|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 237 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Liidu Kohus |
|
|
2022/C 237/01 |
Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Liidu Kohus
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/1 |
Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas
(2022/C 237/01)
Viimane väljaanne
Eelmised väljaanded
Käesolevad tekstid on kättesaadavad
EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu
V Teated
KOHTUMENETLUSED
Euroopa Kohus
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/2 |
Euroopa Kohtu (suurkoda koda) 26. aprilli 2022. aasta otsus – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-401/19) (1)
(Tühistamishagi - Direktiiv (EL) 2019/790 - Artikli 17 lõike 4 punkt b ja punkti c lõpuosa - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 ja artikli 17 lõige 2 - Sõna- ja teabevabadus - Intellektuaalomandi kaitse - Veebisisu jagamise teenuse osutajatele pandud kohustused - Kasutajate üleslaaditava sisu automaatne eelkontroll (filtreerimine))
(2022/C 237/02)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna, M. Wiącek ja J. Sawicka, keda abistas ekspert J. Barski)
Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: D. Warin, S. Alonso de León ja W. D. Kuzmienko), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Alver, F. Florindo Gijón ja D. Kornilaki)
Kostjate toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindajad: S. Centeno Huerta ja J. Rodríguez de la Rúa Puig, hiljem J. Rodríguez de la Rúa Puig), Prantsuse Vabariik (esindajad: A.-L. Desjonquères ja A. Daniel), Portugali Vabariik (esindajad: M. A. Capela de Carvalho Galaz Pimenta, P. Barros da Costa, P. Salvação Barreto ja L. Inez Fernandes, hiljem Capela de Carvalho Galaz Pimenta, Barros da Costa ja P. Salvação Barreto), Euroopa Komisjon (esindajad: F. Erlbacher, S. L. Kalėda, J. Samnadda ja B. Sasinowska)
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
|
3. |
Jätta Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Portugali Vabariigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/3 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus – Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd versus Euroopa Komisjon, Hyet Sweet SAS
(Kohtuasi C-666/19 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Dumping - Hiina Rahvavabariigist pärit aspartaami import - Määrus nr 1225/2009 ja määrus 2016/1036 - Ajaline kohaldamisala - Artikli 2 lõige 7 - Turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja - Keeldumine - Artikli 2 lõige 10 - Kohandamine - Tõendamiskoormis - Artikkel 3 - Kahju tuvastamine - Euroopa Komisjoni hoolsuskohustus)
(2022/C 237/03)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd (esindajad: dikigoros Adamantopoulos ja advokaat P. Billiet)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Maxian Rusche ja N. Kuplewatzky, hiljem T. Maxian Rusche ning A. Demeneix ja lõpuks T. Maxian Rusche ning K. Blanck), Hyet Sweet SAS
Resolutsioon
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/3 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus – Yieh United Steel Corp. versus Euroopa Komisjon, Eurofer, Association Européenne de l’Acier, ASBL
(Kohtuasi C-79/20 P) (1)
(Apellatsioonkaebus - Dumping - Rakendusmäärus (EL) 2015/1429 - Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali import - Lõplik dumpinguvastane tollimaks - Määrus (EÜ) nr 1225/2009 - Artikkel 2 - Normaalväärtuse arvutamine - Tootmiskulude arvutamine - Tootmiskahjum - Ringlussevõetud metallijäätmete väärtuse maha arvamisest keeldumine - Normaalväärtuse kindlaksmääramine samasuguse toote müügi alusel, mis on ette nähtud ekspordiriigi sisetarbimiseks - Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavast arvutamise alusest ekspordiriigi siseturul toimunud müügi väljajätmine, kui müük puudutab ekspordiks ette nähtud tooteid)
(2022/C 237/04)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Yieh United Steel Corp. (esindaja: avocat D. Luff)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, M. França ja A. Demeneix, hiljem J.-F. Brakeland ja G. Luengo); Eurofer, Association Européenne de l’Acier, ASBL (esindajad: avocats J. Killick ja G. Forwood ning dikigoros G. Papaconstantinou)
Resolutsioon
|
1. |
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Yieh United Steel Corp-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni ja Eurofer, Association européenne de l’acier, ASBLi kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/4 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Krajský soud v Brně eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Vinařství U Kapličky s.r.o. versus Státní zemědělská a potravinářská inspekce
(Kohtuasi C-86/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Põllumajandustoodete ühine turukorraldus - Vein - Määrus (EÜ) nr 1308/2013 - Turustamiseeskirjad - Artikkel 80 - Veinivalmistustavad - Turustamiskeeld - Artikkel 90 - Veiniimport - Määrus (EÜ) nr 555/2008 - Artikkel 43 - Dokument V I 1 - Sertifikaat, mille kohaselt veinipartiid on toodetud kooskõlas soovitatud või lubatud veinivalmistustavadega - Tõendusjõud - Määrus (EÜ) nr 1306/2013 - Artikli 89 lõige 4 - Sanktsioonid - Loata veinivalmistustavade järgi valmistatud vein - Vastutusest vabastamine - Tõendamiskoormis)
(2022/C 237/05)
Kohtumenetluse keel: tšehhi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Krajský soud v Brně
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Vinařství U Kapličky s.r.o.
Vastustaja: Státní zemědělská a potravinářská inspekce
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, artikli 80 lõike 2 punkte a ja c ning artikli 90 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sertifikaat, mis sisaldub dokumendis V I 1, mis on koostatud liitu imporditava veini partii kohta vastavalt komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega, artiklile 43 ja mille kohaselt vastav partii toodeti OIV soovitatud ja avaldatud või liidu poolt lubatud veinivalmistustavadega, on asjakohane selle partii kooskõla hindamisel määruse nr 1308/2013 artikli 80 lõike 2 punktides a ja c nimetatud veinivalmistustavadega, ent ei ole siiski üksi piisav sellise kooskõla tõendamiseks. |
|
2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, artikli 89 lõiget 4 koostoimes sama määruse artikli 64 lõike 2 punktiga d ning määruse nr 1308/2013 artikli 80 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, milles on nähtud ette, et kui isik, kes turustab selles liikmesriigis kolmandast riigist imporditud veinipartiid, mis ei vasta määruse nr 1308/2013 artikli 80 lõike 2 punktis a või c nimetatud veinivalmistustavadele, esitab selle partii kohta väljastatud dokumendi V I 1, mis kinnitab, et see partii valmistati vastavalt OIV soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadele või liidu lubatud veinivalmistustavadele, siis lasub kohustus tõendada, et see kaupleja on süüdi määruse nr 1308/2013 artikli 80 lõikes 2 sätestatud turustamiskeelu rikkumises, selle liikmesriigi pädeval ametivõimul. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/5 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Federatie Nederlandse Vakbeweging versus Heiploeg Seafood International BV, Heitrans International BV
(Kohtuasi C-237/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2001/23/EÜ - Artiklid 3 – 5 – - Ettevõtete üleminek - Töötajate õiguste kaitse - Erandid - Maksejõuetusmenetlus - Pre-pack - Ettevõtte tegevuse jätkumine - Ettevõtte (osa) üleminek, mis teostati pärast pankroti väljakuulutamist, millele eelnes pre-pack-tehing)
(2022/C 237/06)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hoge Raad der Nederlanden
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Federatie Nederlandse Vakbeweging
Kostjad: Heiploeg Seafood International BV, Heitrans International BV
Resolutsioon
|
1. |
Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud tingimus, mille kohaselt ei kohaldata selle direktiivi artikleid 3 ja 4 ettevõtte ülemineku suhtes, kui võõrandaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus „võõrandaja varade likvideerimiseks“, on täidetud, kui ettevõtte või selle osa üleminek valmistatakse ette enne võõrandaja varade likvideerimiseks pankrotimenetluse algatamist, mille käigus toimub nimetatud üleminek pre-pack-menetluses, mille eesmärk on luua pankrotimenetluses võimalus tegevust jätkava ettevõtte likvideerimiseks, et parimal viisil rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ning säilitada töökohad võimalikult suures ulatuses, tingimusel et niisugune pre-pack-menetlus toimub õigus- või haldusnormide raamistikus. |
|
2. |
Direktiivi 2001/23 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud tingimus, mille kohaselt ei kohaldata artikleid 3 ja 4 ettevõtte, äriühingu või ettevõtte või äriühingu osa ülemineku suhtes, kui võõrandaja vastu on algatatud pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus „toimub pädeva asutuse järelevalve all“, on täidetud, kui ettevõtte või selle osa üleminek valmistatakse ette enne pankroti väljakuulutamist pre-pack-menetluses, see toimub ajutise pankrotikohtuniku järelevalve all ning seda üleminekut käsitlev kokkulepe sõlmitakse ja täidetakse pärast pankroti väljakuulutamist võõrandaja varade likvideerimise eesmärgil, tingimusel et niisugune pre-pack-menetlus toimub õigus- või haldusnormide raamistikus. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/6 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Meta Platforms Ireland Limited, varem Facebook Ireland Limited versus Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e.V.
(Kohtuasi C-319/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel - Määrus (EL) 2016/679 - Artikkel 80 - Andmesubjektide esindamine mittetulundusühingu poolt - Esindushagi, mille esitas niisugune tarbijate huve kaitsev ühendus, kellel puudus volitus, ja mis esitati sõltumata andmesubjekti konkreetsete õiguste rikkumisest - Hagi, mis põhineb ebaausate kaubandustavade kasutamise keelul, tarbijakaitsenormide rikkumisel või tühiste tüüptingimuste kasutamise keelul)
(2022/C 237/07)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kostja ja kassaator: Meta Platforms Ireland Limited, varem Facebook Ireland Limited
Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e.V.
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 80 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad tarbijate huve kaitsval ühendusel – kellel puudub selleks antud volitus ja sõltumata andmesubjekti konkreetsete õiguste rikkumisest – pöörduda oletatava isikuandmete kaitset kahjustava isiku vastu kohtusse väitega, et on rikutud ebaausate kaubandustavade kasutamise keeldu, tarbijakaitseseadust või tühiste tüüptingimuste kasutamise keeldu, kui asjasse puutuv andmete töötlemine võib kahjustada õigusi, mis on selle määruse alusel tuvastatud või tuvastatavatel füüsilistel isikutel.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/7 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. aprilli 2022. aasta otsus (Landesverwaltungsgericht Steiermarki eelotsusetaotlus – Austria) – NW versus Landespolizeidirektion Steiermark (C-368/20) ja Bezirkshauptmannschaft Leibnitz (C-369/20)
(Liidetud kohtuasjad C-368/20 ja C-369/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Isikute vaba liikumine - Määrus (EL) 2016/399 - Schengeni piirieeskirjad - Artikli 25 lõige 4 - Maksimaalselt kuuekuulise kogukestusega piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette mitu järjestikust kontrolli ajavahemikku, tingides seeläbi kõnealuse kestuse ületamise - Selliste õigusnormide vastuolu Schengeni piirieeskirjade artikli 25 lõikega 4 juhul, kui järjestikuste ajavahemike kehtestamise aluseks on sama oht või samad ohud - Riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad karistuse ähvardusel esitama sisepiiridel toimuva kontrolli korral passi või isikutunnistuse - Sellise kohustuse vastuolu Schengeni piirieeskirjade artikli 25 lõikega 4 juhul, kui kontroll ise on selle sättega vastuolus)
(2022/C 237/08)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesverwaltungsgericht Steiermark
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: NW
Vastustajad: Landespolizeidirektion Steiermark (C-368/20) ja Bezirkshauptmannschaft Leibnitz (C-369/20)
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1624, artikli 25 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik taaskehtestab Schengeni piirieeskirjade artiklite 25 ja 27 alusel ajutiselt kontrolli sisepiiridel, kui kontrolli kestus ületab artikli 25 lõikes 4 ette nähtud maksimaalset kuuekuulist kogukestust ja kui puudub uus oht, mis õigustaks artiklis 25 ette nähtud ajavahemike uuesti kohaldamist. |
|
2. |
Määruse 2016/399, mida on muudetud määrusega 2016/1624, artikli 25 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega liikmesriik kohustab isikut karistuse ähvardusel esitama selle liikmesriigi territooriumile sisepiiri kaudu sisenemisel passi või isikutunnistuse, kui selle sisepiirikontrolli taaskehtestamine, mille raames see kohustus kehtib, on vastuolus kõnealuse sättega. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/8 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Finanzgericht Hamburg eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Gräfendorfer Geflügel- und Tiefkühlfeinkost Produktions GmbH (C-415/20), F. Reyher Nchfg. GmbH & Co. KG vertr. d. d. Komplementärin Verwaltungsgesellschaft F. Reyher Nchfg. mbH (C-419/20), Flexi Montagetechnik GmbH & Co. KG versus Hauptzollamt Hamburg (C-415/20 ja C-419/20), Hauptzollamt Kiel (C-427/20)
(Liidetud kohtuasjad C-415/20, C-419/20 ja C-427/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Õigus liikmesriigi poolt liidu õigust rikkudes sisse nõutud rahasummade tagasimaksmisele või maksmisest keeldutud rahasummade maksmisele - Dumpinguvastane tollimaks, impordimaks, eksporditoetused ja rahalised karistused - Mõiste „liidu õiguse rikkumine“ - Liidu õiguse väär tõlgendamine või kohaldamine - Liidu õiguse rikkumise esinemise tuvastamine liidu kohtu või liikmesriigi kohtu poolt - Õigus intressi maksmisele - Ajavahemik, mille eest intressi makstakse)
(2022/C 237/09)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Finanzgericht Hamburg
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Gräfendorfer Geflügel- und Tiefkühlfeinkost Produktions GmbH (C-415/20), F. Reyher Nchfg. GmbH & Co. KG vertr. d. d. Komplementärin Verwaltungsgesellschaft F. Reyher Nchfg. mbH (C-419/20), Flexi Montagetechnik GmbH & Co. KG
Vastustajad: Hauptzollamt Hamburg (C-415/20 ja C-419/20), Hauptzollamt Kiel (C-427/20)
Resolutsioon
Liidu õiguse põhimõtteid, mis käsitlevad isikute õigusi saada tagasi rahasummad, mille tasumist liikmesriik on neilt nõudnud liidu õigust rikkudes, ning neilt summadelt intressi maksmist, tuleb tõlgendada nii, et:
|
— |
esimesena, neid kohaldatakse juhul, kui asjaomaste rahasummade puhul on esiteks tegemist eksporditoetusega, mida isikule on makstud hilinenult pärast seda, kui talle on selle maksmisest õigusvastaselt keeldutud, ja teiseks rahalise karistusega, mis isikule määrati selle rikkumise tõttu; |
|
— |
teisena, et need on kohaldatavad üldiselt ja olenemata nende õiguste teostamise korrast konkreetsel juhul, kui Euroopa Kohtu otsusest või liikmesriigi kohtu otsusest nähtub, et liikmesriigi ametiasutus on eksporditoetuse, rahalise karistuse, dumpinguvastase tollimaksu või imporditollimaksu maksmisest olenevalt olukorrast keeldunud või seda nõudnud kas liidu õiguse väära tõlgenduse või liidu õiguse väära kohaldamise põhjal, ja |
|
— |
kolmandana, nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et kui eksporditoetuse, rahalise karistuse, dumpinguvastase tollimaksu või imporditollimaksu maksmisest on keeldutud või on maksmist nõutud liidu õigust rikkudes, makstakse intressi üksnes ajavahemiku eest alates kuupäevast, mil esitati kaebus vastava rahasumma tagasimaksmiseks või väljamaksmiseks, pädeva kohtu otsuse tegemise kuupäevani, hõlmamata varasemat ajavahemikku. Seevastu ei ole nendega iseenesest vastuolus see, kui sellised õigusnormid näevad ette, et intressi tuleb maksta üksnes juhul, kui selline kaebus on esitatud, tingimusel et see ei muuda isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist ülemäära raskeks. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/9 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik
(Kohtuasi C-510/20) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - ELTL artikkel 258 - Keskkond - Direktiiv 2008/56/EÜ - Merekeskkonnapoliitika - Artikkel 5 - Merestrateegiad - Artikli 17 lõiked 2 ja 3 - Esialgse hindamise ning hea keskkonnaseisundi piiritlemise ja keskkonnasihtide kehtestamise ettenähtud tähtaja jooksul uuesti läbi vaatamata jätmine - Euroopa Komisjonile uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest ettenähtud tähtaja jooksul teatamata jätmine)
(2022/C 237/10)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja I. Zaloguin)
Kostja: Bulgaaria Vabariik (esindajad: T. Mitova, L. Zaharieva ja T. Tsingileva)
Resolutsioon
|
1. |
Kuna Bulgaaria Vabariik jättis ettenähtud tähtaja jooksul ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), artiklis 5 täpsustatud koordineeritud viisil uuesti läbi vaatamata esialgse hindamise ja hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning keskkonnasihid ja teiselt poolt jättis Euroopa Komisjonile teatamata nende uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud talle selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktidest a ja b ning artikli 17 lõikest 3 tulenevaid kohustusi. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/9 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – NovaText GmbH versus Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg
(Kohtuasi C-531/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomandi õigus - Direktiiv 2004/48/EÜ - Artikkel 3 - Intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks vajalikke meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid puudutav üldine kohustus - Artikkel 14 - Mõiste „mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud“ - Patendivolinik - Liikmesriigi kohtu võimatus hinnata kaotanud poolelt sissenõutavate kulude mõistlikkust ja proportsionaalsust)
(2022/C 237/11)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: NovaText GmbH
Vastustaja: Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artikleid 3 ja 14 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või nende tõlgendus, mis ei võimalda selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat menetlust läbi viival kohtul võtta igas tema menetluses olevas kohtuasjas nõuetekohaselt arvesse, kas juhtumi eriomaseid asjaolusid arvestades on võitnud poole kohtukulud mõistlikud ja proportsionaalsed.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/10 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Landgericht Saarbrückeni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Koch Media GmbH versus FU
(Kohtuasi C-559/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomandi õigus - Direktiiv 2004/48/EÜ - Artikkel 14 - Mõisted „kohtukulud“ ja „muud kulud“ - Nõudekiri, mille eesmärk on kohtuväliselt tagada intellektuaalomandi õiguse järgimine - Advokaadikulud - Kvalifitseerimine - Riigisisesed õigusnormid, mis teatavatel tingimustel piiravad nende kulude eest sissenõutavat summat)
(2022/C 237/12)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Saarbrücken
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Koch Media GmbH
Kostja: FU
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et kulud, mida intellektuaalomandi õiguste omaja tasub enda esindamise eest oma nõustajale, et tagada nende õiguste järgimine kohtuvälisel teel, nagu nõudekirjaga seotud kulud, kuuluvad mõiste „muud kulud“ alla selle sätte tähenduses. |
|
2. |
Direktiivi 2004/48 artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et olukorras, kus füüsiline isik on rikkunud intellektuaalomandi õigust väljaspool oma kutse- või majandustegevust, arvutatakse selles sättes nimetatud „muud kulud“, mida selle õiguse omajal on õigus sisse nõuda, välja kindlasummaliselt, vaidlusaluse hüve nende õigusnormidega piiratud väärtuses, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi kohus asub seisukohale, et tema menetluses oleva juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades on sellise piirangu kohaldamine ebaõiglane. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/11 |
Euroopa Kohtu (üheksas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Tribunalul Cluj’i eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Happy Education SRL versus Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca, Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Cluj
(Kohtuasi C-612/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 132 lõike 1 punkt i - Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides - Maksuvabastused, mis on seotud laste ja noorte hariduse, kooli- või ülikooliharidusega - Õppekavale lisaks täiendavate haridusteenuste osutamine - Eraõiguslik asutus, kes osutab neid teenuseid kaubanduslikul eesmärgil)
(2022/C 237/13)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunalul Cluj
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Happy Education SRL
Vastustajad: Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Cluj-Napoca, Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Cluj
Resolutsioon
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti i tuleb tõlgendada nii, et mõiste avalik-õiguslikule haridusasutusele „sarnastel eesmärkidel tegutsevana tunnustatud organisatsioon“ selle sätte tähenduses ei hõlma eraõiguslikku majandusüksust, mis tegeleb avalikes huvides hariduse andmisega, mis seisneb kohustuslikule õppekavale lisaks täiendava tegevuse korraldamises, nagu kodutööde tugikursused, haridusprogrammid ja võõrkeelekursused, ja mis on saanud riikliku äriregistri büroolt tegevusloa CAENi koodi 8559 – „Muud õppevormid“ kujul riigi majandustegevuse klassifitseerimise tähenduses, kui see ettevõte igal juhul ei vasta sellisena tunnustamiseks riigisiseses õiguses kehtestatud tingimustele.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/11 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Högsta förvaltningsdomstoleni eelotsusetaotlus – Rootsi) – Skatteverket versus DSAB Destination Stockholm AB
(Kohtuasi C-637/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2006/112/EÜ - Ühine käibemaksusüsteem - Artikli 30a punkt 1 - Mõiste „vautšer“ - Artikli 30a punkt 3 - Mõiste „mitmeotstarbeline vautšer“ - Sellise kaardi müük, mis annab omanikule õiguse kasutada piiratud aja jooksul mitut turismiteenust)
(2022/C 237/14)
Kohtumenetluse keel: rootsi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Högsta förvaltningsdomstolen
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Skatteverket
Kostja: DSAB Destination Stockholm AB
Resolutsioon
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu 27. juuni 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/1065), artiklit 30a tuleb tõlgendada nii, et instrument, mis annab selle omanikule õiguse kasutada teatud kohas erinevaid teenuseid piiratud aja jooksul ja teatava summa ulatuses, võib kujutada endast „vautšerit“ selle direktiivi artikli 30a punkti 1 tähenduses, kuigi keskmine tarbija ei saa instrumendi piiratud kehtivusaja tõttu kõiki pakutavaid teenuseid kasutada. Nimetatud instrument on „mitmeotstarbeline vautšer“ direktiivi artikli 30a punkti 3 tähenduses, kuna nendelt teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks ei ole selle väljastamise ajal teada.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/12 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana eelotsusetaotlus – Itaalia) – Caruter s.r.l. versus S.R.R. Messina Provincia S.c.P.A. jt
(Kohtuasi C-642/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2014/24/EL - Hanked - Artikkel 63 - Ettevõtjate ühenduse tuginemine teiste üksuste suutlikkusele - Avaliku sektori hankija võimalus nõuda, et selles ühenduses osaleja täidaks teatavaid olulisi ülesandeid - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et peatöövõtja peab vastama tingimustele ja osutama teenuseid suuremas osas)
(2022/C 237/15)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Caruter s.r.l.
Vastustajad: S.R.R. Messina Provincia SCpA, Comune di Basicò, Comune di Falcone, Comune di Fondachelli Fantina, Comune di Gioiosa Marea, Comune di Librizzi, Comune di Mazzarrà Sant’Andrea, Comune di Montagnareale, Comune di Oliveri, Comune di Piraino, Comune di San Piero Patti, Comune di Sant’Angelo di Brolo, Regione Siciliana – Urega – Ufficio regionale espletamento gare d’appalti lavori pubblici Messina, Regione Siciliana – Assessorato regionale delle infrastrutture e della mobiilita
menetluses osalesid: Ditta individuale Pippo Pizzo, Onofaro Antonino Srl, Gial Plast Srl, Colombo Biagio Srl
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt peab hankemenetluses osaleva ettevõtjate ühenduse peatöövõtja vastama hanketeates ette nähtud tingimustele ja osutama selle hanke teenuseid suuremas osas.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/13 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 27. aprilli 2022. aasta otsus (Cour constitutionnelle’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Airbnb Ireland UC versus Région de Bruxelles-Capitale
(Kohtuasi C-674/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Siseturg - ELTL artikli 114 lõige 2 - Mittekohaldatavus maksusätetele - Direktiiv 2000/31/EÜ - Infoühiskonna teenused - Elektrooniline kaubandus - Kinnisvaravahenduse internetiportaal - Artikli 1 lõike 5 punkt a - Mittekohaldatavus maksustamise valdkonna suhtes - Määratlus - Piirkondlikud õigusnormid, mis kehtestavad turismimajutusasutustele kohaldatava maksu - Säte, mis kohustab vahendajaid, kellele esitatakse vastav kirjalik nõue, esitama maksuhaldurile teatud andmed majutusasutuse käitamise kohta, et haldur saaks kindlaks teha isikud, kes on seda maksu kohustatud tasuma - ELTL artikkel 56 - Diskrimineerimise puudumine - Piirangu puudumine)
(2022/C 237/16)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour constitutionnelle
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Airbnb Ireland UC
Vastustaja: Région de Bruxelles-Capitale
Resolutsioon
|
1. |
Liikmesriigi maksuõigussätet, mis kohustab vahendajaid seoses selle liikmesriigi ühes piirkonnas asuvate turismimajutusasutustega, mille suhtes nad pakuvad vahendus- või reklaamiteenust, teatama piirkondlikule maksuhaldurile viimase kirjalikul nõudmisel turismimajutusasutuse käitaja andmed ja asutuse kontaktandmed, samuti möödunud aasta jooksul teenindatud ööbimiste ja majutusüksuste arvu, tuleb pidada oma laadilt lahutamatuks normistikust, mille osa ta on, ja seega kuuluvaks „maksustamise valdkonda“, mis on expressis verbis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) kohaldamisalast välja jäetud. |
|
2. |
ELTL artiklis 56 sätestatud keeluga ei ole vastuolus sellised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis panevad kinnisvara vahendamise teenuste osutajatele, sõltumata nende asukohast ja teenuse osutamise viisist, seoses asjasse puutuva liikmesriigi ühes piirkonnas asuvate turismimajutusasutustega, mille suhtes nad pakuvad vahendus- või reklaamiteenust, kohustuse teatada piirkondlikule maksuhaldurile viimase kirjalikul nõudmisel turismimajutusasutuse käitaja andmed ja asutuse kontaktandmed, samuti möödunud aasta jooksul teenindatud ööbimiste ja majutusüksuste arvu. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/14 |
Euroopa Kohtu (kuues koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Landgericht München I eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Phoenix Contact GmbH & Co. KG versus HARTING Deutschland GmbH & Co. KG, Harting Electric GmbH & Co. KG
(Kohtuasi C-44/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomand - Direktiiv 2004/48/EÜ - Artikli 9 lõige 1 - Euroopa patent - Ajutised meetmed - Liikmesriigi pädeva kohtuasutuse õigus kohaldada ennetavat kohtulikku tõkendit, et vältida mis tahes peatset intellektuaalomandi õiguste rikkumist - Liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt jäetakse rahuldamata ajutiste meetmete kohaldamise taotlused, kui asjaomase patendi kehtivust ei ole kinnitatud vähemalt vastulause- või tühistamismenetluses tehtud esimese astme otsusega - Kooskõlalise tõlgendamise kohustus)
(2022/C 237/17)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht München I
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Phoenix Contact GmbH & Co. KG
Kostjad: HARTING Deutschland GmbH & Co. KG, Harting Electric GmbH & Co. KG
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt tuleb patendist tulenevate õiguste rikkumise korral esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlused põhimõtteliselt rahuldamata jätta, kui asjaomase patendi kehtivust ei ole vähemalt kinnitatud esimese astme otsusega, mis on tehtud vastulause- või tühistamismenetluses.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/14 |
Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – SIA „PRODEX“ versus Valsts ieņēmumu dienests
(Kohtuasi C-72/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifirubriigid - Alamrubriik 4418 20 - Ulatus - Uksed, ukseraamid, uksepiidad ja lävepakud - Puitkiudplaadid (MDF) ja raamliistud - Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a esimene osa - Mittekomplektsel või lõpetamata kujul toode - Mõiste)
(2022/C 237/18)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Augstākā tiesa (Senāts)
Põhikohtuasja pooled
Kaebja: SIA „PRODEX“
Vastustaja: Valsts ieņēmumu dienests
Resolutsioon
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tolli- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1001/2013 tulenevas redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 4418 20 koostoimes selle nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a esimese osaga tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab eraldi toodetena sellist kaupa, mida kirjeldatakse puitpaneelide ja -raamliistudena, mille iluprofiil ja -viimistlus tõendavad objektiivselt nende eeldatavat kasutamist ukseraamide, uksepiitade ja lävepakkude valmistamiseks ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et neid tooteid on töödeldud nii, et neid saab kasutada üksnes nimetatud viisil ning et neil on seega valmistoote põhiomadused.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/15 |
Euroopa Kohtu (kuues koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla y Leóni eelotsusetaotlus – Hispaania) – Gerencia Regional de Salud de Castilla y León versus Delia
(Kohtuasi C-86/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Töötajate vaba liikumine - ELTL artikkel 45 - Määrus (EL) nr 492/2011 - Artikli 7 lõige 2 - Võrdne kohtlemine - Tervishoiutöötajate ametialase arengu tunnustamise riiklik süsteem - Selle arvesse võtmata jätmine, et erialane töökogemus on omandatud teise liikmesriigi tervishoiuteenistuses - Takistus)
(2022/C 237/19)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Gerencia Regional de Salud de Castilla y León
Vastustaja apellatsioonimenetluses: Delia
Resolutsioon
ELTL artiklit 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi tervishoiuteenistuses toimunud ametialase arengu tunnustamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid, mis takistavad võtmast töötaja tööstaažina arvesse erialast töökogemust, mille töötaja omandas teise liikmesriigi tervishoiuteenistuses, juhul kui nendes õigusnormides sisalduv piirang töötajate liikumisvabadusele ei järgi üldise huvi eesmärki, ei võimalda tagada taotletava eesmärgi saavutamist ega lähe kaugemale sellest, mis on niisuguse eesmärgi saavutamiseks vajalik.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/16 |
Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – UAB „Romega“versus Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
(Kohtuasi C-89/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Toidualased õigusaktid - Määrus (EÜ) nr 2073/2005 - Toiduainete mikrobioloogilised kriteeriumid - Artikkel 1 - I lisa - Värske kodulinnuliha - Selle lisa 1. peatüki punktis 1.28 loetletud salmonella esinemise kontrollimine pädevate riigisiseste asutuste poolt - Muude patogeensete mikroorganismide esinemise kontroll - Määrus (EÜ) nr 178/2002 - Artikli 14 lõige 8 - Riigisiseste asutuste kaalutlusõigus - Ulatus)
(2022/C 237/20)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Edasikaebaja: UAB „Romega“
Vastustaja: Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
Resolutsioon
Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1086/2011, artiklit 1 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses ohtlikuna käsitada sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui määruse nr 2073/2005, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1086/2011, I lisa 1. peatüki punktis 1.28 viidatud salmonella serotüübid.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/16 |
Euroopa Kohtu (üheksas koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Administrativen sad Veliko Tarnovo eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Nikopolis AD Istrum 2010“ EOOD (C-160/21), „Agro – eko 2013“ EOOD (C-217/21) versus Izpalnitelen direktor na Darzhaven fond „Zemedelie“
(Liidetud kohtuasjad C-160/21 ja C-217/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Ühine põllumajanduspoliitika - Otsetoetuskavad - Määrus (EL) nr 1306/2013 - Toetusesaajatele tehtavad maksed - Artikkel 75 - Maksetähtajad - Järgimine - Puudumine - Abitaotluse kaudne rahuldamata jätmine)
(2022/C 237/21)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Veliko Tarnovo
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad:„Nikopolis AD Istrum 2010“ EOOD (C-160/21), „Agro – eko 2013“ EOOD (C-217/21)
Vastustaja: Izpalnitelen direktor na Darzhaven fond „Zemedelie“
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrusega (EL) 2017/2393, artikli 75 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi makseasutus ei tee makset, mida põllumajandustootja taotles enne selles sättes kehtestatud tähtaja möödumist, ei saa seda pidada vaikimisi tehtud otsuseks kõnealuse toetusetaotluse tagasilükkamise kohta ja seda sõltumata asjaolust, kas asjaomast põllumajandustootjat teavitati täiendavate kontrollide, mis selle tähtaja sellist ületamist õigustaks, tegemisest või mitte.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/17 |
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – „Piltenes meži“ SIA versus Lauku atbalsta dienests
(Kohtuasi C-251/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) - Määrus (EL) nr 1305/2013 - EAFRD maaelu arengu toetus - Artikkel 30 - Natura 2000 alusel makstavad toetused - Kohaldamisala - Toetuse taotlus mikrokaitseala eest, mis on moodustatud Natura 2000 võrgustikku mittekuuluvale metsaalale eesmärgiga aidata tagada loodusliku linnuliigi kaitset - Määrus (EL) nr 702/2014 - Põllumajandus- ja metsandussektori teatavate toetuste grupierand - Kohaldamine Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavatele toetustele - Kohaldamata jätmine raskustes olevatele ettevõtjatele)
(2022/C 237/22)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Augstākā tiesa (Senāts)
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja:„Piltenes meži“ SIA
Teine pool kassatsioonimenetluses: Lauku atbalsta dienests
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 artiklit 30 tuleb eelkõige selle lõiget 6 arvestades tõlgendada nii, et toetus, mida taotletakse mikrokaitsealade eest, mis on moodustatud metsaalale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta eesmärkide täitmiseks, kuulub selle artikli 30 kohaldamisalasse. |
|
2. |
Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 702/2014 [ELTL] artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, tuleb tõlgendada nii, et on välistatud, et selle määruse alusel tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks abi, mida määruse nr 1305/2013 alusel on taotlenud määruse nr 702/2014 artikli 2 punkti 14 tähenduses raskustes olev ettevõtja metsas direktiivi 2009/147 eesmärkide saavutamiseks moodustatud mikrokaitseala eest. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/18 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Conseil d'État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – Secrétariat général de l’Enseignement catholique ASBL (SeGEC) jt versus Institut des Comptes nationaux (ICN), Banque nationale de Belgique
(Kohtuasi C-277/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Määrus (EL) nr 549/2013 - Euroopa Liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem - Lisa A punkt 20.15 - Rahvamajanduse arvepidamise instituudi kontroll haridusasutuste korraldajate üle, kes on asutatud kasumitaotluseta institutsiooni vormis - Haridusasutused, keda rahastab riik ja kellele on põhiseadusega tagatud haridusvabadus - Lisa A punkti 20.15 teine lause - Mõiste „avalik sekkumine üldiste eeskirjade vormis, mis on kohaldatavad kõigi samas valdkonnas tegutsevate üksuste suhtes“ - Ulatus - Lisa A punkti 20.15 esimene lause - Lisa A punkti 2.39 alapunkt b, punkti 20.15 alapunkt b ja punkti 20.309 alapunkt h - Mõiste „liigne reguleerimine“ - Ulatus)
(2022/C 237/23)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d'État
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Secrétariat général de l’Enseignement catholique ASBL (SeGEC), Fédération des Établissements libres subventionnés indépendants ASBL (FELSI), Groupe scolaire Don Bosco à Woluwe-Saint-Lambert ASBL, École fondamentale libre de Chênée ASBL, Collège Saint-Guibert de Gembloux ASBL, Collège Saint-Benoit de Maredsous ASBL, Pouvoir organisateur des Centres PMS libres à Woluwe ASBL
Kostja: Institut des Comptes nationaux (ICN), Banque nationale de Belgique
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta A lisa punkti 20.309 alapunkti h koostoimes selle lisa punkti 2.39 alapunktiga b ja punkti 20.15 alapunktiga b tuleb tõlgendada nii, et mõiste „liigne reguleerimine“ hõlmab liikmesriigi õigusnorme, mille adressaatideks on haridusvaldkonnas tegutsevad kasumitaotluseta institutsioonid (KTId), keda küll liikmesriigi pädev valitsemissektor subsideerib, kuid kellele on põhiseadusega tagatud haridusvabadus, kui need õigusnormid annavad pädevale valitsemissektorile ülesande või õiguse:
kui need ülesanded ja õigused on niivõrd ulatuslikud, et nende abil määratakse tegelikult kindlaks asjasse puutuvate KTIde üldine poliitika või programm, võimaldades avaldada jätkuvalt ja püsivalt tegelikku ja olulist mõju nende KTIde eesmärkide ja tegevuse ning nende rakendusaspektide määratlemisele ja elluviimisele, nagu ka tegevuse strateegiale ja põhisuundadele, mida need KTId kavatsevad oma tegevuses järgida, mida tuleb aga kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul. |
|
2. |
Määruse nr 549/2013 A lisa punkti 20.15 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et mõiste „üldised eeskirjad, mis on kohaldatavad kõigi samas valdkonnas tegutsevate üksuste suhtes“, ei hõlma liikmesriigi õigusnorme, mis moodustavad õigusliku režiimi, mida kohaldatakse ainult valitsemissektori rahastatavate haridusvaldkonna kasumitaotluseta institutsioonide personalile. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/19 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik
(Kohtuasi C-286/21) (1)
(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 2008/50/EÜ - Välisõhu kvaliteet - Artikli 13 lõige 1 ja XI lisa - Mikroosakeste (PM10) piirtasemete süstemaatiline ja püsiv ületamine teatavates Prantsusmaa piirkondades - Artikli 23 lõige 1 - XV lisa - Piirtasemete ületamise „võimalikult lühike“ periood - Asjakohased meetmed)
(2022/C 237/24)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja M. Noll-Ehlers)
Kostja: Prantsuse Vabariik (esindajad: T. Stéhelin ja W. Zemamta)
Resolutsioon
|
1. |
Kuna Prantsuse Vabariik
|
|
2. |
Jätta kohtukulud Prantsuse Vabariigi kanda. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/20 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 28. aprilli 2022. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – C, CD versus Syytäjä
(Kohtuasi C-804/21 PPU) (1)
(Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Artikli 23 lõige 3 - Vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue - Artikli 6 lõige 2 - Politsei - Väljajätmine - Vääramatu jõud - Mõiste - Üleandmise õiguslikud takistused - Seadusest tuleneval alusel esitatud tagaotsitava kaebused - Rahvusvahelise kaitse taotlus - Välistamine - Artikli 23 lõige 5 - Üleandmisele ette nähtud tähtaegade möödumine - Tagajärjed - Vahi alt vabastamine - Kohustus võtta kõik muud meetmed isiku põgenemise vältimiseks)
(2022/C 237/25)
Kohtumenetluse keel: soome
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Korkein oikeus
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: C, CD
Vastustaja: Syytäjä
Resolutsioon
|
1. |
Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et vääramatu jõu mõiste ei hõlma üleandmisel tekkivaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitatud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusel põhinevatest seaduslikest kaebustest, kui üleandmise kohta on lõpliku otsuse teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus selle raamotsuse artikli 15 lõike 1 alusel. |
|
2. |
Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue ei ole täidetud, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik teeb politseiasutusele ülesandeks kontrollida, kas esineb vääramatu jõud ja kas on täidetud tingimused isiku, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, vahi all pidamiseks, ning vajaduse korral kindlaks määrata uus üleandmiskuupäev, ning seda ka juhul, kui sellel isikul on õigus igal ajal pöörduda vahistamismäärust täitva õigusasutuse poole, et viimane teeks otsuse nimetatud tegurite kohta. Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 23 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu tuleb pidada möödunuks, mille tagajärjel tuleb see isik vahi alt vabastada, kui raamotsuse artikli 23 lõikes 3 toodud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõuet ei ole täidetud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/21 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 1. märtsi 2022. aasta määrus (Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio eelotsusetaotlus – Itaalia) – Milis Energy SpA versus Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dello Sviluppo Economico, Gestore dei Servizi Energetici SpA – GSE (C-306/19), Go Sun Srl, Malby Energy 4 Srl versus Ministero dello Sviluppo economico, Ministero dell’Economia e delle Finanze, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Autorità di Regolazione per Energia, Reti e Ambiente, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA (C-512/19), Fototre Srl versus Ministero dello Sviluppo economico, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA (C-595/19), Interporto di Trieste SpA (C-608/20), Soelia SpA (C-609/20), Cosilt – Consorzio per lo sviluppo economico locale di Tolmezzo (C-610/20 ja C-611/20) versus Ministero dello Sviluppo economico, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA
(Liidetud kohtuasjad C-306/19, C-512/19, C-595/19 ja C-608/20–C-611/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Keskkond - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artiklid 16 ja 17 - Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtted - Energiaharta leping - Artikkel 10 - Kohaldatavus - Direktiiv 2009/28/EÜ - Artikli 3 lõike 3 punkt a - Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine - Elektrienergia tootmine fotogalvaaniliste päikeseenergiaseadmetega - Abikava muutmine)
(2022/C 237/26)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio
Põhikohtuasja menetluse pooled
(Kohtuasi C-306/19)
Hageja: Milis Energy SpA
Kostjad: Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dello Sviluppo economico, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA
(Kohtuasi C-512/19)
Hagejad: Go Sun Srl, Malby Energy 4 Srl
Kostjad: Ministero dello Sviluppo economico, Ministero dell’Economia e delle Finanze, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Autorità di Regolazione per Energia, Reti e Ambiente, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA
(Kohtuasi C-595/19)
Hageja: Fototre Srl
Kostjad: Ministero dello Sviluppo economico, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA
(Kohtuasjad C-608/20, C-609/20, C-610/20 ja C-611/20)
Hagejad: Interporto di Trieste SpA (C-608/20), Soelia SpA (C-609/20), Cosilt – Consorzio per lo sviluppo economico locale di Tolmezzo (C-610/20 ja C-611/20)
Kostjad: Ministero dello Sviluppo economico, Gestore dei servizi energetici (GSE) SpA,
Resolutsioon
Kui kontrollist, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegema, ei tulene teisiti, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta artikli 3 lõike 3 punkti a ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16 ja 17 koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et niisuguse toetuse makseid, mis on mõeldud elektrienergia tootmiseks fotogalvaaniliste päikeseenergiaseadmetega ja mis on varem määratud haldusotsustega ning kinnitatud seadmete käitajate ja riigi äriühingu vahel sõlmitud ad hoc-lepingutega, vähendatakse või nende maksmine lükatakse edasi – niisugune vastuolu puudub tingimusel, et kõne all on maksed, mis on juba ette nähtud, ent ei kuulu veel tasumisele.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/22 |
Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. aprilli 2022. aasta määrus (Juzgado de lo Social no 3 de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – QL versus Universitat de Barcelona
(Kohtuasi C-464/21) (1)
(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta - Järjestikused tähtajalised töölepingud avalikus sektoris - Klausel 2 ja klausli 3 lõige 1 - Kohaldamisala - Mõiste „tähtajaline töötaja“)
(2022/C 237/27)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de lo Social no 3 de Barcelona
Põhikohtuasja menetluse pooled
Kaebaja: QL
Vastustaja: Universitat de Barcelona
Resolutsioon
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisatud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslit 2 ja klausli 3 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et töötaja, kel on olnud avaliku sektori tööandjaga sõlmitud järjestikused tähtajalised töölepingud ja kelle töösuhe võidakse sanktsioonina ümber kvalifitseerida „tähtajatuks mittealaliseks töölepinguks“, kuulub selle raamlepingu kohaldamisalasse.
(1) Saabumise kuupäev: 29.7.2021
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/23 |
Valvis Holding SA 9. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 12. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-638/19: Sun Stars & Sons versus EUIPO – Valvis Holding
(Kohtuasi C-420/21 P)
(2022/C 237/28)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Valvis Holding SA (esindajad: avocats M. Stănescu, D. Bogdan, G. Bozocea)
Teised menetlusosalised: Sun Stars & Sons Pte Ltd, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustas 29. aprilli 2022. aasta määruses, et apellatsioonkaebus tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata ning Valvis Holding SA kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/23 |
St. Hippolyt Holding GmbH 10. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-351/20: St. Hippolyt versus EUIPO – Raisioaqua
(Kohtuasi C-761/21 P)
(2022/C 237/29)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: St. Hippolyt Holding GmbH (esindaja: Rechtsanwalt M. Gail)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Raisioaqua Oy
Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 31. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta St. Hippolyt Holding GmbH kohtukulud tema enda kanda.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/23 |
St. Hippolyt Holding GmbH 10. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-352/20: St. Hippolyt versus EUIPO – Elephant
(Kohtuasi C-762/21 P)
(2022/C 237/30)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: St. Hippolyt Holding GmbH (esindaja: Rechtsanwalt M. Gail)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Preduzeće za proizvodnju, unutrašnju i spoljnu trgovinu Elephant Co. d.o.o.
Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 31. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta St. Hippolyt Holding GmbH kohtukulud tema enda kanda.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/24 |
José María Castillejo Orioli 1. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 8. novembri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-419/21: Castillejo Oriol versus komisjon
(Kohtuasi C-1/22 P)
(2022/C 237/31)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: José María Castillejo Oriol (esindaja: advokaat J. Jover Padró)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustas 2. mai 2022. aasta määruses, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt vastuvõetamatuse läbi vaatamata jätta ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning apellandi kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/24 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 10. veebruaril 2022 – „Gjensidige“ ADB
(Kohtuasi C-90/22)
(2022/C 237/32)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja:„Gjensidige“ ADB
Vastustajad kassatsioonimenetluses:„Rhenus Logistics“ UAB ja „ACC Distribution“ UAB
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas määruse nr 1215/2012 (1) artiklit 7 koostoimes selle määruse artiklitega 25, 29 ja 31 ning põhjendustega 21 ja 22, saab tõlgendada nii, et see võimaldab kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni artiklit 31 ka juhtudel, kui mõlema nimetatud õigusakti reguleerimisalasse kuuluva vaidluse kohta on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe? |
|
2. |
Kas võttes arvesse seadusandja tahet tugevdada kohtualluvuse kokkulepete kaitset Euroopa Liidus, saab määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punkti e alapunkti ii tõlgendada laiemalt, nii et see hõlmab mitte ainult sama määruse II peatüki 6. jagu, vaid ka 7. jagu? |
|
3. |
Kas pärast olukorra erisuste ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgede hindamist saab tõlgendada määruses nr 1215/2012 kasutatud mõistet „avalik kord“ nii, et see hõlmab teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamata jätmise otsuse alust juhul, kui erikonventsiooni nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon kohaldamine põhjustab õigusliku olukorra, kus samas asjas ei järgita ei kohtualluvuse kokkulepet ega kohaldatava õiguse kokkulepet? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/25 |
KY 13. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 1. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-433/20: KY versus Euroopa Liidu Kohus
(Kohtuasi C-100/22 P)
(2022/C 237/33)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: KY (esindajad: advokaadid N. Maes ja J.-N. Louis)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu 1. detsembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-433/20; |
|
— |
teha asjas uus otsus ja |
|
— |
tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks; |
|
— |
tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja esitatud tagastamisnõue; |
|
— |
mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et Üldkohus rikkus tema tühistamishagi hinnates mitut õigusnormi ja see rikkumine tulenes peamiselt sellest, et aeti segi alusetul rikastumisel põhinev hagi ja hüpoteetiline pensioniõiguste määramise eeskirjade vaidlustamine.
Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et alusetul rikastumisel on õiguslik alus, ning jättis vaidlustatud kohtuotsuse põhjendamata.
Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi seoses elatusmiinimumi reegli kohaldamisega.
Kolmas väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et puudub vaesumine.
Neljas väide, et Üldkohus rikkus liidu õigust, kui ta eiras kohtupraktikat Barroso Truta jt vs. Euroopa Liidu kohus (18. septembri 2018. aasta kohtuotsus, T-702/16 P, EU:T:2018:557, punktid 104–106).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/25 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 17. veebruaril 2022 – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: CU
(Kohtuasi C-112/22)
(2022/C 237/34)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale di Napoli
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool
CU
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse 492/2011 (1) artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 (2) artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi 2011/95 (3) artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4, mis kinnitati koos muudatustega seadusena 28. märtsi 2019. aasta seadusega nr 26, artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles kodanikupalga saamine seatakse sõltuvusse nõudest, et Itaalias peab olema elatud vähemalt kümme aastat (neist katkematult viimased kaks aastat, mida arvestatakse taotluse esitamise hetkel ja hüvitise maksmise koguperioodil), koheldes nii ebasoodsamalt Itaalia kodanikke, elamisõigust või alalist elamisõigust omavaid Euroopa kodanikke või pikaajalistest elanikest mitteeurooplasi, kes on Itaalias elanud vähem kui kümme aastat või kümme aastat, millest viimased kaks katkestustega, võrreldes samade kategooriate elanikega, kes on Itaalias elanud kümme aastat, millest viimased kaks katkematult? Kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt: |
|
2. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse492/2011 artikli 7 lõikega 2, direktiivi EL 2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi EL 2011/95 artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4, mis kinnitati koos muudatustega seadusena 28. märtsi 2019. aasta seadusega nr 26, artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles selle alusel koheldakse erinevalt pikaajalisi elanikke, kes võivad saada õiguse elada Euroopa Liidu riigis alaliselt, kui nad on vastuvõtvas riigis elanud viis aastat, ja pikaajalisi elanikke, kes on riigis elanud kümme aastat, millest kaks viimast katkematult? |
|
3. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse492/2011 artikli 7 lõikega 2, direktiivi2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d ja direktiivi 2011/95 artikliga 29 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4 artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, mis kehtestab Itaalia kodanikele, Euroopa kodanikele ja mitteeurooplastele kodanikupalga kujul soodustuse saamiseks nõude, mille kohaselt nad peavad olema Itaalias elanud kümme aastat (ja neist kaks viimast katkematult)? |
|
4. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse 492/2011 artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi 2011/95 artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4 artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles see kohustab Itaalia kodanikke, Euroopa kodanikke ja mitteeurooplasi kodanikupalga kujul soodustuse saamiseks kinnitama, et nad on Itaalias elanud kümme aastat, millest viimased kaks katkematult, nähes valeandmete esitamise eest ette rasked kriminaalõiguslikud tagajärjed? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT 2011, L 141, lk 1).
(2) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/27 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Darmstadt (Saksamaa) 24. veebruaril 2022 – EF versus Stadt Offenbach am Main
(Kohtuasi C-129/22)
(2022/C 237/35)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgericht Darmstadt
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: EF
Vastustaja: Stadt Offenbach am Main
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas kolmanda riigi kodanik, kes on saanud esimeselt liikmesriigilt (käesolevas asjas Itaalia) kooskõlas direktiiviga 2003/109/EÜ (1) pikaajalise elaniku staatuse, võib nõuda teiselt liikmesriigilt (käesolevas asjas Saksamaa) elamisloa pikendamist, mis talle on antud direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 ja sellele artiklile järgnevate artiklite kohaselt, ilma et ta peaks tõendama pikaajalise elaniku staatuse jätkuvat olemasolu? Kui küsimusele vastatakse eitavalt: |
|
2. |
Kas teises liikmesriigis tuleb pikaajalise elaniku staatuse jätkuvat olemasolu eeldada üksnes seetõttu, et kolmanda riigi kodanikul on esimese liikmesriigi väljastatud tähtajatu pikaajalise elaniku EL elamisluba, kuigi kolmanda riigi kodanik on talle pikaajalise elaniku staatuse andnud liikmesriigist kuus aastat eemal viibinud? Kui küsimusele vastatakse eitavalt: |
|
3. |
Kas teisel liikmesriigil on seoses elamisloa pikendamisega õigus hinnata, kas pikaajalise elaniku staatus on vastavalt direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 4 teisele lõigule kaotatud, ja vajaduse korral elamisloa pikendamisest keelduda, või on kõnealuse staatuse hilisema kaotamise kindlakstegemine esimese liikmesriigi pädevuses? Kui küsimusele vastatakse jaatavalt: |
|
4. |
Kas sellisel juhul on pikaajalise elaniku staatuse kaotamise aluse –mis on sätestatud direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 4 teises lõigus – hindamine vaja üle võtta riigisisesesse õigusse, milles täpsustatakse asjaolusid, mille tõttu kaotatakse pikaajalise elaniku staatus esimeses liikmesriigis, või on piisav, kui riigisiseses õiguses on direktiivile konkreetselt viitamata sätestatud, et teine liikmesriik võib jätta elamisloa andmata, kui „välismaalane kaotab mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis antud pikaajalise elaniku staatuse“? |
(1) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/27 |
DD 24. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 21. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-703/19: DD versus FRA
(Kohtuasi C-130/22)
(2022/C 237/36)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: DD (esindaja: Rechtsanwältin N. Lorenz)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada edasikaevatud kohtuotsus tervikuna; |
|
— |
seetõttu:
|
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant järgmised väited ja peamised argumendid seoses edasikaevatud kohtuotsusega:
|
1. |
Seoses asjaolude kirjeldusega õigusnormi rikkumine, õiguslikult asjakohaste faktide tuvastamata jätmine, faktide puudulik analüüsimine ja tõendite moonutamine. |
|
2. |
Seoses esimese õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, tõendite moonutamine, puudulik põhjendamine, õiguskindluse põhimõtte rikkumine ja ilmne hindamisviga. |
|
3. |
Seoses teise õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, tõendite moonutamine, asjakohaste faktide puudulik õiguslik analüüsimine, väite puudulik analüüsimine, ebapiisav põhjendamine. |
|
4. |
Seoses viienda õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, väite puudulik analüüsimine ja ebapiisav põhjendamine. |
|
5. |
Seoses kuuenda õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, tõendite moonutamine, faktide puudulik analüüsimine. |
|
6. |
Seoses kaheksanda õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, väite puudulik analüüsimine, ebapiisav põhjendamine, väide, et kasutatud tõendid ei olnud õiguspäraselt kogutud või neid ei kasutatud õiguspäraselt. |
|
7. |
Seoses üheksanda õigusvastasuse väitega õigusnormi rikkumine, tõendite moonutamine, faktide ebaõige õiguslik kvalifikatsioon, ebapiisav põhjendamine. |
|
8. |
Seoses väidetava tegeliku kahju osaga ja põhjusliku seosega õigusnormi rikkumine, faktide puudulik analüüsimine, ebapiisav põhjendamine ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/28 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 3. märtsil 2022 – A. G. versus Lietuvos Respublikos generalinė prokuratūra
(Kohtuasi C-162/22)
(2022/C 237/37)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Apellant: A. G.
Apellatsioonimenetluse vastaspool: Lietuvos Respublikos generalinė prokuratūra
Eelotsuse küsimused
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (1), milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, artikli 15 lõiget 1 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõike 1 alusel tõlgendada nii, et see keelab pädevatel ametiasutustel kasutada elektroonilise side teenuste osutajate säilitatavaid andmeid, mis võivad anda teavet elektroonilise side vahendi kasutaja andmete ja suhtluse kohta, ametialaste üleastumiste uurimisel, olenemata sellest, kas juurdepääs nendele andmetele on konkreetsel juhul võimaldatud selleks, et võidelda raske kuritegevusega ja ennetada suuri ohte avalikule julgeolekule?
(1) EÜT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/29 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Bolzano (Itaalia) 8. märtsil 2022 – kriminaalasi tuvastamata isikute süüdistuses
(Kohtuasi C-178/22)
(2022/C 237/38)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale di Bolzano
Süüdistatavad
Tuvastamata
Eelotsuse küsimused
„Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (1) artikli 15 lõikega 1 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu 30. juuni 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 196 (isikuandmete kaitse seadustik) artikkel 132, mille lõiget 3 muudeti 30. septembri 1997. aasta dekreetseadusega nr 132, mis kinnitati muudetud redaktsioonis 23. novembri 2021. aasta seadusena nr 178, nii et praeguses redaktsioonis on selles lõikes sätestatud:
|
„3. |
Juhul, kui on piisavalt tõendeid kuriteo kohta, mille eest on seadusega ette nähtud eluaegne vangistus või raskeima karistusena vähemalt 3-aastane vangistus, mis otsustatakse kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4 alusel, või isikute raske ähvardamise ja ahistamise või häirimise kohta telefoni teel, ning juhul, kui see on tegude tuvastamiseks vajalik, tehakse seaduses ette nähtud andmesäilitustähtaja jooksul prokuratuuri taotlusel või süüdistatava, uurimisaluse, kannatanu ja teiste eraõiguslike isikute esindaja palvel andmepäring, kui kohus on selleks põhjendatud määrusega eelneva loa andnud.“?“ |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/30 |
Nemea Bank plc 9. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/17: Niemelä jt versus EKP
(Kohtuasi C-181/22P)
(2022/C 237/39)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Nemea Bank plc (esindaja: asianajaja A. Meriläinen)
Teised menetlusosalised: Heikki Niemelä, Mika Lehto, Nemea plc, Nevestor SA, Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtumäärus; |
|
— |
saata asi tagasi Üldkohtusse, et see nõuetekohaselt lahendada, kuid erinevale kojale täiesti teises kohtunike koosseisus, arvestades kallutatust ning hageja põhiõiguste eiramist selle kohtumääruse teinud koja poolt; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EKP-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta eeldas vääralt, et kohtuasjas T-321/17 on otsuse tegemise vajadus ära langenud; jättis vääralt arvesse võtmata, et EKP 30. juuni 2017. aasta otsuse väidetav ex tunc mõju rikub ELTL artiklit 263, ning eeldas vääralt, et apellandil puudub huvi tühistada EKP 23. märtsi 2017. aasta otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta.
Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi seoses mitme olulise menetlusnõude rikkumisega.
Kolmas väide, et Üldkohus ei võtnud arvesse harta artiklist 47 tulenevate hageja õiguste rikkumist enne menetluse algust ning hageja tõhusa esindatuse jätkuvat puudumist menetluse käigus.
Neljas väide, et Üldkohus ei võtnud arvesse harta artiklist 47 tulenevate hageja õiguste rikkumist, kui ta otsustas, et kahjunõue on vastuvõetamatu.
Viies väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei võtnud arvesse ELTL artiklist 340 tulenevaid hageja õigusi, kui ta otsustas, et kahjunõue on vastuvõetamatu.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/30 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht München (Saksamaa) 10. märtsil 2022 – JU versus Scalable Capital GmbH
(Kohtuasi C-182/22)
(2022/C 237/40)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Amtsgericht München
Põhikohtuasja pooled
Hageja: JU
Kostja: Scalable Capital GmbH
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et kahjuhüvitise saamise õigus ei ole ka hüvitise suuruse määramisel oma olemuselt karistuslik ja eelkõige ei ole see üldiselt või konkreetselt hoiatava funktsiooniga, vaid kahjuhüvitise saamise õigusel on üksnes kompenseeriv ja olenevalt asjaoludest rahulolu pakkuv funktsioon? |
|
2.a |
Kas mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et kahjuhüvitise saamise õigusel on ka isikule rahulolu pakkuv funktsioon, mida tuleb käesolevas asjas mõista kui kahjustatud isiku isiklikku huvi selle vastu, et kahju tekitaja võetakse vastutusele, või on kahjuhüvitise saamise õigusel üksnes kompenseeriv funktsioon, mida tuleb käesolevas asjas mõista tekitatud häiringute kompenseerimise funktsioonina? |
|
2.b.1. |
Juhul kui mittevaralise kahju eest hüvitise saamise õigusel on nii kompenseeriv kui ka rahulolu pakkuv funktsioon: Kas hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et kompenseeriv funktsioon on rahulolu pakkuva funktsiooni suhtes ülesehituslikult või vähemasti reegli-erandi-suhtest tulenevalt prioriteetne? Kas selle tagajärjel tuleb rahulolu pakkuv funktsioon kõne alla vaid tahtliku või raskest hooletusest põhjustatud rikkumise korral? |
|
2.b.2. |
Juhul kui mittevaralise kahju eest hüvitise saamise õigusel ei ole rahulolu pakkuvat funktsiooni: Kas hüvitise suuruse määramisel loetakse raskendavatel asjaoludel toime pandud rikkumisteks vaid neid isikuandmetega seotud rikkumisi, mis on tahtlikud või põhjustatud raskest hooletusest? |
|
3. |
Kas mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda ülesehituslikust hierarhiast või vähemasti reegli-erandi-suhte hierarhiast, mille puhul on isikuandmetega seotud rikkumisest põhjustatud häiringul väiksem kaal kui kehavigastusest tuleneval häiringul ja valutundel? |
|
4. |
Kas liikmesriigi kohus võib juhul, kui ta leiab, et kahju on tekitatud, kuid rikkumine ei ole raske, välja mõista üksnes väikeses summas kahjuhüvitise, mida kahjustatud isik või üldsus võib teatavatel juhtudel tajuda vaid sümboolsena? |
|
5. |
Kas mittevaralise kahjuhüvitise tagajärgede hindamisel tuleb lähtuda sellest, et identiteedivargusega isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduse 75 tähenduses on tegemist alles siis, kui kurjategija on tegelikult omandanud andmesubjekti identiteedi, on seega mingil kujul esitlenud ennast andmesubjektina, või seisneb identiteedivargus juba selles, et kurjategijate käes on andmed, mis võimaldavad andmesubjekti identifitseerida? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/31 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 10. märtsil 2022 – IK versus KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation e.V.
(Kohtuasi C-184/22)
(2022/C 237/41)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesarbeitsgericht
Põhikohtuasja pooled
Hageja: IK
Kostja: KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation e.V.
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas ELTL artiklit 157 ning direktiivi 2006/54/EÜ (1) artikli 2 lõike 1 punkti b ja artikli 4 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kollektiivlepingu eeskiri, mille kohaselt on ületundide eest makstav lisatasu ette nähtud ainult nende töötundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja tavapärast tööaega ületades, sisaldab täistööajaga töötajate ja osalise tööajaga töötajate ebavõrdset kohtlemist? |
|
2. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt:
|
|
3. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt ning küsimustele 2a ja 2b nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasi saab tuvastada, et ebavõrdne kohtlemine tasu osas puudutab oluliselt rohkem naisi kui mehi: Kas ELTL artiklit 157 ning direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b ja artikli 4 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et see võib olla õiguspärane eesmärk, kui kollektiivlepingu pooled seavad eeskirjaga – nagu esimeses küsimuses nimetatu – ühelt poolt küll eesmärgi hoida tööandjaid andmast korraldusi ületundide tegemiseks ning tasustada töötajate üle kokkulepitud määra kasutamist ületundide eest makstava lisatasuga, teiselt poolt aga järgivad ka eesmärki takistada täistööajaga töötajate ebasoodsamat kohtlemist võrreldes osalise tööajaga töötajatega ning sätestavad seetõttu, et lisatasu makstakse ainult selliste ületundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja kalendrikuus ettenähtud tööaega ületades? |
|
4. |
Kas direktiivi 97/81/EÜ (4) lisas sisalduva osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kollektiivlepingu eeskiri, mille kohaselt on ületundide eest makstav lisatasu ette nähtud ainult nende töötundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja tavapärast tööaega ületades, sisaldab täistööajaga töötajate ja osalise tööajaga töötajate ebavõrdset kohtlemist? |
|
5. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab neljandale küsimusele jaatavalt: Kas direktiivi 97/81/EÜ lisas sisalduva osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et objektiivseks põhjuseks võib olla see, kui kollektiivlepingu pooled seavad eeskirjaga – nagu neljandas küsimuses nimetatu – ühelt poolt küll eesmärgi hoida tööandjaid andmast korraldusi ületundide tegemiseks ning tasustada töötajate üle kokkulepitud määra kasutamist ületundide eest makstava lisatasuga, teiselt poolt aga järgivad ka eesmärki takistada täistööajaga töötajate ebasoodsamat kohtlemist võrreldes osalise tööajaga töötajatega ning sätestavad seetõttu, et lisatasu makstakse ainult selliste ületundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja kalendrikuus ettenähtud tööaega ületades? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT 2006, L 204, lk 23).
(2) 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus (C-16/19, EU:C:2021:64).
(3) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).
(4) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/33 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 10. märtsil 2022 – CM versus KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation e.V.
(Kohtuasi C-185/22)
(2022/C 237/42)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesarbeitsgericht
Põhikohtuasja pooled
Hageja: CM
Kostja: KfH Kuratorium für Dialyse und Nierentransplantation e.V.
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas ELTL artiklit 157 ning direktiivi 2006/54/EÜ (1) artikli 2 lõike 1 punkti b ja artikli 4 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kollektiivlepingu eeskiri, mille kohaselt on ületundide eest makstav lisatasu ette nähtud ainult nende töötundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja tavapärast tööaega ületades, sisaldab täistööajaga töötajate ja osalise tööajaga töötajate ebavõrdset kohtlemist? |
|
2. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt:
|
|
3. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt ning küsimustele 2a ja 2b nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasi saab tuvastada, et ebavõrdne kohtlemine tasu osas puudutab oluliselt rohkem naisi kui mehi: Kas ELTL artiklit 157 ning direktiivi 2006/54/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b ja artikli 4 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et see võib olla õiguspärane eesmärk, kui kollektiivlepingu pooled seavad eeskirjaga – nagu esimeses küsimuses nimetatu – ühelt poolt küll eesmärgi hoida tööandjaid andmast korraldusi ületundide tegemiseks ning tasustada töötajate üle kokkulepitud määra kasutamist ületundide eest makstava lisatasuga, teiselt poolt aga järgivad ka eesmärki takistada täistööajaga töötajate ebasoodsamat kohtlemist võrreldes osalise tööajaga töötajatega ning sätestavad seetõttu, et lisatasu makstakse ainult selliste ületundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja kalendrikuus ettenähtud tööaega ületades? |
|
4. |
Kas direktiivi 97/81/EÜ (4) lisas sisalduva osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kollektiivlepingu eeskiri, mille kohaselt on ületundide eest makstav lisatasu ette nähtud ainult nende töötundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja tavapärast tööaega ületades, sisaldab täistööajaga töötajate ja osalise tööajaga töötajate ebavõrdset kohtlemist? |
|
5. |
Juhul, kui Euroopa Kohus vastab neljandale küsimusele jaatavalt: Kas direktiivi 97/81/EÜ lisas sisalduva osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et objektiivseks põhjuseks võib olla see, kui kollektiivlepingu pooled seavad eeskirjaga – nagu neljandas küsimuses nimetatu – ühelt poolt küll eesmärgi hoida tööandjaid andmast korraldusi ületundide tegemiseks ning tasustada töötajate üle kokkulepitud määra kasutamist ületundide eest makstava lisatasuga, teiselt poolt aga järgivad ka eesmärki takistada täistööajaga töötajate ebasoodsamat kohtlemist võrreldes osalise tööajaga töötajatega ning sätestavad seetõttu, et lisatasu makstakse ainult selliste ületundide eest, mis tehakse täistööajaga töötaja kalendrikuus ettenähtud tööaega ületades? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT 2006, L 204, lk 23).
(2) 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus (C-16/19, EU:C:2021:64).
(3) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).
(4) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/34 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht München (Saksamaa) 11. märtsil 2022 – SO versus Scalable Capital GmbH
(Kohtuasi C-189/22)
(2022/C 237/43)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Amtsgericht München
Põhikohtuasja pooled
Hageja: SO
Kostja: Scalable Capital GmbH
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et kahjuhüvitise saamise õigus ei ole ka hüvitise suuruse määramisel oma olemuselt karistuslik ja eelkõige ei ole see üldiselt või konkreetselt hoiatava funktsiooniga, vaid kahjuhüvitise saamise õigusel on üksnes kompenseeriv ja olenevalt asjaoludest rahulolu pakkuv funktsioon? |
|
2.a |
Kas mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et kahjuhüvitise saamise õigusel on ka isikule rahulolu pakkuv funktsioon, mida tuleb käesolevas asjas mõista kui kahjustatud isiku isiklikku huvi selle vastu, et kahju tekitaja võetakse vastutusele, või on kahjuhüvitise saamise õigusel üksnes kompenseeriv funktsioon, mida tuleb käesolevas asjas mõista tekitatud häiringute kompenseerimise funktsioonina? |
|
2.b.1. |
Juhul kui mittevaralise kahju eest hüvitise saamise õigusel on nii kompenseeriv kui ka rahulolu pakkuv funktsioon: Kas hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et kompenseeriv funktsioon on rahulolu pakkuva funktsiooni suhtes ülesehituslikult või vähemasti reegli-erandi-suhtest tulenevalt prioriteetne? Kas selle tagajärjel tuleb rahulolu pakkuv funktsioon kõne alla vaid tahtliku või raskest hooletusest põhjustatud rikkumise korral? |
|
2.b.2. |
Juhul kui mittevaralise kahju eest hüvitise saamise õigusel ei ole rahulolu pakkuvat funktsiooni: Kas hüvitise suuruse määramisel loetakse raskendavatel asjaoludel toime pandud rikkumisteks vaid neid isikuandmetega seotud rikkumisi, mis on tahtlikud või põhjustatud raskest hooletusest? |
|
3. |
Kas mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda ülesehituslikust hierarhiast või vähemasti reegli-erandi-suhte hierarhiast, mille puhul on isikuandmetega seotud rikkumisest põhjustatud häiringul väiksem kaal kui kehavigastusest tuleneval häiringul ja valutundel? |
|
4. |
Kas liikmesriigi kohus võib juhul, kui ta leiab, et kahju on tekitatud, kuid rikkumine ei ole raske, välja mõista üksnes väikeses summas kahjuhüvitise, mida kahjustatud isik või üldsus võib teatavatel juhtudel tajuda vaid sümboolsena? |
|
5. |
Kas mittevaralise kahjuhüvitise tagajärgede hindamisel tuleb lähtuda sellest, et identiteedivargusega isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduse 75 tähenduses on tegemist alles siis, kui kurjategija on tegelikult omandanud andmesubjekti identiteedi, on seega mingil kujul esitlenud ennast andmesubjektina, või seisneb identiteedivargus juba selles, et kurjategijate käes on andmed, mis võimaldavad andmesubjekti identifitseerida? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/35 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 11. märtsil 2022 – TR, UQ versus FTI Touristik GmbH
(Kohtuasi C-193/22)
(2022/C 237/44)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: TR, UQ
Kostja: FTI Touristik GmbH
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302 (1), mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid, artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii,
Kui esimese küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt:
|
|
2. |
Kas direktiivi artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et lepingust tasuta taganemise õigus puudub, kui asjaolud, millele reisija tugineb, esinesid juba reisi broneerimise ajal ja olid reisijale teada? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT 2015, L 326, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/36 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rhein (Saksamaa) 17. märtsil 2022 – TF versus Sparkasse Südpfalz
(Kohtuasi C-206/22)
(2022/C 237/45)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rhein
Põhikohtuasja pooled
Hageja: TF
Kostja: Sparkasse Südpfalz
Eelotsuse küsimus
Kas direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikli 7 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2 sätestatud õigust tasulisele puhkusele tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus töötajatele puhkuse andmist käsitlevad liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt on puhkuse andmise kohustus täidetud ka siis, kui töötajat mõjutab kinnitatud puhkuse ajal ettenägematu sündmus, nagu käesoleval juhul riigi kehtestatud karantiin, ja seetõttu ei saa ta oma õigust piiranguteta kasutada?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/36 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Lecce (Itaalia) 24. märtsil 2022 – BU versus Comune di Copertino
(Kohtuasi C-218/22)
(2022/C 237/46)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale di Lecce
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: BU
Vastustaja: Comune di Copertino
Eelotsuse küsimused
|
1. |
[Kas] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse (1) teatavate aspektide kohta, artiklit 7, ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas (nimelt 6. juuli 2012. aasta dekreetseadus nr 95 – Kiireloomulised sätted avaliku sektori kulude muutmiseks, mõjutamata kodanikele osutatavaid teenuseid, ning pangandussektori ettevõtjate kapitalipositsiooni parandamismeetmed (Decreto-legge 6 luglio 2012, n. 95 – Disposizioni urgenti per la revisione della spesa pubblica con invarianza dei servizi ai cittadini nonché misure di rafforzamento patrimoniale delle imprese del settore bancario; kinnitati muudetud redaktsioonis seadusena 7. augusti 2012. aasta seaduse nr 135 artikli 1 lõikega 1), artikli 5 lõige 8), milles on avaliku sektori kulude piiramise ning avaliku sektori tööandja organisatoorsete vajaduste huvides ette nähtud, et kui avaliku sektori töötaja on töölepingu ise üles öelnud, on keelatud tema saamata jäänud puhkust rahaliselt hüvitada? Lisaks, |
|
2. |
kas – jaatava vastuse korral – tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, artiklit 7, ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2 tõlgendada nii, et nende kohaselt tuleb avaliku sektori töötajal tõendada, et tal ei olnud töösuhte ajal võimalik oma puhkust kasutada? |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/37 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 29. märtsil 2022 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: ND
(Kohtuasi C-223/22)
(2022/C 237/47)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale di Napoli
Süüdistatav
ND
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige [ELTL] artikliga 18, [ELTL] artikliga 45, määruse (EL) 492/11 (1) artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 (2) artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi 2011/95 (3) artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4, mis kinnitati koos muudatustega seadusena 28. märtsi 2019. aasta seadusega nr 26, artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles kodanikupalga saamine seatakse sõltuvusse nõudest, et Itaalias peab olema elatud vähemalt kümme aastat (neist katkematult viimased kaks aastat, mida arvestatakse taotluse esitamise hetkel ja hüvitise maksmise koguperioodil), koheldes nii ebasoodsamalt Itaalia kodanikke, elamisõigust või alalist elamisõigust omavaid Euroopa kodanikke või pikaajalistest elanikest mitteeurooplasi, kes on Itaalias elanud vähem kui kümme aastat või kümme aastat, millest viimased kaks katkestustega, võrreldes samade kategooriate elanikega, kes on Itaalias elanud kümme aastat, millest viimased kaks katkematult? Kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt: |
|
2. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse (EL) 492/11 artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi 2011/95 artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4, mis kinnitati koos muudatustega seadusena 28. märtsi 2019. aasta seadusega nr 26, artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles selle alusel koheldakse erinevalt pikaajalisi elanikke, kes võivad saada õiguse elada Euroopa Liidu riigis alaliselt, kui nad on vastuvõtvas riigis elanud viis aastat, ja pikaajalisi elanikke, kes on riigis elanud kümme aastat, millest kaks viimast katkematult? |
|
3. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse (EL) 492/11 artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d ja direktiivi 2011/95 artikliga 29 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4 artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, mis kehtestab Itaalia kodanikele, Euroopa kodanikele ja mitteeurooplastele kodanikupalga kujul soodustuse saamiseks nõude, mille kohaselt nad peavad olema Itaalias elanud kümme aastat (ja neist kaks viimast katkematult)? |
|
4. |
Kas liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 18, Euroopa Liidu lepingu artikliga 45, määruse (EL) 492/11 artikli 7 lõikega 2, direktiivi 2003/109 artikli 11 lõike 1 punktiga d, direktiivi 2011/95 artikliga 29, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 34 ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta artiklitega 30 ja 31 on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldavad koostoimes 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 4 artikli 7 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a, osas, milles see kohustab Itaalia kodanikke, Euroopa kodanikke ja mitteeurooplasi kodanikupalga kujul soodustuse saamiseks kinnitama, et nad on Itaalias elanud kümme aastat, millest viimased kaks katkematult, nähes valeandmete esitamise eest ette rasked kriminaalõiguslikud tagajärjed? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011, töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT 2011, L 141, lk 1).
(2) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/38 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Gabrovo (Bulgaaria) 31. märtsil 2022 – IL versus Regionalna direktsia „Avtomobilna administratsia“ Pleven
(Kohtuasi C-227/22)
(2022/C 237/48)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Gabrovo
Põhikohtuasja pooled
Kassaator: IL
Vastustaja: Regionalna direktsia „Avtomobilna administratsia“ Pleven
Eelotsuse küsimus
Kas direktiivi 2006/126 (1) sätted annavad liikmesriikidele võimaluse nõuda С, CE, C1, CIE, D, DE, D1, D1E kategooria sõidukite juhtidelt, et nad laseksid teha arstlikku läbivaatust nende psüühilise ja vaimse sobivuse kindlakstegemiseks lühemate ajaliste vahedega, kui seda on juhiloa kehtivus, ning sellega seoses võimaluse nõuda eraldi dokumenti (lisaks juhiloale), millega tõendatakse nende juhtide sobivust? Või tõendab nimetatud kategooriate kehtivate juhilubade omamine ka sõidukijuhi psüühilist ja vaimset sobivust, kuna see sobivus tehti kindlaks juba juhiloa esmasel väljaandmisel või uuendamisel?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT 2006, L 403, lk 18).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/38 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Düsseldorf (Saksamaa) 1. aprillil 2022 – flightright GmbH versus Eurowings GmbH
(Kohtuasi C-228/22)
(2022/C 237/49)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Amtsgericht Düsseldorf
Põhikohtuasja pooled
Hageja: flightright GmbH
Kostja: Eurowings GmbH
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas olukord, kus lennu tühistamine või tühistamisega samaväärne hilinemine on põhjustatud sellest, et pädev lennundusohutusasutus on muutnud teenindusaegade jaotust, kujutab endast alati erakorralist asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses? |
|
2. |
Kas esimesele küsimusele eitavalt vastamise korral on selleks, et eeldada erakorralist asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, piisav, et teenindusaegade jaotuse muutmine tulenes lendude vähendamisest ilmastikutingimuste tõttu, kuid ilmastikutingimused ei toonud siiski kaasa kogu lennuliikluse peaaegu täielikku seiskumist? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/39 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Tallinna Halduskohus (Eesti) 4. aprill 2022 – Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus versus Keskkonnaagentuur
(Kohtuasi C-234/22)
(2022/C 237/50)
Kohtumenetluse keel: eesti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tallinna Halduskohus
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus
Vastustaja: Keskkonnaagentuur
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed, on käsitatavad keskkonnateabena keskkonnateabe direktiivi (1) artikkel 2 lõike 1 punkti a või b tähenduses? |
|
2. |
Kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt on tegemist keskkonnateabega siis, kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada selliselt, et koostamisel olevate materjalide või lõpetamata dokumentide või andmete alla paigutuvad ka statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed? Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sätte tingimus – niisugune konfidentsiaalsus on seadusega sätestatud – on täidetud, kui konfidentsiaalsuse nõue ei ole seadusega sätestatud konkreetse teabe liigi kohta, vaid on tuletatav tõlgendamise teel üldise iseloomuga õigusakti sättest, näiteks avaliku teabe seadusest või riikliku statistika seadusest? Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 punkti b kohaldamisel tuleb tuvastada reaalne kahju riigi rahvusvahelistele suhetele, mis saab võimalikuks taotletava teabe avaldamise tõttu või piisab vastava ohu tuvastamisest? Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 p-s h sätestatud alus „keskkonna kaitse kohaldamiseks“ õigustab keskkonnateabele juurdepääsu piiramist riikliku statistika usaldusväärsuse tagamiseks? |
|
3. |
Juhul, kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt ei ole sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed, keskkonnateave, kas selliseid andmeid puudutav teabenõue on käsitletav keskkonnateabe direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b sätestatud teabe taotlusena, mida tuleb menetleda artikkel 8 lõike 2 kohaselt? |
|
4. |
Juhul, kui kolmandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed on käsitatavad teabena analüüsimeetodite, proovivõtmise ja proovide eeltöötlemise kohta, mida on kasutatud teabe koostamisel, nagu seda määratleb keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõige 2? |
|
5. |
Kui neljandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellisele teabele keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõike 2 järgset juurdepääsu võib piirata igasugusel siseriiklikust õigusest tuleneval kaalukal põhjusel? Kas teabe väljastamata jätmist keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lg 2 alusel võib leevendada muude meetmetega, näiteks võimaldatakse juurdepääs taotletavale teabele teadus- ja arendusasutustele või Riigikontrollile auditi läbiviimiseks? |
|
6. |
Kas selliste andmete nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed väljastamisest keeldumise aluseks võib olla eesmärk tagada keskkonnateabe kvaliteet, nagu seda määratleb keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõige 1? |
|
7. |
Kas õiguslik alus statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmete väljastamiseks tuleneb keskkonnateabe direktiivi põhjenduspunktis 21? |
(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu 28. jaanuar 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 41, lk 26).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/40 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Ireland) 8. aprillil 2022 – Z.K. ja M.S. versus The Minister for Justice and Equality
(Kohtuasi C-248/22)
(2022/C 237/51)
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court (Ireland)
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Z.K. ja M.S.
Vastustaja: The Minister for Justice and Equality
Eelotsuse küsimus
Kas nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (1) on vastuolus see, kui samaaegselt antakse tuletatud elamisõigus nimetatud direktiivi alusel töötajana seaduslikult oma vaba liikumise õigust kasutava Euroopa Liidu kodaniku lahuselavale abikaasale ja selle kodaniku tegelikule püsipartnerile?
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/41 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 11. aprillil 2022 – BM versus Gebühren Info Service GmbH (GIS)
(Kohtuasi C-249/22)
(2022/C 237/52)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja: BM
Kaasatud isik: Gebühren Info Service GmbH (GIS)
Menetluses osalesid: Bundesminister für Finanzen, Österreichischer Rundfunk (ORF)
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas arvestades esmase õiguse sätteid, nimelt ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitleva akti (1) artikli 151 lõiget 1 koostoimes XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti h esimese lõigu teise taandega, tuleb sellist tasu nagu Austria ORFi programmitasu, mille avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon oma tegevuse rahastamiseks ise kehtestab, pidada tasuks nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 tähenduses koostoimes artikli 378 lõikega 1? |
|
2. |
Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb seal nimetatud ORFi programmitasu pidada tasuks direktiivi 2006/112/EÜ tähenduses ka niivõrd, kuivõrd seda on kohustatud tasuma isikud, kes küll kasutavad hoones raadio-/televisioonivastuvõtjat, millele edastab ORF oma programmid maapealse levi kaudu, kuid vajaliku vastuvõtumooduli puudumise tõttu ei ole võimalik ORFi programme vastu võtta? |
(1) Kehtib Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Portugali Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid) ning Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmitud lepinguga Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT 1994, C 241, lk 336).
(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/41 |
Pilatus Bank plc 12. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 2. veebruari 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-27/19: Pilatus Bank ja Pilatus Holding versus EKP
(Kohtuasi C-256/22 P)
(2022/C 237/53)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Pilatus Bank plc (esindaja: Rechtsanwalt O. Behrends)
Teised menetlusosalised: Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Komisjon, Pilatus Holding ltd.
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus; |
|
— |
tühistada ELTL artikli 264 alusel EKP 2. novembri 2018. aasta otsus, millega tunnistati kehtetuks Pilatus Bankile antud tegevusluba; |
|
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse tühistamishagi kohta otsuse tegemiseks niivõrd, kui Euroopa Kohtul ei ole võimalik teha sisulist otsust; |
|
— |
mõista apellandi kohtukulud ja apellatsioonimenetluse kulud välja EKP-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks neli väidet.
Esimene apellatsioonkaebuse väide, et Üldkohus asus vääralt seisukohale, et õiguslikult on tähtis küsimus, kas EKP vastutas tegevusloa eelneva de facto kehtetuks tunnistamise eest, ja eelkõige, kas EKP oleks pidanud takistama tegevusloa de facto kehtetuks tunnistamist, sekkudes vastavalt ühtse järelevalvemehhanismi määruse (1) artikli 6 lõike 5 punktile c.
Teine apellatsioonkaebuse väide, et Üldkohtu poolt apellandi teise väite tagasilükkamine põhineb Üldkohtu vääral käsitlusel, et kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) (2) artiklis 23 sätestatud maine mõistet ei pea tingimata tõlgendama kooskõlas Euroopa Liidu õiguskorraga, mistõttu kolmandas riigis süüdistuse esitamine võib kahjustada aktsionäri mainet isegi siis, kui asjassepuutuv käitumine ei ole Euroopa Liidu õiguskorras ebaseaduslik ja kui see käitumine on hõlmatud blokeerimismäärusega.
Kolmas apellatsioonkaebuse väide, et vaidlustatud kohtuotsus sisaldab mitut muud väärkäsitlust, sealhulgas tõlgendas Üldkohus vääralt proportsionaalsuse mõistet, sest ta ei arvestanud sellega, et proportsionaalsuse analüüs peab põhinema otsuse aluseks olevatel põhjustel.
Neljas apellatsioonkaebuse väide, et on rikutud apellandi menetlusõigusi.
(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/42 |
Debregeas et associés Pharma (D & A Pharma) 2. mail 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 2. märtsi 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-556/20: D & A Pharma versus komisjon ja EMA
(Kohtuasi C-291/22 P)
(2022/C 237/54)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Debregeas et associés Pharma (D & A Pharma) (esindajad: advokaadid N. Viguié, E. Gouesse)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon, Euroopa Ravimiamet (EMA)
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu 2. märtsi 2022. aasta otsus kohtuasjas T-556/20, D&A Pharma vs. komisjon ja EMA; |
|
— |
rahuldada hagi ja tühistada komisjoni 6. juuli 2020. aasta rakendusotsus C(2020) 4694 final, millega jäeti rahuldamata taotlus inimravimi „Hopveus – oxybate de sodium“ müügiloa saamiseks parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel; |
|
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt ja EMA-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet.
Esimeses väites leiab apellant esimesena, et vaidlustatud kohtuotsuses rikuti õigusnormi, kui otsustati, et inimravimite komiteel on ulatuslik kaalutlusruum kutsuda kokku alaline teaduslik nõuanderühm või ajutine komitee, vastupidi määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) artikli 62 lõike 1 viienda lõigu viimasele lausele, inimravimikomitee kodukorra (2) artiklile 11 ning läbivaatamismenetluse suuniste (3) artiklile 6.1; lisaks õigusnormi rikkumisele on asjaolud õiguslikult valesti kvalifitseeritud, kuna käesolevas asjas sai igal juhul nõuetekohaselt konsulteerida ainult psühhiaatriaalase alalise teadusliku nõuanderühmaga.
Teisena heidab apellant Üldkohtule ette seda, et ta tegi kohtuotsuses asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel vea, kui ta leidis, et apellant ei tõendanud mõju, mida oleks võinud avaldada psühhiaatriaalase alalise teadusliku nõuanderühmaga konsulteerimine otsuse sisule, kuigi esiteks oli Hopveus võrreldavas olukorras Selincroga (selle ravimi küsimuses konsulteeriti psühhiaatriaalase alalise teadusliku nõuanderühmaga ja sellele anti müügiluba) ning teiseks psühhiaatriaalase alalise teadusliku nõuanderühma ekspertiis ja toimimisviis tähendasid, et sellega konsulteerimine oleks võinud mõjutada vastuvõetud otsuse sisu.
Teises väites kinnitab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses on esiteks rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artiklis 41 tagatud õiguse seisukohast heale haldusele, kui leiti, et apellant ei tõendanud, et inimravimite komitee kokku kutsutud ajutine komitee ei olnud erapooletu, kuna ta ei esitanud tõendit selle kohta, et konkreetne liige oli kallutatud või tal oli isiklik eelarvamus, kuigi apellant tugines objektiivsele erapooletusele, mis ei eelda avalduste või seisukohavõttude tõendamist, mis kuuluvad subjektiivse erapooletuse alla.
Teiseks heidab apellant Üldkohtule ette asjaolude ebaõiget kvalifitseerimist, kui ta otsustas, et ajutise komitee kahel asjasse puutuval liikmel ei olnud huvide konflikti, kuigi nende mõlema olukord võis tekitada objektiivselt põhjendatud kahtlust, ja sellest tulenevalt selle ajutise komitee objektiivse erapooletuse puudumist.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).
(2) Committee for Medicinal Products for Human Use – Rules of Procedure, EMEA/45110/2007.
(3) Committee for Medicinal Products for Human Use, Procedural Advice on the Re-examination of CHMP Opinions, EMEA/CHMP/50745/2005 Rev. 1.
Üldkohus
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/44 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Mubarak jt versus nõukogu
(Kohtuasjad T-335/18, T-338/18 ja T-327/19) (1)
(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses - Meetmete võtmine riigivara omastamise eest vastutavate isikute ning nendega seotud isikute ja üksuste suhtes - Rahaliste vahendite külmutamine - Selliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist - Hagejate nimede jätmine loetellu - Kaitseõigused - Nõukogu kohustus kontrollida, et kolmanda riigi asutuse otsuse tegemisel järgiti kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele - Õigusnormi rikkumine - Ilmne hindamisviga)
(2022/C 237/55)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad kohtuasjas T-335/18: Gamal Mohamed Hosni Elsayed Mubarak (Kairo, Egiptus), Alaa Mohamed Hosni Elsayed Mubarak (Kairo), Heidy Mohamed Magdy Hussein Rasekh (Kairo), Khadiga Mahmoud El Gammal (Kairo) (esindajad: B. Kennelly, QC, barrister J. Pobjoy ning solicitors G. Martin, C. Enderby Smith ja F. Holmey)
Hageja kohtuasjas T-338/18: Suzanne Saleh Thabet (Kairo) (esindajad: B. Kennelly, QC, barrister J. Pobjoy ning solicitors G. Martin, C. Enderby Smith ja F. Holmey)
Hageja kohtuasjas T-327/19: Gamal Mohamed Hosni Elsayed Mubarak, kui Mohamed Hosni Elsayed Mubarak (Kairo) pärija (esindajad: B. Kennelly, QC, barrister J. Pobjoy ning solicitors G. Martin, C. Enderby Smith ja F. Holmey)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: V. Piessevaux ja A. Antoniadis)
Ese
ELTL artiklil 263 põhinev nõue, millega palutakse tühistada esiteks nõukogu 21. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/466, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2018, L 78 I, lk 3), nõukogu 21. märtsi 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/468, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2019, L 80, lk 40), ning nõukogu 19. märtsi 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/418, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2020, L 86, lk 11), ja teiseks nõukogu 21. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/465, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2018, L 78I, lk 1), nõukogu 21. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/459, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2019, L 80, lk 1), ja nõukogu 19. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/416, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT 2020, L 86, lk 3), osas, milles need aktid on kohaldatavad hagejate suhtes.
Resolutsioon
|
1. |
Liita kohtuasjad T-335/18, T-338/18 ja T-327/19 kohtuotsuse huvides. |
|
2. |
Tühistada nõukogu 21. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/466, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, nõukogu 21. märtsi 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/468, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, ning nõukogu 19. märtsi 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/418, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses osas, milles need puudutavad hagejaid Gamal Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Alaa Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Heidy Mohamed Magdy Hussein Rasekh, Khadiga Mahmoud El Gammal ja Suzanne Saleh Thabet. |
|
3. |
Tühistada otsus 2019/468 ja otsus 2020/418 osas, milles need puudutavad Mohamed Hosni Elsayed Moubaraki. |
|
4. |
Tühistada nõukogu 21. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/465, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, nõukogu 21. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/459, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, ja nõukogu 19. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/416, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, osas, milles need puudutavad hagejaid Gamal Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Alaa Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Heidy Mohamed Magdy Hussein Rasekh, Khadiga Mahmoud El Gammal ja Suzanne Saleh Thabet. |
|
5. |
Tühistada rakendusmäärus 2019/459 ja rakendusmäärus 2020/416 osas, milles need puudutavad Mohamed Hosni Elsayed Moubaraki. |
|
6. |
Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hagejate Gamal Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Alaa Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Mohamed Hosni Elsayed Moubarak, Heidy Mohamed Magdy Hussein Rasekh, Khadiga Mahmoud El Gammal ja Suzanne Saleh Thabet kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/45 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Mead Johnson Nutrition (Asia Pacific) jt versus komisjon
(Kohtuasi T-508/19) (1)
(Riigiabi - Abikava, mida Gibraltari valitsus on rakendanud seoses äriühingu tulumaksuga - Intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus - Hargmaiste äriühingute kasuks tehtud maksualased eelotsused - Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks - Põhjendamiskohustus - Ilmne hindamisviga - Valikuline eelis - Õigus esitada märkusi)
(2022/C 237/56)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Mead Johnson Nutrition (Asia Pacific) Pte Ltd (Singapur, Singapur), MJN Global Holdings BV (Amsterdam, Madalmaad), Mead Johnson BV (Nijmegen, Madalmaad), Mead Johnson Nutrition Co. (Chicago, Illinois, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: barrister C. Quigley ning solicitors M. Whitehouse ja P. Halford)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, B. Stromsky ja P. Němečková)
Ese
ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 19. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/700 riigiabi SA.34914 (2013/C) kohta, mida Ühendkuningriik on rakendanud seoses äriühingu tulumaksu korraga Gibraltaril (ELT 2019, L 119, lk 151).
Resolutsioon
|
1. |
Tühistada komisjoni 19. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/700 riigiabi SA.34914 (2013/C) kohta, mida Ühendkuningriik on rakendanud seoses äriühingu tulumaksu korraga Gibraltaril, osas, milles selle otsuse artiklis 2 on leitud, et Gibraltari valitsuse poolt antud individuaalne abi, mis põhineb asjaolul, et MJN Holdings (Gibraltar) Ltd suhtes tehtud maksualase eelotsuse mõju oli pärast 31. detsembrit 2013 jätkuvalt kohaldatav, on ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu, kuna otsuse artikli 5 lõiked 1 ja 2 kohustavad selle abi tagasi nõudma. |
|
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
|
3. |
Jätta Mead Johnson Nutrition (Asia Pacific) Pte Ltd, MJN Global Holdings BV, Mead Johnson BV, Mead Johnson Nutrition Co. ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/46 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – FC versus EASO
(Kohtuasi T-634/19) (1)
(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Distsiplinaarmenetlus - Teenistussuhte peatamine töötasust kinnipidamisega ning sisenemiskeeld EASO ruumidesse ja juurdepääsukeeld tema seadmetele - OLAF’i aruanne - Hea halduse põhimõte - Õigus olla ära kuulatud - Erapooletuse põhimõte - Ilmne hindamisviga - Põhjendamiskohustus - Kaitseõigused - Vastutus - Tihe seotus tühistamisnõuetega)
(2022/C 237/57)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: FC (esindajad: advokaadid V. Christianos, A. Skoulikis ja M.-C. Vlachoy)
Kostja: Euroopa Liidu Varjupaigaamet (esindajad: P. Eyckmans ja M. Stamatopoulou, keda abistasid advokaadid A. Guillerme ja T. Bontinck)
Ese
Hageja palub ELTL artikli 270 alusel oma hagiavalduses esiteks, et tühistataks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) [konfidentsiaalne] otsus, millega tema teenistussuhe peatati, ja [konfidentsiaalne] otsus, millega jäeti rahuldamata tema [konfidentsiaalne] vaie, ning teiseks, et hüvitataks kahju, mis talle nende otsustega tekitati.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja FC-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/47 |
Üldkohtu 27. aprilli 2022. aasta otsus – Flašker versus komisjon
(Kohtuasi T-392/20) (1)
(Riigiabi - Sloveenia poolt munitsipaalapteekide võrgustiku suhtes võetud meetmed - Esialgse uurimise etapp - Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et tegemist ei ole riigiabiga ja et võib esineda olemasolev abi - ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust algatamata tehtud otsus - Tõsised raskused)
(2022/C 237/58)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Petra Flašker (Grosuplje, Sloveenia) (esindaja: advokaat K. Zdolšek)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Arenas ja C. Georgieva)
Kostja toetuseks menetlusse astuja: Sloveenia Vabariik (esindaja: B. Jovin Hrastnik)
Ese
Hageja palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 24. märtsi 2020. aasta otsuse C(2020) 1724 final, millega lõpetati Lekarna Ljubljana avalik-õigusliku apteegi suhtes võetud meetmete uurimine ELTL artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjade alusel (juhtum SA.43546 (2016/FC) – Sloveenia).
Resolutsioon
|
1. |
Tühistada komisjoni 24. märtsi 2020. aasta otsus C(2020) 1724 final, millega lõpetati Lekarna Ljubljana avalik-õigusliku apteegi suhtes võetud meetmete uurimine ELTL artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjade alusel (juhtum SA.43546 (2016/FC) – Sloveenia), osas, milles see puudutab Lekarna Ljubljana hallatavat vara. |
|
2. |
Jätta Euroopa Komisjoni kohtkulud tema enda kanda ja mõista temalt Petra Flaškeri kohtukulud. |
|
3. |
Jätta Sloveenia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/47 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – KU versus Euroopa välisteenistus
(Kohtuasi T-425/20) (1)
(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Euroopa välisteenistuse töötajad - Psühholoogiline ahistamine - Haldusjuurdlus - Personalieeskirjade artikkel 12a - Abitaotlus - Taotluse rahuldamata jätmine - Personalieeskirjade artikkel 24 - Põhjendamiskohustus - Hindamisviga - Mõistlik aeg - Vastutus)
(2022/C 237/59)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: KU (esindaja: advokaat A. Tymen)
Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt, R. Spáč, G. Pasqualetti ja E. Orgován)
Ese
ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada esiteks Euroopa välisteenistuse 17. septembri 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja abitaotlus, ning teiseks nõue hüvitada talle psühholoogilise ahistamisega tekitatud kahju.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja KU-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/48 |
Üldkohtu 27. aprilli 2022. aasta otsus – Correia versus EMSK
(Kohtuasi T-750/20) (1)
(Avalik teenistus - EMSK töötajad - Ajutised teenistujad - Teenistuskäigu taastamise taotlus - Taotluse rahuldamata jätmine - Tühistamishagi - Kohtueelse menetluse nõuetekohasus - Kaebuse esitamise tähtaeg - Põhjendatud huvi - Vastuvõetavus - Võrdne kohtlemine - Õiguskindlus - Võimalus teha karjääri - Teenistuskäigu taastamise õiguse puudumine - Teenete võrdleva hindamise kohustus - Vastutus - Mittevaraline kahju)
(2022/C 237/60)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Paula Correia (Woluwe-Saint-Étienne, Belgia) (esindajad: advokaat L. Levi)
Kostjad: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (esindajad: M. Pascua Mateo, K. Gambino, X. Chamodraka, A. Carvajal García-Valdecasas ja L. Camarena Januzec, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)
Ese
ELTL artikli 270 alusel esitatud hagis palub hageja esiteks tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 8. aprilli 2020. aasta otsus, millega hageja teenistuskäigu taastamise taotlus rahuldamata jäeti, ja teiseks mõista EMSK-lt välja saamata jäänud töötasu ja rahalised toetused, millele lisandub viivitusintress, ning kolmandaks hüvitada hagejale väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju.
Resolutsioon
|
1. |
Tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 8. aprilli 2020. aasta otsus, millega Paula Correia teenistuskäigu taastamise taotlus rahuldamata jäeti. |
|
2. |
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. |
|
3. |
Mõista kohtukulud välja EMSK-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/49 |
Üldkohtu 27. aprilli 2022. aasta otsus – QA versus komisjon
(Kohtuasi T-68/21) (1)
(Lepinguväline vastutus - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames sõlmitud toetusleping - Auditiaruanne - Keel - Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Proportsionaalsus - Hea halduse põhimõte)
(2022/C 237/61)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: QA (esindaja: advokaat C. Roth)
Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Perrin ja E. Stamate)
Ese
ELTL artikli 268 alusel esitatud hagiavalduses palub hageja hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mida ta on väidetavalt kandnud teatavate seisukohtade tõttu, mis on toodud Euroopa Komisjoni 8. jaanuari 2014. aasta lõplikus auditiaruandes, mis koostati finantsauditi põhjal, mis viidi läbi A osaluse kohta projektis B, mida rahastati teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja QA-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/49 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Dorit-DFT versus EUIPO – Erwin Suter (DORIT)
(Kohtuasi T-208/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk DORIT - Varasemad riigisisesed ärinimed - Suhteline keeldumispõhjus - Ulatuslikuma kui üksnes kohaliku tähtsusega tähise kaubandustegevuses kasutamata jätmine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 4 ja artikli 52 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 4 ja artikli 60 lõike 1 punkt c))
(2022/C 237/62)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Dorit-DFT Fleischereimaschinen GmbH (Ellwangen, Saksamaa) (esindaja: advokaat E. Strauß)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Walicka)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Erwin Suter AG Maschinenfabrik Retus (Kölliken, Šveits) (esindaja: advokaat C. Brecht)
Ese
Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 9. veebruari 2021. aasta otsuse (asi R 127/2020-5) peale, mis käsitleb Dorit-DFT Fleischereimaschineni ja Erwin Suter Maschinenfabrik Retuse vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Dorit-DFT Fleischereimaschinen GmbH-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/50 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Agora Invest versus EUIPO – Transportes Maquinaria y Obras (TRAMOSA)
(Kohtuasi T-219/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi TRAMOSA taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk TRAMO, SA TRANSPORTE MAQUINARIA Y OBRAS, S.A. - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt a ja artikli 42 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt a ja artikli 47 lõiked 2 ja 3) - Kuju, mis erineb registreeritud kujust elementide poolest, mis ei muuda eristusvõimet)
(2022/C 237/63)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Agora Invest, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Alejos Cutuli)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Crespo Carrillo)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Transportes Maquinaria y Obras, SA (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat N. Fernández Fernández-Pacheco)
Ese
Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 16. veebruari 2021. aasta otsuse (asi R 566/2020-5) peale, mis käsitleb Transportes Maquinaria y Obrasi ja Agora Investi vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Agora Invest, SA-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/51 |
Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Moio versus EUIPO – Paul Hartmann (moio.care)
(Kohtuasi T-276/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi moio.care taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk Molicare - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)
(2022/C 237/64)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Moio GmbH (Fürth, Saksamaa) (esindaja: advokaat E. Grande García)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: M. Eberl ja D. Hanf)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Paul Hartmann AG (Heidenheim, Saksamaa)
Ese
Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 24. märtsi 2021. aasta otsuse (asi R 1034/2020-4) peale, mis käsitleb P. Hartmanni ja Moio vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Moio GmbH-lt. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/51 |
Üldkohtu 23. märtsi 2022. aasta määrus – Advanced Organic Materials versus EUIPO – Swiss Pharma International (ADVASTEROL)
(Kohtuasi T-6/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/65)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Advanced Organic Materials, SA (Buenos Aires, Argentiina) (esindaja: advokaat J. L. Rivas Zurdo)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: T. Frydendahl ja V. Ruzek)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Swiss Pharma International AG (Zürich, Šveits) (esindaja: advokaat M. Kondrat)
Ese
Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 27. oktoobri 2020. aasta otsuse (asi R 781/2020-4) peale, mis käsitleb Swiss Pharma Internationali ja Advanced Organic Materialsi vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Advanced Organic Materials, SA ja Swiss Pharma International AG kohtukulud nende endi kanda ja mõista mõlemalt välja pool Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/52 |
Üldkohtu 30. märtsi 2022. aasta määrus – Retail Royalty versus EUIPO – Fashion Energy (Kotka kujutis)
(Kohtuasi T-226/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/66)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Retail Royalty Co. (Las Vegas, Nevada, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid J. Bogatz ja Y. Stone)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Walicka)
Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Energy Srl (Milano, Itaalia)
Ese
Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 10. veebruari 2021. aasta otsuse (asi R 2813/2019-5) peale, mis käsitleb Fashion Energy ja Retail Royalty vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Retail Royalty Co. kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/52 |
Üldkohtu 30. märtsi 2022. aasta määrus – Sunshine Smile versus EUIPO (PlusDental+)
(Kohtuasi T-265/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/67)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Sunshine Smile GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Weller ja V. Wolf)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: M. Eberl ja D. Hanf)
Ese
Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 18. märtsi 2021. aasta otsuse (asi R 1834/2020-2) peale, mis käsitleb kujutismärgi PlusDental+ ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO). |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/53 |
Üldkohtu 18. märtsi 2022. aasta määrus – Hewlett Packard Enterprise Development versus EUIPO – Aruba (ARUBA)
(Kohtuasi T-343/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/68)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Hewlett Packard Enterprise Development LP (Houston, Texas, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia ja N. Parrotta)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: T. Frydendahl ja J. F. Crespo Carrillo)
Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Aruba SpA (Ponte San Pietro, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Scardaccione)
Ese
Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 25. märtsi 2021. aasta otsuse (asi R 259/2020-5) peale, mis käsitleb Aruba ja Hewlett Packard Enterprise Developmenti vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Hewlett Packard Enterprise Development LP ja Aruba SpA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/54 |
Üldkohtu 18. märtsi 2022. aasta määrus – Hewlett Packard Enterprise Development versus EUIPO – Aruba (ARUBA NETWORKS)
(Kohtuasi T-345/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/69)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Hewlett Packard Enterprise Development LP (Houston, Texas, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia ja N. Parrotta)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: T. Frydendahl ja J. F. Crespo Carrillo)
Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Aruba SpA (Ponte San Pietro, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Scardaccione)
Ese
Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 29. märtsi 2021. aasta otsuse (asi R 1473/2020-5) peale, mis käsitleb Aruba ja Hewlett Packard Enterprise Developmenti vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Hewlett Packard Enterprise Development LP ja Aruba SpA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/54 |
Üldkohtu 29. märtsi 2022. aasta määrus – Gustopharma Consumer Health versus EUIPO – Helixor Heilmittel (HELIXORIGINAL)
(Kohtuasi T-797/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/70)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Gustopharma Consumer Health, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Wachinger ja R. Drozdz)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Helixor Heilmittel GmbH (Rosenfeld, Saksamaa)
Ese
Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 18. oktoobri 2021. aasta otsuse (asi R 1644/2019-1) peale, mis käsitleb Helixor Heilmitteli ja Gustopharma Consumer Health’i vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Gustopharma Consumer Health, SLi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/55 |
Üldkohtu 29. märtsi 2022. aasta määrus – Gustopharma Consumer Health versus EUIPO – Helixor Heilmittel (HELIXFORTE)
(Kohtuasi T-798/21) (1)
(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)
(2022/C 237/71)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Gustopharma Consumer Health, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Wachinger ja R. Drozdz)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)
Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Helixor Heilmittel GmbH (Rosenfeld, Saksamaa)
Ese
Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 19. oktoobri 2021. aasta otsuse (asi R 1645/2019-1) peale, mis käsitleb Helixor Heilmitteli ja Gustopharma Consumer Health’i vahelist vastulausemenetlust.
Resolutsioon
|
1. |
Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. |
|
2. |
Jätta Gustopharma Consumer Health, SLi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/55 |
18. jaanuaril 2022 esitatud hagi – XH versus komisjon
(Kohtuasi T-522/21)
(2022/C 237/72)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: XH (esindaja: advokaat K. Górny-Salwarowska)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada 24. novembri 2020. aasta otsus, mis puudutab keeldumist parandada hageja Sysper 2 faili ning mis jäeti muutmata otsusega nr R/125/21, mille ametisse nimetav asutus tegi 16. juunil 2021 vastuseks kaebusele, mille hageja esitas 22. veebruaril 2021; |
|
— |
tühistada 12. novembri 2020. aasta otsus (IA nr 32-2020), mis puudutab hageja nime 2020. aastal edutatud ametnike nimekirja kandmata jätmist ning mis jäeti muutmata otsusega nr R/80/21, mille ametisse nimetav asutus tegi 8. juunil 2021 vastuseks kaebusele, mille hageja esitas 5. veebruaril 2021; |
|
— |
hüvitada hagejale tekitatud kahju; (1) |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
|
1. |
Esimene väide, et on rikutud õigusnormi ning vaidlustatud edutamismenetlused ei olnud nõuetekohased: otsuse C(2013)8968, millega kehtestatakse personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted, rikkumine; personalieeskirjade artikli 45 lõike rikkumine arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 7, ning teenete tegelikult võrdlemata jätmine. |
|
2. |
Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga, kohaldades personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud edutamiskriteeriume, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 7. |
(1) Hagiavalduses on esitatud kahte tüüpi kahju hüvitamise nõue: 25 000 eurot mittevaralise kahju eest ning 50 000 eurot hageja väidetava varalise kahju eest.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/56 |
30. märtsil 2022 esitatud hagi – T-Systems International versus komisjon
(Kohtuasi T-173/22)
(2022/C 237/73)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: T-Systems International GmbH (mainiäärne Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid E. van Nuffel d’Heynsbroeck, D. Bogaert ja T. Payan)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada hankelepingu sõlmimise otsus teenuste osutamiseks seoses üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemiga (TESTA) hankemenetluses DIGIT/A3/PR/2019/010, mille tulemused tehti teatavaks 21. jaanuaril 2022; |
|
— |
mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab hagi põhjenduseks kolm väidet.
|
1. |
Esimene väide, et on rikutud finantsmääruse (1) artikli 168 lõiget 6 ja et kõik menetluse raames esitatud pakkumused on õigusvastased, kuivõrd teenuse pakkumine ja seega nõuetele vastava pakkumuse esitamine on tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuete tõttu ülemäära keeruline või võimatu. |
|
2. |
Teine väide, et kostja muutis tehnilises kirjelduses kehtestatud kohustuslikke nõudeid, rikkudes teiste pakkujate pakkumuste hindamisel menetluse olulisi tingimusi. |
|
3. |
Kolmas väide, et esineb suur oht, et hankelepingut võidakse oluliselt muuta, kuivõrd komisjon sõlmis lepingu sellistel tehnilistel tingimustel, mille kohta ta ei saanud mitte teada, et need muutuvad peagi tühiseks, kui need ei olnud juba tema hankemenetluse ajal tühised, ja rikkus seega finantsmääruse artiklit 170. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 23/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/57 |
14. aprillil 2022 esitatud hagi – Mariani versus parlament
(Kohtuasi T-196/22)
(2022/C 237/74)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Thierry Mariani (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F.-P. Vos)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 3. märtsi 2022. aasta otsus D-301939, millega täielikult välistatakse Thierry Mariani osalemine Euroopa Parlamendi valimisvaatlusdelegatsioonides kuni tema parlamendiliikme volituste lõpuni (2019-2024); |
|
— |
mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 000 eurot, tuginedes Üldkohtu kodukorra artiklile 87 ja sellele järgnevatele artiklitele. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
|
1. |
Esimene väide: põhjenduste puudumine. Hageja sõnul on vaidlustatud otsus ebapiisavalt põhistatud, kuna selles ei ole täpset viidet sanktsiooni aluseks olevatele sätetele. |
|
2. |
Teine väide: Euroopa Parlamendi kodukorras ette nähtud sanktsiooni määramise menetluse eiramine. Hageja märgib selle kohta, et menetlusnormide rikkumine on ilmselge, kuna Euroopa Parlamendi kodukorra ükski säte ei näe ette käesolevat juhtumit ning parlamendiliikme suhtes kohaldatavat distsiplinaarmenetlust, millele on parlamendi liikmete käitumisjuhendis viidatud, ei ole järgitud. |
|
3. |
Kolmas väide: võistlevuse põhimõtte eiramine. Hageja väidab selles osas, et sanktsiooni määramise menetlus ei olnud võistlev, st selles ei järgitud hageja õigust olla ära kuulatud, kuna ta ei saanud esitada oma seisukohti enne sanktsiooni määramist. |
|
4. |
Neljas väide: Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikli 6 rikkumine. Hageja sõnul on eiratud võrdsuse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsust ei tehtud hagejale teatavaks tema emakeeles ja selles ei ole näidatud edasikaebamise korda ja tähtaegu. Lisaks oli uurimist läbi viiv asutus automaatselt ka karistust määrav asutus, kuigi nende funktsioonide lahutamine on üks EIÕK artikliga 6 antud tagatistest. |
|
5. |
Viies väide: diskrimineerimiskeelu rikkumine. Hageja väidab, et oma ranguse tõttu kujutab vaidlustatud otsus endast diskrimineerimist, kuna see järgneb esimesele, 18. juuni 2021. aasta peatamisotsusele, mis juba tõi kaasa parlamendi liikmete ebavõrdse kohtlemise nende poliitilise kuuluvuse tõttu. |
|
6. |
Kuues väide: kohustuslike juhiste andmise keelu põhimõtte rikkumine. Vaidlustatud otsus võtab parlamendi liikmelt ära tema sõltumatuse ja rikub kohustuslike juhiste andmise keeldu, kuna hagejale ei saa tegelikult ette heita seda, et Euroopa Liidu väline riik oleks teda kutsunud täitma valimistel sõltumatu vaatleja ülesandeid, samas kui ta ei ole kunagi väitnud, et ta esindab selles raamistikus Euroopa institutsiooni, mille liige ta on. |
|
7. |
Seitsmes väide: otsuse lõplikkus ja uuesti läbivaatamisele mittekuulumine. Hageja sõnul tuleb vaidlustatud otsus tühistada lõpuks ka seetõttu, et otsus kuulub kohaldamisele viivitamatult ja selles ei ole ette nähtud ühtki võimalust otsuse uueks läbivaatamiseks enne hageja volituste lõppu. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/58 |
19. aprillil 2022 esitatud hagi – Poola versus komisjon
(Kohtuasi T-200/22)
(2022/C 237/75)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada komisjoni 7. veebruari 2022. aasta, 8. veebruari 2022. aasta, 16. märtsi 2022. aasta ja 31. märtsi 2022. aasta kirjades sisalduvad otsused, mis puudutavad nende summade tasaarvestamist, mida tuleb maksta Euroopa Kohtu asepresidendi 20. septembri 2021. aasta määruse (Tšehhi Vabariik vs. Poola, C-121/21 R, EU:C:2021:752) alusel igapäevase karistusmaksena ajavahemikul 20. septembrist 2021 kuni 17. jaanuarini 2022; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
|
1. |
Esimene väide: komisjonil puudub pädevus ja rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) artikleid 101 ja 102 koosmõjus selle määruse artikliga 98, kuna võlgnetavate summade sissenõudmiseks on kasutatud tasaarvestusmenetlust, kuigi neid summasid enam ei eksisteeri. Hageja väidab, et komisjonil puudus õiguslik alus nende otsuste tegemiseks, kuna Poola ja Tšehhi on sõlminud kompromissi, loobunud kõigist nõuetest ning kohtuasi C-121/21 (2) on Euroopa Kohtu registrist kustutatud, mistõttu 20. septembri 2021. aasta kohtumääruse mõju on tagasiulatuvalt lõppenud. |
|
2. |
Teine väide: rikutud on ELTL artiklit 296 ja Euroopa Liidu põhiõigust harta artikli 41 lõike 2 punkti c ja artiklit 47, kuna vaidlustatud otsused ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja väidab, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuseid asutamislepingus ja Euroopa Kohtu praktikas nõutud moel põhjendanud osas, mis puudutab nende otsustega kehtestatud võlgnetavate summade sissenõudmise menetluse õiguslikke aluseid. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) n 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).
(2) 4. veebruari 2022. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. Poola Vabariik (Turówi kaevandus), C-121/21, ei avaldata, EU:C:2022:82.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/59 |
15. aprillil 2022 esitatud hagi – Madalmaad versus komisjon
(Kohtuasi T-203/22)
(2022/C 237/76)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Hageja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman ja J. Langer)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada Euroopa Komisjoni 15. veebruari 2022. aasta otsus Ares (2022) 1097097, millega jäeti rahuldamata Madalmaade Kuningriigi taotlus vaadata läbi 6. jaanuari 2022. aasta otsus ja pikendada kaheksa aastast tähtaega asjas FresQ alusetult makstud summade tagasinõudmiseks nelja aasta võrra; |
|
— |
mõista menetluskulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
|
1. |
Esimene väide: 15. veebruari 2022. aasta otsus põhineb valel eeldusel, et tagasinõudmismenetlus ei ole veel lõppenud. |
|
2. |
Teine väide: Euroopa Komisjon kohaldab valesti määruse 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kolmandat lõiku, kui ta eeldab, et kaheksa aastase tähtaja ületamise eest vastutab Madalmaade Kuningriik. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/59 |
20. aprillil 2022 esitatud hagi – Makhlouf versus nõukogu
(Kohtuasi T-206/22)
(2022/C 237/77)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Sara Makhlouf (Damaskus, Süüria) (esindajad: advokaadid G. Karouni ja K. Assogba)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas järgmised aktid:
|
|
— |
mõista nõukogult välja kogu kahju hüvitamiseks 10 000 eurot; |
|
— |
Üldkohtu kodukorra artikli 134 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Sara Makhlouf palub jätta nõukogu kohtukulud nõukogu enda kanda ja mõista nõukogult välja tema kantud kohtukulud, mille põhjendamiseks võib ta tõendeid esitada menetluse käigus. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.
|
1. |
Esimene väide, et on rikutud kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Sellega seoses heidab hageja nõukogule ette seda, et ta rikkus kaitseõigusi ja eelkõige õigust olla ära kuulatud enne, kui tema nimi otsustati kanda vaidlusalustesse loeteludesse. |
|
2. |
Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja puuduvad tõendid. Hageja väidab, et nõukogu väited ohu olemasolu kohta, et „päritud vara kasutatakse Süüria režiimi tegevuse toetamiseks ja see siirdub otse režiimi valdusesse ning seda võidakse kasutada tsiviilelanikkonna vägivaldseks represseerimiseks režiimi poolt“, tuleb lõplikult tagasi lükata, kuna need on alusetud ning nende põhjendamiseks puudub igasugune faktiline alus. |
|
3. |
Kolmas väide, et põhiõiguste riivamisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja sõnul tuleb vaidlusalune meede kehtetuks tunnistada, kuna see on vaidlusaluste aktidega taotletud eesmärgi seisukohast ebaproportsionaalne. Ebaproportsionaalsus on eelkõige tingitud asjaolust, et meede puudutab kogu hageja vara, ilma igasugust vahet tegemata. |
|
4. |
Neljas väide, et on rikutud õigust omandile. Hageja väidab, et asjasse puutuvad aktid riivavad põhjendamatult hageja omandiõigust, kuna need puudutavad ilma vahet tegemata hageja päritud vara ja ka isiklikku vara. |
|
5. |
Viies väide, mis puudutab nõuet hüvitada tekitatud kahju. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/60 |
19. aprillil 2022 esitatud hagi – Mhana versus nõukogu
(Kohtuasi T-207/22)
(2022/C 237/78)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Ghada Mhana (Damaskus, Süüria) (esindajad: advokaadid G. Karouni ja K. Assogba)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas järgmised aktid:
|
|
— |
mõista nõukogult välja kogu kahju hüvitamiseks 10 000 eurot; |
|
— |
Üldkohtu kodukorra artikli 134 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Ghada Mhana palub jätta nõukogu kohtukulud nõukogu enda kanda ja mõista nõukogult välja tema kantud kohtukulud, mille põhjendamiseks võib ta tõendeid esitada menetluse käigus. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-206/22, Makhlouf vs. nõukogu esitatud väidetega.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/61 |
19. aprillil 2022 esitatud hagi – Makhlouf versus nõukogu
(Kohtuasi T-208/22)
(2022/C 237/79)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Kinda Makhlouf (Varssavi, Poola) (esindajad: advokaadid G. Karouni ja K. Assogba)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas järgmised aktid:
|
|
— |
mõista nõukogult välja kogu kahju hüvitamiseks 50 000 eurot; |
Üldkohtu kodukorra artikli 134 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Kinda Makhlouf palub jätta nõukogu kohtukulud nõukogu enda kanda ja mõista nõukogult välja tema kantud kohtukulud, mille põhjendamiseks võib ta tõendeid esitada menetluse käigus.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-206/22, Makhlouf vs. nõukogu esitatud väidetega.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/62 |
19. aprillil 2022 esitatud hagi – Makhlouf versus nõukogu
(Kohtuasi T-209/22)
(2022/C 237/80)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Shahla Makhlouf (Fairfax, Virginia, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid G. Karouni ja K. Assogba)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas järgmised aktid:
|
|
— |
mõista nõukogult välja kogu kahju hüvitamiseks 30 000 eurot; |
|
— |
Üldkohtu kodukorra artikli 134 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Shahla Makhlouf palub jätta nõukogu kohtukulud nõukogu enda kanda ja mõista nõukogult välja tema kantud kohtukulud, mille põhjendamiseks võib ta tõendeid esitada menetluse käigus. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-206/22, Makhlouf vs. nõukogu esitatud väidetega.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/62 |
21. aprillil 2022 esitatud hagi – Prigozhina versus nõukogu
(Kohtuasi T-212/22)
(2022/C 237/81)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Violetta Prigozhina (Peterburi, Venemaa) (esindaja: advokaat M. Cessieux)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tunnistada V. Prigozhina hagi vastuvõetavaks; |
hagejat puudutavas osas:
|
— |
tühistada nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/265, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP (1); |
|
— |
tühistada nõukogu 23. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/260, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014 (2); |
|
— |
otsustada, et igal juhul tuleb V. Prigozhina nimi viivitamatult vaidlustatud aktidest kustutada; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklitele 87 ja 91. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
|
1. |
Esimene väide, et on rikutud põhjendamiskohustust. Hageja väidab, et nõukogu ei järginud kohustust põhjendada vaidlustatud akte ega esitanud ühtegi täpset tõendit, mis põhjendaks hageja nime mainimist vaidlustatud aktide sisus või aitaks mõista selle kande aluseks olevat loogikat. |
|
2. |
Teine väide, et puudub sisuline õiguspärasus. Hageja väidab, et põhjendustes on faktivead, mille tõttu ei ole nendel piisavat alust, ning on tehtud ilmne hindamisviga. Hageja vaidleb vastu sellele, et nagu ta oleks tegelikult seotud äriühinguga Concord Management and Consulting Llc. Ta vaidleb vastu ka sellele, et tema poeg võiks olla seotud Wagneri grupiga, ja et igal juhul ei saa tema seostest oma pojaga põhjendatult tuletada, et ta võiks mingilgi viisil kahjustada Ukraina territoriaalselt terviklikkust. |
|
3. |
Kolmas väide, et on kuritarvitatud võimu. Hageja sõnul on tema nime loetellu kandmise tegelik sihtmärk kaudselt tema poeg Yevgeniy Prigozhin. |
|
4. |
Neljas väide, et on rikutud põhiõigusi. Hageja väidab, et tema kande aluseks olevate põhjenduste ebatäpsus takistab tal neid põhjendusi tõhusalt vaidlustamast. |
|
5. |
Viies väide, et on rikutud põhiõigusi. Hageja väidab, et talle kohaldatud piiravad meetmed on ebaproportsionaalsed, kuna need ei võimalda saavutada nõukogu taotletud eesmärki. |
(1) Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/265, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 42 I, lk 98).
(2) Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/260, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014 (ELT 2022, L 42 I, lk 3).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/63 |
20. aprillil 2022 esitatud hagi – Lifestyle Equities versus EUIPO – Greenwich Polo Club (GREENWICH POLO CLUB)
(Kohtuasi T-217/22)
(2022/C 237/82)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: Lifestyle Equities CV (Amstelveen, Madalmaad) (esindaja: advokaat S. Terpstra)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Greenwich Polo Club, Inc. (Greenwich, Connecticut, Ameerika Ühendriigid)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool
Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk GREENWICH POLO CLUB – ELi kaubamärk nr 2 919 256
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 9. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1063/2021-4
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väide
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/64 |
21. aprillil 2022 esitatud hagi – Roxtec versus EUIPO – Wallmax (Kaheksat musta kontsentrilist ringi sisaldava sinise ruudu kujutis)
(Kohtuasi T-218/22)
(2022/C 237/83)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: Roxtec AB (Karlskrona, Rootsi) (esindajad: advokaadid J. Olsson ja J. Adamsson)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Wallmax Srl (Milano, Itaalia)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus
Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk (Kaheksat musta kontsentrilist ringi sisaldava sinise ruudu kujutis) – ELi kaubamärk nr 7 376 023
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 10. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1093/2021-2
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi EUIPO teisele apellatsioonikojale tagasi uuesti läbivaatamiseks; või |
|
— |
muuta vaidlustatud otsust nii, et jäetakse ära selle otsuse lõike 13 viimne lause; ja |
|
— |
mõista käesoleva menetluse kulud välja EUIPO-lt. |
Väited
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 rikkumine; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/65 |
22. aprillil 2022 esitatud hagi – Wallmax versus EUIPO – Roxtec (Kaheksat musta kontsentrilist ringi sisaldava sinise ruudu kujutis)
(Kohtuasi T-219/22)
(2022/C 237/84)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: Wallmax Srl (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Ferrari, L. Goglia ja G. Rapaccini)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Roxtec AB (Karlskrona, Rootsi)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool
Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk (Kaheksat musta kontsentrilist ringi sisaldava sinise ruudu kujutis) – ELi kaubamärk nr 7 376 023
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 10. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1093/2021-2
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, milles teine apellatsioonikoda asus seisukohale, et vaidlusalune kaubamärk ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt kehtetu järgmiste kaupade osas: klass 6 – metallist läbiviigu tihendid kaablite ja torude jaoks; metallist tihendusraamid; klass 17 – plastist või kummist tihendusraamid; klass 19 – mittemetallist jäigad ehitustorud; mittemetallist tihendusraamid; |
|
— |
tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, milles teine apellatsioonikoda tühistas tühistamisosakonna otsuse menetluskulude kohta; |
|
— |
sellest tulenevalt jätta EUIPO tühistamisosakonna 23. aprilli 2021. aasta otsus muutmata; |
|
— |
mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väide
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/65 |
25. aprillil 2022 esitatud hagi – CiviBank versus EKP
(Kohtuasi T-220/22)
(2022/C 237/85)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Banca di Cividale SpA – Società Benefit (CiviBank) (Cividale del Friuli, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Merola, A. Cassano ja A. Cogoni)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada ELTL artikli 263 lõike 4 alusel Euroopa Keskpanga (EKP) 23. märtsi 2022. aasta otsus (ECB-SSM-2022-IT-7 (QLF-2021-0155)), (mis sisaldub ühes või mitmes aktis), millega EKP lubas Banca Sparkassel ja Fondazione Sparkassel: (i) omandada ja hoida kvalifitseeritud osalust üle 10 % CiviBanki aktsiakapitalis ja häälteõigustest üldkoosolekul; ning (ii) ületada seda piirmäära ning omandada otsene kontrollosalus CiviBanki kapitalis turul 9. detsembril 2021 teatavaks tehtud vabatahtlike ja täielike avalike ostupakkumiste tagajärjel ja mõjul kooskõlas nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (1) artiklitega 4 ja 6 ning Testo Unico Bancario ja selle rakendusaktidega; |
|
— |
mõista hageja käesoleva asja kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.
|
1. |
Esimese väite kohaselt on omandaja staatuse määraltemisel vääralt kohaldatud direktiivi 2013/36/EL artiklit 23 ning rikutud määruse nr 468/2014 artiklit 86, ELTL artiklit 49 ja liidu õiguse üldpõhimõtet diskrimineerimise keelu kohta. |
|
2. |
Teise väite kohaselt ei ole vaidlustatud otsus põhjendatud ja seetõttu on rikutud ELTL aretiklit 296, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 tagatud kaitseõigusi ja vastavaid õiguse üldpõhimõtteid, mis tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest. |
(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/66 |
25. aprillil 2022 esitatud hagi – Pharmaselect International versus EUIPO – OmniActive Health Technologies (LUTAMAX)
(Kohtuasi T-221/22)
(2022/C 237/86)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: Pharmaselect International Beteiligungs GmbH (Viin, Austria) (esindajad: advokaadid S. Jackermeier ja D. Wiedemann)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: OmniActive Health Technologies Ltd (Mumbai, India)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk LUTAMAX – ELi kaubamärk nr 3 472 974
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. veebruari 2022. aasta otsus liidetud asjades R 524/2021-1 ja R 649/2021-1
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
sedastada, et ELi kaubamärgi LUTAMAX registreering nr 3 472974 on kehtiv järgmiste kaupade jaoks: klass 5: meditsiinilised- ja veterinaarravimid; meditsiinilised dieetained; meditsiinilised toidulisandid; vitamiinipreparaadid meditsiinis või dieetainetena kasutamiseks; silmahaiguste ennetamise farmaatsiapreparaadid; eespool nimetamata farmaatsiatooted; klass 29: klassi 29 kuuluvad toiduained ja –lisandid, v.a meditsiiniliseks kasutuseks; toiduõlid ja toidurasvad; klass 30: klassi 30 kuuluvad dieettoiduained ja –lisandid, v.a meditsiiniliseks kasutuseks; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väide
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/67 |
22. aprillil 2022 esitatud hagi – Engineering – Ingegneria Informatica versus komisjon ja REA
(Kohtuasi T-222/22)
(2022/C 237/87)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Engineering – Ingegneria Informatica SpA (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Villata, L. Montevecchi ja C. Oncia)
Kostjad: Euroopa Komisjon, Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tuvastada, et järgmised dokumendid on tühised, õigusvastased või kehtetud või tunnistada need tühiseks: (a) Euroopa Komisjoni (Directorate-General for Research & Innovation, Directorate H – Common Implementation Centre H.2 – Common Audit Service) 21. detsembri 2021. aasta „Letter of Conclusion – ref. Ares (2021) 7900224“ – ref. CAIA389007; (b) Letter of Conclusionile (juhtum Ares (2021) 7900224) lisatud Final Audit Report; (c) Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) REA. C – Future Society C.2 – Secure Society 23. veebruari 2022. aasta „Confirmation Letter“ (edaspidi „kinnituskiri“); (d) Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti 23. veebruari 2022. aasta võlateade nr 3242202693 (edaspidi „võlateade“); |
|
— |
tunnistada, et välja jäetud kulud on toetuskõlblikud, sest kuuluvad „Eligible Costs“ alla Grant Agreement Dogana (edaspidi „toetusleping“) tähenduses, ning et järelikult on Engineeringul õigus pidada selliseid kulusid toetuskõlblikeks, kui ta määrab kindlaks toetuste kogusumma, mis on ette nähtud eelmainitud lepingus, ja et igal juhul ei ole komisjonil õigus neid summasid tagasi nõuda; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjatel. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
|
1. |
Esimene väide, mille kohaselt on Euroopa Komisjon ja Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet kohaldanud valesti hageja ja kõnealuse ameti vahel sõlmitud toetuslepingu sätteid.
|
|
2. |
Teine väide, mille kohaselt on rikutud hageja õiguspärast ootust.
|
|
3. |
Kolmas väide, et toetuslepingut „Grant Agreement Dogana“ ja asjakohaselt lepingusätteid on valesti tõlgendatud, sest toetuskõlblikud kulud jäeti selle lepingu sõnastuse alusel ning esimeses hagi väites esitatud põhjendustel välja. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/68 |
27. aprillil 2022 esitatud hagi – Casablanca Clothing versus EUIPO – Adrien (CASABLANCA TENNIS CLUB)
(Kohtuasi T-228/22)
(2022/C 237/88)
Hagiavalduse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Casablanca Clothing Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid A. Cléry ja C. Devernay)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Adrien SARL (Marseille, Prantsusmaa)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus
Vaidlusalune kaubamärk: kaubamärgi CASABLANCA TENNIS CLUB ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 471 645
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 22. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1186/2021-5
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
registreerida rahvusvahelise kaubamärgi CASABLANCA TENNIS CLUB nr 1 471 645 Euroopa osa; |
|
— |
mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt. |
Väide
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/69 |
28. aprillil 2022 esitatud hagi – Growth Finance Plus versus EUIPO (doglover)
(Kohtuasi T-231/22)
(2022/C 237/89)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Growth Finance Plus AG (Gommiswald, Šveits) (esindaja: advokaat H. Twelmeier)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi doglover taotlus – registreerimistaotlus nr 18 107 487
Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 14. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 720/2020-5
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väide
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/69 |
28. aprillil 2022 esitatud hagi – Growth Finance Plus versus EUIPO (catlover)
(Kohtuasi T-232/22)
(2022/C 237/90)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Growth Finance Plus AG (Gommiswald, Šveits) (esindaja: advokaat H. Twelmeier)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi catlover taotlus – registreerimistaotlus nr 18 107 485
Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 717/2020-5
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väide
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/70 |
28. aprillil 2022 esitatud hagi – Islentyeva versus nõukogu
(Kohtuasi T-233/22)
(2022/C 237/91)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Ekaterina Islentyeva (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Moyse)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tunnistada käesolev tühistamishagi, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel, vastuvõetavaks; |
|
— |
sisulises osas tühistada esiteks nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/335, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 4), ja teiseks nõukogu 28. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/334, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 1); |
|
— |
teise võimalusena tühistada vaidlustatud aktide asjassepuutuvad sätted; |
|
— |
selle tulemusel tunnistada, et E. Islentyeval on õigus kasutada oma erapiloodiluba ning Euroopa Liidu territooriumil õhku tõusta, sealt üle lennata ja seal maanduda; |
|
— |
igal juhul mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
|
1. |
Esimene väide, et on rikutud ELTL artikli 296 teises lõigus ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud põhjendamiskohustust. Hageja väidab selles osas, et siinses asjas ei ilmne vaidlustatud aktidest selgelt ja ühemõtteliselt akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis ei võimalda tal mõista võetud meetme põhjendusi ja takistab pädeval kohtul oma kontrolli teostada. |
|
2. |
Teine väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja väidab, et piiravad meetmed, mis keelavad kõigil Euroopa kodanikel, kes on ühtlasi Venemaa kodanikud, oma erapiloodiluba kasutada, on ebaproportsionaalsed ja täiesti ebavajalikud, arvestades taotletud eesmärke. |
|
3. |
Kolmas väide, et on rikutud ELL artikleid 2, 3 ja 21. Hageja leiab, et võetud piiravad meetmed ei ole kooskõlas õigusriigi väärtuste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega. |
|
4. |
Neljas väide, et on rikutud põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21 ning ELTL artiklit 18. Hageja, kellel on Venemaa ja Luksemburgi topeltkodakondsus, leiab, et teda diskrimineeritakse, kuna esiteks koheldakse teda erinevalt teistest Euroopa kodanikest, kes saavad jätkuvalt kasutada oma erapiloodiluba, ja teiseks koheldakse teda samamoodi kui kõiki Venemaa kodanikke, ehkki ta on erinevas olukorras. |
|
5. |
Viies väide, et on rikutud põhiõiguste harta artiklit 45. Hageja väidab, et tema suhtes võetud piiravad meetmed ei võimalda tal kasutada isikute vaba liikumise õigust, kuna tal on keelatud lennata üle Prantsusmaa, Saksamaa või Belgia territooriumi. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/71 |
29. aprillil 2022 esitatud hagi – Ismailova versus nõukogu
(Kohtuasi T-234/22)
(2022/C 237/92)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Gulbakhor Ismailova (Taškent, Usbekistan) (esindaja: advokaat J. Grand d’Esnon)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
esimese võimalusena tühistada:
|
|
— |
teise võimalusena tühistada:
|
|
— |
igal juhul mõista Euroopa Liidu Nõukogult G. Ismailova kasuks välja 20 000 eurot vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 140 punktile b kohtukulude alusel, mis tal tekkisid oma huvide kaitsmiseks. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.
|
1. |
Esimese väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. |
|
2. |
Teise väite kohaselt on uued kriteeriumid, mille nõukogu määratles ja esitas nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsuses 2022/329/ÜVJP ja nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määruses (EL) 2022/330, õigusvastased. |
|
3. |
Kolmanda väite kohaselt on hageja kantud loetellu õigusvastaselt, kuna see kanne tugines õigusvastastel kriteeriumidel. |
|
4. |
Neljanda väite kohaselt on hageja kantud loetellu õigusvastaselt, sest ei ole tõendatud keskset kriteeriumi, et huvitatud isik toetab käimasolevat sõda Ukrainas. |
|
5. |
Viienda väite kohaselt on hageja kantud loetellu õigusvastaselt, kuna nõukogu ei järginud põhjendamiskohustust ja temal lasuvat tõendamiskoormist. |
|
6. |
Kuuenda väite kohaselt on hageja kantud loetellu õigusvastaselt, kuna nõukogu esitatud alused ei ole põhjendatud. |
|
7. |
Seitsmenda väite kohaselt on rikutud hageja omandiõigust. |
|
8. |
Kaheksanda väite kohaselt on rikutud hageja ettevõtlusvabadust ja liikumisvabadust. |
(1) Nõukogu 8. aprilli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/582, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 110, lk 55).
(2) Nõukogu 8. aprilli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/581, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (JO 2022, L 110, lk 3).
(3) Nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/329, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 50, lk 1).
(4) Nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/330, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 51, lk 1).
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/72 |
29. aprillil 2022 esitatud hagi – Russian Direct Investment Fund versus nõukogu
(Kohtuasi T-235/22)
(2022/C 237/93)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Russian Direct Investment Fund (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid K. Scordis ja A. Gavrielides)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
ELTL artikli 263 alusel tühistada nõukogu 1. märtsi 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/346, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (1) (edaspidi „vaidlustatud otsus“), ja nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määruse (EL), millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (2) (edaspidi „vaidlustatud määrus“, koos „vaidlustatud aktid“), osas, milles need nimetavad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle; |
|
— |
teise võimalusena, tunnistada ELTL artikli 277 alusel, et nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP (muudetud kujul) artikli 4b lõiked 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 833/2014 (muudetud kujul) artikli 2a lõiked 2 ja 4 ei ole kohaldatavad ja/või on tühised osas, milles need nimetavad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle, põhjusel, et need on ebaseaduslikud; ning tühistada vaidlustatud otsus ja vaidlustatud määrus osas, milles need nimetvad hagejat, puudutavad teda või neid kohaldatakse talle. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
|
1. |
Esimene väide, et hageja suhtes piiravate meetmete kohaldamiseks puudub „piisavalt kindel faktiline alus“. Nõukogu on ilmselgelt rikkunud oma kohustust tagada, et otsus kohaldada hagejale piiravaid meetmeid või temaga suhelda või koostööd teha oli võetud „piisavalt kindlal faktilisel alusel“. |
|
2. |
Teine väide, et on rikutud järgmisi hageja põhiõigusi: kaitseõigused ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele. Vaidlustatud akte vastu võttes on nõukogu rikkunud hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna
|
|
3. |
Kolmas väide, et on toimunud rikkumine, kuna hageja põhiõigust äritegevusega tegeleda on ebaproportsionaalselt piiratud. Nõukogu rikkus vaidlustatud akte vastu võttes hageja põhiõigust äritegevusega tegeleda, kuna
|
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/73 |
28. aprillil 2022 esitatud hagi – Intel Corporation versus komisjon
(Kohtuasi T-236/22)
(2022/C 237/94)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Intel Corporation Inc. (Wilmington, Delaware, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: D. Beard, J. Williams, Barristers-at-law ja advokaat B. Meyring)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
a. |
mõista komisjonilt välja 593 177 661,75 euro suurune hüvitis, mis vastab: intressile 1 060 000 000 euro suuruselt põhisummalt, 13. mai 2009. aasta otsuse C(2009) 3726 final (edaspidi „otsus“) vastuvõtmise kuu esimesel tööpäeval EKP poolt refinantseerimistehingutele kohaldatavas määras (st 1,25 %), mida suurendatakse 3,5 protsendipunkti võrra (või kui seda ei tehta, siis intressimääras, mida Euroopa Kohus peab kohaseks), ajavahemiku eest 13. augustist 2009 (Inteli poolt trahvi esialgse tasumise kuupäev) kuni 25. veebruarini 2022 (komisjoni poolt trahvi põhisumma tagasimaksmise kuupäev), millest arvestatakse maha komisjoni poolt Intelile juba tasutud intress 38 059 598,52 eurot; |
|
b. |
mõista komisjonilt välja intress eelmises punktis nõutud summalt ajavahemiku eest 25. veebruarist 2022 (komisjoni poolt trahvi põhisumma tagasimaksmise kuupäev), või teise võimalusena 28. aprillist 2022 (käesoleva hagi kuupäev), või kolmanda võimalusena käesoleva hagi kohta otsuse tegemise kuupäevast kuni kuupäevani, mil komisjon tegelikult maksab selle summa kohtuotsuse alusel, milles käesolev hagi rahuldatakse, EKP poolt refinantseerimistehingutele kohaldatavas määras, mida suurendatakse 3,5 protsendipunkti võrra, või kui seda ei tehta, siis intressimääras, mida Euroopa Kohus peab kohaseks; |
|
c. |
lisaks või teise võimalusena:
|
|
d. |
igal juhul mõista Inteli kohtukulud nendes menetlustes välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
|
1. |
Esiteks palub hageja ELTL artikli 268 alusel, koostoimes ELTL artikli 340 lõikega 2 ja põhiõiguste harta artikli 41 lõikega3, maksta kompensatsiooni ja sellest tuleneva intressi kahju eest, mis tekitati sellega, et Euroopa Komisjon keeldus maksmast Intelile viivist trahvi põhisummalt, mis maksti tagasi pärast kohtuotsusega T-286/09 RENV, ECLI:EU:T:2022:19 komisjoni 13. mai 2009. aasta otsuse C(2009) 3726 final, juhtumis COMP/C-3/37.990 Intel, artikli 2 tühistamist. Sellega seoses tugineb hageja nõudele võtta vajalikke meetmeid, mida eeldab trahvi tühistamise otsuse täitmine vastavalt ELTL artiklile 266, mis hõlmab viivise maksmist. |
|
2. |
Teiseks, lisaks või teise võimalusena palub hageja ELTL artikli 263 alusel tühistada kõik komisjoni otsused, milles keelduti tagastamast viivist eespool nimetatud määras, kuna on vastuolus ELTL artikliga 266. |
|
3. |
Kolmandaks palub hageja ELTL artikli 265 alusel kolmanda võimalusena, kuivõrd komisjon ei ole (vaatamata hageja taotlustele) asunud lõplikule seisukohale, tunnistada, et komisjon on tegutsenud õigusvastaselt, kui ta jättis Intelile maksmata nimetatud viivist ELTL artikli 266 alusel, ja kohustada komisjoni maksma seda viivist eespool nimetatud määras. |
|
4. |
Rangelt neljanda võimalusena väidab hageja, et igasugune vastupidine tõlgendus 2002., 2012. ja/või 2018. aasta määrus(t)est, mis jätaks välja viivise maksmise vastavalt ELTL artiklile 266, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Üldkohus, tooks kaasa selle, et asjakohased sätted rikuksid liidu esmast õigust. Neil asjaoludel esitab hageja, alternatiivselt ja tingimuslikult, alternatiivse õigusvastasuse väite ELTL artikli 266 ja ELTL artikli 277 alusel. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/75 |
29. aprillil 2022 esitatud hagi – Cherusci versus EUIPO – LexDellmeier (RIALTO)
(Kohtuasi T-239/22)
(2022/C 237/95)
Hagiavalduse keel: saksa
Pooled
Hageja: Cherusci Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindaja: advokaat G. Donath)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine pool apellatsioonikoja menetluses: LexDellmeier Intellectual Property Law Firm (München, Saksamaa)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk RIALTO – ELi kaubamärk nr 11 706 546
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 10. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 695/2021-2
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väited
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 lõike 1 rikkumine; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/75 |
3. mail 2022 esitatud hagi – OmniActive Health Technologies versus EUIPO – Pharmaselect International (LUTAMAX)
(Kohtuasi T-242/22)
(2022/C 237/96)
Hagiavalduse keel: inglise
Pooled
Hageja: OmniActive Health Technologies Ltd (Mumbai, India) (esindajad: solicitor M. Hawkins, advokaadid T. Dolde ja C. Zimmer)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pharmaselect International Beteiligungs GmbH (Viin, Austria)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk LUTAMAX – ELi kaubamärk nr 3 472 974
Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus
Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. veebruari 2022. aasta otsus liidetud asjades R 524/2021-1 ja R 649/2021-1
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus osaliselt niivõrd, kuivõrd sellega tuvastati ELi kaubamärgi nr 3472974 LUTAMAX registreeringu kehtivus „silmahaiguste ennetamiseks mõeldud meditsiiniliste või dieettoidulisandite (v.a veterinaarkasutuseks)“ osas; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt ja/või apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt, kui ta menetlusse astub. |
Väited
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 rikkumine; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 2 rikkumine. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/76 |
4. mail 2022 esitatud hagi – PGTEX Morocco versus komisjon
(Kohtuasi T-245/22)
(2022/C 237/97)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: PGTEX Morocco (Tanger, Maroko) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja T. Martin-Brieu)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tunnistada hagi vastuvõetavaks; |
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas komisjoni 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/302, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus“), ning |
|
— |
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
|
1. |
Esimene väide, et kostja rikkus assotsiatsioonilepingut ja alusmääruse artiklit 22 ning vaidlustatud määruse puhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, kuna sellega kehtestatakse dumpinguvastased meetmed hageja eksporditud Maroko sooduspäritolu klaaskiust kanga suhtes, tegemata üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli kohaselt kindlaks, et import oli dumpinguhinnaga, ning ilma, et need meetmed oleksid üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli kohaldamise lepinguga kooskõlas. |
|
2. |
Teine väide, et kostja ei esitanud põhjendusi, rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele, tegi ilmseid hindamisvigu ning toimis alusmääruse artikli 18 lõikeid 1 ja 3 rikkudes, kui ta kohaldas fakte hageja vastu. |
|
3. |
Kolmas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus õigust heale haldusele ja rikkus alusmääruse artikli 13 lõiget 1, kui ta leidis, et hageja asutamiseks ei olnud piisavat alust ega majanduslikku põhjendust; ning |
|
4. |
Neljas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ning toimis rikkudes õigust heale haldusele, diskrimineerimiskeelu põhimõtet, võrdse kohtlemise põhimõtet ning alusmääruse artikli 13 lõikeid 1 ja 2, kui ta tugines tuvastusele, et Marokos toimunud tootmisprotsess kujutas endast „kokkupanemist“. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/77 |
4. mail 2022 esitatud hagi – PGTEX Morocco versus komisjon
(Kohtuasi T-246/22)
(2022/C 237/98)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: PGTEX Morocco (Tanger, Maroko) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja T. Martin-Brieu)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tunnistada hagi vastuvõetavaks; |
|
— |
tühistada hagejat puudutavas osas komisjoni 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/301, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus“); |
|
— |
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
|
1. |
Esimene väide, et kostja rikkus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (edaspidi „assotsiatsioonileping“) ja määruse (EL) 2016/1037 (edaspidi „alusmäärus“) artiklit 33 ning kuritarvitas võimu, kui ta kehtestas tasakaalustava tollimaksu, võtmata arvesse, et hageja eksporditud klaaskiust kangas oli Maroko sooduspäritolu. |
|
2. |
Teine väide, et kostja ei esitanud põhjendusi, rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele, tegi ilmseid hindamisvigu ning toimis alusmääruse artikli 28 lõikeid 1 ja 3 rikkudes, kui ta kohaldas fakte hageja vastu. |
|
3. |
Kolmas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus õigust heale haldusele ja rikkus alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kui ta leidis, et hageja asutamiseks ei olnud piisavat alust ega majanduslikku põhjendust. |
|
4. |
Neljas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ning toimis rikkudes õigust heale haldusele, diskrimineerimiskeelu põhimõtet, võrdse kohtlemise põhimõtet ning alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kui ta tugines tuvastusele, et Marokos toimunud tootmisprotsess kujutas endast „kokkupanemist“; ning |
|
5. |
Viies väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ning toimis rikkudes subsiidiumivastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kui ta leidis, et hageja klaaskiust kangaga seoses saadakse endiselt kasu subsiidiumist, mida antakse Hiina klaaskiust kanga tootjatele. |
|
20.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 237/78 |
9. mail 2022 esitatud hagi – Groschopp versus EUIPO (Sustainability through Quality)
(Kohtuasi T-253/22)
(2022/C 237/99)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Groschopp AG Drives & More (Viersen, Saksamaa) (esindaja: advokaat R. Schiffer)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Andmed EUIPO menetluse kohta
Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi Sustainability through Quality taotlus – registreerimistaotlus nr 18 158 368
Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 1. märtsi 2022. aasta otsus asjas R 1076/2020-5
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt. |
Väited
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine. |