ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 380

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

65. aastakäik
3. oktoober 2022


Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2022/C 380/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1


 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2022/C 380/02

Kohtuasi C-365/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Belgia) 7. juunil 2022 – IT versus État belge

2

2022/C 380/03

Kohtuasi C-422/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 22. juunil 2022 – Zakład Ubezpieczeń Społecznych Oddział w Toruniu versus TE

2

2022/C 380/04

Kohtuasi C-433/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 30. juunil 2022 – Autoridade Tributária e Aduaneira versus HPA – Construções SA

3

2022/C 380/05

Kohtuasi C-442/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 5. juulil 2022 – P sp. z o.o versus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Lublinie

3

2022/C 380/06

Kohtuasi C-451/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 7. juulil 2022 – RTL Nederland BV, RTL Nieuws BV, teine menetlusosaline: Minister van Infrastructuur en Waterstaat

4

2022/C 380/07

Kohtuasi C-463/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht München (Saksamaa) 12. juulil 2022 – DP versus BMW Bank GmbH

5

2022/C 380/08

Kohtuasi C-484/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 20. juulil 2022 – Bundesrepublik Deutschland versus GS, keda esindavad tema vanemad

5

2022/C 380/09

Kohtuasi C-535/22 P: Aeris Invest Sàrl-i 9. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 1. juuni 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-628/17, Aeris Invest versus komisjon ja SRB

6

 

Üldkohus

2022/C 380/10

Kohtuasi T-396/22: 28. juunil 2022 esitatud hagi – Landesbank Baden-Württemberg versus SRB

8

2022/C 380/11

Kohtuasi T-397/22: 28. juunil 2022 esitatud hagi – Bayerische Landesbank versus SRB

9

2022/C 380/12

Kohtuasi T-398/22: 28. juunil 2022 esitatud hagi – Deutsche Bank versus SRB

10

2022/C 380/13

Kohtuasi T-399/22: 28. juunil 2022 esitatud hagi – Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale versus SRB

11

2022/C 380/14

Kohtuasi T-400/22: 28. juunil 2022 esitatud hagi – Berlin Hyp versus SRB

13

2022/C 380/15

Kohtuasi T-401/22: 29. juunil 2022 esitatud hagi – DVB Bank versus SRB

13

2022/C 380/16

Kohtuasi T-402/22: 29. juunil 2022 esitatud hagi – DZ Hyp versus SRB

14

2022/C 380/17

Kohtuasi T-403/22: 29. juunil 2022 esitatud hagi – DZ Bank versus SRB

14

2022/C 380/18

Kohtuasi T-404/22: 29. juunil 2022 esitatud hagi – Deutsche Kreditbank versus SRB

15

2022/C 380/19

Kohtuasi T-442/22: 12. juulil 2022 esitatud hagi – PU versus Euroopa Prokuratuur

16

2022/C 380/20

Kohtuasi T-443/22: 12. juulil 2022 esitatud hagi – PV versus Euroopa Prokuratuur

17

2022/C 380/21

Kohtuasi T-448/22: 20. juulil 2022 esitatud hagi – PW versus EEAS

18

2022/C 380/22

Kohtuasi T-449/22: 20. juulil 2022 esitatud hagi – Evonik Operations versus komisjon

18

2022/C 380/23

Kohtuasi T-484/22: 8. augustil 2022 esitatud hagi – QN versus eu-LISA

19

2022/C 380/24

Kohtuasi T-485/22: 2. augustil 2022 esitatud hagi – Rootsi versus komisjon

20

2022/C 380/25

Kohtuasi T-491/22: 8. augustil 2022 esitatud hagi – Zitro International versus EUIPO – e-gaming (Naerumärk, mis kannab torukübarat)

21

2022/C 380/26

Kohtuasi T-493/22: 10. augustil 2022 esitatud hagi – Cecoforma ja Sopexa versus REA

22

2022/C 380/27

Kohtuasi T-495/22: 11. augustil 2022 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – BASF (OMEGOR)

22

2022/C 380/28

Kohtuasi T-496/22: 11. augustil 2022 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – BASF (OMEGOR VITALITY)

23

2022/C 380/29

Kohtuasi T-504/22: 18. augustil 2022 esitatud hagi – Levantur versus EUIPO – Fantasia Hotels & Resorts (Fantasia BAHIA PRINCIPE HOTELS & RESORTS)

24

2022/C 380/30

Kohtuasi T-505/22: 18. augustil 2022 esitatud hagi – Levantur versus EUIPO – Fantasia Hotels & Resorts (LUXURY BAHIA PRINCIPE FANTASIA Don Pablo Collection)

25

2022/C 380/31

Kohtuasi T-510/22: 22. augustil 2022 esitatud hagi – Sastela versus EUIPO – Zenergo (Tante Mitzi Caffè CAFFÈ – STRUDEL – BARETTO)

25

2022/C 380/32

Kohtuasi T-514/22: 24. augustil 2022 esitatud hagi – Vitromed versus EUIPO – Vitromed Healthcare (VITROMED Germany)

26


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/1


Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 380/01)

Viimane väljaanne

ELT C 368, 26.9.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 359, 19.9.2022

ELT C 340, 5.9.2022

ELT C 326, 29.8.2022

ELT C 318, 22.8.2022

ELT C 311, 16.8.2022

ELT C 303, 8.8.2022

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu


V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/2


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Belgia) 7. juunil 2022 – IT versus État belge

(Kohtuasi C-365/22)

(2022/C 380/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: IT

Vastustaja kassatsioonimenetluses: État belge

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 311 lõike 1 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et kasutuselt kõrvaldatud mootorsõidukid, mille on soetanud direktiivi artiklis 314 nimetatud isikutelt kasutatud sõidukite ja sõidukiromude müügiga tegelev ettevõtja ning mis on mõeldud „varuosadeks“ müümiseks, ilma et osi oleks nende küljest eemaldatud, on selle sätte tähenduses kasutatud kaubad?


(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/2


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 22. juunil 2022 – Zakład Ubezpieczeń Społecznych Oddział w Toruniu versus TE

(Kohtuasi C-422/22)

(2022/C 380/03)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Zakład Ubezpieczeń Społecznych Oddział w Toruniu

Vastustaja: TE

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liikmesriigi asutus, kes on välja andnud A1-tõendi ja kes kavatseb omal algatusel, ilma asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse taotluseta, väljastatud tõendi tühistada või kehtetuks tunnistada, on kohustatud kooskõlastama selle teise liikmesriigi pädeva asutusega analoogsete põhimõtete alusel, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (1)) rakendamise kord, artiklites 6 ja 16?

2.

Kas kooskõlastamine tuleks teha juba enne väljastatud tõendi tühistamist või kehtetuks tunnistamist või on kehtetuks tunnistamine sissejuhatava, ajutise iseloomuga (artikli 16 lõige 2), mis muutub lõplikuks juhul, kui asjaomase liikmesriigi asutus ei esita selles küsimuses oma vastuväiteid või eriarvamust?


(1)  ELT 2009, L 284, lk 1.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/3


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 30. juunil 2022 – Autoridade Tributária e Aduaneira versus HPA – Construções SA

(Kohtuasi C-433/22)

(2022/C 380/04)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Autoridade Tributária e Aduaneira

Vastustaja: HPA – Construções SA

Eelotsuse küsimused

Kas käibemaksudirektiivi (1) IV lisa punktiga 2 on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt võib vähendatud käibemaksumäära kohaldada ainult kinnisasja remondi ja renoveerimise ehitustöölepingutele elamutes, milles nende tööde teostamise ajal elatakse?


(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/3


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 5. juulil 2022 – P sp. z o.o versus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Lublinie

(Kohtuasi C-442/22)

(2022/C 380/05)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: P sp. z o.o

Vastustaja: Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Lublinie

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1) artiklit 203 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus käibemaksukohustuslase töötaja on esitanud käibemaksuga valearve, millele on märkinud oma tööandja kui maksukohustuslase andmed tema teadmata ja ilma tema nõusolekuta, siis tuleb arvele käibemaksu märkinud ja seda tasuma kohustatud isikuks lugeda:

käibemaksukohustuslane, kelle andmeid on arvel seadusvastaselt kasutatud, või

töötaja, kes on seadusvastaselt märkinud arvele käibemaksu, kasutades käibemaksukohustuslaseks oleva isiku andmeid?

2.

Kas selleks, et vastata küsimusele, kes tuleks nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 203 tähenduses lugeda isikuks, kes märgib arvele käibemaksu ja on kohustatud punktis 1 kirjeldatud asjaoludel käibemaksu tasuma, on oluline, kas käibemaksukohustuslasele, kes on selle töötaja tööandja, kes on käibemaksuarvele seadusvastaselt märkinud oma tööandja andmed, saab heita ette ebapiisavat hoolsust töötaja juhendamisel.


(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/4


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 7. juulil 2022 – RTL Nederland BV, RTL Nieuws BV, teine menetlusosaline: Minister van Infrastructuur en Waterstaat

(Kohtuasi C-451/22)

(2022/C 380/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: RTL Nederland BV, RTL Nieuws BV

Teine menetlusosaline: Minister van Infrastructuur en Waterstaat

Eelotsuse küsimused

1.

Mida tuleb mõista „juhtumite“ ja „asjakohase konfidentsiaalsuse“ all määruse nr 376/2014 (1) artikli 15 lõike 1 tähenduses ning põhiõiguste harta artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõna- ja teabevabadust silmas pidades?

2.

Kas määruse nr 376/2014 artikli 15 lõiget 1 tuleb põhiõiguste harta artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõna- ja teabevabadust silmas pidades tõlgendada nii, et see on kooskõlas sellise riigisisese korraga, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt ei tohi avalikustada mitte mingit teavet teatatud juhtumite kohta?

3.

Juhul kui teisele küsimusele vastatakse eitavalt: kas pädev riigisisene asutus võib kohaldada üldist riigisisest avalikustamiskorda, mille kohaselt teavet ei anta, välja arvatud juhul, kui teabe andmine kaalub üles huvid, mis on seotud näiteks suhetega teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, riigiasutuste teostatava inspekteerimise, kontrolli ja järelevalvega, eraelu puutumatuse austamise ning füüsiliste või juriidiliste isikute ebaproportsionaalse eelistamise või kahjustamise vältimisega?

4.

Kas üldise riigisisese avalikustamiskorra kohaldamisel on vahet, kas tegemist on riiklikust andmebaasist pärit teabega või teabega teadetest või teadete kohta, mis sisaldub muudes dokumentides, näiteks poliitilistes dokumentides?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT 2014, L 122, lk 18).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/5


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht München (Saksamaa) 12. juulil 2022 – DP versus BMW Bank GmbH

(Kohtuasi C-463/22)

(2022/C 380/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht München

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DP

Kostja: BMW Bank GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kauglepinguga direktiivi 2002/65/EÜ (1) artikli 2 punkti a ja direktiivi 2011/83/EL (2) artikli 2 punkti 7 tähenduses on tegemist ka siis, kui lepingueelsetel läbirääkimistel oli tarbijal isiklik kokkupuude ainult krediidivahendajaga, kes kaupleja jaoks ja kaupleja ülesandel tehinguid tarbijatega algatab, kuid kellel endal esindusõigus asjaomaste lepingute sõlmimiseks puudub?

2.

Kas tegemist on väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktide 8 ja 9 tähenduses, kui lepingueelsed läbirääkimised toimuvad krediidivahendaja äriruumides, kes kaupleja jaoks ja kaupleja ülesandel tehinguid tarbijatega algatab, kuid kellel endal esindusõigus asjaomaste lepingute sõlmimiseks puudub?

3.

Kas tarbijaga sõlmitud mootorsõidukite kilomeetripõhise arvestusega liisingulepingud on finantsteenuste osutamise lepingud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses, mis võeti üle direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punkti 12?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT 2002, L 271, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT 2011, L 304, lk 64).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/5


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 20. juulil 2022 – Bundesrepublik Deutschland versus GS, keda esindavad tema vanemad

(Kohtuasi C-484/22)

(2022/C 380/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Bundesrepublik Deutschland

Vastustaja: GS, keda esindavad tema vanemad

Menetluses osales: Die Vertreterin des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi huvide esindaja Bundesverwaltungsgerichti juures)

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2008/115/EÜ (1) artikli 5 esimese lauseosa punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et alaealise kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud tagasisaatmisotsus, millega koos jäetakse rahuldamata alaealise rahvusvahelise kaitse taotlus ja kohustatakse teda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest riigist lahkuma, on viidatud sätteid arvestades igal juhul õigusvastane, kui õiguslikel kaalutlustel ei saa kumbagi vanemat määramata aja jooksul direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3 nimetatud riiki tagasi saata ja seega ei saa ka alaealiselt tema kaitstavast perekonnaelust tulenevalt (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artikkel 7 ja artikli 24 lõige 2, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8) oodata liikmesriigist lahkumist, või piisab sellest, et pärast tagasisaatmisotsuse tegemist tuleb riigisiseste õigusnormide alusel arvesse võtta lapse parimaid huve ja perekonnaelu direktiivi 2008/115/EÜ artikli 5 esimese lause punktide a ja b tähenduses ning väljasaatmine peatada?


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98).

(2)  ELT 2000, C 364, lk 1.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/6


Aeris Invest Sàrl-i 9. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 1. juuni 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-628/17, Aeris Invest versus komisjon ja SRB

(Kohtuasi C-535/22 P)

(2022/C 380/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Aeris Invest Sàrl (esindajad: advokaadid R. Vallina Hoset, E. Galán Burgos ja M. Varela Suárez)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB), Hispaania Kuningriik, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Banco Santander, SA

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

(i)

esimese võimalusena tühistada Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 1. juuni 2022. aasta otsus Aeris Invest vs. komisjon ja SRB, T-628/17, EU:T:2022:315, ning sellest tulenevalt:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus SRB/EES/2017/08, millega võeti vastu Banco Popular Español, S.A kriisilahendusskeem;

tühistada komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1246, millega kinnitatakse Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse skeem;

tunnistada ELTL artikli 277 alusel kohaldamatuks määruse nr 806/2014 (1) artiklid 15 ja 22;

(ii)

mõista mõlema astme kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt ja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

(iii)

teise võimalusena eelmiste nõuete suhtes saata asi tagasi Üldkohtusse ning teha sel juhul otsus kohtukulude kohta edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma vaidlustatud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse toetuseks kaheksa väidet.

Oma esimeses väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELTL“) artiklit 296, kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuses väidetakse, et kriisilahendusotsus ei ole piisavalt põhjendatud ja et see ei ole vastuoludeta.

Oma teises väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub artiklit 47, kuivõrd selles väidetakse, et i) kõnesolev pool on kolmas isik, ii) et kriisilahendusotsuse, hindamise 1 ja hindamise 2 konfidentsiaalsus on põhjendatud; iii) et põhjendused võidakse avaldada pärast kaebuse esitamist ning iv) et kriisilahendusotsuse terviktekst ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane.

Oma kolmandas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub määruse 806/2014 artiklit 18, hoolsuskohustust ja ELTL artiklit 296, kuivõrd ei ole arvesse võetud asjassepuutuvaid asjaolusid ning kuna on olemas alternatiivseid lahendusi.

Oma neljandas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus on rikutud õigusnormi määruse 806/2014 artiklite 14 ja 20 kohaldamise, hoolsuskohustust ja ELTL artiklit 296, kuivõrd i) maksimaalne müügihind on seotud konkurentsipõhimõtte ja läbipaistvuse põhimõttega, ii) menetlus ei olnud kooskõlas kehtestatud nõuetega ning iii) igal juhul ei ole määruse 806/2014 artikli 14 rikkumine õigustatud avaliku huviga.

Oma viiendas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub hoolsuskohustust, harta artiklit 17, määruse 806/2014 artiklit 14 ning kaitseõigusi, kuivõrd i) selles süüdistatakse apellant selles, et ta ei ole tõendanud, kuidas kriisilahenduse eesmärgid olid saavutatud, kui need eesmärgid olid konfidentsiaalsed; ii) Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei olnud nõutavalt ette valmistatud ning iii) kriisilahendus oli ebaproportsionaalne, kuivõrd üksus oli maksevõimeline.

Oma kuuendas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub harta artiklit 47, konventsiooni artiklit 6 ning võistlevuse põhimõtet, kuivõrd i) Üldkohtu 12. mai 2021. aasta korralduses nõutud dokumente ei apellandile esitatud; ii) kaitseõiguste teostamiseks vajalik tõendamine oli puudu ning iii) apellandile ei võimaldatud tutvuda dokumentidega, millel kostjate argumendid põhinesid, ja esitada nende kohta oma märkusi.

Oma seitsmendas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub omandiõigust osas, milles selles lükati tagasi selle poole esitatud õigusvastasuse vastuväide, kuivõrd i) esineb omandiõiguse kahjustamine; ii) maksejõulise panga vara amortiseerimine on vastuolus vajalikkuse nõudega ning omavolilisuse keeluga; iii) maksejõulise panga võlgade ja vara amortiseerimine on ebaproportsionaalne ning iv) ei olnud adekvaatset kompensatsiooni.

Oma kaheksandas väites väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus rikub harta artikleid 17 ja 52 ning Euroopa Liidu Lepingu artikli 5 lõiget 4, kuivõrd i) omandiõiguse rikkumise uurimisel ei analüüsitud, milline oli menetlus ja kas meede oli meelevaldne, ning ii) ei olnud adekvaatset kompensatsiooni.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).


Üldkohus

3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/8


28. juunil 2022 esitatud hagi – Landesbank Baden-Württemberg versus SRB

(Kohtuasi T-396/22)

(2022/C 380/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Landesbank Baden-Württemberg (Stuttgart, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Esimene väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 81 lõikega 1 koosmõjus nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (2), artikliga 3, kuna see ei ole koostatud hageja kasutatavas ametlikus keeles, ehk saksa keeles.

2.

Teine väide: vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c ning harta artikli 47 lõikes 1 ette nähtud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, sest see sisaldab põhjendamislünki, eelkõige kuna kostja on selles mitmel puhul eksinud õiguspärase kaalutlusõiguse kohaldamisel ja kuna selles ei ole esitatud muude asutuste andmeid ning kuna otsuse kohtulik kontroll on praktiliselt võimatu.

3.

Kolmas väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 artiklitega 69 ja 70 ning harta artiklitega 16, 17, 41 ja 53, kuna kostja on määratlenud aasta sihtaseme vääralt, teise võimalusena väidab hageja, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 69 ja 70 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega.

4.

Neljas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (3) artikli 7 lõike 4 teine lause on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, kuna objektiivselt asjakohatult ja ebaproportsionaalselt tehakse vahet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi (IPS) liikmetel ning vähendatakse IPS-näitaja tähtsust.

5.

Viies väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 575/2013 (4) lõikega 7 ja põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile, kuna hageja suhtes kohaldati IPS-näitaja suhtelist kordajat. Asutuste eristamine IPS-näitaja alusel on süsteemiga vastuolus ja meelevaldne, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kaitsemõju on täielik.

6.

Kuues väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 6, 7 ja 9 ning I lisa on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, muu hulgas seetõttu, et need rikuvad riskile vastava osamakse arvestamise nõuet, proportsionaalsuse põhimõtet ja asjaolude täieliku arvestamise nõuet.

7.

Seitsmes väide: vaidlustatud otsus rikub hageja ettevõtlusvabadust, mis on sätestatud harta artiklis 16, ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest aluseks võetud riskiga korrigeerimise kordajad ei ole kooskõlas hageja keskmisest parema riskiprofiiliga.

8.

Kaheksas väide, et vaidlustatud otsus rikub harta artikleid 16 ja 20, proportsionaalsuse põhimõtet ning hea halduse põhimõtet, sest kostja on selles mitmel puhul eksinud kaalutlusõiguse kohaldamisel.

9.

Üheksas väide, et delegeeritud määruse artikli 20 lõike 1 esimene ja teine lause on vastuolus direktiivi 2014/59/EL (5) artikli 103 lõikega 7 ning põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(2)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

(3)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, S. 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/9


28. juunil 2022 esitatud hagi – Bayerische Landesbank versus SRB

(Kohtuasi T-397/22)

(2022/C 380/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bayerische Landesbank (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased neile, mis on esitatud kohtuasjas T-396/22, Landesbank Baden-Württemberg vs. SRB.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/10


28. juunil 2022 esitatud hagi – Deutsche Bank versus SRB

(Kohtuasi T-398/22)

(2022/C 380/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Bank AG (Frankfurt am Main, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle otsuse lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle lisad I, II ja III puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide: vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c ning harta artikli 47 lõikes 1 ette nähtud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, sest see sisaldab põhjendamislünki, eelkõige kuna kostja on selles mitmel puhul eksinud õiguspärase kaalutlusõiguse kohaldamisel ja kuna selles ei ole esitatud muude asutuste andmeid ning kuna otsuse kohtulik kontroll on praktiliselt võimatu.

2.

Teine väide: vaidlustatud otsus on vastuolus rakendusmääruse (EL) 2015/81 (1) artikliga 4 koosmõjus määruse (EL) nr 806/2014 (2) artiklitega 69 ja 70 ning harta artiklitega 16, 17, 41 ja 52 osas, milles kostja on määratlenud 2022. aasta sihtasemeks 14 253 573 821,46 eurot; teise võimalusena väidab hageja, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 69 ja 70 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega.

3.

Kolmas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (3) artiklid 6, 7 ja 9 ning I lisa on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, kuna need rikuvad põhimõtet, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile, proportsionaalsuse põhimõtet ja kõigi asjaolude arvessevõtmise põhimõtet.

4.

Neljas väide: vaidlustatud otsus rikub hageja ettevõtlusvabadust, mis on sätestatud harta artiklis 16, ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest aluseks võetud riskiga korrigeerimise kordajad ei ole kooskõlas hageja väga kõrge kahjumikatmisvõimega, mille tõttu on tal oluliselt väiksem risk ühtse kriisilahendusfondi kasutamiseks hageja kriisilahendusmenetlusse sattumise korral.

5.

Viies väide: vaidlustatud otsus rikub harta artikleid 16 ja 20, proportsionaalsuse põhimõtet ning hea halduse põhimõtet, sest kostja on selles mitmel puhul eksinud kaalutlusõiguse kohaldamisel.

6.

Kuues väide: delegeeritud määruse artikli 20 lõike 1 esimene ja teine lause on vastuolus direktiivi 2014/59/EL (4) artikli 103 lõikega 7 ning põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile.


(1)  Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex-ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(3)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/11


28. juunil 2022 esitatud hagi – Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale versus SRB

(Kohtuasi T-399/22)

(2022/C 380/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle otsuse lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle lisad I, II ja III puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena juhul, kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Esimene väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 81 lõikega 1 koosmõjus nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (2) artikliga 3, kuna see ei ole koostatud hageja kasutatavas ametlikus keeles, ehk saksa keeles.

2.

Teine väide: vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c ning harta artikli 47 lõikes 1 ette nähtud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, sest see sisaldab põhjendamislünki, eelkõige kuna kostja on selles mitmel puhul eksinud õiguspärase kaalutlusõiguse kohaldamisel ja kuna selles ei ole esitatud muude asutuste andmeid ning kuna otsuse kohtulik kontroll on praktiliselt võimatu.

3.

Kolmas väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 artiklitega 69 ja 70 ning harta artiklitega 16, 17, 41 ja 53, kuna kostja on määratlenud aasta sihtaseme vääralt, teise võimalusena väidab hageja, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 69 ja 70 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega.

4.

Neljas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (3) artikli 7 lõike 4 teine lause on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, kuna objektiivselt asjakohatult ja ebaproportsionaalselt tehakse vahet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi (IPS) liikmetel ning vähendatakse IPS-näitaja tähtsust.

5.

Viies väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 575/2013 (4) lõikega 7 ja põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile, kuna hageja suhtes kohaldati IPS-näitaja suhtelist kordajat. Asutuste eristamine IPS-näitaja alusel on süsteemiga vastuolus ja meelevaldne, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kaitsemõju on täielik.

6.

Kuues väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 6, 7 ja 9 ning I lisa on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, muu hulgas seetõttu, et need rikuvad riskile vastava osamakse arvestamise nõuet, proportsionaalsuse põhimõtet ja asjaolude täieliku arvestamise nõuet.

7.

Seitsmes väide: vaidlustatud otsus rikub hageja ettevõtlusvabadust, mis on sätestatud harta artiklis 16, ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest aluseks võetud riskiga korrigeerimise kordajad ei ole kooskõlas hageja IPS topeltkaitsega riskiprofiiliga Sparkassen-Finanzgruppe ja Hessen-Thüringeni reservfondi kaitseskeemis.

8.

Kaheksas väide: vaidlustatud otsus rikub harta artikleid 16 ja 20, proportsionaalsuse põhimõtet ning hea halduse põhimõtet, sest kostja on selles mitmel puhul eksinud kaalutlusõiguse kohaldamisel.

9.

Üheksas väide: delegeeritud määruse artikli 20 lõike 1 esimene ja teine lause on vastuolus direktiivi 2014/59/EL (5) artikli 103 lõikega 7 ning põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(2)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

(3)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, S. 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/13


28. juunil 2022 esitatud hagi – Berlin Hyp versus SRB

(Kohtuasi T-400/22)

(2022/C 380/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Berlin Hyp AG (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased neile, mis on esitatud kohtuasjas T-396/22, Landesbank Baden-Württemberg vs. SRB.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/13


29. juunil 2022 esitatud hagi – DVB Bank versus SRB

(Kohtuasi T-401/22)

(2022/C 380/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DVB Bank SE (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased neile, mis on esitatud kohtuasjas T-396/22, Landesbank Baden-Württemberg vs. SRB.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/14


29. juunil 2022 esitatud hagi – DZ Hyp versus SRB

(Kohtuasi T-402/22)

(2022/C 380/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DZ Hyp AG (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased neile, mis on esitatud kohtuasjas T-396/22, Landesbank Baden-Württemberg vs. SRB.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/14


29. juunil 2022 esitatud hagi – DZ Bank versus SRB

(Kohtuasi T-403/22)

(2022/C 380/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DZ Bank AG Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank, Frankfurt am Main (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul,

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased neile, mis on esitatud kohtuasjas T-396/22, Landesbank Baden-Württemberg vs. SRB.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/15


29. juunil 2022 esitatud hagi – Deutsche Kreditbank versus SRB

(Kohtuasi T-404/22)

(2022/C 380/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Kreditbank AG (Berlin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja M. Weber)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2022/18) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus ja selle I, II ja III lisa puudutavad hageja osamakset;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena, juhul kui Üldkohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsust ei ole õiguslikult olemas, kuna kostja ei koostanud seda riigikeeles ja tühistamishagi on hagi eseme puudumise tõttu vastuvõetamatu, palub hageja Üldkohtul:

tuvastada, vaidlustatud otsust ei ole hagejat puudutavas osas õiguslikult olemas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimene väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 81 lõikega 1 koosmõjus nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (2) artikliga 3, kuna see ei ole koostatud hageja kasutatavas ametlikus keeles, ehk saksa keeles.

2.

Teine väide: vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c ning harta artikli 47 lõikes 1 ette nähtud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, sest see sisaldab põhjendamislünki, eelkõige kuna kostja on selles mitmel puhul eksinud õiguspärase kaalutlusõiguse kohaldamisel ja kuna selles ei ole esitatud muude asutuste andmeid ning kuna otsuse kohtulik kontroll on praktiliselt võimatu.

3.

Kolmas väide: vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EL) nr 806/2014 artiklitega 69 ja 70 ning harta artiklitega 16, 17, 41 ja 53, kuna kostja on määratlenud aasta sihtaseme vääralt, teise võimalusena väidab hageja, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 69 ja 70 on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega.

4.

Neljas väide: delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 6, 7 ja 9 ning I lisa on vastuolus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigusega, muu hulgas seetõttu, et need rikuvad riskile vastava osamakse arvestamise nõuet, proportsionaalsuse põhimõtet ja asjaolude täieliku arvestamise nõuet.

5.

Viies väide: vaidlustatud otsus rikub hageja ettevõtlusvabadust, mis on sätestatud harta artiklis 16, ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest aluseks võetud riskiga korrigeerimise kordajad ei ole kooskõlas hageja keskmisest parema riskiprofiiliga.

6.

Kuues väide: vaidlustatud otsus rikub harta artikleid 16 ja 20, proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust heale haldusele, sest kostja on selles mitmel puhul eksinud kaalutlusõiguse kohaldamisel.

7.

Seitsmes väide: delegeeritud määruse artikli 20 lõike 1 esimene ja teine lause on vastuolus direktiivi 2014/59/EL (3) artikli 103 lõikega 7 ning põhimõttega, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(2)  Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/16


12. juulil 2022 esitatud hagi – PU versus Euroopa Prokuratuur

(Kohtuasi T-442/22)

(2022/C 380/19)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: PU (esindaja: advokaat P. Yatagantzidis)

Kostja: Euroopa Prokuratuur

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsused, st: a) otsus nr 015/2022, mille kostja kolleegium tegi 23. märtsil 2022, ning millega jäeti rahuldamata 3. detsembri 2021. aasta kaebus kostja kolleegiumi 8. septembri 2021. aasta otsuse nr 090/2021 peale; (b) kostja kolleegiumi 8. septembri 2021. aasta otsus nr 090/2021; (c) kostja kolleegiumi 30. mai 2022. aasta otsus nr 021/2022; ning (d) kostja organite mis tahes muu seotud akt või tegematajätmine;

mõista hagejale põhjustatud mittevaralise kahju eest kostjalt välja kogusumma 100 000 eurot, ning

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti menetlusnorme:

rikuti: erapooletuse põhimõtet; võrdsuse põhimõtet seoses menetlusega, mida tuleb järgida kõrgema justiitsnõukogu esitatud kandidaatide hindamisel; olulisi menetlusnorme, mis on seoses Euroopa delegaatprokuröride valikumenetlusega ette nähtud kolleegiumi otsuse nr 031/2020 artiklites 1-3; kohustust koostada intervjuu protokoll ning õigust olla ära kuulatud.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsustel puudus põhjendus.

3.

Kolmas väide, et tehti ilmselge hindamisviga ja ületati kaalutlusõiguse piire.

4.

Neljas väide, et kuritarvitati võimu.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/17


12. juulil 2022 esitatud hagi – PV versus Euroopa Prokuratuur

(Kohtuasi T-443/22)

(2022/C 380/20)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: PV (esindaja: advokaat Yatagantzidis)

Kostja: Euroopa Prokuratuur

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsused, st: a) otsus nr 015/2022, mille kostja kolleegium tegi 23. märtsil 2022, ning millega jäeti rahuldamata 3. detsembri 2021. aasta kaebus kostja kolleegiumi 8. septembri 2021. aasta otsuse nr 090/2021 peale; (b) kostja kolleegiumi 8. septembri 2021. aasta otsus nr 090/2021; (c) kostja kolleegiumi 30. mai 2022. aasta otsus nr 021/2022; ning (d) kostja organite mis tahes muu seotud akt või tegematajätmine;

mõista hagejale põhjustatud mittevaralise kahju eest kostjalt välja kogusumma 100 000 eurot, ning

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi samade väidetega, mis esitati kohtuasjas T-442/22: PU vs. Euroopa Prokuratuur.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/18


20. juulil 2022 esitatud hagi – PW versus EEAS

(Kohtuasi T-448/22)

(2022/C 380/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: PW (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Välisteenistus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada kostja 30. juuli 2021. aasta vaikimisi tehtud otsus, millega keelduti korrigeerimast hageja 2020. aasta sõidukulude hüvitise arvutust tema lastele ning vajaduse korral tühistada kostja 14. aprilli 2022. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 28. oktoobril 2021 esitatud kaebus vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2;

mõista käesoleva hagiga seoses hagejale tekkinud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on personalieeskirjade VII lisa artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1 ning hea halduse põhimõtet.

2.

Teine väide, et rikutud on hoolsuskohustust.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/18


20. juulil 2022 esitatud hagi – Evonik Operations versus komisjon

(Kohtuasi T-449/22)

(2022/C 380/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evonik Operartions GmbH (Essen, Saksamaa) (esindajad: J.-P. Montfort ja T. Delille)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada komisjoni 16. veebruari 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/692, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, osas, milles sellega kehtestatakse aine 1,1,1-trimetüül-N-(trimetüülsilüül)silaanamiin hüdrolüüsisaadusi ränidioksiidiga; töödeldud pinnaga pürogeenne sünteetiline amorfne nanovormis ränidioksiid (edaspidi „aine“ või „SAS-HMDS“) (CAS No. 68909-20-6) ühtne klassifikatsioon ja märgistus (edaspidi „vaidlustatud määrus“) (1);

mõista kohtukulud välja kostjalt, ja

võtta kõiki kohtumenetluse tarbeks vajalikke muid või edasisi meetmeid.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt rikuti vaidlustatud määruse vastuvõtmisel mitut määruse nr 1272/2008 sätet (2), sealhulgas selle artikleid 36 ja 37 ning I lisa punkti 3.9. Täpsemalt ei tõendanud Kemikaaliameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“), et aine STOT RE 2 kategooriasse klassifitseerimise tingimused on täidetud, mistõttu ei saa tema arvamus olla sellise klassifitseerimise aluseks. Seega ei saanud komisjon RAC arvamuse põhjal leida, et vaidlustatud klassifikatsioon on asjakohane. Vaidlustatud määruse vastuvõtmisel rikkus komisjon seega määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõiget 5.

2.

Teine väide, et RAC ei järginud määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud menetlust, mistõttu ta rikkus neid sätteid mitmel moel. Esiteks ei võtnud RAC RAC arvamust vastu seaduses sätestatud 18-kuulise tähtaja jooksul. Teiseks ei andnud RAC asjaomastele isikutele ametlikku võimalust esitada tema arvamuse kohta märkusi, kuigi määruses nr 1272/2008 on see konkreetselt ette nähtud.

3.

Kolmas väide, et komisjon rikkus talle artikli 37 lõikega 5 pandud kohustusi, kuna ta ei kontrollinud nõuetekohaselt, kas klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetlus viidi läbi nii, nagu määruses nr 1272/2008 ette nähtud. Seetõttu ei saanud komisjon nõuetekohaselt järeldada, et vaidlusalune klassifikatsioon on asjakohane, ja ta rikkus vaidlustatud määruse vastuvõtmisel määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõiget 5.

4.

Neljas väide, mille kohaselt rikkus komisjon, kes võttis vaidlustatud määruse vastu ilma eelnevat mõjuhindamist läbi viimata ja seda dokumenteerimata, institutsioonivahelist parema õigusloome kokkulepet ja hea halduse põhimõtet.


(1)  ELT L 129, 2022, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/19


8. augustil 2022 esitatud hagi – QN versus eu-LISA

(Kohtuasi T-484/22)

(2022/C 380/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: QN (esindaja: advokaat H. Tagaras)

Kostja: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

rahuldada hagi;

tühistada vaidlustatud aktid;

mõistja kostjalt välja kahjuhüvitis 3 000 eurot;

jätta kohtukulud üksnes kostja kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab kolm väidet sellise hagi põhjenduseks, mis ta esitas Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 22. detsembri 2021. aasta otsuse peale jätta hageja nimi välja 2021. aasta uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramise käigus uuele palgaastmele ja -järgule määratud ametnike nimekirjast.

1.

Esimene väide, et on rikutud õigusnormi, kui on tõlgendatud ja kohaldatud kostja akti, mis reguleerib uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramist ning milleks on Management Board’i otsus 2016-016, selles osas, milles kostja arvates seab see otsus iga uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramise iga palgaastme puhul sõltuvusse minimaalsest keskmisest teenistusstaažist palgaastmel, mis peab igal ametnikul olema, kellele uus palgaaste ja -järk kindlaks määratakse, ning mis hageja puhul, kes on palgaastmel AD 9, oli neli aastat. Hageja toob esile asjaolu, et ta sai suure arvu punkte uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramise jaoks ning et nii tema palgaaste kui ka palgaaste AD 10 olid ainsad AD palgaastmed, millele eespool nimetatud teenistusstaaži tingimust kohaldati.

2.

Teine väide, mis on esitatud teise võimalusena, et eespool nimetatud otsus on õigusvastane, kuna see ei ole kooskõlas mitmete avaliku teenistuse õiguse põhimõtete ja reeglitega, eelkõige nendega, mis puudutavad uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramist teenete alusel.

3.

Kolmas väide, mis on esitatud kolmanda võimalusena, et on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, karjääriväljavaate põhimõtet ja tehtud ilmne hindamisviga, kuna kõikide AD palgaastmete jaoks, välja arvatud hageja palgaaste AD 10, toimus uue palgaastme ja -järgu kindlaks määramine hoolimata sellest, et tingimus minimaalsest keskmisest teenistusstaažist palgaastmel ei olnud täidetud.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/20


2. augustil 2022 esitatud hagi – Rootsi versus komisjon

(Kohtuasi T-485/22)

(2022/C 380/24)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Rootsi Kuningriik (esindajad: H. Shev ja F.-L. Göransson)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 8. juuni 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/908, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, (1) osas, milles otsuses on rootsi suhtes ette nähtud kindlamääraline finantskorrektsioon 5 %, mis vastab 13 856 996,64 euro suurusele summale eelarveaastatel 2017, 2018 ja 2019 Rootsile makstud toetuste eest, ning

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon ei ole hageja väitel täitnud põhjendamiskohustust, kuivõrd komisjoni põhjendused otsuse tegemisel või Rootsile ette heidetud puudused ei ole selged. Seega ei ole piisavalt teavet otsustamaks, kas vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud.

2.

Teine väide, et komisjon on rikkunud määruse 1306/2013 (2) artiklit 52 ning komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega, (3) artikleid 28-29, kuna komisjon eksis oma hinnangus, kui ta leidis, et ristkontrollide kohaldamisel on tehtud süstemaatiliselt vigu, mis mõjutab LPISi ajakohastamiste kvaliteeti, mida tuleb lugeda puuduseks põhikontrollis. Sellega on tegemist, kuna 1) LPISi ajakohastamiste kvaliteeti saab hinnata ainult, võttes arvesse kinnisvara andmebaasi tervikuna, 2) komisjoni maatükkide valim kontrollide läbiviimiseks oli liiga väike, tõendamaks süsteemseid rikkumisi, ning 3) komisjoni sedastus, et puudustega maatükkide arv ja veamäär – mis oli ilmselt aluseks komisjoni hinnangule, et esineb süsteemseid rikkumisi LPISi ajakohastamises – ei ole õige.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud määruse 1306/2013 artikli 52 lõiget 2 ning Euroopa Komisjoni vastavuse kontrolli ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste raames kohaldatavate finantskorrektsioonide arvutamise suunised (C(2015)3675, 8.6.2015). Neist suunistest ning proportsionaalsuse põhimõttest, mis on samuti sätestatud määruse 1306/2013 artikli 52 lõikes 2, tuleneb, et määratud finantskorrektsioon ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. EI väidetud rikkumise ulatus, arvestades selle laadi ja eset, ega finantskahju, mida väidetav rikkumine Euroopa Liidule võis tekitada, ei saa õigustada finantskorrektsiooni 5 % mis on arvutatud karjamaade kogupindala alusel, mille suhtes viidi ajavahemikul 2016-2018 läbi ajakohastamine, mis vastab 13 856 996,64 euro suurusele summale. Vaidlustatud otsuses käsitletav kindlamääraline finantskorrektsioon ei ole seega kooskõlas eelnimetatud sätetega ja proportsionaalsuse põhimõttega.


(1)  ELT 2022, L 157, lk 15.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347, lk 549).

(3)  ELT 2014, L 227, lk 69.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/21


8. augustil 2022 esitatud hagi – Zitro International versus EUIPO – e-gaming (Naerumärk, mis kannab torukübarat)

(Kohtuasi T-491/22)

(2022/C 380/25)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zitro International Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat A. Canela Giménez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: e-gaming s. r. o. (Praha, Tšehhi Vabariik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi taotlus (kujutismärk, mis kujutab naerumärki, mis kannab torukübarat) – registreerimistaotlus nr 17 884 680

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 30. mai 2022. aasta otsus asjas R 2005/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja EUIPO ja muult võimalikult kostjalt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/22


10. augustil 2022 esitatud hagi – Cecoforma ja Sopexa versus REA

(Kohtuasi T-493/22)

(2022/C 380/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Conception, études et coopération de formation (Cecoforma) (Liège, Belgia), Société pour l’expansion des ventes des produits agricoles et alimentaires (Sopexa) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Schutyser ja R. Meylemans)

Kostja: Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti kuupäevata, kuid Cecoformale 20. juulil 2022 teatavaks tehtud otsus sõlmida hankemenetluse (REA/2021/OP/0002), mis käsitleb reklaamiürituste ja -kampaaniate korraldamist ning kolmandate riikide turuteavet põllumajandus- ja toiduainetööstussektori jaoks, 1. osa puudutav leping One’iga (Gopa Com, Edelman Public Relations Worldwide SA, Opera Business Dreams SL), mitte Cecoforma ja Sopexaga;

mõista kohtulud välja Euroopa Teadusuuringute Rakendusametilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c, finantsmääruse (1) artikli 170 lõiget 3, finantsmääruse I lisa punkte 23 ja 31 ning läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid, ning tehtud on ilmne hindamisviga. Hagejad väidavad sellega seoses, et amet kas ei kontrollinud, ega eduka pakkuja pakkumus ei olnud esmapilgul põhjendamatult madala maksumusega, või ta leidis, et tema esitatud pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega, või ta nõustus tema põhjendustega ja leidis, et tema pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega.

2.

Teine väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c, finantsmääruse artikli 167 lõike 1 punkti a, artikli 168 lõiget 6, finantsmääruse I lisa punkti 30.2 punkti c ning läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Hagejad leiavad, et amet kas ei kontrollinud pakkumuste nõuetelevastavust või leidis vääralt, et eduka pakkuja pakkumine vastas nõuetele.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/22


11. augustil 2022 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – BASF (OMEGOR)

(Kohtuasi T-495/22)

(2022/C 380/27)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: UGA Nutraceuticals Srl (Gubbio, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Riva, J. Graffer ja A. Ottolini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: BASF AS (Oslo, Norra)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: kaubamärgi OMEGOR ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 409 659

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 10. juuni 2022. aasta otsus asjas R 1168/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja menetluse vastaspooltelt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/23


11. augustil 2022 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – BASF (OMEGOR VITALITY)

(Kohtuasi T-496/22)

(2022/C 380/28)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: UGA Nutraceuticals Srl (Gubbio, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Riva, J. Graffer ja A. Ottolini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: BASF AS (Oslo, Norra)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „OMEGOR VITALITY“ – registreerimistaotlus nr 18 082 021

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 10. juuni 2022. aasta otsus asjas R 1200/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja menetluse vastaspooltelt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/24


18. augustil 2022 esitatud hagi – Levantur versus EUIPO – Fantasia Hotels & Resorts (Fantasia BAHIA PRINCIPE HOTELS & RESORTS)

(Kohtuasi T-504/22)

(2022/C 380/29)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Levantur, SA (Murcia, Hispaania) (esindajad: advokaadid G. Marín Raigal, E. Armero Lavie ja C. Caballero Pastor)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Fantasia Hotels & Resorts, SL (Zaragoza, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärk Fantasia BAHIA PRINCIPE HOTELS & RESORTS – ELi kaubamärk nr 17 365 016

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 20. mai 2022. aasta otsus asjas R 1000/2021-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista käesoleva menetlusega Üldkohtus seonduvad kulud välja EUIPO-lt ja kui see on asjakohane, siis menetlusse astujalt (FANTASÍA HOTELS & RESORTS, SL);

mõista kehtetuks tunnistamist taotlenud isikult FANTASÍA HOTELS & RESORTS, SL välja kulud, mis seonduvad apellatsioonikojas toimunud menetlusega (asi R 1000/2021-1) ja kehtetuks tunnistamise menetlusega nr 36483 C.

Väited

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 16 lõike 1 punkti b, artikli 7 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõike 5 ja artikli 27 lõike 4 ning põhjendamiskohustuse, õiguskindluse ja hea halduse põhimõtete rikkumine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkti c, artikli 8 lõike 4, artikli 95 lõike 1 ja artikli 97 lõike 1 punkti f; komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 7 lõike 2 punkti d ja artikli 10 lõigete 3 ja 4 ning väljakujunenud kohtupraktika rikkumine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1, artikli 60 lõike 1 punkti c ja artikli 8 lõike 4 rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/25


18. augustil 2022 esitatud hagi – Levantur versus EUIPO – Fantasia Hotels & Resorts (LUXURY BAHIA PRINCIPE FANTASIA Don Pablo Collection)

(Kohtuasi T-505/22)

(2022/C 380/30)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Levantur, SA (Murcia, Hispaania) (esindajad: advokaadid G. Marín Raigal, E. Armero Lavie ja C. Caballero Pastor)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Fantasia Hotels & Resorts, SL (Zaragoza, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärk LUXURY BAHIA PRINCIPE FANTASIA Don Pablo Collection – ELi kaubamärk nr 16 020 547

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 20. mai 2022. aasta otsus asjas R 1973/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista käesoleva menetlusega Üldkohtus seonduvad kulud välja EUIPO-lt ja kui see on asjakohane, siis menetlusse astujalt (FANTASÍA HOTELS & RESORTS, SL);

mõista kehtetuks tunnistamist taotlenud isikult FANTASÍA HOTELS & RESORTS, SL välja kulud, mis seonduvad apellatsioonikojas toimunud menetlusega (asi R 1973/2020-1) ja kehtetuks tunnistamise menetlusega nr 36444C.

Väited

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 16 lõike 1 punkti b, artikli 7 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõike 5 ja artikli 27 lõike 4 ning põhjendamiskohustuse, õiguskindluse ja hea halduse põhimõtete rikkumine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkti c, artikli 8 lõike 4, artikli 95 lõike 1 ja artikli 97 lõike 1 punkti f; komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 7 lõike 2 punkti d ja artikli 10 lõigete 3 ja 4 ning väljakujunenud kohtupraktika rikkumine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1, artikli 60 lõike 1 punkti c ja artikli 8 lõike 4 rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/25


22. augustil 2022 esitatud hagi – Sastela versus EUIPO – Zenergo (Tante Mitzi Caffè CAFFÈ – STRUDEL – BARETTO)

(Kohtuasi T-510/22)

(2022/C 380/31)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sastela, proizvodnja peciva in tort, d.o.o. (Ljutomer, Sloveenia) (esindaja: advokaat U. Pogačnik)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Zenergo d.o.o. (Zgornja Polskava, Sloveenia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: European Union figurative mark Tante Mitzi Caffè CAFFÈ – STRUDEL – BARETTO – ELi kaubamärk nr 11 425 394

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 13. juuni 2022. aasta otsus asjas R 1413/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

rahuldada käesolevas asjas taotlus, muuta vaidlustatud otsust nii, et rahuldatakse apellatsioonikojale esitatud kaebus, ja muuta tühistamisosakonna otsust nii, et tühistatakse vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamine;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi EUIPO-le läbivaatamiseks tagasi;

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 rikkumine.


3.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 380/26


24. augustil 2022 esitatud hagi – Vitromed versus EUIPO – Vitromed Healthcare (VITROMED Germany)

(Kohtuasi T-514/22)

(2022/C 380/32)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Vitromed GmbH (Jena, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Linß)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Vitromed Healthcare (Jaipur, India)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi VITROMED Germany taotlus – registreerimistaotlus nr 18 209 244

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 2. juuni 2022. aasta otsus asjas R 1670/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

lükata vastulause tervikuna tagasi;

mõista kohtukulud välja vastulause esitajalt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.