30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/1

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud seoses Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogrammiga“

(2022/C 375/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse

—	2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli,

—	komitee resolutsiooni „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid 2020–2025“ (1),

—	Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuannet,

—	komitee ja CALRE koostöölepingu raames saadud seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide arvamusi,

—	komitee resolutsiooni „Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemus“,

innustab Euroopa Komisjoni võtma oma 2023. aasta tööprogrammis järgmisi meetmeid:

Euroopa tulevik

tunneb heameelt Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul vastu võetud soovituste üle demokraatlikuma, kestlikuma ja õiglasema Euroopa Liidu loomiseks. Komitee võtab endale kohustuse aidata rakendada lõpparuannet, sealhulgas institutsioonilisi reforme, mis on vajalikud tugeva sideme tagamiseks kodanike ja nende kõigil tasanditel valitud esindajate vahel. Komitee esitas oma ettepanekud aluslepingu võimalike muudatuste ja institutsioonidevaheliste kokkulepete ajakohastamise kohta eraldi resolutsioonis;

kutsub üles lisama komisjoni tööprogrammi konkreetseid algatusi nende ettepanekute rakendamiseks, pidades eelkõige silmas kohapõhiste osalusmeetodite väljatöötamist ja nende muutmist ELi otsustusprotsessi püsivaks osaks, arvestades samal ajal piirkondlike omavalitsuste seadusandlike volitustega;

väljendab seepärast heameelt Euroopa tuleviku konverentsi ettepaneku üle, mille eesmärk on luua ELi asjade eest vastutavate volikoguliikmete süsteem. Selle ettepaneku algatas Euroopa Regioonide Komitee, et veelgi vähendada kaugust ELi institutsioonide ja kodanike vahel. Komitee võtab endale kohustuse rakendada seda ettepanekut koostöös komisjoniga oma Euroopa kohalike ja piirkondlike volikogude liikmete võrgustiku ning projekti „Euroopa ülesehitamine kohalike volikogude liikmetega“ kaudu. Samuti soovitab komitee kaasata ELi õigusloomeprotsessidesse võimalikult ulatuslikult noored kohalikud poliitikud ja haldusametnikud, ka noorte valitud poliitikute programmi edendamise kaudu;

kutsub üles kaasama noored paremini demokraatlikesse protsessidesse ja võtma kasutusele struktureeritud viisid noorte kaasamiseks (nt noortekogud). Komitee arvates on kodanikuõpetus kodanike mõjuvõimu suurendamise oluline eeltingimus, mis võimaldab neil teadlikul ja aktiivsel viisil osaleda demokraatlikus elus. Komitee kutsub üles esitama Euroopa Komisjoni tööprogrammis algatusi üleeuroopalise kodanikuhariduse õppekava väljatöötamiseks ning Euroopa demokraatlike väärtuste, kriitilise mõtlemise, digioskuste ja meediapädevuse edendamiseks koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

nõuab, et Euroopa Komisjon viiks läbi kiirmenetluse eesmärgiga leida Vahemere humanitaarkriisile rahuldav ja püsiv lahendus, keskendudes esmajärjekorras rändajate elu kaitsmisele, aga ka inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamisele. Komitee ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis tihedaimaks koostööks;

kutsub komisjoni üles kasutama jagatud või koordineeriva pädevusega poliitikavaldkondades seadusandlike ettepanekute esitamisel süstemaatiliselt subsidiaarsuse hindamise tabelit;

Ukraina

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile luua ELi Ukraina pagulaste kohalik pagulasrahastu, mitte uue fondi, vaid operatiivse lisavahendina, mille abil vähendada bürokraatiat ja kiirendada kohalike juhtide juurdepääsu olemasolevatele vahenditele;

rõhutab, et liikmesriigid võivad kasutada pagulaste toetamiseks Euroopas mõeldud ühtekuuluvusmeetmete (CARE) rahastust, et töötada välja kohandatud lahendusi rändetaustaga inimeste pikaajaliseks integreerimiseks, investeerides selleks eluasemesse, tööhõivesse, tervishoidu, sotsiaalsesse kaasamisse ja hooldusse või muudesse sotsiaalteenustesse. Pagulastele tuleks osutada erakorralist toetust sõltumata nende päritoluriigist;

palub komisjonil esitada ettepanek, et vaadata läbi ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). Selle eesmärk on kaaluda lühikese ja keskpika perspektiivi lahendusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, et rahuldada Ukraina kriisiga seoses olemasolevaid finantsvajadusi. Samuti kutsub komitee üles võtma tugevaid meetmeid inimkaubanduse ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks ning kaitsemeetmeid, et tagada pagulastele juurdepääs arstiabile ja psühholoogilisele abile ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvatele õigustele. Komitee toetab Ukraina pagulaslastele mõeldud lastekaitse paketti ja kutsub üles võtma erimeetmeid kaitsetus seisundis olevate pagulaste kaitsmiseks;

10.

kordab seoses põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamisega, mille kohaselt lubatakse uut seadusandlikku koormust kohaldada ainult sel määral, mille võrra on kõrvaldatud varasemat, et demokraatlikes kogukondades on kõigi õigusaktide peamine eesmärk maksimeerida puhaskasu ühiskonnale tervikuna ning et tuleb säilitada ELi seadusandlikud eesmärgid ning kõrged majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid;

11.

väljendab heameelt ajutise kaitse direktiivi aktiveerimise üle ning rõhutab, et vaba liikumise õiguse ja pagulaste autonoomia tunnustamise positiivse tulemusena leevendatakse survet riiklikele varjupaigasüsteemidele ja piirialade vastuvõtusuutlikkusele. Komitee kutsub siiski komisjoni üles kaaluma uuesti, kas komisjoni ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb rändajate ärakasutamise olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas, ning ärakasutamise määratlus muudetud Schengeni piirieeskirjade eelnõus on asjakohased, sest neid kohaldataks ka Ukraina pagulaste suhtes, kelle Venemaa režiim on relvastanud ja kes võivad seega sattuda otsesesse konflikti ajutise kaitse direktiiviga;

12.

toetab kindlalt ELi Ukraina taastamiskava loomist Ukraina majanduse elavdamiseks, hävitatud taristu ülesehitamiseks ning Ukraina toetamiseks oma institutsioonide ja avalike teenuste demokraatlikul reformimisel. Sellega seoses loob komitee linnade ja piirkondade liidu Ukraina ülesehitamiseks, mis koondab Euroopa ja Ukraina kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et anda omavalitsusele keskne roll ülesehitamise strateegilises planeerimises, detsentraliseerimisprotsessi ja mitmetasandilise valitsemise edasises rakendamises Ukrainas ning hea kohaliku/piirkondliku valitsemise parandamises. Komitee kordab ka Ukraina ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleskutset taaselustada või luua partnerlusi ning linnade ja piirkondade sõprussuhteid ülesehitusprotsessi lahutamatu osana. Komitee pooldab meetmeid, mis leevendavad Venemaa Ukraina vastu peetava sõja pikaajalisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ELi piirkondadele ja linnadele;

13.

juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste raames võetud parandusmeetmetel on tugevam mõju mõnes piirkonnas, nt ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud piirkondades, mis on majanduslikus ja sotsiaalses mõttes väga tundlikud väliste vapustuste ja pärssiva majanduspoliitika suhtes;

Taastumine ja ühtekuuluvus

14.

on veendunud, et kui praeguse energiakriisi, geopoliitilise ebastabiilsuse ja COVID-19 pandeemiast taastumise taustal stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklausel deaktiveerida, võib sellel olla märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju. Seepärast kutsub komitee üles jätma üldise vabastusklausli aktiivseks, kuni kehtestatakse majanduse juhtimise läbivaadatud raamistik. Komitee toetab ka Euroopa tuleviku konverentsi üleskutset reformida Euroopa poolaastat eesmärgiga suurendada selle demokraatlikku legitiimsust ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist käitumisjuhendi abil, mis põhineb struktuurifondide partnerluse käitumisjuhendil;

15.

kutsub seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva rakendamisega komisjoni üles tagama, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid nendega seotud otsuste tegemisse, kavandamisse ja rakendamisse täielikult kaasatud. Nii saab maandada riske, mis tulenevad ebapiisavast koordineerimisest muude rahastamisallikatega, sealhulgas ühtekuuluvusvahenditega, ning suurendada sidusust ja koostoimet kohalike arengustrateegiatega, mis mõlemad on taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega;

16.

rõhutab, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika potentsiaalil on otsustav tähtsus majandustegevuse, eriti suurema lisaväärtusega majandustegevuse territoriaalse tasakaalustamatuse minimeerimisel ning Euroopa sissetulekute õiglasemal piirkondlikul jaotamisel, mida siseturg ja üleilmastumine üksi ei taga. Seega peab see jääma peamiste ideede hulka, mida arutada;

17.

toetab kindlalt kaheksandas ühtekuuluvusaruandes esitatud ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet, rõhutades, et ühtekuuluvus on ELi üldine väärtus. Komitee soovitab varakult alustada põhjalikku arutelu ühtekuuluvuse pikaajaliste probleemide üle ning selle üle, kuidas ühtekuuluvuspoliitika ja muud ELi poliitikavaldkonnad neid lahendada saavad. Seoses sellega toetab komitee komisjoni selles, et võtta kasutusele maapiirkondadele avaldatava mõju hindamine osana püüdest parandada kõigi poliitikavaldkondade panust maapiirkondades nii ELi, liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil;

18.

soovib, et 2023. aastal hinnataks ELi maapiirkondade pikaajalise arengu visiooni 2040. aastani, et esitada konkreetsed ettepanekud koos ressursside, rahastamisvahendite ja kvantitatiivsete eesmärkidega ning võtta arvesse Ukraina sõja mõju maapiirkondadele. Komitee kutsub üles võtma vastu Euroopa maapiirkondade tulevikku suunatud tegevuskava, mis toetab põllumajandust ja kohalikku tootmist, parandab linna- ja maapiirkondade integratsiooni, võtab arvesse raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade olukorda, suurendab toiduga kindlustatust ning toob kaasa maakogukondade jätkusuutliku elavdamise;

19.

kutsub Euroopa Komisjoni üles suurendama teavitustegevust Euroopa poliitika kohta maapiirkondades, mis tunnevad end aruteluprotsessidest eemal olevana ega ole sageli teadlikud osalemisvõimalustest, mida institutsioonid nende käsutusse annavad;

20.

kutsub Euroopa Komisjoni üles rakendama ELi uut äärepoolseimate piirkondade strateegiat kogu selle ulatuses ja sügavuses. Need piirkonnad olid ja on endiselt pandeemiast eriti mõjutatud ning on enamikul juhtudel haavatavad ka Ukraina sõjast tuleneva rahvusvahelise kriisi suhtes;

21.

nõustub Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) ja Euroopa Parlamendiga, et perifeersete ja saarepiirkondade, sh saarestike ja äärepoolseimate piirkondade demograafilised iseärasused, vajadused ja probleemid nõuavad ELilt sihtotstarbelist ja sihipärast toetust, näiteks rohe- ja digipöördeks. See toetus peaks hõlmama teadus- ja investeerimisprogramme, mis keskenduvad nende piirkondade potentsiaalile taastuvenergia, kestliku põllumajanduse ja kalanduse, merede ja elurikkuse kaitse valdkonnas ning mitmete struktuuriliselt ja alaliselt ebasoodsate tingimuste parandamisele, mille all need ELi alad kannatavad, näiteks nende piirkondade raskused CO2-jalajälje vähendamisel;

22.

nõustub Euroopa Parlamendiga, et on vaja liikuda edasi saarte pakti ja Euroopa Liidu saarte tegevuskavaga, milles osalevad peamised sidusrühmad, nimelt riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, ettevõtjad, ühiskondlikud organisatsioonid, kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid, võttes eeskuju linnade paktist ja tulevasest maaelupaktist. Komitee kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu Euroopa Liidu saarepiirkondade erinevate olukordade kohta;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama õigusakte, mida on vaja, et rakendada uut äärepoolseimate piirkondade strateegiat „Seame inimesed esikohale, kindlustame kestliku ja kaasava majanduskasvu, avame ELi äärepoolseimate piirkondade potentsiaali“, mis näitab komisjoni vankumatut pühendumist nendele piirkondadele kohapõhiste lähenemisviiside abil ja aluslepinguga kooskõlas oleva kohandatud toetuse kaudu;

24.

rõhutab, et väikelinnadel ja küladel võib olla oluline osa integreeritud territoriaalse arengu protsesside kavandamisel ja elluviimisel. Komitee palub Euroopa Komisjonil edendada nende rolli integreeritud territoriaalsetes investeeringutes ja kogukonna juhitud kohalikus arengus ning sellistes muud liiki territoriaalsetes vahendites, mis toetavad liikmesriikide algatusi, ja luua selleks ühtekuuluvuspoliitika raames nõuandva tugivõrgustiku, et edendada nende kasutamist, eriti väikestes linnapiirkondades, mis toimivad piirkonnakeskustena. Samuti palub komitee tagada, et riikide valitused toetavad kõiki integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatusi, iseäranis piirkondades, mis seda enim vajavad, nagu vähem arenenud piirkonnad ja kohalikus arengus maha jäänud piirkonnad;

25.

on seisukohal, et mitu kriisi, millega EL praegu silmitsi seisab, suurendavad vajadust hoida Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel tempot ja anda sellele uus seadusandlik tõuge 2023. aastal. Seepärast on komiteel hea meel, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise esimese aastaaruande kohaselt eraldati taaste- ja vastupidavusrahastust keskkonnahoidlikele projektidele rohkem kui minimaalselt nõutud 37 %;

Rohepööre ja kestlikkus

26.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostööd, kui hakatakse rakendama algatusi, mis tulenevad Glasgow’ kliimapaktist ja eesootava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärgu (COP27) järeldustest, ning toetama mitmetasandilist koostööd ja kohalikul tasandil kindlaksmääratud panuseid. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning kohalikus ja piirkondlikus kliimadiplomaatias. Ta kutsub üles ühendama jõupingutusi kaugeleulatuvas 2020. aasta järgses üleilmse elurikkuse raamistikus, et tagada 2050. aastaks ühise visiooni „Elu kooskõlas loodusega“ täitmine;

27.

tunneb muret selle pärast, et edusammud kliimamuutustega kohanemise edendamisel on aeglustunud võrreldes ELi uues kliimamuutustega kohanemist käsitlevas strateegias välja kuulutatud kõrgete eesmärkidega ning ka suurenenud ülemaailmsete ambitsioonidega, mida rõhutab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni üleskutse seada ülemaailmne eesmärk kliimamuutustega kohanemiseks;

28.

kutsub komisjoni üles integreerima süstemaatiliselt energia piisavuse põhimõtte ELi õigusraamistikku, edendades süstemaatilisi meetmeid energia säästmiseks, et toetada ja kiirendada üleminekut puhtale, taastuvale, taskukohasele ja kindlale energiale. Samuti palub komitee komisjonil ja kaasseadusandjatel töötada välja kindel õigusraamistik energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse hindamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Komitee palub end kaasata energiaostuvõimetuse ja haavatavate tarbijate koordineerimisrühma. Ta rõhutab, et taastuvenergiakogukonnad on peamine vahend taastuvate energiaallikate laialdase kasutamise edendamiseks ning detsentraliseeritud ja kindla energiasüsteemi saavutamiseks. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd piirkondlike omavalitsustega, et kõrvaldada nende arengut takistavad asjaolud ja töötada välja täiendavaid stiimuleid, ning toetama sellesse protsessi investeerimist. Komitee juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et ei tohiks unustada piirkondi, kus energiasüsteemi ümberkujundamine on piirkonna energiasüsteemi eraldatuse tõttu kulukam, nagu saared ja äärepoolseimad piirkonnad;

29.

kutsub komisjoni üles töötama välja püsiva rohelise kokkuleppe õigusraamistiku, mis integreeriks paremini kestliku arengu eesmärgid ning kaasaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused struktuurselt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse põhjalikku läbivaatamisse;

30.

kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Euroopa linnapeade pakti tööd ning selliseid algatusi nagu ELi missioon „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“. Need on peamised vahendid Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks linnades ja piirkondades kogu ELis ning aitavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel täita kliimamuutustega kohanemise eesmärke;

31.

kutsub komisjoni üles töötama koostöös liikmesriikidega välja rahastamis- ja toetusraamistiku, et edendada kohalike ja piirkondlike üldkasutatavate hoonete renoveerimiseesmärkide elluviimist, eesmärgiga tagada energiatõhususe direktiivis kavandatud standardite teostatavus. Seoses sellega tuletab komitee meelde, kui oluline on tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele energiatõhususe meetmete otserahastamine ning anda täiendavaid suuniseid ja toetust, eelkõige ajalooliste hoonete renoveerimiseks;

32.

lubab jätkata koostööd nullsaasteteemalise sidusrühmade platvormi raames, edendada mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi nullsaaste tegevuskava puhul, sealhulgas koostada seire ja hilisemas etapis ELi piirkondade keskkonnategevuse tulemustabeli;

33.

toetab rohelisemate linnade Euroopa aasta väljakuulutamist ja väljendab valmisolekut selles algatuses aktiivselt osaleda;

34.

toetab terviklikku koha- ja piirkonnapõhist lähenemisviisi keskkonnapoliitikale ning kordab oma üleskutset võtta vastu ookeaniseadus, järgides sama mõtteviisi nagu kliimamääruse puhul;

35.

kutsub üles panema suuremat rõhku lühikestele põllumajanduslike toiduainete väärtusahelatele ja tunnustama tootmissüsteemide mitmekesisust kogu Euroopas. See peaks hõlmama alternatiivseid tootmissüsteeme, mille eesmärk on edendada kohalikke ja piirkondlikke tootmis-, töötlemis- ja turustusvorme, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku toidualast sõltumatust. Komitee kutsub üles rohkem toetama kollektiivseid kohalikke projekte, mis hõlmavad töötlejaid, kohalikke omavalitsusi, põllumajandusettevõtteid, metsakinnistuid, kauplejaid, ühistuid, kohalike toodete ühendusi ja kohalikke tarbijaid, et töötada välja kohalik toidupakkumine;

36.

rõhutab vajadust töötada lühikese ja keskpika perioodi majandusliku toetuse ja struktuurse sotsiaalpoliitika kaudu välja meetmed, mille eesmärk on hõlbustada vähimkaitstud rühmade juurdepääsu kestlikumale ja tervislikumale toidusüsteemile, aidates seega võidelda rasvumise ja alatoitluse vastu. Sealhulgas tuleb koostada 2020. aasta järgne laste rasvumist käsitlev Euroopa tegevuskava;

37.

nõuab tõhusat mitmetasandilist valitsemissüsteemi, mis ühendaks Euroopa missioonid struktuurifondide kaudu kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega, COVID-19 kriisist taastumise meetmetega ja innovatsiooni rahastamisega, et saavutada keskkonnahoidlikum, tervislikum, kaasavam ja vastupanuvõimelisem EL;

38.

toetab kindlalt hiljutist piirkondliku innovatsiooni partnerluste katseprojeki, mille eesmärk on ühendada aruka spetsialiseerumise kontseptsioon rohe- ja digipöörde missioonipõhise käsitlusviisiga. Komitee soovitab ELil anda lisatoetust territoriaalsete missioonide ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemide edendamiseks Euroopa teadusruumi keskuste kaudu, et nad saaksid aktiivselt osaleda Euroopa teadusruumis ja innovatsioonilõhe sulgemisel ELis;

39.

rõhutab, et uut Euroopa Bauhausi saab rakendada ainult mitmetasandilise valitsemise ja kohapõhise lähenemisviisi kaudu, mis on kavandatud piirkondlike või kohalike keskuste ühendatud võrgustiku ja mitte üheainsa geograafilise eelpostina. Komitee kordab oma ettepanekut hõlpsasti kasutatava vautšerite süsteemi kohta, et pakkuda linnadele ja piirkondadele praktilist tuge uues Euroopa Bauhausi kogukonnas osalemiseks;

40.

ootab, et komisjon integreeriks soolise mõõtme veelgi enam oma poliitilistesse protsessidesse, eelkõige esitades metoodika, mille alusel hinnata ELi programmide soolist mõju;

41.

tunnistab täielikult vajadust võtta otsustavaid meetmeid, et saavutada ELi kliimaeesmärgid transpordisektoris. Komitee on seisukohal, et kõik transpordiliigid peavad muutuma kestlikumaks ning maanteetransport peab vähendama heitkoguseid, kombineerides pikaajaliselt kestlikku alternatiivkütust ja heitevabu sõidukeid. Samuti on oluline võtta arvesse kogu olelusringi, et minimeerida kasvuhoonegaaside heidet allikast ratasteni, mitte ainult summutitoru heitgaase. Autotööstus tuleb kõigis piirkondades põhjalikult ümber kujundada eesmärgiga tagada, et ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale. Seepärast ärgitab komitee tungivalt komisjoni tegelema autode ja kaubikute CO2 heite rangemate normide mõjuga Euroopa mehhanismi kaudu, millega toetatakse Euroopa autotööstus- ja tarnetööstuse piirkondade ausat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut;

Digiüleminek ja tööstus

42.

soovitab tungivalt levitada teadusuuringute tulemusi ja parimaid tavasid kohalikele innovatsioonis osalejatele. Eelkõige tuleks selleks kasutada selliseid algatusi nagu teadmiste vahetamise platvorm (KEP) ja „Teadus kohtub piirkondadega“, samuti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja Euroopa Innovatsiooninõukogu käimasolevat tegevust, mis on suunatud peamiselt idufirmadele ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele Euroopa piirkondades;

43.

väljendab heameelt komisjoni tegevuse üle liikumise „Join, Boost, Sustain“ („Liitu, edenda, toeta“) raames ning väljendab valmisolekut jätkata oma eksperditegevust kohalike ja piirkondlike diginäitajate valdkonnas ning toetada Euroopa Komisjoni linnade ja omavalitsuste varustamisel sobivate vahenditega digiülemineku mõõtmiseks;

44.

kutsub oma arvamuse „Digitaalne ühtekuuluvus“ taustal komisjoni üles tegema komitee ja omavalitsusühendustega koostööd järgmistes küsimustes: 1) kuidas teha kindlaks ja jälgida kasvavaid digilõhesid, 2) kuidas muuta EL digitaalselt sidusamaks ning 3) kuidas rakendada komitee ja Euroopa tuleviku konverentsi soovitusi digiülemineku kohta;

45.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle andmealase õigusakti kohta ja ootab määruse eelnõu koostalitlusvõime strateegia õigusakti kohta. See peaks hõlbustama andmete õiglast ja võrdset jagamist, eelkõige eri tasandi avaliku sektori asutuste ja eraõiguslike üksuste vahel, ning suurendab usaldust eraettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel;

46.

ootab uue seadusandliku algatuse avaldamist ühtse turu erakorraliste meetmete paketi loomiseks ning tervitab komisjoni teadaannet, et selle meetmepaketi eesmärk on tugevdada Euroopa tasandil ühtse turu juhtimist kriisi ajal, et ette aimata ja ära hoida häireid. Komitee kutsub üles kaasama kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanismidesse kõiki asjaomaseid osalejaid, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi;

47.

rõhutab, kui oluline on poliitiliselt koordineeritum ja laiaulatuslikum tööstusstrateegia, et mitte jätta kõrvale äärepoolsemaid piirkondi, kus puuduvad tööstuse asukohaks saamise tegurid ja majandusstruktuuride mitmekesisus on väike, kuid on potentsiaali luua teenuse ettevõtteid, mis täiendavad tööstusettevõtteid, mida ELi strateegiaga püütakse ELi territooriumile tagasi tuua;

48.

kordab oma soovitust, et komisjon seoks oma tulevase tööstuspoliitika tihedamalt tulevikukindlusega ning võtaks arvesse konkurentsivõimelistest piirkondlikest ökosüsteemidest saadud õppetunde, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate tähtsust ning vajadust leida tasakaal konkurentsivõime ja avatud strateegilise autonoomia vahel;

49.

soovitab Euroopa Komisjonil parandada ja tugevdada seost ühtekuuluvuspoliitika ja konkurentsipoliitika riigiabi osa vahel, võimaldades kasutada REACT-EU kaasrahastamist meetmete puhul, mille rakendamise aluseks on riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale;

Piiriülene koostöö ja liikuvus

50.

märgib, et õiguslikud ja haldustakistused ei võimalda ikka veel Euroopa piirialadel areneda. Komitee kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vahendi kohta, millega tagatakse ELi direktiivide ülevõtmise ajal liikmesriikidevaheline koordineerimine, et mitte tekitada piiridel uusi õiguslikke takistusi. Ühtlasi kutsub komitee komisjoni üles taasalustama dialoogi nõukoguga kavandatud ELi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi määruse teemal või tegema ettepaneku alternatiivse vahendi kohta, mis võimaldaks Euroopa piirialadel leida tõhusalt lahendusi nende ees seisvatele takistustele;

51.

kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ettepaneku piiriülese maa- ja merekoostöö säilitamiseks ning piiriülese elu käimashoidmiseks kogu ELi hõlmava või piirkondliku kriisi korral ning eraldama piisavalt rahalisi vahendeid projektidele, millega arendatakse piiriülest ühendatust ja ühendvedusid. Euroopa ühendamise rahastu peaks alati sisaldama konkreetseid projektikonkursse piiriüleste ühenduste parandamiseks ning Interreg peaks suurendama oma osalust nende transpordi kitsaskohtade rahastamises. Euroopa Investeerimispanga ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu tehtavate pikaajaliste investeeringutega tuleks rahastada ka piiriüleseid projekte;

52.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni üle teemal „Ajude äravool – rahvastikukaoga seotud probleemide leevendamine“, ning kordab oma nõudmist, et ajude äravoolu nähtuse iga alakomponendi – ajude juurdevool, ajupotentsiaali raiskamine, ajude ringlus ja tagasiränne ning kvalifitseeritud tööjõu ränne – puhul tuleb leida ja kasutada erinevaid reageerimisviise;

53.

peab tervitatavaks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamist käsitlevate suuniste põhjalikku läbivaatamist, eelkõige linnatranspordisõlmede paremat integreerimist kaugtranspordivõrku ja Euroopa koridoride juhtimise parandamist. Taristu ellurakendamine kooskõlas iga võrgutasandi tähtaegadega nõuab siiski märkimisväärseid rahalisi jõupingutusi Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Rahastuse järjepidevuse ja kättesaadavuse tagamiseks julgustab komitee alustama arutelusid järgmise Euroopa ühendamise rahastu (nr 3) üle;

54.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta, kuid kutsub samas üles pöörama suuremat tähelepanu aktiivse liikuvuse ja ühistranspordi edendamisele. ELi CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada märkimisväärsed rahastamislüngad, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused linna- ja linnalähipiirkondades silmitsi seisavad, ning tagada maapiirkondade transpordiga ühendatus;

Sotsiaalkaitse, haridus ja noored

55.

kinnitab taas vajadust kaasata noori kõigil valitsemistasanditel veelgi enam demokraatlikesse protsessidesse ja otsustesse ning rõhutab, et noorte integreerimisega kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse tagaks EL, et Euroopa noorteaasta 2022 jätab tugeva jälje;

56.

rõhutab vajadust hõlbustada kõigi – ja eelkõige noorte – juurdepääsu sotsiaalkaitsele, taskukohasele ja kestlikule eluasemele, sealhulgas ELi rahastamise kaudu, ning võidelda noorte ebakindla tööhõive vastu, et reageerida Euroopa noorte COVID-19 pandeemia järel veelgi raskenenud olukorrale;

57.

kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles tegema ettepaneku ELi õigusraamistiku kohta tasustamata praktika lõpetamiseks;

58.

palub Euroopa Komisjonil koostada Euroopa elamumajanduse tegevuskava, mis tegeleks tõhusalt eluasemesektori ees seisvate probleemide ja võimalustega, rakendades tõeliselt renoveerimislaine strateegiat. Seepärast taotleb komitee, et erandkorras ei arvestataks pikaajalisi investeeringuid elamumajandusse riiklike või sarnaste struktuuriliste kulutuste hulka, mis on määratletud stabiilsuse ja kasvu paktis;

59.

kutsub komisjoni üles ajakohastama nõukogu 2011. aasta soovitust, mis käsitleb haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise poliitikat, võttes arvesse viimastel aastatel ilmnenud suuri ühiskondlikke probleeme;

60.

rõhutab tungivat vajadust parandada digiõpet, mis on digiajastul kvaliteetse õpetamise ja õppimise saavutamisel oluline strateegiline eesmärk. Digioskuste omandamine suurendab meie praeguste ja tulevaste kodanike mõjuvõimu, andes neile võimaluse tulla paremini toime praeguse neljanda tööstusrevolutsiooniga (digitaalne revolutsioon) ja eelseisva viienda revolutsiooniga (tööstus 5.0);

61.

kordab, et on vaja tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle 2030. aasta peamiste eesmärkide täielik rakendamine. Seoses sellega soovitab komitee tungivalt, et komisjon esitaks tervikliku Euroopa vaesuse vastu võitlemise kava ning samuti tõhusad seire- ja andmekogumismehhanismid, sh riigi tasandist madalamal tasandil;

62.

palub kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasavate tööturgude ja tugevama sotsiaalpoliitika ettepanekute väljatöötamisse ja rakendamisse;

Tervishoid, elanikkonnakaitse ja turism

63.

toetab täielikult Euroopa tuleviku konverentsi soovitust suurendada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet ja tuletab meelde, et nende haldamine on detsentraliseeritud kahes kolmandikus liikmesriikides. Seepärast on piirkonnad olulised partnerid mis tahes uue poliitika arutamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust välismaistest ravimite tarnijatest, koordineerida teadusuuringuid ja rahastamist, kiirendada strateegiliste varude loomist, laiendada tootmist ja vaadata läbi tervishoiusüsteemide nõrkused. Seoses sellega kutsub komitee komisjoni üles kaaluma uusi õigusakte, sarnaselt Euroopa kiibimäärusega, et suurendada ELi sõltumatust toimeainete, valmisravimite ja iga liiki meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas;

64.

ootab komisjoni konkreetseid ettepanekuid, et rakendada komitee soovitusi, kuidas muuta patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius käsitlev direktiiv patsientide, tervishoiutöötajate, tervisekindlustusandjate ja ametiasutuste jaoks hõlpsamini kasutatavaks. Komitee nõuab eelkõige rohkem suuniseid ja aktiivset (logistilist, õiguslikku ja rahalist) toetust piirialadele, kes osalevad (või kavatsevad osaleda) piiriüleses tervishoiualases koostöös;

65.

ootab, et komisjon esitaks ravimialaste õigusaktide eelseisva läbivaatamise käigus ettepaneku meetmete kohta, millega tagada kõigile patsientidele õigeaegne juurdepääs taskukohastele, olulistele ja uuenduslikele ravimitele, olenemata nende elukohast, ning tegeleda ravimite nappuse algpõhjustega;

66.

kordab vajadust selge kava järele, et võtta pikaajalised kohustused seoses ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja selle vahenditega ning mehhanismi rahaliselt tugevdada. See on vajalik nii katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku kui ka kollektiivse hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse aspektist, pidades eelkõige silmas keerukamaid ja sagedasemaid katastroofe. Komitee on valmis andma panuse liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku tegevusse katastroofide ohjamisel saadud kohalike ja piirkondlike kogemustega;

67.

nõuab jätkuvalt uut Euroopa turismistrateegiat ning palub komisjonil lõpuks esitada Euroopa turismi tegevuskava 2030/2050, et toetada iseäranis äärepoolseimates piirkondades asuvate Euroopa turismisihtkohtade rohe- ja digiüleminekut, suurendades nende konkurentsivõimet ning hõlbustades nii majanduse ja turismisektori tööhõive taastamist kui ka tegevuse vastupanuvõimelist taaskäivitamist ning ELi kodanike ohutu ja täieulatusliku turismi õiguse kasutamist;

Väliskoostöö

68.

ootab, et komisjon võtaks järelmeetmeid seoses komitee taotlusega suurendada Ühendkuningriigi ja ELi suhete territoriaalset sügavust ning kaaluks viise ja vahendeid, kuidas siduda kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komitee kaudu struktuurselt partnerlusse Ühendkuningriigiga ning kaubandus- ja koostöölepingu institutsioonilisse raamistikku. Komitee rõhutab, et lisaks kaubandus- ja koostöölepingule võiksid ELi ja Ühendkuningriigi suhted võita ka seni kasutamata väljavaadetest ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostööks ühiste probleemide lahendamisel, nagu Põhjamere, La Manche’i väina ja Iiri mere säästev majandamine või kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

69.

kutsub komisjoni üles võtma turismi käsitlevate õigusaktide koostamisel arvesse äärepoolseimate piirkondade lisapiiranguid, sest need piirkonnad sõltuvad oma majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus suurel määral turismist, ning toonitab sellega seoses vajadust tagada piisav rahastamine, et kindlustada nendes piirkondades juurdepääsetavus ning kliima- ja digiüleminek;

70.

teeb ettepaneku luua riigi tasandist madalama tasandi meetmete raamistik, mida võetaks ametlikult arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis ja sellele järgnevas ELi kliimapoliitikas;

71.

kutsub komisjoni üles tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vastastikuse koostöö, näiteks Nikosia algatuse võimalikku rolli rahu ja heaolu edendamisel kolmandates riikides;

72.

peab teretulnuks Euroopa Komisjoni arvamust Ukraina, Gruusia ja Moldova ELi liikmeks astumise taotluste kohta ning tervitab Euroopa Ülemkogu otsust anda Ukrainale ja Moldovale ELi kandidaatriigi staatus ning tunnustada Gruusia ELi väljavaadet. Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles vaatama läbi idapartnerluse algatuse ja analüüsima põhjalikult suhteid kuue idapartnerluse riigiga, pöörates suuremat tähelepanu nende jõupingutustele Euroopa integratsiooni valdkonnas;

73.

väljendab toetust kõigi Lääne-Balkani riikide ühinemisele ELiga, tingimusel et nad täidavad kõiki liikmesuse kriteeriume. Komitee rõhutab, et on oluline saata Lääne-Balkani riikidele positiivseid signaale, et edendada nende pühendumist ELiga ühinemise – kahjuks pikaleveninud – protsessile;

74.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ELi institutsioonidele ja ELi nõukogu eesistujariikidele.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) COR-2020-01392-00-00-RES-TRA.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/9

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Euroopa tuleviku konverentsi tulemused ja järelmeetmed“

(2022/C 375/02)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Võttes arvesse

—	oma 12. veebruari 2020. aasta (1) ja 7. mai 2021. aasta (2) resolutsioone Euroopa tuleviku konverentsi kohta ning 27. jaanuari 2022. aasta resolutsiooni „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus Euroopa tuleviku konverentsile“ (3);

—	kohalike ja piirkondlike juhtide 4. märtsi 2022. aasta (4) Marseille’ manifesti „Euroopa saab alguse oma piirkondadest, linnadest ja küladest“;

—	9. mai 2022. aasta aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta (5);

—	Euroopa Parlamendi 4. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta (6);

—	Euroopa Regioonide Komitee Euroopa demokraatia kõrgetasemelise töörühma aruannet (7);

—	Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks (8);

—	Euroopa Komisjoni 17. juuni 2022. aasta teatist Euroopa tuleviku konverentsi kohta (9);

tunneb heameelt Euroopa tuleviku konverentsi järelduste üle. Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu kiitis need heaks 30. aprillil 2022 ning need esitati nõukogu eesistujariigile, Euroopa Parlamendi presidendile ja Euroopa Komisjoni presidendile 9. mail 2022. Samas tunnistab komitee väljakutset, mida kujutab endast tõhusa teavitustegevuse ja tõelise alt üles lähenemisviisi tagamine;

toetab kindlalt kodanike üleskutset demokraatlikuma, läbipaistvama, õiglasema ja kestlikuma ELi järele ning on arvamusel, et selleks on vaja kiireid ja tõhusaid järelmeetmeid. Nende kaudu tuleb muuta Euroopa tuleviku konverentsi eesmärgid ja ettepanekud poliitilisteks algatusteks ja konkreetseteks meetmeteks, sealhulgas aktiivsema institutsioonidevahelise koostöö kaudu;

rõhutab, et paljud Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes esitatud ettepanekud viitavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsele kaasamisele selliste algatuste kavandamisse ja elluviimisse, mis võivad tuua ELi kodanikele lähemale;

on seisukohal, et ELi toimimise ulatuslik reform, et vastata eesseisvatele väljakutsetele ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus ELi otsustusprotsessis, andes kodanikele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisava mõjuvõimu, nõuab aluslepingu läbivaatamist. Seega toetab komitee Euroopa Parlamendi üleskutset nõuda konvendi kokkukutsumist, käivitades aluslepingute läbivaatamise menetluse (ELi lepingu artikkel 48);

leiab, et tulevane konvent peaks täielikult kaasama Euroopa Regioonide Komitee liikmeid, et esindada rohkem kui miljoni piirkondlikul ja kohalikul tasandil valitud poliitiku häält Euroopas, ning see peaks kajastuma ka konvendi koosseisus, iseäranis arvestades, et mõned neist poliitikutest esindavad seadusandlike volitustega piirkondi;

peab sellele vaatamata kahetsusväärseks, et paljusid mitmekeelsel digiplatvormil esitatud ideid, näiteks neid, mis on seotud keelte ametliku staatusega ja riigi tasandist madalama tasandi üksuste püüdlustele reageerimisega, ei ole lõpparuandes arvesse võetud, kuigi need said märkimisväärse toetuse osaliseks;

Euroopa demokraatia

(40) (10) tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa tuleviku konverents on tunnistanud Euroopa esindusdemokraatia mitmetasandilist olemust ja teinud ettepaneku Euroopa Regioonide Komitee reformimiseks, andes komiteele institutsioonilises struktuuris territoriaalse mõjuga küsimustes suurema rolli. Komitee arvates peaks reform laiendama territoriaalse tähtsusega poliitikavaldkondi, mille puhul komiteega konsulteerimine muutub kohustuslikuks. See tähendab ELi toimimise lepingu artiklite 43 (ühine põllumajanduspoliitika ja kalandus), 79 (ränne) ja 114 (ühtse turu üldklausel) läbivaatamist ning ELi lepingu artikli 13 ja ELi toimimise lepingu artiklite 294, 300 ja 307 läbivaatamist;

on seisukohal, et kohustusliku konsulteerimise valdkondades peaksid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu esitama nõuetekohased põhjendused, kui neid arvamusi arvesse ei võeta. Samuti tuleks anda komiteele juurdepääs kaasotsustamismenetluse raames toimuvatele kolmepoolsetele kohtumistele, lähtudes institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe läbivaatamisest;

(39.3) tunneb heameelt Euroopa tuleviku konverentsi ettepaneku üle, milles soovitatakse muuta ELi institutsioonide nimesid, et selgitada kodanikele nende ülesandeid ja vastavat rolli ELi otsustusprotsessis. Selleks teeb komitee ettepaneku muuta oma nime, et paremini kajastada oma liikmete poliitilist ja õiguslikku vastutust ning rolli Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koguna;

10.

kutsub üles suurendama institutsioonidevahelist koostoimet, kaasates Euroopa Regioonide Komitee Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu töösse (nt komiteedes, komisjonides ja töörühmades), sest komitee suudab pakkuda häid teadmisi ja paremat arusaamist sellest, kuidas EL kohapeal toimib;

11.

(40, 40.2, 40.4) kiidab heaks tõdemuse, et aktiivne subsidiaarsus ja mitmetasandiline valitsemine on ELi toimimise ja demokraatliku vastutuse peamised põhimõtted ja põhijooned. Samuti toetab komitee üleskutset kasutada süsteemselt kõigi ELi institutsioonide vahel ühiselt kokku lepitud subsidiaarsuse määratlust, et selgitada, millisel tasandil – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul – tuleb otsuseid teha. Lisaks pooldab komitee subsidiaarsuse hoiatusmehhanismi kavandatavat laiendamist kõigile ELi piirkondlikele parlamentidele, kellel on seadusandlik võim. Komitee nõustub üleskutsega, et nii liikmesriikide parlamentidel kui ka seadusandlike volitustega piirkondlikel parlamentidel oleks edaspidi võimalik esitada seadusandlikke algatusi Euroopa tasandil. Need ettepanekud peaksid aitama selgitada, et subsidiaarsus ei seisne Euroopa tasandi meetmete võtmise takistamises, vaid selles, et määratakse kindlaks, millisel valitsustasandil peaks olema juhtiv roll kas ametliku ainupädevuse või ametliku jagatud pädevuse kaudu, kusjuures teised tasandid toetavad poliitilisi eesmärke;

12.

on lisaks seisukohal, et eespool nimetatud subsidiaarsusega seotud ettepanekute tulemusel tuleks läbi vaadata ELi lepingu artikli 5 lõige 3, protokoll nr 1 riikide parlamentide rolli kohta ELis ja protokoll nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. See läbivaatamine peaks hõlmama proportsionaalsuse põhimõtte võrdset arvestamist subsidiaarsusega, andes komiteele rolli eespool määratletud subsidiaarsuse järelevalve eeletapis ning kohaldades subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ELi valitsemisprotsessides sagedamini ja paremini. Vahepeal tuleks ELi institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet kohandada nii, et see juba suurendaks komitee rolli praeguses institutsioonilises raamistikus, et aidata kindlaks teha, millisel valitsustasandil peaks olema juhtiv roll. Seejuures tuleb arvesse võtta komitee territoriaalse mõju hinnanguid, tööd maapiirkondadele avalduva mõju hindamisel ning komitee hiljuti täiustatud parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse juhtimise kava;

13.

(36) toetab Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuid, mille eesmärk on täiendada esindusdemokraatiat, suurendades kodanike osalemist Euroopa demokraatias kõigil tasanditel. Selleks tuleks institutsionaliseerida kodanike osalemise uued vormid Euroopa Liidu tasandil, pidades kodanike dialooge juhuslikult valitud kodanikega konkreetsetel teemadel. Komitee kordab oma üleskutset luua kodanikega dialoogi pidamiseks alaline kohapõhine mehhanism, mida toetaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Selle eesmärk on tagada kahesuunaline teabevahetus kodanike ja ELi institutsioonide vahel, mis aitaks paremini mõista ELi poliitikameetmete kohalikku ja piirkondlikku mõju kogu ELis. Komitee toonitab vajadust tagada, et nimetatud mehhanism jõuaks kõigi kodanikeni nende vanusest, päriolust ja taustast sõltumata. Lisaks rõhutab komitee, et piirialadel on tõelise Euroopa lisaväärtuse loomiseks vaja, et dialoog oleks piiriülese suunitlusega. Komitee leiab, et olemasolevate kodanike osalusmehhanismide ühtlustamiseks on vaja muuta Euroopa Liidu lepingu artiklit 11 ning ELi toimimise lepingu artikleid 24 ja 227;

14.

võtab endale kohustuse korraldada kodanikega jätkuvalt kohalikke dialooge ja struktureeritud osalusdemokraatia algatusi, mida võiks kasutada alalises mehhanismis;

15.

(37) tunneb heameelt idee üle aktiivsemalt teavitada ELi poliitikameetmetest ja poliitikast mitte ainult Euroopa Parlamendi valimiste raames, vaid ka riiklike, piirkondlike ja kohalike valimiste kontekstis;

16.

(36.6) väljendab heameelt Euroopa tuleviku konverentsi ettepaneku üle luua ELi asjade eest vastutavate kohalike volikoguliikmete süsteem, et vähendada vahemaad ELi institutsioonide ja kodanike vahel. Komitee lubab seda ettepanekut rakendada koostöös Euroopa Komisjoniga oma kiiresti kasvava ELi asjade eest vastutavate volikoguliikmete Euroopa võrgustiku (11) kaudu ning projekti „Kujundame Euroopat koos kohalike omavalitsustega“ (12) kaudu;

17.

ootab huviga Euroopa Komisjoni võimalikku ettepanekut aidata suurendada riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate suutlikkust algatada kodanikega arutelu vormis uue põlvkonna detsentraliseeritud dialooge (13);

18.

(39) tunneb heameelt Euroopa tuleviku konverentsi ettepaneku üle parandada ELi otsustusprotsessi, et tagada ELi tegutsemisvõime, pidades eelkõige silmas kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamist;

19.

(39.2) toetab Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuid liikmesriikide parlamentide tihedamaks kaasamiseks seadusandlikku menetlusse. Komitee kutsub üles võtma selles kontekstis arvesse parlamentide teiste kodade vajadusi;

Väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek ja turvalisus

20.

(25.1, 25.3) tunneb heameelt üleskutse üle tagada, et ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi ja põhimõtteid järgitaks täielikult kõigis liikmesriikides ning et need oleksid vaieldamatud, pöördumatud ja vältimatud tingimused ELi liikmesuseks ja ühinemiseks. Arvestades, et enam kui 80 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust ELis on demokraatliku legitiimsuse põhitasand, nõuab komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jätkuvat kaasamist harta väärtuste edendamisse ja sellega seotud põhimõtete järgimise järelevalvesse. Seetõttu leiab komitee, et tema osalemine hartat ja õigusriigi järelevalve protsessi käsitlevas institutsioonidevahelises dialoogis on hädavajalik;

21.

(25.4) nõustub tingimuslikkuse määruse kohaldamisala tõhusa kohaldamise ja hindamisega, võttes arvesse, et õigusriigi põhimõtte rikkumine peab kaasa tooma maksete peatamise või finantskorrektsioonide tegemise. Komitee kordab oma veendumust, et „selliste meetmete korral peaksid need ELi toetuse saajad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes ei vastuta õigusriigi põhimõtte rikkumise eest, saama jätkuvalt rahalist toetust asjaomaselt liikmesriigilt“ (14). Samuti väljendab komitee heameelt üleskutse üle hinnata muid õigusriigi vahendeid ja kaaluda vajalikke õiguslikke võimalusi õigusriigi põhimõtte rikkumiste karistamiseks;

22.

(29.2, 29.4, 29.5) kiidab heaks üleskutse suurendada ja hõlbustada avaliku sektori investeeringuid haridusse, tervishoidu, laste ja eakate hooldusse, töö- ja eraelu tasakaalu ning muudesse olulistesse valdkondadesse, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava rakendamist, näidates seega kodanikele Euroopa Liidu sotsiaalset mõõdet ja tööd nende elukvaliteedi parandamisel. Komitee rõhutab, kui oluline on tagada õiguslike vahendite, poliitika, kogu ELi hõlmavate kriteeriumide ja muude asjakohaste vahendite abil võrdõiguslikkuse liit, kus ei ole kohta diskrimineerimisele;

Kliimamuutused, energeetika ja keskkond

23.

(3.1, 2.3) rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tunnistamist kaasavas ja õiglases rohepöördes;

24.

nõustub tulevikku vaatava eesmärgiga rohepööret kiirendada. Samuti pooldab komitee üleskutset edendada keskkonnahoidlikumaid linnu, kasutades selleks linnaplaneerimist ja -ehitust, elurikkuse edendamise eesmärgil looduspõhiseid lahendusi ning energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse kaotamise strateegiaid. Komitee rõhutab sellega seoses, kui oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused algatusse „Uus Euroopa Bauhaus“;

25.

(3, 4.1, 4.4, 31.2) rõhutab vajadust pöörata õiglase rohe- ja digiülemineku raames erilist tähelepanu äärealadele ja saarepiirkondadele, sealhulgas kõigile saarestikele ja äärepoolseimatele piirkondadele, tagades eelkõige nende ühendatuse ja avaliku taristu kasutamise võrdsetel alustel liidu ülejäänud territooriumitega;

26.

(3) toetab Euroopa tuleviku konverentsi eesmärki suurendada Euroopa energiajulgeolekut ja saavutada ELi energiasõltumatus, jätmata seejuures kõrvale ühtegi piirkonda, tagades ELi kodanikele piisava, taskukohase ja säästva energia. Seejuures nõuab komitee rohelise kokkuleppe projekte rakendavatele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otsest juurdepääsu ELi vahenditele, pöörates erilist tähelepanu isoleeritud energiasüsteemidega piirkondadele;

27.

on veendunud, et Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekute järelmeetmete võtmiseks tuleks teha märgatavamat institutsioonidevahelist koostööd, muu hulgas komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“, komitee Euroopa rohelise kokkulepe teabevahetuskampaania ning mitmetasandiliste energia- ja kliimadialoogide kaudu. Komitee on seisukohal, et tema praegust koostööd selliste sidusrühmadega nagu ELi linnapeade pakt (linnade energia säästmise kampaania „Cities’ Energy Saving Sprint“) ja teiste ELi institutsioonidega (nt Euroopa Komisjoni nullsaasteteemaline sidusrühmade platvorm) tuleks tugevdada;

28.

pühendub jätkuvalt sellele, et soodustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kliima- ja elurikkuse poliitikas riigi tasandist madalama tasandi kliimadiplomaatia meetmete ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. Komitee arvates peaksid ÜRO kliima-, keskkonna- ja kestliku arengu eesmärkide eri raamistikud olema võimalikult järjekindlad ja omavahel seotud, et edendada süstemaatilist rakendamist ja vältida liigset planeerimist. Komitee palub Euroopa Komisjonil toetada mitmetasandilise valitsemise põhimõtet ja edendada alt üles lähenemisviisi ülemaailmse muutustega kohanemise eesmärgi määratlemisel;

29.

(3.8) peab üleskutset õiglasele üleminekule kiiduväärseks, et kaitsta töötajaid ja töökohti. See nõuab tugevat territoriaalset komponenti kõigis selle mõõtmetes, et tagada kohapõhine lähenemisviis vastavalt eri kogukondade konkreetsetele vajadustele. Komitee kutsub seetõttu üles looma Euroopa mehhanismi, et toetada edukat õiglast üleminekut puhtale energiale Euroopa auto- ja tarnetööstuse piirkondades. Selleks sobiva ja tõhusa poliitika kavandamiseks ja eelarvemeetmete võtmiseks tuleb võtta kasutusele mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse lähenemisviis;

Tervishoid

30.

(10.2, 10.3) väljendab poolehoidu üleskutsele laiendada ELi pädevust tervishoiu valdkonnas ning nõuab ELi toimimise lepingu artikli 4 läbivaatamist, et lisada tervis ja tervishoid ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusvaldkondade hulka. Nagu on rõhutatud Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekutes, tuleks selles muudatuses täielikult arvesse võtta subsidiaarsuse põhimõtet ning kohalike, piirkondlike ja riiklike osalejate keskset rolli tervishoiuküsimustes;

31.

(10.6, 12.15) toetab üleskutset tagada avatud juurdepääs olemasolevatele ravivõimalustele ning võrdse kvaliteedi ja õiglase kohaliku hinnaga ravimid kogu ELis. Komitee rõhutab piiriülese tervishoiualase koostöö otsustavat rolli selles;

Tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad

32.

(11.3) väljendab tugevat toetust Euroopa tuleviku konverentsi üleskutsele vaadata läbi ELi majanduse juhtimise raamistik ja Euroopa poolaasta, et selle peamisi majanduse ja eelarve koordineerimise eesmärke paralleelselt õiglase rohe- ja digipöörde ning sotsiaalse õiglusega paremini edendada. Komitee kordab Euroopa tuleviku konverentsi üleskutset tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli. Selleks tuleb rakendada käitumisjuhendit, millega tagada nende kaasamine Euroopa poolaastasse ja mis põhineb struktuurifondide partnerluse käitumisjuhendil. Selline Euroopa poolaasta juhend parandaks nii protsessi tõhusust kui ka selle demokraatlikku legitiimsust. Lisaks nõuab komitee kestliku arengu eesmärkide selgesõnalist taasintegreerimist reformitud Euroopa poolaastasse, et saavutada kohapõhine kestlik taastumine;

33.

(13, 14) pooldab Euroopa tuleviku konverentsi tungivat üleskutset tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle 2030. aasta põhieesmärkide täielik rakendamine ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samal ajal tuleb järgida pädevuse jaotust, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevust nagu ka sotsiaalpartnerite autonoomiat. Komitee toetab ka Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekut lisada aluslepingutesse sotsiaalse arengu protokoll, mis tähendaks Euroopa Liidu lepingu artikli 3 ning ELi toimimise lepingu artiklite 9, 151 ja 152/157 läbivaatamist;

34.

(15) nõuab, et demograafilise üleminekuga tegeletaks kiiresti ja tõhusalt. Lisaks rõhutab komitee ohtu majandusele ja demokraatiale tervikuna, mis tuleneb kasvavast sotsiaalsest, majanduslikust, territoriaalsest ja digitaalsest ebavõrdsusest, mis toob muu hulgas kaasa ajude äravoolu. Seetõttu toonitab komitee vajadust suurendada hõredalt asustatud ja vananeva elanikkonnaga piirkondade atraktiivsust investeeringute ja toetuste kaudu eelkõige noortele ja peredele. Komitee rõhutab ka seda, et vaja on pöörata tähelepanu piirkondadele, kus rahvastiku tasakaalustamatus on tingitud suurest rahvastikutihedusest, eriti äärealadel ja saarepiirkondades, mis on väga haavatavad suure inimsurve suhtes ja kus avaliku taristu haldamine on seotud raskustega;

35.

tõstab esile Euroopa tuleviku konverentsi aruandes esitatud mitmeid viiteid vajadusele suurema ühtekuuluvuse järele. Samuti juhib komitee tähelepanu ühtekuuluvuse rollile ELi üldise väärtusena ja kaheksandas ühtekuuluvusaruandes hiljuti esitatud ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõttele. Komitee peab vajalikuks tihedat koostööd komitee (ja oma ühtekuuluvuspoliitika alliansi) ja ELi institutsioonide vahel, et rakendada seda põhimõtet ELi tulevases poliitikakujundamises ja ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodil 2021–2027;

36.

(12) toetab kindlalt üleskutset tugevdada piiriülest koostööd, et suurendada piirialade ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet. Samuti pooldab komitee viidet Euroopa piiriülese mehhanismi määrusele, mis võib märkimisväärselt parandada piiriülest koostööd ja piirialade elanike elatusvahendeid. Komitee peab siiski kahetsusväärseks, et puuduvad ettepanekud piirialade igapäevaprobleemide kohta, ning viitab oma 2021. aasta resolutsioonile „Visioon Euroopast – piiriülese koostöö tulevik“, milles esitatakse mitu ettepanekut piirialade toetamiseks ja piiriülese koostöö üldiseks parandamiseks;

37.

avaldab kahetsust, et puuduvad ettepanekud piirkondade kohta, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused, nagu saared – sealhulgas saarestikud ja äärepoolseimad piirkonnad – või mägipiirkonnad, mis vajavad ELilt eriti suunatud toetust ja põhjalikumat mõjuhinnangut, et tagada nende areng samadel tingimustel nagu ülejäänud Euroopa Liidu territooriumidel;

Digipööre

38.

(4.4, 12.14, 31) tunneb heameelt selle üle, et Euroopa tuleviku konverents tunnustab digitaalset ühtekuuluvust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse täiendusena. Komitee soovitab digitaalse ühtekuuluvuse integreerida Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse ning kutsub üles ELi toimimise lepingu artiklit 175 vastavalt läbi vaatama. Lisaks rõhutab komitee jätkuvat probleemi andmete kättesaadavusega digipöörde kohta riigi tasandist madalamal tasandil ning jätkab seetõttu koos Euroopa Komisjoniga digiküpsuse mõõtmise süsteemi väljatöötamist ja rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Ränne

39.

(43.2) rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli rändajate ja pagulaste edukal integreerimisel ning nõuab, et ELi tasandi rändeteemalistes aruteludes pöörataks suuremat tähelepanu integratsioonipoliitikale. Komitee toetab kindlalt Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekut suurendada ELi rahalist, logistilist ja operatiivtuge, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele rändajate ja varjupaigataotlejate esmase vastuvõtu haldamiseks, sealhulgas sihipärast toetust saatjata alaealiste rändajate vastuvõtmiseks. See aitaks pagulasi ja seaduslikke rändajaid tulemuslikult ELis integreerida või ebaseaduslikud rändajad repatrieerida. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõiget 4 tuleks sel eesmärgil muuta, et võimaldada stiimuleid ja toetust mitte ainult liikmesriikide tegevusele, vaid subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgides ka nende kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Nii saaks edendada nende territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni, olenemata nende päritoluriigist;

40.

(44.2) nõustub Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuga vaadata läbi Dublini süsteem, et kooskõlastatult Euroopa tasandil tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ning aidata leevendada rändesurvet ELis eesliinil olevatele piirkondadele;

Haridus, kultuur, noored ja sport

41.

peab Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuid hariduse kui Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamise vahendi tähtsuse kohta kiiduväärseks. Selleks võtab komitee endale kohustuse töötada välja katseprojekt Euroopa väärtuste edendamiseks hariduse ja kultuuri kaudu, sealhulgas kaardistada parimad tavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil kogu ELis. Komitee väärtustab Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekuid, mille eesmärk on koordineerida ELi kõigi erinevate haridusprogrammide tasandit, võttes arvesse riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku sisu;

42.

(47.7) pooldab üleskutset teha erilisi jõupingutusi, et vältida eriti noorte puhul ajude äravoolu teatavatest ELi piirkondadest ja riikidest ebapiisavate võimaluste tõttu. Sel eesmärgil toetab Euroopa tuleviku konverentsi üleskutset võtta otsustavamaid meetmeid, et tagada töökohakindlus, töö- ja praktikakohtade kvaliteet ja õiglane tasustamine, võrdne juurdepääs sotsiaalkaitsele ja taskukohased eluasemevõimalused noortele (eriti vähekaitstud rühmadesse kuuluvatele inimestele). Nende meetmete eesmärk peaks olema kaotada ELis territoriaalsed erinevused selles, millised on noorte võimalused elus ja heaolus;

43.

tunneb heameelt Euroopa tuleviku konverentsi aruandes esitatud arvukate viidete üle teadusuuringutele ja innovatsioonile. Samuti rõhutab komitee vajadust kaotada innovatsioonilõhe ja ühendada kohapõhised innovatsioonistrateegiad territoriaalsete missioonidega, nagu hiljuti tehti piirkondliku innovatsiooni katseprojekti raames;

44.

(36.9) toetab õigusaktide noortekontrolli kehtestamist, mis peaks koosnema noortele suunatud mõju hindamise mehhanismist, mida kohaldatakse ELi õigusaktide ja poliitika suhtes noorte jaoks olulistes valdkondades. Mehhanismi eesmärk peaks olema võtta paremini arvesse noorte pikaajalisi huve ja vajadust noorte aktiivse osalemise järele ELi otsustusprotsessis ning mõõta Euroopa seadusandlike ettepanekute positiivset mõju noorte elule. Seda arvesse võttes rõhutab komitee oma panust sellesse ettevõtmisesse komitee noorte valitud poliitikute võrgustiku kaudu ning koos Euroopa noortefoorumiga Euroopa noorte ja demokraatia harta koostamise kaudu;

45.

(48.2) suhtub positiivselt kodanike ootustesse Euroopa mitmekesisuse edendamisel ja kaitsmisel. Seepärast nõustub komitee Euroopa tuleviku konverentsi soovitustega mitmekeelsuse ja piirkondlike keelte edendamise kohta ning rõhutab, et vähemus- ja piirkondlikud keeled, mis on paljude eurooplaste emakeeleks ja hindamatu kultuuripärand, nõuavad täiendavat tähelepanu ja kaitset;

EL maailmas

46.

(25.1, 38.1) tunneb heameelt üleskutse üle ELi institutsioonidele tegutseda meie demokraatliku mudeli saadikutena teistes riikides. Komitee rõhutab, et see tähendab sisuliselt seda, mida komitee on juba aastaid teinud koostöös kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ning ELi ida- ja lõunanaabruse partnerriikidega;

47.

on seisukohal, et Ukraina ülesehitamine on üks ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite jaoks kõige keerulisemaid protsesse. Sellega seoses viitab komitee oma algatusele luua linnade ja piirkondade liit Ukraina ülesehitamiseks, mis koondab Euroopa ja Ukraina kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Eesmärk on anda omavalitsusele keskne roll ülesehitamise strateegilises planeerimises, detsentraliseerimisprotsessi ja mitmetasandilise valitsemise edasises rakendamises Ukrainas ning kohaliku ja piirkondliku hea valitsemistava parandamises, muu hulgas lihtsustades vastastikust koostööd;

48.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Prantsusmaale, Tšehhi Vabariigile ja Rootsile ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

Brüssel, 30. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) COR-2020-00192-00-00-RES-TRA.

(2) COR-2021-01674-00-00-RES-TRA.

(3) COR-2021-06503-00-00-RES-TRA.

(4) Kohalike ja piirkondlike juhtide 4. märtsi 2022. aasta Marseille’ manifest „Euroopa saab alguse oma piirkondadest, linnadest ja küladest“.

(5) 20220509RES29121.pdf (europa.eu)

(6) 2022/2648(RSP).

(7) https://cor.europa.eu/et/news/Pages/Report-of-the-High-Level-Group-on-European-Democracy.aspx

(8) 2022/2705(RSP).

(9) COM(2022) 404 final.

(10) Paksus kirjas ja sulgudes esitatud arvud mitme punkti alguses vastavad Euroopa tuleviku konverentsi 9. mai 2022. aasta lõpptulemuste aruandes esitatud Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu ettepanekute ja meetmete punktidele.

(11) https://cor.europa.eu/et/engage/Pages/Network-of-Regional-and-Local-EU-Councillors.aspx

(12) https://building-europe-with-local-councillors.europa.eu/index_et

(13) COM(2022) 404 final

(14) Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus Euroopa tuleviku konverentsile“ (COR-2021-06503).

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/15

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi uus Arktika strateegia“

(2022/C 375/03)

Raportöör:	Mirja VEHKAPERÄ (FI/Renew Europe)
Viitedokument:	JOIN(2021) 27 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tunnustab Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat nende 13. oktoobri 2021. aasta ühisteatise eest, mis näitab ELi pikaajalist pühendumust Arktika arendamisele ja koostööle Arktika küsimustes. Komitee väljendab heameelt kõnealuses teatises esitatud eesmärkide, prioriteetide ja meetmete üle, et tagada rahumeelne, kestlik ja jõukas Arktika. Ta rõhutab, et Arktika piirkonna ees seisvad väljakutsed nõuavad ühiseid jõupingutusi kohalikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil;

nõustub, et Arktika on Euroopa Liidu jaoks oluline strateegiline piirkond kliimamuutuste, toorainete ja geostrateegiliste küsimuste seisukohast, ning märgib, et huvi Arktika vastu kasvab, sealhulgas ka Arktika piirkonda mittekuuluvates riikides;

juhib tähelepanu tõigale, et Arktika piirkonna geograafiline määratlus ei ole selge. Polaarjoonest põhja pool asuvat ala võib pidada Arktika südamikuks. See hõlmab Põhja-Jäämerd ja territooriume, mis kuuluvad kaheksale riigile: Kanada, Soome, Island, Norra, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa Föderatsioon;

märgib, et käesoleva arvamusega hõlmatud maa-alade hulka kuuluvad ka alasid, mis asuvad põhjapolaarjoonest vahetult lõuna pool, kus Arktika tingimused mõjutavad vaieldamatult ja märkimisväärselt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi ning taristu arengut;

juhib tähelepanu sellele, et Arktika puhul ei ole tegu ühtse, vaid pigem väga suure ja heterogeense piirkonnaga: mõned alad asuvad kaugel ja neid iseloomustavad äärmuslikud looduslikud tingimused, habras keskkond ja väike rahvastikutihedus, samas kui teised on kõrgelt arenenud, linnastunud piirkonnad, mida iseloomustavad tugevad oskused, kõrgelt haritud elanikkond ja tugev innovatsioonivõime, nagu näiteks ELi Arktika piirkond;

märgib, et Arktikas elavad miljonid inimesed. Nende arv sõltub sellest, kuidas piirkonda määratleda. Polaarjoonest põhja pool asuvas piirkonnas elab umbes 4 miljonit inimest. Seal elab mitmeid rahvusi ja üle 40 erineva põlisrahva. Oluline osa piirkonna elanikkonnast on ELi kodanikud;

märgib, et Arktika ümberkujundamist mõjutavad omavahel seotud keskkonnaalased, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja julgeolekualased muutused. Need muutused on dünaamilised, kiired ja sügavad ning üha enam seotud piirkondliku, Euroopa ja ülemaailmse arenguga;

rõhutab, et sõjaline tegevus on juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse paljudes Arktika piirkondades märkimisväärselt suurenenud, seda eelkõige seoses sõjalise võimekuse tugevdamisega Venemaa Arktikas;

Turvaline, stabiilne ja rahumeelne Arktika

mõistab teravalt hukka Venemaa provotseerimata, põhjendamatu ja õigusvastase sõjalise sissetungi Ukrainasse ning väljendab muret sellest tuleneva geopoliitilise muudatuse pärast Euroopa julgeolekukorras ja Arktikale ülekanduva mõju pärast;

10.

rõhutab vajadust anda rahvusvahelise koostöö valdkonnas endast parim, et Arktika jääks turvaliseks, stabiilseks ja rahumeelseks, ning toonitab, kui oluline on säilitada, toetada ja edendada rahumeelset koostööd Arktika piirkonnas mitme olemasoleva koostööstruktuuri kaudu – esmajoones Arktika Nõukogu kui Arktika polaaralade koostöö olulise vormi raames – nii inimestevahelisel kui ka valitsustevahelisel tasandil. Stabiilsuse tagamiseks peab EL tunnustama ka rahvusvahelise valitsusvälise koostöö struktuuride rolli ja potentsiaali kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nagu Arktika linnapeade foorum, hõreda asustusega põhjapoolsete alade võrgustik (NSPA), põhjafoorum, Arktika Majandusnõukogu ja UArctic, edendades dialoogi pidamist stabiilsuse nimel. Need riigi tasandist madalama tasandi struktuurid võivad luua märkimisväärset lisaväärtust, saavutades tulemusi konkreetsetes projektides ja tuues kokku partnerid, kes sõltuvad vähemal määral kõrgetasemelistest poliitilistest arengutest. Komitee kutsub ELi institutsioone üles looma nendega partnerlussuhteid ja tegema nendega koostööd;

11.

peab oluliseks, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogu ja Barentsi piirkondlik nõukogu jätkaksid Barentsi mere piirkonna kestliku arengu edendamist. ELi koostöö Läänemere piirkonnas on seotud ka Arktika koostööd käsitleva paketiga;

12.

rõhutab Arktika Nõukogu kestvat väärtust ning kordab toetust sellele institutsioonile ja selle tööle, millel on vastutus Arktika elanike, sealhulgas põlisrahvaste ees. Arktika Nõukogu töö on pikka aega toetunud rahvusvahelisel õigusel põhinevatele suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aluspõhimõtetele. Pärast seda, kui Venemaa on neid põhimõtteid rikkunud, on Arktika Nõukogu töö ajutiselt peatatud. Tuleb kaaluda, kuidas nõukogu saaks jätkata oma tähtsat tööd, võttes arvesse praegust olukorda. Komitee kordab oma 21 aastat kestnud üleskutset anda Euroopa Liidule Arktika Nõukogus vaatleja staatus;

13.

tunnistab, kui oluline on tõhustada piiriülest ja rahvusvahelist koostööd Arktika elanikkonnakaitse valdkonnas ning eri liiki kriisiohjamist;

Kliimamuutused

14.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et kliimamuutused on peamine oht Arktikale. Temperatuur tõuseb Arktikas kolm korda kiiremini kui ülejäänud maailmas, jää ja igikeltsa sulamisel on tohutu järelmõju tervele Euroopale ja kogu planeedile;

15.

julgustab ELi võtma Arktika kliimameetmetes juhtrolli, kuid rõhutab, kui oluline on käsitleda Arktika kliimamuutusi ja nendega kohanemist laiemas perspektiivis osana piirkonna sotsiaal-majanduslikust arengust. Arktika pikaajalised kliimameetmed peavad olema majanduslikult, sotsiaalselt ja piirkondlikult õiglased tagamaks, et nende rakendamine oleks tõhus ja üldsuse poolt vastuvõetav. See tähendab, et toetada tuleb piirkondi, sektoriteid ja töötajaid, keda muutused kõige rohkem mõjutavad;

16.

toonitab Arktikas toimuvate kliimamuutuste tõsist mõju, mis avaldub linnadele ja piirkondadele kogu Euroopas, näiteks meretaseme tõus, mis muudab mitmed rannikualad elamiskõlbmatuks, või ookeanihoovuste ja sademete jaotumise muutumine. Kliimamuutuste vastu võitlemine ja keskkonna kaitsmine Arktikas on esmatähtsad eesmärgid. EL peaks intensiivistama liidu teadusuuringuid Arktika kliimamuutuste valdkonnas;

17.

toonitab ELi pühendumust muuta Arktika piirkond kestlikuks ja jõukaks piirkonnaks. ELi pühendumus Arktikale on tihedalt seotud ELi rohelise kokkuleppe ja sinise majandusega;

18.

on seisukohal, et tuleb kaaluda, kuidas rakendada rohelist kokkulepet ja kliimapaketti „Eesmärk 55“, võttes arvesse ELi Arktika piirkonna iseärasusi, et tagada võrdne kohtlemine. Näiteks tuleb heitkogustega kauplemise kontekstis arvesse võtta Arktika talvise meretranspordi eritingimusi;

19.

on seisukohal, et mis tahes tegevus Arktikas peab põhinema looduse taluvusvõimel, kliimakaitsel ja kestliku arengu põhimõtetel ning kõigi piirkonnas elavate inimeste õiguste austamisel. Sellest vaatenurgast saab tegeleda majanduslike huvide ja jätkusuutliku majandustegevusega, järgides Arktika investeerimisprotokolli suuniseid vastutustundlike investeeringute kohta Arktikas;

Inimeste Arktika

20.

nõustub täielikult Euroopa Komisjoniga, et Arktikas elavad inimesed on kestliku arengu ja vastupanuvõimelise ühiskonna võti, ning rõhutab demograafilisi probleeme ja asjaolu, et jätkusuutlik edasiliikumine nõuab kaasavat dialoogi ja sisulist osalemist otsuste tegemises kõikidel tasanditel;

21.

rõhutab Arktika linnade olulist rolli arengus ja muutuvate oludega kohanemisel. Investeeringud kestlikku linnataristusse, transporti, digiüleminekusse, jäätmekäitlusse, ringmajandusse ja energiatõhusatesse lahendustesse ning sotsiaalsed investeeringud sellistes valdkondades nagu haridus ja tervishoid aitavad luua kvaliteetset ja atraktiivset elukeskkonda, uusi ettevõtteid jne. Linnad on olulised ka selleks, et säilitada Arktika elujõulisus, konkurentsivõime ja asustatus, arvestades asjaolu, et asustatud Arktika tähendab paremat julgeolekut;

22.

kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles toetama Arktika linnu – eelkõige Arktika linnapeade foorumit, mis ühendab kohalike omavalitsuste esindajaid kaheksast Arktika piirkonda kuuluvast ELi ja ELi-välisest riigist –, looma nendega partnerlussuhteid ja tegema tihedat koostööd mõnedes konkreetsetes projektides ja valdkondades, nagu kliimaneutraalsus ja energiatõhusus, linnaplaneerimine, kaasav ühiskond, töökohad, oskused ja talentide ligimeelitamine ning tervislikud ja arukad linnad. Komitee rõhutab, et Arktika linnapeade foorum on pehme diplomaatia vahend, millele tuleks Arktika Nõukogus anda vaatleja staatus, et esindada kõiki Arktika kogukondi, sealhulgas põlisrahvaste kogukondi. Komitee on seisukohal, et Arktika linnapeade foorum peaks saama ELi institutsioonide partneriks nende mitmetasandilises dialoogis ja Arktika tulevikku käsitleva poliitika kujundamises, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma konkreetseid viise selle eesmärgi saavutamiseks;

23.

teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon töötaks koos Arktika linnapeade foorumiga välja Arktika linnade tegevuskava, et tagada kestlikud, jõukad, atraktiivsed, elujõulised ja tulevikukindlad Arktika linnad, ning eraldada piisavalt vahendeid tegevuskava elluviimiseks. Euroopa Komisjon võiks koostada ka tegevuskava, et pakkuda välja konkreetsed ideed selleks, kuidas Arktika linnapeade foorumit veelgi enam oma töösse kaasata;

24.

juhib tähelepanu sellele, et Arktikas on vaja arukat ja kaasaegset maaelu arengu poliitikat ning linna- ja maapiirkondade koostööd, et takistada ressursside äravoolu maapiirkondadest ning tugevdada oskuste arendamist ja parandada elutingimusi Arktika maapiirkondades;

25.

juhib tähelepanu sellele, et Arktika kultuuri- ja loomesektoril on koos turismisektoriga rahvusvaheline kasvupotentsiaal, pakkudes töökohti ja suurendades piirkonna atraktiivsust, näiteks naiste ja noorte jaoks. ELi toetus tööstuse arengule on äärmiselt oluline. Tasub märkida, et Umeå (Rootsi) valiti 2014. aastal, Bodø (Norra) 2024. aastal ja Oulu (Soome) 2026. aastal Euroopa kultuuripealinnadeks;

26.

rõhutab, kui oluline on edendada dialoogi noorte seas ning kaasata noori ELi strateegia kavandamisse ja rakendamisse, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles investeerima noortesse, haridusse, üliõpilaste liikuvusse ja vahetusprogrammidesse, sealhulgas virtuaalsetesse vahetustesse. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles aktiivselt edendama ELi Arktika piirkonda algatuse „DiscoverEU“ osana, kuna kaugemad ja hõredamalt asustatud piirkonnad jäävad selles protsessis sageli tähelepanuta;

27.

märgib, et ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni silmas pidades tuleb ELi institutsioonidel pidada piirkonna põlisrahvastega läbirääkimisi nende esindusorganite kaudu mis tahes tegevuse üle, mis võib mõjutada põlisrahvaid. Sellega seoses peaks EL toetama saami parlamentaarse nõukogu algatatud eesmärki luua Brüsselis saami rahva esindus;

28.

peab vajalikuks suurendada Euroopa Komisjonis ja teistes institutsioonides teadlikkust ja oskusteavet kõigi Arktika põlisrahvaste konkreetse staatuse ja vajaduste kohta;

Jätkusuutlik ja vastupanuvõimeline Arktika majandusmudel

29.

on seisukohal, et tuleb kaaluda, kuidas rakendada rohelist kokkulepet ja kliimapaketti „Eesmärk 55“, võttes arvesse ELi Arktika piirkonna iseärasusi, et tagada võrdne kohtlemine, arvestades Arktika piirkonna spetsiifiliste looduslike asjaoludega;

30.

rõhutab, et Arktika piirkonna kestlik areng peab põhinema piirkonna territoriaalsetel tugevatel külgedel ja pikaajalisel ühisel planeerimisel. ELi Arktika piirkonna keskkonnahoidliku majanduskasvu potentsiaali tuleb toetada, tuginedes kohapõhisele lähenemisviisile, toetudes elanike, linnade ja piirkondade oskusteabele ning loodusvaradele. Mitmetasandiline valitsemine, dialoog ja vastastikune austus panevad aluse ressursside jätkusuutlikule kasutamisele ja uute ettevõtete loomisele, mis tagavad tööhõive ja majandusliku väärtusloome;

31.

märgib, et Arktika võib pakkuda Euroopale teadmisi, tooteid, ressursse ja energiat, mis on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega. Arktika loodusvaradel põhinevate ELi tugevate tööstusharude hulka kuuluvad energiatootmine, turism, kaevandamine, metsandus, biomajandus ja kalandus. Piirkonna tugev IKT-suutlikkus toetab üleminekut. Komitee kutsub ELi üles toetama nende tööstusharude üleminekut kestlikkusele. Arukat spetsialiseerumist võib kasutada raamistikuna, et muuta haavatavused võimalusteks;

32.

toonitab, et Arktika kestlik areng peab eelkõige tooma kasu kohalikele kogukondadele. Komitee tunnistab, kui oluline on ELi juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele, mis on vajalikud rohepöördeks, kuid märgib, et nende kasutamisel oleks märkimisväärne mõju Arktika riikide majandusele, keskkonnale ja elanikele;

33.

märgib, et Rootsi, Soome ja Norra põhjapoolsed piirkonnad, mille maapinnast on enam kui 70 % kaetud metsaga, on Euroopa kõige metsatihedamad piirkonnad ning kuuluvad maailma suurimate metsasaaduste eksportijate hulka. Arktika piirkonna metsandussektor mõjutab Arktika elanike elu mitmel viisil, olles nii heaolu ja ettevõtluse kui ka vaba aja veetmise ja vabas õhus tegevuse allikas. Metsad mängivad ka olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ning ELi uus metsastrateegia aastani 2030 peaks olema juhtpõhimõte, et parandada ELi metsade kvantiteeti ja kvaliteeti. Põhjapoolsed metsatihedad piirkonnad vajavad siiski toetust ja investeeringuid, et edendada bioressursipõhist majandust ning keskkonnahoidlikku, nüüdisaegset ja kestlikku metsamajandust, mis austavad piirkondlikke iseärasusi;

34.

on seisukohal, et Arktikas tuleb aktiivselt edendada äritegevust, mis loob töökohti tulevikuks. 2022. aasta alguses avaldatud hinnangu kohaselt moodustab ELi Arktika piirkonna investeerimispotentsiaal 2030. aastaks ligikaudu 150 miljardit eurot, millest suur osa on seotud rohepöörde elluviimisega. Rõhuasetus on investeeringutel CO2-neutraalsesse terasesse, akude tootmisse ja maavarade kaevandamisse. Energiasektoris keskendutakse tuuleenergia tootmisele;

35.

rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine on kliimamuutuste vastases võitluses keskse tähtsusega. Vaja on uusi energia tootmise ja tarbimise viise. EL peab keskendama oma jõupingutused Arktika energiasektori ajakohastamisele, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja tugevdada ELi energiasõltumatust. Imporditud fossiilenergia muudab piirkonna geopoliitika ja maailmaturgude suhtes haavatavaks. Tuleb tunnistada, et lühiajaline lahendus ELi energiasõltumatusele asub põhjapoolsetel aladel;

36.

rõhutab, et Arktikas on energia tootmise, energiamahukate tööstusharude ning kestliku transpordi ja taristu keeruka keskkonna jaoks oluline tagada õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine ja kohanemine piirkonna elanikkonna ja tööstuse seisukohast. Investeeringud peaksid hõlmama taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, energiatehnoloogiat ja tulevasi energialahendusi, näiteks taastuvallikatest toodetud vesinikku ja akuklastreid, detsentraliseeritud energiatootmist, soojuse taaskasutamist ja energiasektori digiüleminekut;

37.

juhib tähelepanu sellele, et ühiskonna elektrifitseerimisest tingitud kasvav nõudlus toorainete järele avaldab survet kestlikule kaevandamisele ja töötlemisele Arktikas. Arktika piirkonnas on väga suur haruldaste muldmetallide mineraalide varu, mis aitaks ELil vähendada sõltuvust Hiinast, mis praegu toodab 90 % kõnealustest mineraalidest. EL peaks tagama, et Arktika oleks Euroopa tooraineliidus kesksel kohal, kaitstes samal ajal ka Arktika loodust, hoolimata ELi huvidest kaevandamise ja toorainetega seotud võimaluste vastu. Euroopa Arktika tegutsejatel on maailma ulatuses tipptasemel oskused kestlikus tööstuses ja töötlemises kogu väärtusahelas. Arktika Nõukogu peaks selle teadmiseks võtma;

38.

rõhutab vajadust suunata ELi rahalised vahendid Arktikasse tehtavate investeeringute kestlikkuse toetamiseks ja tagamiseks ning leida tasakaal loodusvarade vastutustundliku arendamise ja keskkonnakaitse vahel, et täielikult vallandada Arktika potentsiaal ja ümberkujundav jõud ELi rohelise, sinise ja digiülemineku liikumapaneva jõuna;

Haridus ja teadusuuringud

39.

märgib, et kvaliteetsed teadusuuringud ja juurdepääs haridusele on Arktika elujõulisuse ja atraktiivsuse peamised eeltingimused. Komitee toonitab, et Arktika piirkonna üks suurimaid probleeme on ajude äravool, mis tuleneb sellest, et haritud inimesed lahkuvad piirkonnast või lahkutakse hariduse/koolituse eesmärgil ja hiljem tagasi ei pöörduta. Ta kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema koostööd ja vahetama parimaid tavasid nimetatud probleemiga tegelemiseks;

40.

rõhutab vajadust kaasata Arktika teaduspoliitika kujundamisse piirkondlikud haridus- ja teadusasutused ning nende võrgustikud ning tõlgendada Arktika teadusuuringuid nii, et need hõlmavad kõiki teadusuuringuid, mis aitavad kaasa kestlikule arengule ja toovad kasu Arktika elanikele, mitte üksnes polaaruuringutena. Aruka spetsialiseerumise strateegiatel põhineva Arktika innovatsiooni ökosüsteemi loomine peaks aitama kaasa ELi Arktika piirkonna piirkondlikule arengule ning looma täiendavaid innovatsiooni- ja koostöövõimalusi;

41.

nõuab, et eesmärkide saavutamiseks eraldataks piisavalt vahendeid. Arktikat tuleks käsitleda eri rahastamisprogrammide valdkonnaülese teemana ning edendada tuleks programmide vahelist koostoimet. Lisaks programmidele „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“ hõlmavad asjakohased vahendid piirkondliku suunitlusega vahendeid, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning territoriaalse koostöö programmid;

Ühenduvus

42.

on seisukohal, et keskkonnasäästlikule tööstusele üleminekuga peab kaasnema keskkonnahoidlike transpordiliikide kiire areng, toetades üleminekut fossiilkütustelt sellistele transpordiliikidele nagu elektri- ja vesinikukütusel töötav transport. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Arktikas on oluline ka lennutranspordi turvalisus. Elektrilised õhusõidukid on kestlik alternatiiv;

43.

tunneb heameelt TEN-T koridori laiendamise üle ELi Arktika piirkonnas ning rõhutab, kui oluline on tugevdada transpordiühendusi nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne teljel, et ühendada omavahel ELi transpordivõrkudega ühendatud piirkonnad Põhja-Norras, Põhja-Rootsis ja Põhja-Soomes ning võimaldada ühendusi Põhja-Jäämerega. Komitee arvates tuleb TEN-T määrustes paremini arvesse võtta Arktika iseärasusi, nagu pikad vahemaad, talvine meretransport ja hõre asustatus, et toetada strateegiliselt oluliste transpordisõlmede arendamist Arktikas;

44.

märgib, et Arktika piirkonna taristusse ja transporti tehtavad investeeringud kajastuvad laiemas piirkonnas ning aitavad kaasa piirkonna tegutsemistingimustele ja konkurentsivõimele, sealhulgas sotsiaalsele arengule, tööstusele ja varustuskindlusele Euroopa seisukohast;

45.

on mures kolmandate riikide kasvava huvi pärast piirkonnas, nt Hiina suurenev huvi elutähtsa taristu omamise, merekaablite ehitamise ja ülemaailmse laevanduse vastu. Komitee peab äärmiselt oluliseks, et EL täidaks oma rolli piirkonna investorina, et vältida kolmandate osapoolte suuremahulisi projekte Arktikas;

46.

rõhutab, et ELi pühendumine Arktika piirkonna digilõhe kõrvaldamisele on äärmiselt oluline. Viienda ja kuuenda põlvkonna suure kiirusega mobiilsete tehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt Arktikas nõuab Euroopa Liidult investeeringuid tuumikühenduste ja satelliittehnoloogia tugevdamisse Soomes, Rootsis ja Norras. Näiteks turva- ja telemeditsiinilahenduste jaoks vajalik lühike latentsusaeg nõuab tõhusaid tuumikühendusi Arktikas. Euroopa arktiliste äärealade ohutuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine ning digiteerimise tugevdamine käivad käsikäes. Võimalikuks võivad osutuda ka maapealsed lahendused, mis tähendab, et oluline on leida kombinatsioon sobivatest tehnoloogiatest, mis suudaksid tagada stabiilsed, usaldusväärsed ja odavad ühendused. Uute digivõimaluste ja -teenuste väljatöötamisel on väga oluline konsulteerida eri rühmadega, et tagada uute lahenduste vastavus kasutajate vajadustele. Lisaks on ühendustel oluline roll ka ohutuse ja kestliku arengu edendamisel;

Rohkem ELi Arktikas, rohkem Arktikat ELis

47.

ergutab Euroopa Komisjoni jätkama tööd oma ettepanekuga luua ühtne kontaktpunkt Arktika arengu vahendite ja rahastamise koondamiseks;

48.

kutsub praegust ja tulevast nõukogu eesistujariike üles tagama, et Arktika küsimused oleksid ELi päevakorras tähtsal kohal;

49.

palub Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel eraldada piisavalt vahendeid ELi Arktika-poliitika rakendamiseks. Komitee tunnistab vajadust tõhustada ELi-sisest koordineerimist ja koostööd Arktika küsimustes kõigil otsustustasanditel ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik osalemine mitmetasandilises valitsemises ning ELi strateegia ja ELi rahastamisvahendite rakendamises;

50.

kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles korraldama Arktika sidusrühmade foorumit ja põlisrahvaste dialoogi ELi Arktikas partnerluses kohalike ja piirkondlike osalejatega, pöörates suuremat tähelepanu noorte hääle kuuldavaks tegemisele tulevikus. Dialoogi järjepidevuse tagamiseks julgustab Euroopa Regioonide Komitee ELi institutsioonide esindajaid suurendama oma osalemist Arktika piirkonna poliitikaga seotud üritustel ja kohtumistel piirkonnas;

51.

soovitab Euroopa Komisjonil kaaluda nõuandva kogu loomist, mille ülesanne oleks teostada järelevalvet ELi Arktika-poliitika rakendamise üle. Kogu tooks kokku peamised sidusrühmad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

52.

märgib, et ELi uue Arktika-poliitika avaldamine samaaegselt ELi uue programmitöö perioodi 2021–2027 algusega on suur võimalus seda poliitikat edukalt rakendada. Komitee tunneb heameelt eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide erinevate rahastamisvahendite olemasolu üle, kuid peab kahetsusväärseks, et väikestel organisatsioonidel puudub sageli haldus- ja finantssuutlikkus, et neist täiel määral kasu saada. ELi rahastamisvahendeid Arktikas tuleks kohandada Arktika konkreetsete territoriaalsete vajaduste ja suutlikkusega, sealhulgas põlisrahvaste vajadustega;

53.

märgib, et ELi ühtekuuluvuspoliitika programmid ja eelkõige piiriülesed Interregi programmid moodustavad olulise raamistiku inimestevahelistele piiriülestele kontaktidele, võttes arvesse Arktika iseärasusi. Siiski peaks olema rohkem võimalusi kaasata partnereid ELi mittekuuluvatest Arktika riikidest, et edendada polaaralade koostööd ning liikuvust ja koostööd põhjapoolsetes piirkondades;

54.

märgib lõpetuseks, et Arktika piirkond on ka lähikümnenditel jätkuvalt ELi jaoks strateegiliselt tähtis ning et EL peab jätkama edasiliikumist, tehes tihedamat mitmepoolset koostööd ja tugevdades mitmetasandilist valitsemist, kaasates Arktika elanikke, et tulla toime Arktika piirkonna geopoliitilisest positsioonist, looduskeskkonnast ja konkreetsetest sotsiaal-majanduslikest tingimustest tulenevate probleemidega ning vallandada piirkonna//selle kogu potentsiaal rohe-, siniseks ja digitaalseks üleminekuks.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/21

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“

(2022/C 375/04)

Raportöör:

János Ádám KARÁCSONY (HU/ECR), Pest Megye komitaadivolikogu aseesimees

Viitedokument:

Komisjoni teatis „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“

COM(2021) 615 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt teatise „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ üle ning nõustub Euroopa Komisjoniga, et võitlus antisemitismi vastu on keeruline väljakutse, kuna antisemitism ohustab Euroopa väärtuste süsteemi alustalasid. Komitee võiks aktiivse kaasamise kaudu anda oma panuse Euroopa Komisjoni ELi antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise strateegiasse (2021–2030), tagades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise strateegia rakendamisse. Komitee märgib, et antisemitismivaba Euroopa Liit peab olema kõigi ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühine eesmärk;

on mures Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta teise uuringu tulemuste pärast juutide vastu suunatud diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta ELis („Experiences and perceptions of antisemitism“), mis kinnitas, et üheksa juuti kümnest leiab, et antisemitism on nende riigis suurenenud, ning et 85 % juutidest peab antisemitismi tõsiseks probleemiks;

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni strateegia põhineb ulatuslikul konsulteerimisel asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riiklike ja piirkondlike ametiasutuste, juudi kogukondade ja organisatsioonide, sõltumatute ekspertide ja teadlaste, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega;

rõhutab, et juudi kultuur on Euroopa kultuuri lahutamatu osa ning et juudi kultuuripärandit tuleb ELi linnades ja piirkondades kaitsta ja edendada viisil, mis suunab eurooplasi seda väärtustama ja käsitama juudi kultuuripärandit Euroopa kultuuri ja eluviisi tähtsa osana. Strateegias tuleb tähelepanu juhtida aastatuhandete pikkustele juudi elutraditsioonide ja juudi usku või taustaga inimeste suurele olulisele panusele meie ühisesse ühiskonda ja kultuuri. Seoses sellega märgib komitee vajadust tugevdada koostööd piirkondade ja kodanikuühiskonna vahel;

väljendab heameelt selle üle, et komisjon kinnitab taas oma kindlat ja ühest pühendumust ülemaailmsele antisemitismivastasele võitlusele. Komitee nõustub sellega, et igasugune antisemitism ja vihkamisele või vägivallale õhutamine on vastuvõetamatu ning vastuolus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide väärtuste ja eesmärkidega. Need põhimõtted ei ole läbiräägitavad. Eelöeldut silmas pidades on oluline, et kõik rahvusvahelised, riiklikud ja riigi tasandist madalama tasandi ametiasutused integreerivad antisemitismi kõigi vormide ennetamise ja tõkestamise kõikidesse poliitikavaldkondadesse;

väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle pidada korrapärast dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega, et ergutada neid võtma kindlakäelisi meetmeid antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks, ning lisab, et kutse laiendamine piirkondlikele osalejatele suurendaks veelgi strateegia tõhusust;

peab asjakohaseks strateegia järeldust, et mis tahes vormis vihkamine õõnestab inimlikke väärtusi ja on vastuolus väärtustega, mille eest EL seisab. Komitee väljendab heameelt selle üle, et kõnealune strateegia on osa komisjoni jõupingutustest võidelda viha, diskrimineerimise ja rassismi kõigi vormide vastu, kuid märgib, et on vaja astuda samm edasi ja kuulutada välja antisemitismi nulltolerantsi põhimõte;

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17 kohaselt peab Euroopa Liit pidama kirikute, usuühenduste ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning et sellist dialoogi peaks arendama ka komitee;

Mis tahes vormis antisemitismi ennetamine ja selle vastu võitlemine

peab asjakohaseks strateegia järeldust, et tänapäeva kõige levinumate antisemitismi ilmingute hulka kuulub Iisraeliga seotud antisemitism, millega Euroopas elavad juudid (1) kõige sagedamini internetis kokku puutuvad;

10.

toetab täielikult ideed, et liikmesriikide ja nende ametiasutuste jaoks peaks saama standardiks Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) esitatud antisemitismi määratluse kasutamine, et aidata neil tuvastada antisemiitlikke mustreid ja erinevaid antisemitismi ilminguid. Antisemiitliku tegevuse äratundmine ja sellest rääkimine tekitab usaldust ametiasutuste ja kohtute vastu ning suurendab inimeste valmisolekut teatada antisemitismist ajendatud kuritegudest;

11.

märgib eespool osutatud määratluse kohaselt järgmist: a) antisemiitlikke tegusid tuleks käsitada kriminaalkuritegudena, kui need on seadusega sellisena määratletud (nt holokausti eitamine või antisemiitlike materjalide levitamine). Eriti haavavate ja kahjustavate terminite (holokaust, genotsiid, apartheid) kasutamist ei saa aktsepteerida kui õigustatud kriitikat juudi rühmade kohta või juudi riigi üldiste eesmärkide või käitumise kohta; b) kuritegusid tuleks pidada antisemiitlikuks, kui rünnakute sihtmärgid, olgu need siis isikud või vara, näiteks hooned, koolid, pühakojad ja kalmistud, on valitud seetõttu, et nad on juudi või juutidega seotud objektid või neid peetakse selleks; c) antisemiitliku diskrimineerimise ja juutide ilmajätmise eest võimalustest või teenustest, mis on teistele kodanikele kättesaadavad, tuleb esitada süüdistus ja määrata karistus;

12.

peab tervitatavaks asjaolu, et liikmesriigid on seda strateegiat toetanud ja juba võtnud endale kohustuse tegeleda antisemitismiga ennetavalt riiklike strateegiate raames ning võidelda selle ja muude diskrimineerimisvormide, nt rassismi, ksenofoobia ja äärmusluse vastu. Üks selline näide on võrdõiguslikkuse liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020-2025, mille kohta on Euroopa Regioonide Komitee koostanud arvamuse (2);

13.

kiidab heaks strateegia avalduse, et edu võti on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja juudi kogukondade suurem kaasamine, aktiivse koostöö tõhustamine nende üksustega ning nende loodud algatuste rahaline toetamine olemasolevate ELi rahastamisprogrammide kaudu, eraldades nende eesmärkide saavutamiseks konkreetsed vahendid;

14.

väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle toetada organisatsioone ja projekte, mille eesmärk on registreerida kõik antisemitismi vormid ja nende vastu võidelda, rahastades 1,55 miljardi euro suuruse eelarvega kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) (3) ning mitmesuguseid muid ELi programme (4). Selle kaudu käsitletakse antisemitismi mitmetahulist olemust, võideldes judaismivastasusega, astudes vastu Iisraeli riigi legitiimsuse kahtluse alla seadmisele ning pöörates piisavat tähelepanu holokausti mälestamisele;

15.

toetab riigi tegevuse vastu usalduse suurendamise meetmena koostööpartnerite määramist riiklikesse ja piirkondlikesse julgeolekuasutustesse ning teabevahetuskanalite ja koordineeritud meetmete loomist, eriti kriisi korral;

16.

peab kiiduväärseks komisjoni otsust luua ametlikult antisemitismivastase võitluse ajutine töörühm alalise struktuurina, et toetada strateegia rakendamist ja aidata koordineerida seda liikmesriikide, juudi kogukondade esindajate ja muude sidusrühmade püüdlustega. Komitee kutsub komisjoni üles pöörama töörühma esindajate valimisel erilist tähelepanu Euroopa juudi kogukondade keerukusele, tagamaks kõigi usupõhiste organisatsioonide ja usuliikumiste võrdne esindatus;

17.

tunneb muret asjaolu pärast, et 44 % noortest Euroopa juutidest on kokku puutunud antisemiitliku ahistamisega (5), ja peab äärmiselt kiireloomuliseks vajadust võidelda sõnaselgelt antisemiitliku vaenukõne ja vaenukuritegude, samuti vägivaldse äärmusluse ja juutide vastu suunatud terrorismi vastu. Komitee väljendab sügavat muret Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud uuringu pärast, mis käsitles juudi inimeste kogemusi vaenukuritegudega liidu 12 liikmesriigis, mille kohaselt 35 % vastanutest on juba kokku puutunud väitega, et „juudid kasutavad holokausti ohvriks olemist oma kasuks ära“ (6), samas kui 53 % eurooplastest leiab, et holokausti eitamine on nende riigis probleem (7). Seda silmas pidades nõuab komitee tungivalt, et kiiresti võetaks vastu Euroopa Komisjoni ettepanek lisada vaenukõne ja vaenukuriteod ELi kuritegude loetellu, mis võimaldaks kehtestada kogu ELi hõlmavad miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks;

18.

nõustub komisjoniga, et strateegia rakendamisel on nii liikmesriikidel kui ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel eriti oluline roll antisemitismi vastu võitlemisel ja juudi eluviisi edendamisel. Komitee võtab endale kohustuse keskenduda tulevikus rohkem antisemitismi küsimusele, et aidata kaasa antisemitismi vastu võitlemise ELi strateegia rakendamisele ja heade tavade vahetamise edendamisele;

19.

väljendab heameelt komisjoni Euroopa õigusalase koolituse strateegia üle aastateks 2021–2024, milles toetatakse õiguse ja õiguskaitsevaldkonna töötajate antisemitismi vastu võitlemise koolitusprogramme ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) kaudu. Teadlikkuse tõstmine antisemitismist ja piisav koolitus peaksid olema kättesaadavad ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

20.

rõhutab, et on eriti oluline, et liikmesriikides kogutaks võrreldavaid andmeid antisemitismi ilmingute kohta ning et andmekogumismenetluste metoodikat ja kehtestamist toetataks sihtotstarbeliste fondide ja programmidega;

21.

nõustub komisjoniga, et internetis leviva antisemitismi vastu võitlemine väärib rohkem tähelepanu. Komitee toonitab, et antisemiitlikud vandenõuteooriad, natsiteemalised sümbolid, mälestusesemed ja kirjandus ning nende levik internetis võivad viia radikaliseerumise ja lõpuks füüsilise vägivallani. Seetõttu on eriti olulised teenusepakkujate konkreetsed kohustused, mis on sätestatud nende käitumisjuhendis, digiteenuste õigusaktis ja digiturgude õigusaktis;

22.

rõhutab vajadust pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas tegeleda ebaseadusliku sisuga sotsiaalmeedia platvormidel. Selle saavutamisel on tähtis roll õiguskaitsel, kohtuorganitel ja tsiviilõiguslikel kohtumenetlustel. Internetis või sotsiaalmeedias esitatud avalduste puhul, mida käsitatakse kuriteona, tuleb nende postitajad järjepidevalt vastutusele võtta, mistõttu peab komitee vajalikuks tugevdada selles valdkonnas ELi ja riiklikke õigusakte. Komitee nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti ja täielikult üle ja rakendaksid raamotsuse rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta (8);

Juudi eluviisi kaitsmine ja edendamine ELis

23.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle toetada liikmesriike ja juudi kogukondi sünagoogide ja pühakodade kaitse tugevdamisel 24 miljoni euroga ning juhib tähelepanu asjaolule, et intsidentide kohta kogutud ühtsed andmed võiksid toetada komisjoni ja Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskust, et hinnata juudi rahvast, kogukondi ja pühakodasid ähvardavaid ohtusid, et paremini mõista, ennetada, kaitsta ja reageerida konkreetsetele julgeolekuriskidele;

24.

rõhutab asjaolu, et vaatamata juutide pikaajalisele kohalolekule Euroopas, ütleb 68 % eurooplastest, et nad ei ole juudi ajaloost informeeritud (9). Komitee on veendunud, et noorte teadlikkuse ja teadmiste suurendamine juudi ajaloost, usust ja kultuurist peab olema prioriteet. Siinkohal on eriti oluline õppematerjalide ja õpetajatele mõeldud juhendmaterjalide kvaliteet. Tuleb kaotada ühiskondlikud eelarvamused ning aidata kaasa sellele, et juudi eluviis on Euroopa ühiskonna osa;

25.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon tunnistab spordi ja meedia olulist rolli kaasamise edendamisel, ning juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks valitsusväliste organisatsioonide algatustele võib juudi organisatsioonide aktiivne kaasamine ja toetus sihipäraste programmide kaudu olla tõhusam võitluses antisemiitlike stereotüüpide ja väärarusaamadega;

26.

peab kiiduväärseks Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistikku (10) (mis sisaldab erimeedet juudi surnuaedade kohta Euroopas), kuid juhib tähelepanu ka asjaolule, et Euroopas on palju mahajäetud sünagooge ja muid unarusse jäänud juudi kogukonna mälestisi. Lisaks piirkondlikule abile oleks vaja lisaprogramme, et tugevdada nende oluliste paikade taastamise ja vandalismi eest kaitsmise kaudu Euroopa kultuurilisi juuri;

27.

kiidab heaks komisjoni pühendumuse edendada juudi eluviisi, antisemitismi ja holokausti alast haridust ja teadusuuringuid ning komisjoni tõdemuse, et need on üliolulised, et mõista antisemitismi praegu ja hoida ära selliste hirmutegude kordumine. Siiski tuleb mõnes liikmesriigis tugevdada OSCE (11) / ODIHRi (12) ja UNESCO (13) programmide piiratud ulatust;

Haridus, teadusuuringud ja holokausti mälestamine

28.

tunneb heameelt komisjoni kava üle rahastada antisemiitlikke eelarvamusi käsitlevat uuringut kogu Euroopa Liidu kohta, toetudes samuti mitmete liikmesriikide (14), aga ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemustele üle kogu Euroopa Liidu;

29.

rõhutab, et kuigi haridus kuulub liikmesriikide pädevusse, on vaja läbi vaadata judaismi, antisemitismi, holokausti ja tänapäeva Iisraeli käsitlev õppematerjal, mida kasutatakse Euroopa haridusasutustes. Tuleks meeles pidada, et selline materjal peaks olema täielikult kooskõlas UNESCO rahu, sallivuse, kooseksisteerimise ja vägivallast hoidumise standarditega. Lisaks tuleks eraldada ELi vahendeid selliste õpikute rahastamiseks, mis vastavad kõigile eespool mainitud UNESCO standarditele. Hädavajalik on õpetajaid kõigil haridustasanditel asjakohaselt koolitada, et tegeleda antisemitismiga ning võidelda eelarvamuste vastu hariduses ja hariduse kaudu (15). Parimate tavade jagamine haridus- ja koolitustöötajate hulgas ning haridus- ja koolituspoliitika kujundamise ja rakendamise eest vastutavate eri valitsemistasandite vahel võib veelgi tõhustada võitlust väärarusaamade ja stereotüüpide vastu;

30.

väljendab muret antisemiitlike tegude kordumise pärast koolides ja kasvavate raskuste pärast, mida mõned õpetajad kogevad holokausti õpetamisel. Komitee nõustub, et õpetajad peaksid olema võimestatud tegelema antisemitismi, holokausti, juudi eluviisi ja ajalooga, sealhulgas mitmekultuurilistes klassiruumides. Seetõttu toonitab komitee, kui oluline on, et liikmesriigid pakuksid õpetajatele – eelkõige ajalooõpetajatele – ja koolijuhtidele suuremat pedagoogilist tuge teise maailmasõja perioodi õpetamisel ja üldisemalt antisemitismi küsimuse käsitlemisel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikides ja piirkondades kasutatavate õppematerjalide läbivaatamiseks ja parandamiseks on eriti vajalik struktureeritud teabevahetus õpetajatega;

31.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon jätkab liikmesriikides meetmete rahastamist, mis on suunatud süstemaatilisele võitlusele antisemitismi vastu ning juudi eluviisi toetamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada teadmisi praegusest ja endisest piirkondlikust ja kohalikust juudi eluviisist ning teabevahetust kohalike kogukondadega. Neid meetmeid tuleks toetada ka selliste ELi programmidega nagu „Euroopa horisont“ ning CERV;

32.

tunneb suurt heameelt rahvusvaheliste uurimisprojektide üle antisemitismi ennetamiseks, näiteks võrdlevad projektid antisemitismi käsitlemise kohta koolihariduses, ning nõuab nende sihipärast rahastamist Euroopa vahenditest;

33.

rõhutab, kui oluline on mälestada nende juudi rahva hulka mittekuuluvate inimeste kangelaslikkust üle kogu Euroopa, kes ohverdasid oma elu juutide aitamiseks holokausti ajal;

34.

pooldab seda, kui antisemitismi ennetamist käsitlevaid mitmekeelseid õppematerjale ja õpetajatele mõeldud juhendmaterjale, mis on digitaalselt ja vabalt kättesaadavad, töötatakse välja kooskõlastatult ja piiriüleselt;

35.

peab hädavajalikuks tugevdada mehhanisme järelevalve teostamiseks selliste rühmade rahastamise üle, kes vabaühenduste varjus toetavad antisemitismi, edendavad liikumise „Boycott, Divestment and Sanctions“ tegevust või õigustavad ja soodustavad terrorismi;

36.

avaldab tunnustust Euroopa holokaustiuuringute infrastruktuuri (EHRI) (16) tööle ja peab oluliseks, et riikidevahelise holokaustialase teadustöö, ohvrite mälestamise ja vastava hariduse tulevik oleks tagatud ka pärast projekti lõppemist 2024. aastal. See on maailma suurim ELi rahastatud holokaustiteemaline teadusalgatus;

EL ülemaailmse antisemitismivastase võitluse esirinnas

37.

peab tervitatavaks komisjoni kinnitust, et Iisrael on Euroopa Liidu peamine partner ülemaailmses antisemitismivastases võitluses. Lisaks sellele toetab komitee täielikult koostööd Euroopa Komisjoni loodud ajutise töörühma ja Euroopa Parlamendi antisemitismi vastu võitlemise töörühmaga (WGAS);

38.

rõhutab riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning juudi kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise tähtsust, et tugevdada tegevuskava legitiimsust ja võidelda tõhusamalt antisemitismi vastu Euroopas. Samuti on oluline jagada häid tavasid eri riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, sh eri haldustasandite ja kodanikuühiskonna poolt väljatöötatud eesmärke ja meetmeid hariduse, seadusandluse ja teadusuuringute valdkonnas;

39.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on antisemitismi vastases võitluses ja juudi eluviisi edendamises eesliinil, mistõttu peaks neil olema võimalus osaleda ELi institutsioonidega peetavates mõttevahetustes, korrapärastes konsultatsioonides ja dialoogides;

40.

väljendab valmisolekut anda vajaduse korral panus komisjoni loodud antisemitismi vastu võitlemise ajutisse töörühma ning soovi kutsuda töörühma esindajaid asjaomastele komitee koosolekutele;

41.

järgib Euroopa Komisjoni üleskutset näidata head eeskuju ja parandada komitee töötajate esindatust värbamis- ja valikumeetmete abil.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) 79 % Euroopa juutidest tunneb, et neid süüdistatakse mõne Iisraeli riigi teo pärast. 69 % väidab, et Araabia ja Iisraeli konflikt mõjutab nende turvatunnet (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta teine uuring: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2018-experiences-and-perceptions-of-antisemitism-survey_en.pdf).

(2) COR-2020-04617.

(3) C(2021) 2699 final: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c_2021_2699_f1_commission_implementing_decision_en_v3_p1_1177590.pdf); CERV programme: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/programmes/cerv.

(4) Õigusprogramm, programm „Euroopa horisont“, programm „Loov Euroopa“, programm „Erasmus+“, Sisejulgeolekufond, ühtekuuluvuspoliitika fondid, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (NDICI) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA).

(5) Young Jewish Europeans: perceptions and experiences of antisemitism, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2019: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2019-young-jewish-europeans_en.pdf.

(6) Experiences and perceptions of antisemitism Second survey on discrimination and hate crime against Jews in the EU, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2018: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2018-experiences-and-perceptions-of-antisemitism-survey_en.pdf.

(7) Eurobaromeetri eriuuring nr 484, Perceptions of antisemitism, 2019: https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2220.

(8) Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JSK, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32008F0913.

(9) Eurobaromeetri uuringud (europa.eu).

(10) Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik.

(11) OSCE: Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.

(12) ODIHR: OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo.

(13) UNESCO: ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon.

(14) Kovács, A., Fischer, G., Antisemitic Prejudices in Europe: Survey in 16 European Countries, Action and Protection League, 2021: European antisemitism survey – APL – Action & Protection League (apleu.org).

(15) „Addressing Anti-Semitism in Schools: Training Curricula“, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja UNESCO ühiselt välja töötatud väljaanne.

(16) https://www.ehri-project.eu/

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/26

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemispakett 2021“

(2022/C 375/05)

Raportöör:

Anna MAGYAR (HU/ECR), Csongrád-Csanádi komitaadivolikogu liige

Viitedokumendid:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2021. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“, COM(2021) 644 final;

Komisjoni talituste töödokument „Albania 2021 Report“, SWD(2021) 289 final

Komisjoni talituste töödokument „Bosnia and Herzegovina 2021 Report“, SWD(2021) 291 final/2;

Komisjoni talituste töödokument „Kosovo (1) 2021 Report“, SWD(2021) 292 final/2;

Komisjoni talituste töödokument „Montenegro 2021 Report“, SWD(2021) 293 final/2;

Komisjoni talituste töödokument „North Macedonia 2021 Report“, SWD(2021) 294 final;

Komisjoni talituste töödokument „Serbia 2021 Report“, SWD(2021) 288 final;

Komisjoni talituste töödokument „Turkey 2021 Report“, SWD(2021) 290 final/2.

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

võtab suure huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni 2021. aasta teatise ELi laienemispoliitika kohta, aruanded kandidaatriikide Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi kohta ning aruanded potentsiaalsete kandidaatriikide Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo (1) kohta;

tuletab meelde Ukraina püüdlusi Euroopa suunas ja Euroopa-valikut, nagu on sätestatud assotsieerimislepingus. Kasutades Ukraina õigust oma saatuse üle ise otsustada, esitas Ukraina president 28. veebruaril 2022 Ukraina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse. Komitee kutsub nõukogu ja komisjoni üles veelgi tugevdama sidemeid ja süvendama partnerlust, et toetada Ukrainat Euroopa suunas liikumisel kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega;

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aasta oktoobris Brdos toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel kinnitati, et Lääne-Balkani riikide laienemisprotsess on vastastikune strateegiline huvi ja ühine strateegiline valik, mis põhineb partnerite usaldusväärsetel reformidel, õiglastel ja rangetel tingimustel ning saavutustel põhineva hindamise põhimõttel;

võtab teadmiseks Gruusia ja Moldova ametlikud taotlused Euroopa Liiduga ühinemiseks ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama nende riikide jõupingutusi ELiga ühinemiseks pärast laienemiskriteeriumite täitmist;

rõhutab, et pooldab kõigi Lääne-Balkani riikide, samuti Ukraina, Moldova ja Gruusia ühinemist ELiga, tingimusel et nad vastavad kõigile ühinemiskriteeriumidele; rõhutab, et tähtis on saata neile positiivseid signaale, et edendada nende osalemist kahetsusväärselt pikas ELi liikmeks saamise protsessis; rõhutab, et tõelise ja usaldusväärse ELi perspektiivi puudumine tekitaks partnerriikides frustratsioone ja võib kaasa tuua piirkonna kolmandate riikide mõju suurenemise;

kordab, et Lääne-Balkani riikide avaliku halduse reformi ei saa ellu viia ilma hea valitsemistava rakendamiseta kohalikul tasandil, ning kutsub komisjoni üles lisama üldisesse reformiprotsessi avaliku halduse reformi toetusmeetmed ja -vahendid ning üksikasjalikumad tulemusnäitajad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks;

tuletab meelde, et 70 % ELi õigustikust rakendatakse piirkondlikul tasandil; kutsub üles uurima ja rakendama kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostöös ja nende kaasamisel parimaid tavasid laienemisega seotud küsimustes, sest nad on protsessis strateegilised partnerid ning olulised osalejad, kes saavad muuta laienemise inimeste jaoks edukaks;

kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama parimal viisil ära tehnilist abi ja teabevahetust (TAIEX) ning mestimist, et aidata kaasa laienemisprotsessis osalevate riikide institutsioonilisele arengule ja suutlikkuse suurendamisele kohalikul tasandil; peab rõõmustavaks TAIEXi laiendamist kohalikele omavalitsustele;

väljendab heameelt selle üle, et üldine reformide tasakaal oli kõigis Lääne-Balkani riikides positiivne, mis võimaldab astuda edasisi samme, ning kutsub kõiki osalevaid riike üles näitama oma pühendumust ELi väärtustele ja standarditele. Komitee toonitab, et kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt oodatakse, et nad viiksid kolmandatele riikidele suunatud poliitika järk-järgult vastavusse Euroopa Liidu poliitikaga;

10.

kutsub kõiki asjaosalisi üles olema konstruktiivsed, et saaks viivitamata alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga pärast nende läbirääkimisraamistike heakskiitmist nõukogus;

11.

väljendab heameelt selle üle, et tõhustatud laienemismetoodikas kinnitati poliitilist juhtimist ning valitsustevahelised poliitilised konverentsid toimusid korrapäraselt ja andsid võimaluse kõrgetasemeliseks dialoogiks;

12.

märgib murega, et laienemisprotsessi aeglustumine toob osalevates riikides kaasa soovimatud arengusuundumused, milleks on eeskätt kodanike usalduse kaotus, jätkuv väljaränne ja vähenenud tahe oluliste poliitiliste reformide elluviimiseks ning suurem mõju kolmandatelt riikidelt, kes püüavad pidevalt laiendada oma mõjuvõimu Lääne-Balkani piirkonnas, näiteks Venemaa ja Hiina;

13.

peab tervitatavaks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) määruse jõustumist. Määrus tagab abi saavatele riikidele rahalised vahendid põhimõtteliste ja kestlike reformide rakendamiseks; rõhutab asjaolu, et EL on Lääne-Balkani riikide suurim rahastaja ja seega piirkonna tähtsaim partner;

14.

toetab Euroopa Komisjoni Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava elluviimist, mis võib anda märkimisväärse panuse rohe- ja digipöördesse, transpordi- ja energiataristusse, sotsiaalsesse arengusse ja regionaalarengusse; märgib sellega seoses, kuivõrd tähtis on õigusriigi põhimõtte parandamine, korruptsioonivastane võitlus, läbipaistvus ja hea valitsemistava ning Lääne-Balkani rohelise tegevuskava täielik rakendamine; tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on selles oluline roll ning seega peaksid nad olema kaasatud sellesse rakendusetappi;

15.

kutsub komisjoni üles kasutama koostöös abisaajariikide kohalike ametiasutustega ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi maaelu arendamiseks (IPARD) vahendeid parimal viisil; kordab LEADERi lähenemisviisi eeliseid, kuna maaelu areng aitab suurel määral kaasa majandusarengule ja usaldusväärsetele demograafilistele struktuuridele;

16.

nõuab tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ning Lääne-Balkani riikide looduse ja elurikkuse kaitse eksperdirühmade vahel; nõuab söeküttel töötavate elektrijaamade järkjärgulist asendamist elektrijaamadega, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, võttes arvesse kohalike kogukondade seisukohti, kes toetavad kliimamuutuste vastast võitlust ning piirkonna rohepööret ja õiglast üleminekut;

17.

väljendab heameelt selle üle, et 1. juulil 2021 jõustus Lääne-Balkani riikides „rändle nagu kodus“ põhimõte; rõhutab, et järgnema peaksid edasised läbirääkimised, et vähendada rändlustasusid ka ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel;

18.

toonitab, et majakasvu ja töökohtade loomise tegevuskava eesmärke ei ole võimalik täielikult saavutada ilma kohalikku majandusarengu potentsiaali kasutamata ja kohalike kogukondade ettevõtluskliima parandamiseta. Komitee toetab algatusi luua piirkondlike omavalitsuste ja võrgustikega struktureeritumad dialoogid, kasutades selleks korrapäraseid, ka pärast laienemispäeva jätkuvaid konsultatsioone ja arutelusid asjaomastes töörühmades; toonitab sellega seoses, kui tähtis on inimestega näost näkku kohtuda, et uurida kõiki võimalusi ja arendada otsekontakte ühisprojektide jaoks;

19.

väljendab heameelt ELi ulatusliku toetuse üle Lääne-Balkani riikide valitsustele COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamisel ning kiireloomulistele tervishoiu- ja sotsiaal-majanduslikele vajadustele tõhusaks reageerimisel. Kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pandeemia vastu võitlemisel täita keskne roll, kutsub komitee koos Euroopa Komisjoniga laienemisprotsessis osalevaid riike üles kaasama neid tõhusasse koordineerimisse;

20.

rõhutab ELi vahendite tähtsust negatiivsete demograafiliste suundumuste vastu võitlemisel enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides; toonitab, et selliste fondide kavandamisel on vaja arvestada sotsiaalsete probleemidega;

21.

rõhutab vajadust tõhusama teabevahetuse järele ka kohalikul tasandil, et rõhutada ELi integratsiooniga kaasnevat kasu, ja võidelda desinformatsiooni vastu;

22.

rõhutab majandus- ja investeerimiskava ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) vahendite tähtsust valdkondade toetamisel, millel on suur tähtsus kohaliku tasandi jaoks;

23.

kordab, et õigusriigi põhimõte ja demokraatlike institutsioonide toimimine on Euroopa Liidu liikmesriikide toimimise alused, mis ei ole läbiräägitavad ning on peamised valdkonnad, mille alusel EL hindab kandidaatriikide edusamme liikmesuse poole; väljendab muret piiratud edusammude ja arvukate probleemide pärast selles valdkonnas, nn riigi kaaperdamise teatavate tunnuste püsimisest, ebapiisavatest tulemustest organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel, piiratud edusammudest kohtureformi valdkonnas ning teatatud jõhkrustest mõne laienemisprotsessis osaleva riigi mõne meediaväljaande vastu;

24.

rõhutab, et sõltumatu meedia ja aktiivse, tugeva kodanikuühiskonna arengut ja püsimajäämist soodustav keskkond on ühinemisprotsessi käigus rakendatud keerukate reformide kestlikkuse ja pöördumatuse eeltingimus ning kohaliku demokraatia arengu alus; nõuab tugevdatud järelevalvet demokraatlikele protsessidele ja meediavabadusele ka seoses COVID-19 pandeemiaga;

25.

toonitab, et tänu oma lähedusele kodanikele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel keskne koht Euroopa väärtuste edendamisel ja austamisel, põhiõiguste kaitsmisel ja kõigi vähemuste kaitsmisel ning neil võib olla tähtis roll võitluses rassismi, vaenu õhutamise ja diskrimineerimise vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, haavatavate rühmade ja vähemuste kaitsmisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel. Sellega seoses on ülimalt oluline rahvusvähemuste õiguste kaitsmine;

26.

on veendunud, et kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eriline roll kohalike otsustajate ja avalikku huvi pakkuvate teenuste osutajatena, võib neil olla suurem osatähtsus õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste valdkonnas esinevate puuduste kõrvaldamisel, edendades kohaliku poliitika läbipaistvamat ja vastutustundlikumat rakendamist ning tagades haavatavate rühmade õiguste parema kaitse;

27.

kutsub komisjoni üles üha enam hõlbustama parimate tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel võimaluste kohta, kuidas kodanikke kohalike eelarvete ja poliitikameetmete koostamisse rohkem kaasata, kasutades selliseid meetmeid nagu kaasav eelarvestamine, ning pakub sellega seoses oma täielikku toetust;

Riigipõhised märkused

28.

toetab täielikult ühinemisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga pärast nende läbirääkimisraamistike heakskiitmist nõukogus, et näidata laienemisprotsessile poliitilist toetust, taastada selle usaldusväärsus ja kinnitada lubadust täieõigusliku liikmesuse kohta;

29.

tuletab meelde, et ELi vahendatud Belgradi ja Priština dialoogi edenemine on ühinemiseks vajalik eeltingimus; kutsub asjaosalisi üles tegema kiireid edusamme normaliseerimisprotsessis, rakendama varasemaid kokkuleppeid ja minema edasi õiguslikult siduva laiaulatusliku kokkuleppe sõlmimisega;

SERBIA

30.

võtab teadmiseks Serbiaga peetavatel ühinemisläbirääkimistel seni tehtud üldised edusammud ning nõuab reformide kiirendamist ja süvendamist õigusriigi ja põhiõiguste (sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse) valdkonnas, võitlust korruptsiooni vastu, meediavabadust, sõjakuritegude riigisisest käsitlemist ja võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu ning edasiminekuid suhete normaliseerimisel Belgradi ja Priština dialoogi raames, nagu läbirääkimisraamistikus on sätestatud ja mis määrab ühinemisläbirääkimiste üldise tempo;

31.

väljendab heameelt 4. teemavaldkonna avamise üle, mis annab uue tõuke kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimiseks, tugevdab ühinemisprotsessi usaldusväärsust ja võimaldab viia ellu tõhustatud metoodikat;

32.

peab kiiduväärseks põhiseaduse reformiga saavutatud edusamme, millega tugevdatakse kohtusüsteemi sõltumatust, ning kutsub Serbiat üles jõustama kõik seadused ja õigusaktid, mis on vajalikud reformide elluviimiseks riigis. Komitee kutsub komisjoni üles käimasolevaid reforme jälgima ja järgmises riigiaruandes põhjalikult aru andma;

33.

innustab Serbia kõigi valitsemistasandite asutusi pühenduma ELi väärtustele ja neid edendama ning väljendama selgelt riigi tahet ELiga ühineda ning soovi arendada suhteid ELi kui Serbia peamise poliitilise ja majanduspartneriga;

34.

väljendab ootust, et Serbia säilitab pühendumise reformidele ning see võib peagi viia uute peatükkide avamiseni;

35.

kutsub Serbiat üles tegutsema otsustavamalt, et parandada sõnavabadust ja sõltumatu meedia tööd ning teha edusamme korruptsioonivastases võitluses;

36.

väljendab heameelt Serbia võetud kohustuse üle edendada aktiivselt piirkondlikku koostööd ning julgustab Serbiat jätkama jõupingutusi heanaaberlike suhete ja piiriülese koostöö tugevdamiseks;

37.

väljendab heameelt, et Serbia otsustas toetada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise kohta vastusena Venemaa põhjendamatule ja provotseerimata sõjalisele agressioonile; kutsub Serbiat üles täielikult järgima Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kõiki Valgevene ja Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud sanktsioone, et Serbia kinnitaks taas oma toetust Euroopa Liidu põhimõtetele ja väärtustele ning oma pühendumust teha koostööd Euroopa partneritega rahu saavutamiseks;

MONTENEGRO

38.

märgib murega poliitiliste asjaosaliste vahelist polariseerumist, mis on raskendanud läbirääkimiste edenemist. Komitee kutsub uut valitsust ja erakondi üles kiirendama reforme, mis on vajalikud peatükkide sulgemiseks, eelkõige õigusriigi valdkonnas;

39.

kutsub Montenegrot üles säilitama ja võib-olla isegi suurendama ühinemisläbirääkimistel oma seniseid saavutusi, pöörates eritähelepanu 23. ja 24. peatükis sätestatud vahekriteeriumide täitmisele, mis on edu saavutamise võti üldistel läbirääkimistel ja mis tahes edasiste peatükkide ajutisel sulgemisel;

40.

rõhutab, et võitlus korruptsiooni ja poliitilise mõju vastu avalikes asutustes peab toimuma õigusriigi põhimõtete raames ning läbipaistvuse ja aruandekohustuse tingimustes, et rakendada avaliku halduse depolitiseerimist kõigil valitsemistasanditel;

41.

tunnustab Montenegro sihipäraseid jõupingutusi ja kiiduväärseid tulemusi organiseeritud kuritegevuse vastaste üha tõhusamate politsei- ja süüdistusmeetmete valdkonnas; kutsub Montenegrot siiski üles tegelema kiiremas korras puudustega oma kriminaalõigussüsteemis, sealhulgas sellega, kuidas kohtutes käsitletakse organiseeritud kuritegevuse juhtumeid;

42.

leiab, et komisjon peaks julgustama Montenegrot suurendama jõupingutusi läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamiseks, sealhulgas tugevdama keskset järelevalvet sidusrühmadega peetavate avalike konsultatsioonide kvaliteedi üle;

43.

kutsub komisjoni üles pöörama pidevat tähelepanu riigi rahanduse läbipaistvuse nõuetele, pidades silmas ka Montenegro välist rahalist haavatavust;

ALBAANIA

44.

peab kiiduväärseks, et Albaania keskendus jätkuvalt reformidele, mis on vajalikud riigi liikumiseks ELi suunas, seda hoolimata pandeemia kahjulikust sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust. Riigi tulemuste põhjal tuleks ühinemisläbirääkimistega kohe alustada pärast asjaomaste läbirääkimiste raamistike heakskiitmist nõukogus;

45.

väljendab heameelt selle üle, et 25. aprillil 2021 toimusid edukad ja hästi korraldatud üldvalimised, mis põhinesid OSCE/ODIHRi soovitustega kooskõlas oleval valimisreformil;

46.

väljendab heameelt, et Albaania on viinud oma poliitika 100 % ulatuses kooskõlla ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, mis on kindel märk riigi pühendumisest ELiga ühinemisele; Albaania on jätkanud konstruktiivset dialoogi naaberriikidega ja osaleb jätkuvalt mitmetes piirkondlikes koostööalgatustes, samuti täitis ta 2020. aastal edukalt OSCE eesistuja kohuseid;

47.

rõhutab, et ulatusliku kohtureformi rakendamine on toonud esimesed tulemused konstitutsioonikohtus ja kõrgemas kohtus; väljendab heameelt kontrolliasutuste volituste laiendamise üle;

48.

peab rõõmustavaks, et edusamme on tehtud nii korruptsioonivastase võitluse tugevdamisel kui ka organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, sealhulgas tõhustades koostööd ELi liikmesriikide ja Europoliga. Tuletab siiski meelde pakilist vajadust võidelda uimastikaubanduse võrgustike vastu;

49.

kutsub Albaaniat üles jätkama ja tugevdama oma territoriaalset haldusreformi osana laiemast programmist, mille eesmärk on edendada detsentraliseerimist, tugevdada kohalikku maksuautonoomiat ja suurendada omavalitsuste suutlikkust;

50.

nõuab tungivalt, et Albaania võtaks kiiresti vastu ja rakendaks veel menetluses olevad vähemuste õigusi käsitlevad kaasseadused, eelkõige vähemuskeelte rahvusliku enesemääramise ja vähemuskeelte kasutamise seaduse kohta, pidades seejuures silmas kooskõla Euroopa standarditega ja kaasates kõiki olulisi sidusrühmi, ning suurendaks rahvusvähemuste küsimustega tegeleva riikliku komitee suutlikkust;

51.

nõuab Albaania kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimise komitee rolli edasist tugevdamist hea näitena kohalike omavalitsuste rolli institutsionaliseerimisest poliitika kujundamisel;

52.

peab kiiduväärseks rahvaloenduse seaduse vastuvõtmist ja jääb ootama eelseisva rahvaloenduse sujuvat läbiviimist täielikult läbipaistval moel, kõiki asjaomaseid sidusrühmi kaasates ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

53.

soovitab luua Albaaniaga ühise nõuandekomitee ning kutsub seega Albaania valitsust esitama sellekohase taotluse ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogul võtta vastu asjaomane deklaratsioon;

54.

kutsub Albaaniat üles jätkama käimasolevaid jõupingutusi ulatusliku maasektori reformi rakendamiseks ja omandiõiguste tugevdamiseks läbipaistval viisil, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega, tegeledes sealhulgas dokumentide võltsimise juhtumitega ning liikuma kiiresti edasi registreerimis- ja kompenseerimisprotsessiga;

PÕHJA-MAKEDOONIA

55.

peab tervitatavaks, et üldine reformine tasakaal Põhja-Makedoonia ELiga ühinemise ettevalmistamisel on positiivne ja võimaldab teha edasisi edusamme. Riigi tulemuste põhjal tuleks ühinemisläbirääkimistega alustada viivitamata pärast asjaomaste läbirääkimiste raamistike heakskiitmist nõukogus, kuna edasiminekute puudumine õõnestab kogu laienemispoliitika usaldusväärsust;

56.

väljendab heameelt selle üle, et parlamendi opositsioonierakonnad on olnud pidevalt kaasatud parlamendi töösse ja on mõnel juhul aidanud vastu võtta ELiga seotud olulisi reformialaseid õigusakte; kutsub Põhja-Makedooniat üles suurendama oma jõupingutusi parlamendi rolli tugevdamiseks konstruktiivse poliitilise dialoogi foorumina, eelkõige seoses ELi reformikavaga;

57.

väljendab muret selle pärast, et Põhja-Makedoonia ja Albaania ühine käsitlemine nõukogu laienemisotsustes on ebaõiglane ega kajasta ELi enda püüet hinnata kandidaatriikide arengut individuaalselt; innustab asjaomaseid pooli jõudma kokkuleppele, mis võimaldab läbirääkimiste alustamist. Komitee avaldab tugevat toetust esimeste valitsustevaheliste konverentside korraldamisele kahe kandidaatriigiga niipea kui võimalik;

58.

nõuab ELi vahendite haldamise eest vastutavate operatiivstruktuuride haldus- ja tehnilise suutlikkuse suurendamist nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil, eelkõige transpordi, energeetika ja rohepöörde valdkonnas;

59.

peab tervitatavaks piirkondliku koostöö alaseid jõupingutusi, mille tulemusel on Põhja-Makedoonia suutnud säilitada head suhted naaberriikidega ja osalenud aktiivselt piirkondlikes algatustes; tuletab meelde, kui oluline on saavutada reaalseid tulemusi ja rakendada laienemisprotsessi osana heas usus Kreekaga sõlmitud Prespa kokkulepet;

60.

kiidab heaks, et Põhja-Makedoonia on viinud oma poliitika 96 % ulatuses kooskõlla ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ja riigi aktiivse osalemise ELi kriisiohjamismissioonidel;

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

61.

väljendab muret Bosnia ja Hertsegoviina piiratud edusammude pärast peamiste reformide elluviimisel, mida riik vajab kandidaatriigi staatuse saamiseks;

62.

kinnitab veel kord, et Bosnia ja Hertsegoviina ettevalmistus ELi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmiseks on puudulik, mistõttu ta peab märkimisväärselt kiirendama ELi õigustiku vastuvõtmist; tuletab meelde, et riiklikku programmi ELi õigustiku ülevõtmiseks ei ole veel vastu võetud;

63.

on ülimalt mures Serblaste Vabariigi algatuste pärast, mis on suunatud sellele, et eraldada oma relvajõud, kohtusüsteem ja maksusüsteem Bosnia struktuuridest; väljendab tugevat toetust riigi territoriaalsele terviklikkusele;

64.

kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles rakendama Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsuseid ning muutma valimisseadust nii, et kolm põhirahvust oleksid riigi institutsioonides seaduslikult esindatud ja et kõiki kodanikke oleks võimalik valida kõikidesse institutsioonidesse;

KOSOVO

65.

kutsub liikmesriike üles käsitlema kooskõlas komisjoni soovituste ja Euroopa Parlamendi positiivsete soovitustega – mida komitee kindlalt toetab – üleskutset kaotada viisanõue;

66.

rõhutab, et Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimiseks on oluline saavutada kõikehõlmav ja õiguslikult siduv kokkulepe, nii et mõlemad saaksid liikuda edasi oma teel Euroopa suunas; kutsub komisjoni üles tegelema aktiivselt lahenduse otsimisega Kosovos serblaste enamusega omavalitsuste ühenduse loomiseks;

67.

väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta augustis võeti vastu õigusriigi strateegia ja tegevuskava, milles määratakse kindlaks peamised probleemid õigusriigi tugevdamisel;

68.

kordab, et olulised on seadusandlikud reformid, millega tagataks pädevuse ja rahaliste vahendite selge jaotus keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel;

69.

kordab oma kindlat ootust, et kõiki varasemaid kokkuleppeid austatakse ja viivitamata rakendatakse; mõlemad pooled peaksid vältima ka tegevust, mis õõnestab stabiilsust, ja retoorikat, mis ei soodusta dialoogi;

TÜRGI

70.

märgib kahetsusega Türgi jätkuvat tõsist demokraatlikku tagasilangust ELi õigustiku põhivaldkondades, inimõiguste ja õigusriigi, põhivabaduste, Euroopa Liidu kesksete alusväärtuste edendamise ja tugevdamise märkimisväärset halvenemist; rõhutab, et kuigi uus inimõiguste tegevuskava on põhimõtteliselt tervitatav algatus, ei esitatud konkreetseid meetmeid selles valdkonnas kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks ning vaja on teha rohkem tõhusaid jõupingutusi;

71.

kordab oma kindlat ootust, et kõiki varasemaid kokkuleppeid austatakse ja viivitamata rakendatakse; kutsub Türgit üles hoiduma uutest provokatsioonidest või ühepoolsetest meetmetest, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, ning vältima tegevust, mis õõnestab stabiilsust, ja retoorikat, mis ei soodusta dialoogi;

72.

kordab oma muret tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi üleüldise nõrgenemise pärast poliitilises süsteemis ja mõistab hukka valitud linnapeade jätkuva ametist kõrvaldamise ja valitsuse poolt määratud haldurite ametisse nimetamise pärast ning teiste kohalike esindajate vahistamise pärast; kutsub Türgit üles kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Veneetsia komisjoni soovitustega hoiduma meetmetest, mis pärsivad kohalikku demokraatiat ja on kahjulikud üldisele demokraatlikule kliimale nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil. Samuti peaks Türgi tõhustama oma koostööd Euroopa Nõukogu ja selle asjaomaste asutuste ja institutsioonidega ning tegelema nende peamiste soovitustega, täielikult rakendama Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teisi rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, millega Türgi on ühinenud, ning täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 46; kutsub Türgit üles taasühinema Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga;

73.

tunnistab Türgi märkimisväärseid pingutusi rände valdkonnas, kuna riik on võtnud vastu enam kui 4 miljonit inimest ja aitab nende vajadusi rahuldada; kutsub Türgit üles tagama 2016. aasta ELi-Türgi avalduse täieliku ja mittediskrimineeriva rakendamise, sealhulgas Küprose Vabariigi suhtes, samuti täita oma kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et hoida ära uute mere- või maismaa rändemarsruutide tekkimist Türgist ELi ning teha koostööd oma naaberriikidega; nõuab lisaks ELi ja Türgi tagasivõtulepingu täielikku ja tõhusat rakendamist kõigi liikmesriikide suhtes; koostöö justiits- ja siseküsimustes kõigi ELi liikmesriikidega on endiselt hädavajalik; märgib, et komitee ei aktsepteeri kolmandate riikide katseid kasutada rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel;

74.

nõuab kõigi ELi liikmesriikide suveräänsuse täielikku austamist; mõistab hukka Türgi ühepoolse tegevuse Varosha suhtes ja on jätkuvalt pühendunud Küprose küsimuse terviklikule lahendamisele ÜRO raamistikus ja kooskõlas sellsisuliste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega; mõistab hukka Türgi ühepoolse tegevuse Varosha suhtes ning kutsub Türgit üles tegema edasisi edusamme suhete normaliseerimiseks Küprose Vabariigiga;

75.

võtab teadmiseks Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise Türgi parlamendis; rõhutab, et oluline on kaasata kohalikud omavalitsused selle valdkonna poliitika väljatöötamisse; tunneb heameelt pingete leevendamise üle Vahemere idaosas pärast seda, kui Türgi peatas süsivesinikega seotud ebaseadusliku puurimise Küprose merepiirkondades, rõhutades, et see peab jätkuma. Komitee kutsub Türgit üles austama kõigi ELi liikmesriikide, eriti Kreeka ja Küprose suveräänsust nende territoriaalmerel ja õhuruumis;

76.

võtab teadmiseks, et on tehtud mõningaid edusamme IPA II vahendite kasutamise kiirendamisel ja mõningate struktuuriliste puuduste kõrvaldamisel, eelkõige ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkonnas (5. teemavaldkond);

77.

kinnitab veel kord, et ELi strateegilistes huvides on arendada Türgiga koostööpõhiseid ja vastastikku kasulikke suhteid ning rõhutab, kui oluline on hoida suhtluskanalid avatuna, et lahendada tekkinud erimeelsused ja leevendada pingeid dialoogi teel ja kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega;

78.

kutsub Türgit üles täitma oma läbirääkimisraamistikust tulenevaid kohustusi, sealhulgas täielikult ja mittediskrimineerivalt rakendama assotsieerimislepingu lisaprotokolli kõikide liikmesriikide suhtes; kordab, et kõigi liikmesriikide tunnustamine on väga oluline; kordab taas ELi üleskutset Türgile viia oma tegevus järk-järgult vastavusse ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning pöörata esmajärjekorras ümber praegused negatiivsed suundumused; tuletab meelde oma seisukohta, mis puudutab liikmesriikide ühinemist rahvusvaheliste organisatsioonidega; märgib kahetsusega, et Türgi jätkab Euroopa Liidust kaugenemist ning tuletab meelde nõukogu eelmisi järeldusi, milles märgiti, et Türgi ühinemisläbirääkimised on seega tegelikkuses seiskunud ning kaaluda ei saa ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll laienemisprotsessis

79.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll ELi normidega vastavusse viimisel ja ELi eeskirjade võimalikus kohaldamises, mistõttu tuleb integratsiooniprotsessis tugevdada koostööd kesk- ja kohaliku tasandi vahel, eelkõige õigusliku ühtlustamise, majanduse ja investeeringute arendamise, avaliku halduse reformi, sealhulgas kohalike avalike teenuste arendamise, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse, kliimapoliitika ja rohepöörde, riigihangete ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;

80.

peab rõõmustavaks majandus- ja investeerimiskava elluviimist, mis on peamine vahend nende riikide majanduse taastumise ja arengu toetamiseks; tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni esitatud kava moodustab kolmandiku Lääne-Balkani riikide SKPst ja tugevdab seetõttu ELi kui põhirahastaja positsiooni; rõhutab, et tähtis on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õigeaegne ja asjakohane kaasamine rakendamisse;

81.

väljendab heameelt IPA määruse (IPA III) jõustumise üle, millega nähakse majandus- ja investeerimiskava 30 miljardi euro suurusest investeeringust ette 9 miljardit eurot; peab tervitatavaks asjaolu, et IPA määruses ja sellega seotud programmitöös tunnustatakse kohaliku mõõtme ja inimestevaheliste kontaktide tähtsust; kutsub komisjoni üles uurima põhjalikumalt võimalust hõlbustada koostööd kesk- ja kohalikul tasandil ning piiriülest koostööd kohalikul tasandil, sealhulgas liikmesriikide ja abisaavate riikide vahel, et olemasolevatest vahenditest võimalikult palju kasu saada;

82.

rõhutab poliitilise pluralismi tähtsust demokraatlikes süsteemides; toonitab sellega seoses, et poliitilise pluralismi puudumine ning kohaliku tasandi opositsioonierakondadesse kuuluvate valitud ametiisikute seisukohtade mahasurumine ja nende hirmutamine, mida esineb mõnes kandidaatriigis, on kohalikule demokraatiale suureks probleemiks ja takistavad ELi liikmesriigiks saamist;

83.

kutsub komisjoni üles töötama välja praktilisi vahendeid, et toetada Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse tõhusat suurendamist, sealhulgas konkreetseid temaatilisi toetusprogramme ja piirkondlikke tehnilise abi projekte, seda ka pidevate vahetuste, mentorluse ja võrgustike loomise kaudu; kutsub komisjoni üles lisama selliste algatuste kohta viide ka aastaaruannetesse;

84.

kiidab heaks kohalikul tasandil ELi integratsiooni kontaktpunktide loomise, mida koordineerivad laienemisprotsessis osalevate riikide ELi delegatsioonid; kutsub sellega seoses üles jagama parimaid tavasid ja saadud õppetunde;

85.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on eduka integratsiooniprotsessi võti, seetõttu on kohaliku tasandi avaliku halduse reform ja suutlikkuse suurendamine hädavajalik kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles uurima juhtimistavade ja haldussuutlikkuse parandamise toetusprogrammi (SIGMA) ja laiendama seda võimaluse korral laienemisprotsessis osalevate riikide kohalikele ja piirkondlikele haldustasanditele;

86.

kutsub komisjoni üles täpsustama näitajaid avaliku halduse reformide edusammude mõõtmiseks, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi;

87.

väljendab heameelt komisjoni seni pakutud toetuse üle noortekoostöö tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides, mis on suure tähtsusega heanaaberlike suhete säilitamisel ja arendamisel; esile tuleb tõsta muu hulgas sellist algatust nagu piirkondlik noorte koostööamet; peab tervitatavaks ka seda, et IPA vahendite eraldamisel on jätkuvalt prioriteediks noorte osalemise toetamine;

88.

rõhutab, et majandus- ja investeerimiskava raames kavandatud suured taristuinvesteeringud transpordi-, energia-, rohelise ja digitaristu valdkonnas peaksid hõlmama mitte ainult põhivõrku, vaid alati ka piirkondlikku ja kohalikku ühenduvust, et investeeringud tooksid kasu ka kohalikule elanikkonnale.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/34

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Rohepööre – sotsiaalse vastuvõetavuse ja keskkonnanõuete tasakaalustamine vastupanuvõimeliste kogukondade ülesehitamisel: piirkondade ja linnade seisukoht“

(2022/C 375/06)

Raportöör:	Hanna ZDANOWSKA (PL/EPP), Łodźi linnapea
Viitedokument:	Nõukogu eesistujariigi konsulteerimistaotlus

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

tunneb heameelt rohepöörde kui eesistujariigi Prantsusmaa ühe põhiprioriteedi üle, kuivõrd kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, elurikkuse taastamine ja kaitsmine, loodusõnnetustele territoriaalse vastupanuvõime tagamine ning tervisliku keskkonna edendamine ja elukvaliteedi parandamine aitavad ehitada üles vastupanuvõimelisema Euroopa ning saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

toetab avaldatud teatist ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta (1) ja valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) eriaruannet (2) ning rõhutab, et rohepööre ei ole võimalik ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, samuti elanike, ettevõtjate, innovatsioonikeskuste ja ülikoolide kaasamiseta;

on seisukohal, et rohepööre peaks olema kõigi poliitiliste valikute keskmes, luues uue, süsteemse ja integreeritud lähenemisviisi tulevaste poliitikameetmete ja programmide väljatöötamisele ja rakendamisele. Komitee rõhutab, et seda peaks hõlbustama digiüleminek, mis hõlmab nüüdisaegsete, rangetele kestlikkuse standarditele vastavate ning tugevate demokraatlike ja tehnoloogiliste kaitsemeetmetega digivahendite kasutuselevõttu ja edendamist ning nendesse kui muutuste peamistesse võimaldajatesse investeerimist. Sellega seoses on samuti väga oluline toetada vähem arenenud piirkondi ja maapiirkondi ning aidata neil järele jõuda, et kaotada lõhe eri piirkondade vahel;

leiab, et kohalik ja piirkondlik tasand on vastupanuvõime suurendamise nurgakivi. Oluline on suurendada kõigi kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate – avaliku halduse asutused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, elanikud, ettevõtjad – vastutus- ja kogukonnatunnet kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kuid selleks on vaja nõuetekohast ja terviklikku institutsioonilist ja rahalist toetust;

kutsub kliima- ja elurikkusekriisi ja Ukrainas toimuva sõja valguses üles oluliselt tugevdama kogu tervishoiu- ja hooldussektorit, käsitledes tervist rohepöörde peamise ajendi ja prioriteedina ning tugevdades kliima- ja tervishoiupoliitika koostoimet kooskõlas kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi soovitustega;

on veendunud, et vastupanuvõimeline kogukond suudab vastu panna kliimaohtude ja muude häirete mõjule, selle mõjuga toime tulla ning taastuda nende põhjustatud tagajärgedest. Seetõttu on oluline vähendada kahjulikku mõju, aga ka luua õhkkond, kus ühiskond, keskkond ja majandus saavad jõudsalt areneda, võttes kasutusele mitmesuguseid lahendusi tegutsemise stimuleerimiseks;

rõhutab, et vastupanuvõimelisi kogukondi on võimalik saavutada ka selliste vastupanuvõimeliste poliitiliste süsteemide arendamisega, mis on pühendunud võrdsusele, solidaarsusele, sotsiaalsele õiglusele ja soolisele võrdõiguslikkusele, kaasates lapsi ja noori ja jätmata kõrvale kedagi – eriti vähekaitstud rühmi – ning võttes arvesse territoriaalset mitmekesisust, sealhulgas maa-, ranniku-, mägi-, saare-, saarestiku- või äärepoolseimate piirkondade mitmekesisust;

toonitab, et keskkonnahoidlikke tootmismeetodeid ja -tehnoloogiaid edendav poliitika peab ka suurendama kohalike VKEde konkurentsivõimet, võimaldama luua ja arendada rohelisi töökohti ning parandama töötajate oskusi;

kordab – seoses kõrgete energiahindade ja sõjaga Ukrainas – oma üleskutset keelustada täielikult Venemaa gaasi, nafta ja kivisöe import Euroopasse ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi alustama erandolukorra plaanide koostamist, et valmistuda nende sanktsioonide tagajärgedeks. Komitee on veendunud, et kava „REPowerEU“ aitab kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, vähendada ELi üldist sõltuvust energia ja toorainete impordist ning seega vähendada sellega seotud poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske. Siiski peab komitee äärmiselt kahetsusväärseks, et puudub selge viide linnade ja piirkondade rollile nii praegusest energiakriisist ülesaamisel kui ka sellele pikaajaliste lahenduste pakkumisel;

Õige poliitikameetmete kombinatsiooni valimine vastupanuvõimeliste süsteemide tagamiseks

10.

toetab kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa määratlemist kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ missiooniga, ühendades keskkonna-, sotsiaal- ja majandussüsteemide vastupanuvõime pühendumisega pikaajalisele kestlikule arengule, sealhulgas võrdsusele, sotsiaalsele õiglusele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Oluline on kaasata lapsed ja noored, mitte kedagi kõrvale jätta ja tugevdada poliitiliste süsteemide vastupanuvõimet, et edendada kaasavate sotsiaalsete muutuste kaudu ühiseid väärtusi, solidaarsust ja mitmekesisuse austamist;

11.

rõhutab kooskõlas uut kliimamuutustega kohanemise strateegiat käsitleva teatisega vajadust reageerida kliimamuutustele võimalikult kiiresti, süsteemselt ja teadlikult. Komitee märgib, et vastupanuvõime on keerukas kontseptsioon, mis nõuab integreeritud, mitut valdkonda hõlmavaid ja paindlikke lahendusi, mis on välja töötatud territoriaalse lähenemisviisi alusel ja mis põhinevad tõenditel. Komitee toonitab, et vastupanuvõimeliste süsteemide loomine eeldab õigete prioriteetide valimist ning koosmõju eri poliitikavaldkondade vahel, mis toetavad muutumist kestlikuks piirkonnaks, mis on suuteline tulema toime kriiside ja šokkidega, olles samas valmis ohjeldama nende praegust ja tulevast mõju;

12.

teeb seepärast ettepaneku, et investeerimisprojektid hõlmaksid kliimariski ja kliimatundlikkuse analüüse ning et kulude-tulude stsenaariume kohandataks vastavalt;

13.

väljendab samuti muret energiakriisi eeldatava asümmeetrilise piirkondliku mõju pärast ELi linnadele ja piirkondadele – see näitab nende erinevat suutlikkust reageerida energiavarustuse häiretele ja tõusvatele energiahindadele. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel seda asümmeetriat nõuetekohaselt arvesse;

14.

toetab ettepanekuid kiirendada kohalikke taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid, et kaitsta Euroopa energiasõltumatust ja – julgeolekut ning võidelda energiaostuvõimetuse vastu, eelkõige arvestades Ukrainas toimuvat sõda ja selle tagajärgi Euroopa energiale;

15.

toetab kavasid ja meetmeid, mille eesmärk on tagada söekaevanduspiirkondades õiglane ja kaasav üleminek, et aidata neil areneda ja ületada kõik takistused enda ees, tagades selleks vajalike piisavate rahaliste vahendite olemasolu, ning luua nende piirkondade arenguks uus mudel;

16.

rõhutab, et vähese CO2 heitega tehnoloogia kiire rakendamise peamised takistused on seotud rahaliste ja inimressursside puudumisega, endiselt fossiilkütustest sõltuvate praeguste poliitikameetmete, eeskirjade ja organisatsiooniliste struktuuridega, samuti sotsiaal-kultuuriliste teguritega, nagu ühiskondliku heakskiidu puudumine, sest see võib kaasa tuua töökohtade kadumise ja elanikkonna vähenemise, eelkõige söekaevanduspiirkondades. Seetõttu peaks innovatsioon komitee arvates lähtuma konkreetsest kohalikust kontekstist ja otse mõjutama üldist süsteemi ja kogukonda ning töötama vastu protsessidele, mis viivad ühiskondliku heakskiidu kaotamiseni;

17.

nõuab toetust, et hõlbustada heiteta ja vähese heitega aktiivsete ja avalike liikuvus- ja transpordilahenduste arendamist ja kättesaadavust;

18.

märgib, et kliimamuutused võivad 21. sajandil olla suurim oht tervisele kogu maailmas, ning nõuab seetõttu valdkonnaülest koostööd ja terviseühtsuse põhimõtte järgimist, mille tulemuseks on koordineeritud tegevus kõigil valitsemistasanditel rahvusvahelistes asutustes, valitsusvälistes organisatsioonides ja akadeemilistes institutsioonides, et kaitsta loodust ning taastada elurikkus, elupaigad ja ökosüsteemid;

19.

juhib tähelepanu sellele, et ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil rajanevad katastroofiohu vähendamise meetmed on kulutõhusad poliitikavahendid. Kuid neid ei kasutata praegu siiski täielikult ja nende potentsiaali tuleks ELi tasandil veelgi suurendada (3);

20.

kutsub üles kiirendama üleminekut ringmajandusele ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selles protsessis. Komitee kutsub üles edendama uusi ärimudeleid ja tugevdama vahendeid, eelkõige munitsipaalteenuste ja nende laiendatud tarbijavastutuse mehhanismide ning avaliku ja erasektori partnerluse raames, samuti sellega seotud kestlike tarbimis- ja tootmismudelite ning keskkonnahoidlike ja kestlike riigihangete edendamise vallas;

21.

pooldab uuenduslike juhtimislahenduste kasutuselevõttu avalikus sektoris, kasutades eluslabori kontseptsiooni. Komitee toonitab, et vastupanuvõimeliste kogukondade loomiseks on äärmiselt oluline aidata neil leida tõhusaid viise probleemide lahendamiseks, kasutades ära avalike teenuste kasutajate loovust ja innovatsiooni;

22.

nõuab, et investeerimisprotsessides võetaks arvesse looduspõhiseid lahendusi. Selles algatuses, mis on osa ELi uuest kliimamuutustega kohanemise strateegiast, seatakse esikohale looduspõhised lahendused (4);

23.

tunnustab algatusi (sealhulgas linnapeade pakt ja Euroopa kliimapakt), mis julgustavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi suurendama oma püüdlusi ja ümberkujundavaid meetmeid. Nende algatuste saadikute tegevust tuleks tõhustada ja mujalgi jäljendada, et suurendada kliimateadlikkust kohaliku omavalitsuse kõigil tasanditel ja kiirendada nende üleminekut;

24.

toetab kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniseid. Need suunised muudavad Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtavad jõupingutused tulemuslikumaks, eelkõige seoses hoonete renoveerimise, elurikkuse, keskkonnahoidliku liikuvuse, taastuvenergia ja ressursitõhususega, et toetada üleminekut ringmajandusele;

25.

nõuab õigete tingimuste loomist sotsiaalmajanduse arendamiseks. Poliitiline ja õiguslik raamistik on sotsiaalmajanduse jaoks sobiva keskkonna loomise võti. See hõlmab maksustamise, riigihangete ja riigiabi raamistikku, mida tuleb kohandada sotsiaalmajanduse vajadustele;

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui rohepöörde kesksed osalejad

26.

nõuab hästi toimivat mitmetasandilise valitsemise raamistikku alates kohalikust, suurlinna ja piirkondlikust tasandist kuni riikliku, Euroopa ja ülemaailmse tasandini. Radikaalsed ja püsivad elustiilimuutused, mis on vajalikud õiglase, kestliku, vähese CO2 heitega ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks, nõuavad nii alt üles kui ka ülalt alla koostööd;

27.

rõhutab asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on rohepöörde peategelased. Nad viivad ellu 70 % kõigist ELi õigusaktidest, 70 % kliimamuutuste leevendamise meetmetest, 90 % kliimamuutustega kohanemise strateegiatest ja 65 % kestliku arengu eesmärkidest, samuti vastutavad nad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja kahe kolmandiku avaliku sektori investeeringute eest. Nad on kõige paremini kursis kohalike ja piirkondlike probleemidega ning nende käsutuses peaksid seepärast olema vahendid leidmaks süsteemseid lahendusi, mis sobivad kõige paremini kohaliku stsenaariumiga. See roll ei tähenda aga, et nad peaksid olema ainsad vastutajad. Kõrgematel valitsustasanditel on kohustus toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõigis nende jõupingutustes;

28.

julgustab ulatuslikumalt kasutama kaasavat valitsemist (arutelud, eelarved jne) ja mitut sidusrühma hõlmavat valitsemist, kuna see suurendab optimaalsete roheliste investeeringute võimalusi maapiirkondade väikelinnades, linnades ja piirkondades. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad otsuste tegemist kõigis etappides ja pakuvad aktiivset toetust poliitikastrateegiate raames.

29.

märgib, et mõelda globaalsel ja tegutseda kohalikul tasandil on ainus viis Pariisi kokkuleppe kõrgelennuliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses kutsub komitee ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisi üles aktiivselt ja sisuliselt kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui konventsiooni osaliste konverentsi usaldusväärset partnerit kliimameetmetes;

30.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi korraldama kohalikke kliimatippkohtumisi, millel on positiivne mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisele kliimamuutustega kohanemise ja energiasüsteemi ümberkujundamise küsimustesse ning mis annavad võimaluse valmistada ette Euroopa Regioonide Komitee soovitusi iga-aastasteks ÜRO kliimakonverentsideks;

Vastupanuvõime suurendamise sotsiaalne mõõde

31.

rõhutab, et kohalike kogukondade kaasamine otsuste tegemisse on igasuguse ülemineku seisukohalt ülioluline. Komitee kutsub üles ulatuslikumalt pühenduma mõjuvõimu suurendamisele, kaasavusele, ühistele väärtustele ja solidaarsusele, kaasates kõik osalejad vastupanuvõimelisemate kogukondade loomisse. Sellega seoses on oluline ka noorte kaasamine;

32.

kutsub üles töötama välja vahendeid, mis julgustaksid kodumajapidamisi osalema üleminekus, ja erinevaid toetusvorme, iseäranis kõige vähem kaitstud kodanikerühmadele ja piirkondadele. Komitee tunneb sellega seoses heameelt kliimameetmete sotsiaalfondi loomise üle ja kutsub üles andma rahalist toetust jagatud eelarve täitmise süsteemi kaudu, milles järgitakse partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

33.

nõuab tarbijate, sh tootvate tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöördes, kasutades õigusakte rohepesu piiramiseks ja teadlike valikute edendamiseks;

34.

kutsub üles võtma meetmeid, mis hõlbustaksid ja edendaksid asjakohaseid algatusi, ning vähendama takistusi kohalike taastuvenergiakogukondade loomisel, sest need on peamine vahend, et soodustada taastuvate energiaallikate laialdast kasutust ja saavutada detsentraliseeritud energiasüsteem, pakkudes samas kohalikku majanduslikku ja sotsiaalset kasu;

35.

märgib, et kavas „REPowerEU“ ei ole energiasäästu potentsiaali piisavalt arvesse võetud, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma selliseid meetmeid nagu kampaaniad, mille abil suurendada üldsuse teadlikkust ja julgustada muutma käitumisharjumusi;

Haridus ja õppimine vastupanuvõime suurendamiseks

36.

rõhutab, et rohepööre ei õnnestu ilma teadmistekapitali loomiseta kliimahariduse kaudu kõigil haridustasemetel ning oskuste ja ümberõppeta;

37.

rõhutab, et kliimapakt peaks kiirendama jõupingutusi kohalikul tasandil kohalike osalejate (VKEd, koolid, kohalikud omavalitsused, ülikoolid jne) juba võetud kohustuste täitmiseks ning panema aluse uutele kohustustele, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu;

38.

toetab programmi „Euroopa horisont“ eesmärke, põhimõtteid ja suuniseid ning kutsub üles karmistama projektide kestvusele esitatavaid nõudeid ja jälgima nende mõju;

39.

rõhutab, et olulised on meetmed, mille eesmärk on edendada, laiendada ja rahastada olemasolevaid ja uusi algatusi, millega toetatakse teadmiste ja parimate tavade jagamist Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike võrgustike kaudu ning linnadevahelist koostööd, nagu vastastikune õppetegevus, õppekülastused, partneritevaheline mentorlus ja juhendamine;

40.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema kõik endast oleneva, et soodustada vastastikust ja piiriülest halduskoostööd üleminekuprojektide rakendamisel, sealhulgas piirkondade, omavalitsuste ja piiriüleses koostöös kogu ELis;

41.

teeb ettepaneku kasutada kohalikul ja piirkondlikul tasandil kliimamuutustevastases võitluses parimaid tavasid, mis on loodud sellistes algatustes nagu linnapeade pakt, kliimapartnerlus „Under2 Coalition“, ELi missioonid jne. Eesmärk on kasutada kogutud andmeid pikaajaliste kliimastrateegiate väljatöötamisel ning jagada kogemusi edukate meetodite, uuenduslike lahenduste ja sellistest algatustest saadud väärtuslike õppetundide kohta;

42.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma spetsiaalse tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi loomist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega rohepöördel ja vastupanuvõimeliste kogukondade ülesehitamisel, ja nii pakkuma rahalist toetust ELi parimate tavade üksteisele tutvustamiseks (õppekülastused);

43.

rõhutab, et tähtsad on põlvkondadevaheline koostöö, noorteperspektiivi arvesse võtmine kõikjal ja noorte valitud poliitikute programmist saadav toetus. Komitee pooldab innovatsiooni ökosüsteemi loomist andekatele noortele mõeldud projektide, programmide ja meetmete kaudu, et kasutada ära noorte potentsiaali rohepöördeks;

44.

kutsub üles looma kohalikke/piirkondlikke kliimakeskusi kui infopunkte ja kohti, mis julgustavad kohalikke kogukondi rohepööret edasi viima. Sellised keskused võivad käivitada alt üles suunatud algatusi ja projekte, millega edendatakse ja julgustatakse koostööd linnade ja piirkondade nii pühendunud kui ka skeptiliste ja kaasamata „kasutajate“ vahel;

Üldsuse suurem teadlikkus ja muutuste jälgimine

45.

rõhutab, et üldsuse teadlikkus kliimamuutustest, nende põhjustest ja tagajärgedest on tõhusa kliimapoliitika eeltingimus. Nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite (kaugseire, transpordi telemaatika, droonid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamine võimaldab vastuvõetud kliimapoliitikat palju tõhusamalt ellu viia;

46.

on seisukohal, et kliimaohtudest teadlik ühiskond näitab üles suuremat solidaarsust keeruliste ja sageli kulukate tegevuste vastuvõtmisel. Meetmete aluseks on ajakohane ja usaldusväärne teave ning see, kas kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad neid aktsepteerivad;

47.

toonitab, et rohepöörde edu sõltub paljude kohalike partnerite kaasamisest. Oluline on selge ja pidev teavitamine üleminekuprotsessist ja dialoog, eelkõige sellistes keerulistes küsimustes nagu eratranspordi piiramine ja üldsuse poolt raskesti aktsepteeritavate munitsipaalrajatiste asukoht;

Ettevõtjad ja vastupanuvõime suurendamine

48.

rõhutab, et ettevõtjad ja tööstus peaksid toetama jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks ning et kehtestada tuleks õiguslikud ja finantsvahendid, et vältida negatiivsete välismõjude arvessevõtmise kulude ülekandmist kohalikule elanikkonnale;

49.

nõuab, et kestlikku tootmist stimuleeritaks reguleerimisega, laiendades tootjavastutust üha suurema arvu tooterühmade ja nende olelusringi üksikute etappide eest;

50.

väljendab heameelt tööstusheidete direktiivi läbivaatamise üle. Selle direktiivi eesmärk ei ole mitte ainult vältida ja kontrollida saastet, vaid ka ergutada innovatsiooni, premeerida eestvedajaid ja aidata luua võrdseid tingimusi ELi turul;

51.

juhib tähelepanu sellele, et heitevaba ja täielikult integreeritud energiasüsteemi saavutamiseks ELis on vaja välja töötada rohkem piiriüleseid säästva energia projekte ja taristut. Olemasolevad tõkked tuleks kõrvaldada ning piiriülest vähese heitega ja taastuvenergiaalast koostööd tihendada;

52.

juhib tähelepanu vajadusele ergutada ehitustoodete siseturgu sellise reguleeriva raamistiku abil, mis on sobiv nn renoveerimislaine juhtimiseks ja säästval ehitusel põhinevate ehitusinvesteeringute edendamiseks;

Kestlik tarbimine

53.

nõuab seadusandlikke meetmeid, et muuta kõik ELi turul olevad füüsilised kaubad keskkonnahoidlikumaks, ringluspõhisemaks ja energiatõhusamaks kogu nende olelusringi vältel, alates disainist, igapäevasest kasutamisest kuni kasutusotstarbe muutmise ja korduskasutamiseni;

54.

nõuab seadusandlikke muudatusi, et tõhustada jõupingutusi toidu raiskamise vastu võitlemisel, sealhulgas kestliku toidusektori arengu stimuleerimist (strateegia „Talust taldrikule“) ning toiduainete töötlemise ja jaemüügi sektori keskkonnamõju vähendamist, võttes meetmeid transpordi, ladustamise, pakendamise ja toidu raiskamise vältimise valdkonnas, ning meetmeid kestliku toidutarbimise edendamiseks;

55.

pooldab komisjoni meetmeid, millega toetatakse sellise Euroopa sotsiaalmajanduse arendamist, mille abil suudetakse reaalselt lahendada toidu raiskamise ja toodete lühikese kasutuseaga seotud probleemid ning arendada uusi keskkonnahoidlikke meetmeid;

56.

juhib tähelepanu sellele, et praegusel kriisi ja sellest tulenevate probleemide ajal on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sunnitud oma eesmärke pidevalt läbi vaatama, tuvastama riske ja reageerima dünaamiliselt tekkivatele arengupiirangutele. See võib raskendada murranguliste meetmete järjepidevat ja terviklikku rakendamist;

Vastupanuvõime suurendamise rahaline mõõde

57.

rõhutab jõuliselt, et kõige olulisemad fondid (ELi ühtekuuluvusfond, taaste ja vastupidavusrahastu, õiglase ülemineku fond, moderniseerimisfond jne) ning otseselt kohalikule ja piirkondlikule tasandile mõeldud fondid (LIFE, Euroopa ühendamise rahastu jne), mille eesmärk on toetada rohepööret, on kavandatud riiklikul tasandil ning et kohalike ja piirkondlike projektide ulatus sõltub keskvalitsuse suunistest. Kasutusele tuleks võtta menetlused, millega tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikult ulatuslik osalemine, mis vastab nende vajadustele ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel;

58.

rõhutab, et Euroopa Komisjoni esitatud kavas „REPowerEU“, mis on seotud energiasäästu suurendamise, tarnete mitmekesistamise, taastuvate energiaallikate arendamise tõhustamise, fossiilkütuste tarbimise vähendamise ja arukate investeeringutega, tuleks ette näha rahaline toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kava rakendamiseks ning sel eesmärgil olemasolevate või uute ELi rahaliste vahendite eraldamine. Komitee kutsub liikmesriike üles suunama taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamata vahendid ümber, et toetada kohalikku energiajulgeoleku planeerimist ja investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;

59.

rõhutab rolli, mida täidavad aluslepingu sätted kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuse rahastamise kohta, eelkõige kliimakaitse valdkonnas. Muudatuste sisseviimist tuleb kohandada kohalike kogukondade oludele ja võimalustele, võimaldades neid muudatusi teha tõhusalt, ilma et see tooks kaasa liigse koormuse kohalikele elanikele. Komitee kutsub seepärast Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi munitsipaalteenuste rahastamise eeskirjad, leidmaks paremaid lahendusi sellele, kuidas rahastada kõige pakilisemaid vajadusi selles valdkonnas, millel on tagajärjed keskkonnamõjule;

60.

nõuab riigiabi eeskirjade lihtsustamist, sealhulgas lahenduste toetamist jäätmekäitluse jaoks oluliste süsteemide rahastamise ja ülalpidamise valdkonnas, eelkõige mis puudutab rahastamisvõimaluste loomist kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele nende süsteemide käitamiseks, samuti kriisijuhtimise toetamist ja ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate toetamist;

61.

rõhutab vajadust vähendada energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust energiatõhususe meetmete ja taastuvate energiaallikate laialdasema rakendamise abil ning seotud vajadust, et liikmesriigid toetaksid selles kohalikku ja piirkondlikku tasandit. Seetõttu peab komitee oluliseks vähendada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud meetmete algset kulukoormust eelkõige leibkondade, mikro- ja väikeettevõtjate ning vähekaitstud tarbijate jaoks;

62.

rõhutab, et kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise raames ette nähtud rahalised vahendid ei ole piisavad, et tagada tõeliselt õiglane üleminek, ning et kaaluda tuleks kliimameetmete sotsiaalfondile tulude eraldamist ka mujalt kui maanteetranspordi- ja hoonesektorit kaasavast heitkogustega kauplemise süsteemist (II heitkogustega kauplemise süsteem). Komitee teeb ettepaneku, et kliimameetmete sotsiaalfondile eraldatud tulu tuleks hakata koguma juba enne II heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist;

63.

on veendunud, et kliimameetmete sotsiaalfond peaks tasakaalustama kahjulikku mõju leibkondadele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning kõige vähem kaitstud transpordikasutajatele ning tagama sotsiaalselt kestliku arengu;

64.

julgustab erasektorit (sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kaudu) täitma linnade ja piirkondade vastupanuvõime suurendamisel suuremat rolli;

65.

nõuab senisest rohkem paindlikkust Euroopa konkurentsiõiguses, iseäranis riigiabi valdkonnas, kuna eeskirjades ei võeta piisavalt arvesse Euroopa ettevõtjate konkurentsi olemust kolmandates riikides, kus samu eeskirju ei järgita;

66.

juhib tähelepanu sellele, et arvukate kriiside ja kõrgemate valitsustasandite toetuste hilinemise tõttu kohalikele omavalitsustele tekkinud kulusid on alahinnatud. Komitee nõuab seetõttu ettepanekuid tõhusamateks lahendusteks;

67.

nõuab suuremat rahalist toetust nn lumepalliefektiga rohelistele investeeringutele, millega käivitatakse täiendavaid meetmeid rohepöörde edendamiseks;

68.

juhib tähelepanu sellele, et otsese rahastamise kõrval peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saama piisavat tehnilist abi ja toetust suutlikkuse suurendamiseks, et kasutada ära olemasolevaid rahastamisvõimalusi, aidata neil tagada tõhus tasakaal era- ja avaliku sektori vahendite vahel ning kasutada investeeringuteks rohkem keskkonnahoidlikke ja kestlikke riigihankeid;

69.

toetab nn rohelise eelarvestamise ideed kui fiskaalpoliitika kujundamise vahendit, mis aitab saavutada keskkonnaeesmärke. See võimaldab hinnata eelarve- või maksupoliitika keskkonnamõju ning nende kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks tehtavate jõupingutustega (5);

70.

nõuab edasist haldusalast lihtsustamist ja regulatiivsete tõkete vähendamist uute ja innovatiivsete tehnoloogiate ja ärimudelite väljatöötamise ja rakendamise vallas;

71.

juhib tähelepanu sellele, et kliimapoliitika rakendamisega seotud probleemid on suuresl määral koondunud ümber kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, samas kui võimalik rahastamine (nt maksutulu, heiteõigused) läheb peamiselt keskvalitsuse eelarvesse. Komitee nõuab ressursside juurdepääsu eeskirjade läbivaatamist;

Ökosüsteemi teenuste pakkumise tugevdamine

72.

juhib tähelepanu vajadusele võtta erimeetmeid, et ratsionaliseerida veemajandust linnapiirkondades ja eelkõige lihtsustada veevarude majandamist, võttes arvesse ühendusi valgalaga, ning luua programm väikesemahuliste vee säilitamise investeeringute arendamiseks ja fond selle eesmärgi täitmiseks;

73.

tunneb muret selle pärast, et vaatamata keskkonnaalaste õigusaktide laiale kohaldamisalale ELis on ökosüsteemide õiguskaitses endiselt suuri lünki (6), kuigi ökosüsteemide taastamine on äärmiselt oluline, et säilitada hea elukvaliteet ja tagada kestlikuks arenguks vajalike protsesside jätkumine.

Brüssel, 30. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0082&from=EN

(2) https://report.ipcc.ch/ar6wg2/pdf/IPCC_AR6_WGII_FinalDraft_FullReport.pdf

(3) „Climate change adaptation and disaster risk reduction in Europe. Enhancing coherence of the knowledge base, policies and practices“, 15/2017, EEA, https://www.eea.europa.eu/publications/climate-change-adaptation-and-disaster.

(4) https://climate-adapt.eea.europa.eu/eu-adaptation-policy/sector-policies/ecosystem

(5) https://www.oecd.org/environment/green-budgeting/

(6) „Mapping and Assessment of Ecosystems and their Services: An EU ecosystem assessment“, 2020 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC120383.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/41

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Rohelise eelarve rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil“

(2022/C 375/07)

Raportöör:	Autuni linnapea Vincent CHAUVET (FR/RE)
Viitedokument:	eesistujariigi konsulteerimistaotlus (kodukorra artikli 41 punkt a)

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

juhib tähelepanu sellele, et ELi 2019. aasta rohelise kokkuleppega luuakse tegevuskava, mille abil muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ressursse säästvaks, ringmajanduspõhiseks ning konkurentsivõimeliseks. Komitee rõhutab riigieelarvete tähtsat rolli avaliku sektori investeeringute ning tarbimise ja maksustamise ümbersuunamisel roheliste eesmärkide saavutamisele koos selge kohustusega toetada rohelise eelarvestamise tavade kasutamist ELis;

rõhutab, kui tähtis on roheline eelarvestamine, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ja rahvusvahelised kliimakohustused, et hinnata sellise rahastamise rohelist mõju, mille eesmärk on muuta meie eluviisi (eelkõige energeetika, eluasememajanduse, transpordi ja toidusüsteemide vallas), et silmas pidada ülemineku õiglasi ja kaasavaid aspekte;

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles toetama piirkondade ja linnade aktiivset kaasamist selle hindamisse, kas eelarvepunktid on kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, ning ühtlustatud määratluste, liigituste ja suuniste väljatöötamisse, et kohaldada neid konkreetsete meetmete suhtes;

kordab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendid ei jõua veel piirkondliku või kohaliku tasandi omavalitsusteni, kus rakendamine toimub. See on tõeline probleem, arvestades, et OECD andmetel on riigi tasandist madalama tasandi osakaal 55 % avaliku sektori kulutustes ja 64 % avaliku sektori investeeringutes kliima ja keskkonna valdkonnas;

Raammääratlus

märgib, et Euroopa Komisjon määratles 2021. aasta mais rohelist eelarvet laias laastus eelarvestamise protsessina, mille raames tehakse kindlaks eelarvepunktide keskkonnapanus ja seda hinnatakse konkreetsete tulemusnäitajate alusel, et viia eelarvepoliitika paremini kooskõlla keskkonnaeesmärkidega;

hoiatab siiski, et ette tuleks näha rohelise eelarvestamise ja selle aluseks oleva protsessi ühtne ja selge määratlus, et oleks võimalik hinnata avaliku sektori eelarvete kui terviku või nende konkreetsete osade keskkonna- ja kliimamõju. Seejuures tuleb arvesse võtta vajadust lähtuda rohelisest eelarvestamisest ka otsuste tegemisel;

juhib tähelepanu sellele, et OECD on välja töötanud rohelise eelarvestamise strateegilise raamistiku, mis loob valitsustele roheliseks eelarvestamiseks soodsa keskkonna, määrates kindlaks selle vormi, eesmärgi ja meetodi. Lisaks või täienduseks sellele töötas Euroopa Komisjon 2022. aasta jaanuaris välja Euroopa rohelise eelarvestamise alusraamistiku, mille abil suunata ELi liikmesriike rohelise eelarvestamise kasutuselevõtmisel või oma olemasoleva tava täiustamisel;

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles aitama kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rakendada rohelise eelarvemenetluse suuniseid ja metoodikaraamistikku, sealhulgas olemasolevaid ettepanekuid riigi tasandist madalamale tasandile (1). Selle kohaselt tehakse kindlaks eelarvepunktide keskkonnapanus ja hinnatakse seda konkreetsete tulemusnäitajate alusel, et viia kohalik ja riiklik eelarvepoliitika paremini kooskõlla keskkonnaeesmärkidega;

tuletab siiski meelde, et pakutav metoodika peab olema piisavalt paindlik, et seda saaks kohandada riigipõhisele kontekstile (riigi tasandist madalama tasandi kohustused, eelarve liigendus jne) ning samuti riigi tasandist madalamale valitsustasandile;

10.

kutsub samal ajal Euroopa Komisjoni üles kaaluma seda, et minna rohelise eelarvestamise metoodikaraamistikust kaugemale, sealhulgas koostada õigusraamistiku ettepanek;

11.

rõhutab, et on oluline määratleda kohalikul ja piirkondlikul tasandil rohelise eelarve eesmärgid kooskõlas valdkondlikes kavades määratletud kliima- ja kestlikkuse eesmärkidega (nt piirkondlikud energiakavad, säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavad, säästva liikuvuse kavad);

12.

kutsub Euroopa Komisjoni valitud 100 Euroopa linna üles saama 2030. aastaks kliimaneutraalseks ja arukaks linnaks, et võtta kasutusele roheline eelarvestamine eesmärgiga jälgida, kuidas linnad oma kohalike sidusrühmadega kliimalepingute investeerimiskava rakendavad;

13.

rõhutab asjaolu, et kliimamuutustel on majanduslik mõju. Need keskkonnakulud (negatiivne välismõju) on varem arvatust suuremad, kuid ettevõtjatel ja organisatsioonidel on võimalik oma majanduslikku olukorda parandada, vähendades seda negatiivset välismõju ja sellest tulenevalt ka eelarvemõju. Ettevõtted ja organisatsioonid saavad keskkonnamakse vähendada või vältida, kui järgivad kliimaalaseid õigusakte, ning seega tuleks viimasena nimetatut käsitada ka majandusliku võimalusena;

Järelevalve

14.

leiab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil välja töötatud roheline eelarvestamine peaks keskenduma kulu- ja tulumeetmetele ning eelkõige kulueraldisi sisaldavate eelarvedokumentide järelevalvele. Ent hindamise kättesaadavamaks muutmiseks peaks olema võimalik hinnata üksnes kulusid (esimese sammuna). Teise sammuna võiks hinnata tulusid ja maksukulusid, nagu on soovitatud ELi rohelise eelarvestamise alusraamistikus;

15.

märgib siiski, et selleks, et roheline eelarvestamine osutuks kohalikul ja piirkondlikul tasandil edukaks ja kasulikuks, on ainus viis edasi minna luua tugiraamistik, mis ulatub üksnes rohelise eelarvestamise vahenditest kaugemale. Kuid ülesanne see raamistik välja töötada ei peaks jääma üksnes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kanda, vaid seda tuleks teha kõrgemal valitsustasandil;

16.

leiab, et kohalikuks ja piirkondlikuks roheliseks eelarvestamiseks tuleb koostada loetelu eelarvepunktidest, millel on konkreetne keskkonnaalane netomõju, mida võiks üldiselt pidada roheliseks, ning samuti eelarvepunktidest, mille netomõju võiks üldiselt pidada keskkonnakahjulikuks või neutraalseks. Loetelu tuleks lisada rohelist eelarvestamist käsitlevatesse suunistesse ja vahenditesse, mis on mõeldud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on valmis kas rakendama rohelist eelarvestamist või ajakohastama oma praegusi tavasid. Seoses sellega tunneb komitee heameelt Euroopa Komisjoni ja OECD jõupingutuste üle selle teokstegemisel;

17.

rõhutab, kui oluline on, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mõõdaksid roheliste ja keskkonnakahjulike eelarvepunktide mõju kliimamuutustele ning tegeleksid samal ajal CO2 heite, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, elurikkuse, puhta õhu ja muu keskkonnareostusega;

18.

on seisukohal, et põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ on ajend, mis julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võtma kasutusele rohelise eelarvestamise metoodika;

19.

on veendunud, et roheline eelarve võib olla tõhus otsustusvahend kestlikkuse ja kliimameetmete järelevalveks ja hindamiseks koos keskmise pikkusega ja pikaajalise raamatupidamisstrateegiaga, integreerides selle avaliku sektori ehitustööde mitmeaastase kava ja eelarveprognoosiga. Komitee peab tulemuslikku järelkäsitlemist eduka rakendamise üheks peamiseks aspektiks;

20.

soovib, et loodaks platvorm asutustevaheliseks koostööks üle riigi-, aga ka kohaliku omavalitsuse piiride. Platvormi eesmärk oleks tutvustada üksteisele parimaid tavasid ja teha suutlikkuse suurendamise algatusi, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma eelarvet rohelisemaks muuta. Koolituse abil peaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi juhendatama praktilisel rakendamisel, olemasolevate tavade hindamisel ja konkreetsete probleemidega tegelemisel, et muuta riigi rahandus rohelisemaks;

21.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles laiendama juurdepääsu algatustele, mis pakuvad tehnilist tuge rohelise eelarve koostamisel ja mis on praegu kättesaadavad enamasti riigi tasandil. Komitee on sellega seoses valmis võtma koostöös Euroopa Komisjoni, OECD, kliimamajanduse instituudi I4CE ja teiste asjaomaste osalejatega kasutusele komitee liikmetele kohustusliku rohelise eelarvestamise koolituse. See oleks esimene samm teadlikkuse suurendamiseks ja asjakohase oskusteabe edastamiseks selle eelarvestamise lähenemisviisi rakendamise kohta;

Investeeringute võimaldamine

22.

tuletab meelde, et rohelist eelarvestamist mõistetakse eelarve keskkonnahoidlikkuse hindamisena. Siiski peaks selle lõppeesmärk olema ka suurendada eelarve roheliste osade osakaalu, sest roheline eelarvestamine on üks vahend rohelise kokkuleppe rakendamiseks, mille eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Iseäranis peaks see võimaldama ELil rahastada otse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rohepöörde teostamisel. Seoses Euroopa Liidu eelarve ja erinevate ELi fondidega peaks silmas pidama asjaolu, et kliimamuutuste mõju avaldub eri riikides ja piirkondades erinevalt. Seepärast peaks liidu panuse ja rahastamise puhul võtma arvesse piirkondade mitmekesisust ja neist igaühe sotsiaal-majanduslikku olukorda ning suutlikkust kliimamõjudele reageerida;

23.

rõhutab, et lisaks eelarvehinnangule vajavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused piisavat rahastamist. Selleks tuleb parandada juurdepääsu programmidele ja toetada pangakõlblike projektide (sealhulgas väiksemahuliste projektide) arendamist, koondades väikesemahulisi projekte, et luua vajalik mastaabisääst;

24.

kordab, et väga tähtis on kaasata erasektori rahastamisallikad. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad suuremat haldussuutlikkust, et korvata oma suurusest ja olemasolevatest ressurssidest tingitult väikest tehnilist võimekust;

25.

rõhutab rohelisel eelarvestamisel kasutatava metoodika suurt potentsiaali projektide hindamiseks ja võimalust rahastada projekte rohelisi võlakirju emiteerides, et kiirendada vähese CO2 heitega investeeringuid ja suurendada investorite toetust ning toimida peamise vahendina kliimamuutuste vastu võitlemisel ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel. Selliste algatustega nagu ülemaailmne roheliste võlakirjade partnerlus (GGBP) toetatakse riigi tasandist madalama tasandi üksuste, näiteks linnade, liidumaade ja piirkondade, äriühingute ja eraettevõtete ning finantseerimisasutuste jõupingutusi kiirendada roheliste võlakirjade emiteerimist;

26.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles vabastama rohelised investeeringud piirkondliku eelarvepuudujäägi arvutamisest ja võla piirmäära kuldreeglitest ning suurendama sel viisil rohelisi investeeringuid, et saavutada ELi kaugeleulatuvad eesmärgid ja vähendada CO2 heidet;

27.

tõstab esile asjaolu, et kestliku rahanduse taksonoomia määruse ja jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse vastuvõtmisega on Euroopa Komisjon tänu uuendatud kestliku rahanduse strateegiale ja kestliku rahanduse raamistikule parandanud kestliku majandustegevuse rahastamist. Komitee tunnistab, kui oluline on siduda rohelised eelarved vähese CO2 heite võrdlusaluse ja CO2 heite mõju vähendamise võrdlusalusega, et kaasata avaliku sektori investeeringutesse erakapitali ja anda investoritele selgem arusaam nende investeeringute CO2-mõjust;

28.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja rohelise eelarvestamise sertifikaadi kooskõlas taksonoomia nõuetega – niivõrd kui see on kohaldatav – refinantseeritud projektidele;

29.

nõuab taksonoomia märkimisväärset parandamist, vähendades oluliselt sellega hõlmatud ettevõtete töötajate arvu, ning pooldab tuumaenergia lisamist taksonoomiasse keskkonnahoidliku investeeringuna;

Osalemine ja läbipaistvus

30.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel levitada kodanike seas rohelise eelarve järelevalve aruandeid, et edendada kliima- ja keskkonnameetmete poliitika puhul tulemuslikkust, aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust;

31.

kutsub üles tegema rohelise eelarvestamise meetodite ning eelkõige kulude ja tulude liigitamiseks kasutatud hüpoteesi suhtes korrapäraselt välisauditeid, et tagada aruandekohustuse täitmine ja lõppkokkuvõttes suurendada üldsuse usaldust protsessi vastu;

32.

kutsub üles suurendama kodanike seas vastutust rohelise tegevuskava eest. Komitee innustab linnu ja piirkondi lisaks rohelise eelarvestamise kaudu teavitamisele ühtlasi rohkem kasutama rohelist kaasavat eelarvestamist, et anda kodanikele – eelkõige kohalikele noortekogudele – võimalus võtta vastutus kogukonnale kasulike roheliste projektide aastaeelarve teatud osa eest;

Sotsiaalne eelarvestamine

33.

tunnistab, et rohelised eelarved on võimas majanduslik vahend ühiskonna ja majanduse ümberkujundamiseks ning võrdõiguslikkuse suurendamiseks. Teisalt hoiatab komitee, et roheline eelarvestamine tuleb ühitada sotsiaalsete eesmärkidega, et kedagi ei jäetaks kõrvale;

34.

kinnitab, et linnadel ja piirkondadel on keskne roll vähese heitega kaasava ülemineku saavutamisel, ning rõhutab, et kliimameetmetest peab saama prioriteetne kohaliku tasandi ülesanne. Linnade ühised mured on näiteks seotud sellega, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada ruumilist planeerimist, segregatsiooni ja linnaarengut, inimeste tervist ja majanduslikku kihistumist. Investeeringud vähese CO2 heitega linnataristusse võivad positiivselt mõjutada väikese sissetulekuga ja vähekaitstud elanikkonnarühmi. Seepärast ei saa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi jätta nende rohepöörde nimel tehtavates jõupingutustes omapäi. Nii liikmesriikidel kui ka ELil on kohustus neid jõupingutusi toetada;

35.

on seisukohal, et ümberjaotamine on oluline selleks, et kedagi ei jäetaks kõrvale, sest kasvuhoonegaaside heite mahukate kaupade ja teenuste (küte ja jahutus, eluasemeüür, transport) kulud suurenevad kliimamuutuste leevendamise poliitika tõttu järsult. Riikides, kus neid kaupu ja teenuseid tarbib ebaproportsionaalsel hulgal väikese sissetulekuga leibkondi, suurendab leevendamispoliitika kulude poolel ebavõrdsust. Sotsiaalse tasakaalustamatuse vältimiseks tuleb tugevdada põhimõtet „saastaja maksab“. Seepärast tuleb ümberjaotamine kavandada viisil, mis premeerib kliimasõbralikul viisil käitujaid. Kliimameetmed on kogu ühiskonna ülesanne. Euroopa Liidu eelarve ja ELi eri fondide puhul tuleks arvesse võtta riikide ja piirkondade vahelisi sotsiaal-majanduslikke erinevusi ning kliimamuutuste ja nende vastu võitlemise poliitika mõju territoriaalsele ja sotsiaalsele ebavõrdsusele, et rohepööre oleks võimalikult õiglane ja kaasav.

Brüssel, 30. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Kliimamajanduse instituut ning OECD piirkondade ja linnade keskus on juba välja töötanud või on välja töötamas menetlusi eelarvete kliimamõõtme hindamiseks või erisuuniseid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsuste jaoks.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/45

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Platvormitöö tingimuste parandamine“

(2022/C 375/08)

Raportöör:

Yonnec POLET (BE/PES), Berchem-Sainte-Agathe’i / Sint-Agatha-Berchemi esimene abivallavanem

Viitedokument:

komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Paremad töötingimused tugevama sotsiaalse Euroopa jaoks: digitaliseerimise kõigi hüvede rakendamine tulevikutöö heaks“

COM(2021) 762 final

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta

COM(2021) 761 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

COM(2021) 762 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mitmes liikmesriigis või piiriüleselt tegutsevate platvormide puhul puudub sageli selgus, kus platvormitööd tehakse ja kes seda teeb. Samuti on riiklikel ametiasutustel keeruline juurde pääseda sellistele digitaalsete tööplatvormidega seotud andmetele nagu platvormitööd tegevate isikute arv, nende tööalane staatus ja töötingimused. See muudab kohaldatavate normide täitmise tagamise keerukamaks, sealhulgas tööõiguse ja sotsiaalkaitse valdkonnas.

Mitmes liikmesriigis või piiriüleselt tegutsevate platvormide puhul puudub sageli selgus, kus platvormitööd tehakse ja kes seda teeb. Samuti on liikmesriikide pädevatel ametiasutustel keeruline juurde pääseda sellistele digitaalsete tööplatvormidega seotud andmetele nagu platvormitööd tegevate isikute arv, nende tööalane staatus ja töötingimused. See muudab kohaldatavate normide täitmise tagamise keerukamaks, sealhulgas tööõiguse ja sotsiaalkaitse valdkonnas.

Esitatud muudatuste selgitus

Paljudes liikmesriikides on piirkondlikel omavalitsustel pädevus määrata kindlaks töötajate staatus.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi liidus platvormitööd tegevate isikute suhtes, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse olevat tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. See peaks hõlmama ka olukordi, kus platvormitööd tegeva isiku tööalane staatus ei ole selge, et võimaldada tööalane staatus õigesti kindlaks määrata. Algoritmilist juhtimist käsitlevaid sätteid, mis on seotud isikuandmete töötlemisega, tuleks kohaldada ka tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate ja muude liidus platvormitööd tegevate isikute suhtes, kel puudub töösuhe .

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi liidus platvormitööd tegevate isikute suhtes, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse olevat tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. See peaks hõlmama ka olukordi, kus platvormitööd tegeva isiku tööalane staatus ei ole selge või on valesti või pettuslikult kindlaks määratud , et võimaldada tööalane staatus õigesti kindlaks määrata. Algoritmilist juhtimist käsitlevaid sätteid, mis on seotud isikuandmete töötlemisega, tuleks kohaldada ka tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes teevad liidus platvormitööd.

Esitatud muudatuste selgitus

Üks direktiivi eesmärke on võimaldada õigesti kindlaks määrata töötajate staatus füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Digitaalsed tööplatvormid erinevad teistest veebiplatvormidest selle poolest, et nad korraldavad tööd, mida üksikisikud teevad asjaomase tööplatvormi pakutava teenuse saaja ühe- või mitmekordse taotluse korral. Üksikisikute tehtava töö korraldamine eeldab vähemalt seda, et olulist rolli mängib nõutava teenuse nõudluse kokkusobitamine tööjõu pakkumisega üksikisiku poolt, kellel on digitaalse tööplatvormiga lepinguline suhe ja kes on valmis täitma konkreetset ülesannet, ning see võib hõlmata ka muid toiminguid, näiteks maksete töötlemist. Digitaalse tööplatvormina ei tohiks käsitada sellised veebiplatvorme, mis ei tegele üksikisikute töö korraldamisega, vaid pakuvad teenuseosutajatele üksnes vahendeid lõppkasutajani jõudmiseks, näiteks reklaamivad pakkumisi või teenusetaotlusi või koondavad ja annavad teavet olemasolevate teenuseosutajate kohta konkreetses piirkonnas, kuid ei osale muul viisil. Digitaalse tööplatvormi määratlust ei tohiks kohaldada ka selliste teenuste osutajate suhtes, mille peamine eesmärk on varade kasutamine või jagamine, näiteks lühiajalise majutuse pakkumine. Digitaalse tööplatvormi määratlus peaks hõlmama vaid selliste teenuste osutajaid , mille puhul üksikisiku tehtava töö (näiteks inimeste või kaupade vedu või koristamine) korraldamine on tegevuse vajalik ja oluline osa , mitte üksnes vähemtähtis ja toetav komponent .

Digitaalsed tööplatvormid erinevad teistest veebiplatvormidest selle poolest, et nad korraldavad tööd, mida üksikisikud teevad asjaomase tööplatvormi pakutava teenuse saaja ühe- või mitmekordse taotluse korral. Üksikisikute tehtava töö korraldamine eeldab vähemalt seda, et olulist rolli mängib nõutava teenuse nõudluse kokkusobitamine tööjõu pakkumisega üksikisiku poolt, kellel on digitaalse tööplatvormiga lepinguline suhe ja kes on valmis täitma konkreetset ülesannet, ning see võib hõlmata ka muid toiminguid, näiteks maksete töötlemist. Digitaalse tööplatvormina ei tohiks käsitada sellised veebiplatvorme, mis ei tegele üksikisikute töö korraldamisega, vaid pakuvad teenuseosutajatele üksnes vahendeid lõppkasutajani jõudmiseks, näiteks reklaamivad pakkumisi või teenusetaotlusi või koondavad ja annavad teavet olemasolevate teenuseosutajate kohta konkreetses piirkonnas, kuid ei osale muul viisil. Digitaalse tööplatvormi määratlust ei tohiks kohaldada ka selliste teenuste osutajate suhtes, mille peamine eesmärk on varade kasutamine või jagamine, näiteks lühiajalise majutuse pakkumine. Digitaalse tööplatvormi määratlust kohaldatakse selliste teenuste osutajatele , mille puhul üksikisiku tehtava töö (näiteks inimeste või kaupade vedu või koristamine) korraldamine on tegevuse vajalik ja oluline osa. Kõrvalteenused, mida osutatakse seoses sellise teenuse osutamisega, mille peamine eesmärk on varade kasutamine või jagamine ja mille puhul on vaja korraldada üksikisikute tööd, tuleks hõlmata käesoleva määratlusega, kui need on vajalikud ja olulised ning neid tellitakse platvormi kaudu.

Esitatud muudatuste selgitus

Eesmärk on tagada, et vajalikud ja olulised kõrvalteenused, mis sisaldavad üksikisikute tehtava töö elementi, oleks võimalik hõlmata direktiivi kohaldamisalasse, kui neid tellitakse platvormi kaudu.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tööalase staatuse õige kindlaksmääramise tagamine ei tohiks takistada platvormitööd tegevate tegelike füüsilisest isikute ettevõtjate töötingimuste parandamist. Kui digitaalne tööplatvorm otsustab – kas üksnes vabatahtlikkuse alusel või kokkuleppel asjaomaste isikutega – maksta selle platvormi kaudu töötavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele sotsiaalkaitse, õnnetusjuhtumikindlustuse või muude kindlustusvormide, koolitusmeetmete või samalaadsete hüvitiste eest, ei tohiks neid hüvitisi iseenesest käsitada määravate teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu.

Tööalase staatuse õige kindlaksmääramise tagamine ei tohiks takistada platvormitööd tegevate tegelike füüsilisest isikute ettevõtjate töötingimuste parandamist. Kui digitaalne tööplatvorm otsustab – kas üksnes vabatahtlikkuse alusel või kokkuleppel asjaomaste isikutega – maksta selle platvormi kaudu töötavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele sotsiaalkaitse, õnnetusjuhtumikindlustuse või muude kindlustusvormide, koolitusmeetmete või samalaadsete hüvitiste eest, ei tohiks neid hüvitisi iseenesest automaatselt käsitada määravate teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu , ilma et see piiraks artiklis 4 loetletud õigusliku eelduse kriteeriume .

Esitatud muudatuste selgitus

Kuigi see on teretulnud, kui platvormid parandavad vabatahtlikult füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi, ei tohiks seda kasutada õiguslikust eeldusest kõrvalehoidmiseks või alluvussuhte mõiste taaskehtestamiseks. Kui artiklis 4 ette nähtud õigusliku eelduse kriteeriumide loetellu lisatakse vabatahtlikud parandused, peab neid olema võimalik kasutada töösuhte olemasolu iseloomustamiseks.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 25

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et õiguslik eeldus hakkaks toimima ja hõlbustaks töötajate kaitsmist, tuleks direktiivi lisada kriteeriumid, mis näitavad, et digitaalne tööplatvorm kontrollib tööülesannete täitmist. Nende kriteeriumide kehtestamisel tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kohtupraktikale ning arvestada asjaomase töösuhtega seotud riigisiseseid kontseptsioone. Kõnealused kriteeriumid peaksid sisaldama konkreetseid elemente, mis osutavad näiteks sellele, et digitaalne tööplatvorm määrab tegelikult kindlaks töötingimused või töötasu suuruse või mõlemad, mitte ei anna nende kohta üksnes soovitusi, annab juhiseid selle kohta, kuidas tööd peab tegema, või takistab platvormitööd tegeval isikul arendada ärikontakte potentsiaalsete klientidega. Selleks et kõnealune eeldus praktikas tõhusalt toimiks, peaks selle kohaldamiseks olema alati täidetud kaks kriteeriumi . Samal ajal ei tohiks need kriteeriumid hõlmata olukordi, kus platvormitööd tegevad isikud on tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad vastutavad oma klientide puhul ise selle eest, kuidas nad oma tööd teevad ja missugune on nende väljundite kvaliteet. Tegelikel füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus vabalt valida oma töö- või eemaloleku aega, keelduda tööülesannete täitmisest, kasutada alltöövõtjaid või asendajaid või töötada mõne kolmanda isiku heaks. Sellega seoses tuleks tööülesannete täitmise kontrolliks lugeda ka olukorda, kus kõnealuseid õigusi piiratakse, näiteks seatakse teatavad tingimused või kehtestatakse sanktsioonide süsteem. Tööülesannete täitmise kontrollina tuleks käsitada ka tööülesannete täitmise hoolikat jälgimist või töötulemuste kvaliteedi põhjalikku kontrollimist (sealhulgas elektrooniliste vahendite abil), mis ei piirdu üksnes teenusesaajate arvamuste ja hinnangute kasutamisega. Samas peaks digitaalsetel tööplatvormidel olema võimalik kavandada oma tehnilisi liideseid nii, et tarbijatele tagatakse meeldiv teeninduskogemus. Tööülesannete täitmise kontrollina ei tohiks käsitada meetmeid või norme, mida nõutakse vastavalt seadustele või mis on vajalikud teenusesaajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks.

Selleks et õiguslik eeldus hakkaks toimima ja hõlbustaks töötajate kaitsmist, tuleks direktiivi lisada kriteeriumid, mis näitavad, et digitaalne tööplatvorm kontrollib tööülesannete täitmist. Nende kriteeriumide kehtestamisel tuleks tugineda liidu ja liikmesriikide kohtupraktikale ning arvestada asjaomase töösuhtega seotud riigisiseseid kontseptsioone. Kõnealused kriteeriumid peaksid sisaldama konkreetseid elemente, mis osutavad näiteks sellele, et digitaalne tööplatvorm määrab tegelikult kindlaks töötingimused või töötasu suuruse või mõlemad, mitte ei anna nende kohta üksnes soovitusi, annab juhiseid selle kohta, kuidas tööd peab tegema, või takistab platvormitööd tegeval isikul arendada ärikontakte potentsiaalsete klientidega. Selleks et kõnealune eeldus praktikas tõhusalt toimiks, peaks selle kohaldamiseks olema alati täidetud üks kriteerium . Seda kriteeriumide loetelu võib täiendada muude tavadega, mida käsitatakse siseriiklikes õigusaktides, kohtupraktikas või tegelikus kasutuses tööülesannete täitmise kontrollimisena. Samal ajal ei tohiks need kriteeriumid hõlmata olukordi, kus platvormitööd tegevad isikud on tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad vastutavad oma klientide puhul ise selle eest, kuidas nad oma tööd teevad ja missugune on nende väljundite kvaliteet. Tegelikel füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus vabalt valida oma töö- või eemaloleku aega, keelduda tööülesannete täitmisest, kasutada alltöövõtjaid või asendajaid või töötada mõne kolmanda isiku heaks. Sellega seoses tuleks tööülesannete täitmise kontrolliks lugeda ka olukorda, kus kõnealuseid õigusi piiratakse, näiteks seatakse teatavad tingimused või kehtestatakse sanktsioonide süsteem. Tööülesannete täitmise kontrollina tuleks käsitada ka tööülesannete täitmise hoolikat jälgimist või töötulemuste kvaliteedi põhjalikku kontrollimist (sealhulgas elektrooniliste vahendite abil), mis ei piirdu üksnes teenusesaajate arvamuste ja hinnangute kasutamisega. Samas peaks digitaalsetel tööplatvormidel olema võimalik kavandada oma tehnilisi liideseid nii, et tarbijatele tagatakse meeldiv teeninduskogemus. Tööülesannete täitmise kontrollina ei tohiks käsitada meetmeid või norme, mida nõutakse vastavalt seadustele või mis on vajalikud teenusesaajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks.

Esitatud muudatuste selgitus

Nende hulgast vaid ühe olemasolust peab piisama, et tekiks eeldus, et tegu on tööandjaga. Vajaduse korral võib töötaja või tööandja selle eelduse siiski vaidlustada. Samas ei ole kriteeriumide loetelu ammendav.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 32

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Digitaalsete tööplatvormide puhul tuleks kohaldada läbipaistvuskohustusi selliste automaatsete seire- ja otsustussüsteemide suhtes, mida kasutatakse töötulemuste kontrollimiseks, jälgimiseks või hindamiseks elektrooniliste vahendite abil, ning selliste automaatsete otsustussüsteemide suhtes, mille kaudu tehakse või toetatakse otsuseid, mis mõjutavad märkimisväärselt platvormitööd tegevate isikute töötingimusi, sealhulgas nende juurdepääsu tööülesannetele, nende töötasu, tööohutust ja -tervishoidu, tööaega, edutamist ja lepingulist staatust, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või sulgemist. Lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatule tuleks teavet selliste süsteemide kohta esitada ka juhul, kui otsuste tegemine ei põhine üksnes andmete automaattöötlusel, tingimusel et neid otsuseid toetavad automatiseeritud süsteemid. Samuti tuleks täpsustada, millist teavet platvormitööd tegevatele isikutele selliste automatiseeritud süsteemide kohta tuleks esitada ning millises vormis ja millal seda tuleks teha. Platvormitöö kontekstis tuleks jätkuvalt kohaldada määruse (EL) 2016/679 artiklitest 13, 14 ja 15 tulenevat vastutava töötleja kohustust anda andmesubjektile teatavat teavet seoses andmesubjekti isikuandmete töötlemisega ning anda talle juurdepääs sellistele andmetele. Teavet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta tuleks anda ka platvormitööd tegevate isikute esindajatele ja riiklikele tööinspektsioonidele, kui nad seda taotlevad, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

Digitaalsete tööplatvormide puhul tuleks kohaldada läbipaistvuskohustusi selliste automaatsete seire- ja otsustussüsteemide suhtes, mida kasutatakse töötulemuste kontrollimiseks, jälgimiseks või hindamiseks elektrooniliste vahendite abil, ning selliste automaatsete otsustussüsteemide suhtes, mille kaudu tehakse või toetatakse otsuseid, mis mõjutavad märkimisväärselt platvormitööd tegevate isikute töötingimusi, sealhulgas nende juurdepääsu tööülesannetele, nende töötasu, tööohutust ja -tervishoidu, tööaega, edutamist ja lepingulist staatust, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või sulgemist. Lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatule tuleks teavet selliste süsteemide kohta esitada ka juhul, kui otsuste tegemine ei põhine üksnes andmete automaattöötlusel, tingimusel et neid otsuseid toetavad automatiseeritud süsteemid. Samuti tuleks täpsustada, millist teavet platvormitööd tegevatele isikutele selliste automatiseeritud süsteemide kohta tuleks esitada ning millises vormis ja millal seda tuleks teha. Platvormitöö kontekstis tuleks jätkuvalt kohaldada määruse (EL) 2016/679 artiklitest 13, 14 ja 15 tulenevat vastutava töötleja kohustust anda andmesubjektile teatavat teavet seoses andmesubjekti isikuandmete töötlemisega ning anda talle juurdepääs sellistele andmetele. Teavet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta tuleks anda ka ametiühingutele, platvormitööd tegevate isikute esindajatele ja riiklikele ja piirkondlikele tööinspektsioonidele, kui nad seda taotlevad, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

Esitatud muudatuste selgitus

Ametiühingutel on töötajate õiguste kaitsmisel keskne roll ning direktiivis tuleb neile sõnaselgelt viidata. Tööinspektsioonid on samuti vajalikud ja olulised osalejad, et tagada töö- ja sotsiaalkindlustuseeskirjade järgimine ning parandada töötingimusi.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Digitaalsetelt tööplatvormidelt ei tohiks nõuda, et nad avalikustaksid üksikasjalikku teavet oma automaatsete seire- ja otsustussüsteemide , sealhulgas algoritmide toimimise kohta , või muud üksikasjalikku teavet, mis sisaldab ärisaladusi või on kaitstud intellektuaalomandi õigustega.	Digitaalsetelt tööplatvormidelt tuleks nõuda, et nad avalikustaksid üksikasjalikku teavet oma automaatsete seire- ja otsustussüsteemide ning töötingimustega seotud algoritmide toimimise kohta . Neilt ei tohiks nõuda, et nad avalikustaksid muud üksikasjalikku teavet, mis sisaldab ärisaladusi või on kaitstud intellektuaalomandi õigustega.
Siiski ei tohiks nende kaalutluste tulemus olla see, et käesoleva direktiiviga nõutava teabe andmisest keeldutakse.	Siiski ei tohiks nende kaalutluste tulemus olla see, et käesoleva direktiiviga nõutava teabe andmisest keeldutakse.

Esitatud muudatuste selgitus

Ärisaladust või intellektuaalomandit ei saa kasutada põhjusena, et vältida käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist või teatavaid sätteid, eelkõige neid, mida on käsitletud III peatükis „Algoritmiline juhtimine“ ja IV peatükis „Platvormitöö läbipaistvus“.

Muudatusettepanek 8

I peatükk „Üldsätted“, artikkel 1 „Reguleerimisese ja kohaldamisala“, lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumõigused, mis kohalduvad kõigile liidus platvormitööd tegevatele isikutele, kellel on või kelle puhul leitakse asjaolude hindamise põhjal, et neil on tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.	Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumõigused, mis kohalduvad kõigile liidus platvormitööd tegevatele isikutele, kellel on või kelle puhul leitakse asjaolude hindamise põhjal, et neil on tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.
Kooskõlas artikliga 10 kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, mis on seotud füüsiliste isikute kaitsega isikuandmete töötlemisel algoritmilise juhtimise raames, ka kõigi liidus platvormitööd tegevate isikute suhtes, kellel ei ole töölepingut ega töösuhet .	Kooskõlas artikliga 10 kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, mis on seotud füüsiliste isikute kaitsega isikuandmete töötlemisel algoritmilise juhtimise raames, ka kõigi liidus platvormitööd tegevate isikute suhtes, kes on tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad .

Esitatud muudatuste selgitus

Üks direktiivi eesmärke on võimaldada õigesti kindlaks määrata töötajate staatus füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana.

Muudatusettepanek 9

I peatükk, artikkel 2 „Mõisted“, lõike 1 punkt 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
„esindajad“ – siseriiklike õigusaktide või tavadega ette nähtud töötajate organisatsioonid või esindajad või mõlemad;	„esindajad“ – ametiühingud või siseriiklike õigusaktide või tavadega ette nähtud töötajate esindajad või mõlemad;

Esitatud muudatuste selgitus

Ametiühingutel on töötajate õiguste kaitsmisel keskne roll ning direktiivis tuleb neile sõnaselgelt viidata.

Muudatusettepanek 10

I peatükk, artikkel 2 „Mõisted“, lõige 2, punkt 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõike 1 punktis 1 sätestatud digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine. See määratlus piirdub selliste teenuste osutajatega , mille puhul üksikisiku tehtava töö korraldamine ei ole üksnes vähemtähtis ja toetav komponent.	Lõike 1 punktis 1 sätestatud digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine. Seda määratlust kohaldatakse selliste teenuste , sh kõrvalteenuste osutajatele , mille puhul üksikisiku tehtava töö korraldamine on vajalik ja oluline komponent.

Esitatud muudatuste selgitus

Eesmärk on luua kooskõla põhjendusega 18 ja tagada, et vajalikud ja olulised kõrvalteenused, mis sisaldavad üksikisikute tehtava töö elementi, oleks võimalik hõlmata direktiivi kohaldamisalasse, kui neid tellitakse platvormi kaudu.

Muudatusettepanek 11

II peatükk, artikkel 4 „Õiguslik eeldus“, lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Õiguslikult eeldatakse, et lepinguline suhe töö tegemist lõike 2 tähenduses kontrolliva digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe. Selleks kehtestavad liikmesriigid meetmete raamistiku kooskõlas oma siseriikliku õigus- ja kohtusüsteemiga.	Õiguslikult eeldatakse, et lepinguline suhe töö tegemist lõike 2 tähenduses kontrolliva digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe. Selleks kehtestavad liikmesriigid meetmete raamistiku kooskõlas oma siseriikliku õigus- ja kohtusüsteemiga.
Kõnealust õiguslikku eeldust kohaldatakse kõigis asjaomastes haldus- ja kohtumenetlustes. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad asjakohaste õigusaktide järgimist või tagavad nende täitmist, peab olema võimalik sellele eeldusele tugineda.	Kõnealust õiguslikku eeldust kohaldatakse kõigis asjaomastes haldus- ja kohtumenetlustes. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad asjakohaste õigusaktide järgimist või tagavad nende täitmist, tuleb sellele eeldusele tugineda , samas kui lepingulist suhet hinnatakse ja see määratakse kindlaks riigi tasandil .

Esitatud muudatuste selgitus

Kuigi liikmesriigid vastutavad lõppkokkuvõttes lepingulise suhte hindamise ja määratlemise eest ning nad võivad kooskõlas oma õigus- ja kohtusüsteemiga kehtestada meetmete raamistiku direktiivi rakendamiseks, ei ole eelduse kasutamine vabatahtlik. Just see eeldus võimaldab hinnata digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu tööd tegeva isiku vahelise lepingulise suhte määratlemist, mis on teksti üks põhieesmärke.

Muudatusettepanek 12

II peatükk, artikkel 4 „Õiguslik eeldus“, lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Töö tegemise kontrollimist lõike 1 tähenduses käsitatakse selliselt, et see vastab vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile:

Töö tegemise kontrollimist lõike 1 tähenduses käsitatakse selliselt, et see vastab vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:

(a)	töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine;

(a)	töötasu suuruse või teenuse hinna tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine;

(b)	nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega;

(b)	nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega;

(c)	järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil;

(c)	järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil;

d)	tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid;

tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel tulevaste tööpakkumiste prioriseerimise kaudu , sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega , töömudelit või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid;

(e)	tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele.

(e)	tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas , sh platvormi klientidest, või teha tööd kolmandatele isikutele.

Seda tingimuste loetelu võib täiendada muude tavadega, mida käsitatakse siseriiklikes õigusaktides, kohtupraktikas või tegelikus kasutuses tööülesannete täitmise kontrollimisena.

Esitatud muudatuste selgitus

Kui digitaalsed tööplatvormid kontrollivad tööülesannete täitmise teatavaid elemente, käituvad nad nagu töösuhtes olevad tööandjad. Juhtimine ja kontroll või seadusest tulenev alluvussuhe omavad töösuhte määratlemisel olulist rolli nii liikmesriikides kui ka Euroopa Kohtu praktikas. Iga artiklis 4 loetletud kriteerium iseloomustab sõltumatult mõnd juhtimise ja kontrolli elementi. Nende hulgast vaid ühe olemasolust peab piisama, et tekiks eeldus, et tegu on tööandjaga.

Vajaduse korral võib töötaja või tööandja selle eelduse siiski vaidlustada. Mis puudutab esimest kriteeriumi, siis teenuse hinna kindlaksmääramine või piiramine tähendab töötaja töötasu taseme kindlaksmääramist või piiramist, olenemata töötaja staatusest.

Mis puudutab neljandat kriteeriumi, siis on tööülesande täitmisest keeldumine ning töötaja ja tema tööaja kättesaadavus tingimused, mille alusel teatud platvormid jaotavad tulevasi tööpakkumisi, mis võimaldab neil kaudselt kontrollida platvormi kaudu töötavate isikute töökorraldust ja piirata tööaja korraldamise vabadust, mis neil isikutel on, kui nad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana. Samamoodi on füüsilisest isikust ettevõtjatel vabadus korraldada oma prioriteete ja puhkepause ning määrata seega kindlaks oma töömudel. Kui see vabadus on piiratud, käitub platvorm tööandjana.

Mis puudutab viiendat kriteeriumi, siis võimalus sõlmida kliendiga ärisuhe on omane füüsilisest isikust ettevõtja staatusele. Kui see võimalus on piiratud ja platvorm säilitab oma klientide suhtes turustamise ainuõiguse, tegutseb ta tööandjana. Kriteeriumide loetelu ei ole ammendav.

Muudatusettepanek 13

II peatükk, artikkel 4 „Õiguslik eeldus“, lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad toetusmeetmeid, et tagada lõikes 1 osutatud õigusliku eelduse tõhus rakendamine, võttes samal ajal arvesse mõju idufirmadele, vältides tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate hõlmamist ja toetades digitaalsete tööplatvormide kestlikku kasvu. Eelkõige teevad liikmesriigid järgmist:

Liikmesriigid võtavad toetusmeetmeid, et tagada lõikes 1 osutatud õigusliku eelduse tõhus rakendamine, võttes samal ajal arvesse mõju idufirmadele, vältides tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate hõlmamist , austades täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat ja toetades digitaalsete tööplatvormide kestlikku kasvu. Eelkõige teevad liikmesriigid järgmist:

(f)	tagavad, et teave õigusliku eelduse kohaldamise kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti leitaval viisil;

(f)	tagavad, et teave õigusliku eelduse kohaldamise kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti leitaval viisil;

(g)	koostavad suunised digitaalsetele tööplatvormidele, platvormitööd tegevatele isikutele ja sotsiaalpartneritele õigusliku eelduse mõistmiseks ja rakendamiseks, sealhulgas suunised selle eelduse ümberlükkamise menetluste kohta kooskõlas artikliga 5;

(g)	koostavad suunised digitaalsetele tööplatvormidele, platvormitööd tegevatele isikutele ja sotsiaalpartneritele õigusliku eelduse mõistmiseks ja rakendamiseks, sealhulgas suunised selle eelduse ümberlükkamise menetluste kohta kooskõlas artikliga 5;

(h)	koostavad suunised täitevasutuste jaoks, et tegeleda ennetavalt nõudeid mittetäitvate digitaalsete tööplatvormidega ja nad vastutusele võtta ;

(h)	koostavad suunised digitaalsetele tööplatvormidele ja platvormitööd tegevatele isikutele eesmärgiga tagada, et tegevusvaldkond, kuhu nad kuuluvad, määratakse õigesti kindlaks, ning võimaldada selles sektoris kohaldatavaid õigusakte ja kollektiivlepinguid täielikult rakendada;

(i)	tugevdavad tööinspektsioonide või tööõiguse täitmise tagamise eest vastutavate organite tehtavat kontrolli ja kohapealset inspekteerimist, tagades samal ajal, et sellised kontrollid ja inspekteerimised on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(i)	koostavad suunised täitevasutuste jaoks, et tegeleda ennetavalt nõudeid mittetäitvate digitaalsete tööplatvormidega ja esitada neile süüdistus ;

(j)

tugevdavad tööinspektsioonide või tööõiguse täitmise tagamise eest vastutavate organite tehtavat kontrolli ja kohapealset inspekteerimist, tagades samal ajal, et täitevasutustel on kasutada vajalikul hulgal töötajaid ja nad saavad vajalikku koolitust selle tagamiseks, et sellised kontrollid ja inspekteerimised on tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Esitatud muudatuste selgitus

Selleks et tagada asjaomastele pooltele õiguskindlus ja läbipaistvus, on oluline, et õiguslik eeldus võimaldaks selgitada lisaks tööandja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatusele ka seda, milliseid seadusandlikke ja kollektiivlepingutest tulenevaid eeskirju – seejuures täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat austades – nii töötajate kui ka platvormi suhtes kohaldatakse. Samal ajal peaks täitevasutustel olema võimalik alustada kohtumenetlust nõudeid mittetäitvate digitaalsete tööplatvormide suhtes.

Samuti võib digiplatvormide töö olla geograafiliselt ja ajaliselt väga hajutatud, mistõttu võib olla keeruline seda väiksema arvu töötajatega kontrollida. Lisaks võib selline kontroll nõuda platvormi toimimisega seotud eriteadmisi, mille osas tuleb pädevaid asutusi koolitada, et nad saaksid seda ülesannet täita häid tulemusi andval viisil.

Muudatusettepanek 14

II peatükk, artikkel 5 „Võimalus õiguslik eeldus ümber lükata“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad kõigile pooltele võimaluse artiklis 4 osutatud õiguslik eeldus kohtu- või haldusmenetluses või mõlemas menetluses ümber lükata.	Liikmesriigid tagavad kõigile pooltele võimaluse artiklis 4 osutatud õiguslik eeldus kohtu- või haldusmenetluses või mõlemas menetluses ümber lükata.
Kui digitaalne tööplatvorm väidab, et asjaomane lepinguline suhe ei ole töösuhe asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, lasub tõendamiskohustus digitaalsel tööplatvormil. Sellised menetlused ei peata õigusliku eelduse kohaldamist.	Kui digitaalne tööplatvorm väidab, et asjaomane lepinguline suhe ei ole töösuhe asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, lasub tõendamiskohustus digitaalsel tööplatvormil , kes peab seega näitama, miks lepinguline suhe, milles ta on artikli 4 alusel tööandja, ei liigitu töösuhteks. Sellised menetlused ei peata õigusliku eelduse kohaldamist.
Kui platvormitööd tegev isik väidab, et asjaomane lepinguline suhe ei ole töösuhe asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, on digitaalne tööplatvorm kohustatud nõuetekohasele menetlemisele kaasa aitama, eelkõige esitades kogu oma valduses oleva asjakohase teabe.	Kui platvormitööd tegev isik väidab, et asjaomane lepinguline suhe ei ole töösuhe asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, on digitaalne tööplatvorm kohustatud nõuetekohasele menetlemisele kaasa aitama, eelkõige esitades kogu oma valduses oleva asjakohase teabe.

Esitatud muudatuste selgitus

Selleks et tagada artiklis 4 sätestatud õigusliku eelduse tõhusus, on oluline kehtestada üksikasjalikud eeskirjad selle ümberlükkamiseks. Seega tuleb platvormil lasuvat tõendamiskohustust suurendada, ilma et see nõrgendaks õiguslikku eeldust ennast.

Muudatusettepanek 15

III peatükk „Algoritmiline juhtimine“, artikkel 6 „Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus ja kasutamine“, lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 2 osutatud teabe dokumendina, mis võib olla elektrooniline. Nad esitavad selle teabe hiljemalt esimesel tööpäeval ning oluliste muudatuste korral ja igal ajal platvormitöötajate taotlusel. Teave esitatakse kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt.

Esitatud muudatuste selgitus

Võimalus saada artiklis osutatud teavet selle riigi ametlikes keeltes, kus töötaja töötab, on oluline, et kõnealust teavet õigesti mõista.

Muudatusettepanek 16

III peatükk „Algoritmiline juhtimine“, artikkel 6 „Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus ja kasutamine“, lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5. Digitaalsed tööplatvormid ei töötle platvormitöötajate isikuandmeid, mis ei ole lahutamatult seotud platvormitöötaja ja digitaalse tööplatvormi vahelise lepingu täitmisega ega ole selleks rangelt vajalikud. Eelkõige ei tee nad järgmist:

(a)	ei töötle platvormitöötaja emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

(a)	ei töötle platvormitöötaja emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

(b)	ei töötle platvormitöötaja tervisega seotud isikuandmeid, välja arvatud määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktides b–j osutatud juhtudel;

(b)	ei töötle platvormitöötaja tervisega seotud isikuandmeid, välja arvatud määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktides b–j osutatud juhtudel;

(c)	ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust platvormitöötajate esindajatega;

(c)	ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust platvormitöötajate esindajatega;

(d)	ei kogu isikuandmeid ajal, mil platvormitöötaja ei paku ega tee platvormitööd.

(d)	ei kasuta mis tahes kogutud andmeid, et teha kindlaks või tuletada ametiühingusse kuulumist või sellega seotust või ametiühingutegevuses osalemist;

(e)	ei kogu isikuandmeid ajal, mil platvormitöötaja ei paku ega tee platvormitööd.

Esitatud muudatuste selgitus

Lisaks töötajate esindajatega toimuvale teabevahetusele on oluline vältida töötajate andmete kasutamist eesmärgiga piirata, ennetada või karistada töötajate organiseerumist ja kollektiivset tegevust.

Muudatusettepanek 17

III peatükk „Algoritmiline juhtimine“, artikkel 7 „Automaatsete süsteemide inimkontroll“, lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ ning sellega seotud tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate direktiivide kohaldamist, teevad digitaalsed tööplatvormid järgmist:

(a)	hindavad automaatsetest seire- ja otsustussüsteemidest tulenevaid riske platvormitöötajate ohutusele ja tervisele, eelkõige võimalikke tööõnnetustega seotud, psühhosotsiaalseid ja ergonoomilisi riske;

(a)	hindavad töötajate või nende esindajate osalusel ja nendega konsulteerides automaatsetest seire- ja otsustussüsteemidest tulenevaid riske platvormitöötajate ohutusele ja tervisele, eelkõige võimalikke tööõnnetustega seotud, psühhosotsiaalseid ja ergonoomilisi riske;

(b)	hindavad, kas kõnealuste süsteemide kaitsemeetmed on kindlaks tehtud riskide puhul asjakohased, pidades silmas töökeskkonna eripära;

(b)	hindavad töötajate või nende esindajate osalusel ja nendega konsulteerides , kas kõnealuste süsteemide kaitsemeetmed on kindlaks tehtud riskide puhul asjakohased, pidades silmas töökeskkonna eripära;

(c)	võtavad kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed.

(c)	võtavad töötajate või nende esindajate osalusel ja nendega konsulteerides kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed;

(d)	digitaalsed tööplatvormid teevad eespool nimetatud teabe kättesaadavaks töö- ja sotsiaalkaitseasutustele ning muudele töötervishoiu ja tööohutusega tegelevatele pädevatele asutusetele, samuti platvormitööd tegevate isikute esindajatele oma esindusülesannete täitmisel .

Esitatud muudatuste selgitus

Kuigi on oluline, et digitaalsed tööplatvormid hindaksid ja hoiaksid ära riske, mis tulenevad automaatsetest seire- ja otsustussüsteemidest platvormitöötajate ohutusele ja tervisele, ei piisa siiski eneseregulatsioonist. Sellesse protsessi on oluline kaasata ka töö- ja sotsiaalkaitseasutused ning muud töötervishoiu ja tööohutusega tegelevad pädevad asutused ning samuti töötajad ise ja nende esindajad.

Muudatusettepanek 18

III peatükk „Algoritmiline juhtimine“, artikkel 8 „Oluliste otsuste läbivaatamine inimese poolt“, lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Oluliste otsuste läbivaatamine inimese poolt	Oluliste otsuste järelevalve inimese poolt
1. Liikmesriigid tagavad, et platvormitöötajatel on õigus saada digitaalselt tööplatvormilt selgitusi automaatse otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, mis mõjutavad oluliselt platvormitöötaja töötingimusi, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis b. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et digitaalsed tööplatvormid võimaldavad platvormitöötajatel võtta ühendust digitaalse tööplatvormi määratud kontaktisikuga, et arutada ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte, asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid tagavad, et sellistel kontaktisikutel on nimetatud ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus.	1. Liikmesriigid tagavad, et platvormitöötajatel on õigus saada digitaalselt tööplatvormilt selle liikmesriigi ametlikes keeltes, kus töötaja töötab, selgitusi automaatse otsustussüsteemi toetatud otsuste kohta, mis mõjutavad oluliselt platvormitöötaja töötingimusi, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis b. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et digitaalsed tööplatvormid võimaldavad platvormitöötajatel võtta ühendust digitaalse tööplatvormi määratud kontaktisikuga, et arutada ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte, asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid tagavad, et sellistel kontaktisikutel on nimetatud ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus.
Digitaalsed tööplatvormid esitavad platvormitöötajatele kirjaliku põhjenduse automaatse otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, mis on seotud platvormitöötaja konto piiramise, peatamise või sulgemisega, otsuste kohta keelduda platvormitöötaja tehtud töö eest tasu maksmisest , otsuste kohta seoses platvormitöötaja lepingulise staatusega või mis tahes otsuse kohta, millel on sarnane mõju.
	Digitaalsed tööplatvormid tagavad, et ükski otsus, mis on seotud platvormitöötaja konto piiramise, peatamise või sulgemisega, otsus, millega mõjutatakse või muudetakse platvormitöötaja töötingimusi, näiteks otsus keelduda platvormitöötaja tehtud töö eest tasu maksmisest või seda tasu muuta, otsus seoses platvormitöötaja lepingulise staatusega või mis tahes otsus, millel on sarnane mõju, sh tööaja piiramine, ei põhine üksnes automaatsel töötlemisel. Digitaalsed tööplatvormid esitavad platvormitöötajatele kirjaliku põhjenduse automaatse otsustussüsteemi toetatud otsuste kohta, mis on seotud platvormitöötaja konto piiramise, peatamise või sulgemisega, otsuste kohta keelduda platvormitöötaja töötingimustest või neid muuta, nagu tehtud töö eest tasu maksmine , otsuste kohta seoses platvormitöötaja lepingulise staatusega või mis tahes otsuse kohta, millel on sarnane mõju. Sellised platvormid annavad platvormitöötajale selle kontaktisiku kontaktandmed, kelle digitaalne tööplatvorm on määranud, et arutada ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte, asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid annavad platvormitöötajale taotluse korral temalt teenuste saajate arvamuste ja hinnangute ajaloo, tagades samal ajal õiguse olla unustatud ja õiguse andmete parandamisele, mis on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruses (1).

Esitatud muudatuste selgitus

Õigused ja kohustused peavad olema selgelt sõnastatud, minnes kaugemale pelgalt taotluse esitamisest töötaja poolt.

Lisaks õigusele saada algoritmide toetatud otsuse kohta objektiivne ja läbimõeldud põhjendus, peab platvormitöötajatel olema õigus otsusele, mille teeb inimjuht või järelevalve tegija, kes on suuteline võtma peale algoritmis ette nähtud tegurite arvesse ka otsuse kohaldamise konteksti. Õigus, et isiku üle ei otsustataks ainult automatiseeritud töötlemise alusel, on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 22.

Samuti tuleb märkida, et töötajate andmete ülekantavus on kutsealase arengu seisukohast väga oluline. Seepärast on oluline, et platvormitöötajad saaksid esitada oma platvormil saadud kogemuse ja tehtud töö kvaliteedi mõnele teisele tööandjale või platvormile. Ühtlasi peavad digitaalsed tööplatvormid võimaldama – ka praktilise mõttes – saada ühendust kontaktisikuga.

Muudatusettepanek 19

III peatükk „Algoritmiline juhtimine“, artikkel 9 „Teavitamine ja nõustamine“, lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Platvormitöötajate esindajaid või asjaomaseid platvormitöötajaid võib abistada nende valitud ekspert, kui see on vajalik teavitamise ja nõustamise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ning arvamuse koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on liikmesriigis rohkem kui 500 platvormitöötajat, kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne tööplatvorm, tingimusel et need kulud on proportsionaalsed.

Platvormitöötajate esindajaid või asjaomaseid platvormitöötajaid võib abistada nende valitud ekspert, kui see on vajalik teavitamise ja nõustamise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ning arvamuse koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on liikmesriigis rohkem kui 50 platvormitöötajat , vastavalt direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamisalale, nagu on sätestatud selle artikli 3 punktis a , kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne tööplatvorm, tingimusel et need kulud on proportsionaalsed.

Esitatud muudatuste selgitus

Artikli 9 lõikes 1 osundatud direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 punktis a on ette nähtud erandid VKEdele, viitega 20 ja 50 töötaja piirmäärale. Tundub asjakohane võtta need ELi õiguses sätestatud piirmäärad üle direktiivi eelnõus, et vältida samade äriühingute suhtes kohaldatavates õigusaktides erinevate piirmäärade lisandumist ja tagada kohaldatavate sätete selgus. 500 platvormitöötaja künnis piirab halduslikult ja rahaliselt platvormitöötajate ja nende esindajate võimalusi kasutada eksperti, et kaitsta oma teabe saamise ja konsulteerimise õigust.

Muudatusettepanek 20

Lõppsätted, artikkel 20 „Kaitse taseme säilitamine ja soodsamad sätted“, lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on platvormitöötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada platvormitöötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega. Platvormitööd tegevate isikute suhtes, kes ei ole töösuhtes, kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes niivõrd, kuivõrd sellised siseriiklikud eeskirjad on kooskõlas siseturu toimimise eeskirjadega.

2. Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded ja see ei tohi takistada liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid töötajate kaitse meetmeid. See ei piira liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on platvormitöötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada platvormitöötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega. Platvormitööd tegevate isikute suhtes, kes ei ole töösuhtes, kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes niivõrd, kuivõrd sellised siseriiklikud eeskirjad on kooskõlas siseturu toimimise eeskirjadega.

Esitatud muudatuste selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktile b sätestatakse direktiivis platvormitöös töötingimuste parandamise miinimumnõuded. Seepärast võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada muud soodsamad meetmed, mida kohaldatakse platvormitöötajate, aga ka kõigi töötajate suhtes.

Muudatusettepanek 21

Lõppsätted, artikkel 22 „Läbivaatamine komisjoni poolt“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi hiljemalt [5 aastat pärast jõustumiskuupäeva], olles konsulteerinud liikmesriikidega, sotsiaalpartneritega liidu tasandil ja peamiste sidusrühmadega ning võttes arvesse mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ja kui see on asjakohane, esitab seadusandlikke muudatusettepanekuid.

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi hiljemalt [5 aastat pärast jõustumiskuupäeva], olles konsulteerinud liikmesriikidega, sotsiaalpartneritega liidu tasandil ja peamiste sidusrühmadega , sealhulgas Euroopa Regioonide Komiteega, ning võttes arvesse mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ja kui see on asjakohane, esitab seadusandlikke muudatusettepanekuid.

Esitatud muudatuste selgitus

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mida Euroopa Regioonide Komitee esindab Euroopa tasandil, on suutelised tegutsema platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks.

II. POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt meetmete paketi üle, mille eesmärk on „parandada platvormitöö tingimusi“ ja „toetada digitaalsete tööplatvormide kestliku kasvu tingimusi Euroopa Liidus“ ning mille Euroopa Komisjon esitas 9. detsembril 2021;

jagab komisjoni seisukohta, et kuigi töötaja staatuse valesti liigitamise ja selle tagajärgede mõju ulatub platvormitööst kaugemale, on see eriti terav ja pakiline platvormimajanduse puhul;

rõhutab, et algoritmilise juhtimise ja selle tagajärgede mõju nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele ulatub samuti kaugemale platvormitööst, kus see on omane platvormide ärimudelile;

tuletab meelde, et tõstis digiplatvormitööd käsitlevas arvamuses (1) esile probleeme, mida need kaks nähtust põhjustavad platvormitöötajatele;

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekus pakutakse välja üldine raamistik, et tööalast staatust ei liigitataks platvormitöö kontekstis valesti, ning kehtestatakse platvormitööd tegevatele inimestele uued materiaalsed õigused, et tagada algoritmilises juhtimises õiglus, läbipaistvus ja vastutus;

Ümberlükatav töösuhte eeldus

väljendab heameelt ümberlükatava töösuhte eelduse mehhanismi ja tõendamiskohustuse ümberpööramise üle, mis sätestati direktiivis, et määrata õigesti kindlaks platvormitööd tegevate isikute tööalane staatus. Seega toimub lepingulise suhte hindamine ja määratlemine lõpuks riigi tasandil;

rõhutab, kui oluline on, et töösuhte eeldus annaks asjaomastele platvormitöötajatele juurdepääsu kõigile õigusaktidest või kollektiivlepingutest tulenevatele õigustele, mille tagab füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja staatus, sealhulgas õigus koolitusele;

rõhutab samuti, et töösuhte eelduse kohaldamine tähendab, et platvormid täidavad oma kohaldatavast riiklikust õigusest tulenevaid kohustusi seoses töö ja sissetuleku maksustamise, hoolsuskohustuse ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega;

on seisukohal, et ümberlükatav töösuhte eeldus on kasulik ka tegelikele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sest see nõuab platvormidelt selliste töötajate puhul võimalikust alluvussuhtest loobumist ja nende staatusele omase täieliku paindlikkuse tagamist;

Algoritmiline juhtimine

10.

väljendab heameelt direktiivi sätete üle, mille eesmärk on kaitsta platvormitöötajaid riskide eest, mis on seotud automaatsete seire- ja otsustussüsteemide ning algoritmilise juhtimisega;

11.

toetab sellega seoses kavandatud sätteid õiguskaitsevahendite ja nõuete täitmise tagamise kohta. Nõuete täitmise tagamise osas on esinenud ja esineb jätkuvalt puudusi eelkõige rahvusvahelise mõõtmega juhtumite puhul. Rahvusvaheline jõustamine on iseäranis platvormiettevõtjate osas keeruline. Tagada tuleb tõhus koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel ning seaduslikke õigusi peab olema võimalik ka piiriüleselt õigeaegselt tagada;

12.

väljendab heameelt selle üle, et ettepanek ei mõjuta siseriiklikke töötaja määratlusi ning et kavandatava menetluse eesmärk on teha kindlaks, kas lepinguline suhe on töösuhe siseriiklike määratluste tähenduses;

13.

rõhutab, kui oluline on, et kõik inimressurssidega seotud otsused, nagu töötaja tasustamine, edutamine, tema töö piiramine või tema töösuhte peatamine, teeks inimene;

14.

märgib algoritmilise juhtimise ning automaatsete seire- ja otsustussüsteemide ulatuslikumat kasutamist väljaspool platvormitööd;

15.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepanekut õigusraamistiku kohta, et laiendada töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtjate staatuses platvormitöötajatele seoses algoritmilise juhtimisega antud õigusi kõigile töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, sealhulgas väljaspool platvormitööd;

16.

pooldab süsteemi, mis võimaldab platvormitöötajatel anda tööplatvormi digitaalse taristu kaudu tagasisidet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta. See süsteem võib olla automaatsete süsteemide tõhusa seire oluline näitaja ja element, aidates sellega tagada kvaliteeti põhiõiguste kaitse mõttes ja ühtlasi suurendada tööga rahulolu;

Füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse

17.

rõhutab, et digiplatvormid peavad andma platvormitöötajatele täielikku teavet töötingimuste ja mis tahes oluliste otsuste kohta selle liikmesriigi ametlikes keeltes, kus töötaja töötab, ning võimaluse korral platvormitöötaja keeles või piirkonna kõige levinumas keeles;

18.

kutsub liikmeriike üles rakendama täies ulatuses nõukogu soovitust 2019/C 387/01, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, (2) eesmärgiga tagada, et sotsiaalkaitsekavade ametlik ja tõhus katvus, piisavus ja läbipaistvus kehtiks kõigile töötajatele ja oleks tagatud füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes;

19.

juhib tähelepanu nende sätete soolisele aspektile. Iseäranis hoolduskohustustega naised hindavad paindlikkust, mida platvormitöö tööaja ja teatud juhtudel ka töökohaga seoses pakub. Tööaja algoritmiline juhtimine, mis karistab näiteks töötajaid „madala tootlikkusega“ perioodide eest, võib just neid kõige rängemalt tabada;

20.

rõhutab, kui oluline on suuniste eelnõu ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivlepingute suhtes, mille Euroopa Komisjoni esitas eesmärgiga selgitada organisatsioonilist korraldust, mida ilma töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad saavad rakendada suhetes platvormidega, sealhulgas nende suutlikkus luua kutseorganisatsioone;

21.

märgib, et platvormitöötajad ei saa sageli kasutada oma ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste põhiõigusi, muu hulgas seetõttu, et puuduvad ühised suhtlusvahendid ja võimalus kohtuda veebis või isiklikult. Seepärast tuleb tagada asjakohased suhtlusvõimalused ja ametiühingute õigus pääseda ligi tööplatvormide digitaalsele taristule;

22.

rõhutab, et need suunised peaksid puudutama ainult neid, kes on õigesti liigitatud ilma töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjaks, mitte töötajaid, keda võib direktiivis sätestatud õigusliku eelduse alusel ümber liigitada;

Kohalik ja piirkondlik mõõde

23.

avaldab kahetsust, et direktiivi ettepanekus ei viidata kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuigi paljudes liikmesriikides on riigi tasandist madalama tasandi asutustel pädevus rakendada tööõigusakte ja määrata kindlaks töötajate staatus;

24.

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles toetama kohalikke algatusi, mille eesmärk on tagada õiglasem platvormitöö, näiteks digitaalsete tööplatvormide loomine töötajate ühistutena, ja vähendama praegust digilõhet eri geograafilistes ja demograafilistes oludes (vähem arenenud piirkonnad);

25.

tuletab lisaks meelde, et Euroopa Regioonide Komitee arvamuses „Platvormitöö – kohalikud ja piirkondlikud regulatiivsed probleemid“ (3) rõhutati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust võtta meetmeid platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks, kas võttes ebatüüpiliste tööhõivevormide puhul kasutusele sotsiaaltoetusmeetmed, lisades platvormidele avatud riigihankelepingute sõlmimise parameetritesse sotsiaalsed kriteeriumid, mis on seotud platvormitöö tingimustega, või kasutades tööinspektsioone või samaväärset asutust või institutsiooni, et oma pädevuse piires välja selgitada töötajate tahtlik valesti klassifitseerimine;

26.

rõhutab, kui oluline on mitte ainult kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused platvormitöö töötingimuste parandamisse, vaid neid ka toetada ja koolitada, et suurendada nende pädevust selles valdkonnas, eriti kuna neile saab usaldada seire- ja õigusaktide jõustamise ülesandeid;

Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

27.

leiab, et direktiivi eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. ELi tegevuse lisaväärtus selles valdkonnas ja komisjoni valitud õiguslike aluste asjakohasus on selge ja järjepidev. Euroopa Regioonide Komitee tunneb heameelt ka asjaolu üle, et komisjon on esitanud koos oma seadusandliku ettepanekuga subsidiaarsuse hindamise tabeli.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(1) COR-2019-02655.

(2) Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1).

(3) COR-2019-02655.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/64

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta“

(2022/C 375/09)

Raportöör:

André VIOLA (FR/PES), kohaliku tasandi valitsuse liige: Aude’i departemangu volikogu

Viitedokument:

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2021) 802

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu lõpp energia tarbimisest ja 36 % liidu energeetikaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (mis on sätestatud läbivaadatud energiatõhususe direktiivi artiklis 3 ja määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18) energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris oluline osa meetmetest, mis on ette nähtud liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Energiatarbimise vähendamisel ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia laialdasemal kasutamisel on oluline osa ka liidu energiasõltuvuse vähendamises, energiavarustuse kindluse tagamises, tehnoloogilises arengus ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus arengus, eelkõige saartel ja maapiirkondades.

Hoonete energiakulud moodustavad 39 % liidu lõpp energia tarbimisest , millest 28 % tuleneb hoonete kasutusest ning 11 % ehitusmaterjalidest ja ehitusest (CO2 jalajälg), ja 36 % liidu energeetikaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (mis on sätestatud läbivaadatud energiatõhususe direktiivi artiklis 3 ja määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18) energia-, materjali- ja maanõudluse ning energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris oluline osa meetmetest, mis on ette nähtud liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Energia-, materjali- ja maanõudluse ning energiatarbimise vähendamisel ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia laialdasemal kasutamisel on oluline osa ka liidu energia- ja materjalisõltuvuse vähendamises, energia- ja materjalivarustuse kindluse tagamises, tehnoloogilises arengus ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus arengus, eelkõige saartel ja maapiirkondades.

Motivatsioon

Lisada selgem viide ringmajandusele.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hooned põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid enne oma kasutusiga, selle ajal ja pärast seda. Visioon hoonefondi CO2 heite vähendamisest nullini 2050. aastaks läheb kaugemale praegusest keskendumisest kasutamisest tulenevatele kasvuhoonegaaside heitkogustele. Seetõttu tuleks järk-järgult arvesse võtta hoonete kogu olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid , alustades uutest hoonetest . Hooned on oluline materjalihoidla, mis säilitab ressursse paljude aastakümnete jooksul, ning projekteerimisvalikud mõjutavad suurel määral kogu olelusringi heidet nii uute hoonete kui ka renoveerimise puhul. Hoonete kogu olelusringi toimet tuleks arvesse võtta mitte ainult uute hoonete ehitamisel, vaid ka renoveerimisel, lisades liikmesriikide hoonete renoveerimiskavadesse poliitikameetmed kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Hooned põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid enne oma kasutusiga, selle ajal ja pärast seda. Visioon hoonefondi CO2 heite vähendamisest nullini 2050. aastaks läheb kaugemale praegusest keskendumisest kasutamisest tulenevatele kasvuhoonegaaside heitkogustele. Seetõttu tuleks nüüdsest arvesse võtta hoonete kogu olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid nii uute kui ka olemasolevate hoonete renoveerimisel . Hooned on oluline materjalihoidla, mis säilitab ressursse paljude aastakümnete jooksul, ning projekteerimisvalikud mõjutavad suurel määral kogu olelusringi heidet nii uute hoonete kui ka renoveerimise puhul. Hoonete kogu olelusringi toimet tuleks arvesse võtta mitte ainult uute hoonete ehitamisel, vaid ka renoveerimisel, lisades liikmesriikide hoonete renoveerimiskavadesse poliitikameetmed kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine nende poliitikameetmete väljatöötamisse on hädavajalik, et tagada üleminek kõigil tasanditel.

Motivatsioon

Kui olemasolevaid hooneid ei kaasata, jääb kliimaneutraalsuse eesmärk kättesaamatuks.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hoonete kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite minimeerimine nõuab ressursitõhusust ja ringmajandust. Seda võib kombineerida ka osade hoonete muutmisega ajutiseks CO2 sidujaks.

Hoonete kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite minimeerimine nõuab ühelt poolt piisava varustatuse tagamise meetmeid, millega eelkõige vähendatakse energia-, materjali-, maa- ja veenõudlust, ning teiselt poolt ressursitõhusust ja ringmajandust. Seda võib kombineerida ka osade hoonete muutmisega ajutiseks CO2 sidujaks. Kaasneva heite nulltaseme saavutamiseks on vaja vähendada ja optimeerida materjalide kasutamist, materjale korduskasutada, näha ette süsiniku sidumise paigad ja kasutada süsinikku siduvaid materjale.

Motivatsioon

Piisava energiaga varustatuse tagamine on võimas strateegia kliimaeesmärkide saavutamiseks. Arvesse tuleb võtta ka CO2 jalajälge.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Globaalse soojendamise potentsiaal kogu olelusringi jooksul näitab hoone üldist panust kliimamuutusteni viivatesse heitkogustesse. See ühendab ehitustoodetes sisalduvad kasvuhoonegaaside heitkogused ning otsesed ja kaudsed heitkogused kasutusetapist. Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamise nõue on seega esimene samm hoonete kogu olelusringi tõhususe senisest suurema arvessevõtmise ja ringmajanduse suunas.

Globaalse soojendamise potentsiaal kogu olelusringi jooksul näitab hoone üldist panust kliimamuutusteni viivatesse heitkogustesse. See ühendab ehitustoodetes sisalduvad kasvuhoonegaaside heitkogused ning otsesed ja kaudsed heitkogused kasutusetapist. Uute hoonete ning renoveerimisel olevate olemasolevate hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamise nõue on seega esimene samm hoonete kogu olelusringi tõhususe senisest suurema arvessevõtmise ja ringmajanduse suunas.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hooned tekitavad ELis ligikaudu poole tahketest peenosakestest (PM2,5 ), mis põhjustavad enneaegset surma ja haigusi. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 (1) saab hoonete energiatõhusust parandades samaaegselt vähendada saasteainete heidet ja seda tulekski teha.

Hooned tekitavad ELis ligikaudu poole tahketest peenosakestest (PM2,5 ), mis põhjustavad enneaegset surma ja haigusi. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 (1) saab energia- ja materjalinõudlust vähendades ja hoonete energiatõhusust parandades samaaegselt vähendada saasteainete heidet ja seda tulekski teha ning aidata seega kaasa nullsaaste eesmärgi saavutamisele .

Motivatsioon

Lisada selgem viide ringmajandusele ja nullsaastele.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hoonete energiatõhususe edasise parandamise meetmetes tuleks arvesse võtta kliimatingimusi, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist, ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliimat ja kulutasuvust. Need meetmed ei tohiks mõjutada hoonetele esitatavaid muid nõudeid, nagu ligipääsetavus, tuleohutus ja seismiline ohutus ja hoone kavandatud kasutus.

Hoonete energia- ja materjalivajaduse vähendamise ja energiatõhususe edasise parandamise meetmetes tuleks arvesse võtta kliimatingimusi, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist, ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliimat ja kulutasuvust , mille puhul tuleks arvesse võtta ühiskondlikku, keskkonna- ja tervisealast välismõju, kasutades maksimaalselt ära piirkonna tasandil kättesaadavaid meetmeid . Need meetmed ei tohiks mõjutada hoonetele esitatavaid muid nõudeid, nagu ligipääsetavus, tuleohutus ja seismiline ohutus ja hoone kavandatud kasutus.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Uus põhjendus 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Piisava varustatuse meetmeid, millega vähendatakse eelkõige hoonete energia-, materjali-, maa- ja veenõudlust, tuleks silmas pidada hoonete olelusringi jooksul, sealhulgas projekteerimisetapis, kasutusetapis ja hoonete olelusringi lõpus. Nende meetmete puhul tuleks esmatähtsaks pidada pigem olemasolevate kasutamata hoonete kasutusotstarbe muutmist uute hoonete ehitamise asemel, kompaktsete linnaosade arendamist valglinnastumise asemel, passiivseid kütte- ja jahutuslahendusi mehaaniliste lahenduste asemel, ehitusmaterjalide taaskasutamist uute kasutamise asemel ning olemasolevate hoonete paremat haldamist.

Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega esitama oma hoonete renoveerimise kavades piisava varustatuse tagamise meetmeid, mille eesmärk on eelkõige vältida hoonete olelusringi jooksul energia-, materjali-, maa- ja veenõudlust, seda nii projekteerimisetapis, kasutusetapis kui ka hoonete olelusringi lõpus.

Motivatsioon

Energia piisavus on võimas strateegia kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid kehtestama hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimum nõuded, millega tuleks eesmärgiks seada kulutõhusa tasakaalu saavutamine vajalike investeeringute ja hoone olelusringi jooksul kokkuhoitavate energiakulude vahel, piiramata liikmesriikide õigust kehtestada kulutõhususe tasemest rangemaid energiatõhususe miinimumnõudeid . Tuleks sätestada võimalus, et liikmesriigid saaksid hoonete energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vaadata, arvestades tehnika arenguga.

Liikmesriigid peaksid kehtestama hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimum nõuded, millega tuleks eesmärgiks seada täieliku või peaaegu täieliku süsinikuneutraalsuse saavutamine hoone olelusringi jooksul. Edendada tuleks ka kliimapositiivseid hooneid, et tagada kogu hoonefondi CO2-neutraalsus.

Nende nõuete kehtestamisel on oluline ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhjalik kaasamine, et tagada heitkoguste reaalne ja tõhus vähendamine .

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaks kolmandikku hoonete kütmiseks ja jahutamiseks kasutatavast energiast pärineb endiselt fossiilkütustest. Hoonete CO2 heite vähendamiseks on eriti oluline järk-järgult kaotada fossiilkütuste kasutamine kütte- ja jahutussektoris. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama oma hoonete renoveerimiskavades oma riiklikud poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine küttes ja jahutuses, ning alates 2027 . aastast ei tohiks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus fossiilkütustel töötavate katelde paigaldamiseks ette näha rahalisi stiimuleid, välja arvatud need, mis on välja valitud investeeringuteks enne 2027. aastat Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Selge õiguslik alus soojusgeneraatorite keelustamiseks nende kasvuhoonegaaside heite või kasutatava kütuse liigi alusel peaks toetama riiklikke järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise põhimõtteid ja meetmeid.

Kaks kolmandikku hoonete kütmiseks ja jahutamiseks kasutatavast energiast pärineb endiselt fossiilkütustest. Hoonete CO2 heite vähendamiseks on eriti oluline järk-järgult kaotada fossiilkütuste kasutamine kütte- ja jahutussektoris. Seepärast peaksid liikmesriigid tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega esitama oma hoonete renoveerimiskavades oma riiklikud poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine küttes ja jahutuses, ning alates 2025 . aastast ei tohiks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus fossiilkütustel töötavate katelde paigaldamiseks ette näha rahalisi stiimuleid, välja arvatud need, mis on välja valitud investeeringuteks enne 2027. aastat Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Selge õiguslik alus soojusgeneraatorite keelustamiseks nende kasvuhoonegaaside heite või kasutatava kütuse liigi alusel peaks toetama riiklikke järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise põhimõtteid ja meetmeid.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Selle raamistiku läbivaatamine peaks võimaldama arvutada nii energia- kui ka heitenäitajaid ning võtma arvesse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, samuti heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist ja CO2 hindu. Liikmesriigid peaksid kõnealust raamistikku kasutama tulemuste võrdlemiseks nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetega . Kui energiatõhususe miinimumnõuete arvutatud kulutõhususe taseme ja kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete vahel peaks olema olulisi erinevusi, st üle 15 %, peaksid liikmesriigid erinevust põhjendama või kavandama meetmeid selle erinevuse vähendamiseks. […].

Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Selle raamistiku läbivaatamine peaks võimaldama arvutada nii energia- kui ka heitenäitajaid , põhinema eesmärgil, et hooned on heitevabad kogu olelusringi jooksul, ning võtma arvesse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, samuti heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist ja CO2 hindu. Liikmesriigid peaksid kõnealust raamistikku kasutama tagamaks, et nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuded võimaldavad hoonetel saada olelusringi jooksul heitevabadeks või liginullenergia hooneteks . Kui energiatõhususe miinimumnõuete arvutatud kulutõhususe taseme ja kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete vahel peaks olema olulisi erinevusi, st üle 15 %, peaksid liikmesriigid erinevust põhjendama või kavandama meetmeid selle erinevuse vähendamiseks. […]

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olemasolevate hoonete oluline rekonstrueerimine, sõltumata hoone suurusest, pakub võimalust kulutasuvate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada. Kulutõhususe eesmärgil peaks olema võimalik piirduda energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamisel rekonstrueeritavate osadega, mis on hoone energiatõhususe seisukohast kõige olulisemad. Liikmesriigid peaksid saama määrata kindlaks „olulise rekonstrueerimise“ kas protsendina hoone välispiirete pindalast või hoone väärtusest. Kui liikmesriik otsustab olulise rekonstrueerimise määrata kindlaks hoone väärtuse alusel, võib kasutada selliseid väärtuseid nagu kindlustusmatemaatiline väärtus või rekonstrueerimise maksumusel põhinev turuväärtus, v.a hoone alla jääva maa väärtus.

Olemasolevate hoonete oluline rekonstrueerimine, sõltumata hoone suurusest, pakub unikaalse võimaluse kulutasuvate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada , kuna see toimub eluhoonete puhul iga 25 aasta järel ja mitteeluhoonete puhul iga 15 aasta järel . See tähendab, et sel kümnendil renoveeritud eluhooneid ei rekonstrueerita põhjalikult tõenäoliselt enne 2050. aastat, samas kui mitteeluhooneid võidakse veel kord oluliselt rekonstrueerida. See aga suurendab hoonete renoveerimise üldkulusid. Selleks et vältida süsiniku lukustamist renoveeritud hoonete puhul, peaksid liikmesriigid tagama, et sel kümnendil renoveeritud hooned on rekonstrueeritud heitevabade või peaaegu heitevabade hoonete standardi kohaselt, mis arvestatakse hoonete olelusringi kohta.

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu suuremate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja uut visiooni hoonete osas: heitevaba hoone, mille väga väike energianõudlus on täielikult kaetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, kui see on tehniliselt teostatav. Kõik uued hooned peaksid olema heitevabad hooned ning kõik olemasolevad hooned tuleks 2050. aastaks muuta heitevabaks.

Liidu suuremate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ja kliimahädaolukorra lahendamiseks on vaja uut visiooni hoonete osas: heitevaba hoone, mille väga väike energianõudlus on täielikult kaetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, kui see on tehniliselt teostatav. Kõik uued hooned peaksid olema heitevabad hooned ning kõik olemasolevad hooned tuleks sel kümnendil rekonstrueerida heitevabaks, et vältida süsiniku lukustamist 2050. aastaks ning vähendada rekonstrueerimise kulusid.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Energiatõhusa hoone energiavajaduse katmiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia abil on olemas erinevad võimalused: kohapealne taastuvenergia, nagu päikese soojusenergia, päikesekiirgusest toodetud elektrienergia, soojuspumbad ja biomass, taastuvenergiakogukondade või kodanike energiakogukondade pakutav taastuvenergia ning taastuvenergial või heitsoojusel põhinev kaugküte ja -jahutus.

Madala energiakuluga ja energiatõhusate hoonete energiavajaduse katmiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia abil on olemas erinevad võimalused: kohapealne või võrgu kaudu saadav taastuvenergia, nagu päikese soojusenergia lahendused , päikesekiirgusest toodetud elektrienergia, tuuleenergia, soojuspumbad ja biomass, taastuvenergiakogukondade või kodanike energiakogukondade pakutav taastuvenergia ning taastuvenergial või heitsoojusel põhinev kaugküte ja -jahutus.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 22

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Energiatõhususe miinimumstandardid on olemasolevate hoonete ulatusliku renoveerimise algatamiseks oluline reguleeriv vahend , kuna need standardid mõjutavad peamisi renoveerimist takistavad tegureid (nagu huvide lahknemine ja mitme omanikuga hooned), mida ei ole võimalik kõrvaldada majanduslike stiimulite abil . Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine peaks viima halvimate tõhususnäitajatega hoonete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamiseni ja riigi hoonefondi pideva parandamiseni , aidates kaasa pikaajalisele eesmärgile vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heide nullini.

Energiatõhususe miinimumstandardid on olemasolevate hoonete ulatusliku renoveerimise algatamiseks oluline reguleeriv vahend . Et need oleksid eesmärgipärased ega soodustaks süsiniku lukustamist, tuleb need kehtestada heitevabade hoonete standardite kohaselt: see põhineb eeldusel, et aastatel 2022–2050 on oodata keskmiselt ainult ühte ulatuslikku renoveerimisvooru. Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine peaks viima heitevabade või liginullenergia hoonete saavutamiseni , aidates seega kaasa pikaajalisele eesmärgile vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heide nullini. Alternatiivseid standardeid tuleks kohaldada väga konkreetsetel juhtudel, kui heitevabade hoonete standardit ei ole võimalik saavutada, näiteks ajalooliste hoonete puhul. Need standardid peaksid siiski tagama parima võimaliku tehnika kasutamise. Kliimapositiivsed hooned peaksid kompenseerima selliste vähem tõhusate hoonete lisaheite .

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Riigi ülejäänud hoonefondi puhul on liikmesriikidel vabadus otsustada, kas nad soovivad kehtestada energiatõhususe miinimumstandardid , mis on välja töötatud riiklikul tasandil ja kohandatud riigi oludele . Käesoleva direktiivi läbivaatamisel peaks komisjon hindama, kas on vaja kehtestada täiendavad siduvad energiatõhususe miinimumstandardid, et vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heide nullini.

Riigi ülejäänud hoonefondi puhul on liikmesriikidel vabadus otsustada, kas nad soovivad kehtestada energiatõhususe miinimumstandardid ja miinimumstandardid süsinikuneutraalseks või peaaegu süsinikuneutraalseks renoveerimise korral, kui kasutatakse riiklikke ja piirkondlikke rahastamisvahendeid . ELi rahastamisvahenditega kombineerituna kohaldatakse siiski ELi tasandil heitevabadele või peaaegu heitevabadele hoonetele kehtivat energiatõhususe miinimumstandardit, et vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heide nullini.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 16

Uus põhjendus 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kohalikul tasandil integreeritud piirkondlikud või naabruskonna lähenemisviisid võimaldavad omavahel ruumiliselt seotud hoonete (nt kortermajad) puhul üldisi renoveerimisprojekte, muu hulgas seoses energiavarustusega. Renoveerimislaine keskmes on juba integreeritud, osalusel põhinevate ja piirkondadega seotud lähenemisviiside laialdasem kasutamine, mida tuleks käesoleva direktiiviga edendada. Piirkondi (nt kvartaleid) ja sotsiaalselt haavatavaid naabruskondi saab käesoleva direktiivi kontekstis kindlaks määrata kohalike omavalitsuste äranägemisel vastavalt kohalikele vajadustele ja asukohale.

Motivatsioon

Renoveerimislaine keskmes on piirkonnapõhine lähenemisviis. Ühine elektri-, kütte- ja laadimistaristu mingis piirkonnas või naabruskonnas võimaldab ära kasutada sünergiat ja võimalikku energiasäästu, mis jääb varjatuks, kui pöörata tähelepanu ainult üksikhoonele.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 27

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kogu ELi hõlmavad energiatõhususe miinimumstandardid peaksid põhinema ühtlustatud energiatõhususe klassidel. Määratledes madalaima energiatõhususe klassi G kui kõige halvema energiatõhususega 15 % iga liikmesriigi hoonefondist, tagab energiatõhususe klasside ühtlustamine kõigi liikmesriikide poolt sarnaste jõupingutuste tegemise, samas kui parima energiatõhususe klassi A määratlemine tagab ühtlustatud energiatõhususe klasside skaalal põhineva lähenemise ühisele heitevabade hoonete visioonile.

Kogu ELi hõlmavad energiatõhususe miinimumstandardid heitevabadele hoonetele peaksid põhinema ühtlustatud energiatõhususe klassidel, et tagada kõigi liikmesriikide poolt sarnaste jõupingutuste tegemine ning ühtlustatud energiatõhususe klasside skaalal põhinev lähenemine ühisele heitevabade hoonete visioonile.

Motivatsioon

Ei ole realistlik, et renoveerimistöid tehakse käesoleval kümnendil rohkem kui üks kord. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kulutõhusamad ja tulemuslikumad energiatõhususe tulemused.

Muudatusettepanek 18

Põhjendus 28

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olemasolevate hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded sisaldusid juba käesoleva direktiivi eelkäijates ja nende kohaldamist tuleks jätkata. Kuigi hiljuti kasutusele võetud energiatõhususe miinimumstandarditega on kehtestatud olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumtase ja tagatud ebatõhusate hoonete renoveerimine, tagavad olemasolevate hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded renoveerimisel vajaliku põhjalikkuse.

Olemasolevate hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded sisaldusid juba käesoleva direktiivi eelkäijates ja nende kohaldamist tuleks jätkata , kui nende tulemusena on hooned heitevabad ja välditakse süsiniku lukustamist renoveeritud hoonete puhul .

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 19

Põhjendus 29

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond ning muuta olemasolevad hooned heitevabadeks hooneteks, peaksid liikmesriigid koostama riiklikud hoonete renoveerimise kavad, mis asendavad pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid ja millest saavad liikmesriikide jaoks veelgi tugevamad ning täielikult toimivad planeerimisvahendid, milles keskendutakse rohkem rahastamisele ja selle tagamisele, et hoonete renoveerimiseks oleksid olemas nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad. Liikmesriigid peaksid oma hoonete renoveerimise kavades kehtestama oma riiklikud hoonete renoveerimise eesmärgid. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 21 punkti b alapunktiga 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/60[1]sätestatud rakendamistingimustega peaksid liikmesriigid esitama ülevaate rahastamismeetmetest ning ülevaate oma hoonete renoveerimise kavade rakendamiseks vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest.

Selleks et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond ning muuta olemasolevad hooned heitevabadeks hooneteks, peaksid liikmesriigid tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostama riiklikud hoonete renoveerimise kavad, mis asendavad pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid ja millest saavad liikmesriikide jaoks veelgi tugevamad ning täielikult toimivad planeerimisvahendid, milles keskendutakse rohkem rahastamisele ja selle tagamisele, et hoonete renoveerimiseks oleksid olemas nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad. Liikmesriigid peaksid oma hoonete renoveerimise kavades kehtestama oma riiklikud hoonete renoveerimise eesmärgid. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 21 punkti b alapunktiga 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/60[1]sätestatud rakendamistingimustega peaksid liikmesriigid esitama ülevaate rahastamismeetmetest ning ülevaate oma hoonete renoveerimise kavade rakendamiseks vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest , samuti meetmetest, mille eesmärk on toetada kohanemis- ja ringluspõhimõtete süvalaiendamist riigi hoonefondi renoveerimisel .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 20

Põhjendus 32

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Etapiviisiline renoveerimine võib olla lahendus suurte esialgsete kulude probleemile, mis võib elanike jaoks tekkida ühekordse renoveerimise korral. Siiski tuleb sellist etapiviisilist renoveerimist hoolikalt kavandada, et vältida seda, et üks rekonstrueerimisetapp välistaks vajalikud edasised sammud. Renoveerimispassides on esitatud selge tegevuskava etapiviisiliseks renoveerimiseks, mis aitab omanikel ja investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi. Seetõttu tuleks kõigis liikmesriikides teha renoveerimispassid hoonete omanikele vabatahtliku vahendina kättesaadavaks.

Etapiviisiline renoveerimine ei ole lahendus suurte esialgsete kulude probleemile, mis võib elanike jaoks tekkida ühekordse renoveerimise korral. Etapiviisiline renoveerimine tingib süsiniku lukustamise maksumaksjate jaoks suurte kuludega, lukustades madala sissetulekuga kodumajapidamised energiaostuvõimetutesse. Renoveerimise suurte algkulude probleemi lahendamine nõuab renoveerimisprojektide ja olemasolevate rahastamisvahendite koondamist, et vähendada mastaabisäästu kaudu algkulusid. Renoveerimispassides peaks olema esitatud selge tegevuskava ühekorraga läbiviidavaks renoveerimiseks, grupeerides linna või linnaosa tasandil mitmeid hooneid , mis aitab omanikel ja investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi. Seetõttu tuleks kõigis liikmesriikides teha renoveerimispassid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vabatahtliku vahendina kättesaadavaks.

Motivatsioon

Kavandatud etapiviisiline rekonstrueerimine võib viia nn lukustamise efektini, mida tuleks vältida.

Muudatusettepanek 21

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhjaliku renoveerimise mõistet ei ole liidu õigusaktides veel määratletud. Hoonete pikaajalise visiooni saavutamiseks tuleks põhjalikku renoveerimist määratleda renoveerimisena, mis muudab hooned heitevabadeks hooneteks ; esimese sammuna määratletakse see kui renoveerimine, mis muudab hooned liginullenergiahooneteks. Selle määratluse eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust. Põhjalik renoveerimine energiatõhususe eesmärgil on hea võimalus käsitleda muid aspekte, nagu vähekaitstud leibkondade elamistingimused, kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine, vastupanuvõime katastroofiohtudele (sealhulgas maavärinakindlus), tuleohutus, ohtlike ainete (sealhulgas asbesti) eemaldamine ja ligipääsetavus puuetega inimeste jaoks.

Põhjaliku renoveerimise mõistet ei ole liidu õigusaktides veel määratletud. Hoonete pikaajalise visiooni saavutamiseks tuleks põhjalikku renoveerimist määratleda renoveerimisena, mis muudab hooned heitevabadeks hooneteks ühekorraga. Selle määratluse eesmärk on vältida renoveeritud hoonete süsiniku lukustamist etapiviisilise renoveerimise abil, mille tulemuseks on madalad ambitsioonid. Põhjalik renoveerimine süsinikuneutraalsuse eesmärgil on hea võimalus käsitleda muid aspekte, nagu vähekaitstud leibkondade elamistingimused, kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine, vastupanuvõime katastroofiohtudele (sealhulgas maavärinakindlus), tuleohutus, ohtlike ainete (sealhulgas asbesti) eemaldamine ja ligipääsetavus puuetega inimeste

Motivatsioon

Ei ole realistlik, et renoveerimistöid tehakse käesoleval kümnendil rohkem kui üks kord. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kulutõhusamad ja tulemuslikumad energiatõhususe tulemused.

Muudatusettepanek 22

Põhjendus 35

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid toetama olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamist, millega aidatakse kaasa tervisliku sisekeskkonna saavutamisele, sealhulgas asbesti ja muude kahjulike ainete kõrvaldamisega, vältides kahjulike ainete ebaseaduslikku kõrvaldamist ning lihtsustades kehtivate õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/148/EÜ (1) ja (EL) 2016/2284 (2) järgimist.

Liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid toetama energiatõhususe suurendamist, millega püütakse saavutada heitevaba hoonefond, ja aidata kaasa tervisliku sisekeskkonna saavutamisele, sealhulgas asbesti ja muude kahjulike ainete kõrvaldamisega, vältides kahjulike ainete ebaseaduslikku kõrvaldamist ning lihtsustades kehtivate õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/148/EÜ (1) ja (EL) 2016/2284 (2) järgimist.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 23

Põhjendus 37

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Koos taastuvallikatest elektri tootmise suurema osakaaluga tekitavad elektrisõidukid vähem kasvuhoonegaaside heidet. Elektrisõidukid on oluline tegur puhtale energiale üleminekul, mis põhineb energiatõhususe meetmetel, alternatiivsetel kütustel, taastuvenergial ja energiapaindlikkuse haldamise uuenduslikel lahendustel. Ehitusnorme saab tõhusalt kasutada selleks, et kehtestada sihipärased nõuded toetamaks laadimistaristu kasutuselevõttu elu- ja mitteeluhoonete parklates . Liikmesriigid peaksid kõrvaldama sellised takistused nagu huvide lahknemine ja haldusraskused, millega üksikisikust omanikud kokku puutuvad, kui nad soovivad oma parkimiskohta laadimispunkti paigaldada.

Koos taastuvallikatest elektri tootmise suurema osakaaluga tekitavad elektrisõidukid vähem kasvuhoonegaaside heidet. Elektrisõidukid on oluline tegur puhtale energiale üleminekul, mis põhineb energiatõhususe meetmetel, alternatiivsetel kütustel, taastuvenergial ja energiapaindlikkuse haldamise uuenduslikel lahendustel. Ehitusnorme saab tõhusalt kasutada selleks, et kehtestada sihipärased nõuded toetamaks laadimistaristu kasutuselevõttu elu- ja mitteeluhoonete auto- ja jalgrattaparklates . Liikmesriigid peaksid kõrvaldama sellised takistused nagu huvide lahknemine ja haldusraskused, millega üksikisikust omanikud kokku puutuvad, kui nad soovivad oma parkimiskohta laadimispunkti paigaldada.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 24

Põhjendus 40

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Keskkonnahoidliku liikuvuse edendamine on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa ning hoonetel võib olla oluline roll vajaliku taristu loomisel mitte ainult elektriautode, vaid ka jalgrataste laadimiseks. Üleminek kergliiklusele, nagu jalgrattasõit, võib märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Nagu on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas, vähendab puhta ja tõhusa era- ja ühistranspordi, näiteks jalgrattatranspordi osakaalu suurendamine oluliselt transpordist tulenevat saastet ning toob suurt kasu üksikisikutele ja kogukondadele. Jalgrattaparklate puudumine on peamine takistus jalgrattasõidu kasutuselevõtul nii elu- kui ka mitteeluhoonetes. Ehituseeskirjad võivad tõhusalt toetada üleminekut puhtamale liikuvusele, kehtestades nõuded jalgrataste parkimiskohtade miinimumarvule.

Keskkonnahoidliku liikuvuse edendamine on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa ning hoonetel võib olla oluline roll vajaliku taristu loomisel mitte ainult elektriautode, vaid ka jalgrataste laadimiseks. Üleminek kergliiklusele, nagu jalgrattasõit, võib märkimisväärselt vähendada liikuvusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Nagu on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas, vähendab puhta ja tõhusa era- ja ühistranspordi, näiteks jalgrattatranspordi osakaalu suurendamine oluliselt liikuvusest tulenevat saastet ning toob suurt kasu üksikisikutele ja kogukondadele. Jalgrattaparklate puudumine on peamine takistus jalgrattasõidu kasutuselevõtul nii elu- kui ka mitteeluhoonetes. Maakasutuse ja linnaplaneerimise meetmed võivad tõhusalt toetada üleminekut puhtamale liikuvusele, kehtestades nõuded jalgrataste parkimiskohtade miinimumarvule.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 25

Põhjendus 43

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nutivalmiduse näitajat tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning elektroonilisi süsteeme selleks, et kohandada hoone toimimine kasutaja ja elektrivõrgu vajadustele ning parandada hoonete energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid. Nutivalmiduse näitaja peaks suurendama hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning andma hoone kasutajatele kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku säästuga. Nutivalmiduse näitaja on eriti kasulik suure energianõudlusega suurte hoonete puhul. Muude hoonete puhul peaks hoonete nutivalmiduse hindamise kava kasutamine olema liikmesriikidele vabatahtlik.

Motivatsioon

Suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil on üks peamisi vajalikke muutusi takistavaid tegureid.

Muudatusettepanek 26

Põhjendus 45

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et need avaldaksid praktilist mõju käesoleva direktiivi eesmärkidele, asendamata samas riiklikke meetmeid. Neid tuleks vajalike renoveerimistööde mastaabi tõttu eelkõige kasutada asjakohaste ja uuenduslike rahastamisviiside pakkumiseks, et tõhustada investeeringuid hoonete energiatõhususse. Neil võiks olla suur osa riiklike, piirkondlike ja kohalike energiatõhususe fondide, instrumentide või mehhanismide arendamisel, mis pakuksid selliseid rahastamisvõimalusi eraomanikele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiatõhususe teenuseid osutavatele ettevõtetele.

Liidu rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et need avaldaksid praktilist mõju käesoleva direktiivi eesmärkidele, asendamata samas riiklikke meetmeid. Neid tuleks vajalike renoveerimistööde mastaabi tõttu eelkõige kasutada asjakohaste ja uuenduslike rahastamisviiside pakkumiseks, et tõhustada investeeringuid hoonete energiatõhususse. Neil võiks olla suur osa riiklike, piirkondlike ja kohalike renoveerimise fondide, instrumentide või mehhanismide arendamisel, mis pakuksid selliseid rahastamisvõimalusi eraomanikele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele , väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiatõhususe teenuseid osutavatele ettevõtetele.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 27

Põhjendus 47

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ainuüksi rahastamine ei rahulda renoveerimisvajadusi. Koos rahastamisega on hädavajalik luua kättesaadavad ja läbipaistvad nõustamis- ja abivahendid, nagu ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad integreeritud energiatõhusaks renoveerimise teenuseid või nõustajaid , ning rakendada muid meetmeid ja algatusi, nagu on osutatud komisjoni algatuses „Arukate hoonete arukas rahastamine“ , et luua asjakohane toetav raamistik ja kõrvaldada renoveerimist takistavad tõkked.

Ainuüksi rahastamine ei rahulda renoveerimisvajadusi. Koos rahastamisega on hädavajalik luua kättesaadavad ja läbipaistvad nõustamis- ja abivahendid, nagu ühtsed kontaktpunktid, mis korraldavad ja kavandavad tervete naabruskondade ja/või hoonekomplekside renoveerimist ning tagavad, et ehitussektor pakub heitevabasid hooneid ilma renoveerimiskulusid ülehindamata , ning rakendada muid meetmeid ja algatusi, mille eesmärk on heitevabad hooned , et luua sobiv raamistik ja kõrvaldada renoveerimistõkked. Selleks et tegeleda praeguse oskustööliste puudusega ka kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, on protsessi sujuva rakendamise tagamiseks samuti vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi piisavate oskuste ja suutlikkuse loomiseks ja suurendamiseks . Selleks tuleb koostada ametlik, erialane ja kvaliteetne koolituskava personalile/tehnikutele, kes töötavad asjaomastes protsessides osalevate liikmesriikide erinevates ametiasutustes .

Motivatsioon

Piisavad oskused on hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamiseks üliolulised.

Muudatusettepanek 28

Põhjendus 48

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ebatõhusad hooned on sageli seotud energiaostuvõimetuse ja sotsiaalsete probleemidega. Vähekaitstud leibkonnad on energiahindade tõusust eriti ohustatud, kuna nad kulutavad suurema osa oma eelarvest energiatoodetele. Ülemääraste energiaarvete vähendamisega võib hoonete renoveerimine aidata inimestel energiaostuvõimetusest üle saada ja seda ka ära hoida . Samal ajal ei saa hooneid renoveerida kulutusi tegemata ning oluline on tagada, et hoonete renoveerimise kulude sotsiaalne mõju, eelkõige vähekaitstud leibkondadele, oleks kontrolli all . Renoveerimislaine ei tohiks kedagi kõrvale jätta ja seda tuleks kasutada võimalusena parandada vähekaitstud leibkondade olukorda ning tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsusele. […]

Ebatõhusad hooned on sageli seotud energiaostuvõimetuse ja sotsiaalsete probleemidega. Vähekaitstud leibkonnad on energiahindade tõusust eriti ohustatud, kuna nad kulutavad suurema osa oma eelarvest energiatoodetele. Energiaostuvõimetuse kaotamiseks on vaja renoveerida hooned heitevabade või peaaegu heitevabade hoonete standardi kohaselt, et oluliselt vähendada energiaarveid ja tagada, et nad oleksid võimalusel energiatootjad. Vähekaitstud leibkondade kasutuses olevate hoonete renoveerimine peaks toimuma neile tasuta. Sellist renoveerimist tuleks toetada ELi ja riiklikest rahastamisvahenditest. Renoveerimislaine ei tohiks kedagi kõrvale jätta ja seda tuleks kasutada võimalusena parandada vähekaitstud leibkondade olukorda ning tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsusele. […]

Rahastamise ja võimalike tagatiste abil tuleb esmajoones katta uus koormus eluaset kasutavatele omanikele, kelle vanaduskindlustus seisneb nende kodus, mille laenumaksete tasumiseks on nad aastakümneid vaeva näinud. Toetuste ja tagatiste suunamine võib samuti soodustada edusamme või pakkuda stiimuleid.

Motivatsioon

Energiaostuvõimetus on väga oluline teema ja selle nähtuse kaotamine nõuab süsteemset lähenemisviisi. Eakatel on raske laenu võtta. Seepärast on tarvis neile pakkuda lahendusi vajalikeks investeeringuteks kinnisvarasse, et võidelda kliimamuutuste vastu.

Muudatusettepanek 29

Põhjendus 50

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Hoonefondi seiret hõlbustab digitaalsete vahendite abil kogutud andmete kättesaadavus, mis vähendab halduskulusid. Seetõttu tuleks luua hoonete energiatõhususe riiklikud andmebaasid ja neis sisalduv teave tuleks edastada ELi hoonefondi vaatluskeskusele.	Hoonefondi seiret hõlbustab digitaalsete vahendite abil kogutud andmete kättesaadavus, mis vähendab halduskulusid. Seetõttu tuleks luua hoonete kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiatõhususe riiklikud andmebaasid ja neis sisalduv teave tuleks edastada ELi hoonefondi vaatluskeskusele.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 30

Põhjendus 52

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine. Esmatähtsaks peaksid saama need strateegiad, millega parandatakse hoonete soojuskasutust suveperioodil. Sel eesmärgil tuleks keskenduda meetmetele, mis väldivad ülekuumenemist, nagu varjulisus ja hoone konstruktsiooni piisav soojusmahtuvus ning tuleks veelgi arendada passiivseid jahutusmeetodeid, eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat hoonete ümber.

Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid ning eeldatav globaalne soojenemine suurendab tõenäoliselt paigaldatud kliimaseadmete arvu, kui sellel kümnendil ei kaaluta meetmeid passiivsete jahutuslahenduste paigaldamiseks. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine. Esmatähtsaks peaksid saama need strateegiad, millega parandatakse hoonete soojuskasutust suveperioodil. Sel eesmärgil tuleks keskenduda meetmetele, mis väldivad ülekuumenemist, nagu varjulisus ja hoone konstruktsiooni piisav soojusmahtuvus ning tuleks veelgi arendada passiivseid jahutusmeetodeid, eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat hoonete ümber.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 31

Põhjendus 55

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused on käesoleva direktiivi edukaks rakendamiseks olulised , tuleks neid , kui see on asjakohane, vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele kaasata ja nendega konsulteerida sellistes küsimustes nagu planeerimine, teavitamise, koolitamise ja teadlikkuse parandamise programmide väljatöötamine ning direktiivi rakendamine riiklikul või piirkondlikul tasandil. Selliseid konsultatsioone saab kasutada ka selleks, et edendada asjakohaste juhiste andmist kohalikele planeerijatele ja ehitusinspektoritele vajalike ülesannete täitmiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid võimaldama arhitektidel ja planeerijatel tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel korralikult kaaluda energiatõhususe suurendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni ja innustama neid seda tegema.

Kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused on käesoleva direktiivi edukaks rakendamiseks tähtsad , tuleks neid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel ning vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele kaasata ja nendega konsulteerida sellistes küsimustes nagu planeerimine, teavitamise, koolitamise ja teadlikkuse parandamise programmide väljatöötamine ning direktiivi rakendamine riiklikul või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Selliste konsultatsioonide abil tuleks anda panus riiklikesse mitmetasandilistesse kliima- ja energiadialoogidesse ning neid saab kasutada ka selleks, et edendada asjakohaste juhiste andmist kohalikele planeerijatele ja ehitusinspektoritele vajalike ülesannete täitmiseks. Sellega seoses peaks käesoleva direktiivi raames olema võimalik reageerida sageli väga erinevatele tingimustele linna- ja maapiirkondades, kus on palju ühe- ja mitmepereelamuid ja erinev asustusstruktuur, ning koostada spetsifikatsioonid igale piirkonnale sobival viisil. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võimaldama arhitektidel ja planeerijatel tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel korralikult kaaluda energiatõhususe ja -säästu suurendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni ja innustama neid seda tegema. Lisaks on oluline edendada kohalike ressursside ja väärtuslike ekspertide kasutamist tööstus- ja elamupiirkondade planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel.

Liikmesriikidel on selles valdkonnas oluline roll kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamisel.

Motivatsioon

Kohalike ressursside ja ekspertide kasutamine aitab veelgi leevendada negatiivset mõju kliimale.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sisu

1. Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires hoonete energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.

1. Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires energia- ja materjalinõudluse vähendamist hoonete olelusringi jooksul, hoonete energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid, keskkonnakaitset, saaste vähenemist ja kulutasuvust , milles tuleks arvesse võtta keskkonnaalaseid, ühiskondlikke ja tervisealaseid välismõjusid . See aitab ka märkimisväärselt kaasa Euroopa energiajulgeoleku parandamisele.

2. Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:

a)	hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine üldraamistik;

a)	hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine üldraamistik , et muuta need täielikult või peaaegu kliimaneutraalseks ;

b)	miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja hoone uute osade energiatõhususe suhtes;

b)	miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja hoone uute osade energiatõhususe suhtes;

c)	miinimumnõuete rakendamine:

c)	miinimumnõuete rakendamine:

i)	oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja hoone osade energiatõhususe suhtes;

i)	oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja hoone osade energiatõhususe suhtes , et muuta need täielikult või peaaegu kliimaneutraalseks ;

ii)	hoonete välispiireteks olevate selliste ehitusdetailide energiatõhususe suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse;

ii)	hoonete välispiireteks olevate selliste ehitusdetailide energiatõhususe suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse;

iii)	hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ajakohastamisel;

iii)	hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ajakohastamisel;

d)	energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamine olemasolevate hoonete ja olemasolevate hooneosade suhtes;

d)	energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamine olemasolevate hoonete ja olemasolevate hooneosade suhtes , et muuta need täielikult või peaaegu kliimaneutraalseks ;

e)	renoveerimispassid;

e)	renoveerimispassid;

f)	riiklikud hoonete renoveerimise kavad;

f)	riiklikud hoonete renoveerimise kavad;

g)	säästev liikuvustaristu hoonetes ja nende kõrval; ning

g)	säästev liikuvustaristu hoonetes ja nende kõrval; ning

h)	arukad hooned;

h)	arukad hooned;

i)	hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine;

i)	hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine;

j)	hoonetes paiknevate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus;

j)	hoonetes paiknevate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus;

k)	energiatõhususe sertifikaatide, renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ja ülevaatusaruannete sõltumatud kontrollisüsteemid.

k)	energiatõhususe sertifikaatide, renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ja ülevaatusaruannete sõltumatud kontrollisüsteemid.

3. Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takistata ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Neist teatatakse komisjonile.

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 33

Artikli 2 punkt 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, millele siiski vajalik väga väike energiakogus on täielikult kaetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, mis on toodetud kohapeal või saadud taastuvenergiakogukonnast direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] tähenduses või kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist vastavalt III lisas esitatud nõuetele;

„heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega , olelusringi jooksul väga väikese energia- ja materjalivajadusega hoone, millele siiski vajalik väga väike energiakogus on täielikult kaetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, mis on toodetud kohapeal või saadud võrgu kaudu, taastuvenergiakogukonnast direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] tähenduses, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist vastavalt III lisas esitatud nõuetele või jaotusvõrgupõhisest taastuvenergiast ; „kliimapositiivne hoone“ – hoone, mille energia- ja materjalinõudlus on olelusringi jooksul väga väike, mille energiatõhusus on väga hea vastavalt I lisale ja mille energiatootmine hoones endas või hoone tarbeks ületab hoone energianõudluse.

Motivatsioon

Ringmajanduse, kaugkütte, kliimapositiivse hoone kontseptsiooni ja hoone kogu olelusringi kriteeriumide lisamine.

Muudatusettepanek 34

Artikli 2 punkt 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„liginullenergiahoone“ – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur ja mitte väiksem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kulutõhus tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;

„liginullenergiahoone“ – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur ja mitte väiksem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kulutõhus tase ning kus nullilähedane või väga väike energianõudluse kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest või jäätmetest toodetud energiast;

Motivatsioon

Energiatõhusus on suhteline näitaja, samas kui madal energianõudlus on absoluutne eesmärk.

Muudatusettepanek 35

Artikli 2 punkt 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
„energiatõhususe miinimumstandardid“ – eeskirjad, millega nõutakse olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe nõude täitmist hoonefondi ulatusliku rekonstrueerimise kava osana või käivituspunktiks oleva turutoimingu korral (müük või rent) teatava aja jooksul või kindlaks kuupäevaks, käivitades seeläbi olemasolevate hoonete renoveerimise ;	„energiatõhususe miinimumstandardid“ – eeskirjad, millega nõutakse olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe nõude täitmist hoonefondi ulatusliku renoveerimiskava osana , mis muudab hooned heitevabadeks või liginullenergia hooneteks, kui nad renoveeritakse 2032. aastaks ;

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 36

Artikli 2 punkt 46

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
46. „võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena; hoone energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade summana;	46. „võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena; hoone energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade ning energiat tarbiva ja hoones hallatava taristu all olevate pindade summana;

Motivatsioon

„Võrdluspõrandapinna“ määratlusse tuleb lisada hoonetesse kuuluv ja energiat tarbiv taristu, näiteks sporditaristu, ujumisbasseinid jne.

Muudatusettepanek 37

Artikli 2 punkt 57 (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	„piisav varustatus“ – meetmete ja igapäevatavade kogum, millega vähendatakse energia-, materjali-, maa- ja veenõudlust, tagades samal ajal inimeste heaolu planeedi Maa võimaluste piires.

Motivatsioon

Energia piisavus on võimas strateegia kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 38

Artikli 3 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik koostab riikliku hoonete renoveerimise kava nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks.

Iga hoonete renoveerimise kava hõlmab järgmist:

Iga liikmesriik koostab riikliku hoonete renoveerimise kava nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks. EL peaks tagama liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kõik vajalikud vahendid nende kavade väljatöötamiseks. Iga hoonete renoveerimise kava hõlmab järgmist:

ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis hõlmab eri hooneliike, ehitusaegu ja kliimatsoone ning põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil ning artikli 19 kohasel energiamärgiste riiklikul andmebaasil, ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ning ülevaade ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektorite suutlikkusest;

b)	tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid edusammude näitajaid, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega riiklik hoonefond, ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;

b)	riiklikud eesmärgid materjalide ringkasutuseks ja piisava varustatuse tagamiseks;

c)	ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest, millega toetatakse tegevuskava rakendamist vastavalt punktile b, ning

c)	tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid edusammude näitajaid, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega riiklik hoonefond, ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;

d)	ülevaade hoonete renoveerimise kava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete renoveerimiseks ette nähtud haldusressurssidest.

d)	ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest , sealhulgas piisava varustatuse tagamise meetmed, mis võivad põhineda kohalikult integreeritud piirkondlikel või naabruskonna kontseptsioonidel , millega toetatakse tegevuskava rakendamist vastavalt punktile c , ning

e)	ülevaade hoonete renoveerimise kava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete renoveerimiseks ette nähtud haldusressurssidest.

Punktis b osutatud tegevuskava sisaldab 2030., 2040. ja 2050. aastaks püstitatud riiklikke eesmärke iga-aastase hoonete energiatõhusaks renoveerimise määra, riikliku hoonefondi primaarenergia tarbimise ja lõppenergia tarbimise ning kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta; konkreetseid ajakavasid, mille järgi hoonetel peab 2040. ja 2050. aastaks olema artikli 9 lõike 1 kohaselt ette nähtust kõrgem energiatõhususe klass vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks; tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema kasu kohta […]

Punktis c osutatud tegevuskava sisaldab 2030., 2040. ja 2050. aastaks püstitatud riiklikke eesmärke iga-aastase hoonete energiatõhusaks renoveerimise määra, riikliku hoonefondi primaarenergia tarbimise ja lõppenergia tarbimise ning kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta; konkreetseid ajakavasid, mille järgi hoonetel peab 2040. ja 2050. aastaks olema saavutatud artikli 9 lõike 1 kohaselt ette nähtust kõrgem energiatõhususe klass vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks; tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu , heite vähenemise ja laiema kasu kohta kohalikult integreeritud piirkondlike või naabruskonna kontseptsioonide põhjal […]

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 39

Artikli 3 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Komisjon hindab riikliku hoonete renoveerimise kavade projekte, eelkõige seda, kas:

a)	riiklikult kehtestatud eesmärkide ambitsioonikuse tase on piisav ning kooskõlas lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud riiklike kliima- ja energiakohustustega;

a)	riiklikult kehtestatud eesmärkide ambitsioonikuse tase on piisav ning kas see viib 2050. aastaks heitevaba hoonefondini kooskõlas lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud riiklike kliima- ja energiakohustustega;

b)	poliitika ja meetmed on piisavad riiklikult kehtestatud eesmärkide saavutamiseks;

b)	poliitika ja meetmed on piisavad riiklikult kehtestatud eesmärkide saavutamiseks ja selleks, et renoveeritud hoonete puhul süsinik ei lukustuks ;

c)	kava rakendamiseks on eraldatud piisavad eelarve- ja haldusressursid;

c)	kava rakendamiseks on eraldatud piisavad eelarve- ja haldusressursid;

d)	lõike 3 kohane avalik konsultatsioon on olnud piisavalt kaasav ning

d)	lõike 3 kohane avalik konsultatsioon on olnud piisavalt kaasav ning

kavad vastavad lõike 1 nõuetele ja II lisas esitatud näidisvormile. Pärast konsulteerimist artikli 30 kohaselt loodud komiteega võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõikele 2 ja artiklile 34. Hoonete renoveerimise kava esimese projekti puhul võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kõnealuse kava esitanud.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 40

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine	Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoone osade energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine eesmärgiga saavutada vähemalt kulutõhus tase . Energiatõhusus arvutatakse artiklis 4 osutatud metoodika kohaselt. Kulutõhus tase arvutatakse artiklis 6 osutatud võrdleva metoodika raamistiku kohaselt.	1. Liikmesriigid võtavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoone osade energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine kooskõlas kavaga, mille eesmärk on muuta riiklik hoonefond 2050. aastaks kliimaneutraalseks . Energiatõhusus arvutatakse artiklis 4 osutatud metoodika kohaselt. Heitevabaduse standard arvutatakse artiklis 6 osutatud võrdleva metoodika raamistiku kohaselt.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate ehitusdetailide suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse eesmärgiga saavutada vähemalt kulutõhus tase .	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate ehitusdetailide suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse eesmärgiga saavutada heitevabade hoonete standard .
Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel. Nõuete puhul võetakse arvesse ruumide üldisi sisekliima tingimusi, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke tingimusi ja hoone kavandatud funktsiooni ja vanust. Liikmesriigid vaatavad oma energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral ajakohastavad neid, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut, artikli 6 kohase kulutõhususarvutuse tulemusi ning ajakohastatud riiklikke energia- ja kliimaeesmärke ning energia- ja kliimapoliitikat.	Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel. Nõuete puhul võetakse arvesse vajadust sobivate siseruumi keskkonnakvaliteedi tingimuste järele ning ka kohalikke tingimusi ja hoone kavandatud funktsiooni ja vanust. Neid kohalikke tingimusi tuleks arvesse võtta piirkonniti, mitte riigi tasandil, sest need võivad omavalitsusüksuste lõikes sageli erineda.

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 41

Artikli 6 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamine Vastavalt artiklile 29 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse võrdleva metoodika raamistikku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Komisjon vaatab 30. juuniks 2026 läbi võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja üksikute ehitusdetailide puhul. […]

Energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamine Vastavalt artiklile 29 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse võrdleva metoodika raamistikku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Komisjon asendab 30. juuniks 2026 võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja üksikute ehitusdetailide puhul metoodikaga, mille abil arvutatakse heitevabade hoonete või liginullenergiahoonete energiatõhususe miinimumstandard . […]

Motivatsioon

Kulutõhususe metoodika on oluline vahend, mille abil hinnata liikmesriikides tehtavat.

Muudatusettepanek 42

Artikkel 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et uued hooned on vastavalt III lisale heitevabad alates järgmistest kuupäevadest:

1. Liikmesriigid tagavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega , et uued hooned on vastavalt III lisale heitevabad alates järgmistest kuupäevadest:

a)	alates 1. jaanuarist 2027 uued ehitised, mida kasutavad riigiasutused või mis kuuluvad riigiasutustele, ning

a)	alates 1. jaanuarist 2027 uued ehitised, mida kasutavad riigiasutused või mis kuuluvad riigiasutustele, ning

b)	alates 1. jaanuarist 2030 kõik uued hooned;

b)	alates 1. jaanuarist 2030 kõik uued hooned;

c)	alates 1. jaanuarist 2030 olemasolevad hooned, kui nende renoveerimiseks kasutatakse ELi rahalisi vahendeid.

Liikmesriigid tagavad kuni esimese lõike kohaste nõuete kohaldamiseni, et kõik uued hooned on vähemalt liginullenergiahooned ja vastavad artikli 5 kohaselt sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad, et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) arvutatakse vastavalt III lisale ja avaldatakse hoone energiamärgisel:

2. Liikmesriigid tagavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega , et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) arvutatakse vastavalt III lisale ja avaldatakse hoone energiamärgisel:

a)	alates 1. jaanuarist 2027 kõigi uute hoonete puhul, mille kasulik põrandapind on suurem kui 2 000 ruutmeetrit, ning

a)	alates 1. jaanuarist 2027 kõigi uute hoonete puhul, mille kasulik põrandapind on suurem kui 2 000 ruutmeetrit, ning

b)	alates 1. jaanuarist 2030 kõigi uute hoonete puhul.

b)	alates 1. jaanuarist 2030 kõigi uute hoonete puhul.

3. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 29 vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kohandada III lisa tehnika arengu ja innovatsiooniga, kehtestada III lisas kohandatud maksimaalsed energiatõhususe piirmäärad renoveeritud hoonete jaoks ning kohandada heitevabade hoonete energiatõhususe maksimumkünniseid .

3. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 29 vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kohandada III lisa tehnika arengu ja innovatsiooniga, kehtestada liikmesriikidele heitevabade hoonete või liginullenergiahoonete standardid ning töötada välja nõuded vähese CO2 heitega taastuvate energiaallikate kasutamise kohta tarnitud energia puhul ning heitevabade hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali kohta .

4. Liikmesriigid käsitlevad uute hoonete puhul ruumide tervislikke sisekliima tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Liikmesriigid käsitlevad ka süsinikdioksiidi sidumist, mis on seotud süsinikdioksiidi säilitamisega hoones või selle katusel.

4. Liikmesriigid käsitlevad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega uute hoonete puhul ruumide tervislikke sisekliima tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Liikmesriigid käsitlevad ka süsinikdioksiidi sidumist, mis on seotud süsinikdioksiidi säilitamisega hoones või selle katusel.

Artikkel 7a

Uus Euroopa Bauhaus

1. Liikmesriigid tagavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et hoonete renoveerimisprojektide arendajad saavad nõu küsimise, rahastamise taotlemise ja lubade kehtestamise ajal teavet algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ eesmärkide ja osalemisvõimaluste kohta.

2. Liikmesriigid annavad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele volitused töötada käesoleva direktiivi VII lisa kohaste võrdlushoonete jaoks välja sihtotstarbelised toetusmeetmed, mis on kultuuriliselt rikastavad, kestlikud ja kaasavad ning kooskõlas algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“. Vahendid võivad hõlmata renoveerimise rahastamiskavasid, mis näitavad, kuidas üksikuid hooneid või terveid naabruskondi saab muuta heitevabadeks hooneteks ja piirkondadeks taskukohasel, kestlikul ja sotsiaalselt kaasaval viisil, maksimeerides samal ajal laiemat kasu, kasutades kaasavat ja alt üles lähenemisviisi.

3. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud tööstuspoliitika meetmed, et suuremahuliselt toota hoonete renoveerimiseks kohapeal kohandatavaid valmiskujul ehitusdetaile, mis pakuvad mitmesuguseid funktsioone, sealhulgas esteetikat, soojustust, energiatootmist ja rohelisi taristuid, ning edendavad elurikkust, veemajandust, juurdepääsetavust ja liikuvust.

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 43

Artikkel 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Olemasolevad hooned	Olemasolevad hooned
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osade tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 5 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele . Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna. Lisaks sellele või alternatiivselt võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone ehitusdetailidele.	1. Liikmesriigid võtavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osade tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 5 kohaselt kehtestatud heitevabade hoonete standarditele . Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna. Lisaks sellele või alternatiivselt võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone ehitusdetailidele või integreeritud piirkondadele ja naabruskondadele.
2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui ehitusdetail, mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, vastab ehitusdetaili energiatõhusus energiatõhususe miinimumnõuetele tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires .	2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vajalikud meetmed, tagamaks, et kui ehitusdetail, mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, vastab ehitusdetaili energiatõhusus energiatõhususe miinimumnõuetele , kui selle tulemuseks on tehniliselt ja funktsionaalselt heitevabad või liginullenergia hooned .
3. Liikmesriigid soodustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, suure tõhususega süsteemide kasutamist , kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav. Liikmesriigid võtavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul arvesse ruumide tervislikke sisekliima tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilisusega seotud riske , ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist ning puuetega inimeste juurdepääsu.	3. Liikmesriigid tagavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, suure tõhususega süsteemide kasutuselevõtu soodustamise , kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav , ning edendavad kohapeal kättesaadavate ressursside kasutamist . Liikmesriigid tagavad, et oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul võetakse arvesse siseruumide keskkonnakvaliteedi tervislikke tingimusi, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise suurt suutlikkust, muu hulgas roheliste taristute, süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise kaudu, järgitakse tuleohutusstandardeid, leevendatakse tugeva seismilisusega seotud riske ja kõrvaldatakse ohtlikud ained, sealhulgas asbest, ning parandatakse puuetega inimeste juurdepääsu , tagades samal ajal rahaliste stiimulite ja sihtotstarbeliste rahastamisvahendite asjakohase eraldamise.

Motivatsioon

Hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk tuleb viia kooskõlla 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 44

Artikkel 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Energiatõhususe miinimumstandardid

1. Liikmesriigid tagavad, et

1. Liikmesriigid tagavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et:

a)	avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned ja hooneüksused saavutavad kõige hiljem

a)	avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned ja hooneüksused saavutavad kõige hiljem

i)	pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

i)	pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

ii)	pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi E;

b)	mitteeluhooned ja hoone osad, mis ei kuulu avaliku sektori asutustele, saavutavad kõige hiljem

b)	mitteeluhooned ja hoone osad, mis ei kuulu avaliku sektori asutustele, saavutavad kõige hiljem

i)	pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

i)	pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

ii)	pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi E;

c)	elamud ja hoone osad saavutavad hiljemalt

c)	elamud ja hoone osad saavutavad hiljemalt

i)	pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

i)	pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi F ning

ii)	pärast 1. jaanuari 2033 vähemalt energiatõhususe klassi E;

Liikmesriigid võivad nõuda käesolevas lõikes sätestatud tähtaja pikendamist oma hoonefondi konkreetsete osade puhul, kui see on põhjendatud ja seda taotletakse Euroopa Komisjonilt ning kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud riikliku renoveerimiskavaga.

Liikmesriigid kehtestavad artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskavas konkreetsed ajakavad, mille järgi käesolevas lõikes osutatud hoonetel peab 2040. ja 2050. aastaks olema kõrgem energiatõhususe klass vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks .

Liikmesriigid kehtestavad artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskavas konkreetse kava kõigi hoonete renoveerimiseks heitevaba või liginullenergia standardi kohaselt ja tagavad, et kogu hoonefond on 2050. aastaks vähese CO2 heitega.

Liikmesriigid võivad kohaldada ka kohalikul tasandil integreeritud piirkondlikke või naabruskonna lähenemisviise, mis tagavad, et kõik hooned vastavad keskmiselt CO2-neutraalsetele standarditele. Ajaloolise väärtusega hoonete puhul määrab kuupäeva kindlaks liikmesriik tehniliste ja teostatavushinnangute põhjal. Nende heitkoguste kompenseerimiseks tuleks edendada kliimapositiivseid hooneid ja laiendada võrgust saadava taastuvenergia tootmist .

2. Lisaks lõike 1 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumstandarditele võib iga liikmesriik kehtestada energiatõhususe miinimumstandardid kõigi muude olemasolevate hoonete renoveerimiseks.

Energiatõhususe miinimumstandardeid kehtestades võetakse nende väljatöötamisel arvesse riiklikku tegevuskava ja asjaomase liikmesriigi hoonete renoveerimise kavas sisalduvaid eesmärke 2030., 2040. ning 2050. aastaks, samuti eesmärki muuta riiklik hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.

2. Liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad kooskõlas artikliga 15 heitevabade hoonete standardi järgimist, kasutades kõiki allpool loetletud meetmeid:

nähes ette asjakohased finantsalased meetmed, mis on eelkõige suunatud vähekaitstud , väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele või sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL)…/… artikliga 22. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)] ja turutõkete kõrvaldamisele ; [Tõlkija märkus: punkti tõlge on eestikeelsest dokumendist puudu]

b)	antakse tehnilist abi, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu;

c)	töötatakse välja integreeritud rahastamiskavad;

d)	kõrvaldatakse mittemajanduslikud tõkked, sealhulgas huvide lahknemine, ning

e)	jälgitakse sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kõige haavatavamatele inimrühmade puhul;

f)	antakse uus kasutusotstarve kasutamata hoonetele ja kohandatakse neid praegustele vajadustele;

g)	kehtestatakse raamistik, millega tagatakse nõuete õigeaegseks rakendamiseks piisava arvu vajalike oskustega töötajate olemasolu.

3. Liikmesriigid toetavad kooskõlas artikliga 15 energiatõhususe miinimumstandardite järgimist, kasutades kõiki allpool loetletud meetmeid:

3. Kui hoone rekonstrueeritakse heitevabade hoonete standardi täitmiseks, tagavad liikmesriigid ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 5 ning olulise rekonstrueerimise korral olemasolevate hoonete nullheite nõuete täitmise vastavalt artiklile 8.

nähes ette asjakohased finantsalased meetmed, mis on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele või sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL)…/… artikliga 22. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)]; [Tõlkija märkus: punkti tõlge on eestikeelsest dokumendist puudu]

b)	antakse tehnilist abi, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu;

c)	töötatakse välja integreeritud rahastamiskavad;

d)	kõrvaldatakse mittemajanduslikud tõkked, sealhulgas huvide lahknemine, ning

e)	jälgitakse sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kõige haavatavamatele inimrühmade puhul.

4. Kui hoone rekonstrueeritakse energiatõhususe miinimumstandardi täitmiseks, tagavad liikmesriigid ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 5 ning olulise rekonstrueerimise korral olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 8.

4. Liikmesriigid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega võivad otsustada mitte kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud heitevabade hoonete standardeid järgmiste hooneliikide suhtes:

a)	hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatavate energiatõhususe miinimumstandardite järgimine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust;

b)	kultusekohtadena või religioosseteks toimingutekstegevusteks kasutatavad hooned;

c)	ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;

d)	elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest;

e)	eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

Eespool nimetatud hooneid tuleb ikkagi renoveerida, et vähendada nii palju kui võimalik nende CO2-jalajälge ja vältida üldise kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise takistamist.

5. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardeid järgmiste hooneliikide suhtes:

5 . Liikmesriigid võtavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardite rakendamine, sealhulgas asjakohased järelevalvemehhanismid ja artikli 31 kohased karistused.

a)	hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatavate energiatõhususe miinimumstandardite järgimine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust;

b)	kultusekohtadena või religioosseteks toimingutekstegevusteks kasutatavad hooned;

c)	ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;

d)	elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest;

e)	eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardite rakendamine, sealhulgas asjakohased järelevalvemehhanismid ja artikli 31 kohased karistused.

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 45

Artikkel 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Renoveerimispass

1. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, kehtestades lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel renoveerimispasside Euroopa ühtse raamistiku.

2. Liikmesriigid kehtestavad 31. detsembriks 2024 renoveerimispasside kava, mis põhineb lõike 1 kohaselt kehtestatud ühisel raamistikul.

3. Renoveerimispass peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	selle annab välja kvalifitseeritud ja sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku;

a)	selle annab välja kvalifitseeritud ja sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku;

b)	see sisaldab renoveerimiskava , kus on järjestatud üksteisel põhinevad renoveerimisetapid, et muuta asjaomane hoone hiljemalt 2050. aastaks heitevabaks ;

see sisaldab selget renoveerimiskava ühekorraga renoveerimise projektide jaoks, mis koondavad mitut hoonet naabruskonnas või linnas, et aidata kohalikel omavalitsustel kindlaks määrata parim ajastus iga naabruskonna renoveerimiseks ja selgitada välja, milliseid naabruskondi tuleb esimesena renoveerida ;

c)	see näitab eeldatavat kasu energiasäästu, energiaarvetest tuleneva kokkuhoiu ja kasutuslike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näol, samuti laiemat kasu, mis on seotud tervise ja mugavusega ning hoone parema kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes, ning

c)	see näitab eeldatavat kasu energiasäästu, energiaarvetest tuleneva kokkuhoiu ja kasutuslike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näol, samuti laiemat kasu, mis on seotud tervise ja mugavusega ning hoone parema kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes, ning

d)	see sisaldab teavet rahalise ja tehnilise toetuse võimaluste kohta.

d)	see sisaldab teavet rahalise ja tehnilise toetuse võimaluste kohta.

Motivatsioon

Etapiviisiline renoveerimine võib muuta renoveerimisstrateegiad ebatõhusaks ja lukustada süsinikku.

Muudatusettepanek 46

Artikkel 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kestliku liikuvuse taristu

1. Rohkem kui viie parkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

1. Rohkem kui viie parkimiskohaga uute eluhoonete ja mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate eluhoonete ja mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a)	paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt;

a)	paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt;

b)	iga parkimiskoha jaoks eelpaigaldatakse kaablid, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid, ning

b)	iga parkimiskoha jaoks eelpaigaldatakse kaablid, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite ja -jalgrataste laadimispunktid, ning

c)	vähemalt üks jalgratta parkimiskoht iga autoparkimiskoha kohta,

c)	vähemalt kaks jalgratta parkimiskohta iga autoparkimiskoha kohta (eeldusega, et iga autot kasutab vähemalt kaks inimest) ,

kui parkla asub hoone kõrval ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. Liikmesriigid tagavad, et eelpaigaldatavad kaablid on dimensioneeritud nii, et eeldatavat arvu laadimispunkte saab kasutada üheaegselt. Erandina esimese lõigu punktist a tagavad liikmesriigid rohkem kui viie parkimiskohaga uute kontorihoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate kontorihoonete puhul, et iga kahe parkimiskoha kohta paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt.

kui auto- ja jalgrattaparkla asub hoone kõrval ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka auto- ja jalgrattaparklat või auto- ja jalgrattaparkla elektritaristut. Liikmesriigid tagavad, et eelpaigaldatavad kaablid on dimensioneeritud nii, et eeldatavat arvu laadimispunkte saab kasutada üheaegselt. Erandina esimese lõigu punktist a tagavad liikmesriigid rohkem kui viie parkimiskohaga uute kontorihoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate kontorihoonete puhul, et iga kahe parkimiskoha kohta paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt.

2. Liikmesriigid tagavad kõikide rohkem kui 20 parkimiskohaga mitteeluhoonete puhul, et hiljemalt 1. jaanuariks 2027 paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga kümne parkimiskoha kohta ja vähemalt üks jalgratta parkimiskoht iga autoparkimiskoha kohta. Riigiasutuste omandis või kasutuses olevate hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 1. jaanuariks 2033 eelpaigaldatakse vähemalt üks kaabel kahe parkimiskoha kohta.

3. Liikmesriigid võivad kohandada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid jalgrataste parkimiskohtade arvu kohta selliste konkreetsete mitteeluhoonete kategooriate suhtes, kus jalgrattaid kasutatakse transpordivahendina üldjuhul vähem.

4. Rohkem kui kolme parkimiskohaga uute eluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate eluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a)	paigaldatakse iga parklakoha kohta eelkaabeldus, et hiljem saaks paigaldada elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, ja

a)	paigaldatakse iga parklakoha kohta eelkaabeldus, et hiljem saaks paigaldada elektrisõidukite ja -rataste jaoks laadimispunktid, ja

b)	vähemalt kaks jalgrataste parkimiskohta iga eluruumi kohta,

b)	vähemalt kaks jalgrataste parkimiskohta iga eluruumi kohta,

kui parkla asub hoone kõrval ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. Liikmesriigid tagavad, et eelpaigaldatavad kaablid on dimensioneeritud nii, et kõikide parkimiskohtade laadimispunkte saab kasutada üheaegselt. Kui olulise rekonstrueerimise korral ei ole võimalik tagada iga eluruumi jaoks kahte jalgrataste parkimiskohta, tagavad liikmesriigid, et jalgrataste parkimiskohtade arv vastab vajadusele.

5. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 1, 2 ja 4 teatavat liiki hoonete suhtes, kui nõutav eelkaabeldus sõltuks üliväikesest eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku energiasüsteemi toimimist takistavaid probleeme ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud laadimispunktid võimaldavad arukat laadimist ja vajaduse korral kahesuunalist laadimist ning et neid käitatakse mittekaubanduslike ja mittediskrimineerivate sideprotokollide ja -standardite alusel koostalitlusvõimelisel viisil ning kooskõlas määruse (EL)…/… [alternatiivkütuste taristu määrus] artikli 19 lõike 6 ja artikli 19 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud õiguslike standardite ja protokollidega.

7. Liikmesriigid kutsuvad mitteavalikult juurdepääsetavaid laadimispunkte käitavaid ettevõtjaid üles käitama asjaomaseid laadimispunkte vajaduse korral kooskõlas määruse (EL)…/… [alternatiivkütuste taristu määrus] artikli 5 lõikega 4.

8. Liikmesriigid näevad ette meetmed , et lihtsustada laadimispunktide kasutuselevõttu uutes ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes ning kõrvaldada õiguslikud takistused, muu hulgas seoses loa- ja heakskiitmismenetlustega, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust. Liikmesriigid kõrvaldavad takistused, mis on seotud laadimispunktide paigaldamisega parkimiskohtadega varustatud elamutesse, eelkõige nõude, et isiklikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunkti paigaldamiseks tuleb saada nõusolek üürileandjalt või kaasomanikelt. Liikmesriigid tagavad tehnilise abi kättesaadavuse hoonete omanikele ja üürnikele, kes soovivad laadimispunkte paigaldada.

8. Liikmesriigid peaksid toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi meetmete rakendamisel , et lihtsustada laadimispunktide kasutuselevõttu uutes ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes ning kõrvaldada õiguslikud takistused, muu hulgas seoses loa- ja heakskiitmismenetlustega, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust. Liikmesriigid kõrvaldavad takistused, mis on seotud laadimispunktide paigaldamisega parkimiskohtadega varustatud elamutesse, eelkõige nõude, et isiklikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunkti paigaldamiseks tuleb saada nõusolek üürileandjalt või kaasomanikelt. Liikmesriigid tagavad tehnilise abi kättesaadavuse hoonete omanikele ja üürnikele, kes soovivad laadimispunkte paigaldada.

9. Liikmesriigid tagavad hooneid, pehmet ja rohelist liikuvust ning linnaplaneerimist käsitleva poliitika sidususe.

10. Liikmesriigid peaksid toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi heitevaba maakasutuse ja linnaplaneerimise poliitika kujundamisel.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 47

Artikli 13 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad seoses mitteeluhoonetega, mille küttesüsteemide või kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.	Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad seoses mitteeluhoonetega, mille kütte- ja jahutussüsteemide või kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 48

Artikli 14 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete omanikel, üürnikel ja haldajatel on otsene juurdepääs oma hoonesüsteemide andmetele. Nende taotluse korral tehakse juurdepääs või andmed kättesaadavaks kolmandale isikule. Liikmesriigid hõlbustavad teenuste ja andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet liidus kooskõlas lõikega 6. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad hoonesüsteemide andmed vähemalt kõiki andmeid, mis on seotud ehitusdetailide energiatõhususe, ehitusteenuste energiatõhususe, hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide, arvestite ja elektromobiilsusega seotud laadimispunktidega.

1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete omanikel, üürnikel ja haldajatel on otsene juurdepääs vastavate hoonesüsteemide andmetele. Nende põhjendatud taotluse korral ja omanike eelneval nõusolekul tehakse juurdepääs või andmed kättesaadavaks kolmandale isikule. Liikmesriigid hõlbustavad teenuste ja andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet liidus kooskõlas lõikega 6. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad hoonesüsteemide andmed vähemalt kõiki andmeid, mis on seotud ehitusdetailide energiatõhususe, ehitusteenuste energiatõhususe, hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide, arvestite ja elektromobiilsusega seotud laadimispunktidega.

Motivatsioon

Tagada isikuandmete kaitse ja arusaamine sellest, miks kolmandad isikud peavad teadma neid rangelt isiklikke andmeid.

Muudatusettepanek 49

Artikkel 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rahalised soodustused ja turutõkked

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase rahastamise, toetusmeetmed ja muud vahendid, millega on võimalik kõrvaldada turutõkked ja stimuleerida vajalikke investeeringuid energiatõhusaks renoveerimisse kooskõlas oma riikliku hoonete renoveerimiskavaga ja eesmärgiga muuta oma hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.

1. Hiljemalt … [üks aasta enne direktiivi ülevõtmise tähtaega] teeb komisjon ettepaneku a) võtta vastu ELi määrus, millega võimaldatakse Euroopa Investeerimispangal tagada kõigile G ja F klassi energiamärgist omavatele ELi koduomanikele ning mikro- ja väikeettevõtjatele juurdepääs kodude ja mikroettevõtete põhjaliku renoveerimise kulutõhusale ja pikaajalisele rahastamisele jaepankade kaudu, kes pakuvad riigigarantiiga tagatud ja hoonete väärtusega seotud ühtseid ELi renoveerimislaene; b) kohandada ELi struktuurifondide eeskirju, et nõuda oluliselt suurema osa rahaliste vahendite investeerimist G ja F klassi energiamärgisega hoonete renoveerimisse.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohased reguleerivad meetmed, et kõrvaldada hoonete renoveerimisega seotud mittemajanduslikud tõkked. Rohkem kui ühest osast koosnevate hoonete puhul võivad sellised meetmed hõlmata ühehäälsuse nõude kaotamist mitme omanikuga hoonete puhul või võimalust, et mitme omanikuga hooned hakkavad saama otsest rahalist toetust.

2. Liikmesriigid kombineerivad olemasolevat rahastamist ning tagavad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohased toetusmeetmed ja muud vahendid, millega on võimalik kõrvaldada turutõkked ja stimuleerida vajalikke investeeringuid energiatõhusaks renoveerimisse kooskõlas oma riikliku hoonete renoveerimiskavaga ja eesmärgiga muuta oma hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.

3. Liikmesriigid kasutavad parimal võimalikul viisil kulutõhusalt ära riiklikku rahastamist, mis on kättesaadav liidu tasandil, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut, kliimameetmete sotsiaalfondi, ühtekuuluvuspoliitika fonde, InvestEU vahendeid, direktiivi 2003/87/EÜ [HKSi direktiiv (muudetud)] kohasest heitkogustega kauplemisest saadud enampakkumistulu ja muid avaliku sektori rahastamisallikaid.

3 . Liikmesriigid võtavad asjakohased reguleerivad meetmed, et kõrvaldada hoonete renoveerimisega seotud mittemajanduslikud tõkked. Rohkem kui ühest osast koosnevate hoonete puhul võivad sellised meetmed hõlmata ühehäälsuse nõude kaotamist mitme omanikuga hoonete puhul või võimalust, et mitme omanikuga hooned hakkavad saama otsest rahalist toetust.

4. Liikmesriigid edendavad investeeringute kaasamise eesmärgil selliste rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu nagu energiatõhususe laenud ja hüpoteegid hoonete renoveerimiseks, energiatõhususe lepingud, maksusoodustused, maksu- ja arvepõhised kavad, tagatisfondid, põhjaliku renoveerimise toetamiseks ette nähtud fondid, märkimisväärse energiasäästu miinimumtasemega renoveerimiseesmärgi saavutamiseks ette nähtud fondid ning hüpoteegiportfelli standardid. Nad suunavad investeeringuid energiatõhusate üldkasutatavate hoonete ehitamisse kooskõlas Eurostati juhendiga energiatõhususlepingute kajastamise kohta valitsemissektori arvepidamises.

4 . Liikmesriigid ja EL kasutavad parimal võimalikul viisil kulutõhusalt ära riiklikku rahastamist, mis on kättesaadav liidu tasandil, eelkõige kombineerimaks taaste- ja vastupidavusrahastut, kliimameetmete sotsiaalfondi, ühtekuuluvuspoliitika fonde, InvestEU vahendeid, direktiivi 2003/87/EÜ [HKSi direktiiv (muudetud)] kohasest heitkogustega kauplemisest saadud enampakkumistulu ja muid avaliku sektori rahastamisallikaid. Liikmesriigid ja EL peaksid lihtsustama menetlusi olemasoleva rahastuse kombineerimiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

5 . Liikmesriigid hõlbustavad projektide koondamist, et võimaldada investorite juurdepääsu ja pakkuda potentsiaalsetele klientidele pakettlahendusi. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega tagatakse, et finantseerimisasutused pakuvad hoonete renoveerimiseks energiatõhususega seotud laenutooteid laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning et need on tarbijatele nähtavad ja kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et pangad ja muud finantseerimisasutused ning investorid saavad teavet võimaluste kohta osaleda hoonete energiatõhususe parandamise rahastamises.

5 . Liikmesriigid edendavad investeeringute kaasamise eesmärgil selliste rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu nagu energiatõhususe laenud ja hüpoteegid hoonete renoveerimiseks, energiatõhususe lepingud, maksusoodustused, maksu- ja arvepõhised kavad, tagatisfondid, põhjaliku renoveerimise toetamiseks ette nähtud fondid, märkimisväärse energiasäästu miinimumtasemega renoveerimiseesmärgi saavutamiseks ette nähtud fondid ning hüpoteegiportfelli standardid. Nad suunavad investeeringuid energiatõhusate üldkasutatavate hoonete ehitamisse kooskõlas Eurostati juhendiga energiatõhususlepingute kajastamise kohta valitsemissektori arvepidamises.

6. Liikmesriigid tagavad tehnilise abi vahendite loomise, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on suunatud kõigile hoonete renoveerimisega seotud osalejatele, sealhulgas koduomanikele ning haldus-, finants- ja majandustegevuses osalejatele, samuti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

6. Liikmesriigid hõlbustavad projektide ja olemasoleva rahastuse koondamist, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kombineerida renoveerimisprojekte ja muuta need investorite jaoks atraktiivseks, pakkudes potentsiaalsetele klientidele rahastuse pakettlahendusi hoonerühmade renoveerimiseks . Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega tagatakse, et finantseerimisasutused pakuvad hoonete renoveerimiseks energiatõhususega seotud laenutooteid laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning et need on tarbijatele nähtavad ja kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et pangad ja muud finantseerimisasutused ning investorid saavad teavet võimaluste kohta osaleda hoonete energiatõhususe parandamise rahastamises.

7. Liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed ja rahastamise hariduse ning koolitustegevuse edendamiseks, et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused.

7 . Liikmesriigid tagavad tehnilise abi vahendite loomise, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on suunatud kõigile hoonete renoveerimisega seotud osalejatele, sealhulgas koduomanikele ning haldus-, finants- ja majandustegevuses osalejatele, samuti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

8. Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse alusel liikmesriike riiklike või piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et suurendada hoonete, eriti olemasolevate hoonete energiatõhusust , toetades parimate tavade vahetust riiklike või piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel.

8 . Liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed ja rahastamise hariduse ning koolitustegevuse edendamiseks, et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused.

9. Liikmesriigid seovad renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud energiasäästuga , nagu on kindlaks määratud ühes või mitmes järgmistest kriteeriumidest:

9 . Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse alusel liikmesriike riiklike või piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et saavutada hoonete, eriti olemasolevate hoonete puhul heitevabade hoonete või liginullenergiahoonete standard, toetades parimate tavade vahetust riiklike või piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel.

a)	renoveerimiseks kasutatud seadmete või materjali energiatõhusus. Sellisel juhul peavad renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on asjakohane sertifitseerimis- või kvalifikatsioonitase, ning vastama ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuetele ;

b)	hoonete energiasäästu arvutamisel kasutatavad standardväärtused;

c)	sellise renoveerimisega saavutatud parendused, võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist antud energiamärgiseid;

d)	energiaauditi tulemused;

e)	mõne muu asjakohase läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad energiatõhususe suurenemist.

10 . Hiljemalt alates 1. jaanuarist 2027 ei anna liikmesriigid enam rahalisi stiimuleid fossiilkütustel töötavate kuumaveekatelde paigaldamiseks, välja arvatud need, mis on välja valitud investeerimiseks enne 2027. aastat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (1) (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (2) (milles käsitletakse ÜPP strateegiakavasid) artikliga 73.

10 . Liikmesriigid seovad renoveerimise teel hoonete heitevabaduse saavutamiseks ette nähtud finantsmeetmed saavutatud heitkoguste vähendamisega , nagu on kindlaks määratud ühes või mitmes järgmistest kriteeriumidest:

renoveerimiseks kasutatud seadmete või materjali energiatõhusus. Sellisel juhul peavad renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on asjakohane sertifitseerimis- või kvalifikatsioonitase, ning vastama ehitusdetailide heitevabaduse või liginullenergia nõuetele;

b)	hoonete heitevabaduse arvutamisel kasutatavad standardväärtused;

c)	sellise renoveerimisega saavutatud parendused, võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist antud energiamärgiseid;

d)	energiaauditi tulemused;

e)	mõne muu asjakohase läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad energiatõhususe suurenemist.

11 . Liikmesriigid stimuleerivad põhjalikku renoveerimist ja ulatuslikke programme, mis hõlmavad suurt hulka hooneid ja mille tulemuseks on primaarenergia nõudluse üldine vähenemine vähemalt 30 % võrra , pakkudes neile suuremat finants-, eelarve-, haldus- ja tehnilist tuge. Liikmesriigid tagavad, et etapiviisilisel põhjalikul renoveerimisel , mille jaoks on eraldatud avaliku sektori rahalisi stiimuleid, järgitakse renoveerimispassis kindlaks määratud etappe .

11. Hiljemalt alates 1. jaanuarist 2027 ei anna liikmesriigid enam rahalisi stiimuleid fossiilkütustel töötavate kuumaveekatelde paigaldamiseks, välja arvatud need, mis on välja valitud investeerimiseks enne 2027. aastat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (1) (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (2) (milles käsitletakse ÜPP strateegiakavasid) artikliga 73.

12 . Rahalised stiimulid on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL)…/… artikliga 22. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)].

12. Liikmesriigid stimuleerivad ulatuslikke programme, mis seavad eesmärgiks heitevabad hooned ja mille tulemuseks on üldine nullheide , pakkudes neile suuremat finants-, eelarve-, haldus- ja tehnilist tuge. Alates 1. jaanuarist 2027 ei anna liikmesriigid etapiviisilisel põhjalikul renoveerimisel mingit rahalist, eelarve-, haldus- ega tehnilist tuge .

13 . Pakkudes hoonete või hoone osade omanikele rahalisi stiimuleid renditud hoonete või hoone osade renoveerimiseks, tagavad liikmesriigid, et rahalised stiimulid toovad kasu nii omanikele kui ka üürnikele, eelkõige pakkudes üüritoetust või kehtestades üüritõusu ülempiirid.

13. Rahalised stiimulid on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL)…/… artikliga 22. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)].

14. Pakkudes hoonete või hoone osade omanikele rahalisi stiimuleid renditud hoonete või hoone osade renoveerimiseks, tagavad liikmesriigid, et rahalised stiimulid toovad kasu nii omanikele kui ka üürnikele, eelkõige pakkudes üüritoetust või kehtestades üüritõusu ülempiirid.

15. EL ja liikmesriigid tagavad spetsiaalse sihtotstarbelise rahastamise selliste hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu .

Motivatsioon

Direktiivi edukaks rakendamiseks on oluline näha ette kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohane rahastamine.

Muudatusettepanek 50

Artikkel 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Energiamärgised

1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi loomiseks. Energiamärgisele kantakse hoone energiatõhususarv, väljendatuna primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas), ja sellised kontrollväärtused nagu energiatõhususe miinimumnõuded, energiatõhususe miinimumstandardid ning liginullenergia- ja heitevabade hoonetega seotud nõuded, et hoone või hoone osa omanikud või üürnikud saaksid selle energiatõhusust võrrelda ja hinnata.

2. Energiamärgis peab hiljemalt 31. detsembriks 2025 vastama V lisas esitatud näidisvormile. Selles täpsustatakse hoone energiatõhususe klass suletud skaalal, kasutades vaid tähti A–G. Tähega A tähistatakse artikli 2 punktis 2 määratletud heitevabu hooneid ja tähega G 15 % neid riikliku hoonefondi hooneid, mille energiatõhususe näitajad olid skaala kehtestamise ajal kõige madalamad. Liikmesriigid tagavad, et ülejäänud klasside (B–F) energiatõhususe näitajad on energiatõhususklasside skaalal ühtlaselt jaotunud. Liikmesriigid tagavad, et tema territooriumil kasutatavatel energiamärgistel on ühtne visuaalne identiteet.

2. Energiamärgis peab hiljemalt 31. detsembriks 2025 vastama V lisas esitatud näidisvormile. Selles täpsustatakse hoone energiatõhususe klass suletud skaalal, kasutades vaid tähti A–G. Tähega A + tähistatakse artikli 2 punktis 2 määratletud heitevabu hooneid ja tähega G 15 % neid riikliku hoonefondi hooneid, mille energiatõhususe näitajad olid skaala kehtestamise ajal kõige madalamad. Liikmesriigid tagavad, et ülejäänud klasside (B–F) energiatõhususe näitajad on energiatõhususklasside skaalal ühtlaselt jaotunud. Liikmesriigid tagavad, et tema territooriumil kasutatavatel energiamärgistel on ühtne visuaalne identiteet.

3. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis oleks kvaliteetne, usaldusväärne ja taskukohane. Nad tagavad, et energiamärgise annab välja sõltumatu ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku.

4. Energiamärgisele kantakse soovitused hoone või hoone osa energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks ja kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud siis, kui asjaomane hoone või hoone osa juba vastab heitevabade hoonete suhtes kohaldatavatele asjakohastele ehitusstandarditele. Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:

4. Energiamärgisele kantakse soovitused hoone või hoone osa kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud siis, kui asjaomane hoone või hoone osa juba vastab heitevabade hoonete suhtes kohaldatavatele asjakohastele ehitusstandarditele. Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:

a)	hoone välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulise rekonstrueerimisega seoses võetud meetmed;

a)	hoone välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulise rekonstrueerimisega seoses võetud meetmed;

b)	meetmed, mis hõlmavad üksikuid ehitusdetaile ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulisest rekonstrueerimisest.

b)	meetmed, mis hõlmavad üksikuid ehitusdetaile ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulisest rekonstrueerimisest.

5. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul tehniliselt teostatavad ja andma hinnangu energiasäästu ning asjaomase hoone kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta . Soovitused võivad sisaldada hinnangut nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku olelusringi vältel.

5. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul tehniliselt teostatavad ja andma hinnangu energiasäästu kohta asjaomase hoone kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside nullheite või liginullheite saavutamiseks . Soovitused võivad sisaldada hinnangut nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku olelusringi vältel.

6. Soovitused hõlmavad hinnangut selle kohta, kas kütte- või kliimaseadet saab kohandada nii, et see töötaks madalamatel temperatuuridel (kasutades näiteks veepõhiste küttesüsteemide jaoks ette nähtud madalatemperatuurilisi kiirgureid), sealhulgas väljundsoojusvõimsuse projekteerimisnõuete ja temperatuuri/vooluhulgaga seotud nõuete kohta.

7. Energiamärgisele märgitakse, kust saab omanik või üürnik lisateavet energiamärgisele kantud soovituste, sealhulgas nende kulutasuvuse kohta. Kulutasuvuse hinnangu puhul võetakse aluseks hulk standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta. Omanikule või üürnikule võib anda ka muud teavet asjakohaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud stiimulid ja rahastamisvõimalused või nõuandeid hoone kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise kohta.

7. Energiamärgisele märgitakse, kust saab omanik või üürnik lisateavet energiamärgisele kantud soovituste, sealhulgas nende kulutasuvuse kohta. Kulutasuvuse hinnangu puhul võetakse aluseks hulk standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamise kohta. Omanikule või üürnikule võib anda ka muud teavet asjakohaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud stiimulid ja rahastamisvõimalused või nõuandeid hoone kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise kohta.

8. Hoone osade energiamärgise väljastamine võib põhineda:

a)	hoonele tervikuna antud energiamärgisel või

a)	hoonele tervikuna antud energiamärgisel või

b)	teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone osa hindamisel.

b)	teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone osa hindamisel.

9. Ühepereelamute energiamärgise väljastamine võib põhineda teise, sarnase projekti ja suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüphoone hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.

10. Energiamärgis kehtib kuni viis aastat. Selliste hoonete puhul, mille lõike 2 kohane energiatõhususe klass on A, B või C, kehtib energiamärgis kuni kümme aastat.

11. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korra, mille puhul uuendatakse ainult üksikuid elemente (üksikud või eraldiseisvad meetmed). Liikmesriigid teevad energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korra kättesaadavaks siis, kui on rakendatud renoveerimispassis kindlaks määratud meetmed.

Motivatsioon

Süsiniku lukustamise vältimiseks tuleb miinimumnõue viia kooskõlla kliimaneutraalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 51

Artikli 17 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalne energiamärgis väljastatakse:

a)	ehitatavatele, oluliselt rekonstrueeritud, müüdavatele või uuele üürnikule üüritavatele hoonetele või hoone osadele ning sellistele hoonetele või hoone osadele, mille puhul uuendatakse üürilepingut ; ja

a)	ehitatavatele, oluliselt rekonstrueeritud, müüdavatele või uuele üürnikule üüritavatele hoonetele või hoone osadele ja

b)	hoonetele mida omavad või milles asuvad avalik-õiguslikud asutused.

b)	hoonetele mida omavad või milles asuvad avalik-õiguslikud asutused.

Energiamärgise väljastamise nõuet ei kohaldata, kui asjaomasele hoonele või hoone osale direktiivi 2010/31/EL või käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud märgis on olemas ja kehtib.

Motivatsioon

Mõnes liikmesriigis uuendatakse lepinguid vaikimisi. Sekkumine tähendaks õigusvaidluste alustamist.

Muudatusettepanek 52

Artikli 17 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, müümisel, üürile andmisel või üürilepingu uuendamise korral näidatakse energiamärgist tulevasele ostjale või üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või üürnikule üle.	Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, müümisel või üürile andmisel näidatakse energiamärgist tulevasele ostjale või uuele üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või uuele üürnikule üle.

Motivatsioon

Mõnes liikmesriigis uuendatakse lepinguid vaikimisi. Sekkumine tähendaks õigusvaidluste alustamist.

Muudatusettepanek 53

Artikli 19 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hoonete energiatõhususe andmebaasid

1. Iga liikmesriik loob hoonete energiatõhususe riikliku andmebaasi, mis võimaldab koguda andmeid hoonete energiatõhususe ja riigi hoonefondi üldise energiatõhususe kohta. Andmebaas võimaldab koguda andmeid sinna kantud hoonete energiamärgiste, ülevaatuste, renoveerimispassi, nutivalmiduse näitaja ning arvutatud või mõõdetud energiatarbimise kohta.

Hoonete energiatõhususe ja heitkoguste andmebaasid

1. Iga liikmesriik loob hoonete energiatõhususe ja nendega seotud heitkoguste riikliku andmebaasi, mis sisaldab piirkondlikku jaotust ning võimaldab koguda andmeid hoonete energiatõhususe ja riigi hoonefondi üldise energiatõhususe ja heitkoguste kohta. Andmebaas võimaldab koguda andmeid sinna kantud hoonete energiamärgiste, ülevaatuste, renoveerimispassi, nutivalmiduse näitaja ning arvutatud või mõõdetud energiatarbimise kohta.

Motivatsioon

Oluline on luua riiklikud andmebaasid hoonete energiatõhususe ja heitkoguste kohta, kuid need peavad sisaldama piirkondlikku jaotust.

Muudatusettepanek 54

Artikli 26 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid juhendatakse ja koolitatakse. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu energiatõhususe parandamise olulisusele ning see peab võimaldama võtta arvesse energiatõhususe parandamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise , taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset kombineerimist tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Selliste juhendamiste ja koolituste käigus võidakse käsitleda ka struktuurseid täiustusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist, õhusaasteainete (sealhulgas tahkete peenosakeste) heidet ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi.

Liikmesriigid tagavad, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid juhendatakse ja koolitatakse. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu energia- ja materjalinõudluse vähendamise ning energiatõhususe parandamise olulisusele tagamaks, et hooned vastavad oma olelusringi kestel heitevabade või liginullenergiahoonete hoonete standarditele ning see peab võimaldama võtta arvesse energia- ja materjalinõudluse vähendamise, energiatõhususe parandamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste nullini viimise , taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset kombineerimist tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Selline juhendamine ja koolitused peaksid hõlmama ka maakasutuse ja linnaplaneerimise poliitika ning nende käigus võidakse käsitleda ka struktuurseid täiustusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist, õhusaasteainete (sealhulgas tahkete peenosakeste) heidet ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 55

III lisa

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga-aastane primaarenergia kogukasutus uues heitevabas hoones peab vastama järgmises tabelis esitatud piirmääradele. […] Uue või renoveeritud heitevaba hoone aastane primaarenergia kogukasutus kaetakse aasta netokasutusena täielikult järgmiselt: – kohapeal toodetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 7 kriteeriumidele, – taastuvenergiakogukonna toodetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 22 tähenduses või – tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist saadav taastuvenergia ja heitsoojus kooskõlas direktiivi (EL)…/… [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 24 lõikega 1. Heitevaba hoone ei põhjusta kohapeal fossiilkütustest pärinevat CO2 heidet. Ainult juhul, kui hoone olemuse tõttu või juurdepääsu puudumise tõttu taastuvenergiakogukondadele või asjakohastele kaugkütte- ja -jahutussüsteemidele ei ole tehniliselt võimalik täita esimeses lõigus esitatud nõudeid, võib primaarenergia aastase kogutarbimise katta ka riigi tasandil kehtestatud kriteeriumidele vastavast võrgust saadud energiaga.

Iga-aastane primaarenergia kogukasutus uues heitevabas hoones peab vastama artiklites 4–6 esitatud metoodikale . Seda metoodikat tuleks edasi arendada ning täiendada kasvuhoonegaaside heite nõuetega, et tagada kooskõla ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Uue või renoveeritud heitevaba hoone aastane primaarenergia kogukasutus kaetakse aasta netokasutusena täielikult järgmiselt: – kohapeal toodetud või võrgu kaudu saadud taastuvenergia või jäätmeenergia allikatest toodetud energia, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 7 kriteeriumidele, – taastuvenergiakogukonna toodetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 22 tähenduses või – tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist saadav taastuvenergia ja heitsoojus kooskõlas direktiivi (EL)…/… [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 24 lõikega 1. Heitevaba hoone ei põhjusta kohapeal fossiilkütustest pärinevat CO2 heidet. Ainult juhul, kui hoone olemuse tõttu või juurdepääsu puudumise tõttu taastuvenergiakogukondadele või asjakohastele kaugkütte- ja -jahutussüsteemidele ei ole tehniliselt võimalik täita esimeses lõigus esitatud nõudeid, võib primaarenergia aastase kogutarbimise katta ka riigi tasandil kehtestatud kriteeriumidele vastavast võrgust saadud energiaga.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

II. POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

rõhutab, et hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine on paketi „Eesmärk 55“ nurgakivi ja renoveerimislaine rakendamise seisukohast äärmiselt oluline. Seetõttu on väga tähtis tagada, et direktiivi läbivaatamisega nähakse ette õige pürgimuste tase ja kehtestatakse asjakohased toetusmehhanismid, et saavutada 2050. aastaks ELi hoonefondi kliimaneutraalsus;

tunneb heameelt ettepanekus kohanemismeetmetele viitamise üle; on siiski seisukohal, et kohandamismeetmeid tuleks ettepanekus rohkem käsitleda ja need tuleks siduda renoveerimispassiga;

peab tervitatavaks ringmajanduse lähenemisviisile viitamist ettepanekus ja rõhutab, et tekstis tuleb süsteemselt osutada ringmajandusele, võttes arvesse ka CO2 jalajälge;

on seisukohal, et kliimapöördest ja energiajulgeolekust tulenevate eesseisvate probleemide ulatus nõuab ambitsioonikamat lähenemisviisi energiasüsteemi ümberkujundamisele, nagu on selgelt välja toodud kavas „REPowerEU“. See peaks hõlmama tehnilist abi, töötajate koolitamist ja oskuste täiendamist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist. Komitee leiab sellega seoses, et „piisava energiaga varustatuse“ mõiste peaks olema ettepanekus kesksel kohal ja sisalduma renoveerimispassis;

rõhutab, et hoonete ulatuslik renoveerimine on võimalus võidelda energiaostuvõimetuse vastu ning muuta vähekaitstud leibkondade ja ettevõtete hooned energiat tootvateks; nõuab seepärast tervikliku energiaostuvõimetuse poliitika väljatöötamist, vältimaks, et renoveerimislaine süvendab energiaostuvõimetuse probleemi kogu ELis. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles kehtestama tervikliku strateegia energiaostuvõimetuse kaotamiseks ning on valmis tegema koostööd hiljuti loodud energiaostuvõimetuse ja haavatavate tarbijate koordineerimisrühmaga, et töötada välja strateegia, mida saab rakendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sellega seoses tuleks eakatele pakkuda lahendusi vajalike kliimakaitsemeetmete rahastamiseks ning kindlasti tuleb võtta arvesse pensionäre, kellele kuuluv eluase kujutab endast nende vanaduspensionikindlustust;

peab vajalikuks lisada heitevaba hoone ja liginullenergiahoone määratlusse olelusringipõhine mõtteviis, et edendada 2050. aastaks kliimaneutraalset hoonefondi: see peaks austama tehnoloogianeutraalsust ja käsitlema energiasüsteeme terviklikult, et kajastada erinevaid tingimusi kohalikul, piirkondlikul ja liikmesriigi tasandil. Määratlus peaks aktsepteerima ka elektri- ja gaasivõrkudest pärit energiat juhul, kui seda toodetakse taastuvatest energiaallikatest ja jäätmetest. See peaks olema kooskõlas energiatõhususe direktiivis ja taastuvenergia direktiivis sätestatud viisidega CO2 heite vähendamiseks energiasüsteemis üldiselt, mitte piirduma üksnes hoone tasandiga;

on seisukohal, et kui kasutada mitte piisavalt rangeid energiatõhususe miinimumstandardeid, võib see põhjustada süsiniku lukustamist, vähendades renoveerimislaine pürgimusi ja muutes selle põhimõtteliselt kokkusobimatuks 2030. ja 2050. aasta eesmärkidega, mis on olulised nii kliimaüleminekuks kui ka energiajulgeoleku edendamiseks. Energiatõhususe miinimumstandardid peaksid hõlmama ehituse ja taastuvenergia tarnimise puhul ka nõudeid olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside osas. Komitee rõhutab, et energiatõhususe miinimumstandardid on tõhusad ainult siis, kui säilib nende kõrge ambitsioonikus ning kui nendega käivad kaasas meetmed, mis aitavad ületada seniseid takistusi renoveerimisel, ning kasutuselevõtmiseks vajalik rahastamine ja tehniline tugi;

tunnistab vajadust võtta sihikule halvimate tõhususnäitajatega hooned ja suure energiasäästupotentsiaaliga hooned; rõhutab vajadust kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtjate kättesaadavuse järele ning tunnistab mõju hoonete väärtusele ja kinnisvaraturgudele, mis ei tohiks viia üürnike kulude suurenemiseni; kutsub seepärast üles nägema liikmesriikidele ette õigusliku võimaluse nõuda seatud tähtaegade pikendamist, kui see on põhjendatud erakorraliste oludega;

märgib, et olemasolevate hoonete oluline rekonstrueerimine, sõltumata hoone suurusest, toimub eluhoonete puhul iga 25 aasta järel ja mitteeluhoonete puhul iga 15 aasta järel; on seepärast seisukohal, et etapiviisiline renoveerimine võib pärssida renoveerimislaine ambitsioonikust ja viia hoonete renoveerimisel mittemajanduslike lähenemisviisideni, millega tuleks tegeleda süstemaatiliselt ja integreeritult, mitte etappide kaupa. Komitee kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles esitama suunised ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamiseks, kasutades muu hulgas ära uue Euroopa Bauhausi algatuse raames tehtavat tööd. Nende hoonete renoveerimist tuleks toetada sihtotstarbelistest rahastamiskavadest ning ajakava peaks olema piisavalt paindlik;

10.

rõhutab, et üleminek süsteemsele ringmajandusel põhinevale lähenemisviisile hoonete renoveerimise puhul nõuab märkimisväärseid jõupingutusi ümberõppe ja kohalike pädevuste toetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris;

11.

on seisukohal, et riigihangetel peaks olema oluline roll hoonete renoveerimise ambitsioonika lähenemisviisi süvalaiendamisel. Komitee rõhutab sellega seoses, et liikmeriigid ja EL peaksid kõiki avaliku sektori asutuste tellitud renoveerimistöid toetama suunistega ning nende puhul tuleks võimalikult ulatuslikult järgida keskkonnahoidlike ja ringmajandusel põhinevate riigihangete kriteeriume;

12.

toonitab, et hoonefondi energiatõhusust ei ole võimalik saavutada ainult üksikutele hoonetele keskendudes ning territoriaalne ja linnaplaneerimine peab toetama üksikutele hoonetele suunatud sekkumisi süsteemse piirkondliku lähenemisviisi kaudu linnade energiatõhususele;

13.

kordab, et renoveerimislaine eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma märkimisväärsete ja sihtotstarbeliste vahenditeta nii rahastamispaketi kui ka suutlikkuse suurendamise ja tehnilise toe osas; rõhutab, et hoonete energiatõhususe direktiiv on võimalus süvalaiendada ühtsete kontaktpunktide kasutamist direktiivi rakendamise peamise vahendina;

14.

on seisukohal, et maapiirkondade ning paljude ühe- ja mitmepereelamutega piirkondade nõudmised on erinevad ja nad vajavad teistsuguseid lahendusi kui linnapiirkonnad. See aspekt peab kajastuma ka direktiivis;

15.

juhib tähelepanu ajalooliste hoonete märkimisväärsele kultuurilisele ja sümboolsele väärtusele ELi linnades; on veendunud, et nende arhitektuuriline väärtus tuleb säilitada ja leida lahendused tagamaks, et need hooned näitavad eeskuju ka üldkasutatavate hoonetena. Komitee kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles esitama suunised ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamiseks ja looma selleks sihtotstarbelised rahastamiskavad.

Brüssel, 30. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 375/112

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa andmemäärus“

(2022/C 375/10)

Raportöör:

Anne KARJALAINEN (FI/PES), Kerava linnavolikogu liige

Viitedokument:

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus)

COM(2022) 68 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 57

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selliste üldiste hädaolukordade puhul nagu rahvatervise hädaolukorrad, keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevad hädaolukorrad ja suured loodukatastroofid, sealhulgas need, mida võimendavad kliimamuutused, samuti suured inimtegevusest tingitud katastroofid, nagu ulatuslikud küberintsidendid, kaalub andmete kasutamisest tulenev avalik huvi üles andmevaldajate huvi oma valduses olevaid andmeid vabalt kasutada. Sellisel juhul tuleks panna andmevaldajatele kohustus teha andmed taotluse korral kättesaadavaks avaliku sektori asutustele või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele. Üldise hädaolukorra olemasolu määratakse kindlaks liikmesriikides või asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides kehtiva korra kohaselt .

Selliste üldiste hädaolukordade puhul nagu rahvatervise hädaolukorrad, keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevad hädaolukorrad ja suured loodukatastroofid, sealhulgas need, mida võimendavad kliimamuutused, samuti suured inimtegevusest tingitud katastroofid, nagu ulatuslikud küberintsidendid, kaalub andmete kasutamisest tulenev avalik huvi üles andmevaldajate huvi oma valduses olevaid andmeid vabalt kasutada. Sellisel juhul tuleks panna andmevaldajatele kohustus teha andmed taotluse korral kättesaadavaks avaliku sektori asutustele või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele. Üldise hädaolukorra olemasolu määratakse kindlaks ühiselt ELi/EMP liikmesriikidega ja konkreetsemalt liikmesriikides , mis tähendab, et andmetaotluse korral määratakse hädaolukord kindlaks selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle avaliku sektori asutus andmeid taotleb .

Motivatsioon

Kindlaksmääramine on oluline viis tagamaks, et me räägime asjadest ja mõistame asju ühtemoodi. Hädaolukorra kindlaksmääramine on eriti oluline, kuna hädaolukorras peavad ettevõtjad andma tasuta teavet.

Muudatusettepanek 2

Uus põhjendus pärast põhjendust 61

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	(uus) Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse arvesse üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele ja sellest tulenevaid siseriiklikke õigusakte.

Motivatsioon

Määrus peab olema kooskõlas ühelt poolt üldsuse juurdepääsu põhimõtte eesmärkidega ja teisalt konfidentsiaalsussätetega kaitstud huvidega.

Muudatusettepanek 3

Artikli 2 punkt 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„üldine hädaolukord“ – erakorraline olukord, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku stabiilsust või oluliselt halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides. Üldise hädaolukorra olemasolu määratakse kindlaks ühiselt ELi/EMP liikmesriikidega ja konkreetsemalt liikmesriikides, nii et andmetaotluse korral määratakse hädaolukord kindlaks selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle avaliku sektori asutus andmeid taotleb ;

Motivatsioon

Muudatusettepanek 4

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(21)	(uus) „üldhuviteenused“ – teenused, mis on liikmesriikide ametiasutuste poolt selliseks klassifitseeritud ja mille suhtes kohaldatakse konkreetseid avaliku teenuse osutamise kohustusi.

Motivatsioon

Määrus peaks sisaldama kohustust teha andmed üldiste hädaolukordade puhul avalikes huvides jagamiseks kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 5

Artikli 14 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolevat peatükki ei kohaldata soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väike- ja mikroettevõtjate suhtes.

Käesolevat peatükki ei kohaldata soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väike- ja mikroettevõtjate suhtes , välja arvatud juhul, kui jagatavad andmed puudutavad kohalikku tasandit ja neid tuleb jagada kohalike ametiasutustega või edastada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks kooskõlas liidu õiguse või selle rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktidega .

Motivatsioon

Hõlbustada tuleks ka andmete jagamist kohalike ökosüsteemide osalejate vahel, olenemata asjaomase eraõigusliku üksuse suurusest või juhul, kui osutatakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

Muudatusettepanek 6

Artikli 15 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(3)	(uus) taotletud andmed puudutavad üldhuviteenuseid või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mida osutatakse kooskõlas kohaldatava ELi õigusega ja kohalikul tasandil.

Motivatsioon

Heade tavade näited on näidanud, et avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata kaasa tervislikele kohalikele ökosüsteemidele. Need on ka aluseks paljudele arukates linnades ja kogukondades osutatavatele teenustele, näiteks arukale liikuvusele. Kuna andmevahetus võib kodanike elu kestlikult parandada, peaks see saama nendel eesmärkidel reegliks.

Muudatusettepanek 7

Artikli 17 lõike 1 punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse;

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse vastavalt komisjoni poolt andmepäringutele kehtestatud minimaalsetele andmenõuetele ;

Motivatsioon

ELi sisese andmepäringu minimaalne andmenõue tuleb vastavalt märkida. Andmepäringute standardimine on ka ettevõtete jaoks kasulik.

Muudatusettepanek 8

Artikli 17 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(a)	olema esitatud andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

(a)	olema esitatud andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles või kui andmeid taotleb teises ELi/EMP liikmesriigis asuv andmevaldaja, siis selle ELi/EMP liikmesriigi keeles, kus asub andmevaldaja ;

Motivatsioon

Piiriüleste teabenõuete jaoks tuleks kehtestada selged eeskirjad, muu hulgas seoses keelega, milles teabenõuded tuleb esitada.

Muudatusettepanek 9

Artikli 17 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

f)	olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks.

Motivatsioon

Artikli 17 lõike 2 punkt f tuleks andmemäärusest välja jätta. Avaliku hädaolukorra registri pidamise kohustus võib omakorda muutuda ohutusriskiks ja suurendada halduskoormust.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Andmevaldaja, kes saab käesoleva peatüki alusel andmetele juurdepääsu taotluse , teeb andmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele või liidu institutsioonile, asutusele või organile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

1. Andmevaldaja, kes saab käesoleva peatüki alusel andmeteabenõude , teeb andmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele või liidu institutsioonile, asutusele või organile põhjendamatu viivituseta , kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast teabenõude saamist kättesaadavaks.

2. Ilma et see piiraks valdkondlikes õigusaktides määratletud andmete kättesaadavusega seotud erivajadusi, võib andmevaldaja taotluse tagasi lükata või taotleda selle muutmist viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist selliste andmete saamiseks, mis on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, ja 15 tööpäeva jooksul muu erakorralise vajaduse korral ühel järgmistest põhjustest:

(a)	andmed ei ole kättesaadavad;

(b)	taotlus ei vasta artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

(a)	andmed ei ole kättesaadavad;

(b)	taotlus ei vasta artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

3. Kui taotlus käsitleb üldisele hädaolukorrale reageerimiseks vajalikke andmeid, võib andmevaldaja taotluse tagasi lükata või taotleda selle muutmist, kui andmevaldaja on taotletud andmed juba esitanud teise avaliku sektori asutuse või liidu institutsiooni, asutuse või organi poolt varem samal eesmärgil esitatud taotluse alusel ning andmevaldajat ei ole teavitatud andmete hävitamisest vastavalt artikli 19 lõike 1 punktile c.

4. Kui andmevaldaja otsustab taotluse tagasi lükata või taotleda selle muutmist vastavalt lõikele 3, märgib ta selle avaliku sektori asutuse või liidu institutsiooni asutuse või organi andmed, kes varem samal eesmärgil taotluse esitas.

5. Kui avaliku sektori asutusele või liidu institutsioonile, asutusele või organile andmete kättesaadavaks tegemise taotluse täitmine nõuab isikuandmete avalikustamist, teeb andmevaldaja mõistlikke jõupingutusi andmete pseudonüümimiseks niivõrd, kui taotlust on võimalik täita pseudonüümitud andmetega.

6. Kui avaliku sektori asutus või liidu institutsioon, asutus või organ soovib vaidlustada taotletud andmete esitamisest keeldumise andmevaldaja poolt või taotleda taotluse muutmist või kui andmevaldaja soovib taotlust vaidlustada, tõstatatakse küsimus artiklis 31 osutatud pädevas asutuses.

7. (uus) Andmevaldaja esitab andmed kujul, mis on andmesaaja jaoks arusaadav ja üldist tarkvara kasutades loetav, ning vajaduse korral avatud vormingus olemasoleva standardite loetelu koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste eeskirjade raames, mis on sätestatud kas kehtivates ELi õigusaktides või iga ELi või EMP liikmesriigi õigusaktides.

Motivatsioon

Määrus peaks sisaldama selgeid sätteid andmete esitamise tähtaegade kohta. Samuti tuleb arvesse võtta andmevaldaja õigust keelduda teabenõude rahuldamisest või nõuda selle parandamist.

Hädaolukorras saadud teave peab olema erinevate huvitatud osalejate jaoks tavapäraselt kasutatavate tarkvaraprogrammide ja süsteemide abil loetav ja kasutatav. Tuleks tagada tehnoloogiline neutraalsus, võttes arvesse andmete kasutamise koostalitlusvõimet.

Muudatusettepanek 11

Artikli 18 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui taotlus käsitleb üldisele hädaolukorrale reageerimiseks vajalikke andmeid, võib andmevaldaja taotluse tagasi lükata või taotleda selle muutmist, kui andmevaldaja on taotletud andmed juba esitanud teise avaliku sektori asutuse või liidu institutsiooni, asutuse või organi poolt varem samal eesmärgil esitatud taotluse alusel ning andmevaldajat ei ole teavitatud andmete hävitamisest vastavalt artikli 19 lõike 1 punktile c.

Kui taotlus käsitleb üldisele hädaolukorrale reageerimiseks vajalikke andmeid, võib andmevaldaja taotluse tagasi lükata või taotleda selle muutmist, kui andmevaldaja on täpselt samad taotletud andmed juba esitanud teise avaliku sektori asutuse või liidu institutsiooni, asutuse või organi poolt varem samal eesmärgil esitatud taotluse alusel ning andmevaldajat ei ole teavitatud andmete hävitamisest vastavalt artikli 19 lõike 1 punktile c.

Motivatsioon

Tuleks selgitada, et eri avaliku sektori osalejate teabenõuded on harva identsed ning et esitatud andmed võivad kiiresti aeguda.

Muudatusettepanek 12

Uus artikkel pärast artiklit 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(uus pealkiri) Andmetöötlus ja üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele

(uus) Käesoleva määruse kohaste taotluste ja andmete suhtes kohaldatakse liikmesriigi siseriiklikust õigusest tulenevat kohustust avalikustada ametiasutuse ametlikud dokumendid või teisalt nende mitteavalikustamise kohustust siseriiklike konfidentsiaalsussätete alusel. Eesmärk on viia üldsuse juurdepääsu põhimõte kooskõlla käesoleva määruse alusel võetud meetmetega.

Motivatsioon

Vastavalt siseriiklikule õigusele võivad avaliku sektori asutusele edastatud andmed või dokumendid olla üldsusele kättesaadavad kooskõlas üldsuse juurdepääsu põhimõttega. Sellistel juhtudel kehtivad ametiasutuse dokumentide suhtes siseriiklikud konfidentsiaalsussätted, sealhulgas ärisaladuse hoidmise põhimõte.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. (uus)

(a)	Kui andmevaldaja on ettevõtja, kes osutab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012 (*1), ei ole artikli 15 kohaselt esitatud andmete eest makstav hüvitis osa üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest makstavast hüvitisest.

(b)

Kui andmevaldaja on ettevõtja, kes osutab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid eraldi otsuse alusel vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (2012/C 8/02), tuleb artikli 15 kohaselt esitatud andmete eest makstavat hüvitist arvestada andmevaldaja osutatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest makstava hüvitise hulka.

Motivatsioon

Määruses tuleks selgitada hüvitise arvutamise eeskirju ettevõtjatele, kes juba osutavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid vastavalt kehtivatele Euroopa või siseriiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse ELi õigust.

Muudatusettepanek 14

Artikli 31 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise seire ja määruse täitmise tagamise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d). Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele.	Iga liikmesriik määrab asutuse(d) , kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise eest ning andmevahetuse parimaid tavasid käsitlevate suuniste, oskuste ja andmevahetuse tegevusjuhendite koostamise eest . Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused .

Motivatsioon

Tuleks määrata konkreetne eksperdirühm või asutus, kes annaks välja andmevahetuse suunised, töötaks välja andmevahetuse tegevusjuhendid ja tagaks asjakohased pädevused.

Muudatusettepanek 15

Artikli 31 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(j)	(uus) andmevahetuse tegevusjuhendi koostamine, et määratleda ühised eesmärgid ja juhtumid, mille puhul andmevahetus on vajalik avalikes huvides, ning ühised andmekogumid, mida andmevaldajad peavad kättesaadavaks tegema.

Motivatsioon

Spetsiaalse eksperdirühma või asutuse ülesanded peaksid olema selgelt määratletud.

II. POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

väljendab heameelt Euroopa andmemääruse ettepaneku üle, kuna selle eesmärk on tagada andmetest loodud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduse sidusrühmade vahel, tagades samal ajal andmete kättesaadavuse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, reageerides ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele, edendades innovatsiooni ning austades kõigi sidusrühmade õigusi ja huve, iseäranis isikuandmete kaitset;

toetab ettepanekut, sest selle eesmärk on võimaldada isikuandmete vaba liikumist ettevõtjate vahel (B2B), ettevõtjatelt ametiasutustele (B2G), ametiasutustelt ettevõtjatele (G2B) ja ametiasutuste vahel (G2G). Ettepanekut peetakse oluliseks usalduse suurendamise meetmeks eraettevõtjate ja ametiasutuste vahel seoses andmete töötlemisega. See sisaldab selgeid sätteid lepinguliste kokkulepete kohta seoses andmevahetuse ja andmete kasutamise eest makstava hüvitisega. Komitee peab andmete jagamist oluliseks tõhusaks jõustamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning juhib tähelepanu sellele, et juurdepääs andmetele on ametiasutuste jaoks äärmiselt oluline, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil (1). Seni ei ole vabatahtlik iseregulatsioon olnud piisav, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääs andmetele;

soovitab, et andmevaldajaid tuleks peale kavandatavas määruses sätestatud õiguslike kohustuste julgustada andmevahetuse ka selliste „leebete meetmete“ abil nagu rahalised stiimulid ja parimate tavade vahetamise platvormid. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles näitama eeskuju ning pakkuma reaalajas saadavatelandmetel põhinevaid teenuseid ja poliitikameetmeid;

rõhutab, et üha enamate tööstuslike, avalike või võrgustatud seadmete ja asjade interneti andmevahetus ning sellealane koostöö ELis on kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni allikas. Seda tuleb kasutada kooskõlas ELi ja riiklike õigusnormidega andmekaitse, konkurentsi ja intellektuaalomandi õiguste kohta jne;

juhib tähelepanu Euroopa väärtuste tähtsusele turgu valitsevate platvormide vastutusõiguste hindamisel. See kehtib eriti nende platvormide puhul, mille ärimudelid pärinevad kolmandatest riikidest. Euroopa Liit võib siinkohal võtta juhtrolli ja kehtestada andmemajanduse jaoks uuenduslikke õigusnorme, mida kolmandad riigid saavad hiljem üle võtta;

nõuab, et liikmesriikide hankemenetlustes ja rahastamisprogrammides nähtaks ette stiimulid andmete esitamiseks ja koostalitlusvõimeks ning anonümiseerimistehnoloogiate ja sellega seotud teadusuuringute arendamiseks;

kutsub sotsiaalpartnereid üles senisest jõulisemalt osalema, töötamaks välja rohkem soovitusi, kuidas kasutada andmeid töökohal tootlikkuse suurendamiseks, tagades seeläbi töötajate õigused ja piisavad oskused;

võtab teadmiseks komisjoni andmemääruses esitatud ettepaneku luua Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu, et koostada soovitusi andmete jagamise ja standardimist käsitlevate otsuste kohta, ning teeb ettepaneku sätestada asjakohane struktuur andmemääruse IX peatükis. Kooskõlas mitme B2G teabevahetust käsitlenud seminari soovitustega võiksid riiklikud pädevad asutused seada ühised eesmärgid, leppida kokku esitatavate andmete liigi ja töötada välja ühise lähenemisviisi või tegevusjuhendi;

Andmemajanduse arendamine kohalikul tasandil

peab tervitatavaks uusi kohustuslikke andmeedastusnõudeid, mis eelkõige tugevdavad VKEde – ELi majanduse selgroo – õigusi, vähendades sõltuvust suurtest andmevaldajatest ja võideldes monopoliseerimise vastu suurte rahvusvaheliste ettevõtete poolt;

10.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada „ebaõigluse kontroll“, et kaitsta mikroettevõtteid ja VKEsid suurettevõtete poolt ühepoolselt kehtestatud kohustuste eest, ning komisjoni kohustuse üle koostada mittesiduvad lepingutingimused andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta, et tugevdada VKEde läbirääkimispositsiooni kolmandate osapoolte suhtes ilma märkimisväärsete lisakuludeta;

11.

nõuab andmetele juurdepääsu selgitamist, eelkõige seoses väärtusahelate ja andmete ökosüsteemidega, kus väiksemad osalejad on osalenud andmekogumite loomisel, kuid neil ei ole juurdepääsu andmetele, mille loomisele nad on kaasa aidanud;

Andmete esitamine avalikule sektorile

12.

rõhutab, et andmete jagamine on üldsuse huvides, et reageerida hädaolukordadele, uurida ja ennetada selliseid hädaolukordi põhjustada võivaid arenguid ning suurendada vastupanuvõimet tulevaste kriiside suhtes. Andmed on samuti olulised keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste mõistmiseks ning nende vastu võitlemiseks suunatud meetmete võtmiseks. Andmeid saab kasutada ka kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise meetmete väljatöötamiseks;

13.

peab oluliseks ettepanekus ette nähtud võimalust, et avaliku hädaolukorra, erakorralise vajaduse või sellisest olukorrast taastumise korral võivad ettevõtjad olla kohustatud esitama andmeid ametiasutuste teabenõuete alusel. Masinloodud andmed võivad tulevikus muutuda üha olulisemaks teguriks häirete korral, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad oma hädaolukorra lahendamise kavades arvesse võtma. Andmemäärus ei reguleeri otseselt seda, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad teada, milliseid andmeid millise hinnaga turul pakutakse;

14.

peab oluliseks täpsustada miinimumnõudeid artikli 17 alusel esitatavatele andmepäringutele ning reguleerida üksikasjalikumalt andmete hävitamist artikli 19 alusel. Selle kord ja spetsifikatsioonid tuleb Euroopa Liidus ühiselt kokku leppida;

15.

peab oluliseks, et hädaolukorrale reageerimiseks vajalike andmete edastamisel võetaks arvesse asjaolu, et andmed on avaliku sektori asutustele ja ELi institutsioonidele, ametitele või organitele loetavad tavapäraste vahendite abil, ilma et selleks tuleks teha täiendavaid investeeringuid;

16.

juhib tähelepanu sellele, et andmemääruse V peatüki kohaselt võivad avaliku sektori osalejad konkreetsetes olukordades kasutada ettevõtjate valduses olevaid andmeid, kuid seoses määruse teiste peatükkidega tuleks täpsustada, kas kohalikud ja piirkondlikud osalejad võivad esineda ka muul viisil, näiteks andmekasutajate, andmevaldajate või andmesaajatena. Andmemääruses sisalduvad mõisted tuleks sellest vaatenurgast uuesti läbi vaadata;

17.

märgib, et ametiasutused, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kasutavad pilveteenuseid erineval määral. Komitee kutsub komisjoni üles looma selge raamistiku ja parimad võimalikud tingimused pilveteenuste kasutamise edendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata pilvandmetöötluse energiatõhususe parandamisele kooskõlas keskkonnahoidliku kodeerimise (green coding) kontseptsiooniga. Kohaliku ja piirkondliku tasandi IKT kulusid saaks oluliselt vähendada, kui olemasolevaid lahendusi kasutataks ulatuslikumalt ning kui era- ja avaliku sektori asutuste oskusteave ühendatakse;

18.

kutsub üles kõrvaldama olemasolevad lüngad andmete koostalitlusvõime kõigis neljas aspektis (õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline koostalitlusvõime) seoses pilveteenuste kasutamisega ja piiriülese koostööga eraettevõtjate ja ametiasutuste vahel;

19.

juhib tähelepanu sellele, et oluline on standardida andmesisu kuni metaandmete tasandini, kuna mida vähem on tõlgendamisruumi, seda paremini ühilduvad on andmed. Seejuures on võimalik kokku hoida täiendavaid kulusid, näiteks seoses andmete konverteerimisega;

20.

juhib tähelepanu sellele, et andmete koostalitlusvõimega seotud töö on keeruline ja aeganõudev. Andmete koostalitlusvõime vallas teadmiste ja oskuste rakendamine ning koostalitlusvõimega kaasnevad süsteemimuutused on ressursimahukad;

21.

juhib tähelepanu asjaolule, et andmete koostalitlusvõime ja kvaliteet on olulised, ning väljendab seetõttu heameelt vastavate korralduslike lähenemisviiside ja struktuuride väljatöötamise üle;

22.

märgib, et väikevaldadel, maapiirkondades ja VKEdel puuduvad sageli oskusteave, personal ja rahalised vahendid andmete kasutamiseks, vahetamiseks ja jagamiseks. Liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad aitama, pakkudes mittesiduvaid näidislepingutingimusi ning tehnilist ja rahalist abi „andmejagamise ekspertide“ koolitamisel. Seda võiks teha näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Koostöö kohalike ettevõtjate ja idufirmadega ning piirkonna üli- ja kõrgkoolidega on väga oluline parimate tavade jagamiseks, jätkusuutlike teadmus- ja oskusteabebaaside loomiseks ning andmekirjaoskuse parandamiseks;

Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

23.

on seisukohal, et määruse ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Euroopa Liidu meetmete lisaväärtus selles valdkonnas on selge, arvestades andmete kasutamise piiriülest iseloomu ja vajadust ületada olemasolevad tõkked, mis takistavad ettevõtjatel, tarbijatel ja avalikul sektoril kasutada täiel määral andmetest saadavat potentsiaalset kasu.

Brüssel, 30. juuni 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(*1) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes.

(1) CdR 5356/2020.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 375

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 30. september 2022

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Regioonide komitee
	Regioonide komitee täiskogu 150. istungjärk, 29.6.2022–30.6.2022
2022/C 375/01	Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud seoses Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogrammiga	1
2022/C 375/02	Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal Euroopa tuleviku konverentsi tulemused ja järelmeetmed	9
	ARVAMUSED
	Regioonide komitee
	Regioonide komitee täiskogu 150. istungjärk, 29.6.2022–30.6.2022
2022/C 375/03	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal ELi uus Arktika strateegia	15
2022/C 375/04	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)	21
2022/C 375/05	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Laienemispakett 2021	26
2022/C 375/06	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Rohepööre – sotsiaalse vastuvõetavuse ja keskkonnanõuete tasakaalustamine vastupanuvõimeliste kogukondade ülesehitamisel: piirkondade ja linnade seisukoht	34
2022/C 375/07	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Rohelise eelarve rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil	41

	III Ettevalmistavad aktid
	Regioonide komitee
	Regioonide komitee täiskogu 150. istungjärk, 29.6.2022–30.6.2022
2022/C 375/08	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Platvormitöö tingimuste parandamine	45
2022/C 375/09	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta	64
2022/C 375/10	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa andmemäärus	112