Teade vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 7 punkti a alapunktile iii selliste siduvat informatsiooni käsitlevate otsuste kohta, mis liikmesriikide tolliasutused on teinud seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris

(2022/C 193/01)

Tolliasutused tunnistavad kehtetuks siduvat informatsiooni käsitlevad otsused alates päevast, kui need otsused enam ei ühildu tollinomenklatuuri tõlgendamisega järgmiste rahvusvaheliste tariifimeetmete tõttu:

klassifitseerimisotsused, klassifitseerimisarvamused või kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused, mille on vastu võtnud Tollikoostöö Nõukogu (dokument CCD nr NC2803 – HSi komitee 67. istungi aruanne ja dokument CCD nr NCNC2855 – HSi komitee 68. istungi aruanne):

SELGITAVATE MÄRKUSTE MUUDATUSED, MIS TULENEVAD HSi KONVENTSIOONI ARTIKLIS 8 SÄTESTATUD MENETLUSEST NING MAAILMA TOLLIORGANISATSIOONIS (WCO) KOOSTATUD KLASSIFITSEERIMISOTSUSTEST JA KLASSIFITSEERIMISARVAMUSTEST

(HSi KOMITEE 67. ISTUNG, APRILL 2021)

DOKUMENT nr NC2803

HSi komitee poolt vastu võetud klassifitseerimisotsused (1)

INN: Loetelu 120	T/2
INN: Loetelu 121 INN: Loetelu 122 INN: Loetelu 123 INN: Loetelu 124	T/3 T/6 T/7 T/11

SELGITAVATE MÄRKUSTE MUUDATUSED, MIS TULENEVAD HSi KONVENTSIOONI ARTIKLIS 8 SÄTESTATUD MENETLUSEST NING MAAILMA TOLLIORGANISATSIOONIS (WCO) KOOSTATUD KLASSIFITSEERIMISOTSUSTEST JA KLASSIFITSEERIMISARVAMUSTEST

(HSi KOMITEE 68. ISTUNG, SEPTEMBER 2021)

DOKUMENT nr NC2855

Harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas esitatud selgitavatesse märkustesse tehtud muudatused

15.09 15.21 20.07 27.11 85.18 95.05

M/2 K/2 G/4 K/1 K/3 K/25

HSi komitee poolt vastu võetud klassifitseerimisarvamused

0710.40/1	K/4
0710.80/1	K/4
1806.32/1	K/5
1806.90/5	K/6
2005.80/2	K/4
2005.99/2	K/4
2106.90/38	K/6
2106.90/39-41	K/7
2202.99/7-9	K/8
2306.50/1	K/9
2403.99/3-4	K/10
3301.29/1	K/11
3404.90/2	K/12
3926.90/15	K/13
7208.51/1	K/14
7208.52/1	K/14
8402.19/1	K/15
8419.20/1	K/16
8421.21/2	K/17
8501.62/1	K/19
8502.13/1	K/20
8517.13/2	K/21
8802.20/1	K/22
9027.20/1-2	K/23
9028.90/1	K/24

SELGITAVATE MÄRKUSTE JA KLASSIFIKATSIOONIARVAMUSTE MUUDATUSED VASTAVALT 28. JUUNI 2019. AASTA SOOVITUSE ARTIKLILE 16

(HSi KOMITEE 67. ISTUNG, APRILL 2021)

DOKUMENT nr C2803

Harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas esitatud selgitavatesse märkustesse ja nomenklatuuri käsitlevate liigitusarvamuste kokkuvõttesse vastavalt 28. juuni 2019. aasta soovitusele tehtud muudatused, mille harmoneeritud süsteemi komitee töötas välja oma 67. istungil. Dokument nr NC2803.

Selgitavad märkused	W
Klassifitseerimisarvamused Klassifitseerimisotsused	O/17 T/4, T/8

SELGITAVATE MÄRKUSTE JA KLASSIFIKATSIOONIARVAMUSTE MUUDATUSED VASTAVALT 28. JUUNI 2019. AASTA SOOVITUSE ARTIKLILE 16

(HSi KOMITEE 68. ISTUNG, SEPTEMBER 2021)

DOKUMENT nr NC2855

Harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas esitatud selgitavatesse märkustesse ja nomenklatuuri käsitlevate liigitusarvamuste kokkuvõttesse vastavalt 28. juuni 2019. aasta soovitusele tehtud muudatused, mille harmoneeritud süsteemi komitee töötas välja oma 68. istungil. Dokument nr NC2855.

Selgitavad märkused	L
Klassifitseerimisarvamused	M/1

Nende meetmete sisu kohta saab teavet Euroopa Komisjoni maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadist (rue de la Loi / Wetstraat 200, B-1049 Brüssel). Teavet on võimalik alla laadida ka selle peadirektoraadi internetisaidilt:

https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/calculation-customs-duties/what-is-common-customs-tariff/harmonized-system-general-information_en

---

(1)  HSi 2022. aasta versiooni hõlmavad klassifitseerimisotsused. HSi 2017. aasta versiooni hõlmavad klassifitseerimisotsused avaldati . ELT C 398, 1.10.2021, lk 2.

Euro vahetuskurss (1)

11. mai 2022

(2022/C 193/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0553
JPY	Jaapani jeen	137,07
DKK	Taani kroon	7,4393
GBP	Inglise nael	0,85393
SEK	Rootsi kroon	10,5260
CHF	Šveitsi frank	1,0446
ISK	Islandi kroon	139,30
NOK	Norra kroon	10,1793
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,365
HUF	Ungari forint	379,13
PLN	Poola zlott	4,6575
RON	Rumeenia leu	4,9470
TRY	Türgi liir	16,1851
AUD	Austraalia dollar	1,5055
CAD	Kanada dollar	1,3685
HKD	Hongkongi dollar	8,2839
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6645
SGD	Singapuri dollar	1,4622
KRW	Korea vonn	1 343,99
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,9275
CNY	Hiina jüaan	7,0893
HRK	Horvaatia kuna	7,5365
IDR	Indoneesia ruupia	15 308,87
MYR	Malaisia ringit	4,6185
PHP	Filipiini peeso	54,992
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,492
BRL	Brasiilia reaal	5,3859
MXN	Mehhiko peeso	21,3870
INR	India ruupia	81,4935

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2022/C 193/03)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit teatavate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (1) esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 10. veebruaril 2022 Euroopa terastorude tootjate ühendus (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatavate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.

Taotluse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Seda, kuidas huvitatud isikud saavad toimikuga tutvuda, on selgitatud teate punktis 5.6.

2.   Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on teatavad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torud (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7304 19 90, ex 7304 29 90, 7304 39 98 ja 7304 59 99 (TARICi kood 7304299090) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

3.   Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/804 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4.   Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1.    Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väitis, et Hiina RV puhul ei ole kohane kasutada omamaised hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamisel toetus taotluse esitaja peamiselt komisjoni talituste 20. detsembril 2017. aastal koostatud riigiaruandele, milles on kirjeldatud konkreetset turuolukorda Hiina RVs (4). Eelkõige osutas taotluse esitaja moonutustele, nagu riigi osalemine tööstuses üldiselt ja konkreetselt terasesektorit mõjutavad moonutused, ning viitas peatükkidele, mis käsitlevad maad ja tööjõudu.

Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a, põhineb asjaomase riigi dumpingu jätkumise väide asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Selle põhjal on asjaomase riigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Taotluse esitaja väidab täielikkuse huvides, et ka dumpingu kordumine on tõenäoline. See väide põhineb eespool nimetatud arvestusliku normaalväärtuse ja asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote kolmandatesse riikidesse müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel. Väite kohaselt on arvestuslik normaalväärtus ekspordihinnast kõrgem ja juhul, kui sellist ekspordihinda nõutaks liitu müügi puhul, oleks tegemist dumpinguga.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ei ole kohane kasutada asjaomase riigi omamaiseid hindu ja kulusid, ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

Riigiaruanne on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (5).

4.2.    Väide kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väidab, et kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline. Taotluse esitaja on esitanud piisavad tõendid selle kohta, et vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist liitu püsib märkimisväärne nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Samuti esitas taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneks asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud import tõenäoliselt, sest asjaomase riigi tootjatel on kasutamata tootmisvõimsust ning liidu turg on atraktiivne. Lõpetuseks väidab taotluse esitaja, et kui meetmetel lastaks aeguda, võib mistahes dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine põhjustada liidu tootmisharu kahju jätkumise.

5.   Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et on piisavalt tõendeid dumpingu ja kahju esinemise tõenäosuse kohta, mis õigustab meetmete aegumise läbivaatamise algatamist, ning algatab läbivaatamise kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

Aegumise läbivaatamise tulemusena selgitatakse välja, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Komisjon juhib osaliste tähelepanu ka teatele (6) COVID-19 puhangu mõju kohta dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele, mida võidakse kohaldada käesoleva menetluse suhtes.

5.1.    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi taotluse kohta (sh kahju jätkumise või kordumise ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad taotlust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (7).

Uurimise algatamisega seotud ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

5.3.    Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksporti ning ekspordist olenemata uurib seda, kas vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et liitu suunatud dumpinguhinnaga ekspordi jätkumine või kordumine oleks meetmete aegumise korral tõenäoline.

Komisjoni uurimises kutsutakse osalema vaatlusaluse toote tootjaid (8) asjaomasest riigist, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

5.3.1.   Asjaomase riigi tootjate uurimine

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud asjaomase riigi tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil tootjatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R769_SAMPLING_FORM_FOR_EXPORTING_PRODUCER. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.

Selleks et saada tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka asjaomase riigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust asjaomase riigi tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab vajaduse korral kõigile asjaomase riigi teadaolevatele tootjatele, ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Pärast seda, kui komisjon on saanud tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Asjaomase riigi tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2603

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana.

5.3.2.   Täiendav menetlus seoses asjaomase riigiga, kus esineb olulisi moonutusi

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon palub huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukoht taotluses esitatud tootmistegurite/sisendite ja harmoneeritud süsteemi (HS) koodide kohta, pakkuda välja võrdlusaluseks sobivaid riike ja esitada andmeid vaatlusaluse toote tootjate kohta nendes riikides. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast uurimise algatamist huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikule lisatud märke abil kõiki uurimisega seotud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks asjaomase riigi puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobivat kolmandat riiki Uurimisega seotud isikutele antakse märkuste esitamiseks aega kümme päeva alates kuupäevast, mil kõnealune teade toimikusse lisatakse.

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on asjaomase riigi puhul võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Mehhiko. Selleks et määrata lõplikult kindlaks võrdlusaluseks sobiv kolmas riik, uurib komisjon, kas on asjaomasele riigile sarnase majandusarenguga riike, kus toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kus asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui niisuguseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Asjakohaste allikate osas kutsub komisjon kõiki asjaomase riigi tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist teavet vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavate materjalide (töötlemata ja töödeldud) ja energia kohta. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/R769_INFO_ON_INPUTS_FOR_EXPORTING_PRODUCER_FORM. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.9.

Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade määramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste väidetavate oluliste moonutuste kohta, teeb komisjon küsimustiku kättesaadavaks ka asjaomase riigi valitsusele.

5.3.3.   Sõltumatute importijate uurimine (9) (10)

Uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomasest riigist liitu importimisega tegelevaid sõltumatuid importijaid, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleb lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu sõltumatute importijatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate lisas nõutud teabe.

Selleks et saada vajalik teave sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib komisjon võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustikud. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist.

Sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2603

5.4.    Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine ja liidu tootjate uurimine

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid uurimises osalema.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu tootjatega (seda menetlust nimetakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei teinud koostööd praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, kuid on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad tagastama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast nende valimisse kaasamise otsusest teatamist.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2603

5.5.    Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule.

Küsimustik, sh vaatlusaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2603. Igal juhul võetakse alusmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes juhul, kui see on esitatud koos ajakohaste faktiliste andmetega, mis võimaldavad seda teavet kontrollida.

5.6.    Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks asjaomase riigi tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Asjaomase riigi tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.3.1, 5.3.3 ja 5.4.1 kirjeldatud viisil, käsitatakse huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval TRON.tdi platvormil järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid (11).

5.7.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.8.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja need peavad olema põhjendatud, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole, kuid sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitustel uurimine edeneks, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.9.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“ (12). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas huvitatud isikuna registreerimise taotlused, skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefoninumber ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on saadud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi

E-post:

dumpinguküsimused: TRADE-R769-DUMPING@ec.europa.eu

kahju ja liidu huvidega seotud küsimused: TRADE-R769-INJURY@ec.europa.eu

6.   Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

7.   Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 määratletud tähtaegade jooksul.

Selleks et viia uurimine lõpule ettenähtud tähtaja jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendavate lõplike järelduste kohta.

8.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi küsimusi.

Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui avaldatakse täiendavad lõplikud järeldused, tuleks märkused kõnealuseid järeldusi käsitleva teabe kohta, mille on esitanud teised huvitatud isikud, esitada ühe päeva jooksul pärast nende märkuste tegemiseks määratud tähtaega (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

9.   Käesolevas teates määratletud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva. Käesolevas algatamisteates osutatud muu teabe esitamise tähtaegu ei pikendata rohkem kui kolm päeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

10.   Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Kui huvitatud isik ei esita vastuseid elektroonilises vormis, ei peeta seda koostööst keeldumisest, kui huvitatud isik selgitab, et sellises vormis vastuste esitamine oleks ebaratsionaalselt koormav või põhjendamatult kulukas. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12.   Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Huvitatud isik, kes leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

13.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (13).

Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing- markets/trade-defence/

---

(1)  ELT C 337, 23.8.2021, lk 12.

(2)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3)  Komisjoni 11. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/804, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes (ELT L 121, 12.5.2017, lk 3).

(4)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste jaoks), 20. detsember 2017, SWD (2017) 483 final/2, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.

(5)  Riigiaruandes viidatud dokumendid on kättesaadavad põhjendatud taotluse alusel.

(6)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020XC0316%2802%29

(7)  Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

(8)  Tootja on asjaomases riigis asuv vaatlusalust toodet tootev äriühing ning temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(9)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole asjaomase riigi tootjatega seotud. Tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(10)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muul otstarbel kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(11)  Tehniliste probleemide korral võtke ühendust kaubandustalitusega e-posti aadressil trade-service-desk@ec.europa.eu või telefoninumbril +32 22979797.

(12)  Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10616 – CAF / CORADIA POLYVALENT BUSINESS / TALENT 3 BUSINESS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 193/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10579 – PON HOLDINGS / AUTOHAUS ADELBERT MOLL / FLEXXDRIVE)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 193/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10736 – ITOCHU / ISUZU MOTORS / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 193/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2022/C 193/07)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„Agneau de lait des Pyrénées“

ELi nr: PGI-FR-0665-AM01 – 21.5.2021

KPN ( ) KGT (X)

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

AREOVLA

Europarc – 3 bis Avenue Léonard de Vinci

33608 Pessac Cedex

FRANCE

Tel +33 556008450

Faks +33 556819280

E-post: areovla@gmail.com

AREOVLA on mitut lambatootjat esindavatest sektsioonidest koosnev ühing, mille liikmed on „Agneau de lait des Pyrénées“ tootjad, tootjaorganisatsioonid ja tapamajad. Ühing on seega pädev esitama tootespetsifikaadi muutmise taotlust.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: kontrollistruktuuride ajakohastamine, riiklikud nõuded, lisad.

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5.   Muudatus(ed)

5.1.   Punkt „Toote nimetus“

Nimetus „Agneau de lait des Pyrénées“ on muudetud nimetuseks „Agneau des Pyrénées“, et lisada peale piimatalle ka vanem ja raskem tall, keda üldiselt nimetatakse lihatõugu talleks.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1 „Nimetus(ed)“.

5.2.   Punkt „Toote kirjeldus“

Selle punkti sissejuhatavat lauset „Käesolev spetsifikaat käsitleb värsket talleliha, nagu see on määratletud 17. märtsi 1992. aasta dekreedi artiklis 2“ muudetakse järgmiselt: „Käesolev tootespetsifikaat käsitleb värsket talleliha, mis on saadud Püreneede eri kohalikest tõugudest, kelle ühiseks eripäraks on kohandumine nn raskete piirkondadega.“

See muudatus on seotud taotletava muudatusega, mille eesmärk on lisada nn lihatõugu talled.

Järgmine lõik jäetakse välja:

See lõik ei ole enam asjakohane, sest selles kirjeldatakse piimatalle eripära ja tunnustamistaotluse esitamise ajal oli see ainus tall, kellele võis KGTd taotleda.

Välja on jäetud järgmine lõik:

Selles lõigus sisalduv teave sõnastatakse ümber lõiguna, millesse on lisatud lihatõugu talle kirjeldus. Väljapakutud sõnastus on järgmine:

„Tall nimetusega „Agneau des Pyrénées“ on olenevalt kasvatusajast kas „piimatall“ või lihatõugu tall:

—

piimatall on noor tall. Sellel tallel, keda kasvatatakse maksimaalselt 45 päeva ja toidetakse ainult emapiimaga, on rümp, mis kaalub 4,5–11 kg, olenevalt sellest, kuidas seda pakutakse, ja selle rasvasusklass on 2 või 3. Toores liha on roosa kuni heleroosa värvusega. Tegemist on hooajatootega, sest talled tapetakse ajavahemikul 15. oktoobrist 15. juunini,

—

lihatõugu tall on raskem tall, kes tapetakse 60–160 päeva vanusena ja keda toidetakse emapiimaga vähemalt 60 esimese päeva jooksul. Tema rümp kaalub 13–22 kg, lihakusklass on R või O ja rasvasusklass on 2 või 3. Toorele lihale on iseloomulik roosa värvus ning tihke kuni väga tihke rasv, mis on valge kuni kergelt värvunud.“

Piimatalle liha värvus, mis esialgse sõnastuse kohaselt oli „valge või õrnalt roosakas“, on muudetud sõnastuse kohaselt „heleroosa“, et võtta arvesse tavasid. Valge lihaga tallede tootmine võib tähendada tootmismeetodeid, mis on loomade heaolu seisukohast ebasoodsad, eelkõige seoses sööda (puudub juurdepääs söödale) ja loomade tervisega (aneemia ja rauapuuduse oht), kuid piimatallede tootmise puhul ei ole see nii, sest nende puhul on näksimine lubatud.

Kaitstud geograafiline tähis „Agneau des Pyrénées“ hõlmab seega kohalikest Püreneede tõugudest tallesid samas geograafilises piirkonnas, kuid neid on kasvatatud kahe erineva vanuseni ja emapiimal põhineva söödaga. Kaitstud geograafilise tähise laiendamine lihatõugu talledele võimaldaks tunnustada kõikide Prantsuse Püreneede lambakasvatajate oskusteavet. Lihatõugu tall on ka tüüpiline tall, keda Prantsuse Püreneede territooriumil toodetakse. Nende Püreneede maatõugudesse kuuluvate tallede lihakusklassid R ja O ning rasvasusklass 2 või 3 on nende erilisele piklikule rümbale iseloomulikud. Tallede toitmine emapiimaga ning söödarežiimi täiendamine ja lõpuleviimine teraviljasöödaga ning tallede noorus (maksimaalselt 160 päeva) võimaldab saada roosa liha ja tihke kuni väga tihke rasvkoe.

Välja on jäetud järgmine lõik:

Kaitstud geograafiline tähis „Agneau des Pyrénées“ tagab erilise lihatootmise alates sünnist (ja isegi veel varasemast etapist, st karja pidamisest) kuni rümpade väljavalimise ja tükeldamiseni. Samas ei saa see tagada kriteeriume kuumtöödeldud lihale. Need tunnused on tootespetsifikaadist välja jäetud.

Säte, mis on koostatud tabeli kujul ja puudutab toote pakkumist ja tükeldamist:

Terve rümp	— Rümp — Lahtilõigatud tükid ja ½ rümpa
Tükeldamine	— PAD: turustajale tarnitavad tükid, mille puhul on vaja üksnes lihtsat täiendavat tükeldamist — UVC: lõplikult tükeldatud liha alustel, mis on mõeldud iseteenindusletti ja millel kaup on tarbimiseks valmis.

sõnastatakse ümber järgmiselt:

Lahtilõigatud tükid tarnitakse turustajatele tarnitavate tükkidena, mille puhul on vaja üksnes lihtsat täiendavat tükeldamist, või alustel, mis sisaldavad lõplikult tükeldatud liha ja millel kaup on tarbimiseks valmis.“

Lisatud on pakkumine sügavkülmutatuna. Need muudatused võimaldavad näha ette sätted lihatõugu tallede turustamise kohta.

Piimatalled on hooajaline toode, mida toodetakse 15. oktoobrist kuni 15. juunini ning mille tootmise haripunkt on ajavahemikus detsembrist jaanuarini. 80 % talledest toodetakse kolme kuu jooksul ja see pidurdab turustamist. Toote sügavkülmutamine on KGTga toote „Agneau des Pyrénées“ jaoks väga oluline. Sügavkülmutamine, tänu millele säilib toode kauem, võimaldab toodet tarbijale, kes seda nõuab, turustada pikema aja vältel, muutmata samas selles omadusi ja Püreneede loomakasvatustavasid. Sügavkülmutamise meetodid on sätestatud tootmismeetodis.

Järgmised pakkumisviise käsitlevad sätted peatükis 5.1 „Tapmine“ viiakse üle peatükki 2 „Toote kirjeldus“.

Järgmised õigusnormid:

kirjutatakse ümber järgmiselt:

Nüüdsest on riigi territooriumil võimalik neid rümpasid müügiks pakkuda koos pea ja sisikonnaga ning koos peaga, kuid ilma sisikonnata (mis oli lubatud ainult ekspordi korral, kui tunnustati KGTd „Agneau de lait des Pyrénées“).

Lisatud on järgmine säte:

Kaitstud geograafilise tähisega toodetele lisatakse allpool loetletud rups: kogu sisikond, süda, maks, neerud, harknääre, vatsad ja jalad. KGT „Agneau de lait des Pyrénées“ tootespetsifikaadis ei olnud ette nähtud rupsi, välja arvatud rümbaga koos müüdav rasvik, ning seda seetõttu, et KGT tunnustamise ajal oli vähe turustamisvõimalusi. Nüüd on need turustusvõimalused olemas ning see võimaldab taotlusega hõlmatud rupsi paremini väärindada ja teha muudetud KGT – millest saab „Agneau des Pyrénées“ – nähtavamaks.

Tootespetsifikaadi peatüki „Toote kirjeldus“ muudatus mõjutab koonddokumenti punkti „Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus“ seeläbi, et lisatakse lihatall, rupsi turustamine ja sügavkülmutamine.

5.3.   Punkt „Geograafiline piirkond“

Geograafilise piirkonna ulatust on muudetud. KGT „Agneau de lait des Pyrénées“ geograafiline piirkond hõlmab Prantsusmaa Pyrénées-Atlantiques’i departemangu kõiki kommuune, mis asuvad Gave de Pau jõest lõunas, ja 10 kommuuni Hautes-Pyrénées’ departemangus. Seda piiritlust on laiendatud järgmiste Prantsusmaa departemangude teatavatele kommuunidele, mis kõik asuvad Püreneede mäestiku piirkonnas:

—	Pyrénées-Atlantiques (64)

—	Hautes-Pyrénées (65)

—

Gers (32)

—	Haute-Garonne (31)

—	Ariège (09)

—

Aude (11)

—	Pyrénées-Orientales (66)

Muudetud tootespetsifikaadi projektis on loetletud osaliselt geograafilisse piirkonda kuuluvate departemangude kommuunid: Aude (11), Haute-Garonne (31), Gers (32), Pyrénées Atlantiques (64), Hautes Pyrénées (65), Pyrénées Orientales (66), Ariège (11).

Geograafilist piirkonda on seega laiendatud veel teistelegi Püreneede mäemassiivi kommuunidele, mis asuvad Ariège’i, Aude’i, Haute-Garonne’i, Gers’i, Pyrénées Atlantiques’i, Hautes Pyrénées’ ja Pyrénées-Orientales’i departemangudes. Selle muudatuse eesmärk on täiendada geograafilist piirkonda Püreneede kesk- ja idaosaga. Piirkonna laiendamisega lisatakse kogu „Agneau de Pyrénées“ tootmisterritoorium. Niisugust geograafilise piirkonna ettepanekut õigustab asjaolu, et selles piirkonnas on ajalooliselt kasvatatud ja kasvatatakse praegu Püreneede maatõuge ning et talle „Agneau des Pyrénées“ kasvatatakse piki kogu mäemassiivi. Prantsuse Püreneede selles osas on lambatallede tootmine märkimisväärselt esindatud ning seega hõlmab geograafiline piirkond mäeaheliku kogu Prantsusmaa-poolset nõlva, peegeldades kunagisi ja praeguseid loomakasvatustavasid.

Kogu teave geograafilise piirkonna kirjelduse kohta on tootespetsifikaadi sellest peatükist välja jäetud, sest ei kuulu sinna.

Tootespetsifikaadi peatüki „Geograafiline piirkond“ muutmine mõjutab koonddokumendi punkti 4 „Geograafilise piirkonna täpne määratlus“.

5.4.   Punkt „Päritolutõend“

Järgmised õigusnormid:

jäetakse välja ja asendatakse järgmisega:

Selline ümbersõnastamine võimaldab anda selgitusi ja tagada jälgitavuse kõikides etappides kogu sektoris.

Jälgitavussüsteemi kirjeldatakse ning see võimaldab anda ülevaate nõutavatest dokumentidest ja registreeringutest ning teabest, mida toote eluea igas etapis (tallede sünd, äraviimine, tapmine, rümpade väljavalimine jm) minimaalselt oodatakse. Need dokumendid on kättesaadavad kontrolli eest vastutavatele ametnikele.

Seda kehtivas tootespetsifikaadis juba sisalduvat jälgitavuse tabelit on ajakohastatud, et:

—	lisada praegused tavad lihatõugu tallede puhul;

—	lisada tootmismeetodi muudatusi käsitlevad taotlused;

—	tugevdada järelevalvet tootmise eri etappide üle;

—	eemaldada regulatiivne või üleliigne teave;

—	ajakohastada andmeid piimatallede kohta.

Tootespetsifikaadis sisalduvad jälgitavusdokumendi näidised on välja jäetud. Tegemist on kirjeldavate dokumentidega, mis ei hõlma kontrolli ega jälgitavuse tagamist.

Lisatud on tegurid, mis võimaldavad tagada rupsi ja sügavkülmutatud toodete jälgitavuse, välja on jäetud kattuvused üldkohaldatavate õigusnormidega ning kontrollikavas ette nähtud kontrollimenetlusega seotud tegurid.

Toote jälgitavuse süsteem võimaldab tagada tarbijatele, et KGTga „Agneau des Pyrénées“ toote omadused vastavad KGTga sertifitseeritud omadustele. Toote jälgitavus seisneb niisuguse teabe säilitamises, mis on vajalik ja piisav, et määrata kindlaks toote päritolu ja koostis kõikide tootmise, töötlemise ja turustamise etappide kestel. Päritolu tagatakse toodete identimisega ja kõikides etappides jälgitavust võimaldava süsteemiga.

Süsteemiga määratakse kindlaks nõutavad dokumendid ja registreeritavad andmed ning nõutav minimaalne teave toote kõikidel valmistamisetappidel (kasvatamine, äraviimine, tapmine, pakendamine, tükeldamine, sügavkülmutamine).

Ükski selle punkti muudatus ei puuduta koonddokumenti.

5.5.   Punkt „Tootmismeetod“

Lisatud on toote „Agneau des Pyrénées“ eluskeem, et anda visuaalne selgitus tootmisetappide kohta.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Peatükkides

5.1   „Kasvatamine“

5.1.1   „Geneetiline päritolu“

muudetakse lauseid

„Emad peavad olema punasepealise manechi (Manech tête rousse), mustapealise manechi (Manech tête noire) või baski-bearni tõust.

Isad valitakse järgmiselt:

—	eespool nimetatud maatõugude aretusloomad;

—	lubatud on kasutada „lihatõust“ (berrichon du cher, charollais, suffolk ja texel) isaseid.“

järgmiselt:

Piimatalle puhul jäävad ema tõud (baski-bearni tõug, mustapealine manech, punasepealine manech) samaks. Piimatallede isade tõugude loetelu on laiendatud nii, et see hõlmaks ka muid Püreneede piirkonna kohalikke tõuge: aure et campan, barégeoise, castilloni tõug, lourdes’i tõug, black world, roussilloni punane, tarasconi tõug lisaks baski-bearni tõule, mustapealisele manechile, punasepealisele manechile, Cheri departemangu berry tõule, charollais’, suffolki ja texeli tõugudele.

Lihatõugu tallede puhul on lubatud ainult järgmised tõud:

aure et campan, barégeoise, castilloni tõug, lourdes’i tõug, montagne noire, roussilloni punane, tarasconi tõug, baski-bearni tõug, mustapealine manech, punasepealine manech. Need on Prantsuse Püreneede tõud, mis vastavad loomakasvatajate tavadele.

On lisatud seitse Püreneede imetavat tõugu, et tootespetsifikaat oleks vastavuses „Agneau des Pyrénées“ tootmisega. Need tõud on Püreneede mäestiku ja mäejalami alade ajaloolised ja praegused tõud, kes kohanevad kergesti raskete piirkondadega ja kellel on tugev Püreneede identiteet. Et lihatõugu tall on tall, kes tapetakse hilja (60–160 päeva vanusena), on aeg piisavalt pikk selleks, et see tall saavutaks – vastupidiselt piimatallele – tähelepanuväärse lihakuse, mis on tootele „Agneau des Pyrénées“ iseloomulik. Kasutades lihatallede saamiseks lihatõuge, nagu Cheri departemangu berry tõug, charollais’, suffolki ja texeli tõud, ei vasta need toote „Agneau des Pyrénées“ kirjeldusele, sest on liiga lihakad ja rasvasemad kui tootele iseloomulik.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.2 „Toote kirjeldus“.

5.1.2.   Kasvatamismeetod

Kasvatusviisis on tehtud täpsustusi:

See säte võimaldab tagada, et uted peavad tingimata olema vaheldumisi kas kogu aeg laudas, kogu aeg vabas õhus või siis osaliselt laudas ja osaliselt vabas õhus. Uted annavad piima, mis on piimatallede ainus sööt ja millel on nn lihatõugu tallede söödas esmajärguline tähtsus, kusjuures viimaste puhul võib seda hiljem täiendada.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.1 „Aretuskarja sööt“.

Teraviljade loetelu „mais, oder, tritikale, kaer jne“ on järgmisest sättest välja jäetud: „Talvel olenevad karjatamisvõimalused ilmaoludest, kuid ka siis on rohumaad oluline söödaallikas. Talvel on täienduseks konserveeritud sööt, teravili (mais, oder, tritikale, kaer jne), põhk ja segasööt.“

See loetelu ei võimaldanud kontrolli läbi viia. Seda sätet on täiendatud ka aretuskarja söödaratsioonis lubatud toorainete loeteluga.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.1 „Aretuskarja sööt“.

Sätet „Kevadel, suvel ja sügisel saavad maatõugu piimalambad oma põhitoiduse karjamaalt“ muudetakse järgmiselt, et näha ette veel muidki uttesid peale mõlema manechi ja baski-bearni tõu: „Kevadel, suvel ja sügisel saavad maatõugu lambad oma põhitoiduse karjamaalt“.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.1 „Aretuskarja sööt“.

On lisatud järgmised sätted:

On lisatud võimalus viia lihatõugu talled lõpule lõpuleviimise keskuses, kui need on saavutanud eluskaalu 19 kg. See etapp toimub geograafilises piirkonnas, kuna see on tallede kasvatamise lahutamatu osa. Tallede söötmise tingimused seal on samad nagu sünniettevõttes. Esiteks paiknevad lambakasvatusettevõtted Prantsuse Püreneede keskosas väga hajutatult, eriti teatavatel kõrgmäestikualadel. Sellega kaasnevad probleemid tallede kokkukogumisel ning teravilja ja täiendsööda transportimisel. Teiseks ei ole mõned lambakasvatajad, st konkreetselt need, kes tegelevad rändkarjakasvatusega, suutelised tallesid mitmesugustel põhjustel lõpule viima: eelkõige napib varustust ja söödaressurssi. Eespool nimetatud kahel põhjusel võib talled koguda lõpuleviimise keskusesse, kui nad on saanud 60 päeva vanuseks ja saavutanud eluskaalu vähemalt 19 kg, ning nad viibivad seal kuni tapmisele viimiseni. 19 kg kaaluv tall on läbinud imetamise ja kasvamise esimesed etapid. Ta on piisavalt arenenud, et taluda söödarežiimi muutust. Nende tallede jälgitavuse tagamiseks kinnitatakse igale tallele lõpuleviimise keskusesse saabumisel täiendav erirõngas.

Täiendused, mis käsitlevad loomade hoonetes pidamise tingimusi, võimaldavad kehtestada tingimused, mida lambakasvatushoonete puhul tuleb järgida, ning see parandab tallede heaolu: tallede tihedus olenevalt vanusest ja sellest, kas utel on tall; hea ventilatsioon, ilma et lambad viibiksid tuuletõmbuses; kuiv taimne allapanu. Need tingimused on seda vajalikumad, et lihatõugu tallede kasvatamine võib toimuda lõpuleviimise keskuses (geograafilises piirkonnas) maksimaalselt 100 päeva jooksul.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

5.1.3.1.   Aretuskarja sööt (varem „Uttede sööt“)

Sätet

on muudetud järgmiselt:

Karjatamise aja tingimus lüheneb kaheksalt kuult (240 päeva) 210 päevani, st ühe kuu võrra. Olukorras, kus on lisatud imetavatest tõugudest koosnevad karjad ja suurendatud geograafilist piirkonda, ei võimalda mõned kliimaga seotud, topograafilised ja tehnilised piirangud asjaomaste lambakasvatusettevõtete kõikidel uttedel süüa karjamaal kaheksa kuu vältel aastast. Et karjatamine on aga mägipõllumajandusettevõtete esivanemate tava ja nende keskne tegevusala, on välja pakutud enamikus vähemalt seitsmekuuline kestus. See on kooskõlas kõigi Prantsuse Püreneede lambakasvatajate tavadega.

Tootespetsifikaadi niisugune muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.1 „Aretuskarja sööt“.

Järgmine säte jäetakse välja:

„Segasööta antakse lammastele vajaduse korral põhisöödale lisaks ja see koosneb järgmisest:

—	teraviljaterad, teraviljatooted ning nende kõrvalsaadused;

—	kaunviljade seemned, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused;

—	õliseemned, nendest valmistatud tooted ja kõrvalsaadused, sealhulgas õlikoogid (maapähklid, raps, soja, päevalill, lina);

—	mugulad ja juurikad, nende saadused ja kõrvalsaadused;

—	kuiv- ja koresöödad;

—	muud seemned ja viljad, nendest saadud tooted ja nende kõrvalsaadused;

—	mineraaltoitained;

—	kehtivate õigusnormidega lubatud söödalisandid;

—	kehtivate õigusnormidega lubatud lämmastikuühendid. Karbamiidi kasutamine on keelatud.

Ettevõttes tootjal on lubatud:

—	söödasegu, mis tehakse selle andmise päeval põhiratsiooni kuuluvast söödast ja eespool esitatud loetelus nimetatud söödast;

—	eespool esitatud loetelus nimetatud söötade segamine.

Põhisöödast ja eespool esitatud loetelus nimetatud söödast koosnevat segu on lubatud väljastpoolt hankida kuni 1. novembrini 2011, tingimusel et selle märgistusel on selgelt esitatud koostisosade loetelu, nende päritolu ja kogus.“

See on asendatud järgmisega:

„Segasööta antakse lammastele vajaduse korral põhisöödale lisaks ja see koosneb järgmisest:

—	teraviljaterad ja -tooted;

—	õliseemned ning palmist ja palmituumast väljaspool päritolukohta valmistatud tooted;

—	kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted;

—	muud seemned ja nendest saadud tooted;

—	mugulad, juured, suhkruroog ja nendest valmistatud tooted: suhkruroost ja suhkrupeedist saadud tooted ei tohi moodustada üle 5 % segasööda kogumassist;

—	dehüdraaditud lutsern graanulite kujul;

—	mineraaltoitained ja nendest saadud tooted, v.a deželatiniseeritud kondijahu ja kondituhk.

—

Lubatud mikroorganismide kääritamise kõrvalsaadused: pärmid ja nende osad (õllepärmid), rabad (CMS (melassi kondenseeritud jääklahused)), L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused, tärklis, preželatiniseeritud tärklis, rasvhapete mono- ja diglütseriidid, glütseriin, 1,2-propüleenglükool (propüleenglükool).

Lubatud söödalisandid on järgmised:

—	tehnoloogilised lisandid;

—	organoleptilised lisandid; lõhna- ja maitseained;

—	toitainelised lisandid: vitamiinid, mikroelementide ühendid, aminohapped. Karbamiid ja selle derivaadid on keelatud.

—	Zootehnilised lisandid: seedimist soodustavad ained, soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained, muud zootehnilised lisandid.

Söödaratsiooni võib moodustada järgmisest:

—	eespool esitatud loetelus nimetatud söötade segu;

—	põhisööda ja eespool esitatud loetelus nimetatud söötade segu,

—	tingimusel et segu on toodetud põllumajandusettevõttes.

Keelatud on väljaspool põllumajandusettevõtet valmistatud täielikud segud, põhisööda ja eespool esitatud loetelus nimetatud söötade segud.

Aretuskarja söödas on keelatud geneetiliselt muundatud organismid, anaboolsed steroidid, beetaagonistid ning muud hormonaalse või türeostaatilise toimega ained, lihajahud ja kõik muud loomset päritolu valgud.“

Toorainete loetelu on ajakohastatud, et võtta arvesse Euroopa Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta.

Ettepanek uttede söötmise alal on piiravam ja söödalisandite loetelu on piiratud seoses sektoris valitsevate tavadega.

Teatavad toorained on tootespetsifikaadis sõnaselgelt keelatud, et vältida nende kogemata lubamist juhul, kui kehtivad õigusnormid peaksid muutuma. See puudutab konkreetselt anaboolseid steroide, beetaagoniste ning muid hormonaalse või türeostaatilise toimega aineid, lihajahusid ja kõiki muid loomset päritolu valke.

Välja on jäetud säte, mis käsitleb selle segu valmistamise kuupäeva („selle etteandmise päev“), mille valmistab ettevõtjas tallede tootja põhiratsiooni kuuluvast söödast ja toorainete loetelus nimetatud söödast. Et põhiratsioon on peamiselt kuiv, puudub igasugune põhjus, miks ei võiks segu valmis teha mõni päev enne selle etteandmist.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

5.1.3.2.   Tallede toitumine

Toitmine emapiimaga

Sätted „Piimatall elab peaaegu kogu aeg oma emaga samas keskkonnas. Toiduks on üksnes lambapiim, mida talled imevad. Kuni 45 päeva vanuseni võimaldab emapiim katta 100 % tallede vajadusest.“

muudetakse järgmiselt:

Need muudetud sätted võimaldavad lisada piimatalle tootmise tavadele lihatõugu talle tootmise tavad enne tema emapiimast võõrutamist.

See tootespetsifikaadi muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.2 „Aretuskarja sööt“.

Uttede aastast piimatootmiskõverat kujutav diagramm on välja jäetud, sest see on üksnes kirjeldav.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Säte

asendatakse järgmise sättega:

See säte võimaldab kunstlike piimaasendajate keeldu lihtsustada.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Täiendsööt

Nõuded täiendsöödale nn lihatõugu tallede puhul on lisatud järgmiste sätetega:

„Segasööt peab olema valmistatud järgmisest:

—	teraviljaterad ja -tooted;

—	õliseemned või õliviljad ning palmist ja palmituumadest väljaspool päritolukohta saadud tooted;

—	kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted;

—	mugulad, suhkruroo juured ja nendest valmistatud tooted: suhkruroost ja suhkrupeedist saadud tooted ei tohi moodustada üle 5 % segasööda kogumassist;

—	muud seemned ja nendest saadud tooted;

—	dehüdraaditud lutsern graanulite kujul;

—	mineraaltoitained ja nendest saadud tooted, v.a kondijahu ja kondituhk.

—

Lubatud mikroorganismide kääritamise kõrvalsaadused: pärmid ja nende osad (õllepärmid), rabad (CMS (melassi kondenseeritud jääklahused)), L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused, tärklis, preželatiniseeritud tärklis, rasvhapete mono- ja diglütseriidid, glütseriin, 1,2-propüleenglükool (propüleenglükool).

Lubatud söödalisandid on järgmised:

—	tehnoloogilised lisandid: antioksüdandid, sideained, paakumisvastased ained;

—	organoleptilised lisandid; lõhna- ja maitseained;

—	toitainelised lisandid: vitamiinid, mikroelementide ühendid, aminohapped. Karbamiid ja selle derivaadid on keelatud.

—	Zootehnilised lisandid: seedimist soodustavad ained, soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained, muud zootehnilised lisandid.

Teravili ja teraviljasaadused peavad moodustama vähemalt 30 % segasööda kogumassist.“

Toorainete loetelu on lisatud, et täpsustada, mida võib saada nn raske tall, ning see loetelu on kooskõlas Euroopa Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta.

Toor- ja lisaainete loetelu on piiratud vastavalt lihatõugu tallede sektori ettevõtjate tavadele.

Lisatud on teatav protsent teravilja ja teraviljasaadusi, et tagada söödaratsiooni tasakaal, et tallesid nõuetekohaselt nuumata, põhjustamata tasakaalustamatust, mis kahjustaks looma heaolu ja liha omadusi.

See tootespetsifikaadi muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.3.2 „Aretuskarja sööt“.

5.1.4.   Sanitaarmeetmed (varem „Haldus- ja sanitaarmeetmed“)

Laused

„–	Emade puhul peavad tootjad: — järgima loomakasvatuse tervishoiukavasid, mille on heaks kiitnud veterinaarteenistuste direktoraat (Direction des Services Vétérinaires, lühendatult DSV); — laskma teha ükskõik missuguse ravi, mida rühma tehniline teenistus vajalikuks peab.

Ravi piirdub sekkumistega, mis on loomade hea tervise säilitamiseks ja taastamiseks ning sigivuse kontrollimiseks rangelt vajalikud.“

on välja jäetud, sest esiteks on see teave kohustuslik ja riiklike teenistuste järelevalve all ning teiseks ei ole see kontrollitav ja on seega üleliigne.

Säte

muudetakse järgmiselt:

Lihatõugu tallede puhul on pakutud välja järgmine säte: „Kui nn lihatõugu talledele antakse ravimeid ja ettenähtud keeluaeg enne tapmist on alla seitsme päeva, tuleb siiski kinni pidada minimaalsest seitsmepäevasest keeluajast ravi lõpu ja tapmise vahel.“

Esialgset sätet on täiendatud, täpsustamaks, et tegemist on piimatallega, ning lisatud on vastav säte lihatõugu talle kohta. Piimatallede puhul on säilitatud antibiootikumide manustamise keeld, kuid nn lihatõugu tallede puhul on lubatud neid kasutada olenevalt esinevatest patoloogiatest ning ainult loomaarsti ettekirjutusel ja järgides nende toodete kasutamisel ette nähtud keeluaegu, kusjuures on kehtestatud minimaalne seitsmepäevane keeluaeg ravi lõpu ja tapmise vahel, kui selle ravi puhul ei ole ette nähtud seitsmepäevast keeluaega. Selline ravi on lubatud lihatõugu tallede puhul, sest tegemist on vanemate loomadega, kelle puhul on antibiootikumide kasutamist nõudvad häired seega tõenäolisemad.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Peatükis

5.2   „Lambatallede kokkukogumine (varem „Lahkumine ettevõttest ja vedu“)

jäetakse välja järgmine lõik:

Esimeses osas esitatud teave puudutab ainult piimatalle ning lisaks on välja jäetud eluskaal, kuid järgmises, tapmist käsitlevas osas on alles jäetud rümba kaal.

Mis puudutab seejärel ülejäänud teavet selles lõigus, siis see kordab üldkohaldatavaid õigusnorme ja on seepärast välja jäetud.

Lisatud on järgmine punkt:

Järgmine säte jäetakse välja:

ning asendatakse järgmisega:

Üleviimine kogumispunkti ja jaotuskeskusesse on lisatud selleks, et viia tootespetsifikaat kooskõlla nn lihatõugu tallede kasvatajate tavadega.“ Sellesse osasse on nüüd lisatud söötmis-, sanitaar- ja elutingimused, et nende keskuste tegevust paremini reguleerida.

Lauset „Lambakasvatusettevõttest lahkumise ja tapmise vahele võib jääda kuni 24 tundi“ on muudetud, sest see puudutab ainult piimatalle: „Piimatalle puhul võib lambakasvatusettevõttest lahkumise ja tapmise vahele jääda kuni 24 tundi.“

Lisaks sellele sättele on seoses lihatõugu tallede kaasamisega lisatud uued veoajad ja elamisperioodid:

—	„Loomakasvatusettevõtte (olenevalt olukorrast sünniettevõte või lõpuleviimise keskus) ja jaotuskeskuse vaheline veoaeg ei ole pikem kui 12 tundi.

—	Jaotuskeskuse ja tapamaja vaheline maksimaalne veoaeg on 6 tundi.

—	Jaotuskeskuses viibimise maksimaalne kestus on 96 tundi.

—	Lihatõugu talle puhul võib lambakasvatusettevõttest lahkumise ja tapmise vahele jääda kuni 114 tundi.

—	Lihatõugu talle puhul võib lambakasvatusettevõttest lahkumise ja lõpuleviimise keskusesse jõudmise vahele jääda kuni 48 tundi.“

Lause „Veoaeg tallede viimase kogumispunkti (kogumis- või jaotuskeskus) ja tapamaja vahel on kuni kaheksa tundi“ jäetakse välja, sest eelnevate ettepanekutega on praegusi tavasid juba reguleeritud ning need võimaldavad piirata veoaega kahe punkti vahel ja igas kohas veedetud aega.

Tootespetsifikaadi niisugused muudatused ei mõjuta koonddokumenti.

Peatüki

5.3   „Tapmine“

sätted

kordavad üldkohaldatavates õigusnormides sätestatut ja jäetakse seepärast välja.

Lause

sõnastatakse ümber järgmiselt:

Säte, mis käsitleb piimatalle eraldamist tema emast (kuni 24 tundi) enne tapmist, on välja jäetud punktist 5.3 „Tapmine“ ja viidud üle eelmisse punkti 5.2 „Tallede kokkukogumine“.

Lisatud on järgmine säte: „Tuleb teha kõik, et rühmitada KGTga tallede partiid tapetuna sama poole päeva jooksul“, et vältida asendamise ohtu.

Lause

on muudetud järgmiselt:

Välja on jäetud säte, milles oli täpsustatud, et piimatalle eluskaal peab olema vahemikus 9–16 kg, sest juba on olemas säte rümba kaalu kohta, mis on seotud selle eluskaaluga, ning sellest piisab toote iseloomustamiseks ja täpse kontrolli tagamiseks piimatalle üle. Lisatud on lihatõugu tallede tapavanus, mis on 60–160 päeva.

Lisatud on järgmine säte: „Eelvalik tehakse spetsiaalse märgistusega kas talle istmiku juures oleva templi abil, kaalumismärgisel või eelvaliku märgise väljaandmise teel.“

See võimaldab parandada eelvalitud rümpade jälgitavust.

Lause

asendatakse järgmisega:

See muudatus seisneb selles, et lisatakse valikukriteeriumid, milleks on liha värvus ning lihatõugu talle puhul rasva kvaliteet (tihkus ja värvus). Lõpliku valiku võib teha rümbal, mis on ettevõtjast olenevalt enne või pärast jahutamist uuesti puhastatud. Seetõttu on mõiste „jahutatud“ välja jäetud, et võtta arvesse protsessi kaasatud lihunike ja tükeldajate erinevaid tavasid.

Säte

sõnastatakse ümber ainult järgmiselt:

Lisatagatis seoses rümpade kõrvalejätmisega, et piirata asendamise ohtu, lisatakse järgmise sättega:

Piimatallede rümpade omadusi käsitlev lõik:

„–	Rümba mass: 4,5–11 kg

–	Rasvasusklass: 2 ja 3 EUROPi tabeli järgi

–

liha tihkus ja rasva kvaliteet: rasva kvaliteeti saab õigesti hinnata ainult siis, kui rasv on hangunud, st jahutatud rümbal. Rasv valge, kergelt roosakas, peab olema tihke konsistentsiga, välistatud on pehme rasv, nn õline ja/või tugevasti värvunud rasv, seega on tegemist värvi- ja konsistentsikontrolliga;

–	liha värvus peab olema kogu rümba ulatuses heleroosa.

Otsus tehakse loomuliku valguse või standardlampidega.“

on ümber sõnastatud järgmiselt:

Lisatud on üksnes täpsustus, et liha on roosa kuni heleroosa, mitte ainult heleroosa. See on rohkem kooskõlas täheldatud liha värvusega.

Lisatud on lihatõugu talle rümpade omadused:

Lisatud on rasva värvuse intensiivsuse skaala ja teine skaala rasvkoe tihkuse kohta, et esitada omadused, mis vastavad lubatule.

Intensiivsuse skaala	Kirjeldus
1	Valge rasv kogu rümba ulatuses
2	Kergelt värvunud rasv kogu rümba või sellest ühe osa ulatuses
3	Värvunud rasv: kollane, oranžikas või helepruun kogu rümba ulatuses või tugevamini värvunud ainult rümba ühes osas
4	Tugevalt värvunud rasv kogu rümba ulatuses

Intensiivsuse skaala	Kirjeldus
1	Väga tihke rasv: rasvakiht on tihke kogu rümba ulatuses.
2	Tihke rasv: rasvakiht on tihke, kuid võib sisaldada puudusi, eriti seljatüki osas.
3	Pehme rasv kogu rümba ulatuses
4	Väga pehme ja õline rasv kogu rümba ulatuses

Lihatõugu talle puhul vastab rümba kaal 13–22 kg tootmistavadele. Lihakusklass R või O on iseloomulik sellist maatõugu talledele nagu Püreneede tõud, mille puhul on see üks eripära. Nendel Pürenee piirkonna kliima ja turuga kohanenud tõugudel on erilised pikliku kujuga rümbad.

Tootespetsifikaadi niisugused muudatused ei mõjuta koonddokumenti, välja arvatud juba nimetatud muudatused, mis on seotud toote kirjeldusega.

5.4.   Tükeldamine ja pakendamine

Parema jälgitavuse tagamiseks on lisatud järgmine säte:

„Võetakse järgmised ettevaatusabinõud, et vältida igasugust KGTga liha asendamist:

—	töökoja korraldus võimaldab KGTga toodete tükeldamise toiminguid teistest toodetest selgelt ajaliselt ja/või ruumiliselt eraldada;

—	KGTga liha tükeldatakse järjest päeva või nädala kindlal ajal.“

Sätted

ning

jäetakse välja, sest need kordavad üldkohaldatavaid õigusnorme.

Säte

on muudetud järgmiselt:

Need tootespetsifikaadi peatüki 5.4 „Tükeldamine ja pakendamine“ muudatused ei mõjuta koonddokumenti.

Punkt 5.5. „Rupsi omadused“ lisatakse rupsi lisamise tõttu toodete hulka, mis võivad saada KGT „Agneau des Pyrénées“.

Järgmised sätted:

on lisatud selleks, et piirata asendamise ohtu ja tagada KGTga seotud kvaliteedikriteeriumid.

On ka täpsustatud: „Piimatalle puhul võib rupsi rümbast eraldada pärast selle kaalumist. Lihatõugu talle puhul eraldatakse rups, v.a neerud, rümbast enne kaalumist, kui päritolu- ja rasvasuskriteeriume on kontrollitud. Rups jahutatakse otsekohe pärast rümbast eraldamist, et see saavutaks enne teelesaatmist sisetemperatuuri 3 °C. Seejärel rühmitatakse rups päevapartii kaupa ning idenditakse tapapartii numbriga.“

Rupsi pakendamist on täpsustatud:

—	„hulgipakend vaakumkottides või idenditud veekindlatel alustel

—	või UVC-meetodil kiletatud alustel või vaakumkottides.“

Need täpsustused on vajalikud, sest rups on lisatud nende toodete hulka, mis võivad saada KGT „Agneau des Pyrénées“.

Tootespetsifikaadi punkti 5.5 „Rupsi omadused“ niisugune muudatus mõjutab ainult koonddokumendi punkti 3.2 „Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab“, kus sätestatakse sõnaselgelt, et rups turustatakse värskelt või sügavkülmutatult.

Et sügavkülmutamine on lubatud, on lisatud punkt 5.6 „Sügavkülmutamine“:

Üksnes sügavkülmutamine on lubatud seetõttu, et külmutamise korral tekivad lihas suuremad kristallid kui sügavkülmutamise meetodi korral. Külmutamisel kestab temperatuuri alanemine kauem, kusjuures temperatuur alaneb vähem, mille tulemusena moodustuvad suured kristallid, mis võivad seejärel ülessulatamisel läbistada lihakiude ja tuua kaasa täiendava veekaotuse, mis mõjustab liha omadusi ülessulatamisel.

Tootespetsifikaadi punkti 5.6 „Sügavkülmutamine“ niisugune muudatus mõjutab ainult koonddokumendi punkti 3.2 „Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab“, kus sätestatakse sõnaselgelt, et rupsi turustatakse värskelt või sügavkülmutatult.

Sügavkülmutamise tähtajad on esitatud uues punktis 5.6.1 „Sügavkülmutamise tähtajad“.

Need maksimaalsed tähtajad võimaldavad tagada toote omaduste säilimise.

Tootespetsifikaadi punkti 5.6.1 „Sügavkülmutamise tähtajad“ niisugune muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Sügavkülmutamise meetodit on täpsustatud uues punktis 5.6.2 „Sügavkülmutamise meetod“.

Seoses külmutamise keeluga on välja pakutud sügavkülmutamise meetodid, mis võimaldavad seega kindel olla, et moodustuvad kristallid on väikesed (temperatuur langeb kiiresti ja märkimisväärselt), mis ei mõjuta või mõjutab vähe liha omadusi ülessulatamisel.

Tootespetsifikaadi punkti 5.6.2 „Sügavkülmutamise meetodid“ niisugune muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Lisatud on toodete minimaalne säilivusaeg sügavkülmutatuna ja seda tootespetsifikaadi uues punktis 5.6.3 „Pakendamine“:

Minimaalse säilivusaja lisamine seoses sügavkülmutamisega mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.5 „Erieeskirjad nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta“.

5.6.   Punkt „Seos piirkonnaga“

Tootespetsifikaadi peatüki „Põhjused, mis õigustavad seost geograafilise päritoluga“ kogu sõnastus on ümber kirjutatud kahel põhjusel. Esiteks ei vasta see enam praegustele ootustele seose tõendamise suhtes. Omal ajal oli selles punktis väga põhjalikult (24 leheküljel) kirjeldatud kõigepealt kasvatustavade ajalugu (15 lehekülge) ja seejärel sektori korraldust (9 lehekülge). Sellest tehti kokkuvõte, et esitada ainult huvipakkuv ja sisuline teave. Et taotlus käsitleb geograafilise piirkonna laiendamist ja KGTga hõlmatud toodete hulga suurendamist, on seda punkti muudetud, et näidata toote seost geograafilise päritoluga muudetud tootespetsifikaadi järgi.

Keskkonnatingimused Püreneedes, suurtel kõrgustel, kus sajab palju, päikest on piisavalt ja temperatuur on talvel karm, kuid suvel mahe, soodustavad rohu kasvamist, seda söövad aga uted – tallede emad. Lisatud on geograafilise piirkonna mäemassiivi kirjeldus, et paremini iseloomustada topograafiat idast läände seoses kliimaga.

Lambakasvatuse jaotuse kirjeldust on laiendatud kogu Prantsuse Püreneede mäeahelikule, kus lambakasvatus on endiselt peamine loomakasvatusharu. Kliimagradiendid ja eelkõige sademete hulk piirkonna eri osades selgitavad, miks on välja kujunenud kolm piimatõugu ja seitse imetavat tõugu, kes on kohalike eritingimustega hästi kohanenud. Neid eripärasid on kirjeldatud ja illustreeritud.

Piimatalle puhul on seos peamiselt ema, sest piimatalle sööt põhineb – nagu tema nimigi ütleb – emapiimal. Selle seose hoidmiseks peavad need talled pärinema eranditult Püreneede kohalikest maatõugudest, kelle puhul kasutatakse ära territooriumi võimalusi, karjatades neid seal. Nendel uttedel on järgmised omadused ja oskused, millega seoses on asjaomastes loomapopulatsioonides toimunud valik, eriti mis puudutab rustikaalsust: nad on võimelised kohanema olude muutustega (seoses toidu või kliimaga) loomakasvatusettevõttes, kus neid peetakse; nende karjatamine on lihtne ja nad on võimelised toitu otsima (kõndima, ringi liikuma); piimatalle KGT tootespetsifikaadi kohaselt on nende tallede saamiseks juba võimalik kasutada isasloomi, kes ei ole Püreneede päritolu, kuid kuuluvad kindlaks määratud lihatõugu (Cheri departemangu berry tõug, charollais’, suffolki ja texeli tõug). Selleks et tugevdada toote seost territooriumiga, ei ole lihatõugu tallede puhul lubatud kasutada lihatõuge, kes ei ole Püreneede päritolu.

Tuleb meenutada, et ajalooliselt oli rändkarjakasvatus üleüldine tava. Tänapäeval on selle osatähtsus minimaalne. Röövloomade ilmumine, maaga seotud piirangud ja raskused karjuste värbamisel on muutnud selle tava järgimise keerulisemaks. Isegi karjade puhul, kes ei rända ringi, sõltub karjapidamine aga siiski peamiselt taimestiku paiknemise kõrgusest, mis võimaldab mäejalamil ja mägedes asuvatel ettevõtjatel sööta ja teraviljasööta omavahel vahetada.

Seda punkti on veidi edasi arendatud, et lisada võimalus kasutada lõpuleviimise keskusi. Lambatallede nuumamine väljaspool nende sünniettevõtet on tava, mida on Püreneede mäemassiivis traditsiooniliselt kasutatud, sest mägiettevõtted on väga hajutatud ning nendes piirkondades ei ole võimalusi toota toote lõpuleviimiseks vajalikke toiduaineid.

Ajalooliselt on tallede müük alati elu sisse puhunud mägiorgude ja ümberkaudsete tasandike laatadele ja turgudele. Talleliha kasutati osaliselt oma tarbeks, kuid seda müüdi ka ümbritsevate tasandike suurlinnades (Toulouse, Bordeaux, Perpignan jt) ja Hispaania turul.

Rõhuasetus on piimatallede ja lihatõugu tallede vastastikusel täiendavusel. Piimatalle müüdi suve lõpus või sügisel, et tühjendada suve lõpu poole liiga täis laudad, samas kui raskeid tallesid hoiti kauem, et viia need lõpule laudas ja turustada talvel või kevadel lihavõtteks.

Talleliha eriomadused jäävad samaks. Lisatud on lihatõugu talle liha eriomadused.

Viimane osa, mis tõendab seost territooriumi eri loodustegurite ja toote eriomaduste vahel, on ümber sõnastatud, et see käsitleks toodet „Agneau des Pyrénées“. Selles on rõhutatud Püreneede eri lambakasvatuspiirkondade ning tallede kasvatamise ja lõpuleviimise eri meetodite vastastikust täiendavust. Püreneed, mis koosnevad kõrgmäestikust ja mäejalamist, soodustavad loomakasvatuse, eriti lambakasvatuse arengut. Uttedel on võimalik süüa vähemalt seitse kuud aastas karjamaadel, mägedes ja heinaga kaetud mäenõlvadel. Traditsioonilised kohalikud tõud on kohanenud mulla- ja kliimatingimuste, kasvatussüsteemide või söödaressurssidega. Selline tõugude valik on teinud võimalikuks terve täiendamissüsteemi, mis kinnistab „Agneau des Pyrénées“ oma territooriumi külge.

Tootespetsifikaadi peatüki „Seos“ muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 5 „Seos geograafilise piirkonnaga“.

5.7.   Punkt „Märgistus“

Säte

—	„kaitstud geograafilise tähisega „Agneau de lait des Pyrénées“ hõlmatud tooted tuleb märgistada vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

—	Geograafilist tähist märgitakse etiketil märkega „Agneau de lait des Pyrénées“.

—	Kommunikatsioonimaterjalides kasutatakse kaitstud geograafilise tähise logo, v.a erandjuhul“

on välja jäetud. Kooskõlas riigisiseste nõuetega selles valdkonnas asendatakse see järgmise sättega:

„Olenemata üldkohaldatavatest märgistamist käsitlevatest õigusnormidest hõlmab toote märgistus järgmist:

—	kaitstud nimetus „Agneau des Pyrénées“ KGT logoga samas vaateväljas;

—	kaitstud nimetuse kõrval märge „KGT“;

—	alla 45 päeva vanuste tallede puhul, keda on kasvatatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele, võib lisada ainult järgmise märke: „Agneau de lait“. Sõnad „„Agneau des Pyrénées“ (KGT)“ ei tohi olla väiksemad kui kaks kolmandikku sõnadest „Agneau de lait“.“

Alla 45 päeva vanuste tallede puhul peab märgistusel olema märge „Agneau de lait“. Selle eesmärk on säilitada märgistusel täpsustus „Agneau de lait“, millega turustajad ja tarbijad on harjunud.

Lisatud on järgmine säte:

Selle tootespetsifikaadile lisatud sättega keelatakse termini „Pyrénées“ tõlkimine ja kohustatakse sõnaselgelt märkima märgistusel päritolumaad. See säte tuleneb määrusest nimetuse registreerimise kohta KPNide ja KGTde registris, mis võeti vastu 2012. aastal. See võimaldab säilitada need Prantsusmaa ja Hispaania vahelise suhtlemise tulemused, mis saavutati nimetuse KGTna registreerimisel 2012. aastal.

Tootespetsifikaadi peatükis „Märgistamine“ tehtud muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.6 „Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“.

5.8.   Punkt „Muu“

-   Kontrolliasutused

Võttes arvesse kehtivaid riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad tootespetsifikaatide sõnastuse ühtlustamist, on välja jäetud sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed. Selles osas on nüüd esitatud järgmiste Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: Institut national de l’origine et de la qualité (INAO) (riiklik päritolu ja kvaliteedi instituut) ja Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF) (konkurentsi, tarbijakaitseküsimuste ja pettusevastase võitluse peadirektoraat). Sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed on edaspidi esitatud INAO veebisaidil ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Tootespetsifikaadi peatüki „Kontrolliasutus“ muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

-   Riiklikud nõuded

Riiklike nõuete hulka on lisatud peamised kontrollitavad aspektid vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusnormidele.

Tootespetsifikaadi peatüki „Riiklikud nõuded“ muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

-   Lisad

Välja on jäetud niisugused kehtivale tootespetsifikaadile lisatud dokumendid nagu tunnistused, sajandi alguse Roqueforti juustu tootjate nimekiri Püreneede Atlandi-poolses ja idaosas, sektori majandusandmed, ajakirjandusartiklid ja bibliograafia.

See tootespetsifikaadi muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

„Agneau des Pyrénées“

ELi nr: PGI-FR-0665-AM01 – 21.5.2021

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Agneau des Pyrénées“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Agneau des Pyrénées“ on Püreneede kohalikku tõugu emaste tallede liha: aure et campan, barégeoise, baski-bearni tõug, castilloni tõug, lourdes’i tõug, mustapealine manech, punasepealine manech, montagne noire, roussilloni punane, tarasconi tõug. Piimatalle ema peab olema piimatõust (baski-bearni tõug, mustapealine manech või punasepealine manech); isa peab olema mõnest eespool nimetatud kohalikust tõust või Cheri departemangu berry tõugu või charollais’, suffolki või texeli tõugu.

Toode „Agneau des Pyrénées“ on olenevalt kasvatusajast:

—

kas piimatall, st noor tall. Sellel tallel, keda kasvatatakse maksimaalselt 45 päeva ja toidetakse ainult emapiimaga, on rümp, mis kaalub 4,5-11 kg, olenevalt sellest, kuidas seda pakutakse, ja selle rasvasusklass on 2 või 3. Toores liha on roosa kuni heleroosa värvusega. Tegemist on hooajatootega, sest talled tapetakse ajavahemikul 15. oktoobrist 15. juunini,

—

või lihatõugu tall, st raskem tall, kes tapetakse 60-160 päeva vanusena ja keda toidetakse emapiimaga vähemalt 60 esimese päeva jooksul. Tema rümp kaalub 13-22 kg, lihakusklass on R või O ja rasvasusklass on 2 või 3. Toorele lihale on iseloomulik roosa värvus ning tihke kuni väga tihke rasv, mis on valge kuni kergelt värvunud.

Liha võib turustada terve rümba või poole rümbana rasvikus või lahtilõigatud tükkidena värskelt või sügavkülmutatult. KGTna turustatakse ka järgmist rupsi: kogu sisikond, süda, maks, neerud, harknääre, vatsad ja jalad kas värskena või sügavkülmutatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

3.3.1.   Aretuskarja sööt

Uted viibivad kogu aasta vältel vaheldumisi kas kogu aeg vabas õhus, kogu aeg laudas või osaliselt vabas õhus ja osaliselt laudas. Uted söövad vähemalt 210 päeva aastas karjamaal. Segasööta antakse lammastele vajaduse korral põhisöödale lisaks. Talvel sõltuvad karjatamise võimalused ilmaoludest, kuid ka siis on rohumaad peamine söödaallikas. Talvel on täienduseks konserveeritud sööt, teravili, põhk ja segasööt.

3.3.2.   Tallede toitumine

Toiduks on üksnes lambapiim, mida talled imevad.

Lihatõugu tallede puhul on põhisöödaks emapiim, mida talled imevad. Talle võib siiski anda täiendsööta, mis koosneb põhisöödast, põhust ja segasöödast.

Segasööt peab olema valmistatud järgmisest:

—	teraviljaterad ja -tooted;

—	õliseemned või õliviljad ning palmist ja palmituumadest väljaspool päritolukohta saadud tooted;

—	liblikõieliste seemned ja nendest valmistatud tooted;

—	mugulad, juured, suhkruroog ja sellest valmistatud tooted; suhkruroost ja suhkrupeedist saadud tooted ei tohi moodustada üle 5 % segasööda kogumassist;

—	muud seemned ja nendest saadud tooted;

—	dehüdraaditud lutsern graanulite kujul;

—	mineraaltoitained ja nendest saadud tooted, v.a kondijahu ja kondituhk;

—

lubatud mikroorganismide kääritamise kõrvalsaadused: pärmid ja nende osad (õllepärmid), rabad (CMS (melassi kondenseeritud jääklahused)), L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused, tärklis, preželatiniseeritud tärklis, rasvhapete mono- ja diglütseriidid, glütseriin, 1,2-propüleenglükool (propüleenglükool).

Lubatud söödalisandid on järgmised:

—	tehnoloogilised lisandid: antioksüdandid, sideained, paakumisvastased ained;

—	organoleptilised lisandid: lõhna- ja maitseained;

—	toitainelised lisandid: vitamiinid, mikroelementide ühendid, aminohapped. Karbamiid ja selle derivaadid on keelatud;

—	zootehnilised lisandid: seedimist soodustavad ained, soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained, muud zootehnilised lisandid.

Teravili ja teraviljasaadused peavad moodustama vähemalt 30 % segasööda kogumassist.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Talled sünnivad ja neid kasvatatakse (sünniettevõte, lõpuleviimise keskusele eelnev jaotuskeskus ja vastaval juhul lõpuleviimise keskus) KGTga „Agneau des Pyrénées“ hõlmatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote minimaalne säilivusaeg on kuni 21 kuud. Rupsi puhul on minimaalne säilivusaeg kuni 18 kuud.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Alla 45 päeva vanuste tallede puhul, keda on kasvatatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele, tuleb lisada järgmine märge: „piimatall“.

Päritolumaa „Prantsusmaa“, mis asetseb kaitstud nimetuse „Agneau des Pyrénées“ ja KGT logoga samas vaateväljas. Lisaks ei tohi KGTga toodete puhul tõlkida terminit „Pyrénées“.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Pyrénées-Atlantiques’i departemang:

—

Tervikuna järgmised kantonid: Baïgourra et Mondarrain; Billère et coteaux de Jurançon; Gave et Terres du Pont-Long; Hendaye – Côte Basque-Sud; Ccœur de Béarn; Lescar; Montagne Basque; Nive-Adour; Oloron-Sainte-Marie 1 ja 2; Ouzom, Gave et Rives du Néez; Pau 1, 2, 3 ja 4; Pays de Bidache – Amikuze – Ostabarre; Saint-Jean de Luz; Ustaritz-Vallées de Nive et Nivelle.

—	Orthez et Terres des Gaves et du Seli kanton: kõik kommuunid, v.a Baigts-de-Béarn, Puyoô, Ramous, Saint-Boés, Saint-Girons-en-Béarn.

—	Vallées de l’Ousse et du Lagoini kanton: kõik kommuunid, v.a Limendous, Lourenties.

—	Järgmised kommuunid: Anglet, Argagnon, Artigueloutan, Bayonne, Biarritz, Castétis, Denguin, Labastide-Cézéracq, Lacq, Lée, Mont, Ousse, Sauvagnon, Serres-Castet.

Hautes-Pyrénées’ departemang:

—	Tervikuna järgmised kantonid: Haute-Bigorre; La vallée de la Barousse; La vallée des Gaves; Lourdes 1 ja 2; Moyen-Adour; Neste, Aure et Louron; Ossun.

—	La vallée de l’Arros et des Baïses’ kanton: kõik kommuunid, v.a Bernadets-Dessus, Clarac, Goudon, Libaros, Mouledous, Orieux, Sabarros, Sentous, Toumous-Devant.

—	Les coteaux’ kanton: järgmised kommuunid: Aries-Espénan, Bazordan, Betbèze, Castelnau-Magnoac, Casterets, Caubous, Deveze, Gaussan, Lalanne, Laran, Lassales, Monléon-Magnoac, Monlong, Pouy, Sarriac-Magnoac, Thermes-Magnoac, Villemur.

—	Sarrouilles’ ja Soues’ kommuun.

Haute-Garonne’i departemang:

—	tervikuna järgmised kantonid: Bagnères de Luchon; Saint-Gaudens.

—	Auterive’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Auribail, Auterive, Beaumont-sur-Léze, Capens, Caujac, Cintegabelle, Esperce, Gaillac-Toulza, Grepiac, Grazac, Labruyère-Dorsa, Marliac, Mauressac, Mauzac, Miremont, Montaut, Lagrâce-Dieu, Noé, Puydaniel.

—

Cazères’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Agassac, Ambax, Beaufort, Bérat, Boissède, Cambernard, Castelgaillard, Casties-Labrande, Cezac, Coueilles, Forgues, Frontignan-Savès, Goudex, Isle-en-Dodon, Labastide-Clermont, Labastide-Paumes, Lahague, Lautignac, Lherm, Martisserce, Mauvezin, Mirambeau, Molas, Mones, Montastruc-Savès, Montgras, Pin-Murelet, Plagnole, Polastron, Poucharramet, Pouy-de-Touges, Rieumes, Riolas, Saint-Araille, Sainte-Foy-de-Peyrolières, Sajas, Saveres, Senarens.

Gers’i departemang:

—	Saint-Blancard’i kommuun.

Ariège’i departemang:

—	kõik kommuunid, välja arvatud järgmised: Canté, Labatut, Lissac, Saint-Quirc.

Aude’i departemang:

—	tervikuna järgmised kantonid: Limoux; Quillan.

—	Brami kanton: järgmised kommuunid: Escueillens-et-Saint-Just-de-Bélengard, Monthaut, Romy.

—	Kanton Carcassone 2: Verzeille’ ja Villefloure’i kommuunid.

—	Trèbes’i kanton: järgmised kommuunid: Arquettes-en-Val, Caunettes-en-Val, Fajac-en-Val, Labastide-en-Val, Mayronnes, Montlaur, Pradelles-en-Val, Rieux-en-Val, Servies-en-Val, Taurize, Villar-en-Val, Villetritouls.

—	Fabrezani kanton: kõik kommuunid, v.a Boutenac, Camplong-d’Aude, Fabrezan, Ferrals-les-Corbières, Fontcouverte, Luc-sur-Orbieu, Montseret, Saint-André-de-Roquelongue.

Pyrénées-Orientales’i departemang:

—	tervikuna järgmised kantonid: Le Canigou; Les Pyrénées catalanes.

—	La Vallée de l’Agly kanton: kõik kommuunid, välja arvatud Cases-de-Pène, Espira-de-l’Agly, Opoul-Périllos, Rivesaltes, Salses-le-Château, Vingrau.

—	La Vallée de la Têti kanton: kommuunid Ille-sur-Têt, Montalba-le-Château.

—	Côte Vermeille’i kanton: kõik kommuunid, v.a Palau-del-Vidre, Saint-André.

—	Les Aspres’i kanton: järgmised kommuunid: Caixas, Calmeilles, Llauro, Montauriol, Oms, Passa, Tordères.

—	Vallespir-Albères’i kanton: kõik kommuunid, v.a Montesquieu-des-Albères, Saint-Genis-des-Fontaines, Villelongue-dels-Monts.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Agneau des Pyrénées“ seos piirkonnaga põhineb toote mainel ja kvaliteedil. Olenevalt talle vanusest on liha roosa või heleroosa – mis on iseloomulik, kui toiduks on emapiim. Püreneedega eriti hästi kohanenud Püreneede piima- ja imetavate tõugude kasutamine annab nendele vähe lihakatele talledele rasvasuse klassi, mis on kergelt kuni keskmiselt rasvane.

Püreneesid iseloomustavad erineva kõrgusega mägialad ja mäejalamialad. Reljeef mõjutab tugevasti kliimat. Püreneede mäestikukliimas on talved karmid ning suved mahedad ja päikesepaistelised. Ookeani läheduse ja asjaolu tõttu, et mäed tõkestavad ookeaniliste õhumasside edasiliikumise, on temperatuur pehme ja sademeid on palju. Lisaks varieeruvad samas piirkonna ulatuses sademed, päikesepaiste ja temperatuur olenevalt nõlvadest ja nende asetusest, mistõttu on ilmastikuolud siin väga mitmekesised. Need keskkonnatingimused kõrgusel, mida iseloomustavad suur sademete hulk, piisav päikesepaiste ja karm temperatuur talvel, kuid pehme suvel, võimaldavad rohul kasvada nii, et see sobib karjatamiseks. Inimene hakkas Püreneedes karjatamisega tegelema üle seitsme tuhande aasta tagasi. Et mägedes ja mäejalamil on tugevad kallakud, sobib enamik maatükke karjatamiseks, eelkõige suvel. Karjakasvatus nii, et loomad söövad karjamaal, on sobivaim lahendus selleks, et kasutada neid heinamaid ära parimal viisil, seepärast on Püreneedes suur osakaal mäletsejatel, eelkõige veistel ja lammastel. See süsteem saab toimida ainult oma territooriumiga kohanenud tõugude puhul.

Lambakasvatust leidub kogu Püreneede mäeahelikus, sest rohi kasvab siin kogu aasta vältel tänu pehmele ja niiskele kliimale. Kliimagradiendid ja eelkõige sademete hulk piirkonna eri osades selgitavad, miks on välja kujunenud kolm piimatõugu ja seitse imetavat tõugu, kes on kohalike eritingimustega hästi kohanenud.

Reljeefi tõttu paikneb taimestik eri kõrgustel ja seda kasutatakse ära olenevalt aastaaegadest, mis lambakasvatust siin iseloomustabki. Karjamaade ökosüsteem on ajalooliselt olnud süsteem, mis on keskendatud ringirändavatele rohusööjatele loomadele, et kasutada ratsionaalselt mägirohtu, mida täiendatakse sööda ja teraviljadega.

Pürenee tõugu lambad on vastupidavad, kohanenud ilmastikuolude muutustega ja nad lastakse suviti mägikarjamaadele. Veel tänapäevalgi on nad selles piirkonnas peamised tõud. Et nad on maatõugu, on neil kõndimiseks kohanenud kehakuju, st pikad ja peenikesed jalad ning nad on pigem kerged.

Lambatallede nuumamine on samuti Püreneede mäestikus traditsiooniliselt välja kujunenud tava, mida kõige sagedamini kasutatakse imetamissüsteemides ja mis annab ainult niisugust tulu, et müüakse maha talled, keda peab olema nuumatud kohapeal, et see oleks võimalikult kasumlik. Mägipiirkondade põllumajandusettevõtete hajutatuse ja toote lõpuleviimiseks vajaliku sööda tootmise vähese potentsiaali tõttu nendes piirkondades, viiakse teatavad lihatõugu talled traditsiooniliselt lõpule väljaspool oma sünniettevõtet, lõpuleviimise keskuses.

Püreneede tall saadakse territooriumiga seotud tootmismeetodite ja oskusteabe tulemusena.

Geograafilises piirkonnas on karjakasvatuseks, eelkõige lambakasvatuseks sobivad erilised topograafilised ja kliimatingimused.

Püreneed, mis koosnevad kõrgmäestikust ja mäejalamist, soodustavad loomakasvatuse, eriti lambakasvatuse arengut. Selle mitmekesine topograafia ja kliima teevad võimalikuks mägede ja nõlvade vastastikuse täiendavuse.

Uttedel on võimalik süüa vähemalt seitse kuud aastas karjamaadel, mägedes ja heinaga kaetud mäenõlvadel.

Tänu sellele, et tegemist on maatõugudega, on need tõud võimaldanud põllumajandusettevõtetel püsima jääda rasketel territooriumidel tänu elujõulistele põllumajanduslikele karjatamissüsteemidele, sest need tõud suudavad kohaneda Püreneede keskkonna mulla- ja ilmastikutingimustega. Taimestiku paiknemist erinevatel kõrgustel kasutatakse ära olenevalt aastaaegadest ja see iseloomustabki lambakasvatust Püreneedes.

Püreneede kohalike maatõugude kasutamine viib tavadeni, mis on kooskõlas selle piirkonna omadustega (ettevõtete hajutatus, mille tulemuseks on eraldatusega seotud probleemid, söödaressursi kättesaadavus ja kogumisraskused).

Keskkonnatingimuste eripärad ja mitmekesisus Püreneede mäeahelikus on võimaldanud areneda 10 lambatõul. Igaüks nendest 10 tõust, mis on suurepäraselt kohanenud oma territooriumi ja karjakasvatusmeetoditega Püreneedes, võimaldab toota eripäraseid talli, kes on vähe lihakad.

Piimauttesid lüpstakse ning nad tuleb seega oma tallest eraldada, kui tall on alles noor. Tänu rohu kasvule selles piirkonnas on neil eriti rikkalik piim, mis vastab kõigile lambatallede toitumisvajadustele, kusjuures talled ei saa mingit muut sööta kui nende ema piim, mida nad nisast imevad. Selle piimatalle liha on seepärast hele kuni heleroosa. Imetavaid uttesid ei lüpsta ja seetõttu on nad enamiku ajast koos oma talledega vähemalt 60 päeva jooksul, mille kestel kujuneb tallel välja mäletseja seedesüsteem ja ta läheb piimatoidult üle söödale ja teraviljadele. Selline kaheetapiline toitumine ja talle vanus – ta ei ole ei liiga noor ega liiga vana – võimaldab saada roosaka värvusega liha.

Lambakasvatajad on säilitanud oma kasvatussüsteemid, mis võimaldavad toote neid kahte liiki tallesid, keda tunnustatakse ja hinnatakse.

„Eriti meeldib mulle Püreneede piimatall. Selle liha annab edasi piima mahedust, milles on lausa mingi müstiline mõõde. Piiblis sümboliseerib tall süütust, elu triumfi surma üle, ülestõusmist. Niisugust liha hammustades on midagi sellist tunda: emaõrnus, kerge vürtsimaitse justkui paradiisi lubadus“ (Rencontres Savoureuses, petit traité de l’excellence française, Alain Ducasse, édition Plon, 1999).

„Ettevõte Fourcade on juba kuue või seitsme põlvkonna jooksul spetsialiseerunud Püreneede lambatalledele ja lammastele. Tarbes’i Püreneede tall on üldtuntud, Léon Fourcade’i isa saatis tallesid Pariisi juba siis, kui kaubamärk ei olnud veel registreeritud.“ (La qualité agro-alimentaire dans les Pyrénées, édition transhumance, 1994).

1989. aastal loodi Püreneede piimatallede kasvatajate tsunft. Alates 80. aastatest on Püreneede tootjad koondunud ja organiseerunud, et oma toodangut väärindada (kaubamärgiga Chouria läänes, eeskujuks Püreneede primeur Püreneede keskosas). 2007. aastal loodi Püreneede keskosas kaubamärk Agneau des Pyrénées.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7b3a8cf3-e829-4f4f-963e-3cb61014c5c5

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(*1)  See pakkumisviis on nähtud ette ekspordi korral.“