10.8.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 305/1

KOMISJONI ARVAMUS,

8. august 2022,

milles käsitletakse Ungaris Tolna maakonnas asuvas Paks II tuumaelektrijaamas kahe VVER-1200 reaktori kasutamise käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(2022/C 305/01)

Alljärgnev hindamine toimub Euratomi asutamislepingu alusel, ilma et sellega piirataks muid Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel tehtavaid täiendavaid hindamisi ning viimati nimetatud lepingust ja teisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (1).

Ungari Vabariigi alaline esindus esitas 9. veebruaril 2021 Euroopa Komisjonile vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 üldandmed Ungaris Tolna maakonnas asuvas Paks II tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise (2) kava kohta.

Komisjon küsis selle kava kohta lisateavet 30. märtsil, 9. juunil ja 12. juulil ning Ungari Vabariigi alaline esindus esitas lisateabe 27. aprillil, 17. juunil ja 23. juulil. Lisaks esitasid Ungari valitsuse esindajad lisateavet 9. ja 10. juunil 2021 videokonverentsi teel peetud eksperdirühma koosolekul. Üldandmete ja esitatud lisateabe põhjal on komisjon koostanud alljärgneva arvamuse.

1.	Vahemaa tuumajaamast kuni lähima liikmesriigini (Horvaatia) on 75 km. Naaberriigi Serbia piir on 66 km kaugusel.

Võttes arvesse põhiliste ohutusnormide direktiivis (nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom (3)) sätestatud piirdoosi, ei põhjusta tavapärastes käitamistingimustes eralduv gaasiline ja vedel radioaktiivne heide teise liikmesriigi ega kolmanda riigi elanikele sellist ohtu, mis võiks nende tervist mõjutada.

Madala ja keskmise radioaktiivsusega tahked jäätmed ladustatakse Ungaris Bátaapátis asuvas radioaktiivsete jäätmete maa-aluses hoidlas. Kasutatud kütuseelemendid ladustatakse ajutiselt kohapeal (uues ehitatavas rajatises, mida käesolev arvamus ei puuduta). Kavandatud võrdlusstsenaarium on, et kütuseelemendid ladustatakse seejärel Ungaris asuvas geoloogilises süvahoidlas. Üks võimalus võib olla kasutatud kütuse ümbertöötamine. Kui kasutatud tuumkütus saadetakse ümbertöötamiseks kolmandasse riiki, tuleb see Ungarisse tagasi saata, et kõrvaldada see vastavalt radioaktiivsete jäätmete direktiivi (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom (4)) artikli 4 lõikele 2, mille kohaselt lasub juhul, kui kasutatud tuumkütus saadetakse ümbertöötamiseks kolmandasse riiki, lõplik vastutus selle materjali, sealhulgas kõrvalsaadusena tekkinud jäätmete ohutu ja vastutustundliku kõrvaldamise eest päritoluliikmesriigil. Kui kasutatud tuumkütus saadetakse kõrvaldamiseks kolmandasse riiki, peavad olema täidetud järgmised nõuded: i) Ungari pädev reguleeriv asutus peab käsitama kasutatud tuumkütust kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 7 esitatud määratluse kohaste „radioaktiivsete jäätmetena“; ii) veo ajal peab olema jõustunud sihtkohaks olevas kolmandas riigis asuva lõppladustamisrajatise kasutamise kokkulepe asjaomase riigi ja Ungari vahel; iii) kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 4 loetletud tingimused, eelkõige selle punktis c nimetatud tingimus, mille kohaselt peab sihtkohaks olevas kolmandas riigis olema toimiv kõrvaldamisrajatis. Lõpuks tuleb rõhutada, et kasutatud tuumkütuse veo eesmärk (nii ümbertöötamine kui ka kõrvaldamine) peavad olema selgelt kindlaks määratud ja pädevad asutused peavad sellest eelnevalt teatama.

Põhiliste ohutusnormide direktiivis (direktiiv 2013/59/Euratom) sätestatud viitetasemeid arvesse võttes ei kujuta doos, mille teise liikmesriigi või kolmanda riigi elanikud võivad saada üldandmetes käsitletud eri tüüpi ja ulatusega õnnetuste korral radioaktiivse heite ootamatu keskkonda sattumise tagajärjel, nende tervise seisukohast olulist ohtu.

Üldandmetes ja lisateabes on esitatud andmed tuumajaama ümbritseva ala seismilisuse kohta (piirkond on liigitatud keskmise seismilise aktiivsusega piirkonnaks) ja andmed võimaliku maksimaalse seismilise aktiivsuse kohta (komisjoni soovituse 2010/635/Euratom I lisa). Komisjon soovitab Ungari ametiasutusi ka edaspidi jälgida tuumajaama ümbritseva ala seismilist olukorda käsitlevate teaduslike andmete suundumusi, reageerida mistahes uutele andmetele ning teavitada naaberliikmesriike ja komisjoni.

Kokkuvõttes leiab komisjon, et Ungaris Tolna maakonnas asuvas Paks II tuumaelektrijaamas kahe VVER reaktori kasutamise käigus tekkivate mis tahes kujul radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava rakendamine ei põhjusta tavapärastes käitamistingimustes ega ka üldandmetes käsitletud tüüpi ja ulatusega õnnetuse tagajärjel radioaktiivse heite ootamatu keskkonda sattumise korral tervise seisukohast olulist vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastust teises liikmesriigis või kolmandas riigis, võttes arvesse põhiliste ohutusnormide (direktiiv 2013/59/Euratom) sätteid.

Brüssel, 8. august 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Kadri SIMSON

(1) Näiteks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel põhjalikumalt hinnata keskkonnaaspekte. Komisjon soovib juhtida tähelepanu järgmistele direktiividele: direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL; direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.

(2) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine komisjoni 11. oktoobri 2010. aasta soovituse 2010/635/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta) punkti 1 tähenduses (ELT L 279, 23.10.2010, lk 36).

(3) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).

(4) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

10.8.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 305/4

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON OTSUS NR H13,

30. märts 2022,

milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid

(EMPs ja EL/Šveitsi kokkuleppes kohaldatav tekst)

(2022/C 305/03)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artiklit 72, mille alusel halduskomisjon määrab tegurid, mida võtta arvesse liikmesriikide asutuste kuludega seotud kontode koostamisel vastavalt kõnealusele määrusele võtab vastu aastaaruanded nende asutuste vahel artiklis 74 osutatud kontrollnõukogu aruande alusel;

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 74, mille kohaselt halduskomisjon määrab kindlaks kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodid; kontrollnõukogu esitab aruanded ja põhjendatud seisukohad otsuste jaoks, mida halduskomisjon teeb artikli 72 punkti g alusel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikliga 74 ettenähtud kontrollnõukogu tegutseb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni juures.

2. Kontrollnõukogu tegutseb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 74 punktides a–f sätestatud ülesandeid täites halduskomisjoni alluvuses, saades sellelt juhtnööre. Kontrollnõukogu esitab pikaajalise tööprogrammi halduskomisjonile heakskiitmiseks.

Artikkel 2

1. Kontrollnõukogu teeb oma otsused põhimõtteliselt dokumentaalsete tõendite põhjal. Kontrollnõukogu võib pädevatele asutustele esitada teabenõudeid ja päringuid, mida peetakse vajalikuks kontrollimiseks antud küsimuste uurimiseks. Saanud eelnevalt loa halduskomisjoni esimehelt, võib kontrollnõukogu vajaduse korral delegeerida sekretariaadi liikme või teatavad kontrollnõukogu liikmed, et teha töö edenemiseks vajalikke uurimisi koha peal. Halduskomisjoni esimees teatab sellisest uurimisest asjaomase liikmesriigi halduskomisjoni esindajale.

2. Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (2) sätestatud tähtaja jooksul ei leita lahendust. Üks osapooltest esitab põhjendatud taotluse vaidluse kohta kontrollnõukogult määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 kohase arvamuse saamiseks vähemalt 25 tööpäeva enne koosoleku algust.

3. Kontrollnõukogu võib moodustada lepitusvaekogu, kes aitab tal menetleda põhjendatud taotlust, mille üks osapool on käesoleva artikli punkti 2 kohaselt kontrollnõukogu arvamuse saamiseks esitanud.

Lepitusvaekogu koosseis, tegutsemisaeg, ülesanded, töömeetodid ja juhtimissüsteem kinnitatakse mandaadiga, mille kohta teeb otsuse kontrollnõukogu

Artikkel 3

1. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kontrollnõukogus kaks esindajat, kelle nimetavad ametisse vastavate liikmesriikide pädevad asutused.

Kui kontrollnõukogu liige ei saa nõukogu töös osaleda, võivad pädevad asutused talle sel puhul määrata asendaja.

2. Euroopa Komisjoni esindaja halduskomisjonis või tema asetäitja osaleb kontrollnõukogu töös nõuandva pädevusega.

3. Kontrollnõukogule on abiks sõltumatu ekspert või eksperdirühm, kellel on kutsealane koolitus ja kogemus kontrollnõukogu tegevusega seotud valdkonnas, eelkõige määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitest 64, 65 ja 69 tulenevate ülesannete lahendamisel.

Artikkel 4

1. Kontrollnõukogu esimehena tegutseb sama liikmesriigi esindaja, kelle esindaja juhib ka halduskomisjoni.

2. Kontrollnõukogu esimees võib koos sekretariaadiga võtta kõik vajalikud meetmed, et viivituseta lahendada kõik kontrollnõukogu pädevusse kuuluvad probleemid.

3. Tavaliselt tegutseb kontrollnõukogu esimees kontrollnõukogu pädevusse kuuluvate probleemide uurimiseks moodustatud töörühmade koosolekutel esimehena; kui ta ei saa osaleda või kui uuritakse mõnda spetsiifilist probleemi, võib esimees määrata teise isiku ennast asendama.

Artikkel 5

1. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on vaid üks hääl.

Kontrollnõukogu otsustes ja arvamustes vaidluse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõikele 7 tuleb märkida, kas need võeti vastu ühehäälselt või häälteenamusega. Arvamuses tuleb vajaduse korral sätestada vähemuse seisukohad või reservatsioonid.

Vaidlusega seotud riikide esindajad ei osale kontrollnõukogu poolt vaidluse kohta määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 alusel antud arvamuse heakskiitmises. Kui vaidluse kohta määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 alusel antud arvamus ei ole ühehäälne, peab kontrollnõukogu saatma selle halduskomisjonile koos aruandega, kus on kirjas vastuolevad seisukohad ja nende põhjused. Komisjon nimetab ka raportööri, kelle ülesandeks on esitada halduskomisjonile kogu teave, mida viimane peab vajalikuks vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Raportööriks ei saa nimetada vaidlusaluse küsimusega seotud riikide esindajat.

2. Kontrollnõukogu võib otsustada, et ta võtab määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 kohased otsused ja arvamused vastu kirjaliku menetluse teel, kui sellise menetluse suhtes on kokku lepitud kontrollnõukogu eelneval koosolekul.

Selleks saadab esimees vastuvõetava teksti kontrollnõukogu liikmetele. Liikmetele antakse vähemalt kümne tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik teatada, et nad on kavandatava teksti vastu või loobuvad hääletamast. Kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamata jätmine loetakse poolthääleks.

Esimees võib otsustada algatada kirjaliku menetluse ka siis, kui selle suhtes ei ole kontrollnõukogu koosolekul eelnevalt kokku lepitud. Sellisel juhul loetakse poolthäälteks ainult kavandatud teksti suhtes esitatud kirjalikke nõusolekuid ning vastuse esitamiseks antakse vähemalt 15 tööpäeva pikkune tähtaeg.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab esimees liikmeid hääletamise tulemustest. Nõutava hulga poolthääli saanud otsus loetakse vastuvõetuks liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

3. Kui kontrollnõukogu liige teeb kirjaliku menetluse käigus ettepaneku teksti muutmiseks, siis esimees kas

a)	alustab kirjalikku menetlust uuesti, saates kavandatava muudatuse liikmetele lõikes 2 sätestatud korras, või

b)	tühistab kirjaliku menetluse, et küsimust saaks arutada järgmisel koosolekul,

olenevalt sellest, kumba võimalust peab esimees kõnealuse küsimuse puhul sobivaks.

4. Kui mõni kontrollnõukogu liige taotleb enne vastamiseks kindlaksmääratud tähtaja möödumist kavandatava teksti arutamist kontrollnõukogu koosolekul, siis kirjalik menetlus tühistatakse.

Sel juhul arutatakse küsimust kontrollnõukogu järgmisel koosolekul.

Artikkel 6

Kontrollnõukogu võib luua ad hoc rühmi, milles on piiratud arvul inimesi, kes teatavates küsimustes valmistaksid ette ja esitaksid ettepanekuid kontrollnõukogule vastuvõtmiseks.

Kontrollnõukogu otsustab iga ad hoc rühma puhul, kes on raportöör, millised ülesanded tuleb täita ja millise aja jooksul peab rühm oma töö tulemuse kontrollnõukogule esitama. Need üksikasjad sätestatakse kirjaliku mandaadiga, mille kohta teeb otsuse kontrollnõukogu.

Artikkel 7

1. Halduskomisjoni sekretariaat valmistab ette, korraldab ja protokollib kontrollnõukogu koosolekud. Sekretariaat teeb kontrollnõukogu tegevuseks vajaliku töö. Kontrollnõukogu koosolekute päevakord, toimumisaeg ja kestus lepitakse kokku esimehega.

2. Halduskomisjoni sekretariaat edastab päevakorra kontrollnõukogu ja halduskomisjoni liikmetele vähemalt 15 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Päevakorrapunktidega seotud dokumendid tuleks teha kättesaadavaks vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti nende dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

3. Kontrollnõukogu eelseisva koosolekuga seotud märkused tuleks saata halduskomisjoni sekretariaati vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti nende dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

Käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 3 osutatud sõltumatu ekspert või eksperdirühm täpsustab määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 69 lõikes 1 sätestatud aastaaruande koostamise jaoks vajalike märkuste vormi ja üksikasjad. Iga delegatsioon saadab märkused sekretariaati asjaomasele aastale järgneva aasta 31. juuliks.

Artikkel 8

Vajaduse korral kohaldatakse kontrollnõukogus halduskomisjoni reegleid.

Artikkel 9

1. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.

2. Käesoleva otsusega asendatakse 22. detsembri 2009. aasta otsus nr H4 (3).

Halduskomisjoni esimees

Claire JEAN

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) 22. detsembri 2009. aasta otsus nr H4, milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid (ELT C 107, 27.4.2010, lk 3).

10.8.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 305/8

Euro vahetuskurss (1)

9. august 2022

(2022/C 305/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0234
JPY	Jaapani jeen	138,26
DKK	Taani kroon	7,4407
GBP	Inglise nael	0,84520
SEK	Rootsi kroon	10,3875
CHF	Šveitsi frank	0,9763
ISK	Islandi kroon	140,10
NOK	Norra kroon	9,9365
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,532
HUF	Ungari forint	397,35
PLN	Poola zlott	4,7085
RON	Rumeenia leu	4,9038
TRY	Türgi liir	18,3342
AUD	Austraalia dollar	1,4687
CAD	Kanada dollar	1,3163
HKD	Hongkongi dollar	8,0334
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6304
SGD	Singapuri dollar	1,4110
KRW	Korea vonn	1 336,74
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,0500
CNY	Hiina jüaan	6,9106
HRK	Horvaatia kuna	7,5140
IDR	Indoneesia ruupia	15 197,09
MYR	Malaisia ringit	4,5592
PHP	Filipiini peeso	56,939
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,264
BRL	Brasiilia reaal	5,2478
MXN	Mehhiko peeso	20,7145
INR	India ruupia	81,4060

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

10.8.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 305/12

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 305/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Vin Santo del Chianti Classico“

PDO-IT-A1514-AM02

Teate esitamise kuupäev: 27.5.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Sordiline koostis – sortide loetelu

Kirjeldus: loetletud on 'Malvasia' sordid (Malvasia Bianca Lunga, Malvasia Bianca di Candia). Need moodustavad lisaks sordile 'Trebbiano Toscano' vähemalt 60 % sordilisest koostisest.

Põhjendused: muudatus on tehtud selleks, et täpsustada toote valmistamiseks kasutatavate sortide kombinatsioonis lubatud 'Malvasia' viinamarjasorte vastavalt Toscana maakonnas kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide loetelule.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 ja koonddokumendi punkti 7 („Peamised veiniviinamarjasordid“).

2. Viinamarjakasvatuse eeskirjad – viinamarjaistanduste paiknemine

Kirjeldus: viinamarjaistanduste paiknemist kirjeldavast punktist on omadussõna „mägine“ välja jäetud ning sõnad „paiknemine päikese suhtes“ on asendatud sõnadega „päikesepoolne“.

Põhjendused: kogu Chianti piirkonna kõrgus merepinnast on vähemalt 150/200 m ning seetõttu on see iseenesest sobiv kuivatamiseks ettenähtud viinamarjade kasvatamiseks. See kehtib ka nende viinamarjaistanduste suhtes, mis paiknevad territooriumi vähem kõrgel asuvates osades, sest nende kõrgus merepinnast on siiski kõnealuseks tootmisviisiks sobilik. Selle muudatuse teine põhjus on vältida subjektiivsete hinnangute andmist territooriumi kohta, mis on tervikuna mägine ning seetõttu sobilik selliste veinide tootmiseks, mille puhul on nõutavad kuivatamisprotsessid.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4.2, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

3. Viljelustavad – erakorraline kastmine

Kirjeldus: on ette nähtud erakorralise kastmise võimalus.

Põhjendused: juba üle kümne aasta on kliimamuutused mõjutanud viinamarjade kasvuperioodi kogu territooriumil, sest temperatuurid on pidevalt tõusnud ja sademete hulk on vähenenud. See viljelustava tagab viinamarjaistanduste püsima jäämise ja viinamarjade kvaliteedi säilimise. Tegelikult on veestressist mõjutatud viinamarjaistandustest korjatud viinamarjade kvaliteedinäitajad märkimisväärselt halvenenud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4.5, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

4. Viljelustavad – viide viinamarjade hoolikale sortimisele

Kirjeldus: viinamarjade maksimaalse hektarisaagikuse kontekstis on välja jäetud viide viinamarjade hoolikale sortimisele.

Põhjendused: viide sellele toimingule on välja jäetud, sest saagikuse näitajad on juba tootespetsifikaadis sätestatud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4.6, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

5. Viljelustavad – viide viinamarjade eelnevale sortimisele

Kirjeldus: minimaalse naturaalse alkoholisisalduse saavutamise osas on viide viinamarjade eelnevale sortimisele välja jäetud.

Põhjendused: viide sellele toimingule on välja jäetud, sest tehnilised tootmis- ja kvaliteedinäitajad, millele viinamarjaistandused peavad vastama, on juba tootespetsifikaadis sätestatud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4.8, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

6. Viide villimisele määratletud geograafilises piirkonnas – vormiline kohandamine kehtiva tingimusega

Kirjeldus: koonddokumenti on lisatud viide villimisele või pakendamisele määratletud geograafilises piirkonnas, sest see on lubatud juba alates nime tunnustamisest ja on seega juba lisatud tootespetsifikaadi artikli 5 lõikesse 1.

Põhjendused: tegemist on vormilise kohandamisega, sest seda tingimust ei olnud koonddokumenti lisatud koostamise ajal väljajätmise tõttu.

See uuendus ei muuda kehtetuks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud seost ning puudutab koonddokumendi punkti 9 (Olulised lisatingimused).

7. Rikastamise keeld

Kirjeldus: on lisatud rikastamise keeld.

Põhjendused: seda tava ei kasuta „Vin Santo del Chianti Classico“ tootjad; minimaalne suhkrusisaldus tuleb saavutada viinamarjade loomuliku kuivatamise teel. Seetõttu on rikastamise keelamise otsuse/valiku eesmärk tagada toote kvaliteedi pidev parandamine, mis tuleb saavutada viinamarjaistanduste hoolika majandamise ja loomuliku veinivalmistamisprotsessi järgimise abil.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5.4 ja koonddokumendi punkti 5.1 (Veinivalmistuse eritavad).

8. Organoleptilised omadused

Kirjeldus: tüübi „Vin Santo del Chianti Classico“ puhul on lisatud värvuse parameetrile „sügav merevaigukollane“ sõnad „kuni pruun“; tüübi „Occhio di Pernice“ puhul on muudetud värvust „sügav roosa kuni kahvaturoosa“ järgmise kirjeldusega: „roosakaskuldsest merevaigukollase kuni pruunini“;

Põhjendused: nende muudatuste eesmärk on see, et kirjeldus kajastaks sügavamaid värvusi, kuna Chianti piirkonnas, kus 'Sangiovese' ja punaste viinamarjade viinamarjaistandused on eriti tähtsad, keskenduvad viinamarjakasvatajad üha enam seda tüüpi viinamarjadele, mis mõjutavad Vin Santo veini värvust.

Kirjeldus: mõlema tüübi puhul on märgitud maitsenäitajateks „kuiv kuni magus“.

Põhjendused: selle muudatuse eesmärk on laiendada maitseskaalat vastavalt toodete analüütilistele andmetele. Veini „Vin Santo“ on nüüd üha enam määratletud dessertveinina ning seetõttu eelistatakse magusat maitset. „Occhio di Pernice“ on traditsiooniline Toscana toode, mida kasutatakse eelkõige tüüpiliste liha- ja ulukiroogade valmistamisel, mille puhul läheb vaja vähese suhkrusisaldusega (s.t kuiva) toodet.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti 4.

9. Füüsikalis-keemilised omadused

Kirjeldus: mõlema tüübi puhul on tegeliku alkoholisisalduse puhul minimaalset üldalkoholisisaldust vähendatud 12,00 mahuprotsendilt 10,50 mahuprotsendile.

Põhjendused: muudatus on kooskõlas otsusega muuta toode magusamaks, suurendades seeläbi jääksuhkru sisaldust.

Kirjeldus: „Vin Santo del Chianti Classico“ puhul on minimaalset üldhappesust suurendatud 4,0 grammilt 4,5 grammile liitri kohta.

Põhjendused: sordilises koostises kasutatakse punaseid viinamarjasorte, eelkõige sorti 'Sangiovese', mis on eriti aldis suurendama nende veinide happesust, milles seda kasutatakse. Need muudatused on samuti täielikult kooskõlas turusuundumustega.

Muudatused puudutavad tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti 4.

10. Vormilised kohandused

Kirjeldus: on märgitud piirkonnale iseloomulikud viinamarjasordid: 'Trebbiano Toscano', 'Malvasia Bianca Lunga', 'Malvasia Bianca di Candia', 'Sangiovese' ja 'Canaiolo' (valge ja must), ning on tehtud mõned viited veinidele.

Põhjendused: teksti on kohandatud vastavalt sordilises koostises juba loetletud viinamarjasortide ning toodete füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omaduste muudatustele.

Vormiline kohandus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 8, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

11. Temperatuurivahemik – omadussõna muutus

Kirjeldus: ruumide puhul, kus viinamarju kuivatatakse, on peetud piisavaks märkida, et temperatuurivahemik peab olema „hea“ (mitte „märkimisväärne“) ja keskkond peab olema hästi ventileeritud.

Põhjendused: seda määratlust on peetud täpsemaks ja asjakohasemaks kuivatamisprotsessi seisukohast.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 8, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Vin Santo del Chianti Classico

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Vin Santo del Chianti Classico

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane kuni kuldne, sügav merevaigukollane kuni pruun;

Lõhn: eeterlik, intensiivne, äratuntav;

Maitse: harmooniline, sametine, hästi struktureeritud, kuiv kuni magus;

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 16,00 %, millest tegelikku alkoholi on vähemalt 10,5 %.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 23,0 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	30
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Vin Santo del Chianti Classico Occhio di Pernice

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: roosakaskuldsest merevaigukollase kuni pruunini;

Lõhn: eeterlik, intensiivne;

Maitse: pehme, sametine ja täidlane, kuiv kuni magus;

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 16,00 %, millest tegelikku alkoholi on vähemalt 10,5 %.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 26,0 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	30
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kaitstud päritolunimetus „Vin Santo del Chianti Classico“, sh märkega „Occhio di Pernice“

Veinivalmistuse eritava

Traditsiooniline veinivalmistusmeetod on järgmine:

pärast hoolikat sortimist peavad viinamarjad läbima loomuliku kuivatamisprotsessi; viinamarjade kuivatamine peab toimuma sobivates ruumides; lubatud on osaline veetustamine ventileeritud õhu abil ning viinamarjad peavad enne purustamist saavutama märkimisväärse suhkrusisalduse; rikastamine pole lubatud. „Vin Santo del Chianti Classico“ veinivalmistamine, säilitamine ja laagerdamine peab toimuma puidust mahutites („caratelli“).

5.2. Maksimaalne saagikus

Kaitstud päritolunimetus „Vin Santo del Chianti Classico“, sh märkega „Occhio di Pernice“

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Kaitstud päritolunimetus „Vin Santo del Chianti Classico“, sh märkega „Occhio di Pernice“

28 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Piirkond, kus kaitstud päritolunimetusega veini „Vin Santo del Chianti Classico“ valmistatakse, hõlmab 71 800 hektarit Toscana maakonna keskosas, sealhulgas osa Firenze (30 400 hektarit) ja Siena (41 400 hektarit) provintside territooriumist. Eelkõige kuuluvad täielikult sellesse piirkonda Greve in Chianti, Castellina in Chianti, Radda in Chianti ja Gaiole in Chianti kommuunid. Osaliselt kuuluvad sinna San Casciano Val di Pesa, Barberino Tavarnelle, Castelnuovo Berardenga ja Poggibonsi kommuunid.

7. Veiniviinamarjasordid

’Malvasia Bianca Lunga B.' – 'Malvasia'

’Malvasia Bianca di Candia B.' – 'Malvasia'

’Sangiovese N.' – 'Sangioveto'

’Trebbiano Toscano B.' – 'Trebbiano'

8. Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud päritolunimetus „Chianti Classico“, sh märkega „Occhio di Pernice“

Vein „Vin Santo“ on olnud Chianti Classico piirkonna oluline tunnus juba keskajast alates. See pärineb 1400. aastast. „Vin Santo“ valmistamine on tõeline kunst, mis nõuab kogemust. Protsessi esimene etapp on kõige sobivamate viinamarjade, nagu 'Trebbiano Toscano', 'Malvasia Bianca Lunga', 'Malvasia Bianca di Candia', 'Sangiovese' ja 'Canaiolo' (valge ja must), korjamine; nende viinapuude kujundamisel on kasutatud selle piirkonna traditsioonilisi meetodeid (nn Toscana kaart). Tänu piirkonna temperatuurivahemikule on kuivatamismeetod loomulik. Kääritamisaeg, ümbervalamine ja laagerdamismeetodid on seotud kohalike viinamarjakasvatajate kogemusega. Veini valmistamisel kasutatakse tüüpilist kohalikku „madre“ („ema“) meetodit. See hõlmab üksikute põllumajandusettevõtete aja jooksul valitud pärmseente külvamist.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

„Vin Santo del Chianti Classico“ – villimine

Õigusraamistik

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veini valmistamine, säilitamine, laagerdamine ja villimine peavad toimuma tootespetsifikaadi artiklis 3 osutatud „Vin Santo del Chianti Classico“ piirkonnas.

Vastavalt kehtivatele siseriiklikele ja ELi õigusaktidele peavad villimine või pakendamine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, eesmärgiga säilitada kaitstud päritolunimetusega veini „Vin Santo del Chianti Classico“ kvaliteeti ja mainet ning tagada selle asjakohaste kontrollide tõhusus.

„Vin Santo del Chianti Classico“ – veini valmistamine

Õigusraamistik

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Veini valmistamine, säilitamine, laagerdamine ja villimine on põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi loal ja pärast Toscana maakonna uurimist lubatud veinikeldrites, mis asuvad väljaspool määratletud geograafilist piirkonda, kuid mitte kaugemal kui 10 km selle piirist. Tingimus on, et sellised veinikeldrid olid olemas juba tootespetsifikaadi jõustumise ajal ja kuuluvad põllumajandusettevõtetele, mis üksikult või ühiselt kasvatavad „Vin Santo del Chianti Classico“ valmistamiseks sobivaid viinamarju, mis on korjatud kas nende endi omanduses olevatest või hallatavatest viinamarjaistandustest.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/18197

(1) EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.

10.8.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 305/18

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2022/C 305/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Rosalia“

PDO-AT-02594

Taotluse esitamise kuupäev: 21.2.2020

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Rosalia

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Piirkonna punaseid veine valmistatakse sortidest „Zweigelt“ ja „Blaufränkisch“. Punaste veinide värvus on väga intensiivne ja tumepunane. Punaste veinide lõhnas on tunda hapukirsse ja ploome. Maitse on peamiselt puuviljane ja seda iseloomustab mõõdukas tanniinisus. Kääritamata suhkru sisaldus ei tohi ületada 4,0 g/l. Veine võib laagerdada kas terasmahutites või puitvaatides. Punasest veinist võib toota ka nn reservveini. Selliste veinide maitsele on iseloomulik suurem alkoholisisaldus (vähemalt 13 mahuprotsenti) ja küpsemad tanniinid.

Piirkonna roosasid veine valmistatakse samuti sortidest „Zweigelt“ ja „Blaufränkisch“. Roosade veinide värvus on lõheroosa kuni hele kirsipunane. Roosade veinide aroomis ja maitses on tunda punaseid marju (punane sõstar, vaarikad); tanniinid puuduvad. Jääksuhkrusisaldus peab vastama kuivadele veinidele seatud nõuetele. Kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ roosade veinide maitsele on iseloomulik intensiivne happesus. Veine laagerdatakse peamiselt terasmahutites ja vähemal määral puitvaatides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

–

b. Maksimaalne saagikus

10 000 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Toote „Rosalia“ viinamarjakasvatuspiirkond hõlmab Mattersburgi halduspiirkonda.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

„Blaufränkisch“ – „Frankovka“

„Zweigelt“ – „Blauer Zweigelt“

„Zweigelt“ – „Rotburger“

8. Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmispiirkond asub Rosalia mäestiku idapoolsetel nõlvadel. Mäestik kulgeb piki Austria idaosas paiknevate Alam-Austria ja Burgenlandi provintsi vahelist piiri.

Kliima: kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmispiirkond on osa Pannoonia tasandikust (ulatuslik tasandik Kesk- ja Ida-Euroopa lõunaosas, kus asuvad Doonau jõe keskosa ja Tisza jõe alamjooks). Pannoonia tasandikule on iseloomulikud kuivad, kuumad suved ning külmad ja kuivad talved.

Pinnas: kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmispiirkonna edelaosa pinnas koosneb tardkivimitest, tootmispiirkonna kirdeossa ulatuvas Viini nõos leidub hilisemaid Neogeeni ajastu setteid. Need merelised setted on meenutus 12–16 miljoni aasta eest Rosalia mäestiku jalamil loksunud merest. Tootmispiirkonna põhja- ja kirdeosas on nendesse setetesse ladestunud kiht peamiselt liivaseid setteid.

Seos piirkonnaga: erinevalt mullatingimustest, mis mõjutavad kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide maitset ja omadusi suhteliselt vähe, on kliima väga oluline tegur. Päevakuumus võimaldab viinamarjadel hästi küpseda ja toetab viinamarjasortidele iseloomuliku hapukirsside ja ploomide maitse kujunemist. Jahedad ööd seevastu soodustavad esmase aroomi (ja mitte suhkrute) teket, mis annab veinidele iseloomuliku puuviljasuse ja mõõduka tanniinisuse.

Kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmispiirkonnas järgitakse traditsioonilist viinamarjaistanduste viljelemise meetodit, mille puhul kasutatakse kõrget vertikaalset toestamist ja viinapuid hooldatakse peamiselt käsitsi (lõikamine, võrakujundus, kärpimine jne). Veinide valmistamine ja laagerdamine toimub vastavalt enamikus Austria põllumajandusettevõtetes kohaldatavatele meetoditele. Selle tulemusena on viljelus- ja laagerdamismeetoditel palju väiksem mõju veinide omadustele ja maitsele kui geograafilistel ja eelkõige kliimateguritel.

9. Muud olulised tingimused

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Päritolunimetust „Rosalia“ tuleb kasutada koos traditsioonilise märkega „DAC“ või „Districtus Austriae Controllatus“.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

erand seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Kõikide kaitstud päritolunimetusega veinide puhul on Austria veiniseaduses sätestatud, et nende tootmine peab toimuma selles viinamarjakasvatuspiirkonnas (KGT päritolupiirkond), kus asub kaitstud päritolunimetusega veinide tootmispiirkond, või sellega külgnevas viinamarjakasvatuspiirkonnas. Seega kasutab Austria tavaliselt määruse (EL) 2019/33 artiklis 5 sätestatud erandit.

Kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmiseks on kehtestatud lisatingimus, et veine ei tohi toota väljaspool päritolupiirkonda ilma Burgenlandi piirkonna veinikomitee heakskiiduta. Sellise heakskiidu võib anda eelkõige juhul, kui tootja viinamarjaistandused asuvad „Rosalia“ veinide tootmispiirkonnas ja veini toodetakse tootja ruumides väljaspool seda piirkonda või kui tootja, kelle tootmisruumid asuvad väljaspool „Rosalia“ veinide tootmispiirkonda, on sõlminud piirkonnas asuvate viinamarjaistanduste omanikega maatükkide kasutamise lepingud.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Austria veiniseaduses ei ole sätestatud kaitstud päritolunimetusega veinide villimise üldeeskirju.

Kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide kvaliteedi ja iseloomulike omaduste tagamiseks on kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide villimisele kehtestatud tingimus, et veini ei tohi villida väljaspool tootmispiirkonda ilma Burgenlandi piirkonna veinikomitee heakskiiduta. Sellise heakskiidu võib anda eelkõige juhul, kui villijal on tootmisruumid nii kaitstud päritolunimetusega „Rosalia“ veinide tootmispiirkonnas, kui ka sellest väljaspool.

Link tootespetsifikaadile

https://info.bmlrt.gv.at/themen/landwirtschaft/landwirtschaft-in-oesterreich/pflanzliche-produktion/wein/Weinherkunft.html

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 305

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 10. august 2022

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 305/01	Komisjoni arvamus, — 8. august 2022, milles käsitletakse Ungaris Tolna maakonnas asuvas Paks II tuumaelektrijaamas kahe VVER-1200 reaktori kasutamise käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 305/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10829 – KKR / HITACHI TRANSPORT SYSTEM) ( 1 )	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 305/03	Sotsiaalkindlustussüsteemide Koordineerimise Halduskomisjon Otsus nr H13, 30. märts 2022, milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid ( 1 )	4
2022/C 305/04	Euro vahetuskurss — 9. august 2022	8

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 305/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10861 – HG / TEAM.BLUE) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9
2022/C 305/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10797 – PCG / PERSTORP) ( 1 )	11
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 305/07	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	12
2022/C 305/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine	18