Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10850 – ASMENT DE TEMARA / VEOM / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/01)

7. septembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10850 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10871 – E.ON / FSI / WESTENERGIE BREITBAND)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/02)

7. septembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10871 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

28. juuli 2022,

seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust

(CON/2022/25)

(2022/C 367/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

13. aprillil 2022 sai Euroopa Keskpank (EKP) nõukogult taotluse esitada arvamus ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (1) (edaspidi „kavandatav määrus“).

EKP pädevus esitada arvamus kavandatava määruse kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatav määrus mõjutab 1) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist vastavalt aluslepingu artikli 127 lõike 2 neljandale taandele ning EKPSi ja EKP põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklile 3.1, ja 2) EKPSi kaasabi rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 5 ja EKPSi põhikirja artiklile 3.3. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP tervitab kavandatavat määrust, millega toetatakse nii liidu prioriteete kapitaliturgude ja kauplemisjärgsete tehingute valdkonnas kui ka ühte komisjoni 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava keskset meedet piiriüleste arveldusteenuste arendamiseks. Muu hulgas lihtsustab kavandatav määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (2) (edaspidi „väärtpaberite keskdepositooriumide määrus“ ehk „CSD määrus“) alusel üleeuroopalise tegevusloa andmist ning tõhustab pädevate asutuste ja asjaomaste asutuste vahelist koostööd. EKP toetab kindlalt üldist eesmärki hõlbustada kapitaliturgude integratsiooni, vähendades tõkkeid piiriüleste arveldusteenuste osutamisel. Kavandatav määrus on üldiselt joondatud 2008.–2009. aastal alanud ülemaailmse finantskriisijärgse rahvusvahelise poliitikaga, mille eesmärk on tugevdada süsteemselt olulise finantsturutaristu, sealhulgas väärtpaberiarveldussüsteemide, vastupanuvõimet ja tulemuslikkust, mis on usaldusväärsete ja tugevate kapitaliturgude eeltingimus, ning edendada finantsstabiilsust (3).

Konkreetsed märkused

1.   Arveldusdistsipliini kord

1.1

EKP toetab liidu seadusandja eesmärki muuta CSD määruses sätestatud arveldusdistsipliini korra kohaldamisala sihipärasemaks, pöörates tähelapanu turukäitumisele, mis pärsib arvelduse tõhusust, määramata seejuures automaatselt karistust konkreetse arvelduse ebaõnnestumise eest, sõltumata kontekstist ja asjaomastest pooltest. Arveldusdistsipliini korra kohaldamisala ja toimimine peaks põhinema proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks tuleb muu hulgas eristada arvelduse ebaõnnestumisi, millel on negatiivsed finantstagajärjed finantstehingu kohustusi täitvale osapoolele, ebaõnnestumistest, mis kas ei tekita üldse ebasoodsat finantsmõju või mõjutavad üksnes kohustusi mittetäitva osapoole finantshuve. Viimati nimetatud arvelduse ebaõnnestumiste lisamine arveldusdistsipliini korra kohaldamisalasse ei oleks kooskõlas selle korra loogikaga. Seetõttu tuleks arveldusdistsipliini korra läbivaatamisel lähtuda eesmärgist karistada ainult selliseid arvelduse ebaõnnestumisi, millel on negatiivsed finantstagajärjed kohustusi mitte täitva osapoole vastaspoole jaoks.

1.2

Samuti toetab EKP selliste arvelduse ebaõnnestumiste kavandatavat väljajätmist arveldusdistsipliini korrast, mis on tingitud tehingu osalistest sõltumatutest teguritest, ning kus ei osale „kahte kauplejat“. EKP kutsub liidu seadusandjat siiski üles kaaluma võimalust täpsustada kahest kavandatavast erandist teise erandi kohaldamisala, sest siin on võimalikud erinevad tõlgendused. EKP arusaama kohaselt hõlmab kavandatav väljajätmine väärtpaberite makseta ülekandeid väärtpaberite keskdepositooriumi (edaspidi „CSD“) väärtpaberikontodele tagatise (de)mobiliseerimise kontekstis, sõltumata sellest, kas asjaomased ülekanded toimuvad eraõiguslike isikute vahel või EKPSi liikmete ja nende vastaspoolte vahel. EKP toetaks vastava selgituse lisamist kavandatavasse määrusesse. Sellega seoses tuleks komisjoni delegeeritud õigusaktides täiendavalt selgitada teise kavandatava väljajätmise ulatust, määratledes tehingud, mida ei käsitleta kahte kauplejat hõlmavana. CSDdel ei pruugi praegu olla võimalik tuvastada arvelduskorraldusi, mis on kavandatava määrusega ette nähtud arveldusdistsipliini korra kohaldamisalast välja jäetud. Tuvastamise hõlbustamiseks võiksid komisjoni delegeeritud õigusaktid sisaldada määratlusi, mis võimaldavad konkreetsed väljajätmised kindlaks teha, aidates CSDdel protsessi automeerida. EKP on valmis toetama liidu seadusandjat nende selgituste väljatöötamisel ning juhib tähelepanu, et komisjoni delegeeritud õigusaktide eelnõud on „liidu õigusaktide eelnõud“ aluslepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 tähenduses, mille kohaselt tuleb EKPga konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul (4).

1.3

Lisaks tuleks komisjoni delegeeritud õigusaktidega, milles määratletakse tehingud, mida ei käsitleta kahte kauplejat hõlmavana, võimaldada piisavalt aega, et CSDd ja finantsturu osalised saaksid oma süsteeme kohandada. Näiteks kui TARGET2-Securities (T2S) puhul jäetakse teatavad tehingud CSDde tasandil arveldusdistsipliini korra kohaldamisalast välja, oleks soovitav pidada turuga dialoogi, et aidata tuvastada võimalikke rakendamisega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kui asjaomased komisjoni delegeeritud õigusaktid näevad ette olulisi muudatusi T2Si ülesehituses, võtaks selliste muudatuste rakendamine märkimisväärselt aega. Seetõttu soovitab EKP näha ette, et 24 kuu pikkune periood, mis on kavandatavas määruses sätestatud CSD määruse muudatuste vastuvõtmise ja muudetud arveldusdistsipliini korra kohaldamisala jõustumise vahel (5), algab alles asjaomaste komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest.

1.4

Õigusaktidega ette nähtavad kohustuslikud asendusostud on märkimisväärne sekkumine väärtpaberitehingute tegemisse ja väärtpaberiturgude toimimisse. Arvestades mõju, mida Euroopa Komisjon võib kohustuslike asendusostude nõudega põhjustada (sealhulgas seoses asendusostu vahendaja puudumisega), oleks soovitav kohustuslike asendusostude võimalus tervikuna välja jätta. Kõik hilisemad muudatused selles osas tuleks jätta liidu seadusandja otsustada.

1.5

Kui liidu seadusandja otsustab kavandatavad sätted kohustuslikku asendusostumehhanismi käsitleva Euroopa Komisjoni rakendusakti kohta siiski sisse jätta, juhib EKP tähelepanu järgmisele. Esiteks tervitab EKP kavandatava määrusega ette nähtavaid kohustusliku asendusostumehhanismi muudatusi. Rakendusaktiga kehtestatava kohustusliku asendusostumehhanismi aktiveerimise tingimuste kohaldamist teatavate finantsinstrumentide või tehingukategooriate suhtes tuleks võrrelda kohustusliku asendusostumehhanismi mõjuga väärtpaberiturgude toimimisele. Samuti peaks rakendusakt arvesse võtma kohustusliku asendusostumehhanismi võimalikku mõju liidu finantsstabiilsusele ja arvelduse tõhususele, (6) mis mõlemad on EKP nõuandepädevuse alla kuuluvad küsimused, mistõttu tuleks rakendusakt esitada enne vastuvõtmist EKP-le konsulteerimiseks. Ühtlasi peaks rakendusakt võimaldama turuosalistele piisavalt aega nõuete rakendamiseks ja tegevusvalmiduse saavutamiseks. Asendusostudele kohaldatava korraga seotud nõuete puhul on oluline, et asendusostude tegemise kulud ei oleks ebaproportsionaalsed alusvaraks olevas tehingus vahetatud väärtuse suhtes. Lisaks tuleks proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võimaldada teatavat paindlikkust turuosalistele, kelle suhtes asendusostu konkreetsel juhul kohaldatakse. Selle asemel, et kehtestada õigusaktiga kindel asendusostude meetod, tuleks kaaluda lähenemisviisi, mille kohaselt peavad turuosalised omavahel sellised üksikasjad lepinguliselt reguleerima. Samuti võib kohustusi täitvale osapoolele anda võimaluse otsustada, kas asendusostuprotsess käivitada või mitte. Selline paindlikkus võimaldaks kohustusi täitval osapoolel vältida asendusostude tegemiseks vajalike keerukate tegevuslike, tehniliste ja õiguslike muudatuste rakendamisega seotud ebaproportsionaalset koormust.

1.6

Lõpetuseks kutsub EKP liidu seadusandjat üles kaaluma väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väljajätmist kohustusliku asendusostu mehhanismist. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga ei looda tehinguosaliste vahel otsest avatud positsiooni, mis õigustaks asendusostu kohustusi mittetäitva osapoole vastu. Seega ei oleks kohustusliku asendusostu kohaldamine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul proportsionaalne seadusandja tahtega vähendada kohustuslike asendusostude abil arvelduse ebaõnnestumiste arvu.

2.   Pädevate asutuste ja asjaomaste asutuste vaheline koostöö: läbivaatamine ja hindamine

2.1

EKP tervitab kavandatava määrusega asjaomaste asutuste rolli laiendamist CSDdele tegevusloa andmisel põhiteenuste ja panganduskõrvalteenuste osutamiseks ning CSDde korrapärasel läbivaatamisel ja hindamisel, võttes nõuetekohaselt arvesse selliste asutuste õigustatud huvi asjaomaste taristute sujuva toimimise vastu. Samuti toetab EKP kavandatava määruse tasakaalustatud lähenemisviisi seoses CSD põhiteenuste läbivaatamise ja hindamise sagedusega ning pikema ajavahemikuga, mille jooksul võivad asjaomased asutused esitada põhjendatud arvamuse CSDdele panganduskõrvalteenuste osutamiseks tegevusloa andmise kohta. Järjepidevuse tagamiseks oleks otstarbekas viia pädevate asutuste teostatavate panganduskõrvalteenuste läbivaatamise ja CSD määrusele vastavuse hindamise miinimusagedus kooskõlla CSD põhiteenuste läbivaatamise ja hindamise sagedusega.

2.2

CSD põhiteenuste läbivaatamise ja hindamise osas näeb kavandatav määrus ette, et pädev asutus konsulteerib asjaomaste asutustega. Panganduskõrvalteenuste läbivaatamise ja hindamise puhul ei ole aga vastavat korda ette nähtud. Vastuolu kõrvaldamiseks soovitab EKP lisada kavandatavasse määrusesse asjakohane konsulteerimismenetlus panganduskõrvalteenuste läbivaatamiseks ja hindamiseks.

2.3

Nende EKPSi liikmete puhul, kes tegutsevad asjaomase asutusena, hõlbustaks selline konsulteerimismenetlus EKPSi ülesannete täitmist, mis on seotud liidus tõhusate ja usaldusväärsete arveldussüsteemide tagamisega. Lisaks sõltuvad panganduskõrvalteenuste osutaja tegevusloa saanud CSDd oma igapäevases tegevuses suurel määral keskpanga teenustest (7), mis põhjendab veelgi keskpankade kaasamise vajadust. Kommertspangarahas rahaarvelduste turvalisus ja tõhusus on eriti oluline emiteerivate keskpankade jaoks, kuna krediidi- ja likviidsusriskide ebapiisav juhtimine panganduskõrvalteenuseid osutavate CSDde poolt võib mõjutada rahaturgude sujuvat toimimist.

2.4

Keskpankadel on arveldus- ja maksesüsteemide järelevaatajatena ulatuslikud teadmised rahaarveldustest keskpanga- ja kommertspangarahas (sealhulgas nendega seotud panganduskõrvalteenustest), eelkõige finantsriskide juhtimise seisukohast. Keskpangad kohaldavad oma järelevaatamistegevuses raamistikku, mis on kooskõlas ülemaailmsete standarditega ning kajastab süsteemset vaadet. Seetõttu on soovitav kaasata need asutused CSD määruse kohaste asjaomaste asutustena panganduskõrvalteenuste korrapärasesse läbivaatamisse ja hindamisse.

3.   Pädevate asutuste ja asjaomaste asutuste vaheline koostöö: kolleegiumide moodustamine

3.1

EKP toetab järelevalveasutuste kolleegiumide loomist, et suurendada järelevalvealast ühtsust ning hõlbustada teabevahetust kaasatud asutuste vahel (8). Loakolleegiumide struktuuri oleks siiski otstarbekas täiendavalt täpsustada, et tagada ühelt poolt erinevat liiki piiriüleste tegevuste hõlmatus ning teiselt poolt, et kolleegiumisisene koostöö oleks tõhus ega tekitaks koormust seoses mitmes kolleegiumis osalemise vajadusega. Loa andmine ei hõlma kõiki CSD teenuseid, millel on piiriülene mõõde. Seepärast teeb EKP ettepaneku laiendada loakolleegiumide volitusi, et need hõlmaksid ka muud liiki piiriüleseid tegevusi, sealhulgas arveldamist asjaomastes välisvaluutades ja koostalitlusvõimeliste ühenduste toimimist, välja arvatud CSDde koostalitlusvõimelised ühendused, mis annavad osa oma (asjaomaste koostalitlusvõimeliste ühendustega seotud) teenustest edasi CSD määruse artikli 19 lõikes 5 osutatud avaliku sektori asutusele (9). Samuti teeb EKP ettepaneku nimetada loakolleegiumid ümber piiriülese tegevuse kolleegiumideks. Lisaks on kolleegiumides osalemine äärmiselt oluline nende liikmesriikide asutuste jaoks, kus CSDde tegevus on turgude jaoks oluline. See võib olla vähem asjakohane nende liikmesriikide asutuste puhul, kus CSDde tegevus on piiratud, ning ei peaks seetõttu olema kohustuslik.

3.2

Grupitasandi kolleegiumide osas toetab EKP nende moodustamist, eelkõige kavandatavas määruses ette nähtud võimalust ühendada kolleegiumid üheks kolleegiumiks. Täiendava paindlikkuse tagamiseks võiks võimaldada päritoluliikmesriigi pädeval asutusel kutsuda kolmandate riikide pädevaid ja asjaomaseid asutusi vaatlejatena osalema loakolleegiumides ja/või grupitasandi kolleegiumides.

4.   Panganduskõrvalteenused

4.1

Kavandatav määrus sisaldab CSD määruse muudatusi, mis võimaldavad arveldada sularahamakseid CSD korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis teise CSD kaudu, kellel on õigus osutada panganduskõrvalteenuseid. Koos määratud krediidiasutuste kaudu arveldamise künnise kavandatava tõstmisega hõlbustaksid need muudatused arveldamist välisvaluutas ning edendaksid piiriülest arveldamist liidus. Samal ajal oleks piiratud võimalus kasutada makseta arveldamist juhul, kui raha- ja väärtpaberiülekanded ei ole teineteisest sõltuvad (ning suurendavad seega arveldusriski).

4.2

Sellegipoolest mõjutaks panganduskõrvalteenuste osutamise loa saanud CSDde (edaspidi „pangandus-CSDd“) poolt muudele CSDdele (edaspidi „kasutaja-CSDd“) panganduskõrvalteenuste osutamine pangandus-CSDde finantsriski profiili ning CSDde ja nende korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete võrdseid tingimusi ning huvide konflikti – liidu seadusandja peab kõiki neid mõjusid täiendavalt käsitlema. Sellega seoses võiks kavandatavat määrust muuta, et lisada võimalus töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid käsitlemaks punktides 4.3 kuni 4.8 kirjeldatud mõjusid panganduskõrvalteenuste osutamisele pangandus-CSDde poolt kasutaja-CSDdele.

4.3

CSD määruse artikli 40 kohaselt peab CSD tehingute puhul, mis on nomineeritud arvelduse toimumise riigi valuutas, arveldama oma väärtpaberiarveldussüsteemi raha poole läbi kontode, mis on avatud keskpanga juures, kui see on praktiline ja võimalik. Kavandatava määrusega ette nähtud muudatused ei tohiks kaasa tuua soovimatut üleminekut keskpangarahas arveldamiselt kommertspangarahas arveldamisele ega pärssida CSDde püüdlusi saavutada arveldamine keskpangarahas. Sellega seoses tuleb märkida, et praegu võimaldavad kõik liikmesriikide keskpangad (ühe erandiga) riigivälistele liidu CSDdele ja nende liikmetele juurdepääsu keskpangarahas arveldamisele. Liiduväliste vääringute arveldamist keskpangarahas võib olla siiski keeruline saavutada.

4.4

Kuigi kavandatava määrusega ette nähtud muudatuste eesmärk on hõlbustada arveldamist välisvaluutas (10), võimaldavad need muudatused pangandus-CSDdel pakkuda kasutaja-CSDdele piiramatult mis tahes panganduskõrvalteenuseid. Pangandus-CSDde poolt kasutaja-CSDdele pakutavate teenuste ulatus peaks piirduma teenustega, mida osutatakse välisvaluutas arveldamiseks. See piiraks pangandus-CSDde liigselt laiaulatuslikku tegevust ja aitaks vältida liigsete riskide võtmist. Samuti aitaks asjaomane piirang vältida kasutaja-CSDde poolt pangandus-CSDde teenuste kasutamist, kui ELi vääringute puhul oleks võimalik arveldada ka keskpangarahas.

4.5

CSDde poolt kasutaja-CSDdele panganduskõrvalteenuste osutamine toob kaasa täiendavaid riske. Eelkõige põhjustaksid teenused, mida pangandus-CSD võib kasutaja-CSDdele osutada, CSDdele finantsriske (nt investeerimis-, krediidi- ja/või likviidsusriski) (11). Nende riskide suurus sõltub kasutaja-CSDdele osutatavate teenuste ulatusest ja CSDde tegevuse mahust pangandus-CSDde kontodel. Kui välisvaluutas arveldamine on koondunud ühte või kahte liidus asuvasse pangandus-CSDsse, võib see tekitada ülekandumisriski. CSD määruses sätestatud usaldatavusnõuetega on kehtestatud kindel usaldatavusnõuete raamistik ja käsitletud panganduskõrvalteenustega seotud riske. Meetmete kehtestamine riskide kontrollimiseks seoses pangandus-CSD poolt kasutaja-CSD-le osutatavate teenustega võib siiski osutuda keeruliseks olukorras, kus kasutaja-CSDd ning riske tekitav tegevus ja riskide kuhjumine ei ole pangandus-CSD otsese kontrolli all. Seetõttu võib liidu seadusandja soovida kaaluda pangandus-CSDde jaoks nõude kehtestamist töötada välja raamistik, milles täpsustatakse, kuidas kasutaja-CSDde tegevusest tulenevaid riske ohjata. Üldiselt pooldab EKP tasakaalustatud lähenemisviisi, mille eesmärk on tagada, et tegevuse võimalik laiendamine pangandus-CSDde poolt (ning laienemisest tulenev riskide suurenemine, kontsentratsioonirisk ja võimalik ülekandumisrisk) oleks vastavuses kavandatava eesmärgiga hõlbustada kasutaja-CSDde välisvaluutas arveldamist ega seaks ohtu pangandus-CSDde majanduslikku usaldusväärsust.

4.6

Kavandatava määruse kohaselt võivad pangandus-CSDd osutada sularahakliiringu- ja arveldusteenuseid mitte ainult oma liikmetele, vaid ka kasutaja-CSDdele. See võib põhjustada huvide konflikte, kus pangandus-CSD teeb otsuseid või kehtestab poliitika, mis soosib oma liikmeid või sama kontserni CSDsid. Eriti oluline on see kriisiolukorras, näiteks kui ilmnevad ettenägematud likviidsuspuudujäägid või katmata krediidikahjud. Seepärast peaks õigusraamistik sisaldama nõuet, mille kohaselt CSDd peavad kehtestama kindlad eeskirjad ja korra kõikvõimalike huvide konfliktide ning kasutaja-CSDde ja nende liikmete diskrimineeriva kohtlemise vältimiseks.

4.7

Pangandus-CSDde poolt kasutaja-CSDdele panganduskõrvalteenuste osutamine mõjutaks asjaomaste pangandus-CSDde riskiprofiili ning võib ühtlasi kaasa tuua lisakulusid ning suurendada äritegevuse keerukust. Kõik pangandus-CSDd ei pruugi soovida või olla võimelised suurendama oma krediidiriski ja likviidsusriski positsioone ning eraldama vahendeid, et laiendada arveldustegevust kasutaja-CSDde välisvaluutas. EKP mõistab, et panganduskõrvalteenuste osutamine kasutaja-CSDdele jääb iga pangandus-CSD äriotsuseks (erinevalt ühenduste loomisest ja avatud juurdepääsust teistele CSDdele, mis tuleb tagada süsteemselt (12)).

4.8

Selleks et suurendada läbipaistvust panganduskõrvalteenuste osutamise tingimuste osas tuleks kõikides tulevastes regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestada avalikustamisnõuded, mida pangandus-CSDd peavad järgima seoses pakutavate teenuste miinimumvalikuga, nende teenuste tingimused ning kaasnevad kulud ja riskid. See aitaks vältida pangandus-CSDga samasse kontserni kuuluvate CSDde eeliskohtlemisest ning seeläbi ka konkurentsieelise saamist teiste kasutaja-CSDde ees välisvaluutas arveldusteenuste osutamisel.

5.   Tasaarvestus

5.1

EKP toetab kavandatavas määruses ette nähtud nõuet, mille kohaselt peavad pangandus-CSDd nõuetekohaselt jälgima ja juhtima kõiki riske, mis tulenevad nende kohaldatava arveldusmudeli raha poolega seotud tasaarvestuskokkulepetest (13). EKP arusaama kohaselt on liidus asutatud CSDsid, kes korraldavad väärtpaberiarveldussüsteeme, kus väärtpaberitehingutega seotud raha ja/või väärtpaberid arveldatakse netopõhiselt. Selliste CSDde suhtes ei kohaldata praegu erinõudeid, mis käsitleksid nende tasaarvestuskokkulepetest tulenevaid riske.

5.2

Tasaarvestuskokkulepetega seotud riskid ja nende riskide maandamiseks mõeldud nõuded kajastuvad mitmes finantsturu taristu põhimõttes, mille on välja andnud makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) (14). EKP märgib, et kavandatava määrusega ette nähtud nõue, millele on osutatud punktis 5.1, kehtib ainult pangandus-CSDde suhtes. Seda tuleks siiski kohaldada kõikide CSDde suhtes, kes korraldavad tasaarvestuskokkuleppeid kasutavaid väärtpaberiarveldussüsteeme, olenemata sellest, kas nad osutavad panganduskõrvalteenuseid või mitte. Arvestades selliste süsteemide suhtes kavandatava määruse alusel kohaldatava lisanõude tehnilist laadi, võiks seda nõuet täpsustada regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille koostamisse on EKP valmis panustama.

6.   Maksejõuetus

6.1

Otstarbekas on laiendada CSD määruses toodud maksejõuetuse määratlust (15), mis praegu piirdub maksejõuetusmenetluse algatamisega CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikme (edaspidi „CSD liige“) suhtes. Selleks võiks asjaomase määratluse viia kooskõlla finantsturu taristu põhimõtetes sätestatud määratlusega (16) (17), mis osutab CSD sise-eeskirjades maksejõuetusena määratletud sündmustele, sealhulgas sündmustele, mis on seotud suutmatusega viia lõpule varade ülekandmine vastavalt asjaomase süsteemi tingimustele ja eeskirjadele.

6.2

On äärmiselt oluline, et kui CSD liige ei suuda mis tahes põhjusel oma kohustusi tähtaegselt täita, siis saaks asjaomane CSD võtta viivitamata meetmeid kahjumi kontrollimiseks ja likviidsussurve vähendamiseks. Seepärast võib liidu seadusandja soovida kaaluda täpsustuse lisamist selle kohta, et CSD-l on võimalus määrata kindlaks täiendavaid sündmusi, mida käsitletakse CSD liikme maksejõuetusena, kui CSD määruses osutatud maksejõuetuse haldamise eeskirjad ja kord ei ole piisavad süsteemis tekkinud oluliste sündmuste käsitlemiseks. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kavandatavat määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2022) 120 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(3)  Viide finantsstabiilsuse nõukogu uurimistööle pealkirjaga „Reducing the moral hazard posed by systemically important financial institutions – FSB Recommendations and Time Lines“, 20. oktoober 2010, avaldatud finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel www.fsb.org.

(4)  Vt arvamuse CON/2017/39 punkt 4.1. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(5)  Vt kavandatava määruse artikkel 2.

(6)  Vt kavandatava määruse artikli 1 lõike 2 punkt b.

(7)  Näiteks hoiustavad CSDd oma pikad sularahapositsioonid keskpankades avatud kontodel, korraldavad oma arveldustegevuse rahastamist ja rahastamise tagasivõtmist ülekannetega keskpankade hallatavates maksesüsteemides olevatel kontodel ning kasutavad likviidsete vahendite peamise allikana keskpanga pakutavaid krediidivõimalusi.

(8)  Vt kavandatava määruse artikli 1 lõige 9.

(9)  CSD määruse artikli 19 lõige 5 võimaldab selliste koostalitlusvõimeliste ühenduste erikohtlemist.

(10)  Vt kavandatava määruse põhjendus 25.

(11)  Näiteks tuleb kasutaja-CSDde liikmete päevasisesed/üleööhoiused pangandus-CSD kontodel reinvesteerida, mis tekitab riskipositsioone. Päevasisese laenu pikendamine võib tekitada krediidi- ja likviidsusriski, kui üks või mitu pangandusvälise CSD liiget ei maksa summasid õigel ajal tagasi. Pangandus-CSD poolt mitmes vääringus pakutavad krediidiliinid oleksid ka turu-, krediidi- ja likviidsusriski allikas. Kasutaja-CSD kaudu emiteeritud/hoitavate väärtpaberite kupongimaksete või tagasivõtmistega kaasnevad ka pangandus-CSD päevasisesed või üleööriskid.

(12)  Vt CSD määruse III peatüki 2. jagu, mis käsitleb keskdepositooriumide vahelist ühendust.

(13)  Vt kavandatava määruse artikli 1 lõike 19 punkti a alapunkt iii.

(14)  Vt CPSS-IOSCO finantsturu taristu põhimõtted, avaldatud BIS veebilehel www.bis.org.

(15)  Vt CSD määruse artikli 2 lõige 26.

(16)  Finantsturu taristu põhimõtete lisa H kohaselt: „maksejõuetus – sündmus, mida käsitletakse lepingus maksejõuetusena. Üldiselt on need sündmused seotud suutmatusega viia lõpule raha- või väärtpaberiülekanne vastavalt asjaomase süsteemi tingimustele ja eeskirjadele.“

(17)  Sellega seoses märgib EKP, et CSD määruse põhjenduses 6 rõhutatakse, kui oluline on tagada kooskõla CSD määrusega seotud õigusaktide ja rahvusvaheliste standardite vahel.

Euro vahetuskurss (1)

23. september 2022

(2022/C 367/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9754
JPY	Jaapani jeen	139,43
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,88201
SEK	Rootsi kroon	10,9328
CHF	Šveitsi frank	0,9565
ISK	Islandi kroon	139,90
NOK	Norra kroon	10,2335
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,658
HUF	Ungari forint	406,30
PLN	Poola zlott	4,7543
RON	Rumeenia leu	4,9433
TRY	Türgi liir	17,9515
AUD	Austraalia dollar	1,4828
CAD	Kanada dollar	1,3177
HKD	Hongkongi dollar	7,6567
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6846
SGD	Singapuri dollar	1,3897
KRW	Korea vonn	1 381,97
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,3853
CNY	Hiina jüaan	6,9442
HRK	Horvaatia kuna	7,5228
IDR	Indoneesia ruupia	14 697,30
MYR	Malaisia ringit	4,4659
PHP	Filipiini peeso	57,217
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,636
BRL	Brasiilia reaal	5,0456
MXN	Mehhiko peeso	19,5708
INR	India ruupia	79,0705

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. oktoober 2022

(Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (1) )

(2022/C 367/05)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 306, 11.8.2022, lk 20.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.10.2022	…	1,03	1,03	0,00	1,03	6,95	1,03	1,45	1,03	1,03	1,03	1,03	1,03	0,26	11,15	1,03	1,03	1,03	1,03	1,03	1,03	1,03	7,17	1,03	6,58	1,55	1,03	1,03	1,76
1.9.2022	30.9.2022	0,71	0,71	0,00	0,71	6,95	0,71	1,12	0,71	0,71	0,71	0,71	0,71	0,26	9,23	0,71	0,71	0,71	0,71	0,71	0,71	0,71	7,17	0,71	6,58	1,22	0,71	0,71	1,52
1.8.2022	31.8.2022	0,38	0,38	0,00	0,38	5,73	0,38	0,81	0,38	0,38	0,38	0,38	0,38	0,26	7,67	0,38	0,38	0,38	0,38	0,38	0,38	0,38	5,81	0,38	5,10	0,82	0,38	0,38	1,19
1.7.2022	31.7.2022	0,02	0,02	0,00	0,02	5,73	0,02	0,44	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,26	6,24	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	5,81	0,02	5,10	0,50	0,02	0,02	1,19
1.6.2022	30.6.2022	-0,19	-0,19	0,00	-0,19	4,85	-0,19	0,24	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	0,26	6,24	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	4,88	-0,19	4,40	0,22	-0,19	-0,19	1,02
1.5.2022	31.5.2022	-0,35	-0,35	0,00	-0,35	4,85	-0,35	0,08	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	0,26	5,40	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	4,06	-0,35	3,38	0,08	-0,35	-0,35	0,86
1.4.2022	30.4.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	4,00	-0,49	0,00	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	4,66	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	3,42	-0,49	3,38	-0,01	-0,49	-0,49	0,66
1.3.2022	31.3.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	4,00	-0,49	-0,03	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	4,02	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	2,85	-0,49	2,74	-0,04	-0,49	-0,49	0,66
1.2.2022	28.2.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	3,29	-0,49	-0,03	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	3,17	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	2,04	-0,49	2,74	-0,05	-0,49	-0,49	0,66
1.1.2022	31.1.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	2,49	-0,49	-0,01	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	2,38	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	1,21	-0,49	2,27	-0,03	-0,49	-0,49	0,51

---

(1)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10935 – DNB / DANSKE BANK / SB1 / EIKA / BALDER / VIPPS / MOBILEPAY)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10840 – INFINIGATE / NUVIAS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10863 – HANWHA Q CELLS / ENERCITY / LYNQTECH)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/08)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10909 – KFW / NEDERLANDSE GASUNIE / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 367/09)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 367/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Schoenenbourg“

PDO-FR-A0418-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Schoenenbourg

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Saagikus – päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta 60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Saagikus – päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) 48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Schoenenbourg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Paksu kihina esinevatelt merglistelt muldadelt saadakse küllusliku, väljakujunenud ja sügava maitsega mitmekesiseid veine, mille maitse on noore veini puhul väga vaoshoitud. Happeline struktuur on eriti märkimisväärne ja väga omapärane, seda iseloomustavad kipsi ja mõru maitse noodid.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 367/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Saering“

PDO-FR-A0375-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Saering

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Saagikus – päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta 60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Saagikus – päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) 48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim. Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir. Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Saering“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Veinide soolakas maitse tuleneb mulla kivisest ja kruusasest tekstuurist. Lubjasus annab paremini jälgitava happesuse, mis tagab veinide pikema säilivuse.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 367/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Winzenberg“

PDO-FR-A0641-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumenti punkti°4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumenti punkti°9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Winzenberg

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta 60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) 48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim. Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir. Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Winzenberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kohalik kliima soodustab nüansirikaste ja peene maitsega veinide väljakujunemist. Piirkonna geoloogiline eripära annab veinile erksuse ja kristallilise puhtuse, mida on võimalik tuvastada kõigil degusteerimise tasanditel.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala. Winzenbergi nime mainitakse juba 1477. aastast pärineval pärgamendil.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach. Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 367/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Rosacker“

PDO-FR-A0341-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Rosacker

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Rosacker“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Rosackeri paksema mullakihi ja hilisema kevadega kliima tõttu iseloomustab siinsete veinide struktuuri tugev ja küps happesus (viinhape), mis tagab nende veinide maitse pika kestvuse ja värskuse. Viinamarjade pikk, korrapärane ja täielik valmimine tagab maitse peenuse ja nüansirikka aroomi.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.