KOMISJONI SOOVITUS,

10. juuni 2022,

nanomaterjali määratluse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 229/01)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selle kindlaks määramisel, kas teatavat materjali tuleks ELis õiguslikel ja poliitilistel eesmärkidel käsitada nanomaterjalina, on lähtutud komisjoni soovitusest 2011/696/EL, (1) mis on toetanud määratluse tõhusat ja järjepidevat rakendamist kõigis sektorites. Soovituses 2011/696/EL viidatakse nanomaterjali määratluse hilisemale ülevaatamisele, võttes arvesse kogemusi ja teaduse arengut.

(2)

Komisjon korraldaski ajavahemikul 2013–2021 soovituse 2011/696/EL läbivaatamise, mis käsitles nanomaterjali määratluse eesmärki, kohaldamisala, selgust ja kasutamist. Eelkõige keskenduti läbivaatamisel sellele, kas osakeste arvulist suurusjaotust iseloomustavat piirmäära 50 % tuleks tõsta või langetada ning kas lisada nanoskaalas sisemise või pindmise struktuuriga materjalid, nagu keerulised nanokomponentidega materjalid, sealhulgas nanopoormaterjalid ja nanokomposiitmaterjalid, mida mõnes sektoris kasutatakse.

(3)

Soovituses 2011/696/EL esitatud nanomaterjali määratluse läbivaatamise aluseks olnud tehniliste ja teaduslike asjaolude kokkuvõte avaldati komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud poliitikakujundamist toetavates aruannetes („Science for Policy Reports“) „Towards a review of the EC Recommendation for a definition of the „nanomaterial““ (1., (2) 2 (3). ja 3 (4). osa), milles käsitletakse sidusrühmade kogemusi määratluse rakendamisel ja võimalike läbivaatamist vajavate küsimuste kindlakstegemisel. Lisaks avaldas Teadusuuringute Ühiskeskus kaks aruannet, milles anti suuniseid määratluse rakendamise kohta, (5) , (6) sealhulgas teavet asjakohaste arengusuundade kohta Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) standardite väljatöötamises, komisjoni seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi projekti „Nanodefine“ tulemuste kohta (7), ja üldsusele kättesaadavat lisateavet.

(4)	Määratluse võimalike muudatuste teemal konsulteeriti konkreetsete sidusrühmadega 6. maist kuni 30. juunini 2021. Komisjon võttis konsultatsiooni käigus saadud teavet arvesse nanomaterjali määratluse läbivaatamisel.

(5)	Läbivaatamise ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemusi ning tehtud muudatuste kirjeldust ja põhjendusi on selgitatud käesolevale soovitusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2022)150.

(6)	Tuleks soovitada nanomaterjali määratlust (edaspidi „määratlus“), mis on asjakohane liidu poliitika ja õigusaktide üldises kontekstis ning hõlmab looduslikke, juhuslikult tekkinud ja toodetud materjale.

(7)	Määratlus peaks põhinema kindlas suurusevahemikus olevate osakeste suhtarvul materjali osakeste arvulises suurusjaotuses välismõõtmete järgi, võtmata arvesse materjali võimalikke ohtlikke omadusi või riske inimeste tervisele ja keskkonnale.

(8)

Määratlus ja selle põhiterminid peaksid võimaluse korral põhinema olemasolevatel teaduslikult määratletud standardterminitel, mille on vastu võtnud rahvusvahelised organisatsioonid (ISO, CEN). Määratluses kasutatavad põhiterminid peaksid olema piisavalt konkreetsed ja võimaldama määratluse praktilist rakendamist liidu õiguslikus kontekstis. Rakendamist tuleks toetada suunistega, mille peaks töötama välja Teadusuuringute Ühiskeskus ja mida tuleks ajakohastada vastavalt teaduse ja tehnika arengule ning nendes tuleks loetleda soovitatavad mõõtmismeetodid ja parimatele tavadele vastavad vahendid7.

(9)

Mõiste „nanomaterjal“ peaks hõlmama materjale, mis koosnevad tahketest osakestest, mis esinevad eraldi või on seotud kämpudesse või pahmadesse. Rõhutamaks, et need osakesed on materjali peamine koostisosa, tuleks kasutada mõistet „koosnevad“, mitte „sisaldavad“. Materjali võimalikud muud koostisosad, mis ei ole tahked osakesed (nt stabiilsuse säilitamiseks vajalikud lisaained või lahustid, mida on võimalik materjalist eraldada osakeste suurusjaotust mõjutamata) on (nano)materjali osad, kuid neid ei tuleks võtta arvesse selle hindamisel, kas materjal on nanomaterjal.

(10)	Määratlusest tuleks välja jätta mittetahked (st vedelad ja gaasilised) osakesed. Nii tagatakse, et mittetahkete osakeste (nagu mitsellid või nanoskaalas piisad emulsioonides või aerosoolides) välismõõtmete suur muutlikkus ei takista välismõõtme kasutamist määratluse määrava tunnusena.

(11)

Määratlus ei tohiks hõlmata suuri tahkeid tooteid või komponente, isegi kui neil on nanoskaalas sisemine struktuur või pinnastruktuur, näiteks pinnakatted, teatavad keraamilised materjalid ja keerukad nanokomponendid, sealhulgas nanopoormaterjalid ja nanokomposiitmaterjalid. Osa neist toodetest või komponentidest võib olla valmistatud nanomaterjale kasutades ja võib koguni neid sisaldada.

(12)	Määratluses tuleks ka edaspidi järgida komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee 2010. aasta arvamust (8) ja määratleda „nanoskaala“ suurusvahemikuna 1–100 nm.

(13)

Määratluse läbivaatamisel ei leitud teaduslikke tõendeid selle kohta, et nanoskaalas välismõõtmetega osakeste suhtarvu piirmäära 50 % tuleks tõsta või langetada, et lahendada konkreetseid probleeme või et hõlmata või välistada teatavat liiki materjale. Soovituses 2011/696/EL sätestatud piirmäära vaikeväärtuse paindlikkus konkreetsetes olukordades tuleks välja jätta, et tagada regulatiivne järjepidevus ja sidusus ning hoida ära olukorda, kus konkreetset materjali käsitatakse ühes õigusraamistikus nanomaterjalina, kuid teises mitte; seeläbi hoitakse ära õiguskindlusetus ettevõtjate, tarbijate ja reguleerivate asutuste jaoks.

(14)

Määratluse alla peaksid kuuluma nii eraldi osakesed kui ka pahmades või kämpudes tuvastatavad osakesed. Määratluse läbivaatamisel rõhutati, et võib olla väga keeruline kämpudes sisalduvaid osakesi tuvastada ja mõõta. Seega on täiend „tuvastatavad“ seotud nende tuvastamise praktiliste kaalutlustega. Neid kaalutlusi tuleks suunistes täpsemalt käsitleda.

(15)	Mõiste „osake“ tuleks määratleda kui väga väike selgete füüsiliste piiridega aineosa, seega vastavalt standardis ISO 26824:2013 määratletud osakese mõistele. Suunistes tuleks täpsemalt selgitada osakese määratluse tehnilisi aspekte, näiteks seoses osakese liikuvusega.

(16)	Üksikut molekuli, sealhulgas makromolekuli, näiteks valgumolekuli, mis võib olla suurem kui 1 nm, ei tohiks käsitada osakesena. Erandjuhtudel võib see eristus sõltuda mõiste „üksik molekul“ täpsest tõlgendusest. Näidisjuhtumid ja selgitused tuleks esitada suunistes.

(17)

Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee märkis, et suurusvahemiku 1–100 nm sätestamise tulemusena võib juhtuda, et mõnd materjali, näiteks (nano)torusid, mille läbimõõt on alla 1 nm ja pikkus üle 100 nm, ei loeta nanomaterjaliks. Selle võimaliku puudujäägi parandamiseks hõlmas soovituses 2011/696/EL esitatud määratlus nanomaterjalina fullereene, grafeenihelbeid ja ühekordse seinaga süsiniknanotorusid, mille üks või mitu välismõõdet on alla 1 nm. Siiski võivad ka teistel materjalidel olla nende süsinikupõhiste materjalidega samad suurusomadused. Samuti on tõenäoline, et teaduse arengu ja innovatsiooni tulemusel saadakse veel sarnaseid materjale, mis nõuaks määratluse kohaldamisala korrapärast ja pidevat ajakohastamist. Et seda ära hoida, peaks määratlusega hõlmama selle nanoskaalas osakeste koguarvu hulka, mida 50 % piirmääraga võrreldakse, ka kõik sellised tahked osakesed, mille vähemalt üks välismõõde on väiksem kui 1 nm ja teistest mõõtmetest vähemalt üks on suurem kui 100 nm.

(18)

Kuna kõigis mõistlikult prognoositavates asjakohastes olukordades on palju vähem osakesi, mille vähemalt kaks ortogonaalset välismõõdet on suuremad kui 100 μm, ei mõjuta sellised osakesed oluliselt 1–100 nm suuruste osakeste suhtelist osa osakeste koguarvus ega muuda seetõttu oluliselt materjalide klassifitseerimist. Määratlus peaks võimaldama piirata osakeste arvulise suurusjaotuse kindlaksmääramist ainult nende osakestega, mille vähemalt kaks ortogonaalset välismõõdet on alla 100 μm, tingimusel et selline valik dokumenteeritakse koos asjakohaste mõõtmistulemustega. Selle võimaluse praktilist rakendamist tuleks kirjeldada suunistes.

(19)

Kogemused on näidanud, (9) et eripinna kasutamine asendusnäitajana nanomaterjali kindlakstegemisel võib põhjustada tõlgenduslikke ja tehnilisi raskusi – näiteks seetõttu, et suur eripind võib olla tingitud pigem sisemisest nanostruktuurist kui suurest arvust väikestest koostisosakestest. Seepärast tehti määratluse läbivaatamisel kindlaks, et sellega seotud võimalus, millele on osutatud soovituse 2011/696/EL punktis 5, ei ole asjakohane ja see tuleks nanomaterjali määratlevate tunnuste hulgast välja jätta.

(20)

Projekt „NanoDefine“9 näitas suure hulga eri tööstusmaterjalide põhjal, et klassifitseerides mitte-nanomaterjale osakeste arvulise suurusjaotuse mediaanväärtuse alusel ei teki vastuolusid klassifitseerimisega tingimuse alusel, et eripind ruumalaühiku kohta on väiksem kui 6 m2/cm3 (isegi kui osakeste kuju ei ole teada). Seetõttu ei tuleks materjali, mille eripind ruumalaühiku kohta on väiksem kui 6 m2/cm3, käsitada nanomaterjalina.

(21)	Seepärast tuleks soovituses 2011/696/EL esitatud nanomaterjali määratlust ajakohastada.

(22)	Teaduse ja tehnika areng jätkub ning võib mõjutada nanomaterjali tuvastamiseks kasutatavate asjaolude põhjendusi. Seepärast tuleks kaaluda määratluse läbivaatamist alati, kui uued teaduslikud tõendid või regulatiivsed kogemused näitavad, et määratlus ei ole enam asjakohane.

(23)

Määratlus ei tohiks mõjutada ega kajastada ühegi liidu õigusakti kohaldamisala ega selliste sätete kohaldamisala, millega kehtestatakse mõnele materjalirühmale lisa- või erinõuded (sealhulgas ohutusnõuded). Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks jätta teatavad materjalid konkreetsete õigusaktide või õigusnormide kohaldamisalast välja isegi siis, kui need on käesoleva soovituse kohaselt nanomaterjalid. Samuti võib osutuda vajalikuks töötada nanomaterjale käsitlevate konkreetsete liidu õigusaktide või õigusnormide kohaldamisalas välja regulatiivsed nõuded muude materjalide kohta, mis ei kuulu käesoleva soovituse määratluse alla. Sellistes õigusaktides tuleks siiski püüda teha vahet nanomaterjalil ja sellisesse alarühma kuuluval materjalil, et säiliks kooskõla määratlusega ja sellest tulenevalt ka muude õigusaktidega.

(24)

Käesolevas soovituses esitatud määratlus võib nanotehnoloogia toodetega seotud materjalide või küsimuste käsitlemisel täita erinevaid poliitilisi, seadusandlikke ja teadusuuringutega seotud eesmärke. Seda võib koguni kasutada mõnes muus komisjoni või liidu seadusandja poolt vastu võetavas õigusaktis, milles esitatakse nanomaterjali määratlus horisontaalse poliitika ja seadusandliku kasutuse jaoks; sel juhul selline õigusakt asendab käesoleva soovituse.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1

„Nanomaterjal“ on looduslik, juhuslikult tekkinud või toodetud materjal, mis koosneb tahketest osakestest, mis esinevad kas eraldi või tuvastatavate osakestena pahma või kämbu kujul, ning mille puhul 50 % või rohkem neist osakestest arvulises suurusjaotuses vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: (a) osakese üks välismõõde või mitu välismõõdet on suurusvahemikus 1–100 nm; (b) osake on pikliku kujuga, näiteks varras, kiud või toru, mille kaks välismõõdet on väiksemad kui 1 nm ja kolmas mõõde on suurem kui 100 nm; (c) osake on plaadikujuline, kusjuures üks välismõõde on väiksem kui 1 nm ja teised mõõtmed on suuremad kui 100 nm. Osakeste arvulise suurusjaotuse määramisel ei ole vaja arvesse võtta osakesi, mille vähemalt kaks ortogonaalset välismõõdet on suuremad kui 100 μm. Materjali, mille eripind ruumalaühiku kohta on väiksem kui 6 m2/cm3, ei käsitata siiski nanomaterjalina.

2.

Punkti 1 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „osake“ – väga väike selgete füüsiliste piiridega aineosa; üksikuid molekule ei loeta osakesteks; (b) „kämp“ – osake, mis koosneb tugevasti seotud või liitunud osakestest; (c) „pahm“ – nõrgalt seotud osakeste või kämpude kogum, mille välispindala on ligikaudu võrdne selle üksikute koostisosade pindalade summaga.

3.

Nanotehnoloogia toodetega seotud materjalide või küsimuste käsitlemisel soovitatakse, et mõiste „nanomaterjal“ määratlust, mis on sätestatud viimases komisjoni või liidu seadusandja poolt vastu võetud soovituses või muus õigusaktis, milles on esitatud nanomaterjali määratlus horisontaalse poliitika ja seadusandliku kasutuse jaoks, kasutaksid (a) komisjon, kui ta valmistab ette õigusakte, poliitikaprogramme või teadusprogramme ning kui ta rakendab selliseid õigusakte või programme ka koos teiste liidu institutsioonide ja ametitega; (b) liikmesriigid, kui nad valmistavad ette ja rakendavad õigusakte, poliitikaprogramme või teadusprogramme, ning (c) ettevõtjad, kui nad valmistavad ette ja viivad ellu oma tegevuspõhimõtteid ja teadusuuringuid.

4.	Käesoleva soovitusega ajakohastatakse soovitust 2011/696/EL.

---

(1)  Komisjoni 18. oktoobri 2011. aasta soovitus 2011/696/EL nanomaterjali määratluse kohta (ELT L 275, 20.10.2011, lk 38).

(2)  „Towards a review of the EC Recommendation for a definition of the term „nanomaterial““; 1. osa: „Compilation of information concerning the experience with the definition“, EUR 26567 EN doi:10.2788/36237 (2014).

(3)  „Towards a review of the EC Recommendation for a definition of the term „nanomaterial““; 2. osa: „Assessment of collected information concerning the experience with the definition“, EUR 26744 EN, doi: 10.2787/97286 (2014).

(4)  „Towards a review of the EC Recommendation for a definition of the term „nanomaterial““; 3. osa: „Scientific-technical evaluation of options to clarify the definition and to facilitate its implementation“, EUR 27240 EN, doi:10.2788/678452 (2015).

(5)  „An overview of concepts and terms used in the European Commission’s definition of nanomaterial“; EUR 29647 EN, doi:10.2760/459136 (2019).

(6)  „Identification of nanomaterials through measurements“, EUR 29942 EN, doi:10.2760/053982 (2019).

(7)  „The NanoDefine Methods Manual“; EUR 29876 EN, doi:10.2760/79490 (2020).

(8)  http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/ scenihr_o_032.pdf

(9)  Projekti „NanoDefine“ hindamisaruanne „Evaluation report on the applicability ranges of the volume specific surface area (VSSA) method and the quantitative relation to particle number-based size distribution for real-world samples. Deliverable number 3.5, 2015“ ja „Reliable nanomaterial classification of powders using the volume-specific surface area method“, J Nanopart Res 19, 61 (2017); doi: 10.1007/s11051-017-3741-x

Euro vahetuskurss (1)

13. juuni 2022

(2022/C 229/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0455
JPY	Jaapani jeen	140,51
DKK	Taani kroon	7,4397
GBP	Inglise nael	0,85850
SEK	Rootsi kroon	10,6160
CHF	Šveitsi frank	1,0375
ISK	Islandi kroon	138,70
NOK	Norra kroon	10,3222
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,724
HUF	Ungari forint	399,30
PLN	Poola zlott	4,6373
RON	Rumeenia leu	4,9459
TRY	Türgi liir	18,0495
AUD	Austraalia dollar	1,4998
CAD	Kanada dollar	1,3435
HKD	Hongkongi dollar	8,2071
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6635
SGD	Singapuri dollar	1,4538
KRW	Korea vonn	1 349,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8070
CNY	Hiina jüaan	7,0434
HRK	Horvaatia kuna	7,5215
IDR	Indoneesia ruupia	15 376,17
MYR	Malaisia ringit	4,6195
PHP	Filipiini peeso	55,720
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,425
BRL	Brasiilia reaal	5,2785
MXN	Mehhiko peeso	21,2102
INR	India ruupia	81,6060

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. juuli 2022

(Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (1) artiklile 10)

(2022/C 229/03)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 192, 11. mai 2022, lk 91.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.7.2022	…	0,02	0,02	0,00	0,02	5,73	0,02	0,44	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,26	6,24	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	5,81	0,02	5,10	0,50	0,02	0,02	1,19
1.6.2022	30.6.2022	-0,19	-0,19	0,00	-0,19	4,85	-0,19	0,24	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	0,26	6,24	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	-0,19	4,88	-0,19	4,40	0,22	-0,19	-0,19	1,02
1.5.2022	31.5.2022	-0,35	-0,35	0,00	-0,35	4,85	-0,35	0,08	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	0,26	5,40	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	-0,35	4,06	-0,35	3,38	0,08	-0,35	-0,35	0,86
1.4.2022	30.4.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	4,00	-0,49	0,00	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	4,66	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	3,42	-0,49	3,38	-0,01	-0,49	-0,49	0,66
1.3.2022	31.3.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	4,00	-0,49	-0,03	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	4,02	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	2,85	-0,49	2,74	-0,04	-0,49	-0,49	0,66
1.2.2022	28.2.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	3,29	-0,49	-0,03	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	3,17	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	2,04	-0,49	2,74	-0,05	-0,49	-0,49	0,66
1.1.2022	31.1.2022	-0,49	-0,49	0,00	-0,49	2,49	-0,49	-0,01	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	0,26	2,38	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	-0,49	1,21	-0,49	2,27	-0,03	-0,49	-0,49	0,51

---

(1)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (1) artikli 2 punktis 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu

(2022/C 229/04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele esitatakse korrapäraselt ajakohastatud teave ka rände ja siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

PRANTSUSMAA

Väljaandes ELT C 483, 1.12.2021, lk 19 avaldatud teabe asendamine.

Õhupiir

(1)	Ajaccio – Napoléon-Bonaparte

(2)	Albert-Bray

(3)	Angers-Marcé

(4)	Angoulême-Brie-Champniers

(5)	Annecy-Methet

(6)	Auxerre-Branches

(7)	Avignon-Caumont

(8)	Bâle-Mulhouse

(9)	Bastia-Poretta

(10)	Beauvais-Tillé

(11)	Bergerac-Dordonge-Périgord

(12)	Béziers-Vias

(13)	Biarritz – Pays Basque

(14)	Bordeaux-Mérignac

(15)	Brest-Bretagne

(16)	Brive-Souillac

(17)	Caen-Carpiquet

(18)	Calais-Dunkerque

(19)	Calvi – Sainte-Catherine

(20)	Cannes-Mandelieu

(21)	Carcassonne-Salvaza

(22)	Châlons-Vatry

(23)	Chambéry – Aix-les-Bains

(24)	Châteauroux-Déols

(25)	Cherbourg-Mauperthus

(26)	Clermont-Ferrand-Auvergne

(27)	Colmar-Houssen

(28)	Deauville-Normandie

(29)	Dijon-Longvic

(30)	Dinard-Pleurtuit-Saint-Malo

(31)	Dôle-Tavaux

(32)	Epinal-Mirecourt

(33)	Figari – Sud Corse

(34)	Grenoble – Alpes-Isère

(35)	Hyères-le Palivestre

(36)	Paris – Issy-les-Moulineaux

(37)	La Môle – Saint-Tropez (avatud 1. juulist 15. oktoobrini)

(38)	La Rochelle – Ile de Ré

(39)	La Roche-sur-Yon

(40)	Laval-Entrammes

(41)	Le Castellet (avatud 1. juunist 31. juulini. Erakorraliselt avatud 22.–31. oktoobrini 2022)

(42)	Le Havre – Octeville

(43)	Le Mans – Arnage

(44)	Le Touquet – Côte ďOpale

(45)	Lille-Lesquin

(46)	Limoges-Bellegarde

(47)	Lorient – Lann-Bihoué

(48)

Lyon-Bron

(49)	Lyon – Saint-Exupéry

(50)	Marseille-Provence

(51)	Metz-Nancy-Lorraine

(52)	Monaco kopteriväljak

(53)	Montpellier-Méditérranée

(54)	Nantes-Atlantique

(55)	Nice – Côte d’Azur

(56)	Nîmes-Garons

(57)	Orléans-Bricy

(58)	Orléans – Saint-Denis-de-l’Hôtel

(59)	Paris – Charles de Gaulle

(60)	Paris – le Bourget

(61)	Paris-Orly

(62)	Pau-Pyrénées

(63)	Perpignan-Rivesaltes

(64)	Poitiers-Biard

(65)	Quimper-Pluguffan (avatud mai algusest septembri alguseni)

(66)	Rennes – Saint-Jacques

(67)	Rodez-Aveyron

(68)	Rouen – Vallée de Seine

(69)	Saint-Brieuc-Armor

(70)	Saint-Etienne Loire

(71)	Saint-Nazaire-Montoir

(72)	Strasbourg-Entzheim

(73)	Tarbes-Lourdes-Pyrénées

(74)	Toulouse-Blagnac

(75)	Toulouse-Francazal

(76)	Tours – Val de Loire

(77)	Troyes-Barberey

(78)	Valence – Chabeuil (alates 1. juunist 2021)

Merepiir

(1)

Ajaccio

(2)

Bastia

(3)

Bayonne

(4)

Bordeaux

(5)

Boulogne

(6)

Brest

(7)	Caen-Ouistreham

(8)

Calais

(9)	Cannes – Vieux Port

(10)

Carteret

(11)

Cherbourg

(12)

Dieppe

(13)

Douvres

(14)

Dunkerque

(15)

Granville

(16)

Honfleur

(17)	La Rochelle – La Pallice

(18)

Le Havre

(19)	Les Sables-d’Olonne-Port

(20)

Lorient

(21)

Marseille

(22)	Monaco – Port de la Condamine

(23)	Nantes – Saint-Nazaire

(24)

Nice

(25)	Port-de-Bouc-Fos / Port-Saint-Louis

(26)	Port-la-Nouvelle

(27)	Port-Vendres

(28)

Roscoff

(29)

Rouen

(30)	Saint-Brieuc

(31)	Saint-Malo

(32)

Sète

(33)

Toulon

Maismaapiir

(1)	Raudteejaam Bourg-Saint-Maurice (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani)

(2)	Raudteejaam Moûtiers (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani)

(3)	Raudteejaam Ashford International

(4)	Cheriton/Coquelles

(5)	Raudteejaam Chessy – Marne-la-Vallée

(6)	Raudteejaam Fréthun

(7)	Raudteejaam Lille-Europe

(8)	Raudteejaam Paris-Nord

(9)	Raudteejaam St-Pancras

(10)	Raudteejaam Ebbsfleet

(11)	Pas de la Case-Porta

(12)	Raudteejaam TGV Roissy – lennujaam

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 247, 13.10.2006, lk 25.

ELT C 77, 5.4.2007, lk 11.

ELT C 153, 6.7.2007, lk 22.

ELT C 164, 18.7.2008, lk 45.

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 16.

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9.

ELT C 200, 6.8.2008, lk 10.

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

ELT C 3, 8.1.2009, lk 10.

ELT C 37, 14.2.2009, lk 10.

ELT C 64, 19.3.2009, lk 20.

ELT C 99, 30.4.2009, lk 7.

ELT C 229, 23.9.2009, lk 28.

ELT C 263, 5.11.2009, lk 22.

ELT C 298, 8.12.2009, lk 17.

ELT C 74, 24.3.2010, lk 13.

ELT C 326, 3.12.2010, lk 17.

ELT C 355, 29.12.2010, lk 34.

ELT C 22, 22.1.2011, lk 22.

ELT C 37, 5.2.2011, lk 12.

ELT C 149, 20.5.2011, lk 8.

ELT C 190, 30.6.2011, lk 17.

ELT C 203, 9.7.2011, lk 14.

ELT C 210, 16.7.2011, lk 30.

ELT C 271, 14.9.2011, lk 18.

ELT C 356, 6.12.2011, lk 12.

ELT C 111, 18.4.2012, lk 3.

ELT C 183, 23.6.2012, lk 7.

ELT C 313, 17.10.2012, lk 11.

ELT C 394, 20.12.2012, lk 22.

ELT C 51, 22.2.2013, lk 9.

ELT C 167, 13.6.2013, lk 9.

ELT C 242, 23.8.2013, lk 2.

ELT C 275, 24.9.2013, lk 7.

ELT C 314, 29.10.2013, lk 5.

ELT C 324, 9.11.2013, lk 6.

ELT C 57, 28.2.2014, lk 4.

ELT C 167, 4.6.2014, lk 9.

ELT C 244, 26.7.2014, lk 22.

ELT C 332, 24.9.2014, lk 12.

ELT C 420, 22.11.2014, lk 9.

ELT C 72, 28.2.2015, lk 17.

ELT C 126, 18.4.2015, lk 10.

ELT C 229, 14.7.2015, lk 5.

ELT C 341, 16.10.2015, lk 19.

ELT C 84, 4.3.2016, lk 2.

ELT C 236, 30.6.2016, lk 6.

ELT C 278, 30.7.2016, lk 47.

ELT C 331, 9.9.2016, lk 2.

ELT C 401, 29.10.2016, lk 4.

ELT C 484, 24.12.2016, lk 30.

ELT C 32, 1.2.2017, lk 4.

ELT C 74, 10.3.2017, lk 9.

ELT C 120, 13.4.2017, lk 17.

ELT C 152, 16.5.2017, lk 5.

ELT C 411, 2.12.2017, lk 10.

ELT C 31, 27.1.2018, lk 12.

ELT C 261, 25.7.2018, lk 6.

ELT C 264, 26.7.2018, lk 8.

ELT C 368, 11.10.2018, lk 4.

ELT C 459, 20.12.2018, lk 40.

ELT C 43, 4.2.2019, lk 2.

ELT C 64, 27.2.2020, lk 17.

ELT C 231, 14.7.2020, lk 2.

ELT C 58, 18.2.2021, lk 35.

ELT C 81, 10.3.2021, lk 27.

ELT C 184, 12.5.2021, lk 8.

ELT C 219, 9.6.2021, lk 9.

ELT C 279, 13.7.2021, lk 4.

ELT C 290, 20.7.2021, lk 10.

ELT C 380, 20.9.2021, lk 3.

ELT C 483, 1.12.2021, lk 19.

ELT C 201, 18.5.2022, lk 82.

---

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  EÜT L 77, 23.3.2016, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 229/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„VACA GALLEGA – BUEY GALLEGO“

ELi nr: PGI-ES-02308 – 27.4.2017

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus

„Vaca Gallega – Buey Gallego“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimele vastava toote kirjeldus

Järgmist tõugu galiitsia lehmade ja härgade värske liha: galiitsia valge, galiitsia pruun (Cachena, Caldelana, Frieiresa, Limiana ja Vianesa tõug), Asturiana de los Valles, Limousin, Blonde d’Aquitaine, friisi tõug ja pruunid Alpi tõud, kas puhtatõulised või nende ristandid.

Soo, vanuse ja tootmissüsteemi alusel eristatakse järgmist liiki loomi:

a)

lehmad: emased veised, kes on enne tapmist vähemalt korra poeginud. Liha värvus on punasest kirsipunaseni ning selles on peened rasvaviirud. Rasva värvus on kreemikasvalgest kollakasvalgeni; rasv on tugeva struktuuriga ja katsumisel tihkete kiududega; — rümpade lihakusklass: E, U, R ja O (v.a O-); Galiitsia pruuni tõugu kuuluvate veiste puhul ei võeta lihakusklassi arvesse; — rasvasusklass: 5, 4 ja 3;

b)

härjad: isased veised, kes kastreeritakse enne üheaastaseks saamist ja kes on tapmise ajal vähemalt 48 kuu vanused. Nende liha värvus on punasest purpurpunaseni ning see on selgelt rasvaviiruline. Rasva värvus on pärlvalgest kollaseni; rasv on tugeva struktuuriga ja katsumisel tihkete kiududega; — rümpade lihakusklass: E, U ja R; — rasvasusklass: 5 ja 4.

Lihal „Vaca Gallega – Buey Gallego“ on selle rasvasuse tõttu loomarasva lõhn (rümpade keskmine lihasisene rasvasisaldus on üle 5,6 %); liha on õrn ja mahlakas; sellel on märgatav ja püsiv lihamaitse ning kergelt happeline järelmaitse.

Rümbad, veerandrümbad, seljatükid ja muud tükid, mis on mõeldud fileerimiseks ning tarbijatele müümiseks värskelt ja tükkidena, tuleb müügiks pakkuda jahutatult. Külmutamise korral kaotavad need kaitstud geograafilise tähise kaitse.

Sõna „selección“ võib kasutada selleks, et tähistada nii liha „Vaca Gallega“ kui ka liha „Buey Gallego“ tootmiseks mõeldud rümpadest pärit kaitstud geograafilise tähisega liha, mis on tuntud oma rasvaviirgude määra ja rasvakihi oranžikaskollase värvuse poolest ning mis vastab järgmistele nõuetele:

—	rümpade lihakusklass: E, U ja R+;

—	rasvasusklass: 5 ja 4+.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Tootliku elu ajal toituvad lehmad ja härjad karjamaal ning neile antakse värsket sööta (rohi ja teravili) ja kuivsööta (rohusilo, maisisilo ja hein), mida täiendatakse terade, kartuli, naeri, õlgede ja segasöödaga.

Pehme atlantiline kliima soodustab energia- ja proteiinirikka kvaliteetse sööda rikkaliku ja varajase saagi saamist, mis kindlustab loomade söödavaru. Arvestatakse ka sellega, et aastane keskmine loomkoormus ei tohi olla suurem kui 2 loomühikut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta.

Enamik kasutatavast söödast peab pärinema põllumajanduslikust majapidamisest endast ja vähemalt 80 % peab pärinema kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud geograafilisest piirkonnast. Galicia aasadel kasvavad liigid on peamiselt rohutaimed (aruhein, kastehein, nurmikad, raiheinad ja kerahein) ning vähemal määral liblikõielised taimed (ristik ja harilik nõiahammas). Sööda energiasisaldust täiendatakse küpse ja toore maisisilo ja teraviljajahuga.

Lõppetapis võib loomade toitu täiendada ka segasöödaga mahus kuni 1 kg kuivainet päevas ja 100 kg keskmise eluskaalu kohta. Selline sööt peab olema valmistatud taimset päritolu toorainest. See peab sisaldama vähemalt 80 % teravilja ja teraviljasaadusi, liblikõielisi taimi ja õliseemneid. Rangelt on keelatud kasutada tooteid, mis võivad mõjutada lehmade ja härgade tavapärast kasvurütmi, samuti ei või kasutada ümbertöödeldud loomseid kõrvalsaadusi.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lehmad ja härjad peavad olema sündinud, kasvatatud, nuumatud ja tapetud määratletud geograafilises piirkonnas ning rümpade tükeldamine peab toimuma samas piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet võib laagerdada, fileerida, pakendada ja märgistada reguleerivas asutuses registreeritud lihatöötlemisettevõttes või ettevõttes, mis on reguleeriva asutusega juba allkirjastanud koostöölepingu, millega on hõlmatud kaitstud toote kontroll, märgistamine ja turustamine.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõik rümbad, veerandrümbad, tükid ja portsud peavad kandma registreeritud nimetust „Vaca Gallega – Buey Gallego“ ja järgmist kaitstud geograafilise tähise logo:

sõnad „Vaca Gallega“ või „Buey Gallego“ (sõltuvalt liha tüübist) peavad olema igal sildil samal visuaalsel väljal kui registreeritud nimetus ja KGT logo, nagu näidatud allpool:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Vaca Gallega – Buey Gallego“ hõlmatud geograafiline piirkond on kogu Galicia autonoomne piirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise piirkonna ja liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ vahel rajaneb toote eripäral ja seda seost tugevdab toote maine.

Geograafilise piirkonna füüsilised tunnused ja looduslikud tegurid

Liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ tootmiseks sobilike lehmade ja härgade kasvatamine ja nuumamine on ajalooliselt seotud Galicia erilise geograafilise keskkonnaga, eeskätt sööda kasvatamiseks sobivate pinnase- ja kliimatingimustega.

Galicia maastikku iseloomustavad laiuvad künkad ja madalad mäed, mille kõrgus ületab harva 800 meetrit, ja nende vahel looklevad varjulised orud, tänu millele on karjamaal toitumine võimalik aasta ringi. Orgusid varustab veega suur jõgede võrgustik, mis niisutab pinnast ning tagab veistele ja härgadele joogivee. Vesi sisaldab suhteliselt suurel määral naatriumi ja kloriide, kuid vähe kaltsiumi, magneesiumi ja räni.

Pinnas asub peamiselt graniidil, kiltkivil ja savikildal, mida iseloomustab happesus ja orgaanilise aine rohkus. Kliima on mõõdukas ja tugevate ookeanimõjutustega; seda iseloomustavad mõõdukad temperatuurid (kaalutud keskmine on üle 13 oC) ja rohked sademed (üle 1 100 mm aastas).

Need keskkonnatingimused on loonud väga mitmekülgse taimestiku, mis koosneb peamiselt hemikrüptofüütidest ja kus on valdavalt esindatud kohaliku keskkonnaga kohandunud happelembesed liigid. Eelkõige tuleks esile tõsta looduslikke niidutaimi (peamiselt aruhein, kastehein, nurmikad, raiheinad ja kerahein), samuti liblikõielisi taimi (ristik ja harilik nõiahammas), millel on palju kohaliku geenibaasiga ökotüüpe ja sorte. Need taimed kasvavad piirkonnas hästi ja neid hinnatakse keskkonnatingimustega kohanemise pärast.

Sellised looduslikud tingimused toetavad sööda tootmist ning võimaldavad lehmi ja härgi toita valdavalt põllumajandusliku majapidamise enda ressurssidele tuginedes.

Ajaloolised ja inimtegurid

Lehmade ja härgade kasvatamine algas Galicias juba eelajaloolisel ajal. Alates 12. sajandist on olnud kasutusel tootmismeetod, mille raames kaasati lehmad ja härjad järkjärgult põllumajanduslike pereettevõtete töösse. Selle olulisus on olnud ilmne alates 18. sajandist, kui lehmad ja härjad töötasid põldudel ning saadeti elu lõpuetapis liha saamise eesmärgil nuumamisele. 16.–20. sajandil kasvatati kolmandik Hispaania kariloomadest Galicia piirkonnas.

20. sajandi keskpaigas viisid sõjajärgse perioodi raskused selleni, et pered jätkasid ellujäämiseks traditsiooniliste tootmistavade kasutamist; see tähendas, et säilitati üks kõnealuse toote kvaliteedi põhiaspekt, st eriline nuumamismeetod, milleks kasutatakse kohalikke ressursse. Loomakasvatus rajaneb jätkuvalt väikestel pereettevõtetel, mis säilitavad kariloomade, maa ja inimeste vahelist sümbioosi ning mis on pühendunud ühelt põlvkonnalt teisele pärandatud söötmistavade ja hoolikate majandamistavade järgimisele.

Kokkuvõttes on ajaloolased paljastanud nende lehmade ja härgade saladuse: sellega tegelevad väiketootjad, kellel on väikesed karjad, ning põldudel (kuid mitte ülemäära) ja oma tööea lõpus lautades töötavaid loomi nuumatakse hoolikalt värskete nurmikate ja muu söödaga. See nuumamismeetod, mis hõlmab lehmade ja härgade eest hoolitsemist ja mõõdukat füüsilist koormust ning levis järkjärgult üle kogu piirkonna, kusjuures on tõendeid, et seda meetodit on kasutatud sajandeid, parandab liha lõppkvaliteeti ja aitab seda teistest eristada. Liha maine oli selline, et juba 18. ja 19. sajandil tutvustasid paljud asjatundjad, nende seas ka Martín Sarmiento, N. Casas ja R. Jordana y Morera, Galiciat ja sealseid loomakasvatajaid kui eeskuju ülejäänud Hispaania jaoks: nende sõnul oli maa asustatud väikeste põllumajanduslike majapidamistega, kus olid ühendatud põllumajandus ja loomakasvatus, et luua rikkust, kasvatada kuningriigi parimaid loomi ja toota parimat liha.

Levinuim tootmismeetod on poolekstensiivne, sest see sobib Galicia maastiku ning põllumajandusettevõtete killustatuse ja väikese mastaabiga. Lehmad ja härjad toituvad tavaliselt päeval karjamaal ja neid hoitakse öösel laudas, kus neile antakse ka lisasööta.

Lehmade ja härgade nuumamise lõpetamiseks on enne tapmist vajalik vähemalt kuus kestev lõppetapp. Seetõttu hoitakse Galicia traditsiooni järgides loomi enne tapmist laudas või siis vähemalt piiratakse nende liikumist põldudel.

Toote eripära

Lihasisese rasvasisalduse keskmine protsent liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ valmistamiseks kasutatavates rümpades on üle 5,6 %, st oluliselt kõrgem kui teiste lehma- ja härjarümpade keskmine rasvasisaldus. Seda peetakse positiivseks teguriks, mis on oluline liha sensoorse kvaliteedi jaoks (maitse, õrnus, mahlasus ja maitseomadused).

Lihal „Vaca Gallega – Buey Gallego“ on hea lipiidide profiil, mida iseloomustab suur suhteline monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapete sisaldus. Lisaks on n-6/n-3 rasvhapete suhe suurepärane, sest see on keskmiselt madalam kui 2,05.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna, inimtegurite ja toote eripära vahel

Galicias kasutatav meetod on kombineeritud, st karjamaal toitumine vaheldub laudas toitmisega. Põllumajanduslikud majapidamised kasutavad söötmisel oma ressursse ja saagi ülejääke; tulemuseks on rasvaviiruline liha, mis paistab silma oma omaduste ja sensoorse kvaliteediga.

Sööt koosneb kuivsöödast, peamiselt väga produktiivsetest rohutaimedest ja liblikõielistest taimedest, mille ökotüüpe ja sorte peetakse kohaliku keskkonnaga kohanemise pärast väärtuslikeks. Need tegurid ning vähemalt kuus kuud kestev nuumamise lõppetapp, kus lehmade ja härgade sööda energiasisaldust täiendatakse küpse ja toore maisisilo, teraviljajahu ja segasöödaga, toovad kaasa selle, et liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ valmistamiseks kasutatavate rümpade lihasisene rasvasisalduse protsent on selline nagu eespool kirjeldatud, st suurem kui teiste rümpade puhul keskmiselt.

Tavapärane traditsioon lasta loomadel toituda karjamaal, anda neile toitu, mis koosneb söödast, millest 80 % on toodetud Galicias, kus on valdavad looduslikud happelembesed rohttaimede liigid, ning piirkonna vee keemiline koostis annavad liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ tootmiseks valmistatavatele rümpadele hea lipiidide profiili, kus on võrreldes küllastunud rasvhapetega ülekaalus monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. Need tegurid annavad lihale loomarasva lõhna, püsiva lihaka maitse ja pisut happelise järelmaitse, mis on kaitstud tootele iseloomulikud.

Seost geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel on kinnitatud dokumendis „Report certifying the link between the geographical area and the quality of Galician cow and steer meat“ (aruanne, mis tõestab seost geograafilise piirkonna ning Calicia lehma- ja härjaliha kvaliteedi vahel), mille koostas Fundación Centro Tecnolóxico da Carne (11.4.2016).

Maine

Tarbijad hindavad liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ ja sellele viidatakse sageli 19. ja 20. sajandi kokandustekstides. 1878. aastal ütles Museros y Rovira: „Liha on taine ja sellel on suurepärane maitse, mille tingib loomade sööt.“ 1894. aastal kirjeldas Hispaania kokandusajaloo tähtsaim gurmaan Ángel Muro liha järgmiselt: „Kvaliteetne veiseliha lehmadelt või härgadelt, intensiivse tumepunase värvi ja peente rasvaviirgudega.“

Paljude asjatundjate arvates on tegemist lihaga, mis kuulub maailma parimate sekka, seda nii paljude riikide lihadelikatesse müüvates lihakauplustes kui ka gastronoomiasektoris. (Oma veebisaidil www.stephanedecotterd.com kirjutas peakokk Stéphane Décotterd nii: „Le bœuf de Galice, la meilleure viande du monde?“ [„Galicia veiseliha: maailma parim liha?“], avaldatud 11.2.2017, ja ajakirjanik Manuel Darriba avaldas päevalehes El Mundo artikli pealkirjaga „El buey gallego. 1.600 kilos de la mejor carne del mundo“ [„Galicia härg: 1 600 kilo parimat liha maailmas“], avaldatud 8.11.2009.) Liha „Vaca Gallega – Buey Gallego“ on kuulus ja tunnustatud toode, mida tõestab asjaolu, et seda liha võib leida spetsiaalsetest lihakauplustest, tipprestoranide menüüst ja tuntud kokkade valmistatud roogadest.

Nii Hispaania kui ka rahvusvahelises meedias on kõnealuse liha kohta arvukalt viiteid, näiteks: ajakirjanik Carlos Herrera kirjutas ajakirjas XLSemanal: „…kui Iñaki baaris Balmasedas visati tükk liha grillile, siis tundus, nagu meie ees oleks avanenud taevaväravad. See oli tõeline Galicia veiseliha…“ (8.4.2018); ajakirjanik Marie-Claire Digby kirjutas päevalehes The Irish Times: „Parim veiseliha, mida peakokk Gareth Smith on iial söönud, pärines ühelt noist Galicia lehmadest…“ (2.12.2016). Liha on kiitnud ka paljud toidukriitikud (Mike Gibson, Killian Fox, Jay Rayner, Lydia Itoi, Jeffrey Steingarten, Jacob Richler, Janet Mendel jne), blogijad ja arvamuskujundajad, kes on keskendunud lehmadelt ja härgadelt saadud veiselihale.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://mediorural.xunta.gal/sites/default/files/produtos/en-tramitacion/Pliego-de-condiciones-IGP-Vaca-Gallega-Buey-Gallego-febreiro-2022.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2022/C 229/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Murazzano“

ELi nr: PDO-IT-0015-AM01 – 18.11.2020

KPN (X) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di Tutela del Formaggio Murazzano DOP (kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootjate ühendus), via Piazza Oberto, 1 – 12060 Bossolasco (CN), Itaalia. E-post: consorzio.murazzano@gmail.com; sertifitseeritud E-post: consorziomurazzano@sicurezzapostale.it.

Juustutootjate ühendus Consorzio di Tutela del Formaggio Murazzano DOP ühendab kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootjaid ja sellel on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta dekreedi nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõendid

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: tootespetsifikaadi muutmine; kontrolli käsitleva artikli ümbersõnastamine ja kontrollorgani andmete lisamine

4.   Muudatus(t)e liik

☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☒	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

5.   Muudatus(ed)

Esmalt tuleb märkida, et juustu „Murazzano“ tootespetsifikaadi muutmise peamine põhjus on soov koondada kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ eeskirjad ühte dokumenti ja lisada teatav teave, mis toote registreerimisel puudus, viies seega tootespetsifikaadi ja koonddokumendi õigusaktide nõuetega kooskõlla.

Juust „Murazzano“ registreeriti kaitstud päritolunimetusena 26. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/96 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklile 17. Dokumendid, mille alusel kõnealune toode registreeriti, olid presidendi 30. juuni 1983. aasta dekreet nr 334, millega asjaomast päritolunimetust Itaalias tunnustati, neljaleheküljeline dokument „Murazzano D.O.P“ („Murazzano KPN“) ja kokkuvõte.

Tootespetsifikaat on praegu jagatud kolmeks artikliks: artiklis 1 käsitletakse toote nimetuse tunnustamist; artiklis 2 määratakse kindlaks tunnustatud toode, selle tootmismeetodid ja omadused; artiklis 3 määratakse kindlaks tootmispiirkond.

Kokkuvõte sisaldab teavet toote nimetuse, toote kirjelduse, geograafilise piirkonna, tootmismeetodi ja geograafilise piirkonnaga seose kohta ning mõningaid andmeid märgistuse ja kontrolli kohta.

Toote nimetus

See muudatus on seotud vaid sõnastusega. See puudutab olemasoleva tootespetsifikaadi (presidendi 30. juuni 1983. aasta dekreet nr 334) artiklit 1.

Praegune versioon:

Uus versioon:

Toote kirjeldus

Tootespetsifikaadi (presidendi 30. juuni 1983. aasta dekreet nr 334) artikli 2 ja koonddokumendi punkti 3.2 muudatus

Praegune versioon:

„Täisrasvane värske juust, mis on valmistatud ainult lambapiimast või lamba- ja lehmapiima segust, millest vähemalt 60 % moodustab lambapiim, millele on lisatud kuni 40 % ulatuses lehmapiima.

Kuju: silindriline, lameda üla- ja alaosaga, ääristatud veidi kõrgema randiga.

Suurus: läbimõõt ligikaudu 10–15 cm, ääre kõrgus ligikaudu 3–4 cm tootmisaja pikkusest olenevate suuremate või väiksemate variatsioonidega.

Kaal: 300–400 g

Juustumassi värvus: piimvalge.

Juustumassi tekstuur: pehme, veidi tihke, mõnikord väheste aukudega, peeneteraline, värvipigmente ega erimaitseaineid ei ole kasutatud.

Välimine kiht: koorikuta, värske juust on piimvalge, kuid kauem laagerdunud juustule tekib õhuke õlgkollane kirme.

Maitse: peene, kergelt vürtsika ja lambapiima meenutava meeldiva maitsega.

Rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 50 %.“

Uus versioon:

Miinimumkaal on muudetud 300 grammilt 250 grammile.

See muudatus on vajalik, et rahuldada turu nõudlust ja hõlbustada väiketootjate tööd neil aastaaegadel, kui piimatoodang on väiksem. Samuti on täpsustatud, et kaal oleneb veidi laagerdumisajast, sest pikaajaline laagerdumine põhjustab niiskuse kadu ning seega kaalu ja suuruse vähenemist.

Minimaalset rasvasisaldust kuivaines on vähendatud vähemalt 53 %-st vähemalt 50 %-ni (lubatud kõrvalekaldega 2 %) ainult lambapiimast valmistatud toote puhul ja vähemalt 50 %-st vähemalt 47 %-ni (lubatud kõrvalekaldega 2 %) lamba- ja lehmapiima segust valmistatud toote puhul. Seda tehti järgmiste tähelepanekute ja kaalutluste põhjal.

1983. aasta tootespetsifikaadis sätestatud rasvasisaldus võeti 1964. aasta uuringust. See uuring puudutas praegusest väga erinevat karjakasvatusolukorda. Piisab kui märkida, et neil päevil oli Delle Langhe tõugu lambaid üle 30 000, kuid nüüd on neid alles vaid 2 000, ning võtta arvesse kõiki geneetilise vaesumisega seotud tagajärgi, mida selline oluline vähenemine võib aretuse seisukohast kaasa tuua.

1963. aastal oli keskmine toodang looma kohta umbes 100 kg, samal ajal kui tänapäeval on see umbes 150 kg.

Puuduvad andmed lambapiima rasvasisalduse kohta 1964. aasta uuringu ajal, kuid on selge, et juustu rasvasisaldust mõjutab eri koostisosade (rasv, valgud, laktoos, tuhk) sisaldus piimas, millest see on valmistatud. Seetõttu on toodangu suurenemisel ühe liitri piima rasva-, valgu- jms sisaldusele negatiivne mõju.

Selle küsimuse hiljutine põhjalik uuring, mille korraldas 2012. aastal Torino Ülikool, näitas põllumajandusettevõtetevahelisi piima rasvasisalduse olulisi erinevusi, mida mõjutavad kahtlemata nii geneetilised tegurid kui ka traditsioonilised söötmistavad. Veel üks kahtlemata oluline tegur on see, et kuna tegemist on suuresti käsitöötootega, leidub suuri erinevusi vadaku rasvajäägis, st töötlemisel kaotsi minevas ja kalgendisse mittejäävas rasvas.

Neil näitajatel oli juustu rasvasisaldusele loomulikult oluline mõju, mistõttu Torino Ülikool märkis, et mitmel juhul oli juustu „Murazzano“ rasvasisaldus väiksem kui 1964. aastal ja seejärel 1983. aasta tootespetsifikaadis märgitud.

Pealegi võib eeldada, et olemasolevas tootespetsifikaadis esitatud näitajad määrati kindlaks tänapäevastest vähem täpseid analüüsimeetodeid kasutades.

Seoses lambapiimaga on lisatud viide Delle Langhe tõule.

Seni oli seda mainitud üksnes sissejuhatuses nimetatud dokumendis „Murazzano“. See on seega lisatud tootespetsifikaadi artiklisse 2 ja koonddokumendi punkti 3.2.

Juustumassi värvuse, välimise kihi ja maitse kirjeldust on täiendatud, lisades kauem laagerdunud juustu „Murazzano“ omadused, et juustu „Murazzano“ kirjeldus oleks kooskõlas pikemat laagerdusaega käsitleva muudatusega (vt allpool esitatud tootmismeetodi muudatus).

Päritolutõend

Tootespetsifikaati on lisatud konkreetne artikkel, et viia see kooskõlla kehtivate õigusaktidega.

Uus artikkel on järgmine:

Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi artikli 2 muudatus. Muudetud on sööta ja lüpside arvu käsitlevat osa ning täpsustatud on kalgendamistemperatuuri lubatud kõrvalekallet ja laagerdusaega.

Tootespetsifikaadi artikli 2 ja koonddokumendi punkti 3.3 muudatus: sööt.

Praegune versioon:

Uus versioon:

Kogu tootmispiirkond asub mitteniisutataval maal kõrgel või keskmise kõrgusega mägedes. Seepärast võib sööda tootmine väheste sademetega aastatel väheneda, mis on seotud ka kliimamuutustega.

Juba aastaid on päritolupiirkonnas väga ulatuslikult intensiivistunud ka sarapuupähklikasvatus ja vähemal määral viinamarjakasvatus, mistõttu on vähenenud kasutatav söödamaa. Sellele tuleks lisada karju ründavate ja lambaid hirmutavate huntide arvu suurenemine, mis raskendab karjatamist ebasoodsamatel aladel, mida on keerulisem niita. See tähendab üha sagedamini seda, et mõnikord kasutatakse loomade jaoks turvalisi pidamiskohti ja loobutakse vähem olulistest karjamaadest, mistõttu kasutatakse rohkem konserveeritud sööta.

Seetõttu on lubatud täiendada kariloomade söödavalikut mõõdukas koguses jõusööda, sealhulgas täiendsöödaga. Söödavaliku mõõdukas täiendamine jõusööda, sealhulgas täiendsöödaga, on tingitud vajadusest tagada loomade tasakaalustatud toitumine laktatsiooni ja tiinuse ajal, muu hulgas on see loomade heaolu huvides. See tava võib olla vajalik ka ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, mis võivad piirata kohalike söödaressursside (karjatamine, hein) kättesaadavust. Pealegi ei saa söödavaliku võimalik mõõdukas täiendamine kuidagi mõjutada toote eripära ega piima omadusi.

Tootespetsifikaadi artikli 2 ja koonddokumendi punkti 3.3 muudatus: tooraine.

Praegune versioon:

Uus versioon:

Aja jooksul pidevalt paranenud piima jahutus- ja hoiusüsteemide kasutamisega on loodud võimalus valmistada juustu kahe või enama lüpsikorra piimast, nii et väiketootjad saavad valmistada juustu iga kahe või enama päeva tagant, eriti teatavatel aastaaegadel, kui toodang väheneb.

Tootespetsifikaadi artikli 2 ja koonddokumendi punkti 3.3 muudatus: tootmismeetod

Praegune versioon:

Uus versioon:

Kehtivas tootespetsifikaadis viidatud traditsioonilisi meetodeid on üksikasjalikult kirjeldatud. Täpsustatud on ka seda, et piima võib puhastamiseks kuumtöödelda.

Täpsustatud on, et piima võib inokuleerida piimaensüüme ja/või looduslikke starterkultuure.

Kalgendamistemperatuuri puhul on sõna „umbes“ asendatud sõnadega „lubatud kõrvalekalle ± 3 °C“, mis on tavapäraste töömeetodite puhul tavaline temperatuurikõikumine.

Välja on jäetud nõue juustu laagerdumise ajal iga päev pesta ja on täpsustatud, et esimesel neljal päeval, mis on minimaalne laagerdusaeg, tuleb juustu leige veega pesta. See muutmistaotlus põhineb aastate jooksul tehtud tähelepanekutel, mis osutavad, et nimetatud nõude muutmine ei mõjuta juustu lõppkvaliteeti.

Tootespetsifikaadi artikli 2 ja koonddokumendi punkti 3.2 muudatus: laagerdusaeg.

Praegune versioon:

Uus versioon:

Kui 1983. aasta tootespetsifikaadis oli viidatud 10päevasele laagerdumisele, on nüüd üha enam levinud, et osa valmistatavat juustu „Murazzano“ laagerdatakse kauem, ja tarbija oskab seda hinnata. Seepärast on viide kümnele päevale välja jäetud ja kehtestatud 90päevane maksimaalne laagerdusaeg.

See tava tähistab tagasipöördumist vana traditsiooni juurde. Minevikus oli üsna levinud, et juustu „Murazzano“ laagerdati palju kauem kui kümme päeva, et selle kvaliteeti parandada.

Lisaks on loodud võimalus säilitada juustu „Murazzano“ hermeetiliselt suletavates klaasanumates burnie’des, kuhu juust pannakse.

Ka see on tagasipöördumine traditsiooni juurde, mida tänapäeval järgib üha suurem arv tootjaid. Burnie’sid kasutati minevikus peamiselt selleks, et hoida juustu talveks, kui piima ja seega ka juustu toodeti vähe või üldse mitte.

Selle meetodi puhul pannakse juust pärast vähemalt 20päevast laagerdumist burnie’sse, kus seda võidakse hoida kuni 15 kuud.

Seos piirkonnaga

Tootespetsifikaati on lisatud spetsiaalne artikkel ning kokkuvõtte punktides d ja f sisalduv teave on ümber sõnastatud, et viia see kooskõlla määrusega (EL) nr 1151/2012.

Praegune versioon:

„d)	AJALUGU: see juust, mida on alati valmistatud asjaomases tootmispiirkonnas, on saanud oma nime oma peamise tootmiskeskuse, Murazzano kommuuni järgi. Toode on aja jooksul säilitanud mäejalamite keskkonnast tulenevad eriomadused.

f)

SEOS GEOGRAAFILISE PIIRKONNAGA: tähelepanu väärivad looduslikud tegurid on asjaomase mäejalamitel asuva ala ilmastikutingimused, mis mõjutavad nii veistele kui ka lammastele söödetava sööda kvaliteeti. Mis puutub inimteguritesse, siis varasematel aegadel on seda juustu kasutatud Cuneo ümbruses, sest tegemist on tootega, mis on olnud toitlustusettevõtetes laialdaselt kättesaadav.“

Uus versioon:

Märgistus

Kokkuvõtte punktis h esitatud märgistuse osa laiendatakse.

Praegune versioon:

„h)	MÄRGISTUS: toodet turustatakse selle tootjate ühenduse sümboliga.“

Uus versioon:

Muu

Tootespetsifikaadi ülesehitust on muudetud, et see oleks loetavam. Uues tootespetsifikaadis on seega järgmised kaheksa artiklit: artikkel 1 „Nimetus“, artikkel 2 „Toote omadused“, artikkel 3 „Geograafiline piirkond“, artikkel 4 „Päritolutõend“, artikkel 5 „Tootmismeetod“, artikkel 6 „Seos keskkonnaga“, artikkel 7 „Kontroll“, artikkel 8 „Märgistus“.

Kokkuvõtte punktis g sisalduvat kontrolli käsitlevat artiklit on muudetud, et viia see kooskõlla kehtivate õigusaktidega, ja lisatud on kontrollorgani andmed.

Praegune versioon:

„g)	KONTROLL: NIMI: põllumajandus- ja metsandusministeerium – pettustevastane keskinspektsioon; Murazzano juustu tootjate ühendus Consorzio di Tutela del Formaggio kui järelevalve eest vastutav organ“

Uus versioon:

KOONDDOKUMENT

„Murazzano“

ELi nr: PDO-IT-0015-AM01 – 18.11.2020

KPN (X) KGT ( )

1.   [KPNi VÕI KGT] Nimetus(ED)

„Murazzano“

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Päritolunimetust „Murazzano“ kasutatakse üksnes juustu puhul, millel on järgmised omadused: täisrasvane värske juust, mis on valmistatud ainult Delle Langhe tõugu lammaste piimast või lamba- ja lehmapiima segust, millest vähemalt 60 % moodustab lambapiim, millele on lisatud kuni 40 % ulatuses lehmapiima. Seda kasutatakse lauajuustuna ja sellel on allpool loetletud omadused.

Kuju: silindriline, lameda üla- ja alaosaga, ääristatud veidi kõrgema randiga.

Suurus: läbimõõt ligikaudu 10–15 cm, ääre kõrgus ligikaudu 3–4 cm.

Kaal: 250–400 g

Mõõtmed ja kaal olenevad veidi laagerdumisajast.

Juustumassi kirjeldus: pehme, veidi tihke, mõnikord väheste aukudega, peeneteraline; laagerdudes muutub juustu värvus piimvalgest õlgkollaseks; tekstuur muutub laagerdudes pehmest järjest tihkemaks, kuna juust kaotab järk-järgult niiskust, muutudes lõpuks poolkõvaks või kõvaks.

Värvipigmente ega erimaitseaineid ei ole kasutatud.

Välimine kiht: värske juust on koorikuta, välimine kiht on piimvalge, mõnikord õhukese õlgkollase kirmega. Juustu laagerdudes muutub selle värvus järjest tumedamaks õlgkollaseks.

Maitse: peene, kergelt vürtsika ja lambapiima meenutava meeldiva maitsega; juustu laagerdudes selle lõhn ja maitse tugevnevad.

Rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 50 % (lubatud kõrvalekalle 2 %) ainult lambapiimast valmistatud toote puhul ja 47 % (lubatud kõrvalekalle 2 %) lamba- ja lehmapiima segust valmistatud toote puhul.

Minimaalne laagerdusaeg on neli päeva ja maksimaalne 90 päeva. Kuni 15kuuline laagerdumine muid tooteid lisamata on lubatud üksnes juhul, kui kasutatakse traditsioonilist hermeetiliselt suletavat klaasanumat burnie’t, millesse juust pannakse pärast vähemalt 20päevast laagerdumist.

Juustu võib müüa tervelt või tükeldatuna ja see võib olla eelpakendatud.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Nende kariloomade aastases söödaratsioonis, kelle piimast valmistatakse kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“, peab vähemalt 70 % kuivainest olema haljas- või konserveeritud sööt, ja kuni 30 % kuivainest jõu- või täiendsööt. Vähemalt 80 % söödast peab olema pärit päritolupiirkonnast. Kui aastaaeg seda võimaldab, kasutatakse karjatamist. Väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda pärit sööda aastamaht ei või mingil juhul ületada 50 % kuivainest. Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavaid söödalisandeid võib kasutada seadusega lubatud piires.

Kogu tootmispiirkond asub mitteniisutataval maal kõrgel või keskmise kõrgusega mägedes. Seepärast võib sööda tootmine väheste sademetega aastatel väheneda, mis on seotud ka kliimamuutustega.

Juba aastaid on päritolupiirkonnas väga ulatuslikult intensiivistunud ka sarapuupähklikasvatus ja vähemal määral viinamarjakasvatus, mistõttu on vähenenud kasutatav söödamaa. Sellele tuleks lisada karju ründavate ja lambaid hirmutavate huntide arvu suurenemine, mis raskendab karjatamist ebasoodsamatel aladel, mida on keerulisem niita. See tähendab üha sagedamini seda, et mõnikord kasutatakse loomade jaoks turvalisi pidamiskohti ja loobutakse vähem olulistest karjamaadest, mistõttu kasutatakse rohkem konserveeritud sööta.

Seetõttu on lubatud täiendada kariloomade söödavalikut mõõdukas koguses jõusööda, sealhulgas täiendsöödaga. Söödavaliku mõõdukas täiendamine jõusööda, sealhulgas täiendsöödaga, on tingitud vajadusest tagada loomade tasakaalustatud toitumine laktatsiooni ja tiinuse ajal, muu hulgas on see loomade heaolu huvides. See tava võib olla vajalik ka ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, mis võivad piirata kohalike söödaressursside (karjatamine, hein) kättesaadavust. Pealegi ei saa söödavaliku võimalik mõõdukas täiendamine kuidagi mõjutada toote eripära ega piima omadusi.

Delle Langhe tõugu lammaste piim või lamba- ja lehmapiima segu, millest vähemalt 60 % moodustab lambapiim, millele on lisatud kuni 40 % ulatuses lehmapiima. Kasutatakse kahe või enama lüpsikorra piima. Seda võib puhastamiseks kuumtöödelda ning sellesse võib inokuleerida piimaensüüme ja/või looduslikke starterkultuure. Piimale lisatakse vedelat vasikalaapi.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juustu „Murazzano“ valmistamiseks kasutatavat piima andvat piimakarja tuleb kasvatada määratletud geograafilises piirkonnas.

Piima tootmine ja töötlemine ning juustu laagerdamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Murazzano“ logol/sümbolil on kujutatud stiliseeritud suurtähte „M“„Murazzano“ juusturatta lamedal osal ja juusturattast on maitsmiseks tükk välja lõigatud. Sümbol on sinist (Pantone sinine 0729) või musta värvi (Pantone must U) ja selle taust valge ning see lisatakse juustu „Murazzano“ pakendil kasutatavale märgistusele. Märgistuse võib pakendile kinnitada üksnes pärast minimaalset laagerdusaega.

Traditsioonilises burnie’s laagerdatud/hoitud toode tähistatakse erimärgisega (kleebisega), mis kinnitatakse klaasanuma välisküljele või teise võimalusena selle sees hoitavale tootele.

Kuna juustu „Murazzano“ valmistamiseks kasutatav lambapiim võib pärineda üksnes Delle Langhe tõugu loomadelt, on lubatud pakendile või erimärgisele lisada sõnad „Con latte di pecora delle Langhe“ („Delle Langhe tõugu lammaste piimast“). Täielikult lambapiimast toodetud juustu „Murazzano“ pakendil või erimärgisel võivad olla sõnad „Solo latte di pecora delle Langhe“ („Üksnes Delle Langhe tõugu lammaste piimast“).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond (sh laagerduspiirkond) hõlmab kogu Albaretto Torre, Arguello, Bastia Mondovì, Belvedere Langhe, Benevello, Bergolo, Bonvicino, Borgomale, Bosia, Bossolasco, Camerana, Castelletto Uzzone, Castellino Tanaro, Castelnuovo di Ceva, Castino, Cerreto Langhe, Ceva, Cigliè, Cissone, Clavesana, Cortemilia, Cravanzana, Feisoglio, Gorzegno, Gottasecca, Igliano, Lequio Berria, Levice, Marsaglia, Mombarcaro, Monesiglio, Montezemolo, Murazzano, Niella Belbo, Paroldo, Perletto, Pezzolo Valle Uzzone, Priero, Prunetto, Roascio, Roccacigliè, Rocchetta Belbo, Sale Langhe, Sale San Giovanni, Saliceto, San Benedetto Belbo, Serravalle Langhe, Somano, Torre Bormida ja Torresina kommuuni haldusterritooriumi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmispiirkonna kommuunid asuvad Alta Langa nime kandval mägialal, mis piirneb põhjas madalamal asuva Langhe piirkonnaga, kus paiknevad viinamarjaistandused ja toodetakse tuntud päritolunimetustega veine, lõunas Liguuria Apenniinidega, idas Monferrato piirkonnaga ja läänes Cuneo provintsi madalikega.

Tegemist on geograafilise piirkonnaga, mida ei ole aja jooksul mõjustanud geoloogilised häiringud ja mille taimestik on olnud selliste häiringutega kaasnevate suurte muutuste eest kaitstud. See on kujundanud juustu „Murazzano“ geograafilise piirkonna n-ö oaasiks, kus on leidnud varjupaiga ka hoopis teistsugustele keskkondadele iseloomulikud taimeliigid. Lisaks Euroopa madalikele tüüpilistele ja Vahemere piirkonna päritolu liikidele on see ideaalne kasvukoht ka paljudele Kesk- ja Lõuna-Euroopa ning Atlandi päritolu liikidele, mis on kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmispiirkonnaga piirnevatel aladel palju vähem levinud.

Taimeliikide selline lai ja mitmekülgne valik tähendab, et loomad saavad aasta läbi segatüüpi ja mitmekesist sööta.

Karjatamist võimaldaval ajal (tavaliselt aprillist oktoobrini) toituvad lambad otse aasadel ja heinamaadel kasvavast haljassöödast. Siis kui see ei ole võimalik, koosneb sööt ikkagi peamiselt piirkonna taimeliikidest saadud heinast.

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ maitse ja lõhna eripära tuleneb seega tootmispiirkonnale tüüpilise taimestiku komplekssusest ja mitmekesisusest, mille aromaatsed komponendid kanduvad üle piima ja seejärel juustu.

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmise teine oluline element on Delle Langhe lambatõug – kohalik tõug, mis on olnud Alta Langa piirkonnaga seotud sajandeid (esimese kirjaliku ülestähenduse võib leida Plinius Vanema „Loodusloost“). See loom oli pikka aega maaperede ainus elatusallikas, sest võimaldas neil kasutada neid alasid, mis ei olnud oma asukoha, raskesti ligipääsetavuse ja vähese viljakuse tõttu kuigivõrd sobivad intensiivsemaks kasutuseks või muud liiki loomakasvatuseks. Delle Langhe tõugu lambad on keskmist kasvu, väga vastupidavad ja hea piimaanniga isegi optimaalsetest kehvemates tingimustes. Just tänu neile omadustele on tõug suutnud oma tootmispotentsiaali kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmispiirkonnas kõige paremini näidata, mistõttu on see veel tänapäevalgi piirkonna põllumajanduse oluline osa.

Lambakasvatus, juustutootmine ja maa korrashoid on kõik lahutamatult seotud elemendid, mis ei ole hoolimata sajandite jooksul toimunud vajalikest ja möödapääsmatutest muutustest kuhugi kadunud. Neil ei ole üksnes tootmisfunktsioon, vaid ka väga oluline roll suure loodus- ja maastikulise väärtusega piirkonna kaitsmisel ja keskkonna kui terviku elujõulisuse säilitamisel.

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmismeetod, mis on jäänud tänapäevani tugevalt seotuks traditsioonilise valmistusviisiga, toob esile keskkonna, loomade, tootmistegurite ja kohalike inimeste oskusteabe koostoimel tekkinud omadused. Kalgendi kahekordne lõikamine, juustude väiksus ja kalgendi kiiresti vormidesse panemine on kõik tegurid, mille eesmärk on võimaldada vadakut ruttu välja nõrutada, samal ajal kui juustu sagedane ümberpööramine, soolamise erimeetodid ning laagerdustingimused võimaldavad saada juustule eripärased omadused.

Kaitstud päritolunimetusega juustul „Murazzano“, mis ei ole pikalt laagerdunud, on loomade söötmiseks kasutatavate eri liiki taimede ja söödataimede varjundid, mida on lõhnast enne tunda kui maitsest, ning see juust on hõrgu maitse ja pehme juustumassiga, mille värvus ulatub piimvalgest õlgkollaseni. Pikema laagerdumise korral, kui juust valmib ja vananeb, muutuvad selle lõhn ja maitse tugevamaks ning sellel võib tekkida pehme õhuke koorik koos väga õhukese koorikualuse kihiga, samuti tihkem tumedam juustumass ning juust võib eritada lambavilla meenutavaid lõhnavarjundeid.

Konkreetsete ilmastikutingimuste, loomade söödavaliku ja Delle Langhe tõugu lammaste piima omaduste kombinatsioon koos eripärase tootmismeetodi ja neid tingimusi arukalt ära kasutada osanud juustuvalmistajate oskustega on seega kaitstud päritolunimetusega juustu „Murazzano“ tootmise põhielemendid, Langhe piirkonna elanike sajanditepikkusest ühisest ajaloost tuleneva kollektiivse oskusteabe väljendus.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates ekraani ülemises paremas osas linki „Qualità“, seejärel ekraani vasakus ääres linki „Prodotti DOP IGP STG“ ja lõpuks linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 229/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Αρνάκι Λήμνου / Arnaki Limnou“

ELi nr: PGI-GR-02791 – 27.7.2021

KPN ( ) KGT (X)

1.   KGT nimetus(ed)

„Αρνάκι Λήμνου / Arnaki Limnou“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimele vastava toote kirjeldus

Toode „Arnaki Limnou“ on 60–120 päeva vanuselt tapetud üle 10 kg kaaluvate tallede liha. Nimetusega „Arnaki Limnou“ on tähistatud Límnose ja Ágios Efstrátiose saarel (Límnose piirkonnaüksus) sündinud talledelt pärit liha. Tegemist on selliste traditsiooniliselt kasvatatud ja nende saartega kohanenud lammaste talledega, keda söödetakse täpselt määratletud (saare) geograafilise piirkonna taimedega.

Liha „Arnaki Limnou“ on õrn, mahlakas ja pehme ning sellel on eriomane, iseloomulik ja meeldiv lõhn ja maitse. Liha värvus on helepunane ja ühtlane ning selle rasvane osa on puhasvalge. Sellel on nahaalune rasvkude ja hästiarenenud lihasmass, eriti jaotustükkides, mille järele on suur nõudlus ja millel on suur kaubanduslik väärtus, nagu seljatükk, tagajalad ja ribid (karbonaad).

Liha „Arnaki Limnou“ söödavates kudedes on palju rasva, mis on peamiselt lihasesisene (marmorja mustriga). See annab tootele iseloomulikud organoleptilised omadused, suurendab selle õrnust ning parandab lõhna- ja maitseomadusi.

Liha „Arnaki Limnou“ rümpade söödavate kudede rasvasisaldus on 10–15 %, samal ajal kui Kreeka muudest osadest pärit sarnaste rümpade rasvasisaldus söödavates kudedes on keskmiselt 1,5–3 %.

Liha „Arnaki Limnou“ söödavate kudede keemiline koostis on esitatud järgmises tabelis:

Toode		Valgud	Rasv
„Arnaki Limnou“		17,6 – 23,4  %	10 – 15  %

Liha „Arnaki Limnou“ turustatakse värskelt

—	terve rümbana,

—	poolrümbana,

—	kaalu järgi jaotustükkidena.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Talled on sündinud novembri lõpust veebruari lõpuni ja neid söödetakse peamiselt emapiimaga, imetamisperiood on 45–60 päeva. Selle perioodi lõpus harjuvad talled tarbima koresööta, kasutades kohanemiseks jämedateralisematest toiduainetest, näiteks kohapeal kasvatatud teraviljast ja kaunviljadest koosnevat sööta. Pärast võõrutamist karjatatakse tallesid tavaliselt kevadel 1–2 kuud koos täiskasvanud lammastega kohalikul karjamaal.

Límnose ja Ágios Efstrátiose saartel kasvatatud lambaid (edaspidi „Límnose lambad“) on vähesel määral mõjutanud Mytilíni (Lesbos) ja Chíose tõud.

Täiskasvanud lammaste toit põhineb suures osas vabal karjatamisel konkreetse geograafilise piirkonna karjamaadel. Lammastele antakse lisaks ka täiendsööta, mis sisaldab tavaliselt teravilja, kaunvilju, põhku (peamiselt kõva nisu), ristikut ja õliseemnesaadusi, mida toodetakse peamiselt määratletud geograafilises piirkonnas, samuti vitamiine ja mikroelemente.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Nimetust „Arnaki Limnou“ võib kasutada üksnes määratletud piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapetud tallede puhul. See hõlmab veretustamist ja nülgimist. Lambad, kellelt talled pärinevad, on samuti sündinud ja kasvatatud määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatud märgistamisnõuetele ja olenemata sellest, kuidas toodet turustatakse (rümbad, poolrümbad või jaotustükid), lisatakse lihale „Arnaki Limnou“ järgmine erilogo:

Logole peab olema lisatud koodnumber, et oleks võimalik tuvastada loom ja põllumajandusettevõte, kust rümp pärit on, samuti tapakuupäev. Koodnumber koosneb järgmisest:

—	numberkood, mis vastab põllumajandusettevõttele, kus loomad on kasvatatud;

—	rümbale vastava eluslooma identifitseerimiskood ja

—	tapakuupäev.

Näiteks antakse rümbale, mis on pärit põllumajandusettevõttest koodiga EL8330**** ja 01.12.2020 tapetud elusloomalt numbriga 002, kordumatu kood 8330****002-01/12/2020.

Kui liha „Arnaki Limnou“ tükeldatakse ja pakendatakse, kantakse eespool nimetatud märgis kas liha jaotustükkidele või välimisele ümbrisele, kui toode on juba pakendatud, nii et asjakohane teave edastatakse lõpptarbijale.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Arnaki Limnou“ geograafiline piirkond on määratletud Límnose ja Ágios Efstrátiose saarte geograafiliste piiridega.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote seos määratletud piirkonnaga põhineb liha konkreetsetel kvaliteediomadustel. Liha „Arnaki Limnou“ on tuntud toode. Sellel on meeldivad organoleptilised omadused, mis tulenevad tallede ja lammaste traditsioonilistest kasvatusmeetoditest ning nende söödast, mis põhineb peamiselt määratletud geograafilise piirkonna karjamaade rikkalikul taimestikul.

Geograafilise piirkonna eripära

Límnose ja Ágios Efstrátiose saared kuuluvad Egeuse mere kirdeosa saarerühma. Límnos koosneb peamiselt tasastest puudeta aladest ja tasandikest. Maastikku iseloomustavad nisu- ja teraviljapõllud, viinamarjaistandused, võsastunud alad ja suured karjamaad, mis moodustavad enam kui poole saare pindalast. Ágios Efstrátiose (kõnekeeles Ai Stratis) saar sarnaneb Límnosele.

Need kaks saart on omavahel lahutamatult seotud nii sotsiaalselt ja kultuuriliselt kui ka majanduslikult ja kaubavahetuse kaudu. Aastate jooksul on kahe saare vahel veetud paljusid tooteid ja nendega kaubeldud. Põllumajandusloomade katkematu liikumine hõlmas ka lambaid, mis aitas kaasa nende ühtlasele arengule kahel saarel. Ágios Efstrátiose saarel on korrapärane rannikuäärne laevaühendus ainult Límnose saarega.

Looduslikud tegurid

Nagu ka ülejäänud Kreekas, on piirkonna kliima tüüpiliselt vahemereline. Talved on pehmed ja niisked. Suved on suhteliselt kuumad ja kuivad ning suure osa aastast valitsevad enamasti pikad päikesepaistelised perioodid. Piirkonna kliima on siiski kuivem, aeg-ajalt esineb tugevaid tuuli, sademed on harvad.

Egeuse mere saartena oli Límnosel ja Ágios Efstrátiosel oluline roll kohalike taimeliikide järkjärgulisel levimisel idast Kreekasse tänu Anatooliast pärit taimede lähedusele.

Kahe saare lambad toituvad suures osas rikkalikust rohttaimestikust, sealhulgas aromaatsetest ja võserikest pärit taimedest. Uuringud on näidanud, et Límnose looduslik taimestik koosneb 756 taimeliigist, peamiselt terofüütidest (55 %). Nende hulgas on kaheksa Kreeka endeemilist liiki, üks Egeuse mere kirdeosa endeemiline liik ja üks Limnose endeemiline liik. Ágios Efstrátiose saarel on selle väiksusest hoolimata 438 erinevat taimeliiki.

Üldiselt on Límnose ja Ágios Efstrátiose saartel laialt levinud früügana (hõre võsa). 25 % piirkonna karjamaadest moodustavad võsastunud alad. Früügana tüüpilised liigid on järgmised: värvitamm, okaskroon, aed-liivatee, pune, astelluud, raudürt, salvei, Hermanni koldrohi, piimalill, naistepuna, mürri-kiviroosik, kiviroosik, salveilehine kiviroosik ja iisop. Piirkonnas esineb ka järgmisi taimi: Vahemere piimalill, Dittrichia viscosa ja tahi-karunõges.

Makja, st kahe nimetatud saare puittaimestik, hõlmab ka järgmisi liike: harilik juudapuu, astelluud, esparto, mastiksipistaatsia, oliivipuu, metsoliivipuu, rosmariin, harilik aspar, torkav ruskus jms.

Piirkonnas on ka luiteid, mille taimestiku moodustavad jäiklehised võserikud.

Lisaks hõlmab kahe saare taimestik sageli looduslikke kõrrelisi ja liblikõielisi taimi, mis on lammaste karjatamisel ideaalsed liigid.

Kariloomad

Tänu pikaajalisele ja pidevale kohanemisele ümbruskonnaga on lambad pika valiku- ja aretusprotsessi tulemusel hästi kohanenud kohalike mulla- ja kliimatingimustega ning neil on välja kujunenud väga spetsiifilised omadused, nagu iseseisvus, vastupidavus rasketele keskkonnatingimustele ja endeemilistele haigustele ning väga hea tootlikkus.

Loomad on keskmise suurusega ja heas proportsioonis. Nad on kohanenud piirkonna raskete geofüüsikaliste ja kliimatingimustega ning Límnose ja Ágios Efstrátiose saarte mikrokliima ja keskkonnaga.

Üldiselt aitab lammaste ja tallede sööt toota iseloomuliku rasvhapete profiiliga liha. Liha rasvasisaldus on seotud taimedes leiduvate polüküllastumata rasvhapete piisava osakaaluga, mida peetakse väga soovitavaks, kuna seda seostatakse toodetud liha iseloomuliku maitse ja lõhnaga. Loomade vaba karjatamine suurendab ka muude soovitavate mikrotoitainete, näiteks vitamiinide ja looduslike antioksüdantide sisaldust lihas.

Inimtegurid

Traditsioonilise loomakasvatusmeetodina kasutatakse tüüpilisi kopleid (mantres), kus loomi karjamaa lähedal peetakse. Selliste traditsiooniliste loomapidamisviiside kasutamine võimaldab otsest juurdepääsu ümbritsevatele karjamaadele.

Karjakasvatajate traditsioonilised tavad mõjutavad toote „Arnaki Limnou“ omadusi. Eelkõige aitab tallede hiline võõrutamine (umbes 60päevaselt) tagada, et talled on terved ja nende kehas on palju rasva. Lisaks tagab traditsioonilise koplitel põhineva karjakasvatussüsteemi kasutamine selle, et lambad ei pea toidu leidmiseks läbima suuri vahemaid, kuna karjamaad asuvad lähedal ja vahemaad saartel on väikesed. Seetõttu on loomade koormus väike, mis võimaldab neil teiste samalaadsete loomadega võrreldes säilitada palju rohkem lihasesisest rasva ja suurendada lihasmassi.

Võimaluse korral on võõrutatud talledel ja täiskasvanud loomadel kuni tapmiseni pidev juurdepääs karjamaadele. Täiskasvanud loomi ja tallesid karjatatakse kogu aasta vältel ning neil on tänu poolekstensiivsele kasvatusmeetodile otsene juurdepääs karjamaadele, kus on rikkalik valik aromaatseid söödavaid taimi, sh maitsetaimi. Tänu sellele tekivad rasvkoes aromaatsed komponendid ja suurenevad toote meeldivad organoleptilised omadused. Sellised omadused on muu hulgas liha maitse ja õrnus, mis tuleneb lihasesisese rasva kogusest.

Poolekstensiivne kasvatusmeetod, mille aluseks on piirkonna loodusliku ökosüsteemi maksimaalne ärakasutamine karjatamise kaudu, on aja jooksul välja kujunenud tulenevalt ümbruse eritingimustest ja nendega kohanemiseks. See aitab säilitada piirkonna ökosüsteemi ja elurikkust ning on samal ajal kohaliku kultuuripärandi lahutamatu osa.

Lambakasvatuse meisterlikkus on kandunud põlvest põlve, sealjuures on loomakasvatustavasid ja kogemusi antud edasi noorematele põllumajandustootjatele, kes on jätkanud tuntud ja kvaliteetse toote „Arnaki Limnou“ tootmist kuni praeguseni. Karju on juba sajandeid majandanud kogenud karjakasvatajad ehk kehagiades’ed, nagu neid kohapeal nimetatakse, kasutades traditsioonilist karjamaade tarastamisel põhinevat karjakasvatussüsteemi. Sellega on loodud elujõuline ja kestlik poolekstensiivse lambakasvatuse mudel.

Toote eripära

Liha „Arnaki Limnou“ on organoleptiliste omaduste poolest õrn, mahlakas ja pehme. Üldine rasvasisaldus on suur ja rasv on enamasti lihasesisene (marmorja mustriga), mis aitab parandada toote maitse- ja lõhnaomadusi ning muuta selle õrnemaks.

Tapavanuse tõttu on rümba kaal suhteliselt suur. Sellel on ka hästiarenenud lihasmass, eriti jaotustükkides, mille järele on suur nõudlus ja millel on suur kaubanduslik väärtus, nagu seljatükk, tagajalad ja ribid (karbonaad).

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote eripära vahel

Tootel „Arnaki Limnou“ on meeldivad organoleptilised omadused ja see on väga levinud toode, mida on kahel saarel pidevalt toodetud juba palju aastaid. Tänu Límnose ja Ágios Efstrátiose saarte määratletud geograafilises piirkonnas esinevatele eriomastele keskkonnateguritele ja inimeste pikaajalistele tavadele on välja töötatud heade omadustega toode „Arnaki Limnou“, mis eristub muudest sarnastest toodetest.

Lambakasvatus on loomakasvatuse alus ja lambaid kasvatatakse mõlemal saarel. Taimestik on kahe saare karjamaadel väga sarnane. Límnosel on suured karjamaad, mis katavad kolmandiku saare kogupindalast. Võsastunud alad moodustavad umbes 25 % saare karjamaadest. Nende alade taimestik on madal, hõre ja hajutatud. Ülekaalus on okaskroon, aed-liivatee ja suur hulk aromaatseid taimi.

Límnose ja Ágios Efstrátiose karjamaadel on võimalik tegeleda karjatamisega märkimisväärses ulatuses ja seal leidub mitmesuguseid aromaatseid taimi. Selle tulemuseks on lihatooted, mille rasv on omandanud organoleptilised omadused, mille kujunemises on täitnud olulist osa karjamaade aromaatsete ja muude taimede mitmekesisus. Toote kvaliteet ja organoleptilised omadused sõltuvad seetõttu loomade ulatuslikust juurdepääsust karjamaadele.

Määratletud piirkonna soodne maastik, sh selle madalad tasandikud, võimaldavad lihtsat juurdepääsu karjamaadele, mis asuvad traditsiooniliste loomapidamishoonete läheduses. Seetõttu on loomade koormus väike, mis võimaldab neil teiste samalaadsete loomadega võrreldes säilitada palju rohkem lihasesisest rasva ja suurendada lihasmassi.

Límnose ja Ágios Efstrátiose saartel karjatatavad lambad tarbivad palju mitmesuguseid aromaatseid söödavaid taimi, sh maitsetaimi. Nad ei pea toidu leidmiseks kaugele minema, sest saared on väikesed.

Kliimatingimusi arvestades võivad loomad aasta läbi elada väljas karjamaal, mitte loomakasvatushoonetes. Seepärast on talledel pärast üksnes piimaga söötmise aega juurdepääs karjamaadele kuni nende tapmiseni. Söödavate kudede suur rasvasisaldus tuleneb karjatamisest. Loomade sööt põhineb suures osas vabal karjatamisel.

Täiskasvanud lammastel on peaaegu aasta läbi juurdepääs karjamaadele, samuti talledel võõrutamise ja tapmise vahelisel perioodil. Poolekstensiivse meetodi kohaselt kasvatatavate loomade otsene karjatamine kahel rikkaliku taimestikuga saarel ja pikk imetamisperiood annavad sellele kvaliteetsele lihale iseloomulikud omadused ning tulemuseks on piisava lihasmassi ja lihasesisese rasvaga rümbad.

Lihasesisese rasva kogus lihas „Arnaki Limnou“ avaldab otsest mõju liha niiskussisaldusele, tekstuurile, maitsele, lõhnale ja küpsetamise käigus eralduvatele aroomidele.

Toodet „Arnaki Limnou“ eristavad omadused põhinevad poolekstensiivsel kasvatusmeetodil, vabal karjatamisel ja karjakasvatajate traditsioonilistel tavadel. Nõudlus kirjeldatud meeldivate omadustega toote „Arnaki Limnou“ järele on stiimul selliste loomakasvatustavade säilitamiseks nende omaduste tagamise eesmärgil.

Kõik see aitab kaasa liha „Arnaki Limnou“ heale kvaliteedile ja meeldivatele organoleptilistele omadustele, tänu millele on see omandanud oma maine. Toode on seotud saarte kulinaarse traditsiooniga, kus kohalikud toidud, nagu kaspakino lammas, kuuluvad nii kohalike elanike kui ka turistide lemmikute hulka.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/2021/prodiagrafes_arnaki_limnou150222.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.