Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 222/01)

Viimane väljaanne

ELT C 213, 30.5.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 207, 23.5.2022

ELT C 198, 16.5.2022

ELT C 191, 10.5.2022

ELT C 171, 25.4.2022

ELT C 165, 19.4.2022

ELT C 158, 11.4.2022

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu 18. jaanuari 2022. aasta määrus – Ungari versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-185/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Tühistamishagi - EAGF ja EAFRD - Euroopa Liidu rahastamisest välja jäetud kulud - Ungari tehtud kulutused)

(2022/C 222/02)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka ja J. Aquilina)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Ungarilt.

---

(1)  ELT C 262, 10.8.2020.

Euroopa Kohtu 3. märtsi 2022. aasta määrus – Ühtne Kriisilahendusnõukogu versus Hypo Vorarlberg Bank AG

(Kohtuasi C-663/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 182 - Pangandusliit - Ühtne kriisilahenduskord - Ühtne kriisilahendusfond - 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamine - Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) otsuse kinnitamine - Põhjendamiskohustus - Konfidentsiaalsed andmed)

(2022/C 222/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (esindajad: P. A. Messina, J. Kerlin ja H. Ehlers, keda abistasid Rechtsanwälte H.-G. Kamann ja P. Gey ning avocat F. Louis, hiljem J. Kerlin ja H. Ehlers, keda abistasid Rechtsanwälte H.-G. Kamann ja P. Gey, ning avocat F. Louis)

Teine menetlusosaline: Hypo Vorarlberg Bank AG (esindajad: Rechtsanwälte G. Eisenberger ja A. Brenneis)

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus Hypo Vorarlberg Bank vs. SRB (T-414/17, ei avaldata, EU:T:2020:437).

2.	Tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2017. aasta täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) Hypo Vorarlberg Bank AG-d puudutavas osas.

3.

Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2017. aasta täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) Hypo Vorarlberg Bank AG-d puudutavas osas kehtima seni, kuni mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada kuut kuud alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest, jõustub Ühtse Kriisilahendusnõukogu uus otsus, millega määratakse kindlaks selle finantsinstitutsiooni 2017. aasta eest ühtsesse kriisilahendusfondi tehtav ex ante osamakse.

4.	Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsioonimenetluses tema enda kanda ja mõista temalt välja Hypo Vorarlberg Bank AG kohtukulud esimeses kohtuastmes.

5.	Jätta Hypo Vorarlberg Bank AG apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulud tema enda kanda.

6.	Hispaania Kuningriigi menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

---

(1)  ELT C 44, 8.2.2021

Euroopa Kohtu 3. märtsi 2022. aasta määrus – Ühtne Kriisilahendusnõukogu versus Portigon AG, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-664/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 182 - Pangandusliit - Ühtne kriisilahenduskord - Ühtne kriisilahendusfond - 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamine - Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) otsuse kinnitamine - Põhjendamiskohustus - Konfidentsiaalsed andmed)

(2022/C 222/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (esindajad: P. A. Messina ja J. Kerlin, keda abistasid Rechtsanwälte H.-G. Kamann ja P. Gey ning avocat F. Louis, hiljem K. Jakub, keda abistasid Rechtsanwälte H.-G. Kamann ja P. Gey ning avocat F. Louis)

Teised menetlusosalised: Portigon AG (esindajad: Rechtsanwälte D. Bliesener, F. Geber ja V. Jungkind,), Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou, A. Nijenhuis ja A. Steiblytė)

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus Portigon vs. SRB (T-420/17, ei avaldata, EU:T:2020:438).

2.	Tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2017. aasta täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) Portigon AG-d puudutavas osas.

3.

Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu 11. aprilli 2017. aasta täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) Portigon AG-d puudutavas osas kehtima seni, kuni mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada kuut kuud alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest, jõustub Ühtse Kriisilahendusnõukogu uus otsus, millega määratakse kindlaks selle finantsinstitutsiooni 2017. aasta eest ühtsesse kriisilahendusfondi tehtav ex ante osamakse.

4.	Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsioonimenetluses tema enda kanda ja mõista temalt välja Portigon AG kohtukulud esimeses kohtuastmes.

5.	Jätta Portigon AG apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulud tema enda kanda.

6.	Hispaania Kuningriigi menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

---

(1)  ELT C 44, 8.2.2021

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 31. jaanuari 2022. aasta määrus (Sąd Okręgowy w Łodzi eelotsusetaotlus – Poola) – TM versus EJ

(Kohtuasi C-28/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus - Direktiiv 2009/103/EÜ - Artikkel 3 - Varakahju katmise kohustus - Ulatus - Liikmesriigi õigusnormid, mis kohustavad katma õnnetusse sattunud sõiduki pukseerimiskuludest üksnes selle osa, mis kanti selle liikmesriigi territooriumil, ja parkimiskuludest üksnes selle osa, mille tingis kriminaaluurimine või mõni muu põhjus)

(2022/C 222/05)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Łodzi

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: TM

Kostja: EJ

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta artikli 3 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisene õigusakt, mille kohaselt mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus ei kata sellist kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, tingimusel et seda kindlustuskaitse piirangut kohaldatakse nii, et kahjustatud isikut või kahjustatud sõiduki omanikku või valdajat ei koheldaks erinevalt nende elukoha liikmesriigi alusel.

---

(1)  ELT C 182, 10.5.2021.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 9. veebruari 2022. aasta määrus (Varhoven kasatsionen sad eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Konservinvest“ OOD versus„Bulkons Parvomay“ OOD

(Kohtuasi C-35/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavad - Määrus (EL) nr 1151/2012 - Päritolunimetused ja geograafilised tähised - Artikkel 9 - Ajutine riigisisene kaitse - Põllumajanduslikku toiduainet tähistav geograafiline tähis, mis on registreeritud liikmesriigi õigusnormide alusel ja mida kaitstakse riigisisesel tasandil)

(2022/C 222/06)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven kasatsionen sad

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja:„Konservinvest“ OOD

Vastustaja kassatsioonimenetluses:„Bulkons Parvomay“ OOD

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustoodete ja toiduga seotud geograafiliste tähiste riigisisese registreerimise ning kaitse süsteemi, mida kohaldatakse üksnes sellistes nendest tähistest tulenevate õiguste rikkumisi käsitlevates vaidlustes, mille pooled on asjaomase liikmesriigi ettevõtjad, kes toodavad nimetatud liikmesriigi territooriumil tooteid, mille jaoks asjaomased tähised on selle määruse alusel registreeritud.

---

(1)  ELT C 98, 22.3.2021.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 1. märtsi 2022. aasta määrus (Court of Appeali eelotsusetaotlus – Iirimaa) – kriminaalmenetlus K.M-i suhtes

(Kohtuasi C-493/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Ühine kalanduspoliitika - Määrus (EÜ) nr 1224/2009 - Kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks - Artikkel 89 - Meetmed eeskirjade täitmise tagamiseks - Artikkel 90 - Kriminaalkaristused - Proportsionaalsuse põhimõte - 11. veebruari 2021. aasta kohtuotsuse K. M. (laeva kaptenile määratud karistused) (C-77/20, EU:C:2021:112) tõlgendamine)

(2022/C 222/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: K.M.

Menetluses osales: Director of Public Prosecutions

Resolutsioon

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, artikleid 89 ja 90 tuleb lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 tunnustatud proportsionaalsuse põhimõttest tõlgendada nii, et riigisisesed kohtud peavad 11. veebruari 2021. aasta kohtuotsuses K. M. (laeva kaptenile määratud karistused) (C-77/20, EU:C:2021:112) Euroopa Kohtu esitatud hindamiskriteeriume kohaldades hindama, kas puudutatud laeval leiduvate kogu saagi ja kõikide püügivahendite kohustuslik konfiskeerimine on toimepandud rikkumise, sh selle raskusega proportsionaalne, selleks et saavutada õiguspärane eesmärk, mida taotletakse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrusega (EL) nr 227/2013) artikli 32 lõikes 1 ette nähtud sortimisseadmete keeluga, ning olenevalt olukorrast analüüsima vajadust kohandada, varieerida või leevendada saagi ja püügivahendite konfiskeerimise otsuse ulatust.

---

(1)  ELT C 401, 4.10.2021.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 1. märtsi 2022. aasta määrus – Antonius Maria Vervloet, Cornelia Wilhelmina Vervloet-Mulder versus Agència Estatal de Resolució d’Entitats Bancàries (AREB)

(Kohtuasi C-526/21 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Väidete selguse ja täpsuse nõue - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2022/C 222/08)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellandid: Antonius Maria Vervloet, Cornelia Wilhelmina Vervloet-Mulder (esindaja: advocaat P. Van der Veld)

Teine menetlusosaline: Agència Estatal de Resolució d’Entitats Bancàries (AREB)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Antonius Maria Vervloeti ja Cornelia Wilhelmina Vervloet-Mulderi kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 158, 11.4.2022

Bálint Krátky 22. juunil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. augusti 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-13/21, Krátky versus Euroopa Parlament jt

(Kohtuasi C-503/21 P)

(2022/C 222/09)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Bálint Krátky (esindaja: ügyvéd I. Kriston)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustas 22. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 8. septembril 2021 – Financijska agencija versus HANN-INVEST d.o.o.

(Kohtuasi C-554/21)

(2022/C 222/10)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: Financijska agencija

Vastustaja: HANN-INVEST d.o.o.

Eelotsuse küsimus

Kas tuleb leida, et kohtute kodukorra (Sudski poslovnik) artikli 177 lõike 3 esimese lause teises osas ja teises lauses ette nähtud eeskiri, mis näeb ette, et „[t]eise astme kohtus loetakse kohtuasi lõpetatuks kuupäeval, mil lahend saadetakse kohtukantseleist välja pärast kohtuasja toimiku registreerimisosakonnast tagasijõudmist. Pärast kohtutoimiku kättesaamist on registreerimisosakond kohustatud saatma selle edasi kohtukantseleisse võimalikult kiiresti. Seejärel saadetakse lahend pooltele uue kaheksapäevase tähtaja jooksul“, on kooskõlas ELL artikli 19 lõikega 1 ja harta artikliga 47?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 7. oktoobril 2021 – Financijska agencija versus MINERAL-SEKULINE d.o.o.

(Kohtuasi C-622/21)

(2022/C 222/11)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: Financijska agencija

Vastustaja: MINERAL-SEKULINE d.o.o.

Eelotsuse küsimus

Kas tuleb leida, et kohtute kodukorra (Sudski poslovnik) artikli 177 lõike 3 esimese lause teises osas ja teises lauses ette nähtud eeskiri, mis näeb ette, et „[t]eise astme kohtus loetakse kohtuasi lõpetatuks kuupäeval, mil lahend saadetakse kohtukantseleist välja pärast kohtuasja toimiku registreerimisosakonnast tagasijõudmist. Pärast kohtutoimiku kättesaamist on registreerimisosakond kohustatud saatma selle edasi kohtukantseleisse võimalikult kiiresti. Seejärel saadetakse lahend pooltele uue kaheksapäevase tähtaja jooksul“, on kooskõlas ELL artikli 19 lõikega 1 ja harta artikliga 47?

Eos Products Sàrl 9. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 8. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-489/20: Eos Products Sàrl versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-672/21 P)

(2022/C 222/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Eos Products Sàrl (esindaja: advokaat S. Stolzenburg-Wiemer)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 4. veebruari 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 30. novembril 2021 – UDRUGA KHL MEDVEŠČAK ZAGREB

(Kohtuasi C-727/21)

(2022/C 222/13)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: UDRUGA KHL MEDVEŠČAK ZAGREB

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tuleb leida, et kohtute kodukorra (Sudski poslovnik, Narodne novine, br. 37/14, 49/14, 8/15, 35/15, 123/15, 45/16, 29/17, 33/17, 34/17, 57/17, 101/18, 119/18, 81/19, 128/19, 39/20 ja 47/20) artikli 177 lõike 3 esimese lause teises osas ja teises lauses ette nähtud eeskiri, mis näeb ette, et „[t]eise astme kohtus loetakse kohtuasi lõpetatuks kuupäeval, mil lahend saadetakse kohtukantseleist välja pärast kohtuasja toimiku registreerimisosakonnast tagasijõudmist. Pärast kohtutoimiku kättesaamist on registreerimisosakond kohustatud saatma selle edasi kohtukantseleisse võimalikult kiiresti. Seejärel saadetakse lahend pooltele uue kaheksapäevase tähtaja jooksul“, on kooskõlas ELL artikli 19 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47?

2.

Kas kohtukorralduse seaduse (Zakon o sudovima) artikli 40 lõige 2, mis näeb ette, et „Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia kõrgeim kohus), Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia), Visoki upravni sud Republike Hrvatske (kõrgem halduskohus, Horvaatia), Visoki kazneni sud Republike Hrvatske (kõrgem kriminaalkohus, Horvaatia), Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske (kõrgem väärteoasjade kohus, Horvaatia) kõikide kohtunike või ühe kolleegiumi koosolekul ja Županijski sudi (maakonnakohus, Horvaatia) ühe kolleegiumi koosolekul võetud õiguslikku seisukohta peavad järgima kõik selle kolleegiumi või kohtu teise astme kojad ja kohtunikud“, on kooskõlas ELL artikli 19 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47?

Collibra 1. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 22. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjades T-128/20 ja T-129/20: Collibra versus EUIPO – Dietrich (COLLIBRA and collibra)

(Kohtuasi C-730/21 P)

(2022/C 222/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Collibra (esindajad: Rechtsanwälte A. Renck ja A. Bothe ning abogada I. Junkar)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Hans Dietrich

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 23. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta Collibra kohtukulud tema enda kanda.

Daw SE 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-32/21: Daw SE versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-781/21 P)

(2022/C 222/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Daw SE (esindaja: advokaat A. Haberl)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 28. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Luis Miguel Novaise 21. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 25. oktoobri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-595/21: Novais versus Portugal

(Kohtuasi C-816/21 P)

(2022/C 222/16)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Luis Miguel Novais (esindajad: advogados Á. Oliveira ja C. Almeida Lopes)

Teine menetlusosaline: Portugali Vabariik

Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustas 11. märtsi 2022. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebus ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja jätta Luís Miguel Novaise kohtukulud tema enda kanda.

HC 11. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 1. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-804/19: HC versus komisjon

(Kohtuasi C-102/22 P)

(2022/C 222/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: HC (esindajad: avvocati D. Rovetta ja V. Villante)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 1. detsembri 2021. aasta otsus T-804/19, HC vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2021:849, mis tehti HC-le teatavaks 1. detsembril 2021;

—	tunnistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 277 alusel esitatud õigusvastasuse vastuväide asjaomase konkursiteate kohta seoses keeltekasutuse korraga vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada „teine vaidlustatud otsus“ esimeses kohtuastmes, milleks on 21. mai 2019. aasta kiri/otsus, millega EPSO jättis rahuldamata apellandi läbivaatamise taotluse ja andis apellandile teada, et valikukomisjon jättis muutmata oma otsuse mida teda hindamiskeskusse kutsuda;

—	mõista apellandile tekitatud varalise kahju eest välja hüvitis 50 000 eurot.

—	Teise võimalusena tühistada Üldkohtu edasikaevatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule;

—	mõista Euroopa Komisjonilt välja apellandi kohtukulud esimeses kohtuastmes ja apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet:

Esimene apellatsioonkaebuse väide: Üldkohtu poolt faktide ekslik kvalifitseerimine ja tõendite moonutamine seoses tema hinnanguga ja otsusega esimese väite teise osa kohta, mille apellant esitas esimeses kohtuastmes – Konkursiteate rikkumine. Apellant väidab, et Üldkohus kvalifitseeris fakte ekslikult, moonutas tõendeid ja rikkus konkursiteadet, mida talle kohaldati, seoses apellandi töökogemuse ja akadeemilise kvalifikatsiooni hindamisega.

Teine apellatsioonkaebuse väide: ELTL artikli 277 rikkumine ja ekslik tõlgendamine. Kehtivas redaktsioonis 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1, (1) millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, artiklite 1–4 rikkumine. Personalieeskirjade artiklite 1d ja 28 ning selle III lisa artikli 1 lõike 1 punkti f rikkumine. Apellant väidab, et Üldkohus tõlgendas liiga kitsalt nõuet, mis on seotud „tiheda seosega“ asjaomase konkursiteate ja Üldkohtus vaidlustatud otsuse vahel, eesmärgiga esitada ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväide konkursiteate vastu. Apellant leiab, et selline „tihe seos“ on olemas ja seega on vastuvõetav ja põhjendatud õigusvastasuse vastuväide piirangu vastu kasutada asjaomase konkursi teise keelena prantsuse ja inglise keelt.

---

(1)  EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3.

Helene Hamersi 17. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-159/20: Hamers versus Cedefop

(Kohtuasi C-111/22)

(2022/C 222/18)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Helene Hamers (esindajad: dikigoroi Vasileios Spiridon Christianos, Alexandros Politis ja Michail Rodopoulos)

Teine menetlusosaline: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Apellandi nõuded

—	tühistada osaliselt Üldkohtu 21. detsembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-159/20, Hamers vs. Cedefop, EU: T:2021:913,

—	vajadusel saata asi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks,

—	mõista kõik kohtukulud välja Cedefopilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsuse ese on kahju, mida hagejale tekitas Cedefopi tegevus ja tegevusetus enne riigisisest kriminaalmenetlust Kreeka kohtutes, selle ajal ja pärast selle lõppu, kriminaalmenetlust, mis puudutas Cedefopi poolt ajavahemikul 2001–2005 kolmandate isikutega hankelepingute sõlmimise seaduslikkust ja nõuetekohasust.

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kaks väidet:

Esiteks rikuti vaidlustatud kohtuotsuse punktides 55–61 ja punktis 83 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõiget 1 tõlgendades õigusnormi, kuna vastupidi Üldkohtu järeldustele nendes punktides ühelt poolt ei kohelnud Cedefop apellanti võrdselt ja teiselt poolt ei suudetud Cedefopi apellatsiooninõukogu otsusega kõrvaldada puudust 3. juuli 2019. aasta otsuses. Samal ajal, eelnimetatud põhjustel põhjendas Üldkohus ebapiisavalt eespool nimetatud punkte.

Teiseks rikuti vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, punktides 68–75 ja punktis 83 õigusnormi, kui tõlgendati apellandi tõstatatud süütuse presumptsiooni harta artikli 48 lõike 1 tähenduses, mida raskendas asjaolu, et rikuti lojaalse koostöö põhimõtet Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 tähenduses. Samal ajal, eelnimetatud põhjustel põhjendas Üldkohus ebapiisavalt eespool nimetatud punkte.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 28. veebruaril 2022 – LACD GmbH versus BB Sport GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-133/22)

(2022/C 222/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: LACD GmbH

Vastustaja kassatsioonimenetluses: BB Sport GmbH & Co. KG

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tegemist võib olla muu kui kauba vastavusega seotud nõudega direktiivi 2011/83/EL (1) artikli 2 punkti 14 tähenduses ja muu kui kauba lepingutingimustele vastavusega seonduva nõudega direktiivi (EL) 2019/771 (2) artikli 2 punkti 12 tähenduses, kui garantii andja kohustus põhineb tarbija isikust tulenevatel asjaoludel, eelkõige tarbija subjektiivsel hoiakul kauba suhtes (käesolevas asjas tarbija subjektiivne rahulolu kaubaga), ilma et kõnealused isikust tulenevad asjaolud peaksid kauba seisundi või omadustega seotud olema?

2.	Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas tarbija isikust tulenevatel asjaoludel (käesolevas ajas tarbija rahulolu ostetud kaubaga) põhinevate nõuete puudumist peab olema võimalik tuvastada objektiivsete asjaolude alusel?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT 2011, L 304, lk 64).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT 2019, L 305, lk 66).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 1. märtsil 2022 – MO versus G GmbH vara pankrotihaldur SM

(Kohtuasi C-134/22)

(2022/C 222/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: MO

Vastustaja kassatsioonimenetluses: G GmbH vara pankrotihaldur SM

Eelotsuse küsimus

Milline eesmärk on nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ (1) kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 2 lõike 3 teisel lõigul, mis näeb ette, et tööandja edastab pädevale asutusele koopia vähemalt nendest töötajate esinduskogule esitatud kirjaliku teatise punktidest, mis on sätestatud esimese lõigu punkti b alapunktides i–v?

---

(1)  EÜT 1998, L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Niederösterreich (Austria) 3. märtsil 2022 – RE versus Bezirkshauptmannschaft Lilienfeld

(Kohtuasi C-155/22)

(2022/C 222/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Niederösterreich

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: RE

Vastustaja: Bezirkshauptmannschaft Lilienfeld

Teine menetlusosaline: Arbeitsinspektorat NÖ Wald- und Mostviertel

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas liikmesriigi õigusnorm, mis võimaldab veoettevõtjas kriminaalõiguslikult vastutavatel isikutel kanda oma vastutus selliste ühenduse õiguse sätete väga raskete rikkumiste eest, mis reguleerivad autojuhtide sõidu- ja puhkeaeg, konsensusliku kokkuleppe alusel üle füüsilisele isikule, kui sellise ülekandmise tulemusena jääb ära liikmesriigi õigusnormide kohaselt ainult ülekandva kriminaalõiguslikult vastutava isiku karistamise korral ettenähtud hea maine kontrollimine määruse (EÜ) nr 1071/2009 (1) tähenduses?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT 2009, L 300, lk 51).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Stuttgart (Saksamaa) 17. veebruaril 2022 – TAP Portugal versus flightright GmbH

(Kohtuasi C-156/22)

(2022/C 222/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: TAP Portugal

Vastustaja apellatsioonimenetluses: flightright GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on erakorralise asjaoluga viidatud sätte tähenduses, kui lennujaamast, mis ei ole tegutseva lennuettevõtja kodulennujaam, väljuma pidanud lend tühistatakse, kuna lennuks ette nähtud lennumeeskonna liige (käesoleval juhul teine piloot), kes oli edukalt läbinud kohustuslikud korrapärased terviseuuringud, vahetult enne lennu algust äkiliselt ja lennuettevõtjale ettenägematult sureb või nii raskelt haigestub, et ta ei suuda lendu teostada?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Stuttgart (Saksamaa) 17. veebruaril 2022 – TAP Portugal versus Myflyright GmbH

(Kohtuasi C-157/22)

(2022/C 222/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: TAP Portugal

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Myflyright GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on erakorralise asjaoluga viidatud sätte tähenduses, kui lennujaamast, mis ei ole tegutseva lennuettevõtja kodulennujaam, väljuma pidanud lend tühistatakse, kuna lennuks ette nähtud lennumeeskonna liige (käesoleval juhul teine piloot), kes oli edukalt läbinud kohustuslikud korrapärased terviseuuringud, vahetult enne lennu algust äkiliselt ja lennuettevõtjale ettenägematult sureb või nii raskelt haigestub, et ta ei suuda lendu teostada?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Stuttgart (Saksamaa) 17. veebruaril 2022 – TAP Portugal versus Myflyright GmbH

(Kohtuasi C-158/22)

(2022/C 222/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: TAP Portugal

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Myflyright GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on erakorralise asjaoluga viidatud sätte tähenduses, kui lennujaamast, mis ei ole tegutseva lennuettevõtja kodulennujaam, väljuma pidanud lend tühistatakse, kuna lennuks ette nähtud lennumeeskonna liige (käesoleval juhul teine piloot), kes oli edukalt läbinud kohustuslikud korrapärased terviseuuringud, vahetult enne lennu algust äkiliselt ja lennuettevõtjale ettenägematult sureb või nii raskelt haigestub, et ta ei suuda lendu teostada?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 4. märtsil 2022 – Groenland Poultry SRL, likvideerimisel versus Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul Judeţean Dâmboviţa

(Kohtuasi C-169/22)

(2022/C 222/25)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja apellant: Groenland Poultry SRL, likvideerimisel

Vastustaja: Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul Judeţean Dâmboviţa

Eelotsuse küsimused

1.

Kas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (1) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 47 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et „vääramatu jõu või erandlike asjaolude“ juhtumitena tuleb mõista ka juhtumit, mil toetuse saaja kaotab õiguse kasutada üürilevõetud vara, sest üürileping lõpetatakse üürilevõetud vara omaniku (üürileandja) maksejõuetuse tõttu?

2.

Kas proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes tuleb komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 44 lõike 2 punkti a tõlgendada nii, et juhul kui rahastuse tingimusena võetud kohustuse täitmise ajavahemikul läheb toetuse saajale kuuluv ettevõte täielikult või osaliselt üle teisele isikule ja see teine toetuse saaja, kes on täitnud küll märkimisväärse osa kohustusest, lõpetab põllumajandustegevuse, ja kõnealust kohustust ei ole õigusjärglasel võimalik üle võtta, peab teine kohustuse [parandus: toetuse] saaja tagastama toetuse, mille sai tema (mis on seotud perioodiga, mil tema oli toetuse saaja), või peab ta tagastama ka toetuse, mille sai esimene toetuse saaja?

3.

Milliseid tingimusi peab liikmesriigi kohus komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 44 lõike 2 punkti a tõlgendamisel arvesse võtma, kui ta hindab, kas „õigusjärglasel ei ole võimalik kõnealust kohustust üle võtta“?

---

(1)  ELT 2006, L 368, lk 15.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 8. märtsil 2022 – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: AR

(Kohtuasi C-179/22)

(2022/C 222/26)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Isik, kelle suhtes Euroopa vahistamismäärus on tehtud

AR

Eelotsuse küsimused

1.

Kas raamotsuse 2008/909/JSK (1) artiklit 25 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa [vahistamis]määrust täitev kohus peab juhul, kui ta kavatseb süüdimõistva kohtuotsuse tunnustamiseks kohaldada raamotsuse 2002/584/JSK (2) artikli 4 [punkti] 6, paluma [edastada] kohtuotsuse ja raamotsuse 2008/909/JSK kohaselt välja antud tunnistuse ning saama raamotsuse 2008/909/JSK artikli 4 [lõike] 2 kohaselt süüdimõistnud riigi nõusoleku?

2.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 tuleb koostoimes raamotsuse 2008/909/JSK artikliga 25 ja artikli 4 [lõikega] 2 tõlgendada nii, et keeldumine vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest ning süüdimõistva kohtuotsuse tunnustamine ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, [toovad kaasa selle], et süüdimõistnud riik kaotab vastavalt raamotsuse 2008/909/JSK artikli 22 [lõikele] 1 õiguse viia karistus täide?

3.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 [lõike] 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti vabadusekaotuslik karistus ja mille alusel tehti Euroopa vahistamismäärus, mille täitmisest keeldutakse [selle raamotsuse] artikli 4 [punkti] 6 alusel, tunnustades seda kohtuotsust, kuid ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, ei ole enam täitmisele pööratav?

4.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 5 tuleb tõlgendada nii, et kohtulahend, millega keeldutakse täitmast vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismäärust ja tunnustatakse süüdimõistvat kohtuotsust raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 alusel, kuid ilma tegeliku täitmiseta, st süüdimõistetu vangistuseta, mis on vahistamismäärust täitva riigi (ELi liikmesriik) õigusest tuleneva armuandmise ja karistuse täideviimise peatamise tulemus, ja saamata süüdimõistnud riigi nõusolekut tunnustamismenetluses, kujutab endast „samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplikku kohtuotsust“? Juhul, kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, palutakse vastata järgmisele küsimusele.

5.

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 5 tuleb tõlgendada nii, et kohtulahend, millega keeldutakse täitmast vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismäärust ja tunnustatakse süüdimõistvat kohtuotsust raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 [punkti] 6 alusel, kuid karistuse täideviimine peatatakse vastavalt vahistamismäärust täitva riigi õigusele, kujutab endast „täitmisel kohtuotsust“, kui süüdimõistetut ei ole veel järelevalve alla võetud?

---

(1)  Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27).

(2)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34).

Eelotsusetaotlus, mille on 9. märtsil 2022 esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) – Finanzamt Hamm versus Harry Mensing

(Kohtuasi C-180/22)

(2022/C 222/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Finanzamt Hamm

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Harry Mensing

Eelotsuse küsimused

1.

Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, kus maksukohustuslane Euroopa Kohtu otsusele Mensing (1) tuginedes väidab, et direktiivi 2006/112/EÜ (2) artiklis 311 ja sellele artiklile järgnevates artiklites sätestatud kasuminormi maksustamise kord on kohaldatav ka selliste kunstiteoste tarnele, mille on maksukohustuslikule edasimüüjale maksuvaba ühendusesisese tarne raames tarninud nende loojad (või loojate õigusjärglased), tuleb maksustatav väärtus viidatud kohtuotsuse punkti 49 kohaselt kindlaks määrata üksnes liidu õiguse alusel, mistõttu ei või liikmesriigi kõrgeima astme kohus tõlgendada riigisisest õigusnormi (käesolevas asjas käibemaksuseaduse § 25a lõike 3 kolmas lause) nii, et ühendusesiseselt soetamiselt tasutud käibemaks ei kuulu maksustatava väärtuse hulka?

2.

Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 311 ja sellele artiklile järgnevaid artikleid mõista nii, et kasuminormi maksustamise korra kohaldamisel selliste kunstiteoste tarnele, mille on maksukohustuslikule edasimüüjale ühendusesiseselt tarninud nende loojad (või loojate õigusjärglased), vähendab ühendusesiseselt soetamiselt tasutud käibemaks kasuminormi, või nii, et selles osas esineb liidu õiguses soovimatu lünk, mida ei või kõrvaldada kohtupraktika edasiarendamise kaudu, vaid mida võib kõrvaldada üksnes direktiiviandja?

---

(1)  29. novembri 2018. aasta kohtuotsus (C-264/17, EU:C:2018:968).

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 11. märtsil 2022 – FI versus Bayerische Motoren Werke AG

(Kohtuasi C-192/22)

(2022/C 222/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: FI

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Bayerische Motoren Werke AG

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikliga 7 või Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 2 on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu puhkuseseaduse (Bundesurlaubsgesetz; edaspidi „BUrlG“) § 7 lõige 3, mis näeb ette, et õigus seni kasutamata tasustatud põhipuhkusele, mille on pensionieelselt osalise tööajaga töötav töötaja omandanud töösuhte sellel perioodil, mil ta töötab (edaspidi „töötamisperiood“), aegub puhkuseaasta lõpus või hilisemal ajal töösuhte sellel perioodil, mil töötaja on töö tegemisest vabastatud (edaspidi „töövaba periood“)? Kui Euroopa Kohus vastab küsimusele eitavalt:

2.

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 või Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 2 on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu BUrlG § 7 lõige 3, mis näeb ette, et õigus seni kasutamata tasustatud põhipuhkusele, mille on omandanud pensionieelselt osalise tööajaga töötav töötaja, kes läheb puhkuseaasta jooksul töötamisperioodist üle töövabasse perioodi, aegub puhkuseaasta lõpus või hilisemal ajal, kui tööandja – kes ei ole täitnud oma kohustust võimaldada töötajal kõnealust puhkust kasutada – on lubanud töötajal vastavalt tema avaldusele võtta kogu põhipuhkus välja vahetult enne töövaba perioodi algust, kuid töötaja ei saanud puhkust – vähemalt osaliselt – kasutada, kuna ta oli pärast puhkuseavalduse rahuldamist haiguse tõttu töövõimetu?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Alba Iulia (Rumeenia) 14. märtsil 2022 – Vantage Logistics S.R.L. versus Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Alba, Auto Help Alba S.R.L., Banca Transilvania S.A., BRD – Groupe Société Générale S.A., S.C. Croma S.R.L., S.C. Polaris M.Holding, S.C. Elit România Piese Auto Originale S.R.L., S.C. Nedo Auto Service S.R.L., CH Insolvency I.P.U.R.L. (S.C. Nedo Auto Service S.R.L. likvideerija)

(Kohtuasi C-200/22)

(2022/C 222/29)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Alba Iulia

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Vantage Logistics S.R.L.

Teised menetlusosalised: Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Alba, Auto Help Alba S.R.L., Banca Transilvania S.A., BRD – Groupe Société Générale S.A., S.C. Croma S.R.L., S.C. Polaris M.Holding, S.C. Elit România Piese Auto Originale S.R.L., S.C. Nedo Auto Service S.R.L., CH Insolvency I.P.U.R.L. (S.C. Nedo Auto Service S.R.L.-i likvideerija)

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigust; põhimõtet, mille kohaselt tuleb austada ja kaitsta [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta artiklis 17 sätestatud õigust omandile; põhimõtet, et liidu õigus on riigisisese õiguse suhtes esimuslik, ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (1), artikli 9 lõike 6 esimest lauset võib tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mida käsitletakse põhikohtuasjas (seaduse nr 85/2014 artikli 139 lõike 1 [punkt] C), mis [võimaldavad] maksejõuetusmenetluse raames lugeda heakskiidetuks ümberkorraldus-/saneerimiskava, mille puhul kiidetakse see kahe või nelja nõuete kategooria olemasolu korral heaks vähemalt poolte kategooriate poolt, tingimusel et üks ebasoodsas olukorras kategooriatest kiidab kava heaks ja vähemalt 30 % kõigist võlausaldajatest – mis puudutab nõuete väärtust – kiidab kava heaks?

---

(1)  ELT 2019, L 172, lk 18.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 16. märtsil 2022 – CK

(Kohtuasi C-203/22)

(2022/C 222/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: CK

Menetluses osalesid: Dun & Bradstreet Austria GmbH, Magistrat der Stadt Wien

Eelotsuse küsimused

1.

Millistele sisulistele nõuetele peab kättesaadavaks tehtud teave vastama, et seda saaks pidada piisavalt „sisuliseks“ isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses? Kas olukorras, kus vastutav töötleja on koostanud profiilianalüüsi, tuleb seoses „kasutatava loogika“ kohta teabe andmisega – vajaduse korral olemasolevat ärisaladust kaitstes – põhimõtteliselt konkreetsel juhul avalikustada ka automatiseeritud otsuse tulemuse läbipaistvuse tagamise seisukohast oluline teave, eelkõige 1) andmesubjekti töödeldud isikuandmed, 2) profiilianalüüsi aluseks oleva algoritmi need osad, mis on vajalikud läbipaistvuse tagamiseks, ja 3) töödeldud isikuandmete ja tehtud hindamise vahelist seost näitav määrav teave? Kas profiilianalüüsi koostamise juhtudel tuleb andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses teha ka ärisaladuse vastuväite esitamise korral igal juhul kättesaadavaks järgmine teave konkreetselt teda puudutava töötluse kohta, et võimaldada tal kaitsta oma isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikest 3 tulenevaid õigusi: a) kõik vajaduse korral pseudonümiseeritud andmed, eelkõige andmesubjekti isikuandmete töötlemise viisi puudutavad andmed, mis lubavad kontrollida isikuandmete kaitse üldmääruse järgimist, b) profiilianalüüsi koostamiseks kasutatud sisendandmed, c) reitingu arvutamisel kasutatud parameetrid ja muutuvsisendid, d) parameetrite ja muutuvsisendite mõju välja arvutatud reitingule, e) teave parameetrite ja muutuvsisendite kujunemise kohta, f) selgitus selle kohta, mille alusel määrati andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses teatud reiting, ja järeldus, mis on selle reitingu põhjal tehtud, g) profiilikategooriate loend ja selgitus selle kohta, milline reitingu põhjal tehtud järeldus on seotud iga profiilikategooriaga?

2.

Kas teabega tutvumise õigus, mille annab andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkt h, on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikes 3 tagatud õigustega väljendada oma seisukohta ja vaidlustada automatiseeritud otsust isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 tähenduses seotud selles mõttes, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h kohase teabenõude alusel esitada tulev teave on piisavalt „sisuline“ vaid siis, kui teabetaotluse esitanud andmesubjekt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses on suuteline talle isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikega 3 tagatud õigusi väljendada oma seisukohta ja vaidlustada teda puudutavat automatiseeritud otsust isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 tähenduses kasutama tegelikult, põhjalikult ja tulemuslikult?

3

a. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tuleb tõlgendada nii, et „sisulisest teabest“ viidatud sätte tähenduses saab lähtuda vaid juhul, kui kõnealune teave on sedavõrd ulatuslik, et andmesubjektil isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses on võimalik tuvastada, kas antud teave on tõene, seega kas konkreetne automatiseeritud otsus, mille kohta päring esitati, põhineb ka tegelikult nendel andmetel, mis talle kättesaadavaks tehti? b. Kui vastus on jaatav: Kuidas tuleb toimida, kui vastutava töötleja antud teabe õigsust on võimalik kontrollida vaid juhul, kui andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses tehakse kättesaadavaks ka kolmandate isikute isikuandmed, mis on kaitstud isikuandmete kaitse üldmäärusega (Black-Box)? Kas kõnealust konflikti, mis esineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõikest 1 tuleneva õiguse teabega tutvuda ja kolmandate isikute õiguse isikuandmete kaitsele vahel, saab lahendada ka nii, et teabe õigsuse kontrollimiseks vajalikud kolmandate isikute isikuandmed, mida sama profiilianalüüsi koostamisel samuti kasutati, tehakse kättesaadavaks üksnes ametiasutusele või kohtule, millest tulenevalt peab ametiasutus või kohus iseseisvalt kontrollima, kas kättesaadavaks tehtud kolmandate isikute isikuandmed on tõesed? c. Kui vastus on jaatav: Juhul kui vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõikele 4 tuleb kaitsta kolmandate isikute õigusi, siis millised õigused tuleb andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses juhul, kui kasutatakse kolmanda eelotsuse küsimuse punktis b viidatud Black-Boxi, kindlasti anda? Kas sellisel juhul tuleb andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teha vähemasti need teiste isikute andmed, mis võimaldavad kontrollida isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses vastutava töötleja otsuse õigsust?

4

a. Kuidas tuleb toimida, kui kättesaadavaks tehtav teave isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses vastab ka mõiste „ärisaladus“ kriteeriumidele, mis on sätestatud oskusteabe direktiivi (2) artikli 2 punktis 1? Kas konflikti, mis esineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõikega 1 tagatud õiguse teabega tutvuda ja oskusteabe direktiiviga tagatud õiguse jätta ärisaladus avalikustamata vahel, saab lahendada nii, et teave, mis on liigitatav ärisaladuseks oskusteabe direktiivi artikli 2 punkti 1 tähenduses, tuleb kättesaadavaks teha üksnes ametiasutusele või kohtule, millest tulenevalt peab ametiasutus või kohus iseseisvalt kontrollima, kas tegemist on ärisaladusega oskusteabe direktiivi artikli 2 punkti 1 tähenduses ja kas teave, mille on kättesaadavaks teinud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses vastutav töötleja, on tõene? b. Kui vastus on jaatav: Juhul kui vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõikele 4 tuleb kaitsta kolmandate isikute õigusi, siis millised õigused tuleb andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses juhul, kui kasutatakse neljanda eelotsuse küsimuse punktis a viidatud Black-Boxi, kindlasti anda? Kas (ka) juhul, mil ametiasutusele või kohtule kättesaadavaks tehtav teave ja andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses kättesaadavaks tehtav teave ei lange kokku, tuleb profiilianalüüsi puudutavatel juhtudel teha andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses igal juhul kättesaadavaks järgmine teave konkreetselt teda puudutava töötluse kohta, et võimaldada tal kaitsta oma isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikest 3 tulenevaid õigusi: a) kõik vajaduse korral pseudonümiseeritud andmed, eelkõige andmesubjekti isikuandmete töötlemise viisi puudutavad andmed, mis lubavad kontrollida isikuandmete kaitse üldmääruse järgimist, b) profiilianalüüsi koostamiseks kasutatud sisendandmed, c) reitingu arvutamisel kasutatud parameetrid ja muutuvsisendid, d) parameetrite ja muutuvsisendite mõju välja arvutatud reitingule, e) teave parameetrite ja muutuvsisendite kujunemise kohta, f) selgitus selle kohta, mille alusel määrati andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h tähenduses teatud reiting, ja järeldus, mis on selle reitingu põhjal tehtud, g) profiilikategooriate loend ja selgitus selle kohta, milline reitingu põhjal tehtud järeldus on seotud iga profiilikategooriaga?

5.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõige 4 piirab mingil moel isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtava teabe ulatust? Kui vastus on jaatav, siis millisel viisil piirab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõige 4 kõnealust teabega tutvumise õigust ja kuidas tuleb konkreetsel juhul kindlaks määrata selle piirangu ulatus?

6.

Kas isikuandmete kaitse seaduse (Datenschutzgesetz) § 4 lõige 6, mis sätestab, et „[i]sikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 15 tulenevat õigust andmetega tutvuda, ilma et see piiraks muude seadusjärgsete piirangute kohaldamist, ei saa andmesubjekt kasutada üldjuhul siis, kui andmete avalikustamisega seataks ohtu vastutava töötleja või kolmandate isikute ärisaladus“, on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõikes 1 koosmõjus artikli 22 lõikega 3? Kui vastus on jaatav, siis millistel tingimustel on kõnealune kooskõla olemas?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2016, L 119, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT 2016, L 157, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale ordinario di Bologna (Itaalia) 24. märtsil 2022 – OV versus Ministero dell’Interno – Unità Dublino

(Kohtuasi C-217/22)

(2022/C 222/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Bologna

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: OV

Vastustaja: Ministero dell’Interno – Unità Dublino

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta (1) määruse (EL) nr 604/2013 artikleid 4 ja 5, arvestades ka sama määruse artiklis 27 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleb tõlgendada nii, et kaebajal, kes vaidlustas vastuvõtmispalve esitajaks oleva riigi kohtus üleandmiskorralduse, mille viidatud riigi Dublini üksus andis artikli 18 lõike 1 punkti b kohases tagasivõtmise menetluses, on õigus tugineda sellele, et vastuvõtmispalve saajaks olev riik on rikkunud artiklis 4 sätestatud teavitamiskohustust või taotlejaga isikliku vestluse korraldamise kohustust, mis tuleneb sama määruse artiklis 5, ja jaatava vastuse korral, milline olulisus on sellisel rikkumisel?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT 2013, L 180, lk 31).

Euroopa Komisjoni 5. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 26. jaanuari 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-286/09 RENV: Intel Corporation versus komisjon

(Kohtuasi C-240/22 P)

(2022/C 222/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindaja: F. Castillo de la Torre, N. Khan, M. Kellerbauer ja C. Sjödin)

Teised menetlusosalised: Intel Corporation Inc., Association for Competitive Technology, Inc., Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir)

Apellandi nõuded

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus, v.a. resolutsiooni punkt 3;

—	saata kohtuasi tagasi Üldkohtule;

—	otsustada kohtukulude üle edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab apellatsioonkaebuses kuus väidet.

Apellatsioonkaebuse esimene väide: vaidlustatud kohtuotsuses on hinnatud otsuses (1) esitatud kaetud turuosa ja rikkumise kestuse kriteeriumide analüüsi ulatust ultra petita. Samuti on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud õigusnormi sellega, et selles eitatakse vajadust anda üldine hinnang Inteli suutlikkusele kahjustada konkurentsi, arvestades kõiki juhtumi asjasse puutuvaid asjaolusid, ning vääralt tõlgendatud juhtnööre, mis on selles küsimuses antud Euroopa Kohtu 6. septembri 2017. aasta kohtuotsuses Intel vs. komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632.

Apellatsioonkaebuse teine väide: vaidlustatud kohtuotsuse hinnangus otsuse järelduste kohta seoses sama tõhusa konkurendi testiga (AEC test) rikuti komisjoni kaitseõigusi.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: vaidlustatud kohtuotsuse järeldustes seoses Delli AEC testiga otsuses on rikutud tõendatuse taseme reegleid, moonutatud tõendite selget tähendust, esitatud vastuoluline põhjendus ja rikutud komisjoni kaitseõigusi.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: vaidlustatud kohtuotsuse järeldustes seoses Hewlett-Packard Company AEC testiga otsuses on rikutud tõendatuse taseme reegleid ning komisjoni kaitseõigusi ning tehtud mitmeid õigusnormi rikkumisi.

Apellatsioonkaebuse viies väide: vaidlustatud kohtuotsuse järeldustes seoses Lenovo AEC testiga otsuses on AEC testi ja ELTL artiklit 102 vääralt tõlgendatud, tõendeid moonutatud ja rikutud komisjoni kaitseõigusi.

Apellatsioonkaebuse kuues väide: osas, milles vaidlustatud kohtuotsuses tuginetakse otsuse AEC testi kohta tehtud järeldustele, et otsus osaliselt tühistada, ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud AEC testi kohta tehtud järelduste tagajärgi.

---

(1)  Komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus K(2009) 3726 (lõplik) [ELTL artikli 102] ja EMP lepingu artikli 54 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/C-3/37.990 – Intel).

Arysta LifeScience Great Britain Ltd 15. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 9. veebruari 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-740/18: Taminco ja Arysta LifeScience Great Britain versus komisjon

(Kohtuasi C-259/22 P)

(2022/C 222/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Arysta LifeScience Great Britain Ltd (esindaja: advokaat C. Mereu)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Taminco BVBA

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	tühistada vaidlustatud määrus (1) ja mõista apellatsioonimenetluse ja Üldkohtu menetluse kulud välja vastustajalt või mõista apellatsioonimenetluse kulud välja vastustajalt ning suunata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Üldkohtule.

Väited ja peamised argumendid

1.

Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et apellandi kaitseõigused piirduvad määruse nr 844/2012 artikli 12 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 1 konkreetselt ettenähtuga. Üldkohus rikkus õigusnorme, sest ta ei asunud seisukohale, et ainete heakskiidu pikendamise menetlus on haldusmenetlus, mistõttu apellant saab teostada oma kaitseõigusi ulatuslikumalt, kui on ette nähtud selliseid õigusi sõnaselgelt kehtestava õigusliku raamistiku (näiteks määrus nr 1107/2009 (2) ja määrus nr 844/2012 (3)) konkreetsetes sätetes.

2.

Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et apellant ei saa võtta oma taotlust tagasi seoses ühega tüüpilistest kasutusviisidest. Määruste nr 1107/2009 ja nr 844/2012 kohaselt tähendab tüüpiliste kasutusviiside valiku võimalus heakskiidu pikendamise menetluse alguses seda, et taotlust on seoses konkreetsete kasutusviisidega menetluse raames hiljem võimalik tagasi võtta ning viimane on esimese vältimatu tagajärg. Samuti rikkus Üldkohus õigusnorme seeläbi, et ta leidis, et on kohaldatav Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) dokument „Administrative Guidance“. Heakskiidu pikendamise menetlus on üksainus menetlus, mis koosneb kahest üksteisega seotud etapist. Seetõttu ei oma tähtsust see, et EFSA kõnealune dokument käib menetluse kohta, mis algab „taotluse esitamisega ja lõppeb EFSA järelduse vastuvõtmise ning avaldamisega“, ning ei saa väita, et sellest tulenevalt saab taotluse tagasi võtta ainult EFSAs toimuvas menetluse esimeses etapis.

3.

Üldkohus rikkus õigusnorme ja/või moonutas tõendeid, jõudes sel moel ekslikule õiguslikule järeldusele, tuginedes aine kasutamisele lehtedele/okastele pritsimiseks, et õigustada oma järeldusi seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks. Ta viitas ebakoherentselt probleemidele, mis seonduvad kasutamisega seemnete töötlemiseks – millega seoses apellant võttis oma taotluse tagasi –, et teha järeldus, et „komisjon [ei olnud] kohustatud võtma vaidlustatud rakendusmääruse aluseks ainuüksi põhjusi, mis on seotud tiraami kasutamisega seemnete töötlemiseks“. Lisaks sellele rikkus Üldkohus õigusnorme ja/või moonutas tõendeid, sest ta leidis, et komisjon muutis vaidlustatud määrust nõuetekohaselt selleks, et võtta arvesse taotluse tagasivõtmist seoses kasutamisega lehtedele/okastele pritsimiseks. Vaidlustatud määruses nähakse endiselt ette tiraami heakskiidu pikendamata jätmine probleemide alusel, mis seonduvad selle kasutamisega seemnete töötlemiseks, millega seoses apellant võttis oma taotluse tagasi (näiteks vaidlustatud määruse põhjenduses 8 on öeldud, et „Toiduohutusamet tegi kindlaks, et lehtede/okaste pritsimiseks tiraami kasutamisel avaldub suur ja vahetu oht tarbijatele ja töötajatele“).

4.

Üldkohus rikkus õigusnorme, moonutas tõendeid ja/või tegi oma järeldused ebakoherentsete põhjenduste alusel ja/või neid üldse põhjendamata, kui ta leidis, et metaboliit M1 on asjakohane hinnangu andmisel kasutamisele seemnete töötlemiseks. Üldkohus oleks pidanud jätma tähelepanuta mis tahes viited metaboliidile M1, mis on otseselt seotud kasutamisega seemnete töötlemiseks, sest taotlus võeti seoses selle kasutusviisiga tagasi.

5.

Üldkohus tegi sama, kui ta leidis, et metaboliidi DMCS sisalduse tõttu esineb oht seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks. Metaboliidist DMCS tulenevat ohtu tuleb seemnete töötlemise seisukohast pidada vastuvõetavaks, sest kontsentratsioon on seemnete töötlemise puhul väiksem ning jääb alla ohutuskünnise.

6.

Üldkohus tõlgendas vääralt ettevaatuspõhimõtet ja/või rikkus õigusnorme ja/või moonutas toimiku tõendeid, jõudes seetõttu väärale õiguslikule järeldusele, kui ta leidis, et komisjon analüüsis mõju ettevaatuspõhimõtte seisukohast õigesti. Komisjon ei analüüsinud mõju üldse, vaid lihtsalt järeldas, et „tuvastatud ohud ja probleemid on olulisemad mõjust, mida aine võimalik kaotus avaldab“. Komisjon oleks pidanud vähemalt täpsustama, mida ta sellele järeldusele jõudmiseks väidetavalt arvesse võttis.

---

(1)  Komisjoni 9. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1500, milles käsitletakse toimeaine tiraami heakskiidu pikendamata jätmist ning tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi keelamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT 2018, L 254, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1).

(3)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT 2012, L 252, lk 26).

Euroopa Kohtu presidendi 11. märtsi 2022. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-57/20) (1)

(2022/C 222/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 87, 16.3.2020.

Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi, kes tegutseb üheksanda koja presidendi ülesannetes, 4. märtsi 2022. aasta määrus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – Airhelp Limited versus Austrian Airlines AG

(Kohtuasi C-164/20) (1)

(2022/C 222/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu üheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 230, 13.7.2020.

Euroopa Kohtu teise koja presidendi 1. veebruari 2022. aasta määrus – ViaSat, Inc. versus Euroopa Komisjon, Inmarsat Ventures SE, varem Inmarsat Ventures Ltd

(Kohtuasi C-235/20 P) (1)

(2022/C 222/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu teise koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 9, 11.1.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 4. veebruari 2022. aasta määrus – Tšehhi Vabariik versus Poola Vabariik, hageja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-121/21) (1)

(2022/C 222/37)

Kohtumenetluse keel: poola

Euroopa Kohtu suurkoja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 138, 14.4.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 18. jaanuari 2022. aasta määrus (Cour d’appel de Monsi eelotsusetaotlus – Belgia) – Ryanair DAC versus Happy Flights Srl, varem Happy Flights Sprl

(Kohtuasi C-386/21) (1)

(2022/C 222/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 382, 20.9.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 11. märtsi 2022. aasta määrus (Verwaltungsgericht Stade eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Antragsteller 1, Antragsteller 2, Antragsteller 3, Antragsteller 4, Antragsteller 5 versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-504/21) (1)

(2022/C 222/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 490, 6.12.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 25. jaanuari 2022. aasta määrus (Verwaltungsgericht Wiesbadeni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – FT versus Land Hessen, menetluses osales: SCHUFA Holding AG

(Kohtuasi C-552/21) (1)

(2022/C 222/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 2, 3.1.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 11. märtsi 2022. aasta määrus (Landesgericht Salzburgi eelotsusetaotlus – Austria) – PJ versus Eurowings GmbH

(Kohtuasi C-751/21) (1)

(2022/C 222/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 95, 28.2.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 15. veebruari 2022. aasta määrus (Győri Járásbírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – JH versus Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.)

(Kohtuasi C-771/21) (1)

(2022/C 222/42)

Kohtumenetluse keel: ungari

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 128, 21.3.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 11. märtsi 2022. aasta määrus – Nec Corp. versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-786/21) (1)

(2022/C 222/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 84, 21.2.2022.

Euroopa Kohtu presidendi 15. veebruari 2022. aasta määrus – European Union Copper Task Force versus Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-828/21 P) (1)

(2022/C 222/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 73, 14.2.2022.

Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Cilem Records International versus EUIPO – KVZ Music (HALIX RECORDS)

(Kohtuasi T-118/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi HALIX RECORDS taotlus - Varasem riigisisene sõna- ja kujutismärk HALIX RECORDS - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 4) - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 19 lõiked 1 ja 2 (nüüd delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 7 lõiked 1 ja 2)

(2022/C 222/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Cilem Records International UG (Augsburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat E. Hecht)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: M. Eberl ja D. Hanf)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: KVZ Music Ltd (Sofia, Bulgaaria) (esindaja: advokaat D. Stechern)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. jaanuari 2021. aasta otsuse (asi R 1060/2020-4) peale, mis käsitleb Cilem Records Internationali ja KVZ Musicu vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Cilem Records International UG kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja EUIPO kohtukulud.

3.	KVZ Music Ltd kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 128, 12.4.2021.

Üldkohtu 6. aprilli 2022. aasta otsus – Biogena versus EUIPO – Alter Farmacia (NUTRIFEM AGNUBALANCE)

(Kohtuasi T-370/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk NUTRIFEM AGNUBALANCE - Euroopa Liidu varasem sõnamärk NUTRIBEN - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2022/C 222/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Biogena GmbH & Co KG (Salzburg, Austria) (esindaja: advokaat I. Schiffer)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. F. Crespo Carrillo)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Alter Farmacia, SA (Madrid, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 22. aprilli 2021. aasta otsuse (asi R 1208/2020-5) peale, mis käsitleb Alter Farmacia ja Biogena vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada EUIPO viienda apellatsioonikoja 22. aprilli 2021. aasta otsus (asi R 1208/2020-5) osas, mis puudutab 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 30 kuuluvaid kaupu „kuivatatud ürdid; vürtsid ja konserveeritud maitsetaimed“.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 329, 16.8.2021.

Üldkohtu 25. märtsi 2022. aasta määrus – Saure versus komisjon

(Kohtuasi T-151/21) (1)

(Tühistamishagi - Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EL) nr 1049/2001 - Komisjoni kirjavahetus BioNTech SE toodetud COVID-19 vaktsiinide tarnekoguste ja -tähtaegade kohta - Esialgne keeldumine - Vaidlustamatu akt - Nõuete kohandamise taotlused - Hagi vastuvõetavuse hindamine selle esitamise ajal - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2022/C 222/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hans-Wilhelm Saure (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Partsch)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Spina, K. Herrmann ja G. Gattinara)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis palub hageja tühistada komisjoni 27. jaanuari 2021. aasta kirja, millega lükati tagasi tema esialgne taotlus tutvuda teatud dokumentidega.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta H-W. Saure kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kulud, mis on seotud hagiavalduse muutmise taotlusega ning jätta komisjoni enda kanda tema kulud, mis on seotud hagiga.

---

(1)  ELT C 189, 17.5.2021.

Üldkohtu 30. märtsi 2022. aasta määrus – Scania CV versus EUIPO (V8)

(Kohtuasi T-327/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine - Vaidluse eseme äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2022/C 222/48)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Scania CV AB (Södertälje, Rootsi) (esindajad: advokaadid C. Langenius, P. Sundin ja S. Falkner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Bosse ja D. Hanf)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 20. aprilli 2021. aasta otsuse (asi R 1868/2020-1) peale, mis käsitleb kujutismärgi V8 ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Scania CV AB kohtukulud.

---

(1)  ELT C 297, 26.7.2021.

Üldkohtu 23. märtsi 2022. aasta määrus – Bambu Sales versus EUIPO (BAMBU)

(Kohtuasi T-342/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine - Vaidluse eseme äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2022/C 222/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bambu Sales, Inc. (Secaucus, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat T. Stein)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 20. aprilli 2021. aasta otsuse (asi R 1702/2020-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk BAMBU ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Bambu Sales, Inc-i kohtukulud.

---

(1)  ELT C 329, 16.8.2021.

Üldkohtu 25. märtsi 2022. aasta määrus – Alcogroup ja Alcodis versus komisjon

(Kohtuasi T-691/21) (1)

(Tühistamishagi - Konkurents - Kokkuleppemenetlus - Komisjoni kiri, milles kutsutakse ettevõtjat üles väljendama huvi kokkuleppemenetluse jätkamise vastu - Vaidlustamatu akt - Ettevalmistav akt - Vaheakt - Vastuvõetamatus)

(2022/C 222/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Alcogroup (Brüssel, Belgia), Alcodis (Brüssel) (esindajad: advokaadid P. de Bandt, C. Binet ja M. Nuytten)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Berghe, T. Baumé ja F. Jimeno Fernández)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 27. oktoobril 2021, paluvad hagejad tühistada Euroopa Komisjoni 17. septembri 2021. aasta kirja, milles viimane palus neil kahe nädala jooksul teada anda oma võimalikust huvist jätkata kokkuleppemenetlust komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb [ELTL] artiklite [101 ja 102] kohaste menetlust teostamist komisjoni (ELT 2004, L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81), muudetud kujul, artikli 10a tähenduses seoses ELTL artikli 101 võimaliku rikkumisega, mille nad väidetavalt olid toime pannud koos teiste ettevõtjatega.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Alcogroup’ilt ja Alcodisilt.

---

(1)  ELT C 513, 20.12.2021.

2. märtsil 2022 esitatud hagi – Grodno Azot ja Khimvolokno Plant versus nõukogu

(Kohtuasi T-117/22)

(2022/C 222/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Grodno Azot AAT (Grodno, Valgevene) ja Khimvolokno Plant (Grodno) (esindajad: advokaadid N. Tuominen ja L. Engelen)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 2. detsembri 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/2125, millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (1), ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2124, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (2), (edaspidi „vaidlustatud aktid“);

—	mõista hageja kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et hagejate kandmisega vaidlustatud aktide lisadesse tegi nõukogu ilmselge hindamisvea. Nimelt väidavad hagejad, et vaidlustatud aktid sisaldavad põhjendamata, faktiliselt ebaõigeid ja tõendamata põhjuseid nende loetellu kandmiseks. Lisaks ei nähtu neist puudulikult esitatud põhjustest piisavalt kindlat seost aktide kohaldamisalaga.

2.	Teine väide, et vaidlustatud aktid ei vasta individuaalsete sanktsioonide vastuvõtmiseks nõutavale tõendamistasemele. Nõukogu rakendas sellega, et ta üritas kasutada üksikakte selleks, piirata välisriigi omandis oleva ettevõtja äritegevust ja kasumi saamist, ebaseaduslikku liiki meedet.

---

(1)  ELT L 430 I, lk 16.

(2)  ELT L 430 I, lk 1.

30. märtsil 2022 esitatud hagi – Seifert versus nõukogu

(Kohtuasi T-166/22)

(2022/C 222/52)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Evgenia Seifert (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Seifert)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada kehtetuks nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määruse (EL) 2022/328, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 1 punkt 9;

—	mõista menetluskulud, k.a hageja vajalikud kulutused, välja Euroopa Liidult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja on seisukohal, et nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määruse (EL) 2022/328, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, (1) artikli 1 punkt 9 diskrimineerib teda kodakondsuse alusel tema vene kodakondsuse tõttu ja seega rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklit 14 koostoimes tema õigustega sama konventsiooni artikli 8 lõike 1 alusel. Seejuures ei saa nõukogu tugineda hädaolukorrale selle konventsiooni artikli 15 lõike 1 alusel ja erandile sama konventsiooni artikli 15 lõike 3 tähenduses.

---

(1)  ELT 2022, L 49, lk 1.

4. aprillil 2022 esitatud hagi – Mellish versus komisjon

(Kohtuasi T-176/22)

(2022/C 222/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Philip Mellish (Uccle, Belgia) (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hageja 2021. aasta juuni töötasu teatis ja komisjoni personaliteenistuse 14. juuni 2021. aasta teade, millega anti talle teada, et alates 2021. aastast ja Brexiti järgselt ei saa ta enam kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest päritolukohta;

—	tühistada osas, milles selle puhul on tegemist otsusega, mis sisaldas vaidlustatud otsusega võrreldes täiendavaid põhjendusi, 22. detsembri 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 1. septembri 2021. aasta kaebus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, mis puudutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) teleoloogilist ja tarvilikku tõlgendamist, administratsiooni poolt õigusnormi rikkumist, personalieeskirjade VII lisa artikli 7 lõike 4 rikkumist ja seda, et päritolukohta puudutavad üldised rakendussätted on personalieeskirjadega vastuolus.

2.	Teine väide, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, alusetut diskrimineerimist, õigusvastasuse vastuväidet ja kodakondsuse kaotamise korral täieliku hüvitamata jätmise kohaldamatust.

3.

Kolmas väide, mis puudutab teise võimalusena esiteks kohaldamist, mis on kooskõlas paindlikkusega, mida Euroopa Liit lubas seoses personalieeskirjade laia tõlgendamisega Briti kodaniku suhtes, ja kohaldamist, mis on ühtne teiste sisenormidega, ning teiseks teenistuja kodumaalt lahkumise eest hüvitamise põhimõtte rikkumist.

4. aprillil 2022 esitatud hagi – Chambers jt versus komisjon

(Kohtuasi T-177/22)

(2022/C 222/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Alexander Chambers (Barcelona, Hispaania) ja veel üheksa hagejat (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada hageja 2021. aasta juuni töötasu teatised, millest nähtub otsus tühistada kindlasummaline hüvitist sõidukulude eest teenistuskohast päritolukohta;

—	tühistada osas, milles selle puhul on tegemist otsusega, mis sisaldas vaidlustatud otsusega võrreldes täiendavaid põhjendusi, 22. detsembri 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 30. augusti 2021. aasta kaebus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet, mis põhiosas kattuvad või on sarnased väidetega, mis on esitatud kohtuasjas T-177/22, Mellish vs. komisjon.

13. aprillil 2022 esitatud hagi – Polynt versus ECHA

(Kohtuasi T-192/22)

(2022/C 222/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Polynt SpA (Scanzorosciate, Itaalia) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja S. Abdel-Qader)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Euroopa Kemikaaliameti otsus, mis edastati 4. veebruari 2022. aasta kirjaga (FUP- DEV-01-21200655590-58-0000-CCH-1-2_FTR_NOTIF), millega teatati toimiku hindamise otsusele vastamata jätmisest;

—	tunnistada – või kohustada ECHAt võtma uut meedet, millega tunnistatakse –, et hageja on vabastatud kohustusest esitada ECHA-le mis tahes teavet pärast force majeure'i tõttu tootmise lõpetamist ja sellest tulenevat asjaolu, et asjaomane aine ei ole kättesaadav;

—	mõista kohtukulud välja ECHA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et kostja on rikkunud force majeure'i põhimõtet, kui otsustas, et aine 1,3-diokso-2-bensofuraan-5-karboksüülhape koos 1-nonanooliga (EÜ nr 941-303-6) (edaspidi „aine“) tootmise lõpetamine force majeure'i tõttu pärast lõplikku vastavuskontrolli otsuse vastuvõtmist ei vabasta hagejat kohustusest esitada aine esialgse vastavuse kontrolli otsuses nõutud teavet.

2.	Teine väide, et kostja on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1907/2006 (1) (edaspidi „REACH-määrus“) artikli 50 lõiget 2.

3.	Kolmas väide, et kostja on rikkunud REACH-määruse artikleid 5 ja 6.

4.	Neljas väide, et kostja on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1).

14. aprillil 2022 esitatud hagi – Zelmotor versus EUIPO – B&B Trends (zelmotor)

(Kohtuasi T-194/22)

(2022/C 222/56)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: Zelmotor sp. z o.o. (Rzeszów, Poola) (esindaja: M. Rumak)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: B&B Trends, SL (Santa Perpetua de Mogoda, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk „zelmotor“ – registreerimistaotlus nr 10 980 225

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 4. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 927/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada osaliselt kehtetuks EUIPO teise apellatsioonikoja 4. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 927/2021-2 klassidesse 7, 9 ja 35 kuuluvate kaupade ja teenuste osas, välja arvatud klassi 7 kuuluvad rootorid ja staatorid;

—	jätta EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja hageja kohtukulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine.

18. aprillil 2022 esitatud hagi – Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutical Laboratories versus EUIPO – Arbora & Ausonia (InterMed Pharmaceutical Laboratories eva intima)

(Kohtuasi T-197/22)

(2022/C 222/57)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutical Laboratories SA (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid C. Chrysanthis, P. Chardalia ja A. Vasilogamvrou)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Arbora & Ausonia, SLU (Madrid, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi InterMed Pharmaceutical Laboratories eva intima taotlus – registreerimistaotlus nr 18 127 265

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 1. märtsi 2022. aasta otsus asjas R 1244/2021-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Arbora & Ausonia SLU-lt, kui ta peaks menetlusse astuma.

Väide

—	Nõukogu määruse (EL) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

18. aprillil 2022 esitatud hagi – Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutical Laboratories versus EUIPO – Arbora & Ausonia (InterMed Pharmaceutical Laboratories eva intima)

(Kohtuasi T-198/22)

(2022/C 222/58)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutical Laboratories SA (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid C. Chrysanthis, P. Chardalia ja A. Vasilogamvrou)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Arbora & Ausonia, SLU (Madrid, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi InterMed Pharmaceutical Laboratories eva intima taotlus – registreerimistaotlus nr 18 127 266

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 1. märtsi 2022. aasta otsus asjas R 1245/2021-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Arbora & Ausonia SLU-lt, kui ta peaks menetlusse astuma.

Väide

—	Nõukogu määruse (EL) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

13. aprillil 2022 esitatud hagi – Perfetti Van Melle versus EUIPO (lainelise äärega silindrikujulise mahuti kujutis)

(Kohtuasi T-199/22)

(2022/C 222/59)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Perfetti Van Melle SpA (Lainate, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Testa ja C. Pappalardo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (laineliste äärega silindrikujulise mahuti kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 18 355 641

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 10. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1530/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

13. aprillil 2022 esitatud hagi – TA Towers versus EUIPO – Wobben Properties (ehitusmaterjalid)

(Kohtuasi T-202/22)

(2022/C 222/60)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: TA Towers ApS (Odense, Taani) (esindaja: advokaat L. Andersen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Wobben Properties GmbH (Aurich, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ühenduse disainilahendus No 6 352 332-0002 (ehitusmaterjalid)

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 11. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 2491/2020-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada tühistamisosakonna 20. novembri 2020. aasta otsus asjas ICD 108 310;

—	mõista EUIPO-lt ja kehtetuks tunnistamise taotlejalt välja kohtukulud ning tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud.

Väited

—	Nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 8 rikkumine;

—	nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 62 rikkumine.

13. aprillil 2022 esitatud hagi – TA Towers versus EUIPO – Wobben Properties (ehitusmaterjalid)

(Kohtuasi T-202/22)

(2022/C 222/61)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: TA Towers ApS (Odense, Taani) (esindaja: advokaat L. Andersen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Wobben Properties GmbH (Aurich, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ühenduse disainilahendus No 6 352 332-0001 (ehitusmaterjalid)

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 11. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 2493/2020-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada tühistamisosakonna 20. novembri 2020. aasta otsus asjas ICD 108 309;

—	mõista EUIPOlt ja kehtetuks tunnistamise taotlejalt välja kohtukulud ning tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud.

Väited

—	Nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 6 rikkumine;

—	nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 8 rikkumine;

—	nõukogu määruse (EL) nr 6/2002 artikli 62 rikkumine.

14. aprillil 2022 esitatud hagi – Rimini Street versus EUIPO (OTHER COMPANIES DO SOFTWARE WE DO SUPPORT)

(Kohtuasi T-204/22)

(2022/C 222/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rimini Street, Inc. (Las Vegas, Nevada, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat E. Ratjen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: kaubamärgi OTHER COMPANIES DO SOFTWARE WE DO SUPPORT ELi nimetav rahvusvaheline registreering – registreerimistaotlus nr 1 559 651

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 14. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1389/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõikega 2.

21. aprillil 2022 esitatud hagi – Procter & Gamble versus EUIPO (Safeguard)

(Kohtuasi T-210/22)

(2022/C 222/63)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: The Procter & Gamble Company (Cincinnati, Ohio, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. Körner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „Safeguard“ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 457 075

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. veebruari 2022. aasta otsus asjas R 1753/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine koostoimes artikli 7 lõikega 2.

22. aprilli 2022. aasta esitatud hagi – Synesis versus nõukogu

(Kohtuasi T-215/22)

(2022/C 222/64)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Synesis TAA (Minsk, Valgevene) (esindajad: advokaadid G. Lansky ja A. Egger)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas ELTL artikli 263 alusel nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/307, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT L 46, lk 97), ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2022/300, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes) artiklit 8a (ELT L 46, lk 3);

—	mõista Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab põhjenduseks selle kohta, et vaidlustatud õigusaktid on teda puudutavas osas õigusvastased, üheainsa väite, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea ja rikkus eelkõige kontrollikohustust. Nõukogu ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis põhjendaksid hageja lisamist vaidlustatud aktides toodud loetellu.

22. aprillil 2022 esitatud hagi – Shatrov versus nõukogu

(Kohtuasi T-216/22)

(2022/C 222/65)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Alexander Evgenevich Shatrov (Minsk, Valgevene) (esindajad: advokaadid G. Lansky ja A. Egger)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas ELTL artikli 263 alusel nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/307, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT L 46, lk 97), ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2022/300, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes) artiklit 8a (ELT L 46, lk 3);

—	mõista Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab põhjenduseks selle kohta, et vaidlustatud õigusaktid on teda puudutavas osas õigusvastased, üheainsa väite, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea ja rikkus eelkõige kontrollikohustust. Nõukogu ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis põhjendaksid hageja lisamist vaidlustatud aktides toodud loetellu.

Üldkohtu 1. aprilli 2022. aasta määrus – Classen Holz Kontor versus EUIPO – Deutsche Steinzeug Cremer & Breuer (DRYTILE)

(Kohtuasi T-307/21) (1)

(2022/C 222/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Teise koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  JO C 289, 19.7.2021.

Üldkohtu 1. aprilli 2022. aasta määrus – Classen Holz Kontor versus EUIPO – Deutsche Steinzeug Cremer & Breuer (new type tiling DRYTILE)

(Kohtuasi T-308/21) (1)

(2022/C 222/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Teise koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  JO C 289, 19.7.2021.

Üldkohtu 31. märtsi 2022. aasta määrus – lastminute foundation versus EUIPO – Scai Comunicazione (B Heroes)

(Kohtuasi T-587/11) (1)

(2022/C 222/68)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Viienda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 462, 15.11.2021.