ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 271A |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
V Teated |
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) |
|
2022/C 271 A/01 |
ET |
|
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
14.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CA 271/1 |
TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA
EPSO/AST/153/22 – ELi delegatsioonide haldusjuhid (AST 4)
(2022/C 271 A/01)
Kandideerimisavalduste esitamise lõpptähtaeg: 27. september 2022 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi
SISUKORD
1. |
ÜLDSÄTTED | 3 |
2. |
AMETIÜLESANDED | 3 |
3. |
OSALEMISTINGIMUSED | 3 |
3.1. |
Üldtingimused | 3 |
3.2. |
Eritingimused: keeled | 3 |
3.3. |
Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus | 3 |
4. |
KONKURSI KORRALDUS | 4 |
4.1. |
Ülevaade konkursi etappidest | 4 |
4.2. |
Konkursi keeled | 4 |
4.2.1. |
Keelenõuded | 4 |
4.2.2. |
Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled | 5 |
4.2.3. |
Teabevahetuses kasutatavad keeled | 5 |
4.3. |
Konkursi etapid | 6 |
4.3.1. |
Kandideerimisavaldus | 6 |
4.3.2. |
Eelvalik: mõtlemisoskuse testid | 6 |
4.3.3. |
Osalemistingimuste täitmise kontrollimine | 6 |
4.3.4. |
Talent screener | 6 |
4.3.5. |
Hindamiskeskus | 7 |
4.3.6. |
Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine | 7 |
5. |
VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD | 8 |
I LISA. |
Tavapärased ametiülesanded | 9 |
II LISA. |
Avalike konkursside üldeeskirjad | 10 |
III LISA. |
Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, | 17 |
IV LISA. |
Talent Screener: valikukriteeriumid ja -menetlus | 26 |
1. ÜLDSÄTTED
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada reservnimekiri, mille alusel Euroopa välisteenistus (EEAS) saab võtta avalikku teenistusse tööle haldusjuhte (AST tegevusüksus).
Käesolev konkursiteade ja selle lisad moodustavad käesoleva konkursi siduva raamistiku.
Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv: 40
2. AMETIÜLESANDED
Haldusjuht abistab ELi delegatsiooni juhti delegatsiooni juhtimisega seotud igapäevaste tööülesannete täitmisel vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja normidele. Ülesanded on seotud eelkõige delegatsiooni halduseelarve, inimressursside, logistika, ohutus- ja julgeolekumeetmete juhtimisega. Haldusjuht täidab ELi delegatsioonis keskset rolli. Ta vastutab delegatsiooni igapäevase toimimise ja selle haldussuhete eest vastuvõtva riigiga. Seetõttu täidab ta mitmesuguseid erineva raskusastmega ülesandeid, mis võimaldavad kontakte paljude erinevate partneritega. Lisateave tavapäraste ametiülesannete kohta, mille täitmist edukatelt kandidaatidelt eeldatakse, on esitatud I lisas.
Kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) peavad kõik Euroopa välisteenistuse töötajad korrapäraselt töötama ELi delegatsioonides. Euroopa välisteenistuse ametnikud töötavad oma karjääri jooksul erinevates geograafilistes piirkondades ja peakorterites ja/või eri ametikohtadel. Mõned delegatsioonid asuvad riikides, kus võivad olla rasked elamis- ja julgeolekutingimused. Põhitöötasule lisandub hüvitis, mis on seotud teenistuskoha elamistingimustega. Hüvitist ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks ELi elamistingimustega.
ELi delegatsiooni haldusjuhi ametikoht eeldab salastatud teabele juurdepääsu loa olemasolu. Edukas kandidaat peab oma liikmesriigis läbima julgeolekukontrolli menetluse, välja arvatud juhul, kui tal on juba EU SECRET või kõrgema tasemega kehtiv juurdepääsuluba (vt ka käesoleva konkursiteate II lisas esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punkt 5). Juurdepääsuluba on vajalik kogu delegatsiooni lähetamise ajaks.
3. OSALEMISTINGIMUSED
Osalemistingimuste täitmiseks peab kandidaat avalduste esitamise tähtpäeval täitma kõik allpool esitatud üld- ja eritingimused.
3.1. Üldtingimused
Kandidaadil peavad olema
a) |
ühe ELi liikmesriigi kõik kodanikuõigused, |
b) |
täidetud kõik oma riigi sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused, |
c) |
töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused. |
3.2. Eritingimused: keeled
Punkti 4.2.1 kohaselt peab kandidaat oskama vähemalt kahte ELi ametlikku keelt (24st).
3.3. Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus
Kandidaadil peab olema kas
a) |
haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kaheaastasele keskharidusjärgsele haridusele õiguse, ärijuhtimise, personalijuhtimise, rahanduse, raamatupidamise, logistika, hoonete halduse või inseneriteaduste erialal ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus või |
b) |
lõputunnistusega tõendatud keskharidus, mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust, ning keskhariduse omandamisele järgnenud vähemalt üheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus. |
Punktides a ja b osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks, kui see on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud ametiülesannetega.
Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud III LISAS.
4. KONKURSI KORRALDUS
4.1. Ülevaade konkursi etappidest
Käesolev konkurss koosneb järgmistest etappidest.
— |
Kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.3.1). |
— |
Eelvalik: mõtlemisoskuse testid (vt punkt 4.3.2). |
— |
Osalemistingimuste täitmise kontrollimine (vt punkt 4.3.3). |
— |
Etapp „Talent Screener“ (kvalifikatsiooni hindamine) (vt punkt 4.3.4). |
— |
Hindamiskeskus: kaks üldvõimete ja -oskuste hindamise katset (juhtumianalüüs ja olukorra lahendamist käsitlev intervjuu) ning valdkonnapõhiste oskuste hindamise katse (valdkonnapõhine intervjuu) (vt punkt 4.3.5). |
— |
Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine (vt punkt 4.3.6). |
Testide ja katsete toimumise viis (kaugvormis/kohapeal) ning muud vajalikud üksikasjad ja juhised täpsustatakse testidel või katsetel osalemise kutses.
Kui testid või katsed toimuvad kohapeal, tagab EPSO, et nende sooritamise tingimused on kooskõlas asjaomaste tervishoiuasutuste (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning muud rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide asutused) soovitustega.
Mõtlemisoskuse testide ja juhtumianalüüsi sooritamiseks tuleb aeg kinni panna, järgides EPSO antud juhiseid. EPSO pakub tavaliselt mõtlemisoskuse testide tegemiseks välja mitu kuupäeva ja juhtumianalüüsiks ühe kuupäeva. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.
4.2. Konkursi keeled
4.2.1. Keelenõuded
Konkursil osalev kandidaat peab täitma kaks järgmist nõuet:
a) |
oskama väga hästi üht ELi 24 ametlikust keelest (vähemalt C1-tasemel). Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 1. keelele; |
b) |
oskama rahuldavalt (vähemalt B2-tasemel) inglise või prantsuse keelt. Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 2. keelele. 2. keel peab olema muu kui 1. keel. |
Eespool osutatud keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nõutud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega
Käesoleva konkursi 2. keelt käsitlevad nõuded lähtuvad Euroopa välisteenistuse töötajate ja eelkõige ELi üle kogu maailma asuvate delegatsioonide haldusjuhtide ametiülesannete eripärast.
Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) elluviimisel. Praktikas on ÜVJP töökeeled inglise ja prantsuse keel. Sel põhjusel nõuab Euroopa välisteenistus, et tema töötajad oleksid võimelised töötama kas inglise või prantsuse keeles. See nõue lisatakse süstemaatiliselt kõigi Euroopa välisteenistuse poolt avaldatud teenistusesiseste ja -väliste vabade ametikohtade teadete osalemistingimustesse.
Muude keelte oskus võib küll olla eeliseks, kuid oma töös hakkavad ELi delegatsioonide töötajad kasutama peamiselt inglise või prantsuse või mõlemat keelt. Inglise keel on domineeriv keel paljudes delegatsioonides; sellele järgneb prantsuse keel, mida kasutatakse peamise töökeelena 26 % ELi delegatsioonides.
Uued haldusjuhid peavad oskama vähemalt ühte neist kahest keelest, et olla kohe töövalmis ja täita käesoleva konkursiteate I lisas loetletud ülesandeid ühes ELi delegatsioonis. Nende ülesannete nõuetekohane täitmine on ilma tõhusa sise- ja välissuhtluseta võimatu. Võime olla kohe töövalmis ja tulemuslikult suhelda on eriti oluline haldusjuhtide jaoks, kuna neil on keskne roll delegatsiooni igapäevases toimimises, logistika tagamisel, vajalike tarvete ja teenuste hankimisel ning töötajate ja vara julgeoleku ja ohutuse tagamisel.
Välissuhtluse puhul on oluline rõhutada, et rahvusvaheline diplomaatiline suhtlus (diplomaatilised suhted liikmesriikide ja kolmandate riikidega) toimub inglise ja prantsuse keeles. Uued haldusjuhid peavad hoidma suhteid – seda tuleb teha peamiselt inglise või prantsuse keeles – vastuvõtva riigiga (nt protokolliküsimustes) ja diplomaatilise kogukonnaga, sealhulgas vastuvõtvas riigis esindatud ELi liikmesriikidega (nt julgeoleku- või konsulaarküsimustes).
Sisesuhtluses toetuvad haldusjuhid oma ülesannete täitmisel väga palju kohalikele töötajatele ja teevad nendega koostööd. Kohalike töötajate teine keel on tavaliselt kas inglise või prantsuse keel (kohalike töötajate valikul võetakse arvesse seda, kas nad räägivad ühte neist kahest keelest, olenevalt delegatsioonist). Uued haldusjuhid sõltuvad ka Euroopa välisteenistuse peakorteri ja oma kolleegide ehk teiste delegatsioonide haldusjuhtide toetusest. Kuna Euroopa välisteenistus kasutab peamiste töökeeltena inglise ja prantsuse keelt, on sellest toetusest kasu saamiseks oluline, et väljavalitud haldusjuhid suudaksid töötada vähemalt ühes neist kahest keelest. IT-vahendid, mida töölevõetud ametnikud iga päev oma töös kasutavad, on saadaval vaid inglise ja prantsuse keeles, nagu ka uutele töötajatele pakutavad koolitused.
Eespool loetletud põhjustel peavad kandidaadid valdama kas inglise või prantsuse keelt, et olla pärast värbamist kohe töövalmis. Samuti on neil põhjustel määratud kindlaks keeled, milles sooritatakse üldvõimete ja -oskuste ning valdkonnapõhiste oskuste katsed (vt punkt 4.2.2).
4.2.2. Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled
Konkursi eri etappides kasutatakse keeli järgmiselt.
Konkursi etapp |
Test/Katse |
Keel |
Kandideerimisavaldus |
— |
Ükskõik milline ELi 24 ametlikust keelest, välja arvatud punkt „Talent Screener“, mis tuleb täita kandidaadi 2. keeles. |
Eelvalik |
Mõtlemisoskuse testid |
1. keel |
Hindamiskeskus |
Valdkonnapõhine intervjuu |
2. keel |
Juhtumianalüüs |
2. keel |
|
Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu |
2. keel |
Kandidaatidel palutakse täita kandideerimisvormi osa „Talent Screener“ inglise või prantsuse keeles, st ühes neist nimetatud keeltest, milles kandidaadid peavad olema suutelised kohe pärast värbamist töötama.
4.2.3. Teabevahetuses kasutatavad keeled
Kandidaatide ja EPSO vahelist teabevahetust reguleerivad järgmised eeskirjad.
a) |
EPSO ja nõuetele vastava avalduse esitanud kandidaatide vahel EPSO kasutajakonto või e-posti kaudu toimuvas teabevahetuses võtab EPSO asjaomase kandidaadiga ühendust ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse lugemisoskuse punktis märkinud, et oskab seda B2- või kõrgemal tasemel. |
b) |
Kui kandidaat soovib esitada avalike konkursside üldeeskirjade (käesoleva konkursiteate II lisa) punktides 4.2.1 ja 4.2.2 osutatud taotlust või kaebust, soovitatakse see koostada kandidaadi 2. keeles. EPSO vastab neile vastavalt punktile a. |
c) |
Kõikide muude küsimuste puhul, mis kandidaadid EPSO-le elektroonilise kontaktivormi kaudu esitavad, võivad kandidaadid EPSOga ühendust võtta ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest ning EPSO vastab neile ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on teatanud, et soovib selles vastust saada. |
4.3. Konkursi etapid
4.3.1. Kandideerimisavaldus
Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema EPSO kasutajakonto. Kui kandidaadil seda veel ei ole, peab ta kasutajakonto looma. Kandidaat võib kõigi EPSO kandideerimisavalduste jaoks luua ainult ühe kasutajakonto.
Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil https://epso.europa.eu/job-opportunities hiljemalt
27. septembril 2022 kella 12.00ks päeval Brüsseli aja järgi.
Kandideerimisavaldust kinnitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa seda enam muuta. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks tähtajaks täidetud ja kinnitatud.
Kui ei ole ette nähtud teisiti, peab kandidaat oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses, sh punktis „Talent Screener“, esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. EPSO esitab selle kohta täiendavad üksikasjad ja juhised.
4.3.2. Eelvalik: mõtlemisoskuse testid
Kõik kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäevaks oma avalduse kinnitanud kandidaadid kutsutakse mõtlemisoskuse testidele, mis korraldatakse järgmiselt:
Test |
Keel |
Küsimused |
Kestus |
Punktiskaala |
Minimaalne nõutav punktisumma |
Verbaalne mõtlemine |
1. keel |
20 küsimust |
35 minutit |
0–20 |
20/40 |
Matemaatiline mõtlemine |
10 küsimust |
20 minutit |
0–10 |
||
Abstraktne mõtlemine |
10 küsimust |
10 minutit |
0–10 |
Minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaatide osalemistingimuste täitmist kontrollitakse kandideerimisavalduse alusel vastavalt punktis 4.3.3 kirjeldatule.
Neil testidel saadud punktid ei lähe arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.
4.3.3. Osalemistingimuste täitmise kontrollimine
Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus kontrollitakse ainult nende kandidaatide dokumente, kes on saanud mõtlemisoskuse eelvalikutestidel minimaalse nõutava punktisumma. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.
Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab käesoleva konkursiteate punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimusi. Seda tehakse kandidaadi poolt kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel. Konkursi hilisemas etapis (vt punkt 4.3.6) kontrollib valikukomisjon dokumente, mis tõendavad kandidaadi esitatud teavet osalemistingimuste täitmise kohta.
4.3.4. Talent screener
Nende kandidaatide hulgast, keda kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel loetakse osalemistingimusi täitvateks, teeb valikukomisjon kvalifikatsioonil põhineva valiku. Selleks võrdleb ta kõigi osalemistingimustele vastavate kandidaatide võimeid ja oskusi vastavalt käesoleva konkursiteate IV lisas esitatule.
Sellise võrdleva hindamise tulemusena saadud koondpunktide põhjal koostab valikukomisjon kandidaatide nimekirja. Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse hindamiskeskusesse.
Kandidaadile etapis „Talent Screener“ antud punktid ei lähe arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.
Konkursi hilisemas etapis (vt punkt 4.3.6) kontrollib valikukomisjon dokumente, mis tõendavad kandidaadi poolt punkti „Talent Screener“ küsimustele antud vastuseid.
4.3.5. Hindamiskeskus
Hindamiskeskuse etappi kutsutavate kandidaatide arv on maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv.
Hindamiskeskuses hinnatakse kandidaatide üldvõimeid ja -oskusi ja valdkonnapõhiseid oskusi.
a)
Üldvõimeid ja -oskusi hinnatakse kahe katsega kandidaadi 2. keeles vastavalt järgmisele tabelile.
Võime/oskus |
Katse |
Punktiskaala |
Minimaalne nõutav punktisumma |
||
|
Juhtumianalüüs |
0–10 |
Kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 35/70 |
||
|
Juhtumianalüüs |
0–10 |
|||
|
Juhtumianalüüs |
0–10 |
|||
|
Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu |
0–10 |
|||
|
Juhtumianalüüs |
0–10 |
|||
|
Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu |
0–10 |
|||
|
Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu |
0–10 |
Võime või oskuse kohta minimaalset nõutavat punktisummat seatud ei ole, kuid kokku peab kõigi võimete ja oskuste eest saama vähemalt 35 punkti 70st. Neil testidel saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.
b)
Kandidaatide valdkonnapõhiseid oskusi hinnatakse valdkonnapõhisel intervjuul, mis korraldatakse järgmiselt.
Katse |
Keel |
Punktiskaala |
Minimaalne nõutav punktisumma |
Valdkonnapõhine intervjuu |
2. keel |
0–100 |
50/100 |
Saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.
Kõigil testidel ja katsetel minimaalse nõutava punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste ja valdkonnapõhiste oskuste hindamise katsetel ühe suurematest koondpunktisummadest saanud kandidaatide tõendavaid dokumente kontrollitakse vastavalt punktis 4.3.6 kirjeldatule.
4.3.6. Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine
Valikukomisjon kontrollib kandidaatide tõendavaid dokumente pärast hindamiskeskuse etappi ja enne reservnimekirja koostamist. Valikukomisjon teeb lõpliku otsuse kandidaatide osalemistingimuste täitmise kohta, kontrollides i) kandidaatide poolt EPSO kasutajakontole üles laaditud dokumente ja ii) kandideerimisavalduses (sealhulgas punktides „Haridus ja koolitus“, „Erialane töökogemus“ ja „Talent Screener“) esitatud teavet.
Reservnimekirja koostamiseks kontrollib valikukomisjon suurima koondpunktisumma saanud kandidaatide dokumente saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni jõutakse vajaliku kandidaatide arvuni. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.
Reservnimekirja kantakse ainult nende osalemistingimusi täitvate kandidaatide nimed, kes on kõigi testide ja katsete eest saanud minimaalse nõutava punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste ja valdkonnapõhiste oskuste hindamise katsete eest kokku kõige rohkem punkte 170st.
Kandidaatide nimed esitatakse tähestikjärjestuses. Reservnimekiri tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.
Kõik hindamiskeskuse testid ja katsed sooritanud kandidaadid saavad oskuste passid, mis sisaldavad valikukomisjoni kvalitatiivset tagasisidet. Edukate kandidaatide oskuste passid tehakse kättesaadavaks ka värbavatele talitustele.
Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.
5. VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD
EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.
Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud käesolevale konkursiteatele lisatud üldeeskirjades (vt II lisa punkt 1.3). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.
Lisateave EPSO võrdsete võimaluste poliitika ning mõistlike abinõude taotlemise kohta on esitatud EPSO veebilehel.
I LISA
Tavapärased ametiülesanded
Käesolevas lisas on esitatud näited tavapärastest ametiülesannetest, mida käesoleva konkursi edukalt läbinud kandidaatidel täita tuleb.
Haldusjuht juhib delegatsiooni juhi järelevalve all haldusüksuse tööd. Delegatsiooni juht ja haldusjuht vastutavad koos delegatsiooni eelarve haldusalase ja rahalise täitmise eest. Nende vastutusalasse kuuluvad ka hankemenetlused, lähetatud ja kohalike töötajate, delegatsiooni ruumide, ELi saadiku residentsi ja lähetatud töötajate eluasemega seotud küsimused. Haldusjuhid teevad järelevalvet logistika, varustuse ja teenuste üle ning kannavad hoolt töötajate ja vara julgeoleku ja ohutuse eest. Haldusjuht teeb delegatsiooni sujuva toimimise nimel koostööd delegatsiooni juhtkonnaga.
Ametiülesannete hulka võivad kuuluda järgmised küsimused:
1. Eelarve ja finantsküsimused
Delegatsiooni iga-aastase eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise jälgimine, kohandamine ja kontrollimine, raamatupidamine, õiguslike ja regulatiivsete nõuete järgimise kontrollimine, rahavoogude juhtimine.
2. Inimressursid
Haldusüksuse personalijuhtimine (ametijuhendid, töötulemuste jälgimine, hindamine jne), ressursivajaduste hindamine, valiku- ja/või värbamismenetluste korraldamine, töötajatele koolituste korraldamine koostöös otsese ülemusega. Kohaliku personali juhtimine koostöös peakorteriga, sealhulgas palkade läbivaatamine, palkade maksmine ning kohaliku õiguse alusel kohustuslike maksete ja hüvitiste väljaarvutamine.
3. Logistiline tugi
Delegatsiooni materiaalse vara (kontorid, suursaadiku residents ja töötajate eluasemed, sõidukid, mööbel, kontoritarbed ja olmeseadmed, IT-seadmed jne) kontrollimine, delegatsiooni julgeolekuga seotud taristu (alarmsüsteemid, turvaline side jne) haldamine, julgeolekuga seotud lepingute täitmise kontrollimine (koostöös delegatsiooni julgeolekukoordinaatoriga), hankemenetluste korraldamine.
4. Üldjuhtimine
Haldusüksuse igapäevase juhtimise kavandamine ja koordineerimine, aruannete koostamine, kõigi delegatsiooni töötajate lähetuste kavandamine, järelevalve IT-töötajate, muu tehnilise ja tugipersonali ning teenuseosutajate üle, tundliku või salastatud teabe ja dokumentide edastamiseks ettevalmistamine, sealhulgas selle jaoks kasutatavate seadmete hooldamine ja diplomaatilise posti asjakohase käsitlemise kontrollimine.
5. Esindamine ja läbirääkimised
Osalemine delegatsiooni juhi nimel kohtumistel vastuvõtva riigi ametiasutuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide ja diplomaatiliste esindustega, eelkõige osalemine vastuvõtva riigi ELi diplomaatiliste esinduste haldus-, konsulaar- või Schengeni küsimusi käsitlevatel koosolekutel ja nende juhtimine, suhtlemine kohalike ametiasutustega delegatsiooni ja diplomaatiliste töötajatega seotud haldusküsimustes.
I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.
II LISA
Avalike konkursside üldeeskirjad
ÜLDTEAVE
EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.
Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaadid kutsutakse samuti järgmisesse etappi.
Juhul kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Kandidaadid, kes lubatakse pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi menetluse selles etapis, kantakse samuti reservnimekirja.
1. OSALEMISTINGIMUSED
1.1. Üld- ja eritingimused
Iga valdkonna või profiili puhul nõutavad üld- ja eritingimused, sealhulgas keelteoskus, on esitatud punktis „Osalemistingimused“.
Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni, erialast töökogemust ja keelteoskust käsitlevad eritingimused erinevad. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema ametiülesannetega seotud kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta vastavalt käesoleva konkursiteate punktis „Osalemistingimused“ kirjeldatule.
a) |
Diplomid ja/või tunnistused: nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt ELi liikmesriigi haridusministeeriumi poolt. Valikukomisjon võtab arvesse haridussüsteemide erinevusi. Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega. |
b) |
Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja kui:
|
1.2. Tõendavad dokumendid
Valikumenetluse eri etappides peavad kandidaadid kodakondsuse tõendamiseks esitama ametliku dokumendi, nt passi või isikutunnistuse, mis peab olema kehtiv kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval (kaheosalise kandideerimismenetluse korral kandideerimisavalduse esimese osa esitamise lõppkuupäeval).
Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:
— |
endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või |
— |
tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega; |
— |
(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid; |
— |
(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti. |
Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade või spetsialistide konkursside puhul.
Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis. EPSO teatab kandidaatidele, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb.
1.3. Võrdsed võimalused ja mõistlikud abinõud
Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi mõistlikke eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduse kinnitamist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.
Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.
Juurdepääsuga seotud probleemide korral või lisateabe saamiseks tuleks võtta ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:
— |
e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu); või |
— |
postiaadress:
|
2. KANDIDAATIDE HINDAMINE
Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Selle liikmed määravad kindlaks ka konkursil kasutatavate testide ja katsete raskusastme ja kinnitavad EPSO ettepanekute põhjal nende sisu.
Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.
Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.
Eelkõige perekondlik side või alluvussuhe kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 4.4).
Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) enne hindamiskeskuse/-etapi katsete algust.
3. TEABEVAHETUS
3.1. Teabevahetus EPSOga
Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei ole võimalik kasutajakontole ligi pääseda EPSO veebilehe tehniliste probleemide tõttu, tuleb sellest EPSO-le viivitamata teatada üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).
EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba käesolevas konkursiteates, selle lisades või EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.
Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi EPSO kasutajakontol esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.
EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.
3.2. Teabega tutvumine
Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et on võimalik esitada kaebus keeldumise otsuse kohta.
Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada valikukomisjoni sõltumatus ja valikumenetluse objektiivsus. Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete seisukohti seoses kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega.
Kõnealune andmetega tutvumise õigus on ainult avalikul konkursil osalevatel kandidaatidel. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.
3.2.1. Teabe automaatne avalikustamine
Pärast asjaomase konkursi tarbeks korraldatud valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:
— |
arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud; |
— |
osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused; |
— |
Talent Screener (kvalifikatsiooni hindamine): kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma; |
— |
eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused; |
— |
vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused, kui ta ei ole järgmisse etapi kutsutud kandidaatide hulgas; |
— |
hindamiskeskus/-etapp: kui kandidaati ei ole konkursilt eemaldatud, siis tema oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud koondpunktisumma koos valikukomisjoni märkustega, milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta. |
EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui
— |
testid ja katsed on sooritatud; |
— |
tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ja |
— |
lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. |
3.2.2. Taotluse korral esitatav teave
Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt e-dokumentide halduse katse ja juhtumianalüüsi vastuseid.
Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.
EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.
Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.
4. KAEBUSED JA PROBLEEMID
4.1. Tehnilised ja korralduslikud probleemid
Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) teavitada.
Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (EPSO kasutajakontol esitatud kujul), kandidaadinumber ja valikumenetluse viitenumber.
Kui probleem esineb testimiskeskuses või kaugtesti või -katse ajal, tuleb:
— |
sellest järelevaatajatele viivitamata teada anda, et probleemi saaks lahendada. Igal juhul tuleb kandidaadil paluda järelevaatajatel kaebus kirjalikult dokumenteerida ja |
— |
võtta EPSOga EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) ühendust kolme kalendripäeva jooksul pärast testide sooritamist, saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega. |
Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide korral (nt testideks aja kinnipanekuga seotud probleemid või kaugtesti või -katse ajal enne järelevaatajaga ühenduse saamist esinevad tehnilised probleemid), tuleks järgida EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil esitatud juhiseid ja võtta EPSOga viivitamata ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).
Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kui päring on saadetud vähem kui viis tööpäeva enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaega, ei pruugi sellele enne kõnealust tähtaega vastust saada.
4.2. Ametisisene läbivaatamismenetlus
4.2.1. Vead arvutipõhistes valikvastustega testides
EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.
Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).
Selle menetluse raames võib valikukomisjon otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Käesoleva konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.
Arvutipõhiste valikvastustega testide kohta kaebuse esitamise kord on järgmine:
— |
menetlus: võtke EPSOga ühendust üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et); |
— |
tähtaeg: kolm kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva; |
— |
lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes. |
Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.
Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei esitata probleemi selget kirjeldust.
Sama läbivaatamismenetlust kohaldatakse e-dokumentide halduse katses esinevate vigade suhtes.
4.2.2. Läbivaatamistaotlused
Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.
Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla
— |
oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või |
— |
asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat. |
Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.
Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:
— |
menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et); |
— |
tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol; |
— |
lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel. |
Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.
Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Vaidlustatava otsuse langetanud organ (kas valikukomisjon või EPSO) analüüsib kandidaadi taotlust ja langetab selle kohta otsuse ning kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.
Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati, olenemata sellest, kui kaugele konkurss on vahepeal arenenud.
4.3. Muud vaidlustamise vormid
4.3.1. Halduskaebused
Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.
Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ega muuta (vt punkt 4.2.2).
Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:
— |
menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et); |
— |
tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha; |
— |
lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel. |
Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.
4.3.2. Kaebused kohtule
Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.
Kandidaadi tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui eelnevalt on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud halduskaebus (vt punkt 4.3.1). Eelkõige kehtib see üldisi osalemistingimusi käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud EPSO, mitte valikukomisjon.
Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:
— |
menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (https://curia.europa.eu/jcms/). |
4.3.3. Euroopa Ombudsman
Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.
Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 4.1–4.3).
Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.
Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:
— |
menetlus: vt ombudsmani veebisait (https://www.ombudsman.europa.eu/). |
4.4. Valikumenetlusest eemaldamine
Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta:
— |
on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto; |
— |
on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad; |
— |
ei täida kõiki osalemistingimusi; |
— |
on esitanud valeandmeid või andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata; |
— |
on jätnud punkti „Talent Screener“ kõigile küsimustele vastamata; |
— |
ei ole järginud kaugtestide või -katsete tingimusi; |
— |
ei ole testideks aega kinni pannud või mõnda testi või katset sooritanud; |
— |
on testides või katsetes sohki teinud; |
— |
ei ole oma kandideerimisavalduses nimetanud käesolevas konkursiteates nõutavaid keeli või nende keelte puhul nõutavat vähemalt miinimumtasemel oskust; |
— |
on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega; |
— |
ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega; |
— |
on esitanud avalduse muus/muudes kui käesoleva konkursiteatega ette nähtud keel(t)es (erandina võib muu keele kasutamine olla lubatud pärisnimede, tõendavates dokumentides esitatud ametlike nimede ja ametinimetuste või diplomite/tunnistuste puhul) ja/või |
— |
on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud. |
Kui kandidaadil oli kaugtesti või -katse ajal probleeme ühendusega, kuid ta ei loonud enne seda prooviühendust, on EPSO-l õigus keelduda määramast testiks või katseks uut aega.
Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.
5. JULGEOLEKUKONTROLL
Töötajatel, kes töötlevad tundlikku ja salastatud teavet, mis eeldab suurt konfidentsiaalsust („ELi salastatud teave“), peab olema asjakohase taseme julgeolekuluba.
Sellest tulenevalt võidakse teatavate ametikohtade puhul eeldada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidel oleks kehtiv juurdepääsutõend või võimalus selline tõend ettenähtud aja jooksul hankida.
See võib tähendada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidelt võidakse nõuda, et nad läbiksid julgeolekukontrolli menetluse, mille korraldab selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanikud nad on.
Kandidaatidel soovitatakse end kõnealuse menetlusega enne konkursil osalemist kurssi viia.
See nõue esitatakse selgelt asjaomase ametikoha kohta esitatavas vaba ametikoha teates.
6. ANDMEKAITSE
Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (1).
Vt ka isikuandmete kaitse põhimõtted avatud konkursi puhul (2).
II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(2) https://epso.europa.eu/content/specific-privacy-statement-personal-data-protection-within-framework-open-competition_et
III LISA
Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, mida liikmesriikides ja Ühendkuningriigis eri palgaastmete puhul tavaliselt nõutakse
Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.
RIIK |
AST-SC 1 – AST-SC 6 AST 1 – AST 7 |
AST 3 – AST 11 |
AD 5 – AD 16 |
|||||||||||||
Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust) |
Keskharidusjärgne haridus (keskeriharidus või vähemalt kaheaastase normaalõppeajaga ülikoolikursus) |
Ülikoolitaseme haridus (vähemalt 3aastase normaalõppeajaga) |
Ülikoolitaseme haridus (4aastase või pikema normaalõppeajaga) |
|||||||||||||
Belgique — België — Belgien |
Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs |
Candidature/Kandidaat Graduat/Gegradueerde Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor |
Bachelor académique (180 crédits) Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS) |
Licence/Licentiaat Master Diplôme d'études approfondies (DEA) Diplôme d'études spécialisées (DES) Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS) Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS) Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS) Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS) Agrégation/Aggregaat Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur Doctorat/Doctoraal diploma |
||||||||||||
България |
Диплома за завършено средно образование |
Специалист по … |
|
Диплома за висше образование Бакалавър Магистър |
||||||||||||
Česko |
Vysvědčení o maturitní zkoušce |
Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.) |
Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář) |
Diplom o ukončení vysokoškolského studia Magistr Doktor |
||||||||||||
Danmark |
Bevis for: Studentereksamen Højere Forberedelseseksamen (HF) Højere Handelseksamen (HHX) Højere Afgangseksamen (HA) Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX) |
Videregående uddannelser = Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK) |
Bachelorgrad (BA eller BS) Professionsbachelorgrad Diplomingeniør |
Kandidatgrad/Candidatus Master/Magistergrad (mag.art) Licenciatgrad ph.d.-grad |
||||||||||||
Deutschland |
Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife |
|
Fachhochschulabschluss Bachelor |
Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master Magister Artium/Magistra Artium Staatsexamen/Diplom Erstes Juristisches Staatsexamen Doktorgrad |
||||||||||||
Eesti |
Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta |
Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta |
Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti) Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti) |
Rakenduskõrghariduse diplom Bakalaureusekraad (160 ainepunkti) Magistrikraad Arstikraad Hambaarstikraad Loomaarstikraad Filosoofiadoktor Doktorikraad (120–160 ainepunkti) |
||||||||||||
Éire/Ireland |
Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP) |
Teastas Náisiúnta/National Certificate Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.) Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS) |
Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng) |
Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS) Céim ollscoile/University degree Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS) Dochtúireacht/Doctorate |
||||||||||||
Ελλάδα |
Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου |
Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ) |
|
Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI) Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος) Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος) |
||||||||||||
España |
Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU) Bachillerato BUP Diploma de Técnico especialista |
FP grado superior (Técnico superior) |
Diplomado/Ingeniero técnico |
Licenciatura Máster Ingeniero Título de Doctor |
||||||||||||
France |
Baccalauréat Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU) Brevet de technicien |
Diplôme d'études universitaires générales (DEUG) Brevet de technicien supérieur (BTS) Diplôme universitaire de technologie (DUT) Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST) |
Licence |
Maîtrise Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche Diplôme des grandes écoles Diplôme d'ingénieur Doctorat |
||||||||||||
Hrvatska |
Svjedodžba o državnoj maturi Svjedodžba o završnom ispitu |
Stručni pristupnik/pristupnica |
Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) |
Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) Stručni specijalist Magistar struke Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing) Doktor struke Doktor umjetnosti |
||||||||||||
Italia |
Diploma di maturità (vecchio ordinamento) Perito ragioniere Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore |
Diploma universitario (DU) Certificato di specializzazione tecnica superiore Attestato di competenza (4 semestri) |
Diploma di laurea — L (breve) |
Diploma di laurea (DL) Laurea specialistica (LS) Master di I livello Dottorato di ricerca (DR) |
||||||||||||
Κύπρος |
Απολυτήριο |
Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory) Higher Diploma |
|
Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor Master Doctorat |
||||||||||||
Latvija |
Atestāts par vispārējo vidējo izglītību Diploms par profesionālo vidējo izglītību |
Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību |
Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu) |
Bakalaura diploms (160 kredītpunktu) Profesionālā bakalaura diploms Maģistra diploms Profesionālā maģistra diploms Doktora grāds |
||||||||||||
Lietuva |
Brandos atestatas |
Aukštojo mokslo diplomas Aukštesniojo mokslo diplomas |
Profesinio bakalauro diplomas Aukštojo mokslo diplomas |
Aukštojo mokslo diplomas Bakalauro diplomas Magistro diplomas Daktaro diplomas Meno licenciato diplomas |
||||||||||||
Luxembourg |
Diplôme de fin d’études secondaires et techniques |
BTS Brevet de maîtrise Brevet de technicien supérieur Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU) Diplôme universitaire de technologie (DUT) |
Bachelor Diplôme d'ingénieur technicien |
Master Diplôme d'ingénieur industriel DESS en droit européen |
||||||||||||
Magyarország |
Gimnáziumi érettségi bizonyítvány Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány |
Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme) |
Főiskolai oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits) |
Egyetemi oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits) Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés) Doktori fokozat |
||||||||||||
Malta |
Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher) Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5 2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent |
MCAST diplomas/certificates Higher National Diploma |
Bachelor’s degree |
Bachelor’s degree Master of Arts Doctorate |
||||||||||||
Nederland |
Diploma VWO Diploma staatsexamen (2 diploma's) Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO) Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO) |
Kandidaatsexamen Associate degree (AD) |
Bachelor (WO) HBO bachelor degree Baccalaureus of «Ingenieur» |
HBO/WO Master's degree Doctoraal examen/Doctoraat |
||||||||||||
Österreich |
Matura/Reifeprüfung Reife- und Diplomprüfung Berufsreifeprüfung |
Kollegdiplom/Akademiediplom |
Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea |
Universitätsdiplom Fachhochschuldiplom Magister/Magistra Master Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis Doktortitel |
||||||||||||
Polska |
Świadectwo dojrzałości Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego |
Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego Świadectwo ukończenia szkoły policealnej |
Licencjat/Inżynier |
Magister/Magister inżynier Dyplom doktora |
||||||||||||
Portugal |
Diploma de Ensino Secundário Certificado de Habilitações do Ensino Secundário |
|
Bacharel Licenciado |
Licenciado Mestre Doutorado |
||||||||||||
România |
Diplomă de bacalaureat |
Diplomă de absolvire (colegiu universitar) Învățământ preuniversitar |
Diplomă de licenţă |
Diplomă de licenţă Diplomă de inginer Diplomă de urbanist Diplomă de master Certificat de atestare (studii academice postuniversitare) Diplomă de doctor |
||||||||||||
Slovenija |
Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu) |
Diploma višje strokovne šole |
Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi |
Univerzitetna diploma Magisterij Specializacija Doktorat |
||||||||||||
Slovensko |
Vysvedčenie o maturitnej skúške |
Absolventský diplom |
Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár) |
Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia Bakalár (Bc.) Magister Magister/Inžinier ArtD. |
||||||||||||
Suomi/Finland |
Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier) |
Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå |
Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor) |
Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor) Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen Lisensiaatti/Licentiat |
||||||||||||
Sverige |
Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning) |
Högskoleexamen (80 poäng) Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år |
Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng) Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor) |
Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)
Meriter på avancerad nivå:
Meriter på forskarnivå:
|
||||||||||||
United Kingdom |
General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E) BTEC National Diploma General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level) |
Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC Diploma of Higher Education (DipHE) National Vocational Qualifications (NVQ) Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4 |
(Honours) Bachelor degree NB: Master’s degree in Scotland |
Honours Bachelor degree Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc) Doctorate |
||||||||||||
NOTE: UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State. |
III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.
IV LISA
„Talent Screener“: valikukriteeriumid ja -menetlus
A. Etapi „Talent Screener“ valikukriteeriumid
Valikukomisjon kohaldab konkursi etapis „Talent Screener“ järgmisi valikukriteeriume:
1. |
Erialane töökogemus meeskonna juhtimisel diplomaatilises või konsulaaresinduses, rahvusvahelises või valitsusvälises organisatsioonis. |
2. |
Erialane töökogemus meeskonna või kontori loomisel või suurte organisatsiooniliste muudatuste läbiviimisel. |
3. |
Erialane töökogemus iga-aastase halduseelarve täitmisel, mis hõlmab eelarve täitmise ettevalmistamist, kohandamist või järelevalvet. |
4. |
Erialane töökogemus kinnisvara haldamisel, sealhulgas hoonete (elekter, kanalisatsioon ja torustik, elamu- ja kontoristruktuurid, turvaseadmed jne) hooldustööd. |
5. |
Erialane töökogemus (muu kui punktis 4 osutatud) logistiliste aspektide haldamisel, sealhulgas hooneseadmete (generaatorid, inverterid, kliimaseadmed jne) või kontoriseadmete (skannerid, koopiamasinad, PABX seadmed, purustajad, turvaseadmed jne) hoolduse ja remondi korraldamine ja varustuse (tarvikud, kontoritarbed, varuosad jne) haldamine. |
6. |
Erialane töökogemus (muu kui punktis 5 osutatud) riigihangete valdkonnas, hankemenetluste haldamisel ning lepingute ettevalmistamisel ja täitmisel. |
7. |
Erialane töökogemus esindamisel/läbirääkimistel (kinnisvaraomanike, teenuseosutajate, kohalike ametiasutuste, personaliga jne). |
8. |
Erialane töökogemus töötamisel turvatundlikus keskkonnas ja/või töötamisel salastatud teabega, mille jaoks on nõutav, et julgeolekukontroll oleks läbitud. |
9. |
Diplomi/tunnistusega tõendatud erikoolitus hankemenetluste haldamisel ja/või lepingute ettevalmistamisel ja täitmisel. |
10. |
Ühe või mitme järgmise keele oskus: inglise, prantsuse, portugali, hispaania, vene, araabia või hiina keel. Selleks et kõnealust keeleoskust arvesse võetaks, peab see olema
|
B. Menetlus
B.1. Kandideerimisavalduste hindamise järjekorra kindlaksmääramine
1. |
Kandideerimisavalduse punktis „Erialane töökogemus“ peab kandidaat iga kande puhul märkima protsentides, kui palju aega tal kulus ühele või mitmele ametiülesandele, mis valitakse loetelust, mis vastab suures osas eespool punktis A loetletud valikukriteeriumidele. See võimaldab arvutada konkreetse ametiülesandega seotud kogemuse kogukestuse (päevades). |
2. |
Valikukomisjon määrab igale ametiülesandele ja igale punkti „Talent Screener“ küsimusele (vt punkti B.2 alapunkt 1) kaalu (1–3) nende suhtelise tähtsuse alusel. |
3. |
Seejärel korrutatakse konkreetse ametiülesande täitmiseks kulunud päevade koguarv (vt eespool alapunkt 1) kaaluga, mille valikukomisjon on sellele ülesandele määranud. Nii saadakse iga kandidaadi punktisumma iga ametiülesande eest ja koondpunktid kõigi ametiülesannete eest. |
4. |
Kandidaadid järjestatakse koondpunktide järgi kahanevas järjestuses. |
5. |
Selle punkti kohaselt antud punkte ja koostatud järjestust ei võeta arvesse selleks, et otsustada, millised kandidaadid pääsevad edasi konkursi järgmisesse etappi. Otsuse kutsuda kandidaat konkursi järgmisesse etappi teeb valikukomisjon üksnes punkti B.2 kohaselt antud kaalutud punktide alusel. |
B.2. Kandidaatide valimine etapis „Talent Screener“
1. |
Kandideerimisavalduse punkti „Talent Screener“ täitmisel peavad kõik kandidaadid vastama samadele küsimustele ja esitama nõutud teabe. Küsimused põhinevad eespool punktis A loetletud valikukriteeriumidel. Kvalifikatsioonil põhineva valiku tegemisel kasutatakse üksnes punktis „Talent Screener“ esitatud teavet. Kandidaadid peavad punkti „Talent Screener“ küsimustele vastates esitama kogu asjakohase teabe, isegi kui sama teave on juba esitatud kandideerimisavalduse teistes punktides. Viiteid kandidaadi EPSO kasutajakontole üles laaditud dokumentidele või muid viiteid (nt lingid veebisaitidele) arvesse ei võeta. Arvesse läheb ainult tekst, mille kandidaat on asjakohastel väljadel esitanud vastusena punkti „Talent Screener“ küsimustele. |
2. |
Valikukomisjon hindab kandidaatide poolt kandideerimisavalduse punktis „Talent Screener“ antud vastuseid kahanevas järjekorras vastavalt punkti B.1. kohaselt koostatud paremusjärjestusele. |
3. |
Valikukomisjon vaatab läbi kõikide kandidaatide poolt punktis „Talent Screener“ antud vastused ja annab igale vastusele 0–4 punkti. Seejärel korrutatakse need punktid kaaluga, mille valikukomisjon on igale punkti „Talent Screener“ küsimusele määranud (vt eespool punkti B.1 alapunkt 2). Lõpuks liidetakse igale punkti „Talent Screener“ küsimusele antud kaalutud punktid kokku, et saada koondpunktisumma. |
4. |
Valikukomisjon koostab kandidaatide nimekirja neile vastavalt alapunktile 3 antud koondpunktide põhjal. |
5. |
Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse konkursi järgmisesse etappi. |
IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.