—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (edaspidi „tingimuslikkuse määrus“) (2),

—

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2021. aasta teatist „2021. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2021)0700),

—

võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2020. aasta suunised ebaseaduslikule piiriületusele, läbisõidule ja seadusliku aluseta riigis viibimisele kaasaaitamise määratlemist ja tõkestamist käsitlevate ELi normide rakendamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet „National developments from a civil society perspective, 2018–2019“ (Riiklikud arengud kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 17. jaanuaril 2018. aastal avaldatud aruannet „Challenges facing civil society organisations working on human rights in the EU“ (ELis inimõiguste alal töötavate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemid), 2020. aastal avaldatud bülletääne COVID–19 pandeemia mõju kohta põhiõigustele ELis ning ameti muid aruandeid, andmeid ja vahendeid, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

—

võttes arvesse FRA 22. septembri 2021. aasta aruannet „Protecting civic space in the EU“ (Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kaitsmine ELis),

—

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja Veneetsia komisjoni 1. jaanuari 2015. aasta ühissuuniseid ühinemisvabaduse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. veebruari 2019. aasta aruannet „Shrinking space for civil society: the impact on young people and their organisations“ (Kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine: mõju noortele ja nende organisatsioonidele),

—

võttes arvesse OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni 8. juuli 2019. aasta suuniseid rahumeelse kogunemise vabaduse kohta,

—

võttes arvesse ÜRO 23. septembri 2020. aasta juhist kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kaitse ja edendamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO 9. detsembri 1998. aasta deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organite õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 12. septembri 2011. aasta üldist märkust nr 34 arvamus- ja väljendusvabadust käsitleva artikli 19 kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 17. septembri 2020. aasta üldist märkust nr 37 rahumeelse kogunemise õigust käsitleva artikli 21 kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) ning 21. oktoobri 2021. aasta otsust VII/9 kiirreageerimismehhanismi kohta Århusi konventsiooni artikli 3 lõikega 8 seotud juhtumite lahendamiseks,

—

võttes arvesse ÜRO resolutsioone 2250 (2015), 2419 (2018) ja 2535 (2020) noorte, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 10. oktoobri 2007. aasta soovitust liikmesriikidele valitsusväliste organisatsioonide õigusliku seisundi kohta Euroopas,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 16. mai 2019. aasta üleskutset kaitsta LGBTI-kogukonna liikmete õiguste kaitsjaid,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 20. märtsi 2019. aasta arvamust „Vastupanuvõimeline demokraatia tänu tugevale ja mitmekesisele kodanikuühiskonnale“,

—

võttes arvesse EMSK 19. oktoobri 2017. aasta arvamust „Kodanikuühiskonna organisatsioonide ELi-poolne rahastamine“,

—

võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

—

võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020)0711),

—

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

—

võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise probleemiga tegelemise kohta arengumaades (4),

—

võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone (5),

—

võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism (6),

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (7),

—

võttes arvesse oma 13. novembri 2020. aasta resolutsiooni COVID–19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele (8),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (9),

—

võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019 (10),

—

võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (11),

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta raportit soovitustega komisjonile Euroopa mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta (12),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamise kohta ELis: tsiviil- ja kriminaalõiguse kohaste meetmete lubamatu kasutamine ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vaikima sundimiseks (13),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9–0032/2022),

A.

arvestades, et liit on rajatud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele ja need väärtused on kõigil liikmesriikidel ühised; arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõikes 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 rõhutatakse kodanikuühiskonna dialoogi tähtsust liidu eesmärkide elluviimisel;

B.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on kasumit mittetaotlevad organisatsioonid, mis ei sõltu avaliku sektori asutustest ega ärihuvidest ning mille tegevus aitab kaasa ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste ja põhiõiguste elluviimisele; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on eri vorme, näiteks ühendused ja sihtasutused; arvestades, et inimõiguste kaitsjad, aktivistid ja mitteametlikud rühmitused on samuti kodanikuühiskonna peamised osalejad;

C.

arvestades, et valdkonnaülene lähenemisviis on otsustava tähtsusega, et mõista ja käsitleda edukalt kaisetust, millega kodanikud kodanikuühiskonnas osalemisel kokku puutuvad;

D.

arvestades, et paljudel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on raskusi tegevuse jätkamiseks rahastuse saamisega, mis võib tõsiselt takistada nende tulemuslikkust ja võimet täita oma ülesannet;

E.

arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum tähendab õiguslikku ja poliitilist raamistikku, milles inimestel ja rühmitustel on võimalik tähendusrikkalt osaleda oma ühiskonna poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielus, kasutades õigust väljendada seisukohti, saada teavet, koguneda, ühineda ning pidada dialoogi omavahel ja ametiasutustega;

F.

arvestades, et mõtte- ja väljendusvabadus, sealhulgas internetis, on iga vaba ja demokraatliku ühiskonna nurgakivi; arvestades, et kodanikuaktiivsus on alus tõeliselt toimivale demokraatiale, milles vähemuste õigusi kaitstakse ja austatakse; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda poliitilistes ja avalikes aruteludes olenemata sellest, kas võetud seisukoht on kooskõlas valitsuse poliitikaga või selles kutsutakse seadusi muutma;

G.

arvestades, et ühinemisvabadus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna üks põhialuseid, kuna see võimaldab kodanikel tegutseda ühiselt vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ja aidata kaasa ühiskonnaelu nõuetekohasele toimimisele; arvestades, et ühinemisvabadus ei tähenda mitte ainult ühenduse loomise või lõpetamise võimalust, vaid ka võimalust tegutseda ilma riigi põhjendamatu sekkumiseta; arvestades, et vahendite otsimise, hankimise ja kasutamise võimalus on kõigi ühenduste toimimiseks hädavajalik; arvestades, et ühingu keelustamine või tegevuse lõpetamine peaks alati olema viimane abinõu ja selliste otsuste suhtes tuleks kohaldada õiguskaitset;

H.

arvestades, et rahumeelse kogunemise õigus on demokraatia nurgakivi ning on ülioluline salliva ja pluralistliku ühiskonna loomisel, kus mitmesuguste uskumuste, tavade või poliitikaga rühmad saavad rahumeelselt koos eksisteerida; arvestades, et rahumeelsetele kogunemistele rakendatavad piirangud ja nende kontrollimeetmed peavad olema õiguspärased, vajalikud, proportsionaalsed ja vabad diskrimineerimisest;

I.

arvestades, et õigus saada teavet on teadliku avaliku arutelu ning ametiasutuste ja avalike institutsioonide vastutuse tagamise eeltingimus;

J.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on väljendusvabadust ja teabele juurdepääsu sageli piiratud COVID–19–ga seotud desinformatsiooni vastu võitlemise ettekäändel; arvestades, et terrorismi ja vaenukõne ennetamise meetmed ei tohiks kaasa tuua väljendusvabaduse põhjendamatut piiramist; arvestades, et üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid on kasutatud mitmes liikmesriigis ka kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate ja aktivistide vastu, kes töötavad keskkonna, õigusriigi, LGBTIQ+ kogukonna liikmete õiguste ja naiste õiguste valdkonnas; arvestades, et see avaldab tugevat heidutavat mõju väljendusvabadusele ja kodanikuaktiivsusele;

K.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on ühinemisvabadust piiratud reformidega, mis seavad kodanikuühiskonna organisatsioonid registrist kustutamise ohtu või millega kehtestatakse põhjendamatult koormavad haldusmenetlused, sealhulgas ka rahapesuvastaste meetmete või poliitika ebaõige kohaldamine, mis piirab õigust osaleda toetavas tegevuses;

L.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on kehtestatud piirangud sihiliku eesmärgiga piirata kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ning nendega kaasneb õiguslik ja halduslik ning maksualane ahistamine, kriminaliseerimine ja negatiivne retoorika, mille eesmärk on häbimärgistada kodanikuühiskonna organisatsioone, kuulutada need õigusvastasteks ja kahandada nende võimalusi teha oma õiguspärast tööd; arvestades, et nii internetis kui ka mujal esinev vaenukõne, verbaalne ja füüsiline ahistamine ja rünnakud lähtuvad ka valitsusvälistest osalejatest; arvestades, et eriti ohustatud on kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad, kes tegelevad õigusriigi küsimustega, läbipaistvuse ja korruptsiooniprobleemiga, naiste õigustega, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega, keskkonnaküsimuste ning vähemuste ja LGBTIQ+ kogukonna liikmete õiguste kaitsega, meediavabaduse ja väljendusvabadusega, samuti need, kes pakuvad abi rändajatele ja varjupaigataotlejatele ning on seotud otsingu- ja päästeoperatsioonidega;

M.

arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piirangud naaberriikides avaldavad mõju ka kodanikuühiskonna olukorrale ELis;

N.

arvestades, et riikide kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad järelevalvajatena, osaledes eelkõige õiguste ja vabaduste rikkumise jälgimises ja neist teatamises, samuti toetavas tegevuses ja kohtuvaidlustes, on eriti ohustatud piirangutest, kättemaksumeetmetest ja jälgimisest;

O.

arvestades, et LGBTIQ+ kogukonna liikmete õiguste kaitsjate olukorda Euroopas kirjeldas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik muret tekitavana, teatades mitmest nii internetis kui ka väljaspool internetti toimunud ahistamise, vägivaldse rünnaku, vaenukampaania ja tapmisähvarduse juhtumist liikmesriikides ja naaberriikides; arvestades, et see suundumus on seotud teiste vähemusrühmade süüdistamisega ja on vastuolus põhimõttega, et iga inimene sünnib oma väärikuse ja õiguste poolest võrdsena;

P.

arvestades, et hea suhe riigi ja selle kodanike vahel tähendab, et kõik kodanikud, sealhulgas lapsed ja noored, peaksid saama osaleda avaliku poliitika üle peetavates aruteludes ja selle mõjutamises; arvestades, et demokraatia on edukas ainult siis, kui kõik usuvad demokraatlikesse süsteemidesse ja kui institutsioonid on kodanike jaoks usaldusväärsed;

Q.

arvestades, et teatud liikmesriigid on kehtestanud piirangud kodanikuühiskonna organisatsioonide võimalustele osaleda poliitilises tegevuses; arvestades, et teistes riikides on kodanikuühiskonna organisatsioonide poliitilisuses süüdistamisest saanud vahend nende häbimärgistamiseks ja õigusvastaseks kuulutamiseks; arvestades, et teatud liikmesriikides võib õigusvastaseks kuulutamine olla seotud riigi või meedia juhitavate laimukampaaniatega; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on andnud teada diskrimineerivatest ja piiravatest rahastamistavadest teatud liikmesriikides;

R.

arvestades, et mõned liikmesriigid on kasutusele võtnud poliitika ja tavad, mis avaldavad kodanikuühiskonna tegutsemisruumile heidutavat mõju ja mille eesmärk on tekitada enesetsensuuri ja takistada kodanikuühiskonna osalejatel oma õigusi kasutamast; arvestades, et sellisele poliitikale lisanduvad sageli ebamäärased õigusnormid, mis jätavad ametiasutustele suure kaalutlusõiguse ja õiguse kohaldada ebaproportsionaalselt suuri sanktsioone; arvestades, et üksnes nende meetmete rakendamise väljavaade võib olla piisav selleks, et tekitada enesetsensuuri, ilma et oleks tegelikult vaja neid kohaldada;

S.

arvestades, et rahumeelse kogunemise õigus on enamikus liikmesriikides vajalike sotsiaalse distantseerumise reeglite tõttu piiratud; arvestades, et mõned liikmesriigid on viimastel aastatel vastu võtnud seadusi, mis piiravad rahumeelse kogunemise õiguse kasutamist, ning on kehtestanud lubade ja teavitamise nõuded; arvestades, et mõnes liikmesriigis suurendatakse õiguskaitseorganite volitusi, mis tekitab muret selle vajalikkuse ja proportsionaalsuse pärast;

T.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on tervisekriisile reageerimiseks kasutatud erakorralisi õigusakte ettekäändena põhiõiguste ja -vabaduste meelevaldseks piiramiseks ning kodanikuühiskonna ja teiste eriarvamusel olijate mahasurumiseks; arvestades, et mõnel juhul on leitud, et need meetmed ei ole vastanud vajalikkuse, proportsionaalsuse, ajapiirangute ja mittediskrimineerimise nõuetele, mis tähendab, et nendest meetmetest tulenevat põhiõiguste ja -vabaduste piiramist ei saa pidada õiguspäraseks ega seaduslikuks; arvestades, et hoolimata kodanikuühiskonna organisatsioonide rollist kohapeal ei ole nendega erakorraliste meetmete väljatöötamisel konsulteeritud;

U.

arvestades, et COVID–19 pandeemia levik on näidanud kodanikuühiskonna organisatsioonide enneolematut tegutsemist pandeemiale lahenduste leidmisel ja kaitsetus olukorras inimeste toetamisel; tuletab meelde noorteorganisatsioonide positiivset mõju pandeemia ajal väärinformatsiooni vastu võitlemisel ja usalduse suurendamisel riigiasutuste vastu; arvestades, et kriisiajal on kodanikuühiskonna pikaajalisel piisaval rahastamisel ja institutsioonilisel toetusel lisaväärtus;

V.

arvestades, et riiklikult organiseeritud valitsusväliste organisatsioonide esilekerkimine, mis on alati kavandatud võimulolijate poliitilise õiguspärasuse ning avalikel aruteludel valitsuse ja tema poliitiliste eesmärkide toetamiseks, ehkki samal ajal väidavad nad end olevat sõltumatud, on üks tõsisemaid rünnakuid kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu, ohustades nende olemasolu kodanikuaktiivsuse õõnestamisega;

W.

arvestades, et samal ajal kui kodanikuühiskonna organisatsioonid tegelevad üha enam majandustegevusega ja aitavad kaasa sotsiaalmajandusele, ei ole nende tegevuse võimaldamiseks ELi tasandil võetud mingeid seadusandlikke meetmeid; arvestades, et vaatamata konkreetsele Euroopa Liidu Kohtu praktikale ei kohaldata veel kõigis liikmesriikides piiriüleste annetuste suhtes mittediskrimineerimise ja kapitali vaba liikumise põhimõtet;

X.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist seadusloomes ja poliitika väljatöötamises peaksid toetama poliitikaraamistikud, mis võimaldavad neil pidada dialoogi ametiasutustega; arvestades, et kuigi edusamme on tehtud nii riigi kui ka ELi tasandil, jääb kodanikuühiskonna dialoog sageli juhuslikuks protsessiks;

Y.

arvestades, et mõnes liikmesriigis on välisrahastus olnud juriidiliste ja poliitiliste rünnakute sihtmärgiks; arvestades, et välisrahastust saavatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele kehtestatud piirangud on vastuolus liidu õigusega, nimelt ELi toimimise lepingu artikliga 63 kapitali vaba liikumise kohta ja hartaga; arvestades, et kohtuasjas C–78/18 (14) otsustas Euroopa Liidu Kohus, et selles viidatud seadusega rikutakse kapitali vaba liikumist ja ühinemisvabadust;

Z.

arvestades, et liit on alustanud Euroopa rohelise kokkuleppe ja digiülemineku protsessi; arvestades, et see protsess eeldab toimivat kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, mis võimaldab kodanikel ja mõjutatud kogukondadel väljendada oma huve, arutada poliitikavalikuid ja sõlmida uusi ühiskondlikke kokkuleppeid;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist, neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat taanet, samuti selle lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 5 ja 21,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sealhulgas võrdseid võimalusi ja vastavat tegevuskava käsitlevat kolmandat põhimõtet,

—

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1) (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2),

—

võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

—

võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

—

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (7),

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (8),

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (9),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 9. juuni 2020. aasta aruannet põhiõiguste kohta ning selle 5. detsembri 2017. aasta ELi vähemuste ja diskrimineerimise teist uuringut ning sellega seotud 23. novembri 2018. aasta aruannet ja 15. novembri 2019. aasta kokkuvõtet „Being Black in the EU“ (Mustanahalisena ELis), milles kirjeldatakse Aafrika päritolu inimeste rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kogemusi ELis,

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslik liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

—

võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (10),

—

võttes arvesse 7. oktoobri 2020. aasta romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku aastateks 2020–2030,

—

võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta teatist „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ (COM(2021)0615),

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (11),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (12),

—

võttes arvesse oma 26. märts 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (13),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta (14),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (15),

—

võttes arvesse rikkumismenetlusi „Rassilist võrdõiguslikkust käsitleva direktiivi nõuete täitmata jätmise kohta – roma laste diskrimineerimine hariduses“ (rikkumised nr 20142174, 20152025 ja 20152206),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (16),

—

võttes arvesse oma 23. novembri 2021. aasta resolutsiooni ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused (17),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021)0206),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (18),

—

võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2021. aasta oktoobris koostatud uuringut kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni üldisi poliitilisi soovitusi rassismi ja sallimatuse vastu, eelkõige 15. detsembri 2006. aasta soovitust nr 10 rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise kohta koolihariduses ja koolihariduse kaudu,

—

võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 27. septembri 2019. aasta tegevuskava tulemusliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks,

—

võttes arvesse komisjoni kuuendat hinnangut internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi kohta,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärkide kümnendat eesmärki, mis on ebavõrdsuse vähendamine riikides ja nende vahel,

—

võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi,

—

võttes arvesse audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris esitatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0027/2022),

A.

arvestades, et diskrimineerimine ja rassism kahjustavad inimväärikust, eluvõimalusi, jõukust, heaolu ja sageli ohutust; arvestades, et rassistlikud stereotüübid kalduvad ühelt põlvkonnalt teisele edasi minema; arvestades, et diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel on ELis keelatud; arvestades, et rändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad kannatavad muu hulgas rassismi ja diskrimineeriva käitumise all;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (19) andmetel on rassiline diskrimineerimine ja ahistamine endiselt kogu Euroopa Liidus levinud; arvestades, et eriti rassilisi, usulisi ja etnilisi vähemusi kiusatakse liiga sageli taga, nende suhtes rakendatakse vägivalda, rassilist ja etnilist profiilianalüüsi, sealhulgas õiguskaitseasutuste poolt, ning vaenukõnet nii internetis kui ka väljaspool seda; arvestades, et ohvrid ei teata enamikust vihast ajendatud rassistlikest ja ksenofoobsetest juhtumitest (20); arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kogevad ELis struktuurset diskrimineerimist ja mõnel juhul segregatsiooni teatud igapäevaelu valdkondades, nagu eluase, tervishoid, tööhõive, haridus ja kohtusüsteemid;

C.

arvestades, et ELi rassismivastases tegevuskavas (2020–2025) viidatakse struktuursele rassismile kui diskrimineerivale käitumisele, mida võib kasutada sotsiaalsetes, finants- ja poliitilistes institutsioonides, mõjutades seeläbi võimu ja poliitikakujundamise hoobasid;

D.

arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo määratleb struktuurse diskrimineerimise kui reeglid, normid, rutiinid ning hoiakute ja käitumise mustrid institutsioonides ja muudes ühiskondlikes struktuurides, mis takistavad rühmadel või üksikisikutel saavutada samu õigusi ja võimalusi, mis on enamikule elanikkonnale kättesaadavad;

E.

arvestades, et rändajatel, pagulastel, poliitilistel varjupaigataotlejatel ning rassiliste, usuliste ja etniliste vähemuste liikmetel on piiratud juurdepääs tööturule ja neid kasutatakse sageli tööalaselt ära;

F.

arvestades, et on tõendatavalt selge, et kvaliteetsete andmete kogumine on üks tulemuslikumaid viise sotsiaalsete probleemide kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks analüüsimiseks ning et see on oluline selleks, et kavandada, kohandada, jälgida ja töötada välja tõenditel põhinevaid avaliku poliitika lahendusi nendele probleemidele;

G.

arvestades, et teatavad arvamusliidrid ja poliitikud kogu ELis võtavad omaks rassistlikke ja ksenofoobseid hoiakuid, edendades sotsiaalset kliimat, mis soodustab rassismi, diskrimineerimise ja vaenukuritegude levikut; arvestades, et seda keskkonda soodustavad veelgi äärmuslikud liikumised, nagu fašistlikud ja paremäärmuslikud liikumised, mille eesmärk on meie ühiskondi lõhestada; arvestades, et need teod on vastuolus Euroopa ühiste väärtuste ning demokraatia ja võrdsuse ideaalidega, mida kõik liikmesriigid on kohustunud järgima;

H.

arvestades, et paljud vähemusrühmad peavad taluma politseivägivalda, sealhulgas kollektiivset karistamist ja rassilist profileerimist; arvestades, et selle nähtusega võitlemiseks on vaja erimeetmeid; arvestades, et õigusriigi ja kriminaalõiguse puuduste tõttu on politseivägivalla ohvritel ebapiisav kaitse ja juurdepääs õiguskaitsele ning nad seisavad sageli silmitsi riigiasutuste tagakiusamisega; arvestades, et etniliste ja rassiliste vähemuste vastu suunatud rassism on viinud vägivalla ja tapmiseni;

I.

arvestades, et viis, kuidas inimesi meedias kujutatakse, olenemata nende rassilisest või etnilisest taustast, võib tugevdada rassilise tähendusega negatiivseid stereotüüpe; arvestades, et kultuurisektoril ja meedial on võimalus edendada kaasatust, võidelda rassismiga ja astuda selliste stereotüüpide vastu;

J.

arvestades, et meie ühiskonnas tuleb tugevdada võitlust nii otsese kui ka varjatud rassismi ja diskrimineerimise vastu internetis ja väljaspool seda ning see on jagatud vastutus; arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad täiendavalt kaaluma, pühenduma ja jätkama tööd, et võidelda struktuurse rassismi ja diskrimineerimise vastu, millega seisavad silmitsi paljud vähemusrühmad;

K.

arvestades, et desinformatsioon on sageli suunatud vähemuste vastu ja õhutab sotsiaalseid rahutusi; arvestades, et tasakaalustatud narratiive edendav sõltumatu ja pluralistlik meedia aitab edendada kaasavat ühiskonda;

L.

arvestades, et solidaarsus ning inimelude ja teiste inimeste austamine on põlvest põlve edasiantavad väärtused; arvestades, et kooliharidusel on selles protsessis oluline roll;

M.

arvestades, et juurdepääs haridusele ja haridustaseme saavutamine on kogu Euroopas teisest rassist kogukondade jaoks probleem; arvestades, et segregatsioon hariduses on Euroopas endiselt ulatuslik probleem; arvestades, et mõnes liikmesriigis jätkub laste paigutamine segregeeritud koolidesse ning diskrimineeriv tava paigutada etniliste ja rassiliste vähemuste lapsed vaimupuudega laste koolidesse;

N.

arvestades, et koolidel on oluline roll kogemuste andmisel mitmekesisuse väärtuse kohta, kaasatuse edendamisel, rassismi vastu võitlemisel ning rassiliste stereotüüpide ja eelarvamuste vähendamisel;

O.

arvestades, et laste ja noorte jaoks on oluline näha, et nad on esindatud kogu ühiskonnas, sealhulgas neile antavas hariduses, kultuuri- ja spordiklubides ning tegevuses, milles nad osalevad, ning internetis ja meedias, mida nad tarbivad;

P.

arvestades, et kuigi spordil on ühiskonna-, kultuuri- ja hariduselus keskne roll ning spordil on võime ühendada mitmesugustest rassidest, rahvustest ja religioonidest pärit inimesi ning kuigi seda saab kasutada kogukondade kokkuviimiseks ning võrdsuse, juurdepääsetavuse ja austuse väärtuste loomiseks, on spordiüritustel ja spordis üldiselt kogu Euroopas korduvalt esinenud rassistlikke vahejuhtumeid ning palju rassismiga seotud probleeme; arvestades, et spordiga seotud rühmades esinev radikaliseerumine tuleb kindlaks teha ja selle vastu võidelda;

Q.

arvestades, et COVID-19 pandeemia negatiivsed tagajärjed on ebaproportsionaalselt mõjutanud rassiliste ja etniliste vähemuste kogukondi, tekitades, tõstes esile ja süvendades ebavõrdsust, sealhulgas kultuuris, meedias, hariduses ja spordis; arvestades, et vihast ajendatud ahistamine ja vaenukuriteod sagenesid COVID-19 pandeemia puhkemisel märkimisväärselt;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 168, milles nõutakse kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset ning mille eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada nende tervishoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 174 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta liidus,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (2) (edaspidi „piiriülese tervishoiu direktiiv“) ja eelkõige selle artiklit 168,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (3),

—

võttes arvesse komisjoni 2018. aasta märtsis avaldatud uuringut piiriülese koostöö kohta „Capitalising on existing initiatives for cooperation in cross-border regions“ (Olemasolevate piiriülese koostöö algatuste kasutamine) (4),

—

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 14. oktoobri 2020. aasta arvamust piiriülese tervishoiu rakendamise ja tulevikuväljavaadete kohta (5),

—

võttes arvesse komisjoni 11. november 2020. aasta teatist „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“(COM(2020)0724),

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 19. novembri 2020. aasta aruannet „Health at a Glance: Europe 2020“ (Euroopa tervishoiu ülevaade 2020. aastal),

—

võttes arvesse oma esimesel lugemisel 9. märtsil 2021 vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (11),

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni tellitud 2021. aasta uuringut piiriülese koostöö kohta tervishoiu valdkonnas (12),

—

võttes arvesse komisjoni suuniseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta aastatel 2014–2020,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0026/2022),

A.

arvestades, et põhitaristu, hästi koolitatud personali ja kvaliteetsete teenuste puudumine NUTS 2. tasandi piirkondades (piirkonnad, kus on 800 000 kuni 3 miljonit elanikku), mille SKP elaniku kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest, ning üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on 75–90 % EL 27 keskmisest, takistab tõsiselt võrdset juurdepääsu tervishoiule ning on peamine põhjus, miks kvaliteetne tervishoiutaristu ning piisav arv hea väljaõppega tervishoiutöötajaid peaksid olema kõigi riikide ja piirkondlike valitsuste prioriteet;

B.

arvestades, et COVID-19 pandeemia puhang tõi esile tervishoiusektori otsustava tähtsuse, pani tervishoiusüsteemid ja tervishoiutöötajad suure surve alla ning paljastas tervishoiusüsteemide nõrkused ja puudused ning tervishoiu erinevused ja ebavõrdsuse ELis ja selle liikmesriikides, eelkõige piirialadel, äärepoolseimates piirkondades, äärealadel, maapiirkondades ja väikese rahvastikutihedusega piirkondades;

C.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika oli koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+) kaudu esimene kaitseliin COVID-19 pandeemia vastu, mis tõendas, et see poliitika võib aidata märkimisväärselt vähendada tervisealast ebavõrdsust, toetades edusamme e-tervises, e-meditsiinis ja muudes digitaliseerimise vormides, mis on küll uute võimaluste allikas, kuid nõuab ka asjakohast varustust iga konkreetse olukorraga toimetulekuks, samuti meditsiinitöötajate koolitamist, et tulla toime iga konkreetse olukorraga;

D.

arvestades, et tervishoiuteenuste osutamise standard ELis on endiselt liikmesriikide eesõigus ja piirkondade vahel esineb märkimisväärseid erinevusi, mis põhjustab ebavõrdsust; arvestades, et NUTS 2 tasandipiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75 % EL 27 keskmisest, ei suuda eraldada ligilähedaseltki sel määral ressursse, mida eraldavad elaniku kohta tervishoiule enam arenenud piirkonnad;

E.

arvestades, et ELi vahendid, mille eesmärk on leevendada mõningaid neist probleemidest, piirduvad enamasti nn pehme õigusega, mille tulemuseks on üldised puudused; arvestades, et vaja on struktureeritumat lähenemisviisi liidu tasandil, mida täiendavad tugevam ja terviklikum õigusraamistik ja õiguslikult siduvad meetmed, et parandada koostööd ja kooskõlastamist liikmesriikide vahel, kaitsta paremini inimeste tervist ja tegeleda tõhusalt olemasolevate erinevustega tervishoius;

F.

arvestades, et komisjon toetab tervishoiualast piiriülest koostööd arvukate uuringute ja algatuste kaudu, sealhulgas programmi Interreg kaudu, mida rahastatakse struktuurifondidest;

G.

arvestades, et piiriülene tervishoiualane koostöö nõuab paljude partnerite, sotsiaal- ja meditsiiniasutuste, tervisekindlustusasutuste ja avaliku sektori asutuste toetust ja kaasamist, et kõrvaldada piiriületusega seotud takistused sellistes valdkondades nagu vaba liikumine, teave, erinevad maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid, samuti tervishoiutöötajate kvalifikatsioonide tunnustamine ja tervishoiuasutuste ees seisvad tõkked;

H.

arvestades, et õigus kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele meditsiiniteenustele, on osa Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja peaks olema kättesaadav inimestele piirialadel, mis moodustavad 40 % ELi territooriumist, kus elab peaaegu kolmandik ELi elanikkonnast ning kus majanduslik olukord on liikmesriikide teiste piirkondadega võrreldes üldiselt halvem, eelkõige piirialadel, kus rahvastikutihedus on väiksem ja kus majandus on habras, nagu maapiirkonnad, äärealad, äärepoolseimad piirkonnad ja saared;

I.

arvestades, ühtekuuluvuspoliitikat on vaja tugevdada, et vähendada erinevusi tervishoiuteenuste osutamise standardite vahel ELis;

J.

arvestades, et tervishoiukulud moodustavad peaaegu 10 % ELi SKPst ning tervisega seotud valdkondades töötavad inimesed moodustavad 15 % ELi tööjõust; arvestades, et liikmesriikide ja nende piirkondade vahel püsivad endiselt märkimisväärsed erinevused tervishoiukulude tasemes ning arstide ja tervishoiutöötajate kättesaadavuses;

K.

arvestades, et ulatuslik lahkumine piirialadelt, eelkõige noorte ja kvalifitseeritud tööjõu lahkumine, näitab majanduslike võimaluste puudumist nendes piirkondades ning muudab need tervishoiusektori töökohtade mõttes veelgi vähem atraktiivseteks; arvestades, et õiglaste tervishoiuteenuste arendamiseks vajalike inimressursside nappus, mis on tingitud kas üliõpilaste arvu piiramisest või karjäärivõimaluste puudumisest, on Euroopa tervishoiusüsteemide kestlikkuse üks põhiküsimusi;

L.

arvestades, et kahes viimases mitmeaastases finantsraamistikus olid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) tervishoiuinvesteeringud koondunud pigem vähem arenenud liikmesriikidesse ja NUTS 2 tasandi piirkondadesse, mille SKP elaniku kohta on madalam kui 75 % ELi 27 liikmesriigi keskmisest, keskendudes tavaliselt tervishoiuteenuste ajakohastamisele, samas kui Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) investeeringud olid suunatud tervishoiuteenuste kättesaadavusele ning koondunud riikidesse, kus esinesid erilised probleemid seoses juurdepääsuga taskukohastele, kestlikele ja kvaliteetsetele teenustele;

M.

arvestades, et praegu lasub esmane vastutus tervishoiu eest liikmesriikidel, kuna nad kontrollivad tervishoiuteenuste ja meditsiinitavade korraldamist ja rahastamist;

N.

arvestades, et taasterahastu NextGenerationEU prioriteetide hulka kuuluvad digiteerimine ja tervishoiusüsteemi vastupanuvõime;

O.

arvestades, et piiriülene tervishoid on üks poliitikavaldkondi ja tegevusvaldkondi, mida õiguslikud ja muud takistused kõige enam mõjutavad, kuna riikide süsteemide vahel on suured erinevused;

P.

arvestades, et Euroopa tervishoiuliit peaks aitama kaasa tihedamale koostööle, koordineerimisele ja tervisealaste teadmiste jagamisele liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel ning edendama seda ning suurendama ELi suutlikkust tegelda piiriüleste terviseohtudega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 174 liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (1) (ühissätete määrus), ja eriti selle esimest poliitikaeesmärki, nagu on sätestatud artiklis 5,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ (programmi „Digitaalne Euroopa“ määrus) (8), mille eesmärk on toetada digiüleminekut ELis,

—

võttes arvesse taasterahastut „NextGenerationEU“,

—

võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—

võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

—

võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava (2021–2027) – Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

—

võttes arvesse komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit käsitlevaid aruandeid 2020. aasta kohta,

—

võttes arvesse oma struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 15. juuni 2018. aasta uuringut „Digital Agenda and Cohesion Policy“ (Digitaalarengu tegevuskava ja ühtekuuluvuspoliitika),

—

võttes arvesse ELi ministrite ja liikmesriikide esindajate ning Norra ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud 9. aprilli 2019. aasta kohustuste deklaratsiooni naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas,

—

võttes arvesse 8. detsembri 2020. aasta Berliini deklaratsiooni digitaalühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 16. oktoobri 2020. aasta aruannet „Gender Equality Index 2020: Digitalisation and the future of work“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2020: digiüleminek ja töö tulevik),

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu soovitust lairibaühenduse kohta, muudetud 24. veebruaril 2021,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2. oktoobri 2020. aasta järeldusi COVID-19, ühtse turu, tööstuspoliitika, digitaalpoliitika ja välissuhete ning eriti digiülemineku kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2020. aasta järelduste projekti keskkonnakasuliku digitaliseerimise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 2021. aasta järelduste projekti kaugtöö kohta,

—

võttes arvesse Brüsseli ühendkava kaugtöö ja kliima kohta,

—

võttes arvesse oma majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 30. aprilli 2021. aasta uuringut „The impact of teleworking and digital work on workers and society: Special focus on surveillance and monitoring, as well as on mental health of workers“ (Kaugtöö ja digitaalse töö mõju töötajatele ja ühiskonnale: pöörates erilist tähelepanu järelevalvele ja seirele, samuti töötajate vaimsele tervisele),

—

võttes arvesse komisjoni algatust ELi arukate külade tegevuskava kohta,

—

võttes arvesse oma struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 30. septembri 2020. aasta uuringut „EU Lagging Regions: state of play and future challenges“ (ELi mahajäänud piirkonnad: praegune olukord ja tulevased probleemid),

—

võttes arvesse 5. ja 6. septembri 2016. aasta teist Corki deklaratsiooni „Parem elu maapiirkondades“,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee ja komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta ühisuuringut „Innovation camp methodology handbook: realising the potential of the entrepreneurial discovery process for territorial innovation and development“ (Innovatsioonilaagri metoodika käsiraamat: territoriaalse innovatsiooni ja arenduse jaoks ettevõtlusvaimus toimuva avastamisprotsessi potentsiaali realiseerimine) (9),

—

võttes arvesse Iirimaa maaelu arengu poliitikat aastateks 2021–2025 „Our Rural Future“ (Meie maapiirkondade tulevik) ja selle tähelepanu kaugtööle maapiirkondades,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 28. septembri 2020. aasta aruannet „Living, working and COVID-19“ (Elamine, töötamine ja COVID-19),

—

võttes arvesse komisjoni 2019. aasta augusti uuringut „The changing nature of work and skills in the digital age“ (Töö ja oskuste muutuv olemus digitaalajastul) (10),

—

võttes arvesse komisjoni 2018. aasta detsembri töödokumenti „The Geography of EU Discontent“ (ELi rahulolematuse geograafia) (11),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa digituleviku kujundamise kohta: digitaalse ühtse turu toimimise tõkete kõrvaldamine ning tehisintellekti parem kasutamine Euroopa tarbijate huvides (12),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (13),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlike keskkonnastrateegiate kohta kliimamuutuste vastases võitluses (14),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni ELi piirkondade demograafiliste trendide muutmise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil (15)

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni saadetud kirja,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0010/2022),

A.

arvestades, et ELi eesmärk on jätkata tulemuslikku digitaalpoliitikat, mis võimaldaks inimestel ja ettevõtetel kõigis piirkondades saavutada kestlik ja jõukas digitaalne tulevik;

B.

arvestades, et digiüleminek peab olema õiglane ja kaasav, looma võimalusi ning edendama võrdõiguslikkust, elukvaliteeti, piirkondlikku konkurentsivõimet ja majanduse kaasajastamist;

C.

arvestades, et digiüleminek peab toimuma samaaegselt käimasoleva roheüleminekuga (mille ühisnimetus on kaksiküleminek); arvestades, et selle sotsiaalset mõõdet ei tohi tähelepanuta jätta;

D.

arvestades, et kaasaegne majandus hõlmab seda, et ettevõtted võtavad kasutusele uued ärimudelid kooskõlas neljandat tööstusrevolutsiooni esindavate suundumustega, mis vastavad digiülemineku ja rohepöörde kaasaegsetele väljakutsetele;

E.

arvestades, et nendes Euroopa piirkondades, kus vajadus kestliku ülemineku järele on kõige suurem, on üldjuhul kõrge vaesuse ja tõrjutuse määr; arvestades, et kiireks taastumiseks on vajalikud otsustavad meetmed ja investeeringud, mis peaksid keskenduma pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, käivitama uuesti majandustegevuse, soodustama kestlikku arengut, rohe- ja digiüleminekut ning rakendama Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet;

F.

arvestades, et mitmeaastane finantsraamistik koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ on ELi senine suurim stiimulite pakett, mis aitab ehitada üles keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat COVID-19-järgset ELi; arvestades, et samal ajal pakub uus ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikidele enneolematut võimalust edendada digitaliseerimist, kuna see nõuab, et nad eraldaksid miinimumsumma digiüleminekuks ja tagaksid sellise rahastamise saamiseks teatavate tingimuste kehtimise, nagu on kirjeldatud 2021.-2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika investeerimisraamistikus;

G.

arvestades, et geograafia, vanuse, soo, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku staatuse ja sissetuleku mõistes valitseb ELis endiselt digilõhe, mis takistab mõnedel üksikisikutel ja ettevõtetel digiüleminekust kasu saamist; arvestades, et see digilõhe võib veelgi võõrandada rahvastiku vähenemise all kannatavaid piirkondi, suurendades ELi territoriaalset tasakaalustamatust;

H.

arvestades, et lairibaühenduse katvuse tase Euroopas näitab, et endiselt on vaja märkimisväärseid investeeringuid, eriti maapiirkondades, kus 10 % majapidamistest ei ole ühegi püsivõrguga kaetud ja 41 %-l puudub igasugune kiire lairibatehnoloogia ning ainult 59 %-l on juurdepääs järgmise põlvkonna lairibaühendusele (vähemalt 30 Mbit/s), võrreldes 87 % majapidamistega ülejäänud ELis (16); arvestades, et lisaks kehvale IKT-ühendusele seisavad maapiirkonnad ja äärepoolsed piirkonnad sageli silmitsi muude struktuuriliste probleemidega, nagu taristu ja teenuste puudumine, väikesed sissetulekud või hariduse ja kultuuriväärtuste puudumine, mis sunnib kõrge kvalifikatsiooniga inimesi liikuma perspektiivikamatesse piirkondadesse (ajude äravool) (17); arvestades, et ELi rahastamine peaks hõlbustama hädavajaliku taristu loomist, et lahendada demograafilisi probleeme;

I.

arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 99 % kõigist ELi ettevõtetest ja andes tööd umbes 100 miljonile inimesele; arvestades, et need moodustavad rohkem kui poole Euroopa SKPst ning on kesksel kohal mitte ainult ELi kahekordse ülemineku saavutamisel kestlikule ja digitaalmajandusele, vaid ka lisandväärtuse loomisel igas majandussektoris; arvestades, et võrreldes 54 %-ga suurettevõtetest on oma ettevõtetesse edukalt digitaaltehnoloogiaid integreerinud vaid 17 % VKEdest; arvestades, et mõned tööstusharud ja traditsioonilised sektorid, nagu ehitus, põllumajandus- ja toiduainetetööstus, tekstiilitööstus ja terasetööstus, on digiüleminekus maha jäänud (18);

J.

arvestades, et kuigi COVID-19 pandeemia on kaasa toonud kaugtöö ja IKT-põhise liikuva töö (TICTM) (19) ulatusliku laienemise, mis pakub suurt potentsiaali töökohtade edasiseks ühendamiseks linnakeskustest väiksemate linnade, eeslinnade ja maapiirkondadega, on kõrge ja madala palgaga töötajate, spetsialistide ja lihttööliste ning sugude vahel kaugtöö võimes märkimisväärseid erinevusi (20); arvestades, et kaugtöö ja IKT-põhine liikuv töö ning teenuste digitaliseerimine võib teatud tingimustel hõlbustada geograafiliselt tasakaalustatuma tööhõive ja rahvastiku jaotuvust;

K.

arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele kaasaaitamiseks peaks ESF+ toetama investeeringuid inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, pakkudes samal ajal toetust, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, kaasavust, tulemuslikkust ja asjakohasust tööturu jaoks, sealhulgas edendada digiõpet ja haridustöötajate kutsealast arengut; arvestades, et see toetaks majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174;

L.

arvestades, et COVID-19 pandeemia kogemused on näidanud, kui oluline on majanduse ja ühiskonna toimimiseks digitaalse taristu arendamine, seda muu hulgas tervishoiuteenuste, hariduse ja avaliku halduse jaoks; arvestades, et COVID-19 pandeemia on suurendanud paljusid juba olemasolevaid probleeme maapiirkondades ja rõhutanud nende piirkondade nõrku kohti, eelkõige seoses digivõimekuse, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja nende osutamise, hariduse, lairibaühendusele juurdepääsu, väärtusahelate vastupanuvõime ja digioskustega;

M.

arvestades, et kuigi Euroopa oskuste tegevuskavaga seati eesmärgiks, et 2025. aastaks oleks 70 %-l ELi täiskasvanud elanikkonnast vähemalt põhilised digioskused, ei ole komisjoni andmetel 42 %-l ELi elanikkonnast endiselt põhilisi digioskusi ja 37 %-l töötajatest puuduvad endiselt piisavad digioskused; arvestades, et IKT oskustes esineb endiselt suuri geograafilisi erinevusi; arvestades, et naised on ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ebaproportsionaalselt alaesindatud, kuna nad täidavad vaid 17 % (21) spetsialiseerunud IKTga seotud ülesannetest ning neil on väiksema tõenäosusega spetsiaalsed digioskused ja nad töötavad IKTga seotud valdkondades; arvestades, et vähem kui 25 % ELi 27 liikmesriigi ettevõtetest pakkus 2019. aastal oma töötajatele IKT-koolitust, kusjuures liikmesriikide vahel oli märkimisväärseid erinevusi (22); arvestades, et sooline lõhe on endiselt püsiv eelkõige idufirmade puhul, sest 2020. aastal läks 91 % kogu Euroopa tehnoloogiavaldkonda investeeritud kapitalist endiselt ainult meestest koosnevatele asutajameeskondadele (23);

N.

arvestades, et IKT-sektori arendamine ja innovatsiooni edendamise meetmed on samuti vajalikud, et toetada majandus- ja sotsiaalvaldkonna digiüleminekut üldiselt ning eriti digiüleminekut tööstussektorites;

O.

arvestades, et avalike teenuste digitaliseerimine peab käima käsikäes õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (24) sätetega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (BCS–GH811–4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077486/02,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (2), artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 8. juulil 2021. aastal vastu võetud ja 16. augustil 2021. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (4),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et 19. septembril 2018 esitas Belgias asuv BASF Agricultural Solutions Belgium NV, mis on Saksamaal asuva BASF SE filiaal, Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu BASF Agricultural Solutions Seed US LLC (edaspidi „taotleja“) nimel vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB811 (edaspidi „geneetiliselt muundatud puuvill“) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud puuvilla või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid mida ei viljelda;

B.

arvestades, et 8. juulil 2021 võttis EFSA geneetiliselt muundatud puuvillale loa andmise kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 16. augustil 2021;

C.

arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvill aretati nii, et see annab tolerantsuse glüfosaadi ja HPPDd inhibeerivate herbitsiidide suhtes (5); arvestades, et HPPDd inhibeerivate herbitsiidide hulka kuuluvad sellised herbitsiidid nagu isoksaflutool, mesotrioon ja tembotrioniin;

D.

arvestades, et kuigi puuvillaseemneõli kasutatakse Euroopas inimtoiduks suhteliselt vähe, leidub seda paljudes toiduainetes, sealhulgas salatikastmetes, majoneesis, valikpagaritoodetes, šokolaadivõietes ja -helvestes; arvestades, et loomadele söödetakse puuvilla peamiselt puuvillaseemnekoogi või -jahuna või täisrasvaste puuvillaseemnetena (6); arvestades, et ka inimesed tarbivad puuvilla puuvillajahuna;

E.

arvestades, et komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 (7) nõutakse selle hindamist, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate tulemust; arvestades, et kõnealuse rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiidiresistentsete taimede puhul;

F.

arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu (8); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud puuvill puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadi- ja HPPDd inhibeerivate herbitsiidide annustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke suuremates kogustes;

G.

arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet (9);

H.

arvestades, et EFSA andmetel puuduvad toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski (10);

I.

arvestades, et liidu poolt heaks kiidetud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohaselt on isoksaflutool väga mürgine veeorganismidele ja arvatavasti kahjustab loodet (11); arvestades, et riskihindamise eesmärgil kasutati geneetiliselt muundatud puuvilla puhul ainult isoksaflutooli; arvestades, et HPPDd inhibeerivate herbitsiidide hulka kuulub siiski palju herbitsiide, sealhulgas mesotrioon, millel võib EFSA andmetel olla endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused (12);

J.

arvestades, et sõltumatu teadusliku analüüsi (13) kohaselt on lisaherbitsiidide toimeainete toimeviisi tõttu tõenäoline, et nende herbitsiidide kasutamine põhjustab taimedes stressireaktsioone ning mõjutab seega geeniekspressiooni ja taime koostist ennast;

K.

arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOdele loa andmise menetluse raames ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (14);

L.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi (15); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad seda, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust geneetiliselt muundatud puuvilla võrdleva hindamise ega selle ohutuse kohta, et geneetiliselt muundatud puuvilla viljelemine toob kaasa kolmandate riikide ettevõtjate suurema kokkupuute glüfosaadiga, mille mõju tervisele on praegu vaieldav, kuid võib olla kahjulik, et toksikoloogia kohta esitatud teave ja andmed ei ole piisavad ning et seirekavas ei ole seiretegevust seotud asjakohaste kaitse-eesmärkidega;

M.

arvestades, et õigusega toidule tegeleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju (16); arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine (17); arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvilla impordi lubamine suurendaks nõudlust selle glüfosaadi ja HPPDd inhibeerivate herbitsiididega töödeldud põllukultuuri järele, suurendades seeläbi kolmandate riikide töötajate ja keskkonna kokkupuudet sellega; arvestades, et töötajate ja keskkonna suurema kokkupuute oht on herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul eriti murettekitav, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

N.

arvestades, et 2020. aastal avaldatud eelretsenseeritud uuringu kohaselt võib Roundup, üks maailma kõige laialdasemalt kasutatavatest glüfosaadipõhistest herbitsiididest, tuua kaasa elurikkuse vähenemise, muutes ökosüsteemid saaste ja kliimamuutuste suhtes haavatavamaks (18);

O.

arvestades, et Mehhikos 2021. aastal tehtud eelretsenseeritud teadusuuring näitas transgeenide introgressiooni (19) füsioloogilist, ainevahetuslikku ja ökoloogilist mõju looduslikus puuvillas ning selles leiti, et muu hulgas muutis looduslikus puuvillas looduslikes tingimustes cp4-epsps (glüfosaaditolerantsete) geenide avaldumine õievälise nektari sekretsioonitaset ja seega selle seost erinevate sipelgaliikidega ning taimetoiduliste tekitatud kahju taset (20); arvestades, et uuringus märgitakse, et „kui me tahame säilitada kohapeal looduslike sugulasliikide esmast geenikogumit, peame tegema kindlaks ökoloogilised ja arenguprotsessid, mida mõjutavad nende transgeenide olemasolu ja püsivus nende populatsioonis“, ning et „nende geenide avastamisel on võimalik viivitamata kavandada leevendamisstrateegiaid kahju ulatuse vähendamiseks“; arvestades, et kõige tõhusam strateegia transgeenide introgressiooni ja sellega seotud ohtude leevendamiseks looduslikele populatsioonidele ja elurikkusele oleks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega vältida eelkõige transgeensete kultuuride viljelemist;

P.

arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda (21); arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvilla importi ei tohiks lubada, kuna selle viljelemine ja sellest tulenev transgeenide introgressioon võib loodusliku puuvilla ökosüsteemides hapra ökoloogilise koostoime tasakaalust välja viia;

Q.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õigusaktide asjakohased sätted peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

R.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust;

S.

arvestades, et komisjon tunnistab, et asjaolu, et komisjon võtab GMOdele loa andmise otsused jätkuvalt vastu ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, on problemaatiline ning tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise otsustamisel muutunud normiks;

T.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu kokku 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (3 resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament väljendanud vastuseisu GMOde turule laskmisele juba 23 korral; arvestades, et ühelegi asjaomasele GMO-le loa andmiseks ei saadud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et põhjused, miks liikmesriigid lubade andmist ei toeta, on muu hulgas ettevaatuspõhimõtte mittejärgimine loamenetluses ja riskihindamisega seotud teaduslikud kahtlused;

U.

arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

V.

arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta (22);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704–12 (ACS–GMØØ5–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278–9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS–GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON–89788–1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS–40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS–40278–9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).

—

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547–127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0365).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0366).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN–IR6Ø4–5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0367).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON–88Ø17–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0368).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON–89Ø34–3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0369).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × T304–40 × GHB119 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0080).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZIR098 (SYN-ØØØ98-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0081).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba DAS-81419-2 × DAS-44406-6 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0334).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0335).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt 11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0336).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba GMB151 (BCS GM151 6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0024).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS GHØØ2 5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0025).

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 (DP-Ø73496-4) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D077485/02,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (2),

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (3), artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 5. mail 2021. aastal vastu võetud ja 17. juunil 2021. aastal avaldatud arvamust (4)

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (5),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et Belgias asuv äriühing Pioneer Overseas Corporation esitas 15. mail 2012. aastal USAS asuva äriühingu Pioneer Hi-Bred International Inc. (taotleja) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud rapsi 73496 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et taotlus puudutas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud rapsi 73496 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid mitte kultiveerimiseks;

B.

arvestades, et 5. mail 2021 võttis EFSA geneetiliselt muundatud rapsile loa andmise kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 17. juunil 2021;

C.

arvestades, et geneetiliselt muundatud raps talub glüfosaati (6) tänu glüfosaadi atsetüültransferaasi valgu GAT4621 esinemisele;

D.

arvestades, et rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 nõutakse selle hindamist, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate tulemust; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiidiresistentsete taimede puhul;

E.

arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu (7); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud raps puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadiannustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke ja nende lagunemisprodukte (metaboliite) suuremates kogustes;

F.

arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet (8);

G.

arvestades, et EFSA sõnul puuduvad toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata tarbijate riske metaboliitide N-atsetüül-glüfosaat ja N-atsetüül-AMPA puhul, mis on asjakohased kasutamiseks geneetiliselt muundatud glüfosaaditolerantsetel taimesortidel, mida imporditakse liitu (9);

H.

arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOdele loa andmise menetluse raames ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim lisaherbitsiide lagundab, ja metaboliitide koostist ning seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (10);

I.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi (11); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muu hulgas seda, et geneetiliselt muundatud rapsi riskihindamisel kasutatavad metoodilised lähenemisviisid erinevad mõnel juhul EFSA suunistes soovitatutest, mis tähendab, et riskihindamisel on ilmsed puudujäägid ja et ohutuse kohta ei saa teha kindlaid järeldusi, et katsekohtade representatiivsus liitu imporditud rapsi kaubanduslikul tootmisel esinevate erinevate keskkonnatingimuste puhul ei ole piisavalt tõendatud, et glüfosaadiga töötlemise jääkide ja glüfosaadi metaboliitide sisaldust geneetiliselt muundatud rapsis ei ole hinnatud, et geneetiliselt muundatud rapsi ohutust ei saa kinnitada ilma teabeta glüfosaadi, N-atsetüül-glüfosaadi ja selle metaboliitide kontsentratsiooni kohta ning puuduvad tõendid selle kohta, et atsetüül-glüfosaat ei ole toksiline;

J.

arvestades, et õigusega toidule tegeleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju (12); arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine (13); arvestades, et geneetiliselt muundatud rapsi impordi lubamine suurendaks nõudlust selle glüfosaadiga töödeldud põllukultuuri järele, suurendades seeläbi kolmandate riikide töötajate ja keskkonna kokkupuudet sellega; arvestades, et töötajate ja keskkonna suurema kokkupuute oht on herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul eriti murettekitav, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

K.

arvestades, et 2020. aastal avaldatud eelretsenseeritud uuringu kohaselt võib Roundup, üks maailma kõige laialdasemalt kasutatavatest glüfosaadipõhistest herbitsiididest tuua kaasa elurikkuse vähenemise, muutes ökosüsteemid saaste ja kliimamuutuste suhtes haavatavamaks (14);

L.

arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda (15);

M.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õigusaktide asjakohaseid sätted peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

N.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. jaanuaril 2022 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust;

O.

arvestades, et komisjon tunnistab, et asjaolu, et komisjon võtab GMOdele loa andmise otsused jätkuvalt vastu ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, on problemaatiline ning tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise otsustamisel muutunud normiks;

P.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament väljendanud GMOde turule laskmisele vastuseisu juba 23 korral; arvestades, et ühelegi asjaomasele GMO-le loa andmiseks ei saadud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et põhjused, miks liikmesriigid lubade andmist ei toeta, on muu hulgas ettevaatuspõhimõtte mittejärgimine loamenetluses ja riskihindamisega seotud teaduslikud kahtlused;

Q.

arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

R.

arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta (16);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029).

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056).

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).

—

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0365).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0366).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0367).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0368).

—

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0369).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × T304-40 × GHB119 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0080).

—

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZIR098 (SYN-ØØØ98-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0081).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba DAS-81419-2 × DAS-44406-6 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0334).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0335).

—

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt 11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0336).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba GMB151 (BCS-GM151-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0024).

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS-GHØØ2-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0025).