ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu
Teataja
C 287
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
65. aastakäik
28. juuli 2022
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 287 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2022/C 287/01 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10802 – ARES / ONEX / FOUNDER / RYAN) ( 1 ) |
|
|
2022/C 287/02 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10798 – NBIM / OXFORD PROPERTIES / SONY CENTER) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2022/C 287/03 |
||
|
2022/C 287/04 |
||
|
2022/C 287/05 |
|
|
V Teated |
|
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2022/C 287/06 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10813 – BLACKSTONE / CPP INVESTMENTS / ADVARRA) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
2022/C 287/07 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10836 – EQUINOR / SSE / TRITON POWER) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2022/C 287/08 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/1 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.10802 – ARES / ONEX / FOUNDER / RYAN)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 287/01)
19. juulil 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10802 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele. |
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/2 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.10798 – NBIM / OXFORD PROPERTIES / SONY CENTER)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 287/02)
19. juulil 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10798 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele. |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/3 |
Euro vahetuskurss (1)
27. juuli 2022
(2022/C 287/03)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,0152 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
138,89 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4446 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,84138 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
10,4545 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
0,9768 |
|
ISK |
Islandi kroon |
139,10 |
|
NOK |
Norra kroon |
9,9558 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
24,575 |
|
HUF |
Ungari forint |
404,67 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,7978 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,9334 |
|
TRY |
Türgi liir |
18,1859 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,4620 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,3049 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
7,9692 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6306 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,4088 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 333,99 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
17,1347 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
6,8534 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5140 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 213,07 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,5263 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
56,455 |
|
RUB |
Vene rubla |
|
|
THB |
Tai baat |
37,400 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
5,4039 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
20,7530 |
|
INR |
India ruupia |
81,1350 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/4 |
KOMISJONI OTSUS,
26. juuli 2022,
Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel sellise kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) I liites
(2022/C 287/04)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2005. aasta otsust 2005/269/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepinguosalised pidasid läbirääkimisi, et muuta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduslepingu (V lisa) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) mitut liidet. Eelkõige arutasid lepinguosalised piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet. |
|
(2) |
Lepinguosalised edastasid teineteisele ajakohastatud geograafiliste tähiste loetelud ning viisid rahuldavalt lõpule piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu alusel kaitstavate uute geograafiliste tähistega seotud vastuväidete esitamise menetluse ja kontrollimenetluse. |
|
(3) |
Võttes arvesse järeldusi, mida tegi 13. novembril 2017 Brüsselis toimunud piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu 10. ELi-Tšiili ühiskomitee, on vaja piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide asendada Euroopa Liidu ja Tšiili geograafiliste tähiste uue loeteluga. |
|
(4) |
Liit ja Tšiili on seetõttu pidanud läbirääkimisi kirjavahetuse vormis lepingu üle. Kirjavahetuse vormis lepingu lisa 2. osaga muudetakse piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet vastavalt kõnealuse lepingu artikli 16 lõikele 2 (2). |
|
(5) |
Seetõttu tuleks heaks kiita kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu muudatusi. |
|
(6) |
Käesoleva otsuse kohased piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu muudatused on kooskõlas piiritusjookide komitee arvamusega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) I liites, kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.
Kirjavahetuse vormis lepingu tekst ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide (lisa 2. osa) on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Põllumajanduse eest vastutaval komisjoni liikmel on volitus lepingule alla kirjutada, samuti on tal volitus anda hoiule lepingus sätestatud heakskiitmiskiri, millega väljendatakse liidu nõusolekut end lepinguga siduda (3).
Brüssel, 26. juuli 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 84, 2.4.2005, lk 19.
(2) Kirjavahetuse vormis lepingu lisa 1. osaga muudetakse veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liidet vastavalt kõnealuse lepingu artikli 29 lõikele 2 ning see on heaks kiidetud komisjoni 26. juuli 2022 otsusega C(2022) 4875 (ELT C 287, 28.7.2022, lk 19).
(3) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING
Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) I liites
KIRI nr 1
Euroopa Liidu kiri
Brüssel, xx.xx.xxxx
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au viidata aruteludele, mis toimusid kooskõlas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise 18. novembri 2002. aasta assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) artikli 29 lõike 2 punktiga a ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) artikli 16 lõike 2 punktiga a; assotsiatsioonilepingut on muudetud aastal 2005. 2006 ja 2009 ning selles on sätestatud, et lepinguosalised muudavad osutatud lepingute liiteid vastastikusel kokkuleppel, et võtta arvesse lepinguosaliste õigusnormide muudatusi.
Nende arutelude käigus jõuti järeldusele, et veinikaubanduse lepingu I liidet (Ühendusest pärit veinide geograafilised tähised), II liidet (Tšiilist pärit veinide geograafilised tähised), V liidet (Veinivalmistustavad ja viisid ning tootekirjeldused) ja VIII liidet (Protokoll) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet (Piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide kaitstud nimetused) muudetakse käesoleva lepingu lisale lisatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek asendada veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liide ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide käesoleva lepingu lisas esitatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek, et käesolev kiri ja Teie vastusena saadetud kinnituskiri moodustaksid Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu, mis jõustub 90 päeva pärast Teie vastusena saadetud kinnituskirja kuupäeva.
Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Euroopa Liidu nimel
Komisjoni liikme allkiri
KIRI nr 2
Tšiili Vabariigi kiri
Santiago, xx.xx.xxxx
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au teatada, et sain kätte Teie […] kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:
„Mul on au viidata aruteludele, mis toimusid kooskõlas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise 18. novembri 2002. aasta assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) artikli 29 lõike 2 punktiga a ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) artikli 16 lõike 2 punktiga a; assotsiatsioonilepingut on muudetud aastal 2005. 2006 ja 2009 ning selles on sätestatud, et lepinguosalised muudavad vastastikusel kokkuleppel osutatud kokkulepete liiteid, et võtta arvesse lepinguosaliste õigusnormide muudatusi.
Nende arutelude käigus jõuti järeldusele, et veinikaubanduse lepingu I liidet (Ühendusest pärit veinide geograafilised tähised), II liidet (Tšiilist pärit veinide geograafilised tähised), V liidet (Veinivalmistustavad ja viisid ning tootekirjeldused) ning VIII liidet (Protokoll) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet (Piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide kaitstud nimetused) muudetakse käesoleva lepingu lisale lisatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek asendada veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liide ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide käesoleva lepingu lisas esitatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek, et käesolev kiri ja Teie vastusena saadetud kinnituskiri moodustaksid Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu, mis jõustub 90 päeva pärast Teie vastusena saadetud kinnituskirja kuupäeva.“
Mul on au Teile teatada, et Tšiili Vabariik nõustub käesoleva kirja sisuga, mis jõustub XX.XX.XX.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Tšiili Vabariigi nimel
LISA
|
(1) |
V lisa (veinikaubanduse leping) muudetakse järgmiselt (1). |
(...)
|
(2) |
VI lisa (piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise leping) muudetakse järgmiselt.
|
(1) Käesoleva kirjavahetus lisa 1. osa lisatakse komisjoni 26. juuli 2022 otsusele C(2022) 4875 kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites (ELT C 287, 28.7.2022, lk 19).
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/19 |
KOMISJONI OTSUS,
26. juuli 2022,
kirjavahetuse vormis sellise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduslepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites
(2022/C 287/05)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2005. aasta otsust 2005/269/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepinguosalised pidasid läbirääkimisi, et muuta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduslepingu (V lisa) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) mitut liidet. Eelkõige arutasid lepinguosalised veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liidet. |
|
(2) |
Lepinguosalised edastasid teineteisele ajakohastatud geograafiliste tähiste loetelud ning viisid rahuldavalt lõpule veinikaubanduslepingu alusel kaitstavate uute geograafiliste tähistega seotud vaidlustamismenetluse ja kontrollimenetluse. |
|
(3) |
Lepinguosalised leppisid kokku ka uues lihtsustatud korras uute geograafiliste tähiste lisamiseks veinikaubanduse lepingu I ja II liitesse. |
|
(4) |
Vastavalt veinikaubanduse lepingu artiklile 18, on teatatud Euroopa Liidus ja Tšiilis lubatud uutest veinivalmistustavadest ja -viisidest. Vastavalt kõnealuse lepingu artiklitele 21 ja 22 tuleks need tavad ja viisid lisada lepingu V liitesse. |
|
(5) |
Lepinguosalised võtsid vastu uued impordi sertifitseerimise nõuded nende territooriumile sisenevatele veinitoodete puhul ning need nõuded tuleks lisada veinikaubanduse lepingu VIII liitessee. |
|
(6) |
Võttes arvesse järeldusi, mida tegi 13. novembril 2017 Brüsselis toimunud veinikaubanduslepingu 11. ELi-Tšiili ühiskomitee, on vaja veinikaubanduse lepingu I ja II liide asendada Euroopa Liidu ja Tšiili geograafiliste tähiste uue loeteluga. Lisaks on vaja muuta veinikaubanduse lepingu V liidet, et võtta arvesse lepinguosaliste uued veinivalmistustavad, samuti on lepinguosaliste poolt vastu võetud uutest sertifitseerimiseeskirjadest lähtuvalt muuta veinikaubanduse lepingu VIII liidet. |
|
(7) |
Liit ja Tšiili on seetõttu pidanud läbirääkimisi kirjavahetuse vormis lepingu üle. Kirjavahetuse vormis lepingu lisa 1. osaga muudetakse veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liidet vastavalt kõnealuse lepingu artikli 29 lõikele 2 (2). |
|
(8) |
Seetõttu tuleks heaks kiita kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse veinikaubanduse lepingu muudatusi. |
|
(9) |
Käesoleva otsuse kohased veinikaubanduse lepingu muudatused on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduslepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites, kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.
Kirjavahetuse vormis lepingu tekst ning veinikaubanduse lepingu (lisa 1. osa) I, II, V ja VIII liide lisatakse käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Põllumajanduse eest vastutaval komisjoni liikmel on volitus lepingule alla kirjutada, samuti on tal volitus anda hoiule lepingus sätestatud heakskiitmiskiri, millega väljendatakse liidu nõusolekut end lepinguga siduda (3).
Brüssel, 26. juuli 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 84, 2.4.2005, lk 19.
(2) Kirjavahetuse vormis lepingu lisa 2. osaga muudetakse piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet vastavalt kõnealuse lepingu artikli 16 lõikele 2 ning see on heaks kiidetud komisjoni 26. juuli 2022 otsusega C (2022) 4877 (ELT C 287, 28.7.2022, lk 4).
(3) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING
Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) I liites
KIRI nr 1
Euroopa Liidu kiri
Brüssel, xx.xx.xxxx
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au viidata aruteludele, mis toimusid kooskõlas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise 18. novembri 2002. aasta assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) artikli 29 lõike 2 punktiga a ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) artikli 16 lõike 2 punktiga a; assotsiatsioonilepingut on muudetud aastatel 2005, 2006 ja 2009 ning selles on sätestatud, et lepinguosalised muudavad osutatud lepingute liiteid vastastikusel kokkuleppel, et võtta arvesse lepinguosaliste õigusnormide muudatusi.
Nende arutelude käigus jõuti järeldusele, et veinikaubanduse lepingu I liidet (Ühendusest pärit veinide geograafilised tähised), II liidet (Tšiilist pärit veinide geograafilised tähised), V liidet (Veinivalmistustavad ja -viisid ning tootekirjeldused) ning VIII liidet (Protokoll) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet (Piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide kaitstud nimetused) muudetakse käesoleva lepingu lisale lisatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek asendada veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liide ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide käesoleva lepingu lisas esitatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek, et käesolev kiri ja Teie vastusena saadetud kinnituskiri moodustaksid Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu, mis jõustub 90 päeva pärast Teie vastusena saadetud kinnituskirja kuupäeva.
Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Euroopa Liidu nimel
Komisjoni liikme allkiri
KIRI nr 2
Tšiili Vabariigi kiri
Santiago, xx.xx.xxxx
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au teatada, et sain kätte Teie […] kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:
„Mul on au viidata aruteludele, mis toimusid kooskõlas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise 18. novembri 2002. aasta assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) artikli 29 lõike 2 punktiga a ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) artikli 16 lõike 2 punktiga a; assotsiatsioonilepingut on muudetud aastatel 2005, 2006 ja 2009 ning selles on sätestatud, et lepinguosalised muudavad osutatud kokkulepete liiteid vastastikusel kokkuleppel, et võtta arvesse lepinguosaliste õigusnormide muudatusi.
Nende arutelude käigus jõuti järeldusele, et veinikaubanduse lepingu I liidet (Ühendusest pärit veinide geograafilised tähised), II liidet (Tšiilist pärit veinide geograafilised tähised), V liidet (Veinivalmistustavad ja -viisid ning tootekirjeldused) ning VIII liidet (Protokoll) ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liidet (Piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide kaitstud nimetused) muudetakse käesoleva lepingu lisale lisatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek asendada veinikaubanduse lepingu I, II, V ja VIII liide ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu I liide käesoleva lepingu lisas esitatud liidetega.
Mul on au teha ettepanek, et käesolev kiri ja Teie vastusena saadetud kinnituskiri moodustaksid Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu, mis jõustub 90 päeva pärast Teie vastusena saadetud kinnituskirja kuupäeva.“
Mul on au Teile teatada, et Tšiili Vabariik nõustub käesoleva kirja sisuga, mis jõustub XX.XX.XX.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Tšiili Vabariigi nimel
LISA
|
(1) |
V lisa (Veinikaubanduse leping) muudetakse järgmiselt.
|
|
(2) |
VI lisa (Piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise leping) muudetakse järgmiselt (10). |
(...)
(1) Geograafilise tähise „DUNA“ etiketil peab olema teave, mis on otseselt seotud nimetusega „DUNA“ ja mis täpsustab, et tegemist on veiniga, mis on pärit Ungari viinamarjakasvatuspiirkonnast, mida tuntakse nime all „DUNA“, et vältida võimalikku segiajamist Tšiilis varem registreeritud kaubamärgiga „DUNA“.
(2) 1985. aasta seadus nr 18.455, millega kehtestatakse etüülalkoholi, alkohoolsete jookide ja äädika tootmise, töötlemise ja turustamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks seaduse nr 17.105 I raamat (Ley N° 18.455 de 1985, que „Fija normas sobre producción, elaboración y comercialización de alcoholes etílicos, bebidas alcohólicas y vinagres, y deroga libro I de la Ley N° 17.105“).
(3) 1986. aasta dekreet nr 78, mis käsitleb seadust nr 18.455, millega kehtestatakse etüülalkoholi, alkohoolsete jookide ja äädika tootmise, töötlemise ja turustamise eeskirjad (Decreto N° 78 de 1986, que „Reglamenta Ley N° 18.455 que fija normas sobre producción, elaboración y comercialización de alcoholes etílicos, bebidas alcohólicas y vinagres.“).
(4) 2019. aasta dekreet nr 9, millega muudetakse põllumajandusministeeriumi 1986. aasta dekreeti nr 78, millega reguleeritakse seadust nr 18.455, millega kehtestatakse etüülalkoholi, alkohoolsete jookide ja äädika tootmise, töötlemise ja turustamise eeskirjad. (Decreto No9 de 2019, que modifica el Decreto No78, de 1986, del Ministerio de Agricultura, que reglamenta la Ley No18.455, que „Fija normas sobre producción, elaboración y comercialización de alcoholes etílicos, bebidas alcohólicas y vinagres“).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(6) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2).
(7) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/934, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega (ELT L 149, 7.6.2019, lk 1).
(8) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).
(9) Tšiili ametlik väljaanne nr 40413, 19. november 2012, lk 6.
(10) Käesoleva kirjavahetus lisa 2. osa lisatakse komisjoni 26. juuli 2022 otsusele C (2022) 4877 kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) liites (ELT C 287, 28.7.2022, lk 4).
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/81 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10813 – BLACKSTONE / CPP INVESTMENTS / ADVARRA)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 287/06)
1.
20. juulil 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta (1).Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
|
— |
Blackstone, Inc. (edaspidi „Blackstone“, Ameerika Ühendriigid), |
|
— |
Canada Pension Plan Investment Board (edaspidi „CPP Investments“, Kanada), |
|
— |
Advarra Holdings, Inc. („Advarra“, Ameerika Ühendriigid). |
Blackstone ja CPP Investments omandavad Advarra üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.
Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:|
— |
Blackstone: üleilmne alternatiivne varahaldur; |
|
— |
CPP Investments: investeeringute haldusorganisatsioon, kes investeerib vahendeid, mille Canada Pension Plan talle üle kannab. CPP Investments investeerib peamiselt börsiettevõtetesse, börsivälistesse ettevõtetesse, kinnisvarasse, taristusse ning teeb fikseeritud tulumääraga investeeringuid; |
|
— |
Advarra: eetikaalaste konsultatsioonide ja tehnoloogiliste lahenduste pakkuja biofarmaatsiaettevõtetele, lepingulistele teadusorganisatsioonidele ja kliiniliste uuringute läbiviijatele. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10813 – BLACKSTONE / CPP INVESTMENTS / ADVARRA
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
Merger Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/83 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10836 – EQUINOR / SSE / TRITON POWER)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 287/07)
1.
19. juulil 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
|
— |
SSE Thermal Generation Holdings Limited („SSE Thermal“, (Ühendkuningriik), |
|
— |
Equinor New Energy Limited („Equinor“, Ühendkuningriik), Equinor ASA (Norra) tütarettevõtja, |
|
— |
Triton Power Holdings Limited („Triton Power“, Jersey), mille üle on praegu valitsev mõju ettevõtjal Energy Capital Partners (Ameerika Ühendriigid). |
SSE Thermal ja Equinor omandavad ettevõtja Triton Power üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:|
— |
SSE Thermal omab ja käitab tavapäraseid soojuselektrijaamu Ühendkuningriigis ja Iirimaal. SSE Thermal kuulub kontserni SSE Group, mis arendab, ehitab, käitab ja investeerib vähese CO2-heitega elektritaristusse. SSE Group keskendub strateegiliselt taastuvenergiale ja reguleeritud elektrivõrkudele kõigis peamistes tegevussegmentides: taastuvad energiaallikad, jaotamine ja edastamine, |
|
— |
Equinor on Equinor ASA täielikus omandis olev tütarettevõtja. Equinor ASA rahvusvaheline energiaettevõtja, mille peakorter on Norras Stavangeris, ja mille äritegevus hõlmab peamiselt nafta ja naftasaaduste, gaasi ja muude energialiikide (sh taastuvenergia) ülemaailmset uurimist, tootmist, transporti, rafineerimist ja turustamist, |
|
— |
Triton Power on eraõiguslik sõltumatu elektritootmisettevõtja. Ta käitab Ühendkuningriigis kolme rajatist, mis pakuvad tööstustarbijatele koos riiklike võrguteenuste, elektrienergia ja koostootmise tarneid. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10836 – EQUINOR / SSE / TRITON POWER
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
Merger Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
28.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/85 |
Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105
(2022/C 287/08)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS
„Saumur“
PDO-FR-A0260-AM01
Taotluse esitamise kuupäev: 22.9.2016
1. Muutmise suhtes kohaldatavad õigusnormid
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus
2. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused
2.1. Geograafiline piirkond
Tootespetsifikaadi IV punkti alapunktis 1 on muudetud geograafilist piirkonda. Geograafilise piirkonna piirjooni ei ole muudetud, kuid sellesse kuuluvate haldusüksuste loetelu on muutunud hiljutiste haldusmuudatuste tõttu:
|
— |
uue kommuuni Brissac Loire Aubance (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire, Saulge-l’Hôpital ja VauChristian, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Doué-en-Anjou (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Brigné, Concourson-sur-Layon, Doué-la-Fontaine, Forges, Meigné, Montfort, Saint-Georges-sur-Layon ja Verchers-sur-Layon, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Gennes-Val-de-Loire’i (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies, Rosiers-sur-Loire, Saint-Martin-de-la-Place ja Thoureil, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Lys-Haut-Layon (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Cerqueux-sous-Passavant, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layon, Tancoigné, Tigné, Trémont ja Vihiers, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Terranjou (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Chavagnes, Martigné-Briand ja Notre-Dame-d’Allençon, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Tuffalun (49) loomine järgmiste kommuunide asemel: Ambillou-Château, Louerre ja Noyant-la-Plaine, millest said delegeeritud kommuunid; |
|
— |
uue kommuuni Val en Vignes (79) loomine järgmiste kommuunide asemel: Bouillé-Saint-Pauli, Cersay ja Massais’ omavalitsusüksus. Redaktsiooniline muudatus: haldusüksuste uues loetelus on võetud arvesse pärast tootespetsifikaadi heakskiitmist toimunud ühendamisi või muid halduspiirkondade muudatusi. Suurema õiguskindluse huvides viidatakse selles nimekirjas Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) igal aastal avaldatavale ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile. Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks. Ühtlasi on mainitud, et avalikkuse paremaks teavitamiseks on INAO veebisaidil esitatud geograafilist piirkonda kujutavad kartograafilised dokumendid. Sellega seoses muudetakse koonddokumendi punkti 6, milles käsitletakse geograafilist piirkonda. |
2.2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 2 alapunki a lisatakse sõnade „5. septembril 2007“ järele sõnad „ja 19. jaanuaril 2017“.
Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus kiitis heaks geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks maatükid, mis sobivad selle kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.3. Vahetus läheduses asuv piirkond
I peatüki IV punkti alapunktis 3 on kommuunide loetelu asendatud järgmise loeteluga:
„KPN „Saumur“ (vaiksed valged ja roosad veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance Chemellier’, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Montfort’i ja Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Les Garennes-sur-Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territooriumid), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi, La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised d’Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid),Varennes-sur-Loire, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.
KPN „Saumur“ (vaiksed punased veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier’, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Cernusson, Chacé, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Montfort’i, Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Les Garennes sur Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plain’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.
Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Tourtenay, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelle’is, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Chemellier’, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Cernusson, Chacé, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Forges’i, Montfort’i ja Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes-sur-Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque;
Vienne’i departemang: Curçay-sur-Dive, Glénouze, Ranton, Ternay.
KNP „Saumur“ (valged ja roosad kvaliteetvahuveinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Louzy, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Thouars;
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière et Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Les Garennes-sur-Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (endised Chavagnes’i ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.“
See võimaldab arvesse võtta kommuunide mitmesuguseid ühendamisi, mis on toimunud pärast tootespetsifikaadi viimase versiooni vastuvõtmist. Vahetus läheduses asuva piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.
Sellega seoses on muudetud koonddokumendi lisatingimusi käsitlevat punkti 9.
2.4. Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud säte
1. peatüki VI punkti alapunkti 2 alapunkti a on lisatud järgmine säte: „Ridadevahelisel alal peab olema hooldatud looduslik või külvatud taimkate. Kui selline taimkate puudub, peab ettevõtja tegema vajalikud mullatööd, et hooldada looduslikku taimkatet, või põhjendama viinamarjakasvatuse valdkonna ametiasutuste lubatud biotõrjevahendite kasutamist. Kui maatükil kasutatakse biotõrjeks mõeldud herbitsiide, on muude herbitsiidide kasutamine keelatud.“
See muudatusettepanek tuleneb ettevõtjate põllumajandusökoloogia tavade praegusest arengust kogu Anjou viinamarjakasvatuspiirkonnas. See annab tunnistust asjaolust, et tehniliste lahenduste kasutamisel võetakse üha rohkem arvesse keskkonnakaitseküsimusi. Toetades taimkatte olemasolu või mehaaniliste või bioloogiliste umbrohutõrjevahendite kasutamist, vähendab see nõue keemiliste herbitsiidide kasutamist. Herbitsiidide kasutamise vähendamine peab võimaldama tõhustada viinamarjaistanduste mullakaitset ja säilitada nende looduslikke omadusi (viljakus, bioloogiline mitmekesisus, bioloogiline puhastamine), mis parandavad veinide kvaliteeti ja autentsust ning tugevdavad veinipiirkonna mainet.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.5. Koristushooaja algus
1. peatüki VII punkti alapunktis 1 on lause „Koristushooaja alguse kuupäev määratakse kindlaks maaelu ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) artikli D. 645-6 sätete alusel“ välja jäetud.
Koristushooaja alguskuupäeva ei ole enam vaja kindlaks määrata, kuna ettevõtjatel on nüüd palju eri vahendeid, mis võimaldavad neil täpsemalt hinnata viinamarjade küpsusastet. Kõikidel ettevõtjatel on isiklikus ja ühiskasutuses teatavad seadmed ja varustus, mis võimaldavad olenevalt tootmiseesmärkidest täpselt kindlaks määrata koristushooaja alustamise optimaalse kuupäeva iga kasvatusala jaoks.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.6. Puutükid
Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunktis d asendatakse sõnad „puitlaastude kasutamine veinivalmistamisel“ sõnadega „puitlaastude kasutamine on keelatud, välja arvatud veinivalmistamisel“.
Muudatuse eesmärk on täpsustada, et tammepuutükkide lisamise keeld jääb kehtima, välja arvatud nimetusega hõlmatud punaste veinide valmistamise ajal. Kui veinivalmistamisel kasutatakse puutükke, võimaldavad puidutanniinid puuviljaaroomil paremini esile tulla ning arendavad veinide struktuuri, andes neile ümaruse ja pika järelmaitse ning tagades samas pudelis laagerdamise korral stabiilse värvi. Tootjad soovivad kinnitada päritolunimetusega veinide eripära puuviljaste ja mahedamaitseliste veinidena, mis sobivad joomiseks juba noorena.
Seetõttu muudetakse koonddokumendi punkti 5, milles käsitletakse veinivalmistamise eritavasid.
2.7. Kääritusmahutite mahutavus
1. peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunktis e asendatakse lause „Ettevõtja kääritusmahutite mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem põllumajandusliku majapidamise keskmisest saagikusest viimase viie aasta jooksul“ järgmise lausega: „Ettevõtja kääritusmahutite mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem viimase viie aasta jooksul valmistatud veini keskmisest kogusest.“
Kehtivas tootespetsifikaadis ei osutatud mitte kogusele (väljendatuna hektoliitrites või kuupmeetrites), vaid saagikusele, st koristatud saagi kogusele, mis on jagatud tootmispindalaga (väljendatuna hektoliitrites hektari kohta). Kavandatud muudatus võimaldab seda ühikutega seotud ebaühtlust parandada ilma sisuliste muudatusteta (minimaalne mahutavus peab alati olema 1,4 korda suurem kui põllumajandusliku majapidamise eelmistel hooaegadel toodetud veini keskmine kogus).
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.8. Veinide ringlus
1. peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lastakse ringlusse volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.9. Üleminekumeede
Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.
1. peatüki XI punkti on lisatud järgmine lause: „Sätteid, mis hõlmavad kohustust tagada ridadevahelisel alal hooldatud looduslik või külvatud taimkate või selle taimkatte puudumise korral ettevõtja kohustust teha vajalikud mullatööd või kasutada biotõrjevahendeid, et hooldada looduslikku taimkatet, ei kohaldata viinapuude kasvatusalade suhtes, mis on käesoleva tootespetsifikaadi kinnitamise hetkel olemas ja milles viinapuude ridade vahe on 1,7 meetrit või väiksem.“
Üleminekumeede võimaldab vältida selliste olemasolevate viinamarjaistanduste ebasoodsasse olukorda sattumist, mille praegune korraldus ei ole kohandatud põllumajanduslikele keskkonnakaitsenõuetele. Tihedalt istutatud viinapuudega viinamarjaistandustes, kus viinapuude ridade vahe on 1,7 meetrit või vähem, võib püsihaljastuse hooldamine või nõutavate pinnasetööde tegemine tuua kaasa tehnilisi probleeme (tööde mehhaniseerimine, varustus, töövahendid). Madalamates kohtades asuvates viinamarjaistandustes võib rohtumine suurendada ka kevadiste külmakahjustuste ohtu. Lisaks sellele konkureerib taimkate viinapuudega vee pärast seda rohkem, mida suurem on viinapuude istutustihedus. Seevastu viinapuuistandused, mis on rajatud pärast tootespetsifikaadi kinnitamist, peavad olema kooskõlas lisatud põllumajanduslike keskkonnakaitsenõuetega, olenemata sellest, milline on nende istutustihedus ja viinapuude ridade vahekaugus.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.10. Alkoholisisaldus
2. peatüki II punkti alapunktis 3 on sõna „potentsiaalne“ asendatud sõnaga „naturaalne“.
Selleks et ühtlustada tootespetsifikaat Anjou Saumuri piirkonna veinide kõikides tootespetsifikaatides kasutatud sõnastusega, on väljendid „potentsiaalne sisaldus“ ja „kraadi“ asendatud väljendiga „naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides“. Need muudatused parandavad tootespetsifikaatide loetavust. Registripidamist käsitlevate sätete ühtlustamise eesmärk on hõlbustada kontrollikava koostamist ning nende registrite kontrollimist.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.11. Peamised kontrollitavad punktid
3. peatükki on muudetud, et tagada kooskõla Anjou Saumuri piirkonna tootespetsifikaatides nimetatud kontrollitavate põhipunktidega.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2.12. KPNi „Saumur“ laiendamine vaiksetele roosadele veinidele
Riiklikul tasandil on praeguste KPNidel „Saumur“ ja „Cabernet de Saumur“ ühine tootespetsifikaat. KPNiga „Cabernet de Saumur“ hõlmatud veini toodetakse samal maa-alal nagu KPNi „Saumur“ (valgete vaiksete veinide puhul) ning see hõlmab ainult sellest piirkonnast pärit roosasid vaikseid veine. Selgitamise huvides ja et tooteid oleks võimalik nende territooriumil kergemini tuvastada, soovib taotlejarühm lisada vaiksed roosad KPNiga „Saumur“ hõlmatud veinid ning palub samas tühistada KPNi „Cabernet de Saumur“. Selle taotluse põhjuseks on ka soov tugevdada veinide üldist kaitset ühe ja ainsa kohanime Saumur all. Lisaks ei mõjuta see muudatus põhjusliku seose sisu. Tootespetsifikaadi X peatüki punktid, mis olid nimetuse „Cabernet de Saumur“ all, on lihtsalt üle viidud KPNi „Saumur“ käsitlevasse juba olemasolevasse punkti. Lisaks tekitab viide praeguses nimetuses „Cabernet de Saumur“ sordile 'Cabernet' segiajamist sellest sordist valmistatud veinidega kas koos geograafilise tähisega või ilma, kuid ka segiajamist KPNiga „Cabernet d'Anjou“, mille all toodetakse samuti roosasid veine, aga teistsuguses geograafilises piirkonnas ning teistsuguste analüütiliste ja organoleptiliste omadustega.
2.13. KPNile „Cabernet de Saumur“ tehtud viidete väljajätmine
Seega jäetakse KPNi „Saumur“ laiendamine vaiksetele roosadele veinidele, nimetus „Cabernet de Saumur“ ja kõik, mis neile viitab, tootespetsifikaadis igal pool välja.
Koonddokumenti on vastavalt muudetud.
2.14. Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 1 alapunktis a esitatud tabeli teises tulbas neljandal real jäetakse välja järgmised kommuuninimed: Brézé, Cizay-laMadeleine, Distré, Doué-la-Fontaine (nüüd uue Doué-en-Anjou kommuuni delegeeritud kommuun), Montreuil-Bellay ja Les-trois-Moutiers. Selle muudatuse eesmärk on jätta need kommuunid KPNi „Saumur“ täiendava kohanimega Puy-Notre-Dame tähistatud geograafilisest piirkonnast välja. See on tingitud tootmistavade kadumisest nendes seitsmes kommuunis, mis kuuluvad täiendava kohanime Puy-Notre-Dame alla. Selle täiendava kohanime geograafiline piirkond määratleti 2008. aastal. Alates sellest aastast on täiendava kohanime Puy-Notre-Dame kasutamine nendes seitsmes kommuunis täielikult kadunud ning seda ei esine enam. Seetõttu on need seitse kommuuni KPNi „Saumur“ täiendava geograafilise nime geograafilisest piirkonnast välja jäetud.
Muudetud on koonddokumendi punkti 6.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Saumur
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
|
5. |
Kvaliteetvahuvein |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Vaikne valge vein
Vaiksed valged veinid on kuivad, sageli helekollase värvuse ja roheka helgiga. Need mõjuvad peenelt. Nende puuviljade ja valgete lillede lõhn annab neile sageli mõndagi juurde. Maitse jätab meeldiva värskuse tunde. See värskus tuleb teatavast happesusest, milles avaldub täidlast maitset lisav elavus. Valgete veinide maitses on tunda mitmesuguseid puuviljanoote.
Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.
Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist:
|
— |
kuni 3 grammi liitri kohta; |
|
— |
kuni 6 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus. |
Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.
Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.
Valgeid veine peab laagerdama vähemalt koristamise aastale järgneva aasta 15. jaanuarini.
Muud analüütilised kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
12,5 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
2. Vaiksed roosad veinid
Vaiksed roosad veinid on kahvaturoosa värvusega. Nende lõhna- ja maitsebuketis on tihti tunda punaseid marju. Värske maitse on kaua puuviljane. Tegemist on kergete ja harmooniliste veinidega.
Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti.
Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist:
|
— |
kuni 3 grammi liitri kohta; |
|
— |
kuni 6 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute sisaldus. |
Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.
Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on määratud kindlaks liidu õigusaktidega, kuid kõigi pakendamata veinide puhul, millele tohib kanda märke primeur (noor) või nouveau (toorvein), peab lenduvate hapete sisaldus olema 10,2 milliekvivalenti liitri kohta või vähem.
Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
12,5 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
10 |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
3. Vaiksed punased veinid
Punaste veinide värvus on tihti rubiinpunane ja seda kaunistab mõnikord granaatpunane helk. Värskel ja intensiivsel lõhnal võib olla puuviljane aroom (maasikas, vaarikas, kirss jm), millel on vürtsikaid, loomseid või kergelt suitsuseid noote. Maitse poolest on nendes veinides väga tihti tugevaid puuviljanoote ning tanniinid on üldiselt siidised ja pehmed. Need noorena meeldivad veinid võivad laagerduda mõned aastad, et saavutada komplekssust.
Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.
Malolaktiline käärimine on punaste veinide puhul lõppenud. Lahtisena turustamiseks valmis või villimise staadiumis olevate veinide õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,4 grammi liitri kohta.
Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist 3 grammi liitri kohta või väiksem.
Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.
Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.
Punaseid veine peab laagerdama vähemalt koristamise aastale järgneva aasta 15. jaanuarini.
Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
12,5 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
4. Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
Täiendava kohanimega Puy-Notre-Dame veinid on punased veinid, mis on valmistatud peamiselt sordist ’Cabernet franc N’ ning on tavaliselt intensiivse värvusega ja keerukama lõhna- ja maitsebuketiga. Puuviljased noodid meenutavad väga küpseid punaseid ja isegi musti marju. Maitse poolest on need säilitusveinid väga struktureeritud.
Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.
Malolaktiline käärimine on punaste veinide puhul lõppenud. Lahtisena turustamiseks valmis või villimise staadiumis olevate veinide õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,4 grammi liitri kohta.
Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist 3 grammi liitri kohta või väiksem.
Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.
Veine, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, tuleb laagerdada vähemalt saagikoristusaastale järgneva aasta 1. juunini.
Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Kvaliteetvahuvein
Kvaliteetvahuveinid on valged või roosad. Nende peened ja arvukad mullid moodustavad pikki mulliridasid. Nende aroom meenutab tihti kergelt puuvilju, valgeid lilli ja kondiitritooteid. Sama elegants valitseb maitses, mis tekitab väga meeldiva värskustunde. Kvaliteetvahuveinide värvi iseloomustus ei ole selle nimetuse puhul asjakohane. Valgete või roosade kvaliteetvahuveinide tootmise nõuded on identsed ja annavad tulemuseks väga sarnase väljenduse. Kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti. Üldse rikastamata kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide maksimaalne tegelik alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti ja fermenteerivate suhkrute sisaldus pärast kääritamist on kuni 24 g/l. Rikastatud kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide fermenteerivate suhkrute sisaldus pärast kääritamist on kuni 5 g/l. Pärast rikastamist ei tohi kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide üldalkoholisisaldus ületada 11,6 mahuprotsenti. Pärast virde rikastamist, järelkääritamist ja enne veinisiirupi lisamist ei tohi kvaliteetvahuveinide üldalkoholisisaldus olla suurem kui 13 mahuprotsenti.
Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Veinivalmistustavad
a. Peamised veinivalmistustavad
1. Istutustihedus – vahekaugused
Viljelustava
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla üle 2,5 meetri ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 1 meetri. Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 puu hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks, kui on järgitud tootespetsifikaadis sätestatud nõudeid, mis käsitlevad viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Nende viinapuude puhul ei tohi ridade vahe olla üle 3 meetri ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 1 meetri.
Et oleks lubatud kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame, peab viinapuude minimaalne istutustihedus olema 4 500 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla üle 2,2 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 1 meetri.
2. Viinapuude lõikamise ja toestamise eeskirjad
Viljelustava
Viinapuud lõigatakse eri kõrgustesse hiljemalt 30. aprillil vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele, mille puhul on iga viinamarjasordi ja iga veiniliigi kohta ära näidatud maksimaalne pungade arv puu kohta ning maksimaalne pungade arv pikal võrsel.
Toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 protsendiga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,4 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,2 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.
Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 puu hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamisnõuded: toestusvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,9 meetrit; toestusvõrestikul on neli toestustraatide rida; ülemise toestustraadi kaugus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit.
3. Niisutamine
Viljelustava
Kastmine on keelatud.
4. Veinivalmistustavad
Konkreetne veinivalmistustava
Punaste veinide puhul on lubatud kasutada substraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %. Veinide puhul, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, on rikastamine keelatud.
Punaste veinide puhul on puutükkide kasutamine keelatud, välja arvatud kääritamise ajal.
Roosade kvaliteetvahuveinide valmistamiseks mõeldud baasveinid võivad olla toodetud leotamise teel või saignée-meetodil.
Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.
b. Maksimaalne saagikus
|
1. |
Vaikne valge vein
65 hektoliitrit hektari kohta |
|
2. |
Vaikne roosa vein
69 hektoliitrit hektari kohta |
|
3. |
Vaikne punane vein
69 hektoliitrit hektari kohta |
|
4. |
Kvaliteetvahuvein
76 hektoliitrit hektari kohta |
|
5. |
Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
56 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilistes piirkondades, mis hõlmab järgmiste kommuunide territooriume vastavalt 2018. aasta ametlikule geograafilisele koodile:
KPN „Saumur“ (vaiksed valged ja roosad veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Saint-Martin-de-Mâcon, Tourtenay;
Maine-et-Loire’i departemang: Artannes-sur-Thouet, Brézé, Brossay, Chacé, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Distré, Doué-en-Anjou (endised Doué-la-Fontaine, Forges’i, Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Parnay, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Saint-Just-sur-Dive, Saumur, Souzay-Champigny, Turquant, Les Ulmes, Varrains, Vaudelnay;
Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.
KPN „Saumur“ (vaiksed punased veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Saint-Martin-de-Mâcon, Tourtenay;
Maine-et-Loire’i departemang: Artannes-sur-Thouet, Brézé, Brossay, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Distré, Doué-en-Anjou (endised Doué-la-Fontaine’i, Forges’i, Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni elegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Montreuil-Bellay, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Just-sur-Dive, Saumur, Les Ulmes, Vaudelnay;
Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.
Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
Maine-et-Loire’i departemang: Brossay, Doué-en-Anjou (endised Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni elegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Le Puy-Notre-Dame, Les Ulmes, Vaudelnay;
Vienne’i departemang: Berrie, Pouançay, Saint Léger-de-Montbrillais, Saix.
KNP „Saumur“ (valged ja roosad kvaliteetvahuveinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Mauzé-Thouarsais, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Tourtenay, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay elegeeritud kommuunide territooriumid);
Maine-et-Loire’i departemang: Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Brézé, Brissac Loire Aubance (endine Chemellier’ delegeeritud kommuuni territoorium), Brossay, Cernusson, Chacé, Cizay-la-Madeleine, Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Doué-la-Fontaine’i, Forges’i, Meigné, Montfort’i, Saint-Georges-sur-Layoni ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trèves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Parnay, Passavant-sur-Layon, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saumur, Souzay-Champigny, Terranjou (endine Martigné-Briand’ delegeeritud kommuuni territoorium), Tuffalun (endine Ambillou-Château delegeeritud kommuuni territoorium), Turquant, Les Ulmes, Varrains, Vaudelnay;
Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.
7. Peamised veiniviinamarjasordid
’Cabernet franc N’ (tume)
’Cabernet-Sauvignon N’ (tume)
’Chardonnay B’ (hele)
’Chenin B’ (hele)
’Gamay N’ (tume)
’Grolleau N’ (tume)
’Grolleau gris G’ (hall)
’Pineau d’Aunis N’ (tume)
’Pinot noir N’ (tume)
Sauvignon B’ – ’Sauvignon blanc’
8. Seos(t)e kirjeldus
|
8.1. |
Geograafiline piirkond asub Pariisi nõo edelaservas, kus mesosoikumi ja kainosoikumi substraat on katnud eelkambriumi ja paleosoikumi aluskorra, mis on ühendatud Armorikaani massiiviga. See geoloogiline iseärasus eristabki geograafilist piirkonda, millele on iseloomulik kriitkivi (Saumur) ja mida kohalikud nimetavad Anjou valgeks piirkonnaks, läänepoolsest piirkonnast (Angers), millele on iseloomulik kiltsavi ja eelkõige kiltkivi ning mida kohalikud nimetavad Anjou mustaks piirkonnaks.
Geograafiline piirkond on põhjas piiratud Loire’i jõega ning seda läbivad lõunast põhja Thouet’ ja selle lisajõe Dive’i org. See hüdrograafiline võrk on kujundanud maastiku üksteisele järgnevateks erisuunalisteks küngasteks, mille kõrgus jääb vahemikku 40–110 meetrit. Maastikku kujundavad viinamarjakasvatused, mis on hõivanud parima asetusega kohad, säilitades küngaste tippudes kasvavad segametsad, kus on ülekaalus tammed ja kastanipuud. Viinapuudega kaetud maatükkide keskmes on õhustuskanal hiiglaslikele süvenditele, millest kaevandati hoonete ehitamiseks kive, mida on kasutatud seenekasvatuseks ning mida nüüd kasutatakse veinide laagerdamiseks ja säilitamiseks. Saumuri piirkonnas valitseb ookeaniline kliima. Geograafilisest piirkonnast lääne pool asuvad Mauges’i mäemassiivid pehmendavad seda ookeanilisust fööni mõjuga. Aastane keskmine sademete hulk jääb vahemikku 550–600 millimeetrit ja on iseloomulik niiskete tuulte eest kaitstud piirkonnale, samas kui Mauges’i mägedes on aastane keskmine sademete hulk üle 800 millimeetri. Sademehulkade vaheline erinevus on veelgi suurem viinamarjade kasvuperioodil, eelkõige alates juunist kuni saagikoristuseni. Aasta keskmine õhutemperatuur on suhteliselt kõrge (umbes 12 °C). Loire’il ja selle lisajõgedel on samuti täita oluline roll ning seda soojuse reguleerijana. |
|
8.2. |
Saumuri kliimas on kesk- ja hilisturooni, juuraajastu, senooni ja eotseeni geopedoloogilised ladestused võimaldanud istutada sorte ’Chenin B’ (hele) ja ’Cabernet franc N’ (tume), mis on Saumuri piirkonna valgete, roosade ja punaste veinide valmistamisel kõige olulisemad. Need ladestused, mis paiknevad enam kui 40 meetri kõrgusel, tagavad viinapuude mõõduka niisutamise ja kasvu – need on tegurid, tänu millele saavutavad viinamarjad suurepärase küpsusastme, mis võimaldab saada mitmesuguste puuviljaaroomidega punaseid ja valgeid veine.
Viinamarjasordid, peamiselt ’Chenin B’ ja ’Cabernet franc N’, on koos niisuguste füüsilise keskkonna soodsate tingimustega soodustanud eriliste tootmistavade arengut. Neid veine on hõlbus valmistada, kui viinapuud kasvavad õhukesel mullakihil, mis soojeneb kiiremini ja tagab nii viinamarja fenoolide suurepärase küpsuse, mis võimaldab saada aromaatseid veine. Põlvkondade jooksul on tootjad arendanud välja oskusteabe, mis väljendub eelkõige saagikuse kontrollis, sobivas lõikuses ja viinamarjade korjamises siis, kui need on saavutanud optimaalse küpsuse. Erilist tähelepanu pööratakse viinamarjade töötlemisele ja laagerdamisele, mis toimub aeglaselt püsivates valguse, õhuniiskuse ja temperatuuri tingimustes, mida võib täheldada kriitkivisse uuristatud maa-alustes keldrites ning mis võimaldavad tulla esile valgete ja punaste veinide kõikidel organoleptilistel omadustel seeläbi, et säilib nende aroomibuketi komplekssus, ning punaste veinide puhul soodustab see pehmeid ja siidiseid tanniine. Täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame tunnustati 2007. aastal, määratledes konkreetselt vastavad maatükid ja nähes ette ranged tootmisnõuded (viinapuud lõigatakse lühemaks ja kaheks jaotamine on kohustuslik). Need maatükid asuvad mäenõlvadel ning seal on savi-lubjakivimullad, mis tagavad viinamarjades antotsüaniinide ja aroomi lähteainete optimaalse kontsentratsiooni, mis omakorda annab sealsetele veinidele intensiivse värvuse ning võimaldab kujuneda küpsete ja isegi mustade marjade aroomidel. Selle täiendava kohanimega veinide valmistamiseks ettenähtud viinamarjade naturaalne suhkrusisaldus muudab igasuguse rikastamise tarbetuks. Laagerdumisperiood, mis kestab vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini ja on sätestatud tootespetsifikaadis, on siiski vajalik, et muuta nende nn tufiveinide tanniinid ümaramaks. Roosade veinide tootmiseks mõeldud maatükid asuvad savi-lubjakivimuldadel või ränimuldadel, mis soojenevad aeglaselt, sest on sügavamad kui vaiksete punaste veinide valmistamiseks mõeldud mullad, ning kutsuvad seega esile suhkru väiksema kogunemise viinamarja – mis annab veinile värskust ja kergust. Kvaliteetvahuvein Kvaliteetvahuveine valmistatakse samamoodi nagu vaikseid roosasid veine, mille puhul on tihti soovitavad sügavamad savi-lubjakivimullad või ränimullad. Tootjad on täheldanud, et keldris säilitatud villitud veinides võis talve lõpus toimuda uus käärimine. Selle „teise spontaanse käärimise“ empiiriline tundmaõppimine viis esialgu „kihisevate“ veinide valmistamiseni, eelkõige sordist 'Chenin B'. Sellel hilisel sordil, mida on Saumuri keskkonnatingimustes istutatud, on välja arenenud vaieldamatud omadused, mis võimaldavad valmistada peenemullilisi puuvilja-, lille- ja kondiitritoodete aroomidega vahuveine. Neid sobivaid omadusi on ära kasutatud alates 19. sajandi algusest, juhtides „teise pudelis käärimise“ toimumist kvaliteetvahuveinide tootmiseks. Eriline tähelepanu saagi koristamisel tagab optimaalse küpsuse ning suhkrusisalduse ja happesuse õige tasakaalu, mis on vajalikud nii värskuse, hästi sujuva teise käärimise kui ka hea säilimisvõime saavutamiseks. Lisaks soodustavad nende veinide tootmist eelkõige nn Anjou valge piirkonna südames asuvad maa-alused keldrid, sest selliste veinide laagerdamiseks on vaja suuri ideaalse valgustuse, õhuniiskuse ja temperatuuriga ladustamis- ja käitlemiskohti. Selliseid rangeid reegleid ja tehnilisi lahendusi kohaldati tumedate viinamarjasortide puhul, et toota piiratud koguses roosasid kvaliteetvahuveine. Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemustega on kvaliteetvahuveinide valmistajatel tekkinud oskusteave, mis väljendub täielikult nende kuveedes. Veinisettel laagerdamine vähemalt üheksa kuu jooksul soodustab nende veinide komplekssust. |
9. Muud olulised tingimused
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik:
ELi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit roosade vaiksete veinide jaoks viinamarjade töötlemise ja nende veinide valmistamise osas, valgete ja punaste vaiksete veinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise ja laagerdamise osas – ükskõik kas nende puhul võib või mitte kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame – ning kvaliteetvahuveinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise, laagerdamise ja villimise osas, koosneb 2018. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriumist:
KPN „Saumur“ (vaiksed valged ja roosad veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi, La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid),Varennes-sur-Loire, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.
KPN „Saumur“ (vaiksed punased veinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier’, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Cernusson, Chacé, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Montfort’i, Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Les Garennes sur Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plain’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.
Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame
Deux-Sèvres’i departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Tourtenay, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelle’is, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Chemellier’, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Cernusson, Chacé, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Forges’i, Montfort’i ja Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes-sur-Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’, La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné, Trémont’ ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endised Chavagnes’i, Martigné-Briand’ ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque;
Vienne’i departemang: Curçay-sur-Dive, Glénouze, Ranton, Ternay.
KNP „Saumur“ (valged ja roosad kvaliteetvahuveinid)
Deux-Sèvres’i departemang: Louzy, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Thouars;
Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;
Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;
Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchelles’i, Faye-d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (endised Les Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’, La Jumellière et Valanjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Les Garennes-sur-Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), La Possonnière, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (endised Chavagnes’i ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Tuffalun (endised Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid), Varennes-sur-Loire, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignes’i ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque.“
Kvaliteetvahuveinide villimine
Õigusraamistik:
ELi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Kvaliteetvahuveinid valmistatakse teise käärimise teel pudelites. Pudelis käärimissettel hoidmise kestus ei tohi olla lühem kui üheksa kuud alates villimise kuupäevast.
Kvaliteetvahuveinid valmistatakse ja neid turustatakse pudelites, milles toimus veini teine käärimine, välja arvatud veinide puhul, mida müüakse pudelites, mille maht on kuni 37,5 sentiliitrit või üle 150 sentiliitri.
Märgistus
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.
Kaitstud päritolunimetusele võib lisada kohanime Val de Loire, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis selle geograafilise nimetuse kohta kehtestatud tootmistingimustele.
Tähed, mida kasutatakse kohanime Val de Loire märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse nime.
Täiendav kohanimi
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusele „Saumur“ võib lisada täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis selle täiendava geograafilise nimetuse kohta kehtestatud tootmistingimustele.
Veinidele, mille puhul võib kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame, on kohustuslik märkida aastakäik. Aastakäigu võib märkida ainult veinile, mis on toodetud 100 % ulatuses kõnealuse aasta saagist.
Märked primeur (noor) või nouveau (toorvein).
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke primeur (noor) või nouveau (toorvein) eeldusel, et veinid vastavad tootespetsifikaadis selle märke kohta kehtestatud eritingimustele.
Veinidele, millel on märge primeur (noor) või nouveau (toorvein), on kohustuslik märkida aastakäik.
Väiksem geograafiline üksus
Õigusraamistik:
ELi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on:
|
— |
kantud katastrisse; |
|
— |
märgitud saagideklaratsioonile. |
Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.
100 % viinamarjadest peab olema saadud määratletud geograafilisest üksusest.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-23616742-b694-4232-86b5-8acf55437eb4