20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/1

EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2021–2022

11. novembri 2021. aasta istung

VASTUVÕETUD TEKSTID

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/2

P9_TA(2021)0451

Demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamine ELis

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamise kohta ELis: tsiviil- ja kriminaalõiguse kohaste meetmete lubamatu kasutamine ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vaikima sundimiseks (2021/2036(INI))

(2022/C 205/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2, artiklit 3, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 19,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 81, 82, 114 ja 352,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 11, 12, 15, 20, 47, 48 ja 54,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II“) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/693, millega luuakse õigusprogramm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1382/2013 (5),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. Elujõuline liit ebakindlas maailmas“ (COM(2020)0690),

—	võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

—	võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ COM(2020)0152,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580) ning sellele lisatud peatükke 27 riigi kohta, milles käsitletakse õigusriigi olukorda liikmesriikides (SWD(2020)0300–0326),

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ COM(2020)0698,

—	võttes arvesse komisjoni soovitust ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus (C/2021/6650),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsiooniga meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018. aastal avaldatud aruannet „Inimõiguste valdkonnas tegutsevate ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvad probleemid“, 2020. aastal avaldatud bülletääne koroonaviiruse pandeemia mõju kohta ELis ning ameti muid aruandeid, andmeid ja vahendeid, eelkõige Euroopa põhiõiguste infosüsteemi,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 19,

—	võttes arvesse muid ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevaid õigusakte ning ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise protsessi soovitusi ja aruandeid, samuti ÜRO inimõiguslepingute järelevalveorganite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

—	võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

—	võttes arvesse rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri aruannet üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õiguse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone, arvamusi ja aruandeid,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 4. juuli 2012. aasta deklaratsiooni laimamise ja nn laimuturismi puhul väljendusvabaduse tagamiseks meelepärase kohtualluvuse valimist käsitlevate rahvusvaheliste standardite soovitatavuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13. aprilli 2016. aasta soovitust CM/Rec(2016)4[1] liikmesriikidele ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediatöötajate ohutuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 28. novembri 2018. aasta soovitust vajaduse kohta tugevdada Euroopas kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kaitset ja edendamist (CM/Rec(2018)11),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. märtsi 2018. aasta soovitust liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta (CM/Rec(2018)1),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite konverentsi 11. juuni 2021. aasta resolutsiooni ajakirjanike turvalisuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 27. oktoobril 2020. aastal avaldatud artiklit „Human Rights Comment: Time to take action against SLAPPs“ (Aeg võtta meetmeid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu),

—	võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2021. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

—	võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, meediavabaduse esindaja ja teiste organite aruandeid,

—	võttes arvesse ELi ja kodanike võrgustiku 29. mai 2020. aasta uuringut „SLAPP in the EU context“ (6) (Üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi ELi kontekstis),

—	võttes arvesse valitsusväliste organisatsioonide koalitsiooni üleskutset võtta vastu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastane direktiiv (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna poolt õiguskomisjoni taotlusel tellitud uuringut „The Use of SLAPPs to Silence Journalists, NGOs and Civil Society“ (Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kasutamine ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vaigistamiseks), mis koostati juunis 2021,

—	võttes arvesse oma 23. aprilli 2020. aasta teabedokumenti „European added value of an EU mechanism on democracy, rule of law and fundamental rights – Preliminary Assessment“ (Esialgne hinnang ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta),

—	võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi harta ja ühesuguste tingimuste kohta meediavabaduse tagamiseks kõikjal ELis (8),

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (9),

—	võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone (10),

—	võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum (11),

—	võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus (12),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism (13),

—	võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (14),

—	võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltal ja Slovakkias (15),

—	võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi (16),

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2018. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (17),

—	võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (18),

—	võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (19),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019 (20),

—	võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta (21),

—	võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks (22),

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta (23),

—	võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal (24),

—	võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni kliimamuutuste mõju kohta inimõigustele ja keskkonnakaitsjate rolli kohta selles küsimuses (25),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid nõupidamisi, mis viidi läbi kodukorra artikli 58 kohaselt,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0292/2021),

arvestades, et õigus väljendusvabadusele, õigus teabele ja üldsuse osalemise õigus on demokraatia nurgakivid; arvestades, et sõnavabadus on hädavajalik läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete rakendamiseks; arvestades, et üldsuse huvides tegutseva füüsilise või juriidilise isiku osalemine võib toimuda mitmes vormis; arvestades, et üldsuse osalemine võib hõlmata avaliku kontrolli internetis ja väljaspool seda ning avaliku teabe, näiteks ajakirjanduslike teadete, väljaannete või teoste, sealhulgas poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu levitamist, sealhulgas juhul, kui neis käsitletakse poliitiliste teemade üle peetavas avalikus arutelus laiemate huvide kontekstis muu hulgas avaliku elu tegelasi; arvestades, et väljaandeid, mis annavad panuse avalikku või üldist huvi pakkuvates küsimustes toimuvatesse aruteludesse, kaitstakse rohkem; arvestades, et vastuvõetava kriitika piirid on avaliku elu tegelaste puhul laiemad, eriti poliitikute ja riigiametnike puhul;

arvestades, et sõltumatu, erapooletu, professionaalne ja vastutustundlik ajakirjandus ning pluralistliku teabe kättesaadavus on demokraatia alustalad; arvestades, et kodanikuühiskonna pakutav teave, aruanded, arvamused, väited, argumendid ja muud avaldused on iga demokraatia toimimiseks vältimatult vajalikud; arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine teatavates riikides on muutunud üha murettekitavamaks ja võib avaldada negatiivset mõju demokraatiale; arvestades, et sõltumatul ja kvaliteetsel ajakirjandusel ning kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll demokraatia ja õigusriigi kaitsjana, kuna nad sunnivad võime vastutama ja võitlevad desinformatsiooni ja väärinfo ning välisriikide poliitilise sekkumise ja manipuleerimise vastu;

arvestades, et viimastel aastatel ähvardatakse, rünnatakse füüsiliselt ning mõrvatakse ajakirjanikke ja meediatöötajaid Euroopas ja mujal maailmas nende töö tõttu üha enam, eriti kui nad keskenduvad oma töös võimu kuritarvitamisele, korruptsioonile, põhiõiguste rikkumisele ja kuritegevusele; rõhutab, et väljendusvabaduse tõhusaks kasutamiseks on vaja ajakirjanike suhtes rakendada erinevaid positiivseid kaitsemeetmeid, sealhulgas nende elu kaitsmiseks ja mõrvade uurimiseks, samuti nende allikate tõhusaks kaitseks; märgib, et lisaks sellele, et need ähvardused on vägivaldsed, tuleneb ajakirjanike hirmutamine ka õiguslikust, poliitilisest, sotsiaalkultuurilisest ja majanduslikust survest;

arvestades, et õigus väljendusvabadusele on põhiõigus, mida tuleb kasutada kohusetundlikult ja vastutustundlikult, võttes arvesse inimeste põhiõigust saada erapooletut teavet ja järgides põhiõigust kaitsta oma mainet (26) ja eraelu puutumatust; arvestades, et nimetatud õiguste vaheliste vastuolude puhul peab kõigil osalistel olema võimalus pöörduda kohtusse, kui olukorda ei ole võimalik lahendada kompromissiga;

arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on peamiselt tsiviil- ja kriminaalõigusele tuginevad hagid või muud õigusmeetmed (nt kohtumäärused, varade külmutamine), mida esitavad eraisikud ja asutused ning samuti riigiametnikud, riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad üksused mitmesuguseid õiguslikke aluseid kasutades ühe või mitme üksikisiku või rühma suhtes, samuti selliste meetmetega ähvardamine, et takistada uurimist ning teavitamist liidu ja riikliku õiguse rikkumistest, korruptsioonist või muudest kuritarvituslikest tegevustest või üldsuse osalemise takistamisest või kahjustamist; arvestades, et see kahjustab otseselt demokraatlikku osalemist, ühiskonna vastupanuvõimet ja dialoogi ning on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhimõtetega;

arvestades, et üldsuse osalemine hõlmab muu hulgas üldist huvi pakkuvate teemade, sealhulgas põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatiat, õigusriiki või head valitsemistava ohtu seadvate tavade uurimist, nende avalikuks tegemist, nendest teavitamist või nende muul viisil kajastamist, samuti eestkõneleja rolli võtmist, kasutades selliseid kodanikuvabadusi nagu ühinemisvabadus, rahumeelse kogunemise vabadus, väljendusvabadus ja teabevabadus;

arvestades, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvreid kaevatakse kohtusse kõige sagedamini kriitiliste seisukohtade väljendamise eest seoses eraisikute ja eraõiguslike üksuste, samuti riigiametnike, avalik-õiguslike asutuste ja avaliku sektori kontrollitavate üksuste käitumisega või nende rikkumistest teavitamise eest, milleks kasutatakse veebipõhiseid või muid väljendusvorme, või kättemaksuks nende osalemise eest kampaaniates, kohtuasjades, aktsioonides või protestidel; arvestades, et üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid iseloomustavad tavaliselt väited, millel puudub igasugune õiguslik väärtus, mis on selgelt põhjendamatud, mille puhul esineb võimu tasakaalustamatus ning neile on iseloomulik, et hageja kuritarvitab õigusi või menetlusi, esitades ülemääraseid nõudeid küsimustes, kus kostja kasutab oma seadusega kaitstud õigust, ja seega kasutab kohtumenetlust muul eesmärgil kui õiguse tõeliseks teostamiseks;

arvestades, et selle teemaga tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemikute, õiguspraktikute ja ohvrite sõnul muutuvad üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid üha asjatundlikumaks ja tõhusamaks, näiteks kasutatakse tehnikat, kus ühe isiku vastu esitatakse samal teemal mitu kohtuasja, mis tähendab, et ühel ja samal isikul tuleb end kõigi kohtuasjade eest samal ajal ja paralleelselt kaitsta ning nendega tegeleda, mis suurendab ebaproportsionaalselt kulusid; arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid tuginevad tihti au teotamise, laimamise ja solvamisega seotud väidetele, mida käsitatakse enamikus liikmesriikides endiselt kriminaalkuritegudena, ning et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrid seisavad silmitsi kriminaalsüüdistusega ja on samal ajal kaevatud kohtusse samast tegevusest tuleneva väidetava tsiviilvastutuse tõttu; arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid rikuvad sageli ohvrite õigust kaitsele, mida tunnustatakse hartas, ning need võivad mõjutada ka nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja süütuse presumptsiooni;

arvestades, et sidusa ja kõikehõlmava juriidilise ja kohtuliku lähenemisviisi puudumine liidus ei võimalda üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid kiiresti kindlaks teha ega nendega tõhusalt tegeleda; arvestades, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitstuse tase on liikmesriigiti endiselt väga erinev, mis kahjustab õiguskindlust ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrite õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele; arvestades, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastaste õigusaktide koostamisel on üks peamisi probleeme see, kuidas tegeleda kuritarvituslike väidetega nii, et selle käigus ei piirataks hagejate õigusi, mis tulenevad liikmesriikide põhiseadustest ning nende Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooni järgsetest kohustustest;

arvestades, et tõendid näitavad, et üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid on hakatud üha laialdasemalt kasutama, mida näitavad paljud juhtumid kogu liidus, näiteks uuriva ajakirjaniku Daphne Caruana Galizia hirmuäratav juhtum, keda ähvardas tema mõrvamise päeval 16. oktoobril 2017. aastal laimamise eest väidetavalt 47 tsiviil- ja kriminaalasja mitmes jurisdiktsioonis (mille tulemusel külmutati tema vara), millega tema pärijad jätkuvalt tegelevad; arvestades, et sõltumatute ajakirjanike ja meedia vastu suunatud iseloomulike ja murettekitavate juhtumite seas on veel näiteks Realtid Media, mida ähvardati korduvalt kohtuasjaga teises jurisdiktsioonis kui see, kus asjaomane ajakirjandustegevus toimus, ning Gazeta Wyborcza, mida mitmed avaliku sektori üksused ja ametnikud regulaarselt kohtusse annavad;

K.	arvestades, et üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid kasutavad tihti ametiasutused või nende esindajad, näiteks riiklikult rahastatavad meediaväljaanded, riiklikult rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid või riigile kuuluvad ettevõtted;

arvestades, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamine võib olla vahend, millega saab süsteemi tasandil meedia mitmekesisust vähendada, avaldades sõltumatule meediale heidutavat mõju; arvestades, et üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid algatatakse sihilikult selleks, et kohtuvaidlus oleks kostja jaoks kallis, pikaleveniv ja keeruline, mille eesmärk on muu hulgas sihtmärki hirmutada ning kurnata ära tema rahalised ja psühholoogilised vahendid; arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid avaldavad kahjulikku mõju mitte ainult ohvritele, vaid ka nende perekondadele ja laiemale üldsuse osalemisele;

arvestades, et viide üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi ohvritele ja sihtmärkidele hõlmab ajakirjanikke, kirjastajaid ja meediaorganisatsioone, akadeemikuid, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikuühiskonda ja teisi avalikus elus osalejaid, näiteks neid, kes tegelevad inimõiguste ja keskkonnaküsimustega;

arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on liidus tihti piiriülesed, mille tõttu esineb teavitamisel viivitusi või mittetäielikku teavet, näiteks sageli juhtudel, mis on seotud inimõiguste ja keskkonnakaitse, finantspettuste ja/või korruptsiooniga, ning kus selliseid hagisid kasutatakse selgelt selleks, et viivitada teabe avaldamisega, peatades või seades kahtluse alla ajakirjanike ja väljaannete töö, jättes nii kodanikud ilma õigusest saada teavet, mis mõjutab ka meedia pluralismi, vabadust ja mitmekesisust; arvestades, et liidus võivad ühiskondlike järelevalvajate vastu üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid esitada ja nendega ähvardada ka kolmandate riikide osalejad ning see võib toimuda kolmandate riikide kohtutes;

arvestades, et liikmesriikides kasutatakse riigisiseseid üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid üha enam selleks, et piirata sõnavabadust ja õigust teabele, mis mõjub heidutavalt selliste hagide ohvritele, kusjuures keskendutakse sihtmärkide psühholoogilisele ja rahalisele ärakurnamisele, et sundida neid loobuma üldsusele huvi pakkuvate teemade kajastamisest;

arvestades, et liikmesriikides puuduvad otsesed üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusaktid, riiklikud laimamist käsitlevad sätted on tihti ebamäärased ja üldised ning karmid karistused, sealhulgas kriminaalkaristused, aitavad oluliselt kaasa selliste kuritarvitavate kohtuasjade hulga suurenemisele ja nende sihtmärkide hirmutamisele;

arvestades, et ajakirjanike kriminaliseerimine nende töö tõttu on eriti tõsine probleem; arvestades, et 23 liikmesriigis karistatakse laimu eest endiselt kriminaalkorras, hoolimata sellest, et muuhulgas nii ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE kui ka sellised mainekad valitsusvälised organisatsioonid nagu Index on Censorship, Rahvusvaheline Pressiinstituut ja Ajakirjanike Kaitse Komitee on korduvalt nõudnud selle tava kaotamist;

R.	arvestades, et pehme õiguse meetmed on teretulnud täiendavad meetmed seadusandlikule ettepanekule ja teatavate praegu kehtivate rahvusvaheliste eraõiguse õigusaktide läbivaatamisele, kuid need ei paku iseseisvalt täielikku kohtulikku kaitset;

S.	arvestades, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide alase teadlikkuse tõstmisel on otsustav roll, et suurendada üldsuse ja õigusala töötajate, eelkõige kohtunike ja juristide teadlikkust sellest teemast;

arvestades, et kui üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid esitavad riigiametnikud, avalik-õiguslikud asutused või riigi kontrollitavad üksused, nagu riigiettevõtted, muutuvad need poliitilise võimu teostamise vahendiks ja üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi ohvritele tekitatav kahju võib olla veelgi suurem;

Mõju põhiõigustele ja õigusriigile

rõhutab, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on pahatahtlik ja otsene rünnak põhiõiguste ja -vabaduste teostamise vastu, mille eesmärk on vaigistada kriitilise avaliku mõtte ja avaliku arvamuse mitmekesisust, sealhulgas ajakirjandusliku enesetsensuuri kaudu; rõhutab, et põhiõigused ja demokraatia on seotud õigusriigi kaitsmisega ning meediavabaduse ja üldsuse demokraatias osalemise, sealhulgas väljendusvabaduse, teabevabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse õõnestamine ohustab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; on seisukohal, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on eriti murettekitavad, kui neid rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ja neid kombineeritakse muude kaudsete või otseste riiklike meetmetega sõltumatute meediaväljaannete, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni 2020. aasta õigusriiki käsitlevas aruandes käsitletakse kogu liidus meediavabaduse ja pluralismi hindamise raames ka üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid ning tuuakse välja konkreetsed meetmed ja parimad tavad nende vastu võitlemiseks; nõuab, et tulevastes aastaaruannetes hinnataks põhjalikult õiguskeskkonda meedias ja eelkõige uurivas ajakirjanduses ning uuritaks põhjalikumalt ajakirjanikke ja kodanikuühiskonda mõjutavaid probleeme ja seda, milline võib neile olla üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide mõju; rõhutab, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid ohustavad vaba ja pluralistlikku meediat; palub komisjonil esitada ka riigipõhised soovitused ja hinnata nende edusamme, sealhulgas teemadel, mis puudutavad meediavabaduse olukorda liikmesriikides;

väljendab muret kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruumi ahenemise pärast ja ohu pärast ajakirjanikele, kes teavitavad olulistest avalik huvi küsimustest ja on kriitilised võimsate ühiskonnaliikmete suhtes, samuti üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sageneva kasutamise pärast selliste hagide ohvrite vaigistamiseks ja hirmutamiseks; ergutab liikmesriike lisamaa õppekavadesse meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise ning tegema selles vallas tihedat koostööd ajakirjanikega kõigil ühiskonna tasanditel, eelkõige noorte ning väärinfo, desinformatsiooni ja manipuleerimise suhtes kaitsetute inimeste puhul; väljendab heameelt uute meetmete üle meediavabaduse, kvaliteetse ajakirjanduse ja meediapädevuse edendamiseks programmi „Loov Euroopa“ sektoritevahelise tegevussuuna raames;

tuletab meelde, et liikmesriikidel lasub kohustus aidata kaasa väljendusvabaduse õiguse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise õiguse teostamisele ning see hõlmab kohustust luua ja säilitada soodsat keskkonda üldsuse osalemiseks ja ühiskondlike järelevalvajate jaoks; rõhutab, et kõik üldsuse osalemisega tegelevad osalejad peavad saama tegutseda vabalt ja kartmata, et neid võidakse ähvardada, hirmutada või nende suhtes vägivalda tarvitada; rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama ka ajakirjanike õiguse kaitsta oma allikaid;

Mõju siseturule

rõhutab, et üldsuse osalemisel on oluline roll ka siseturu nõuetekohasel toimimisel ning liidu õigusaktide ja poliitika jõustamisel, sest tihti teavitatakse üldsust liidu õiguse rikkumisest, sealhulgas põhiõiguste rikkumisest, korruptsioonist ja muudest siseturu nõuetekohast toimimist ohustavatest kuritarvitustest just üldsuse osalemise kaudu; rõhutab, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastased kaitsemeetmed on olulised, et tegeleda ohtudega, mida see kuritarvitav tegevus kujutab endast ELi õiguse ja poliitikameetmete jõustamisele;

rõhutab, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kasutamisel on negatiivne mõju siseturu vabaduste kasutamisele üksikisikute ja organisatsioonide poolt, kes tegelevad üldsuse osalemisega ja on selliste hagide suhtes kaitsetud sest neil puudub selliste nõuete vastu sama kaitsetase liikmesriikides, mis ei lase neil kogu liidus enesekindlalt tegutseda; rõhutab lisaks, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid või nendega ähvardamine on vastuolus asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise õiguse tõhusa kasutamisega, sest need heidutavad eelkõige ajakirjanikke, kes võivad rakendada enesetsensuuri selle asemel, et kajastada teistes liikmesriikides toimuvaid üldist huvi pakkuvaid teemasid, sest neil on oht seista silmitsi üldsuse osalemise vastase strateegilise hagiga teistsuguses ja tundmatus õigussüsteemis;

juhib tähelepanu asjaolule, et meedia pluralism ja mitmekesisus on ohus, kui väikeste meediaväljaannete eksistentsi mõjutab oht, et hagejad nõuavad nn laimuturismi kaudu tahtlikult sisse ebaproportsionaalseid kahjuhüvitisi;

leiab sellega seoses, et kaitse üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest aitaksid oluliselt kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kuna see aitab kaasa liidu õiguse jõustamisele ning riiklike õigussüsteemide ja ühise õigusalase koostööruumi tõhusa toimimise säilitamisele;

Mõju kohtusüsteemidele

juhib tähelepanu sellele, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid mitte ainult ei kahjusta tõsiselt selliste hagide ohvrite õigust tõhusale õiguskaitsele ja seega ka õigusriiki, vaid nende näol on tegemist ka liikmesriikide õigussüsteemide ja õigusraamistike väärkasutusega, seda eelkõige õiguskaitse tulemustabelis kirjeldatud ühiste probleemide tulemusliku lahendamise seisukohast, mille seas on näiteks kohtumenetluse kestus ja õigussüsteemide kvaliteet ning kohtuasjade haldamine ja kohtuasjade kuhjumine; tuletab meelde, et hästi toimivas ja sõltumatus kohtusüsteemis tehakse kohtuotsused põhjendamatu viivituseta ja juhitakse kohtusüsteemi ressursse nii, et saavutatakse maksimaalne tõhusus, kuid see on võimalik ainult juhul, kui kohtunikud ja kohtuorganid täidavad oma ametikohustusi täiesti sõltumatult ja erapooletult ning kui kohtunikke ja kohtuorganeid ei koormata põhjendamatute hagidega, mis jäetakse hiljem rahuldamata, kuna need on kuritarvituslikud ja neil puudub õiguslik väärtus; on seisukohal, et üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi varajane tagasilükkamine võiks põhineda objektiivsetel kriteeriumidel, nagu kaebuse esitaja esitatud avalduste või kaebuste arv ja laad, kohtualluvuse ja juhtumi suhtes kohaldatava õiguse valik, hageja ja kostja vaheline jõudude selge ja koormav tasakaalustamatus; rõhutab seetõttu, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid takistavad tõsiselt õiguskaitse tõhusat kättesaadavust, mis võib kahjustada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele;

rõhutab, et kohtute sõltumatus on õigusemõistmise lahutamatu osa ja nõue, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 19 sätestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõttest; tunneb muret mõne liikmesriigi valitsuse jõupingutuste pärast nõrgendada võimude lahusust ja kohtusüsteemi sõltumatust ning kasutada üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid kriitiliste häälte vaigistamiseks;

10.

rõhutab, et liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatus ning nende tegevuse kvaliteet ja tõhusus on äärmiselt olulised, et saavutada tulemuslik õigusemõistmine; rõhutab, et õigusabi kättesaadavus ja kohtulõivude suurus võivad õiguskaitse kättesaadavust väga suurel määral mõjutada; rõhutab, et põhiõiguste hartal on aluslepingutega võrdne õigusjõud; märgib, et Euroopa Liidu Kohtu suuniste kohaselt kohaldavad liikmesriikide õigusasutused põhiõiguste hartat ainult liidu õigusaktide rakendamisel, kuid ühise õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri edendamiseks on siiski oluline, et hartas sätestatud õigusi võetaks alati arvesse;

Vaenukõne

11.

rõhutab, et viimastel aastatel on nii veebipõhises kui ka tavameedias üha laialdasemalt levinud vaenukõne ja kübervägivald ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide, akadeemilise ringkonna esindajate, õiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna osalejate vastu, sealhulgas LGBTIQ kogukonna liikmete õigusi, soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, usutunnistust ja veendumusi kaitsvate isikute vastu, ja nende diskrimineerimine, mis ohustab meediavabadust, väljendusvabadust, teabe- ja kogunemisvabadust ning avalikku julgeolekut; tuletab meelde, et internetis leviv vaenukõne võib õhutada vägivalda väljaspool internetti; tuletab meelde vajadust propageerida komisjoni tegevusjuhendit internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne vastu võitlemise kohta; rõhutab, et sisuküsimustes seisavad naisajakirjanikud samasuguse surve all nagu nende meeskolleegid, kuid neid ähvardab sagedamini seksuaalne vägivald ja ahistamine;

12.

rõhutab, et vaenukõnega tegelemisel on olulised ühised Euroopa standardid ja kooskõlastatud lähenemisviis, eriti veebikeskkonnas;

Praegune olukord liidus

13.

rõhutab, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on tihti tühised, alusetud või tuginevad liialdatud ja sageli kuritahtlikele väidetele ning neid ei alustata mitte soodsa kohtuotsuse saamiseks, vaid selleks, et hagide sihtmärke hirmutada, tööalaselt diskrediteerida, ahistada ja väsitada ning avaldada neile psühholoogilist survet või kulutada ära nende rahalised vahendid, mille lõppeesmärk on tegeleda kohtuprotsessi kaudu väljapressimisega ja sundida neid vaikima; rõhutab, et üldsuse osalemise vastased hagid põhjustavad hagide sihtmärkidele ja nende perekonnaliikmetele lisaks rahalisele koormusele ka kohutavaid psühholoogilisi tagajärgi, mida süvendab asjaolu, et perekonnaliikmed võivad sihtmärgi surma korral need kuritarvituslikud menetlused pärida; juhib tähelepanu asjaolule, et üldsuse osalemise vastastel hagidel on suur heidutav mõju, mis põhjustab tihti enesetsensuuri, demokraatlikus elus osalemise mahasurumist ja takistab teistel teatamast sarnastest probleemidest, sellistele ametialadele asumist või niisuguse tegevuse alustamist;

14.

juhib tähelepanu sellele, et üldsuse osalemise vastaseid hagisid kasutavad menetluse osapooled kasutavad ja kuritarvitavad peamiselt kuritegelikku laimu käsitlevaid seadusi, tsiviilhagisid laimamise eest, oma maine kaitsmist või intellektuaalomandi õiguste, näiteks autoriõiguse kaitsmist; märgib samas, et üldsuse osalemise vaigistamiseks kasutatakse ka mitmeid muid instrumente, näiteks tööalaseid karistusi (töölt vabastamine), kriminaalsüüdistusi maksupettuste eest, maksukontrolli menetlusi ja andmekaitsenorme;

15.

mõistab hukka selle, et ajakirjanikud on maksnud oma eluga selle eest, et nad lihtsalt teevad oma tööd ja on meie demokraatia kaitsjad;

16.

rõhutab, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide korral on tavapärane, et hageja ja kostja vahel puudub eelkõige rahalise võimekusega seoses tasakaal ning sellistes küsimustes nagu laimamine esitatakse ettearvamatult suuri kahjuhüvitise nõudeid;

17.

rõhutab selle probleemiga seoses, et kõigis liikmesriikides puuduvad õigusaktid minimaalsete tagatiste kohta, mis kaitseksid inimesi üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi sihtmärgiks saamise eest ja tagaksid, et nende põhiõigusi järgitakse kõigis liikmesriikide jurisdiktsioonides; rõhutab, et kohtute sõltumatus on hädavajalik, et valitsuse liikmed, avaliku sektori üksused ja ametiasutused ei saaks edukalt esitada üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid inimeste ja organisatsioonide vastu, kes osalevad õiguspäraselt avalikus arutelus; märgib sellega seoses, et ajakirjanikele ja meediatöötajatele turvalise keskkonna loomiseks ja säilitamiseks on vaja võtta konkreetseid meetmeid; kutsub liikmesriike üles tagama meedia pluralismi ja meediaomandi läbipaistvust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama tulevases meediavabaduse seaduses välja ambitsioonika, kindla ja täieliku õigusraamistiku; tunnistab, et digipööre on meediamaastikku põhjalikult muutnud; kutsub kõiki liikmesriike üles kiiresti rakendama 2018. aastal muudetud direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (27) kõiki sätteid; väljendab heameelt audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) loomise üle ning ergutab koostööd audiovisuaalvaldkonda reguleerivate asutuste vahel siseturul, samuti teiste reguleerivate asutustega, mis on olulised võrgu kaudu edastatava uudistega seonduva tegevuse jaoks;

18.

on teadlik asjaolust, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrid või võimalikud ohvrid saavad praegu rahalist ja psühholoogilist tuge ainult teistelt kolleegidelt, kes on sarnaste kohtuasjadega kokku puutunud või kes teavad, millised üldsuse osalemise vastased hagid on ja kuidas neid menetletakse, et neil oleks üldse võimalik nende vastu esitatud hagist aru saada ja võimaluse korral see isegi vaidlustada; on siiski seisukohal, et kuigi selline abi on kiiduväärt, on see ebapiisav ja tuleb võtta täiendavaid meetmeid;

19.

avaldab kiitust kodanikuühiskonna olulisele ja kasulikule tegevusele, et tõsta teadlikkust üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kahjulike mõjude kohta ning pakkuda tuge selliste hagide ohvritele ja võimalikele sihtmärkidele;

20.

on mures selle pärast, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud kogu meediasektorit, eelkõige tulude vähenemise ja ajakirjanike töötingimuste halvenemise tõttu, mis võib suurendada nende kaitsetust üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide suhtes; hoiatab, et valitsused on kasutanud koroonaviiruse kriisi ettekäändena, et rakendada piiravaid meetmeid, mis nõrgestavad sõnavabadust;

Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid globaalsel tasandil

21.

avaldab kahetsust, et siiani ei ole ükski liikmesriik võtnud vastu sihipäraseid õigusakte, et pakkuda kaitset üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu; märgib samas, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastane seadusandlus on eriti hästi välja kujunenud mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis, Kanadas ja Austraalias; ergutab komisjoni analüüsima üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastast seadusandlust, mida praegu väljaspool ELi kasutatakse ning mis võiks anda väärtuslikku inspiratsiooni liidu õiguslike ja muude meetmete jaoks; rõhutab, kui oluline on liidu ühine lähenemisviis, et järgida praegu kehtivaid kõige kaugeleulatuvamaid õigusakte ja parimaid tavasid, mis vähendaks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kasutamist liidus;

Vajadus seadusandlike meetmete järele

22.

nõustub arvukate kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade esindajate, õigusala töötajate ja ohvritega, kes osutavad vajadusele rakendada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kasvava probleemi suhtes seadusandlikke meetmeid; nõuab seepärast tungivalt, et muudetaks Brüsseli I ja Rooma II määruseid, et vältida nn laimuturismi või meelepärase kohtualluvuse valimist, millega tehakse kindlaks, et pädev kohus asub kohas, kus asub kostja alaline elukoht, ning et laimamist, reputatsiooni kahjustamist ja maine kaitsmist käsitlevatele kriminaalkaebustele või tsiviilasjadele kohaldatav õigus on põhimõtteliselt sama koha õigus; nõuab samuti laimamise kohta ühtse ja prognoositava kohaldatava õigusnormi kasutuselevõttu; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud siduvate liidu õigusaktide kohta, mis käsitlevad ühiseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvritele kogu liidus, sealhulgas direktiivi kaudu, milles sätestatakse miinimumstandardid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitsmise kohta ning milles järgitakse hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid; märgib, et kui selliseid seadusandlikke meetmeid ei rakendata, ohustavad üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid liidus jätkuvalt demokraatiat, õigusriiki ning väljendusvabaduse, ühinemisvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse ja teabeõiguse põhiõiguseid; tunneb muret, et kui meetmetega lahendatakse ainult laimu käsitlevad kohtuasjad, võidakse siiski liidus või väljaspool liitu asuvate hagejate algatusel kasutada muudel tsiviilasjadel või kriminaalmenetlustel põhinevaid meetmeid;

Õiguslik alus

23.

kinnitab, et liidu tasandi seadusandlikud meetmed võiksid põhineda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 81 (tsiviilkohtumenetluste puhul) ja artiklil 82 (kriminaalhagide korral) ning eraldiseisvalt selle artiklil 114, et kaitsta üldsuse osalemist, tagamaks korruptsiooni ja muude kuritarvituste paljastamise kaudu siseturu nõuetekohane toimimine; kinnitab, et viimane meede võiks käsitleda ka üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, mida mõistetakse kohtuasjadena, mida kasutatakse muul eesmärgil kui liidu õiguse rikkumiste uurimise ja nendest teatamise takistamise õiguse tegelik kehtestamine või kasutamine, kasutades sarnast lähenemist sellega, mis viis direktiivi (EL) 2019/1937 (rikkumisest teavitajate direktiiv) vastuvõtmiseni; on arvamusel, et ülaltoodud õiguslikud alused võiksid käsitleda nii kriminaal- kui ka tsiviilhagidest koosnevaid üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, kuigi eraldi õigusaktide kaudu; nõuab, et kogu liidus võetaks komisjoni nende ettepanekute ja liikmesriikide meetmete alusel tõhusaid kaitsemeetmeid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu, et neid kaitsemeetmeid saaks kohaldada ka riigisiseste juhtumite suhtes;

Üldised kaitsenormid ja tsiviilõigus

24.

on seisukohal, et tuleb võtta vastu seadusandlik meede, mis kaitseb üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi ohvrite rolli liidu õiguse rikkumiste ärahoidmisel, nendest teatamisel ja nende hukkamõistmisel ning siseturu nõuetekohase toimimise ja põhiõiguste täieliku järgimise tagamisel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, milles sätestatakse ühised kaitsemeetmed isikutele, kes neid üldist huvi pakkuvaid küsimusi uurivad ja neist teavitavad või muul viisil neid paljastavad;

25.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku meetme kohta, mille abil lahendada üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi juhtumeid, näiteks õigusnormid, mis käsitlevad selliste hagide ja muude kohtumenetluste, mille eesmärk on takistada üldsuse osalemist, varajast tagasilükkamist, ja mis peaksid hõlmama asjakohaseid sanktsioone, nagu tsiviilkaristused või haldustrahvid, kuritarvituslike motiivide kaalumine isegi juhul, kui hagi ei jäeta rahuldamata, ohvri kantud kulud ja kahju (majanduslikud, mainega seotud, psühholoogilised või muud); rõhutab, et varajase tagasilükkamise taotlemisel tuleks arvesse võtta üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi ohvrite probleeme, eelkõige nõudes, et hageja põhjendaks, miks hagi ei ole kuritarvituslik, ning määrata menetluskulud hagejale ja anda kostjale õiguslikku ja rahalist toetust; soovitab tungivalt liikmesriikidel kohaldada selliseid tsiviilkohtumenetluse kaitsemeetmeid ka riigisiseste üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide juhtumite, mitte ainult piiriüleste juhtumite puhul; palub komisjonil käsitleda eelseisval Brüsseli I ja Rooma II määruste läbivaatamisel lisaks ka küsimusi, mis põhjustavad meelepärast kohtualluvuse valimist ja laimuturismi, ning võtta samas arvesse Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsil tehtud tööd; palub komisjonil tõsta kogu liidu kohtunike ja prokuröride hulgas teadlikkust üldsuse osalemise vastastest strateegilistest hagidest, mis hõlmab teabe andmist vajaduse kohta sellised hagid varakult lõpetada, ja Euroopa Inimõiguste kohtu laimu käsitleva kohtupraktika nõuetekohase rakendamise kohta;

26.

tuletab meelde, et res judicata põhimõte takistab üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi algatajatel esitada muid hagisid, mis on seotud samade faktide ja samade pooltega; on seisukohal, et kohtud peaksid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta esitatud esildise läbivaatamisel arvesse võtma asjaolu, kas osapool on varem üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid algatanud (isegi kui faktid ja pooled ei ole täpselt samad, kuid on sarnased ja/või seotud);

27.

on veendunud, et Brüsseli I määruse asjaomaste reeglite läbivaatamine peaks selgelt kajastuma ka samaväärses Lugano konventsiooni läbivaatamises, et tagada rahvusvaheliste kohtualluvuse reeglite ühtne kohaldamine tsiviil- ja kaubandusasjades väljaspool liitu ja kui need puudutavad liidu kodanikke;

Kriminaalõigus

28.

nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks kriminaalmenetluse kaudu esitatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide tõsise teemaga ning esitaks ettepaneku meetmete kohta, millega tagada, et enamikus liikmesriikides kriminaalkuriteoks peetavat au teotamist, laimamist ja solvamist ei saaks kasutada avalike või erasüüdistusasjade kaudu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide puhul; rõhutab Euroopa Nõukogu ja OSCE üleskutseid laimamise dekriminaliseerimiseks; kutsub komisjoni üles käsitlema üldsuse osalemise vastast strateegilist hagi hagina, mida kasutatakse muul eesmärgil kui õiguse tegelikuks esitamiseks või kasutamiseks; märgib, et kostjatele esitatakse sageli korraga kriminaalsüüdistus ja laimu käsitlev tsiviilhagi, milles käsitletakse sama käitumist, ning kutsub komisjoni üles kehtestama ühised minimaalsed menetluslikud tagatised selliste kombineeritud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu;

29.

tuletab meelde, et põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt on haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlustes poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõte õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele lahutamatu ja keskne osa; on üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide puhul mures selle pärast, et pooltevaheline võimu ja vahendite tasakaalustamatus õõnestab protsessuaalset võrdsust ja seega õigust õiglasele kohtulikule arutamisele;

Hagejate õigustatud huvi

30.

sedastab, et liikmesriikide kohtutes tuleb tagada liidu õigusest tulenevate seaduslike õiguste (näiteks õigus kaitsta oma mainet) nõuetekohane ja õigeaegne menetlus ning tasakaalustatud kaitse ja seda õigust ei tohi seada ohtu, sealhulgas õigusi, millele kuritarvituslikes kohtuasjades tavaliselt viidatakse; rõhutab seepärast, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastased meetmed ei tohiks piirata seaduslikke kohtutoiminguid ja õiguskaitse kättesaadavust hagejale; kaitseb samal ajal seisukohta, et tuleb ära hoida kohtusüsteemide ja nende õiguste kuritarvitamine viisil, mis on ilmselgelt vastuolus seadusandjate kavatsusega, kui füüsilistele või juriidilistele isikutele antakse teatud õigused, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele; on seisukohal, et sel eesmärgil on vaja kaitsemeetmeid mitte ainult selleks, et kaitsta üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvreid, vaid ka selleks, et ennetada ja karistada meetmete väärkasutamist selliste hagide vastu, näiteks juhtudel, kui autoritaarsed valitsused kasutavad relvana üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastaseid klausleid, et kaitsta oma valitsuse poolt organiseeritud valitsusväliseid organisatsioone laimu käsitlevate seaduslike kohtuasjade eest; märgib, et sellise kuritarvitamise vältimine on samavõrd vajalik liidu õiguse nõuetekohaseks ja ühtseks kohaldamiseks, et tagada selle tõhusus;

Võimalikud pehme õiguse meetmed

31.

rõhutab, et kiiresti on vaja luua jõuline fond üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrite ja neid toetavate organisatsioonide toetamiseks, kui vahendeid kasutatakse vahetult õigusabikulude tasumiseks või õigusabi ja psühholoogilise toe pakkumiseks; rõhutab, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvritel ja võimalikel ohvritel peab olema võimalik saada sedalaadi hagide, õigusabi ja toetuse kohta hõlpsasti kättesaadavat teavet, sealhulgas psühholoogilist tuge ohvritele ja nende perekonnaliikmetele;

32.

on seisukohal, et sõltumatute asutuste toetamine, mis vaatavad läbi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrite kaebusi ja aitavad neid, ning kohtunike ja juristide piisav väljaõpe võib anda olulise panuse selleks, et suurendada teadmisi ja suutlikkust käsitelda selliseid hagisid hagidena, mida kasutatakse muul eesmärgil kui õiguse tegelik kehtestamine või kasutamine, ja nende ohu tuvastamiseks;

33.

on seisukohal, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta tuleb koguda andmeid ning suurendada teadlikkust nende olemuse ja kahjuliku mõju suhtes;

34.

tunneb heameelt komisjoni soovituse üle ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus (C/2021/6650); märgib, et üha enam kasutatakse vabakutselisi, eriti oma karjääri alustavaid noori ajakirjanikke ja meediatöötajaid, selleks et kajastada kõrge riskiga piirkondasid ja konfliktipiirkondasid; tunneb muret ebakindlate töötingimuste ja halvenevate ohutustingimuste pärast, milles vabakutselised kõrge riskiga piirkondades ja konfliktipiirkondades tegutsevad; palub liikmesriikidel rakendada täies ulatuses Euroopa Nõukogu soovitust ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediakeskkonna osalejate turvalisuse kohta;

Vastastikune täiendavus muude vahendite ja poliitikameetmetega

35.

on seisukohal, et uued üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi vastased seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed peaksid täiendama teisi ELi vahendeid ja poliitikavaldkondi; väljendab heameelt liidu strateegia üle organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks 2021.–2025. aastaks ning nõuab sellealaste jõupingutuste suurendamist; märgib, et seadusandlikud ja pehme õiguse meetmed ei saa olla tõhusad liikmesriikides, kus esineb kahtlusi kohtusüsteemi sõltumatuse või korruptsioonivastane võitluse suhtes; kordab sellega seoses Euroopa Parlamendi ettepaneku kohast tungivat vajadust ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi järele;

36.

tuletab meelde, kui oluline on määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, mida on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021. aastal kõigile kulukohustuste ja maksete assigneeringutele; rõhutab, et liidu finantshuve tuleb kaitsta kooskõlas ELi väärtuste ja kohustustega ning kui liikmesriigid ei suuda neid väärtusi kaitsta, peaks komisjon kasutama tingimuslikkuse mehhanismi; väljendab sellega seoses heameelt uurivate ajakirjanike olulise tegevuse üle ELi vahendite kuritarvitamise juhtumite paljastamisel ning rõhutab, et ajakirjanikud peavad saama oma tööd teha ilma, et neid takistaks üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid;

37.

rõhutab, et liidu tasandi meetmed üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu võitlemiseks peaksid muid olemasolevaid vahendeid täiendama ja nendega kooskõlas olema, mille seas on näiteks demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism, korruptsioonivastase võitluse poliitika ning kodanikuühiskonna ja kohtusüsteemi toetamiseks mõeldud kehtivad finantsprogrammid;

38.

rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus on demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi säilitamiseks hädavajalik, sest korruptsioon, millel võib olla palju väljendumisviise, õõnestab meie väärtusi ja riikide nõuetekohast toimimist ning soodustab organiseeritud kuritegevust;

39.

palub komisjonil tugevdada demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste iga-aastase mehhanismi raames korrapärast, kaasavat ja struktureeritud dialoogi ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kutseühingute ja teiste sidusrühmadega, et kaitsta ja toetada ajakirjanikke ning teisi kodanikuühiskonna esindajaid, keda ohustavad üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid, tagakiusamine või ahistamine;

o o

40.

palub komisjonil esitada käesoleva resolutsiooni lisa alusel asjakohased ettepanekud;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.

(2) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(3) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

(4) ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.

(5) ELT L 156, 5.5.2021, lk 21.

(6) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/ad-hoc-literature-review-analysis-key-elements-slapp_en.pdf

(7) https://rsf.org/en/news/rsf-and-60-other-organisations-call-eu-anti-slapp-directive

(8) ELT C 55, 12.2.2016, lk 33.

(9) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(10) ELT C 390, 18.11.2019, lk 117.

(11) ELT C 390, 18.11.2019, lk 111.

(12) ELT C 41, 6.2.2020, lk 64.

(13) ELT C 363, 28.10.2020, lk 45.

(14) ELT C 449, 23.12.2020, lk 102.

(15) ELT C 108, 26.3.2021, lk 107.

(16) ELT C 255, 29.6.2021, lk 22.

(17) ELT C 388, 13.11.2020, lk 100.

(18) ELT C 395, 29.9.2021, lk 2.

(19) ELT C 425, 20.10.2021, lk 28.

(20) ELT C 425, 20.10.2021, lk 107.

(21) ELT C 445, 29.10.2021, lk 15.

(22) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0089.

(23) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0103.

(24) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0148.

(25) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0245.

(26) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10.

(27) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

LISA

1. Pehme ja tugeva õiguse pakett

Seadusandlikud meetmed – üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega tegelemise pakett, sealhulgas varajase tagasilükkamise mehhanismid, peaks sisaldama järgmisi ettepanekuid:

—	üldised reeglid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitsmiseks; konkreetsed õigusaktid, millega kehtestatakse ühised miinimumnõuded tugi- ja hoiatavate meetmete kohta, millega tagatakse kaitse üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest;

—	konkreetselt tsiviilõiguse küsimusi käsitlevad õigusaktid; milliseid liikmesriike ergutatakse tungivalt kohaldama neid meetmeid ka üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide riigisisestel juhtudel, sealhulgas õigusalase koostöö ja meelepärase kohtualluvuse valimisega;

—	konkreetselt kriminaalõiguse küsimusi käsitlevad õigusaktid.

Mitteseadusandlikud meetmed – see pakett peaks sisaldama lisaks järgmist:

—	kohtunike ja õigusala töötajate nõuetekohane koolitamine üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vallas;

—	hinnang eri õigusvaldkondade vastastikusele mõjule selles kontekstis, näiteks riiklikud meediaseadused ja põhiseaduslikud seadused;

—	sihtotstarbeline liidu fond, et anda tuge üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvritele ja nende pereliikmetele, sealhulgas rahalise abi, õigusabi ja psühholoogilise toena;

—	toetus sõltumatutele asutustele (näiteks ombudsmanid), kes kuulavad ära nende isikute kaebusi, keda ähvardavad või kes seisavad silmitsi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega, ning neile ja meedia eneseregulatsiooni organitele abi osutamine;

—	asjakohaste kohtulahendite avalikult kättesaadav liidu register;

—

kõikehõlmav toetuskeskus, mida toetavad spetsialiseerunud juristide, õiguspraktikute ja psühholoogide riiklikud võrgustikud, kuhu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvrid saavad pöörduda ning kus neile antakse nõu ja pakutakse hõlpsat juurdepääsu üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevale teabele ja nende vastasele toele, sealhulgas nn esmaabi, õigusabi, rahaline ja psühholoogiline toetus, sealhulgas vastastikuste kogemuste vahetamise võrgustike kaudu.

2. Üldreeglid

Üldise kaitsemeetme seadusandlikul ettepanekul oleks kaks eesmärki: kaitsta kooskõlas põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega isikuid, kes uurivad, teavitavad või muul viisil paljastavad liidu õiguse rikkumisega seotud üldist huvi pakkuvaid küsimusi, mis hõlmavad kuritarvitusi, mis ei näi olevat ebaseaduslikud, kuid on vastuolus seaduse eesmärgi või otstarbega, ning kaitsta siseturu nõuetekohast toimimist.

Seadusandliku meetmega tuleks ette näha ka:

a)	üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide selge määratlus, sealhulgas üldsuse osalemise määratlus avalikku huvi pakkuvas küsimuses;

b)	reeglid juurdluste ja aruannete, sh teabeallikate konfidentsiaalsuse kohta;

c)	reeglid, mis käsitlevad survemeetmete rakendamise keeldu ning tõhusaid ja hoiatavaid karistusi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide korral;

d)	reeglid, mis takistavad üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu ettenähtud meetmete väärkasutamist;

toetusmeetmed, mis hõlmavad järgmist:

i)	tõhus abi, teave ja praktilised nõuanded ja tugi, mida annab üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvritele nn kõikehõlmav esmaabipunkt;

ii)	õigusabi ja rahaline toetus;

f)	tõhusad meetmed kaitseks vastumeetmete eest, mis tulenevad pooltevahelisest võimu tasakaalustamatusest ja mis võimaldavad korvata võimalikku kantud kahju.

3. Tsiviilmenetlus

Õigusakti ettepanek üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi juhtumite puhul kohaldatava tsiviilkohtumenetluse meetme kohta, mida liikmesriikidel soovitatakse tungivalt kohaldada ka riigisiseste juhtumite suhtes, peaks arendama õigusalast koostööd tsiviilasjades ning sätestama ühised reeglid tsiviilõiguslikest nõuetest tulenevate üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta, ning hõlmama järgmist:

a)	hageja kohustus üldsuse osalusega seotud juhtumites täpsustada ja esitada põhjendus selle kohta, miks hagi ei ole kuritarvituslik;

b)	kohtute kohustus lõpetada kuritarvituslikud hagid võimalikult varases staadiumis kas omal algatusel või kostja taotluse alusel, mis põhineb tema õigusel esitada taotlus varajaseks tagasilükkamiseks;

c)	kohtute kohustus arvestada mis tahes lõplikus otsuses kuritarvitavat elementi;

d)	kolmandate isikute võimalus sekkuda ja asuda kostja õiguste ja kohustuste täitmisele kooskõlas riigisisese menetlusõigusega;

e)	kohtute kohustus arvestada kulude hindamisel ja kahju väljamõistmisel avalikku huvi ning poolte rahaliste vahendite erinevust;

f)	vahendid ohvrite kaitsmiseks väljaspool liitu algatatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest;

g)	õigus kulude täielikule väljamõistmisele;

h)	õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju, sealhulgas majandusliku, mainega seotud, psühholoogilise või muu kahju hüvitamist;

i)	reeglid, mis käsitlevad üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi esitanud poole samade asjaoludega seotud edasise kohtumenetluse kuritarvitamise ärahoidmist, võttes seda asjaolu arvesse uue juhtumi uurimisel.

Komisjoni ettepanekus, mille eesmärk on saavutada õiguskindlus ja prognoositavus, tuleks pärast rahvusvahelise eraõiguse aktide läbivaatamist kehtestada järgmine:

uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus, mis sisaldab sõnaselget reeglit, et laimunõuete või muude tsiviil- ja kaubandusõiguslike nõuete puhul, mis võivad endast kujutada üldsuse osalemise vastast strateegilist hagi, peaks ainus kohtualluvus olema kostja alaline elukoht, võttes asjakohaselt arvesse juhtumeid, kus laimu ohvrid on eraisikud;

b)	kohaldatakse selle asukoha õigust, kuhu väljaanne on suunatud, või kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, siis selle koha õigust, millel lasub toimetusvastutus või mis tegeleb üldsuse osalemisega seotud asjakohase tegevusega.

4. Kriminaalmenetlus

Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kriminaalõiguslikke aspekte käsitlevas seadusandlikus ettepanekus tuleks teha järgmist:

a)	täpsustada, et kui au teotamist, laimamist ja solvamist peetakse süüteoks, ei saa neid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide puhul kasutada, eelkõige erasüüdistusasjade kaudu;

b)	täpsustada sätteid, millega kaitstakse üksikisikute õigusi, et süüdistuse esitamist ei saa kasutada selleks, et vaigistada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ohvreid;

c)	hõlbustada kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist ning politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades;

d)	kehtestada ühised minimaalsed menetluslikud tagatised, et kaitsta kostjaid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest, mis põhinevad korraga nii kriminaalsüüdistustel kui ka tsiviilvastutushagidel, milles väidetavalt käsitletakse sama käitumist.

Need meetmed peaksid täiendama komisjoni praegust tegevust, juba vastuvõetud õigusakte ja tulevasi algatusi.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/17

P9_TA(2021)0452

Euroopa haridusruum: ühine terviklik käsitus

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (2020/2243(INI))

(2022/C 205/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja eelkõige kestliku arengu 4. eesmärki,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027: Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—	võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

—	võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

—	võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (1),

—

võttes arvesse nõukogu 17. mai 2021. aasta järeldusi, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ning kaasamist hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi haridusalase edu edendamiseks (2) ning järeldusi, milles käsitletakse Euroopa ülikoolide algatust „Kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ühiskonna ühendamine: tee sillutamine Euroopa kõrghariduse uuele mõõtmele“ (3),

—	võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) (4),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (5), ning soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (6), 26. novembri 2018. aasta soovitust kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (7), 22. mai 2019. aasta soovitust kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (8) ning soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta (9) ning 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (10),

—	võttes arvesse 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

—

võttes arvesse 24. märtsi 2021. aasta Eurydice’i aruannet „Teachers in Europe: Careers, Development and Well-being“, liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2020. aasta oktoobris avaldatud uuringut „Towards a European Education – Critical perspectives on challenges ahead“ ja 2021. aasta mais avaldatud uuringut „Education and youth in post-COVID-19 Europe – crisis effects and policy recommendations“,

—	võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2021. aasta veebruaris avaldatud uuringut „Making the European Education Area a reality: State of Affairs, Challenges and Prospects“,

—	võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2018. aasta mais avaldatud uuringut „European Identity“,

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta (11),

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta (12),

—	võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis (13),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 19. märtsi 2021. aasta arvamust teemal „Euroopa haridusruumi saavutamine aastaks 2025“ (14),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 57,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0291/2021),

A.	arvestades, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet;

B.	arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess, ELi siseturg ja teised ELi poliitikavaldkonnad on panustanud – kuigi killustatult – Euroopa haridusruumi loomulikku arengusse, mida toetavad ajalooliselt Euroopa humanismi traditsioonid ning põhiõigused ja -väärtused;

arvestades, et lõppeesmärk on ehitada ühiste Euroopa poliitikaeesmärkidega alt üles Euroopa haridusruum, millega tagatakse kvaliteetne, kaasav ja kättesaadav haridus, tõhustatakse heade tavade vahetamist ning tagatakse tõhus raamistik Euroopa liikuvusele; selleks tuleb kõrvaldada olemasolevad takistused, kasutada Euroopa vahendeid ning toetada riiklikul ja Euroopa tasandil poliitikavaldkondade arendamist, et haridussüsteemid sobiksid kliimakriisiga tegelemiseks ning võimaldaksid edukat rohe- ja digipööret;

arvestades, et haridust tuleb mõtestada laiemalt elukestva õppena, alates koolieelsest haridusest kuni kolmanda taseme hariduseni, sealhulgas kutseharidus- ja koolitus ning mitteformaalne ja mitteametlik õppimine, ning selle eesmärk peab olema ülekantavate oskuste omandamine, et kõigil oleks võimalik oma isiklikku ja kutsealast potentsiaali arendada ning tööturule sisenemist edukalt juhtida;

arvestades, et probleemid, millega EL ja selle liikmesriigid praegu silmitsi seisavad, sealhulgas konkurentsi puudumine, kliimamuutused, ühiskonna digiüleminek, erinevad äärmusluse ja populismi vormid, desinformatsioon, tõenduspõhise hariduse õõnestamine ning valitseva ebavõrdsuse süvenemine COVID-19 pandeemia tõttu, võivad vajada Euroopa asjakohast ja kooskõlastatud tegutsemist;

arvestades, et pandeemia on mõjutanud negatiivselt kogu haridussektorit ning et COVID-19 pandeemia ajal on suurenenud liikmesriikide ning eri haridusastmete ja -liikide vahelised erinevused hariduslikus taristus, oskusteabes ja ressurssides, seda eelkõige suurenenud ebavõrdsuse tõttu, sealhulgas selle tõttu, et sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa taustaga inimestel puudub juurdepääs IT-taristule, mis on mõjutanud negatiivselt hariduse kättesaadavust;

G.	arvestades, et kontaktõpe on jätkuvalt oluline nii õpilaste intellektuaalse kui ka isikliku arengu seisukohast;

arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike üles seadma esikohale investeeringuid haridusse ja väljaõppesse, eraldades näiteks vastavatele poliitikavaldkondadele 10 % oma riiklikust taaste- ja vastupidavuseelarvest, ning on palunud Erasmus+ programmi eelarve märkimisväärset suurendamist, sest kulutused haridusele pole kulu, vaid investeering meie ühisesse tulevikku (15), et luua kestlikum, digitaalsem ja sotsiaalselt sidusam ühiskond; arvestades, et Parlament on nõudnud, et investeeringud haridusse ja väljaõppesse moodustaksid komisjoni NextGenerationEU vahendist olulise osa;

I.	arvestades, et kvaliteetsed investeeringud haridusse on väga tasuvad, kuigi ainult suuremate kulutuste tegemine ei pruugi anda soovitud tulemusi; arvestades, et haridussektoris on erasektori keskmine tulumäär maailmas endiselt kõrge ja et see on aastakümneid stabiilne olnud (16);

arvestades, et tuleb paremini tunnustada õpetajaametit, mis on hetkel kriisi läbimas, et õpetajad ja koolitajad oleksid motiveeritud ja pädevad ning õpe oleks pidevam; arvestades, et õpetajate algharidus ja ametisse sisse elamine, töötingimused, töötasu, hindamine, karjäär ja pidev kutseaalane areng erinevad liikmesriigiti märgatavalt; arvestades, et 2018. aastal käis töö eesmärgil üliõpilase, õpetaja või mõlemana vähemalt korra välismaal ainult 40,9 % ELi õpetajatest (17);

arvestades, et Euroopa kõrgharidusruumi loomisel on tehtud edusamme, mis tulenevad Bologna protsessi pikaajalistest jõupingutustest ning et seda kasutatakse viiteväärtusena, et õppida selle rakendamisel saadud kogemustest; arvestades, et Euroopa ülikoole tuleb edendada, sest need toetavad Euroopa tipptaset ja ELi geopoliitilist rolli;

arvestades, et kutseharidust ja -õpet ei tunnustata teiste haridussuundadega võrdse valikuvõimaluse ja samavõrd hea valikuna; arvestades, et hoolimata Kopenhaageni protsessi edusammudest, takistavad paljud tegurid endiselt õpilaste liikuvust, sealhulgas töökohapõhiste õppijate pikaajalist liikuvust;

arvestades, et liikmesriigid ei ole täielikult hariduse ja koolituse valdkonna 2020 raamistiku eesmärke ja võrdlusaluseid saavutanud, eelkõige eesmärki täiustada õiglast ja kvaliteetset haridust, vähendades madala haridustasemega noorte määra ning viies lugemises, matemaatikas ja teaduses puudulike oskustega 15-aastaste osakaalu alla 15 %-ni;

N.	arvestades, et hariduse ja väljaõppe kohta kvaliteetsete andmete kogumine ja statistika on kaks eeldust, et mõista paremini ELis esinevaid asjaomased probleeme ja erinevusi ning aidata nende erinevustega tegeleda;

arvestades, et digiõpet ja piisavaid digitaalseid oskusi tuleks pidada osaks tulevikku suunatud haridusest, mitte olemasolevate õppe- ja õpetamismeetodite alljaotiseks või alternatiiviks, rõhutades samal ajal kontaktõppe tähtsust; arvestades, et enam kui kolmandikul eurooplastest (42 %) puuduvad isegi põhilised digioskused, kusjuures liikmesriikide vahel esinevad märkimisväärsed erinevused; arvestades, et oskuste tegevuskava eesmärk on tagada, et 2025. aastaks on 70 %-l 16–74-aastastel põhilised digioskused, mis tähendab keskmiselt kahe protsendipunktilist kasvu aastas võrreldes 0,75 protsendipunktilise iga-aastase kasvuga aastatel 2015–2019;

P.	arvestades, et Euroopa haridusruum annab olulise võimaluse rahvusvahelisema koostöö tegemiseks;

Vajadus Euroopa haridusruumi järele

rõhutab, kui oluline on kvaliteetne, taskukohane ja kaasav haridus, mis on kõigile kogu elu jooksul kättesaadav, ning et Euroopa haridusruumi algatus peaks andma ELi õppijatele rohkem ja paremaid võimalusi, et igal pool õppida, koolitustel käia, teadustööd teha ja töötada, suurendama liikuvust õppimise eesmärgil, hõlbustama püsivat ja sisukat dialoogi asjaomaste osalejatega ning kujundama keskkonda, kus oskusi, kvalifikatsioone, diplomeid ja kraade tunnustatakse ja väärtustatakse kogu Euroopas;

rõhutab, et hariduse tasuvusmäär on endiselt kõrge, mistõttu on kõrgem hariduse ja koolituste tase üldiselt tugevas korrelatsioonis ühiskonna arengu ja majanduskasvu, suurema võrdsuse ja kõigi parema elatustasemega ning laiemate tööalaste ja isiklike võimalustega üksikisiku tasandil; rõhutab seega hariduse, koolituse ja õppimise hindamatut tähtsust, mis peaks olema kõigile kättesaadav, sest tegemist on kõige olulisema aspektiga, et edendada ühiskonna arengut ja kestlikku majanduskasvu; usub, et kogu ELis hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisse võib Euroopa haridusruum anda ainulaadse panuse ja tal peabki selles olema eriline roll;

rõhutab Euroopa haridusruumi rolli suurema ja parema õpilaste, õpetajate ja teadmise voolavuse võimaldamisel, Euroopasse kuulumise tunde ja kodanikuteadlikkuse arendamisel, õiguste ja väärtuste tagamisel ning õiglaste ja võrdsete võimaluste pakkumisel; rõhutab Euroopa potentsiaali muutuda tõeliseks haridusjõuks, tuginedes meie rikkalikule mitmekesisusele ning vahetades häid tavasid, et tegeleda praeguste ja tulevaste probleemidega;

on seisukohal, et haridus ja kultuur on üliolulised isiklikuks ja ühiskondlikuks edasiminekuks ja heaoluks, Euroopa kodakondsuse edendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, õiglaseks ja kestlikuks töökohtade loomiseks ning Euroopa majandusliku ja sotsiaalse õitsengu eestvedamiseks, ning tagamiseks, et EL on globaalselt konkurentsivõimeline ja vastupidav osaleja, keda iseloomustab laienev ettevõtlus, et juhtida rohe- ja digipööret;

nõuab hariduse kaudu võimaldatud Euroopa lisaväärtuse saamise mitmesuguste võimaluste ära kasutamist, eriti mobiilsuse ja parimate tavade jagamise kaudu, milles mängivad olulist rolli Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programm;

nõuab, et Euroopa haridusruumi geopoliitiline mõõde oleks selgem ja tugevam, et ELil oleks võimalik oma haridusjõudu oma lähinaabrite ja partnerite suhtes strateegiliselt ära kasutada;

Institutsiooniliste ja sidusrühmade lähenemisviiside ühendamine

võtab teadmiseks Euroopa haridusruumiga seonduvate visioonide ja lähenemisviiside erinevusi, mis väljendavad ühist soovi anda Euroopa projektile uus hoog; peab haridust Euroopa projekti nurgakiviks, kus ELi roll on keskenduda muu hulgas liikmesriikide toetamisele ja koordineerimisele, et jagada häid tavasid, julgustada ühtseid standardeid ja täita esinevad lüngad, samas kui hariduse sisu ja õppemeetodid jäävad liikmesriikide pädevusse; rõhutab, et hariduse vallas on vaja kogu Euroopas ja sellest väljaspool rohkem koostööd teha, et töötada ühistele probleemidele välja ühised lähenemisviisid ja lahendused;

hindab komisjoni jõupingutusi Euroopa haridusruumi loomisel, märkides samas, et vaja on terviklikumat lähenemisviisi, mis nõuab kõigi osaliste ja sidusrühmade vahel sisukat koostööd ja koordineerimist, sealhulgas haridus- ja koolituskogukonnad, lastevanemate ühendused, sotsiaalpartnerid, ametiühingud, noorteorganisatsioonid, noorsootöötajad ja kodanikuühiskond; nõuab, et uudsete ideede suhtes oldaks avatum tagamaks, et Euroopa haridusruum jätkab arengut ja on stiimuliks arvukamate ja tugevamate partnerluste loomiseks, sealhulgas erasektori ja avaliku sektori vahel, ning sidusrühmade vahel koostoime tekitamiseks;

väljendab heameelt nõukogu vastuse üle komisjoni ettepanekutele, eelkõige kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe võimaluste olulisusele keskendumise üle, mis peavad olema kõigi jaoks taskukohased ja kättesaadavad, seda eelkõige ELi äärepoolseimates piirkondades;

10.

väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle saavutada 2025. aastaks Euroopa haridusruum; hoiatab, et komisjoni ettepanekud on endiselt peamiselt pigem strateegiline plaan kui konkreetne poliitiline tegevuskava; soovitab seetõttu panna võetavate meetmete kohta keskpikas ja pikas perspektiivis paika selged prioriteedid koos saavutavate eesmärkide ja tähtaegadega, sealhulgas selgelt määratletud ja ilma ebavajalike viivitusteta vahetulemused, mis oleksid tõelise Euroopa haridusruumi eri osad, võttes samas arvesse liikmesriikide finantssuutlikkust;

11.

rõhutab kiireloomulist vajadust luua ühine rakendusstrateegia ja tegevuskava, mis hõlmab Euroopa institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjakohaseid sidusrühmi, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja kodanikuühiskond, ning määrab kindlaks nende vastavad kohustused ja võimalused; nõuab kindlalt, et Euroopa haridusruum oleks selge ja ligipääsetav ning peegeldaks kõiki valitsustasandeid;

Visiooni elluviimine: ühised strateegilised prioriteedid ja ELi tasandil eesmärgid

12.

rõhutab Euroopa poliitika koordineerimise vahendite kasutamise potentsiaali Euroopa haridusruumi ühiste eesmärkide saavutamisel, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetod ja Euroopa poolaasta; tuletab meelde Euroopa poolaasta rolli ELi poliitika edukal rakendamisel hariduse vallas, teadvustades samas, et algselt oli Euroopa poolaasta mõeldud ELis majanduspoliitika koordineerimiseks, tagamaks, et valitsused eelarvepoliitilise vastutuse võtavad;

13.

nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid lepiks Euroopa haridusruumi suhtes kokku samas visioonis, prioriteetides, eesmärkides ja võrdlusalustes, tunnistades ühtlasi olemasolevaid erinevusi Euroopas;

14.

rõhutab, kui oluline on, et Euroopa haridusruumi keskseteks põhimõteteks oleksid akadeemiline vabadus ja pedagoogiline sõltumatus;

15.

nõuab, et rakendataks Euroopa haridusruumi, Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi ning erinevate ELi programmide vahelist koostoimet; nõuab, et täiendavalt tugevdataks programme Erasmus+, „Euroopa Horisont“ ja „Loov Euroopa“, Euroopa solidaarsuskorpust, programmi „Digitaalne Euroopa“ ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, et neist oleks kasu kõigile õpetajatele, haridustöötajatele, haridusteenuse osutajatele, noorsootöötajatele ja õppijatele;

16.

rõhutab, et kaasatus peaks olema Euroopa haridusruumi keskne mõõde ja eeldus kõigile kvaliteetse hariduse pakkumiseks; rõhutab, et kedagi ei tohiks jätta kõrvale ning et igal õppijal on andeid; samuti tuleks hinnata ja väärtustada individuaalseid erinevusi; rõhutab, et ühiste eesmärkide saavutamisel on võimalik teha edusamme ainult terviklikuma lähenemisviisi abil;

17.

rõhutab, et oluline on seada õppeprotsessi keskmesse õppija; rõhutab vajadust tagada, et haavatavate rühmade suhtes võetakse kohandatud lähenemine, sealhulgas puuete või õppimiserinevustega inimeste suhtes, näiteks autismispektri häiretega või suure potentsiaaliga inimesed, ning kasutada Euroopa haridusruumi suhtes kogu kooli hõlmavat lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, näiteks õpilasühendused, pedagoogilise abi eksperdid, erivajadustega õppijate hooldajad ja muud sidusrühmad, seda eriti Euroopa ülikoolide ja kutsehariduse tipptaseme keskuste arendamisel;

18.

väljendab suurt poolehoidu Euroopa Liidu uue hariduse ja elukestva õppe strateegilise raamistiku eesmärkide suhtes, mille kohta nõukogu koostas 19. veebruaril 2021. aastal resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse alal, ning selles määratletud viite strateegilist prioriteeti, eelkõige konkreetseid ettepanekuid elukestva õppe ja liikuvuse kõigile reaalselt kättesaadavaks muutmiseks;

19.

rõhutab, kui oluline on parandada töötingimusi ning et õpetajatele ja koolitajatele makstaks nende töö eest piisavalt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid koostöös komisjoniga õpetajate ja koolitajate alusharidusse, lisades eelkõige õppekavadesse Euroopa mõõtme ja riikidevahelise liikuvuse, et haridusega seonduvates ametites pädevusi täiustada ja motivatsiooni tõsta, suurendada haridustöötajate ühiskonnale pakutava väärtuse tunnustamist ja tugevdada pedagoogilist sõltumatust; juhib tähelepanu vajadusele muuta alushariduse ja lastehoiu töötajad professionaalseteks, et tunnustada ja väärtustada nende tööd, mis on laste hariduse seisukohast hädavajalik;

20.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid kõigis õppimisprotsessi etappides esmajärjekorras meedia- ja infopädevust, kriitilist mõtlemist ja sallivuse kultuuri, mis on oluline vahend vastutustundlike Euroopa kodanike võimestamiseks oskustega, mida nad vajavad, et võidelda kasvava desinformatsiooni vastu ja tegeleda 21. sajandi probleemidega;

21.

nõuab ühise raamistiku loomist digipädevuste arendamise suhtes; rõhutab, et vaja on ühist digioskuste, kvalifikatsioonide ja tunnistuste tunnustamise, valideerimise ja sertifitseerimise süsteemi, et vähendada kogu Euroopas lünki digipädevuse vallas ning et kõigil õppijatel, eelkõige lastel, peaks olema juurdepääs põhilistele digiseadmetele;

22.

rõhutab vajadust tagada ELi ülikoolide digiteerimine ning kordab oma nõudmist luua Euroopa ülikoolide veebiplatvorm; nõuab, et EL tunnustaks ühendatavust ja digitaalset taristut õigusena, mis tuleneb põhiõigusest haridusele;

23.

kiidab heaks hiljutised muudatused Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilisel platvormil ning kutsub Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametit hindama, kuidas täiskasvanuhariduse kogukonna nähtavust veelgi suurendada, selle arendamist jätkata ja mõju tugevdada;

24.

toetab kvantitatiivsete näitajate ja võrdlusaluste kasutamist, võttes piisavalt arvesse liikmesriikide vahelisi ja siseseid erinevusi, et võimaldada pidevalt liikmesriike võrrelda ja neid jälgida seoses edusammudega ühiste eesmärkide saavutamisel ning innustada täiendavate poliitikameetmete võtmist, korrates ühtlasi vajadust täiendavate kvalitatiivsete näitajate ja võrdlusaluste järele ning hoiatades liiga kaugeleulatuvate keskpika perspektiivi eesmärkide eest;

25.

rõhutab, et vajalike andmekogumistegevuste kvaliteeti ja sagedust tuleb tõsta ning tagada asjaomaste näitajate ja võrdlusaluste aktiivne jälgimine, näiteks Euroopa oskuste tegevuskavas seatud eesmärk, milleks on 50 % täiskasvanud rahvastiku osalemine õppetegevuses; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid saavutaksid kaugeleulatuvad eesmärgid, näiteks kehvade õpitulemustega õpilaste ja koolist väljalangejate puhul, vähendades esimest võrdlusalust 15 %-lt 10 %-le ning teist 10 %-lt 5 %-le;

26.

nõuab tihedamat koostööd ELi ja teiste organisatsioonide ja institutsioonide, nagu UNESCO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, vahel ning olemasolevate ja tulevaste haridusalaste teadustööde ja uuringute aktiivset kasutamist ja toetamist, et aidata liikmesriikidel tõhusaid poliitilisi reforme välja töötada; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja ühised ja kaasavad haridusuuringud, mille volitused on selgelt määratletud ja mille eelarve jääb ELi pädevusse;

27.

palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada Euroopa haridusruumi loomiseks, rakendamiseks ja arendamiseks vajalikke rahalised vahendid ning luua mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 spetsiaalse rahastamisvahendi, et Euroopa haridusruumi edasi arendada ja hõlbustada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist; kordab oma üleskutset eraldada taaste- ja vastupidavusrahastust vähemalt 10 % haridusele, sealhulgas digiõppele, ning nõuab, et liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt avaliku sektori kulutusi haridusele, et need ületaksid ELi keskmise (2019. aastal 4,7 % SKT-st);

28.

ergutab komisjoni ja liikmesriike panema haridussektori jaoks paika katastroofide leevendamise strateegiaid, tehes selleks koostööd ja konsulteerides kõigi sidusrühmadega, ning rõhutab, kui oluline on Euroopa kooskõlastatud tegevus kriiside ajal, näiteks COVID-19 pandeemia ajal;

Sektoripõhised meetmed ja kaalutlused

29.

rõhutab, kui oluline on võõrkeelte ja eriti inglise keele õppimine; rõhutab vajadust, et liikmesriigid võtaks meetmeid keeleoskuse arendamise toetamiseks kõigis astmetes, eelkõige põhi- ja keskhariduses, et võtta omaks Euroopa Nõukogu mitmekeelsuse eesmärk ning saavutada võrdlusalus, milles kõigil õpilastel on hiljemalt põhihariduse ülemise astme lõpuks piisavad teadmised vähemalt veel kahest ELi ja selle liikmesriikide ametlikust keelest;

30.

palub komisjonil arendada välja vahendid, et liikmesriigid saaksid rakendada nõukogu soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta ning vastavalt edusamme jälgida; palub liikmesriikidel koguda keeleõppe kohta võrreldavaid andmeid; palub komisjonil pakkuda rahalist tuge koolidele, kus õpetatakse Euroopa keeli, eelkõige teistes ELi riikides elavate ELi kodanike emakeelt;

31.

rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise vajadust hariduses; rõhutab Euroopa haridusruumi tähtsust tipptasemel tehnoloogiate, nagu tehisintellekt (AI) ja robootika mõistmise, õppimise ja uurimise edendamisel, et tõsta teadlikkust nendega seotud võimalustest ja probleemidest haridusvaldkonnas, sealhulgas spetsiaalsete bakalaureuseõppe programmide kaudu kõigis liikmesriikides; tunneb muret selle üle, et ELil tervikuna ei ole piisavalt bakalaureuseõppe programme, mis oleksid tehisintellektile spetsialiseerunud;

32.

väljendab heameelt kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse üle, mis loob sektorile Euroopa tasandil struktuuri; nõuab, et Euroopa haridusruumi lahutamatu osana loodaks Euroopa kutseharidus- ja koolitusruum; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda Euroopa töökohapõhise õppija põhikirja loomise nimel; rõhutab, et mõned liikmesriigid peavad tegelema kutsehariduse ja -õppe ning duaalsete haridussüsteemide vähese atraktiivsuse ja mõjukuse probleemiga; rõhutab, et kutseharidus ja -õppe süsteemid peavad muutuma veelgi õppijakesksemaks ja neid tuleb muutuva töömaailmaga kohandada; kordab, kui oluline on kutsehariduse ja -õppe tunnustamine ning palub liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt ja täielikult vastavat nõukogu soovitust ja Euroopa oskuste tegevuskava; rõhutab, kui oluline on luua paindlikud ja modulaarsed õppesuunad, et õppijatel oleks võimalik kombineerida omavahel erinevaid õppekogemusi ja -võimalusi ning neile tugineda;

33.

rõhutab komisjoni ja liikmesriikide kõrgharidust puudutavate tegevuste olulisust, nagu Bologna protsessi jõustamine, Euroopa haridusruumi rahvusvahelise mõõtme tugevdamine ja Euroopa üliõpilaspileti edendamine, sealhulgas olemasolevate ELi programmide pakutavaid koostoimeid kasutades;

34.

nõuab tungivalt, et Euroopa haridusruum oleks kogu ELis diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamisel vahe-eesmärgiks ning palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada automaatse õppetulemuste ja välismaal õppimise perioodide, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes ning Euroopa mikrokvalifikatsioonitunnistuste kaudu, vastastikuse tunnustamise laiendamist;

35.

rõhutab mitteformaalse ja mitteametliku õppimise ja vabatahtliku töö olulist rolli ning rõhutab vajadust nende tulemusi tunnustada; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada kogu ELis nn pehmeid oskuseid;

36.

julgustab liikmesriike rakendama nõukogu 2018. aasta soovitust põhipädevuste kohta elukestvas õppes, et edendada arengut kõigis kaheksas põhivaldkonnas, näiteks seoses noorte õppijate võimalustega saada hariduse omandamise jooksul vähemalt üks praktiline ettevõtluskogemus, ning edendada seeläbi mitteformaalse ja mitteametliku õppe kaudu saadud pädevuste tunnustamist, et suurendada igas vanuses õppijatele õppevõimaluste paindlikkust; nõuab Euroopa raamistiku loomist sotsiaalsete ja kodanikupädevuste kohta, milles hinnatakse, edendatakse ja tunnustatakse sellistest tegevustest saadavat kasu, nagu näiteks mentorlus ja noorte tegevuste järelevalve;

37.

rõhutab, et pärast COVID-19 pandeemiat on distantsõpe muutunud paljude õppijate jaoks osaks igapäevaelust; rõhutab, et kaugõpe peab jääma põhi- ja keskhariduses viimaseks variandiks ning täiendama kontaktõpet, mis on väärtuslike sotsiaalsete oskuste õpetamise jaoks ülioluline; rõhutab, et moodne põimõppe lähenemisviis, mis on suunatud kooliealistele õppijatele, peab toimuma peamiselt klassiruumis ja õpetaja juhendamisel, kes võib otsustada kombineerida õppetegevuses pedagoogilistel kaalutlustel omavahel eri vahendeid, mis võivad olla digitaalsed (sh veebipõhised) või mittedigitaalsed (18);

38.

palub liikmesriikidel edendada kliimamuutuste ja rohepöördega seotud haridust ning tõsta teadlikkust Euroopa rohelise kokkuleppe kohta;

39.

palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada hariduses sooline lõhe, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) hariduse ja karjääride vallas, võidelda sooliste stereotüüpide ja diskrimineerimise vastu ning kaotada kiusamine, küberkiusamine ja muud ahistamise, diskrimineerimise ja vägivaldse väärkäitumise vormid, et parandada kultuurilist, etnilist ja soolist mitmekesisust, luues ja vahetades selleks kogu Euroopas häid tavasid;

40.

väljendab heameelt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Portugali võetud kohustuse üle luua veebiplatvorm, millega püütakse hõlbustada andmete jagamist liikmesriikide vahel seoses pandeemiast tulenevate noorte töötuse probleemidega;

41.

kordab, kui oluline on laialt avatud e-õpe (MOOC), et toetada tööjõu täiend- ja ümberõpet interaktiivselt ja juurdepääsetaval viisil; on seisukohal, et Euroopa haridusruum peaks toetama laialt avatud e-õppe kasutuselevõttu ja arengut ning et sellised eesmärgid peaksid kajastuma mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlevas Euroopa lähenemisviisis;

42.

märgib, et hetkel puudub mõistel „mikrokvalifikatsioonitunnistus“ ühtne ja üldkehtiv määratlus; leiab seega, et tuleb määratleda ühtsed kogu ELi hõlmavad standardid, et edendada tõhusalt nende vastastikust tunnustamist liikmesriikides ja tagada, et tööandjad usaldaksid nende väärtust;

Juhtimisraamistik

43.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles 2022. aasta lõpuks kehtestama konkreetse Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku 2030, millel on kõikehõlmav juhtimise, jälgimise ja hindamise mehhanism kooskõlas ÜRO kestliku arengu neljanda eesmärgiga tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused ning Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega; väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa haridusruumile juhtkomitee, kes loob struktureeritud ja süstemaatilise juhtimisraamistiku; rõhutab Euroopa tuleviku konverentsi olulist rolli, et arutada edasist tegevust seoses Euroopa hariduses ees seisvate probleemidega ja poliitika väljatöötamisega;

44.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid täpsustaksid, millist osalemist oodatakse liikmesriikidelt ja teistelt juhtimistasanditelt, sealhulgas kohalikelt ja piirkondlikelt ametiasutustelt ning ELi institutsioonidelt, ning töötaksid välja tõhusa mitmetasandilise juhtimiskorra, mis austavad subsidiaarsuse põhimõtet eesmärgiga luua Euroopale lisaväärtust;

45.

ootab, et täpsustataks, millist osalemist oodatakse sidusrühmadelt, seni alaesindatud haridussektoritelt ning asjakohastelt kodanikuühiskonna osalejatelt; rõhutab, et juhtimisraamistik peaks hõlmama kõiki haridusvaldkonnas tegutsevaid asjaomaseid sidusrühmasid, sh noorsootöötajad ja noorteorganisatsioonid ning lastevanemate ühendused;

46.

kutsub komisjoni üles looma Euroopa haridusruumi platvormi kui interaktiivse avaliku kanali liikmesriikide ja sidusrühmade toetamiseks teabevahetuse ja koostöö edendamise ning heade tavade vahetamise osas; on seisukohal, et sellist platvormi tuleks piisavalt rahastada ning see peaks olema kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

47.

rõhutab, et liikmesriikide ja nende haridussüsteemide jaoks on esmatähtsad territoriaalsete vajaduste ja ELi haridustavade kohta tehtud Euroopa loendused, andmete kogumine ja nende uurimine;

Suurema Euroopa mõõtme suunas hariduses

48.

rõhutab, et hariduses on vaja Euroopa mõõdet, millega lisatakse õppekavadesse ja õpetajakoolitusse laiem ja eraldiseisev Euroopa perspektiiv, mis hõlmab kõiki õpetajaid, koolitajaid ja õppijad nii formaalses kui mitteformaalses õppes ja kutsehariduse ja -õppe sektoris, sealhulgas Jean Monnet’ meetmete ja õpetajate akadeemiate toetusega; teeb ettepaneku, et neid õpetajate akadeemiaid võiks kutsuda Comeniuse õpetajate akadeemiateks; toetab ühtse raamistiku loomist, et liikmesriikides õpetajate kvalifikatsiooni kujundada ja arendada;

49.

rõhutab vajadust anda õppijatele põhjalikud teadmised Euroopa ajaloost ja nii materiaalsest kui ka vaimsest kultuuripärandist ning edendada Euroopa kriitilist mälu ja ajaloo tundmist, tuginedes põhiväärtustele, millele Euroopa rajaneb; palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa Nõukogul teha Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi alase hariduse vallas kogu Euroopas koostööd ning rõhutab, et Euroopa ajaloo uurimise suurendamiseks ja avaliku ajaloo edendamiseks on vaja sihtotstarbelist rahastust ja algatusi, arvestades meie maailmajao ajaloo keerukust;

50.

palub komisjonil ja liikmesriikidel luua ühise raamistiku ELi kohta õppimiseks kõigil hariduse sobivatel tasanditel ja vastavates valdkondades; rõhutab vajadust tutvustada õppijatele Euroopa integreerimise protsessi, ELi institutsioone ja poliitikavaldkondi ja ELi kodanikuks olemisest tulenevaid õigusi ning seda, kuidas aktiivselt ELi demokraatlikes protsessides osaleda;

51.

palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja põhjaliku Euroopa strateegia ja ühtse raamistiku Euroopa mõõtmega kodanikuhariduse kohta, sealhulgas Euroopa väärtuste kohta õppimise osas – näiteks inimväärikus, demokraatia, õigusriik, inimõigused ja võrdsus – et julgustada heade tavade vahetamist ning ühiste õppevahendite ja lähenemiste arendamist; palub komisjonil uurida sellega seoses kodanikuhariduse rakkerühma loomise võimalust, et seda ülesannet koordineerida ja parandada juurdepääsu Euroopa kodanikuharidusele, et edendada Euroopa kodanikukultuuri ja Euroopasse kuulumise tunnet, mis täiendab kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja globaalset mõõdet;

o o

52.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 66, 26.2.2021, lk 1.

(2) ELT C 221, 10.6.2021, lk 3.

(3) ELT C 221, 10.6.2021, lk 14.

(4) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(5) ELT C 195, 7.6.2018, lk 1.

(6) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.

(7) ELT C 444, 10.12.2018, lk 1.

(8) ELT C 189, 5.6.2019, lk 4.

(9) ELT C 189, 5.6.2019, lk 15.

(10) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0095.

(12) ELT C 388, 13.11.2020, lk 2.

(13) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8.

(14) ELT C 175, 7.5.2021, lk 6.

(15) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon digiõppe poliitika kujundamise kohta.

(16) Psacharopoulos, G., Patrinos, H. A., „Returns to Investment in Education: A Decennial Review of the Global Literature“, Maailmapank, aprill 2018.

(17) 24. märtsi 2021. aasta Eurydice’i aruanne „Teachers in Europe: careers, development and well-being“.

(18) Vt komisjoni 5. augusti 2021. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (COM(2021)0455).

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/26

P9_TA(2021)0453

Intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamiseks

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon intellektuaalomandi tegevuskava kohta ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamiseks (2021/2007(INI))

(2022/C 205/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatist Euroopa ravimistrateegia kohta (COM(2020)0761),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa andmestrateegia kohta (COM(2020)0066),

—	võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatist „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“ (COM(2020)0760),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikli 17 lõiget 2,

—	võttes arvesse ühtset patendikohut käsitlevat lepingut (1),

—	võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 1995. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-lepingut),

—	võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni, mis jõustus 26. veebruaril 2020 (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrust (EL) 2019/933, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/27/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ ühenduse eeskirjade kohta seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (8),

—	võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduste kohta (9),

—	võttes arvesse komisjoni 2009. aasta farmaatsiavaldkonna sektoriuuringu aruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Patendiameti ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti 2021. aasta veebruari ettevõtte tasandi analüüsiaruannet intellektuaalomandi õiguste ja Euroopa Liidu ettevõtete tulemusnäitajate kohta,

—	võttes arvesse komisjoni hinnangut disainilahenduste kaitset käsitlevate ELi õigusaktide kohta,

—	võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu EMPACT 2022–2025 tsükli raames,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellitud 2019. aasta jaanuari põhjalikku analüüsi „Standard Essential patents and the Internet of Things“ (Standardi rakendamiseks olulised patendid ja asjade internet),

—	võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava“ kohta (10),

—	võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (11),

—	võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni spordiürituste korraldajate probleemide kohta digikeskkonnas (12),

—	võttes arvesse oma 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele (13),

—	võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi (14),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse arengukomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0284/2021),

A.	arvestades, et intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud kaitse ja jõustamine on väga oluline nii Euroopa majanduse kui ka ELi taastumise ja vastupanuvõime jaoks, eelkõige COVID-19 pandeemia kontekstis;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud intellektuaalomandi kaitse poliitika tähtsust, kuna see tõi välja vajaduse tõhusate meetmete järele COVID-19 vastaste vaktsiinide puuduse kõrvaldamiseks ning seadis ohtu kultuuri- ja loometöötajate elatise ja tõi kaasa eluks vajaliku sissetuleku kaotuse;

arvestades, et 2008. aasta majanduskriis mõjutas oluliselt vähem investeeringuid immateriaalsesse varasse, näidates seega intellektuaalomandi potentsiaali luua majanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu ning positiivset seost intellektuaalomandi õiguste omamise ning tööhõive kvaliteedi ja stabiilsuse vahel; arvestades, et uuringud näitavad, et intellektuaalomandi õigusi kasutavad ettevõtted kasvavad kiiremini, on majanduslanguse suhtes vastupidavamad, suurendavad ettevõtte väärtust ja tugevdavad oma positsiooni ühtsel turul; arvestades, et need faktid osutavad ka sellele, kui oluline on motiveerida VKEsid ning aidata neil kaitsta ja omada intellektuaalomandi õigusi;

arvestades, et intellektuaalomandi registreerimiste arv kasvas 2021. aasta esimestel kuudel veidi võrreldes sama perioodiga 2020. aastal; arvestades, et kestlik ja digitaalne COVID-19-järgne majanduse taastumine võiks põhineda intellektuaalomandi õigustel; arvestades, et käimasoleva COVID-19 pandeemia ajal registreeris ohtlikke tooteid käsitlev kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) murettekitava rekordilise arvu häireid;

arvestades, et intellektuaalomandi registreerimiste arv üha kasvab ja ühtne turg on siseriiklike õigusaktide erinevuste tõttu endiselt killustatud; arvestades, et jätkuvalt on vaja paralleelseid riiklikke kinnitamismenetlusi ja kohtumenetlusi Euroopa patentide jaoks; arvestades, et endiselt on puudujääke, eriti jõustamisel, mis võivad takistada äriühingute, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut, piirata tarbijate juurdepääsu uuenduslikele ja ohututele toodetele ning takistada sotsiaalsete probleemide lahendamist innovatsiooni abil;

arvestades, et teadmistemahukad tööstusharud on kasvu ja jõukuse allikas; arvestades, et aastatel 2012–2016 lõid need ELis peaaegu 30 % kõigist töökohtadest ja tekitasid peaaegu 45 % kogu majandustegevusest (SKP), nagu näitab Euroopa Patendiameti (EPO) ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) 2019. aasta tööstusharutasandi analüüsi aruanne (15); arvestades, et tööstusharud, kus intellektuaalomandi õigustel on tähtis roll, vastutavad 93 % ELi kaupade ekspordi eest ülejäänud maailma;

G.	arvestades, et intellektuaalomand on põhiõiguste harta artikli 17 kohaselt põhiõigus;

arvestades, et teadmistepõhise tööstuse areng ja edasiminek sõltub olulisel määral intellektuaalomandi õigusi reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige tulemusliku kaitse tagamisest õigusaktidega, mis käsitlevad patente, kaubamärke, disainilahendusi, autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi, geograafilisi tähiseid ja sordikaitset, ning ärisaladuste kaitset käsitlevate eeskirjade asjakohase ja ühtlustatud kohaldamisega;

arvestades, et intellektuaalomandi süsteemid aitavad kaasa uute ravimite väljatöötamisele ning intellektuaalomandi stiimulid on olulised, et tagada taskukohaste ravimite tõhus kättesaadavus; arvestades, et uued ravimid peavad olema kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, rahvusvahelise avaliku õiguse ja rahvatervise nõuetega;

arvestades, et Euroopa novaatorid on keskkonnasäästlike tehnoloogiate esirinnas, nad omavad enamikku keskkonnahoidlikke patente ning nende valduses on tugevad intellektuaalomandi portfellid sellistes tehnoloogiavaldkondades nagu kliimamuutustega kohanemine, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, ning vee- ja jäätmekäitlus;

arvestades, et Euroopas on vaja edendada teadus- ja arendustegevuse väärtustamist ja kasutuselevõttu, mida näitab asjaolu, et kõigest väike osa kogu maailma tehisintellekti ala patenditaotlejatest on pärit Euroopast, kuigi märkimisväärne osa väärtuslikke tehisintellekti ala publikatsioone pärineb just sealt;

Üldsätted

toetab komisjoni 2020. aasta novembri intellektuaalomandi tegevuskava eesmärkide saavutamisel, kuna tugev, tasakaalus ja kindel intellektuaalomandi õiguste kaitse riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldab investeeringutasuvust, on eriti oluline majanduse ja ühiskonna taastumiseks COVID-19 pandeemiast ja muudest üleilmsetest kriisidest ning pikaajaliseks vastupanuvõimeks, et EL saaks reageerida kriisidele paindlikult ja kooskõlas määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) (16) põhimõtetega ning tagada õiguskindluse ja kooskõla Euroopa õigusaktidega, mis võimaldab luua Euroopas digitaalse ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise kestliku majanduse, mille puhul innovatsiooni eesmärk on aidata kaasa ka ühiskonna ühisele heaolule;

tunnistab, et intellektuaalomandi õiguste kaitse soodustab loomingulist, leiutuslikku ja innovaatilist tegevust, tuues seeläbi kasu suuremale hulgale inimestele; märgib, et see tegevus võimaldab leiutajatel, novaatoritel ja autoritel saada oma loomepüüdluste eest hüvitist; palub komisjoni jätkuvalt toetada Euroopa ettevõtjate suutlikkust teha ulatusliku intellektuaalomandi korra alusel uuendusi, et säiliks nende teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõhus kaitse, tagada litsentsimise abil õiglane tasu, jätkata avatud tehnoloogiastandardite väljatöötamist, mis toetavad konkurentsi ja valikuid, ning tagada ELi tööstuse osalemine peamiste tehnoloogiate väljatöötamisel ülemaailmsel tasandil;

VKEd ja intellektuaalomandi kaitse

rõhutab, et intellektuaalomandi õigustel on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja mikroettevõtjate jaoks palju eeliseid; arvestades, et tööstusharud, kus intellektuaalomandiõigustel on tähtis roll, pakuvad kvaliteetsemaid töökohti koos paremate töötingimuste ja kõrgema tasuga; märgib, et intellektuaalomandi õiguste omanikest VKEd teenivad kuni 68 % suuremat tulu töötaja kohta ja makstavad palgad on 20 % suuremad VKEdest, kellel neid ei ole; on seetõttu mures, et paljudel VKEdel on oma intellektuaalomandi strateegia kindlaksmääramisega ja intellektuaalomandi õiguste haldamisega raskusi; väljendab seetõttu heameelt intellektuaalomandi vautšerite, intellektuaalomandi esialgse hindamise ning muude komisjoni ja EUIPO algatuste üle, mille eesmärk on toetada mikroettevõtjaid ja VKEsid lihtsate registreerimismenetluste ja madalate haldustasudega ning aidata neil oma intellektuaalomandit parimal viisil ära kasutada; palub komisjonil, Euroopa Patendiametil (EPO) ja EUIPO-l kaaluda nende algatuste laiendamist igat liiki intellektuaalomandi varade jaoks ning määrata kindlaks lisameetmed, et edendada kasu, mida intellektuaalomandi õiguste registreerimine VKEde tegevuse arengule pakub;

on veendunud, et VKEde toetamine, sealhulgas finants- ja mitterahalised meetmed, on õige viis pakkuda neile paremaid teadmisi ja hõlbustada nende juurdepääsu intellektuaalomandi õigustele ja et liidu finantsinstrumendid ja õiguslikud vahendid on sellega seoses ülimalt olulised; kutsub seetõttu komisjoni ja EUIPOt üles jätkama majanduse taastumise ajal VKEde ja mikroettevõtjate intellektuaalomandi haldamise toetusmeetmete rakendamist, sealhulgas pakkuma ühest kontaktpunktist juurdepääsu teabele ja sellega seotud teenustele ning intellektuaalomandialastele nõuannetele; rõhutab, et see toetus aitab võimendada ja edendada kõiki Euroopa Liidu intellektuaalomandi võrgustiku (EUIPN) liikmete riiklikke ja piirkondlikke algatusi;

on mures selle pärast, et kuigi immateriaalne vara on üks kõige väärtuslikumaid varasid, on vaid vähesed Euroopa VKEd sellest teadlikud ja saavad oma intellektuaalomandist kasu, kui püüavad saada juurdepääsu rahastamisele; väljendab seetõttu heameelt Euroopa intellektuaalomandi teabekeskuse väljakuulutamise üle, mis on üks paljudest meetmetest tagamaks, et Euroopa saaks rohkem kasu teadmistest, mida meie ettevõtted pidevalt loovad, arendavad ja jagavad, ning et nad oleksid varustatud vajalike vahendite ja teabega või haldaksid neid varasid aktiivsemalt; rõhutab, et kasulikud mudelid pakuvad tehnilistele leiutistele kiiret ja odavat kaitset ning need on VKEde jaoks väga atraktiivsed; julgustab liikmesriike, kes seda vahendit veel ei paku, seda seetõttu välja töötama, ja kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust võtta kasutusele ELi tasandi kasulike mudelite kaitse, mis praegu puudub;

Ühtse patendi pakett

rõhutab, et ühtse patendi paketi, mis hõlmab ühtse toimega Euroopa patenti (ühtne patent) ja ühtset patendikohut, eesmärk on muuta patendikaitse tõhusamaks ja vaidluste lahendamine kogu Euroopas arusaadavaks, vältides paralleelseid menetlusi liikmesriikides, ja vähem kulukaks, vähendades õigusabi kulusid, ning juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks, suurendades seeläbi õiguskindlust; palub seetõttu osalevatel liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, liikuda võimalikult kiiresti edasi ühtse patendikohtu lepingu ajutise kohaldamise protokolli ratifitseerimisega, või muul viisil deklareerida, et nad on seotud lepingu ajutise kohaldamisega, et võimaldada ühtse patendi paketi kiiret käivitamist;

rõhutab, et ühtne patent on täiendav võimalus paralleelselt riiklike patentidega ning julgustab liikmesriike, kes veel ei osale tõhustatud koostöös ühtse patendikaitse loomiseks ja/või ei ole veel ühinenud ühtse patendikohtu lepinguga, liikuma edasi täieliku osalemise suunas; tuletab meelde, et ühtne Euroopa patendisüsteem on innovaatilistele VKEdele kasulik, ning rõhutab, et ühtse patendikohtu leping ja selle kodukord kujutavad endast hoolikalt tasakaalustatud lahendust, mis kajastab liidu proportsionaalsuse, paindlikkuse, õigluse ja võrdsuse aluspõhimõtteid; võtab teadmiseks ühtse patendikohtu kodukorra raames VKEdele makstavate tasude vähendamise ja hüvitamise;

väljendab heameelt ühtse patendikohtu lepingu artikli 35 alusel loodava ühtse kontaktpunktiga alternatiivse vaidluste lahendamise süsteemi üle, mis ei sekku praegustesse riiklikesse süsteemidesse, nii et poolte õigust õigusemõistmisele ei kahjustata; palub liikmesriikidel võimaldada patendivahekohtu- ja vahenduskeskuse kiiret töösse rakendamist ning kutsub komisjoni üles hindama, kas keskus suudaks keskpikas või pikas perspektiivis tegeleda kõigi intellektuaalomandialaste vaidlustega; väljendab heameelt liikmesriikide püüdluste üle leida Brexiti tagajärgedega toimetulemiseks sobivad lahendused;

Täiendava kaitse tunnistused

rõhutab, et täiendava kaitse tunnistuse süsteem ELis on küll suure praktilise tähtsusega, kuid selle puuduseks on killustatud rakendamine liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks liikmesriikide jaoks suunised ja vähendaks seda killustatust, sealhulgas ammendaval mõjuhinnangul põhinevate seadusandlike ettepanekute abil;

10.

tunnistab, et ühtse patendi paketis ei ole ette nähtud ühtset täiendava kaitse tunnistust, ja kutsub liikmesriike üles toetama sellise tunnistuse loomist kui ühtse patendikaitse loogilist laiendust;

11.

palub komisjonil ühtse täiendava kaitse tunnistuse puudumise olukorras tagada kooskõla tulevase ühtse patendi ja praeguste täiendava kaitse tunnistuse süsteemide vahel ELis, selgitades, et riiklikke täiendava kaitse tunnistusi võivad ühtse patendi alusel anda riiklikud patendiametid;

12.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon soovib hinnata ühtse täiendava kaitse tunnistust käsitleva ettepaneku võimalikku mõju; märgib, et sellise ühtse täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtmine, mis sisaldab peatamistingimust sõltuvalt riiklikul tasandil tehtavast ametlikust otsusest, võib toimuda isegi enne ühtse patendi jõustumist, ning soovitab seetõttu kaaluda EPO volituste laiendamist, et täiendava kaitse tunnistuse taotlusi saaks läbi vaadata ühtsete reeglite alusel;

13.

juhib tähelepanu sellele, et täiendava kaitse tunnistuse andmise menetluste ebatõhusus takistab novaatoreid ja tootjaid, kahjustades patsientide võrdset juurdepääsu ravile, ning et liidus on oluline tagada analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatele võrdsed tingimused; rõhutab seetõttu, et jagatud patenditaotluste ja patendiga sidumise kuritarvitamisega tuleb tulemuslikult tegeleda; tuletab meelde, et innovatsioon peaks rahuldama ühiskonna kõige pakilisemaid vajadusi ning et sellega seoses tuleks edendada ravimite, sealhulgas analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite õigeaegset tarnimist, nende taskukohasust ja kiiret kättesaadavust; rõhutab, et nn Bolari erandi võimalik läbivaatamine, mis võimaldab teha patenditud toodetega katseid, et toetada analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite müügiloa taotlusi, ilma et neid käsitletaks ravimite patendiõiguste või täiendava kaitse tunnistuste rikkumisena, ning tõhus ja kohene turule sisenemine pärast patendiõiguste ja täiendava kaitse tunnistuste kehtivuse lõppemist, saab toimuda alles pärast põhjalikku mõjuhinnangut;

14.

rõhutab teadus- ja arendustegevusse tehtavate riiklike investeeringute olulist rolli ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama riiklikest vahenditest rahastatava farmaatsiasektori teadus- ja arendustegevuse tulemuste läbipaistvuse, nii et patentimise ja litsentsimise tingimused tagaksid avaliku sektori investeeringute tasuvuse tervishoiuvaldkonnas;

Standardi rakendamiseks olulised patendid

15.

tunnistab, et teave standardi rakendamiseks oluliste patentide olemasolu, ulatuse ja asjakohasuse kohta on oluline õiglaste litsentsiläbirääkimiste pidamiseks, mis võimaldab standardite potentsiaalsel kasutajal kindlaks teha, kui ulatuslik on tema kokkupuude standardi rakendamiseks oluliste patentide ja võimalike litsentsiandjatega; märgib, et kuigi enamikul juhtudel toimuvad huvitatud osapoolte vahel heausksed läbirääkimised, vaidlustatakse standardi rakendamiseks olulised patendid sageli kohtus; soovitab komisjonil uurida võimalikke stiimuleid läbirääkimiste pidamiseks, mis aitaks vältida kohtuvaidlusi, kuna sellega jääksid ära kohtukulud ja väheneksid muud seonduvad probleemid;

16.

rõhutab, et paljud patenditaotlused, mis tunnistatakse standardeid välja töötavates organisatsioonides standardi kehtestamise käigus potentsiaalselt oluliseks, ei pruugi olla olulised lõplikult vastu võetud standardi jaoks või pärast patendi andmist ning et asjakohane tõeliselt sõltumatu ja läbipaistev kontrollimehhanism suurendaks läbipaistvust ja õiguskindlust; kiidab sellega seoses heaks standardi rakendamiseks oluliste patentide olulisuse hindamise katseuuringu (17);

17.

palub komisjonil koos asjaomaste osalejatega nõuetekohaste mõjuhinnangute põhjal täiendavalt uurida nõudeid sõltumatule, neutraalsele ja läbipaistvale süsteemile, mille puhul patendi olulisust kontrollib kolmas osapool, tehes kindlaks nõudluse, hinnates mõju ja määrates kindlaks, millist rolli võivad sellega seoses täita sellised ressursid nagu esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad ja/või EPO kasutada antud tehniline oskusteave, ning kasutada saadud teadmisi sisendina 2022. aasta alguseks kavandatud standardi rakendamiseks olulisi patente käsitleva seadusandliku algatuse jaoks;

18.

tunnistab tasakaalustatud litsentsisüsteemi tähtsust standardi rakendamiseks oluliste patentide jaoks ja rõhutab sellega seoses stabiilsete, tõhusate ja õiglaste reeglite tähtsust; rõhutab, et õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused (FRAND-tingimused) on ebamäärased juriidilised mõisted, mis sisaldavad õiguslikku ebakindlust, ning palub komisjonil jälgida valdkonna arengut ja põhjalikumalt selgitada FRAND-tingimuste eri aspekte, samuti selle teema kohast kohtupraktikat ning teha seda muu hulgas vaatluskeskuse (pädevuskeskus) määramisega; tuletab meelde Euroopa Parlamendi varasemat nõudmist, et komisjon avaldaks aastaaruanded, milles esitatakse tegelikud FRAND-tingimustele mittevastavuse ning nn patendi kinnihoidmise ja patendi eiramise juhtumid;

19.

rõhutab standardite väljatöötamise organisatsiooni andmebaaside läbipaistvuse suurendamise tähtsust ning kutsub standardite väljatöötamise organisatsioone üles ajakohastama oma deklareerimissüsteemi ja andmebaase; juhib sellega seoses tähelepanu määruse (EL) nr 1257/2012 (18) artikli 9 lõike 1 punktile c, mille kohaselt on EPO ülesanne ühtse patendi omaniku võetud litsentsimiskohustuste vastuvõtmine ja registreerimine rahvusvahelistes standardiasutustes; kutsub komisjoni üles jätkuvalt jälgima kolmandate riikide ettevõtete tegevust rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides, mis koos välisriikide kohtute hiljutiste otsustega seab Euroopa ettevõtted Euroopa turu konkurentsivõimet kahjustades oluliselt ebasoodsamasse olukorda;

20.

märgib läbipaistvuse olulisust ja vajadust anda standardi rakendamiseks oluliste patentide FRAND-tingimustel litsentsimisel eelnevalt ja ennetavalt vajalikku teavet, et tagada poolte vahel heauskselt peetavate läbirääkimiste õiglane tulemus; juhib tähelepanu sellele, et küsimust, kas standardi rakendamiseks olulise patendi omanik võib tarneahelas valida litsentsimise taseme või kas kõigil väärtusahelas osalevatel ettevõtetel peab olema juurdepääs litsentsile, ei ole veel selgitatud, ning palub seetõttu komisjonil teha koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et leida selles küsimuses lähenemisviis ja käsitleda seda;

21.

rõhutab, kui väärtuslikud on praegused valdkonna käivitatud vabatahtlikud algatused, mille eesmärk on hõlbustada standardi rakendamiseks olulise patendi litsentsimist asjade interneti jaoks, näiteks Euroopa ja rahvusvaheliste mobiilsidetehnoloogia arendajate valdavat enamikku koondavad litsentsikogud;

Geograafilised tähised

22.

tuletab meelde, et EL kaitseb umbes 3 300 toodet geograafiliste tähistena ning et kõigi nende toodete aastane väärtus on kasvanud üle 75 miljardi euro, ning väljendab seetõttu heameelt põllumajandustoodete, toidu, veinide ja piiritusjookide geograafiliste tähiste süsteemi tugevdamiseks, ajakohastamiseks, ühtlustamiseks ja paremaks jõustamiseks tehtud algatuste ja võetud meetmete üle, mille eesmärk on muuta see süsteem täpsemaks ja tulemuslikumaks, kuna need aitavad luua ja kaitsta kvaliteetseid töökohti, edendada maapiirkondade sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku kestlikkust ning Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

23.

on arvamusel, et tootjate halduskoormuse probleem, mis on seotud geograafilise tähisega kaitstud toodete ja garanteeritud traditsiooniliste toodete spetsifikatsioonide registreerimise, muutmise ja haldamisega, peaks olema tulevaste arutelude keskmes; tuletab meelde, et geograafilise tähiste spetsifikatsioonide muutmise menetlusi on ühise põllumajanduspoliitika reformi läbivaatamise raames veinitoodete ja toiduainete osas lihtsustatud ja ühtlustatud ning et sellist suundumust tuleks tulevikus tugevdada;

24.

tuletab meelde, et põllumajandusettevõtetes kasvatatud seemned moodustavad mõnes Aafrika riigis hinnanguliselt üle 80 % põllumajandustootjate kogu seemnevajadusest; nõuab, et EL toetaks intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid süsteeme, mis edendavad kohalikult kohandatud seemnesortide ja põllumajandustootjate kasvatatavate seemnete arendamist kooskõlas taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelise lepingu sätetega ning ÜRO talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste deklaratsiooni artikliga 19;

25.

on seisukohal, et on oluline kaitsta intellektuaalomandiõigusi viisil, mis edendaks teadusuuringuid ja innovatsiooni, eelkõige selleks, et võtta kasutusele vastupidavamad põllukultuurisordid, et tulla toime kliimamuutustega, saavutada kestlikud agroökoloogilised põllumajandusmudelid, mis säästaksid loodusvarasid ning austaksid mittekaitstava paljundusmaterjali ja heterogeense materjali potentsiaali orgaanilises sektoris; rõhutab, et taimesortide õiguste kaitse on oluline ning eeldab ELis tugevat ja jõustatavat kaitsesüsteemi, ning rõhutab seetõttu ühenduse sordikaitsesüsteemide ja Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu olulist rolli; märgib, et intellektuaalomandiõigused peavad samuti aitama kaasa toiduga kindlustatuse saavutamisele ning panustama ELi põllumajandusliku toidutööstuse mudeli vastupanu- ja konkurentsivõimesse;

26.

rõhutab, et bioloogilise materjali staatuse ja patentsuse läbipaistvuse suurendamiseks tuleb teha suuri jõupingutusi; märgib, et aretajatele tuleb anda piisav juurdepääs teabele aretamisel kasutatava bioloogilise materjali kohta; rõhutab, et komisjon peaks võtma kasutusele uusi viise tõhusaks konsulteerimiseks ja teabevahetuseks; on vastu igasugusele elusloomade patentimisele;

27.

on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste tunnustamine on oluline seoses väljatöötatavate ELi programmide, sealhulgas tööstusstrateegia prioriteetidega lühikeste tarneahelate arendamiseks, ja seoses rohelise kokkuleppega, kuna need edendavad kohapeal valmistatud tooteid, mille päritolu ja tootmisprotsessid on paremini jälgitavad ja läbipaistvamad;

28.

toetab komisjoni algatust luua põhjaliku mõjuhinnangu alusel mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste tõhus ja läbipaistev ELi sui generis kaitse, mille puhul määratletakse toode teatava liikmesriigi territooriumilt või selle territooriumi mingist piirkonnast või paikkonnast pärinevana, kui toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga, et saavutada muu hulgas kooskõla päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga, mille EL on allkirjastanud ja mis sisaldab võimalust kaitsta nii põllumajandus- kui ka muude toodete geograafilisi tähiseid; ootab, et komisjon esitaks vastavad õigusakti ettepanekud võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2021. aasta lõpuks;

29.

rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste ELi sui generis kaitsesüsteemi kehtestamine peaks tooma kasu tarbijatele toodete autentsusmärkide tundmise lihtsustamise kaudu, sellel peaks olema positiivne majanduslik mõju mikroettevõtjatele ja VKEdele, kuna see soodustaks konkurentsivõimet, ning üldine mõju tööhõivele, arengule ja turismile maa- ja vähem arenenud piirkondades, mis võib eelkõige toetada ELi majanduse taastumist pärast COVID-19 kriisi; on veendunud, et selline mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste sui generis kaitse hõlbustaks ELi kaubanduslepingute kaudu ka juurdepääsu kolmandate riikide turgudele; on siiski seisukohal, et sellises süsteemis tuleb ette näha vajalikud kaitsemeetmed, sealhulgas tõhusad ja läbipaistvad kohaldamis- ja opositsioonimehhanismid;

30.

võtab teadmiseks asjaolu, et praegune ELi kaubamärgikaitse ei võimalda tootjatel tõendada kvaliteedi ja geograafilise päritolu vahelist seost ning et mõned liikmesriigid on juba kehtestanud mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste riiklikud sui generis kaitsesüsteemid, mis killustab turgu ning tekitab õiguslikku ebakindlust ja toob kaasa tootjatele kahjulikke tagajärgi; on seisukohal, et ühtlustatud kaitse liidu tasandil looks kõigile osalejatele vajaliku õiguskindluse ning tagaks, et tööstuslike ja käsitöönduslike toodete intellektuaalomandi õigusi ei rikuta, et EL saaks oma huve rahvusvahelisel tasandil paremini kaitsta;

31.

teeb ettepaneku panna EUIPO-le vastutus mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste registri loomise eest, et tagada kogu liidus nende ühetaoline kontroll ja kaitse;

Disainilahenduste kaitset käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine

32.

rõhutab, et praegune ELi tasandi disainilahenduste kaitse süsteem loodi 20 aastat tagasi ja see tuleks läbi vaadata; väljendab seetõttu heameelt komisjoni valmisoleku üle ajakohastada disainilahenduste kaitset käsitlevaid liidu õigusakte, et paremini toetada üleminekut digitaalsele, kestlikule ja keskkonnahoidlikule majandusele; kutsub komisjoni üles ühelt poolt ajakohastama registreerimismenetlust, et võimaldada disainilahenduste uute vormide (näiteks graafilised kasutajaliidesed, virtuaalsed ja animeeritud disainilahendused, šriftid ja ikoonid ning uutest arengusuundadest ja tehnoloogiatest tulenevad lahendused) lihtsat ja vähem koormavat kaitsmist, ning teiselt poolt veelgi ühtlustama taotluste esitamise ja tühistamise menetlusi liikmesriikides;

33.

märgib, et keerukate toodete parandamiseks kasutatavate varuosade disainilahenduste kaitse on vaid osaliselt ühtlustatud; juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriigid on juba oma õigusaktidesse lisanud nn varuosade erandi või parandamisklausli, mis võimaldab keerukate toodete parandamiseks kasutatavaid varuosi toota ja müüa intellektuaalomandi õigusi rikkumata; märgib, et see tekitab siseturul killustatust ja õiguslikku ebakindlust; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama oma tulevasse ettepanekusse parandamisklausli, mis aitab toetada üleminekut kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale majandusele ning vältida konkurentsimoonutusi;

34.

on veendunud, et ELi disainilahenduste kaitse süsteem tuleks ühtlustada ELi kaubamärgisüsteemiga, et disainilahenduse omanikud saaksid takistada disainilahendusi rikkuvate kaupade sisenemist ELi tolliterritooriumile, kuna kaubamärkidega seotud õigused on jõustatavad ELi transiidina läbivate kaupade puhul, kuid disainilahendustega seotud õigused seda ei ole; kutsub komisjoni üles kõrvaldama see tühimik disainilahenduste kaitset käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel ja võimaldama kaubamärgiomanikel lõpetada olukord, kus disainilahenduste võltsingud läbivad ELi transiidina;

35.

on veendunud, et disainilahenduste kaitse peaks kogu ühtsel turul olema ühtne, ning soovitab komisjonil kaaluda disainilahenduste direktiivi ja ühenduse disainilahenduste direktiivi ühtlustamist, et tagada suurem õiguskindlus;

Intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastane võitlus

36.

juhib tähelepanu sellele, et võltsitud kaubad, näiteks võltsitud ravimid või võltsitud isikukaitsevahendid või maskid võivad COVID-19 pandeemia taolise tervisekriisi ajal oluliselt ELi kodanike tervist ja turvalisust ohustada ja tõsiselt rahvatervist kahjustada; väidab, et kuigi turujärelevalvemeetmete eesmärk on kaitsta üldisi avalikke huve ja võltsitud toodete probleem on seotud intellektuaalomandi õiguste kaitse eraõiguslike aspektidega, on võltsitud toodete ning tarbijate tervisele ja turvalisusele avalduvate ohtude vahel tihe seos;

37.

rõhutab, et 2016. aastal oli kuni 6,8 % ELi impordist ehk 121 miljardi euro väärtuses kaupu võltskaubad ning nende kättesaadavusega ühtsel turul kaasnes ajavahemikul 2013–2017 otsene 50 miljardi euro suurune müügikahjum ja 416 000 töökoha otsene kadumine (19); juhib tähelepanu, et intellektuaalomandi õiguste rikkumisega kaasneb madal risk nii avastamise tõenäosuse kui ka avastamisele järgneva karistuse osas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid koostöös Euroopa Komisjoni, tolliasutuste, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), Interpoli ja õiguskaitseasutustega strateegiaid ning töötaksid välja tõhusad ja hoiatavad karistused, eelkõige selleks, et piirata üldsusele kättesaadavaks tehtavate ohtlike toodete hulka ning võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, eriti kui see on seotud organiseeritud kuritegevusega;

38.

väljendab kahetsust, et internetti kasutatakse märkimisväärses ulatuses võltsitud toodete, ebaseadusliku sisu ja intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste levitamiseks ning sellel on oluline kahjulik mõju ELi töötlevale tööstusele ning loome-, kultuuri- ja spordisektorile; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu digiteenuste õigusakt; tõstab esile asjaolu, et põhimõte „tunne oma äriklienti“ ja usaldusväärsete teavitajate süsteem aitaksid tohutult kaasa võltsimisvastasele võitlusele ning et tehisintellektil ja plokiahelal võiks olla oluline roll internetis pakutava võltsitud ja piraatkauba vastu võitlemisel ning intellektuaalomandi õiguste paremal jõustamisel kogu tarneahelas; toetab seetõttu uute tehnoloogiate kasutamist intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemisel ja tunneb sellega seoses heameelt EUIPO vaatluskeskuse tõenduspõhiste väljaannete üle;

39.

tunnistab plokiaheltehnoloogia suurt potentsiaali intellektuaalomandi õiguste registreerimisel ja kaitsmisel; rõhutab, et plokiahelasüsteemid võivad aidata tarneahelat jälgitavuse abil kindlamaks muuta, tagades tarneahela kõikides etappides ohutuse ning igal sammul kaitse võltsimisohu eest; märgib, et eelkõige intellektuaalomandi õiguste registreerimise puhul on vaja, et intellektuaalomandi ametid võtaksid vastu plokiahela lahenduste tehnilised standardid, et võimaldada koostalitlusvõimet; rõhutab, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste andmise registreerimismenetluses, ei saa otsuste kvaliteedi ja õigluse tagamiseks asendada juhtumipõhist inimesepoolset läbivaatamist;

40.

juhib tähelepanu seosele intellektuaalomandiga seotud kuritegevuse ning organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vahel; väljendab seetõttu heameelt nõukogu otsuse üle lisada intellektuaalomandi õiguste rikkumised kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) raames eesseisvaks tsükliks 2022–2025 taas ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteetide nimekirja ja palub nõukogul jätta need sellesse nimekirja ning tõhustada piiriülest koostööd riikide ametiasutuste, EUIPO, Europoli, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel;

41.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb välja töötada ELi võltsimisvastaste meetmete paketi, et parandada õiguste omajate, riigiasutuste, riikliku ja ELi tasandi õiguskaitseasutuste ja vahendajate vahelist koostööd, täpsustades rolle ja kohustusi, et hõlbustada tõhusat teabe- ja andmevahetust peamiste osalejate vahel, edendada uute vahendite kasutamist ning võidelda võltsimise vastu; kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et jälgida intellektuaalomandi õiguste tahtlikku rikkumist, sealhulgas juhul, kui rikkumist kasutatakse pahauskselt tahtliku kaubandusstrateegiana, ning nõudma piiriüleste tolliasutuste vahel ulatuslikumat kontrollitegevust ja koostööd osana võitlusest võltsitud toodete impordi vastu; kutsub komisjoni üles kaaluma sarnaste ELi vahendite loomist, et võidelda muude intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu;

42.

rõhutab, et selleks et muuta valmidust tarbida intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid kaupu ja teenuseid, oleks koolides vaja ka pikaajalist haridust intellektuaalomandi küsimuses; kutsub seetõttu liikmesriike üles tegema EUIPOga koostööd, et korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas 3D-printimise valdkonnas; tuletab meelde, et 3D-printimise tehnoloogia võib tekitada teatavaid õiguslikke probleeme kõikides intellektuaalomandi õiguse valdkondades (autoriõigus, patendid, disainilahendused, kolmemõõtmelised kaubamärgid ja geograafilised tähised);

43.

kutsub komisjoni üles jätkama intellektuaalomandi õiguste kaitsmist ja nende jõustamise edendamist kolmandates riikides, suurendades muu hulgas rahastamist, mis on ette nähtud suutlikkuse arendamiseks ja selliste ELi sihipäraste tehnilise koostöö programmide jaoks nagu kolm käimasolevat intellektuaalomandi õiguste alast peamist koostööprogrammi Hiina, Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerikaga ning ühise partnerluse jaoks Aafrika mandriga, et edendada intellektuaalomandi paremat loomist ja haldamist, ning toetades intellektuaalomandi käsitlevaid süsteeme, mis edendavad kohaliku põllumajanduse arengut; julgustab sellega seoses komisjoni ELi kogemustele tuginedes poliitikakujundajaid ja täitevasutusi abistama ja andma neile teadmisi ja suuniseid, et parandada suutlikkust võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, ning edendama teostatavaid lahendusi, mis võiksid oluliselt vähendada kulusid ja lihtsustada intellektuaalomandi õiguste kaitse saamise, säilitamise ja jõustamise menetlusi, samuti andma õiguste omajatele teavet rikkumisi puudutavate muutuste ja võltsitud kaupade pakkumise kohta;

Uued proovikivid intellektuaalomandipoliitika kujundamisel

44.

toonitab, et tehisintellektitehnoloogiatega seotud intellektuaalomandi kaitse on oluline ja seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, ning kuigi kehtivad eeskirjad arvutipõhiste leiutiste kaitsmise kohta patentidega võivad hõlmata tehisintellektitehnoloogiaid, on tehisintellektitehnoloogiate abil loodud leiutiste kaitsmiseks vaja selgeid kriteeriume; palub seetõttu komisjonil koostöös EPO ja EUIPOga tagada selles küsimuses õiguskindlus ning jälgida seda küsimust WIPOs rahvusvahelisel tasandil tähelepanelikult;

45.

julgustab liikmesriike võtma autoriõiguse direktiivi sätted üle viivitamata ja viisil, mis kajastab kaasseadusandjate saavutatud kokkulepet parandada direktiiviga pakutavat kaitset ning lubada erandeid, nagu juurdepääs veebiharidusele ja digiteeritud kultuuripärandile; kutsub komisjoni üles jälgima väljaostulepinguid, et tagada autoritele autoriõiguse alusel õiglane tasu; rõhutab, et kui autorsust ja autoriõigust käsitlevaid reegleid ei ühtlustata, võivad tehisintellekti abil loodud teoste puhul olla selle tulemuseks erinevad riikliku tasandi lahendused;

46.

rõhutab, et hoolimata sellest, et intellektuaalomandi õigused on Euroopas ulatuslikult ühtlustatud, ei ole nende piiriülene jõustamine ELis kuigi tõhus;

47.

väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et ta vaatab läbi andmebaaside direktiivi, et hõlbustada andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist, kaitstes samal ajal õigustatud huve; juhib tähelepanu sellele, et tarbetud tõkked takistavad endiselt teadusuuringuid ja et tuleb edasi arendada tugevaid andmeruume, et võimaldada teadlastel leida teaduslikke lahendusi, sealhulgas erandlike ajaliste piirangute korral; rõhutab sellega seoses ainuõiguste piirangute ja erandite rolli;

48.

avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjoni 2016. aasta uuring patenditrollide kohta Euroopas (20) ei andnud selget vastust küsimusele, kas mõne patenditrolli ärimudel, mis seisneb patentide omandamises kolmandatelt isikutelt ja püüdmises teenida tulu, nõudes nende eest väidetavatelt rikkujatelt kohtuvaidluste asümmeetriat väärkasutades tasu, kuritarvitab tühimikke kehtivates õigusaktides ja kas see kujutab endast seega probleemi, millega tuleks tegeleda; julgustab komisjoni seda küsimust ka edaspidi jälgima ja viima läbi põhjaliku uuringu;

49.

väljendab heameelt kõigi liikmesriikide jõupingutuste üle tagada, et kohtud võtavad kohtumääruste käsitlemisel arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

50.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitse on innovatiivsete toodete ja protsesside, sealhulgas uute ravimite uurimise ja tootmise stimuleerimisel keskse tähtsusega, kuid on veendunud, et ülemaailmsete tervisealaste hädaolukordadega võitlemiseks, teatavate meditsiinitoodete kättesaadavuse parandamiseks ja üldsuse huvides elupäästvate sekkumiste võimaldamiseks on oluline patentide vabatahtlik koondamine, sundlitsentsimine ja WTO TRIPS-lepingus ette nähtud paindlikkus; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima ja uurima võimalusi kohustusliku litsentsimise tõhususe ja parema kooskõlastamise tagamiseks ELis, võttes arvesse juhtumeid, kus seda on liidus kasutatud, selle kasutamise põhjuseid, tingimusi, mille alusel seda võimaldati, selle majanduslikke tagajärgi ja kas see saavutas soovitud mõju;

51.

rõhutab, et vaktsiinide võrdsem jaotamine kogu maailmas on hädavajalik, et võidelda tõhusalt COVID-19 leviku ja selle mutatsioonide vastu, ning rõhutab vajadust toetada ülemaailmset juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele; märgib, et taskukohaste vaktsiinide ebapiisav kättesaadavus on arenguriikides endiselt suur probleem; toetab seetõttu komisjoni ja liikmesriike nende püüdlustes survestada ELi mittekuuluvaid riike tühistama praegused ekspordikeelud ja suurendama vaktsiinide annetamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama veelgi oma jõupingutusi, et toetada tehnoloogiasiiret ja intellektuaalomandi õiguste vabatahtlikku litsentsimist COVID-19ga seotud taskukohaste meditsiinitoodete ülemaailmse kättesaadavuse parandamiseks ning ülemaailmsete tootmistakistuste ja ebapiisava pakkumisega toimetulemiseks ning seeläbi endeemiliste või pandeemiliste nakkushaiguste ravimiseks maailma elanikkonna hulgas;

52.

väljendab heameelt asjaolu üle, et vähim arenenud riikidele on juba tehtud 1. jaanuarini 2033 kehtiv erand seoses TRIPS-lepingu farmaatsiatooteid käsitlevate sätete rakendamisega; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon peaks kinni oma lubadusest pidada WTOs aktiivseid ja konstruktiivseid tekstipõhiseid läbirääkimisi arenguriikide vaktsiinide tootmisvõimsuse suurendamise stimuleerimiseks ja toetamiseks ja intellektuaalomandi õiguste vabatahtlikuks ja kiireks koondamiseks kriisi ajal ning vabatahtlike litsentsilepingute sõlmimise soodustamiseks ning algataks dialoogi vabatahtliku litsentsimise olemasolevate takistuste ja nende ületamise võimaluste üle;

53.

teeb ettepaneku luua Euroopa tasandil intellektuaalomandi koordinaatori ametikoht, et tagada terviklik ja kooskõlastatud lähenemine ELi intellektuaalomandipoliitikale ning tõhustada koostööd eri riiklike intellektuaalomandiga tegelevate ametiasutuste, komisjoni peadirektoraatide ja muude intellektuaalomandi õiguste eest vastutavate organite vahel, näiteks EPO, EUIPO, WIPO ja muud asjaomased osalejad; teeb ettepaneku, et intellektuaalomandi koordinaator võiks edendada kõrgeimal poliitilisel tasandil intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastast võitlust ja võtta vajaduse korral muid intellektuaalomandi õigustega seotud kohustusi;

54.

toetab seisukohta, et teadus- ja innovatsioonikogukondades tuleb edendada paremat intellektuaalomandi haldamist, et konkretiseerida sellisesse innovatsiooni tehtavaid Euroopa tipptasemel teadusuuringuid, millest saavad kasu nii kodanikud kui ka ettevõtjad; rõhutab sellega seoses, et avaliku sektori rahastatavat intellektuaalomandit tuleb kasutada õiglaselt ja tõhusalt ning ELi vahenditega saavutatud tulemusi tuleks kasutada ELi majanduse parandamiseks kõigi huvides;

55.

tuletab meelde, et suure intellektuaalomandi õiguste osakaaluga tööstusharude arvele langeb lõviosa ELi kaubandustegevusest ning et ka intellektuaalomandiõiguste kaitsmine ja jõustamine kolmandates riikides on väga oluline; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle nõuda tulevastes vabakaubanduslepingutes intellektuaalomandile tugevat kaitset; palub komisjonil taotleda intellektuaalomandi õiguste jõustamise küsimuse käsitlemist Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja WIPOs;

56.

tuletab meelde, et arenguriikide üks peamisi katsumusi on tõusta ülemaailmses väärtusahelas ülespoole majanduse mitmekesistamise kaudu, mis eeldab õiglasi ja arengut soodustavaid ülemaailmseid kaubanduseeskirju;

57.

julgustab arenguriike tugevdama piirkondlikke väärtusahelaid ning piirkondadevahelist kaubandust ja investeeringuid tervishoidu ja tervishoiuga seotud valdkondadesse, eelkõige meditsiiniliste teadusuuringute ja ressursside piirkondliku ühendamise kaudu tehtavate ühiste jõupingutustega teadus- ja arendustegevuses; märgib murega, et sihtasutuse Global Trade Alert andmetel on 21. märtsi 2020. aasta algusest alates 54 valitsust kehtestanud peamiste meditsiinitarve ekspordipiirangud; rõhutab, et piirkondlikke kaubanduspakte tuleks kasutada selleks, et vältida põhitoodete ekspordikeeldu ülemaailmse ja piirkondliku puudujäägi ajal, nagu käimasoleva pandeemiakriisi puhul;

o o

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 175, 20.6.2013, lk 1.

(2) ELT L 271, 24.10.2019.

(3) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(4) ELT L 153, 11.6.2019, lk 1.

(5) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(6) ELT L 136, 30.4.2004, lk 34.

(7) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

(8) EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28.

(9) EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

(10) ELT C 407, 4.11.2016, lk 25.

(11) ELT C 404, 6.10.2021, lk 129.

(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0236.

(13) ELT C 349, 17.10.2017, lk 2.

(14) ELT C 371, 15.9.2021, lk 102.

(15) EPO–EUIPO, „IPR-intensive industries and economic performances in the EU: Industry-level analysis report“ (Suure intellektuaalomandi õiguste osakaaluga tööstusharud ja majandustulemused ELis: tööstusharutasandi analüüsi aruanne), kolmas väljaanne, september 2019.

(16) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(17) Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, Katseuuring standardi rakendamiseks oluliste patentide olulisuse hindamise kohta, 2020.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1257/2012, tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1).

(19) EUIPO, Intellektuaalomandi õiguste rikkumist käsitlev 2020. aasta aruanne: 2013.–2017. aasta keskmised andmed.

(20) Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, „Patent Assertion Entities in Europe: Their impact on innovation and knowledge transfer in ICT markets“ (Patenditrollid Euroopas: nende mõju innovatsioonile ja teadmussiirdele IKT-turgudel), 2016.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/37

P9_TA(2021)0454

Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste põhikiri ja rahastamine

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 rakendamise kohta (2021/2018(INI))

(2022/C 205/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 10 lõiget 4,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 224 ja 325,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) (1) (edaspidi „määrus“), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. mai 2018. aasta määrusega (EL, Euratom) 2018/673 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrusega (EL, Euratom) 2019/493 (3), eriti selle artikli 38 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (4) (edaspidi „finantsmäärus“),

—	olles konsulteerinud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametiga (edaspidi „amet“) ning tutvunud selle iga-aastaste tegevusaruannetega,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi peasekretäri 19. aprilli 2021. aasta aruannet juhatusele Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0294/2021),

A.	arvestades, et tugevad ELi tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused on tõeliselt euroopaliku avaliku sfääri arenguks hädavajalikud;

arvestades, et Euroopa tasandi erakondadel peaks olema Euroopa Parlamendi valimistel kesksem roll ning nad peaksid aitama kujundada ELi poliitilist teadlikkust ja väljendada ELi kodanike tahet; arvestades, et avalikuks aruteluks ja kodanike valikute väljendamiseks on hädavajalik poliitiline mitmekesisus;

C.	arvestades, et erakondi ei saa pidada poliitilises konkurentsis erapooletuteks üksusteks ja nende rahastamist ei saa taandada apoliitilistele kulutustele;

arvestades, et Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel on mandaat, mis hõlmab poliitilise teadlikkuse suurendamist Euroopa Liidu poliitiliste küsimuste ja Euroopa integratsiooniprotsessi üle peetavatest aruteludest ning neisse panustamist, ning et selle raames töötavad nad välja ka pakkumisi, mis ei ole suunatud üksnes konkreetse erakonna liikmetele või valijatele, vaid on avatud kõigile võrdsetel tingimustel;

E.	arvestades, et Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused peaksid tegema koostööd oma liikmeserakondade ja partneritega liikmesriikides, et aidata neil Euroopa Liitu ja selle poliitikat kodanikele lähemale tuua ning edendada demokraatlikku legitiimsust;

F.	arvestades, et Euroopa tasandi erakonnad peaksid tegema koostööd vastava riikliku partneriga, et hõlbustada interaktiivset osalemist ELi küsimustes;

arvestades, et selleks, et olla jätkuvalt teadlik liidu kodanike tahtest ja anda sellele väljund, on oluline, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste roll ja toimimine ei piirduks üksnes Euroopa jaoks liidu tasandil oluliste küsimustega; arvestades, et nendel Euroopa tasandi erakondadel ja sihtasutustel peaks olema lubatud kasutada oma rahalisi vahendeid, et rahastada igasugust tegevust, mis aitab kaasa ELi kodanike teavitamisele ja teadlikkuse suurendamisele ELi poliitikaga seotud küsimustes;

H.	arvestades, et piisavad rahalised vahendid on Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks oma ülesannete täitmise eeltingimus, samas kui liidu eelarvest avaliku sektori vahendite saamise tingimuseks peaks olema täielik läbipaistvus ja aruandekohustus;

arvestades, et Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused võivad osaleda ELi poliitika edendamisel naaberriikide suhtes ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ning osana liidu välissuhetest; arvestades, et seetõttu peaksid nad saama võtta oma liikmeks nende riikide erakondi ja üksikisikuid ning neil peaks olema õigus saada neilt rahalist toetust, tingimusel et on tagatud täielik läbipaistvus ning ELi toimimise lepingu artikli 325 ja liidu pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse reeglite järgimine;

J.	arvestades, et Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel peaks olema võimalik saada ka muude kategooriate tulu peale liikmemaksude ja annetuste;

K.	arvestades, et Euroopa tasandi erakondade kaasrahastamise määra ja poliitilistele sihtasutustele kehtestatud taseme ühtlustamine hoiaks ära võla kuhjumise;

arvestades, et kulude halduskontrolli süsteemi tuleks lihtsustada, pidades seejuures silmas ka läbipaistvust ja avaliku sektori vahendite head kasutust, ning tuleks loobuda nõudest esitada raamatupidamisaruanded vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, sest see ei vasta Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste olemusele ning kujutab endast tarbetut koormust, mis on aeganõudev ja kulukas;

M.	arvestades, et Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ülekandmisperioodi vastavusse viimine erakondadele kehtestatud nõuetega hoiaks ära teise kihi auditi ja vähendaks seega märkimisväärselt sihtasutuste halduskoormust;

Määruse kohaldamise hindamine

tuletab meelde, et määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, on õigusraamistik, millega kehtestatakse nende õigused ja kohustused; rõhutab, et selle määruse alusel eraldatud vahendid on osa Euroopa Liidu üldeelarvest ja neid tuleks seetõttu rakendada kooskõlas finantsmäärusega, pannes rõhku usaldusväärse finantsjuhtimise üldpõhimõttele;

märgib, et aasta 2018 oli määruse rakendamise esimene aasta; väljendab heameelt ameti esitatud 2019. aasta tegevusaruande üle; võtab teadmiseks peamised tegevused ja probleemid, millega 2019. aastal kokku puututi; märgib, et amet vaatas seoses 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega esimest korda läbi Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste raamatupidamisaruanded, tagades määruse järgimise, samas kui Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraat tagab finantsmääruse järgimise; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet ei pidanud 2019. aastal kehtestama sanktsioone ühegi Euroopa tasandi erakonna või sihtasutuse suhtes; võtab lisaks teadmiseks asjaolu, et amet sekkus Euroopa Liidu Üldkohtu menetlustesse ja tegi liikmesriikidega koostööd, et luua riiklike kontaktpunktide ja andmekaitseasutuste võrgustik;

tuletab meelde, et määruse artikli 38 kohaselt peab Euroopa Parlament 2021. aasta lõpuks vastu võtma aruande määruse kohaldamise kohta ning komisjon peab kuus kuud pärast seda esitama samateemalise aruande, millele tuleb lisada seadusandlik ettepanek määruse muutmiseks; märgib, et komisjoni tegevuskava hõlmab finantsreeglite ja jõustamiseeskirjade karmistamist, halduskoormuse vähendamist, läbipaistvuse suurendamist ja valimistel Euroopa Liidu kodanike tõelise esindatuse tugevdamist; juhib lisaks tähelepanu sellele, kui oluline on tegeleda välissekkumise ohuga ja andmekaitse-eeskirjade rikkumisega;

tunneb heameelt komisjoni teadaande üle uue Euroopa demokraatia tegevuskava kohta, mis sisaldab seadusandlikku ettepanekut, et tagada tasulise poliitilise reklaami suurem läbipaistvus, ning Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste rahastamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamist; kordab oma ettepanekut muuta määrust seoses Euroopa Parlamendi valimistel osalemise, rahastamise läbipaistvuse ning ELi väliste riikide era- ja avaliku sektori organite annetuste keelamisega, nagu on väljendatud Euroopa Parlamendi 26. novembri 2020. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi valimiste kokkuvõtte kohta (5);

märgib, et määrusega on parandatud Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste staatust võrreldes eelmise õigusraamistikuga, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2004/2003 (6), eelkõige tunnistades need üksused liidu juriidilisteks isikuteks ning luues sõltumatu ameti;

tunnustab ameti rolli ning seda, et amet on asunud täitma ülesandeid, mis talle määruse alusel on antud;

märgib siiski, et mitmed halduslikud ja poliitilised takistused ei võimalda endiselt Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel saavutada oma täielikku potentsiaali aktiivsete ja nähtavate osalejatena Euroopa demokraatias nii Euroopa tasandil kui ka ELi liikmesriikides;

rõhutab, kui oluline on Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimine, kuna see nõuab kõigi määruse tingimuste täitmist, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste austamist, seab tingimuste täitmise liidu eelarvest rahastuse saamise eelduseks ning nõuab ka täieliku läbipaistvuse tagamist;

usub, et sellega seoses tuleks määrust muuta, et selgitada, et ELi põhiväärtuste austamist tuleks kohaldada nii Euroopa tasandi erakondade endi kui ka nende liikmeserakondade suhtes;

10.

kiidab heaks nende sätete tugevdamise, mis käsitlevad järelevalvet selle üle, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused järgivad liidu põhiväärtusi ning rikkumismenetluse korda, sealhulgas karistamist ja rahaliste vahendite tagasinõudmist;

11.

on seisukohal, et määruse viimane muutmine, millega kehtestati karistused andmekaitsenormide rikkumise eest, oli esimene vajalik samm, kuid määrust tuleks veelgi karmimaks muuta;

12.

on seisukohal, et praegune toetuste kasutamise reeglite järgimise kontrollisüsteemi tuleb selguse, tõhususe ja kiiruse osas parandada;

13.

on seisukohal, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste allutamine ELi ja riiklikele normidele, mis on sätestatud erinevates õigusaktides, tekitab segadust ja õiguslikku ebakindlust; teeb seetõttu ettepaneku veelgi ühtlustada ja tugevdada Euroopa tasandi erakondi ja poliitilise sihtasutusi reguleerivaid norme, et tagada Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele terviklik ELi õigusraamistik, milles käsitletakse eelkõige registreerimise, struktuuri ja tegevuse, nähtavuse ja läbipaistvusega seotud tingimusi ning sanktsioone;

14.

toonitab, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine peab ELi toimimise lepingu artikli 325 kohaselt olema läbipaistev, mitte kuritarvitamistele avatud, ning toetama üksnes poliitilisi programme ja tegevusi kooskõlas liidu aluspõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2;

Tuvastatud probleemid

15.

tuletab meelde, et määruses nõutakse, et liikmesriikide erakonnad näitaksid oma veebisaidil selgelt nähtaval ja kasutajasõbralikul viisil endaga seotud ELi tasandi erakonna logo, poliitilist programmi ja veebilinki, mis on tingimus, et Euroopa tasandi erakonnal oleks juurdepääs rahalistele vahenditele; tunneb muret selle pärast, et European Democracy Consultingi Logos-projekti kohaselt ei täida ülekaalukas hulk liikmeserakondi nõuetekohaselt määruses sätestatud kuvamisnõuet, sest ainult 15 % neist kuvab logo selgelt ja kasutajasõbralikult;

16.

rõhutab vajadust täpsustada ja lihtsustada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste poolse riiklike partnerite ja liikmete rahastamise määratlust, et mitte pärssida nende vajalikku koostööd Euroopa poliitika edendamisel ja selgitamisel ega nende suhtlust ELi kodanikega;

17.

rõhutab, et ELi küsimusi käsitlevate referendumikampaaniate rahastamise keeld on vastuolus Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste eesmärgiga;

18.

toonitab, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine on lahutamatult seotud määruses loetletud registreerimiskriteeriumidega; tunnistab vajadust tagada, et registreerimis- ja liikmesuse kriteeriumid võimaldaksid Euroopa Liidu tasandil aktiivsete erakondade kaasavat ja tõelist esindamist ning et nendega välditaks samal ajal väiksemate erakondade demokraatliku esindatuse takistamist samal tasandil; tuletab meelde Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid registreerimiskünnise ja kodanike toetuse üle; märgib, et pärast Brexitit on suurenenud vajadus vaadata läbi erakondade liikmesuse eri kategooriad ja liikmemaksude kogumine; teeb seetõttu ettepaneku vaadata läbi registreerimisnõuded ja esindatuse kriteeriumid, sealhulgas kaaluda kodanike otsest liikmesust;

19.

peab kahetsusväärseks, et kohtupraktikas on kehtestatud liikmesuse mõiste kitsas tõlgendamine, et Euroopa tasandi erakondade liikmesuse tingimused ei ole selgelt määratletud ning et määruses ei arvestata Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega seotuse erineva tasemeid, mis ei võimalda Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste sisemises korralduses paindlikkust, eriti seoses Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste assotsieerunud liikmete ja partneritega, sealhulgas endistest liikmesriikidest ja teistest Euroopa riikidest pärit sihtasutustega; tunneb muret, et selline kitsas tõlgendus takistab Euroopa tasandi erakondadel ilma mõjuva põhjuseta sellistelt liikmetelt rahalist toetust saada; on seisukohal, et täpsustada tuleks ka Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste liikmesuse ja nendesse kuulumise tingimusi ning nendega sõlmitud teaduspartnerlusi;

20.

on seisukohal, et mitme erakonna ja sihtasutuse liikmesuse keeldu tuleks täpsustada ja laiendada;

21.

rõhutab, et tulukategooriad on määruses liiga kitsalt määratletud ja et eelkõige ei võeta arvesse muid võimalikke seaduslikult saadud omavahendeid;

22.

rõhutab, et eelkõige Euroopa tasandi erakondadele kehtestatud nõutav kaasrahastamise määr on osutunud väga raskesti saavutatavaks;

23.

on seisukohal, et nõue, mille kohaselt tuleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste raamatupidamisarvestust pidada nii kooskõlas liikmesriigi auditistandardite kui ka rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, ei anna lisaväärtust ning toob kaasa tarbetuid kulusid ja viivitusi;

24.

peab kahetsusväärseks, et määruse puudulik ülesehitus piirab Euroopa tasandi erakondade kui kodanikke poliitilise süsteemiga ühendavate moodsate erakondade rolli tegelikku täitmist, kuna nad ei ole kodanikele teada, sest nende individuaalne liikmesus on piiratud, nende roll poliitika kujundamises või avalike tegevuskavade kujundamises on piiratud ning seetõttu ei too nad kaasa ligikaudugi samal tasemel aktivistide mobiliseerimist, mida riiklikud ja piirkondlikud erakonnad suudavad teha;

25.

juhib tähelepanu sellele, et ametil on piiratud volitused kontrollida, kas Euroopa tasandi erakond või sihtasutus rikub ELi jagatud väärtusi, ning ta ei ole keerulist väärtuste järgimise menetlust seni kordagi algatanud; nõuab ameti tugevdamist, et oleks võimalik paremini jälgida kõiki määruses sätestatud kriteeriume, sealhulgas liidu väärtuste austamist ja Euroopa tasandi erakondade demokraatlikku juhtimist ning asjakohaste eeskirjade järgimist ja sanktsioonide rakendamist, ning tagada ameti täielik sõltumatus ja neutraalsus;

26.

märgib murega, et mitmel ELi poliitikas aktiivselt osaleval ja Euroopa Parlamendis esindatud riikidevahelisel erakonnal ei ole lubatud end ametlikult Euroopa tasandi erakonnana registreerida määruses sätestatud ebaproportsionaalsete nõuete tõttu, mis takistab väiksemate erakondade demokraatlikku esindatust Euroopa Liidu tasandil;

Parandusettepanekud

27.

on seisukohal, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste ning nende liikmete ELi küsimustega seotud tegevuse ühiseks korraldamiseks ja kaasrahastamiseks tuleks kehtestada selged reeglid ja tingimused; on seisukohal, et nende ühistegevuste puhul tuleks nõuda Euroopa tasandi erakonna logo esitamist kõrvuti liikmesriigis asuva liikmeserakonna logoga;

28.

rõhutab, et ükski eeskiri ei tohiks takistada erakondade esindajate ja töötajate osalemist Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste üritustel, mis on põhjendatud nende olemusega;

29.

kutsub komisjoni üles esitama selged nõuded ja üksikasjalikud suunised seoses Euroopa tasandi erakonna nähtavusega, et tagada määruse artikli 18 lõike 2 punkti a jõustamine seoses Euroopa tasandi erakondade logode näitamisega riiklike või piirkondlike erakondade logode kõrval;

30.

rõhutab, et raamatupidamise aastaaruannete esimesel läbivaatamisel selgitati välja võimalikud parandused, eelkõige seoses Euroopa tasandi erakondadelt ja sihtasutustelt nõutava teabe üksikasjalikkuse ja võrreldavusega; väljendab heameelt selle üle, et 2020. aastal võeti protsessi hõlbustamiseks kasutusele näidisvormid; märgib, et 2019. aastal kulus suurem osa Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste rahalustest vahenditest personalile, koosolekutele ja teabe kogumisele;

31.

on seisukohal, et usaldusväärne finantsjuhtimine ja läbipaistvus nõuavad rangeid eeskirju, millega määratakse kindlaks kulude rahastamiskõlblikkus; nõuab selgesõnalisi sätteid koos suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi väliste partneritega toimuva tegevuse kohta, samuti üksikasjalikke eeskirju personali- ja kohtumistega seotud kulude kohta, eelkõige ülemmäärade ja hankemenetluste osas;

32.

nõuab referendumikampaaniate rahastamise keelu tühistamist, et Euroopa tasandi erakonnad saaksid rahastada referendumikampaaniaid, mis on seotud ELi lepingu või ELi toimimise lepingu rakendamisega;

33.

nõuab, et tunnustataks erakondade, sihtasutuste ja sihtasutustega loodud teaduspartnerluste erinevaid liikmekategooriaid, et lubataks liituda Euroopa Nõukogu liikmesriikidest ja teistest Euroopa riikidest pärit liikmetel, et sihtasutuste jaoks loodaks teaduspartnerite kategooria ning et Euroopa tasandi erakondadel ja sihtasutustel lubataks seaduslikult koguda liikmemakse üldise maksekorralduse alusel, mis kehtib võrdselt kõigi nende liikmete suhtes;

34.

rõhutab vajadust määratleda parlamendiliikme mõiste, et tagada õiguskindlus eri tüüpi parlamendiliikmete ja nende suhte puhul Euroopa tasandi erakonnaga, kuhu nad kuuluvad, ja nõuete puhul, mida nad peavad täitma;

35.

teeb ettepaneku laiendada mitme erakonna liikmesuse keelu kohaldamisala riikide ja piirkondade parlamentide ja assambleede liikmetele;

36.

toetab täiendavate tulukategooriate loomist, et hõlmata erakondade ja poliitiliste sihtasutuste kõiki sissetulekuallikaid, mitte ainult toetusi ja annetusi, näiteks uue kategooria „muud omavahendid“ loomist, mis hõlmab ühistegevusest saadud tulu, väljaannete müüki, konverentside ja seminaride osalustasusid või muud poliitilise tegevusega otseselt seotud majandustegevust;

37.

pooldab erakondade nõutava omavahendite määra langetamist 10 %-lt 5 %-le, et viia see kooskõlla sihtasutuste suhtes kohaldatava määraga;

38.

pooldab sihtasutuste suhtes kohaldatava ülekandmisperioodi pikendamist kogu järgnevale aastale (N+1), mis viiks selle kooskõlla erakondade suhtes kohaldatava perioodiga;

39.

palub kaotada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste kohustus esitada oma raamatupidamise aastaaruanded lisaks üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele ka rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi;

40.

tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Prokuratuur on oma volituste piires täiendavad finantskontrolli organid; märgib auditi ja kontrolli kontekstis, et oluline on esitada Euroopa tasandi erakondade kulud mitte ainult siseauditisüsteemile ja nende liikmete hinnangu saamiseks, vaid ka välisaudiitorile, avaliku sektori asutustele ja avalikule kontrollile;

41.

teeb ettepaneku, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste kulude suhtes kohaldataks enesekontrollimehhanismi koos siseauditi süsteemiga, välisaudiitori ja Euroopa Kontrollikoja järelevalvet ning avalikku järelevalvet;

42.

soovitab kasutada Euroopa tasandi erakondade aruandluse ning ameti ja Euroopa Parlamendi poolsete kontrollide jaoks ühtlustatud ajakava, et vältida lõplike toetussummade ümberarvutamist, võttes samal ajal arvesse asjaomaste eeskirjadega kehtestatud tähtaegu;

43.

toetab Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise läbipaistvuse suurendamist, kehtestades parlamendile kohustuse saadud raamatupidamise aastaaruanded kasutajasõbralikul viisil avaldada; rõhutab, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimist ja finantsseisundit käsitlev teave tuleks võimalikult suures ulatuses avalikult kättesaadavaks teha, see peaks olema täielik ja ajakohastatud;

44.

on arvamusel, et Euroopa Parlamendi ja ameti avaldatud teave tuleks esitada avatud ja masinloetaval kujul kasutajasõbralikul viisil;

45.

on arvamusel, et kui amet kontrolliks põhjalikumalt annetusi, millest on teavitatud ja mille kogusumma ületab 3 000 eurot, muudaks see Euroopa tasandi erakondadele avaldatava olulise/märkimisväärse välismõju läbipaistvamaks; usub, et amet peaks keskenduma selliste juhtumite kontrollile, mille puhul täheldatakse väikeste annetuste koguarvu märkimisväärset ja järsku suurenemist;

46.

on lisaks arvamusel, et rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks peaks amet avaldama sama annetaja annetused Euroopa tasandi erakonnale, selle liikmesriikides asuvatele liikmeserakondadele ja nende piirkondlikele allstruktuuridele; on lisaks seisukohal, et hiljemalt 2027. eelarveaastaks peavad olema loodud sobivad vahendid tagamaks, et läbipaistvusreeglite täitmisest kõrvale hoidmise eesmärgil ei tehta annetusi õiguslikult sõltumatutele üksustele, mis kuuluvad samasse Euroopa tasandi erakonda ja mis tervikuna ületaksid läbipaistvuspiire;

47.

peab vajalikuks tagada, et 2027. kalendriaastaks kohaldatakse annetaja poolt Euroopa tasandi erakonnale tehtud annetusele maksuõigust samaväärselt annetaja elukohariigi erakonnale tehtud annetustega;

48.

toetab ideed suurendada Euroopa tasandi erakondade omavahendite tähtsust liidu rahastatava summa arvutamisel;

49.

on veendunud, et õiguskindluse ja selguse huvides tuleks kõik Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes kohaldatavad sätted, sealhulgas need, mis on praegu osa finantsmäärusest, koondada ühte liidu õigusakti, nimelt määrusesse (EL, Euratom) nr 1141/2014;

50.

on seisukohal, et kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid on liiga kitsad ning et Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel peaks olema lubatud rahastada kõiki tegevusi, mis ei ole siseüritused, vaid on avatud üldsusele ning aitavad suurendada poliitilist teadlikkust ELis ja väljendada liidu kodanike tahet;

51.

teeb ettepaneku, et Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele kehtestataks omaette Euroopa Liidu õiguslik seisund ja Euroopa Liidu juriidilise isiku staatus, kehtestades Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste struktuurile ja toimimisele miinimumtingimused, muutes nad samal ajal liikmesriikide riiklikust õigusest sõltumatumaks;

52.

rõhutab eelkõige vajadust lisada meetmed, millega tagatakse, et Euroopa tasandi erakondi ei liigitata liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel välisriigi juriidilisteks isikuteks;

53.

rõhutab, et Euroopa tasandi erakondadel ja nende liikmeserakondadel liikmesriikides peab olema demokraatlik struktuur ja nad peavad austama liidu põhiväärtusi, valides erakonnajuhte ja esitades valimisteks kandidaate demokraatlikul viisil ja läbipaistvalt, samuti peavad nad oma sise-eeskirjad ja poliitilise programmi võtma vastu demokraatlikult hääletades;

54.

nõuab tungivalt, et komisjon vaataks määruse läbi, et ajakohastada registreerimise, rahastamise, poliitilise ja valimiskampaania korraldamise ning liikmesuse reegleid, et muuta Euroopa tasandi erakonnad kodanike eestkõnelejaks Euroopa poliitikas ja poliitikakujundamises ning tuua Euroopa Liidu kodanikud ELi otsustusprotsessile lähemale;

55.

nõuab eelkõige määruse läbivaatamist, et lihtsustada selle artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ja avada liikmesus kõigile ELi kodanikele, et tagada ELi tasandil tegutsevate erakondade kaasavam esindatus;

56.

on arvamusel, et ameti mitmetist staatust tuleks täpsustada ja selle struktuur uuesti määratleda ning et tuleks ette näha ka võimalus esitada ameti otsuste peale halduskaebus, arvestades, et kehtiva määruse kohaselt saab kaebuse esitada ainult Euroopa Liidu Kohtule;

57.

teeb ettepaneku teha selget vahet registrist kustutamise kui viimase abinõu ja rahaliste karistuste vahel ning teha rahaliste karistuste süsteemi ühtlasemaks;

58.

on seisukohal, et määruse teatavate sätete sidusust ja õiguskindlust tuleb suurendada, registrist kustutamise põhjuseid tuleb täiendada ja täpsustada, registrist kustutamise otsuste avaldamise, jõustumise ja mõju suhtes tuleb kehtestada ühised normid ning sissenõudmist käsitlevaid reegleid tuleb täpsustada;

59.

on seisukohal, et Euroopa tasandi erakondade ja nende sihtasutuste rahastamiseeskirjad tuleb viia kooskõlla Euroopa Parlamendi valimiste üleeuroopalise valimisringkonna kampaaniaga;

60.

soovitab komisjonil tugevdada andmekaitset käsitlevaid sätteid, lisades viited direktiivi 2013/40/EL (milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid) (7) artiklites 3–6 määratletud kuritegudele; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on loonud riiklike andmekaitseasutuste võrgustiku, et muuta uus kontrollimenetlus täielikult toimivaks.

61.

palub komisjonil võtta neid ettepanekuid nõuetekohaselt arvesse, kui ta koostab ja esitab ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014;

o o

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(2) ELT L 114 I, 4.5.2018, lk 1.

(3) ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 7.

(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(5) ELT C 425, 20.10.2021, lk 98.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

(7) ELT L 218, 14.8.2013, lk 8.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/44

P9_TA(2021)0455

Poola de facto abordikeelu esimene aastapäev

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Poola de facto abordikeelu esimese aastapäeva kohta (2021/2925(RSP))

(2022/C 205/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 7 lõiget 1,

—	võttes arvesse 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artikleid 18 ja 19,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 1, 2, 3, 6, 7, 10, 11, 21, 23, 35 ja 45,

—	võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseadust,

—	võttes arvesse ÜRO 16. detsembri 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ja selle üldsoovitusi nr 21 (1994), nr 24 (1999), nr 28 (2010), nr 33 (2015) ja nr 35 (2017),

—	võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja selle läbivaatamiskonverentside tulemusi,

—

võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD), selle tegevusprogrammi ja selle läbivaatamiskonverentside tulemusi, eelkõige Nairobi tippkohtumist seoses ICPD 25. aastapäevaga ning seal võetud kohustusi püüelda nn kolme nulltaseme eesmärgi poole, milleks on saavutada lõpuks olukord, kus on täielikult rahuldatud vajadus pereplaneerimisteabe ja -teenuste järele, täielikult on kaotatud ennetatav emasuremus ning on tehtud lõpp ka seksuaalsele ja soolisele vägivallale ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud kahjulikele tavadele;

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, milles lepiti kokku 2015. aastal, eelkõige eesmärke nr 3 ja nr 5,

—	võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo Euroopa seksuaal- ja reproduktiivtervise tegevuskava kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks Euroopas, ilma et kedagi kõrvale jäetaks,

—	võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO 10. detsembri 1984. aasta konventsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014,

—	võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (1),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 4. detsembri 2017. aasta aruteludokumenti „Women’s sexual and reproductive health and rights in Europe“ (Naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused Euroopas),

—	võttes arvesse UNESCO 2018. aasta rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalkasvatuse kohta,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Poola kohta, eelkõige 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi ja demokraatia olukorra kohta Poolas (2) ning 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (3),

—	võttes arvesse nelja rikkumismenetlust, mille komisjon algatas Poola vastu seoses Poola kohtusüsteemi reformiga, ning komisjoni 20. detsembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (COM(2017)0835),

—	võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas (4),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2019. aasta resolutsiooni seksuaalkasvatuse kriminaliseerimise kohta Poolas (5),

—	võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (6),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni abordiõiguse de facto keelustamise kohta Poolas (7),

—	võttes eriti arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta ELis seoses naiste tervisega (8),

—	võttes arvesse 2021. aasta Euroopa abordipoliitika atlast, kus on 52 Euroopa riiki ja territooriumi seatud paremusjärjestusse, jagades punkte õigusraamistike eest, mis võimaldavad saada juurdepääsu ohutule abordile,

—	võttes eriti arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni meediavabaduse ja õigusriigi olukorra edasise halvenemise kohta Poolas (9) ning 21. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Poola õigusriigi kriisi ja ELi õiguse ülimuslikkuse kohta (10),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine ja mittediskrimineerimine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2; arvestades, et kõik liikmesriigid on võtnud rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel ülesanded ja kohustused põhiõigusi austada, tagada ning täita;

arvestades, et vastavalt põhiõiguste hartale, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale ning ÜRO lepingute järelevalveorganite kohtupraktikale on seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused seotud mitme inimõigusega, nagu õigus elule, õigus tervishoiuteenuste kättesaadavusele, vabadus ebainimlikust või alandavast kohtlemisest ning kehalise puutumatuse, eraelu puutumatuse ja isikliku sõltumatuse austamine; arvestades, et need inimõigused on sätestatud ka Poola põhiseaduses; arvestades, et liikmesriigid on õiguslikult kohustatud austama ja kaitsma inimõigusi kooskõlas oma põhiseaduse, ELi aluslepingute ja põhiõiguste harta ning rahvusvahelise õigusega;

arvestades, et abordi edasilükkamine ja sellele juurdepääsu keelamine kujutab endast soolise vägivalla vormi; arvestades, et abordi kättesaadavus on sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse jaoks hädavajalik; arvestades, et mitu inimõigustega tegelevat organit (11) on väitnud, et ohutu abordi keelamine võib kujutada endast piinamist või julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist, ning ohtlikke aborte, mis põhjustavad abordikeelu tõttu surma, tuleks käsitleda kui „meelevaldset tapmist, mille alla kannatavad seaduses sätestatud diskrimineerimise tõttu ainult naised“;

arvestades, et aasta tagasi, 22. oktoobril 2020, kuulutas Poola mittelegitiimne konstitutsioonikohus põhiseadusevastaseks perekonna planeerimist, inimloote kaitset ja raseduse katkestamise lubatavust käsitleva 1993. aasta seaduse sätte, mis lubab teha aborti juhul, kui sünnieelsed uuringud või muud meditsiinilised kaalutlused on näidanud suurt tõenäosust, et lootel on raske ja pöördumatu väärareng või ravimatu haigus, mis ohustab loote elu; arvestades, et sellega kaasnes de facto abordikeeld, kuna valdav osa Poolas tehtud seaduslikest abortidest põhines eespool nimetatud põhjustel;

arvestades, et õigusriigi nõrgenemine Poolas on viinud inimõiguste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rikkumiseni; arvestades, et de facto abordikeeld Poolas on selge rünnak õigusriigi ja põhiõiguste vastu ning piirab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teostamist Poolas, mis leiab aset pärast paljusid viimastel aastatel õigusriigi vastu toime pandud rünnakuid;

arvestades, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee on korduvalt väljendanud muret seoses sellega, et Poola ei ole enam kui 13 aasta jooksul rakendanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid mitmes kohtuasjas (12), kus kohus leidis, et Poola on rikkunud inimõigusi, kuna ta ei ole suutnud tagada seadusliku abordi kättesaadavust;

arvestades, et varasemad katsed seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi piirata lõppesid esialgu läbikukkumisega 2016., 2018. ja 2020. aastal Poola kodanike massilise vastuseisu tõttu, mida väljendati nn musta reede marssidel, mida Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide liikmed kindlalt toetasid;

arvestades, et reaktsioonina kohtuotsusele, millega piiratakse veelgi juurdepääsu abordile, toimus Poolas, sealhulgas väikelinnades ja külades ning kogu maailmas taas kord enneolematuid meeleavaldusi, ja neid korraldati uuesti 2021. aasta oktoobris enam kui 20 linnas kogu Poolas, et juhtida tähelepanu de facto keelu aastapäevale; arvestades, et meeleavaldused algasid vastuseisuna tõsisele piirangule, mis õõnestab Poola naiste põhilisi seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi, kuid neist said protestid, mis on suunatud õigusriigi põhimõtte jätkuva rikkumise ja sellise rikkumise eest vastutava valitsuse vastu; arvestades, et õiguskaitseametnike poolt meeleavaldajate vastu ülemäärase ja ebaproportsionaalse jõu kasutamine on hästi dokumenteeritud;

arvestades, et enneolematutele meeleavaldustele vaatamata avaldati kohtuotsus ametlikult 27. jaanuaril 2021 ja seetõttu muutus de facto abordikeeld Poola naiste jaoks reaalsuseks, mis tõi kaasa ohtlike abortide suurenemise ja sundis naisi reisima, et teha abort välismaal, ning millega kahjustati naiste tervist ja õigusi, nende seksuaalset ja kehalist sõltumatust ja puutumatust ning seati ohtu nende elu;

arvestades, et Izabela-nimeline 30-aastane rase naine suri 22. septembril 2021 septilise šoki tagajärjel, sest seaduslike abortide piirangute tõttu, mis avaldavad pärssivat mõju Poola meditsiinitöötajatele, ei teinud arstid talle elupäästvat aborti, vaid ootasid loote surma; arvestades, et tema surm vallandas meeleavaldused mitmes Poola linnas ja sotsiaalmeedias loosungi all „Mitte ainsatki enam!“;

K.	arvestades, et meediateadete kohaselt suri ka üks teine, Anna-nimeline naine oma viiendal raseduskuul, 14. juunil 2021 septilise šoki tagajärjel, kui arstid sundisid teda hoolimata sepsisekahtlusest sünnitama emaüsas surnud last;

arvestades, et pärast kohtuotsust on paljud Poola naised olnud sunnitud taotlema abi selliste algatuste kaudu nagu Abortion Without Borders ja teistes liikmesriikides asuvatelt organisatsioonidelt, et saada juurdepääs oma seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, eelkõige aborditeenustele; arvestades, et abordi tegemise korraldamine lasub naiste õiguste organisatsioonide ja mitteametlike rühmade õlgadel ning sõltub annetustest saadavast rahast;

M.	arvestades, et viimase 12 kuu jooksul on Abortion Without Borders aidanud 34 000 inimesel (13) Poolast pääseda aborti tegema; arvestades, et see on vaid murdosa kõigist Poola naistest, kes vajavad abordile juurdepääsul toetust;

arvestades, et õiguslike piirangute ja häbimärgistamise tõttu puuduvad paljudes liikmesriikides usaldusväärsed andmed abordi kohta ning abordi tegemise konteksti kohta; arvestades, et täpsed, korrapäraselt ajakohastatud ja anonüümsed andmed abordi kohta kõigis liikmesriikides on hädavajalikud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vajaduste mõistmiseks ning naiste õiguste tagamiseks;

arvestades, et naiste ja pereplaneerimise föderatsiooni (FEDERA) kogutud andmete kohaselt pääses viimase 10 kuu jooksul Poola haiglates elu ja tervise ohtu sattumise tõttu aborti tegema vaid 300 naist; arvestades, et kohtuotsus häbimärgistab veelgi seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ning mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja rasedaid, kellel pole raha, et teha meditsiinilist aborti või aborti välismaal, samuti neid, kellel puudub juurdepääs infotehnoloogiale;

arvestades, et kohtusse kaebamise kartuses teevad seaduslikku aborti vaid üksikud Poola haiglad; arvestades, et naised hoiduvad sageli nende teenuste kasutamisest, peljates tülikaid ja meelega venitatud menetlusi ja suunamisi; arvestades, et vaimse tervisega seotud põhjustel seadusliku abordi õiguse kasutamist taotlevad üha enam naised, kellel on tõsiseid probleeme oma vaimse tervisega, kuna nad ei saa Poolas seadusliku abordi teenustele juurdepääsul mingit riigipoolset abi; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus teatas 2021. aasta juulis oma kavatsusest käsitleda Poola naiste kaebusi nende Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õiguste rikkumise kohta (14);

arvestades, et 2020. aasta Euroopa rasestumisvastaste vahendite atlase (15) (European Contraception Atlas) andmetel oli Poolas isegi enne kõnealust kohtuotsust üks piiravamaid rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse, pereplaneerimise, nõustamise ja veebipõhise teabe pakkumise poliitikaid; arvestades, et Poola on üks vähestest riikidest, kus rasestumisvastaste hädaabivahendite jaoks on vaja retsepti, millest arstid sageli isiklike veendumuste tõttu keelduvad;

arvestades, et Poola karistusseadustiku kohaselt saab võtta kriminaalvastutusele – sealhulgas vangistus – iga isiku, kes lõpetab teise isiku raseduse või aitab või õhutab rasedat rasedust lõpetama seaduse sätteid rikkudes; arvestades, et kehtivate õigusnormide, sotsiaalse häbimärgistamise, hirmu ning ühiskonna ja meditsiiniasutuste surve tõttu eelistavad Poola arstid end abordiprotseduuridega mitte siduda ning see oli nii juba siis, kui abort oli veel seaduslik; arvestades, et lisaks laialdaselt kasutatavale nn südametunnistuse klauslile tekitavad mõned arstid täiendavaid, seaduses sätestamata takistusi, nagu tarbetu arstlik läbivaatus, psühholoogiline nõustamine või täiendavad konsultatsioonid ekspertidega, või piiravad naiste õigust sünnieelsetele uuringutele ja teabele, mis tuleks tagada riikliku tervishoiusüsteemi raames kõigile; arvestades, et üksikisiku isiklikud aborti puudutavad veendumused ei tohi mõjutada patsiendi õigust saada täielik juurdepääs seadusega ettenähtud tervishoiuteenustele ja ravile;

arvestades, et günekoloogilise abi kättesaadavus on Poolas väga piiratud ja mõnes piirkonnas peaaegu võimatu, mille tagajärjeks on planeerimata raseduste suur arv, kehv reproduktiivtervis, emakakaelavähi suur levik ja ebapiisav juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele; arvestades, et riigikontrolli andmetel läbis 2018. aastal Poolas maapiirkondades elavatest rasedatest naistest ainult 2 % kõik raseduse ajal vajalikud standardtestid; arvestades, et LGBTI+ kogukonna liikmete juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning nende õigused on väga piiratud; arvestades, et günekoloogilist abi vajavaid transsoolisi- ja mittebinaarseid inimesi diskrimineeritakse meditsiiniasutustes ning sageli ei võimaldata neile juurdepääsu ravile; arvestades, et eakohane seksuaal- ja suhtealane haridus Poola koolides ei ole kohustuslik, samuti ei ole see kõikehõlmav ega tõenduspõhine ning seda püütakse täielikult keelustada;

arvestades, et Poolas on sagenenud murettekitavad ähvardused ja vihakampaaniad, mis on suunatud naiste inimõiguste kaitsjate vastu, kuna nad toetavad naiste õigusi, õigust abordile ja naiste protestiliikumist, mis on olnud seaduslikule abordile juurdepääsu piiramise vastu suunatud massimeeleavalduste esirinnas; arvestades, et need ähvardused on häirivad meeldetuletused naiste inimõiguste kaitsjate riskide suurenemisest riigis;

arvestades, et FEDERA korraldatud kodanikualgatuse raames on naiste inimõiguste kaitsjad kogunud allkirju seaduseelnõule pealkirjaga „Seaduslik abort ilma kompromissideta“, mis pööraks abordikeelu tagasi ja võimaldaks raseduse ohutut lõpetamist kuni 12. nädalani, ilma et patsiendilt nõutaks põhjenduse esitamist, ning erandjuhtudel ka pärast 12. nädalat; arvestades, et 2021. aasta septembris esitas sihtasutus „Pro-Right to Life“ Poola parlamendile seaduseelnõu „Stop Aborcji 2021“ (Peatage abordid 2021), millega keelustataks ja kriminaliseeritaks täielikult juurdepääs abordile ning karistataks seda kuni 25-aastase vanglakaristusega;

arvestades, et 22. detsembril 2015. aastal ja 22. juulil 2016. aastal vastu võetud õigusaktid konstitutsioonikohtu kohta ning 2016. aasta lõpus vastu võetud kolmest õigusaktist koosnev pakett kahjustasid tõsiselt konstitutsioonikohtu sõltumatust ja legitiimsust; arvestades, et konstitutsioonikohus kuulutas 22. detsembri 2015. aasta ja 22. juuli 2016. aasta õigusaktid põhiseadusevastaseks vastavalt 9. märtsil ja 11. augustil 2016; arvestades, et neid kohtuotsuseid tollal ei avaldatud ja Poola ametiasutused jätsid need tollal rakendamata; arvestades, et Poola seaduste põhiseaduslikkust ei saa Poolas pärast eespool nimetatud seadusemuudatuste jõustumist (16) enam tõhusalt tagada ning seetõttu on 22. oktoobri 2020. aasta otsuse õiguspärasus küsitav;

arvestades, et 7. oktoobril 2021 esitas sama mittelegitiimne konstitutsioonikohus Poola peaministri 29. märtsi 2021. aasta taotlusel algatatud kohtuasjas K 3/21 oma otsuse, mis võeti vastu kahe eriarvamusega ja milles leiti, et Euroopa Liidu lepingu sätted on mitmel põhjusel Poola põhiseadusega vastuolus; arvestades, et see otsus on rünnak Euroopa väärtusühenduse ja õigusnormide kui terviku vastu, mis kahjustab ELi õiguse ülimuslikkust kui liidu ühte aluspõhimõtet, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga;

arvestades, et 22. oktoobri 2020. aasta otsusega tühistatakse Poola naiste omandatud õigused, sest enne selle otsuse rakendamist oli abort Poolas kolmel erijuhul lubatud, mis tähendab, et Poola naised on praegu halvemas õiguslikus olukorras kui Poola ühinemisel ELiga 2004. aastal; rõhutab, et konstitutsioonikohus ei seadnud kolme kehtiva erandi põhiseaduslikkust kahtluse alla enne, kui PiS-i juhitud valitsus võttis kohtu ja kohtusüsteemi laiemalt oma kontrolli alla;

arvestades, et valitsuskoalitsiooniga tihedalt seotud fundamentalistlik organisatsioon Ordo Iuris, kes on olnud tõukejõuks kampaaniatele, mis õõnestavad inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust Poolas, sealhulgas püüetele keelustada aborti, nõuab Poola väljaastumist Istanbuli konventsioonist ja nn LGBTI-vabade tsoonide loomist; arvestades, et seega kuritarvitatakse Poolas kultuurilisi ja usulisi väärtusi, tuues neid õigustuseks, et takistada naiste õiguste täielikku realiseerimist, naiste võrdõiguslikkust ja nende õigust ise oma keha üle otsustada;

arvestades, et Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on väljendanud tõsist muret õigusriigi, sealhulgas konstitutsioonikohtu legitiimsuse, sõltumatuse ja tõhususe pärast; arvestades, et tulenevalt Poola kohtusüsteemi 2015. aasta reformidest algatas komisjon artikli 7 lõike 1 kohase menetluse;

kordab, et mõistab kindlalt hukka mittelegitiimse konstitutsioonikohtu 22. oktoobri 2020. aasta otsuse, millega kehtestati praktiliselt täielik abordikeeld, ning sellise jõhkra rünnaku seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele Poolas; kutsub Poola valitsust üles viivitamata ja täielikult tagama juurdepääsu aborditeenustele ja nende osutamise, pakkuma ohutuid, seaduslikke, tasuta ja kvaliteetseid aborditeenuseid ning tegema need kättesaadavaks kõigile naistele ja tütarlastele; kutsub Poola ametivõime üles austama, täitma ja edendama naiste inimõigusi seoses elu, tervise ja võrdsusega ning nende vabadust diskrimineerimisest, vägivallast ja piinamisest või julmast, ebainimlikust ja alandavast kohtlemisest;

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et möödunud aasta jooksul ei ole esitatud ühtegi algatust ega ettepanekut, mille eesmärk oleks tühistada de facto abordikeeld ning arvukad piirangud seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele juurdepääsul riigis; kordab, et de facto abordikeeld seab ohtu naiste tervise ja elu ning on põhjustanud juba vähemalt ühe naise surma; tuletab meelde, et üldine juurdepääs tervishoiule ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele on põhilised inimõigused;

väljendab oma solidaarsust Poola naiste, aktivistide ning kartmatute üksikisikute ja organisatsioonidega, kes jätkuvalt abistavad naisi seoses abordiga, kui nad seda vajavad, sest see on nende keha ja nende valik; peab äärmiselt kahetsusväärseks kohtuotsuse jõustumist, vaatamata massilistele meeleavaldustele, mis toetavad seaduslikku juurdepääsu abordile; toetab kõiki naisi ja inimõiguste kaitsjaid, kes jätkavad väsimatult proteste sellise põhivabaduste ja -õiguste ränga piiramise vastu; märgib, et meeleavaldajad ei nõua mitte ainult mittelegitiimse konstitutsioonikohtu otsuse tühistamist, vaid ka õigust vabale, seaduslikule ja turvalisele juurdepääsule abordile ning kehalise sõltumatuse ja puutumatuse austamist; toonitab, et paljudes liikmesriikides ja kogu maailmas on avaldatud toetust Poola meeleavaldajate eesmärkidele ja ilmutatud nende vastu huvi;

rõhutab, et abordiõiguse piiramine või keelustamine ei vähenda mingil viisil vajadust abortide järele, vaid toob kaasa olukorra, kus naised on sunnitud otsima ohtlikke abordivõimalusi, reisima abordi tegemiseks välismaale või kandma raseduse oma tahte vastaselt lõpuni, sealhulgas loote raske või surmaga lõppeva väärarengu korral; rõhutab lisaks, et tegemist on inimõiguste rikkumise ja soolise vägivalla vormiga, mis mõjutab naiste ja tütarlaste õigust elule, füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, võrdsusele, mittediskrimineerimisele ja tervisele;

väljendab tõsist muret seoses asjaoluga, et tuhanded naised on sunnitud reisima välismaale, et saada nii esmatähtsat tervishoiuteenust kui abort; rõhutab, et piiriülesed aborditeenused ei ole arvestatav võimalus, eriti nende jaoks, kes elavad vaesuses, kogevad valdkonnaülest diskrimineerimist ja on kaitsetus olukorras; väljendab muret seoses asjaoluga, et välismaale reisimine seab ohtu naiste tervise, elu ja heaolu; rõhutab abordijärgse hoolduse tähtsust, eriti naiste jaoks, kellel mittetäieliku või ohtliku abordi tõttu ilmnevad tüsistused;

mõistab teravalt hukka kõik seadusandlikud ettepanekud ja piirangud, mille eesmärk on keelata, kriminaliseerida ja piirata juurdepääsu ohutule ja seaduslikule abordile Poolas; tuletab Poola parlamendile ja ametivõimudele meelde, et meetmed seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramiseks on vastuolus taandarengu ärahoidmise põhimõttega vastavalt rahvusvahelisele inimõigustealasele õigusele, ning nõuab tungivalt, et nad tagaksid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste täieliku realiseerimise;

mõistab hukka üha vaenulikuma ja vägivaldsema õhkkonna naiste inimõiguste kaitsjate suhtes Poolas ning kutsub Poola ametivõime üles tagama, et naiste inimõiguste kaitsjatel oleks õigus avalikult väljendada oma arvamust, sealhulgas siis, kui nad protesteerivad valitsuse poliitika vastu, ilma et neil oleks tarvis karta tagajärgi või ähvardusi; kutsub Poola ametivõime üles aega viitmata kaitsma rünnakute sihtmärgiks võetud inimõiguste kaitsjaid, uurima nende vastu suunatud ähvardusi ja võtma süüdlased vastutusele; nõuab tungivalt, et Poola valitsus võitleks kuritahtlike desinformatsioonikampaaniate vastu, mis on suunatud inimõiguste kaitsjate vastu; rõhutab, et paljusid inimõiguste kaitsjaid Poolas ootavad kriminaalsüüdistused seoses nende rolliga seaduseelnõu vastu suunatud meeleavaldustes, mis on tingitud tollal COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutest; nõuab tungivalt, et Poola valitsus hoiduks poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistuste esitamisest naiste inimõiguste kaitsjatele;

mõistab teravalt hukka õiguskaitseasutuste ja valitsusväliste osalejate, näiteks paremäärmuslike natsionalistlike rühmituste ülemäärase ja ebaproportsionaalse jõu ja vägivalla kasutamise meeleavaldajate, sealhulgas aktivistide ja naiste õiguste organisatsioonide vastu; kutsub Poola ametivõime üles tagama, et meeleavaldajaid rünnanud isikud võetakse oma tegude eest vastutusele;

mõistab hukka vaenuliku retoorika, mida Poola valitsusametnikud kasutavad naiste inimõiguste kaitsjate ja muude valitsuse poliitika kritiseerijate vastu, ning nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks selle probleemiga ja toetaks aktiviste nii poliitiliselt kui ka rahaliselt;

10.

kutsub Poola valitsust üles tagama naiste ja tütarlaste osalemise nende elu mõjutavate, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ja aborti puudutavate seaduste ja poliitikameetmete väljatöötamises ning tagama õiguskaitse ja õiguskaitsevahendite kättesaadavuse nende õiguste rikkumise korral;

11.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama riiklikele ja kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisava rahastuse, mis edendaks liikmesriikides, kaasa arvatud Poolas, rohujuuretasandi toetust demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks viivitamata ja otseselt programme ja Poola kodanikuühiskonna organisatsioone, kes töötavad naistele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitse tagamise nimel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama rahastamisprogrammide kaudu teadlikkuse suurendamist ja koolitust seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta; väljendab heameelt teatavate liikmesriikide toetuse üle kodanikuühiskonna organisatsioonide abistamisel, et aidata Poola naistel oma seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi realiseerida, ning julgustab teisi samuti tegutsema; kutsub liikmesriike üles tegema tõhusamat koostööd, et hõlbustada piiriülest juurdepääsu abordile, näiteks võimaldades oma riiklikes tervishoiusüsteemides Poola naistele juurdepääsu tasuta ja ohutule abordile;

12.

rõhutab, et abordi tegemist ei tohiks mingil kujul ega mingis vormis lisada kriminaalkoodeksisse, sest see avaldab pärssivat mõju arstidele, kes seetõttu hoiduvad kriminaalkaristuste kartuses seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste osutamisest, piirates nii naistele ja tütarlastele kättesaadavaid tervishoiuteenuseid; tunneb muret, et selle olukorra tõttu kipuvad arstid seadma esikohale loote, mitte naise elu päästmise; kutsub Poola valitsust üles tagama, et „mitte ainuski“ naine ei peaks selle piirava seaduse tõttu enam surema, ning abordi täielikult dekriminaliseerima ja eemaldama kriminaalõigusest kõik viited abordile, eesmärgiga tagada, et arstid nõustuksid tegema aborte praktikas siseriikliku õiguse seaduslikes piirides, ning kindlustama, et valitsuse antav teave juurdepääsu kohta abordile ning muudele seksuaal- ja reproduktiivõigustele on erapooletu ja tõendipõhine;

13.

tuletab meelde, et mittelegitiimse konstitutsioonikohtu eespool nimetatud otsusest tulenevate põhjendamatute ja ülemääraste piirangutega juurdepääsule ohutule abordile ei kaitsta naiste loomupäraseid ja võõrandamatuid õigusi ega nende väärikust, ning et see rikub põhiõiguste hartat, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, arvukaid rahvusvahelisi konventsioone, millele Poola on alla kirjutanud, ning Poola Vabariigi põhiseadust; kordab oma üleskutset Poola ametivõimudele viia täielikult ellu Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Poola suhtes langetatud otsused, milles tõdetakse, et piirates juurdepääsu seaduslikule abordile rikutakse naiste inimõigusi;

14.

rõhutab, et takistamatu ja õigeaegne juurdepääs reproduktiivtervishoiu teenustele ning naiste reproduktiivse sõltumatuse ja otsuste tegemise austamine on naiste inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitsmisel üliolulised; toonitab, et ÜRO eksperdid (17) on rõhutanud, et „naiste inimõigused on põhiõigused, mida ei saa allutada kultuurilistele, usulistele ega poliitilistele kaalutlustele“ ning et „ideoloogilise ja usulise sekkumise mõju rahvatervise küsimustes on olnud eriti kahjulik naiste ja tütarlaste tervisele ja heaolule“;

15.

väljendab sügavat muret südametunnistuse klausli kasutamise pärast, mis kujutab endast arstiabi andmisest keeldumist isiklike veendumuste tõttu; peab kahetsusväärseks, et pärast arstide ja hambaarstide kutsealasid käsitleva seaduse muutmist ei ole arstid ja tervishoiuasutused isiklike veendumuste tõttu abordist ja muudest seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustest keeldumise korral kohustatud andma teavet alternatiivse asutuse või arsti kohta; märgib, et pärast ebaseadusliku konstitutsioonikohtu 22. oktoobri 2020. aasta otsust on südametunnistuse klausli praktiline kasutamine tegelikult piiratud, kuna puudub võimalus abordiks loote seisundi tõttu; taunib asjaolu, et südametunnistuse klausel on Poola õiguses sätestatud sellisel viisil, mis ei näe ette mingit apellatsioonimenetlust selle klausli kuritarvitamise vastu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et günekoloogid kasutavad seda sageli valesti, kui neil palutakse rasestumisvastaseid vahendeid välja kirjutada, piirates seega tegelikult ka juurdepääsu rasestumisvastastele vahenditele Poolas; tõdeb, et arstiabi andmisest keeldumise mehhanism isiklike veendumuste tõttu piirab ka sünnieelse sõeluuringu kättesaadavust, mis rikub õigust saada teavet loote seisundi kohta ning lisaks takistab ka tulemuslikku ravi kas raseduse ajal või vahetult pärast seda; kutsub Poola valitsust üles reguleerima tervishoiuteenuste osutajate keeldumist seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste osutamisest viisil, mis ei takistaks juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, ning nõuab tungivalt, et Poola valitsus võtaks vastu vajalikud reformid, et kehtestada kohustus suunata patsient teise arsti juurde ning apellatsioonimenetlus südametunnistuse klausli kuritarvitamise vastu;

16.

nõuab tungivalt, et Poola ametivõimud tunnistaksid kehtetuks seaduse, millega piiratakse juurdepääsu hädaabikontratseptiividele, ning rahastaksid, arendaksid ja edendaksid kõiki rasestumisvastaseid vahendeid, sealhulgas meestele mõeldud rasestumisvastaseid vahendeid;

17.

mõistab hukka asjaolu, et Poola valitsus kuritarvitab kohtusüsteemi ja oma seadusandlikke volitusi, et kasutada ära ja politiseerida naiste ja LGBTI+ kogukonna liikmete elu ja tervist, mis toob kaasa nii nende rõhumise kui ka diskrimineerimise;

18.

kordab oma resolutsioonides väljendatud sügavat muret püüete pärast kriminaliseerida seksuaal- ja suhtealase hariduse levitamine Poolas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike, sealhulgas Poolat üles tagama, et igas vanuses ja seksuaalse sättumusega õpilased saaksid eakohase ja tõendipõhise tervikliku seksuaal- ja suhtealase hariduse, mis on väga oluline, et arendada noorte oskusi luua terveid, võrdseid, toetavaid ja turvalisi suhteid, mis on vabad diskrimineerimisest, sunnist ja vägivallast; rõhutab, et väärteavet ja soovimatute raseduste arvu saab vähendada üksnes hariduse, teabe ja üldise juurdepääsuga rasestumisvastastele vahenditele, seksuaalvägivalla kaotamisega ning naiste ja meeste jagatud vastutusega rasestumisvastaste vahendite kasutamise eest;

19.

mõistab teravalt hukka Poola justiitsministri otsuse ametlikult alustada menetlust Poola väljaastumiseks Istanbuli konventsioonist, mis on juba iseenesest tõsine (ja lõpule viiduna veelgi tõsisem) tagasilöök soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja soolise vägivalla vastase võitluse valdkonnas; nõuab tungivalt, et Poola ametivõimud tühistaksid selle otsuse ning tagaksid konventsiooni tõhusa ja tegeliku rakendamise; palub nõukogul viia kiiresti lõpule Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine ELi poolt;

20.

tuletab meelde, et naiste õigused on põhilised inimõigused ning ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel on vastavalt aluslepingutele, põhiõiguste hartale ning rahvusvahelisele õigusele õiguslik kohustus neid järgida ja kaitsta;

21.

palub nõukogul käsitleda seda küsimust ja muid väidetavaid põhiõiguste rikkumisi Poolas ning vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1 laiendada Poola olukorra teemaliste kuulamiste ulatust;

22.

kutsub Poola valitsust üles järgima Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, milles kuulutatakse konstitutsioonikohtu koosseis ebaseaduslikuks (18); kordab oma üleskutset komisjonile viia läbi mittelegitiimse konstitutsioonikohtu koosseisu põhjalik hindamine; rõhutab, et otsus abordi kohta on järjekordne näide kohtusüsteemi poliitilisest ülevõtmisest ja õigusriigi süsteemsest kokkuvarisemisest Poolas ning et ELi institutsioonid on kohustatud tegutsema;

23.

kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike üldise juurdepääsu tagamisel seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, sealhulgas kõigi kodanike juurdepääsul ohutule ja seaduslikule abordile;

24.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaitsma õigust tervisele ning tagama, et seejuures ei unustataks ka Poola naisi ja tütarlapsi, võttes otsustavaid meetmeid ja võideldes mis tahes Poolast pärinevate seadusandlike ettepanekute või piirangute vastu, mis käsitlevad juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas abordile;

25.

kutsub komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse, võrdõiguslikkuse ning demokraatia ja demograafia volinikke üles hõlbustama ja edendama Poolas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset kui olulist osa õigusest tervisele, ohutusele ja soolisele võrdõiguslikkusele;

26.

kutsub komisjoni üles astuma konkreetseid samme seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsmiseks ELis üldisemalt, alustades Euroopa Liidu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste erisaadiku ametikoha loomisest ning lisades ELi inimõigusi ja demokraatiat käsitlevasse aastaaruandesse eraldi peatüki seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta;

27.

palub komisjonil võtta vastu suunised liikmesriikidele, et kooskõlas ELi õiguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga tagada võrdne juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alastele kaupadele ja teenustele;

28.

tuletab komisjonile meelde, et tal tuleks esitada terviklik direktiiv soolise vägivalla kõigi vormide, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rikkumise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Poola presidendile, valitsusele ja parlamendile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 232, 16.6.2021, lk 48.

(2) ELT C 356, 4.10.2018, lk 44.

(3) ELT C 385, 22.9.2021, lk 317.

(4) ELT C 129, 5.4.2019, lk 13.

(5) ELT C 208, 1.6.2021, lk 24.

(6) ELT C 449, 23.12.2020, lk 102.

(7) ELT C 425, 20.10.2021, lk 147.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0314.

(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0395.

(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0439.

(11) Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee, inimõiguste komitee, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör ning kohtuväliste ja omavoliliste hukkamiste eriraportöör (ÜRO inimõiguste ülemvoliniku teabeseeria seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta, Abort, 2020).

(12) Tysiąc vs. Poola (2007), R.R. vs. Poola (2011), ning P. ja S. vs. Poola (2012).

(13) https://www.asn.org.uk/press-release-abortion-without-borders-helps-more-than-17000-with-abortion-in-six-months-after-polish-constitutional-court-ruling/

(14) https://en.federa.org.pl/womens-collective-complaint-in-the-echr/

(15) https://www.epfweb.org/european-contraception-atlas#:~:text=On%2012%20November%202020%2C%20MEPs,on%20access%20to%20modern%20contraception

(16) Veneetsia komisjoni 14. ja 15. oktoobri 2016. aasta arvamus konstitutsioonikohtu seaduse kohta, punkt 128; ÜRO inimõiguste komitee 23. novembril 2016 avaldatud kokkuvõtlikud märkused Poolat käsitleva seitsmenda perioodilise aruande kohta, punktid 7 ja 8; komisjoni 26. juuli 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1520 seoses õigusriigi olukorraga Poolas (ELT L 228, 2.9.2017, lk 19).

(17) Naiste ja tütarlaste diskrimineerimise vastane töörühm, 14. september 2021, kättesaadav aadressil: https://www.ohchr.org/FR/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=27457&LangID=E

(18) Kohtuasi Xero Flor w Polsce sp. z o.o. vs. Poola., kättesaadav aadressil: https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-210065

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/53

P9_TA(2021)0443

Fulvio Martusciello puutumatuse äravõtmise taotlus

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Fulvio Martusciello puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2021/2049(IMM))

(2022/C 205/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Fulvio Martusciello puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 31. märtsil 2021. aastal Belgia Kuningriigi välisministeerium ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 26. aprillil 2021. aastal,

—	olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Fulvio Martusciello ära kuulanud,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid (1),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0302/2021),

arvestades, et Brüsseli apellatsioonikohtu peaprokurör on taotlenud Itaaliast valitud Euroopa Parlamendi liikme Fulvio Martusciello puutumatuse äravõtmist seoses sõidukiiruse ületamisega, mis kujutab endast 1. detsembri 1975. aasta kuningliku dekreedi (millega kehtestatakse üldeeskiri liikluspolitsei kohta ja avalike teede kasutamise kohta) artikli 11.2 punkti 1 alapunkti a ning 16. märtsi 1968. aasta liikluspolitsei seaduse artikli 29 lõike 3 rikkumist;

B.	arvestades, et 25. novembril 2020. aastal pidas liikluspolitsei sõidukiiruse mõõtmise reidi käigus kiirteel E411 kinni sõiduki, mille sõidukiirus oli 179 km/h, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus oli seal 120 km/h;

arvestades, et politsei tegi kindlaks, et sõidukit juhtis Fulvio Martusciello, kes märkis, et ta on Euroopa Parlamendi liige; arvestades, et Vallooni Brabandi prokurör saatis 15. detsembril 2020. aastal Fulvio Martusciellole politsei koostatud protokolli koopia ja palus tal esitada oma võimalikud märkused, ning arvestades, et Fulvio Martusciello oma vastuses sõidukiiruse ületamist ei vaidlustatud;

D.	arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks (2);

arvestades, et väidetav süütegu ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Fulvio Martusciello tegevusega Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel ning tegemist ei ole ka niisuguste kohustuste täitmisel avaldatud arvamuse ega antud häälega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et

„Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.“;

G.	arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st fakte, mis viitaksid sellele, et kõnealuse kohtumenetluse eesmärk on tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;

otsustab Fulvio Martusciello puutumatuse ära võtta;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia Kuningriigi pädevale ametiasutusele ja Fulvio Martusciellole.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.

(2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/55

P9_TA(2021)0444

Harald Vilimsky puutumatuse äravõtmise taotlus

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Harald Vilimsky puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2021/2073(IMM))

(2022/C 205/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Harald Vilimsky puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Viini prokuratuur ja mille edastas 7. mail 2021. aastal Austria alalise esinduse juht ELi juures seoses kriminaalmenetlusega ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 20. mail 2021. aastal,

—	olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Harald Vilimsky ära kuulanud,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid (1),

—	võttes arvesse Austria põhiseaduse artikli 57 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0303/2021),

arvestades, et Viini prokuratuur on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Harald Vilimsky puutumatuse äravõtmist kriminaalmenetluse algatamiseks seoses Austria karistusseadustiku paragrahvi 153 lõigetes 1 ja 3 sisalduva esimese juhtumi kohase omastamisega, paragrahvis 12 sisalduva teise võimaluse kohase ja paragrahvi 133 lõigetes 1 ja 2 sisalduva esimese juhtumi kohase vahendite omastamises osalemisega ning paragrahvi 153b lõigete 1, 2 ja 3 kohase vahendite väärkasutamisega;

B.	arvestades, et Harald Vilimsky oli 27. oktoobrist 2006 kuni 23. oktoobrini 2019 Austria Rahvusnõukogusse kuulunud Austria Vabaduspartei (FPÖ) fraktsiooni finantsjuht; arvestades, et ta valiti 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel Euroopa Parlamenti;

arvestades, et ajavahemikul 1. oktoobrist 2011 kuni 13. augustini 2019 kuritarvitas Harald Vilimsky väidetavalt oma õigust kasutada Austria Rahvusnõukogu FPÖ fraktsiooni pangakontosid, et tasuda FPÖ fraktsiooni kontolt regulaarsete ülekannetega arveid mobiiltelefoniteenuste eest, mida kolmas pool kasutas täielikult isiklikul otstarbel, mis põhjustas rahvusnõukogu FPÖ fraktsioonile rahalist kahju;

arvestades, et väidetavalt kasutas ta FPÖ fraktsioonile eraldatud vahendeid eesmärkidel, mis ei kuulu 1985. aasta Austria Rahvusnõukogu fraktsioonide rahastamise seaduse (KlubFG) paragrahvis 1 määratletud kohaldamisalasse, ning arvestades, et väidetavalt tegi ta seda olles täielikult teadlik asjaolust, et tasutud teenused ei olnud erakonna tegevusega seotud;

E.	arvestades, et väidetav süütegu ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

F.	arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

arvestades, et Austria põhiseaduse artikli 57 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et

„2. Rahvusnõukogu liikmeid võib vahistada kriminaalkuriteo tõttu – välja arvatud kuriteo toimepanekult tabamise korral – üksnes rahvusnõukogu nõusolekul. Rahvusnõukogu liikmete elukoha läbiotsimised nõuavad samuti rahvusnõukogu nõusolekut.

3. Muidu võib rahvusnõukogu nõusolekuta võtta rahvusnõukogu liikme suhtes kuriteo alusel õiguslikke meetmeid üksnes juhul, kui see ei ole ilmselgelt seotud kõnealuse liikme poliitilise tegevusega. Asjaomane ametiasutus (Behörde) peab aga taotlema rahvusnõukogult otsust niisuguse seose olemasolu kohta, kui kõnealune liige või kolmandik kõnealuste küsimustega tegeleva alalise komisjoni liikmetest seda nõuab. Niisuguse nõudmise korral lõpetatakse või katkestatakse viivitamata kõik õiguslikud menetlustoimingud.“;

H.	arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks (2);

I.	arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest lahutada;

J.	arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionise kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile kahju;

otsustab Harald Vilimsky puutumatuse ära võtta;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Austria Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Harald Vilimskyle.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, EU:C:2019:1115.

(2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, EU:T:2019:266.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/57

P9_TA(2021)0445

Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmise taotlus

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2239(IMM))

(2022/C 205/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. oktoobril 2020. aastal Läti Vabariigi peaprokurör seoses Läti Vabariigis algatatava kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. novembril 2020. aastal,

—	olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Nils Ušakovsi ära kuulanud,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid (1),

—	võttes arvesse Läti Vabariigi põhiseaduse artikleid 29 ja 30,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0304/2021),

arvestades, et Riias asuva peaprokuratuuri kriminaalõiguse osakonna eriti tõsiste juhtumite uurimise osakonna prokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmist, et algatada tema suhtes kriminaalmenetlus seoses salajasteks eritoiminguteks kohandatud seadmete ringluse keelu rikkumisega;

arvestades, et 30. jaanuaril 2019 leiti Riia linnavolikogu esimehe Nils Ušakovsi kabinetis muude kriminaalmenetluste tõttu lubatud läbiotsimise käigus seade, mis on eelkõige ette nähtud salajaste video- ja helisalvestuste tegemiseks ning mis on kavandatud ja mida kasutatakse spetsiaalselt salajasteks eritoiminguteks;

arvestades, et kuna Nils Ušakovs hoidis seadet Riia linnavolikogu hoones asuvas kabinetis, rikkus ta väidetavalt strateegilise tähtsusega kaupade ringluse seaduse artikli 51 lõikes 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt on füüsilistel isikutel keelatud omandada või hoida varustust, seadmeid või vahendeid või nende komponente, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud salajasteks eritoiminguteks ja mis on kantud Läti Vabariigi riiklikku strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste nimekirja; arvestades, et Nils Ušakovs pani oma tegudega väidetavalt toime kuriteo Läti karistusseadustiku artikli 2371 lõike 2 alusel;

D.	arvestades, et Nils Ušakovs valiti Euroopa Parlamenti 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel;

E.	arvestades, et väidetav süütegu ei ole seotud Nils Ušakovsi kui parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

F.	arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

arvestades, et Läti Vabariigi põhiseaduse artiklis 29 ja artiklis 30 on sätestatud:

„Artikkel 29

Seimi liikmeid ei tohi vahistada ega nende ruume läbi otsida, samuti ei tohi nende isikuvabadust mingil viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta. (…)

Artikkel 30

Ilma Seimi nõusolekuta ei või selle liikme suhtes algatada kriminaalmenetlust.“;

H.	arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks (2);

I.	arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest lahutada;

J.	arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionise kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile;

otsustab Nils Ušakovsi puutumatuse ära võtta;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Läti Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Nils Ušakovsile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.

(2) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/59

P9_TA(2021)0446

Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ***II

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (09722/1/2021 – C9-0371/2021 – 2016/0107(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2022/C 205/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09722/1/2021 – C9-0371/2021),

—	võttes arvesse nõukogu põhjendusi nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta,

—	võttes arvesse Iirimaa ja Rootsi parlamendi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2016)0198) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0305/2021),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 487, 28.12.2016, lk 62.

(2) ELT C 108, 26.3.2021, lk 623.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/61

P9_TA(2021)0447

Euroopa metroloogiapartnerlus ***I

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses (COM(2021)0089 – C9-0083/2021 – 2021/0049(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2022/C 205/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0089),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0083/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 8. oktoobri 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0242/2021),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 341, 24.8.2021, lk 34.

P9_TC1-COD(2021)0049

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/… liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2021/2084) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS

Selleks et aidata liikmesriikidel tugevdada sünergiat programmi „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvuspoliitika vahel, töötab komisjon välja suunised, milles keskendutakse võimalustele, mida pakub alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/63

P9_TA(2021)0448

Euroopa Liidu Varjupaigaamet ***I

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (COM(2016)0271 – C8-0174/2016 – 2016/0131(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2022/C 205/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0271) ning muudetud ettepanekut (COM(2018)0633),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 78 lõikeid 1 ja 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0174/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0392/2016),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2016)0131

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2021/2303) lõplikule kujule).

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/64

P9_TA(2021)0449

Tõsised piiriülesed terviseohud ***I

Euroopa Parlamendi 14. septembril ja 11. novembril 2021. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (COM(2020)0727 – C9-0367/2020 – 2020/0322(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2022/C 205/12)

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

Aluslepingutes sisalduvaid tervishoidu käsitlevaid sätteid on veel vähe kasutatud eesmärkidel, mille saavutamiseks need on mõeldud. Käesoleva määruse eesmärk peaks seetõttu olema kasutada neid tervishoidu käsitlevaid sätteid parimal võimalikul viisil, et näidata Euroopa Liidu tervishoiupoliitika tugevust ja säilitada seejuures ühtse turu normaalne toimimine tõsiste piiriüleste terviseohtude tekkimise korral.

Muudatusettepanekud 2 ja 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Arvestades käimasolevast COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemusi ja selleks, et saavutada kogu liitu hõlmav piisav valmisolek ja reageerimine piiriülestele terviseohtudele, tuleb laiendada otsuses nr 1082/2013/EL sätestatud tõsiste piiriüleste terviseohtude epidemioloogilise järelevalve, seire, varajase hoiatamise ja tõkestamise õigusraamistikku seoses täiendavate aruandlusnõuete ja tervishoiusüsteemide näitajate analüüsiga ning tihendada liikmesriikide koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC). Selleks et tagada liidu tõhus reageerimine uudsetele piiriülestele terviseohtudele, peaks tõsiste piiriüleste terviseohtudega võitlemise õigusraamistik võimaldama võtta viivitamata vastu haigusjuhtude määratlused uudsete ohtude seireks ning luua ELi referentlaborite võrgustiku ja võrgustiku, millega toetada inimpäritoluga ainetega seotud haiguspuhangute seiret. Kontaktide jälgimise suutlikkust tuleks tugevdada, luues automaatse süsteemi, milles kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat.

(2)

Arvestades käimasoleva COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemusi ja selleks, et saavutada kogu liitu hõlmav piisav ennetus, valmisolek ja reageerimine piiriülestele terviseohtudele , sealhulgas zoonootilistele ohtudele , tuleb laiendada otsuses nr 1082/2013/EL sätestatud tõsiste piiriüleste terviseohtude epidemioloogilise järelevalve, seire, varajase hoiatamise ja tõkestamise õigusraamistikku seoses täiendavate aruandlusnõuete ja tervishoiusüsteemide näitajate analüüsiga ning tihendada liikmesriikide koostööd liidu ametitega, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) , tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusega (HERA), Euroopa Ravimiametiga (EMA) ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) . Selleks et tagada liidu tõhus reageerimine uudsetele piiriülestele terviseohtudele, peaks tõsiste piiriüleste terviseohtudega võitlemise õigusraamistik võimaldama võtta viivitamata vastu haigusjuhtude määratlused uudsete ohtude seireks ning luua ELi referentlaborite võrgustiku ja võrgustiku, millega toetada inimpäritoluga ainetega seotud haiguspuhangute seiret. Kontaktide jälgimise suutlikkust tuleks tugevdada, luues automaatse süsteemi, milles kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat , järgides seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) (1a).

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2a)

HERA loodi selleks, et tugevdada liidu suutlikkust piiriüleseid terviseohte ennetada, tuvastada ja neile kiiresti reageerida, tagades kriisi korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete pakkumise, sealhulgas nende jälgimise, hankimise ja ostmise kaudu, aktiveerides hädaolukorra teadusuuringute ja innovatsioonikavad, pakkudes erakorralist rahastamist ning võttes meetmeid seoses selliste oluliste meditsiiniliste vastumeetmete tootmise, kättesaadavuse ja tarnimisega.

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2b)	Kõik sellised avaliku sektori investeeringud meditsiiniliste vastumeetmetega seotud teadus-, arendus-, valmistamis-, tootmis-, hanke-, ladustamis-, tarne- ja levitamistegevusse peaksid olema läbipaistvad.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Otsusega nr 1082/2013/EL ametlikult loodud terviseohutuse komitee mängib olulist rolli tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise planeerimise koordineerimisel. Kõnealusele komiteele tuleks anda täiendav kohustus võtta vastu suunised ja arvamused, et toetada liikmesriike paremini tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamisel ja ohjamisel.

(3)

Otsusega nr 1082/2013/EL ametlikult loodud terviseohutuse komitee mängib olulist rolli tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise planeerimise koordineerimisel. Kõnealusele komiteele tuleks anda täiendav kohustus võtta vastu suunised ja arvamused, et toetada liikmesriike paremini tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamisel ja ohjamisel ning et paremini toetada liikmesriikide tegevuse koordineerimist nende ohtudega tegelemisel . Euroopa Parlamendi määratud esindajad peaksid saama osaleda terviseohutuse komitees vaatlejatena.

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3a)

Et vältida jõupingutuste dubleerimist ja tagada liidu tasandil otsuste tegemise sidusus, peaks terviseohutuse komitee tegema tihedat koostööd komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsuse alusel loodud HERA juhatusega, nõukogu määruse (mis käsitleb meetmete raamistikku kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisega seotud hädaolukorras liidu tasandil) alusel loodud tervisekriisinõukoguga ning muude asjaomaste liidu ametite ja organitega, et tagada tervisealaste hädaolukordade puhuks tõhusate valmisoleku- ja reageerimismehhanismide olemasolu.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4a)

Ennetus- ja edendusstrateegiad hõlmavad kõiki valdkondlikke poliitikameetmeid, sealhulgas maksu-, kaubandus-, majandus-, põllumajanduskeskkonna-, haridus-, eluaseme- ja kultuuripoliitika ning sotsiaalabi meetmeid. Tervishoid kõikides poliitikavaldkondades – see peaks olema kogu avaliku poliitika põhimõte. Üks vahend, mida riigi tasandil eri valdkondade poliitika tervisemõju hindamiseks juba kasutatakse, on nn tervisetest. Kõigi liidu juhitavate programmide puhul tuleks läbi viia tervisemõju hindamine.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada viisil, millega ei piirata teisi siduvaid meetmeid, mis on seotud konkreetsete tegevustega või teatavate kaupade kvaliteedi- ja ohutusstandarditega ning millega nähakse ette erikohustused ja -vahendid spetsiifiliste piiriüleste terviseohtude seireks, nende eest varajaseks hoiatamiseks ja nende tõkestamiseks. Need meetmed hõlmavad eelkõige asjakohaseid liidu õigusakte rahvatervise küsimustes esinevate ühiste ohutusprobleemide valdkonnas ning hõlmavad selliseid kaupu nagu ravimid, meditsiiniseadmed ja toiduained, inimpäritoluga ained (veri, koed ja rakud, elundid) ning kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega.

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada viisil, millega ei piirata teisi siduvaid meetmeid, mis on seotud konkreetsete tegevustega või teatavate kaupade kvaliteedi- ja ohutusstandarditega ning millega nähakse ette erikohustused ja -vahendid spetsiifiliste piiriüleste terviseohtude seireks, nende eest varajaseks hoiatamiseks ja nende tõkestamiseks, nagu Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelised tervise-eeskirjad . Need meetmed hõlmavad eelkõige asjakohaseid liidu õigusakte rahvatervise ja keskkonna küsimustes esinevate ühiste ohutusprobleemide valdkonnas ning hõlmavad selliseid kaupu nagu ravimid, meditsiiniseadmed , in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ja toiduained, inimpäritoluga ained (veri , plasma , koed ja rakud, elundid) ning kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega.

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)

Eluslooduse ja muude loodusvarade liigkasutus ning bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemine kujutavad endast ohtu inimeste tervisele. Kuna inimeste, loomade ja keskkonna tervis on lahutamatult seotud, on äärmiselt oluline austada praeguste ja tekkivate kriiside lahendamisel terviseühtsuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Inimeste tervise kaitse on laiaulatuslike mõjudega küsimus ja puudutab paljusid liidu poliitikavaldkondi ja tegevusi. Selleks et saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning vältida tegevuste kattumist ja vastuolu, peaks komisjon liikmesriikide vahendusel tagama koordineerimise ja vastastikuse teavitamise käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude mehhanismide ja struktuuride vahel, mis on loodud liidu tasandil ja Euroopa aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) alusel ning mille tegevus on asjakohane tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise, seire, varajase hoiatamise ning tõkestamise seisukohast. Eelkõige peaks komisjon tagama, et erinevatest liidu tasandi ja Euratomi asutamislepingu kohastest kiirhoiatus- ja teabesüsteemidest saadud asjakohane teave kogutakse kokku ning edastatakse liikmesriikidele otsusega nr 2119/98/EÜ loodud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu.

(6)

Kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ja lähenemisviisiga „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ on inimeste tervise kaitse laiaulatuslike mõjudega küsimus ja puudutab paljusid liidu poliitikavaldkondi ja tegevusi . Liit peaks toetama liikmesriike tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel nii liikmesriikides kui ka nende vahel, üldise tervisekindlustuse saavutamisel ja haavatavate rühmade probleemidega tegelemisel. Liit peaks ka liikmesriikidelt nõudma, et nad järgiksid riigipõhiseid tervishoiualaseid soovitusi, ja toetama liikmesriike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime, reageerimisvõime ja valmisoleku tugevdamisel, et toime tulla tulevaste probleemidega, sealhulgas pandeemiatega. Selleks et saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning vältida tegevuste kattumist ja vastuolu, peaks komisjon koos liikmesriikide ja kõigi sidusrühmadega, nagu tervishoiutöötajad, patsientide ühendused, tööstuse ja tarneahela osalised, tagama koordineerimise ja vastastikuse teavitamise käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude mehhanismide ja struktuuride vahel, mis on loodud liidu tasandil ja Euroopa aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) alusel ning mille tegevus on asjakohane tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise, seire, varajase hoiatamise ning tõkestamise seisukohast. Nende mehhanismidega tuleks taotleda koostoimet liidu ja riigi tasandi meetmete vahel, püüdes samal ajal vältida WHO raamistiku raames võetud meetmete dubleerimist. Eelkõige peaks komisjon tagama, et erinevatest liidu tasandi ja Euratomi asutamislepingu kohastest kiirhoiatus- ja teabesüsteemidest saadud asjakohane teave kogutakse kokku ning edastatakse liikmesriikidele otsusega nr 2119/98/EÜ loodud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Valmisoleku ja reageerimise kavandamine on oluline element, mis võimaldab tõsiste piiriüleste terviseohtude tulemuslikku seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende tõkestamist. Seega peab komisjon koostama liidu tervishoiukriiside lahendamise ja pandeemiaks valmisoleku kava ning selle peab heaks kiitma terviseohutuse komitee. Sellega peaks kaasnema liikmesriikide valmisoleku- ja reageerimiskavade ajakohastamine, et tagada nende kokkusobivus piirkondliku tasandi struktuuridega. Selleks et liikmesriike selles püüdluses toetada, peaksid komisjon ja liidu ametid pakkuma tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele sihipärast koolitustegevust ja teadmiste vahetamist ning vajalikke oskusi . Kõnealuste kavade rakendamise ja toimimise tagamiseks peaks komisjon korraldama koos liikmesriikidega stressiteste ja õppusi ning hindama meetmeid nende rakendamise ajal ja järel. Need kavad peaksid olema kooskõlastatud, funktsionaalsed ja ajakohastatud ning ette tuleks näha piisavad vahendid nende rakendamiseks. Pärast stressiteste ja kavade läbivaatamist tuleks rakendada parandusmeetmeid ja teavitada komisjoni kõigist ajakohastamistest.

(7)

Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamine on oluline element, mis võimaldab tõsiste piiriüleste terviseohtude tulemuslikku seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende tõkestamist. Seega peab komisjon koostama liidu tervishoiukriiside lahendamise ja pandeemiaks valmisoleku kava ning selle peab heaks kiitma terviseohutuse komitee. Sellega peaks kaasnema liikmesriikide ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade ajakohastamine, et tagada nende kokkusobivus piirkondliku tasandi struktuuridega. Kavu tuleks ellu viia piirkondadevahelise kriisiennetuse kavandamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu piiriülestele piirkondadele, et tõhustada nende tervishoiualast koostööd. Vajaduse korral peaksid kavade koostamises osalema piirkondlikud omavalitsused. Selleks et liikmesriike selles püüdluses toetada, peaksid komisjon ja liidu ametid pakkuma tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele sihipärast koolitust ja hõlbustama teadmiste vahetamist , et suurendada nende teadmisi ja tagada vajalikud oskused . Kõnealuste kavade rakendamise ja toimimise tagamiseks peaks komisjon korraldama koos liikmesriikidega stressiteste ja õppusi ning hindama meetmeid nende rakendamise ajal ja järel. Need kavad peaksid sisaldama soovitusi poliitikameetmete kohta, mis on seotud nakkushaiguste mõju leevendamisega tervishoiuteenustele ja hooldusele, sealhulgas peamiste mittenakkuslike haiguste puhul . Need kavad peaksid olema kooskõlastatud, funktsionaalsed ja ajakohastatud ning ette tuleks näha piisavad vahendid nende rakendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piirialadele, kus tuleks edendada ühiseid piiriüleseid õppusi ja ärgitada tervishoiutöötajaid tutvuma naaberriikide tervishoiusüsteemidega. Pärast stressiteste ja kavade läbivaatamist tuleks rakendada parandusmeetmeid ja teavitada komisjoni kõigist ajakohastamistest.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile värskeimat teavet oma valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamise kohta riiklikul tasandil. Liikmesriikide esitatav teave peaks hõlmama neid elemente, millest liikmesriigid peavad teatama Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt (15). Komisjon peaks omakorda esitama iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamisega seotud olukorra ja edusammude kohta liidu tasandil, sealhulgas parandusmeetmete kohta, et tagada riiklike valmisoleku- ja reageerimiskavade asjakohasus. Nende kavade hindamise toetamiseks tuleks liikmesriikides teha ELi auditeid koostöös ECDC ja liidu ametitega. Sellise kavandamise hulka peaks eelkõige kuuluma piisav valmisolek esmatähtsates ühiskonnasektorites, nagu energeetika, transport, side või elanikkonnakaitse, mis kriisiolukorras tuginevad hästi ette valmistatud ja sootundlikele rahvatervisesüsteemidele, mis omakorda sõltuvad nende sektorite toimimisest ja elutähtsate teenuste säilimisest piisaval tasemel. Zoonoosist tuleneva tõsise piiriülese terviseohu puhul on oluline tagada tervise- ja veterinaarsektori koostalitlusvõime valmisoleku ja reageerimise kavandamiseks.

(8)

Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile värskeimat teavet oma ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamise kohta riiklikul tasandil ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil . Liikmesriikide esitatav teave peaks hõlmama neid elemente, millest liikmesriigid peavad teatama Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt (15). Õigeaegsete ja täielike andmete kättesaadavus on kiire riskihindamise ja kriisi leevendamise eeltingimus. Meetmete dubleerimise ja lahknevate soovituste vältimiseks peaksid liidu ametid, WHO ja riikide ametid võimaluse korral kasutama standardmääratlusi ja vahetama sujuvalt teavet. Komisjon peaks omakorda esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamisega seotud olukorra ja edusammude kohta liidu tasandil, sealhulgas parandusmeetmete kohta, et tagada riiklike valmisoleku- ja reageerimiskavade asjakohasus. Nende kavade hindamise toetamiseks tuleks liikmesriikides teha ELi auditeid koostöös ECDC ja liidu ametitega. Sellise kavandamise hulka peaks eelkõige kuuluma piisav valmisolek pikaajalises tervishoius ja esmatähtsates ühiskonnasektorites, nagu põllumajandus, energeetika, transport, side või elanikkonnakaitse, mis kriisiolukorras tuginevad hästi ette valmistatud ja sootundlikele rahvatervisesüsteemidele, mis omakorda sõltuvad nende sektorite toimimisest ja elutähtsate teenuste säilimisest piisaval tasemel. Zoonoosist tuleneva tõsise piiriülese terviseohu puhul on oluline tagada tervise- ja veterinaarsektori koostalitlusvõime valmisoleku ja reageerimise kavandamiseks.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8a)

Praeguse COVID-19 kriisi kogemused on näidanud, et liidu tasandil on vaja võtta veel kindlamaid meetmeid, et toetada koostööd ja koordineerimist liikmesriikide ning eelkõige kõrvuti asuvate piirialade vahel. Nende liikmesriikide riiklikud kavad, millel on ühine piir vähemalt ühe teise liikmesriigiga, peaksid seetõttu sisaldama kavasid tervishoiukriisideks valmisoleku, nende ennetamise ja neile reageerimise parandamiseks naaberpiirkondade piirialadel, sealhulgas tervishoiutöötajate kohustusliku piiriülese koolitamise ja patsientide meditsiinilistel põhjustel ümberpaigutamise koordineerimise kaudu. Komisjon peaks korrapäraselt aru andma piiriüleseks kriisiks valmistumise olukorrast naaberpiirkondades.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8b)

Pandeemia ajal on ilmnenud ka kõige eesliinil tegutsevate tervishoiutöötajate roll, kuna neil on olnud otsustav osa arstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel, moraalse toe pakkumisel ja valeteabe vastu usaldusväärse teabe andmisel. Tulevaste hädaolukordade puhuks on vaja tugevdada tervishoiutöötajate teadmisi, kehtestades nõuded töötajate koolitamiseks tervishoiu ja rahvatervise valdkonnas. Samuti tuleb nad kutseorganisatsioonide kaudu kaasata rahvatervise poliitika määratlemisse ja digiüleminekusse, et parandada tervishoiusüsteemide kvaliteeti ja tõhusust ning tagada nende jätkusuutlikkus tervishoiualase, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alase töö jaoks.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8c)

Terviseteadlikkus mängib olulist rolli piiriüleste ohtude mõju ennetamisel ja leevendamisel ning aitab elanikkonnal paremini mõista vastumeetmeid ja mitmesuguste ohtude riskihindamist. Köhimis- ja aevastamisreeglid, korralik kätepesu, gripilaadsete sümptomitega inimestega mittevajaliku lähikontakti vältimine ja metsloomadega kaitsmata kokkupuute vältimine peaksid olema osa tervisekoolituskampaaniatest, et parandada inimeste käitumist, tuginedes uusimatele kättesaadavatele tõenditele.

Muudatusettepanekud 12 ja 248

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8d)

COVID-19 pandeemiast saadud õppetundide põhjal peaks see määrus andma suuremad volitused liidu tasandil koordineerimiseks. Kogu liitu hõlmava hädaolukorra väljakuulutamine aitaks parandada koordineerimist ning võimaldaks HERA kaudu korraldada õigeaegselt meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamist, varu loomist ja ühishankeid.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8e)	Käesoleva määrusega tagatakse ka liidu tasandil kooskõlastatud tegevus, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja põhitarbeainete, sealhulgas ravimite, meditsiinitoodete ja isikukaitsevahendite vaba ringlus.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8f)	Tervishoiulogistika mehhanismid peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (1a) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (1 ter) sätestatud erinõuetele.

Muudatusettepanekud 15 ja 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Kuna tõsised piiriülesed terviseohud ei leia aset üksnes liidu piirides, tuleks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega laiendada meditsiiniliste vastumeetmete ühishankeid, et kaasata Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja liidu kandidaatriigid. Ühist hankelepingut, millega määratakse kindlaks otsuse nr 1082/2013/EL artikli 5 alusel kehtestatud ühise hankemenetluse praktiline kord, tuleks samuti kohandada nii, et see sisaldaks ainuõigusklauslit seoses läbirääkimiste ja hangetega ühises hankemenetluses osalevate riikide jaoks, et võimaldada paremat koordineerimist ELis. Komisjon peaks tagama koordineerimise ja teabevahetuse üksuste vahel, kes korraldavad mis tahes tegevust käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide alusel, ning muude asjakohaste liidu struktuuride vahel, mis on seotud meditsiiniliste vastumeetmete hangete ja ladustamisega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (16) kohane strateegiline rescEU varu.

(9)

Kuna tõsised piiriülesed terviseohud ei leia aset üksnes liidu piirides, peaks liit võitlema selliste ohtude vastu koordineeritud lähenemisviisiga, mida iseloomustab solidaarsus ja vastutus. Meditsiiniliste vastumeetmete ühishankeid tuleks seetõttu kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega laiendada , et kaasata Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja liidu kandidaatriigid , Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik. Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked tugevdaksid osalevate riikide läbirääkimispositsiooni, parandaksid varustuskindlust ja tagaksid meditsiiniliste vastumeetmete võrdse kättesaadavuse. Ühistes hankemenetlustes, sealhulgas HERA koordineeritud ostude ja nendega seotud erakorralise rahastamise programmide, nagu rescEU puhul tuleks järgida kõrgeid läbipaistvuse standardeid, sealhulgas iga osaleva riigi tellitud ja igale riigile tarnitud koguse ning iga riigi vastutuse üksikasjade avaldamise suhtes . Ühist hankelepingut, millega määratakse kindlaks otsuse nr 1082/2013/EL artikli 5 alusel kehtestatud ühise hankemenetluse praktiline kord, tuleks samuti kohandada nii, et see sisaldaks ainuõigusklauslit seoses läbirääkimiste ja hangetega ühises hankemenetluses osalevate riikide jaoks, et võimaldada paremat koordineerimist ELis. Ainuõigusklausel peaks ette nägema, et ühises hankemenetluses osalevad riigid ei pea tootjatega paralleelsete lepingute üle läbirääkimisi ega sõlmi selliseid lepinguid, ning määrama kindlaks selged tagajärjed neile, kes seda siiski teevad. Komisjon peaks tagama koordineerimise ja teabevahetuse üksuste vahel, kes korraldavad mis tahes tegevust ja osalevad sellises tegevuses, mis toimub käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide alusel, ning muude asjakohaste liidu struktuuride vahel, mis on seotud meditsiiniliste vastumeetmete hangete ja ladustamisega, näiteks meetmete raamistik, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu määrusele, mis käsitleb meetmete raamistikku kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisealases hädaolukorras liidu tasandil, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (16) kohane strateegiline rescEU varu. Liikmesriigid peaksid tagama esmatähtsate meditsiinitoodete piisava varu, et tõrjuda esmatähtsate toodete nappuse ohtu.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9a)	Ühishanked peaksid põhinema jagatud vastutusel ja õiglasel lähenemisviisil kõigi asjaosaliste õiguste ja kohustuste suhtes. Tuleks seada kindlad kohustused ja neid täita – tootjatel tagada kokku lepitud mahus toodang ja asutustel osta kokku lepitud koguses tooteid.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9b)

Kriisi ajal peaks komisjon võtma kasutusele ajutised meetmed, et leevendada ravimite nappust ja hõlbustada nende ringlust liikmesriikide vahel, kaasa arvatud eri pakendivormide aktsepteerimine, korduskasutus, et võimaldada müügiloa hoidjatel saada heakskiit teises liikmesriigis, hea tootmistava sertifikaatide kehtivuse pikendamine, pikemad aegumistähtajad ning veterinaarravimite kasutamine. Komisjon peaks nende meetmete kasutamist rangelt jälgima, tagama patsiendi ohutuse ja ravimite kättesaadavuse raskuste või nappuse korral.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9c)

Ühishanked tuleks korraldada läbipaistvalt, õigeaegselt ja tõhusalt. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata selged ja läbipaistvad protsessi etapid, ulatus, hankemenetlus, tehnilised kirjeldused, tähtajad ja formaalsused. Tuleks tagada eelnev konsulteerimisetapp, millesse kaasatakse asjaosalised ja millega garanteeritakse piisavad kaitsemeetmed huvide konflikti ja teabe asümmeetria vastu, ning kahesuunaline teabevahetus kogu menetluse vältel.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9d)	Komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked artikli 12 tähenduses hõlmaksid ka harvikravimite hankeid.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9e)	Ühishanke kasutamise korral tuleks lepingu sõlmimise protsessis arvesse võtta selliseid kvalitatiivseid kriteeriume nagu tootja suutlikkus tagada varustuskindlus tervisekriisi ajal ning hind.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9f)	Läbipaistvuse saavutamiseks peaks Euroopa Parlament ühise hankemenetluse alusel sõlmitud lepinguid kontrollima. Komisjon peaks esitama parlamendile käimasolevate läbirääkimiste kohta täieliku, õigeaegse ja täpse teabe ning võimaldama juurdepääsu hankedokumentidele ja sõlmitud lepingutele.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9g)

Kui meditsiiniliste vastumeetmete ostmiseks ei ole kasutatud ühist hankemenetlust, peaks komisjon soovitama liikmesriikidel vahetada teavet meditsiiniliste vastumeetmete hinna ja tarnekuupäevade kohta, et tagada suurem läbipaistvus ja võimaldada seega liikmesriikidele juurdepääs meditsiinilistele vastumeetmetele ja pidada nende üle läbirääkimisi õiglasematel tingimustel.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9h)

Kriisi ajal tuleks kasutada muid mehhanisme, mis võimaldaksid üleilmselt reageerida ja kriise leevendada. Selliste mehhanismide hulgas võiksid olla näiteks liidu ekspordikontrolli mehhanism, tõhustatud koostöölepingud meditsiiniliste vastumeetmete tootmiseks, osa liidu ühishangete eeljaotus ning vabatahtlikud ja kohustuslikud tehnoloogiaalase oskusteabe kogumid ja ettevõtjatevahelised litsentsilepinguid, mis peaksid hõlbustama inimeste juurdepääsu vastumeetmetele, sealhulgas idapartnerluse riikides ning madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Kui nakkushaiguste seiret liidu tasandil teostab alaliselt ECDC, siis muude potentsiaalselt tõsiste piiriüleste terviseohtude puhul ei ole praegu ELi ametite poolset seiret vaja. Seepärast on selliste ohtude puhul asjakohasem riskipõhine lähenemisviis, mille puhul seiret teevad liikmesriigid ja kättesaadavat teavet jagatakse varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu. ECDC peaks siiski suutma jälgida nakkushaiguste mõju peamistele mittenakkuslikele haigustele, sealhulgas psüühikahäiretele, hinnates sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse järjepidevust tervishoiusüsteemis kooskõlas olemasolevate andmekogumite, vahendite ja registritega.

Muudatusettepanekud 25 ja 250

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Komisjon peaks tugevdama koostööd ja tegevust liikmesriikide, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Ravimiameti (EMA), muude ELi ametite, teadusuuringute infrastruktuuride ja Maailma Terviseorganisatsiooniga, et tõhustada nakkushaiguste, näiteks vaktsiinvälditavate haiguste ja muude terviseküsimuste, näiteks antimikroobikumiresistentsuse ennetamist.

(11)

Komisjon , eelkõige HERA, peaks tugevdama koostööd ja tegevust liikmesriikide, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Ravimiameti (EMA), muude ELi ametite ja organitega , teadusuuringute infrastruktuuride ja Maailma Terviseorganisatsiooniga, et tõhustada terviseühtsuse põhimõtet järgides nakkushaiguste, näiteks vaktsiinvälditavate haiguste ja muude terviseküsimuste, näiteks antimikroobikumiresistentsuse ja muude peamiste mittenakkuslike haiguste ennetamist. Tervisekriiside ajal tuleks erilist tähelepanu pöörata muude haiguste ja seisundite sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse järjepidevusele ning kriisist mõjutatud vaimsele tervisele ja elanikkonna psühhosotsiaalsetele vajadustele..

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

Nakkushaigusest tulenevate piiriüleste terviseohtude korral võivad liikmesriikide vere- ja siirdamisteenistused pakkuda vahendeid doonorite võrgustiku kiireks testimiseks ning kogu elanikkonna haigusega kokkupuute ja selle suhtes immuunsuse hindamiseks. Need teenused sõltuvad samas EDCD kiiretest riskihindamistest, et kaitsta inimesi, kes vajavad inimpäritoluga aine ravi, sellise nakkushaiguse edasikandumise eest. Kõnealune riskihindamine on seega alus, millega võimaldatakse asjakohaselt kohandada selliste inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja ohutusstandardeid kehtestavaid meetmeid. Seetõttu peaks EDCD looma riiklike vere- ja siirdamisteenuste ning nende asutuste võrgustiku ja seda haldama, et täita neid kahte eesmärki.

(12)

Nakkushaigusest tulenevate piiriüleste terviseohtude korral võivad liikmesriikide vere- ja siirdamisteenistused , apteegid ja muud litsentseeritud tervishoiuasutused pakkuda vahendeid doonorite võrgustiku kiireks testimiseks ning kogu elanikkonna haigusega kokkupuute ja selle suhtes immuunsuse hindamiseks. Need teenused sõltuvad samas EDCD kiiretest riskihindamistest, et kaitsta inimesi, kes vajavad inimpäritoluga aine ravi või läbivad kunstliku viljastamise protsessi , sellise nakkushaiguse edasikandumise eest. Kõnealune riskihindamine on seega alus, millega võimaldatakse asjakohaselt kohandada selliste inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja ohutusstandardeid kehtestavaid meetmeid. Seetõttu peaks EDCD looma riiklike vere- ja siirdamisteenuste ning nende asutuste ning apteegiteenuste ja muude litsentseeritud tervishoiuteenuste ja -asutuste võrgustiku ja seda haldama, et täita neid kahte eesmärki.

Muudatusettepanekud 27 ja 251

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12a)

Selleks et parandada varast valmisolekut piiriüleste terviseohtude tekkeks ja nendele reageerimist, on äärmiselt oluline võimaldada pidev ja kiire juurdepääs vajalike meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavust käsitlevatele andmetele. Seepärast peaks HERA liidu tasandil looma liikmesriikide teenistuste võrgustiku, mis annaks ajakohast teavet riiklike strateegiliste varude ning meditsiiniliste vastumeetmete, meditsiinitoodete varude, oluliste tervisetoodete ja diagnostiliste testide kättesaadavuse kohta, ning seda võrgustikku käitama ja koordineerima. Liikmesriikide vahel on vaja tugevdada strateegiliste varude ja kättesaadavate meditsiiniliste vastumeetmetega seotud koordineerimist ja teabevahetust, et tõhustada selliste prognoosandmete kogumist, modelleerimist ja kasutamist, mis võimaldavad anda liidus varajase hoiatamise teateid.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Liidu tasandil on otsusega nr 2119/98/EÜ loodud tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta hoiatusteadete edastamise süsteem, et tagada liikmesriikide pädevate terviseasutuste ja komisjoni nõuetekohane ja õigeaegne teavitamine. Kõik käesoleva määrusega hõlmatud tõsised piiriülesed terviseohud on hõlmatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemiga. Süsteemi käitamine peaks jääma ECDC ülesandeks. Hoiatusteate edastamist tuleks nõuda ainult juhul, kui asjaomane oht on oma ulatuselt ja raskusastmelt nii tõsine või võib muutuda nii tõsiseks, et see mõjutab või võib mõjutada rohkem kui üht liikmesriiki ning see nõuab või võib nõuda koordineeritud tegevust liidu tasandil. Liidu hoiatussüsteemide kattumise vältimiseks ja nendevahelise koordineerimise tagamiseks peaksid komisjon ja ECDC tagama, et varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis ning muudes liidu tasandi kiirhoiatussüsteemides edastatud hoiatusteated oleksid võimalikult palju omavahel seotud, nii et liikmesriikide pädevad asutused saaksid vältida võimaluste piires sama hoiatusteate edastamist liidu tasandi eri süsteemide kaudu ja saada kõiki ohte hõlmavaid hoiatusteateid ühest koordineeritud allikast.

(13)

Liidu tasandil on otsusega nr 2119/98/EÜ loodud tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta hoiatusteadete edastamise süsteem, et tagada liikmesriikide pädevate terviseasutuste ja komisjoni nõuetekohane ja õigeaegne teavitamine. Kõik käesoleva määrusega hõlmatud tõsised piiriülesed terviseohud on hõlmatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemiga. Süsteemi käitamine peaks jääma ECDC ülesandeks. Hoiatusteate edastamist tuleks nõuda ainult juhul, kui asjaomane oht on oma ulatuselt ja raskusastmelt nii tõsine või võib muutuda nii tõsiseks, et see mõjutab või võib mõjutada rohkem kui üht liikmesriiki ning see nõuab või võib nõuda koordineeritud tegevust liidu tasandil. Liidu hoiatussüsteemide kattumise vältimiseks ja nendevahelise koordineerimise tagamiseks peaksid komisjon ja ECDC tagama, et varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis ning muudes liidu tasandi kiirhoiatussüsteemides edastatud hoiatusteated oleksid täielikult koostalitlusvõimelised, inimjärelevalve all ja võimalikult palju automaatselt omavahel seotud, nii et liikmesriikide pädevad asutused saaksid vältida võimaluste piires sama hoiatusteate edastamist liidu tasandi eri süsteemide kaudu ja saada kõiki ohte hõlmavaid hoiatusteateid ühest koordineeritud allikast.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

Tagamaks, et tõsistest piiriülestest terviseohtudest rahvatervisele põhjustatavate riskide hindamine liidu tasandil oleks rahvatervise seisukohast järjekindel ja igakülgne, tuleks sellesse koordineeritult kaasata olemasolevad teaduslikud eksperdiarvamused, kasutades asjakohaseid kanaleid või struktuure sõltuvalt vastava ohu liigist. Rahvatervisele põhjustatavate riskide hindamine tuleks välja töötada täiesti läbipaistva protsessi käigus ning see peaks põhinema eksperditeadmiste, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Liidu ametite kaasamist kõnealustesse riskihindamistesse tuleb laiendada vastavalt nende valdkonnale, et tagada kõiki ohte hõlmav lähenemisviis, kasutades selleks alalist ametite ja asjaomaste komisjoni talituste võrgustikku, et toetada riskihindamiste ettevalmistamist.

(14)

Tagamaks, et tõsistest piiriülestest terviseohtudest rahvatervisele põhjustatavate riskide hindamine liidu tasandil oleks rahvatervise seisukohast järjekindel ja igakülgne, tuleks sellesse koordineeritult ja valdkondadeüleselt kaasata olemasolevad teaduslikud eksperdiarvamused, kasutades asjakohaseid kanaleid või struktuure sõltuvalt vastava ohu liigist. Rahvatervisele põhjustatavate riskide hindamine tuleks välja töötada täiesti läbipaistva protsessi käigus ning see peaks põhinema eksperditeadmiste, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Liidu ametite ja asutuste kaasamist kõnealustesse riskihindamistesse tuleb laiendada vastavalt nende valdkonnale, et tagada kõiki ohte hõlmav lähenemisviis, kasutades selleks alalist ametite ja asjaomaste komisjoni talituste võrgustikku, et toetada riskihindamiste ettevalmistamist. Piisava asjatundlikkuse ja tõhususe saavutamiseks tuleks suurendada liidu ametite ja asutuste rahalisi vahendeid ja inimressursse.

Muudatusettepanekud 30 ja 252

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Liikmesriigid, komisjon, eelkõige HERA, ja liidu ametid peaksid terviseühtsuse põhimõtet rakendades kindlaks tegema tunnustatud rahvatervise organisatsioonid ja eksperdid nii nakkushaiguste kui ka peamiste mittenakkuslike haiguste valdkonnas ning muud eri sektorite asjaomased sidusrühmad, kes aitaksid liidus terviseohtudele reageerida. Need eksperdid ja sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, peaksid olema struktuuriliselt kaasatud kõigisse kriisile reageerimise meetmetesse ning aitama kaasa otsustusprotsessidele. Riigi ametiasutused peaksid vajaduse korral konsulteerima ka patendiorganisatsioonide ning oma riigi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektori sotsiaalpartnerite esindajatega ja kaasama nad käesoleva määruse rakendamisse. Sidusrühmade kaasamisel on oluline tagada täielik vastavus läbipaistvust ja huvide konflikti käsitlevatele nõuetele.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14b)

Rohelisi koridore tuleks pandeemia korral välja kuulutatud rahvatervise hädaolukorras sobivaks vahendiks pidada ainult juhul, kui nende eesmärk on tagada, et esmatarbekaubad, meditsiinilised vastumeetmed ja piiriülesed töötajad saaksid siseturul vabalt ja ohutult liikuda. Roheliste koridoride loomine ei tohiks sellistes olukordades mõjutada asjakohaseid asutamislepingu sätteid ega piirikontrolli reguleerivaid õigusakte.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15a)

Komisjon peaks tagama, et erakorralise seisukorra väljakuulutamise ajal oleks patsientide üle piiride viimiseks teada, kui suur on liikmesriikides haiglate voodikohtade arv ning intensiivraviosakondades olevate vabade voodikohtade arv.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16a)

Samuti tuleks tagada regulaarne dialoog ja teabevahetus ametiasutuste, tööstuse, ravimite tarneahela asjaomaste üksuste, tervishoiutöötajate ja patsientide organisatsioonide vahel, et alustada varajasi arutelusid võimalike tõsiste piiriüleste terviseohtude üle turul, jagades teavet eeldatavate tarnepiirangute või konkreetsete kliiniliste vajaduste kohta, võimaldades seeläbi paremat koordineerimist, koostoimet ja vajaduse korral asjakohast reageerimist.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)

Ebajärjekindel teabevahetus üldsuse ja huvirühmadega, näiteks tervishoiutöötajatega, võib avaldada negatiivset mõju reageerimise tulemuslikkusele rahvatervise, aga ka majandustegevuses osalejate seisukohast. Seetõttu peaks reageerimise koordineerimine, mida teostab terviseohutuse komitee asjakohaste allkomiteede abil, hõlmama kiiret teabevahetust teavitussõnumite ja kommunikatsioonistrateegiate kohta ning teavitusalaste probleemide käsitlemist, et koordineerida riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist, võttes aluseks rahvatervisealaste riskide usaldusväärse ja sõltumatu hindamise, mida kohandatakse riigi vajadustele ja oludele. See teabevahetus peaks hõlbustama üldsusele ja tervishoiutöötajatele edastatavate sõnumite selguse ja ühtsuse jälgimist. Võttes arvesse seda liiki kriiside valdkonnaülest iseloomu, tuleks tagada koordineerimine ka teiste asjaomaste rühmadega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2019/420 (17) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga.

(17)

Ebajärjekindel teabevahetus üldsuse ja huvirühmadega, näiteks tervishoiu ja rahvatervise alal töötajatega, võib avaldada negatiivset mõju reageerimise tulemuslikkusele rahvatervise, aga ka majandustegevuses osalejate seisukohast. Seetõttu peaks reageerimise koordineerimine, mida teostab terviseohutuse komitee asjakohaste allkomiteede abil, hõlmama kiiret teabevahetust teavitussõnumite ja kommunikatsioonistrateegiate kohta ning teavitusalaste probleemide käsitlemist, et koordineerida riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist, võttes aluseks rahvatervisealaste riskide tervikliku, usaldusväärse ja sõltumatu hindamise, mida kohandatakse riigi ja piirkonna vajadustele ja oludele. Neis liikmesriikides, kus on tervishoiualase pädevusega piirkonnad, peaksid need piirkonnad seda teavet esitama. See teabevahetus peaks hõlbustama üldsusele ja tervishoiutöötajatele edastatavate sõnumite selguse ja ühtsuse jälgimist. Järgides liikmesriikidele ja tervishoiutöötajatele esitatud soovitusi, peaks ECDC laiendama oma teavitustegevust nii, et see hõlmaks üldsust, ning looma ja haldama veebiportaali, et jagada kontrollitud teavet ja võidelda desinformatsiooni vastu. Võttes arvesse seda liiki kriiside valdkonnaülest iseloomu, tuleks tagada koordineerimine ka teiste asjaomaste rühmadega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2019/420 (17) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga.

Muudatusettepanekud 35 ja 253

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)

Otsusega nr 1082/2013/EL ette nähtud rahvatervisealaste hädaolukordade tunnustamist ja sellise tunnustamise õiguslikke tagajärgi tuleks laiendada. Selleks peaks käesolev määrus võimaldama komisjonil ametlikult tunnustada rahvatervisealast hädaolukorda liidu tasandil. Et sellist hädaolukorda ära tunda, peaks komisjon looma sõltumatu nõuandekomitee, mis jagaks eksperditeadmisi selle kohta, kas oht kujutab endast liidu tasandil rahvatervisealast hädaolukorda, ning annaks nõu rahvatervisealaste ohjemeetmete kohta ja esitaks arvamusi selle hädaolukordade tunnustamise lõpetamise kohta. Nõuandekomiteesse peaksid kuuluma sõltumatud eksperdid, tervishoiu- ja hooldustöötajate, sealhulgas õdede ja arstide esindajad ning kodanikuühiskonna esindajad, kelle valib komisjon konkreetse ohu puhul kõige asjakohasemate erialateadmiste ja kogemustega isikute hulgast, ECDC, EMA , HERA ja muude liidu organite või asutuste esindajad vaatlejatena. Kõik nõuandekomitee liikmed peaksid esitama huvide deklaratsiooni. Nõuandekomitee peaks tegema tihedat koostööd riiklike nõuandvate organitega. Rahvatervisealase hädaolukorra tunnistamine liidu tasandil on aluseks operatiivsete rahvatervisealaste meetmete kehtestamisele meditsiinitoodete ja meditsiiniseadmete jaoks, liidu ekspordikontrolli mehhanismidele, paindlikele mehhanismidele meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamiseks, hankimiseks, haldamiseks ja kasutuselevõtmiseks HERA kaudu ning ECDC toetuse aktiveerimisele, et kutsuda kokku ja rakendada haiguspuhangute abimeeskondi, mida nimetatakse tervishoiu rakkerühmaks. Rahvatervisealase hädaolukorra tunnustamise tulemusel võidakse aktiveerida raamistik, mis on sätestatud nõukogu määruses, mis käsitleb meetmete raamistikku kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisealases hädaolukorras liidu tasandil. Kõnealune raamistik peaks jääma toimima esialgu kuueks kuuks ja seda peaks saama pikendada seni, kuni rahvatervisealane hädaolukord kestab.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)

Piiriüleste tõsiste terviseohtudega seotud ja tõenäoliselt tervet liitu mõjutada võivate haigusjuhtumite puhul peaksid asjaomased liikmesriigid olema kohustatud võtma koordineeritult spetsiaalseid kontrollimeetmeid või kontaktide jälgimise meetmeid, et teha kindlaks juba nakatunud ja ohustatud isikud. Selline koostöö võib hõlmata nakatunud või ohustatud isikute isikuandmete, sealhulgas tundlike terviseandmete vahetamist süsteemi kaudu nende liikmesriikide vahel, kes on vahetult seotud kontaktide jälgimise meetmetega. Tervisealaste isikuandmete vahetamine liikmesriikide vahel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (18) artikli 9 lõike 2 punktiga i.

(20)

Piiriüleste tõsiste terviseohtudega seotud ja tõenäoliselt tervet liitu mõjutada võivate haigusjuhtumite puhul peaksid asjaomased liikmesriigid või need liikmesriigid, keda see võib puudutada, olema kohustatud võtma koordineeritult spetsiaalseid kontrollimeetmeid või kontaktide jälgimise meetmeid, et teha kindlaks juba nakatunud ja ohustatud isikud. Selline koostöö võib hõlmata nakatunud või ohustatud isikute isikuandmete, sealhulgas tundlike terviseandmete vahetamist süsteemi kaudu nende liikmesriikide vahel, kes on vahetult seotud kontaktide jälgimise meetmetega. Tervisealaste isikuandmete vahetamine liikmesriikide vahel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (18) artikli 9 lõike 2 punktiga i.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Rahvatervise valdkonnas tuleks edendada koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eriti oluline on tagada teabe vahetamine WHOga käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta. Selline tugevdatud koostöö on vajalik ka selleks, et aidata ELil pühenduda tervishoiusüsteemide toetamise tõhustamisele ning partnerite valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse suurendamisele. Liidu huvides võib olla sõlmida rahvusvahelisi koostöölepinguid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas WHOga, et edendada asjakohase seire- ja hoiatussüsteemidest saadava tõsiste piiriüleste terviseohtude kohase teabe vahetamist. Liidu pädevuse piires võiksid sellised lepingud asjakohasel juhul hõlmata selliste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist vastavas epidemioloogilise järelevalve võrgustikus , näiteks Euroopa seiresüsteemis (TESSy), ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis, hea tava vahetamist valmisoleku, reageerimissuutlikkuse ja kavandamise valdkonnas, rahvatervisealaste riskide hindamist ning koostööd reageerimise koordineerimise alal, sealhulgas teadusuuringute tulemuste rakendamisel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid aktiivselt tegutsema selle nimel, et välja töötada Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsioon, milles tuleks sätestada pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise põhimõtted ja prioriteedid. Selline raamkonventsioon peaks hõlbustama rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) (1a) rakendamist ning toetama rahvusvahelise tervishoiuraamistiku tugevdamist ja koostöö parandamist tulevaste pandeemiate varajase avastamise, ennetamise, neile reageerimise ja nende suhtes vastupanuvõime suurendamise suhtes.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)

Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse rakendamise eesmärgil peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (19). Eelkõige tuleks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis ette näha konkreetsed kaitsemeetmed liikmesriikides riigi tasandil võetavate kontaktsete isikute väljaselgitamise meetmete huvides isikuandmete turvaliseks ja seaduslikuks vahetamiseks. Sellega seoses sisaldab varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem sõnumifunktsiooni, mille puhul saab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja terviseandmeid, edastada asjaomastele asutustele, kes osalevad kontaktide jälgimise meetmetes.

(22)

Terviseandmete tundlikkuse tõttu peaksid liikmesriigid, komisjon ja liidu ametid kaitsma ja tagama, et nende töötlemistoimingute puhul järgitakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud andmekaitsepõhimõtteid. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse rakendamise eesmärgil peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (19). Eelkõige tuleks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis ette näha konkreetsed kaitsemeetmed liikmesriikides riigi tasandil võetavate kontaktsete isikute väljaselgitamise meetmete huvides isikuandmete turvaliseks ja seaduslikuks vahetamiseks. Sellega seoses sisaldab varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem sõnumifunktsiooni, mille puhul saab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja terviseandmeid, edastada asjaomastele asutustele, kes osalevad kontaktide jälgimise meetmetes. Rangelt tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 ning kehtestada selle määruse kohased asjakohased tehnilised ja korralduslikud turvameetmed.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused rakendusaktide vastuvõtmiseks järgmistes valdkondades: valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta teabe esitamisel kasutatavad vormid; tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate koolituse korraldamine; epidemioloogilise järelevalve võrgustikku kuuluvate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste loetelu koostamine ja ajakohastamine ning selle võrgustiku töökord; määratluste vastuvõtmine nende epidemioloogilise järelevalve võrgustikku kuuluvate nakkushaiguste ja tervishoiu eriküsimuste kohta ning vajaduse korral ning ad hoc seirele tuginedes muude tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta; varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi töökord; järelevalveplatvormi toimimine ; ELi referentlaborite määramine riiklike referentlaborite toetamiseks; menetlused liikmesriikide reageerimise kohta teabe vahetamiseks ja selle koordineerimiseks; liidu tasandil rahvatervisealaste hädaolukordade tunnustamine ning sellise tunnustamise lõpetamine ja menetlused, mis on vajalikud tagamaks, et varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi toimimine ja andmete töötlemine on kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega.

(25)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused rakendusaktide vastuvõtmiseks järgmistes valdkondades: valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta teabe esitamisel kasutatavad vormid; tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate koolituse korraldamine; nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste loetelu koostamine ja ajakohastamine vastavalt epidemioloogilise järelevalve võrgustiku toimimise korrale ; ELi referentlaborite määramine riiklike ja piirkondlike referentlaborite toetamiseks; menetlused liikmesriikide reageerimise kohta teabe vahetamiseks ja selle koordineerimiseks; liidu tasandil rahvatervisealaste hädaolukordade tunnustamine ning sellise tunnustamise lõpetamine ja menetlused, mis on vajalikud tagamaks, et varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi toimimine ja andmete töötlemine on kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Selleks et teha kindlaks riiklike valmisolekukavade rakendamise seis ja nende kooskõla liidu kavaga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste auditite menetluste, standardite ja kriteeriumidega, mille eesmärk on hinnata valmisolekut ja reageerimise kavandamist riiklikul tasandil. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(28)

Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid aspekte ning teha kindlaks riiklike ja piirkondlike valmisolekukavade rakendamise seis ja nende kooskõla liidu kavaga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmiste asjaoludega: epidemioloogilise järelevalve võrgustiku raames nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste loetelu koostamine ja ajakohastamine; haigusjuhu määratluste vastuvõtmine nende epidemioloogilise järelevalve võrgustikuga hõlmatud nakkushaiguste ja tervishoiu eriküsimuste kohta ning vajaduse korral muude tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, mille suhtes tehakse ad hoc seiret; nõuded, mis on vajalikud, et tagada varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tegevuse ja andmete töötlemise vastavus asjakohastele määrustele; digitaalse platvormi poolt inimeste järelevalve all automaatselt kogutavate asjakohaste terviseandmete loetelu koostamine ja ajakohastamine; järelevalveplatvormi toimimine; ning menetlused, standardid ja kriteeriumid, mille eesmärk on hinnata valmisolekut ja reageerimise kavandamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28a)

Seoses epidemioloogilise järelevalve võrgustikuga hõlmatud nakkushaiguste ja nendega seotud tervishoiu eriküsimuste loetelu koostamise ja ajakohastamisega ning sellise võrgustiku toimimise korraga, epidemioloogilise seire võrgustikuga hõlmatud nakkushaiguste ja tervishoiu eriküsimuste haigusjuhtude määratluste vastuvõtmisega ning haigusjuhtude määratlustega, mida kasutatakse ad hoc seireks, peaks komisjon vastu võtma delegeeritud õigusaktid kiirmenetluse korras, kui seda on vaja põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, kuna piiriülene terviseoht on nii tõsine või uudne, või kui haigustekitaja kiire levik liikmesriikide vahel seda nõuab.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked;

c)	meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked , haldamine ja kasutuselevõtt ;

Muudatusettepanek 254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	hädaolukorra teadus- ja innovatsioonikavad, sealhulgas kliiniliste uuringute võrgustikud ja innovatsiooniplatvormid;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	riiklike strateegiliste varude ja kättesaadavate meditsiiniliste vastumeetmete võrgustik;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva määruse rakendamist toetatakse asjakohastest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest.

3. Kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ja lähenemisviisiga „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ toetatakse käesoleva määruse rakendamist asjakohastest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest. Liidu terviseohutuse tugevdatud raamistik, millega käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohte, toimib koostoimes ja viisil, mis täiendab muid liidu poliitikavaldkondi ja vahendeid, näiteks programmi „EL tervise heaks“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“, rescEU reservi, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), erakorralise toetuse rahastamisvahendi ja ühtse turu programmi raames rakendatavaid meetmeid.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesoleva määrusega tagatakse, et tulevastes tervisealastes hädaolukordades ei peatata muude tõsiste haiguste avastamist, tervishoiumeetmeid nende suhtes ja nende ravi.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Käesoleva määruse rakendamisel austatakse täielikult inimese inimväärikust ning põhiõigusi ja -vabadusi.

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	nakkushaigused;

i)	nakkushaigused , sealhulgas zoonootilised nakkushaigused ;

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat määrust kohaldatakse samuti nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise järelevalve suhtes.	2. Käesolevat määrust kohaldatakse samuti nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve , nende haiguste peamistele mittenakkuslikele haigustele avalduva mõju jälgimise ja seonduvate tervise eriküsimuste suhtes , nagu vaimse tervise seisund, mõju edasilükatud sõeluuringutele, diagnoosimisele, seirele, teiste haiguste ja seisundite ravile ja hooldusele .

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesoleva määrusega toetatakse rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist, vähendatakse halduskoormust ja vahendite dubleerimist ning täidetakse COVID-19 pandeemia ajal ilmnenud lünki rahvaterviseohtude ennetamisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erandlikes hädaolukordades võib liikmesriik või komisjon kooskõlas artikliga 21 suunata artikli 2 lõikes 1 nimetamata piiriülestele terviseohtudele reageerimise koordineerimise terviseohutuse komiteele, kui leitakse, et seni võetud rahvatervisealased meetmed ei ole inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks piisavad.	4. Erandlikes hädaolukordades võib liikmesriik või komisjon kooskõlas artikliga 21 suunata artikli 2 lõikes 1 nimetamata piiriülestele terviseohtudele reageerimise koordineerimise terviseohutuse komiteele , eriti peamiste mittenakkuslike haiguste puhul , kui leitakse, et seni võetud rahvatervisealased meetmed ei ole inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks piisavad.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega koordineerimise ja vastastikuse teavitamise käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude samalaadsete mehhanismide ja struktuuride vahel, mis on loodud liidu tasandil või Euratomi asutamislepingu alusel ja mille tegevus on asjakohane tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise, seire, nende eest varajase hoiatamise ning tõkestamise seisukohast.

5. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega koordineerimise ja vastastikuse teavitamise käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude samalaadsete mehhanismide ja struktuuride vahel, mis on loodud rahvusvahelisel või liidu tasandil või Euratomi asutamislepingu alusel ja mille tegevus on asjakohane tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise, seire, nende eest varajase hoiatamise ning tõkestamise seisukohast.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Liikmesriikidele jääb õigus jätta kehtima või sõlmida või kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades oma riigisiseste süsteemide jaoks muid kokkuleppeid, menetlusi ja meetmeid, sealhulgas kokkuleppeid, mis on ette nähtud kehtivate või sõlmitavate kahe- või mitmepoolsete lepingute või konventsioonidega, tingimusel et sellised täiendavad kokkulepped, menetlused ja meetmed ei piira käesoleva määruse kohaldamist. Liit peab nõudma Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsiooni loomist. Selline raamkonventsioon peab hõlbustama rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) (1a) rakendamist ja lahendama eeskirjade puudujäägid, mis tulid ilmsiks COVID-19 kriisi ajal.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Käesolevat määrust kohaldatakse vajaduse korral ka piirkondlike pädevate asutuste, süsteemide ja programmide suhtes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

Muudatusettepanek 255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1)	„rahvatervisealane hädaolukord“ – liidu tasandil esinev rahvatervisealane hädaolukord, mida komisjon on tunnustanud nõuandekomitee arvamuse alusel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 23;

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)	„kontaktide jälgimine“ – meetmed, mida rakendatakse käsitsi või tehnoloogiliste vahendite abil , et teha kindlaks isikud , kes on puutunud kokku tõsise piiriülese terviseohuga ja kellel võib haigus avalduda või olla juba avaldunud;

„kontaktide jälgimine“ – meetmed, millega käsitsi või tehnoloogiliste vahendite abil tehakse kindlaks , hinnatakse ja hallatakse isikuid, kes on puutunud kokku tõsise piiriülese terviseohuga ja kellel võib nakkushaigus avalduda või olla juba avaldunud , ning mille ainus eesmärk on haiguse edasise leviku piiramiseks kiiresti tuvastada uued potentsiaalselt nakatunud isikud, kes võivad olla puutunud kokku olemasolevate haigusjuhtudega ;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)	„epidemioloogiline järelevalve“ – süstemaatiline andmete kogumine, salvestamine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine ning nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste analüüsimine ;

„epidemioloogiline järelevalve“ – nakkushaiguste kohta süstemaatiline andmete kogumine, salvestamine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine , nende haiguste mõju jälgimine peamistele mittenakkuslikele haigustele, nagu vaimse tervisega seonduvatele haigused, ning seonduvatele tervise eriküsimustele ;

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a)	„terviseühtsuse põhimõte“ – mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis, millega tunnistatakse, et inimeste tervis on seotud loomade tervise ja keskkonnaga ning et terviseohtude vastu võitlemise meetmetes tuleb neid kolme mõõdet arvesse võtta;

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5b)

„tervis kõikides poliitikavaldkondades“ – elanikkonna tervise ja tervisealase võrdsuse parandamisele suunatud, valdkonnast sõltumatu lähenemisviis avaliku poliitika väljatöötamisele, rakendamisele ja läbivaatamisele, mille puhul võetakse arvesse otsuste tervisemõju, püütakse saavutada koostoimet ning vältida sellisest poliitikast tulenevat kahjulikku tervisemõju;

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7a)	„peamine mittenakkuslik haigus“ – määruse (EL) [määrus, millega asutatakse Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskus; lisada õige viide] artikli 2 punktis 4a määratletud haigus;

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„meditsiiniline vastumeede“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (24) määratletud inimtervishoius kasutatavad ravimid ja meditsiiniseadmed või muud kaubad või teenused tõsiseks piiriüleseks terviseohuks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks .

„meditsiiniline vastumeede“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (24) määratletud inimtervishoius kasutatavad ravimid ja meditsiiniseadmed või muud kaubad või teenused , et tõsiseks piiriüleseks terviseohuks valmisoleku ja sellele reageerimise raames hõlbustada diagnoosimist ja ravi .

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8a)	„rahvusvahelised tervise-eeskirjad“ – Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 2005. aastal vastu võetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8b)	„meditsiiniseade“ – nii meditsiiniseade, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktis 1 tõlgendatuna koostoimes selle määruse artikli 1 lõikega 2 ja lõike 6 punktiga a, kui ka in vitro diagnostika meditsiiniseade, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/746 artikli 2 punktis 2;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8c)

„rohelised koridorid“ – läbitavad ja turvalised transiidikoridorid, millega säilitatakse tarneahelad pandeemiaolukorras liidu tasandil välja kuulutatud rahvatervisealase hädaolukorra korral, tagades, et olulised kaubad, meditsiinilised vastumeetmed ja piiriülesed töötajad saavad siseturul vabalt ja ohutult liikuda ning et seejuures järgitakse täielikult ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti e.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Asjaomaste liidu ametite esindajad osalevad terviseohutuse komitee koosolekutel vaatlejatena.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	koordineerida koostöös komisjoniga liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise kavandamist kooskõlas artikliga 10;

b)	koordineerida koostöös komisjoni ja asjaomaste liidu ametitega liikmesriikide ennetustegevuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamist kooskõlas artikliga 10;

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	koordineerida koostöös komisjoniga riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist ning liikmesriikide reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele kooskõlas artikliga 21;

c)	koordineerida koostöös komisjoni ja asjaomaste liidu ametitega riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist ning liikmesriikide reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele kooskõlas artikliga 21;

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	võtta igal aastal vastu tegevusprogramm, et täpselt kindlaks määrata oma prioriteedid ja eesmärgid kõrgetasemelise töörühma ja tehniliste töörühmade tasandil.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Terviseohutuse komitee eesistuja on komisjoni esindaja. Terviseohutuse komitee tuleb kokku korrapäraselt ning komisjoni või liikmesriigi taotlusel iga kord, kui olukord seda nõuab.	4. Terviseohutuse komitee eesistuja on komisjoni esindaja , kellel ei ole hääleõigust . Terviseohutuse komitee tuleb kokku korrapäraselt ning komisjoni või liikmesriigi taotlusel iga kord, kui olukord seda nõuab.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Terviseohutuse komitee liikmed ja komisjon tagavad põhjaliku konsulteerimise asjaomaste liidu ametite, rahvatervise ekspertide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja sidusrühmadega, sealhulgas tervishoiutöötajatega.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Euroopa Parlament määrab esindajad, kes osalevad terviseohutuse komitees vaatlejatena.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7b. Terviseohutuse komitee poliitilise töörühma ja tehniliste töörühmade liikmete nimekiri avaldatakse komisjoni ja nõukogu veebisaitidel. Komitee liikmetel ei tohi olla rahalisi ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Komitee liikmed tegutsevad avalikes huvides ja sõltumatult ning esitavad igal aastal oma finantshuvide deklaratsiooni. Andmed kõigi otseste huvide kohta, mis võivad olla seotud meditsiinisektori või mõne muu asjaomase sektoriga, kantakse komisjoni peetavasse registrisse ja on avalikkusele kättesaadavad taotluse alusel.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7c. Terviseohutuse komitee kodukord, suunised, koosolekute päevakorrad ja protokollid avaldatakse komisjoni veebiportaalis.

Muudatusettepanek 256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7d. Terviseohutuse komitee teeb koostööd komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsusega (millega asutatakse tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus) loodud HERA juhatusega, ning tervisekriisinõukoguga, mis luuakse nõukogu määrusega, mis käsitleb meetmete raamistikku kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisealases hädaolukorras liidu tasandil. Nende organite vahelise koordineerimisega tagatakse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas selliste tervishoiutöötajate organisatsioonide, patsientide ühenduste ning valdkonnas ja tarneahelas tegutsejate osalemine, kellel on tunnustatud kogemused terviseohutuse komitee ja tervisekriisinõukoguga ning HERA tööga seotud valdkondades. Lõigetes 7b ja 7c sätestatud huvide konflikti ja läbipaistvust käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka käesoleva lõike suhtes. Komisjon kutsub Euroopa Parlamendi esindaja tervisekriisinõukogu aktiivseks liikmeks.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu valmisoleku- ja reageerimiskava	Liidu ennetus- , valmisoleku- ja reageerimiskava

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu ametitega liidu tervisekriiside lahendamise ja pandeemiaks valmisoleku kava (edaspidi „liidu valmisoleku- ja reageerimiskava“), et edendada tõhusat ja koordineeritud reageerimist piiriülestele terviseohtudele liidu tasandil.	1. Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu ametitega ning WHO raamistikku arvesse võttes liidu tervisekriiside lahendamise ja pandeemiaks valmisoleku kava (edaspidi „liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava“), et edendada tõhusat ja koordineeritud reageerimist piiriülestele terviseohtudele liidu tasandil.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu valmisoleku- ja reageerimiskavaga täiendatakse artikli 6 kohaselt kehtestatud riiklikke valmisoleku- ja reageerimiskavasid.	2. Liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavaga täiendatakse artikli 6 kohaselt kehtestatud riiklikke valmisoleku- ja reageerimiskavasid.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidu valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab eelkõige juhtimise, suutlikkuse ja ressurssidega seotud korda seoses järgmisega:	3. Liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab eelkõige juhtimise, suutlikkuse ja ressurssidega seotud korda seoses järgmisega:

Muudatusettepanek 257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	õigeaegne koostöö komisjoni, liikmesriikide ja liidu ametite vahel;

a)	õigeaegne koostöö komisjoni, liikmesriikide ning liidu ametite ja organite vahel;

Muudatusettepanek 258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	turvaline teabevahetus komisjoni, liidu ametite ja liikmesriikide vahel;

b)	turvaline teabevahetus komisjoni, liidu asutuste ja ametite ning liikmesriikide vahel;

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	epidemioloogiline järelevalve ja seire;

c)	epidemioloogiline järelevalve ja seire ning nakkushaiguste mõju peamistele mittenakkuslikele haigustele ;

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)	riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine;

e)	riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine , mis on suunatud tervishoiutöötajatele ja kodanikele ;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	meditsiinitoodete tootmisvõimsuse kaardistamine liidus tervikuna;

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fb)	esmatähtsate ravimite, meditsiiniliste vastumeetmete ja isikukaitsevahendite liidu varu loomine rescEU hädaabireservi raames;

Muudatusettepanek 259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fc)	hädaolukorra teadusuuringute ja innovatsiooni aspekte käsitleva kava sätete rakendamine;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ga)	meetmete aktiveerimise ja deaktiveerimise kriteeriumid;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

gb)	tervisealaste hädaolukordade ajal häireteta tervishoiuteenuste, sealhulgas muude haiguste ja seisundite sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse tagamine;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

gc)	riikide tervishoiusüsteemide kaasavuse, nende tervishoiuteenuste ja seotud teenuste ühetaolise kättesaadavuse ning kvaliteetsete raviteenuste viivituseta kättesaadavuse tagamine;

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt g d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

gd)	piisav ja vajadustele orienteeritud töötajaskond;

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt g e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ge)	tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ette nähtud riskihindamiste, valmisolekukavade ja koolituste piisavuse jälgimine;

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liidu valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab piirkondadevahelise valmisoleku elemente, et kehtestada sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed rahvatervisealased meetmed, võttes eelkõige arvesse testimise, kontaktide jälgimise, laborite ja eriravi või intensiivravi suutlikkust naaberpiirkondades. Kavad sisaldavad valmisoleku- ja reageerimisvahendeid haavatavamate kodanike olukorraga tegelemiseks.

4. Liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab piiriülese ja piirkondadevahelise valmisoleku kavu , et kehtestada sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed rahvatervisealased meetmed, võttes eelkõige arvesse testimise, kontaktide jälgimise, laborite , tervishoiutöötajate koolitamise ja eriravi või intensiivravi suutlikkust naaberpiirkondades. Kavad sisaldavad valmisoleku- ja reageerimisvahendeid haavatavamate kodanike olukorraga tegelemiseks.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liidu valmisoleku- ja reageerimiskavas nähakse ette ka meetmed, millega tagatakse, et tõsise piiriülese terviseohu tekkimise korral toimib ühtne turg normaalselt.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liidu valmisoleku- ja reageerimiskava toimimise tagamiseks viib komisjon koos liikmesriikidega läbi stressitestid, õppused ning tegevuse ajal ja järel tehtavad läbivaatamised ning ajakohastab vajaduse korral kava.	5. Liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava toimimise tagamiseks viib komisjon koos liikmesriikidega läbi stressitestid, õppused ning tegevuse ajal ja järel tehtavad läbivaatamised ning ajakohastab vajaduse korral kava. Ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavas võetakse arvesse tervishoiusüsteemide andmeid ning riigi või piirkondlikul tasandil kogutavaid asjakohaseid andmeid.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Selleks et reageerida rahvatervise hädaolukordadele, võib Euroopa Komisjon anda liidu tervishoiusüsteemide andmetele tuginedes soovitusi miinimumressursside kohta, mida on muu hulgas vaja iga liikmesriigi elanikkonnale piisava kvaliteediga üldise tervisekindlustuse võimaldamiseks, sealhulgas võimaluse kohta koondada vahendeid liidu tasandil.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5b. Kava läbivaatamised ja kõik hilisemad kohandused avaldatakse, et suurendada ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise protsessi läbipaistvust.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riiklikud valmisoleku- ja reageerimiskavad	Riiklikud ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavad

Muudatusettepanekud 91 ja 260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Riiklike valmisoleku- ja reageerimiskavade ettevalmistamisel kooskõlastab iga liikmesriik oma tegevuse komisjoniga, et saavutada kooskõla liidu valmisoleku- ja reageerimiskavaga, ning teavitab komisjoni ja terviseohutuse komiteed viivitamata ka riikliku kava mis tahes olulisest läbivaatamisest.

1. Riiklike ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade ettevalmistamisel konsulteerib iga liikmesriik patsientide organisatsioonide, tervishoiutöötajate organisatsioonide, tööstuse ja tarneahela sidusrühmade ning oma riigi sotsiaalpartneritega, kooskõlastab oma tegevuse komisjoniga, eriti HERAga, et saavutada kooskõla liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavaga, mis on kooskõlas artikli 5 lõikes 3 osutatud juhtimise, suutlikkuse ja ressurssidega seotud korraga, sealhulgas seoses riiklike varude ladustamise nõuete ja liidu strateegiliste reservide haldamisega, ning teavitab komisjoni , tervisekriisinõukogu ja terviseohutuse komiteed viivitamata ka riikliku kava mis tahes olulisest läbivaatamisest.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Riiklikud ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavad sisaldavad juhtimiskorda ning teavet artikli 5 lõikes 3 osutatud suutlikkuse ja ressursside kohta.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandlus valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta	Aruandlus ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta

Muudatusettepanekud 94 ja 261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 2021. aasta novembri lõpuks ja seejärel iga kahe aasta järel aruande oma valmisoleku ja reageerimise kavandamise ja rakendamise kohta riiklikul tasandil.	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile ning asjaomastele liidu asutustele ja ametitele kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja seejärel iga kahe aasta järel ajakohastatud aruande oma ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise ja rakendamise kohta riiklikul tasandil ning vajaduse korral piirkondlikul ja piiriülesel tasandil .

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruanne sisaldab järgmist:	Aruanne on kokkuvõtlik, põhineb ühistel näitajatel, annab ülevaate liikmesriikides rakendatud meetmetest ning sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	riigi tasandil tervisesektori jaoks määratletud valmisoleku ja reageerimise kavandamise suutlikkuse nõuete kindlakstegemine ja rakendamise seis, millest on kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega WHO-le teada antud;

a)	riigi ja vajaduse korral piirkonna tasandil tervisesektori jaoks määratletud ennetuse valmisoleku ja reageerimise kavandamise suutlikkuse nõuete kindlakstegemine ja rakendamise seis, millest on kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega WHO-le teada antud;

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	meetmete või korra kirjeldus, mille eesmärk on tagada tervisesektori ja muude hädaolukorra puhul esmatähtsate sektorite koostalitlusvõime.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ab)	esmatähtsate teenuste ja toodete kättesaadavuse tagamiseks koostatud talitluspidevuse kavade, meetmete või korra kirjeldus;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	hädaolukordadeks valmisoleku elemendid , eelkõige:

b)	vajaduse korral ajakohastatud teave hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise elementide kohta , eelkõige:

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	juhtimine: sealhulgas riikide poliitilised strateegiad ja õigusaktid, mis hõlmavad hädaolukorraks valmisolekut; hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja selle lahendamise koordineerimismehhanismid;

juhtimine: sealhulgas riikide ja vajaduse korral piirkondade poliitilised strateegiad ja õigusaktid, mis hõlmavad hädaolukorra ennetamist ja selleks valmisolekut; hädaolukorra ennetamise , selleks valmisoleku, sellele reageerimise ja selle lahendamise koordineerimismehhanismid riigi ning vajaduse korral piirkonna ja piiriülesel tasandil ; pikaajalise tervishoiu järjepidevus;

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)

suutlikkus: sealhulgas riskide ja suutlikkuse hindamine, et määrata kindlaks hädaolukorraks valmisoleku prioriteedid; järelevalve ja varajane hoiatamine, teabehaldus; juurdepääs diagnostikateenustele hädaolukordades; esmased ja ohutud sootundlikud tervishoiu- ja hädaabiteenused; riskiteavitus; teadusuuringute arendamine ja hindamine, et teavitada hädaolukorraks valmisolekust ja seda kiirendada;

ii)

suutlikkus: sealhulgas riskide ja suutlikkuse hindamine, et määrata kindlaks hädaolukorraks valmisoleku prioriteedid; järelevalve ja varajane hoiatamine, teabehaldus; meditsiinitoodete tootmise suutlikkus; meditsiiniliste vastumeetmete, sealhulgas kõrgeima kvaliteediga isikukaitsevahendite varud; õiglane juurdepääs diagnostikateenustele ja -vahenditele ning meditsiinitoodetele hädaolukordades; teave, mis on oluline siseturu ja liidu meditsiinitoodete strateegiliste reservide seisukohast; õiglased ja kvaliteetsed esmased ja ohutud sootundlikud tervishoiu- ja hädaabiteenused , mille puhul võetakse arvesse suurema riskiga elanikkonnarühmade vajadusi ; sõeluuringute, diagnoosimise, seire ja ravi ning eelkõige elutähtsate pikaajaliste tervishoiuteenuste järjepidevus seoses muude haiguste ja seisunditega; riskiteavitus; teadusuuringute arendamine ja hindamine, et teavitada hädaolukorraks valmisolekust ja seda kiirendada;

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)	vahendid: sealhulgas rahalised vahendid hädaolukorraks valmisolekuks ja hädaolukorra lahendamise rahastamiseks; logistikamehhanismid ja olulised tervishoiutarbed ning hädaolukordadeks eraldatud, koolitatud ja varustatud personal; ning

iii)

vahendid: sealhulgas rahalised vahendid hädaolukorraks valmisolekuks ja hädaolukorra lahendamise rahastamiseks; logistikamehhanismid ja olulised tervishoiutarbed ; meetmed esmatähtsa pikaajalise tervishoiu järjepidevuse tagamiseks; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, mille jaoks on hädaolukordadeks eraldatud, koolitatud ja varustatud piisav personal; ning

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iiia)

strateegiline varu: iga liikmesriik esitab teabe artikli 2 lõikes 1 sätestatud ohtude ohjamiseks vajalike meditsiiniliste vastumeetmete ning muude oluliste ravimite ja esmatähtsate meditsiiniseadmete hulga ja kättesaadavuse ning nende hoidmise ja säilitamise suutlikkuse kohta. Suurema reageerimisvõime saavutamiseks toimub säilitamine suure asustustihedusega paikadele kõige lähemal asuvates ja kõige paremini juurdepääsetavates kohtades, seadmata ohtu kõnealuste toodete kättesaadavust kõrvalistes, maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavatele inimestele, ning need kohad vastavad teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele kooskõlas ravimite, meditsiiniseadmete (1b) ja muude meditsiiniliste vastumeetmete suhtes kohaldatavate normidega.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	konsulteerimine asjaomaste partneritega, mis on toimunud selle tagamiseks, et riskihindamisi, ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavasid ja rakendamist jagatakse ja toetatakse laiaulatuslikult ning kooskõlas kohaldatavate tööõigusaktide ja kollektiivlepingutega;

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cb)	rakendamisel avastatud puudujäägid ja kõik vajalikud meetmed, mida liikmesriigid võtavad, et parandada oma valmisolekut ja reageerimisvõimet.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aruanne sisaldab vajaduse korral piirkondadevahelise valmisoleku ja reageerimise elemente kooskõlas liidu ja riikide kavadega , hõlmates eelkõige naaberpiirkondade olemasolevat suutlikkust , vahendeid ja koordineerimismehhanisme .

Liikmesriikide puhul, millel on maismaapiir vähemalt ühe teise liikmesriigiga, sisaldab aruanne piiriüleseid, piirkondadevahelisi ja sektoritevahelisi ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavasid naaberpiirkondadega, sealhulgas kõigi punktides a, b ja c loetletud elementide koordineerimismehhanismid , tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate piiriülene koolitus ja parimate tavade jagamine ning patsientide meditsiinilise üleviimise koordineerimismehhanismid. Ravimite varumisega tegelevad liidu või riiklikud üksused teevad koostööd komisjoni ja liikmesriikidega, et anda aru kättesaadavatest varudest, mida võetakse arvesse nii liidu kui ka riikide valmisoleku ja reageerimise kavandamisel.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Aruanne sisaldab võimaluse korral ka teavet nakkushaiguste mõju kohta peamistele mittenakkuslikele haigustele.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Aruandele lisatakse uusim kättesaadav ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade versioon.

Muudatusettepanek 262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe terviseohutuse komiteele kättesaadavaks aruandes, mis koostatakse koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning muude asjaomaste liidu asutuste ja ametitega iga kahe aasta järel. Aruande koostamiseks hindab HERA kriisi korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavust, selliste vastumeetmete tootmise võimsust ja olemasolevaid varusid ning tarneahelate katkemise ohtu riikliku valmisoleku ja reageerimise kavandamise raames, võttes arvesse määrust (EL) …/… [ELT: palun sisestada Euroopa Ravimiametit käsitleva määruse number [ISC/2020/12532]] ja eriti selle artikleid XX [artiklite numbrid tuleb pärast vastuvõtmist kinnitada], mis puudutavad esmatähtsate ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete seiret ning nappuse leevendamist.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandes esitatud soovitused avaldatakse komisjoni veebisaidil .	Aruandes esitatud soovitused avaldatakse komisjoni ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus veebisaitidel .

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Valmisoleku ja reageerimise kavandamise auditeerimine	Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise auditeerimine

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teeb iga kolme aasta järel liikmesriikides auditeid, mille eesmärk on teha kindlaks riiklike kavade rakendamise seis ja nende kooskõla liidu kavaga. Selliseid auditeid tehakse koos asjaomaste liidu ametitega, et hinnata valmisoleku ja reageerimise kavandamist riikide tasandil seoses artikli 7 lõikes 1 osutatud teabega.

1. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teeb iga kahe aasta järel liikmesriikides auditeid, mille eesmärk on teha kindlaks riiklike kavade rakendamise seis ja nende kooskõla liidu kavaga. Selliseid auditeid tehakse näitajate kogumi põhjal koostöös asjaomaste liidu ametitega, et hinnata ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamist riikide tasandil seoses artikli 7 lõikes 1 osutatud teabega.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid esitavad tegevuskava, milles käsitletakse auditi käigus esitatud soovitusi ning vastavaid parandusmeetmeid ja vahe-eesmärke .	2. Kui auditi käigus tuvastatakse puudusi, esitab liikmesriik kuue kuu jooksul pärast järelduste saamist tegevuskava, milles käsitletakse auditi käigus esitatud soovitusi ning nähakse ette vastavad parandusmeetmed ja vahe-eesmärgid .

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui liikmesriik otsustab soovitust mitte järgida, põhjendab ta seda.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni aruanne valmisoleku kavandamise kohta	Komisjoni aruanne ennetuse ja valmisoleku kavandamise kohta

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 7 esitatud teabe ning artiklis 8 osutatud auditite tulemuste põhjal esitab komisjon 2022. aasta juuliks ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande valmisoleku ja reageerimise kavandamise seisu ja edusammude kohta liidu tasandil.	1. Liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 7 esitatud teabe ning artiklis 8 osutatud auditite tulemuste põhjal esitab komisjon 2022. aasta juuliks ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise seisu ja edusammude kohta liidu tasandil.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjoni aruanne sisaldab piiriülese valmisoleku ja reageerimise kavandamise seisu naaberpiirkondades.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande põhjal võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta.	2. Komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande põhjal võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Need soovitused võivad muu hulgas hõlmata minimaalseid ressursse, mis on vajalikud rahvatervisega seotud hädaolukordadele reageerimiseks, sealhulgas rahvaarv, ning need töötatakse välja heade tavade ja poliitika hindamise põhjal.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Valmisoleku ja reageerimise kavandamise koordineerimine terviseohutuse komitees	Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise koordineerimine terviseohutuse komitees

Muudatusettepanekud 119 ja 263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon ja liikmesriigid teevad üksteisega koostööd terviseohutuse komitees, et koordineerida oma jõupingutusi, mille eesmärk on arendada, tugevdada ja säilitada oma suutlikkust tõsiste piiriüleste terviseohtude seire, nende eest varajase hoiatamise, nende hindamise ja neile reageerimise alal.	1. Komisjon , asjaomased liidu asutused ja ametid, sealhulgas HERA, ning liikmesriigid teevad üksteisega koostööd terviseohutuse komitees, et koordineerida oma jõupingutusi, mille eesmärk on arendada, tugevdada ja säilitada oma suutlikkust tõsiste piiriüleste terviseohtude seire , ennetuse , nende eest varajase hoiatamise, nende hindamise ja neile reageerimise alal.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	vahetada häid tavasid ja kogemusi valmisoleku ja reageerimise kavandamise valdkonnas;

a)	vahetada häid tavasid ja kogemusi ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise valdkonnas;

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 –– lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	edendada riikliku valmisoleku kavandamise koostalitlusvõimet ning valmisoleku ja reageerimise kavandamise sektoritevahelist mõõdet liidu tasandil;

b)	edendada riikliku valmisoleku kavandamise koostalitlusvõimet ning ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise sektoritevahelist mõõdet liidu tasandil;

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)	jälgida edusamme, teha kindlaks lüngad ja meetmed valmisoleku ja reageerimise kavandamise tugevdamiseks, sealhulgas teadusuuringute valdkonnas, riiklikul ja liidu tasandil.

e)	jälgida edusamme, teha kindlaks lüngad ja meetmed ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise tugevdamiseks, sealhulgas teadusuuringute valdkonnas , piirkondlikul , riiklikul ja liidu tasandil.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Komisjon ja liikmesriigid peavad vajaduse korral dialoogi sidusrühmadega, sealhulgas tervishoiu- ja hooldustöötajate organisatsioonidega, tööstussektori ja tarneahela sidusrühmadega ning patsientide ja tarbijate organisatsioonidega. See dialoog hõlmab korrapärast teabevahetust ametiasutuste, tööstussektori ja ravimite tarneahela asjaomaste osaliste vahel, et teha kindlaks eeldatavad tarnepiirangud eesmärgiga võimaldada paremat koordineerimist, koostoime arendamist ja asjakohast reageerimist;

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib korraldada liikmesriikide tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele koolitusi, sealhulgas selliseid , milles käsitletakse rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohast valmisolekualast suutlikkust.

1. Komisjon võib korraldada liidu asjaomaste ametite toetusel ja tihedas koostöös meditsiinitöötajate ühenduste ja patsiendiorganisatsioonidega liikmesriikide tervishoiutöötajatele, sotsiaalteenistuste töötajatele ja rahvatervisetöötajatele koolitusi, eriti tervisühtsusealaseid interdistsiplinaarseid koolitusi, sealhulgas koolitused , milles käsitletakse rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohast valmisolekualast suutlikkust.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon korraldab koolitusi koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	Komisjon korraldab koolitusi koostöös asjaomaste või potentsiaalselt asjaomaste liikmesriikidega ja võimaluse korral Maailma Terviseorganisatsiooniga kooskõlastades, et vältida tegevuste kattumist, sealhulgas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohane valmisolek .

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Piiriülestes piirkondades edendatakse tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate ühist piiriülest koolitust ja parimate tavade jagamist ning riikide tervishoiusüsteemide tundmine on kohustuslik.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon kasutab täielikult ära kaugõppe võimalused, et suurendada koolitatavate arvu.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud koolitustegevuse eesmärk on anda kõnealuses lõikes osutatud töötajatele teadmised ja oskused, mis on vajalikud eelkõige artiklis 6 osutatud riiklike valmisolekukavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, võtta meetmeid kriisiks valmisoleku ja järelevalve suutlikkuse tugevdamiseks, sealhulgas digitaalsete vahendite kasutamine.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud koolitustel võib võimaldada osaleda kolmandate riikide pädevate asutuste töötajatel ning neid võib korraldada väljaspool liitu.	3. Lõikes 1 osutatud koolitustel võib võimaldada osaleda kolmandate riikide pädevate asutuste töötajatel ning neid võib korraldada väljaspool liitu , tehes seda võimaluse korral Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus sellealase tegevusega kooskõlastatult .

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega toetada tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate vahetusprogrammide korraldamist kahe või enama liikmesriigi vahel ning töötajate ajutist lähetamist ühest liikmesriigist teise.	5. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega toetada tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate vahetusprogrammide korraldamist kahe või enama liikmesriigi vahel ning töötajate ajutist lähetamist ühest liikmesriigist teise. Kõnealuste programmide korraldamisel võetakse arvesse iga liikmesriigi kutseorganisatsioonide panust.

Muudatusettepanekud 131 ja 264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon ja kõik liikmesriigid , kes seda soovivad, võivad osaleda ühises hankemenetluses, mis viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (29) artikli 165 lõikele 2, et osta ette meditsiinilisi vastumeetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu.	1. Komisjon , eriti HERA, ja kõik liikmesriigid võivad osaleda lepinguosalisena ühises hankemenetluses, mis viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (29) artikli 165 lõikele 2, et osta mõistliku aja jooksul ette meditsiinilisi vastumeetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	ühises hankemenetluses võivad vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2 osaleda kõik liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid ja liidu kandidaatriigid;

a)	ühises hankemenetluses võivad vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2 osaleda kõik liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, liidu kandidaatriigid ning Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik ;

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	ühishankes osalevad liikmesriigid, EFTA riigid ja liidu kandidaatriigid hangivad kõnealuse meditsiinilise vastumeetme nimetatud menetluse, mitte muude kanalite kaudu, ning ei pea selle toote üle paralleelseid läbirääkimisi;

ühishankes osalevad riigid hangivad kõnealuse meditsiinilise vastumeetme nimetatud menetluse, mitte muude kanalite kaudu, ning ei pea selle toote üle paralleelseid läbirääkimisi sellest hetkest peale. Riigid, kes alustavad paralleelseid läbirääkimisi sellest hetkest peale, jäetakse osalevate riikide rühmast välja, olenemata sellest, kas need protsessid on jõudnud allkirjastamise etappi ;

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)

ühishankes määratakse kindlaks protsessi selged menetlusetapid, kohaldamisala, hanke tingimused ja tähtajad ning nõutakse, et kõik osalised järgiksid ja täidaksid selgeid kohustusi, sealhulgas tootjad, kes tarnivad kokkulepitud tootekogused, ja ametiasutused, kes ostavad kokkulepitud reservkogused. Iga osaleva riigi tellitavad ja talle tarnitavad täpsed kogused ning nende kohustuste üksikasjad avalikustatakse.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cb)	kogu ühishanketegevuse ja sellega seotud ostulepingute puhul tagatakse suur läbipaistvus. Euroopa Kontrollikojal on täielik juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele, et tagada iga-aastane täpne kontroll allkirjastatud lepingute ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute üle;

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cc)	ühishanke kasutamise korral võetakse lepingu sõlmimisel lisaks maksumusele arvesse ka kvaliteedikriteeriume. Nende kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta näiteks tootja suutlikkust tagada varustuskindlus ka tervishoiukriisi olukorras.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cd)	ühishange korraldatakse viisil, mis aitab suurendada osalevate riikide ostujõudu, parandada tõsiste piiriüleste terviseohtude puhul kasutatavate meditsiiniliste vastumeetmete varustuskindlust ja tagada nende võrdne kättesaadavus;

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)

kui ühishange viiakse läbi vastavalt nõukogu määruse (mis käsitleb meetmete raamistikku kriisi korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisega seotud hädaolukorras liidu tasandil (ISC/2020/12524)) artiklile 7, on komisjonil õigus nõuda selliste vastumeetmete juurde kuuluva intellektuaalomandi ja oskusteabe litsentsimist õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kui ettevõtja loobub arendustööst või ei suuda tagada selliste vastumeetmete piisavat ja õigeaegset tarnet sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt. Selle õiguse kasutamisega seotud lisatingimused ja -menetlused võib sätestada ettevõtjatega sõlmitavates erilepingutes;

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

eb)

avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks teeb komisjon nõukogu määruse (mis käsitleb meetmete raamistikku kriisi korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisega seotud hädaolukorras liidu tasandil [ISC/2020/12524]) artikli 7 kohaste ühishangete läbiviimisel õigeaegselt avalikkusele kättesaadavaks ettevõtjatega sõlmitud lepingud ja kokkulepped, milles on sätestatud vähemalt järgmine:

i)	kauba või teenuse tarnegraafik;

ii)	kohustused ja hüvitised;

iii)	vajaduse korral tootmiskohtade arv.

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega koordineerimise ja teabevahetuse üksuste vahel, kes korraldavad mis tahes tegevust, sealhulgas, kuid mitte ainult, ühiseid hankemenetlusi , meditsiiniliste vastumeetmete varumist ja annetamist liidu tasandil kehtestatud eri mehhanismide alusel, eelkõige:

3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega koordineerimise ja teabevahetuse üksuste vahel, kes korraldavad mis tahes tegevust ja osalevad selles , sealhulgas, kuid mitte ainult, ühised hankemenetlused, arendus , hoidmine rajatistes, mis vastavad meditsiiniliste vastumeetmete säilitamise konkreetsetele õiguslikele nõuetele ja on võimalikult lähedal kõige suurema asustustihedusega keskustele ja on neile kättesaadavad, seadmata ohtu kõnealuste toodete kättesaadavust kõrvalistes, maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavatele inimestele, samuti madala ja keskmise sissetulekuga riikidele meditsiiniliste vastumeetmete jaotamine ja annetamine liidu tasandil kehtestatud eri mehhanismide alusel, eelkõige:

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	varu loomine otsuse nr 1313/2013/EL artiklis 12 osutatud rescEU alusel;

a)	varu loomine otsuse nr 1313/2013/EL artiklis 23 osutatud rescEU alusel;

Muudatusettepanekud 140 ja 267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)	muud vahendid, mis toetavad biomeditsiinialast teadus- ja arendustegevust liidu tasandil, et suurendada suutlikkust ja valmisolekut reageerida piiriülestele ohtudele ja hädaolukordadele.

muud programmid ja vahendid, mis toetavad biomeditsiinialast teadus- ja arendustegevust liidu tasandil, et suurendada suutlikkust ja valmisolekut reageerida piiriülestele ohtudele ja hädaolukordadele , näiteks nõukogu määrus, mis käsitleb meetmete raamistikku kriisi korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete tagamiseks rahvatervisega seotud hädaolukorras liidu tasandil [ISC/2020/12524] .

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Osalevad riigid tagavad hangitud meditsiiniliste vastumeetmete piisava varumise ja jaotamise. Varumise ja jaotamise peamised üksikasjad ja kirjeldus sätestatakse riiklikes kavades.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Läbipaistvuse põhimõtte kohaselt teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke üle peetavatest läbirääkimistest.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Euroopa Parlament jätab endale õiguse igal ajal kontrollida kehtivaid konfidentsiaalsusnõudeid järgides kõigi käesoleva artikli kohaste menetluste käigus sõlmitud lepingute tsenseerimata sisu.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3d. Komisjon ja liikmesriigid annavad tarbijatele ajakohast, kättesaadavat ja selget teavet nende õiguste ja kohustuste kohta seoses ühiselt hangitud meditsiiniliste vastumeetmetega, sealhulgas üksikasjad vastutuse kohta kahju eest, õiguskaitse kättesaadavuse ja tarbijate esindamise kohta.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3e. Kui piiriüleste terviseohtude korral ei korraldata meditsiiniliste vastumeetmete ühishanget, julgustab komisjon liikmesriike vahetama teavet meditsiiniliste vastumeetmete hinnakujunduse ja tarnekuupäevade kohta.

Muudatusettepanekud 146 ja 268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud nakkushaiguste ja nendega seotud tervise eriküsimuste epidemioloogilise järelevalve võrgustik tagab pideva teabevahetuse komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja riigi tasandil epidemioloogilise järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste vahel.	1. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud nakkushaiguste , sealhulgas zoonootiliste nakkushaiguste, ja nendega seotud tervise eriküsimuste epidemioloogilise järelevalve võrgustik tagab pideva teabevahetuse komisjoni , eelkõige HERA , Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja riigi tasandil epidemioloogilise järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste vahel.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	jälgida nakkushaiguste mõju muude haiguste ja haigusseisundite sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse järjepidevusele;

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb)	jälgida nakkushaiguste mõju vaimsele tervisele.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)	määratleda haiguse edasikandumise riskitegurid ja ohustatud elanikkonnarühmad , kes vajavad sihipäraseid ennetusmeetmeid;

d)	määratleda ja jälgida haiguse edasikandumise riskitegureid ja ohustatud elanikkonnarühmi , kes vajavad sihipäraseid ennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)	aidata hinnata nakkushaiguste koormust elanikkonnale, kasutades selliseid andmeid nagu haiguse levimus, tüsistused, haiglaravile paigutamine ja suremus ;

aidata hinnata nakkushaiguste koormust tervishoiusüsteemile ja hooldusele ning elanikkonnale, kasutades selliseid andmeid nagu haiguse levimus, tüsistused, haiglaravile paigutamine , suremus, mõju vaimsele tervisele, muude haiguste ja haigusseisundite sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse edasilükkamine ning mõju ühiskonnale ja majandusele ;

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)

tuvastada kõik puudused üleilmses tarneahelas, mis on seotud nakkushaiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja järelraviks vajalike meditsiiniliste vastumeetmete tootmise ja valmistamisega, ning kavandada selliste puuduste leevendamist. Muud mehhanismid, nagu liidu ekspordikontrolli mehhanism, regulatiivne paindlikkus, koostöölepingud, äriühingute vahelised kohustuslikud või vabatahtlikud litsentsilepingud, võivad võimaldada liidul hõlbustada oma kodanike ja elanike, samuti idapartnerluse riikide ning madala ja keskmise sissetulekuga riikide elanike juurdepääsu vastumeetmetele.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	teave haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja järelraviks vajalike meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavuse kohta.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Punktis a osutatud liikmesriikide edastatud teave esitatakse vähemalt NUTS II tasandil Euroopa seiresüsteemile (TESSy) või muule platvormile, mis määratakse aegsasti kindlaks kooskõlas artikliga 9.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus toetab liikmesriike, et tagada andmete kogumine ja jagamine tervisekriisi ajal ning artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise seire võrgustiku integreeritud toimimine. Vajaduse korral teeb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus oma eksperditeadmised selles valdkonnas kättesaadavaks ka kolmandatele riikidele.

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Komisjon kehtestab ja ajakohastab rakendusaktidega järgmist:	9. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada ja ajakohastada järgmist:

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	epidemioloogilise järelevalve võrgustiku töökord, mis töötatakse välja vastavalt määruse (EL) …/… [ELT: palun sisestada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust käsitleva määruse number [ISC/2020/12527] artiklile 5.

välja jäetud

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a. Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomuliste ja erandlike põhjustega, mis on seotud tõsise või enneolematu piiriülese terviseohu või selle kiire levikuga liikmesriikide vahel, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 28a sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9b. Komisjon kehtestab rakendusaktidega välja töötatud epidemioloogilise järelevalve võrgustiku toimimise korra ja ajakohastab seda vastavalt määruse (EL)…/… [ELT: palun sisestada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse määruse [ISC/2020/12527] number] artiklile 5.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tõsise piiriülese terviseohu tõsiduse või uudsuse või selle liikmesriikide vahel levimise kiirusega, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et kehtestada juhtumimääratlused, menetlused ja näitajad järelevalve teostamiseks liikmesriikides artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud ohu korral. Eespool nimetatud näitajatega toetatakse ka diagnoosimis-, ennetus- ja ravisuutlikkuse hindamist.

10. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tõsise piiriülese terviseohu tõsiduse või uudsuse või selle liikmesriikide vahel levimise kiirusega, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et kehtestada menetlused järelevalve teostamiseks liikmesriikides artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud ohu korral.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus tagab sellise digiplatvormi edasiarendamise , mille kaudu andmeid hallatakse ja automaatselt vahetatakse, et luua integreeritud ja koostalitlusvõimelised järelevalvesüsteemid, mis võimaldavad vajaduse korral reaalajas järelevalvet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje toetamiseks.

1. Teinud andmekaitsealase mõjuhinnangu ning leevendanud ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, tagab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus sellise digiplatvormi pideva arendamise , mille kaudu andmeid hallatakse ja automaatselt vahetatakse, et luua integreeritud ja koostalitlusvõimelised järelevalvesüsteemid, mis võimaldavad vajaduse korral reaalajas järelevalvet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje toetamiseks. Keskus tagab inimeste järelevalve digiplatvormide üle ja võtab erimeetmeid, et minimeerida riske, mis võivad tuleneda eri allikatest pärit erapoolikute või mittetäielike andmete edastamisest, ning kehtestama andmete kvaliteedi läbivaatamise korra. Digiplatvorme ja rakendusi, mis toetavad epidemioloogilist järelevalvet liidu ja liikmesriikide tasandil, rakendatakse kooskõlas lõimitud andmekaitse põhimõttega vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 27 lõikele 1.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	järelevalve- ja laboriandmete automaatset kogumist, elektrooniliste terviseandmete kasutamist, meediaseiret ning tehisintellekti kasutamist andmete valideerimiseks, analüüsimiseks ja automatiseeritud aruandluseks;

järelevalve- ja laboriandmete automaatset kogumist, eelnevalt kindlaks määratud ja lubatud elektroonilistest terviseandmetest ja terviseandmebaasidest pärit asjakohaste terviseandmete kasutamist, meediaseiret ning tehisintellekti kasutamist andmete valideerimiseks, analüüsimiseks ja statistiliseks aruandluseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 22 ;

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	teavet, andmeid ja dokumente elektrooniliselt töödelda ja vahetada.

b)	teavet, andmeid ja dokumente elektrooniliselt töödelda ja vahetada , võttes arvesse liidu isikuandmete kaitse alaseid õigusakte .

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	võimaldada automaatset teavitamist varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis, kui nakkushaigused ületavad hoiatuskünnist, nagu on osutatud artikli 13 lõike 2 punktis a. Teate kinnitab pädev tervishoiuasutus.

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et ühtsesse järelevalvesüsteemi sisestatakse korrapäraselt digiplatvormi kaudu edastatavat ja vahetatavat õigeaegset ja täielikku teavet, andmeid ja dokumente.	3. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et ühtsesse järelevalvesüsteemi sisestatakse korrapäraselt digiplatvormi kaudu edastatavat ja vahetatavat õigeaegset, täielikku ja täpset teavet, andmeid ja dokumente. Liikmesriigid edendavad liikmesriikide ja liidu järelevalvesüsteemi vahelise protsessi automatiseerimist.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Epidemioloogilistel eesmärkidel on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel ka juurdepääs asjakohastele terviseandmetele, millele on juurdepääs või mis on tehtud kättesaadavaks digitaristute kaudu, mis võimaldavad terviseandmete kasutamist teadusuuringute, poliitikakujundamise ja regulatiivsetel eesmärkidel.

5. Epidemioloogilise järelevalve eesmärkidel on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel ka juurdepääs asjakohastele terviseandmetele, millele on juurdepääs või mis on tehtud kättesaadavaks digitaristute kaudu, mis võimaldavad terviseandmete kasutamist teadusuuringute, poliitikakujundamise ja regulatiivsetel eesmärkidel. Juurdepääs terviseandmetele peab olema proportsionaalne konkreetsete eesmärkidega, mille Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on eelnevalt kindlaks määranud.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon võtab järelevalveplatvormi toimimiseks vastu rakendusaktid , milles sätestatakse:	6. Komisjon võtab pärast määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikes 2 sätestatud konsulteerimismenetluse läbiviimist kooskõlas artikliga 28 vastu järelevalveplatvormi toimimist käsitlevad delegeeritud õigusaktid , milles sätestatakse

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	platvormi tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad elektroonilist andmevahetusmehhanismi andmete vahetuseks olemasolevate riiklike süsteemidega, kohaldatavate standardite kindlaksmääramist, sõnumistruktuuride määratlemist, andmesõnastikke ning protokollide ja menetluste vahetamist;

a)	platvormi tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad elektroonilist andmevahetusmehhanismi andmete vahetuseks olemasolevate rahvusvaheliste ja riiklike süsteemidega, kohaldatavate standardite kindlaksmääramist, sõnumistruktuuride määratlemist, andmesõnastikke ning protokollide ja menetluste vahetamist;

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	erandolukorras tegutsemise kord juhuks, kui mõni platvormi osa ei ole töökorras;

c)	erandolukorras tegutsemise kord ja andmete varundamise tagamine juhuks, kui mõni platvormi osa ei ole töökorras;

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)	millal ja millistel tingimustel võib asjaomastele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele võimaldada osalist juurdepääsu platvormi osadele ning sellise juurdepääsu võimaldamise praktiline kord;

d)	millal ja millistel tingimustel võib asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele võimaldada osalist juurdepääsu platvormi osadele ning sellise juurdepääsu võimaldamise praktiline kord täielikus kooskõlas määrustega (EL) 2018/1725 ja (EL) 2016/679 ning direktiiviga (EL) 2016/680 ;

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	andmete säilitamise, töötlemise ja analüüsimise taristu standardimise tagamine.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Digiplatvorme ja rakendusi, mis toetavad epidemioloogilist järelevalvet liidu ja liikmesriikide tasandil, rakendatakse kooskõlas lõimitud andmekaitse põhimõttega vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 27 lõikele 1.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahvatervise valdkonnas või käesoleva määruse või artiklis 6 osutatud riiklike kavade rakendamiseks olulistes rahvatervise erivaldkondades võib komisjon rakendusaktidega määrata ELi referentlaborid, et toetada riiklikke referentlaboreid heade tavade edendamisel ning diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamise ühtlustamisel liikmesriikide vabatahtlikkuse alusel ühtse järelevalve eesmärgil, haigustest teatamisel ja nendest aru andmisel liikmesriikide poolt.

1. Rahvatervise valdkonnas või käesoleva määruse või artiklis 6 osutatud riiklike kavade rakendamiseks olulistes rahvatervise erivaldkondades võib komisjon rakendusaktidega määrata ELi referentlaborid, et toetada riiklikke referentlaboreid heade tavade edendamisel ning diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamise ühtlustamisel liikmesriikides ühtse järelevalve eesmärgil, haigustest teatamisel ja nendest aru andmisel liikmesriikide poolt.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)	seire, hoiatamine ja toetus haiguspuhangutele reageerimisel ning

f)	seire, hoiatamine ja toetus haiguspuhangutele reageerimisel , eelkõige uute haigusetekitajate puhul, ning

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. ELi referentlaborite võrgustikku käitab ja koordineerib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus.	3. ELi referentlaborite võrgustikku käitab ja koordineerib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koostöös WHO laborite võrgustikuga, et hoida ära tegevuse dubleerimist. Võrgustiku juhtimisstruktuur hõlmab koostööd ja koordineerimist olemasolevate riiklike ja piirkondlike referentlaborite ja võrgustikega .

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Lõikes 1 osutatud laborid aitavad kaasa heade tavade jagamisele ja artiklis 13 osutatud epidemioloogilise järelevalve parandamisele.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 sätestatud määramistel järgitakse avalikku valikumenetlust, määramised on ajaliselt piiratud ja nende kestus on vähemalt viis aastat ning need vaadatakse korrapäraselt läbi. Komisjon konsulteerib liikmesriikide ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, et täpsustada volitusi ja määramisprotsessi kriteeriume. Määramisega kehtestatakse määratud laborite kohustused ja ülesanded. Määrata võib ka laborikonsortsiume.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses nende ülesannete täitmisega ELi referentlaboritena;

tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses nende ülesannete täitmisega ELi referentlaboritena . Erilist tähelepanu pööratakse patenditud katsetele ja meetoditele, mis võivad kuuluda laboratooriumidele ;

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Euroopa seiresüsteemi (TESSy) kasutatakse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis iii ning artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud tõsise piiriülese terviseohu ad hoc seireks.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab rakendusaktidega vajaduse korral vastu haigusjuhtude määratlused , mida kasutatakse ad hoc seireks, et tagada kogutavate andmete võrreldavus ja ühitatavus liidu tasandil.	Komisjon võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 28 vastu delegeeritud õigusaktid haigusjuhtude määratlustega , mida kasutatakse ad hoc seireks, et tagada kogutavate andmete võrreldavus ja ühitatavus liidu tasandil.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu , mis on seotud tõsise piiriülese terviseohu raskusastme või liikmesriikide vahel levimise kiirusega , võib komisjon esimeses lõigus osutatud haigusjuhtude määratlusi vastu võtta või ajakohastada viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud menetlusega .	Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomuliste ja erandlike põhjustega , mis on seotud tõsise või uudse piiriülese terviseohu või selle kiire levikuga liikmesriikide vahel , kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 28a sätestatud menetlust .

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Süsteemiga luuakse alaline teabevahetuskanal komisjoni ja pädevate asutuste vahel, kes vastutavad riigi tasandil valmisoleku, varajase hoiatamise ja reageerimise, hoiatusteadete edastamise, rahvaterviseriskide hindamise ja rahvatervise kaitseks vajalike meetmete kindlaksmääramise eest.	1. Süsteemiga luuakse alaline teabevahetuskanal komisjoni , Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja pädevate asutuste vahel, kes vastutavad riigi tasandil valmisoleku, varajase hoiatamise ja reageerimise, hoiatusteadete edastamise, rahvaterviseriskide hindamise ja rahvatervise kaitseks vajalike meetmete kindlaksmääramise eest.

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi haldamine ja kasutamine võib teatavatel juhtudel hõlmata isikuandmete vahetamist, kui asjakohastes õigusaktides on nii sätestatud. See hõlmab järgmist:	Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi haldamine ja operatiivne kasutamine võib teatavatel juhtudel hõlmata isikuandmete vahetamist, kui asjakohastes õigusaktides on nii sätestatud. See hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ajakohastab pidevalt varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, et võimaldada kasutada kaasaegset tehnoloogiat, nagu digitaalsed mobiilirakendused, tehisintellekti mudelid, satelliitsidet toetavad rakendused või muud kontaktide automaatse jälgimise tehnoloogiad, mis tuginevad liikmesriikides või liidus kontaktide jälgimiseks välja töötatud tehnoloogiale ja mida kasutatakse üksnes pandeemia vastu võitlemiseks ning mis on osutunud piisavaks, vajalikuks ja proportsionaalseks ning mis on täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ .

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Andmete kvaliteedi ja järjepidevuse tagamiseks rakendab varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem koos liikmesriikidega töökindlad, täpsed ja koostalitlusvõimelised andmeprotsessid. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koordineerib liikmesriikidega kõiki selliseid andmevahetusprotsesse alates nõutava teabe hindamisest, edastamisest ja kogumisest kuni andmete tegeliku kasutamise ja tõlgendamiseni, tagades komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning riiklike ja piirkondlike pädevate asutuste tiheda koostöö.

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus arendab ja täiustab varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi, et suurendada teabe kogumise ja analüüsimise automatiseerimist, ajakohastada teadete kategoriseerimist ja vähendada avatud tekstiedastust, vähendada halduskoormust ja parandada teadete standardimist.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi täiustatakse, et vähendada bürokraatiat ja teavitamise dubleerimist. Süsteem võimaldab riigi pädevatel asutustel teatada WHO-le sündmustest, mis vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artiklile 6 võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, ja lisada selle teabe varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, et see edastaks automaatse hoiatusteate.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu teabevahetuse korra, sh isikuandmete vahetamiseks liidu muude varajase hoiatamise süsteemidega, et kindlustada süsteemi asjakohane toimimine ning vältida tegevuse kattumist või vastuollu minemist olemas olevate struktuuride ja mehhanismidega, mille eesmärk on tagada valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks, korraldada nende seiret, hoiatada neist varakult ja takistada nende levikut.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu teabevahetuse korra, sh isikuandmete vahetamiseks muude liidu ja rahvusvaheliste varajase hoiatamise süsteemidega, et kindlustada süsteemi asjakohane toimimine ning vältida tegevuse kattumist või vastuollu minemist olemas olevate struktuuride ja mehhanismidega, mille eesmärk on tagada valmisolek tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks, korraldada nende seiret, hoiatada neist varakult ja takistada nende levikut.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem peab suutma automaatselt koguda teavet muudest olulistest andmebaasidest, näiteks keskkonna-, kliima-, niisutus- ja muudest tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud andmebaasidest, mis võib hõlbustada võimalike terviseohtude mõistmist ja nende võimaliku ohu vähendamist.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui riiklikud pädevad asutused teatavad WHO-le sündmustest, mis vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artiklile 6 võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, peavad nad hiljemalt samal ajal edastama hoiatusteate varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis, tingimusel et asjaomane oht kuulub käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud ohtude hulka.

2. Kui riiklikud pädevad asutused teatavad WHO-le sündmustest, mis vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artiklile 6 võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, nagu osutatud artikli 18 lõike 2 punktis b, edastatakse samal ajal hoiatusteade varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis, tingimusel et asjaomane oht kuulub käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud ohtude hulka.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)	rahvaterviseriskid,

f)	rahvaterviseriskid, eelkõige riskirühmade puhul, sealhulgas võimaluse korral nende mõju peamistele mittenakkuslikele haigustele;

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)	muud kui rahvatervisealased meetmed,

h)	valdkondadeülesed meetmed, mis on muud kui rahvatervisealased meetmed;

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	olemasolevad ja potentsiaalsed tootmiskohad, mille ainus eesmärk on võimaldada liidul kaardistada kogu liidu strateegilist tootmisvõimsust;

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j)	piiriülese hädaabi taotlemine ja pakkumine,

j)	piiriülese hädaabi taotlemine ja pakkumine, näiteks patsientide üleviimine meditsiinilistel põhjustel või tervishoiutöötajate lähetamine ühest liikmesriigist teise, eelkõige naaberpiirkondade piiriülestel aladel;

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriik ajakohastab lõikes 3 osutatud teavet, kui saadakse uusi andmeid.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 19 kohaselt on esitatud hoiatusteade, teeb komisjon, kui see on vajalik reageerimise koordineerimiseks liidu tasandil, ning artiklis 21 osutatud terviseohutuse komitee taotlusel või omal algatusel riiklikele pädevatele asutustele ja terviseohutuse komiteele varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks riskihinnangu võimalike rahvaterviseriskide tõsiduse, sealhulgas võimalike rahvatervisealaste meetmete kohta. Riskihindamist teevad järgmised asutused:

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-a)

HERA vastavalt komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsuse artikli 2 lõike 2 punktile a. HERA teeb hindamise nii, et oleks võimalik võtta vastu otsus hädaolukorra raamistiku aktiveerimise kohta, nagu on sätestatud nõukogu määruse (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras) artiklis 3, ning selle kohta, milliste kõnealuse määruse artiklites 5–11 ja artiklis 13 sätestatud meetmete võtmine on asjakohane;

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kooskõlas määruse (EL)…/… [ELT: Palun sisestada ECDCi määruse number [ISC/2020/12527]] artikliga 8a, kui tegemist on artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud ohuga, mis tuleneb järgmistest inimpäritoluga ainetest: veri, elundid, koed ja rakud, mis võivad olla potentsiaalselt nakkusohtlikud, või artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud ohuga ja/või

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kooskõlas määruse (EL)…/… [ELT: Palun sisestada ECDC määruse number [ISC/2020/12527]] artikliga 8a, kui tegemist on artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud ohuga, mis tuleneb järgmistest inimpäritoluga ainetest: näiteks veri, elundid, koed ja rakud, mis võivad olla potentsiaalselt nakkusohtlikud, või artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud ohuga ja/või

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	Euroopa Ravimiamet (EMA) vastavalt määruse (EL) 2021/… artiklile 1 [sisestada läbivaadatud EMA määruse 2020/0321(COD)] number, juhul kui oht on seotud defektse meditsiinitootega või kui oht muutub tõsisemaks inimtervishoius kasutatavate ravimite või meditsiiniseadmete nappuse tõttu; ja/või

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	ravimite varude kogumisega tegelevad liidu või riiklikud üksused.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Oma pädevusala piires riskihindamist teostava asutuse või ameti taotlusel esitavad lõikes 1 osutatud asutused ja ametid põhjendamatu viivituseta kogu nende käsutuses oleva asjakohase teabe , andmed ja ekspertteadmised . Riskihindamist tehes määratakse asutus või organ juhtivaks asutuseks vastavalt allpool toodud lõikele 3. Asutus või organ tagab, et ta võtab teadmiseks lõikes 1 osutatud muudelt asutustelt või organitelt saadud teabe või ekspertteadmised.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui vajalik riskihindamine on täielikult või osaliselt väljaspool lõikes 1 osutatud asutuste pädevusala ning seda peetakse liidu tasandil reageerimise koordineerimiseks vajalikuks, koostab komisjon riskihinnangu terviseohutuse komitee taotlusel või omal algatusel ad hoc. Kui vajalik riskihindamine kuulub mitme lõikes 1 osutatud asutuse pädevusse, määrab komisjon juhtiva asutuse, kes vastutab riskihindamise läbiviimise eest koostöös teiste asjaomaste asutustega, ning määrab tähtaja, mille jooksul kõnealune asutus peab hinnangu esitama.

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb riskihinnangu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ja, vajaduse korral, seotud hoiatussüsteemide kaudu viivitamata kättesaadavaks riiklikele pädevatele asutustele. Kui riskihinnang avalikustatakse, saavad riiklikud pädevad asutused selle enne avaldamist.	Komisjon teeb riskihinnangu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ja, vajaduse korral, seotud hoiatussüsteemide kaudu viivitamata kättesaadavaks riiklikele pädevatele asutustele. Kui riskihinnang avalikustatakse, saavad riiklikud pädevad asutused selle enne avaldamist riskihinnangu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kaudu .

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riskihinnangus võetakse arvesse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra korral muude üksuste, eelkõige WHO poolt esitatud asjakohast teavet, kui see on kättesaadav.	Riskihinnangus võetakse arvesse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra korral rahvatervise ekspertide ja muude üksuste, eelkõige WHO poolt esitatud asjakohast teavet, kui see on kättesaadav.

Muudatusettepanek 270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 19 kohaselt esitatud hoiatusteate või komisjoni või liikmesriigi taotluse korral ning tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas artiklis 19 osutatud teabele ja artiklis 20 osutatud riskihinnangutele, koordineerivad liikmesriigid terviseohutuse komitee raames ja koostöös komisjoniga	1. Artikli 19 kohaselt esitatud hoiatusteate või komisjoni või liikmesriigi taotluse korral ning tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas artiklis 19 osutatud teabele ja artiklis 20 osutatud riskihinnangutele, koordineerivad liikmesriigid terviseohutuse komitee raames ja koostöös komisjoniga , eelkõige HERAga,

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist vastavalt liikmesriigi vajadustele ja oludele, et anda liidus üldsusele ja tervishoiutöötajatele kooskõlastatud ja koordineeritud teavet;

b)	riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist vastavalt liikmesriigi vajadustele ja oludele, et anda liidus üldsusele , tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele kooskõlastatud ja koordineeritud teavet;

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	arvamuste ja suuniste vastuvõtmist, sealhulgas liikmesriikidele suunatud konkreetsete reageerimismeetmete kohta tõsise piiriülese terviseohu ennetamiseks ja ohjamiseks.

c)	arvamuste ja suuniste vastuvõtmist, sealhulgas liikmesriikidele suunatud konkreetsete reageerimismeetmete kohta tõsise piiriülese terviseohu ennetamiseks ja ohjamiseks , sealhulgas reageerimismeetmete koordineerimine .

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	riikide reisipiiranguid ja muid piiriüleseid liikumis- ja kogunemispiiranguid, samuti karantiininõudeid ja järelevalvet karantiini üle pärast piiriülest reisimist.

Muudatusettepanek ud 207 ja 271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik kavatseb vastu võtta rahvatervisealased meetmed, et võidelda tõsise piiriülese terviseohu vastu, teavitab ta teisi liikmesriike ja komisjoni ning konsulteerib nendega enne nende meetmete vastuvõtmist meetmete laadi, otstarbe ja ulatuse küsimuses, välja arvatud juhul, kui rahvatervise kaitsmise vajadus on nii kiireloomuline, et meetmed on vaja kehtestada viivitamatult.

2. Kui liikmesriik kavatseb vastu võtta rahvatervisealased meetmed, et võidelda tõsise piiriülese terviseohu vastu, teavitab ta teisi , eriti naaberpiirkondade liikmesriike, komisjoni , eelkõige HERA-t, tervisekriisinõukogu ja terviseohutuse komiteed ning konsulteerib ja koordineerib nendega enne nende meetmete vastuvõtmist või lõpetamist meetmete laadi, otstarbe ja ulatuse küsimuses, välja arvatud juhul, kui rahvatervise kaitsmise vajadus on nii kiireloomuline, et meetmed on vaja kehtestada viivitamatult.

Muudatusettepanekud 208 ja 272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriik peab tõsise piiriülese terviseohu ilmnemise või taastekkimise tõttu kiirkorras vastu võtma rahvatervisealased meetmed, teatab ta kohe meetmete vastuvõtmisel teistele liikmesriikidele , asjaomastele piirkondlikele asutustele, komisjonile , eelkõige HERA-le, tervisekriisinõukogule ja terviseohutuse komiteele nende meetmete laadi, otstarbe ja ulatuse , eelkõige piiriülestes piirkondades .

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigi reageerimisvõimet ületava tõsise piiriülese terviseohu korral võib asjaomane liikmesriik paluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1313/2013/EL (1a) asutatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kaudu abi ka teistelt liikmesriikidelt.

Muudatusettepanek 273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	põhinevad eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, teiste asjaomaste asutuste ja ametite või artiklis 24 osutatud nõuandekomitee soovitustel;

a)	põhinevad eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja HERA , teiste asjaomaste asutuste ja ametite või artiklis 24 osutatud nõuandekomitee soovitustel;

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	on proportsionaalsed kõnealusest ohust tulenevate rahvaterviseriskidega , vältides eelkõige tarbetuid piiranguid isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele.

on vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed kõnealusest ohust tulenevate rahvaterviseriskide seisukohast , vältides eelkõige tarbetuid piiranguid isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustele, vabadustele ja põhimõtetele, ning edendavad liikmesriikide meetmete koordineerimist .

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	on ajaliselt piiratud ja lõppevad niipea, kui üks punktides a, b ja c sätestatud tingimustest ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cb)	võtavad arvesse vajadust normaalselt toimiva siseturu järele, eelkõige toidu ja meditsiiniliste vastumeetmete vaba ringlust võimaldavate roheliste koridoride olemasolu.

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Enne liidu tasandil rahvatervisealase hädaolukorra tunnustamist peab komisjon võtma ühendust WHOga, et jagada komisjoni analüüsi puhanguga seotud olukorra kohta ja anda WHO-le teada oma kavatsusest selline otsus vastu võtta.	3. Enne liidu tasandil rahvatervisealase hädaolukorra tunnustamist võtab komisjon ühendust WHOga, et jagada komisjoni analüüsi puhanguga seotud olukorra kohta ja anda WHO-le teada oma kavatsusest selline otsus vastu võtta.

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. Pärast rahvatervisealase hädaolukorra tunnustamist võib nõukogu komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu määruse, millega aktiveeritakse hädaolukorra raamistik, kui see on majanduslikku olukorda arvestades asjakohane, vastavalt nõukogu määruse (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras) artiklile 3. Hädaolukorra raamistiku aktiveerimise korral luuakse tervisekriisinõukogu, et koordineerida nõukogu, komisjoni, asjaomaste liidu ametite ja organite ning liikmesriikide tegevust meditsiiniliste vastumeetmete pakkumise ja neile juurdepääsu tagamiseks. Sellisel juhul luuakse vastavalt ühisdeklaratsioonile ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta ühiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad.

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu tasandil rahvatervisealase hädaolukorra ametlikuks tunnistamiseks moodustab komisjon rahvatervisealase hädaolukorra nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“), mis komisjoni taotlusel nõustab komisjoni, esitades oma seisukohad järgmistes küsimustes:	1. Liidu tasandil rahvatervisealase hädaolukorra ametlikuks tunnistamiseks moodustab komisjon terviseohutuse komiteega konsulteerides rahvatervisealase hädaolukorra nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“), mis komisjoni või terviseohutuse komitee taotlusel nõustab komisjoni ja terviseohutuse komiteed , esitades oma seisukohad järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)

konkreetse ohu tõkestamiseks ja ohjamiseks ning selle mõju kõrvaldamiseks võetud või võetavate meetmetega (sealhulgas meetmetega, mis puudutavad kliiniliste andmete haldamist ja ravi , leevendusmeetmeid ja rahvatervisealaste teadusuuringutega seotud vajadusi) seotud oluliste lünkade, vasturääkivuste või puuduste kindlakstegemine ja kõrvaldamine;

ii)

konkreetse ohu tõkestamiseks ja ohjamiseks ning selle mõju kõrvaldamiseks võetud või võetavate meetmetega (sealhulgas meetmetega, mis puudutavad kliiniliste andmete haldamist ja ravi ja rahvatervisealaste teadusuuringutega seotud vajadusi) seotud oluliste lünkade, vasturääkivuste või puuduste kindlakstegemine ja kõrvaldamine;

Muudatusettepanek 217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iia)	konsulteerides EMAga vastavalt määrusele (EL)…/… [väljaannete talitus: Palun sisestada EMA määruse number] asjaomase haiguse diagnoosimiseks, raviks ja järelraviks vajalike meditsiiniliste vastumeetmete tootmises ja tootmises osalevate meditsiiniliste tarneahelate stabiilsus ja tootmisvõimsus;

Muudatusettepanek 218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nõuandekomitee koosneb sõltumatutest ekspertidest, kelle valib komisjon, lähtudes konkreetse ohu korral kõige asjakohasematest pädevusvaldkondadest ja kogemustest. Nõuandekomitee liikmeskond peaks olema valdkondadeülene, et anda nõu biomeditsiini, käitumisharjumusi, sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkonda ning rahvusvahelisi suhteid puudutavates küsimustes. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja Euroopa Ravimiameti esindajad osalevad nõuandekomitees vaatlejatena . Sõltuvalt konkreetsest ohust osalevad liidu muude ametite või asutuste esindajad nõuandekomitees vaatlejatena. Komisjon võib kutsuda nõuandekomitee töös ajutiselt osalema eksperte, kes on konkreetses päevakorraküsimuses pädevad.

2. Nõuandekomitee koosneb sõltumatutest ekspertidest, tervishoiu- ja hooldustöötajate esindajatest ning kodanikuühiskonna esindajatest, kelle valib komisjon, lähtudes konkreetse ohu korral kõige asjakohasematest pädevusvaldkondadest ja kogemustest. Nõuandekomitee liikmeskond peaks olema valdkondadeülene, et anda nõu sanitaar-, biomeditsiini, käitumisharjumusi, sotsiaal-, majandus- , teadus-, arendus-. tootmis- ja kultuurivaldkonda , transporti ning rahvusvahelisi suhteid puudutavates küsimustes. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja Euroopa Ravimiameti esindajad osalevad aktiivselt nõuandekomitees. Sõltuvalt konkreetsest ohust osalevad liidu muude ametite või asutuste esindajad nõuandekomitees vaatlejatena. Komisjon või terviseohutuse komitee võib kutsuda nõuandekomitee töös ajutiselt osalema eksperte ja sidusrühmi , kes on konkreetses päevakorraküsimuses pädevad. Komisjon avaldab nõuandekomiteesse valitud ekspertide nimed ning nende ametisse nimetamist põhjendava erialase ja/või teadusliku tausta üksikasjad.

Muudatusettepanek 219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Komisjon avaldab oma veebisaidil nõuandekomitee liikmete nimekirja ja nende ametisse nimetamist tõendava kvalifikatsiooni. Võimaluse korral tagatakse liikmete geograafiline tasakaal. Liikmed kohustuvad tegutsema avalikkuse huvides ja sõltumatult. Nad esitavad huvide ja kohustuste deklaratsiooni. Deklaratsioonides tuleb nimetada iga tegevus, ametikoht, tingimused või muud asjaolud, mis võivad seonduda otseste või kaudsete huvidega, et saaks kindlaks teha huvid, mida võib pidada nende ekspertide sõltumatust kahjustavaks.

Muudatusettepanek 275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b. Nõuandekomitee teeb koostööd tervisekriisinõukoguga ja komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsuse alusel loodud HERA nõuandva koguga. HERA nõuandva kogu esindajad osalevad nõuandekomitees vaatlejatena. Nende organite vahelise koordineerimisega tagatakse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas selliste tervishoiutöötajate organisatsioonide, patsientide ühenduste ning valdkonnas ja tarneahelas tegutsejate osalemine, kellel on tunnustatud kogemused tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks nõu andmise ning HERA tööga seotud valdkondades.

Muudatusettepanek 220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõuandekomitee tuleb komisjoni või liikmesriigi taotlusel kokku korrapäraselt ja alati, kui olukord seda nõuab.	3. Nõuandekomitee tuleb komisjoni , terviseohutuse komitee või liikmesriigi taotlusel kokku korrapäraselt ja alati, kui olukord seda nõuab.

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõuandekomitee kehtestab oma töökorra, sealhulgas hädaolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise ning soovituste vastuvõtmise ja hääletamise korra. Töökord jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjonilt.	6. Nõuandekomitee kehtestab oma töökorra, sealhulgas hädaolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise ning soovituste vastuvõtmise ja hääletamise korra. Töökord jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjonilt ja terviseohutuse komiteelt .

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Nõuandekomitee protokollid avaldatakse.

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Nõuandekomitee peab tegema tihedat koostööd riiklike nõuandvate organitega.

Muudatusettepanekud 224 ja 276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	mehhanismid meditsiinivahendite nappuse seireks ning meditsiinivahendite arendamiseks , hankimiseks , haldamiseks ja kasutamiseks ;

nõukogu määrusele selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras, vastavad meetmed meditsiinivahendite nappuse , arendamise, tootmise, hankimise, varustuskindluse tagamiseks võetud meetmete, haldamise , ladustamise , jaotamise ja kasutuselevõtu seireks ;

Muudatusettepanek 225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	meetmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetuse käivitamiseks, nagu on osutatud määruses (EL)…/…[ELT: Palun sisestada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust käsitleva määruse number [ISC/2020/12527]], et kutsuda kokku ELi tervishoiu rakkerühm ja seda rakendada.

meetmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetuse käivitamiseks, nagu on osutatud määruses (EL)…/…[ELT: Palun sisestada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust käsitleva määruse number [ISC/2020/12527]], et kutsuda kokku ELi tervishoiu rakkerühm ja seda rakendada ning eelkõige koostada nimekiri liikmesriikide intensiivraviosakondade voodikohtadest, et patsiente saaks piiriüleselt ümber paigutada;

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	liidu ekspordikontrolli mehhanismi, mille eesmärk on võimaldada liidul tagada õigeaegne ja tõhus juurdepääs vastumeetmetele.

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cb)	erandjuhtudel rohelised koridorid, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 25a.

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 25a

Rohelised koridorid

1. Komisjon loob pärast pandeemiaolukorras rahvatervisealase hädaolukorra tunnustamist vastavalt artikli 23 lõikele 1 piiripiirangute korral rohelised koridorid, et tagada oluliste kaupade, meditsiiniliste vastumeetmete ja piiriüleste töötajate vaba liikumine siseturul.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks lõikes 1 osutatud roheliste koridoride loomist käsitlevate sätetega.

3. Liikmesriik võib liidu tasandil kehtestatud rahvatervisealases hädaolukorras keelata või piirata meditsiiniliste vastumeetmete eksporti üksnes ELi toimimise lepingu artiklis 36 määratletud juhtudel, tingimusel et ta saab selleks komisjonilt eelneva loa.

4. Komisjon teeb eelneva loa taotluse kohta otsuse viie päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kui komisjon selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse luba antuks.

Muudatusettepanek 229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem sisaldab selektiivset sõnumiedastusfunktsiooni, mis võimaldab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja terviseandmeid, edastada ainult kontaktide jälgimise meetmetega seotud riiklikele pädevatele asutustele. Selline selektiivne sõnumiedastusfunktsioon kavandatakse ja seda kasutatakse nii, et oleks tagatud isikuandmete turvaline ja seaduslik töötlemine ning seotus liidu tasandi kontaktide jälgimise süsteemidega.

1. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem sisaldab selektiivset sõnumiedastusfunktsiooni, mis võimaldab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja terviseandmeid, edastada ainult kontaktide jälgimise meetmetega seotud riiklikele pädevatele asutustele. Selline selektiivne sõnumiedastusfunktsioon kavandatakse , pidades kinni võimalikult väheste andmete kogumise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetest, ja seda kasutatakse nii, et oleks tagatud isikuandmete turvaline ja seaduslik töötlemine ning seotus liidu tasandi kontaktide jälgimise süsteemidega.

Muudatusettepanek 230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Isikuandmeid võib vahetada ka kontaktide automaatse jälgimise raames, kasutades kontaktide jälgimise rakendusi.	5. Isikuandmeid võib vahetada ka kontaktide automaatse jälgimise raames, kasutades kontaktide jälgimise rakendusi täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (1a) (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) .

Muudatusettepanek 231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon kehtestab rakendusaktiga	6. Komisjon võtab pärast määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikes 2 sätestatud konsulteerimismenetluse läbiviimist kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse:

Muudatusettepanek 232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	menetlused varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi sidumiseks liidu tasandi kontaktide jälgimise süsteemidega;

b)	menetlused varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi sidumiseks liidu ja rahvusvahelise tasandi kontaktide jälgimise süsteemidega;

Muudatusettepanek 233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)	kontaktide automaatse jälgimise rakenduste kasutamise korra, nõuded rakenduste koostalitlusvõime tagamiseks, tingimused kolmandates riikides loodud kontaktide jälgimise rakendustele juurdepääsu andmiseks liidenduslüüsile ning sellise juurdepääsu praktilise korra.

kontaktide automaatse jälgimise rakenduste kasutamise korra, nõuded rakenduste koostalitlusvõime tagamiseks, tingimused kolmandates riikides loodud kontaktide jälgimise rakendustele juurdepääsu andmiseks liidenduslüüsile ning sellise juurdepääsu praktilise korra täielikus kooskõlas ELi andmekaitse määruse ja kohaldatava Euroopa Kohtu praktikaga .

Muudatusettepanek 234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	üksikasjalik kirjeldus selle kohta, millised on kavandatud IT-vahendite ja -süsteemide kaudu isikuandmete töötlemises osalejate rollid.

Muudatusettepanek 235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu kaasseadusandjate määratud kuupäev].

2. Artikli 8 lõikes 3 , artikli 13 lõikes 9, artikli 14 lõikes 6, artikli 17 lõikes 3, artikli 25a lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [alusakti jõustumise kuupäev või mis tahes muu kaasseadusandjate määratud kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek 237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 8 lõikes 3 , artikli 13 lõikes 9, artikli 14 lõikes 6, artikli 17 lõikes 3, artikli 25a lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6. Artikli 8 lõike 3 , artikli 13 lõike 9, artikli 14 lõike 6, artikli 17 lõike 3, artikli 25a lõike 2 ja artikli 26 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Artikkel 28a

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 28 lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Muudatusettepanekud 240 ja 277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon korraldab 2025. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse hindamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande peamiste järelduste kohta. Hindamine viiakse läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. Hindamine hõlmab eelkõige varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ning epidemioloogilise seire võrgustiku toimimist , samuti reageerimise kooskõlastamist terviseohutuse komitee ja HERA-ga ning määruse mõju ühtse turu nõuetekohasele toimimisele tõsiste piiriüleste terviseohtude tekkimise korral. Komisjon vaatab HERA tegevuse rakendamise, sealhulgas selle struktuuri, juhtimise, rahastamise ja inimressursid, põhjalikult läbi 2023. aastaks ja seejärel iga kahe aasta tagant. Läbivaatamiste käigus käsitletakse eelkõige vajadust muuta HERA struktuuri, sealhulgas võimalust muuta HERA eraldiseisvaks asutuseks, HERA volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamiste tulemuste kohta aruandeid. Need tulemused avalikustatakse. Läbivaatamistele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesolevas lõikes osutatud küsimuste käsitlemiseks, võttes täielikult arvesse Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja rolli.

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Eelmises lõikes osutatud hindamise põhjal esitab komisjon vajaduse korral käesoleva määruse muutmiseks seadusandliku ettepaneku.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9-0247/2021).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15) Maailma Terviseorganisatsioon. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR, 2005) https://www.who.int/publications/i/item/9789241580496

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(1 ter) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/420, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 77 I, 20.3.2019, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(1a) Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005). Kolmas väljaanne on kättesaadav aadressil https://www.who.int/publications/i/item/9789241580496.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(21) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(1a) Maailma Terviseorganisatsioon. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR, 2005) https://www.who.int/ihr/publications/9789241596664/en/

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(1b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta.

20.5.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 205/157

P9_TA(2021)0450

ELi-Austraalia leping kõigi ELi CLXXV loendisse kuuluvate tariifikvootide suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmise kohta ***

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel sõlmimise kohta (06102/2021 – C9-0376/2021 – 2021/0029(NLE))

(Nõusolek)

(2022/C 205/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06102/2021),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu eelnõu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (06103/2021),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0376/2021),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9-0306/2021),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia Liidu valitsusele ja parlamendile.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 205

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 20. mai 2022

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2021–2022 11. novembri 2021. aasta istung VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 11. november 2021
2022/C 205/01	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamise kohta ELis: tsiviil- ja kriminaalõiguse kohaste meetmete lubamatu kasutamine ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vaikima sundimiseks (2021/2036(INI))	2
2022/C 205/02	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (2020/2243(INI))	17
2022/C 205/03	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon intellektuaalomandi tegevuskava kohta ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamiseks (2021/2007(INI))	26
2022/C 205/04	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 rakendamise kohta (2021/2018(INI))	37
2022/C 205/05	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Poola de facto abordikeelu esimese aastapäeva kohta (2021/2925(RSP))	44

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 11. november 2021
2022/C 205/06	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Fulvio Martusciello puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2021/2049(IMM))	53
2022/C 205/07	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Harald Vilimsky puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2021/2073(IMM))	55
2022/C 205/08	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta otsus Nils Ušakovsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2020/2239(IMM))	57

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 11. november 2021
2022/C 205/09	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (09722/1/2021 – C9-0371/2021 – 2016/0107(COD))	59
2022/C 205/10	P9_TA(2021)0447 Euroopa metroloogiapartnerlus ***I Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses (COM(2021)0089 – C9-0083/2021 – 2021/0049(COD)) P9_TC1-COD(2021)0049 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/… liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses	61
2022/C 205/11	P9_TA(2021)0448 Euroopa Liidu Varjupaigaamet ***I Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (COM(2016)0271 – C8-0174/2016 – 2016/0131(COD)) P9_TC1-COD(2016)0131 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. novembril 2021. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010	63
2022/C 205/12	Euroopa Parlamendi 14. septembril ja 11. novembril 2021. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (COM(2020)0727 – C9-0367/2020 – 2020/0322(COD))	64
2022/C 205/13	Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel sõlmimise kohta (06102/2021 – C9-0376/2021 – 2021/0029(NLE))	157