(1)

Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (25) on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme nii üksikute kasutajate kui ka ühiskonna jaoks tervikuna.

(1)

Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (25) on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel uudsel ja uuenduslikul viisil teavet edastada ja saada ning tehinguid teha , mille tulemusel on nende teabevahetus-, tarbimis- ja ettevõtlustavad muutunud . Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme üksikute kasutajate , äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna.

(2)

Liikmesriigid kehtestavad üha enam õigusakte käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas, millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist. Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et pakkuda ettevõtjatele juurdepääsu uutele turgudele ja võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid.

(2)

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas üha enam õigusakte , millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist , mis põhjustab siseturu killustumist . Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et tagada ettevõtjatele pääs uutele turgudele , luua võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning anda tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid , ilma et tekiks tehnoloogiline kinnistumine, ning vähendada vahendusteenuste osutajate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust .

(3)

Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige väljendus-, teabe- ja ettevõtlusvabaduse õigust ning õigust mitte olla diskrimineeritud.

(3)

Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi ja -vabadusi , mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, inimväärikuse ja era- ja pereelu austamist, väljendus- ja teabevabadust , meediavabadust ja -pluralismi, ettevõtlusvabadust, tarbijakaitse kõrget taset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning õigust mitte olla diskrimineeritud. Lastel on eriõigused, mis on sätestatud harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Seega tuleks kõigi lapsi puudutavate teemade puhul lähtuda ennekõike lapse parimatest huvidest. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kommentaaris nr 25 (laste õiguste kohta digikeskkonnas) sätestatakse, kuidas kohaldada neid õigusi digimaailmas.

(4)

Seega tuleks siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama.

(4)

Siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks tuleks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust , kaitstes tarbijaid ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama , kuid seejuures tuleks järgida põhiõigusi .

(4a)

Digiteenuste tähtsust arvestades tuleb käesoleva määrusega tagada õigusraamistik, mis kindlustab kõigile teenusesaajatele, sealhulgas puuetega inimestele, täieliku, võrdse ja piiramatu juurdepääsu vahendusteenustele. Seetõttu peavad vahendusteenustele, sealhulgas nende kasutajaliidestele, esitatavad juurdepääsetavuse nõuded olema kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, nagu Euroopa ligipääsetavuse akt ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv, ja liidu õigust tuleb edasi arendada, et digitaalse innovatsiooni tulemusena ei jäetaks kedagi kõrvale.

(6)

Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, transpordi-, majutus- või kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.

(6)

Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, inimeste ja kaupade transport ning majutus- ja kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.

(8)

Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tal on märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1215/2012 (27) artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.

(8)

Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)  nr  1215/2012 (27) artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.

(9)

Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL (28) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) …/ (29) – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus . Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme kohaldatakse siiski küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid riiklikul tasandil .

(9)

Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL (28) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)  2021 / 784  (29). Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme tuleks aga kohaldada küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid . Liikmesriikide ja teenuseosutajate abistamiseks peaks komisjon koostama suunised selle kohta, kuidas liidu eri õigusaktide ja käesoleva määruse vahelist koostoimet ja täiendavust tõlgendada ning kuidas vältida teenuseosutajatele esitatavate nõuete kattumist ja sarnaste nõuete tõlgendamisel võimalikke vastuolusid. Eelkõige tuleks suunistes selgitada vastuolusid, mis võivad tekkida käesolevas määruses osutatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja kohustuste vahel, ning märkida, milline õigusakt peaks olema ülimuslik.

(9a)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 tuleks arvesse võtta kultuuriaspekte, eelkõige selleks, et austada ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Käesoleva määrusega tuleb aidata kaitsta väljendus-, teabe- ja meediavabadust ning edendada meedia pluralismi ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

(10)

Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148 (30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150 (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ (32) ja määrus […/…] (33), mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ sätetest; tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/ EC  (34) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/ EÜ  (35) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ (36), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161 (37), ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67938 (38). Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(10)

Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148 (30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150 (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ (32) ja määrus […/…], mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest (33) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972  (33a); tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/ EÜ  (34), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/ EL  (35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ (36), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161 (37) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 , määrus (EL) 2019/1020, direktiiv 2001/95/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, määrus (EL) 2017/2394  (37a) ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (38). Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu ega liikmesriigi õigusaktide kohaldamist.

(11)

Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.

(11)

Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide , eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.

(12)

Et saavutada eesmärk tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitleda mõistet „ebaseaduslik sisu“ laialt ning see peaks hõlmama ka ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või seotud ebaseadusliku tegevusega , nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega kooskõlas olevast siseriiklikust õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.

(12)

Et saavutada eesmärk tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel mõiste „ebaseaduslik sisu“ kaudu toetada üldist põhimõtet, mille kohaselt peaks see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, olema ebaseaduslik ka internetis. Mõiste „ebaseaduslik sisu“ tuleks korrektselt määratleda ning see peaks hõlmama ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, sest puudutab ebaseaduslikku tegevust , nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, ebaseaduslik kauplemine loomade, taimede ja ainetega, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus , ebaseaduslike teenuste, eelkõige majutusteenuse osutamine lühiajalise rendi platvormide kaudu, mis ei vasta liidu või liikmesriigi õiguse nõuetele . Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega , sealhulgas hartaga, kooskõlas olevast liikmesriigi õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.

(13)

Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalfunktsioon, mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Viidatud funktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus.

(13)

Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis või kõrvalfunktsioon või põhiteenuse funktsioon , mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni või põhiteenuse funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Sellise vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta digiplatvormiks pilvandmetöötlusteenuseid, mille puhul teatava sisu levitamise lubamine on vähetähtis või kõrvalfunktsioon. Kui pilvandmetöötlusteenuseid kasutatakse taristuna, näiteks internetipõhise rakenduse või digiplatvormi salvestus- ja andmetöötlustaristu teenustena, ei tohiks pilvandmetöötlusteenuseid endid pidada vahendiks, mille abil levitatakse avalikkusele teavet, mida säilitatakse või töödeldakse tema hallatava rakenduse või digiplatvormi kasutaja nimel.

(14)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Pelgalt võimalust luua kindla teenuse kasutajate rühmi ei tohiks käsitada kui asjaolu, mis osutab sellele , et kõnealuse teenuse abil teavet üldsusele ei levitata. Samas peaks kontseptsiooni haardest välja jääma teabe levitamine kinnistes rühmades , kuhu kuulub piiratud hulk eelnevalt kindlaksmääratud isikuid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (39) määratletud isikutevahelise side teenused , nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu . Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.

(14)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Kui teabele juurdepääsuks on vaja registreerimist või kasutajarühma vastuvõtmist, tuleks seda teavet seetõttu pidada teabeks , mida on levitatud üldsusele , üksnes juhul, kui teabele juurdepääsu soovivad kasutajad registreeritakse või võetakse vastu automaatselt , ilma et keegi otsustaks, kellele juurdepääs anda . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (39) määratletud isikutevahelise side teenuste , nagu e-kirja- või erasõnumiteenuste kaudu vahetatavat teavet ei peeta teabeks, mida on levitatud üldsusele . Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.

(16)

Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

(16)

Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse , järjepidevuse, prognoositavuse, juurdepääsetavuse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat nagu ka tehnoloogia arengut ja turusuundumusi .

(18)

Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Teabe üle kontrolli omamisena ei tohiks aga käsitada üksnes järjestamist, järjestikust kuvamist ega soovitussüsteemi kasutamist. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.

(20)

Vahendusteenuste osutaja , kes teeb ebaseadusliku tegevuse huvides teenusesaajaga teadlikult koostööd, ei osuta oma teenust neutraalselt ning ei peaks seega saama kasu käesolevas määruse vastutusest vabastamise sättest .

(20)

Kui vahendusteenuste osutaja teeb teenusesaajaga ebaseadusliku tegevuse huvides teadlikult koostööd, tuleks sellist teenust käsitada teenusena, mida ei ole osutatud neutraalselt, ja seetõttu ei tohiks olla õigust kohaldada selle teenuseosutaja suhtes käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamist .

(21)

Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabega vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja ei muuda edastatavat teavet. Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, kuna sellised manipulatsioonid ei muuda edastatava teabe terviklust.

(21)

Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabe sisuga vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja edastatavat teavet ei muuda . Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, sest edastatava teabe terviklust nendega ei muudeta .

(22)

Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kellel on tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Eemaldamine või juurdepääsu tõkestamine peaks toimuma väljendusvabaduse põhimõtte järgi . Teenuseosutajal võib tekkida tegelik teadmine või teadlikkus sellisest teabest eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas ettevõtja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta.

(22)

Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kes on saanud teada, et sisu on ebaseaduslik, ja kellel on seetõttu tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Sisu eemaldamisel ja sisule juurdepääsu tõkestamisel tuleks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja järgida põhiõiguste hartat, sealhulgas väljendusvabaduse põhimõtet, ning õigust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta . Teenuseosutajal võib tekkida sisu ebaseaduslikkusest tegelik teadmine või teadlikkus eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas veebimajutusteenuse osutaja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta. Kui teenuseosutajad tegutsevad tegelike teadmiste alusel, peaks nende suhtes olema õigus kohaldada käesolevas määruses osutatud vastutusest vabastamise sätteid.

(23)

Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks keskmise ja piisavalt teavitatud tarbija selliselt arvama panna.

(23)

Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks tarbija selliselt arvama panna. Selline arvamus võib tekkida näiteks juhul, kui digiplatvorm, mis lubab kauplejatega kauglepinguid sõlmida, ei näita käesoleva määruse kohaselt selgelt kaupleja identifitseerimisandmeid või turustab toodet või teenust enda nimel, selle asemel et kasutada seda tarniva kaupleja nime, või kui teenuseosutaja määrab kaupleja pakutavate kaupade või teenuste lõpliku hinna.

(25)

Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist, kui selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides. Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.

(25)

Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist üksnes seetõttu , et nad teevad vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi, tingimusel, et selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides ning sellega kaasnevad täiendavad kaitsemeetmed, millega hoitakse ära seadusliku sisu liigne eemaldamine. Vahendusteenuste osutajad peaksid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et kui sisu modereerimiseks kasutatakse automaatseid vahendeid, on tehnoloogia piisavalt usaldusväärne, et piirata võimalikult palju vigade määra juhul, kui teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks ekslikult . Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.

(26)

Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud veebikeskkonnas tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste pakkujaid , sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks asjakohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul osalisele , kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetse ebaseadusliku sisu vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu.

(26)

Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud ja avatud veebikeskkondades tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste osutajaid , sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks kõik sellekohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul konkreetsele teenuseosutajale , kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetsete ebaseadusliku sisu elementide vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu. Seega peaksid teenuseosutajad tegutsema juhtudel, mil neil on seda teha kõige mõistlikum.

(27)

Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.

(27)

Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda muu hulgas traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused , virtuaalsed privaatvõrgud, pilvetaristuteenused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.

(27a)

Iga veebileht ja veebisait võib sisaldada elemente, mis liigituvad „pelga edastamise“, „vahemällu salvestamise“ ja veebimajutusteenuse vahel erinevalt, ning seda tuleks vastutusest vabastamise sätete kohaldamisel igaühe puhul arvesse võtta. Näiteks võib otsingumootori kaudu osutada päringutulemustes sisalduva teabe puhul üksnes vahemällu salvestamise teenust. Päringutulemuste kõrval kuvatavad elemendid, näiteks veebireklaamid, liigutavad aga veebimajutusteenuseks.

(28)

Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate jälgimiskohustuste kohta ega mõjuta siseriiklike õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid.

(28)

Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada de jure ega de facto jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate teatavate korrektselt kindlaks määratud jälgimiskohustuste kohta , mis on sätestatud liidu õigusaktides, ega mõjuta liidu õigusakte rakendavate liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses ja muudes eriõigusena (lex specialis) käsitatavates liidu õigusaktides kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid. Samamoodi ei tohiks liikmesriigid takistada vahendusteenuse osutajatel osutada otspunktkrüpteeritud teenuseid. Andmete mõjusa otspunktkrüpteerimise kasutamine on vajalik interneti turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning tõkestab tõhusalt kolmandate isikute loata juurdepääsu. Et internetiprivaatsus oleks tagatud, ei tohiks liikmesriigid kehtestada vahendusteenuste osutajatele üldist kohustust piirata nende teenuste anonüümset kasutamist. Kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja selleks, et hoida ära isikuandmete loata avalikustamine, identiteedivargus ja isikuandmete muul moel kuritarvitamine, peaks teenusesaajatel olema õigus, kui see on mõistlikke pingutusi tehes võimalik, teenuseid kasutada ja nende eest tasuda anonüümselt. Seda tuleks kohaldada, ilma et see piiraks isikuandmete kaitset käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud kohustusi. Teenuseosutajad saavad võimaldada oma teenuste anonüümset kasutamist, hoidudes kogumast isikuandmeid teenusesaaja ja tema veebitegevuse kohta ning mitte takistades teenusesaajaid kasutamast teenusele juurdepääsuks anonüümseid võrke. Anonüümseid makseid võib teha näiteks sularahas, sularaha eest ostetud vautšeritega või eelnevalt lunastatud maksevahenditega.

(29)

Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Siseriiklikud õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste menetlemisega.

(29)

Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Liidu õigusega, sealhulgas hartaga, kooskõlas olevad liikmesriigi õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste tõhusa menetlemisega.

(30)

Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) …/ … [kavandatav määrus , mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist] või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.

(30)

Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga ja eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) 2021 / 784 , mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist, või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.

(31)

Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus ka hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.

(31)

Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga 2000/31/EÜ ja hartaga, ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus erandkorras hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.

(32)

Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks.

(32)

Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu õigusraamistikku, mis käsitleb side konfidentsiaalsust ja internetiprivaatsust ning füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/680, rakendatakse täielikult. Eelkõige peaksid liikmesriigid austama üksikisikute ja ajakirjanike õigusi ning hoiduma sellise teabe otsimisest, mis võib kahjustada meedia- või väljendusvabadust.

(33)

Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Arvestades, et kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei piira need põhimõtteliselt kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Seetõttu ei kohaldata nende korralduste suhtes direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 sätestatud õigusnorme , sealhulgas neid , mis käsitlevad vajadust põhjendada meetmeid , millega tehakse teatavatel kindlatel alustel erand teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevusest , ja nendest meetmetest teatamist .

(33)

Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Kuna kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, mis on kindlaks määratud liidu õiguses või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei tohiks nendega üldjuhul piirata kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Pädev asutus peaks edastama ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse ja esitama teabe otse asjaomasele adressaadile mis tahes elektroonilise vahendi abil, mille kohta jääb maha kirjalik jälg , ja tingimustel , mis võimaldavad teenusepakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse , kaasa arvatud selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju ja platvorme või muid turvalisi kanaleid , mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks teenusepakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitse õigusnormidega. Selle nõude täitmiseks tuleks kasutada eelkõige kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014. Käesolev määrus ei tohiks piirata kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmise tagamist käsitlevate reeglite kohaldamist, eelkõige seoses õigusega keelduda ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse tunnustamisest ja täitmise tagamisest, eelkõige juhul, kui korraldus on vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, milles tunnustamist või täitmise tagamist taotletakse .

(33a)

Käesolev määrus ei tohiks takistada asjaomastel riiklikel kohtu- ega haldusasutustel anda kohaldatava liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva liikmesriigi õiguse alusel korraldus sisu taastada, kui sisu on vahendusteenuste osutaja teenusetingimustega kooskõlas, kuid teenuseosutaja on seda ekslikult pidanud ebaseaduslikuks ja see on eemaldatud.

(33b)

Et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, peaksid ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise ja teabe esitamise korraldused olema kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga. Komisjon peaks liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste abil tõhusalt reageerima.

(34)

Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.

(34)

Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged , tõhusad, prognoositavad ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.

(35)

Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile ja laadile . Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.

(35)

Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile , laadile ja suurusele . Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses selliste teenuste kohta sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.

(36)

Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad tagaksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes. Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.

(36)

Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad määraksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase ja ajakohastatud teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Sellest teabest tuleks teada anda tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes . Peaks olema lubatud, et see kontaktpunkt on sama, mida nõutakse muude liidu õigusaktidega . Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.

(36a)

Vahendusteenuste osutajatelt tuleks samuti nõuda, et nad määraksid teenusesaajatele mõeldud ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab kiiret, otsest ja tõhusat suhtlust, eelkõige kergesti juurdepääsetavate vahendite abil, nagu telefoninumber, e-posti aadressid, elektroonilised kontaktvormid, juturobotid ja kiirsõnumid. Kui kasutaja suhtleb juturobotiga, tuleks sellest selgelt teada anda. Kiire, otsese ja tõhusa suhtluse hõlbustamiseks ei tohiks teenusesaajatele esitada pikki telefonimenüüsid ega varjatud kontaktandmeid. Eelkõige peaks telefonimenüüs alati olema võimalus rääkida inimesega. Vahendusteenuste osutajad peaksid võimaldama teenusesaajatel valida otsese ja tõhusa suhtluse vahendid, mis ei põhine ainult automaatsetel vahenditel. See nõue ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutajate sisemist korraldust, sealhulgas võimalust kasutada selle sidesüsteemi pakkumiseks kolmandate isikute teenuseid, näiteks väliseid teenuseosutajaid ja kõnekeskusi.

(37)

Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud.

(37)

Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud. Tuleks lubada, et üht seaduslikku esindajat volitab kooskõlas liikmesriigi õigusega rohkem kui üks vahendusteenuste osutaja, tingimusel et need teenuseosutajad kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.