ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 265 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 265/01 |
||
2022/C 265/02 |
Koondumisteatise tühistamine (Juhtum M.10560 – SIKA / MBCC GROUP) ( 1 ) |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 265/03 |
||
|
Kontrollikoda |
|
2022/C 265/04 |
|
V Teated |
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 265/05 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10811 – INPEX / SC / SEML) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
2022/C 265/06 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10656 – FLUTTER ENTERTAINMENT / SISAL) ( 1 ) |
|
2022/C 265/07 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10756 – ACC / EVONIK / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
MUUD AKTID |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 265/08 |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/1 |
KOMISJONI TEATIS
riskide ja nõuetele mittevastavusega seotud teabe kohta seoses komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1793 korrapäraste läbivaatamistega
(2022/C 265/01)
1. Sissejuhatus
Käesolevas komisjoni teatises selgitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1793 (1) artikli 12 kohaste korrapäraste läbivaatamistega seotud asjakohaseid kriteeriume ja kaalutlusi. Teatise eesmärk on muuta läbivaatamise protsess läbipaistvaks kodanike, ettevõtjate ja riiklike pädevate asutuste jaoks nii liidus kui ka territooriumidel ja kolmandates riikides, millest imporditakse liitu mitteloomset toitu ja sööta, mille suhtes kohaldatakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793.
Käesoleva teatise eesmärk on aidata kodanikel, ettevõtjatel ja riiklikel pädevatel asutustel paremini mõista rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 12 kohaldamist. Üksnes Euroopa Liidu Kohus on pädev tõlgendama liidu õigust. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohti, mille komisjon võib võtta liidu ja liikmesriikide kohtutes.
2. Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaldamisala
Rakendusmääruses (EL) 2019/1793 on sätestatud eeskirjad teatavatest kolmandatest riikidest liitu siseneva teatava mitteloomse toidu ja sööda ametliku kontrolli ajutise rangemaks muutmise ning sellise toidu ja sööda suhtes erakorraliste meetmete kohaldamise kohta, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (2) artikli 47 lõike 2 punktis b ja artikli 54 lõike 4 punktides a ja b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 178/2002 (3) artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud volitustel.
Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 eesmärk on kaitsta liidu tarbijaid teadaolevate või tekkivate terviseriskide eest või seetõttu, et on tõendeid liidu toidutarneahela alaste õigusaktide ulatusliku ja raske rikkumise kohta (vt mitteloomset toitu ja sööta käsitleva määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktid a ja c). Rakendusmäärusega (EL) 2019/1793 on ette nähtud ühtlustatud lähenemisviis teatava liitu siseneva mitteloomse toidu ja sööda ametliku kontrolli suhtes ning sellega tagatakse selliste kaupade suhtes liidu toidutarneahela alaste õigusaktide kohaldamine.
Kolmandatest riikidest pärit kaubad, mille suhtes kohaldatakse kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist, erakorralisi meetmeid või liitu sisenemise peatamist, on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 lisades. Kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja erakorralisi meetmeid, võetakse identsus- ja füüsilise kontrolli sageduse kehtestamisel arvesse eelkõige asjaomase ohuga seotud riskitaset, pädevate asutuste poolt siseturul tehtava ametliku kontrolli käigus tuvastatud rikkumisi ning antud ajahetkel piiril tagasilükkamiste sagedust. Sõltuvalt konkreetsest ohust tuleb arvesse võtta eri kriteeriume ning erinev on ka kriteeriumi suhteline kaal (vt allpool punktid 3.1 ja 3.2.2).
Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 lisades on loetletud teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitteloomne toit ja sööt ning vastavad meetmed järgmiselt:
rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisas on loetletud teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitteloomne toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse nende liitu sisenemisel ajutiselt rangemat ametlikku kontrolli;
rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas on loetletud toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse liitu toomisel mükotoksiinide, sealhulgas aflatoksiinide, pestitsiidijääkide, pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ja mikrobioloogilise saastumise riski tõttu eritingimusi, näiteks nõuet esitada ametlik sertifikaat ja laboranalüüside tulemused;
rakendusmääruse (EL) 2019/1793 IIa lisas on loetletud teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitteloomne toit ja sööt, mille liitu toomine on peatatud;
II ja IIa lisas on loetletud kiireloomulised meetmed määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 tähenduses.
Kaubad on loeteludesse kantud nende päritoluriigiks oleva kolmanda riigi, kauba kirjelduse, kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodi ja Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) klassifikatsiooni kombinatsiooni ning ohu alusel. Kolmandast riigist pärit kaupade suhtes võib rohkem kui ühe ohu puhul kohaldada samaaegselt ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja/või kiireloomulisi meetmeid (v.a liitu sisenemise peatamine).
Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikliga 12 on nõutud, et komisjon vaatab lisades esitatud loetelud korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu järel, võttes arvesse uut teavet riskide ja nõuetele mittevastavuse kohta. Lisaks, kui on tegemist tekkivate riskidega või juhul, kui on tõendeid liidu toidutarneahela alaste õigusaktide ulatusliku ja raske rikkumise kohta, võib olenemata korrapärastest läbivaatamistest kehtestada otsesele riskile reageerimiseks mis tahes hetkel kaitsemeetme, mis ulatub impordi eritingimustest (kaup loetletud I või II lisas) kuni liitu sisenemise peatamiseni (loetletud IIa lisas).
Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 vajalikud muudatused võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõikes 2 ja määruse (EL) 2017/625 artikli 145 lõikes 2 osutatud komiteemenetlusega.
Kaubasaadetiste jaoks, mis lähetatakse päritoluriigist enne määruse muudatuse jõustumist, võib olla vajalik kehtestada üleminekuperioodid nende liitu sisenemise lubamiseks. Sellised üleminekuperioodid võimaldavad ettevõtjatel ja kolmandatel riikidel kohaneda nõuetega, mis on kehtestatud lisades loetletud kaupu muutvas määruses, ning vajaduse korral kolmandate riikide pädevatel asutustel korraldada sertifitseerimissüsteem. Olenevalt riskitasemest ei nähta teatavatel juhtudel ette üleminekuperioodi.
3. Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 12 kohase läbivaatamise etapid
3.1. Rakendusmääruses (EL) 2019/1793 käsitletud ohud
Kaubad on loetelus esitatud päritolu/CN-koodi/ohu kombinatsiooni alusel.
Rakendusmääruses (EL) 2019/1793 esitatud loetelu ohtudest, mille alusel võidakse ametlikku kontrolli ajutiselt rangemaks muuta või kehtestada kiireloomulised meetmed, ei ole ammendav. Praegu hõlmab rakendusmäärus muu hulgas järgmisi ohte:
(a) |
mikrobioloogilised ohud: Salmonella; |
(b) |
keemilised ohud:
|
Eespool esitatud ohtude loetelu võib teataval hetkel laiendada, kui mingi konkreetse ohu puhul on vaja loetellu lisada teatavad kaubad teatavatest riikidest, ning seepärast ei ole esitatud loetelu ammendav ja käesolevas teatises nimetatakse vaid praegu olemasolevaid ohte.
3.2. Teabe kogumine
Allpool on kirjeldatud teabeallikaid, iga kauba kohta saadavat teavet ja teabekogumise arvestusperioodi.
3.2.1 Teabeallikad
Selleks et anda hinnang määruse (EL) 2019/1793 võimalike muudatuste kohta, kogutakse vajalikku teavet mitmest teabeallikast:
(a) |
komisjoni ja liikmesriikide vaheline teabevahetus – ettepanekud toote/ohu kombinatsioonide uute loetelude kohta, märkused, muudatusettepanekud; |
(b) |
kolmandatelt riikidelt saadud teave, meetmed, mida kolmandad riigid on võtnud asjakohaste liidu nõuete täitmise tagamiseks; |
(c) |
teave komisjoni poolt kolmandates riikides määruse (EL) 2017/625 artikli 120 kohaselt tehtud kontrolli kohta – auditiaruanded; |
(d) |
teave Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA); |
(e) |
süsteemis TRACES-NT registreeritud ametliku kontrolli tulemused. |
3.2.2 Iga kauba kohta saadav teave
(a) |
Ametliku kontrolli tulemused, mida liikmesriigid tegid loetellu kantud kaupade suhtes ning mis on registreeritud süsteemis TRACES-NT:
|
(b) |
toidu- ja söödaalases kiirhoiatussüsteemis (RASFF) ning haldusabi ja -koostöö (AAC) süsteemi nõuetele mittevastavuse ning toidupettuse süsteemides esitatud teated – piiril tagasilükkamise teadete arv päritolu/toote/ohu kombinatsiooni kohta toidu- ja söödaalases kiirhoiatussüsteemis ning haldusabi ja -koostöö süsteemi nõuetele mittevastavuse ja toidupettuse süsteemides; |
(c) |
asjaomaste kaupade kauplemismahud EUROSTATi andmetel. |
3.2.3 Teabe kogumise arvestusperiood
Arvestusperiood, mille jooksul komisjon kogub punktis 3.2.2 kirjeldatud teavet iga kauba kohta, on üks poolaasta (kas eelneval aastal või samal aastal) enne uue läbivaatamise alustamist. Arvestusperiood (poolaasta) kestab antud aasta jaanuarist juunini ning juulist detsembrini. Täielikult teadliku otsuse tegemiseks võetakse arvesse uuemaid arenguid ja suundumusi, kui need on konkreetsete suundumuste hindamisel asjakohased. Uute kaupade kandmiseks lisades esitatud loeteludesse võidakse kaaluda mitmel poolaastal kogutud teavet.
3.3. Teabe analüüs
3.3.1. Teabe analüüsimise etapid
Korrapärane läbivaatamine algab asjakohase teabe kogumisega, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.3, ning kättesaadava teabe analüüsimisega. Analüüsi tulemusi, päritolu/kauba/ohu kombinatsiooni läbivaatamist ja lisade muudatusettepanekuid arutatakse liikmesriikidega alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee töörühmas. Liikmesriikidega kokku lepitud tulemused esitatakse alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele (5) liikmesriikide arvamuse saamiseks.
3.3.2. Teabe analüüsimisel arvesse võetavad tegurid
Määruse (EL) 2019/1793 võimalike muudatuste tegemiseks kogutud teabe hindamisel võetakse arvesse mitut tegurit.
Analüüs põhineb kogu teabel, mis on punkti 3.2.2 kohaselt teatava kauba kohta kogutud. Siiski hinnatakse iga juhtumit eraldi sõltuvalt päritolu/kauba/ohu kombinatsioonist. Meetmeid võidakse alles hoida isegi pärast kauplemise lõppemist, eelkõige juhtudel, kui puuduvad tõendid riskijuhtimise paranemise kohta asjaomase ohu puhul ja ohuga kauba päritolukohas, ning seega jääb olemasoleva teabe põhjal alles risk ohtlike kaupade liitu eksportimiseks.
Arvessevõetavate tegurite hulka kuuluvad ka hooajalise kaubanduse struktuur ning ajalised ja kaubamahtudega seotud suundumused.
Kui kolmandas riigis avastatakse võimalik süsteemne viga, mis läheb kaugemale üksikute ettevõtjate vastutusest oma ekspordi vastavuse eest liidu eeskirjadele, ning kui liikmesriigid teatavad, et mittevastavuse tase ei parane märkimisväärselt, võetakse kasutusele ühtlustatud ja järkjärgulised meetmed, sõltuvalt probleemi ulatusest ja prognoositavast juhtimisest:
(a) |
I lisa loetelu – I lisas juba loetletud toodete kontrollimise sageduse suurendamine (meetmena mõjutab see mitteloomse toidu ja sööda saadetisi liitu eksportivaid ettevõtjaid ning kaudselt kolmandaid riike); |
(b) |
II lisa loetelu – impordi eritingimused kehtestatakse juhul, kui konkreetne vastutus on pandud eksportivate kolmandate riikide pädevatele asutustele, kohustades neid saadetisi päritolukohas kontrollima ja tõendama saadetiste vastavust liidu eeskirjadele; |
(c) |
IIa lisa loetelu – kui liitu imporditud mitteloomne toit või sööt kujutab endast tõsist riski inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, võib tõsise/korduva terviseprobleemi ja/või lahendamata süsteemsete probleemide tõttu kehtestada kõige rangema meetmena teatavate kaupade liitu sissetoomise peatamise. |
3.4. Teabe analüüsi alusel tehtavad võimalikud muudatused
Iga kauba kohta tehtavad otsused põhinevad teabe analüüsil ja aruteludel liikmesriikidega töörühma koosolekutel, kus käsitletakse mitteloomse toidu ja sööda impordi ajutisi meetmeid. Iga kauba kohta tehakse otsus eraldi, võttes arvesse kombinatsiooni mitmest tegurist: oht, mittevastavuse sagedus, kaubandusmaht, probleemi ulatus ja selle rahuldava lahendamise prognoos.
Võimalikud otsused määruse (EL) 2019/1793 lisade muutmise kohta on järgmised:
(a) |
kauba lisamine lisasse; |
(b) |
kauba väljajätmine lisast; |
(c) |
kauba väljajätmine ühest lisast ja selle lisamine teise lisasse; |
(d) |
liitu sisenemisel nõutavate identsus- ja füüsiliste kontrollide sageduse muutmine: suurendamine või vähendamine. Kontrolli sagedusteks on määratud 5 %, 10 %, 20 %, 30 % või 50 %. Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus võib varieeruda iga juhtumi puhul eraldi, olenevalt mitme eespool punktides 3.1 ja 3.2 kirjeldatud teguri kombinatsioonist ning kokkuleppel liikmesriikidega töörühma koosolekutel. |
3.5. Menetlus
Muutmisakti eelnõu, mis koostatakse teabe analüüsi ning liikmesriikide töörühma koosolekutel peetud arutelude tulemusena, esitatakse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele arvamuse saamiseks. Pärast seda, kui muutmisakti eelnõu on saanud alaliselt taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteelt pooldava arvamuse, võtab komisjon selle vastu ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas (ELT). Ajavahemikul, mis jääb alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee pooldava arvamuse avaldamise ja komisjoni poolt eelnõu vastuvõtmise vahele, teavitab komisjon asjaomast kolmandat riiki kavandatavatest muudatustest (nt lisadesse kandmine või lisadest välja jätmine, muudatused identsus- ja füüsilise kontrolli sageduses) muutmisakti eelnõu lisadesse kantud kaupade suhtes. Pärast ELTs avaldamist esitab liit Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) sanitaar- ja fütosanitaarteatise.
4. Sõnastik
Haldusabi ja -koostöö |
Haldusabi ja -koostöö süsteem on komisjoni poolt väljatöötatud ja hallatav süsteem, mille kaudu liidu toidupettustevastase võrgustiku liikmed vahetavad teavet. Liikmesriik saab võtta ühendust teise liikmesriigi pädevate asutustega ja jagada turvalisel viisil teavet, mis võib viia haldusmeetmete võtmise, halduskaristuste või kohtumenetlusteni. 2020. aastal integreeriti see täielikult toidu- ja söödaalasesse kiirhoiatussüsteemi (iRASFF). |
Nõuetele vastavus |
Vastavus määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele. |
CN-kood |
Kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood) on vahend kaupade klassifitseerimiseks ning see on loodud nii ühise tollitariifistiku kui ka liidu väliskaubandusstatistika nõuete täitmiseks. Seda kasutatakse peamiselt kaupade deklareerimisel liidus tollile ning see määrab ära, millist tollimaksumäära kohaldatakse. See vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas sätestatud kaupade nomenklatuurile. See hõlmab harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri. |
TARICi klassifikatsioon |
See vastab liidu integreeritud tariifistikule, mis põhineb kombineeritud nomenklatuuril. See sisaldab muu hulgas täiendavaid alajaotisi, mida nimetatakse TARICi alamrubriikideks ning mis on vajalikud selliste kaupade kirjeldamiseks, mille suhtes kohaldatakse liidu erimeetmeid, ning tollimaksumäärasid ja muid makse, nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 artiklis 2. |
Saadetis |
Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 37 on saadetis määratletud kui kogus kaupa, mis on hõlmatud sama ametliku sertifikaadi, ametliku kinnituse või muu dokumendiga ja mida veetakse sama transpordivahendiga ning mis on pärit samalt territooriumilt või samast kolmandast riigist ning, välja arvatud kaubad, mille suhtes kehtivad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normid, on sama tüüpi, liiki või vastavad samale kirjeldusele. |
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) |
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on Euroopa amet, mille liit asutas 2002. aastal määruse (EÜ) nr 178/2002 alusel. Ta vastutab riskide hindamise eest kogu toiduahela ulatuses ning pakub sõltumatut teaduslikku nõustamist liidu toiduohutuse valdkonda reguleerivatele otsustajatele. See tegutseb sõltumatult Euroopa seadusandlikest ja täidesaatvatest institutsioonidest (komisjon, nõukogu ja parlament) ning ELi liikmesriikidest. |
Liitu sisenemine |
Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 on liitu sisenemine määratletud kui kaupade toomine mõnele kõnealuse määruse I lisas loetletud territooriumile väljastpoolt neid territooriume. |
EL |
Euroopa Liit |
EUROSTAT |
Eurostat on liidu statistikaamet. See koordineerib statistikaalast tegevust liidu tasandil ning annab kvaliteetset statistikat ja andmeid liidu kohta. |
Mitteloomne toit ja sööt |
Fraas „mitteloomne toit ja sööt“ osutab määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud mõistele „toit“, mis on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed, ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4 määratletud mõistele „sööt“, mis on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, kaasa arvatud lisaained, mis on mõeldud loomade söötmiseks; lisaks on see taimse päritoluga (nt puu- ja köögiviljad, vürtsid, tee) või muu mitteloomse päritoluga, nagu näiteks mineraalained (sool). |
Oht |
Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 23 on oht määratletud kui mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale. |
Toidu ja sööda import |
Toidu ja sööda import tähendab mitteloomset toitu ja sööta, mis on ette nähtud liidu turule viimiseks või isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks liidu tolliterritooriumil. |
Ametlik kontroll |
Määruse (EL) 2017/625 artikli 2 lõikes 1 on ametlik kontroll määratletud kui toimingud, mida teevad pädevad asutused või volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on kooskõlas määrusega (EL) 2017/625 delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded, et kontrollida a) kas ettevõtjad täidavad kõnealust määrust ja selle artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ning b) kas loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, kaasa arvatud seoses ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmisega. |
ELT |
Euroopa Liidu Teataja (ELT) on Euroopa Liidu ametlik väljaanne. |
Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee |
Alalisse taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteesse kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad ja selle eesistujaks on komisjoni esindaja ning sellel on oluline roll selle tagamisel, et toidu- ja söödaohutust, loomade tervist ja heaolu ning taimetervist käsitlevad liidu meetmed oleksid praktilised ja tõhusad. Komitee esitab arvamusi meetmete eelnõude kohta, mida komisjon kavatseb vastu võtta. Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee volitused hõlmavad kogu toiduainete tarneahelat – alates loomatervisega seotud küsimustest põllumajandusettevõttes kuni tooteni tarbija laual –, mis aitab liidul tõhusalt toime tulla terviseriskidega tootmisahela igas etapis. |
Turuleviimine |
Turuleviimine on määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 8 määratletud kui toidu või sööda valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üleandmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine. |
Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) |
Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem on loodud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 50 kui kiirhoiatussüsteem, et teatada toidust või söödast tulenevast otsesest või kaudsest riskist inimeste tervisele, ning see toimib võrgustikuna, mis hõlmab liidu liikmesriike, komisjoni kui süsteemi liiget ja haldajat, ning Euroopa Toiduohutusametit. Sellesse on kaasatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid ja EFTA järelevalveamet. Kiirhoiatussüsteemi eri liiki teated on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artiklis 2. Kõnealuses määruses on sätestatud ka rakendusmeetmed kiirhoiatussüsteemi tõhusaks toimimiseks. Kiirhoiatussüsteemi teated, mis on liigitatud piiril tagasilükkamise teadeteks, on seotud toidu, sööda või toiduga kokkupuutuva materjali saadetistega, mille puhul pädev asutus Euroopa Liidus asuvas piiripunktis keelas nende liitu sisenemise riski tõttu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. |
Risk |
Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 24 on risk määratletud kui inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja sellisest ohust tuleneva mõju raskuse tulem. |
TRACES-NT |
Kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem (TRACES) on komisjoni mitmekeelne veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaatide jaoks, mis on vajalikud loomade, loomsete saaduste, mitteloomse toidu ja sööda ning taimede impordil liitu ning loomade ja teatavate loomsete saaduste liidusisesel kaubandusel ja liidu ekspordil. Süsteemi uus versioon, mida nimetatakse TRACES New Technology (TRACES-NT) pakub elektroonilist sertifikaatide väljastamist, mis võimaldab nii liidu kui ka kolmandate riikide pädevatel asutustel panna ametlikele dokumentidele ja sertifikaatidele digitaalsed templid või digitaalselt allkirjastada saadetise kohta tehtud otsust, kaotades sellega pabersertifikaatide kasutamise. |
Maailma Kaubandusorganisatsioon |
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) tegeleb riikide vahelise kaubanduse ülemaailmsete eeskirjadega. Selle peamine ülesanne on tagada kauba võimalikult sujuv, prognoositav ja vaba liikumine. WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga on ette nähtud, et riigid peavad teatama oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete muudatustest. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed on meetmed, mida kohaldatakse i) inimeste või loomade elu või tervise kaitsmiseks riskide eest, mis tulenevad toidus, jookides või söödas sisalduvatest lisaainetest, saasteainetest, toksiinidest või haigusi põhjustavatest organismidest; ii) inimeste elu või tervise kaitsmiseks riskide eest, mis tulenevad haigustest, mille kandjad on loomad, taimed või nendest valmistatud tooted, või kahjurite sissetoomisest, kohanemisest või levikust; iii) loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks riskide eest, mis tulenevad kahjurite, haiguste, haigusi kandvate organismide või haigusi põhjustavate organismide sissetoomisest, kohanemisest või levikust või iv) kahjurite sissetoomisest, kohanemist või levikust tuleneva kahju ärahoidmiseks või piiramiseks. Lepingus on sätestatud: „Sanitaar- või fütosanitaarmeetmed hõlmavad kõiki asjakohaseid seadusi, seadlusi, eeskirju, nõudeid ja protseduure, mis hõlmavad muu hulgas lõpptoote kriteeriume; töötlemis- ja tootmismeetodeid; testimis-, inspekteerimis-, sertifitseerimis- ja kinnitamisprotseduure; karantiiniprotseduure, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud loomade või taimede veoga või materjalidega, mis on vajalikud nende ellujäämise kindlustamiseks transportimise ajal; sätteid vastavate statistiliste meetodite, proovivõtmise protseduuride ja riski hindamise meetodite kohta; pakendamis- ja etiketistamisnõudeid, mis on otseselt seotud toiduainete ohutusega.“ Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaselt peavad riigid teavitama WTOd kavandatavatest uutest sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadest või kehtivate eeskirjade muudatustest, juhul kui: i) kas puudub rahvusvaheline standard, suunis või soovitus või ii) kavandatavate sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade sisu erineb oluliselt rahvusvahelise standardi, suunise või soovituse sisust, ning mõlemal juhul, kui: iii) eeskirjad võivad oluliselt mõjutada teiste riikide kaubandust. |
(1) Komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 (ELT L 277, 29.10.2019, lk 89).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(5) PAFF committees (europa.eu)
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/8 |
Koondumisteatise tühistamine
(Juhtum M.10560 – SIKA / MBCC GROUP)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 265/02)
7. juuni 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) („ühinemismäärus“) artiklile 4 vastava teatise (2) kavandatava koondumise kohta.
4. juuli 2022 teavitas teatanud pool komisjoni oma teatise tühistamisest.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/9 |
Euro vahetuskurss (1)
8. juuli 2022
(2022/C 265/03)
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,0163 |
JPY |
Jaapani jeen |
138,05 |
DKK |
Taani kroon |
7,4424 |
GBP |
Inglise nael |
0,84585 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,6665 |
CHF |
Šveitsi frank |
0,9913 |
ISK |
Islandi kroon |
139,50 |
NOK |
Norra kroon |
10,2630 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
24,614 |
HUF |
Ungari forint |
402,45 |
PLN |
Poola zlott |
4,7630 |
RON |
Rumeenia leu |
4,9431 |
TRY |
Türgi liir |
17,6026 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,4871 |
CAD |
Kanada dollar |
1,3201 |
HKD |
Hongkongi dollar |
7,9769 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6464 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,4228 |
KRW |
Korea vonn |
1 321,61 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
17,1922 |
CNY |
Hiina jüaan |
6,8095 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5190 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 210,73 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,4992 |
PHP |
Filipiini peeso |
56,882 |
RUB |
Vene rubla |
|
THB |
Tai baat |
36,602 |
BRL |
Brasiilia reaal |
5,4345 |
MXN |
Mehhiko peeso |
20,8477 |
INR |
India ruupia |
80,5280 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
Kontrollikoda
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/10 |
Eriaruanne 10/2022
„LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid edendasid kohalikku tegevust, kuid nendest saadava täiendava kasu kohta on vähe tõendeid“
(2022/C 265/04)
Euroopa Kontrollikoda avaldas eriaruande 10/2022: „LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid edendasid kohalikku tegevust, kuid nendest saadava täiendava kasu kohta on vähe tõendeid“.
Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebilehel https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61355
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/11 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10811 – INPEX / SC / SEML)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 265/05)
1.
4. juulil 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
— |
INPEX CORPORATION (edaspidi „INPEX“, Jaapan), |
— |
Sumitomo Corporation (edaspidi „SC“, Jaapan), |
— |
PT Supreme Energy Muara Laboh (edaspidi „SEML“, Indoneesia). |
INPEX ja SC omandavad ettevõtja SEML üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.
Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
— |
INPEX on uurimis- ja tootmisettevõte, mille peakorter asub Jaapanis Tokyos. Ta tegeleb nafta, maagaasi ja muude maavarade uurimise, uurimise, arendamise, tootmise ja müügiga ning ka investeerib nendes valdkondades tegutsevatesse ettevõtetesse, |
— |
SC on kaubandus-, ärijuhtimis- ja projektiarendusettevõte, mille peakorter asub Jaapanis Tokios. SC tegeleb üle maailma erinevates sektorites, sealhulgas: i) metalltooted; ii) transpordi- ja ehitussüsteemid, iii) taristuprojektid; iv) meedia ja digitaalvaldkond; v) elustiilikaubad ja kinnisvara; ning vi) maavarad, energeetika, kemikaalid ja elektroonikatooted, |
— |
SEML omab ja käitab geotermilist elektrijaama Indoneesia Lääne-Sumatra provintsis ning müüb oma toodetud elektrit üksnes Indoneesia riigi omandis olevale elektriettevõtjale. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10811 – INPEX / SC / SEML
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Competition |
Merger Registry |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/13 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10656 – FLUTTER ENTERTAINMENT / SISAL)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 265/06)
1.
4. juulil 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
— |
Flutter Entertainment plc („Flutter“, Iirimaa), |
— |
Sisal S.p.A. („Sisal“, Itaalia). |
Flutter omandab Sisali üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.
Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
— |
Flutter: üleilmne spordikihlvedude, hasartmängude ja meelelahutusürituste korraldaja; |
— |
Sisal: kihlvedude, hasartmängude ja loterii korraldaja. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10656 – FLUTTER ENTERTAINMENT / SISAL
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Competition |
Merger Registry |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/14 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10756 – ACC / EVONIK / JV)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 265/07)
1.
5. juulil 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
— |
Evonik Operations GmbH (Saksamaa) ja Evonik (China) Co. Ltd. (Hiina) (edaspidi koos „Evonik“), mille üle on ettevõtjal RAG-Stiftung (Saksamaa) valitsev mõju, |
— |
AVIC Composite Corporation Ltd. („ACC“, Hiina) koos sidusettevõtjaga Yu Hua Funding & Investment (Xiamen) Limited Partnership („Yu Hua“, Hiina) – mõlema üle on valitsev mõju ettevõtjal Aviation Industry Corporation of China („AVIC“, Hiina), |
— |
ACC Evonik (Shanghai) Composite Materials Technology Co. Ltd. (edaspidi „JV“, Hiina). |
Evonik ja ACC omandavad JV üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.
Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
— |
Evoniki peakorter asub Saksamaal ja ta on noteeritud Frankfurdi börsil. Evonik tegeleb erikemikaalide tootmise ja turustamisega, keskendudes eelkõige erilisanditele, toitumise ja hoolduse valdkonna toodetele, arukatele materjalidele, jõudlusmaterjalidele ning tehnoloogia ja taristu valdkonna toodetele, |
— |
ACC on Hiina riigile kuuluva lennundusettevõtja AVIC sajaprotsendilises omanduses olev tütarettevõtja, mis toodab ja turustab Hiinas peamiselt õhusõidukeid ja nende osi, |
— |
JV hakkab tegelema polümetakrülimiidi (PMI) vahtplasti ja polüeetereeterketoonil (PEEK) põhinevate pulbrite tootmise ja turustamisega ning PEEK-põhiste vaikude ja ühendite turustamisega Hiinas, Hongkongi erihalduspiirkonnas ja Macau erihalduspiirkonnas asuvatele klientidele. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10756 – ACC / EVONIK / JV
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Competition |
Merger Registry |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
11.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 265/16 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(2022/C 265/08)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA
„Rheinhessen“
PDO-DE-A1274-AM01
Teate kuupäev: 20.4.2022
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused
Kirjeldus
Viinamarjasordist ’Dornfelder’ valmistatud kvaliteetveini (Qualitätswein) minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja viinamarjavirde minimaalse massi (mis on punktist 5.1 viidud üle punkti 3.2) muutmine erandlike ilmastikutingimustega aastatel. Sordist 'Dornfelder' valmistatud kvaliteetveini standardväärtused: 8,8 mahuprotsenti üldalkoholi / 68 Oechsle kraadi.
LISAMINE:
„Viinamarjasordi 'Dornfelder' minimaalseks naturaalseks alkoholisisalduseks / viinamarjavirde minimaalseks massiks võib tunnustatud Schutzgemeinschaft Rheinhesseni (veini „Rheinhessen“ kaitseühing) juhatuse otsusel määrata erandlike ilmastikutingimustega aastatel 8,3 mahuprotsenti üldalkoholi / 65 Oechsle kraadi. Selline kord kehtib üksnes selle aastakäigu suhtes, mille kohta otsus tehti. Kaitseühingu otsus tehakse teatavaks asjakohase avaldamisvahendi kaudu.“
Eri tooted tuvastatakse nime järgi koos teabega nende minimaalse naturaalse alkoholisisalduse / viinamarjavirde minimaalse massi kohta ja nende vastavate organoleptiliste omaduste kirjeldusega.
Põhjendus:
Sordi ’Dornfelder’ minimaalse alkoholisisalduse / viinamarjavirde minimaalse massi mõningase vähendamise eesmärk on võimaldada saaki varem koristada, et vähendada uute
kahjulike organismide kahjulikku mõju miinimumini. Näiteks 2014. aastal muutus äädikakärbes Drosophila suzukii ohuks vara valmivatele punastele viinamarjasortidele. Saagikoristuse edasilükkamine praeguseni kehtinud viinamarjavirde minimaalse massi saavutamise eesmärgil võib sellistel aastatel korjatud viinamarjade kvaliteeti ja mahtu märkimisväärselt vähendada. Organoleptiliste omaduste kirjeldused on muudetud nüansirikkaks, et anda eri toodetest parem ettekujutus.
2. Veiniviinamarjasordid
Kirjeldus:
Seni on märgitud järgmised viinamarjasordid:
Valge vein
„’Albalonga', 'Arnsburger', 'Auxerrois', 'Bacchus', 'Bronner', 'Chardonnay', 'Ehrenbreitsteiner', 'Ehrenfelser', 'Faberrebe', 'Findling', 'Freisamer', 'Gelber Muskateller', 'Gewürztraminer', 'Grauer Burgunder', 'Grüner Silvaner', 'Grüner Veltliner', 'Helios', 'Hibernal', 'Hölder', 'Huxelrebe', 'Johanniter', 'Juwel', 'Kanzler', 'Kerner', 'Kernling', 'Mariensteiner', 'Merzling', 'Morio-Muskat', 'Müller-Thurgau', 'Muskat-Ottonel', 'Nobling', 'Optima', 'Orion', 'Ortega', 'Perle', 'Phoenix', 'Prinzipal', 'Regner', 'Reichensteiner', 'Rieslaner', 'Roter Gutedel', 'Roter Muskateller', 'Roter Traminer', 'Saphira', 'Sauvignon Blanc', 'Scheurebe', 'Schönburger', 'Septimer', 'Siegerrebe', 'Silcher', 'Sirius', 'Solaris', 'Staufer', 'Weißer Burgunder', 'Weißer Gutedel', 'Weißer Riesling', 'Würzer'.“
Punane ja roosa vein
„’Acolon', 'Blauer Frühburgunder', 'Blauer Limberger', 'Blauer Portugieser', 'Blauer Silvaner', 'Blauer Spätburgunder', 'Blauer Trollinger', 'Blauer Zweigelt', 'Bolero', 'Cabernet Carbon', 'Cabernet
Cortis’, ’Cabernet Cubin’, ’Cabernet Dorio’, ’Cabernet Dorsa’, ’Cabernet Franc’, ’Cabernet Mitos’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Dekapo’, ’Deckrot’, ’Domina’, ’Dornfelder’, ’Dunkelfelder’, ’Färbertraube’, ’Früher roter Malvasier’, ’Hegel’, ’Heroldrebe’, ’Merlot’, ’Monarch’, ’Müllerrebe’, ’Muskat Hamburg’, ’Neronet’, ’Palas’, ’Prior’, ’Regent’, ’Rondo’, ’Rotberger’, ’Rubinet’, ’Saint-Laurent’, ’Syrah’.“
MUUDATUS
Lisatakse järgmised viinamarjasordid:
Valge vein
„’Blauer Silvaner', 'Cabernet Blanc', 'Calardis Blanc', 'Felicia', 'Früher Malingre', 'Früher Roter Malvasier', 'Goldmuskateller', 'Goldriesling', 'Muscaris', 'Osteiner', 'Rosa Chardonnay', 'Roter Elbling', 'Roter Müller-Thurgau', 'Roter Riesling', 'Ruländer', 'Sauvignon Cita', 'Sauvignon Gryn', 'Sauvignon Sary', 'Sauvitage', 'Souvignier gris', 'Trebbiano di Soave', 'Villaris', 'Weißer Ebling'.“
Punane ja roosa vein
„’Accent', 'Allegro', 'Baron', 'Blauburger', 'Cabernet Cantor', 'Cabernet Carol', 'Cabertin', 'Calandro', 'Helfensteiner', 'Muskattrollinger', 'Pinotin', 'Piroso', 'Reberger', 'Rosenmuskateller', 'Spätburgunder', 'Tauberschwarz', 'Wildmuskat'.“
Välja jäetakse järgmine viinamarjasort:
Valge vein
„Mariensteiner“
Punane ja roosa vein
„Muskat Hamburg“
’Blauer Silvaner’ (vale loetelu)
’Früher Roter Malvasier’ (vale loetelu)
Lisatakse sünonüümid.
Põhjendus:
Viinamarjasortide loetelu ei olnud täielik ja seda on täiendatud, sest selles tuleks nimetada kõik seni klassifitseeritud viinamarjasordid. Viinamarjasort ’Mariensteiner’ on välja jäetud. See ei ole lubatud ei Saksamaa taimesordiameti (Bundessortenamt) nimekirjas ega liidumaa määruses (Landesverordnung). ’Muskat Hamburg’ on lauaviinamari ja seetõttu ei ole see lubatud. Punaste ja roosade veinide puhul on välja jäetud ’Blaue Silvaner’ ja ’Frühe Rote Malvasier’, sest tegemist on valge veini viinamarjasortidega.
3. ELi või liikmesriigi õigusaktide alusel kohaldatavad nõuded
Kirjeldus:
Tootespetsifikaadi punktis 9 (edaspidi punkt 10) on sätestatud täiendavad märgistusnõuded.
Väiksemad geograafilised üksused:
LISAMINE:
„Viinamarjaistanduste registris on lisaks väiksemate geograafiliste üksuste jaoks heakskiidetud alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikute viinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu. Selles registris näidatakse kohtade ja alade piirid katastritunnuse alusel (piirkond, avamaa, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Rheinland-Pfalzi põllumajanduskoda. Viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine põhineb järgmistel õiguslikel alustel:
— |
veiniseaduse („Weingesetz“) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4; |
— |
veinimääruse („Weinverordnung“) paragrahv 29; |
— |
liidumaa seadus paikade ja alade määramise ning viinamarjaistanduste registri kohta (viinamarjaistanduste seadus) („Landesgesetz über die Festsetzung von Lagen und Bereichen und über die Weinbergsrolle“ („Weinlagengesetz“)); |
— |
veiniõiguse valdkonna pädevusi käsitleva liidumaa määruse („Landesverordnung über Zuständigkeiten auf dem Gebiet des Weinrechts“) paragrahvi 2 punkt 16. |
Väiksema geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul. Veiniseaduse paragrahvi 22g kohane pädev organisatsioon peab muudatustest teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit.“
Põhjendus:
Märgistamist käsitlevaid sätteid tuleks kehtivate õigusaktide kajastamiseks täiendada nii, et need hõlmaksid väiksemaid geograafilisi üksusi.
4. Kontrolliasutus
Kirjeldus:
Lisamised seoses tootespetsifikaadi punktis 10 (edaspidi punkt 11) nimetatud kontrolliasutuste ja nende ülesannetega.
LISAMINE:
Põllumajanduskoda abistab järelevalveülesannete täitmisel
Rheinland-Pfalzi liidumaa uuringute amet (Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz) |
Mainzer Str. 112 |
56068 Koblenz |
Tel 0261/9149-0
Faks 0261/914919-0
E-post: poststelle@lua.rlp.de
Põhjendus:
Kontrolliasutusena tuleks lisada liidumaa uuringute amet (Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz), sest see täidab selles valdkonnas järelevalveülesandeid.
5. Muu
Kirjeldus:
Redaktsioonilised muudatused kooskõlas ELi nõuetega.
Põhjendus:
ELi nõuetele vastamiseks tuli teha redaktsioonilisi muudatusi.
KOONDDOKUMENT
1. Toote nimetus
Rheinhessen
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
1. |
Vein |
5. |
Kvaliteetvahuvein |
8. |
Poolvahuvein |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Valge kvaliteetvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused. Veine valmistakse valdavalt sordiveinidena, milles väljendub eri viinamarjasortide eripära.
Valge vein
Värvus on tavaliselt kahvatu- kuni õlgkollane, sageli roheliste varjunditega. Õrna veinivalmistamise tulemusena on neile veinidele iseloomulikud esmased kollaste ja troopiliste puuviljade aroomid, mõnikord ka lillelised muskaatpähkli noodid, täpselt tasakaalustatud magusus ja happesus ning värske ja selge organoleptiline mulje.
Viinamarjasordist ’Riesling’ valmistatud veinid sobivad eriti hästi selleks, et Rheinhesseni eri kasvukohtade vahelisi erinevusi näitlikustada. Veinidele on tavaliselt iseloomulik selge happesus ning mineraalsuse ühendamine elegantsete puuviljadega.
Eelkõige puidust vaatides (barrique ja tonneau) laagerdunud veine iseloomustab sageli malolaktiline käärimine ja peened röstiaroomid.
Viinamarjasortide seguna valmistatud veinid on sageli jääkmagusad, poolmagusa maitsega (lieblich). Nimetust Liebfrau(en)milch võivad kanda ainult segud, mis koosnevad vähemalt 70 % ulatuses sordist 'Riesling', 'Silvaner', 'Müller-Thurgau' või 'Kerner' ja mille maitse on seega tingitud nende viinamarjasortide maitsest.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
2. Punane kvaliteetvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Punane vein
Veine valmistatakse nii sordiveinide kui ka seguveinidena. Need on punase kuni sügavpunase värvusega, sageli sinaka ja violetse varjundiga ning neid iseloomustab punaste puuviljade ja marjade aroom. Keskmise täidlusega veinidel on pehme happesus ja tagasihoidlik tanniinistruktuur ning suur puuviljalisus.
Täidlastel veinidel võib lisaks kontsentreeritud punastele puuviljadele olla vürtsikas ja suitsune aroom.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
3. Roosa, Weißherbsti ja Blanc de Noiri kvaliteetvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine.
Roosa, Weißherbsti, Blanc de Noiri vein
Veinid on kahvatu- kuni helepunast värvi, Blanc de Noiri puhul valge veini värvi, ning on pressitud eranditult punastest viinamarjadest. Need on tavaliselt keskmise täidlusega, kerge punaste puuviljade ja marjade aroomiga ning värske ja elava happesusega.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
4. Rotlingi kvaliteetvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Rotlingi vein
Veinid on kahvatu- kuni helepunast värvi ning need valmistatakse valgete ja punaste viinamarjade või virde segamise teel. Need on tavaliselt keskmise täidlusega ning nende maitses on kollaste ja punaste puuviljade aroome.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Kvaliteediklassi Kabinett kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Kabinett)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Kabinett kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Kabinett)
Veinid on peened ja tavaliselt mõõduka alkoholisisaldusega, elava, värske happesuse ja tuntava veinisusega.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
6. Kvaliteediklassi Spätlese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Spätlese)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Spätlese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Spätlese)
Tänu täielikult küpsete viinamarjade kasutamisele on veinid harmooniliselt täidlased ning neil on intensiivne, selge kollaste puuviljade maitse, mida sageli toetab ilmne puuviljaline magusus. Värvus on tavaliselt õlgkollane, kuid võib kalduda ka kuldseni.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
7. Kvaliteediklassi Auslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Auslese)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Auslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Auslese)
Tänu täielikult küpsenud kuni üleküpsenud viinamarjade kasutamisele, mis ideaaljuhul on veel terved, saadakse enamasti kuldkollane värvus. Veinide maitse ulatub selgest kollaste ja troopiliste puuviljade maitsest kuni kuivatatud puuviljade aroomini, mis intensiivistub veinide laagerdumise käigus. Eelkõige sordist ’Riesling’ valmistatud veinide puhul kaasneb tavaliselt suure jääksuhkrusisaldusega selgelt tajutav happesus.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
8. Kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Beerenauslese)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Beerenauslese)
Veinid on valmistatud üleküpsenud, kuivatatud või väärishallitanud ja väärishallitusega Borytis nakatunud viinamarjadest ning neil on tavaliselt tumekuldne, pikema laagerdumise korral ka merevaigukollane värvus. Maitset iseloomustab tavaliselt külluslik magusus ning alkoholisisaldus on väike kuni mõõdukas. Rosinate, kuivatatud puuviljade ja mee kontsentreeritud aroomid ning ka vürtsikad noodid on tüüpilised.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
9. Kvaliteediklassi Eiswein kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Eiswein)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Eiswein kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Eiswein)
Veinid on valmistatud valdavalt tervetest küpsetest viinamarjadest, mis on saagikoristuse ja pressimise ajal ilmastikutingimuste tõttu külmunud, mille tulemusena saadakse tänu viinamarjades sisalduvate ainete kontsentreerumisele ilma väärishallituseta väga suur naturaalne alkoholisisaldus. Seetõttu on veinid tavaliselt õlgkollase värvusega, suure puuviljase magususe ja kontsentreeritud happesusega.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
10. Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Trockenbeerenauslese)
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluv predikaatvein (Prädikatswein Trockenbeerenauslese)
Veinid on valmistatud üleküpsenud, kuivatatud või väärishallitanud ja väärishallitusega Borytis nakatunud viinamarjadest ning neil on tavaliselt tumekuldne, pikema laagerdumise korral ka merevaigukollane värvus. Maitset iseloomustab tavaliselt külluslik magusus ning alkoholisisaldus on väike kuni mõõdukas. Rosinate, kuivatatud puuviljade ja mee kontsentreeritud aroomid ning ka vürtsikad noodid on tüüpilised. Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid erinevad kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluvatest veinidest suurema kontsentratsiooni ja aroomi suurema intensiivsuse poolest, mis on tingitud väärishallitusest.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
11. Kvaliteetvahuvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Päritolunimetusega „Rheinhessen“ tähistatud tooteid võib kasutada määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide valmistamiseks.
Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Kvaliteetvahuveinid
Vahuveine valmistatakse peamiselt sordiveinidest. Nende maitse määrab kasutatava viinamarjasordi olemus ja need on kergelt vahutavad.
Vahuveinidel „Crémant“ on sageli pehme ja kreemjas struktuur ning elegantne täidlus ja need on väga peenelt kihisevad.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
12. Poolvahuvein
LÜHIKIRJELDUS
Rheinhesseni piirkonnas valmistatakse lisaks valgetele veinidele traditsiooniliselt ka roosasid ja punaseid veine. Päritolunimetusega „Rheinhessen“ tähistatud tooteid võib kasutada määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide valmistamiseks.
Rheinhesseni mitmekesistel sortidel on tänu erinevatele ilmastikust mõjutatud muldadele iseloomulikud omadused.
Poolvahuvein
Poolvahuveinid on värsked, puuviljalised ja erksad. Need on valmistatud peamiselt aromaatsetest sortidest, mis määravad siis nende maitse.
Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Rheinhessen“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 mahuprotsenti.
Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1. |
Kõik tooted Veinivalmistuse eritava Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme. |
2. |
Kõik tooted Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme. |
3. |
Kõik tooted Viljelustavad Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme. |
5.2. Maksimaalne saagikus
105 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kaitstud päritolunimetuse piirkond hõlmab järgmiste omavalitsusüksuste viinamarjaistandusi: Albig, Alsheim, Alzey, Appenheim, Armsheim, Aspisheim, Badenheim, Bechenheim, Bechtheim, Bechtolsheim, Bermersheim (Alzey-Worms), Bermersheim vor der Höhe, Biebelnheim, Biebelsheim, Bingen am Rhein 1, Bodenheim, Bornheim (Alzey-Worms), Bubenheim (Mainz-Bingen), Budenheim, Dalheim, Dexheim, Dienheim, Dintesheim, Dittelsheim-Heßloch, Dolgesheim, Dorn-Dürkheim, Eckelsheim, Eich, Eimsheim, Engelstadt, Ensheim, Eppelsheim, Erbes-Büdesheim, Esselborn, Essenheim, Flörsheim-Dalsheim, Flonheim, Flomborn, Framersheim, Frei-Laubersheim, Freimersheim (Alzey-Worms), Frettenheim, Friesenheim, Fürfeld, Gabsheim, Gau-Algesheim, Gau-Bickelheim, Gau-Bischofsheim, Gau-Heppenheim, Gau-Odernheim, Gau-Weinheim, Gensingen, Gimbsheim, Grolsheim, Gumbsheim, Gundersheim, Gundheim, Guntersblum, Hackenheim, Hahnheim, Hangen-Weisheim, Harxheim, Heidesheim am Rhein, Hillesheim (Mainz-Bingen), Hochborn, Hohen-Sülzen, Horrweiler, Ingelheim am Rhein, Jugenheim in Rheinhessen, Kettenheim, Klein-Winternheim, Köngernheim, Lörzweiler, Lonsheim, Ludwigshöhe, Mainz, Mauchenheim, Mettenheim, Mölsheim, Mörstadt, Mommenheim, Monsheim, Monzernheim, Nack, Nackenheim, Neu-Bamberg, Nieder-Hilbersheim, Nieder-Olm, Nieder-Wiesen, Nierstein, Ober-Flörsheim, Ober-Hilbersheim, Ober-Olm, Ockenheim, Offenheim, Offstein, Oppenheim, Osthofen, Partenheim, Pfaffen-Schwabenheim, Pleitersheim, Sankt Johann (Mainz-Bingen), Saulheim, Schornsheim, Schwabenheim an der Selz, Selzen, Siefersheim, Sörgenloch, Spiesheim, Sprendlingen, Stadecken-Elsheim, Stein-Bockenheim, Sulzheim, Tiefenthal (Bad Kreuznach), Udenheim, Uelversheim, Undenheim, Vendersheim, Volxheim, Wachenheim, Wackernheim, Wahlheim, Wallertheim, Weinolsheim, Welgesheim, Wendelsheim, Westhofen, Wintersheim, Wöllstein, Wörrstadt, Wolfsheim, Wonsheim, Worms, Zornheim, Zotzenheim.
Kvaliteetveine (Qualitätswein), predikaatveine (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud vahuveine (Sekt b.A.) või kvaliteetpoolvahuveine (Qualitätsperlwein), mis kannavad kaitstud nimetust „Rheinhessen“, tuleb toota viinamarjakasvatuspiirkonnas, Rheinland-Pfalzi liidumaa muus viinamarjakasvatuspiirkonnas või naaberliidumaa viinamarjakasvatuspiirkonnas.
7. Veiniviinamarjasordid
’Accent’
’Acolon’
’Albalonga’
’Allegro’
’Arnsburger’
’Auxerrois’ – ’Auxerrois Blanc’, ’Pinot Auxerrois’
’Bacchus’
’Baron’
’Blauburger’
’Blauer Frühburgunder’ – ’Frühburgunder’, ’Pinot Noir Precoce’, ’Pinot Madeleine’, ’Madeleine Noir’
’Blauer Limberger’ – ’Limberger’, ’Lemberger’, ’Blaufränkisch’
’Blauer Portugieser’ – ’Portugieser’
’Blauer Silvaner’
’Blauer Spätburgunder’ – ’Spätburgunder’, ’Pinot Nero’, ’Pinot Noir’, ’Samtrot’
’Blauer Trollinger’ – ’Trollinger’, ’Vernatsch’
’Blauer Zweigelt’ – ’Zweigelt’, ’Zweigeltrebe’, ’Rotburger’
’Bolero’
’Bronner’
’Cabernet Blanc’
’Cabernet Carbon’
’Cabernet Carol’
’Cabernet Cortis’
’Cabernet Cubin’ – ’Cubin’
’Cabernet Dorio’ – ’Dorio’
’Cabernet Dorsa’ – ’Dorsa’
’Cabernet Franc’
’Cabernet Mitos’ – ’Mitos’
’Cabernet Sauvignon’
’Cabertin’
’Calandro’
’Chardonnay’
’Chardonnay Rosé’
’Dakapo’
’Deckrot’
’Domina’
’Dornfelder’
’Dunkelfelder’
’Ehrenbreitsteiner’
’Ehrenfelser’
’Faberrebe’ – ’Faber’
’Findling’
’Freisamer’
’Früher Malingre’ – ’Malinger’
’Früher Roter Malvasier’ – ’Malvoisie’, ’Malvasier’, ’Früher Malvasier’
’Färbertraube’
’Gelber Muskateller’ – ’Muskateller’, ’Muscat Blanc’, ’Muscat’, ’Moscato’
’Goldriesling’
’Grüner Silvaner’ – ’Silvaner’, ’Sylvaner’
’Grüner Veltliner’ – ’Veltliner’
’Hegel’
’Helfensteiner’
’Helios’
’Heroldrebe’
’Hibernal’
’Huxelrebe’ – ’Huxel’
’Hölder’
’Johanniter’
’Juwel’
’Kanzler’
’Kerner’
’Kernling’
’Merlot’
’Merzling’
’Monarch’
’Morio Muskat’
’Muscaris’
’Muskat Ottonel’
’Muskat Trollinger’
’Müller Thurgau’ – ’Rivaner’
’Müllerrebe’ – ’Schwarzriesling’, ’Pinot Meunier’
’Neronet’
’Nobling’
’Optima 113’ – ’Optima’
’Orion’
’Ortega’
’Osteiner’
’Palas’
’Perle’
’Phoenix’ – ’Phönix’
’Pinotin’
’Piroso’
’Prinzipal’
’Prior’
’Reberger’
’Regent’
’Regner’
’Reichensteiner’
’Rieslaner’
’Rondo’
’Rotberger’
’Roter Elbling’ – ’Elbling Rouge’
’Roter Gutedel’ – ’Chasselas Rouge’
’Roter Muskateller’
’Roter Riesling’
’Roter Traminer’ – ’Traminer’, ’Gewürztraminer’, ’Clevner’
’Rubinet’
’Ruländer’ – ’Pinot Gris’, ’Pinot Grigio’, ’Grauburgunder’, ’Grauer Burgunder’
’Saint Laurent’ – ’St. Laurent’, ’Sankt Laurent’
’Saphira’
’Sauvignon Blanc’
’Sauvignon Cita’
’Sauvignon Gryn’
’Sauvignon Gryn’
’Sauvignon Sary’
’Scheurebe’
’Schönburger’
’Septimer’
’Siegerrebe’ – ’Sieger’
’Silcher’
’Sirius’
’Solaris’
’Souvignier Gris’
’Staufer’
’Syrah’ – ’Shiraz’
’Tauberschwarz’
’Villaris’
’Weißer Burgunder’ – ’Pinot Blanc’, ’Pinot Bianco’, ’Weißburgunder’
’Weißer Elbling’ – ’Elbling’
’Weißer Gutedel’ – ’Chasselas’, ’Chasselas Blanc’, ’Fendant Blanc’ ’Gutedel’
’Weißer Riesling’ – ’Riesling’, ’Riesling Renano’, ’Rheinriesling’, ’Klingelberger’
’Wildmuskat’
’Würzer’
8. Seos(t)e kirjeldus
Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna ulatus on peaaegu identne Rheinhesseni künklike alade (rheinhessisches Tafel- und Hügelland) ja Mainzi nõoga. Rheinhesseni pinnamoele on iseloomulikud vastupidavast lubjakivist platood, mida lõikavad laugete küngaste ja madalikega laiad orud. Kõrgeimad platood asuvad 250–300 meetri kõrgusel merepinnast, samal ajal kui madalike kõrgus merepinnast on 100–150 meetrit. Viinamarjakasvatus on koondunud nõlvadele, kusjuures keskmine nõlvakalle on umbes 7 %. Järskudel nõlvadel viinamarjakasvatust leidub eelkõige Niersteini ümbruses ja Bingenis. Viinamarjad kasvavad keskmiselt 175 meetri kõrgusel merepinnast. Istandused on enamasti kagu- kuni edelasuunalised.
Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonnas on peamiselt tertsiaari- ja kvaternaariajastu setted, mis lasuvad Rotliegendi kivimitel. Need Rotliegendi kivimid paljanduvad ainult Rheinhesseni edelaservas ja Niersteini lähedal (Niersteiner Horst). Suurem osa Rheinhesseni pinnasest koosneb tertsiaariajastu kivimitest, mida katavad peamiselt kvaternaariajastu setted (löss-savi, jõgede terrassisetted, lammisetted, nõlvasetted). Rheinhesseni platooalad on moodustatud tertsiaariajastu lubjakividest, samal ajal kui nõlva-, künka- ja madalikualad on välja kujunenud pehmematel tertsiaariajastu merglitel. Platooalade lubjakivid on tavaliselt kaetud lössiga, nõlvaaladel on lubjakivid ja merglid sageli kaetud lössi või nõlvasetetega, samas kui madalikualade merglid on kaetud lammi-, terrassi- või ümberjaotunud setetega. Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna loodeosas Bingeni lähedal esinevad Devoni kvartsiidid ja savikildad. Mullatekke seisukohast on kõige olulisem lähtesubstraat löss või löss-savi. Kliimatingimused on Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonna viinamarjaistandustes järgmised. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 9,9 °C. Kasvuperioodi keskmine temperatuur on 14,6 °C. Madalama aasta keskmise temperatuuriga alad asuvad viinamarjakasvatuspiirkonna edelaosas Saari-Nahe jõgikonna piiril. Keskmine on aasta keskmine temperatuur Rheinhesseni künklikel aladel ja temperatuur kasvab Ülem-Reini alangule lähenedes. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 550 mm. Kasvuperioodil langeb keskmiselt 65 % (355 mm) aastasest sademete hulgast. Kasvuperioodil saavad Rheinhesseni viinapuud otsest päikesekiirgust umbes 650 000 Wh/m2.
Viinamarjakasvatajad majandavad suuri ühtseid maatükke, see tähendab et maad on võimalik harida mehhaniseeritult ja ökonoomselt. Nad hindavad kõrgelt viinamarjasortide mitmekesisust ja nende sortide arengupotentsiaali, mida pakuvad erinevad mullaprofiilid, tänu millele saab tarbijatele pakkuda laia aroomide valikut. Veinisektor on viimase 20 aasta jooksul sisse saanud erilise hoo. Seda näitab noorte tipptootjate kasvav arv. Inimmõju tugineb sajanditepikkusele viinamarjakasvatuse traditsioonile.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik
Riigisisesed õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Enne kui toodete etikettidel tohib kasutada traditsioonilisi nimetusi, peavad kvaliteetveinid (Qualitätswein), predikaatveinid (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinid (Qualitätsperlwein b.A.) ja määratletud piirkondades toodetud vahuveinid (Sekt b.A.) läbima ametliku kontrolli. Selle käigus väljastatud kontrollnumber (Prüfungsnummer või nn A.P.-Nummer) peab olema märgitud etiketile. See asendab partii numbrit.
Lisaks olemasolevale kaitstud veininimetusele tuleb vein ja veinitooted märgistada ühega tootespetsifikaadi punkti 5 alapunktis a nimetatud traditsioonilistest nimetustest. Tootespetsifikaadi punkti 5 alapunktis b nimetatud traditsiooniliste nimetuste kasutamine on vabatahtlik.
Viinamarjaistanduste registris on lisaks väiksemate geograafiliste üksuste jaoks heakskiidetud alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikute viinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu.
Selles registris näidatakse kohtade ja alade piirid katastritunnuste alusel (piirkond, avamaa, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Rheinland-Pfalzi põllumajanduskoda.
Viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine põhineb järgmistel õiguslikel alustel:
— |
veiniseaduse („Weingesetz“) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4; |
— |
veinimääruse („Weinverordnung“) paragrahv 29; |
— |
liidumaa seadus paikade ja alade määramise ning viinamarjaistanduste registri kohta (viinamarjaistanduste seadus) („Landesgesetz über die Festsetzung von Lagen und Bereichen und über die Weinbergsrolle“ („Weinlagengesetz“)); |
— |
veiniõiguse valdkonna pädevusi käsitleva liidumaa määruse („Landesverordnung über Zuständigkeiten auf dem Gebiet des Weinrechts“) paragrahvi 2 punkt 16. |
Väiksema geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul. Veiniseaduse paragrahvi 22g kohane pädev organisatsioon peab muudatustest teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit.
Link tootespetsifikaadile
http://www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein