ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 271A

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

65. aastakäik
14. juuli 2022


Sisukord

Lehekülg

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

2022/C 271 A/01

Teade avaliku konkursi korraldamise kohta – EPSO/AST/153/22 – ELi delegatsioonide haldusjuhid (AST 4)

1


ET

 


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

14.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 271/1


TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AST/153/22 – ELi delegatsioonide haldusjuhid (AST 4)

(2022/C 271 A/01)

Kandideerimisavalduste esitamise lõpptähtaeg: 27. september 2022 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi

SISUKORD

1.

ÜLDSÄTTED 3

2.

AMETIÜLESANDED 3

3.

OSALEMISTINGIMUSED 3

3.1.

Üldtingimused 3

3.2.

Eritingimused: keeled 3

3.3.

Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus 3

4.

KONKURSI KORRALDUS 4

4.1.

Ülevaade konkursi etappidest 4

4.2.

Konkursi keeled 4

4.2.1.

Keelenõuded 4

4.2.2.

Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled 5

4.2.3.

Teabevahetuses kasutatavad keeled 5

4.3.

Konkursi etapid 6

4.3.1.

Kandideerimisavaldus 6

4.3.2.

Eelvalik: mõtlemisoskuse testid 6

4.3.3.

Osalemistingimuste täitmise kontrollimine 6

4.3.4.

Talent screener 6

4.3.5.

Hindamiskeskus 7

4.3.6.

Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine 7

5.

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD 8

I LISA.

Tavapärased ametiülesanded 9

II LISA.

Avalike konkursside üldeeskirjad 10

III LISA.

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, 17

IV LISA.

Talent Screener: valikukriteeriumid ja -menetlus 26

1.   ÜLDSÄTTED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada reservnimekiri, mille alusel Euroopa välisteenistus (EEAS) saab võtta avalikku teenistusse tööle haldusjuhte (AST tegevusüksus).

Käesolev konkursiteade ja selle lisad moodustavad käesoleva konkursi siduva raamistiku.

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv: 40

2.   AMETIÜLESANDED

Haldusjuht abistab ELi delegatsiooni juhti delegatsiooni juhtimisega seotud igapäevaste tööülesannete täitmisel vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja normidele. Ülesanded on seotud eelkõige delegatsiooni halduseelarve, inimressursside, logistika, ohutus- ja julgeolekumeetmete juhtimisega. Haldusjuht täidab ELi delegatsioonis keskset rolli. Ta vastutab delegatsiooni igapäevase toimimise ja selle haldussuhete eest vastuvõtva riigiga. Seetõttu täidab ta mitmesuguseid erineva raskusastmega ülesandeid, mis võimaldavad kontakte paljude erinevate partneritega. Lisateave tavapäraste ametiülesannete kohta, mille täitmist edukatelt kandidaatidelt eeldatakse, on esitatud I lisas.

Kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) peavad kõik Euroopa välisteenistuse töötajad korrapäraselt töötama ELi delegatsioonides. Euroopa välisteenistuse ametnikud töötavad oma karjääri jooksul erinevates geograafilistes piirkondades ja peakorterites ja/või eri ametikohtadel. Mõned delegatsioonid asuvad riikides, kus võivad olla rasked elamis- ja julgeolekutingimused. Põhitöötasule lisandub hüvitis, mis on seotud teenistuskoha elamistingimustega. Hüvitist ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks ELi elamistingimustega.

ELi delegatsiooni haldusjuhi ametikoht eeldab salastatud teabele juurdepääsu loa olemasolu. Edukas kandidaat peab oma liikmesriigis läbima julgeolekukontrolli menetluse, välja arvatud juhul, kui tal on juba EU SECRET või kõrgema tasemega kehtiv juurdepääsuluba (vt ka käesoleva konkursiteate II lisas esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punkt 5). Juurdepääsuluba on vajalik kogu delegatsiooni lähetamise ajaks.

3.   OSALEMISTINGIMUSED

Osalemistingimuste täitmiseks peab kandidaat avalduste esitamise tähtpäeval täitma kõik allpool esitatud üld- ja eritingimused.

3.1.   Üldtingimused

Kandidaadil peavad olema

a)

ühe ELi liikmesriigi kõik kodanikuõigused,

b)

täidetud kõik oma riigi sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused,

c)

töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

3.2.   Eritingimused: keeled

Punkti 4.2.1 kohaselt peab kandidaat oskama vähemalt kahte ELi ametlikku keelt (24st).

3.3.   Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus

Kandidaadil peab olema kas

a)

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kaheaastasele keskharidusjärgsele haridusele õiguse, ärijuhtimise, personalijuhtimise, rahanduse, raamatupidamise, logistika, hoonete halduse või inseneriteaduste erialal ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus

või

b)

lõputunnistusega tõendatud keskharidus, mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust, ning keskhariduse omandamisele järgnenud vähemalt üheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus.

Punktides a ja b osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks, kui see on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud ametiülesannetega.

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud III LISAS.

4.   KONKURSI KORRALDUS

4.1.   Ülevaade konkursi etappidest

Käesolev konkurss koosneb järgmistest etappidest.

Kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.3.1).

Eelvalik: mõtlemisoskuse testid (vt punkt 4.3.2).

Osalemistingimuste täitmise kontrollimine (vt punkt 4.3.3).

Etapp „Talent Screener“ (kvalifikatsiooni hindamine) (vt punkt 4.3.4).

Hindamiskeskus: kaks üldvõimete ja -oskuste hindamise katset (juhtumianalüüs ja olukorra lahendamist käsitlev intervjuu) ning valdkonnapõhiste oskuste hindamise katse (valdkonnapõhine intervjuu) (vt punkt 4.3.5).

Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine (vt punkt 4.3.6).

Testide ja katsete toimumise viis (kaugvormis/kohapeal) ning muud vajalikud üksikasjad ja juhised täpsustatakse testidel või katsetel osalemise kutses.

Kui testid või katsed toimuvad kohapeal, tagab EPSO, et nende sooritamise tingimused on kooskõlas asjaomaste tervishoiuasutuste (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning muud rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide asutused) soovitustega.

Mõtlemisoskuse testide ja juhtumianalüüsi sooritamiseks tuleb aeg kinni panna, järgides EPSO antud juhiseid. EPSO pakub tavaliselt mõtlemisoskuse testide tegemiseks välja mitu kuupäeva ja juhtumianalüüsiks ühe kuupäeva. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

4.2.   Konkursi keeled

4.2.1.   Keelenõuded

Konkursil osalev kandidaat peab täitma kaks järgmist nõuet:

a)

oskama väga hästi üht ELi 24 ametlikust keelest (vähemalt C1-tasemel). Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 1. keelele;

b)

oskama rahuldavalt (vähemalt B2-tasemel) inglise või prantsuse keelt. Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 2. keelele. 2. keel peab olema muu kui 1. keel.

Eespool osutatud keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nõutud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega

Käesoleva konkursi 2. keelt käsitlevad nõuded lähtuvad Euroopa välisteenistuse töötajate ja eelkõige ELi üle kogu maailma asuvate delegatsioonide haldusjuhtide ametiülesannete eripärast.

Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) elluviimisel. Praktikas on ÜVJP töökeeled inglise ja prantsuse keel. Sel põhjusel nõuab Euroopa välisteenistus, et tema töötajad oleksid võimelised töötama kas inglise või prantsuse keeles. See nõue lisatakse süstemaatiliselt kõigi Euroopa välisteenistuse poolt avaldatud teenistusesiseste ja -väliste vabade ametikohtade teadete osalemistingimustesse.

Muude keelte oskus võib küll olla eeliseks, kuid oma töös hakkavad ELi delegatsioonide töötajad kasutama peamiselt inglise või prantsuse või mõlemat keelt. Inglise keel on domineeriv keel paljudes delegatsioonides; sellele järgneb prantsuse keel, mida kasutatakse peamise töökeelena 26 % ELi delegatsioonides.

Uued haldusjuhid peavad oskama vähemalt ühte neist kahest keelest, et olla kohe töövalmis ja täita käesoleva konkursiteate I lisas loetletud ülesandeid ühes ELi delegatsioonis. Nende ülesannete nõuetekohane täitmine on ilma tõhusa sise- ja välissuhtluseta võimatu. Võime olla kohe töövalmis ja tulemuslikult suhelda on eriti oluline haldusjuhtide jaoks, kuna neil on keskne roll delegatsiooni igapäevases toimimises, logistika tagamisel, vajalike tarvete ja teenuste hankimisel ning töötajate ja vara julgeoleku ja ohutuse tagamisel.

Välissuhtluse puhul on oluline rõhutada, et rahvusvaheline diplomaatiline suhtlus (diplomaatilised suhted liikmesriikide ja kolmandate riikidega) toimub inglise ja prantsuse keeles. Uued haldusjuhid peavad hoidma suhteid – seda tuleb teha peamiselt inglise või prantsuse keeles – vastuvõtva riigiga (nt protokolliküsimustes) ja diplomaatilise kogukonnaga, sealhulgas vastuvõtvas riigis esindatud ELi liikmesriikidega (nt julgeoleku- või konsulaarküsimustes).

Sisesuhtluses toetuvad haldusjuhid oma ülesannete täitmisel väga palju kohalikele töötajatele ja teevad nendega koostööd. Kohalike töötajate teine keel on tavaliselt kas inglise või prantsuse keel (kohalike töötajate valikul võetakse arvesse seda, kas nad räägivad ühte neist kahest keelest, olenevalt delegatsioonist). Uued haldusjuhid sõltuvad ka Euroopa välisteenistuse peakorteri ja oma kolleegide ehk teiste delegatsioonide haldusjuhtide toetusest. Kuna Euroopa välisteenistus kasutab peamiste töökeeltena inglise ja prantsuse keelt, on sellest toetusest kasu saamiseks oluline, et väljavalitud haldusjuhid suudaksid töötada vähemalt ühes neist kahest keelest. IT-vahendid, mida töölevõetud ametnikud iga päev oma töös kasutavad, on saadaval vaid inglise ja prantsuse keeles, nagu ka uutele töötajatele pakutavad koolitused.

Eespool loetletud põhjustel peavad kandidaadid valdama kas inglise või prantsuse keelt, et olla pärast värbamist kohe töövalmis. Samuti on neil põhjustel määratud kindlaks keeled, milles sooritatakse üldvõimete ja -oskuste ning valdkonnapõhiste oskuste katsed (vt punkt 4.2.2).

4.2.2.   Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled

Konkursi eri etappides kasutatakse keeli järgmiselt.

Konkursi etapp

Test/Katse

Keel

Kandideerimisavaldus

Ükskõik milline ELi 24 ametlikust keelest, välja arvatud

punkt „Talent Screener“, mis tuleb täita kandidaadi 2. keeles.

Eelvalik

Mõtlemisoskuse testid

1. keel

Hindamiskeskus

Valdkonnapõhine intervjuu

2. keel

Juhtumianalüüs

2. keel

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

2. keel

Kandidaatidel palutakse täita kandideerimisvormi osa „Talent Screener“ inglise või prantsuse keeles, st ühes neist nimetatud keeltest, milles kandidaadid peavad olema suutelised kohe pärast värbamist töötama.

4.2.3.   Teabevahetuses kasutatavad keeled

Kandidaatide ja EPSO vahelist teabevahetust reguleerivad järgmised eeskirjad.

a)

EPSO ja nõuetele vastava avalduse esitanud kandidaatide vahel EPSO kasutajakonto või e-posti kaudu toimuvas teabevahetuses võtab EPSO asjaomase kandidaadiga ühendust ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse lugemisoskuse punktis märkinud, et oskab seda B2- või kõrgemal tasemel.

b)

Kui kandidaat soovib esitada avalike konkursside üldeeskirjade (käesoleva konkursiteate II lisa) punktides 4.2.1 ja 4.2.2 osutatud taotlust või kaebust, soovitatakse see koostada kandidaadi 2. keeles. EPSO vastab neile vastavalt punktile a.

c)

Kõikide muude küsimuste puhul, mis kandidaadid EPSO-le elektroonilise kontaktivormi kaudu esitavad, võivad kandidaadid EPSOga ühendust võtta ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest ning EPSO vastab neile ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on teatanud, et soovib selles vastust saada.

4.3.   Konkursi etapid

4.3.1.   Kandideerimisavaldus

Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema EPSO kasutajakonto. Kui kandidaadil seda veel ei ole, peab ta kasutajakonto looma. Kandidaat võib kõigi EPSO kandideerimisavalduste jaoks luua ainult ühe kasutajakonto.

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil https://epso.europa.eu/job-opportunities hiljemalt

27. septembril 2022 kella 12.00ks päeval Brüsseli aja järgi.

Kandideerimisavaldust kinnitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa seda enam muuta. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks tähtajaks täidetud ja kinnitatud.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, peab kandidaat oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses, sh punktis „Talent Screener“, esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. EPSO esitab selle kohta täiendavad üksikasjad ja juhised.

4.3.2.   Eelvalik: mõtlemisoskuse testid

Kõik kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäevaks oma avalduse kinnitanud kandidaadid kutsutakse mõtlemisoskuse testidele, mis korraldatakse järgmiselt:

Test

Keel

Küsimused

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Verbaalne mõtlemine

1. keel

20 küsimust

35 minutit

0–20

20/40

Matemaatiline mõtlemine

10 küsimust

20 minutit

0–10

Abstraktne mõtlemine

10 küsimust

10 minutit

0–10

Minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaatide osalemistingimuste täitmist kontrollitakse kandideerimisavalduse alusel vastavalt punktis 4.3.3 kirjeldatule.

Neil testidel saadud punktid ei lähe arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

4.3.3.   Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus kontrollitakse ainult nende kandidaatide dokumente, kes on saanud mõtlemisoskuse eelvalikutestidel minimaalse nõutava punktisumma. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab käesoleva konkursiteate punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimusi. Seda tehakse kandidaadi poolt kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel. Konkursi hilisemas etapis (vt punkt 4.3.6) kontrollib valikukomisjon dokumente, mis tõendavad kandidaadi esitatud teavet osalemistingimuste täitmise kohta.

4.3.4.   Talent screener

Nende kandidaatide hulgast, keda kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel loetakse osalemistingimusi täitvateks, teeb valikukomisjon kvalifikatsioonil põhineva valiku. Selleks võrdleb ta kõigi osalemistingimustele vastavate kandidaatide võimeid ja oskusi vastavalt käesoleva konkursiteate IV lisas esitatule.

Sellise võrdleva hindamise tulemusena saadud koondpunktide põhjal koostab valikukomisjon kandidaatide nimekirja. Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse hindamiskeskusesse.

Kandidaadile etapis „Talent Screener“ antud punktid ei lähe arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

Konkursi hilisemas etapis (vt punkt 4.3.6) kontrollib valikukomisjon dokumente, mis tõendavad kandidaadi poolt punkti „Talent Screener“ küsimustele antud vastuseid.

4.3.5.   Hindamiskeskus

Hindamiskeskuse etappi kutsutavate kandidaatide arv on maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv.

Hindamiskeskuses hinnatakse kandidaatide üldvõimeid ja -oskusi ja valdkonnapõhiseid oskusi.

a)   Üldvõimete ja -oskuste hindamise katsed

Üldvõimeid ja -oskusi hinnatakse kahe katsega kandidaadi 2. keeles vastavalt järgmisele tabelile.

Võime/oskus

Katse

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

1.

Analüüsivõime ja probleemide lahendamise oskus

Juhtumianalüüs

0–10

Kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 35/70

2.

Suhtlemisoskus

Juhtumianalüüs

0–10

3.

Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus

Juhtumianalüüs

0–10

4.

Õppimis- ja enesearendamisvõime

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

0–10

5.

Prioriteetide seadmise ja organiseerimise võime

Juhtumianalüüs

0–10

6.

Pingetaluvus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

0–10

7.

Meeskonnatöö oskus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

0–10

Võime või oskuse kohta minimaalset nõutavat punktisummat seatud ei ole, kuid kokku peab kõigi võimete ja oskuste eest saama vähemalt 35 punkti 70st. Neil testidel saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

b)   Valdkonnapõhine intervjuu

Kandidaatide valdkonnapõhiseid oskusi hinnatakse valdkonnapõhisel intervjuul, mis korraldatakse järgmiselt.

Katse

Keel

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Valdkonnapõhine intervjuu

2. keel

0–100

50/100

Saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

Kõigil testidel ja katsetel minimaalse nõutava punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste ja valdkonnapõhiste oskuste hindamise katsetel ühe suurematest koondpunktisummadest saanud kandidaatide tõendavaid dokumente kontrollitakse vastavalt punktis 4.3.6 kirjeldatule.

4.3.6.   Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirja koostamine

Valikukomisjon kontrollib kandidaatide tõendavaid dokumente pärast hindamiskeskuse etappi ja enne reservnimekirja koostamist. Valikukomisjon teeb lõpliku otsuse kandidaatide osalemistingimuste täitmise kohta, kontrollides i) kandidaatide poolt EPSO kasutajakontole üles laaditud dokumente ja ii) kandideerimisavalduses (sealhulgas punktides „Haridus ja koolitus“, „Erialane töökogemus“ ja „Talent Screener“) esitatud teavet.

Reservnimekirja koostamiseks kontrollib valikukomisjon suurima koondpunktisumma saanud kandidaatide dokumente saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni jõutakse vajaliku kandidaatide arvuni. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.

Reservnimekirja kantakse ainult nende osalemistingimusi täitvate kandidaatide nimed, kes on kõigi testide ja katsete eest saanud minimaalse nõutava punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste ja valdkonnapõhiste oskuste hindamise katsete eest kokku kõige rohkem punkte 170st.

Kandidaatide nimed esitatakse tähestikjärjestuses. Reservnimekiri tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.

Kõik hindamiskeskuse testid ja katsed sooritanud kandidaadid saavad oskuste passid, mis sisaldavad valikukomisjoni kvalitatiivset tagasisidet. Edukate kandidaatide oskuste passid tehakse kättesaadavaks ka värbavatele talitustele.

Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

5.   VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud käesolevale konkursiteatele lisatud üldeeskirjades (vt II lisa punkt 1.3). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.

Lisateave EPSO võrdsete võimaluste poliitika ning mõistlike abinõude taotlemise kohta on esitatud EPSO veebilehel.


I LISA

Tavapärased ametiülesanded

Käesolevas lisas on esitatud näited tavapärastest ametiülesannetest, mida käesoleva konkursi edukalt läbinud kandidaatidel täita tuleb.

Haldusjuht juhib delegatsiooni juhi järelevalve all haldusüksuse tööd. Delegatsiooni juht ja haldusjuht vastutavad koos delegatsiooni eelarve haldusalase ja rahalise täitmise eest. Nende vastutusalasse kuuluvad ka hankemenetlused, lähetatud ja kohalike töötajate, delegatsiooni ruumide, ELi saadiku residentsi ja lähetatud töötajate eluasemega seotud küsimused. Haldusjuhid teevad järelevalvet logistika, varustuse ja teenuste üle ning kannavad hoolt töötajate ja vara julgeoleku ja ohutuse eest. Haldusjuht teeb delegatsiooni sujuva toimimise nimel koostööd delegatsiooni juhtkonnaga.

Ametiülesannete hulka võivad kuuluda järgmised küsimused:

1.   Eelarve ja finantsküsimused

Delegatsiooni iga-aastase eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise jälgimine, kohandamine ja kontrollimine, raamatupidamine, õiguslike ja regulatiivsete nõuete järgimise kontrollimine, rahavoogude juhtimine.

2.   Inimressursid

Haldusüksuse personalijuhtimine (ametijuhendid, töötulemuste jälgimine, hindamine jne), ressursivajaduste hindamine, valiku- ja/või värbamismenetluste korraldamine, töötajatele koolituste korraldamine koostöös otsese ülemusega. Kohaliku personali juhtimine koostöös peakorteriga, sealhulgas palkade läbivaatamine, palkade maksmine ning kohaliku õiguse alusel kohustuslike maksete ja hüvitiste väljaarvutamine.

3.   Logistiline tugi

Delegatsiooni materiaalse vara (kontorid, suursaadiku residents ja töötajate eluasemed, sõidukid, mööbel, kontoritarbed ja olmeseadmed, IT-seadmed jne) kontrollimine, delegatsiooni julgeolekuga seotud taristu (alarmsüsteemid, turvaline side jne) haldamine, julgeolekuga seotud lepingute täitmise kontrollimine (koostöös delegatsiooni julgeolekukoordinaatoriga), hankemenetluste korraldamine.

4.   Üldjuhtimine

Haldusüksuse igapäevase juhtimise kavandamine ja koordineerimine, aruannete koostamine, kõigi delegatsiooni töötajate lähetuste kavandamine, järelevalve IT-töötajate, muu tehnilise ja tugipersonali ning teenuseosutajate üle, tundliku või salastatud teabe ja dokumentide edastamiseks ettevalmistamine, sealhulgas selle jaoks kasutatavate seadmete hooldamine ja diplomaatilise posti asjakohase käsitlemise kontrollimine.

5.   Esindamine ja läbirääkimised

Osalemine delegatsiooni juhi nimel kohtumistel vastuvõtva riigi ametiasutuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide ja diplomaatiliste esindustega, eelkõige osalemine vastuvõtva riigi ELi diplomaatiliste esinduste haldus-, konsulaar- või Schengeni küsimusi käsitlevatel koosolekutel ja nende juhtimine, suhtlemine kohalike ametiasutustega delegatsiooni ja diplomaatiliste töötajatega seotud haldusküsimustes.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.


II LISA

Avalike konkursside üldeeskirjad

ÜLDTEAVE

EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.

Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaadid kutsutakse samuti järgmisesse etappi.

Juhul kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Kandidaadid, kes lubatakse pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi menetluse selles etapis, kantakse samuti reservnimekirja.

1.   OSALEMISTINGIMUSED

1.1.   Üld- ja eritingimused

Iga valdkonna või profiili puhul nõutavad üld- ja eritingimused, sealhulgas keelteoskus, on esitatud punktis „Osalemistingimused“.

Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni, erialast töökogemust ja keelteoskust käsitlevad eritingimused erinevad. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema ametiülesannetega seotud kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta vastavalt käesoleva konkursiteate punktis „Osalemistingimused“ kirjeldatule.

a)

Diplomid ja/või tunnistused: nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt ELi liikmesriigi haridusministeeriumi poolt. Valikukomisjon võtab arvesse haridussüsteemide erinevusi.

Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega.

b)

Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja kui:

tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;

töö on tasustatud;

tööga kaasneb alluvussuhe või teenuse pakkumine ja

see vastab järgmistele tingimustele:

vabatahtlik töö: kui see on tasustatud ning selle töötundide arv nädalas ja kestus on võrreldavad tavalise töökohaga;

praktika: kui see on tasustatud;

kohustuslik sõjaväeteenistus: kui see on läbitud enne või pärast nõutava diplomi saamist, maksimaalselt selle aja ulatuses, mis on seadusega ette nähtud liikmesriigis, mille kodanik kandidaat on;

rasedus- ja sünnituspuhkus / isapuhkus / lapsendamispuhkus: kui seda võetakse töölepingu raames;

doktoriõpe: maksimaalselt kolm aastat, sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte, tingimusel et doktorikraad ka omandati, ja

osaajatöö: arvestatuna tegelikult töötatud aja alusel. Näiteks kui kandidaat on töötanud poole kohaga kuus kuud, siis läheb arvesse kolm kuud.

1.2.   Tõendavad dokumendid

Valikumenetluse eri etappides peavad kandidaadid kodakondsuse tõendamiseks esitama ametliku dokumendi, nt passi või isikutunnistuse, mis peab olema kehtiv kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval (kaheosalise kandideerimismenetluse korral kandideerimisavalduse esimese osa esitamise lõppkuupäeval).

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või

tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega;

(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid;

(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti.

Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade või spetsialistide konkursside puhul.

Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis. EPSO teatab kandidaatidele, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb.

1.3.   Võrdsed võimalused ja mõistlikud abinõud

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi mõistlikke eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduse kinnitamist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.

Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.

Juurdepääsuga seotud probleemide korral või lisateabe saamiseks tuleks võtta ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:

e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu); või

postiaadress:

European Personnel Selection Office (EPSO)

EPSO ACCESSIBILITY

L107 02/DCS

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

2.   KANDIDAATIDE HINDAMINE

Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Selle liikmed määravad kindlaks ka konkursil kasutatavate testide ja katsete raskusastme ja kinnitavad EPSO ettepanekute põhjal nende sisu.

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.

Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.

Eelkõige perekondlik side või alluvussuhe kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 4.4).

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) enne hindamiskeskuse/-etapi katsete algust.

3.   TEABEVAHETUS

3.1.   Teabevahetus EPSOga

Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei ole võimalik kasutajakontole ligi pääseda EPSO veebilehe tehniliste probleemide tõttu, tuleb sellest EPSO-le viivitamata teatada üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba käesolevas konkursiteates, selle lisades või EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.

Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi EPSO kasutajakontol esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

3.2.   Teabega tutvumine

Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et on võimalik esitada kaebus keeldumise otsuse kohta.

Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada valikukomisjoni sõltumatus ja valikumenetluse objektiivsus. Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete seisukohti seoses kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega.

Kõnealune andmetega tutvumise õigus on ainult avalikul konkursil osalevatel kandidaatidel. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.

3.2.1.   Teabe automaatne avalikustamine

Pärast asjaomase konkursi tarbeks korraldatud valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:

arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud;

osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused;

Talent Screener (kvalifikatsiooni hindamine): kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma;

eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused, kui ta ei ole järgmisse etapi kutsutud kandidaatide hulgas;

hindamiskeskus/-etapp: kui kandidaati ei ole konkursilt eemaldatud, siis tema oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud koondpunktisumma koos valikukomisjoni märkustega, milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta.

EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui

testid ja katsed on sooritatud;

tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ja

lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada.

3.2.2.   Taotluse korral esitatav teave

Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt e-dokumentide halduse katse ja juhtumianalüüsi vastuseid.

Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.

EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.

Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.

4.   KAEBUSED JA PROBLEEMID

4.1.   Tehnilised ja korralduslikud probleemid

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) teavitada.

Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (EPSO kasutajakontol esitatud kujul), kandidaadinumber ja valikumenetluse viitenumber.

Kui probleem esineb testimiskeskuses või kaugtesti või -katse ajal, tuleb:

sellest järelevaatajatele viivitamata teada anda, et probleemi saaks lahendada. Igal juhul tuleb kandidaadil paluda järelevaatajatel kaebus kirjalikult dokumenteerida ja

võtta EPSOga EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) ühendust kolme kalendripäeva jooksul pärast testide sooritamist, saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide korral (nt testideks aja kinnipanekuga seotud probleemid või kaugtesti või -katse ajal enne järelevaatajaga ühenduse saamist esinevad tehnilised probleemid), tuleks järgida EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil esitatud juhiseid ja võtta EPSOga viivitamata ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kui päring on saadetud vähem kui viis tööpäeva enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaega, ei pruugi sellele enne kõnealust tähtaega vastust saada.

4.2.   Ametisisene läbivaatamismenetlus

4.2.1.   Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.

Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).

Selle menetluse raames võib valikukomisjon otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Käesoleva konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Arvutipõhiste valikvastustega testide kohta kaebuse esitamise kord on järgmine:

menetlus: võtke EPSOga ühendust üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

tähtaeg: kolm kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva;

lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes.

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.

Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei esitata probleemi selget kirjeldust.

Sama läbivaatamismenetlust kohaldatakse e-dokumentide halduse katses esinevate vigade suhtes.

4.2.2.   Läbivaatamistaotlused

Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.

Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla

oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või

asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat.

Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.

Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:

menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol;

lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Vaidlustatava otsuse langetanud organ (kas valikukomisjon või EPSO) analüüsib kandidaadi taotlust ja langetab selle kohta otsuse ning kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.

Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati, olenemata sellest, kui kaugele konkurss on vahepeal arenenud.

4.3.   Muud vaidlustamise vormid

4.3.1.   Halduskaebused

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.

Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ega muuta (vt punkt 4.2.2).

Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:

menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha;

lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

4.3.2.   Kaebused kohtule

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Kandidaadi tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui eelnevalt on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud halduskaebus (vt punkt 4.3.1). Eelkõige kehtib see üldisi osalemistingimusi käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud EPSO, mitte valikukomisjon.

Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:

menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (https://curia.europa.eu/jcms/).

4.3.3.   Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 4.1–4.3).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.

Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:

menetlus: vt ombudsmani veebisait (https://www.ombudsman.europa.eu/).

4.4.   Valikumenetlusest eemaldamine

Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta:

on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad;

ei täida kõiki osalemistingimusi;

on esitanud valeandmeid või andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

on jätnud punkti „Talent Screener“ kõigile küsimustele vastamata;

ei ole järginud kaugtestide või -katsete tingimusi;

ei ole testideks aega kinni pannud või mõnda testi või katset sooritanud;

on testides või katsetes sohki teinud;

ei ole oma kandideerimisavalduses nimetanud käesolevas konkursiteates nõutavaid keeli või nende keelte puhul nõutavat vähemalt miinimumtasemel oskust;

on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega;

ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega;

on esitanud avalduse muus/muudes kui käesoleva konkursiteatega ette nähtud keel(t)es (erandina võib muu keele kasutamine olla lubatud pärisnimede, tõendavates dokumentides esitatud ametlike nimede ja ametinimetuste või diplomite/tunnistuste puhul) ja/või

on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

Kui kandidaadil oli kaugtesti või -katse ajal probleeme ühendusega, kuid ta ei loonud enne seda prooviühendust, on EPSO-l õigus keelduda määramast testiks või katseks uut aega.

Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.

5.   JULGEOLEKUKONTROLL

Töötajatel, kes töötlevad tundlikku ja salastatud teavet, mis eeldab suurt konfidentsiaalsust („ELi salastatud teave“), peab olema asjakohase taseme julgeolekuluba.

Sellest tulenevalt võidakse teatavate ametikohtade puhul eeldada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidel oleks kehtiv juurdepääsutõend või võimalus selline tõend ettenähtud aja jooksul hankida.

See võib tähendada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidelt võidakse nõuda, et nad läbiksid julgeolekukontrolli menetluse, mille korraldab selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanikud nad on.

Kandidaatidel soovitatakse end kõnealuse menetlusega enne konkursil osalemist kurssi viia.

See nõue esitatakse selgelt asjaomase ametikoha kohta esitatavas vaba ametikoha teates.

6.   ANDMEKAITSE

Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (1).

Vt ka isikuandmete kaitse põhimõtted avatud konkursi puhul (2).

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(2)  https://epso.europa.eu/content/specific-privacy-statement-personal-data-protection-within-framework-open-competition_et


III LISA

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, mida liikmesriikides ja Ühendkuningriigis eri palgaastmete puhul tavaliselt nõutakse

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.

RIIK

AST-SC 1 – AST-SC 6

AST 1 – AST 7

AST 3 – AST 11

AD 5 – AD 16

Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)

Keskharidusjärgne haridus (keskeriharidus või vähemalt kaheaastase normaalõppeajaga ülikoolikursus)

Ülikoolitaseme haridus (vähemalt 3aastase normaalõppeajaga)

Ülikoolitaseme haridus (4aastase või pikema normaalõppeajaga)

Belgique — België — Belgien

Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs

Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs

Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs

Candidature/Kandidaat

Graduat/Gegradueerde

Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor

Bachelor académique (180 crédits)

Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)

Licence/Licentiaat

Master

Diplôme d'études approfondies (DEA)

Diplôme d'études spécialisées (DES)

Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS)

Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)

Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)

Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS)

Agrégation/Aggregaat

Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur

Doctorat/Doctoraal diploma

България

Диплома за завършено средно образование

Специалист по …

 

Диплома за висше образование

Бакалавър

Магистър

Česko

Vysvědčení o maturitní zkoušce

Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)

Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)

Diplom o ukončení vysokoškolského studia

Magistr

Doktor

Danmark

Bevis for:

Studentereksamen

Højere Forberedelseseksamen (HF)

Højere Handelseksamen (HHX)

Højere Afgangseksamen (HA)

Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)

Videregående uddannelser

= Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)

Bachelorgrad (BA eller BS)

Professionsbachelorgrad

Diplomingeniør

Kandidatgrad/Candidatus

Master/Magistergrad (mag.art)

Licenciatgrad

ph.d.-grad

Deutschland

Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife

Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife

 

Fachhochschulabschluss

Bachelor

Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master

Magister Artium/Magistra Artium

Staatsexamen/Diplom

Erstes Juristisches Staatsexamen

Doktorgrad

Eesti

Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta

Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)

Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)

Rakenduskõrghariduse diplom

Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)

Magistrikraad

Arstikraad

Hambaarstikraad

Loomaarstikraad

Filosoofiadoktor

Doktorikraad (120–160 ainepunkti)

Éire/Ireland

Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects

Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)

Teastas Náisiúnta/National Certificate

Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree

Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.)

Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)

Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)

Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS)

Céim ollscoile/University degree

Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS)

Dochtúireacht/Doctorate

Ελλάδα

Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου

Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ)

 

Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI)

Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος)

Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)

España

Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU)

Bachillerato

BUP

Diploma de Técnico especialista

FP grado superior (Técnico superior)

Diplomado/Ingeniero técnico

Licenciatura

Máster

Ingeniero

Título de Doctor

France

Baccalauréat

Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU)

Brevet de technicien

Diplôme d'études universitaires générales (DEUG)

Brevet de technicien supérieur (BTS)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)

Licence

Maîtrise

Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche

Diplôme des grandes écoles

Diplôme d'ingénieur

Doctorat

Hrvatska

Svjedodžba o državnoj maturi

Svjedodžba o završnom ispitu

Stručni pristupnik/pristupnica

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Stručni specijalist

Magistar struke

Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing)

Doktor struke

Doktor umjetnosti

Italia

Diploma di maturità (vecchio ordinamento)

Perito ragioniere

Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore

Diploma universitario (DU)

Certificato di specializzazione tecnica superiore

Attestato di competenza (4 semestri)

Diploma di laurea — L (breve)

Diploma di laurea (DL)

Laurea specialistica (LS)

Master di I livello

Dottorato di ricerca (DR)

Κύπρος

Απολυτήριο

Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory)

Higher Diploma

 

Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor

Master

Doctorat

Latvija

Atestāts par vispārējo vidējo izglītību

Diploms par profesionālo vidējo izglītību

Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību

Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)

Bakalaura diploms (160 kredītpunktu)

Profesionālā bakalaura diploms

Maģistra diploms

Profesionālā maģistra diploms

Doktora grāds

Lietuva

Brandos atestatas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštesniojo mokslo diplomas

Profesinio bakalauro diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Bakalauro diplomas

Magistro diplomas

Daktaro diplomas

Meno licenciato diplomas

Luxembourg

Diplôme de fin d’études secondaires et techniques

BTS

Brevet de maîtrise

Brevet de technicien supérieur

Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Bachelor

Diplôme d'ingénieur technicien

Master

Diplôme d'ingénieur industriel

DESS en droit européen

Magyarország

Gimnáziumi érettségi bizonyítvány

Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány

Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)

Főiskolai oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)

Egyetemi oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits)

Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés)

Doktori fokozat

Malta

Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher)

Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5

2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent

MCAST diplomas/certificates

Higher National Diploma

Bachelor’s degree

Bachelor’s degree

Master of Arts

Doctorate

Nederland

Diploma VWO

Diploma staatsexamen (2 diploma's)

Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO)

Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)

Kandidaatsexamen

Associate degree (AD)

Bachelor (WO)

HBO bachelor degree

Baccalaureus of «Ingenieur»

HBO/WO Master's degree

Doctoraal examen/Doctoraat

Österreich

Matura/Reifeprüfung

Reife- und Diplomprüfung

Berufsreifeprüfung

Kollegdiplom/Akademiediplom

Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea

Universitätsdiplom

Fachhochschuldiplom

Magister/Magistra

Master

Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur

Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis

Doktortitel

Polska

Świadectwo dojrzałości

Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego

Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego

Świadectwo ukończenia szkoły policealnej

Licencjat/Inżynier

Magister/Magister inżynier

Dyplom doktora

Portugal

Diploma de Ensino Secundário

Certificado de Habilitações do Ensino Secundário

 

Bacharel Licenciado

Licenciado

Mestre

Doutorado

România

Diplomă de bacalaureat

Diplomă de absolvire (colegiu universitar)

Învățământ preuniversitar

Diplomă de licenţă

Diplomă de licenţă

Diplomă de inginer

Diplomă de urbanist

Diplomă de master

Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)

Diplomă de doctor

Slovenija

Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)

Diploma višje strokovne šole

Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi

Univerzitetna diploma

Magisterij

Specializacija

Doktorat

Slovensko

Vysvedčenie o maturitnej skúške

Absolventský diplom

Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)

Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia

Bakalár (Bc.)

Magister

Magister/Inžinier

ArtD.

Suomi/Finland

Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning

Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)

Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå

Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor)

Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor)

Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen

Lisensiaatti/Licentiat

Sverige

Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)

Högskoleexamen (80 poäng)

Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år

Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng)

Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)

Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)

Licentiatexamen

Doktorsexamen

Meriter på avancerad nivå:

Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng

Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Meriter på forskarnivå:

Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng

United Kingdom

General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E)

BTEC National Diploma

General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level

Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)

Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC

Diploma of Higher Education (DipHE)

National Vocational Qualifications (NVQ)

Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4

(Honours) Bachelor degree

NB: Master’s degree in Scotland

Honours Bachelor degree

Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)

Doctorate

NOTE:

UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.


IV LISA

„Talent Screener“: valikukriteeriumid ja -menetlus

A.   Etapi „Talent Screener“ valikukriteeriumid

Valikukomisjon kohaldab konkursi etapis „Talent Screener“ järgmisi valikukriteeriume:

1.

Erialane töökogemus meeskonna juhtimisel diplomaatilises või konsulaaresinduses, rahvusvahelises või valitsusvälises organisatsioonis.

2.

Erialane töökogemus meeskonna või kontori loomisel või suurte organisatsiooniliste muudatuste läbiviimisel.

3.

Erialane töökogemus iga-aastase halduseelarve täitmisel, mis hõlmab eelarve täitmise ettevalmistamist, kohandamist või järelevalvet.

4.

Erialane töökogemus kinnisvara haldamisel, sealhulgas hoonete (elekter, kanalisatsioon ja torustik, elamu- ja kontoristruktuurid, turvaseadmed jne) hooldustööd.

5.

Erialane töökogemus (muu kui punktis 4 osutatud) logistiliste aspektide haldamisel, sealhulgas hooneseadmete (generaatorid, inverterid, kliimaseadmed jne) või kontoriseadmete (skannerid, koopiamasinad, PABX seadmed, purustajad, turvaseadmed jne) hoolduse ja remondi korraldamine ja varustuse (tarvikud, kontoritarbed, varuosad jne) haldamine.

6.

Erialane töökogemus (muu kui punktis 5 osutatud) riigihangete valdkonnas, hankemenetluste haldamisel ning lepingute ettevalmistamisel ja täitmisel.

7.

Erialane töökogemus esindamisel/läbirääkimistel (kinnisvaraomanike, teenuseosutajate, kohalike ametiasutuste, personaliga jne).

8.

Erialane töökogemus töötamisel turvatundlikus keskkonnas ja/või töötamisel salastatud teabega, mille jaoks on nõutav, et julgeolekukontroll oleks läbitud.

9.

Diplomi/tunnistusega tõendatud erikoolitus hankemenetluste haldamisel ja/või lepingute ettevalmistamisel ja täitmisel.

10.

Ühe või mitme järgmise keele oskus: inglise, prantsuse, portugali, hispaania, vene, araabia või hiina keel. Selleks et kõnealust keeleoskust arvesse võetaks, peab see olema

(i)

muu kui 1. ja 2. keeleks märgitud keel,

(ii)

vähemalt samaväärne Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2-tasemega ning

(iii)

tõendatud tunnistuse/diplomiga.

B.   Menetlus

B.1.   Kandideerimisavalduste hindamise järjekorra kindlaksmääramine

1.

Kandideerimisavalduse punktis „Erialane töökogemus“ peab kandidaat iga kande puhul märkima protsentides, kui palju aega tal kulus ühele või mitmele ametiülesandele, mis valitakse loetelust, mis vastab suures osas eespool punktis A loetletud valikukriteeriumidele. See võimaldab arvutada konkreetse ametiülesandega seotud kogemuse kogukestuse (päevades).

2.

Valikukomisjon määrab igale ametiülesandele ja igale punkti „Talent Screener“ küsimusele (vt punkti B.2 alapunkt 1) kaalu (1–3) nende suhtelise tähtsuse alusel.

3.

Seejärel korrutatakse konkreetse ametiülesande täitmiseks kulunud päevade koguarv (vt eespool alapunkt 1) kaaluga, mille valikukomisjon on sellele ülesandele määranud. Nii saadakse iga kandidaadi punktisumma iga ametiülesande eest ja koondpunktid kõigi ametiülesannete eest.

4.

Kandidaadid järjestatakse koondpunktide järgi kahanevas järjestuses.

5.

Selle punkti kohaselt antud punkte ja koostatud järjestust ei võeta arvesse selleks, et otsustada, millised kandidaadid pääsevad edasi konkursi järgmisesse etappi. Otsuse kutsuda kandidaat konkursi järgmisesse etappi teeb valikukomisjon üksnes punkti B.2 kohaselt antud kaalutud punktide alusel.

B.2.   Kandidaatide valimine etapis „Talent Screener“

1.

Kandideerimisavalduse punkti „Talent Screener“ täitmisel peavad kõik kandidaadid vastama samadele küsimustele ja esitama nõutud teabe. Küsimused põhinevad eespool punktis A loetletud valikukriteeriumidel. Kvalifikatsioonil põhineva valiku tegemisel kasutatakse üksnes punktis „Talent Screener“ esitatud teavet. Kandidaadid peavad punkti „Talent Screener“ küsimustele vastates esitama kogu asjakohase teabe, isegi kui sama teave on juba esitatud kandideerimisavalduse teistes punktides. Viiteid kandidaadi EPSO kasutajakontole üles laaditud dokumentidele või muid viiteid (nt lingid veebisaitidele) arvesse ei võeta. Arvesse läheb ainult tekst, mille kandidaat on asjakohastel väljadel esitanud vastusena punkti „Talent Screener“ küsimustele.

2.

Valikukomisjon hindab kandidaatide poolt kandideerimisavalduse punktis „Talent Screener“ antud vastuseid kahanevas järjekorras vastavalt punkti B.1. kohaselt koostatud paremusjärjestusele.

3.

Valikukomisjon vaatab läbi kõikide kandidaatide poolt punktis „Talent Screener“ antud vastused ja annab igale vastusele 0–4 punkti. Seejärel korrutatakse need punktid kaaluga, mille valikukomisjon on igale punkti „Talent Screener“ küsimusele määranud (vt eespool punkti B.1 alapunkt 2). Lõpuks liidetakse igale punkti „Talent Screener“ küsimusele antud kaalutud punktid kokku, et saada koondpunktisumma.

4.

Valikukomisjon koostab kandidaatide nimekirja neile vastavalt alapunktile 3 antud koondpunktide põhjal.

5.

Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse konkursi järgmisesse etappi.

IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.