1 kohaseid aruandlusnõudeid nende ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad otseselt muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse. Neid ei kohaldata selliste ettevõtjate suhtes, kes on hõlmatud üksnes muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktidega. Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaselt võivad aga ettevõtjad, kes on hõlmatud üksnes muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktidega, teatada oma tegevuse kooskõlast taksonoomiaga vabatahtlikult.

2. Kuidas on „majandustegevus“ avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis määratletud?

Taksonoomiamääruses on sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifikaator. See klassifikaator põhineb suures osas Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilisel klassifikaatoril (NACE).

Majandustegevus toimub siis, kui sellised ressursid nagu kapital, kaubad, tööjõud, tootmistehnikad või pooltooted ühendatakse konkreetsete kaupade tootmiseks või teenuste loomiseks. Seda iseloomustab ressursside kasutamine, tootmisprotsess ja toodang (kaubad või teenused).

Määruses (EL) 2021/2139 (kliimaalane delegeeritud õigusakt) (5) kirjeldatakse üksikasjalikult kriteeriume ja määratakse need kindlaks. Selles ei viidata üksnes ühele konkreetsele majandustegevusele, vaid pigem majandustegevuse kategooriatele. Näiteks sätestatakse selles kriteeriumid üldkategooriale „tsemenditootmine“, aga mitte tsemendi tootmisele ühes konkreetses tehases ühe konkreetse ettevõtja poolt.

Kliimaalase delegeeritud õigusakti viited NACE sektoritele on üksnes soovituslikud ja mitte tingimata ammendavad. Seega võib majandustegevus olla kooskõlas kliimaalases delegeeritud õigusaktis (selle I ja II lisas) sätestatud tegevuse kirjelduse ja tehniliste sõelumiskriteeriumidega, isegi kui ettevõtja NACE sektor ei ole kliimaalase delegeeritud õigusakti asjaomases jaos nimetatud.

3. Mis on taksonoomias käsitletud majandustegevus?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 lõikes 5 on taksonoomias käsitletud majandustegevus määratletud kui tegevus, mida on kirjeldatud taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides. 2022. aastal lõppeval aruandeperioodil (ja 2021. aastal toimunud tegevuse puhul) vastab see määratlus 4. juunil 2021 vastu võetud kliimaalases delegeeritud õigusaktis kirjeldatud majandustegevusele.

Täpsemalt on majandustegevus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 lõike 5 kohaselt taksonoomias käsitletud sõltumata sellest, kas see vastab mõnele või kõigile kliimaalases delegeeritud õigusaktis (ja tulevastes delegeeritud õigusaktides) sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Seega ei anna asjaolu, et majandustegevus on taksonoomias käsitletud, mingit teavet selle tegevuse keskkonnatoime ja kestlikkuse kohta.

Kui ettevõtjal tekib käive või ta investeerib kapitali- või tegevuskuludesse seoses kliimaalases delegeeritud õigusaktis kirjeldatud majandustegevusega, leitakse üldjuhul, et majandustegevusest saab teatada kui taksonoomias käsitletud tegevusest. Seevastu kui tegevust ei ole veel delegeeritud õigusakti lisatud, ei tohiks seda pidada taksonoomias käsitletuks. Lisaks on taksonoomia dünaamiline raamistik, millega hõlmatud tegevuse ulatus peaks aja jooksul laienema, eelkõige kui lisatakse muid keskkonnaeesmärke, mis peaksid vastavalt suurendama taksonoomias käsitletud tegevuse ulatust.

Praktikas on taksonoomias käsitletud majandustegevuse kindlakstegemine esimene samm, et hinnata majandustegevuse kooskõla taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega. Taksonoomias käsitletud tegevused kujutavad endast selliste tegevuste kogumit, mis võivad olla kooskõlas tehniliste sõelumiskriteeriumidega, sealhulgas ülemineku- või toetava tegevusena.

Üldjuhul peaks avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 kohane taksonoomias käsitletud tegevusest teatamine aitama ettevõtjatel valmistuda tulevaseks teabe avalikustamiseks taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse kohta (6).

Taksonoomiamääruses, kliimaalases delegeeritud õigusaktis ja avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis ei eristata majandus- või äritegevuses põhi- ja kõrvaltegevust. Seepärast peaksid ettevõtjad teatama kogu oma majandustegevusest kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 lõike 5 kohase taksonoomias käsitletud majandustegevuse määratlusega, nagu on selgitatud eespool.

Taksonoomias käsitletud ja sellega kooskõlas oleva tegevuse kohta teabe avalikustamise ajakava on täpsemalt kirjeldatud 20. detsembril 2021 avaldatud korduma kippuvate küsimuste 2. küsimuses.

4. Mis on taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis „toetav majandustegevus“ ja „üleminekumajandustegevus“?

Taksonoomiamääruse artiklis 16 ja artikli 10 lõikes 2 on määratletud toetav ja üleminekumajandustegevus (7). Üleminekutegevus on tegevus, mille puhul ei ole vähese CO2 heitega alternatiivid veel kättesaadavad, mille kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele ning mille puhul on täidetud kaks järgmist tingimust: i) tegevus ei tohiks takistada vähese CO2 heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning ii) tegevus ei tohiks tuua kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga. Seevastu toetav tegevus on selline, mis otseselt võimaldab muul tegevusel anda olulise panuse keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklile 10 ei tohiks toetava või üleminekutegevusena määratletud tegevust käsitleda muust tegevusest erinevalt. Kui selline tegevus vastab esitatud kirjeldusele, tuleks see kindlaks määrata taksonoomias käsitletud tegevusena.

Tuleb siiski märkida, et majandustegevus on ELi taksonoomia kohane ülemineku- või toetav tegevus üksnes tingimusel, et see vastab kliimaalase delegeeritud õigusakti I ja II lisa vastavas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Seepärast ja eelkõige avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 kohase taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise esimes(t)el aasta(te)l võib eelmainitud tegevust käsitada üksnes tegevusena, mida peetakse ülemineku- või toetavaks tegevuseks, ning sellest vabatahtlikult teatada, st tegevuse sellisena ära märkida. See ei erine muust taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisest, mille puhul taksonoomias käsitletus ei näita tegevuse keskkonnatoimet.

5. Kuidas teha kindlaks, kas kohanemisega seotud majandustegevus on taksonoomias käsitletud ja kuidas sellest teatada?

Kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas on käsitletud kaht liiki tegevusi, mis võivad anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse:

—	kohanemistegevus, st taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohane tegevus, mis hõlmab kohanemislahendusi (8);

—	toetav majandustegevus, st taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punkti b kohane tegevus, mis pakub kohanemislahendusi (9).

Taksonoomias käsitletud majandustegevusest teatamise nõuded erinevad sõltuvalt sellest, kas majandustegevus on kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas märgitud toetavaks või kohanemistegevuseks. Esimesena nimetatud kategooria (toetav tegevus) puhul võib pidada käivet ning asjaomaseid kapitali- ja tegevuskulusid taksonoomias käsitletuks (10).

Viimati nimetatud kategooria (kohanemistegevus) puhul peab aruandev üksus tõendama, et hinnatud on kliimariske ja haavatavust ning et koostatud on kulukava selliste kohanemislahenduste rakendamiseks, mis vähendavad tegevuse kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske, mis on sätestatud II lisa A liites. Üksnes juhul, kui need nõuded on täidetud, võib aruandev üksus kohandamistegevusega seotud kapitali- ja tegevuskulusid taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtta.

Siinkohal on oluline märkida, et kohandatud tegevusega seotud toodetest ja teenustest saadud käivet ei saa taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtta. Seda seetõttu, et kui tegevusega on antud oluline panus kliimamuutustega kohanemisse (st kui tegevus on muudetud kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks), ei tohiks selle tegevusega seotud käivet pidada taksonoomias käsitletuks. Pange tähele, et kohandatud tegevus võib, kuid ei pruugi tuua keskkonnakasu.

6. Kuidas tuleks kasutada NACE koode taksonoomias käsitletud tegevuse tähistamiseks sellest tegevusest teatamise kontekstis?

NACE on toodete ja majanduse tegevusalade klassifitseerimise süsteem. NACE koodid tagavad raamistiku majandustegevusel põhineva mitmesuguse statistika kogumiseks ja esitamiseks majandusvaldkondade kaupa.

NACE koodidel on neli taset. Siseriiklikku õigusesse üle võetud NACE koodidel on mõnikord rohkem kui neli taset, kuid esimesed neli taset on kõigi liikmesriikide puhul samad.

Kõigis kliimaalase delegeeritud õigusakti I ja II lisas esitatud majandustegevuste kirjeldustes on sätestatud, et asjaomasesse kategooriasse kuuluv majandustegevus võib vastata ühele või mitmele konkreetsele NACE koodile.

Lisaks selgitatakse kliimaalase delegeeritud õigusakti põhjenduses 6, et viiteid NACE koodidele tuleks käsitada soovituslikena. Taksonoomias käsitletuse hindamisel tuleks arvesse võtta kliimaalase delegeeritud õigusakti lisades esitatud konkreetset tegevuse kirjeldust.

Täpsemalt peaksid NACE koodid hõlbustama taksonoomias navigeerimist eelkõige nende kasutajate jaoks, kes juba töötavad NACE koodidega. NACE koodid võivad aidata kindlaks teha taksonoomias käsitletud tegevusi (mitte taksonoomiaga kooskõlas olevaid tegevusi). Kliimaalase delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tegevuste täpne ulatus on aga sätestatud üksnes selles õigusaktis esitatud konkreetses tegevuse kirjelduses.

Praktikas tähendab see järgmist:

—	kui NACE kood on tegevuse kirjeldusest laiem, on kirjeldus NACE koodi ulatuse suhtes ülimuslik;

—	kui majandustegevusel puudub NACE kood, aga see vastab tegevuse kirjeldusele, võib see liigituda taksonoomias käsitletud tegevuseks;

—	kui tegevuse kirjeldus ei vasta täielikult ettevõtja tegevusele, võib osutuda vajalikuks ettevõtja tegevus osadeks jaotada, et vastavad osad saaksid kuuluda tegevuse kirjelduse alla või mitme eraldi kirjeldatud tegevuse alla;

—	kui kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei ole majandustegevuse NACE koodi nimetatud, kuid majandustegevus vastab tegevuse kirjeldusele, võib see liigituda taksonoomias käsitletud tegevuseks.

7. Kas ettevõtjad võivad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikku teavet esitada?

Üldjuhul ei välista avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt vabatahtlikku teabe avalikustamist ettevõtjate tegevuse kohta. Vastupidi – kõiki aruandekohustusega ettevõtjaid julgustatakse vabatahtlikult esitama mis tahes asjakohast lisateavet, kui nad leiavad, et see aitab investoritel paremini aru saada, kas üksuse tegevus on taksonoomias käsitletud.

Sellegipoolest ja kõigi ettevõtjate suhtes kohaldatava üldpõhimõttena pole vabatahtlik avalikustamine osa taksonoomiamääruse artikli 8 kohasest kohustuslikust avalikustamisest ning üksused peaksid alati selgitama sellise avalikustamise põhjuseid.

Lisaks ei tohiks vabatahtlik avalikustamine olla vastuolus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase kohustusliku teabega ega seda moonutada. Samuti ei tohiks vabatahtlik teave olla kohustusliku teabega võrreldes rohkem esile tõstetud. Kui ettevõtja esitab vabatahtlikku teavet, peaks ta lisama seda teavet toetavad üksikasjad, mis hõlmavad järgmist (11):

—	sellise avalikustamise alus;

—	teabe koostamiseks kasutatud meetodid ning

—	selge selgitus selle kohta, kuidas teave erineb kohustuslikust teabest.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (12) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade ja taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise vormide vabatahtliku kasutamise kohta esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

MITTEFINANTSETTEVÕTJAD

8. Mil määral peaksid ettevõtjad hindama taksonoomias käsitletud tegevuse olemasolu oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning sellest teatama?

Üldiselt ei hõlma taksonoomias käsitletud tegevusest teatamine ettevõtja väärtusahela hindamist, sest enamikul juhtudel ei sisalda kliimaalases delegeeritud õigusaktis esitatud tegevuste kirjeldused viiteid väärtusahelale. Samuti ei oodata, et ettevõtjad hindaksid oma tarnijate keskkonnasäästlikkust, eelkõige taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise etapis.

Taksonoomias on sätestatud kriteeriumid sektorite ja tegevuste kaupa, mitte tooterühmade või ettevõtjate kaupa. Ettevõtjad, kes teenivad ühe toote väärtusahelas tulu mitmes sektoris, peavad avalikustama väärtusahela eri protsessid ja osad asjaomaste sektorite ja tegevuste kaupa. See kehtib tegevuste suhtes, mida viib ellu aruandev üksus, mitte tema tarnijad. Ettevõtjad, kes tegutsevad ühe toote või tehnoloogia väärtusahela ulatuses mitmes sektoris, kuid saavad sellest tootest tulu ainult ühe tegevuse raames, peavad avalikustama teabe ainult selle konkreetse tulutoova tegevuse kohta.

Käibest teatamisel on tegevuse väärtusahelasse kuuluvad varad ja protsessid taksonoomias käsitletud üksnes juhul, kui need on tegevuse kirjelduses sõnaselgelt nimetatud. Näiteks kui kirjelduses nimetatakse üksnes lõpptoodete tootmist, ei ole väärtusahelas toimuv vahendustegevus automaatselt taksonoomias käsitletud. Seega ei ole konkreetsete auto- ja sõidukikomponentide tootmine jaotise „Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine“ alusel automaatselt taksonoomias käsitletud. Tarnija seisukohast tähendab see, et taksonoomias käsitletud tegevuse jaoks tarniva ettevõtja tegevus ei ole määratluse järgi taksonoomias käsitletud ning konkreetsete autokomponentide tootmine ei ole tegevuse „transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine“ raames vaikimisi taksonoomias käsitletud. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi taksonoomias ei rakendata eelnevate etappide tegevuse suhtes üldist lähenemisviisi. Selle asemel sätestatakse selles iga hõlmatud tegevuse suhtes konkreetsed kriteeriumid, sealhulgas asjakohased „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid.

Siiski on taksonoomias käsitletud teatavate põhikomponentide tootmist, mis on nimetatud eraldi jagudes, näiteks seoses akude või vesinikuga (jaod 3.2 ja 3.4). Samuti võib komponentide tootmine kuuluda jao „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“ alla (kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa jagu 3.6), kui see ei ole hõlmatud muude jagudega ja vastab tegevuse kirjeldusele. Kuna jaos 3.6 esitatud tegevuse kirjeldus on väga lai, tuleks NACE koode C22, C25, C26, C27 ja C28 käsitada selle tegevuse ulatuse puhul soovituslikena. Selle tegevuse NACE koodid hõlmavad eelkõige rehve ja pooljuhte, kui need tooted vastavad tegevuse kirjeldusele (vt ka küsimus 19). Seevastu kaevandamine ei ole kirjeldusega hõlmatud.

Kapitali- ja tegevuskuludest teatamisel on taksonoomias käsitletud ka kõik varade ja protsesside või teenuste ostud, mis on olulised konkreetse taksonoomias käsitletud tegevuse elluviimiseks. Taksonoomias käsitletuks peetakse komponente, mida autotootjad ostavad vähese CO2 heitega autode tootmiseks. Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel ei pea auto- või sõidukitootjad oma tarnijaid ja individuaalseid oste kontrollima. Nad peavad üksnes kindlaks tegema, kas nende endi tootmisprotsess on taksonoomias käsitletud majandustegevus. Kui oma tegevust peetakse taksonoomias käsitletuks, loetakse selle tegevusega seotud olulistesse varadesse või komponentidesse tehtavate investeeringute kapitalikulu taksonoomias käsitletuks. Teine näide on sellise tarkvara ostmine, mis on oluline kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud IKT-lahenduste väljatöötamiseks või kasutamiseks, kui need lahendused on tegevuse 8.2 alusel taksonoomias käsitletud.

Kliendi seisukohast ei ole taksonoomias käsitletud tegevusest tuleneva toodangu ostmine määratluse järgi taksonoomias käsitletud. Näiteks taastuvenergia ostmine ei liigitu määratluse järgi taksonoomias käsitletuks (13). Taksonoomias käsitletud toodangu ostmine on taksonoomias käsitletud ainult siis, kui sellest saab teatada ühena avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisas kirjeldatud eri liiki kapitali- või tegevuskuludest, näiteks kui sellest teatatakse kui päikesepaneelide paigaldamisest hoonetele, mis kuulub avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktis 1.1.2.2 nimetatud kapitalikulude kategooriasse c (vt ka 11. küsimus).

9. Kuidas teha kindlaks taksonoomias käsitletud tegevused, kui tegevuste kirjeldused sisaldavad täpsustusi nagu „vähese CO2 heitega“ ja „kliimaga seotud ohud“?

Taksonoomias käsitletud tegevuse kindlaks tegemisel lähtutakse kliimaalases delegeeritud õigusaktis esitatud tegevuste kirjeldustest. Mõned kirjeldused sisaldavad aga „täpsustusi“, mida võib mõista subjektiivselt, näiteks „vähese CO2 heitega“, mis võib mõnel juhul mõjutada taksonoomias käsitletust.

Taksonoomias käsitletus ei sõltu tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavusest, vaid seda hinnatakse üksnes tegevuse kirjelduse alusel. Täpsustusi, nagu kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa jaos 3.3 („Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine“) nimetatud „vähese CO2 heitega“ sõidukid või „vähese CO2 heitega“ laevad, mida ei ole selgelt määratletud, tuleks arvesse võtta üksnes tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavuse kindlakstegemisel ja seetõttu ei ole need taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel asjakohased. Näiteks saaks autotootja teatada taksonoomias käsitletud tegevusena kogu oma autotootmistegevusest, sealhulgas sisepõlemismootoriga autode tootmisest.

Seevastu tegevuse „muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“ (jagu 3.6) puhul viidatakse tegevuse kirjelduses tegevuse eesmärgile. Tegevus hõlmab selliste seadmete tootmist, mille „eesmärk on olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite oluline vähendamine muudes majandussektorites“. Selleks et mis tahes tegevus või toode vastaks selles kategoorias kliimamuutuste leevendamise nõudele, peab tegevuse või toote eesmärk olema võimaldada kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist muus majandussektoris. See tähendab, et kui seade on oma sektoris parim, kuid selle eesmärk ei ole oluliselt vähendada heidet mõnes teises sektoris, ei vasta see nõuetele. Näiteks väga energiatõhus kruvide tootmise protsess, mille eesmärk ei ole vähendada heidet mõnes muus sektoris, ei vastaks nõuetele.

Samamoodi on kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa tegevuse 10.1 („Kahjukindlustus: kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamine“) puhul viidatud kliimaga seotud ohtudele. Need on sätestatud kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa A liites („Kliimaga seotud ohtude liigitus“). Kindlustusandjad võivad lugeda äriliini taksonoomias käsitletuks üksnes juhul, kui asjaomane kindlustusleping sisaldab kliimaohtude käsitlemisega seotud tingimusi.

10. Kas ettevõtjad peaksid esitama taksonoomias käsitletud tegevused keskkonnaeesmärkide kaupa?

Tegevustest, mis aitavad kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele, nagu määratletud kliimaalases delegeeritud õigusaktis, teatatakse esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõigetes 2 ja 3 ei nõuta lisades esitatud aruandevormide kasutamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel. Samuti ei nõuta neis sõnaselgelt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud keskkonnaeesmärkide eristamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise esimes(t)el aasta(te)l.

Ettevõtjatel soovitatakse aga vabatahtlikult kasutada avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud vorme, milles nõutakse keskkonnaeesmärkide eristamist taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamisel.

Seda soovitust õigustab asjaolu, et taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamiste tulemusnäitajate esitamisel vastavalt avalikustamist käsitlevale delegeeritud õigusaktile nõutakse ettevõtjatelt, et nad jaotaksid oma majandustegevuse vastavalt selle panusele keskkonnaeesmärkide saavutamisse, nagu on täpsustatud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud tabelites. See lihtsustaks taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse kohta esitatud teabe võrdlemist. Samuti muudaks see aruandluse ettevõtjate taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise esimes(t)el aasta(te)l sidusamaks, võimaldades neil vabatahtlikult valmistuda taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamiseks.

Hõlmatud tegevuse puhul kattuvad kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine suures osas. Seoses taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamistest tulemusnäitajatest teatamisega tuleks siiski märkida, et kliimaalase delegeeritud õigusakti kahe lisa vahel on mõned olulised erinevused, et võtta arvesse mõlema eesmärgi eripärasid. Need erinevused on loetletud allpool esitatud punktides.

—

Teatavad tegevused on esitatud üksnes seoses kliimamuutuste leevendamisega (I lisa) ja mitte kliimamuutustega kohanemisega (II lisa), nimelt:

—	„Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (jagu 8.2);

—	„Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon CO2 kogumiseks otse atmosfäärist“ (jagu 9.2) ja

—	„Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud“ (jagu 9.3).

—

Teatavad tegevused on esitatud üksnes seoses kliimamuutustega kohanemisega (II lisa) ja mitte kliimamuutuste leevendamisega (I lisa), nimelt:

—	„Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused“ (jagu 8.2);

—	„Programmid ja ringhääling“ (jagu 8.3) ning

—	„Inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas“ (jagu 9.1).

—

Lisaks on järgmiste sektorite tegevused nimetatud üksnes seoses kliimamuutustega kohanemisega:

—	kindlustus;

—

haridus;

—	tervishoid;

—	sotsiaalhoolekanne ning

—	kunst, meelelahutus ja vaba aeg.

—

Teatavad tegevused on loetletud kliimaalase delegeeritud õigusakti mõlemas lisas, kuid nende nimetused ja kirjeldused on erinevad. Eelkõige puudutab see teatavaid transporditaristuid (jaod 6.15, 6.16 ja 6.17) ning teatavat tootmistegevust (nt jaod 3.2 ja 3.4). Nende tegevuste nimetused ja kirjeldused on kohandatud asjaomase eesmärgi eripäradega.

—

Tähelepanu on juhitud mõningatele vastuoludele I ja II lisas loetletud tegevuste nimetustes ja kirjeldustes. Näiteks puuduvad II lisas tegevuse 6.5 „Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega“ nimetuses ja kirjelduses vastavalt sõnad „väikeste“ ja „rentimine“. Sellistest vastuoludest tuleks teatada komisjonile edasiste paranduste tegemiseks.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (14) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

11. Kuidas on käive, kapitalikulud ja tegevuskulud taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis määratletud?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktides 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 on sätestatud vastavalt käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamiste tulemusnäitajate määratlused.

Mittefinantsettevõtjad peaksid avalikustama oma netokäibe selle osa (nagu määratletud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktis 1.1.1), mis tuleneb nende taksonoomias käsitletud majandustegevusest.

Mis puudutab teavet taksonoomias käsitletud kapitalikulude kohta, siis kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktiga 1.1.3.2 keskendutakse aruandluses kapitalikulude kolmele kategooriale:

a)	kapitalikulud, mis on seotud varade või protsessidega, mis on seotud taksonoomias käsitletud majandustegevusega;

b)	kapitalikulud, mis on osa kavast laiendada taksonoomias käsitletud majandustegevust või võimaldada taksonoomias käsitletud majandustegevusel muutuda taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punkti 1.1.2.2 alapunktis c nimetatud kapitalikulud, mis on seotud toodangu ostmisega taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja individuaalsete meetmetega, mis võimaldavad sihttegevustel muutuda vähese CO2-heitega tegevusteks või tuua kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise, eelkõige kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa jagudes 7.3–7.6 loetletud tegevused ja muud majandustegevused, mis on loetletud taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides.

Kategooriale c vastavad meetmeid tuleb rakendada ja need peavad hakkama toimima 18 kuu jooksul.

Kapitalikulude kategooria c puhul keskendutakse hindamisel toodangule ja individuaalsetele meetmetele. Selles ei keskenduta sihtmajandustegevusele, millega seoses kulud tekivad. Üksused peavad hindama, kas kulud on seotud:

—	toodangu ostmisega taksonoomias käsitletud tegevusest või

—	taksonoomias sisalduva individuaalse meetmega energiatõhususe parandamiseks.

Teisisõnu peavad selline toodang ja sellised meetmed olema loetletud kliimaalases delegeeritud õigusaktis. Kategooriasse c ei kuulu kulutused varadele või protsessidele, mis võivad olla kasulikud selleks, et võimaldada sihttegevusel muutuda vähese CO2-heitega tegevuseks, kuid mis ei ole kliimaalases delegeeritud õigusaktis loetletud tegevused.

Taksonoomias käsitlemata sihttegevuse puhul, näiteks kui restoran ostab ja paigaldab päikesepaneelid, võivad sellised kulud kuuluda kategooriasse c. Hoonete renoveerimise puhul hõlmab kategooria c ainult kliimaalases delegeeritud õigusaktis loetletud tegevustele vastavaid meetmeid (nt teatavad energiatõhusad aknad).

Tegevuskulude esitamisel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti rakendamise esimes(t)e aasta(te) kohta tuleb järgida sama lähenemisviisi. Teabe esitamisel punktis 1.1.3.2 nimetatud kolme kategooria kohta tuleks keskenduda selle majandustegevuse taksonoomias käsitletusele, millega need kulud on seotud. Seetõttu on punktides 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 nimetatud kolm kategooriat a, b ja c, mis on seotud vastavalt kapitalikulude ja tegevuskulude lugejaga, asjakohased taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti rakendamise esimes(t)el aasta(te)l.

Näiteks kategooria b puhul loetaks kapitalikulud, mis tekkisid 2021. aastal seoses taksonoomias käsitletud tegevusega (ja millest teatatakse 2022. aastal) 2022. aasta aruandes taksonoomias käsitletuks. See ei sõltu sellest, kas kapitalikulude kava kohane investeering vastab lõpptähtajal kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Samamoodi loetaks 2022. aasta aruandes taksonoomias käsitletuks kategooria b tegevuskulud, mis tekkisid 2021. aastal seoses taksonoomias käsitletud tegevusega (ja millest teatatakse 2022. aastal). See ei sõltu sellest, kas asjaomane majandustegevus vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et üksused ei pea esimesel aruandeaastal oma majandustegevuse taksonoomiaga kooskõla kohta aru andma.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (15) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

12. Milline on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisas sätestatud muude otseste kulude ulatus?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktis 1.1.3.1 („Nimetaja“) on sätestatud, et taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamisel hõlmab peamise tulemusnäitaja nimetaja „otseseid kapitaliseerimata kulusid, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, hoonete renoveerimise meetmete, lühiajalise rendi, hoolduse ja remondiga, ning kõiki muid otseseid kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega ettevõtja poolt või kolmanda isiku poolt, kellele tegevus on edasi antud, ja mis on vajalikud sellise vara jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks“.

Selles mõttes on tegevuskulude kategooria tihedalt seotud hooldus- ja remondikuludega, mida on juba sõnaselgelt mainitud tegevuskulude määratluses I lisa punktis 1.1.3.1.

Praktikas tähendab see, et taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamisel hõlmab / ei hõlma tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja alljärgnevas tabelis esitatud kulusid.

Hõlmab

Ei hõlma (16)

—	Hooldusvahendid

—	Kulud seoses masina parandamisega töötaja poolt

—	Kulud seoses tehase koristamisega töötaja poolt

—	Hoolduseks mõeldud IT-vahendid

—

Üldkulud

—

Toorained

—	Kulud seoses masina käitamisega töötaja poolt

—	Teadus- ja arendusprojektide juhtimise kulud

—	Elekter, vedelikud või reagendid, mis on vajalikud materiaalse põhivara käitamiseks

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (17) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

13. Kuidas peaksid ettevõtjad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtma negatiivseid tulusid?

Avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis ei ole täpsustatud, kuidas tuleks taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel käsitleda negatiivseid tulusid.

Negatiivsed tulud võib esitada taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel 0 % väärtusena. Ettevõtjad võivad siiski esitada negatiivse väärtuse rahalise summana.

Kui üksus saab ühe tegevuse raames negatiivset tulu, võib nimetajaks olla ülejäänud tegevuse positiivse käibe absoluutväärtus. Seda võib kasutada taksonoomias käsitletud tegevuse osakaalu arvutamiseks. Vt näide tabelis 2.

Tabel 2.

Näide selle kohta, kuidas teatada taksonoomias käsitletud käibest negatiivse tulu korral

Tegevus	Näide: absoluutkäive	Näide: osakaal käibes
Tegevus A	50 miljonit eurot	33 %
Tegevus B	100 miljonit eurot	67 %
Tegevus C	–50 miljonit eurot	0 %

14. Kas ettevõtjad peaksid vältima topeltaruandlust taksonoomias käsitletud tegevuse kohta?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad järgima taksonoomias käsitletud tegevuse kohta teabe esitamisel I lisa punkti 1.2, kuna see on seotud kvalitatiivse teabe esitamisega. I lisa punkti 1.2.2.1 alapunktis c on sõnaselgelt sätestatud, et ettevõtjad peaksid selgitama, kuidas nad vältisid topeltarvestust taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude summade jaotamisel asjaomaste peamiste tulemusnäitajate lugejas. Selle nõude eesmärk on tagada kolme peamise tulemusnäitaja esitamise usaldusväärsus ja järjepidevus.

Tehtud on ettepanek, et ettevõtjad kasutaksid taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel I lisa punktis 1.2.2.1 sätestatuga sarnast lähenemisviisi. Ettevõtjad peavad selgitama, kuidas nad on taksonoomias käsitletud majandustegevusest teatamisel vältinud asjaomaste käibe- ja kulusummade topeltarvestust.

15. Kas üksus peaks esitama taksonoomias käsitletud käibe, kui majandustegevust ei viinud ellu tema ise, vaid alltöövõtja?

I lisa punktis 1.1.1 selgitatakse, et teatatud käive, mis tuleneb taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest, peab hõlmama tulu, mis on kajastatud vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (18) vastu võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1 paragrahvi 82 punktile a.

Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklile 10 julgustatakse üksusi, kes esitavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaselt, kasutama taksonoomias käsitletud tegevusest tuleneva käibe teatamisel tulu, mis on esitatud nende finantsaruannetes kooskõlas IFRSiga.

Üksus peaks kõigepealt kindlaks määrama aluseks oleva majandustegevuse vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisale, et hinnata, kuidas ta peaks esitama taksonoomias käsitletud tegevusest tuleneva käibe, kuigi kaupu on tarninud või teenuseid osutanud alltöövõtja. See on kooskõlas IFRSi eeskirjadega. Seejärel peaks üksus kindlaks tegema, kas ta kontrollib alltöövõtja majandustegevust. „Kontroll“ tähendab selles kontekstis seda, kas üksus kontrollib alltöövõtja töötamise asjaolusid.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (19) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

16. Kuidas peaks mittefinantsettevõtja teatama toodetest ja teenustest, mida tarbitakse nii ettevõttesiseselt kui ka müüakse ettevõttest välja?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisas selgitatakse, et ettevõtjad peavad taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe arvutamiseks kasutama samu raamatupidamispõhimõtteid, mida kohaldatakse nende konsolideeritud aruandeaasta finantsaruannete koostamisel. Selle eesmärk on tagada võrreldavus üksuse konsolideeritud finantsaruannetes esitatud käibega. Selle tulemusena jääksid konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamisel konsolideerimist käsitlevate raamatupidamispõhimõtete alusel välja kontsernisisene müük ja käive oma tarbimisest.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktis 1.2.3 on aga sätestatud, et mittefinantsettevõtjad esitavad „[teabe] summade kohta, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega, mis on seotud mittefinantsettevõtja enda sisetarbimisega“.

Sellest tulenevalt peaks üksus taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel võtma lugejas arvesse ainult välismüügi käivet. Sisemüügi käibe võib avalikustada vabatahtlikult, eraldi avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohasest kohustuslikust avalikustamisest (20).

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (21) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

17. Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel käsitlema immateriaalset vara?

Avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis viidatakse taksonoomiaga kooskõlas oleva teabe esitamise kontekstis immateriaalsele varale kahes punktis:

a)	punkt 1.1.1 käibega seotud peamiste tulemusnäitajate kohta ning

b)	punkt 1.1.2.1 kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja kohta.

Seepärast peab avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõike 2 kohane kapitalikuludest teatamine hõlmama immateriaalset vara, mis on seotud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 lõikes 5 määratletud taksonoomias käsitletud majandustegevusega.

Sama lähenemisviisi tuleks kasutada ka taksonoomias käsitletud käibe avalikustamisel. See tähendab, et immateriaalsest varast tulenevat netokäivet tuleks arvesse võtta, kui see on seotud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase taksonoomias käsitletud majandustegevusega.

Tegevuskulude määratlus ei hõlma immateriaalset vara. Punktis 1.1.3.1 esitatud tegevuskulude peamise tulemusnäitaja nimetaja määratluses on aga osutatud „otsestele kapitaliseerimata kuludele“ (vt 12. küsimus eespool). See tähendab, et immateriaalne vara, mis ei ole rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 38 kohaselt kapitaliseeritud, ei liigitu varaks ja kuulub seega tegevuskulude alla.

18. Kas mittefinantsettevõtjad peaksid teatama oma ELi-välise tegevuse taksonoomias käsitletusest?

Mittefinantsettevõtjad, kes kuuluvad muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse, peavad käsitlema oma muus kui finantsaruandluses oma majandustegevust, olenemata sellest, kas see toimub väljaspool liitu. Sama lähenemisviis kehtib taksonoomiamääruse artikli 8 ja avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase aruandekohustuse suhtes (22).

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõikes 2 on sätestatud mittefinantsettevõtjate aruandekohustused nende esimesel aruandeaastal. Mittefinantsettevõtjad peavad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esitama ELi-välise taksonoomias käsitletud tegevusega seotud käibe, kapitalikulud ja tegevuskulud.

Mittefinantsettevõtjatelt oodatakse ka, et nad esitaksid osana I lisa punktis 1.2 („Mittefinantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajatega kaasneva teabe täpsustamine“) nõutud kirjeldustest teabe kolmandates riikides ellu viidud majandustegevuse hindamise kohta. Selle punkti kohaselt avalikustatavas teabes tuleb keskenduda majandustegevuse taksonoomias käsitletuse hindamisele.

19. Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad käsitlema majandusaasta jooksul dekonsolideeritud taksonoomias käsitletud tegevuse käivet?

I lisa punktis 1.1.1 selgitatakse, et teatatud käive, mis tuleneb taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest, peab hõlmama tulu, mis on kajastatud vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 vastu võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1 paragrahvi 82 punktile a.

Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel ja vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklile 10 julgustatakse üksusi, kes esitavad aruandeid IFRSi kohaselt, kasutama taksonoomias käsitletud tegevusest tuleneva käibe teatamisel tulu, mis on esitatud nende finantsaruannetes kooskõlas IFRSiga.

IFRS 10 paragrahvide 25 ja B98 kohaselt peab emaettevõtja juhul, kui ta kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, jätkama oma kasumiaruandes asjaomase tütarettevõtja tulude ja kulude kajastamist kuni dekonsolideerimise kuupäevani (st kuni tütarettevõtja ei ole enam emaettevõtja/kontserni osa). Kõigi seotud varade ja kohustiste kajastamine finantsseisundi aruandes tuleb aga dekonsolideerimise korral lõpetada.

Näiteks tütarettevõtja müüakse 30. juunil ja enne seda kuupäeva on tal tekkinud taksonoomias käsitletud käive. Seetõttu ei konsolideeri IFRSi kohaselt aru andev emaettevõtja 31. detsembril enam kõnealuse tütarettevõtja varasid ja kohustisi kontrolli kaotamise tõttu 30. juunil. Siiski kajastab ta oma kasumiaruandes endise tütarettevõtja taksonoomias käsitletud käivet kuni 30. juunini. Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase aruandluse puhul tähendab see, et kuni 30. juunini tuleb arvesse võtta ka taksonoomias käsitletud müüki.

FINANTSETTEVÕTJAD

20. Millest peaksid finantsettevõtjad teatama, kui aluseks olevate üksuste teave ei ole avalikult kättesaadav?

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad peavad lisaks raamatupidamise aastaaruande esitamisele teatama muud kui finantsteavet kajastavas aruandes oma taksonoomias käsitletud tegevusest. Eri ettevõtjad esitavad oma raamatupidamise aastaaruanded majandusaasta jooksul eri aegadel. Seetõttu ei pruugi finantsettevõtjatel olla esimeses aruandlustsüklis (2022. aastal) kogu avalikult kättesaadavat teavet, mis võimaldaks neil oma taksonoomias käsitletud tegevusest teatada (23).

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõige 3 ei välista avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõike 4 kohaldamist. Selle artikli kohaselt peavad finantsettevõtjad kasutama taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel kõige uuemat kättesaadavat teavet, mille on esitanud finants- või mittefinantsettevõtjast aluseks olev investeerimisobjekt või vastaspool. See aitab tagada järjepidevuse taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamise ning ettevõtjate vahel.

Kui teave ei ole hõlpsasti või avalikult kättesaadav, soovitatakse finantsettevõtjatel võtta ühendust oma aluseks olevate üksustega, mis kuuluvad muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse. Nad võivad taksonoomiaga seotud teabe esitamiseks kasutada kas vabatahtlikku avalikustamist või kahepoolset teabevahetust oma aluseks olevate investeerimisobjektide või vastaspooltega.

Lisaks võivad finantsettevõtjad otsustada teatada hinnangulisest taksonoomias käsitletud tegevusest ja esitada teabe vabatahtlikult, eraldi avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohasest kohustuslikust avalikustamisest (24).

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (25) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

21. Mis vahe on taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis hõlmatud varadel ja koguvaradel?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades on sätestatud taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamise peamiste tulemusnäitajate kohaldamisala.

Näiteks on V lisa punktis 1.1 („Peamiste tulemusnäitajate kohaldamisala“) sätestatud, et krediidiasutuste puhul on hõlmatud varad bilansilised koguvarad, millest on maha arvatud need varad, mis on rohevarade suhtarvu arvutamisel välja jäetud. See tähendab, et hõlmatud varad on kõik varahalduri bilansis või portfellis sisalduvad varad, välja arvatud riskipositsioonid keskpankade, riigiüleste emitentide ja keskvalitsuste suhtes, nagu on sätestatud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 7 lõikes 1. Krediidiasutuste puhul ei hõlma peamised tulemusnäitajad ka komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/451 (26) (FINREP) määratletud kauplemiseks hoitavaid varasid.

Kooskõlas artikli 10 lõike 3 punktides b ja c sätestatud eranditega peaksid finantsettevõtjad kasutama oma taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel hõlmatud varade ulatust, mis on sarnane hõlmatud varade ulatusega nende kooskõlas olevast tegevusest teatamisel. See lihtsustaks taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse kohta esitatud teabe võrdlemist.

See tähendab, et finantsettevõtja peaks selgelt märkima:

—	varad, mis on taksonoomias käsitletud varade suhtarvu nimetajast välja jäetud (nt riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes; krediidiasutuste kauplemisportfellid) ning

—	taksonoomias käsitletud hõlmatud varade osakaal koguvaras.

22. Kas raha ja raha ekvivalente tuleks taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse võtta?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõiget 3 tuleks lugeda koostoimes artikli 7 lõigetega 1, 2 ja 3. Raha ja raha ekvivalendid ei ole artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riskipositsioonide hulgast välja jäetud.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti ja selle I lisa kohaselt kuuluvad need riskipositsioonid finantsasutuste taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamiste tulemusnäitajate nimetajasse. Raha ja raha ekvivalentide taksonoomias käsitletust ei paista aga olevat võimalik hinnata, kuna nendega ei rahastata tegelikult majandustegevust. Samuti ei ole selge, millise majandustegevuse jaoks need varad eraldatakse. Neist varadest saab teatada taksonoomias käsitletud tegevuse rahastamiseks kasutatavatena alles pärast seda, kui rahalised vahendid on eraldatud konkreetsele tegevusele.

VARAHALDURID

23. Kuidas saavad varahaldurid taksonoomias käsitletud varadest teatamisel oma portfelliosalustele kaalu määrata?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõikes 3 ei nõuta lisades esitatud aruandevormide kasutamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel. Küll aga soovitatakse ettevõtjatel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud vorme taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikult kasutada.

Sellega seoses on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti III lisas sätestatud varahaldurite jaoks taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamiste tulemusnäitajate lugeja ja nimetaja üksikasjad.

Vastavalt III lisa 1. jaole („Varahaldurite avalikustatava peamise tulemusnäitaja sisu“) ei võeta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel arvesse osalust ettevõtja omakapitalis, võlas või ettevõtja väärtuses, sealhulgas rahas. Arvesse võetakse riskipositsioonide väärtust varahalduri koguvaras (vt lugeja määratlus III lisa punktis 1.1).

Näiteks kui varahalduril on riskipositsioon kahe vara suhtes:

—	100 miljonit eurot omakapitali äriühingus A, mis on 100 % ulatuses taksonoomias käsitletud

—	100 miljonit eurot võlakirju äriühingus B, mis on 0 % ulatuses taksonoomias käsitletud = koguvara 200 miljonit eurot

See tähendab järgmist: 50 % koguvarast on taksonoomias käsitletud = (100 × 100 % + 100 × 0 %)/200.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (27) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

24. Kas hüpoteeklaenud liigituvad taksonoomias käsitletuks varahalduri puhul (investeeringuna) või üksnes algselt laenu andnud panga puhul?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõiget 3 tuleks lugeda koostoimes artikli 7 lõigetega 1, 2 ja 3. Hüpoteeklaenud ei ole artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riskipositsioonidest välja jäetud. Seetõttu peaksid hüpoteeklaenud liigituma nii varahaldurite kui ka krediidiasutuste puhul taksonoomias käsitletud varadeks.

KINDLUSTUSANDJAD

25. Milliseid tegevusi peaksid kindlustusandja ja edasikindlustusandja võtma arvesse oma kindlustustegevusest teatamisel, kui nad teatavad taksonoomias käsitletud tegevusest?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis on sätestatud kindlustustegevuse alla kuuluvad tegevused. Need tegevused on seotud kahjukindlustus- ja edasikindlustustegevusega, mis seisneb kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamises.

Taksonoomias käsitletud kahjukindlustustegevus on täpsustatud kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa jao 10.1 alajao „Tegevuse kirjeldus“ punktides a–h. Nagu näitab tegevuse nimetus, siis selleks, et tegevust saaks pidada taksonoomias käsitletuks, on lisaks asjakohasesse äriliini kuulumisele vaja, et kindlustuslepingu tingimused hõlmaksid kliimaohtudega seotud riske, pidades silmas kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa A liidet.

Ka taksonoomias käsitletud kindlustuse edasikindlustust võib pidada taksonoomias käsitletuks.

KREDIIDIASUTUSED

26. Kas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaseid aruandekohustusi kohaldatakse suure üksuse suhtes, kes ei ole kapitalinõuete määruse artikli 4 tähenduses krediidiasutus, kuid keda käsitatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi artiklite 19a ja 29a kohaselt finantsettevõtjana?

Selline olukord võib tekkida, kui spetsialiseerunud finantsettevõtjaid (nt faktooringu- või garantiiettevõtjad), kes ei ole määruse (EL) nr 575/2013 (28) (kapitalinõuete määrus) artikli 4 kohaselt krediidiasutused, käsitatakse krediidiasutustena siseriikliku õiguse kohaselt. Kui ettevõtja ei vasta kapitalinõuete määruse artiklis 4 sätestatud krediidiasutuse määratlusele, ei kuulu ta üldjuhul avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaldamisalasse.

Kui aga sama üksust peetakse enam kui 500 töötajaga suureks avaliku huvi üksuseks, kuulub see muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse ja seega ka avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti omasse. Sel juhul kohaldatakse tema suhtes ka taksonoomiamäärust ja sellega seotud avalikustamiskohustusi. Selliseid äriühinguid julgustatakse VI lisa alusel vabatahtlikult teavet avalikustama, kui nad peavad seda lisa asjakohasemaks ja kui nad esitavad oma riigi pädevale asutusele järelevalvelisi aruandeid kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/451 (29) (FINREP).

27. Kuidas saab kapitalikulu taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise kontekstis seostada üldotstarbelise laenuandmisega?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõigetes 2 ja 3 ei nõuta lisades esitatud aruandevormide kasutamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel. Küll aga soovitatakse ettevõtjatel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud vorme taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikult kasutada.

Sellega seoses on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti V lisas sätestatud üksikasjad selle kohta, kuidas krediidiasutused peavad teatama oma taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamistest tulemusnäitajatest.

Kui tulu kasutamine ei ole teada (pangaportfellis kajastatud i) laenud ja ettemaksed – üldotstarbelised, ii) võlaväärtpaberid – üldotstarbelised ja iii) omakapitaliosalused), tuleks taksonoomiaga kooskõlas olevad / taksonoomias käsitletud riskipositsioonid arvutada kaks korda. Need on mittefinantsettevõtjatega seotud kõigi selliste laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliosaluste bilansilise brutoväärtuse summad, mille puhul tulu kasutamine ei ole teada. Summa tuleb kaaluda vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas oleva / taksonoomias käsitletud majandustegevuse osakaaluga, mis on arvutatud järgmise põhjal:

—	vastaspoole käibega seotud peamine tulemusnäitaja (osa käibest, mis on taksonoomiaga kooskõlas) ning

—	vastaspoole kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja (osa kapitalikuludest, mis on taksonoomiaga kooskõlas).

Seepärast peavad krediidiasutused taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamistest tulemusnäitajatest teatamiseks kohaldama aluseks oleva äriühingu avaldatud kapitalikuludega seotud peamist tulemusnäitajat asjaomase üldotstarbelise laenu, võlaväärtpaberi või omakapitaliosaluse suhtes, nagu ka käibega seotud peamist tulemusnäitajat (30).

Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel võiksid krediidiasutused avalikustada oma taksonoomias käsitletud üldotstarbeliste varade osakaalu, tuginedes järgmisele:

—	aluseks oleva üksuse teatatud taksonoomias käsitletud käive

—	ning aluseks oleva üksuse teatatud taksonoomias käsitletud kapitalikulud.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (31) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel ning aruandevormide kasutamise kohta esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

28. Kuidas peaks finantsinstrumentide turgude direktiivi kohase investeerimisühingu tegevusloaga krediidiasutus teatama oma taksonoomias käsitletud majandustegevusest?

Kui emaettevõtja on liigitatud krediidiasutuseks (kapitalinõuete määruse kohaselt), kuid ta tegeleb investeerimistegevusega, peaks ta järgima krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid, mis on sätestatud avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõigetes 2 ja 3 ei nõuta lisades esitatud aruandevormide kasutamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel. Küll aga soovitatakse ettevõtjatel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud vorme taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikult kasutada.

Sellega seoses on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti VI lisas sätestatud vormid, mida krediidiasutused peavad kasutama, et teatada oma taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamistest tulemusnäitajatest investeerimistegevuse puhul. Seepärast võiksid krediidiasutused taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikult avalikustada oma taksonoomias käsitletud investeerimistegevuse osakaalu.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (32) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel ning aruandevormide kasutamise kohta esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

VÕLATURG

29. Kuidas hinnata võlavara, nagu võlakiri või laen, taksonoomias käsitletust ja sellest teatada?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõigetes 2 ja 3 ei nõuta lisades esitatud aruandevormide kasutamist taksonoomias käsitletud tegevusest teatamiseks. Küll aga soovitatakse ettevõtjatel avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisades esitatud vorme taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel vabatahtlikult kasutada.

Sellega seoses on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti V lisas sätestatud üksikasjad selle kohta, kuidas hinnata laene ja võlainstrumente ning neist teada anda seoses taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamiste tulemusnäitajatega. V lisas selgitatakse, et üldotstarbeline laenuandmine ja/või võlg on seotud aluseks oleva üksuse (st investeerimisobjekti või vastaspoole) taksonoomias käsitletud käibe või kapitalikulude väärtusega.

Selleks et arvutada üldotstarbeliste võlainstrumentide taksonoomias käsitletus, on soovitatav kasutada aluseks oleva üksuse taksonoomias käsitletud väärtust (käive ja kapitalikulud).

Kui kogu võlainstrumendist saadud tulu kasutamine või osa sellest on taksonoomias käsitletud, oleks selle väärtuse esitamine taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamistes tulemusnäitajates tähtsam kui emitendi tasandi väärtus. Sellised tulud võivad olla otse eraldatud taksonoomias käsitletud tegevusele või need võivad olla osa kapitalikulude või tegevuskulude kavast, mille eesmärk on viia tegevus või vara taksonoomiaga kooskõlla.

Taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel võiks näiteks arvestada, et kui 50 % võlainstrumendist saadud tulust eraldatakse taksonoomias käsitletud projektidele või programmidele, peaks 50 % võlakirjaga seotud käibe ja kapitalikulu väärtusest olema taksonoomias käsitletud.

Selles mõttes ei oleks kogu rahastamiseks mõeldud (roheline) võlainstrument tervikuna taksonoomias käsitletud. See oleks aga taksonoomias käsitletud selle tulu ulatuses, mis on võimalik eraldada taksonoomias käsitletud tegevusele.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (33) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

30. Kas kogu laenutoodetest saadud tulu kasutamist tuleb sõltumatult kontrollida, kui sellest teatatakse taksonoomias käsitletuna?

Puudub nõue, et laenutoodetest saadud tulu taksonoomias käsitletust tuleb sõltumatult kontrollida. See vastus ei mõjuta liidu õigusaktide kohaseid välise hindamise või välise kinnitamise erinõudeid.

31. Kas ELi-väliste üksuste rohelistest võlainstrumentidest võib teatada taksonoomias käsitletutena?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõikes 3 on selgitatud, et finantsettevõtjad peaksid võtma teabe avalikustamisel arvesse avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 7 lõike 3 sätteid.

Kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 7 lõikega 3 jäetakse ettevõtjad, kes ei kuulu muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse (sealhulgas ELi-välised ettevõtjad), finantsettevõtjate taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest teatamisel peamiste tulemusnäitajate lugejast välja, kuid neid võetakse arvesse nimetajas. See lähenemisviis vaadatakse läbi 30. juuniks 2024.

Artikli 7 lõikes 4 on aga sätestatud: „Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid, mille investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel arvesse peamiste tulemusnäitajate lugejas kuni taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse koguväärtuse ulatuses, mida kõnealustest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest saadud tuluga rahastatakse.“

Seega võtavad finantsettevõtjad taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel lugejas arvesse taksonoomias käsitletud tulu, mis on saadud keskkonnasäästlikest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest, mille eesmärk on rahastada konkreetset kindlaksmääratud tegevust.

Artikli 7 lõike 4 kohased võlaväärtpaberid hõlmavad rahastamiseks mõeldud võlakirju, mille on emiteerinud ELi-välised emitendid, ning ei hõlma rahastamiseks mõeldud laene kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/451 (FINREP) sätestatud määratlustega (34).

Üldise märkusena olgu öeldud, et selle peamise tulemusnäitaja lugejast väljajätmise ulatus vaadatakse läbi 2024. aastal kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikliga 9.

Lisaks ei takista avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt finantsettevõtjaid esitamast vabatahtlikku teavet oma riskipositsioonide kohta ELi-väliste üksuste investeeringute suhtes, mille puhul peetakse tulu kasutamist taksonoomias käsitletuks. Selline teave tuleb alati esitada avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohasest kohustuslikust avalikustamisest eraldi (35).

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (36) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

32. Kas riigi rohelistest võlakohustustest saab teatada kui taksonoomias käsitletutest?

Artikli 7 lõike 1 kohaselt jäetakse riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugeja ja nimetaja arvutamisest välja. Seepärast ei tohiks finantsettevõtjad kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikliga 10 kajastada taksonoomias käsitletud tegevuse avalikustamisel oma riiginõudeid.

Kestliku rahanduse platvormi ülevaates (37) antakse lisanõuandeid vabatahtliku teabe esitamise parimate tavade kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel esimes(t)el aruandeaasta(te)l.

KOOSTOIME MUUDE EESKIRJADEGA

33. Kuidas on avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt seotud kavandatud nõuetega äriühingute kestlikkusaruandluse kohta?

Kavandatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, millega muudetakse raamatupidamisdirektiivis muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga kehtestatud kehtivaid aruandlusnõudeid, peaks täiendama avalikustamist käsitlevat delegeeritud õigusakti, mille kohustuslik kohaldamisala on sama nagu raamatupidamisdirektiivis sätestatud kestlikkusaruandluse eeskirjadel (38). Kavandatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga laiendatakse praeguste aruandlusnõuete isikulist kohaldamisala, et see hõlmaks järgmist:

—	kõik suured börsil noteeritud ja noteerimata äriühingud ning

—	kõik börsil noteeritud VKEd, v.a mikroettevõtjad.

Lisaks selliste taksonoomiaga seotud aruandlusnõuete järgimisele, mis on praegu sätestatud taksonoomiat käsitlevas delegeeritud õigusaktis, peavad need äriühingud avaldama oma tegevusaruannetes kestlikkusteabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega, mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktidega.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepaneku kohaselt peaksid asjaomased äriühingud avalikustama kestlikkusteabe vastavalt uutele nõuetele esimest korda 2024. aastal, majandusaasta 2023 kohta. Ettepaneku kohaselt kehtiks börsil noteeritud VKEde suhtes kolmeaastane üleminekuperiood ja nad peaksid esimest korda teabe avalikustama 2027. aastal, majandusaasta 2026 kohta.

Põhimõtteliselt ja sõltuvalt seadusandliku protsessi tulemustest seoses äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga määratakse aruandlusnõuded kõigis eeskirjades selgelt kindlaks ning need peaksid olema võimalikult ühtlustatud ja sidusad, et äriühingud ei peaks esitama sama teavet kaks korda.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohane teave tuleks esitada äriühingu tasandi samas tegevusaruandes koos muu kestlikkusega seotud teabega, mida nõutakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kavandatud sätete kohaselt. Selle teabe suhtes kohaldataks samu kindlus- ja digiteerimisnõudeid nagu ülejäänud esitatava kestlikkusteabe suhtes.

(1) Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(5) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(6) Selguse huvides märgitakse, et taksonoomias käsitletud tegevus ei võrdu taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamise tulemusnäitaja nimetajaga. Mittefinantsettevõtjate puhul kasutatakse kapitali- ja tegevuskulude ning käibe kogusummat. Finantsettevõtjate peamise tulemusnäitaja puhul kasutatakse hõlmatud varasid.

(7) Vt taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõige 2 ja artikkel 16.

(8) Taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis a osutatakse tegevusele, mis hõlmab kohanemislahendusi, mis kas vähendavad oluliselt praeguse ja tulevikus eeldatava kliima kahjuliku mõju riski või kahjulikku mõju sellele majandustegevusele, suurendamata inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski;

(9) Taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punktis b osutatakse tegevusele, mis pakub kohanemislahendusi, mis lisaks artiklis 16 sätestatud tingimustele aitavad olulisel määral kaasa praeguse ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju riski vältimisele või vähendamisele või vähendavad oluliselt selle kahjulikku mõju inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski.

(10) Kliimaalase delegeeritud õigusakti põhjenduses 48 on sätestatud: „Kui aga määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt kohanemislahendusi võimaldava majandustegevuse põhisisu on pakkuda tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid, teavet või tavasid, mille eesmärk on suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, vara või muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsiliste kliimariskide suhtes, tuleks lisaks kapitalikuludele käsitada ka selle majandustegevusega seotud toodete või teenuste käivet osana käibest, mis on saadud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud toodetest või teenustest.“

(11) Vt ka 20. detsembril 2021 avaldatud korduma kippuvate küsimuste 12. küsimus.

(12) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(13) See võidakse aja jooksul läbi vaadata, võttes arvesse paketti „Eesmärk 55“ („Fit for 55“) ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokku lepitud kliimaeesmärke.

(14) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(15) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(16) See loetelu ei ole ammendav ja selles esitatakse näiteid kulude kohta, mis ei sobiks kokku I lisa punkti 1.1.3.1 kohaste tegevuskuludega „[hooldus ja remont, ning kõik muud otsesed kulud], mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega ettevõtja poolt või kolmanda isiku poolt, kellele tegevus on edasi antud, ja mis on vajalikud sellise vara jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks“. Üldmärkusena olgu öeldud, et üldkuludega seotud kulud tuleks välja jätta, et vältida nii palju kui võimalik subjektiivsust nende üldkulude jaotamisel konkreetsete materiaalsete põhivarade vahel.

(17) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(18) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

(19) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(20) Vabatahtlik teave tuleks koostada nii, et see pole vastuolus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase kohustusliku teabega ja ei moonuta seda, ning vabatahtlik teave ei tohiks olla kohustusliku teabega võrreldes rohkem esile tõstetud. Kui ettevõtja esitab vabatahtlikku teavet, tuleks sellele lisada üksikasjad avalikustamise aluse ja teabe koostamiseks kasutatud meetodite kohta ning selge selgitus selle kohta, kuidas see teave erineb kohustuslikust teabest.

(21) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(22) Finantsettevõtjate puhul on avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklis 7 selgitatud, et riskipositsioone, mis jäävad muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja (sh ELi-väliseid riskipositsioone), ei kajastata peamise tulemusnäitaja lugejas; nende riskipositsioonide suhtes kohaldatakse avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 9 kohast läbivaatamist.

(23) Täpsem teave aruandekohustuste kohta on esitatud avaldatud korduma kippuvate küsimuste 4. küsimuses („Kuidas peaksid teavet esitama segakontsernid, millesse kuuluvad finants- ja mittefinantsettevõtjad või millel on mitmesugused erinevad tegevusliinid?“).

(24) Vabatahtlik teave ei tohiks olla vastuolus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase kohustusliku teabega ega seda moonutada. Samuti ei tohiks see olla kohustusliku teabega võrreldes rohkem esile tõstetud. Kui ettevõtja esitab vabatahtlikku teavet, tuleks sellele lisada üksikasjad avalikustamise aluse ja teabe koostamiseks kasutatud meetodite kohta ning selge selgitus selle kohta, kuidas see teave erineb kohustuslikust teabest.

(25) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(26) Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1).

(27) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(29) 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1).

(30) See lähenemisviis on kooskõlas muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis sätestatud aruandluseeskirjadega. Kui emitendi kohta teavet ei ole, võib üksus kasutada emaettevõtja avalikustatud teavet, kui see kuulub muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse.

(31) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(32) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(33) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(34) Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa ja komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) artikli 1 lõike 2 punkt a (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(35) Vabatahtlik teave ei tohiks olla vastuolus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase kohustusliku teabega ega seda moonutada. Samuti ei tohiks see olla kohustusliku teabega võrreldes rohkem esile tõstetud. Kui ettevõtja esitab vabatahtlikku teavet, peaks ta sellele lisama üksikasjad avalikustamise aluse ja teabe koostamiseks kasutatud meetodite kohta ning selge selgituse selle kohta, kuidas see teave erineb kohustuslikust teabest.

(36) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(37) Platvormi selgitused vabatahtliku teabe esitamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamisel.

(38) Sõltuvalt ettepaneku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest muudetakse kavandatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga eeldatavasti raamatupidamisdirektiivi sätteid, mis on kehtestatud muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga. Vt ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega, COM(2021) 189 final).

6.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 385/29

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 385/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Kessler“

PDO-FR-A0414-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Kessler

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Kessler“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Muld on väga ühtne, ning sellel tulevad eri viinamarjasortide eripärad väga selgelt esile, veinid on kuivad ja mineraalsed, erksad, kauakestva ning harmoonilise lille- ja puuviljaaroomiga.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

6.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 385/40

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 385/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Kanzlerberg“

PDO-FR-A0410-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

—

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Kanzlerberg

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. VEINIVALMISTUSTAVAD

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Kanzlerberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kanzlerbergi viinapuudele sobib suurepäraselt pinnase kalle, seal jõuab suvesoojus nende viljadele kõige paremini ligi, pinnast niisutab ja õhku värskendab Bergenbachi oja ja oru põhjast puhub kerge tuul. Viinapuud annavad saaki korrapäraselt. Viinamarjade füsioloogiline küpsus saavutatakse hõlpsalt, kuid marjad võivad saavutada ka üleküpsuse.

Grand cru veine andev Kanzlerbergi piirkond on hilise valmimisajaga ja eriliste geoloogiliste omadustega – kristallilistest settekivimitest moodustunud aluspõhjal on ladestunud mergel ja lubjakivi, mis annavad veinidele tugeva maitse, mille aluspõhjaks on ulatuslik, mitmekülgne ja mineraalne happesus. Noorena on need veinid vaoshoitud ja õrnad ning nende tegelik komplekssus ja värskus tuleb esile alles mõned aastad pärast säilitamist.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused. Neid veine võib väga pikalt säilitada ning mitmekümne aasta jooksul muutub nende kvaliteet üha paremaks, samas säilitavad nad oma sära ja piirkonna energia.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Kanzlerbergi veine loetakse Alsace’i piirkonna hinnatuimate veinide hulka.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

6.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 385/52

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 385/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Rangen“

PDO-FR-A0386-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

—

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Rangen

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Eristatakse järgmisi veine:

—	kuivad, mineraalsed veinid;

—	aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid.

Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollase / merevaigukollase või -pruunini.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendages tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains noble“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhin’i departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B - Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Rangen“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Grand cru veinid kasvavad vulkaanilisel pinnal ja geograafiliselt suurepärastes tingimustes ning seetõttu on nad kuldkollase värvuse, suure mineraalsuse, õilsa happesuse ja mõrkja maitsega. Veini lõppmaitse säilib kaua suus, nad on väljakujunenud ja küpse happesusega.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Minnes ajaloos tagasi, võib näha, et Rangeni veine on kiidetud ja neid on ära märgitud ära juba 12. sajandist pärinevates teostes. 16. sajandil keelati ametliku dekreediga Rangeni veine muude veinidega segatult seguveinina valmistada, et säilitada veinide märgistel nimetus Rangen. Samal ajal võeti Thanni linnas vastu määrus Rangeni veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide kohta ning 1548. ja 1581. aasta dekreedis on mõned lõiked veini tootmiseeskirjade kindlaksmääramise kohta.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

—

Haut-Rhin’i departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains noble“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

6.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 385/64

Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2022/C 385/13)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„Rögös túró“

ELi nr: TSG- HU-1113-AM01–1.6.2022

Liikmesriik või kolmas riik: Ungari

1. Registreeritav nimetus

„Rögös túró“

2. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3. Registreerimise alused

3.1. Kas toode:

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

„Rögös túró“ tootmine erineb märgatavalt teiste laagerdamata juustude tootmisest. Piimast hapendamise või ka juuretise abil tehtud kalgendist eemaldatakse ettevaatliku nõrutamisega (gravitatsiooni mõjul) üleliigne vadak, et säiliks mure tükiline lillkapsast meenutav tekstuur (ka portsjoniteks jagamise ja pakendamise etapis).

„Rögös túró“ erineb teistest kalgendatud piimast tehtud toorjuustudest peamiselt tekstuuri poolest, mille annab hapendamise ja vadaku eemaldamise viis.

Ükski teine laagerdamata juust ega piimatoode ei sisalda tootmismeetodist tingituna selliseid lahtiste tükkide kogumeid, mis meenutavad lillkapsast.

Maitseaineid lisamata tehtud hapukas murenev toode, mida müüakse märjas olekus, erineb turul olevatest teistest laagerdamata juustudest näiteks selle poolest, et teiste tootmisel on kasutatud kuumutamist ja sõtkumist või müüakse neid magusate või kooreste kookide või kondiitritoodete põhikoostisosana, mitte eraldiseisva toiduna.

„Rögös túró“ on üks põhilisi Ungari köögis kasutatavaid toiduaineid. Paljude klassikaliste toitude valmistamisel on lubatud kasutada ainult toodet „Rögös túró“.

3.2. Kas nimetus:

☒	on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

☐	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Sõna „Rögös“ [klompis] toote nimes viitab selle iseloomule: toote lillkapsasarnasele tekstuurile, mille moodustavad kohupiimaklombid. Sõna „túró“, mida on paljudesse keeltesse raske tõlkida, tähistab kohupiima, millel on meeldivalt hapukas värske ja aromaatne maitse.

4. Kirjeldus

4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

„Rögös túró“ on kreemikas- või kollakasvalge piimatoode, mille tekstuur meenutab lillkapsast ning maitse on hapukalt värske ja aromaatne. Tootmise ajal jäävad tükid terveks, neid ei lõhuta ega muljuta.

Tükkide pinda katab vadakukirme. Niiskus jaguneb tükkides ühtlaselt, nii et need on niisked ka seest.

Füüsikalised ja keemilised nõuded

Rasvasusaste	Kuivainesisaldus, vähemalt (massiprotsenti)	Rasvasisaldus kuivaines (massiprotsenti)		Happesus (°SH)
Täisrasvasest piimast	40,0	Vähemalt	60,0	60 –100
Rasvasest piimast	35,0	Vähemalt	45,0
Rasvasest piimast	35,0	Alla	60,0
Osaliselt rasvatust piimast	25,0	Vähemalt	25,0
Osaliselt rasvatust piimast	25,0	Alla	45,0
Madala rasvasusega piimast	20,0	Vähemalt	10,0
Madala rasvasusega piimast	20,0	Alla	25,0
Rasvatust piimast	15,0	Alla	10,0	60 –90

Organoleptilised nõuded

Välimus	Ühtlaselt kreemikas- või kollakasvalge (rasvasest ja täisrasvasest piimast tehtud versioonid)
Tekstuur	Terade klombid (4–20 mm), mis meenutavad lillkapsast ja mille ümber võib olla veidi vadakut. Masinpakendatud toote puhul ühtlane tükk, mille saab lahutada lillkapsast meenutavateks terade klompideks. Teralisust on suus tunda, aga see ei takista neelamist.
Lõhn	Meeldivalt hapu, aromaatne, puhas, võõrlõhnadeta
Maitse	Meeldivalt hapu, värske ja aromaatne, maitsev, puhas, võõrmaitseteta

4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Ained ja töövahendid, mida võib kasutada

Ained, mis vastavad õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele:

a)	toor- või pastöriseeritud lehmapiim rasvatust piimast täispiimani;

b)	homogeenitud või homogeenimata koor;

c)	piimhappekultuur (nt masstoodetud kultuur või sügavkülmutatud või külmkuivatatud piima starterkultuur);

d)	laapensüüm (kalgendamise segameetodi korral).

Tootmismeetod

„Rögös túró“ tootmiseks saab kasutada kalgendamise sega-, aeglast või kiirmeetodit. Nende kolme meetodiga toodetud „Rögös túró“ kvaliteediparameetrid ei erine.

Kuigi etapid jäävad samaks, saab tootmisprotsessi kiirendada temperatuuri ja piimhappekultuuri (laapensüüm) koguse suurendamisega. Kiirmeetodi põhieesmärk on suurendada tõhusust ja kasutada mahuteid paremini.

1. Eelhapendamine

Seda kasutatakse ainult kiirmeetodi korral. Aeglase meetodi korral ei ole lehmapiima vaja enne eelhapendada.

Kiirmeetodil tootmises lühendab lehmapiima eelhapendamine kalgendi valmimise aega. Eelhapendamise ajal pastöriseeritakse piima (mille happesus on 6,0–7,2 °SH) 9–11 °SH-ni. Seda tehakse temperatuuril 12–15 °C 6–8 tundi.

Piima eelhapendamine toimub paakides ja tornmahutites. Seejärel pannakse eelhapendatud piim võimalikult kiiresti töötlemistõrde.

2. Rasvasisalduse reguleerimine

Kui rasvasusastet on vaja muuta, lisatakse lehmapiimale täispiima või homogeenitud koort (olenevalt soovitavast lõpptoote rasvasusastmest).

3. Fermenteerimine

Aeglase meetodi korral fermenteeritakse lehmapiima, millele on lisatud 0,5–1,5 % piimhappekultuuri (või samaväärset pulbrit või külmutatud piimhappekultuuri), temperatuuril 22–32 °C.

Kiirmeetodi korral fermenteeritakse eelhapendatud lehmapiima, millele on lisatud 4–5 % piimhappekultuuri, temperatuuril 30–32 °C.

4. Kalgendamine

Fermenteeritud piima kalgendatakse tõrres, kus see on aeglase meetodi korral 12–20 tundi ja kiirmeetodi korral 4–6 tundi, kuni selle happesus on 30–38 °SH. Aeglase meetodiga kalgendatakse piima temperatuuril 22–32 °C, kiirel 30–32 °C. Kui piima soovitud happesus on saavutatud, saab piima tükeldada ja sellest hakkab eralduma vadak. Segameetodis kasutatakse ka laapensüümi.

5. Kalgendi töötlemine

Töötlemise eesmärk on vähendada kalgendi veesisaldust soovitud määrani. Selleks pressitakse piima esimest korda, kuumutatakse ja pressitakse veel kord. Kuna kalgendunud piim on üsnagi pude, tuleb seda töödelda ettevaatlikult.

Esimese pressimise ajal tükeldatakse kalgend ettevaatlikult, segatakse ja jäetakse vajaduse korral seisma. Selle etapi eesmärk on tagada, et vadaku eraldumine kalgendist (sünerees) toimuks kiiresti. Tükeldamise ajal tehakse mõne minuti seisnud kalgendist (30–38° SH) Kreeka pähkli suurused (2–3 cm) tükid. Pärast tükeldamist tuleb osa vadakust ära nõrutada. Järgmises etapis pannakse lõikurile kaitse või kasutatakse lõikamiseks spaatleid, et kalgend ei laguneks. Vadakus hulpivaid kalgenditükke hoitakse liikumises neid segades. Kui kalgenditükid ei tahku nii kiiresti kui „Rögös túró“ jaoks vaja, saab tahkumist kiirendada, kui lasta neil veidi seista. Pärast tuleb tükke uuesti segada, et need üksteise külge ei kleepuks.

Pärast esimest pressimist kalgendit kuumutatakse. Selle etapi eesmärk on vähendada kalgenditükkide läbimõõtu veelgi, et eralduks rohkem vadakut. Kalgenditükke kuumutatakse iga 2,5 minuti järel 1 °C võrra kõrgema temperatuurini, kuni jõutakse 30–40 °C-ni (aeglane meetod) või 36–48 °C-ni (kiirmeetod).

Teise pressimise ajal tuleb vadakust massi pidevalt segada ja jätta seisma, kuni tekib soovitud tahkusega kohupiim. Aeglase meetodi korral võib teise pressimise ära jätta.

6. Jahutamine ja nõrutamine

Eesmärk on mitte lasta tükeldatud ja soojendatud massil muutuda liiga happeseks ega tükki minna, takistada saasteainete levikut ja tükkide üksteise külge kleepumist ning reguleerida tihenemist. Kohupiima jahutatakse selle valmistamise tõrres või paagis 3–4 °C minutis, kuni jõutakse temperatuurini 18–22 °C.

Jahutamiseks võib kasutada mahutist pärinevat vadakut, millel lastakse liikuda tühjendustorru paigaldatud plaatsoojusvahetis, kuni temperatuur on alla 5 °C. Jahutamiseks võib kasutada ka joogivett, kui vadak on välja lastud. Jahutis jahutamine tagab piisava ohutuse. Tänapäeva juuretis on selline, mis väldib ülehapestumist.

„Rögös túró“ vadaku ja kohupiima segul lastakse seadmest gravitatsiooni jõul välja valguda või kasutatakse selle väljavõtmiseks pumpa, et kohupiima tekstuuri säilitada.

7. Vadaku eraldamine

Kalgendist eraldunud vadak tuleb nüüd eemaldada. Klompis tekstuuri saamiseks on vadaku eemaldamise viis (nõrutamine) määrava tähtsusega. Eraldamise ajal liigutatakse kalgendit aeg-ajalt ettevaatlikult, et lillkapsasarnane tekstuur säiliks. Eraldamine kestab seni, kuni on saavutatud rasvasusastmele vastav soovitud kuivainesisaldus ja happesus.

8. Kallamine, pakendamine, märgistamine ja säilitamine

Selles etapis tuleb jälgida, et klompis tekstuur ei laguneks. Pakendamisel võib kasutada inertset kaitsegaasi. Pakendile tuleb märkida punktis 4.1 osutatud rasvasusaste.

Toodet „Rögös túró“ tuleb säilitada kuni 10 °C juures, välistades igasuguse mehaanilise mõju.

Nõuetekohasuse tõendamise miinimumnõuded

„Rögös túró“ eripära arvestades tuleb toote kontrollimisel pöörata tähelepanu eelkõige alljärgnevale.

Tootmiseks kasutatavate järgmiste ainete (lehmapiim, koor, piimhappebakterite puhaskultuurid) kvaliteet:

—	värske lehmapiim, mille happesus on kuni 7,2 °SH;

—	koor, mille plasma happesus on kuni 7,2° SH;

—	piimhappekultuur, mis sisaldab 36–40- SH-d, hapestavaid ja lõhna tekitavaid piimhappebaktereid, millel on hea hapestamisvõime (nt masstoodetud kultuur või sügavkülmutatud või külmkuivatatud piima starterkultuur);

Tootmise ajal tuleb kinni pidada punktis 4 kehtestatust, eelkõige:

—	kalgendamise ajal: happesus (30–36° SH) ja kalgendamisaeg (4–20 tundi);

—	kalgendi töötlemise ajal: kontrollida kalgendi tahkust (see peab olema sile ja seda peab saama anuma seinast puhtalt eemaldada, happesus 32–38 °SH);

—	kalgendi jahutamise ajal (3–4 °C minutis, kuni jõutakse 18–22° C-ni);

—	vadaku eemaldamise ajal (ettevaatlik nõrutamine, pressimiseta, ainult gravitatsiooni jõul).

Lõpptoote kvaliteet:

—	füüsikaliste ja keemiliste nõuete kontrollimise ajal tuleb järgida punktis 4 kehtestatut (rasvasusaste, kuivainesisaldus, rasvasisaldus, happesus);

—	organoleptiliste nõuete kontrollimise ajal tuleb järgida punktis 4 kehtestatut (välimus, tekstuur, maitse ja lõhn).

4.3. Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (viitemääruse artikli 7 lõige 2)

18.–20. sajandil tarvitati kalgendatud piimast tehtud toorjuuste kas värskelt või säilitatult, viljatera või sarapuupähkli suurusteks tükkideks tehtuna (Magyar Néprajz nyolc kötetben, Akadémiai Kiadó, Magyar Tudományos Akadémia).

Üks ajalooline viide kohupiima klompis oleku kohta pärineb esimese maailmasõja järgsest ajast. Seal oli kirjas, et „kalgend tükeldatakse sarapuupähkli suurusteks tükkideks (…), mida rohkem klompis, seda kauem seisab kohupiim värske“ (O. Gratz, A tej és tejtermékek, lk 294–296, 1925).

Ajakirjas Tejgazdasági Szemle kirjutati 1925. aastal, et kohupiim on teraline ja murenev (A. Törs 1925, Tejgazdasági Szemle és Tejgazdasági Könyvtár (Tejgazdasági Szemle kiadása)).

Mihály Balatoni räägib kohupiimast, millel on lahtine peeneteraline lillkapsast meenutav tekstuur ja mis on lillkapsasarnaselt klompis (Mihály Balatoni 1960, Étkezési Túró gyártása).

1979. aastal avaldasid dr Sándor Szakály ja dr Gábor Tomka andmed selle „lillkapsasarnase tekstuuriga“ kohupiima tarbimise kohta aastatel 1970–1977 (Tejipar, 28. aastakäik, nr 1, 1979).

Dr Sándor Szakály sõnul moodustab Ungaris „ kogu kalgendatud piimast tehtud toorjuustutoodangust 80 % just selline klompis kohupiim...“. „Rögös túró“ erineb teisest kolmest sellise toorjuustu liigist selle poolest, et selle tegemiseks vajalik kalgend saadakse vaid bioloogilise hapendamise teel (Dr S. Szakály 1980, A rögös állományú étkezési túró korszerű gyártása, Magyar Tejgazdasági Kutató Intézet, Pécs).

Dr Sándor Szakály sõnul on Kesk-Euroopas tuntud „Rögös túró“ Ungari iidne piimatoode, mis pärineb lääne poolt Uurali mäestikku ja mida on toodetud sajandeid kodus toorpiimast (Tejgazdaságtan, 2001).

„Rögös túró“ traditsioonilisusele viitab ka see, et sellele on pühendatud eraldi peatükk põllumajandusministeeriumi ja Agrármarketing Centrumi koostatud artiklikogumikus „Hagyományok-Ízek-Régiók“ [Traditsioonid. Maitsed. Regioonid] (2002). Kogumikus on juttu toodetest, mille ajalugu on nõuetele vastavalt dokumenteeritud. Kvalifitseerumiseks peab nende tõendatud ajalugu olema vähemalt kahe põlvkonna (50 aastat) jagu pikk ning tegemist olema tuntud ja mainekate müügitoodetega.

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 385

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 6. oktoober 2022

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 385/02	Euro vahetuskurss — 5. oktoober 2022	20
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2022/C 385/03	Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid	21
2022/C 385/04	EFTA järelevalveameti teade riigiabi tagasinõudmisel kehtivate intressimäärade ning viite- ja diskontomäärade kohta, mida kohaldatakse EFTA riikide suhtes alates 1. juulist 2022 — Avaldatud kooskõlas viite- ja diskontomäärasid käsitlevate eeskirjadega, mis on sätestatud EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste VII osas ja EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL artiklis 10.	22
2022/C 385/05	Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9915
JPY	Jaapani jeen	143,18
DKK	Taani kroon	7,4388
GBP	Inglise nael	0,87340
SEK	Rootsi kroon	10,8376
CHF	Šveitsi frank	0,9756
ISK	Islandi kroon	141,30
NOK	Norra kroon	10,4858
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,524
HUF	Ungari forint	423,60
PLN	Poola zlott	4,7910
RON	Rumeenia leu	4,9385
TRY	Türgi liir	18,4201
AUD	Austraalia dollar	1,5380
CAD	Kanada dollar	1,3493
HKD	Hongkongi dollar	7,7831
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7419
SGD	Singapuri dollar	1,4124
KRW	Korea vonn	1 406,71
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6228
CNY	Hiina jüaan	7,0555
HRK	Horvaatia kuna	7,5255
IDR	Indoneesia ruupia	15 061,81
MYR	Malaisia ringit	4,5911
PHP	Filipiini peeso	58,212
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,102
BRL	Brasiilia reaal	5,1575
MXN	Mehhiko peeso	19,8625
INR	India ruupia	80,9090

	Island	Liechtenstein	Norra
1.7.2022 –	3,90	–0,57	1,17

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 385/01	Komisjoni Teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 385/06	Landsrétturi 9. juuni 2022. aasta taotlus EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Verkfræðingafélag Íslands, Stéttarfélag tölvunarfræðinga og Lyfjafræðingafélag Íslands vs. Islandi riik (Kohtuasi E-9/22)	24
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 385/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10904 – CVC / MATICMIND / SIO) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	25
2022/C 385/08	Eelteatis koondumise kohta (Case M.10697 – ARAMCO OVERSEAS COMPANY / LOTOS SPV 1) ( 1 )	27
2022/C 385/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10857 – CINVEN / ZURICH SANDER VERMÖGENSVERWALTUNG) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	28
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 385/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	29
2022/C 385/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	40
2022/C 385/12	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	52
2022/C 385/13	Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	64

	Parandused
	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: — 0,50 % 1. oktoober 2022 — Euro vahetuskurss (2022/C 381/04), parandus ( ELT C 381, 4.10.2022 )	69


	(1) EMPs kohaldatav tekst