NÕUKOGU OTSUS,

20. september 2022,

millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 kohta

(2022/C 364/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, (1) eriti selle artiklit 44,

ning arvestades järgmist:

—	liidu 2022. aasta eelarve võeti lõplikult vastu 24. novembril 2021 (2);

—	komisjon esitas 1 juulil 2022 ettepaneku, mis sisaldab 2022. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  ELT L 45, 24.2.2022, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

22. september 2022

(2022/C 364/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9884
JPY	Jaapani jeen	139,18
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,87256
SEK	Rootsi kroon	10,8724
CHF	Šveitsi frank	0,9684
ISK	Islandi kroon	139,90
NOK	Norra kroon	10,2350
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,657
HUF	Ungari forint	405,25
PLN	Poola zlott	4,7592
RON	Rumeenia leu	4,9411
TRY	Türgi liir	18,1559
AUD	Austraalia dollar	1,4840
CAD	Kanada dollar	1,3278
HKD	Hongkongi dollar	7,7583
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6832
SGD	Singapuri dollar	1,3998
KRW	Korea vonn	1 384,79
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,3514
CNY	Hiina jüaan	6,9804
HRK	Horvaatia kuna	7,5235
IDR	Indoneesia ruupia	14 824,28
MYR	Malaisia ringit	4,5140
PHP	Filipiini peeso	57,721
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,803
BRL	Brasiilia reaal	5,0677
MXN	Mehhiko peeso	19,6129
INR	India ruupia	79,8970

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2022/C 364/03)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1).

12. juulil 2022 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et Horvaatia Vabariik on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2023 (2).

Alates 1. jaanuarist 2023 laseb Horvaatia Vabariik seega käibele euromündid, mille käibelelastava koguse on kinnitanud Euroopa Keskpank (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõige 2).

1 sent	2 senti	5 senti	10 senti
20 senti	50 senti	1 euro	2 eurot

Väljaandev riik: Horvaatia Vabariik

Väljaandmise kuupäev:1. jaanuar 2023

Kujunduse kirjeldus

1-, 2- ja 5-sendine münt. Glagoolitsa kirjas motiiv Horvaatia maleruudustiku taustal

Mündi keskosas on glagoolitsa nurkkirjas ligatuurina kujutatud tähed „HR“, mis on Horvaatia ametlik ISO 3166–1 kahetäheline kood. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning koos kirillitsaga on see üks kahest slaavi tähestikust. Kuigi glagoolitsa põhineb kreeka tähestikul, on tegemist originaalse tähestikuga, mille on tõenäoliselt loonud filosoof Konstantinos (püha Kyrillos) eesmärgiga propageerida slaavi rahvaste seas kristlust. Horvaadid hakkasid glagoolitsat kasutama 9. sajandi teisel poolel ning 12. sajandi lõpuks olid nad ainsad inimesed, kes seda kasutasid ja edasi arendasid. Vaid 28 aastat pärast Gutenbergi piiblit trükiti Horvaatias 1483. aastal esimene vanas kirikuslaavi keeles raamat „Misal po zakonu rimskoga dvora“ (Missale Romanum Glagolitice), mis on kirjutatud horvaatia nurkglagoolitsas. See oli esimene inkunaabel Euroopas, mida ei trükitud ladina tähestikus ega ladina keeles. Horvaatias kasutati glagoolitsat kuni 19. sajandi esimese pooleni ja sellest sai Horvaatia identiteedi oluline element. Ligatuuri „HR“ all paremal on Horvaatia maleruudustik, mis on Horvaatia Vabariigi vapi osa. Ülaosa keskel on käibele laskmise aasta ja alumise osa keskel käibele laskva riigi nimi. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

10-, 20- ja 50-sendine münt. Nikola Tesla portree Horvaatia maleruudustikuga taustal

Mündi keskosas on Nikola Tesla portree, mida ümbritsevad magnetvälja jooned. Jooned ulatuvad portreest kuni 12 tähest koosneva ringini, mis sümboliseerib Nikola Tesla seost ELi liikmesriikidega, kus ta veetis osa oma elust. Horvaatia, Euroopa ja Ameerika leiutaja, serbia päritolu Nikola Tesla sündis 10. juulil 1856 Horvaatias Smiljani külas. Ta õppis Horvaatias Smiljanis, Gospićis ja Karlovacis, kus ta kooli lõpetas. Tema patendid ja teoreetiline töö panid aluse ülemaailmsele elektrifitseerimisele ning tema töö kõrgsagedusliku elektrivoolu ja elektromagnetlainete traadita ülekande valdkonnas sillutas teed raadiotehnoloogia ja telekommunikatsiooni arengule. Ühte tema kuulsaimat leiutist, Tesla trafot, mis leiutati 1891. aastal, kasutati kõrgepinge- ja kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Termin „tesla“ võeti magnetilise induktsiooni mõõtühikuna vastu 1960. aastal toimunud 11. kaalude ja mõõtude peakonverentsil. Portreest ja magnetvälja joontest vasakul on Horvaatia maleruudustik, mis on Horvaatia Vabariigi vapi osa. Magnetvälja joonte vahel vasakul ülaosas on käibele laskva riigi nimi, käibele laskmise aasta on all paremal.

1-eurone münt. Nugis Horvaatia maleruudustiku taustal

1-eurose mündi rahvuslikul küljel on kujutatud nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Mündi rahvusliku külje keskosas on nugise kujutis. See tumepruuni karva ning kollaka kurgualusega väle loomake on Horvaatia rahandusajaloo sümbol. Keskajal kasutati nugisenahku Slavoonias, Horvaatia rannikualadel ja Dalmaatsias (kunovina või marturina) loonusena. Seejärel hakati neid kasutama arvestusühikuna ja hiljem rahana selle sõna kaasaegses tähenduses. Peale selle kujutati nugist 13. sajandi esimesest poolest kuni 14. sajandi lõpuni käibel olnud Horvaatia mündil, mille nimi oli banovac. See oli esimene Horvaatia mündil kujutatud motiiv, mis selgitab selle olulist rolli Horvaatia rahandusajaloos.

Nugise kujutise taga on Horvaatia maleruudustik, mis on Horvaatia Vabariigi vapi osa. Käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA“ on üleval vasakul ja käibele laskmise aasta „2023“ all paremal.

2-eurone münt. Horvaatia Vabariigi geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal

Mündi keskosas on Horvaatia Vabariigi sümboolne ja stiliseeritud geograafiline kujutis. Horvaatia iseloomulik ja äratuntav geograafiline kuju kajastab nii tema geograafilisi iseärasusi kui ka ajaloolisi asjaolusid. Horvaatia ulatub geograafiliselt üle Pannoonia tasandiku, Dinaari mäestikust Aadria rannikuni, tal on üks maailma kõige sakilisemaid rannikujooni ja väga palju saari. Pool Horvaatia territooriumist asub Pannoonia aladel, kolmandik Aadria mere rannikul ja ülejäänu Dinaari mäestiku aladel. Mündi kujunduse tasakaalustamiseks on geograafilise kaardi taustal Horvaatia Vabariigi vapil kujutatud ruudustik, mille range korrapära vastandub väga „naturaalsetele“ piiridele; maleruudustiku keskele paremale on kantud käibele laskmise aasta. All vasakul, geograafilise kaardi kujutisega samal joonel, on käibele laskva riigi nimi. Mündi serval on kõige kaunimad värsid 17. sajandi kirjaniku Ivan Gundulići näidendist „Dubravka“ pärit „Hümnist vabadusele“: „O lijepa, o draga, o Slatka slobodo“ („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus“).

---

(1)  Muude euromüntide kujundust vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, ELT C 254, 20.10.2006, lk 6, ja ELT C 248, 23.10.2007, lk 8.

(2)  Nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus euro kasutuselevõtu kohta Horvaatias 1. jaanuaril 2023 (ELT L 187, 14.7.2022, lk 31).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10699 – SALMAR / NTS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 364/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10845 - HG / WCAS / WARBURG PINCUS / NORSTELLA)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 364/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.