Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 368/01)

Viimane väljaanne

ELT C 359, 19.9.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 340, 5.9.2022

ELT C 326, 29.8.2022

ELT C 318, 22.8.2022

ELT C 311, 16.8.2022

ELT C 303, 8.8.2022

ELT C 294, 1.8.2022

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. aprilli 2022. aasta määrus (Landesverwaltungsgericht Steiermarki eelotsusetaotlus – Austria) – RM versus Landespolizeidirektion Steiermark

(Kohtuasi C-508/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Teenuste osutamise vabadus - ELTL artikkel 56 - Hasartmängud - Keelatud loteriide kättesaadavaks tegemine - Sanktsioonid - Proportsionaalsus - Rahatrahvide miinimumsummad - Liitmine - Ülemmäära puudumine - Asendusarest - Menetluskulude proportsionaalse osa tasumine - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikli 49 lõige 3)

(2022/C 368/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Steiermark

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: RM

Vastustaja: Landespolizeidirektion Steiermark

Resolutsioon

1.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et hasartmängumonopoli rikkumise eest karistuste määramise menetluses peab liikmesriigi kohus, kelle ülesanne on hinnata selle rikkumise eest määratud karistuse õiguspärasust, konkreetselt hindama, kas kohaldatavate õigusnormidega ette nähtud karistused on ELTL artikliga 56 kooskõlas, arvestades karistuste määramise konkreetset korda.

2.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad keelatud loteriide majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest imperatiivselt ette: — miinimumtrahvi määramise iga keelatud mänguautomaadi eest, nägemata ette määratavate rahatrahvide kogusumma ülempiiri, tingimusel et määratud trahvide kogusumma ei ole liiga suur võrreldes majandusliku eelisega, mida karistatavate rikkumiste teel võib saada; — asendusaresti määramise iga keelatud mänguautomaadi eest, nägemata ette määratavate asendusarestide kogupikkuse ülempiiri, tingimusel et tegelikult määratud asendusarest ei ole tuvastatud kuritegude raskust arvestades liiga pikk, ja — menetluskulude väljamõistmise osas, mis moodustab 10 % määratud rahatrahvidest, tingimusel et see summa ei ole menetluse tegelikku maksumust arvestades ülemäärane ega riku Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust pöörduda kohtusse.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020

Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. aprilli 2022. aasta määrus (Apelativen sad – Sofia eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: VD

(Kohtuasi C-654/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Transport - Direktiiv 2006/126/EÜ - Juhiluba - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 49 - Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte - Sõiduki juhtimine ajavahemikul, mil juhiluba oli peatatud - Sanktsioonid - Põhikohtuasja faktilised asjaolud - Põhjenduste puudumine selle kohta, miks on eelotsuse küsimustele vastamine vajalik - Piisavate täpsustuste puudumine - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2022/C 368/03)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Apelativen sad – Sofia

Põhikohtuasja menetluse pool

VD

Resolutsioon

Apelativen sad Sofia (Sofia apellatsioonikohus, Bulgaaria) 9. novembri 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

---

(1)  ELT C 79, 8.3.2021.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 8. juuli 2022. aasta määrus (Okresný súd Bratislava I eelotsusetaotlus – Slovakkia) – kriminaalmenetlus AMi vastu

(Kohtuasi C-710/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Kohaldamisala - Artikkel 51 - Seadusandlik menetlus amnestia tühistamise resolutsiooni vastuvõtmiseks - Kohtumenetlus selle resolutsiooni liikmesriigi põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks - Liidu õigus ei kuulu rakendamisele - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

(2022/C 368/04)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresný súd Bratislava I

Põhikohtuasjas toimuva kriminaalmenetluse pool:

AM,

menetluses osales: Krajská prokuratúra v Bratislave

Resolutsioon

Euroopa Liidu Kohtul puudub ilmselgelt pädevus, et vastata Okresný súd Bratislava I (Bratislava I piirkondlik kohus, Slovakkia) 12. detsembri 2018. aasta lahendiga esitatud küsimustele.

---

(1)  ELT C 88, 15.3.2021.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 3. juuni 2022. aasta määrus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – Megatherm-Csillaghegy Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-188/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Käibemaksu mahaarvamise õigus - Teostamise eeskirjad - Maksukohustuslasena registreerimise numbri kustutamine ja hilisem ennistamine - Sellele kustutamisele eelnenud ajavahemikul tehtud tehingute eest tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamine - Proportsionaalsuse põhimõte)

(2022/C 368/05)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kassaator: Megatherm-Csillaghegy Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, mida on muudetud nõukogu 13. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/45/EL, artikleid 63, 167 ja 168, 178–180, 182 ja 273 ning käibemaksu neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene meede, mille kohaselt käibemaksukohustuslane, kelle maksukohustuslasena registreerimise number on registrist kustutatud, kuna ta ei olnud esitanud ja avaldanud oma raamatupidamise aastaaruandeid, ning seejärel pärast selle puuduse parandamist ennistatud, kaotab õiguse sellele kustutamisele eelnenud ajavahemikul tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele, isegi kui sellise õiguse kasutamiseks ette nähtud sisulised tingimused on täidetud ning see maksukohustuslane ei ole selle õiguse saamiseks kasutanud pettust või käitunud kuritarvitavalt.

---

(1)  ELT C 228, 14.6.2021

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 2. mai 2022. aasta määrus (Obvodní soud pro Prahu 1 eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Správa železnic, státní organizace versus České dráhy a.s., PKP Cargo International a.s., PDV Railway a.s., KŽC Doprava, s.r.o. (C-221/21) ja České dráhy a.s. versus Univerzita Pardubice e.a. (C-222/21)

(Liidetud kohtuasjad C-221/21 ja C-222/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Raudteetransport - Direktiiv 2012/34/EL - Reguleeriva asutuse otsused - Artikli 56 lõige 10 - Kohtulik kontroll - Tsiviilkohtute pädevust reguleeriv riigisisene õigus - Õiguskaitsevahendid - Kooskõla direktiiviga 2012/34 - Eelotsusetaotluse ilmselge vastuvõetamatus)

(2022/C 368/06)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Obvodní soud pro Prahu 1

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: Správa železnic, státní organizace (C-221/21), České dráhy a.s. (C-222/21)

Kostjad: České dráhy a.s., PKP Cargo International a.s., PDV Railway a.s., KŽC Doprava s.r.o. (C-221/21), Univerzita Pardubice jt (C-222/21)

Resolutsioon

Obvodní soud pro Prahu 1 (Praha 1. piirkondlik kohus, Tšehhi Vabariik) 22. septembri 2020. aasta ja 1. oktoobri 2020. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused on ilmselgelt vastuvõetamatud.

---

(1)  ELT C 242, 21.6.2021.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 20. mai 2022. aasta määrus – Germann Avocats LLC versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-233/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Euroopa Liidu hanked - Hankemenetlus - Hankelepingute sõlmimine - Otsus lükata üks pakkumus tagasi ja sõlmida leping teise pakkujaga - Pakkumuste hindamise kriteeriumid - Kvaliteedikontroll - Asjaolude ja tõendite moonutamine - Võimu kuritarvitamine - Põhjendamiskohustus - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2022/C 368/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Germann Avocats LLC (esindaja: dikigoros N. Scandamis)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Araujo Arce ja J. Estrada de Solà)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta Germann Avocats LLC kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

---

(1)  ELT C 320, 9.8.2021.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 5. mai 2022. aasta määrus (Tribunal da Relação do Porto eelotsusetaotlus – Portugal) – ING Luxembourg SA versus VX

(Kohtuasi C-346/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine - Määrus (EÜ) nr 1393/2007 - Artikkel 8 - Adressaadi teavitamine selle määruse II lisas oleva tüüpvormi teel sellest, et tal on õigus keelduda niisuguse kohtudokumendi vastuvõtmisest, mis ei ole koostatud keeles, millest see adressaat aru saab või millele ei ole lisatud tõlget sellisesse keelde, või mis ei ole koostatud kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või millele ei ole lisatud tõlget sellisesse keelde - Tüüpvormi kasutamata jätmine - Tagajärjed)

(2022/C 368/08)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal da Relação do Porto

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: ING Luxembourg SA

Kostja: VX

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle järgi on nõutud, et muus liikmesriigis kättetoimetatava dokumendi adressaati teavitataks selle määruse II lisas oleva tüüpvormi teel igal juhul sellest, et tal on õigus keelduda selle dokumendi vastuvõtmisest, sealhulgas juhul, kui see on koostatud keeles, millest see adressaat aru saab või kui sellele on lisatud tõlge sellisesse keelde või kui see on koostatud ettenähtud kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või kui sellele on lisatud tõlge sellisesse keelde.

2.

Määrust nr 1393/2007 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et muus liikmesriigis kohtudokumendi kättetoimetamine on tühine juhul, kui see toimus ilma, et dokumendi adressaati oleks viidatud määruse II lisas oleva tüüpvormi teel teavitatud tal olevast õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud ühes selle määruse artikli 8 lõikes 1 nimetatud keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte määruse artikli 8 lõikes 1 nimetatud keeltest, ning seda sõltumata sellest, kas liikmesriigi normidega on adressaadile kehtestatud kindel tähtaeg niisugusele tühisusele tuginemiseks või mitte.

---

(1)  ELT C 382, 20.9.2021.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. mai 2022. aasta määrus (Tribunale ordinario di Vercelli eelotsusetaotlus – Itaalia) – UC versus Ministero dell’Istruzione

(Kohtuasi C-450/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta - Klausli 4 punkt 1 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Mõiste „töötingimused“ - Hüvitis, mida antakse õpetajate täiendõppe toetamise ja nende kutseoskuste edendamise eesmärgil)

(2022/C 368/09)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Vercelli

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: UC

Kostja: Ministero dell’Istruzione

Resolutsioon

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi, 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas oleva 18. märtsi 1999. aastal sõlmitud raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi normid, millega on antud ainult haridusministeeriumi alla kuuluvatele alalistel ametikohtadel töötavatele õpetajatele, ent mitte sama ministeeriumi alla kuuluvatele tähtajalistel ametikohtadel töötavatele õpetajatele õigus saada 500 euro suurune rahaline eelis, mis antakse õpetajate täiendõppe ja kutseoskuste edendamise eesmärgil, elektroonilise kaardi kujul, mida saab kasutada kutsealaseks enesetäiendamiseks vajalike, mh digitaalsete, raamatute ja õpikute, väljaannete, ajakirjade ning riist- ja tarkvara ostuks, erialastele täiendkursustele ja kvalifikatsiooni andvatele kursustele registreerumiseks, bakalaureuse- või magistriõppesse astumiseks või spetsialiseerumiseks mõeldud kursustele või bakalaureuse ja magistritaset hõlmavale, magistriga võrdsustatud kraadi andvale õppekavale astumiseks või erialasesse doktoriõppesse või teadusmagistriõppesse astumiseks, teatris ja kinos käimiseks, muuseumi-, näituste-, kultuuriürituste ja etenduste külastamiseks ning muudeks hariva eesmärgiga tegevusteks ning IT-valdkonna teenuste ostmiseks, et täita kohustust tegeleda kutsetegevusega distantsilt.

---

(1)  ELT C 422, 18.10.2021.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 12. juuli 2022. aasta määrus (Supreme Court’i eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlustes järgmiste isikute suhtes: W O, J L

(Kohtuasi C-480/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Artikli 1 lõige 3 - Liikmesriikidevaheline üleandmismenetlus - Rakendamise tingimused - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikli 47 teine lõik - Põhiõigus õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus - Süsteemsed või üldised puudused - Kaheetapiline kontroll - Kohaldamise kriteeriumid - Vahistamismäärust täitva õigusasutuse kohustus konkreetselt ja täpselt kontrollida, kas on põhjendatult alust arvata, et isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ähvardab üleandmise korral tegelik oht, et rikutakse tema põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus)

(2022/C 368/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebajad: W O, J L

Menetluses osales: Minister for Justice and Equality

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 1 lõikeid 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kui vahistamismäärust täitval õigusasutusel, kes peab tegema otsuse sellise isiku üleandmise kohta, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, on andmeid vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtuvõimu sõltumatuses esinevate süsteemsete või üldiste puuduste kohta, mis puudutavad eelkõige kohtuvõimu liikmete ametisse nimetamise menetlust, võib see asutus keelduda isiku üleandmisest:

—

kui nimetatud asutus vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse raames tuvastab, et kohtuasja konkreetsetel asjaoludel on põhjendatult alust arvata, et lähtudes eelkõige nimetatud isiku esitatud andmetest, mis seonduvad teda puudutavat kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisuga, või muudest asjaoludest, mis on olulised selle kohtukoosseisu sõltumatuse ja erapooletuse hindamisel, on rikutud selle isiku põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus, ja

—

kui see asutus kriminaalmenetluse läbiviimiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse raames tuvastab, et konkreetse juhtumi asjaoludel on põhjendatult alust arvata, et lähtudes eelkõige puudutatud isiku esitatud andmetest, mis on seotud tema isikliku olukorraga, kuriteo laadiga, mille tõttu tema suhtes menetlus toimub, ja faktilise kontekstiga, milles see Euroopa vahistamismäärus tehti, või lähtudes muudest asjaoludest, mis on olulised selle kohtukoosseisu sõltumatuse ja erapooletuse hindamisel, kes tõenäoliselt peab seda isikut puudutavat kriminaalasja lahendama, on sellel isikul tema üleandmise korral tegelik oht, et seda põhiõigust rikutakse.

---

(1)  ELT C 391, 27.9.2021.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 2. juuni 2022. aasta määrus – Joëlle Mélin versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-541/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Institutsiooniline õigus - Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed - Artikli 33 lõiked 1 ja 2 - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult makstud summade tagasinõudmine - Õigusvastasuse vastuväide - Õiguskindluse põhimõte - Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte - Tõendite hindamine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2022/C 368/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Joëlle Mélin (esindaja: advokaat F. Wagner)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: M. Ecker ja T. Lazian)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud Joëlle Mélini kanda.

---

(1)  ELT C 24, 17.1.2022.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 2. juuni 2022. aasta määrus – Marie-Christine Arnautu versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-573/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Institutsiooniline õigus - Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed - Artikli 33 lõiked 1 ja 2 - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult saadu tagastamine - Õigusvastasuse vastuväide - Õiguskindluse põhimõte - Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte - Tõendite hindamine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2022/C 368/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Marie-Christine Arnautu (esindaja: advokaat F. Wagner)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: M. Ecker ja T. Lazian)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Marie-Christine Arnautult.

---

(1)  ELT C 24, 17.1.2022.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 9. juuni 2022. aasta määrus – Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers (UPTR) versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-603/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Transport - Määrus (EL) 2020/1055 - Juurdepääs rahvusvahelisele autoveoturule - Kabotaaž - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - ELTL artikli 263 neljas lõik - Tingimus, mille kohaselt peab hageja olema isiklikult puudutatud - Kutseühing - Tõhus kohtulik kaitse - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2022/C 368/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers (UPTR) (esindaja: advocaat F. Vanden Bogaerde)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament (esindajad: I. Anagnostopoulou ja R. van de Westelaken), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Emmerechts, A. Norberg ja L. Vétillard)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemersilt (UPTR).

---

(1)  ELT C 513, 20.12.2021.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 2. mai 2022. aasta määrus (Curtea de Apel Alba Iulia eelotsusetaotlus – Rumeenia) – S.H. versus Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Sibiu, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Braşov

(Kohtuasi C-627/21) (1)

(Eelotsusetaoltus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Maksualaste õigusaktide ühtlustamine - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Sisendkäibemaksu mahaarvamine, mis tasuti seoses kinnisasja soetamise, ehitamise või ümberehitamisega - Maksukohustuslase kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist maksuhalduri omal algatusel - Esialgse mahaarvamise korrigeerimine - Vastus eelotsuse küsimusele, mille saab selgelt tuletada kohtupraktikast)

(2022/C 368/14)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Alba Iulia

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: S.H.

Kostjad: Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Sibiu, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Braşov

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 16, 184, 186–188 ja 192 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid ja haldustava, mis kohustavad maksukohustuslast – kes on käibemaksukohustuslaste registrist kindlaks perioodiks kustutatud, kuna kuuel järjestikusel kuul esitatud käibedeklaratsioonides ei ole esitatud käibemaksuga maksustatavaid tehinguid – korrigeerima sisendkäibemaksu mahaarvamist, mis tehti seoses kapitalikaupade soetamisega, ilma et see maksukohustuslane saaks tõendada, et mahaarvamise sisulised tingimused on täidetud, sest esineb ümberlükkamatu eeldus, et maksukohustuslane kasutas neid kaupu muuks otstarbeks kui majandustegevuseks.

---

(1)  ELT C 191, 10.5.2022.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Lehliu-Gară (Rumeenia) 29. märtsil 2022 – Kriminaalmenetlus, milles süüdistatavad on KN, LY, OC ja DW

(Kohtuasi C-230/22)

(2022/C 368/15)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Lehliu-Gară

Põhikohtuasja pooled

Süüdistatavad: KN, LY, OC ja DW

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artikliga 2 (õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise kohta) koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 kaitseõigust käsitleva lõikega 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 49 kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte kohta, on vastuolus see, kui riigi tasandil kvalifitseeritakse kuriteoks mis tahes seadust rikkuv tegu, ilma et oleks sõnaselgelt märgitud seadusi või seadusesätteid, mille rikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 6. mail 2022 – kriminaalmenetlus C.J. suhtes

(Kohtuasi C-305/22)

(2022/C 368/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Isik, kelle suhtes Euroopa vahistamismäärus on tehtud

C.J.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas raamotsuse 2008/909/JSK (1) artiklit 25 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa [vahistamis]määrust täitev kohus peab juhul, kui ta kavatseb süüdimõistva kohtuotsuse tunnustamiseks kohaldada raamotsuse 2002/584/JSK (2) artikli 4 [punkti] 6, paluma [edastada] kohtuotsuse ja raamotsuse 2008/909/JSK kohaselt välja antud tunnistuse ning saama raamotsuse 2008/909/JSK artikli 4 [lõike] 2 kohaselt süüdimõistnud riigi nõusoleku?

2.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 tuleb koostoimes raamotsuse 2008/909/JSK artikliga 25 ja artikli 4 [lõikega] 2 tõlgendada nii, et keeldumine vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest ning süüdimõistva kohtuotsuse tunnustamine ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, [toovad kaasa selle], et süüdimõistnud riik kaotab vastavalt raamotsuse 2008/909/JSK artikli 22 [lõikele] 1 õiguse viia karistus täide?

3.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 [lõike] 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti vabadusekaotuslik karistus ja mille alusel tehti Euroopa vahistamismäärus, mille täitmisest keeldutakse [selle raamotsuse] artikli 4 [punkti] 6 alusel, tunnustades seda kohtuotsust, kuid ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, ei ole enam täitmisele pööratav?

4.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 5 tuleb tõlgendada nii, et kohtulahend, millega keeldutakse täitmast vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismäärust ja tunnustatakse süüdimõistvat kohtuotsust raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 alusel, kuid ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi (ELi liikmesriik) õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, kujutab endast „samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplikku kohtuotsust“? Juhul, kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, palutakse vastata järgmisele küsimusele.

5.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 5 tuleb tõlgendada nii, et kohtulahend, millega keeldutakse täitmast vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismäärust ja tunnustatakse süüdimõistvat kohtuotsust raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 alusel, kuid karistuse täideviimine peatatakse vastavalt vahistamismäärust täitva riigi õigusele, kujutab endast „täitmisel kohtuotsust“, kui süüdimõistetut ei ole veel järelevalve alla võetud?

---

(1)  Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27).

(2)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Pontevedra (Hispaania) 25. mail 2022 – Maersk A/S versus Allianz Seguros y Reaseguros SA

(Kohtuasi C-345/22)

(2022/C 368/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Pontevedra

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Maersk A/S

Vastustaja: Allianz Seguros y Reaseguros SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse nr 1215/2012 (1) artiklis 25 ette nähtud eeskiri, et kohtualluvuse kokkuleppe tühisust tuleb kontrollida selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt, mille kohtule allumises on pooled kokku leppinud, hõlmab sellises olukorras nagu põhikohtuasjas ka küsimust, kas kokkulepe laiendamine kolmandale isikule, kes ei ole vastavat tingimust sisaldava kokkuleppe pool, on kehtiv?

2.

Kas juhul, kui veokiri liigub kaubasaajast kolmanda isiku kätte, kes ei ole kaubasaatja ja mereveoettevõtja vahel sõlmitud lepingu pool, on määruse nr 1215/2012 artikliga 25 ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas niisugune õigusnorm nagu meresõiduseaduse (Ley de Navegación Marítima) artikkel 251, milles on nõutud, et selleks, et kokkuleppele saaks sellele kolmanda isiku vastu tugineda, peab kohtualluvuse tingimus olema selle kolmanda isikuga „individuaalselt ja eraldi kokku lepitud“?

3.	Kas liidu õigusega on kooskõlas, et liikmesriikide õiguses kehtestatakse täiendavaid kehtivuse tingimusi sellele, et veokirjas ette nähtud kohtualluvuse tingimus oleks kolmandatele isikutele siduv?

4.

Kas selline õigusnorm, nagu on sätestatud Hispaania meresõiduseaduse artiklis 251 – mis näeb ette, et nõudeõiguse üleminek valdajast kolmanda isikule toimub vaid osaliselt, nii et kokkuleppest tulenev kohtualluvus on välja arvatud –, tähendab nende tingimuste kehtivuse täiendava tingimuse lisamist, mis on vastuolus määruse nr 1215/2012 artikliga 25?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Pontevedra (Hispaania) 25. mail 2022 – Mapfre España Compañía de Seguros y Reaseguros SA versus MACS Maritime Carrier Shipping GmbH & Co.

(Kohtuasi C-346/22)

(2022/C 368/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Pontevedra

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Mapfre España Compañía de Seguros y Reaseguros SA

Vastustaja: MACS Maritime Carrier Shipping GmbH & Co.

Eelotsuse küsimused

Asjaolud ja põhjendused on sisuliselt samad ning eelotsuse küsimused identsed nendega, mis on esitatud viidatud kohtuasjas (C-345/22).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Pontevedra (Hispaania) 25. mail 2022 – Maersk A/S versus Allianz Seguros y Reaseguros SA

(Kohtuasi C-347/22)

(2022/C 368/19)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Pontevedra

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Maersk A/S

Vastustaja: Allianz Seguros y Reaseguros SA

Eelotsuse küsimused

Asjaolud ja põhjendused on sisuliselt samad ning eelotsuse küsimused identsed nendega, mis on esitatud viidatud kohtuasjas (C-345/22).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Rumeenia) 31. mail 2022 – Neves 77 Solutions SRL versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Antifraudă Fiscală

(Kohtuasi C-351/22)

(2022/C 368/20)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Neves 77 Solutions SRL

Vastustaja: Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Antifraudă Fiscală

Eelotsuse küsimused

1.

Kas otsust 2014/512/ÜVJP (1), eelkõige selle artikleid 5 ja 7, saab õiguskindluse ja nulla poena sine lege põhimõtteid arvestades tõlgendada nii, et see võimaldab kehtestada (tsiviiltrahvina) riigisisese meetme, mis lubab täielikult konfiskeerida summad, mis tulenevad niisugusest tehingust, nagu see, mida on mainitud otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 2 lõike 2 punktis a, juhul kui on tuvastatud riigisiseses seaduses väärteoks kvalifitseeritud teo toimepanek?

2.

Kas otsuse 2014/512/ÜVJP artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel kehtestada riigisiseseid meetmeid, millega nähakse ette, et automaatselt konfiskeeritakse iga summa, mis tuleneb otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 2 lõike 2 punkti a kohaldamisalasse kuuluva tehingu teavitamiskohustuse rikkumisest?

3.	Kas otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud keeld on kohaldatav juhul, kui kaupu, mis kujutavad endast sõjaväeseadmeid, mis on olnud vahendustehingute esemeks, ei ole liikmesriigi territooriumile kunagi materiaalselt imporditud?

---

(1)  Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 13).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 3. juunil 2022 – Industria de Diseño Textil, SA (Inditex) versus Buongiorno Myalert SA

(Kohtuasi C-361/22)

(2022/C 368/21)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Industria de Diseño Textil, SA (Inditex)

Vastustaja: Buongiorno Myalert SA

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 89/104/EMÜ (1) artikli 6 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et direktiivi (EL) 2015/2436 (2) artikli 14 lõike 1 punktis c üldisemalt määratletud toiming kasutada „kaubamärki kaubamärgiomaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks“ kuulub kaudselt kaubamärgiõigusele seatud piiride sisse?

---

(1)  17/01, lk 92).

(2)  2015, L 336, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Rumeenia) 3. juunil 2022 – VS, TU ja RW versus Ryanair DAC

(Kohtuasi C-362/22)

(2022/C 368/22)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Apellandid ja hagejad esimeses kohtuastmes: VS, TU ja RW

Vastustaja ja kostja esimeses kohtuastmes: Ryanair DAC

Eelotsuse küsimus

Kas määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (1), artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et artiklis 7 koostoimes artikli 4 lõikega 3 ette nähtud hüvitist tuleb maksta ka isikutele, kes reisisid koos lennureisist mahajäetud isikuga ja kes, kuigi neid lennureisist maha ei jäetud, ei soovinud enam reisida või ei olnud enam reisist huvitatud ilma lennureisist mahajäetud isikuta?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (ELT 2004, L 46, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Satu Mare (Rumeenia) 10. juunil 2022 – Nord Vest Pro Sani Pro SRL versus Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Satu Mare, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca

(Kohtuasi C-387/22)

(2022/C 368/23)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Satu Mare

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Nord Vest Pro Sani Pro SRL

Vastustajad: Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Satu Mare, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca

Eelotsuse küsimus

Kas [Euroopa Liidu] õiguse eespool viidatud sätteid tuleb tõlgendada [nii], et nendega on vastuolus/ei ole vastuolus selline õiguslik raamistik, nagu see, mida käsitletakse käesolevas kohtuasjas, millest tulenevalt võib Rumeenia seadusandja kohelda maksustamise seisukohast erinevalt Rumeenia äriühinguid, kes tegelevad tulutoova tegevusega Rumeenia riigi territooriumil, äriühingutest, kes tegelevad tulutoova tegevusega teiste [liidu liikmes]riikide territooriumil, nii et kaebajast äriühingu suhtes, kes osutas teenuseid peamiselt Austria ja Saksamaa territooriumil, ei kohaldata maksusoodustusi, mida saavad teised ehitussektori äriühingud, kes tegelevad oma majandustegevusega Rumeenia riigi territooriumil?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 20. juunil 2022 – Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid; teine menetlusosaline: M.A.

(Kohtuasi C-402/22)

(2022/C 368/24)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

Teine menetlusosaline: M.A.

Eelotsuse küsimused

Esimese küsimuse alaküsimus a

Millal on kuritegu sedavõrd „eriti raske“ direktiivi 2011/95 (1) artikli 14 lõike 4 punkti b tähenduses, et liikmesriik võib jätta rahvusvahelist kaitset vajavale isikule pagulasseisundi andmata?

Esimese küsimuse alaküsimus b

Kas direktiivi 2011/95 artikli 17 lõike 1 punktis b viidatud „raske kuriteo“ suhtes kehtivad kriteeriumid, mis on loetletud Euroopa Kohtu 13. septembri 2018. aasta otsuses Ahmed (C-369/17, EU:C:2018:713, punkt 56), on olulised hindamisel, kas tegemist on „eriti raske kuriteoga“? Kas juhul, kui vastus on jaatav, leidub veel lisakriteeriume, mis annavad alust liigitada kuritegu „eriti“ raskeks?

Teine küsimus

Kas direktiivi 2011/95 artikli 14 lõike 4 punkti b tuleb tõlgendada nii, et oht ühiskonnale tuleneb üksnes sellest, et pagulasseisundi saaja on lõplikult jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, või tuleb seda tõlgendada nii, et ainuüksi sellest, et ta on lõplikult jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, ei piisa, et tuvastada ohtu ühiskonnale?

Kolmas küsimus

Kas juhul, kui ainuüksi lõplikult jõustunud kohtuotsusega süüdimõistmine eriti raske kuriteo eest ei ole piisav, et tuvastada ohtu ühiskonnale, tuleb direktiivi 2011/95/EL artikli 14 lõike 4 punkti b tõlgendada nii, et liikmesriik peab tõendama, et pärast süüdimõistmist kujutab taotleja endast jätkuvalt ohtu ühiskonnale? Kas liikmesriik peab tõendama, et see oht on reaalne ja aktuaalne või piisab potentsiaalse ohu olemasolust? Kas direktiivi 2011/95/EL artikli 14 lõike 4 punkti b, tõlgendatuna eraldi või koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb tõlgendada nii, et see lubab pagulasseisundi äravõtmist üksnes juhul, kui see on proportsionaalne ja kui kõnealuse staatuse saanud isikust lähtuv oht on piisavalt tõsine, et selline äravõtmine oleks õigustatud?

Neljas küsimus

Kas juhul, kui liikmesriik ei pea tõendama, et pärast süüdimõistmist kujutab taotleja endast jätkuvalt ohtu ühiskonnale ja et see oht on reaalne, aktuaalne ja piisavalt tõsine, et õigustada pagulasseisundi äravõtmist, tuleb direktiivi 2011/95/EL artikli 14 lõike 4 punkti b tõlgendada nii, et oht ühiskonnale tuleneb põhimõtteliselt sellest, et pagulasseisundi saaja on lõplikult jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kuid ta võib tõendada, et ta ei kujuta või ei kujuta enam endast sellist ohtu?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Münster (Saksamaa) 6. juulil 2022 – Michael Schütte versus Finanzamt Brilon

(Kohtuasi C-453/22)

(2022/C 368/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Münster

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Michael Schütte

Vastustaja: Finanzamt Brilon

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2006/112/EÜ (1) sätetest – eelkõige neutraalse maksustamise ja tõhususe põhimõttest – tuleneb põhikohtuasja asjaoludel, et kaebajal on õigus esitada vahetult maksuhalduri vastu nõue tagastada koos viivitusintressiga enammakstud käibemaks, mille tasus kaebaja talle kaubatarneid teinud ettevõtjatele, isegi kui veel on olemas võimalus, et kaebajale kaubatarneid teinud ettevõtjad esitavad arvete korrigeerimisest tulenevalt hiljem maksuasutusele käibemaksu muutmise taotluse, ning maksuasutusel ei pruugi enam olla võimalust kaebajalt käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu tekib oht, et maksuasutus peab sama käibemaksu tagasi maksma kaks korda?

---

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 18. juulil 2022 – EVN Business Service GmbH, Elektra EOOD, Penon EOOD

(Kohtuasi C-480/22)

(2022/C 368/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassaatorid: EVN Business Service GmbH, Elektra EOOD, Penon EOOD

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2014/25/EL (1) artikli 57 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et keskse riigihanke korraldamisega „teises liikmesriigis“ asuva keskse hankija poolt on tegemist siis, kui võrgustiku sektori hankija asukoht on – olenemata küsimusest, millise liikmesriigiga on seostatav valitsev mõju võrgustiku sektori hankija üle – muus liikmesriigis kui keskse hankija asukohariik?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 3 kollisiooninorm, mille kohaselt peab „keskse riigihanke“ korraldamine teises liikmesriigis asuva keskse hankija poolt toimuma keskse hankija asukohaks oleva liikmesriigi riigisiseste sätete kohaselt, hõlmab ka läbivaatamismenetlust ja läbivaatamisasutuse pädevust reguleerivaid õigusnorme vastavalt direktiivile 92/13/EMÜ (2)?

3.

Kui esimesele või teisele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas direktiivi 92/13 ja eelkõige selle artikli 1 lõike 1 neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et riigisisese läbivaatamisasutuse pädevus vaadata läbi hankijate otsuseid peab hõlmama kõiki hankijaid, kelle asukoht on läbivaatamisasutuse asukohajärgses liikmesriigis, või sõltub pädevus sellest, kas hankija üle omab valitsevat mõju piirkondlik või kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik isik, kes on seostatav läbivaatamisasutuse asukohajärgse liikmesriigiga (direktiivi 2014/25 artikli 3 lõike 4 punkti c ja artikli 4 lõike 2 tähenduses)?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT 2014, L 94, lk 243).

(2)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (ELT 1992, L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam (Madalmaad) 22. juulil 2022 – Euroopa vahistamismäärus järgmise isiku suhtes: CJ, menetluse pool: Openbaar Ministerie

(Kohtuasi C-492/22)

(2022/C 368/27)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Euroopa vahistamismäärus järgmise isiku suhtes: CJ

Teine menetluse pool: Openbaar Ministerie

Eelotsuse küsimused

1.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK (1) artikliga 12 ja artikli 24 lõikega 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 6 on vastuolus olukord, kus tagaotsitavat, kelle üleandmiseks on lõplikult jõustunud otsusega vabadusekaotusliku karistuse täideviimise eesmärgil luba antud, kuid kelle üleandmine on edasi lükatud, „et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kohtu alla anda teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses“, peetakse Euroopa vahistamismääruse täitmiseks läbiviidava kriminaalmenetluse ajal vahi all?

2.

a. Kas otsus kohaldada raamotsuse 2002/584/JSK artikli 24 lõikes 1 sätestatud pädevust üleandmine edasi lükata on otsus [Euroopa vahistamismääruse] täitmise kohta, mille peab vastavalt raamotsuse 2002/584/JSK artikli 6 lõikele 2 koostoimes põhjendusega 8 tegema vahistamismäärust täitev õigusasutus? b. Kui vastus on jaatav: Kas tulenevalt sellest, et kõnealust otsust ei teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus raamotsuse 2002/584/JSK artikli 6 lõike 2 tähenduses, ei või tagaotsitavat enam tema suhtes tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmiseks vahi all pidada?

3.

a. Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 24 lõikega 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 47 ja 48 on vastuolus olukord, kus tagaotsitava üleandmine lükatakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil edasi üksnes põhjusel, et tagaotsitav ei soovi pärast küsitlemist loobuda oma õigusest osaleda isiklikult selle kriminaalasja kohtulikul arutamisel? b. Kui vastus on jaatav: Milliseid tegureid peab vahistamismäärust täitev õigusasutus sellisel juhul tegeliku üleandmise edasilükkamise otsuse tegemisel arvesse võtma?

---

(1)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34) (muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK (ELT 2009, L 81, lk 24)).

Euroopa Kohtu presidendi 29. juuni 2022. aasta määrus (Bundesfinanzgerichti eelotsusetaotlus – Austria) – AZ versus Finanzamt Österreich, endine Finanzamt Hollabrunn Korneuburg Tulln

(Kohtuasi C-163/20) (1)

(2022/C 368/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 247, 27.7.2020.

Euroopa Kohtu neljanda koja presidendi 18. mai 2022. aasta määrus (Rechtbank Den Haag zittingsplaats Haarlemi eelotsusetaotlus – Holland) – F, A, G, H, I versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-579/20) (1)

(2022/C 368/29)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Kohtu neljanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 128, 12.4.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 14. juuli 2022. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 1 de Cazalla de la Sierra eelotsusetaotlus – Hispaania) – Caixabank SA versus ZN, SD, AH

(Kohtuasi C-657/20) (1)

(2022/C 368/30)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 88, 15.3.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 31. mai 2022. aasta määrus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Avis Autovermietung Gesellschaft mbH versus Verein für Konsumenteninformation

(Kohtuasi C-701/20) (1)

(2022/C 368/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 98, 22.3.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 29. aprilli 2022. aasta määrus (Raad van State eelotsusetaotlus – Madalmaad) – K.R., teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid.

(Kohtuasi C-637/21) (1)

(2022/C 368/32)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 24, 17.1.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 8. juuni 2022. aasta määrus – Euroopa Parlament versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-657/21) (1)

(2022/C 368/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 11, 10.1.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 1. juuni 2022. aasta määrus (Rechtbank Noord-Hollandi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Nokia Solutions and Networks Oy versus Inspecteur van de Belastingdienst/Douane, kantoor Eindhoven

(Kohtuasi C-809/21) (1)

(2022/C 368/34)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 138, 28.3.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 27. aprilli 2022. aasta määrus (Landgericht Erfurti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – HK versus Allianz Lebensversicherungs AG

(Kohtuasi C-2/22) (1)

(2022/C 368/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 148, 4.4.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 30. juuni 2022. aasta määrus (Okresný súd Prešovi eelotsusetaotlus – Slovakkia) – UR versus 365.bank a.s.

(Kohtuasi C-12/22) (1)

(2022/C 368/36)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 148, 4.4.2022.

Euroopa Kohtu kuuenda koja presidendi 2. mai 2022. aasta määrus (Curtea de Apel Piteşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – EF, GH, IJ versus KL

(Kohtuasi C-13/22) (1)

(2022/C 368/37)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 191, 10.5.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 16. juuni 2022. aasta määrus (Amtsgericht Frankfurt am Main eelotsusetaotlus – Saksamaa) – IA versus DER Touristik Deutschland GmbH

(Kohtuasi C-62/22) (1)

(2022/C 368/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 165, 19.4.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 20. mai 2022. aasta määrus (Amtsgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus Swiss International Air Lines AG

(Kohtuasi C-131/22) (1)

(2022/C 368/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 191, 10.5.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 20. mai 2022. aasta määrus (Rechtbank Den Haag, zittingsplaats’s-Hertogenboschi eelotsusetaotlus – Holland) – F versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-208/22) (1)

(2022/C 368/40)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 257, 4.7.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 12. juuli 2022. aasta määrus (Amtsgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus Eurowings GmbH

(Kohtuasi C-228/22) (1)

(2022/C 368/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 237, 20.6.2022.

27. juunil 2022 esitatud hagi – Hypo Vorarlberg Bank versus SRB

(Kohtuasi T-395/22)

(2022/C 368/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hypo Vorarlberg Bank AG (Bregenz, Austria) (esindajad: advokaadid G. Eisenberger ja A. Brenneis)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus (SRB/ES/2022/18) ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta koos selle lisadega ja vähemalt hagejat puudutavas osas, ning

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

1.

Esimene väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, sest vaidlustatud otsust ei tehtud täies ulatuses teatavaks Hageja väidab, et vaidlustatud otsust ei tehtud hagejale täies ulatuses teatavaks, mis on vastuolus ELL artikli 1 teise lõiguga, ELTL artiklitega 15, 296 ja 298 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 42 ja 47. Tutvumine otsuse oluliseks osaks olevate andmetega, mida ei tehtud teatavaks, on vajalik osamaksete arvutamise mõistmiseks ja kontrollimiseks ning selleks, et osamakse arvutamisel arvesse võtta hageja individuaalset olukorda võrreldes kõigi teiste asjaomaste finantsinstitutsioonide olukorraga.

2.

Teine väide: rikutud on direktiivi 2014/59/EL (1) artiklit 102, artikli 69 lõikeid 1 ja 2 ning määruse (EL) nr 806/2014 (2) artikli 70 lõiget 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (3) artiklit 3 ja artikli 4 lõiget 2 ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuna sihttase määrati vääralt, sest kostja määras liidu õigusraamistikuga vastuollu minnes ülemäära kõrge sihttaseme.

3.

Kolmas väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, sest vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud Vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning harta artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c, sest avaldatud on vaid valik esialgseid arvutusandmeid. Kinni ei ole peetud Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas C-584/20 P (4) määratletud tingimustest põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Kostja ei kasutanud määruse (EL) Nr. 806/2014 artikli 88 lõikega 1 antud võimalust avaldada konfidentsiaalseid andmeid kokkuvõttena või üldises vormis.

4.

Neljas väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, sest kostja ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamist ei ole piisavalt põhjendatud Vaidlustatud otsus on vastuolus põhjendamiskohustusega, mis tuleneb ELTL artikli 296 lõikest 2 ning harta artikli 41 lõikest 1 ja lõike 2 punktist c, sest kostja kaalutlusõigusega seoses ei ole täpsustatud, milliseid hinnanguid ta andis ja millistest kaalutlustest ta seejuures lähtus. Seega ei ole välistatud, et kostja kasutas oma kaalutlusõigust meelevaldselt.

5.

Viies väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, sest hageja ärakuulamist ei toimunud ning rikuti tema õigust olla ära kuulatud Hageja väidab, et vastuolus harta artikli 41 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga a ei kuulatud teda ära enne vaidlustatud otsuse tegemist ega enne sellel otsusel põhineva osamakse suuruse määramist. Talle ei antud ka konkreetse osamakse määramisel võimalust tõhusalt ja täielikult esitada oma seisukoht kostja algatatud konsultatsioonimenetluses.

6.

Kuues väide: delegeeritud määrus (EL) 2015/63 on vaidlustatud otsuse vastuvõtmise volitusnormina õigusvastane ja õigusvastane on delegeeritud määruses (EL) 2015/63 sätestatud riskiga korrigeerimise metoodika ning Ühtsele Kriisilahendusnõukogule antud kaalutlusõigus Delegeeritud määruse 2015/63 artiklid 4–7 ja 9 ning I lisa — millel põhineb vaidlustatud otsus — näevad ette läbipaistmatu osamaksete arvutamise korra, mis on vastuolus harta artiklitega 16, 17, 41 ja 47 ning ei võimalda järgida harta artikleid 20 ja 21 ega tagada proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtetest kinnipidamist. Kostjal on ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamist ei ole võimalik põhjendada tõendatavalt ja kontrollitavalt.

7.

Seitsmes väide: rakendusmäärus (EL) 2015/81 (5) on vaidlustatud otsuse õigusliku alusena õigusvastane Vaidlustatud otsus on vastuolus aluslepingutega, kuna rakendusmääruse 2015/81 artikkel 8 läheb kaugemale määruse (EL) 806/2014 artikli 70 lõikes 7 koosmõjus ELTL artikliga 291 seatud piiridest ning rakendusmääruses ega volitusnormis ei ole esitatud ELTL artikli 296 lõike 2 kohast põhjendust. See õigusvastasus mõjutab vaidlustatud otsust.

8.

Kaheksas väide: direktiiv 2014/59/EL ja määrus (EL) nr 806/2014 on delegeeritud määruse (EL) 2015/63 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 ning sellest tulenevalt ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmise volitusnormina õigusvastased Teise võimalusena väidab hageja, et õigusvastased on need direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 sätted, mis näevad ette delegeeritud määrusega 2015/63 rakendatud osamaksete süsteemi ja annavad kostjale ulatusliku kaalutlusõiguse. Kuna neid sätteid ei saa tõlgendada kooskõlas esmase õigusega, on need vastuolus õigusaktide põhjendamise kohustuse põhimõttega, õiguskindluse põhimõttega ja aluslepingutega (eelkõige ELL artikli 1 teise lõiguga ning ELTL artiklitega 15, 296 ja 298) ning hartaga (eelkõige harta artiklitega 16, 17, 41, 42 ja 47).

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(3)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse direktiivi 2014/59 seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(4)  15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB (C-584/20 P ja C-621/20 P, EU:C:2021:601).

(5)  Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex-ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

1. juulil 2022 esitatud hagi – Volkskreditbank versus SRB

(Kohtuasi T-406/22)

(2022/C 368/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Volkskreditbank AG (Linz, Austria) (esindajad: advokaadid G. Eisenberger ja A. Brenneis)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2022. aasta otsus (SRB/ES/2022/18) ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2022. aasta ex-ante osamaksete arvutamise kohta koos selle lisadega ja vähemalt hagejat puudutavas osas, ning

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet, mis on identsed kohtuasjas T-395/22, Hypo Vorarlberg Bank vs. SRB esitatud hagiavalduse väidetega.

20. juulil 2022 esitatud hagi – QP versus komisjon

(Kohtuasi T-460/22)

(2022/C 368/44)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: QP (esindajad: advokaadid S. Gemas Donário ja S. Soares)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsus C(2020) 8550 final abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal kohaldas Madeira vabatsoonis — III kava.

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimese käite kohaselt on tehtud hindamisviga seoses nende nõuetega, mis tuleb täita, et lugeda Madeira vabatsooni III kava kokkusobivaks, eelkõige mis puudutab eelise päritolu ning piirkonnas töökohtade loomist ja säilitamist.

Teise väite kohaselt on komisjon põhjendamatult viivitanud Madeira vabatsooni järjestikuste versioonide muutmisega seoses kriteeriumiga, mis puudutab loodud/säilitatud töökohtade arvu.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vastu võetud otsus ei põhjenda piisavalt, mida tuleb lugeda Madeira vabatsooni töökohtadeks ning tegelikult ja sisuliselt Madeiras toimunud tegevuseks.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust õiglasele menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust Madeira vabatsooni õigusliku korra osade parandamisel ja lühikest tähtaega, mis hagejale anti oma kaitseõiguse teostamiseks.

Viienda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja vaidlustatud otsuse sisu.

Kuuenda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja kindlaks reglementeeritud perioodiks kehtestatud abikava muutmist.

20. juulil 2022 esitatud hagi – QQ versus komisjon

(Kohtuasi T-461/22)

(2022/C 368/45)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: QQ (esindajad: advokaadid S. Gemas Donário ja S. Soares)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsus C(2020) 8550 final abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal kohaldas Madeira vabatsoonis — III kava.

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimese käite kohaselt on tehtud hindamisviga seoses nende nõuetega, mis tuleb täita, et lugeda Madeira vabatsooni III kava kokkusobivaks, eelkõige mis puudutab eelise päritolu ning piirkonnas töökohtade loomist ja säilitamist.

Teise väite kohaselt on komisjon põhjendamatult viivitanud Madeira vabatsooni järjestikuste versioonide muutmisega seoses kriteeriumiga, mis puudutab loodud/säilitatud töökohtade arvu.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vastu võetud otsus ei põhjenda piisavalt, mida tuleb lugeda Madeira vabatsooni töökohtadeks ning tegelikult ja sisuliselt Madeiras toimunud tegevuseks.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust õiglasele menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust Madeira vabatsooni õigusliku korra osade parandamisel ja lühikest tähtaega, mis hagejale anti oma kaitseõiguse teostamiseks.

Viienda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja vaidlustatud otsuse sisu.

Kuuenda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja kindlaks reglementeeritud perioodiks kehtestatud abikava muutmist.

20. juulil 2022 esitatud hagi – QN versus komisjon

(Kohtuasi T-464/22)

(2022/C 368/46)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: QN (esindajad: advokaadid S. Gemas Donário ja S. Soares)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsus C(2020) 8550 final abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal kohaldas Madeira vabatsoonis — III kava.

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimese käite kohaselt on tehtud hindamisviga seoses nende nõuetega, mis tuleb täita, et lugeda Madeira vabatsooni III kava kokkusobivaks, eelkõige mis puudutab eelise päritolu ning piirkonnas töökohtade loomist ja säilitamist.

Teise väite kohaselt on komisjon põhjendamatult viivitanud Madeira vabatsooni järjestikuste versioonide muutmisega seoses kriteeriumiga, mis puudutab loodud/säilitatud töökohtade arvu.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vastu võetud otsus ei põhjenda piisavalt, mida tuleb lugeda Madeira vabatsooni töökohtadeks ning tegelikult ja sisuliselt Madeiras toimunud tegevuseks.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust õiglasele menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust Madeira vabatsooni õigusliku korra osade parandamisel ja lühikest tähtaega, mis hagejale anti oma kaitseõiguse teostamiseks.

Viienda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja vaidlustatud otsuse sisu.

Kuuenda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, arvestades komisjoni viivitust tegutsemisel ja kindlaks reglementeeritud perioodiks kehtestatud abikava muutmist.

2. augustil 2022 esitatud hagi – Group of processors and producers of sheepmilk and goatmilk versus EUIPO – Kolios (HALLOUMAKI)

(Kohtuasi T-481/22)

(2022/C 368/47)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Group of processors and producers of sheepmilk and goatmilk (Nikosia, Küpros) (esindajad: Barrister-at-Law S. Malynicz ja advokaat C. Milbradt)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Kolios AE Elliniki Viomichania Galaktos (Kilkis, Kreeka)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi HALLOUMAKI taotlus – registreerimistaotlus nr 18 126 405

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 12. mai 2022. aasta otsus asjas R 1941/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO (ja menetlusse astuja – menetlusse astumise korral) menetluskulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Üldkohtu menetluse hageja ja apellatsioonikoja menetluse kaebaja menetluskulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumine.

7. augustil 2022 esitatud hagi – Multiópticas versus EUIPO – Nike Innovate (kahe geomeetrilise kujundi kujutis)

(Kohtuasi T-487/22)

(2022/C 368/48)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Multiópticas, S. Coop (Colmenar Viejo, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. López Camba ja A. Lyubomirova Geleva)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Nike Innovate CV (Beaverton, Oregon, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (kahe geomeetrilise kujundi kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 18 154 653

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 2. juuni 2022. aasta otsus asjas R 1762/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt;

—	mõista kohtkulud välja Nike Innovate CV-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 5 rikkumine.

8. augustil 2022 esitatud hagi – Dr. Rudolf Liebe Nachfolger versus EUIPO – Bit Beauty (ayuna LESS IS BEAUTY)

(Kohtuasi T-490/22)

(2022/C 368/49)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dr. Rudolf Liebe Nachfolger GmbH & Co. KG (Leinfelden-Echterdingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid E. Stolz, U. Stelzenmüller, H. Meyerfeldt ja J. Weiser)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Bit Beauty, SL (Barcelona, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi ayuna LESS IS BEAUTY ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 11 369 553

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 2. juuni 2022. aasta otsus asjas R 982/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	rahuldada vastulause B 003088668 tervikuna ja keelduda tegemast ELi nimetavat rahvusvahelist registreeringut nr 11 369 553;

—	mõista kostjalt ja vajaduse korral rahvusvahelise registreeringu omanikult või võimalikult menetlusse astujalt välja käesoleva menetluse ja EUIPO apellatsioonikoja menetluse kulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

8. augustil 2022 esitatud hagi – Cyprian Iwuć versus EUIPO – Hangzhou XiangHui (sokkide (valikkomplekti) pakkekarbid)

(Kohtuasi T-492/22)

(2022/C 368/50)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: Cyprian Iwuć (Sliema, Malta) (esindaja: T. Kos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Hangzhou XiangHui International Trading Co., Ltd. (Hangzhou, Hiina)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus sokkide (valikkomplekti) pakkekarpide jaoks – ELi disainilahendus nr 8 043 228-0001

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 20. mai 2022. aasta otsus asjas R 1672/2021-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt ka vaidlusalune disainilahendus; teise võimalusena juhul, kui vaidlusaluse disainilahenduse kui terviku uudsuse puudumist ei peaks tuvastatama vastavalt määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 26 lõikele 6, piirduda vaidlusaluse disainilahenduse registreerimisega üksnes pappkarbi jaoks;

—	mõista EUIPO-lt ja EUIPO menetluse teiselt poolelt välja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud ning mõista EUIPO-lt välja kõik käesoleva menetluse kohtukulud.

Väide

—	rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõiget 1 koostoimes artikliga 63 seoses määruse (EÜ) nr 2245/2002, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 6/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 28 lõike 1 punktidega b ja v.

12. augustil 2022 esitatud hagi – NSD versus nõukogu

(Kohtuasi T-494/22)

(2022/C 368/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: NKO AO National Settlement Depository (NSD) (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid N. Tuominen, M. Krestiyanova, J.-P. Fierens, C. Vangoidsenhoven ja C. Gieskes)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas täies ulatuses nõukogu 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1), ja nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/883, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud aktidega on rikutud piisava põhjendamise kohustust.

2.	Teine väide, et nõukogu põhjendus sisaldab ilmselgeid hindamisvigu. Hageja väidab, et faktid, millele nõukogu tugines, on tõendamata, ebaõiged ja põhjendamata.

3.	Kolmas väide, et vaidlustatud aktide tagajärjel piiratakse ebaproportsionaalselt hageja põhiõigusi, mida eelkõige kaitsevad EL põhiõiguste harta artiklid 16 ja 17.

4.	Neljas väide, et kuna nõukogu ei täitnud tõendamise kohustust nõutaval tasemel, siis on hageja vastu suunatud individuaalsed sanktsioonid õigusvastased.

---

(1)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 15).

(2)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/883, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 92).

12. augustil 2022 esitatud hagi – Mordashova versus nõukogu

(Kohtuasi T-497/22)

(2022/C 368/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marina Alexandrova Mordashova (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid T. Bontinck, D. Bogaert, A. Guillerme ja L. Burguin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus 2022/883/ÜVJP osas, milles hageja on kantud selle otsuse lisa numbri 1156 alla;

—	tühistada 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878 osas, milles hageja on kantud selle otsuse lisa numbri 1156 alla;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi, mis on esitatud teda puudutavas osas otsuse 2022/883/ÜVJP (1) ja rakendusmääruse (EL) 2022/878 (2) peale, nelja väitega.

1.	Esimese väite kohaselt on rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja halduse põhjendamiskohustust.

2.	Teise väite kohaselt on nõukogu põhjendustega seoses tehtud ilmselge hindamisviga.

3.	Kolmanda väite kohaselt on seoses hageja vastu suunatud piiravate meetmete võtmisega ja põhiõiguste hartaga tagatud hageja põhiõiguste põhjendamatu riivega rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja põhiõigusi.

4.	Neljanda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid.

---

(1)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/883, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 92).

(2)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 15).

12. augustil 2022 esitatud hagi – Melnichenko versus nõukogu

(Kohtuasi T-498/22)

(2022/C 368/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aleksandra Melnichenko (St. Moritz, Šveits) (esindajad: advokaadid G. Lansky, P. Goeth ja A. Egger)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel hagejat puudutavas osas nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/883, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1), ning nõukogu 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (2);

—	mõista kodukorra artikli 134 alusel kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga.

2.	Teise väite kohaselt on hageja loetellu nimetamisega õigusvastaselt rikutud hageja õigusi, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta artiklid 7, 17 ja 45.

3.	Kolmanda väite kohaselt ei ole hagejale võimaldatud õigust olla ära kuulatud.

---

(1)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/883, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 92).

(2)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/878, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 153, lk 15).

15. augustil 2022 esitatud hagi – Ungari versus komisjon

(Kohtuasi T-499/22)

(2022/C 368/54)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari Vabariik (esindajad: M. Fehér ja G. Koós)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 9. juuni 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/908, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, Ungarit puudutavalt selles osas, milles riskihindamise alusel leitud puuduste tõttu on liidu rahastamisest välja jäetud Ungarile ette nähtud järgmised rahalised toetused: eelarveaastate 2017-2019 osas tootmiskohustusega sidumata otsetoetused ja vabatahtlikud tootmiskohustusega seotud toetused ning eelarveaastate 2017-2019 osas IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed, ning

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Rahastamisest väljajätmist põhjendati nelja põhjusega, millest kolme põhjendust arvestades palub Ungari valitsus vaidlustatud otsus osaliselt tühistada.

Ungari valitsuse argumendid seoses esimese väitega põhinevad sellel, et ei määruse 1307/2013/EL (1) artikli 9 grammatiline tõlgendus ega selle teleoloogiline tõlgendus ei toeta komisjoni sellist tõlgendust, mille kohaselt mõiste „aktiivne põllumajandustootja“ peaks hõlmama ka sidusettevõtjaid.

Füüsiliste ja juriidiliste isikute gruppi ei saa samastada sidusettevõtjate mõistega ning esimesena nimetatud grupp ei hõlma viimati nimetatut. Komisjoni sellise tõlgenduse on mitu liikmesriiki vaidlustanud ning komisjoniga toimunud kahepoolsete läbirääkimiste sisu CircaBC süsteemi kaudu kättesaadavaks tegemist ei saa lugeda sobivaks, selleks et sellises üliolulises küsimuses tekiks õiguskindlus.

Teine rahastamisest väljajätmise põhjendus käsitleb seda, et komisjoni hinnangul ei ole määruse 809/2014/EL (2) artiklis 35 kohapealsete kontrollide osas, kuivõrd selles on ette nähtud kohapealsete kontrollide määra suurendamine, tehtud edasist vahet vastavalt veamäära allikale (riskipõhine/juhuslik valik). Ungari ametiasutuste lähenemine, et arvesse võetakse ainult teatavate kohapealsete kontrollide, mis on valitud juhuslikult, käigus saadud ning kontrollimäära võimaliku suurendamise arvutamise seisukohast asjassepuutuvaid kontrollide tulemusi, ei ole õigusnormides ette nähtud ettekirjutustega kooskõlas.

Asjakohastes eeskirjades ei ole aga sõnaselgelt ette nähtud, et arvesse tuleb võtta ka selliste faktoritega seotud vigu, mis tuvastati riskihindamise tulemusel. Sellest tulenevalt ei ole kohaldatavates liidu õigusnormides täpsustatud, kuidas tuleb kindlaks määrata kontrollitavate toetusesaajate valim. Miski ei õigusta tegelikult seda, et „vajalikus määras suurendamist“ võib tähendada ainult see, kui juhusliku valimi asemel, mis iseloomustab suurt hulka paremini, valitakse selle „suhtarv“ riskihindamise alusel valitud valimist. Riskihindamise alusel valitud valimi tulemuste arvesse võtmine projitseeritud koguvea puhul viib moonutatud tulemuseni.

Lõpuks põhineb kolmas rahastamisest väljajätmise põhjendus sellel, et saadetud teated loomadega seotud sündmuste kohta registreeriti loomade kohta peetavates andmebaasides ilma, et oleks jäätud jälg hilinenud deklareerimisest. Kuna nõuetele vastavuse halduskontrollide käigus ei suudetud tuvastada hilinenud deklareerimisi (mis on tehtud, ületades seda valdkonda reguleerivates õigusnormides sätestatud tähtaegu, mis on kohustuslikult kohaldatavad vabatahtlikele tootmiskohustusega seotud toetustele), siis on takistatud vabatahtlike tootmiskohustusega seotud toetuste maksete vähendamine ja haldussanktsioonide kohaldamine.

See aga ei tähenda, et Ungari ametiasutused ei kohaldaks deklaratsioonidega hilinemise korral sanktsioone, selle eest määratakse nimelt sanktsioon nõuetele vastavuse kontrollide käigus. See tähendab seda, et selline käitumine ei jää karistamata, kuid sama teo eest ei karistata ka kaks korda.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608, parandus ELT 2016, L 130, lk 6).

(2)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT 2014, L 227, lk 69).