10.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 226/9

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2022/C 226/07)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„Colli di Rimini“

PDO-IT-A0297-AM03

Taotluse esitamise kuupäev: 11.2.2021

1. Taotleja ja õigustatud huvi

Consorzio vini di Romagna (Romagna veiniühendus)

Kaitstud päritolunimetusega toote tootjate ühendus

2. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☐	Viinamarjasaaduse kategooria

☐	Seos piirkonnaga

☒	Turustamispiirangud

3. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

3.1. Nimetuse „Colli di Rimini“ muutmine nimetuseks „Rimini“

Muudatust, mis puudutab üksnes nimetuse „Rimini“ kasutamist nimetuse „Colli di Rimini“ asemel, on palutud seetõttu, et see määratleb täpsemalt geograafilise tootmispiirkonna Rimini provintsis, st territooriumi, mis ulatub künklikest aladest kuni merepinna tasemini. Lisaks sellele, et see nimetus on täpsem ja otsesem, on geograafiline viide üksnes nimetusele „Rimini“ järjepidevam ja paremini seotud kaitstud päritolunimetust esindava territooriumiga. See lihtsustab kommunikatsiooni piirkonna turundamisel ja tutvustamisel väljakujunenud turismibrändi Rimini abil, mis on tuntud kui tootmispiirkonna majandus- ja kultuurikeskus.

Tegemist on seega kaitstud päritolunimetuse osalise muutmisega, mis ei muuda nimetuse geograafilist identiteeti ega tootmispiirkonna piiritlemist, vaid pigem võimaldab paremini ära tunda geograafilise nimetusega veine „Rimini“.

Muudatus puudutab koonddokumendi kõiki osi, kus on märgitud nimetus.

3.2. Sätted, mis käsitlevad pakendamist määratletud piirkonnas

Muudatus on seotud sättega villimise kohta määratletud tootmispiirkonnas. Muudatusega soovivad kaitstud päritolunimetuse „Rimini“ alla kuuluva veini tootjad kõrvaldada puuduse tootespetsifikaadi algtekstis, mis kiideti heaks 1996. aasta lõpus ehk ajal, mil riiklike või ELi päritolunimetuste üldeeskirjades ei olnud täpsustatud, kas villimine ja pakendamine pidi toimuma määratletud alal. See üldreegel kehtestati pärast Euroopa Kohtu 16. mai 2000. aasta otsust kohtuasjas C-388/95.

Muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega veinide „Rimini“ kvaliteeti, tagada veinide päritolu ning tõhus ja õigeaegne kontroll.

Transportimine ja villimine väljaspool tootmispiirkonda võib kahjustada veini „Rimini“ kvaliteeti, kuna vein võib kokku puutuda redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ja mikrobioloogilise saastega. Eelkõige võivad need nähtused avaldada negatiivset mõju füüsikalis-keemilistele (minimaalne üldhappesus, minimaalne suhkruvaba ekstrakt jne) ja organoleptilistele (värvus, lõhn ja maitse) omadustele.

Mida kaugemale veini transporditakse, seda suuremad on riskid. Villimine päritolupiirkonnas aitab säilitada toote omadusi ja kvaliteeti, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Need aspektid koos päritolunimetuse „Rimini“ alla kuuluvate veinide tootjate aastatega omandanud kogemuste ning põhjalike tehniliste ja teaduslike teadmistega veinide eriomaduste kohta võimaldavad teostada villimist päritolupiirkonnas parimate tehnoloogiliste ettevaatusabinõude toel, et säilitada kõik tootespetsifikaadiga hõlmatud veinide füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Tootmispiirkonnas villimise eesmärk on ka hõlbustada nii palju kui võimalik pädeva asutuse tehtavaid kontrolle ja seega tagada maksimaalne tõhusus, mõjusus ja kulutasuvus. Nende nõuete täitmist ei ole võimalik kindlustada samal määral väljaspool tootmispiirkonda.

Kontrolliasutus võib kooskõlas vastava kontrollikavaga väga kiiresti kavandada veini „Rimini“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde.

Eesmärk on sihikindlalt tagada, et villitakse ainult kaitstud päritolunimetusega veinide „Rimini“ saadetisi. See võimaldab korraldada tõhusamaid kontrolle väheste kuludega tootjate jaoks, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Lisaks võivad villijad kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt ja olemasolevate õiguste kaitsmiseks taotleda erandit villimise jätkamiseks oma ruumides, mis asuvad väljaspool määratletud ala, tingimusel et nad esitavad põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumile asjakohase taotluse ning dokumendid, mis tõendavad, et nad on villinud kaitstud päritolunimetusega veine „Rimini“ vähemalt kaks aastat viie aasta jooksul enne piirkonnas villimise nõude kehtestanud muudatuse jõustumist (see ei pea olema pidev kaheaastane periood). See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.9 „Lisatingimused“.

3.3. Erand veini valmistamisest määratletud geograafilises piirkonnas

Veinivalmistamispiirkond võib erandina viinamarjade kasvatamise piirkonnast hõlmata tervet Rimini provintsi. See erand nähti tootespetsifikaadis ette kohe pärast kaitstud päritolunimetuse tunnustamist 1996. aastal, seega on loetud õigeks lisada see tingimus selgesõnaliselt koonddokumendi punkti 1.9 „Lisatingimused“. Seetõttu on tegemist vormi muutmisega, mille eesmärk on lisada koonddokumenti teave nõude kohta, mis on kooskõlas ELi ja siseriiklike asjakohaste õigusaktidega olnud alati tootespetsifikaadi osa.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.9 „Lisatingimused“.

3.4. Seos geograafilise piirkonnaga

Seose kirjeldust on täiendatud, et lisada sellesse vastavad viinamarjasaaduste kategooriad, looduslikud ja inimtegurid ning nendevaheline põhjuslik seos ja lõpptoote omadused.

Muudatused puudutavad tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi 8. jagu „Seos geograafilise piirkonnaga“.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Rimini

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. „Rimini“ Bianco

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veinil „Rimini“ Bianco on erineva intensiivsusega õlgkollane värvus, õrn puuviljaline kuni lillelõhnaline aroom ning pikantne ja harmooniline maitse, mis varieerub kuivast poolkuivani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 15 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. „Rimini“ Rosso

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Rosso (punane) värvus varieerub rubiinpunasest granaatpunaseni, maitse on harmooniline, kohati tanniinine võimalike punaste puuviljade ning rohuste, vürtsikate või mineraalsete nüanssidega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. „Rimini“ Rosso Riserva

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Rosso Riserva värvus ulatub intensiivsest rubiinpunasest granaatpunaseni, aroom on rikkalik ja veinine, vahel rohuste või mineraalsete nootidega ja kerge puiduvarjundiga; maitse on täidlane, tugev ja harmooniline, elegantse struktuuriga ja võimalik, et mõnevõrra tanniinine, varieerudes kuivast poolkuivani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 22 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4. „Rimini“ Cabernet Sauvignon

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Cabernet Sauvignon värvus ulatub rubiinpunasest sügava rubiinpunaseni, aroom on iseloomulik, eeterlik, vahel vürtsikas või rohune, maitse on täidlane, harmooniline, vahel kergelt tanniinine, varieerudes kuivast poolkuivani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,5 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. „Rimini“ Cabernet Sauvignon Riserva

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Cabernet Sauvignon Riserva värvus on sügav rubiinpunane granaatpunase varjundiga, aroom on iseloomulik, eeterlik, rohune ning maitse täidlane, harmooniline ja vahel kergelt tanniinine.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 26 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6. „Rimini“ Biancame

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Biancame värvus on kergelt õlgkollane roheka varjundiga, aroom on iseloomulik, võimaliku lillevarjundiga, ning maitse on värske ja tasakaalus, varieerudes kuivast poolkuivani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 15 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7. „Rimini“ Sangiovese

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Sangiovese värvus on rubiinpunane, mõnikord violetse varjundiga, aroom on veinine, vahel lillede või mineraalsete nüanssidega, maitse harmooniline, kohati tanniinine, varieerudes kuivast poolkuivani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

8. „Rimini“ Sangiovese Superiore

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Sangiovese Superiore värvus on rubiinpunane, mõnikord violetse varjundiga, aroom on vahel lillevarjundiga, maitse harmooniline, kohati tanniinine, kuiv.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

9. „Rimini“ Sangiovese Riserva

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Sangiovese Riserva värvus on rubiinpunane, aroom intensiivne, vahel lillelõhnaline, maitse on harmooniline, kohati tanniinine, kuiv. Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 13,00 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 26 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

10. „Rimini“ Rebola Secco

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Rebola Secco värvus on kergelt õlgkollane kuni kuldkollane, aroom on iseloomulikult õrn ja puuviljaline, maitse harmooniline ning tavaliselt siidine ja struktureeritud.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

11. „Rimini“ Rebola Passito

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ Rebola Passito värvus varieerub kuldkollasest merevaigukollaseni, vein on iseloomuliku intensiivse puuviljalise aroomiga, kohati maalähedaste nootidega ning täidlase, magusa ja sametise maitsega, tasakaalustatud happesusega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 17,00 %

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24 g/l

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole nimetatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4,0 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistamise eritavad

—

b. Maksimaalne saagikus

1.	„Rimini“ Bianco, sh Riserva 84 hektoliitrit hektari kohta

2.	„Rimini“ Rosso 77 hektoliitrit hektari kohta

3.	„Rimini“ Biancame 84 hektoliitrit hektari kohta

4.	„Rimini“ Cabernet Sauvignon 77 hektoliitrit hektari kohta

5.	„Rimini“ Cabernet Sauvignon 77 hektoliitrit hektari kohta

6.	„Rimini“ Rebola 77 hektoliitrit hektari kohta

7.	„Rimini“ Rebola Passito 55 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kontrollitud päritolunimetusega veinide „Rimini“ tootmiseks ette nähtud viinamarjad peavad olema toodetud Rimini provintsi haldusterritooriumil, välja arvatud SS 16 Adriatica riigimaanteest allapoole jäävad alad ja kogu Bellaria Igea Marina vald.

7. Veiniviinamarjasordid

Alicante N.

Biancame B.

Bombino Bianco B.

Cabernet Franc N. – Cabernet

Cabernet Sauvignon N. – Cabernet

Merlot N.

Montepulciano N.

Petit Verdot N.

Pignoletto B. – Grechetto Gentile

Rebo N.

Sangiovese N.

Syrah N.

Trebbiano Romagnolo B. – Trebbiano

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Geograafilise piirkonna üksikasjad, seost väljendavad looduslikud tegurid

Kaitstud päritolunimetusega „Rimini“ geograafiline piirkond piirneb kõige lõunapoolsemas osas Po jõe tasandikuga ja Itaalia poolsaare põhiosaga, st asub keskkonnas, millele meri avaldab suurt mõju.

Territoorium kulgeb rannajoonega risti ja jaguneb kolmeks peamiseks vesikonnaks: Marecchia, Conca ja Marano, ja neljaks alamvesikonnaks: Uso, Rio Melo, Ventena ja Tavollo.

Paralleelselt merega ja kolme vesikonna trajektoori järgides tõuseb kõrgus orupiirkonnast (alla 60 m üle merepinna) iseloomulikuma ja ulatuslikuma mägede jalamile omase maastikuni (60–250 m üle merepinna) ja kõrgema, künklikuma maastikuni (200–400 m üle merepinna) veelgi rohkem sisemaa poole, kus võib näha ka ühtlase struktuuriga kaljupaljandeid.

Enamik viinamarjaistandusi on koondunud küngastega kaetud piirkonda, mis on sellele territooriumile kõige iseloomulikum, eeskätt mis puudutab järkjärgulist üleminekut tüüpilistelt tasandiku- ja rannikualadelt Kesk- ja Lõuna-Apenniinide laugematele nõlvadele.

Mullastik

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ tootmise künklik territoorium on geoloogiliselt üsna ühtne. Maastik koosneb peamiselt laiadest, laugelt rulluvatest küngastest (keskmine kalle 5–25 %). On võimalik eristada kolme peamist ala, millel on piisavalt homogeensed mullastikuomadused.

—	Esimene neist langeb kokku Marecchia jõe tasandiku kesk- ja ülaosaga, millele on iseloomulik suur savisisaldus; nõrgalt leeliseline pH; aktiivse lubja suur sisaldus, eriti Marecchia jõe paremal kaldal; ning vähe ja keskmiselt orgaanilist ainet sisaldav muld kõrgemal mägedes.

—	Keskosas asuval künklikul ribal, mis hõlmab Marano ja Conca jõe orgusid, kipub muld sageli olema savine, liivsavine ja kohati olulise savisisaldusega; pH on nõrgalt leeliseline; rohkelt on aktiivset lupja; ja mullas vähe orgaanilist ainet.

—	Sisealadel, mis vastavad Conca jõe tasandiku kõrgeimatele küngastele, on muld tekstuurilt tavaliselt hõredam, sageli liivsavine ja vahel savine (teatud aladel, eeskätt oru põhjas); pH on nõrgalt leeliseline või leeliseline; lubjakivisisaldus on tavaliselt kõrge; ja mullas vähe orgaanilist ainet;

Mullad

Pinnase kalle on lauge või keskmine (tavaliselt 5–25 %). Muld on moodustunud valdavalt savikast või peliidilisest kivimist, liivaste vahekihtidega, mis pärinevad pliotseeniajastust ja on merelist päritolu (sinise savi kiht ja Borello liivakivi kiht).

—	Tekstuur on peen või mõõdukalt peen ning hapniku kättesaadavus mõõdukas kuni hea.

—	Mullad on tavaliselt lubjarikkad; madalamates kihtides on lubjakivi sisaldus madal või puudub üldse. Mullad on mõõdukalt aluselised.

Ilmastikutingimused:

—	aasta keskmine temperatuur on 13,2 oC; kõige külmema kuu keskmine temperatuur on 3,4 oC; kolme kuu kestel on keskmine temperatuur on 20 oC või kõrgem; aastane temperatuuri kõikumine moodustab 18,8 oC.

—	Kliimaklassifikatsioon jääb mõõduka rannikukliima ja mõõduka mandrikliima piirile.

—	Winkleri bioklimaatiline indeks jääb vahemikku 2 100 kuni 2 200 kraadipäeva.

—	Aasta keskmine sademete hulk on 754 mm, jagunedes üsna ühtlaselt aasta lõikes, maksimaalselt 229 mm sügisel ja minimaalselt 164 mm talvel; keskmiselt 188 mm suvel ja 173 mm kevadel.

8.2. Toote selliste omaduste või tunnuste üksikasjalik kirjeldus, mis on valdavalt või eranditult seotud geograafilise piirkonnaga

Kaitstud päritolunimetuse „Rimini“ territooriumi keskkonna, kliima ja mulla omadused üheskoos määravad kindlaks kategoorias 1 „Vein“ ja kategoorias 15 „Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein“ toodetavate veinide eriomadused.

Kategooria 1 „Vein“

keskmise ja madala viljakusega eriline lubjarikas savine muld annab potentsiaalselt neile veinidele (eriti punastele veinidele) suure kuivaine- ja alkoholisisalduse, intensiivse värvuse ja suure polüfenoolisisalduse. See tähendab, et saadud veinid sobivad hästi laagerdamiseks. Lisaks on mere lähedusel positiivne mõju kasvutsüklile, mida mõjutab soodsalt hästi ventileeriv tuuline keskkond ja mõõdukas sademete hulk suvel, samuti temperatuurid, mis ei ole talvel liiga madalad ega suvel liiga kõrged. Need tingimused on ideaalsed tasakaalustatud küpsemise jaoks ja toovad esile kaitstud päritolunimetusega veini tootmise geograafilises piirkonnas kasvatatavate viinamarjasortide omadused, selliste nagu „Sangiovese“ (piirkonna sordieelistus) ja „Cabernet Sauvignon“, kas üksi või koos teiste sortidega, nagu „Cabernet Franc“, „Merlot“ ja „Syrah“, et toota roosasid Rimini veine. Nende veinide värvus varieerub rubiinpunasest granaatpunaseni, mõnikord violetse varjundiga. Aroom on sõltuvalt kasutatavast sordisegust rohuste või mineraalsete nüanssidega ja veinid on kuivad kuni poolkuivad.

Valgete veinide valmistamiseks kasutatakse selliseid viinamarjasorte nagu „Grechetto Gentile“, „Trebbiano“, „Bombino Bianco“ ja „Biancame“, samuti valge veini valmistamiseks kasutusele võetud viinamarjasorti „Sangiovese“. Tänu soodsatele ilmastikutingimustele on need veinid värsked ja aromaatsed. Sõltuvalt kasutatud sordist varieerub veinide värvus õlgkollasest kuni erineva intensiivsusega kuldse toonini. Aroom on puuviljaline ja lillelõhnaline ning veinid kuivad kuni poolkuivad.

Kategooria 15 „Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein“

Samad konkreetsed keskkonnatingimused ja eeskätt mere lähedus tagavad hea õhuringluse, mis on viinamarjade tervise tagamiseks täiuslik. See tähendab ideaalseid tingimusi, et lasta viinamarjadel kuivada viinapuul, sõelal või rajatistes, kus tingimused on sobivalt kontrollitud. Kuivatamisprotsess toob esile geograafilises piirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavate viinamarjasortide omadused, näiteks viinamarjasordi „Grechetto Gentile“ puhul, millest valmistatakse veini „Rimini“ Rebola Passito. Need veinid on magusad, harmoonilised ja hästi tasakaalus; värvus on kuldkollane kuni merevaigukollane, veinid sisaldavad rikkalikult ekstrakte, kohati ilmnevad kopitusehõngulised noodid.

8.3. Geograafilise piirkonnaga seotud olulised inimtegurid ja ajaloolised üksikasjad

Inimteguritel on oluline mõju kaitstud päritolunimetuse „Rimini“ ja territooriumi seosele. Aastate jooksul on viinamarjakasvatajad saavutanud suure professionaalsuse ja põhjalikud oskusteadmised viinamarjaistanduste majandamisel; nad oskavad välja valida parimad asukohad sobivuse ja päikesevalguse seisukohast ning tuua esile traditsiooniliselt tootmispiirkonnas kasvatavate viinamarjasortide parimad omadused, sh sordid „Sangiovese“ ja „Cabernet Sauvignon“ punaste veinide puhul, ja „Grechetto Gentile“, „Trebbiano“ ja „Biancame“ valgete veinide puhul. Aja jooksul on nad kohandanud veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide valikut, täiendanud neid geograafilises piirkonnas suuremas osakaalus olevate huvitavamate viinamarjasortidega, et tugevdada seost territooriumiga, ning jätnud välja vähem huvitavad sordid või need, mille pakkumine on väiksem, või piiranud nende kasutamist, vähendades nende osakaalu veini koostises.

Viinamarjakasvatajad tegid valiku väikese viinamarjasaagi (vahemikus 11–12 tonni hektarilt) kasuks, tagamaks et valmistatav vein oleks eriti kvaliteetne.

Üks näide traditsioonilisest veinikasvatustavast on viinamarjade kuivama jätmine viinapuule, sõelale või rajatistesse, kus on kontrollitud temperatuuritingimused. Täpsemalt, näiteks veini „Rimini“ Rebola Passito valmistatakse viinamarjasordist ‛Grechetto Gentile’, millel on väga madal saagis, st mitte üle 50 %.

Samuti kuulub veinivalmistustavade hulka viinamarjasordi „Sangiovese“ kasutamine valgete veinide valmistamiseks, et neid saaks kasutada teiste valgete viinamarjasortidega segamiseks, isegi kuni 60 % ulatuses, et valmistada „Rimini“ valgeid veine.

Viinamarjakasvatajatel on ka märkimisväärsed laagerdamiskogemused seoses kaitstud päritolunimetusega punaste veinidega, mis võivad kanda tähist „Riserva“, kui neid on laagerdatud vähemalt 24 kuud alates nende koristusaasta 1. detsembrist. Tegemist on väga hea struktuuriga, harmooniliste veinidega, mis on turul aja jooksul väga kõrge maine pälvinud. Värsked ja täidlased valged veinid on väga hinnatud ja populaarsed turistide seas Rimini müügikohtades ja randades, kus neid tarvitatakse nii aperitiivina kui ka pakutakse kohalike toitude kõrvale.

Ajalooline taust

Territooriumil, kus kaitstud päritolunimetusega veine „Rimini“ toodetakse, on kauaaegsed veinivalmistus- ja viinamarjakasvatustraditsioonid. Esimene kinnitatud tõend viinapuude kasvatamisest pärineb koguni 7.–8. sajandist e.Kr.; nimelt leiti Verucchios etruskide hauakambritest (Villanova kultuur) liigi Vitis Vinifera õietolmu ja seemneid. Dokumenteeritud andmete kohaselt on Riminis viinamarju sellest ajast peale järjepidevalt kasvatatud:

—	etruskid võtsid kasutusele kõrgelt lõikamise ja viinapuude painutamise tava sostegno vivo (elav tugi), et kasvatada viinamarju puude toel;

—	roomlaste ajal, st 3. sajandiks e.Kr., oli viinamarjakasvatus ja veinivalmistamine märkimisväärselt kasvanud ja sellest oli saanud majanduse tugisammas;

—	mitmes Vana-Rooma ajaloolaste kirjelduses ja jutustuses kiidetakse kohalike viinamarjaistanduste suurt saaki, millest piisas selleks, et tagada pika aja vältel suuremahuline eksport Roomasse;

—	samuti on leitud Roomas põletusahjudes valminud veiniamforaid, mis pärinevad ajavahemikust 3. sajand e.Kr. ja 3. sajand m.a.j.

Samuti sisaldub palju dokumentaalseid tõendeid Rimini keskaegsetes statuutides, milles sätestati üksikasjalikud eeskirjad eluks linnas ja piirkonnas, arvukate viidetega viinamarjakasvatusele ja veinivalmistamisele (veini hoiustamine, transport, kauplemine ja tarbimine). Tegemist on teadmistepagasiga, mida on põlvest põlve edasi antud ja mida võib pidada viinamarjakasvatusega seotud teadmiste ja kogemuste vundamendiks; see on avaldanud tohutut mõju inimteguritele ja kaasaegse kaitstud päritolunimetusega veini „Rimini“ seosele piirkonnaga.

9. Kohaldatavad lisanõuded (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Veinivalmistamispiirkond

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand.

Tingimuse kirjeldus

Lisaks määratletud geograafilist piirkonda käsitlevas jaos kindlaks määratud viinamarjakasvatuspiirkonnale võib kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikliga 5 veinide „Rimini“ valmistamiseks viinamarju toota kõikjal Rimini provintsi haldusüksuses.

Pakendamine määratletud piirkonnas

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pudelitesse villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Rimini“ hõlmatud veinid tuleb villida Rimini provintsi haldusterritooriumi määratletud piirkonnas.

Muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada kaitstud päritolunimetusega veinide „Rimini“ kvaliteeti, tagada veinide päritolu ning tõhus ja õigeaegne kontroll.

Transportimine ja villimine väljaspool tootmispiirkonda võib kahjustada veini „Rimini“ kvaliteeti, kuna see võib kokku puutuda võimalike redoksreaktsioonide, äkiliste temperatuurimuutuste ja mikrobioloogilise saastega. Eelkõige võivad need nähtused avaldada negatiivset mõju füüsikalis-keemilistele (minimaalne üldhappesus, minimaalne suhkruvaba ekstrakt jne) ja organoleptilistele (värvus, lõhn ja maitse) omadustele.

Mida kaugemale veini transporditakse, seda suuremad on riskid. Villimine päritolupiirkonnas aitab paremini kindlustada toote omaduste ja kvaliteedi säilimise, kuna veinisaadetisi ei veeta üldse või veetakse ainult lühikeste vahemaade taha.

Määratletud tootmispiirkonnas villimise eesmärk on ka hõlbustada nii palju kui võimalik pädeva asutuse teostatavaid kontrolle ja seega kindlustada maksimaalne tõhusus, mõjusus ja kulutasuvus. Nende nõuete täitmist ei ole võimalik tagada samal määral väljaspool tootmispiirkonda.

Kontrolliasutus, kes kontrollib igal aastal tootespetsifikaadi sätete järgimist, võib kooskõlas vastava kontrollikavaga väga kiiresti kavandada veini „Rimini“ villimise ajal kontrollkäike kõigi tootmispiirkonnas asuvate asjaomaste ettevõtjate juurde. Eesmärk on sihikindlalt tagada, et villida saab ainult selliseid veini „Rimini“ saadetisi, mille puhul on eelnevalt tõendatud, et need on läbinud kontrolliasutuse tehtud füüsikalis-keemilised ja organoleptilised kontrollid. See võimaldab korraldada tõhusamaid kontrolle väheste kuludega tootjate jaoks, et pakkuda tarbijatele maksimaalset veini ehtsuse garantiid.

Lisaks võivad villijad kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt ja olemasolevate õiguste kaitsmiseks taotleda erandit villimise jätkamiseks oma ruumides, mis asuvad väljaspool määratletud ala, tingimusel, et nad esitavad põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumile asjakohase taotluse ning dokumendid, mis tõendavad, et nad on villinud kaitstud päritolunimetusega veine „Rimini“ vähemalt kaks aastat viie aasta jooksul enne piirkonnas villimise nõude kehtestanud muudatuse jõustumist (see ei pea olema pidev kaheaastane periood).

Link tootespetsifikaadile

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/16522

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 226

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 10. juuni 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 226/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10667 – VESA / POSTNL) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 226/02	Euro vahetuskurss — 9. juuni 2022	2

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 226/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10737 – HP / POLY) ( 1 )	3
2022/C 226/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10780 – WATERLAND / KIDSFOUNDATION / PARTOU) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	5
2022/C 226/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10775 – GBL / AFFIDEA) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	6
2022/C 226/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10732 – EQT / BPEA) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	7
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 226/07	Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3	9

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0743
JPY	Jaapani jeen	143,93
DKK	Taani kroon	7,4391
GBP	Inglise nael	0,85653
SEK	Rootsi kroon	10,5045
CHF	Šveitsi frank	1,0495
ISK	Islandi kroon	138,70
NOK	Norra kroon	10,1818
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,689
HUF	Ungari forint	396,45
PLN	Poola zlott	4,5925
RON	Rumeenia leu	4,9453
TRY	Türgi liir	18,5104
AUD	Austraalia dollar	1,4985
CAD	Kanada dollar	1,3506
HKD	Hongkongi dollar	8,4317
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6673
SGD	Singapuri dollar	1,4779
KRW	Korea vonn	1 348,99
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,4132
CNY	Hiina jüaan	7,1722
HRK	Horvaatia kuna	7,5223
IDR	Indoneesia ruupia	15 646,25
MYR	Malaisia ringit	4,7199
PHP	Filipiini peeso	56,872
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	37,079
BRL	Brasiilia reaal	5,2506
MXN	Mehhiko peeso	21,0248
INR	India ruupia	83,5260


	(1) EMPs kohaldatav tekst