Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10851 – CVC / PLATINUM IVY / TMF GROUP)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 369/01)

14. septembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10851 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

26. september 2022

(2022/C 369/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9646
JPY	Jaapani jeen	139,07
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,89404
SEK	Rootsi kroon	10,9275
CHF	Šveitsi frank	0,9555
ISK	Islandi kroon	138,90
NOK	Norra kroon	10,3585
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,640
HUF	Ungari forint	408,83
PLN	Poola zlott	4,7608
RON	Rumeenia leu	4,9418
TRY	Türgi liir	17,8001
AUD	Austraalia dollar	1,4858
CAD	Kanada dollar	1,3195
HKD	Hongkongi dollar	7,5720
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6886
SGD	Singapuri dollar	1,3842
KRW	Korea vonn	1 379,40
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,4247
CNY	Hiina jüaan	6,9075
HRK	Horvaatia kuna	7,5278
IDR	Indoneesia ruupia	14 620,74
MYR	Malaisia ringit	4,4401
PHP	Filipiini peeso	56,908
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,496
BRL	Brasiilia reaal	5,1504
MXN	Mehhiko peeso	19,6066
INR	India ruupia	78,7040

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Komisjoni teatis, milles käsitletakse suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt ning millega asendatakse teatis 2012/C/72/07

(2022/C 369/03)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 1 vähendab komisjon liikmesriigile tulevikus eraldatavaid kvoote, kui ta on kindlaks teinud, et asjaomane liikmesriik on talle eraldatud kvoote ületanud.

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 105 lõikele 2 vähendatakse selle liikmesriigi aastast kvooti järgmisel aastal või järgnevatel aastatel, kui liikmesriik on püüdnud rohkem, kui talle oli antud aastaks kvooti eraldatud.

Kui artikli 105 lõigete 1 ja 2 kohast vähendamist ei saa ülepüütud kvoodi suhtes kohaldada, sest seda kvooti asjaomase liikmesriigi puhul ei ole või ei ole seda piisavalt, võidakse vastavalt artikli 105 lõikele 5 pärast liikmesriigiga konsulteerimist vähendada järgmisel aastal või järgnevatel aastatel muid kõnealuse liikmesriigi kasutatavaid samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtusega kalavarude või varude rühmaga seotud kvoote.

Kõnealuste sätete läbipaistvaks ja järjekindlaks rakendamiseks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega soovib komisjon avaldada põhimõtted, mille alusel ta kvoote vähendab.

Käesoleva teatisega asendatakse teatis 2012/C 72/07 (1) ja lisatakse varasemas teatises juba kavandatule järgmine: juhul kui ülepüügi puhul kohaldatakse asjaomasel aastal liikmesriigi käsutuses olevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide majandatavate kalavarude kvootide vähendamist, tuleks vajaduse korral järgida sama ajakava kui asjaomastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides.

Seepärast juhindub komisjon määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaldamisel järgmistest põhimõtetest.

1.

Kogu vähendamine (edaspidi „ülepüügihüvitus“), kaasa arvatud kohaldatavatest kordajatest tulenevad kogused, tuleb teha ülepüügile järgneval aastal. Ülepüügi puhul piirkondlike kalandusorganisatsioonide majandatavate kalavarude kvoodist tuleb ülepüügihüvitus, sealhulgas kohaldatavatest kordajatest tulenevad kogused, teha kas kohandamise aasta(te)l või aasta(te)l, mille üle otsustab asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon.

2.

Kui ülepüügihüvitus on suurem kui kasutada olev kvoot, arvatakse ülepüügile järgneval aastal maha kogu kasutada olev kvoot. Ülejäänud osa arvatakse maha järgmise aasta või vajaduse korral järgmiste aastate kvoodist, kuni kogu ülepüütud kogus (kaasa arvatud kohaldatavatest kordajatest tulenevad kogused) on hüvitatud.

3.

Erandina eespool esitatud punktist 2 võib erandkorras olla võimalik aeglasem ülepüügihüvitus (nimelt 50/50 määr kahe aasta jooksul või ülepüügihüvitus protsendina hüvitamisele kuuluvast kogusest, jaotatud rohkem kui kahe aasta peale), kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) kui asjaomast kalavaru majandatakse asjakohaste teaduslike nõuannete kohaselt säästlikult või b) kui asjaomast liiki püütakse mitme liigiga püügipiirkondades ja kvoodi märkimisväärne vähendamine takistaks sellise mitme liigi koospüügi puhul asjaomaste liikide kasutamist või c) kui konkreetsete rahvusvaheliste eeskirjadega (näiteks piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjad), mis seonduvad asjaomase kalavaru ülepüügi hüvitamisega, on ette nähtud aeglasem ülepüügihüvitus kahe või enama aasta jooksul.

4.

Kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik ülepüügile järgneval aastal vähendada, sest asjaomasel liikmesriigil ei olegi vastavat kvooti, siis vähendatakse mõnda muud liikmesriigi kasutatavat sama geograafilise piirkonna või sama kaubandusliku väärtusega kalavarude kvooti, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr1224/2009. Sellised kalavarud määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel: a) vähendatakse vastavalt artikli 105 lõikele 5 neist kalavarudest, mida kasutatakse samas geograafilises piirkonnas ja mida püüab eelistatavalt sama laevastik, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud; b) kui punktis a esitatud kriteeriumile vastavaid kalavarusid on rohkem kui üks, vähendatakse eelistatavalt nende kalavarude kvooti, mille kaitsestaatus on asjakohaste teaduslike nõuannete kohaselt kõige halvem.

5.	Kui vähendamine on seotud piirkondlike kalandusorganisatsioonide majandatavate kalavarudega, võib komisjon vähendada, sealhulgas kohaldatavatest kordajatest tulenevaid summasid, vastavalt punktidele 2–4 alates asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni otsustatud kohandusaasta(te)st.

---

(1)  Komisjoni teatis – Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27), muudetud teatisega 2019/C 192/03 (ELT C 192, 7.6.2019, lk 5).

Eriaruanne 20/2022:

„ELi meetmed ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks – kontrollisüsteemid on kehtestatud, kuid neid nõrgestavad liikmesriikide ebaühtlased kontrollid ja sanktsioonid“

(2022/C 369/04)

Euroopa Kontrollikoda avaldas eriaruande 20/2022: „ELi meetmed ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks – kontrollisüsteemid on kehtestatud, kuid neid nõrgestavad liikmesriikide ebaühtlased kontrollid ja sanktsioonid“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61941

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta

(2022/C 369/05)

Pärast meetmete eelseisva aegumise teate (1) avaldamist ei ole esitatud ühtegi nõuetekohaselt põhjendatud läbivaatamistaotlust ning seepärast teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastane meede kaotab kehtivuse.

Käesolev teade avaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) artikli 11 lõikele 2.

Toode	Päritolu- või eksportijariik	Meetmed	Viide	Aegumise kuupäev (3)
Baariumkarbonaat	Hiina Rahvavabariik	Dumpinguvastane tollimaks	Komisjoni 27. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1759, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 250, 28.9.2017, lk 34)	29.9.2022

---

(1)  ELT C 16, 13.1.2022, lk 6.

(2)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3)  Meede aegub selles veerus nimetatud kuupäeva keskööl (kl 00:00).

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 4

(2022/C 369/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„Almansa“

PDO-ES-A0044-AM05

Taotluse esitamise kuupäev: 11.5.2022

1.   Taotleja ja õigustatud huvi

Agrupación de Productores de Vino con D.O. Almansa [päritolunimetusega „Almansa“ veinide tootjaorganisatsioon]

See hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes toodavad kaitstud päritolunimetusega veini ja sel eesmärgil viinamarju.

2.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☐	Viinamarjasaaduse kategooria

☐	Seos piirkonnaga

☒	Turustamiskeeld

3.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

Lisatud on uus lõik pakendamise kohta, milles märgitakse, et villimine peab toimuma määratletud piirkonnas.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8 ja koonddokumendi punkti 9.

Seda muudatust käsitatakse määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liidu muudatuse kategooria alla kuuluvana.

PÕHJENDUS

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklile 4 on selle nõude lisamise põhjus kaitsta kaitstud päritolunimetusega veinide „Almansa“ kvaliteeti ja mainet, tagada nende päritolu ning päritolupiirkonnaga seotud erilised omadused ja kvaliteet.

Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmine ei lõpe virde veiniks muutmise protsessiga alkoholkäärimise ja muude täiendavate protsesside kaudu, vaid pigem pakendamisega. Pakendamist tuleb lugeda nende veinide tootmise viimaseks etapiks, kuna see hõlmab ka muid veinivalmistustavasid, mis võivad eriomadusi mõjutada, näiteks filtreerimine, stabiliseerimine ja mitmesugused parandusmeetmed.

Selle kohustusega välditakse võimalikke ohte, mis kaasnevad veinide vedamisega väljapoole nende tootmispiirkonda, sealhulgas oksüdeerumist ja kõrgest või madalast temperatuurist tingitud kuumastressi ja toote riknemist, mis võib kahjustada toote füüsikalis-keemilisi omadusi (happesus, polüfenoolid ja värvained) ja organoleptilisi omadusi (värv, lõhn, maitse) ning püsivust. Samuti vähendab see (bakterite, viiruste, seente, hallitusseente või pärmseente kaudu) mikrobioloogilise saastumise riski.

Selle nõude kehtestamine on kasulik ettevõtjatele, kes on võimalikest riskidest teadlikud ja vastutavad kaitstud päritolunimetusega veini kvaliteedi säilitamise eest, ning annab tarbijatele tagatised veini päritolu ja kvaliteedi ning tootespetsifikaadile vastavuse suhtes.

KOONDDOKUMENT

1.   Uus nimetus (uued nimetused)

Almansa

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Kuivad valged ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid on kerged, mõõduka alkoholisisaldusega ja kahvatukollasest kuldkollaseni varieeruva värvusega. Ülekaalus on puuviljased noodid, kuid aimata võib ka puiduseid ja röstimise nüansse. Hea happesusega, värske ja puuviljase maitsega. Maitses võib aimata kergeid puidu ja röstimise nüansse.

Roosad veinid on maasikaroosast vaarika- ja lõheroosani varieeruva värvusega. Need on värsked, kerged ja keskmise happesusega veinid. Erksa ja puuviljase maistega.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

2.   Valged, roosad ja punased poolkuivad, poolmagusad ja magusad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Välimuselt ja lõhnalt sarnanevad need samast viinamarjasordist valmistatud kuivade veinidega.

Maitsmisel on tasakaalus happesus, alkoholi- ja jääksuhkrusisaldus.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

*	Vääveldioksiidi maksimaalne üldsisaldus: 180 milligrammi liitri kohta, kui üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina ületab 5 grammi liitri kohta, ning seaduslik piirmäär, kui sisaldus fruktoosi ja glükoosina on alla 5 grammi liitri kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	3 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,7
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Kuiv punane vein

LÜHIKIRJELDUS

Veinide värvus võib olla keskmise tugevusega kuni väga intensiivne ning varieeruda punastest toonidest lillakateni, granaat-, kirsi- või rubiinpunase varjundini ja olla telliskivipunaste nüanssidega.

Keskmise tugevusega kuni jõulisema puhta aroomiga, aimata võib puiduseid ja röstimise noote.

Keskmise tugevusega kuni jõulisema maitsega, heas tasakaalus ja hea struktuuriga, maitses võib tunda puiduseid ja röstimise nüansse.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	11,7
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

4.   Kvaliteetvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Peente püsivate mullidega valgete veinide värvus varieerub kahvatukollasest särava kuldkollaseni, roosasid veine on roosadest tellisepunaste toonideni. Puhtad ja puuviljased aroomid. Veinid nimetusega Reserva on tugeva lõhnaga. Tasakaalustatud maitsega, maitselt maheda struktuuriga.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistamise eritavad

Virde või veini ekstraheerimiseks ja pressimisjääkidest eraldamiseks rakendatakse asjakohast rõhku, nii et saagikus oleks kuni 74 liitrit veini 100 kilogrammi punaste viinamarjade kohta ja 70 liitrit veini 100 kilogrammi valgete viinamarjade kohta.

Punaste veinide tootmiseks peab minimaalne leotamisaeg olema 48 tundi.

Valgeid viinamarjasorte ei ole lubatud segada punastega.

Laagerdamisel kasutatavad puidust anumad peavad olema tammevaadid, mille maht peab vastama teatavate traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta kehtivate õigusaktidega sätestatud mahupiirangutele.

Vaadis laagerdamine

5.2.   Maksimaalne saagikus

Valged viinamarjasordid, mida kasvatatakse goblet’-meetodil ehk viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamisega

7 860 kilogrammi viinamarju hektari kohta

55 hektoliitrit hektari kohta

Punased viinamarjasordid, mida kasvatatakse goblet’-meetodil ehk viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamisega

6 430 kilogrammi viinamarju hektari kohta

47,58 hektoliitrit hektari kohta

Valged viinamarjasordid, mida kasvatatakse spaleermeetodil ehk tugivõrestikul

11 430 kilogrammi viinamarju hektari kohta

80 hektoliitrit hektari kohta

Punased viinamarjasordid, mida kasvatatakse spaleermeetodil ehk tugivõrestikul

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

74 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond hõlmab viinamarjaistandusi ja istandusaluseid maatükke, mis asuvad järgmistes omavalitsusüksustes:

—

Almansa,

—

Alpera,

—

Bonete,

—	Corral Rubio,

—	Higueruela,

—	Hoya Gonzalo,

—

Pétrola,

—	Chinchilla: ala, mis piirneb maanteega AB-402 (mis kulgeb Hornast Venta de Alhamani) ning ühest küljest Pétrola ja Corral Rubio omavalitsusüksusega ja teisest küljest Bonete, Higueruela ja Hoya Gonzalo omavalitsusüksusega.

7.   Veiniviinamarjasordid

„GARNACHA TINTORERA“

„MONASTRELL“

„VERDEJO“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Vein

Päritolunimetuse „Almansa“ tootmispiirkond asub kliima ülemineku piirkonnas. Viinamarjaistandused asuvad tasandikel, mida iseloomustavad läbilaskvad mullad, mis on lubjakivirikkad ja toitainevaesed. Keskmine sademete hulk on väike – 250 mm aastas. Vähene sademete hulk, vett läbilaskev pinnas ning väike saagikus võimaldavad toota rikkaliku lõhna ja väga intensiivse värvusega veine.

8.2.   Kvaliteetvahuvein

Suur temperatuuri kõikumine ja lubjakivirikkad mullad võimaldavad kasvatada lubatud sorte, mis annavad veinidele aroomikuse ja tasakaalu. Lisaks tagavad kuivus, väike saagikus ja päikesepaiste loomuliku alkoholisisalduse, võimaldades toota kindlaksmääratud alkoholisisaldusega veine. Vahuveinide valmistamisel kasutatakse alusveinina eelmises punktis nimetatud veine, mistõttu kehtib nende seoste kirjelduses öeldu ka vahuveinide kohta.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kindla ja ainsa viinamarjasordi nime kasutamiseks peab vähemalt 85 % viinamarjadest pärinema sellest viinamarjasordist ning see peab olema märgitud veiniregistris.

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas.

Tingimuse kirjeldus:

kaitstud päritolunimetuse nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleb kogu vein enne välja saatmist villida. Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmine ei lõpe virde veiniks muutmise protsessiga alkoholkäärimise ja muude täiendavate protsesside kaudu, vaid pigem pakendamisega. Pakendamist tuleb lugeda nende veinide tootmise viimaseks etapiks, kuna see hõlmab ka muid veinivalmistustavasid, mis võivad eriomadusi mõjutada, näiteks filtreerimine, stabiliseerimine ja mitmesugused parandusmeetmed.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/Mod_AM04%20_ALMANSA_cc_20210423.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2022/C 369/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Montefalco“

PDO-IT-A0845-AM03

Taotluse esitamise kuupäev: 22.8.2016

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1.   Uue veinitüübi „Montefalco Grechetto“ lisamine

Lisada tuleb uus veinitüüp „Montefalco Grechetto“.

Tegemist on veiniga, mille valmistamisel on kasutatud kohalikku viinamarjasorti 'Grechetto', mis väljendab valgete veinide traditsiooni Umbrias ja eelkõige Montefalco piirkonnas.

See piirkond paistab silma mägise maastiku ja subkontinentaalse mikrokliima poolest. Sellistes piirkondades on sordi 'Grechetto' viinamarjadel erilised analüütilised ja organoleptilised omadused. Need mõjutavad veinide füüsikalisi, keemilisi ja organoleptilisi eriomadusi, nagu on kirjeldatud koonddokumendi punktis 4.2.

Seetõttu aitab veinitüübi „Montefalco Grechetto“ lisamine säilitada nimetuse head kvaliteeti ning parandada kaitstud päritolunimetuse „Montefalco“ kuvandit ja tootevalikut.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 1 ja sellele järgnevaid artikleid, kus viidatakse viinamarjasordile 'Grechetto', ning koonddokumendi punkti 4 (veini(de) kirjeldus) ja muid jagusid, kus seda sorti nimetatakse.

2.2.   „Montefalco Bianco“ (valge „Montefalco“) viinamarjasortide kombinatsiooni muudatus

Muudatus puudutab viinamarjasortide kombinatsiooni muutmist, tõstes esile kohalikku sorti 'Trebbiano Spoletino'.

Nimelt oli varasem sordiline koostis järgmine:

’Grechetto': vähemalt 50 %;

’Trebbiano Toscano': 20 ja 35 % vahel;

muud valged viinamarjasordid: kuni 30 %.

See on asendatud järgmisega:

’Trebbiano Spoletino': vähemalt 50 %;

muud valged viinamarjasordid: kuni 50 %.

Põhjus

Peeti vajalikuks uuendada veinitüübi „Montefalco Bianco“ viinamarjasortide kombinatsiooni, asendades 'Trebbiano Toscano', mis ei ole piirkonnale omane, kohaliku sordiga 'Trebbiano Spoletino'. Tänu sellele on vein parema kvaliteediga seoses selle organoleptiliste ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega.

Võrreldes sordiga 'Trebbiano Toscano' on kohaliku sordi 'Trebbiano Spoletino' saagikus väiksem ja see on paremini kohandunud kohalike kliimatingimustega. See annab veinile „Montefalco Bianco“ piirkonnaga seotud erilised kvaliteediomadused, mis vastavad tarbijate ootustele.

Viimastel aastatel on 'Trebbiano Spoletino' äratanud ettevõtjates ja tarbijates huvi tänu oma iseloomulikele omadustele, mis tõusevad viinamarjasortide sugukonnas Trebbiano kindlalt esile. Seetõttu on tootjad taotlenud tootespetsifikaadi muutmist.

Lisaks on eespool nimetatud uue veinitüübi „Montefalco Grechetto“ lisamine oluline ka seoses sordi 'Grechetto' osakaalu vähendamisega veinis „Montefalco Bianco“. Varem oli see sort domineeriv (üle 50 %), kuid nüüd moodustab see koos teiste valgete viinamarjasortidega alla 50 %.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 ja koonddokumendi punkti 7 (peamised viinamarjasordid).

2.3.   „Montefalco Rosso“ (punane „Montefalco“) ja „Montefalco Rosso Riserva“ viinamarjasortide kombinatsiooni muudatus

Kehtiva tootespetsifikaadi kohaselt kasutatakse veinitüüpide „Rosso“ ja „Rosso Riserva“ valmistamiseks järgmisi sorte:

’Sangiovese': 60 kuni 70 %;

’Sagrantino': 10 kuni 15 %;

muud punased viinamarjasordid, mida sobib Umbria piirkonnas kasvatada: kuni 30 %.

Seda on muudetud järgmiselt:

’Sangiovese': 60 kuni 80 %;

’Sagrantino': 10 kuni 25 %;

muud mittearomaatsed punased viinamarjasordid, mis võivad moodustada 100 %.

Täpsemalt on suurendatud nii sordi 'Sangiovese' kui ka 'Sagrantino' maksimaalset osakaalu protsentides. Lisaks ei ole ühe või mitme täiendava punase viinamarjasordi kasutamine enam kohustuslik. Nüüd on nende kasutamine vabatahtlik.

See muudatus on tingitud vajadusest eelistada kahte eespool nimetatud kohalikku sorti, tõstes esile nende kasvukeskkonda. Seda tuleks eelistada segudele, mis sisaldavad ka rahvusvahelisi sorte, millel ei ole kvaliteedi ega kohaga seotud eriomadusi.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 ega muuda koonddokumenti.

2.4.   Viinapuude istutustiheduse lisamine ning muudatused viinamarjasaagis ja veinitoodangus hektari kohta

„Montefalco Rosso“ ja „Riserva“ puhul on kehtestatud minimaalne istutustihedus 4 000 viinapuud hektari kohta ning „Montefalco Bianco“ ja „Montefalco Grechetto“ puhul 3 000 viinapuud hektari kohta.

Selle meetme eesmärk on parandada viinamarjakasvatuse kvaliteeti.

Suure istutustihedusega, mis on määratletud viinamarjaistanduse viinapuude arvuna hektari kohta, kaasneb suurem taimede konkurents mullas leiduvate toitainete otsinguil. Selline konkurents piirab taimestiku, lehtede ja viljade arengut, mistõttu on kobarad ja marjad väiksemad. Marjade läbimõõdu vähendamisel suureneb nende pinna ja mahu suhe, mistõttu paraneb toodangu kvaliteet. Vähem lehised taimed puutuvad vähem kokku ka haiguste ja kahjuritega, nagu seened, bakterid, putukad ja viirused. Lisaks kasvavad juured pigem allapoole, mitte külgsuunas, sest nad on sunnitud tungima sügavamale pinnasesse, et jõuda vee ja oluliste mineraalideni. Sel viisil toodetakse kvaliteetsemaid viinamarju ja seega ka veine.

Valgete viinamarjade saagikust hektari kohta on vähendatud 13 000 kilogrammilt 12 000 kilogrammile. Uue veinitüübi „Montefalco Grechetto“ puhul on saagikuseks määratud samuti 12 000 kilogrammi.

Lisaks on veinitüübi „Montefalco Bianco“ puhul vähendatud veini töötlemise saagikust 72 %-lt 70 %-le, mis on võrdne teiste veinitüüpidega.

Nende meetmete eesmärk on tagada parem kvaliteet.

Muudatused puudutavad tootespetsifikaadi artikleid 4 ja 5 ning koonddokumendi punkti 5 (veinivalmistustavad – maksimaalne saagikus).

2.5.   Erakorralise kastmise võimalus

Lisatud on võimalus erakorraliseks kastmiseks. See muudatus tuleneb viimastel aastatel toimunud kliimatingimuste muutustest. Need muutused hõlmavad väheseid sademeid ning kõrget suvist keskmist ja maksimaalset temperatuuri, eelkõige sisemaa kliimaga piirkondades, nagu Montefalco.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ega muuda koonddokumenti.

2.6.   Viinamarjade naturaalse alkoholisisalduse suurendamine veini „Montefalco Bianco“ puhul ja sama parameetri lisamine veinile „Montefalco Grechetto“

Veini „Montefalco Bianco“ tootmiseks kasutatavate viinamarjade minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides on suurendatud 10,50 %-lt 11,00 %-le.

Veinitüübile „Montefalco Grechetto“ on kehtestatud sama maht ehk 11,00 %.

See muudatus on tehtud selleks, et täita viinamarjade kvaliteedi nõudeid, tootmaks täidlasi veine.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ega muuda koonddokumenti.

2.7.   Määratletud piirkonnas villimise nõude kehtestamine

Muudatus on seotud sättega villimise kohta määratletud tootmispiirkonnas.

Muudatusega soovivad kaitstud päritolunimetuse „Montefalco“ alla kuuluva veini tootjad kõrvaldada puuduse tootespetsifikaadi algtekstis, mis kiideti heaks 1979. aasta lõpus ehk ajal, mil riiklike või ELi päritolunimetuste üldeeskirjades ei täpsustatud, et villimine ja pakendamine pidi toimuma määratletud alal. See üldreegel kehtestati pärast Euroopa Kohtu 16. mai 2000. aasta otsust kohtuasjas C-388/95.

Muudatuse põhjus on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega veinide „Montefalco“ kvaliteeti, tagada nende päritolu ning tõhus ja õigeaegne kontroll.

Transportimine ja villimine tootmispiirkonnast väljaspool võib kahjustada veini „Montefalco“ kvaliteeti, kuna vein võib kokku puutuda redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ning mikrobioloogilise saastega. Eelkõige võivad need nähtused avaldada negatiivset mõju füüsikalis-keemilistele (minimaalne üldhappesus, minimaalne suhkruvaba ekstrakt jne) ja organoleptilistele (värvus, lõhn, maitse) omadustele.

Need riskid kasvavad, kui läbitud vahemaa on suurem. Seevastu villimine päritolupiirkonnas aitab säilitada toote omadusi ja kvaliteeti, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Aastate jooksul on päritolunimetuse „Montefalco“ alla kuuluva veini tootjad saanud kogemusi ning põhjalikud tehnilised ja teaduslikud teadmised veinide eriomaduste kohta. Koos eespool nimetatuga võimaldavad need tegurid villida päritolupiirkonnas parimate tehnoloogiliste ettevaatusabinõude toel. Eesmärk on säilitada kõik tootespetsifikaadis kindlaks määratud veinide füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Tootmispiirkonnas toimuva villimise teine eesmärk on tagada, et pädev asutus saaks täita oma järelevalveülesandeid võimalikult tulemuslikult, sujuvalt ja kulutõhusalt. Nende nõuete täitmist ei ole võimalik tagada samal määral tootmispiirkonnast väljaspool.

Kontrolliasutus, kes kontrollib igal aastal tootespetsifikaadi sätete järgimist, võib kooskõlas vastava kontrollikavaga kiiresti kavandada veini „Montefalco“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde.

Eesmärk on sihikindlalt tagada, et veini „Montefalco“ saadetisi saab villida alles siis, kui on tõendatud, et need on läbinud kontrolliasutuse tehtud füüsikalised, keemilised ja organoleptilised kontrollid. See võimaldab korraldada tõhusamaid kontrolle väheste kuludega tootjate jaoks, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 9 (olulised lisatingimused).

2.8.   Veinitüübi „Montefalco Grechetto“ analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjelduse lisamine

Lisatud on järgmine uue veinitüübi „Montefalco Grechetto“ analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldus.

Värvus: varieeruva intensiivsusega õlgkollane või kuldse poole kalduv, mõnikord rohekate varjunditega.

Lõhn: õrn, peen, puuviljane (õun, pirn, virsik, mõnikord ananass või tsitrusvili) ja lilleline (viirpuu, mõnikord leetpõõsas või kummel).

Maitse: harmooniline, värske, meeldivalt mõrkjas, hästi struktureeritud, puuviljane (õun, pirn, virsik, mõnikord ananass või tsitrusvili).

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %

Minimaalne üldhappesus: 5,0 grammi liitri kohta

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 grammi liitri kohta

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti 4 (veini(de) kirjeldus).

2.9.   Veinide minimaalse üldhappesuse vähendamine

Veinide minimaalset üldhappesust on vähendatud 0,5 grammi võrra liitri kohta ja selle tulemuseks on järgmised tasemed:

„Montefalco Bianco“: minimaalne üldhappesus: 5 grammi liitri kohta;

„Montefalco Rosso“ ja „Riserva“: minimaalne üldhappesus: 4,5 grammi liitri kohta.

Aja jooksul on selgunud, et üldhappesus on järk-järgult vähenenud, seda ka vaieldamatute kliimamuutuste tõttu.

Üldhappesuse väike kahanemine ei mõjuta veinide kvaliteeti ning igal juhul on selle parameetri alampiir kõrgem kui see, mis on määratud kindlaks kehtivates ELi õigusaktides (3,5 grammi liitri kohta).

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti 4 (veini(de) kirjeldus).

2.10.   Termini „vigna“ kasutamist käsitleva sätte lisamine

Vabatahtliku märgistamistavana kehtestati termini „vigna“ või „vigneto“ (mõlemad tähendavad viinamarjaistandust) kasutamine koos vastava kohanimega. Selle meetmega võimaldatakse kirjeldada veini „Montefalco“ üksikasjalikumalt, andes tootjatele võimaluse nimetada märgistusel istandusi, kust viinamarjad pärinevad.

See on vabatahtlik säte, mis on lisatud tootespetsifikaadile teabe esitamiseks, sest asjaomaste ELi ja riiklike õigusaktidega on lubatud märgistamisel kasutada selliseid termineid ka turunduse eesmärgil.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 7 ega muuda koonddokumenti.

2.11.   Pakendi maksimaalse mahu suurendamine

Veinide „Montefalco“ pakendamiseks kasutatavate klaaspudelite maksimaalset mahtu on suurendatud 5 liitrilt 18 liitrile.

Üksnes veinitüübi „Montefalco Rosso Riserva“ puhul on siiski endiselt kohustuslik kasutada nimetatud pakendite sulgemiseks täielikult sisestatud korki.

Need meetmed, mis on rangemad kui pakendeid käsitlevad üldised Euroopa õigusaktid, on mõeldud selleks, et tugevdada kaitstud päritolunimetusega veinide „Montefalco“ mainet ja kuvandit. Tähtis on ka asjaolu, et seoses teatavate külalismajanduse nõuetega on üle 5-liitrised ja kuni 18-liitrised pudelid kõrgelt hinnatud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi punkti 9 (lisatingimused).

2.12.   Geograafilise piirkonnaga seotuse kirjelduse ajakohastamine

Lisatud on uus veinitüüp „Montefalco Grechetto“ ning veinitüübi „Montefalco Bianco“ viinamarjasortide kombinatsiooni on uuendatud, asendades 'Trebbiano Toscano' sordiga 'Trebbiano Spoletino'. Seepärast on ajakohastatud geograafilise piirkonnaga seotuse kirjeldust seoses kohalike sortide traditsiooniliste kasvatamistingimustega selle kaitstud päritolunimetusega veini tootmispiirkonnas.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 9 ja koonddokumendi punkti 8 (seos geograafilise piirkonnaga).

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Montefalco

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

4.1.   Montefalco Bianco

Värvus: varieeruva intensiivsusega õlgkollane, võib olla rohekate varjunditega.

Lõhn: õrn, veinine, erineva intensiivsusega kollase viljalihaga puuviljade, tsitrusviljade ja troopiliste puuviljade nüanssidega. Lillenüansid.

Maitse: värske või kergelt happeline, rikkalik ja pikalt püsiv. Puuviljane, harmooniline. Meeldivalt mõrkjas järelmaitse.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,0 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 grammi liitri kohta

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.2.   Montefalco Grechetto

Värvus: varieeruva intensiivsusega õlgkollane või kuldse poole kalduv, mõnikord rohekate varjunditega.

Lõhn: õrn, peen, puuviljane (õun, pirn, virsik, mõnikord ananass või tsitrusvili) ja lilleline (viirpuu, mõnikord leetpõõsas või kummel).

Maitse: harmooniline, värske, meeldivalt mõrkjas, hästi struktureeritud, puuviljane (õun, pirn, virsik, mõnikord ananass või tsitrusvili).

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 grammi liitri kohta

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.3.   Montefalco Rosso

Värvus: rubiinpunane.

Lõhn: iseloomulikud kirsi ja metsamarjade, vaarika ja mustika varjundid.

Maitse: kuiv, harmooniline, peenelt tasakaalustatud täidlusega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 23,0 grammi liitri kohta

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.4.   Montefalco Riserva

Värvus: rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunasele.

Lõhn: intensiivne, puuviljane, mõnikord vürtsikate ja palsami nüanssidega.

Maitse: kuiv, harmooniline, hästi struktureeritud, pikalt püsiv.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 23,0 grammi liitri kohta

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritava

Veinitüüp „Montefalco Rosso“ võib kanda nimetust „Riserva“, kui viinamarjade kohta esitatakse iga-aastane eriaruanne ja need kantakse veinitootmise registrisse ning vein on laagerdunud vähemalt 30 kuud, sealhulgas 12 kuud vaatides alates viinamarjade valmimise aasta 1. novembrist.

b.   Maksimaalne saagikus

Montefalco Bianco

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Montefalco Bianco

84 hektoliitrit hektari kohta

Montefalco Grechetto

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Montefalco Grechetto

84 hektoliitrit hektari kohta

Montefalco Rosso

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Montefalco Rosso

77 hektoliitrit hektari kohta

Montefalco Rosso Riserva

11 000 hektoliitrit hektari kohta

Montefalco Rosso Riserva

77 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega veini „Montefalco“ tootmispiirkond asub Perugia provintsis Montefalco, Bevagna, Gualdo Cattaneo, Castel Ritaldi ja Giano dell’Umbria omavalitsusüksustes.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Grechetto B'

’Sagrantino N'

’Sangiovese N'

’Trebbiano Spoletino B' – 'Trebbiano'

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Kaitstud päritolunimetus „Montefalco“

Seost väljendavad loodustegurid

Kaitstud päritolunimetusega veini „Montefalco“ geograafiline tootmispiirkond asub Perugia provintsis Umbria keskosas. Tegemist on väga tootliku alaga, kus kergelt kaldus maatükid asuvad keskaegsete asulatega mäenõlvadel. Haritav ala asub kõrgeimatel mägedel 220–472 meetri kõrgusel, kuid viinamarjakasvatuseks kasutatavad maatükid erinevad oma kaldenurga ja -suuna poolest. Seetõttu leidub siin erisugust mikrokliimat ja kasvutingimusi, mis võimaldavad ka üksikutel veinitootjatel valmistada iseloomulike omadustega veine.

Kliima on subkontinentaalne, kuid mõne vahemerelise omadusega. Suved on kuumad, kuid mitte lämbed, ja talved küllaltki külmad, aga mitte liiga niisked. Keskmine temperatuur on suvel vahemikus 18–23 °C ja talvel 4–6 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 750 – 1 300 millimeetrit, kusjuures suvel on see väikseim ja talvel suurim.

Mullastiku iseloom. Mulla poolest on tootmispiirkonnale iseloomulikud järgmised neli alampiirkonda:

—	jõgede/järvede konglomeraadid, mida iseloomustab kollane liiv, mis on mõnikord kokku surutud ning mis annab veinidele mineraalsed omadused;

—	järvede savi ja liiv, mis tekitavad liivast ja kiviklibust sügavat ning suurepärase veeläbilaskvusega mulda;

—	praegune, hiljutine ja madalamal asuv settekiht, mis on peamiselt liivane ning kiviklibune (holotseen), tasasematel pindadel;

—	mergel, mis on iseloomulik suurtele aladele, kus leidub miotseenile omaseid kaljupaljandeid tüüpilise kollaka liivakivi ja hallika tolmja mergliga, kuid ka hallika tolmja saviga.

Pinnas, kuhu on istutatud peamiselt viinapuid, sisaldab lubjakivi, savi ja piiratud määral kive ning aktiivse lubja osakaal selles on märkimisväärne, jäädes vahemikku 5,5–9,2 %.

Võttes arvesse peeneteraliste karbonaatide rohkust, on pinnas alati teataval määral aluseline, mis on kohati tuntav (7,8–8,2), kusjuures selle tase on madalaim lammiterrassidel ja kõrgeim savipinnases.

Orgaanilisi aineid leidub suures koguses, vahemikus 1,5–2,2 %, sageli on neid isegi ühe meetri sügavusel üle 1 %. See on märkimisväärne, arvestades mulla kiiret ühtlustumist töötlemise tulemusel.

Kättesaadava fosfori ja vahetuva kaaliumi sisaldus on suur, eelkõige miotseeni paljandite mullas (vastavalt kuni 43 ja 404 ppm).

Kui juured sirutuvad allapoole, väheneb järk-järgult iga kihi paksus (rohkem kui 150 cm-lt vähem kui 70 cm-le, kui juured jõuavad läbi lammimuldade ning savi- ja liivamuldade allpool asuvate turbidiitide ja konglomeraatideni), kuid juurtele jääb alati piisavalt kasvuruumi. Peale selle omaduse on mullad suurepärase veemahutavusega ning viinamarjakasvatajad valivad arukalt pookealuseid ja haldavad veevarusid, kasutades kogu aasta jooksul parimaid kasvatustavasid. Tänu sellele peavad viinamarjaistandused suvel vastu veepuudusele ja seal kasvavad viinamarjad saavutavad õige küpsusastme ning optimaalse happesuse ja struktuuri.

8.2.   Kaitstud päritolunimetus „Montefalco“

Seost väljendavad ajaloolised ja inimtegurid

Montefalco ja omavalitsusüksused, mis moodustavad päritolunimetuse alla kuuluva piirkonna, on alati olnud suurepärane veini tootmise piirkond, mida tõendavad arvukad ajalooallikad, milles räägitakse viinamarjakasvatusele pühendatud küngastest.

Kirjalikke viiteid viinapuid täis istutatud maatükkidele leidub juba 1088. aastast. Paljud dokumendid, mis pärinevad 13. sajandist, annavad tunnistust sellest, et piirkonna viinamarjakasvatajad hoolitsesid pidevalt oma viinapuude eest, isegi kesklinnas ja aedades. Sel viisil lõid nad algupärase põllumajandustoote, mida näeb ka tänapäeval sel erakordsel ajalooliste viinapuudega ääristatud teekonnal. Alates 14. sajandi esimesest poolest hakati viinapuid ja veine kaitsma kohalike õigusaktidega, pühendades neile kohaliku omavalitsuse määrustes terveid peatükke ja jagusid.

Perugia legaat kardinal Boncompagni suurendas 1622. aastal oluliselt kohaliku omavalitsuse määrustega kehtestatud karistusi, nähes viinapuu kahjustamise eest ette isegi surmanuhtluse poomise teel.

1925. aasta Umbria veinilaadal kirjeldati linna kui piirkonna kõige tähtsamat viinamarjakasvatuse keskust („Montefalco on spetsialiseerunud viinamarjaistanduste harimise vallas esikohal“). Dokumentide põhjal on ilmsed ka piirkonna veinikultuuri keerukus ning sellal toodetud erisugused veinid, nii valged kui ka punased.

Viinamarjakasvatuse ja veinide „Montefalco“ tootmistehnika arengut on mõjutanud inimtegurid, muu hulgas nimetuse spetsifikaadis sätestatud tehnilised ja tootmisega seotud aspektid.

Eelkõige hõlmavad sellised tegurid viinamarjasortide valikut ja traditsioonilisi viinapuude kujundamise meetodeid: algselt lehvikukujuline, kärbitud nöörpuu ja seejärel Guyot.

Viinamarju korjatakse tavaliselt valmimisperioodi hilisemas järgus, eriti sortide 'Sagrantino', 'Trebbiano Spoletino' ning ka 'Sangiovese' ja 'Grechetto' puhul. Marju korjatakse siis, kui need on terved ja suure suhkrusisaldusega.

Veini tootmisel järgitakse tavasid, mis on piirkonnas traditsiooniliselt kasutusel. Veini valmistamisel tagatakse maksimaalne kvaliteet eelkõige viinamarjasortide 'Sangiovese' ja 'Sagrantino' kasutamisega. See hõlmab valmistusmeetodeid, millega ekstraheerida maksimaalselt värvaineid ja fenoole, ning seejärel keskmisi kuni pikki laagerdumisperioode, mille tulemuseks on struktureeritud punased veinid. Valgete veinide puhul on kasutatavate meetodite eesmärk säilitada looduslikku värskust ja lõhnaomadusi.

8.3.   Kaitstud päritolunimetus „Montefalco“

Toote kvaliteedi ja omaduste põhjuslik seos geograafilise keskkonna ning selle loodus- ja inimteguritega.

„Montefalco Bianco“ ja „Montefalco Grechetto“

Vein „Montefalco Bianco“ on varieeruva intensiivsusega õlgkollase värvusega. See võib olla rohekate varjunditega. Lõhn on õrn, veinine, erineva intensiivsusega kollase viljalihaga puuviljade, tsitrusviljade ja troopiliste puuviljade nüanssidega ning lillevarjunditega.

Maitse on värske või kergelt happeline, rikkalik, pikalt püsiv, puuviljane, iseloomulik, harmooniline ja meeldivalt mõrkja järelmaitsega.

Vein „Montefalco Grechetto“ on varieeruva intensiivsusega õlgkollase või kuldse poole kalduva värvusega, mõnikord rohekate varjunditega. Selle lõhn on õrn, peen, puuviljane (õun, pirn, virsik, mõnikord ananass või tsitrusvili) ja lilleline (viirpuu, mõnikord leetpõõsas või kummel). Maitse on mõrkjas, hästi struktureeritud ja puuviljane, eelkõige õuna, pirni, virsiku ja mõnikord ananassi või tsitrusvilja varjunditega.

Mõlemad veinid on hea happesustaseme (vähemalt 5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna) ja suhkruvaba ekstrakti sisaldusega (vähemalt 17 grammi liitri kohta), mis toovad esile nende värskuse ning struktuuri. Need on veinid, mida saab nautida noorelt, kuid mis võivad aja jooksul paremaks muutuda.

Need omadused tulenevad geograafilise tootmispiirkonna mulla- ja kliimatingimustest. Maastik on künklik ning kliima vahemerelise ja subkontinentaalse vahepeal. Suved on kuumad, kuid mitte lämbed, ning talved on küllaltki külmad, kuid mitte liiga niisked. Need tegurid määravad temperatuurivahemiku ning võimaldavad viinamarjadel ideaalselt küpseda, nii et need on hea suhkru-, orgaaniliste hapete, fenoolide ja aromaatsete ühendite sisaldusega. Need komponendid tõusevad esile veinide analüütilistes ja organoleptilistes omadustes ning värskusnüanssides.

Mulla rikkalik fosfori- ja kaaliumisisaldus toob veinide maitset veelgi esile.

Lisaks on viinamarjakasvatajatel ilmselged tehnilised oskused, võttes arvesse nende valitud traditsioonilisi viinapuude kujundamise meetodeid: lühikeseks kärbitud nöörpuu ja Guyot. Tänu nendele meetoditele on pungi vähe ning need on ideaalsed viinapuude elujõulisuse ja tootlikkuse kontrollimiseks. Lisaks tehakse nüüdisaegse tootmistehnoloogia abil järgnevaid veini valmistamise toiminguid. Kõik need tegurid toovad koos esile veinide eespool nimetatud analüütilised ja organoleptilised omadused.

„Montefalco Rosso“ ja „Montefalco Rosso Riserva“

Vein „Montefalco Rosso“ on rubiinpunase värvusega ning sellele on iseloomulikud kirsi ja metsamarjade, vaarika ja mustika varjundid. See on puuviljane, kuiva ja harmoonilise maitsega ning peenelt tasakaalustatud täidlusega.

Vein „Montefalco Rosso Riserva“ on rubiinpunase värvusega ja kaldub laagerdudes granaatpunasele. Selle lõhn on intensiivne, puuviljane, mõnikord vürtsikate ja palsami nüanssidega.

Maitse: kuiv, harmooniline, hästi struktureeritud, pikalt püsiv.

Mõlemad veinid on hea happesustaseme (vähemalt 4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna) ja suhkruvaba ekstrakti sisaldusega (vähemalt 23 grammi liitri kohta), mis toovad esile nende jõulise struktuuri.

Veinid on hea laagerdumisvõimega. Need võivad pudelis areneda ning kui seda hoitakse nõuetekohaselt, säilivad eelkõige veini „Rosso Riserva“ optimaalsed omadused üle viie aasta.

Need omadused tulenevad geograafilise tootmispiirkonna mulla- ja kliimatingimustest.

Künklik maastik, nõlva kaldesuund ning liigniisketele või ebapiisava päikesepaistega maatükkidele istutamise keeld on tegurid, mis avaldavad koos kliimaga mõju. Kliima on vahemereline ja kaldub subkontinentaalse poole; suved on kuumad, kuid mitte lämbed, ja talved küllaltki külmad, aga mitte liiga niisked, ning temperatuurivahemik on märkimisväärne. Tulemuseks on õhurikas ja valgusküllane keskkond, kus ei ole seisvat vett ning mis on ideaalne viinamarjakasvatuseks ja viinamarjade küpsemiseks.

Lisaks iseloomustavad mulla tekstuuri ning keemilist ja füüsikalist koostist lubjakivi ja savi ning rikkalik fosfori- ja kaaliumisisaldus. Tänu sellisele mullale tekivad viinapuudel viinamarjakestades fenoolühendid ja värvikomponendid, mis annavad omakorda veinile värvuse, lõhna ning struktuuri.

Eelkõige avaldavad tootmispiirkonna mulla- ja kliimatingimused soodsat mõju viinamarjasordile 'Sangiovese', mida nendes veinides peamiselt kasutatakse. Selles piirkonnas saavutavad viinamarjad optimaalse värvuse, struktuuri ja täidluse koos loomuliku hõrkuse, sügavuse ja värskusega, mis on sellele sordile omane.

Lisaks on viinamarjakasvatajatel ilmselged tehnilised oskused, arvestades pidevat hoolitsemist maa ja viinamarjaistanduste eest ning nende valitud traditsioonilisi viinapuude kujundamise meetodeid: lühikeseks kärbitud nöörpuu ja Guyot. Tänu nendele meetoditele on pungi vähe ning need on ideaalsed viinapuude elujõulisuse ja tootlikkuse kontrollimiseks. Lisaks tehakse nüüdisaegse tootmistehnoloogia abil järgnevaid veini valmistamise toiminguid. Kõigi nende tegurite koosmõju tulemuseks on tugevalt struktureeritud punased veinid, millel on suurepärased sensoorsed omadused.

9.   Olulised lisatingimused

Pakendamine määratletud piirkonnas

Õigusraamistik

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Määratletud tootmispiirkonnas villimise põhjus on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega veinide „Montefalco“ kvaliteeti, tagada nende päritolu ning tulemuslik, kulutõhus ja õigeaegne kontroll.

Transportimine ja villimine tootmispiirkonnast väljaspool võib kahjustada veini „Montefalco“ kvaliteeti, kuna vein võib kokku puutuda redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ning mikrobioloogilise saastega. Eelkõige võivad need nähtused avaldada negatiivset mõju füüsikalis-keemilistele (minimaalne üldhappesus, minimaalne suhkruvaba ekstrakt jne) ja organoleptilistele (värvus, lõhn, maitse) omadustele.

Need riskid kasvavad, kui läbitud vahemaa on suurem. Seevastu villimine päritolupiirkonnas aitab säilitada toote omadusi ja kvaliteeti, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Aastate jooksul on päritolunimetuse „Montefalco“ alla kuuluva veini tootjad saanud kogemusi ning põhjalikud tehnilised ja teaduslikud teadmised veinide eriomaduste kohta. Koos eespool nimetatuga võimaldavad need tegurid villida päritolupiirkonnas parimate tehnoloogiliste ettevaatusabinõude toel. Eesmärk on säilitada kõik tootespetsifikaadis kindlaks määratud veinide füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Tootmispiirkonnas toimuva villimise teine eesmärk on tagada, et pädev asutus saaks täita oma järelevalveülesandeid võimalikult tulemuslikult, sujuvalt ja kulutõhusalt. Nende nõuete täitmist ei ole võimalik tagada samal määral tootmispiirkonnast väljaspool.

Kontrolliasutus, kes kontrollib igal aastal tootespetsifikaadi sätete järgimist, võib kooskõlas vastava kontrollikavaga väga kiiresti kavandada veini „Montefalco“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde.

Eesmärk on sihikindlalt tagada, et veini „Montefalco“ saadetisi saab villida alles siis, kui on tõendatud, et need on läbinud kontrolliasutuse tehtud füüsikalised, keemilised ja organoleptilised kontrollid. See võimaldab korraldada tõhusamaid kontrolle väheste kuludega tootjate jaoks, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Lisaks saavad villijad taotleda oma kehtivate õiguste kaitsmiseks erandit villimise jätkamiseks oma ruumides, mis asuvad määratletud alast väljaspool, tingimusel et nad esitavad põllumajandus-, toidu- ja metsapoliitika ministeeriumile vastava taotluse ning dokumendid, mis tõendavad, et nad on villinud kaitstud päritolunimetusega veine „Montefalco“ vähemalt kaks aastat viie aasta jooksul enne selle muudatuse jõustumist, millega kehtestatakse nõue, et villimine peab toimuma sellel alal. See ei pea olema katkematu kaheaastane periood.

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Pakendamist käsitlev säte

Kooskõlas päritolunimetusega veinide pakendamist käsitlevate siseriiklike õigusnormidega võib tarbimisse lastavaid kaitstud päritolunimetusega veine „Montefalco“ pakendada ainult klaaspudelitesse, mille maht on kuni 18 liitrit ning mis on suletud korgiga või keeratava korgiga, millel on pikk silindriline ääris.

Üksnes veinitüübi „Montefalco Rosso Riserva“ puhul on endiselt kohustuslik kasutada täielikult sisestatud korki.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/13898

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.